Advendiaeg: Advendi

Advendiaeg
ADVENDI 1. PÜHAPÄEV A
(Js 2:1-5; Ps 122; Rm 13:11-14; Mt 24:37-44)
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Ilmutus, mida nägi Jesaja Aamose poeg Juuda ja Jeruusalemma kohta:
„ Ja viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindel,
kõrgem teistest mägedest, ülem kõigist küngastest
ja kõik rahvahõimud voolavad tema juurde.
Palju rahvaid tuleb ja nad ütlevad:
„ Tulge, läheme üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta,
et Tema õpetaks meile oma teed, et me käiksime Tema rada!
Sest Seadus tuleb Siionist, Issanda Sõna Jeruusalemmast.
Tema mõistab kohut rahavahõimudele ja õigust paljudele rahvastele. ”
Siis nad taovad oma mõõgad atradeks ja piigid sirpideks.
Siis rahvas ei tõsta enam mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima.
Jaakobi koda! Tulge, kõndigem Issanda valguses!”
See on Jumala sõna.
R: Me läheme rõõmuga Issanda kotta.
Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: „Me läheme Issanda kotta!”
Juba seisavadki meie jalad sinu väravais, Jeruusalemm –

Jeruusalemm, Tema ehitatud linn, Tema enda üheks tehtud!
Sinna lähevad üles suguharud, Issanda suguharud,
nii nagu kästud Iisraelile, kiitma Issanda Nime.
Sinna on seatud kohtujärjed, Taaveti koja aujärjed.
Paluge rahu Jeruusalemmale!
Käigu hästi nende käsi, kes sind armastavad!
Rahu olgu sinu müüride vahel,
hea põli sinu kantsides!
Oma vendade ja oma sõprade pärast
tahan ma öelda: Rahu sinule!
Issanda, meie Jumala koja pärast
tahan ma teha head sinule.
Lugemine apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, te teate, mis aeg on käes: et on tund unest juba üles ärgata, sest
nüüd on meie pääsemine lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on
lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod,
pangem ülle valguse relvad! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte
prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius
ega kadeduses, vaid võtke oma rüüks Issand Jeesus Kristus!
Halleluuja.
Issand, näita meile oma heldust
ja anna meile oma abi!
Halleluuja.
Lugemine püha Matteuse evangeeliumist:
Jeesus ütles oma jüngritele: „Nii nagu olid Noa päevad, nõnda on Inimese
Poja tulemine, sest nii nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust –
sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks
laeva, ega taibanud midagi, enne kui tuli veeuputus ja võttis kõik nad ära
–, nõnda on ka Inimese Poja tulemine. Siis on kaks põllul: üks võetakse
vastu ja teine jäetakse maha; kaks naist jahvatavad sama veskikiviga: üks
võetakse vastu ja teine jäetakse maha. Valvake siis, sest te ei tea, mil
päeval teie Issand tuleb! Küllap te taipate, et kui peremees teaks, mil ajal
varas öösel tuleb, siis ta valvaks ega laseks oma majja sisse murda.
Sellepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei
arvagi!”
See on Issanda sõna.
ADVENDI 1. PÜHAPÄEV B
(Js 63:16b-17. 19b; 64:3-7; Ps 80; 1Kr 1:3-9; Mk13:33-37)
Sina, Issand, oled meie isa, „Meie Lunastaja muistsest ajast,” see on su
nimi.
Mispärast sa lased, Issand, meid eksida sinu teede pealt
ja lased meie südamel kõvaks jääda, nii et ta sind ei karda?
Tule tagasi oma sulaste pärast, nende hõimude pärast, kes on sinu
pärisosa!
Kärista lahti taevad ja tule alla, las' mäed vappuvad su palge ees!
Ei ole sellest kuuldud muistsest ajast peale –
ükski kõrv ei ole kuulnud, ükski silm ei ole näinud
et oleks muud jumalat peale sinu, kes teeb head neile, kes tema peale
loodavad.
Tule siis selle juurde, kes teeb rõõmsasti õigust, kes mõtleb järele sinu
teede üle.
Jah, sina oled väga vihaseks saanud, sest meie oleme sinu vastu pattu
teinud,
muistsest ajast peale me pole olnud ustavad;
me oleme kõik kui roojased, kõik meie õigus on kui määrdunud kaltsuke;
me oleme kui närtsinud lehed, meie ülekohus pühib meid minema kui
tuul.
Keegi ei hüüa appi sinu Nime, keegi ei aja ennast sirgu, et sinust kinni
haarata,
sest sina oled oma palge meie eest ära peitnud
ja oled meid jätnud meie oma ülekohtu meelevalda.
Ometi oled sina, Issand, meie isa: meie oleme savi, sina oled see, kes meid
voolib,
me kõik oleme sinu kätetöö.

R: Jumal, uuenda meie elu ja päästa meid!
Sina, Iisraeli karjane, kuulata,
sina, kes sa keerubitel istud, hakka kumama!
Virguta oma vägevus
ja tule meid aitama!
Vägede Jumal, pööra ometi meie poole,
vaata taevast alla, vaata meie peale!
Tule katsuma seda viinapuud,
seda viinamäge, mis su parem käsi on istutanud!
Sinu käsi kaitsku meest su paremal käel,
inimesepoega, kelle sa oled teinud tugevaks.
Hoia meid elus ja me hüüame appi sinu Nime,
me ei tagane sinust enam ära.
Lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad! Armu teile ja rahu Jumala, meie Isa, ja Issanda Jeesuse Kristuse
käest! Ma tänan aina Jumalat teie pärast, Jumala armu eest, mis teile on
antud Kristuses Jeesuses, nii et te olete kõige poolest rikkaks saanud,
õpetusesõnade ja Jumala tundmise poolest. Sellepärast, et tunnistus
Kristusest on teie keskel kindlaks saanud ei ole teil puudust ühestki Jumala
annist sel ajal kui te ootate meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumist. Tema
kinnitab teid lõpuni, et te oleksite laitmatult puhtad meie Issanda Jeesuse
Kristuse päeval. Jumal on ustav – ja tema on teid kutsunud osadusse oma
Poja, meie Issanda Jeesuse Kristusega.
Halleluuja.
Issand, Sinu heldus olgu meiega,
tulgu meile Sinu lunastus!
Halleluuja
Lugemine püha Markuse evangeeliumist:
Jeesus ütles oma jüngritele:
„ Vaadake ette ja valvake, sest te ei tea, millal see aeg on käes. Sellega on
nii nagu mehega, kes läks oma kodust välja reisile ja andis kõik sulaste
kätte, igaühele oma töö, ning käskis uksehoidjat valvata. Valvake siis, sest
teie ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal
või varahommikul –
et ta ei leiaks teid magamast, kui ta äkki tuleb. Aga mis ma teile ütlen,
seda ütlen ma kõigile: Valvake!”
ADVENDI 1. PÜHAPÄEV C
( Jr 33:14-16; Ps 25; 1Ts 3:12-4:2; Lk 21:25-28. 34-36)
Lugemine prohvet Jeremija raamatust:
Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand,

mil mina teen tõeks hea sõna, mis ma olen rääkinud
Iisraeli soo ja Juuda soo kohta.
Neil päevil lasen mina tärgata Taaveti soole õiguse võsu
ja tema teeb sellel maal seda, mis õige ja kohus.
Neil päevil päästetakse Juuda
ja Jeruusalemm võib elada julgesti,
ning see on nimi, millega teda hüütakse:
Issand, Meie Õigus.
R: Issand, Sinu poole ma tõstan oma hinge!
Issand, anna mulle teada oma teed,
õpeta mulle kätte oma rajad!
Pane mind käima tõe teed ja õpeta mind,
sest Sina oled Jumal, kes mu päästab,
iga päev ma ootan Sind.
Hea ja õiglane on Issand,
sellepärast Ta õpetab patustele teed.
Alandliku juhatab Ta õiguse juurde,
alandlikule õpetab Tema oma teed.

Issanda rajad on heldus ja ustavus
neile, kes peavad Tema lepingut ja käsku.
Issand on ustav neile, kes Teda kardavad,
neile Ta annab teada oma lepingu.
Lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast tessalooniklastele:
Vennad! Lasku Issand teid kasvada ja saada rikkaks armastuse poolest, nii
teie eneste vahel kui ka kõikide vastu, nõnda kui meiegi oleme teile oma
armastust üles näidanud, et kinnitada teie meelt pühaduses ja laitmatuses
Jumala ja meie Isa palge ees, siis kui meie Issand tuleb koos kõigi oma
pühadega. Aga lõpuks, vennad, me palume teid ja paneme Issanda Jeesuse
nimel teile südamele, et nii, nagu te olete meilt teada saanud, kuidas teil
tuleb elada, et olla Jumala meele järgi – nagu te juba elategi – et te
saaksite selles veelgi täiuslikumaks. Te teate ju, mis käsud me oleme teile
andnud Issanda Jeesuse poolest.
Halleluuja.
Issand, näita meile oma heldust,
oma õndsust anna meile!
Halleluuja
Lugemine püha Luuka evangeeliumist:
Jeesus ütles oma jüngritele: „Sel ajal ilmuvad märgid päikeses, kuus ja
tähtedes ja maa peal ahastavad rahvad hirmust mere ja lainete möllu
pärast. Inimesed nõrkevad ära nende asjade kartmise ja ootamise kätte, mis
on maailma peale tulemas, sest taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis nad
näevad Inimese Poega tulevat – pilve sees, väega ja suure hiilgusega. Aga
kui need asjad hakkavad sündima, siis teie ajage end sirgu ja tõstke oma
pead üles, sest teie pääsemine on lähedal!
Hoidke aga end, et te oma südameid ei koorma prassimise ja purjutamise

ja igapäevaste muredega, et see päev ei tuleks teie peale äkitselt nagu
püünis, sest ta tuleb – kõikide peale, kes iganes maa peal elavad. Valvake
siis igal ajal ja paluge, et teid arvataks väärt pääsema kõigest sellest, mis
tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!”
ADVENDI 1. ESMASPÄEV
(Js 2:1-5 või Js 4:2-6; Ps 122:1bc-2,4-5,6-7,8-9; Mt 8:5-11)
Kõne Jesaja, Aamotsi poja nägemusest Juuda ja Jeruusalemma kohta:
Aga viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi
seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest
ning kõik paganad voolavad ta juurde. Ja paljud rahvad lähevad ning

ütlevad:
«Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta,
et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu:
sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!»
Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid.
Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks;

rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist.
Jumal nuhtleb suurelisi Jaakobi sugu, tulge,
käigem Issanda valguses!
See on Jumala sõna

Või
Lugemine prohvet Jesaja raamatust
Sel päeval on Issanda võsu iluks ja auks, ning maa vili on uhkuseks ja
ehteks Iisraeli pääsenuile. Ja kes Siionis alles jääb ning Jeruusalemmas
järele jääb, seda hüütakse pühaks, igaühte, kes Jeruusalemmas on eluks
kirja pandud, siis kui Issand on ära pesnud Siioni tütarde saasta ja uhtunud
Jeruusalemmast ta veresüü kohtu- ning põletusvaimuga. Ja Issand loob
kogu Siioni mäe asukoha ning sealse kogunemispaiga kohale pilve
päevaks ning suitsu ja leekiva tulepaistuse ööseks, sest kõige kohale asub
auhiilgus kaitsevarjuks. Ja katus on varjuks päeva palavuse eest ja
pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.
See on Jumala sõna
R: Läheme rõõmuga Issanda kotta!
Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi:
«Lähme Issanda kotta!»
Meie jalad seisid su väravais,
Jeruusalemm.
Jeruusalemm, kuhu läksid üles suguharud,
Issanda suguharud tunnistuseks Iisraelile
tänama Issanda nime.

Sest sinna on seatud aujärjed kohtumõistmiseks,
aujärjed Taaveti kojale.
Paluge rahu Jeruusalemmale!
Käigu hästi nende käsi,
kes sind armastavad!
Rahu olgu su müüride vahel,
hea käekäik su kuninglikes kodades!
Oma vendade ja oma sõprade pärast
tahan ma nüüd öelda: Rahu sinule!
Issanda, meie Jumala koja pärast
tahan ma otsida sulle head.
Halleluuja.
Tule ja päästa meid, Issand, meie Jumal
lase paista oma pale, siis oleme päästetud!
Halleluuja
Kui Jeesus tuli Kapernauma, astus tema juurde väeülem ja palus teda:
«Issand, minu teener lamab kodus halvatuna maas hirmsas piinas!» Jeesus
ütles talle: «Kas ma tulen ja teen ta terveks?» Ent väeülem vastas: «Ei,
Issand, ma ei ole seda väärt, et sina mu katuse alla tuleksid. Ütle ainult
üks sõna ja mu teener paraneb! Minagi olen ju inimene meelevalla all, aga
minu käsu all on sõdureid ja kui ma ütlen ühele: «Mine ära!», siis ta
läheb, ja teisele: «Tule siia!», siis ta tuleb, ja oma teenijale: «Tee seda!»,
siis ta teeb. » Aga seda kuuldes Jeesus imestas ja ütles neile, kes temaga
kaasas käisid: «Tõesti, ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma leidnud
Iisraelis ühelgi! Ma ütlen aga teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning
istuvad lauda Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga taevariigis!»
ADVENDI 1. TEISIPÄEV
(Js 11:1-9; Ps 72:1bc-2,7-8,12-13,17; Lk 10:21-24)
Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja.
Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim,
nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim.
Tema õndsus on Issanda kartuses.
Ei ta mõista kohut oma silma nägemise ega otsusta oma kõrva kuulmise
järgi,
vaid ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja otsustab hädaliste asju maa peal
õigluses;
ta lööb oma suu vitsaga maad ja surmab oma huulte puhanguga õela.
Õigus on kui vöö tema niudeil ja ustavus kui rihm ta puusadel.
Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval;
vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid.
Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad lesivad üheskoos,
ja lõvi sööb õlgi nagu veis. Imik mängib rästiku uru juures
ja võõrutatu sirutab käe mürkmao koopasse.
Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel,
sest maa on täis Issanda tundmist - otsekui veed katavad merepõhja.
See on Jumala sõna
R: Õitseb õige ja valitseb rahu, kui Issand saabub!
Jumal, anna oma kohtupidamine kuningale
ja oma õigus kuninga pojale!
Ajagu tema su rahva asja õiguses
ja su viletsate asja õigluses!
Tema päevil õitseb õige
ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud.
Ta valitseb merest mereni
ja Frati jõest ilmamaa otsani.
Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab,
ja viletsa ja selle, kel pole abimeest.
Ta säästab nõrka ja vaest
ja päästab vaeste hinge.

Ta nimi püsib igavesti;
päikese paistel võrsugu ta nimi,
õnnistagu nad üksteist sellega!
Kiitku teda õndsaks kõik rahvad!
Halleluuja.
ja anna meile oma päästmist
Halleluuja.
Jeesus juubeldas Pühas Vaimus ja ütles: «Ma tänan Sind, Isa, taeva ja maa
Issand, et ta selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled ilmutanud
väetitele! Jah, Isa, sest nõnda on see sündinud sinu head meelt mööda.
Kõik on mu Isa üle andnud mulle, ja keegi ei tunne, kes on Poeg, kui vaid
Isa, ja kes on Isa kui vaid Poeg, ja kellele Poeg seda iganes tahab
ilmutada. » Ja omavahel olles ütles Jeesus jüngrite poole pöördudes:
«Õndsad on silmad, mis näevad seda, mida teie näete, sest ma ütlen teile,
palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ega ole
näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud. »
See on Issanda sõna
ADVENDI 1. KOLMAPÄEV
(Js 25:6-10; Ps 23:1bc-2a,2b-3,4,5,6; Mt 15:29-37)
Ja vägede Issand valmistab sellel mäel kõigile rahvaile
võõruspeo rammusate roogadega, võõruspeo laagerdatud veiniga,
üdirammusate roogadega, pärmi pealt selitatud veiniga.
Ta hävitab sel mäel loori, mis looritab kõiki rahvaid,
ja katte, mis katab kõiki paganaid.
Ta neelab surma ära igaveseks ajaks.
Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt
ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt.
Jah, Issand on rääkinud!
Ja sel päeval öeldakse:
«Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks.
See on Issand, keda me ootasime,
hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest,
sest Issanda käsi viibib sellel mäel. »
See on Jumala sõna
R: Ma jään Issanda kotta eluajaks!
Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
Haljale aasale paneb ta mind lebama,
hingamisveele saadab ta mind;
tema kosutab mu hinge.

Ta juhib mind õiguse rööbastesse
oma nime pärast.
Ka kui ma kõnniksin pimedas orus,
ei karda ma kurja, sest sina oled minuga;
su karjasekepp ja su sau,
need trööstivad mind.
Sa katad mu ette laua
mu vastaste silma all;
sa võiad mu pead õliga,
mu karikas on pilgeni täis.
Ainult headus ja heldus
järgivad mind kõik mu elupäevad
ja ma jään Issanda kotta eluajaks.
Halleluuja.
Issand on meie kohtumõistja ja käsuandja,
tema on meie kuningas ja päästja
Halleluuja.
Jeesus siirdus Galilea järve äärde ning läks üles mäele ja istus sinna. Ja
tema juurde tulid suured rahvahulgad, kaasas jalutuid, vigaseid, pimedaid,
kurte ja palju teisi ning panid need tema jalgade ette ja tema tegi nad
terveks, nii et rahvas imestas, nähes kurte rääkimas, vigaseid tervena ja
jalutuid kõndimas ning pimedaid nägemas. Ja nad ülistasid Iisraeli
Jumalat.
Aga Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: «Mul on rahvast
hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole
midagi süüa. Ma ei taha neid söömata ära lasta, et nad teel ei nõrkeks. »
Jüngrid vastasid talle: «Kust me siin kõrbes nõnda palju leiba võtame, et
nii suure rahvahulga kõhud saaksid täis?» Jeesus ütles neile: «Mitu leiba
teil on?» Nemad ütlesid: «Seitse, ja mõned kalakesed. » Ja ta käskis
rahvahulgal maha istuda, võttis need seitse liba ja kalad ning tänades
murdis ja andis jüngrite kätte, jüngrid aga rahva kätte. Ja nad kõik sõid ja
said kõhud täis ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.
ADVENDI 1. NELJAPÄEV
(Js 26:1-6; Ps 118:1+8-9,19-21,25-27a; Mt 7:21,24-27)
Sel päeval lauldakse Juudamaal seda laulu:
Meil on tugev linn, pääste on pandud
müürideks ja kaitsevalliks.
Avage väravad, et saaks sisse minna
õige rahvas, kes püsib usus!

Kindlameelsele sa hoiad rahu,
rahu, sest ta loodab sinu peale.
Lootke alati Issanda peale,
sest Issand Jumal on igavene kalju.
Sest tema langetab need, kes elavad kõrgel,
ligipääsmatu linna; ta alandab seda,
alandab maani, paiskab põrmu.
Seda tallab jalg, õnnetute jalad,
viletsate sammud.
See on Jumala sõna
R: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!
Tänage Issandat, sest tema on hea,
sest tema heldus kestab igavesti!
Parem on pelgupaika otsida Issanda juures
kui loota inimeste peale.
Parem on pelgupaika otsida Issanda juures
kui loota õilsate peale.
Avage mulle õiguse väravad!
Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.
See on Issanda värav.

Õiged lähevad sealt sisse.
Ma tänan sind, et sa mulle vastasid
ning tulid mulle päästjaks!
Oh Issand, aita nüüd!
Oh Issand, lase hästi korda minna!
Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!
Meie õnnistame teid Issanda kojast.
Issand on Jumal!
Halleluuja.
Tõsta valjusti häält ja ütle rõõmusõnumit,
«Vaata, Issand meie Jumal tuleb jõuliselt!»
Halleluuja.
Mitte igaüks, kes mulle ütleb: «Issand, Issand!», ei saa taevariiki; saab
vaid see, kes teeb minu Isa tahtmist, kes on taevas. Igaüks nüüd, kes neid
mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas
oma maja kaljule. Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled
ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud
kaljule. Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee,
sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale. Ja sadas paduvihma
ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see
varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.
ADVENDI 1. REEDE
(Js 29:17-24; Ps 27;1bcde,4,13-14; Mt 9:27-31)
Eks ole ju veel ainult pisut aega, kuni Liibanon muutub viljapuuaiaks
ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks?
Sel päeval kuulevad kurdid kirja sõnu
ja pimedate silmad näevad pilkasest pimedusest.
Siis tunnevad alandlikud aina rõõmu Issandas
ja kõige vaesemad inimesed hõiskavad Iisraeli Pühas.
Sest vägivaldsele tuleb lõpp ja pilkaja saab otsa,
ja hävitatakse kõik, kes kavatsevad kurja,
kes teevad sõnaga inimese süüdlaseks,
kes seavad püünise kohtumõistjale väravas
ja tõrjuvad õige põhjuseta kõrvale.
Seepärast ütleb Issand, kes lunastas Aabrahami,
Jaakobi soole nõnda: Jaakob ei jää nüüd enam häbisse
ja ta pale ei kahvata enam. Vaid kui ta näeb oma lapsi,
mu kätetööd, enese keskel, siis nad pühitsevad minu nime
ja peavad pühaks Jaakobi Püha ning kardavad Iisraeli Jumalat.
Ja need, kes olid eksivaimus, tulevad mõistusele

ja nurisejad võtavad õpetust.
See on Jumala sõna
R: Issand on mu valgus ja mu pääste.
Issand on mu valgus ja mu pääste,
keda ma peaksin kartma?
Issand on mu elu võimas kaitse,
kelle ees ma peaksin värisema?
Ühte ma olen palunud Issandalt;
seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas
kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust
ja mõtiskleda tema templis.
Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust
elavate maal.
Oota Issandat, ole vahva, ja su süda olgu kindel!
Oh, oota Issandat!
Halleluuja.
Pilved, pange voolama õiglus

ja avanegu maa, et idaneks päästja
Halleluuja.
Kui Jeesus Kapernaumalt edasi läks, järgnesid talle kaks pimedat,

kisendades: «Taaveti Poeg, halasta meie peale!» Kui ta siis koju tuli,
astusid pimedad tema juurde. Ja Jeesus küsis neilt: «Kas te usute, et mina
võin seda teha?» Nemad ütlesid talle: «Jah, Issand!» Siis ta puudutas
nende silmi ja ütles: «Teile sündigu teie usku mööda!» Ja nende silmad
avanesid. Ja Jeesus hoiatas neid: «Vaadake, et keegi sellest teada ei
saaks!» Aga nemad läksid välja ja levitasid juttu tema kohta kogu sellel
maal.
ADVENDI 1. LAUPÄEV
(Js 30:19-21,23-26; Ps 147:1bc-2,3-4,5-6; Mt 9:35-10:1,6-8)

Jah, sina, rahvas Siionis, kes elad Jeruusalemmas, ära enam nuta! Tema on sulle
tõesti armuline, kui sa appi hüüad. Seda kuuldes ta vastab sulle.
Issand annab teile küll hädaleiba ja viletsusevett, kuid su õpetajad ei jää

enam kõrvale, vaid su silmad saavad näha su õpetajaid.
Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale

või vasakule: «See on tee, käige seda!»
Siis annab tema vihma su seemnele, mida sa külvad põllule, ja maa saagist
leiba, mis on toitev ja rammus; sel päeval sööb su kari avaral karjamaal.
Härjad ja eeslid, kellega haritakse põldu, söövad oblikatega segatud toitu, mida on
puistatud visklabida ja hanguga.
Ja igal kõrgemal mäel ja igal kerkival künkal on ojasid voolava veega

suurel tapapäeval, kui tornid langevad.
Siis on kuu valgus nagu päikese valgus, ja päikese valgus on
seitsmekordne otsekui seitsme päeva valgus, päeval, kui Issand seob oma
rahva vigastusi ja parandab tema löögihaavu.
See on Jumala sõna
R: Õndsad on kõik, kes Issanda ootavad.
Jah, hea on mängida meie Jumalale;
jah, kaunis ja kohane on kiituslaul.
Issand ehitab Jeruusalemma,
tema kogub Iisraeli hajutatud.
Ta parandab need, kelle süda on murtud,
ja seob kinni nende valusad haavad.
Tema määrab tähtede arvu
ja nimetab neid kõiki nimepidi.
Meie Issand on suur ja vägev rammult;
tema mõistus on määratu.
Issand peab ülal viletsaid,
aga õelad alandab maani.
Halleluuja.
Otsige Issandat, kui tema on leitav,
hüüdke teda, kui ta on ligidal!
Halleluuja.
Jeesus rändas läbi kõik linnad ja külad, õpetades nende sünagoogides ja

jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ja parandades kõik haigused ja kõik
nõtrused. Aga rahvahulka nähes hakkas temal neist hale, sest nad oli
väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast. Siis ta ütles oma
jüngritele: «Lõikust on palju, töötegijad aga vähe. Paluge siis lõikuse
Issandat, et ta saadaks töötegijad välja oma lõikusele!» Ja Jeesus kutsus
oma kaksteist jüngrit enese juurde ning andis neile meelevalla rüvedate
vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust,
käskides neid: «Minge Iisraeli soo kadunud lammaste juurde! Ja minnes
kuulutage: Taevariik on lähedal! Tehke terveks haigeid, äratage üles
surnuid, tehke puhtaks pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime! Muidu olete
saanud, muidu andke!»

(Js 11:1-10; Ps 72; Rm 15:4-9; Mt 3:1-12)
Sel päeval võrsub Iisai kännust võsu, viljaoksake tema juurtest, ja selle
peal hingab Issanda Vaim – tarkuse ja mõistmise Vaim, nõu ja kindla
meele Vaim, tõe tundmise ja vagaduse Vaim, ja jumalakartuse Vaim
täidab teda.
Ei ta mõista kohut oma silma nägemise ega tee otsust oma kõrva kuulmise
järgi, vaid tema mõistab viletsatele kohut õiguses ja otsustab selle maa
vaeste asju nii nagu on õige; neid, kes liiga teevad, lööb tema oma sõna
vitsaga, süüdlased puhub tema surnuks oma hingeõhuga.
Õigus on vööks tema niudeil ja ustavus rihmaks tema puusadel.
Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lamab kitsekese kõrval;
vasikas ja lõvi söövad kõrvuti ning pisike poiss karjatab neid.
Lehm ja karu saavad läbi, nende pojad puhkavad üheskoos, ja lõvi sööb
õlgi nagu veis. Rinnalaps mängib rästiku uru juures ja sülelaps pistab käe
mürgise mao auku.
Enam ei tehta ei paha ega kurja tegu kogu minu pühal mäel, sest maa on
täis Issanda tundmist niisamuti nagu meri on vett täis.
Sel päeval sünnib, et Iisai võsu seisab rahvastele tunnustäheks, rahvad

nõuavad teda taga ja tema asupaik on auline.
R: Tema päevil õitseb õigus ja rahul pole lõppu.
Jumal, anna oma kohtupidamine kuningale,
anna oma õigusemõistmine kuningapojale!

Ajagu tema Su rahva asja õiguses
ja Sinu viletsate asja õigesti!
Tema päevil õitsegu õigus ja rahu olgu küllaga,
nii kaua kuni kuud ei ole enam.
Tema valitsegu merest mereni
ja Suurest jõest ilmamaa otsani.
Sest tema päästab ära vaese, kes appi hüüab
ja viletsad, kel pole abimeest.
Tema hoolitseb vaese ja viletsa eest,
Tema päästab ära vaese elu.
Tema nimi jäägu igavesti,
nii kaua kui päike paistab, kestku tema nimi!
Õnnistatud olgu temas kõik rahvad
ja nad kiitku teda õndsaks!
Lugemine apostel Pauluse Kirjast roomlastele:
Vennad, mis iganes enne on kirjutatud, see on kirjutatud õpetuseks meile,

et meil oleks lootust – kannatlikkuse ja Pühakirja julgustuse abiga.
Kannatlikkuse ja julgustuse Jumal aga andku teile, et te mõtleksite üht ja
sedasama omavahel, Kristuse Jeesuse eeskuju järgi – et te ühel meelel ja
ühest suust ülistaksite Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa.
Seepärast võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus on meid vastu
võtnud Jumala auks.
Sest ma ütlen teile: Jeesus Kristusest on saanud ümberlõigatute teener

Jumala ustavuse pärast, selleks et Temas läheksid täide esiisadele antud
tõotused. Teised rahvad annavad Jumalale au tema halastuse eest, nii nagu
on kirjutatud: “Seepärast ma austan Sind rahvaste hulgas ja laulan kiitust
Sinu Nimele. ”
Halleluuja.
Valmistage Issandale teed, tehke tasaseks Tema rajad,
ja kõik inimesed saavad näha Jumala lunastust.
Halleluuja.
Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes: „Parandage

meelt, sest taevariik on lähedal!” Tema ongi see, kellest prohvet Jesaja
ütles: „Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale teed, tehke tasaseks
tema teerajad!” Johannesel oli kaamelikarva kuub seljas ja nahast vöö vööl
ning toiduks olid talle rohutirtsud ja metsmesi. Tema juurde läks
Jeruusalemma rahvas ja terve Juudamaa ja kogu Jordani ümbruskond, ning
kui nad olid oma patud üles tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani jões.
Aga kui ta nägi, et palju varisere ja sadusere ristimisele tuli, ütles ta neile:
„Teie, rästikusugu – kes on teid õpetanud, et te võite põgeneda kohtu eest,
mis tuleb? Kandke nüüd meeleparandusele kohast vilja ja ärge arvake, et
te võite öelda: ‘Meie isa on ju Aabraham!’, sest mina ütlen teile: Jumal
võib nendest kividest siin äratada Aabrahami lapsi. Kirves on juba pandud
puude juurte külge: iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja
visatakse tulle. Mina ristin teid üksnes veega, meeleparanduse märgiks,
aga see, kes tuleb pärast mind, on minust vägevam. Mina ei kõlba tema
kinga paelagi lahti päästma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega. Temal
on visklabidas käes ja ta puhastab oma rehealuse ning kogub oma nisud
aita,
aga aganad põletab ta ära tulega, mis ei kustu. ”
(Js 40:1-5. 9-11; Ps 85; 2P 3:8-14; Mk 1:1-8)
„ Lohutage, lohutage minu rahvast,” ütleb teie Jumal.
Rääkige Jeruusalemma südamele ja kuulutage talle,
et tema vaev on lõppenud ja tema süü on heaks tehtud,
sest ta on kandnud ära kogu karistuse, mis ta Issanda käest on saanud.
Hääl hüüab: „Valmistage kõrbes Issandale tee, tehke kõnnumaal tasaseks

Jumala rada! Kõik orud kerkigu, kõik mäed ja künkad alanegu;
mis on kõver, saagu sirgeks, ja mis künklik, siledaks. Siis ilmub Issanda
au
ja kõik surelikud saavad seda näha. Jah, Issanda suu on nõnda rääkinud. ”
Astu kõrgele mäele, Siion, sina, kes sa rõõmusõnumit tood!
Tõsta valjusti häält, Jeruusalemm, sina, kes sa head sõnumit tood!
Ütle Juuda linnadele: „Vaata, teie Jumal! Vaata, Issand Jumal tuleb väega,
tema valitseb vägeva käega! Vaata, tema toob teile palga, tema autasu käib
tema ees!
Tema hoiab oma karja kui karjane, kogub nad kokku oma vägeva käega.
Tema kannab oma lambaid süles, talutab talledega lambaid. ”

R: Issand, näita meile oma heldust ja päästa meid!
Ma tahan kuulda, mis Jumal räägib.
Issand kuulutab rahu oma rahvale,
kuulutab rahu oma vagadele,
kes oma südame tema poole pööravad.
Tema abi on ligi neile, kes teda kardavad,
et tema au elaks meie maal.
Arm ja ustavus saavad kokku,
õigus ja rahu annavad teineteisele suud,
tõde tärkab maa seest,
õigus vaatab taevast alla.
Meie Issand saadab meile õnnistust
ja meie maa kannab vilja,
õigus käib tema ees
ja lunastus tema jalajälgedes.
Lugemine apostel Peetruse teisest kirjast:

Mu armsad: ärge unustage, et Issanda juures on üks päev nagu tuhat aastat
ja tuhat aastat nagu üks päev. Issand ei viivita oma tõotuse täitmisega,
nagu mõned arvavad,
vaid Tema on meiega kannatlik, sest Ta ei taha, et keegi hukka saaks, vaid
et kõik parandaksid meelt. Sest Issanda päev tuleb nagu varas öösel;
siis saab taevas mürinal otsa, tuli lahutab koost maailma algained
ning maad ja midagi, mis tema peal on, ei ole enam.
Kui nüüd kõik see nõnda otsa saab –
kui püha ja vaga elu peaksite teie siis elama,
kuidas Jumala päeva ootama ja Tema tulemist kiirustama!
Sellel päeval saavad taevad tules otsa ja maa algained sulavad tules ära.
Aga meie ootame – nii nagu Tema on tõotanud – uut taevast ja uut maad,
kus elab õiglus. Seda oodates, armsad vennad, püüdke selle poole,
et Tema leiaks teid eest ilma vea ja laituseta ning rahus elamas.
Halleluuja.
Valmistage Issandale teed!
Iga inimene saab näha lunastust, mis tuleb Jumalast!
Halleluuja.
Jeesuse Kristuse hea sõnumi algus. Nõnda kui on kirjutatud prohvet Jesaja
raamatus:
„ Vaata, mina läkitan oma saadiku sinu eele, kes valmistab sulle tee;
hüüdja hääl on kõrbes: valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema rada,”
nii oli Johannes kõrbes ja kuulutas meeleparanduse-ristimist pattude

andeksandmiseks.
Tema juurde tulid kokku kogu Juudamaa rahvas ja kõik Jeruusalemma

elanikud
ja kui nad olid oma patud üles tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani
jões.
Johannese riided olid kaamelikarva, nahkvöö oli tema niuete ümber
ning rohutirtsud ja metsmesi olid talle toiduks.
Tema kuulutas: „Pärast mind tuleb see, kes on minust vägevam –
mina ei ole väärt tema sandaali rihmagi lahti päästma.
Mina ristin teid veega, aga tema ristib teid Püha Vaimuga. ”
( B 5:1-9; Ps 126; Fp 1:4-6. 8-11; Lk 3:1-6)
Lugemine Baaruki raamatust:
Jeruusalemm, võta seljast oma leina- ja kerjakuub
ja pane selga toreduse ehted, mis Jumal annab sulle igaveseks ajaks!
Pane selga õiguse kuub, mis tuleb Jumala käest,
ja pane pähe aukroon, mis on Igaveselt,
sest Jumal tahab näidata sinu sära kogu ilmamaale, mis on taeva all
ning Tema annab sulle igavese nime:

„ Õiguse rahu” ja „Jumalakartuse au.”
Tõuse üles, Jeruusalemm, mine kõrgesse paika ja vaata hommiku poole:
vaata, sinu lapsed on kokku tulnud päikese loojangust tema tõusuni
Kõigekõrgema sõna läbi;
nad rõõmustavad, et Jumal on neid meeles pidanud,
sest jalgsi läksid nad välja sinu väravatest, vaenlase aetud,
aga Jumal toob nad sinu juurde tagasi nagu kuninga kandetoolis,
sest Jumal on käskinud madalaks kõik kõrged mäed ja iidsed kingud,
ja täita kuristikud tasaseks maaks,
et Iisrael võiks julgesti Jumala au juurde minna,
ning metsad ja kõiksugu hea lõhnaga puud
annavad Iisraelile varju Jumala käsu peale,
sest Jumal juhatab Iisraeli oma aupaistuse valgel,
halastuse ja õigusega, mis on Tema omad.
R: Issand on meile suuri asju teinud.
Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid,
siis me olime kõik kui unenägijad.
Siis oli meie suu naeru täis
ja hõiskamist oli täis me keel.
Siis räägiti teiste rahvaste seas:

„ Issand on neile suuri asju teinud!”
Tõesti, Issand on meile suuri asju teinud,
sellepärast me olime rõõmsad.
Issand, lase meie elul jälle uueks saada,
nagu veeojadel lõunamaal!
Kes silmavees külvavad,
need hõisates lõikavad;
minnes nad kõnnivad ja nutavad
kui nad kannavad külviseemet,
aga tulevad tagasi ja hõiskavad
kui nad kannavad viljavihke.
Lugemine apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad! Iga kord, kui ma palvetan, teen ma seda rõõmuga – ja teie

kõikide eest,
sest teie olete koos minuga seisnud Hea Sõnumi eest esimesest päevast
siiamaale
ja ma olen julge selle peale, et Tema, kes teie hulgas on head tööd
alustanud,
viib selle ka lõpule Jeesuse Kristuse päevaks.

Jah, Jumal on mulle tunnistajaks, kuidas ma teid kõiki taga igatsen,
nagu Jeesuse Kristuse südamliku armastusega.
Ma palvetan selle eest, et teie armastus veelgi kasvaks, ikka enam ja enam,
taipamise ja kõige tundmise poolest, et teile saaks selgeks, mis on oluline.
Siis te olete puhtad ja laitmatud Kristuse Päeva jaoks, rikkad õiguse vilja
poolest,
mis meile antakse Jeesuse Kristuse läbi, Jumalale auks ja kiituseks.
Halleluuja.
Tehke Issandale teed, tehke tasaseks Tema rada!
Kõik inimesed saavad näha, kuidas Jumal päästab.
Halleluuja.
Keiser Tiberiuse valitsemise viieteistkümnendal aastal, kui Pontius

Pilaatus oli Juudamaa valitseja ja Heroodes Galilea nelivürst, tema vend
Filippus aga Iturea ja Trahhoniitise nelivürst ning Lüsaanias Abileene
nelivürst, kui Hannas ja Kaifas olid ülempreestrid, siis sai Jumala sõna
kõrbesse Sakariase poja Johannese kätte.
Tema käis läbi kogu Jordani-äärse maa ja kuulutas meeleparanduse-

ristimist pattude andeksandmiseks, nagu on kirjutatud prohvet Jesaja
kuulutuste raamatus: „Hüüdja hääl on kõrbes: valmistage Issandale tee,
tehke tasaseks tema teerajad! Kõik kuristikud saagu täidetud, kõik mäed ja
kingud tasaseks tehtud, kõver tee saagu sirgeks ja konarlik siledaks, ja
kõik saavad näha, kuidas Jumala päästab!”

(Js 35:1-10; Ps 85:9-10,11-12,13-14; Lk 5:17-26)
Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia.
Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega,
temale antakse Liibanoni toredus, Karmeli ja Saaroni ilu.
Nad saavad näha Issanda toredust, meie Jumala ilu.
Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved!
Öelge neile, kel rahutu süda:
Olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal!
Kättemaks tuleb, teie Jumala karistus;
tema ise tuleb ja päästab teid.
Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.
Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab,
sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal.
Kuumavirvendusest saab järv ja põuasest pinnast keevad veeallikad üles;
seal, kus on šaakalite eluase, kasvab kaislaid, kõrkjaid ja pilliroogu.
Ja seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks;
ükski rüve ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks:
kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte.
Seal ei ole lõvi ega lähe sinna murdjad kiskjad,

neid seal ei leidu. Aga lunastatud käivad.
Ja Issanda vabaksostetud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates.
Nende pea kohal on igavene rõõm:
rõõm ja ilutsemine valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.
See on Jumala sõna
R: Meie Jumal tuleb, tema on meie päästja.
Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib.
Sest tema kuulutab rahu oma rahvale.
Tõepoolest, tema pääste on ligi neile,
kes kardavad teda, et meie maal au elaks,
heldus ja tõde saavad teineteisega kokku,
ustavus võrsub maast
ja õigus vaatab alla taevast.
Issand annab head
ja meie maa annab oma lõikuse.
Õigus käib tema eel
ja järgib tema samme.

Halleluuja.
Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema teerajad:
siis saavad kõik inimesed näha Jumala päästet!
Halleluuja
Lugemine püha Luuka evangeeliumist
Ja ühel päeval, kui Jeesus oli õpetamas, istus seal ka varisere ja

seadusetundjaid, kes olid tulnud kõigist Galilea ja Juudamaa küladest ja
Jeruusalemmast. Ja Issanda vägi oli Jeesuse peal haigete tervendamiseks.
Ja ennäe, mehed kandsid kanderaamiga inimest, kes oli halvatud, ja
püüdsid teda sisse tuua ning asetada Jeesuse ette. Ja kuna nad rahvahulga
tõttu ei leidnud teed, kuidas teda sisse tuua, läksid nad üles katusele ja
lasksid ta koos kanderaamiga tellislaest läbi, keset tuba otse Jeesuse ette.
Ja nende usku nähes ütles Jeesus: «Inimene, sinu patud on sulle andeks
antud!» Ja kirjatundjad ja variserid hakkasid arutama: «Kes see õige on,
kes räägib Jumalat teotades? Kes muu saab patte andeks anda kui ainult
Jumal üksi?» Aga Jeesus vastas neile nende mõtteid ära tundes: «Mis te
arutate oma südames? Kumb on kergem, kas öelda: «Sinu patud on sulle
andeks antud!» või öelda: «Tõuse püsti ja kõnni!»? Aga et te teaksite, et
Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,» - ta ütles
halvatule - «ma ütlen sulle: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine
koju!» Ja otsekohe tõusis too üles nende silma all, võttis selle, millel ta oli
lamanud, ja läks koju Jumalat ülistades. Ja kõiki valdas hämmastus ja nad
ülistasid Jumalat ja said täis kartust, öeldes: «Me oleme täna kummalisi
asju näinud!»
(Js 40:1-11; Ps 96:1-2,3+10ac,11-12,13; Mt 18:12-14)

Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal. Rääkige Jeruusalemma
meele järgi ja kuulutage temale, et ta vaev on lõppenud, et ta süü on
lepitatud, et ta on saanud Issanda käest kahekordselt kõigi oma pattude
eest.
Hüüdja hääl: «Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee

tasaseks meie Jumalale! Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning künkad
alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja mis konarlik, siledaks maaks!
Siis ilmub Issanda au ja kõik liha näeb seda üheskoos. Jah, Issanda suu on
rääkinud. »
Hääl ütleb: «Kuuluta!»
Ja teine kostab: «Mida ma pean kuulutama?»
«Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal. Rohi
kuivab ära, õieke närtsib, kui Issanda tuul puhub selle peale. Tõesti,
rahvas on nagu rohi. Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna
püsib igavesti. »
Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma

sõnumiviija, tõsta, ära karda!
Ütle Juuda linnadele: «Vaata, teie Jumal!»
Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb.
Vaata, temaga koos on te palk ja tema ees on teie töötasu.
Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi
ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid.
See on Jumala sõna
R: Issand Jumal tuleb suure väega!
Laulge Issandale uus laul,
laulge Issandale, kõik maailm!

Laulge Issandale, kiitke tema nime,
kuulutage päevast päeva tema päästet!
Jutustage paganate seas tema au,
tema imeasju kõigi rahvaste seas!
Öelge paganate seas: Issand on kuningas!
Tema mõistab rahvastele õiglast kohut.
Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu,
kohisegu meri ja mis seda täidab!
Hõisaku väljad ja kõik, mis seal on!
Siis rõkatagu rõõmust kõik metsapuud
Issanda palge ees, sest tema tuleb!
Sest ta tuleb kohut mõistma maailmale.
Ta mõistab kohut maailmale õiguses
ja rahvaile oma ustavuses.
Halleluuja.
Tule, Issand,
andke oma rahvale andeks.

Halleluuja.
Lugemine püha Matteuse evangeeliumist
Mis te arvate? Kui ühel inimesel juhtub olema sada lammast ja üks neist
ära eksib, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedesse ja lähe
otsima eksinut? Ja kui ta selle üles leiab, tõesti, ma ütlen teile, ta
rõõmustab tema pärast enam kui nende üheksakümne üheksa pärast, kes ei
olnud eksinud. Nõnda ei taha teie Isa, kes on taevas, et ükski neist
pisikestest hukkuks.
(Js 40:25-31; Ps 103:1bc-2,3-4,8+10; Mt 11:28-30)
Kellega te siis võrdlete mind ja kelle sarnane ma olen?
ütleb see, kes on Püha.
Tõstke oma silmad ja vaadake kõrgusse: kes on loonud need seal?
Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki
nimepidi.
Tema suure väe ja võimsa jõu tõttu ei puudu neist ainsatki.
Mispärast ütled sina, Jaakob, ja räägid sina, Iisrael:
«Minu tee on varjul Issanda eest ja mu õigus läheb mööda mu Jumalast?»
Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud? Igavene Jumal, Issand, on maailma

äärte Looja;
tema ei väsi ega tüdi, tema mõistus on uurimatu.
Tema annab rammetule rammu ja jõuetule jõudu.
Poisidki väsivad ja tüdivad, noored mehed komistavad ja kukuvad,

aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu,
need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad:
nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.
See on Jumala sõna
R: Kiida mu hing, Issandat!
Kiida, mu hing, Issandat,
ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
ja ära unusta ainsatki tema heategu!
Tema annab andeks kõik su ülekohtu,
tema parandab kõik su tõved.
Tema lunastab su elu hukatusest
ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
Halastaja ja armuline on Issand,
pikameelne ja rikas heldusest.
Tema ei tee meile meie pattu mööda
ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.

Halleluuja.
Vaata, meie Issand tuleb suure väega,
Tema valgustab oma sulaste silmi.
Halleluuja.
Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan
teile hingamise! Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina
olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest
minu ike on hea ja minu koorem on kerge!»
(Js 41:13-20; Ps 145:1bc+9,10-11,12-13ab; Mt 11:11-15)
Sest mina olen Issand, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt,
kes sulle ütleb: «Ära karda, mina aitan sind!»
Ära karda, ussike Jaakob, väetike Iisrael,
mina aitan sind, ütleb Issand ja su lunastaja, Iisraeli Püha.
Vaata, ma panen sind pahmareeks, uueks ja paljuhambuliseks:
sa peksad mägesid nagu reht ja jahvatad neid,
teed künkad aganaiks; sa tuulad neid, tuul kannab neid,
torm puistab need laiali.
Aga sina ise ilutsed Issanda tõttu, kiitled Iisraeli Püha tõttu.
Kui viletsad ja vaesed asjata otsivad vett
ja nende keel kuivab janust, siis mina, Issand, kuulen neid,
mina, Iisraeli Jumal, ei jäta neid maha.
Ma panen jõed voolama viljatuil künkail ja allikad orgude põhjas;
ma muudan järveks kõrbe ja veelätteiks põuase maa.
Ma istutan kõrbesse seedreid, akaatsiaid, mürte ja õlipuid;
ma panen lagendikule küpresse koos plataanide ja piiniatega,
et nad näeksid ja teaksid, tähele paneksid ja ühtlasi mõistaksid,
et seda on teinud Issanda käsi ja selle on loonud Iisraeli Püha.
See on Jumala sõna
R: Armuline ja halastaja on Issand.
Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa kuningas!
Ja ma tänan su nime ikka ja igavesti!
Hea on Issand kõigile
ja tema halastus on üle kõigi tema tegude.
Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod,
ja su vagad tänavad sind.
Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest
ja nad räägivad su vägevusest,

et teada anda inimlastele tema vägevust
ja tema riigi auhiilguse ilu.
Sinu riik on kõigi ajastute riik
ja sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve.
Halleluuja.
Tule, Issand, too meile oma rahu,
lase meid rõõmustada, täiusliku südamega, sinu palge ees.
Halleluuja.
Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat

Ristija Johannesest, aga väikseim taevariigis on suurem temast. Ristija
Johannese päevist tänini rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle
endale. Kõik Prohvetid ja Seadus on ju ennustanud Johanneseni, ja kui te
nõustuda tahate: tema on Eelija, kes pidi tulema. Kel kõrvad on, see
kuulgu!
ADVENDI 2. REEDE
(Js 48:17-19; Ps 1:1-2,3,4+6; Mt 11;16-19)
Nõnda ütleb Issand,
su lunastaja, Iisraeli Püha:

Mina olen Issand, su Jumal,
kes sulle õpetab, mis on kasulik,
kes sind juhatab teele,
mida sa pead käima.
Kui sa ometi oleksid
tähele pannud mu käske!
Siis oleks su rahu
olnud kui jõgi
ja su õigus oleks olnud
otsekui mere lained.
Su sugu oleks olnud
nagu liiva
ja su ihuvilja
selle sõmerate sarnaselt:
ei oleks hävitatud ega kaotatud
tema nime mu palge eest.
See on Jumala sõna
R: Kes Issanda järel käib, sellel on elu valgus.
Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi
ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas,
vaid kel on hea meel Issanda Seadusest

ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad.
Siis ta on otsekui puu,
mis on istutatud veeojade äärde,
mis vilja annab omal ajal
ja mille lehed ei närtsi;
ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.
Aga nõnda ei ole õelad;
vaid nad on nagu aganad,
mida tuul laiali ajab.
Sest Issand tunneb õigete teed;
aga õelate tee läheb hukka.
Halleluuja.
Vaata, Kuningas, kogu maailma Issand, tuleb,
ja Tema päästab meid.
Halleluuja.
Aga kellega ma võrdleksin seda sugupõlve? See on laste sarnane, kes

istuvad turgudel, hõigates teistele:
Me oleme teile vilet puhunud,
ja te ei ole tantsinud.
Me oleme teile itkenud,
ja te ei ole vastu rindu löönud.
Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud, ja nad ütlevad: «Tal on kuri
vaim. » Inimese Poeg tuli, sööb ja joob, ja nad ütlevad: «Ennäe, see
inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!» Ja ometi
annavad tarkusele õiguse ta enda teod. »
ADVENDI 2. LAUPÄEV
(Srk 48:1-4,9-11; Ps 80:2ac+3c,15-16,18-19; Mt 17:10-13)
Lugemine Jeesus Siirak tarkuseraamatust
Ja Eelija tõusis, prohvet otsekui tuli, tema sõna põles nagu tõrvik.
Tema saatis neile näljahäda, ja suures ägeduses vähendas nende sugu.
Issanda sõnaga sulges ta taeva ja selsamal kombel laskis ta tule
kolm korda alla tulla.
Kuidas küll sind austati, Eelija, sinu imetegude pärast!
Kes võiks kiidelda, et ta on sinuga sarnane,
sind võeti üles tulemöllus tuliste hobustega vankris,
sinust on kirjutatud, et sa noomid seatud ajal,
vaigistad viha, enne kui see puhkeb,
pöörad isade südamed poegade poole
ja taastad Jaakobi suguharud.

Õndsad, kes said sind näha
ja rahuldustundega läksid magama.
Aga meie ju veel elame!
See on Jumala sõna
R: Jumal, tee uueks meie elu, lase paista oma pale, ja päästa meid!
Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda!
Kes istud keerubite peal, hakka kiirgama!
Ärata oma vägevus
ning tule meid päästma!
Vägede Jumal, pöördu ometi,
vaata taevast ja näe
ning tule katsuma seda viinapuud
ja istikut, mille su parem käsi on istutanud,
võsu, mille sa enesele oled tugevaks kasvatanud!
Sinu käsi olgu su parema käe mehe, inimesepoja üle,
kelle sa enesele oled tugevaks kasvatanud!
Siis me ei tagane sinust!
Elusta meid, siis me kuulutame sinu nime!
Halleluuja.
Issanda päev on lähedal;
Issand tuleb päästma meid.
Halleluuja.
Ja jüngrid küsisid Jeesuselt: «Miks siis kirjatundjad ütlevad, et enne peab

tulema Eelija?» Aga tema vastas: «Muidugi tuleb Eelija ja seab kõik
korda, aga ma ütlen teile: Eelija on juba tulnud, ent nad ei ole teda ära
tundnud, vaid on talle teinud, mida kõike ainult tahtsid. Niisamuti peab ka
Inimese Poeg kannatama nende käes. » Siis mõistsid jüngrid, et ta rääkis
neile Ristija Johannesest.

(Js 35:1-6a. 10; Ps 146; Jk 5:7-10; Mt 11:2-11)
Kõrb ja kivik rõõmutsevad, kõnnumaa hakkab hõiskama ja õitsema nagu

liilia.
Kaunisti hakkab ta õitsema, ta ilutseb rõõmu ja lauluga!
Liibanoni toredus antakse temale, Karmeli mäe ja Saaroni ilu.
Nad saavad näha Issanda toredust, meie Jumala ilu.
Tehke tugevaks väsinud käed, tehke kindlaks vankuvad põlved!
Öelge neile, kelle süda on rahutu:
Olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal!
Tasumine tuleb, teie Jumala karistus: Tema ise tuleb ja päästab teid.
Siis lähevad pimedate silmad lahti ja avatakse kurtide kõrvad,
siis hüppab jalutu nagu hirv ja hõiskab keeletuma keel.
Ja need, keda Issand on vabaks ostnud, tulevad tagasi,
nad jõuavad Siionisse hõisates.
Nende peade kohal on igavene rõõm: rõõm ja õnn on neil käes,
aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.
R: Issand, tule ja päästa meid.
Issand on teinud taeva ja maa,
ning mere ja kõik, mis selle sees on,

Issand jääb ustavaks igavesti.
Issand mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse,
Tema annab leiba näljastele.
Issand päästab lahti need, kes on ahelasse pandud.
Issand teeb lahti pimedate silmad,
Issand seab püsti need, kes on küüru vajunud.
Issand on muulase kaitseja,
Tema on vaeselapse ja lese naise toitja.
Issand armastab õigeid,
ent õelate sammud Ta saadab nurja.
Issand on kuningas igavesti,
sinu jumal, Siion, põlvest põlve!
Lugemine Jaakobuse kirjast:
Vennad! Oodake nüüd kannatlikult kuni Issanda tulemiseni! Vaata, kuidas

põllumees ootab kallist põlluvilja: tema kannatab seni, kuni sügisene ja
kevadine vihm on maha sadanud. Olge siis teiegi kannatlikud! Kinnitage
oma südant, sest Issanda tulemine on lähedal! Ja ärge nurisege üksteise
vastu, vennad, et teie üle ei mõistetaks kohut: vaata, kohtunik seisab ukse
ees! Vennad: kurja kannatamise ja pika meele eeskujuks võtke prohvetid,
kes on rääkinud Issanda nimel.
Halleluuja.
Issand on mind läkitanud
kuulutama vaestele rõõmusõnumit.
Halleluuja.
Kui Johannes oli vangis, kuulis ta Kristuse tegudest ja saatis oma jüngrid
Tema käest küsima: „Kas Sina oled see, kes pidi tulema, või peame me
kedagi teist ootama?” Jeesus vastas neile: „Minge kuulutage Johannesele,
mida te kuulete ja näete: pimedad näevad ja jalutud kõnnivad,
pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad; surnud tõusevad üles ja
vaestele kuulutatakse evangeeliumi. Õnnis on see, kes mind pahaks ei
pane!”
Kui küsijad olid läinud, hakkas Jeesus rahvale rääkima Johannesest: „Mida
te tahtsite näha, kui te kõrbe läksite? Pilliroogu, mis tuule käes kõigub?
Või keda te tahtsite näha, kui te välja läksite? Uhkes riides inimest? Aga
uhke riide kandjad on kuningakodades; milleks siis teie välja läksite?
Prohvetit nägema? Jah, mina ütlen teile: te nägite hoopis enamat kui
prohvetit! Tema ongi see, kellest on kirjutatud:
Vaata, mina saadan sinu eele oma käskjala, kes teeb ette tasaseks su tee.
Tõesti, mina ütlen teile: nende hulgast, kes on naisest sündinud, ei ole
tõusnud suuremat Ristija Johannesest. Aga Taevariigis on kõige pisemgi
temast suurem. ”
(Js 61:1-2a, 10-11;[Ps] Lk 1:46-54; 1Ts 5,16-24; Jh 1:6-8, 19-28)
Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mu salvinud;
tema on mu läkitanud vaestele rõõmusõnumit viima ja parandama neid,

kel murtud süda,
vangidele vabadust kuulutama ja vallapäästmist neile, kes ahelais –
välja kuulutama Issanda meelepärast aastat.
Ma olen väga rõõmus Issandas, mu hing ilutseb mu Jumalas,
sest tema annab mulle lunastuse riideks ja paneb õiguse mulle kuueks,
nii nagu peigmees paneb pähe pidukübara või nagu mõrsja ehib ennast
ehetega.
Sest nii nagu maa laseb taimedel kasvada ja aed paneb külvi võrsuma,
nii paneb Issand Jumal tärkama õiguse ja kiituse kõigi rahvaste ees.
R: Mu hing ilutseb Jumalas, ta on minu päästja.
Mu hing kiidab kõrgeks Issandat,
mu vaim hõiskab Jumala, mu päästja pärast,
sest tema on vaadanud oma teenija madaluse peale,
vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved!
Sest mulle on suuri asju teinud Vägev,
ja Püha on tema nimi,

ja tema halastus kestab põlvest põlve,
neile, kes teda kardavad.
Näljaseid on ta toitnud heade andidega,
ja rikkaid tühjalt minema saatnud.
Ta on appi tulnud Iisraelile, oma sulasele,
on meeles pidanud oma halastust.
Lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast tessalooniklastele:
Vennad! Vaadake, et keegi ei tasuks teisele kurja kurjaga, vaid püüdke

alati head teha üksteisele ja kõikidele!
Olge alati rõõmsad, palvetage ühtesoodu, tänage kõige eest – sest see on
see,
mis Jumal tahab teie käest, kes te olete Jeesuses Kristuses!
Ärge kustutage Vaimu, ärge põlake prohvetisõna!
Katsuge läbi kõik, pidage kinni heast, hoidke end igasugu kurja eest!
Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbi ja läbi
ning kõik, mis teil on – vaim ja hing ja ihu – saagu hoitud ilmalaitmata
meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks!
Ustav on see, kes teid kutsub: tema ise saadab selle korda.

Halleluuja.
Issanda Jumala Vaim on minu peal,
tema on mu läkitanud vaestele rõõmusõnumit viima.
Halleluuja.
Lugemine püha Johannese evangeeliumist:
Oli mees, Jumalast läkitatud, Johannes nimi; tema tuli tunnistajaks,

tunnistust andma valgusest, et kõik võiksid tema läbi uskuma hakata.
Tema ise ei olnud valgus, vaid pidi andma tunnistust valgusest. Ja see on
Johannese tunnistus juutidele, kui nad läkitasid Jeruusalemmast preestreid
ja leviite tema käest küsima: „Kes sa oled?” Tema tunnistas – ei salanud,
vaid tunnistas –: „Mina ei ole Messia. ” Nemad küsisid: „Kes siis? Kas sa
oled Eelija?” Aga tema ütles: „Ei ole.” „Kas sa oled prohvet?” Aga tema
vastas: „Ei. ” Siis nad ütlesid talle: „Kes sa siis oled?” Me peame andma
vastuse neile, kes meid läkitasid. Kelleks sa ennast nimetad?” Tema
lausus: „Mina olen ‘hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee’,
nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud.” Aga läkitatuid oli ka variseride
seast ja need küsisid Johannese käest: „Kui sa ei ole ei Messia ega Eelija
ega prohvet, miks sa siis ristid?” Tema vastas neile: „Mina ristin veega,
aga teie keskel, kuigi teie teda ei tunne, on see, kes tuleb pärast mind.
Mina ei ole väärt tema kingapaelagi lahti päästma.” See sündis Betaanias,
sealpool Jordanit, kus Johannes oli ristimas.
(Sf 3:14-18; [Ps] Js 12:2-6; Fl 4:4-7; Lk 3:10-18)
Lugemine prohvet Sefanja raamatust:
Hõiska, Siioni tütar, hüüa rõõmust, Iisrael,

huika ja ilutse kõigest südamest, Jeruusalemma tütar!
Issanda on võtnud tagasi kohtuotsuse sinu kohta,
Tema on pannud taganema su vaenlase;
Issand, Iisraeli kuningas on sinu keskel,
enam ei saa sa näha õnnetust.
Sel päeval öeldakse Jeruusalemmale:
Ära karda, Siion! Ära lase oma kätel väsida!
Issand, su Jumal, on sinu keskel,
Tema on vägev, Tema päästab.
Tema rõõmustab sinu pärast,
oma armu pärast teeb ta sinu uueks;
Tema hõiskab sinu pärast ja hüüab rõõmust nagu pidupäeval.
R: Olge rõõmsad ja hõisake: Issand on teie keskel!
Jumal on mu päästja,
ma olen julge, ma ei värise enam,
Issand on mu vägi ja mu laul,
Tema on mu ära päästnud.
Rõõmuga te ammutate vett avituse allikaist;
tänage Issandat, kuulutage Tema nime,

andke teada Tema tegudest kõigile rahvastele,
kuulutage, et Tema Nimi on väga kõrge!
Laulge Issandale, sest Tema on suuri asju teinud,
andke see teada igal pool maa peal!
Lugemine apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, olge ikka rõõmsad Issandas! Ja ma ütlen veelkord: olge rõõmsad!

Las kõik saavad teada kui lahked te olete. Issand on ligidal! Ärge
muretsege millegi pärast, vaid andke alati oma palumises ja anumises
Jumalale teada kõik, mis teil vaja, ja tänuga. Siis Jumala rahu, mis on
ülem kui me oskame arvata, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses
Jeesuses.
Halleluuja.
Jumala vaim on minu üle,
Issand saatis mu vaeste juurde head sõnumit tooma.
Halleluuja.
Rahvas päris Johannese käest: „Mis me peame tegema?” Temas kostis:

„Kellel on kaks kuube, andku üks sellele, kellel ei ole, ning kellel on süüa,
tehku niisamuti!” Ka tölnerid tuli ennast ristida laskma ja pärisid:
„Õpetaja, mis meie peame tegema?” Johannes kostis neile: „Ärge nõudke
rohkem, kui teie jaoks on seatud!” Siis pärisid sõjamehed: „Aga meie, mis
meie peame tegema?” Johannes kostis: „Ärge tehke kellelegi liiga ega
ülekohut, vaid leppige oma palgaga!” Rahvas ootas väga ja kõik mõtlesid
oma südames, et ehk Johannes ongi Messia, aga Johannes ütles kõikidele:
„Mina ristin teid veega, aga minust vägevam on tulemas; mina ei kõlba
Tema kingapaelagi lahti päästma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.
Temal on visklabidas käes, Tema pühib puhtaks oma rehealuse ja paneb
nisu oma aita, aga aganad põletab Tema ära tulega, mis ei kustu. ”
(4 Ms 24:2-7,15-17abcd; Ps 25:4-5,6+7def,8-9; Mt 21:23-27)
Lugemine Neljast Moosese raamatust
Ja kui Bileam oma silmad üles tõstis, siis ta nägi Iisraeli asuvat leeris oma
suguharude kaupa. Ja tema peale tuli Jumala Vaim. Ta hakkas rääkima ja
ütles:
«Nõnda kuulutab Bileam, Beori poeg, nõnda kõneleb avatud silmaga

mees,
nõnda kuulutab Jumala kõnede kuulaja, kes näeb Kõigeväelise nägemusi,
mahalangenuna avatud silmil:
kui kaunid on su telgid, Jaakob, su eluasemed, oh Iisrael!
Nagu laiuvad orud, nagu rohuaiad jõe kaldal,
nagu Issanda istutatud aaloepuud, nagu seedripuud vete ääres.
Vesi ta astjaist voolab üle ja ta külvil on palju vett.
Tema kuningas on Agagist vägevam ja ta kuningriik ülendab ennast.
Ja ta hakkas rääkima ning ütles:
«Nõnda kuulutab Bileam, Beori poeg, nõnda kõneleb avatud silmaga

mees,
nõnda kuulutab Jumala kõnede kuulaja ja Kõigekõrgema tarkuse tundja,
kes näeb Kõigeväelise nägemusi, mahalangenuna avatud silmil.
Ma näen teda, aga mitte nüüd, ma silmitsen teda, aga mitte ligidalt:
Jaakobist tõuseb täht, Iisraelist kerkib valitsuskepp.
See purustab Moabi oimud ja kõigi Seti poegade pealaed.
See on Jumala sõna
R: Issand, õpeta mulle oma teeradu.
Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!
Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind;
sest sina oled mu pääste Jumal,
sind ma ootan kogu päeva!
Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust,
sest need on maailma ajastu algusest!
Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi;
mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast,
oh Issand!
Hea ja õiglane on Issand;
sellepärast ta õpetab patustele õiget teed.

Ta juhib alandlikud käima õiguses
ja õpetab alandlikke oma teele.
Halleluuja.
Issand tuleb, minge teda kohtama!
Tema on Rahu Prints.
Halleluuja.
Ja kui Jeesus oli pühakotta tulnud ja õpetas, astusid ülempreestrid ja

rahvavanemad tema juurde ja ütlesid: «Millise meelevallaga sa seda kõike
teed? Ja kes on sulle andnud selle meelevalla?»
Aga Jeesus vastas neile: «Ka mina küsin teilt ühte asja. Kui te mulle seda
ütlete, siis ütlen minagi teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.
Kust oli Johannese ristimine: kas taevast või inimestest?» Nemad arutlesid
aga endamisi: «Kui me ütleme, et taevast, siis ta ütleb meile: «Miks te siis
ei uskunud teda?»
Kui me aga ütleksime, et inimestest, siis tuleks meil karta rahvahulki, sest
kõikide meelest oli Johannes prohvet. »
Nii nad vastasid Jeesusele: «Meie ei tea. » Siis lausus ka tema neile: «Ega
minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.
(Sf 3:1-2,9-13; Ps 34:2-3,6-7,18(17)+17(18),19+23; Mt 21:28-32)
Häda tõrksale ja roojasele linnale, kes on rõhuja!
Ta ei ole kuulanud häält, ei ole võtnud õpetust,
ei ole lootnud Issanda peale, ei ole liginenud oma Jumalale.
Sest siis ma puhastan rahvaste huuled,
et nad kõik võiksid hüüda Issanda nime,
teenida teda õlg õla kõrval.
Siis toovad mulle roaohvreid minu poole palvetajad,
hajuvil olijad, teiselt poolt Etioopia jõgesid.
Sel päeval pole sul vaja häbeneda ühegi oma teo pärast,
millega sa oled üles astunud minu vastu,
sest siis ma kõrvaldan su keskelt su ülemeelikud hooplejad,
ja sa ei ole enam ülbe mu pühal mäel.
Aga ma jätan su keskele alles vaese ja viletsa rahva,
ja need otsivad pelgupaika Issanda nimes.
Iisraeli jääk ei tee ülekohut ega räägi valet
ja nende suus ei leidu kavalat keelt.
Tõesti, nad käivad karjas ja puhkavad
ja ükski ei peleta neid.
See on Jumala sõna
R: Armetu hüüdis, ja Issand kuulis teda.

Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus minu suus.
Issandast kiitleb mu hing.
Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad.
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust
ja nende palgeile ei tule kunagi häbi.
Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema
kõigist ta kitsikustest.
Issanda pale on pahategijate vastu,
et hävitada maa pealt nende mälestus.
Õiged kisendavad ja Issand kuuleb
ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.
Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt,
ja päästab need, kellel on rusutud vaim.
Issand lunastab oma sulaste hinge ja süüdi ei mõisteta ühtki,
kes tema juures pelgupaika otsib.
Halleluuja.
Issand tuleb, oma rahva päästma;
õndsad on need, kes on valmis teda kohtuma.
Halleluuja.
Aga mis teie arvate? Inimesel oli kaks poega ja ta astus esimese juurde,
öeldes: «Poeg, mine täna tööle viinamäele!» Kuid too kostis: «Ei taha!»,
ent hiljem ta kahetses ja läks. Siis astus isa teise juurde, öeldes sedasama,
ent too vastas: «Küll ma lähen, isand!», kuid ei läinud.
Kumb neist tegi isa tahtmist?» Nad ütlesid: «Esimene. » Jeesus ütles neile:
«Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!
Sest kui Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, siis te ei uskunud
teda, kuid tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda ja ometi ei
kahetsenud hiljemgi, et teda uskuda.
(Js 45:6-8,18,21-25; Ps 85:9-10,11-12,13-14; Lk 7:18-23)
Mina olen Issand ja kedagi teist ei ole.
Mina valmistan valguse ja loon pimeduse,
mina annan õnne ja toon õnnetuse,
mina, Issand, teen seda kõike.
Kastke, taevad, ülalt ja pilved, pange voolama õiglus!
Avanegu maa, et idaneks õnnistus ja ühtlasi võrsuks õiglus!
Mina, Issand, olen selle loonud.

Sest nõnda ütleb Issand, taevaste Looja,
tema, kes on Jumal, maa vormija ning valmistaja;
tema, selle rajaja, ei ole loonud seda tühjaks,
vaid on valmistanud selle, et seal elataks:
Mina olen Issand ja kedagi teist ei ole.
Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on välja tulnud tõde,
tagasivõetamatu sõna:
Minu ees peab nõtkuma iga põlv, kõik keeled peavad andma mulle vande.
See on Jumala sõna
R: Pilved, pange voolama õiglus, ja päästja võrsugu maast!
Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib.
Sest tema kuulutab rahu oma rahvale ja ütleb oma vagadele,
et nad ei pöörduks alpuse poole.
kes kardavad teda, et meie maal au elaks,
Heldus ja tõde saavad teineteisega kokku,
ustavus võrsub maast

Issand annab head
Halleluuja.
Tõsta valjusti häält, ja ütle rõõmusõnumit:
Issand meie Jumal tuleb jõuliselt
Halleluuja.
Lugemine püha Luuka evangeeliumist.
Ja seda kõike kuulutasid Johannesele tema jüngrid. Ja Johannes kutsus

enda juurde kaks oma jüngrit ja saatis nad Issanda juurde küsima: «Kas
sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?» Kui mehed tema
juurde jõudsid, ütlesid nad: «Ristija Johannes on meid sinu juurde
läkitanud küsima: Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama
teist?» Tolsamal tunnil tegi Jeesus paljusid terveks haigustest ja hädadest
ja kurjadest vaimudest ning paljudele pimedatele kinkis ta nägemise. Ja
Jeesus vastas neile: «Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja
kuulnud:
pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad,
pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad,
surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit
ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!»

(Js 54:1-10; Ps 30:2+4,5-6,11-12,13; Lk 7:24-30)
Lugemine prohvet Jesaja raamatust.
Hõiska, sigimatu, kes pole sünnitanud,
rõkata rõõmust ja ilutse, kes pole olnud lapsevaevas!
Sest vallalisel saab olema rohkem lapsi kui abielunaisel, ütleb Issand.
Tee avaraks oma telgipaik ja su elamute vaipu venitatagu!
Ära ole kokkuhoidlik! Pikenda oma telginööre ja kinnita vaiu!
Sest sa levid paremale ja vasakule, su järglased vallutavad rahvaid
ja asustavad tühje linnu.
Ära karda, sest sul ei ole vaja häbeneda, ja ära tunne piinlikkust, sest sa ei
jää häbisse,
vaid unusta oma noorpõlve häbi ja ära meenuta enam oma lesepõlve
teotust!
Sest sinu Looja on su mees, vägede Issand on tema nimi;
sinu lunastaja on Iisraeli Püha, teda nimetatakse kogu maailma Jumalaks.
Sest nagu hüljatud ja sügavasti kurvastatud naist kutsub sind Issand.
Ja noorpõlve naine - kas teda saakski põlata? ütleb su Jumal.
Ma jätsin su maha üürikeseks hetkeks, aga ma kogun sind suure

halastusega.
Ülevoolavas vihas peitsin ma oma palge silmapilguks su eest,
aga ma halastan su peale igavese heldusega, ütleb Issand, su lunastaja.
Sest see on mul nagu Noa päevil, kui ma vandusin, et Noa veed enam ei
ujuta maad:
nõnda ma vannun, et ma ei ole sinule vihane ega sõitle sind.
Mäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su

juurest
ja minu rahuseadus ei kõigu, ütleb Issand, su halastaja.
See on Jumala sõna
R: Ma ülistan Sind, Issand, sest Sa oled mind toonud välja hädast!
Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast
ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast.
Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast,
sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda.
Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad,
ja ülistage tema püha mälestust!
Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja;
õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.
Kuule, Issand, ja ole mulle armuline;
ole, Issand, minu aitaja!
Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks;
sa vallandasid kotiriide mu seljast
ja panid rõõmu mulle vööks,

et mu hing laulaks sulle kiitust
ega vaikiks.
Issand, mu Jumal,
ma tahan sind tänada igavesti!
Halleluuja.
Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema teerajad!
siis saavad kõik inimesed näha Jumala päästet!
Halleluuja.
Kui siis Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele
kõnelema Johannesest: «Mida te tahtsite näha, kui te läksite välja kõrbe?
Kas tuules kõikuvat roogu? Või mida te tahtsite välja minnes vaadata? Kas
pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, kes kalleis riideis ja toretsemises
elavad, viibivad kuningakodades. Või mida te tahtsite välja minnes näha?
Kas prohvetit? Jah, ma ütlen, hoopis enamat kui prohvetit! Tema ongi see,
kellest on kirjutatud:
Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala,
kes tasandab sinu tee su ees.
Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest,

aga väikseim Jumala riigis on temast suurem. Ja kogu rahvas, kes teda
kuulas, ja tölneridki tunnistasid, et Jumalal on õigus, lastes endid ristida
Johannese ristimisega. Variserid ja seadusetundjad aga tunnistasid tühjaks
Jumala nõu enese kohta sellega, et ei lasknud temal ennast ristida.
ADVENDI 3. REEDE
(Js 56:1-3,6-8; Ps 67:2-3,5,7-8; Jh 5:33-36)
Nõnda ütleb Issand: Pange tähele õigust ja olge õiglased,
sest mu pääste on ligidal ja mu õiglus ilmumas!
Õnnis on inimene, kes nõnda teeb, inimlaps, kes selles püsib,
kes peab hingamispäeva ega riku seda, ja kes hoiab oma kätt igast kurjast
teost.
Ärgu rääkigu ega öelgu Issandaga liitunud võõras:
«Issand eraldab mind muidugi oma rahvast!»
Ja kohitsetu ärgu öelgu:
«Vaata, ma olen kuivanud puu!»
Ja võõrad, kes on liitunud Issandaga, teenivad teda ja armastavad Issanda

nime,
et saada tema sulaseiks, kõik, kes peavad hingamispäeva ega riku seda
ja kes peavad kinni mu lepingust - needki ma viin oma pühale mäele
ja ma rõõmustan neid oma palvekojas, ja nende põletus- ja tapaohvrid
on mu altari peal meelepärased;
sest mu koda nimetatakse palvekojaks kõigile rahvastele.
Issanda, Iisraeli hajutatuid koguva Jumala ütlus:
Ma kogun tema juurde veelgi, lisaks neile, kes tema juurde on kogutud.
R: Ülistagu Sind, Jumal, kõik rahvad!
Jumal olgu meile armuline ja õnnistagu meid;
ta lasku oma pale paista meie peale,
et maa peal tuntaks sinu teed,
kõigi rahvaste seas sinu päästet!
Rõõmutsegu rahvad
ja hõisaku rahvahõimud,
sest sina mõistad rahvale kohut õigluses
ja juhatad rahvahõime maa peal!
Maa on andnud oma vilja;
Jumal, meie Jumal, õnnistagu meid!
Jumal õnnistagu meid
ja kõik ilmamaa otsad kartku teda!
Halleluuja
Vaadake, Kuningas tuleb, ilma maa Issand
ja tema päästab meid.

Halleluuja
Lugemine püha Johannese evangeeliumist
Teie olete läkitanud saadikuid Johannese juurde, ja tema on tunnistanud

tõtt.
Aga mina ei vaja mingit inimese tunnistust, vaid räägin seda selleks, et
teie võiksite pääseda.
Johannes oli lamp, mis põles ja paistis, teie aga tahtsite üürikest aega
ilutseda tema valguses.
Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma: teod, mis Isa mulle on
andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavadki minust, et
Isa on minu läkitanud.
ADVENDI 3- LAUPÄEV
Vt. 17. detsember.

(Js 7:10-14; Ps 24; Rm 1:1-7; Mt 1:18-24)
Issand rääkis Juuda kuninga Ahasega ja ütles talle: „Küsi endale Issanda,
oma Jumala käest tunnustäht, olgu sügavalt maa alt, olgu kõrgelt taevast!”
aga Ahas vastas: „Ei ma taha küsida ega Issandat kiusata. ” Siis ütles
Jesaja: „Kuule, Taaveti sugu! Ons teie meelest veel vähe, et te inimesed
tülpinuks teete, et te tahate ka mu Jumalat tülpinuks teha? Seepärast annab
Issand ise teile tunnustähe: vaata, neitsi jääb lapseootele ja toob poja
ilmale ning paneb talle nimeks Immaanuel – Jumal on meiega. ”
R: Tule, Issand, aukuningas!
Issanda päralt on ilmamaa ja mis selle sees,
maailm ja kõik, kes seal elavad.
Sest Tema on selle rajanud merede peale
ja on jõgede peale selle kinnitanud.
Kes tohib minna Issanda mäele,
kes tohib seista Tema pühas paigas?
See, kelle käed on süüta ja süda puhas,
kelle hing ei peta ja kes ei vannu valet.
Tema saab õnnistuse Issanda käest

ja õiguse oma Jumala käest, kes tema päästab.
See on rahvas, kes Teda taga nõuab,
kes otsib Jaakobi Jumala palet.
Paulus, Kristuse Jeesuse sulane, kutsutud apostel, välja valitud Jumala

rõõmusõnumit kuulutama, mille Jumal on ette tõotanud oma prohvetite
kaudu pühades kirjades – oma Pojast, kes küll liha poolest on sündinud
Taaveti soost, ent on surnuist ülestõusmise järel tunnistatud vägevaks
Jumala Pojaks Püha Vaimu poolt – rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest,
meie Issandast. Tema käest olen mina saanud armu ja apostliameti, et
äratada kuulekust usule Tema Nime auks kõikide rahvaste seas, kelle
hulgas olete teiegi, Jeesuse Kristuse kutsutud. Kõigile Jumala armastatuile,
kes on Roomas, kutsutud pühadele: Armu teile ja rahu Jumala, meie Isa, ja
Issanda Jeesuse Kristuse käest!
Halleluuja.
Vaata, neitsi ootab last ja toob poja ilmale
kelle nimi on Immaanuel – Jumal meiega.
Halleluuja.
Jeesuse Kristuse sündimine oli nõnda: Tema ema Maarja, kes oli
Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab last Pühast
Vaimust. Tema mees Joosep, kes oli õige ega tahtnud talle avalikult häbi
teha, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata,
siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära
karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on
Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus,
sest Tema päästab oma rahva nende pattudest. ” Kõik see sündis, et läheks
täide, mida Issand oli rääkinud prohveti kaudu: „Ennäe, neitsi jääb
lapseootele ja toob ilmale poja, ja Teda hüütakse nimega Immaanuel,” mis
tähendab: Jumal on meiega. Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu
Issanda ingel oli käskinud ja võttis oma naise enda juurde.
(2S 7:1-5. 8-12. 14. 16; Ps 89; Rm 16:25-27; Lk 1:26-38)
Lugemine Teisest Saamueli raamatust:
Kui kuningas Taavet elas oma kojas ja Issand oli andnud talle rahu kõigist
vaenlastest ümberringi, ütles ta prohvet Naatanile: „Ennäe, mina elan
seedripuust kojas, aga Jumala laegas seisab telgis! ” Ja Naatan ütles
kuningale: „Mine tee kõik, mis sul südames, sest Issand on sinuga! ” Aga
selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna, kes ütles: „Mine ja ütle
mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: ‘Sina tahad ehitada mulle koja,
kus ma elaksin? Mina võtsin su karjamaalt, lammaste ja kitsede järelt, et
sa oleksid vürstiks minu rahva Iisraeli üle, ja ma olen olnud sinuga kõigis
paigus, kus sa oled käinud. Ma olen kõik su vaenlased sinu eest ära
kaotanud ja ma tahan teha sinu nime suureks, nagu teiste suurte nimed
maa peal. Ja oma rahvale Iisraelile tahan ma seada paiga ja tema nõnda
sinna istutada, et ta võib julgesti elada oma kohal ja ei pea enam kartma ja
kurjad inimesed ei vaeva teda enam nagu varem, nagu on olnud sellest
ajast peale, kui ma seadsin kohtumõistjad oma Iisraeli rahvale. Sinule ma
annan rahu kõigi su vaenlaste poolest. ’ – Nüüd Issand kuulutab sulle, et
Issand ehitab sinule koja: ‘Kui sinu päevad otsa saavad ja sa oled oma
vanemate juurde magama läinud, siis ma tõstan pärast sind kõrgeks su
järglase, sinu lihase poja, ja ma kinnitan tema kuningriigi. Mina tahan olla
temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks! Sinu sugu ja su kuningriik
püsivad minu ees igavesti, su aujärg on kinnitatud igaveseks ajaks. ’ ”
R: Ma laulan Issanda heldusest igavesti!
Ma laulan Issanda heldusest igavesti,
suure häälega ma kuulutan Sinu truudust põlvest põlve.
Ma ütlen: Sinu heldus jääb ikka ja igavesti,
Sinu truudus on kindel kui taevas.
Sina rääkisid oma vagadele nägemuses:
Mina olen teinud lepingu oma valitud mehega,
olen vandunud Taavetile, oma sulasele:
Mina kinnitan sinu koja igaveseks, ehitan sinu aujärge põlvest põlve.
Tema hüüab mind: Sina oled mu isa,

mu Jumal, mu päästmise kalju!
Minu heldus on temaga igavesti,
minu leping temaga jääb ikka püsima.
Au olgu Sellele, kellel on väge teid kinnitada –
nagu ütleb minu hea sõnum

ja Jeesuse Kristuse kuulutus
ja müsteeriumi ilmutamine,
mis oli vaikuse varjus igavesest ajast,
aga nüüd on ilmutatud
igavese Jumala käsu peale
prohvetite kirjade läbi
ja kõikidele rahvastele teada antud,
et nad oleksid sõnakuulelikud usus.
Sellele ainsale, targale Jumalale olgu Jeesuse Kristuse läbi au igavesti!

Aamen.
Halleluuja.
Maarja ütles: Vaata, olen Issanda piiga,
mulle sündigu sinu sõna mööda.
Halleluuja.
Neil päevil läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külasse nimega Naatsaret,
neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega.
Neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tuli Gabriel ja ütles: „Ole tervitatud,
sa armuleidnu! Issand on sinuga!” Tema aga ehmatas nende sõnade pärast
ja mõtles, mida see teretus võis tähendada. Aga ingel ütles talle: „Ära
karda, Maarja, sest sina oled leidnud armu Jumala juures! Vaata, sa jääd
lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab
suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle
tema isa Taaveti trooni. Tema valitseb kui kuningas Jaakobi soo üle
igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu. ” Siis Maarja küsis ingli käest:
„Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?” Ja ingel vastas
talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi tuleb varjuks su
üle; seepärast hüütakse Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. Vaata, ka
sinu sugulane Eliisabet ootab poega oma raugapõlves – ja see on kuues
kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi
võimatu. ” Siis Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu
mulle sinu sõna järgi!” Ja ingel läks ära tema juurest.
4. ADVENDIPÜHAPÄEV C
(Mi 5:1-4a; Ps 80; Hb 10:5-10; Lk 1:39-45)
Lugemine prohvet Miika raamatust:
Nõnda ütleb Issand: „Aga sina, Petlem Efrata, olgugi liiga väike Juuda
suguvõsaks –
sinust tuleb mulle see, kes peab valitsema Iisraeli üle,
kes on pärit muistsest ajast, igivanadest päevadest.
Sellepärast jätab Jumal nad maha selle ajani,
mil see, kes peab sünnitama, on sünnitanud;
siis need, kes on alles jäänud, tulevad tagasi Iisraeli laste juurde
ning Tema seisab ja karjatab neid Issanda väega, Issanda, oma Jumala
Nime auga,
ning nemad jäävad sinna elama, sest Tema on suur ilmamaa ääreni
ja Tema ongi rahu. ”

R: Jumal, tee uueks meie elu ja päästa meid!
Sina, kelle aujärg on keerubitest kõrgem,
näita ennast, tule meid päästma!
Kõigevägevam Jumal, pööra ometi meie poole,
vaata taevast alla ja näe meid!
Tule harima seda viinapuud,
kinnitama seda, mis Sinu parem käsi on istutanud,
ja kaitsma Poega, kelle Sina oled enda jaoks tugevaks teinud!
Pane oma käsi selle mehe peale, kes seisab Sinu paremal pool,
Inimese Poja peale, kelle Sina oled enda jaoks tugevaks teinud!
Siis me ei tagane Sinust enam;
Sina hoiad meid elus ja me hüüame appi Sinu nime.
Lugemine kirjast heebrealastele:
Vennad, Kristus ütles maailma tulles:
„ Ohvrit ja andamit Sa ei tahtnud, aga ihu oled Sa mulle valmistanud;
põletus- ja patuohvrid ei olnud Sulle meelepärased.

Siis ma ütlesin: Vaata, siin ma olen!
Nii nagu raamatusse on minust kirjutatud: ma tulen tegema Sinu tahtmist,

oh Jumal!”
Esmalt Ta ütles niisiis:
„ Tapa- ja roaohvreid ning põletus- ja patuohvreid ei ole Sa tahtnud
ega olnud need Sulle meelepärased. ”
See käis nende ohvrite kohta, mida toodi Seaduse järgi. Aga edasi Ta
ütleb: „Vaata, ma tulen tegema Sinu tahtmist!” Tema tunnistab esimese
teenistuse tühjaks, et maksma panna teine. Selle, Jumala tahtmise tegemise
läbi oleme meiegi pühitsetud, Jeesuse Kristuse ihu ohverdamise läbi –
ühekorraga ja jäädavalt.
Halleluuja.
Maarja ütles: „Vaata, ma olen Issanda teenija,
sündigu mulle sinu sõna järgi! ”
Halleluuja.
Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mägismaale, ühte Juudamaa linna; ta
läks Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Aga kui Eliisabet kuulis
Maarja tervitust, hüppas laps tema ihus ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu
ning hüüdis suure häälega:
„ Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Kust tuleb
see mulle, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, kui su
tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast. Jah,
õnnis on naine, kes on uskunud, et see, mis Issand talle on kõnelnud,
läheb täide. ”
17 DETSEMBER
(1Ms 49:1a,2,8-10;Ps 72:1bc-2,3-4,7-8,17;Mt 1:1-17)
Lugemine Esimese Moosese raamatust:
Ja Jaakob kutsus oma pojad enese juurde ning ütles:
Kogunege ja kuulge, Jaakobi pojad,
võtke kuulda Iisraeli, oma isa!
Juuda, sind ülistavad su vennad.
Sinu käsi on su vaenlaste turjal,
sind kummardavad su isa pojad.
Juuda on lõvikutsikas -
saagi kallalt, mu poeg, oled tõusnud.
Ta on heitnud maha, ta lebab
nagu lõvi, nagu metsik lõvi -
kes julgeks teda äratada?
Ei lahku valitsuskepp Juudast
ega sau tema jalgelt,
kuni tuleb Juuda poeg Siilo,
ja teda võtavad rahvad kuulda.
See on Jumala sõna

R: Õitseb õige ja valitseb rahu, kui Issand tuleb
Toogu mäed rahu rahvale
ja ka mäekünkad õiguse varal!
Ta mõistku õiglast kohut viletsale rahvale,
ta päästku vaesed ja purustagu survajad!
ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud.

Halleluuja.
Tule, Jumala Tarkus, kes väe ja armastusega juhib loodust
õpeta meid käia teadvuste teed.
Halleluuja.
Lugemine püha Matteuse evangeeliumist.
Jeesuse Kristuse, Aabrahami poja, Taaveti poja sugupuu:
Aabrahamile sündis Iisak, Iisakile sündis Jaakob, Jaakobile sündisid Juuda

ja tema vennad, Juudale sündisid Taamariga Perets ja Serah, Peretsile
sündis Hesron, Hesronile sündis Aram, Aramile sündis Amminadab,
Amminadabile sündis Nahson, Nahsonile sündis Salma, Salmale sündis
Raahabiga Boas, Boasele sündis Rutiga Oobed, Oobedile sündis Iisai,
Iisaile sündis kuningas Taavet.
Taavetile sündis Uurija naisega Saalomon, Saalomonile sündis Rehabeam,

Rehabeamile sündis Abija, Abijale sündis Aasa, Aasale sündis Joosafat,
Joosafatile sündis Jooram, Jooramile sündis Ussija, Ussijale sündis
Jootam, Jootamile sündis Aahas, Aahasele sündis Hiskija, Hiskijale sündis
Manasse, Manassele sündis Aamon, Aamonile sündis Joosija, Joosijale
sündisid Jekonja ja tema vennad Paabeli vangipõlve ajal. Pärast Paabeli
vangipõlve sündis Jekonjale Sealtiel, Sealtielile sündis Serubbaabel,
Serubbaabelile sündis Abihuud, Abihuudile sündis Eljakim, Eljakimile
sündis Assur, Assurile sündis Saadok, Saadokile sündis Ahhim, Ahhimile
sündis Elihuud, Elihuudile sündis Eleasar, Eleasarile sündis Mattan,
Mattanile sündis Jaakob, Jaakobile sündis Joosep, selle Maarja mees,
kellest sündis Jeesus, keda nimetatakse Kristuseks.
Niisiis on Aabrahamist Taavetini kokku neliteist sugupõlve ja Taavetist

Paabeli vangipõlveni neliteist sugupõlve ja Paabeli vangipõlvest Kristuseni
samuti neliteist sugupõlve.
18. DETSEMBER
(Jr 23:5-8;Ps 72:1bc-2,12-13,18-19ab, Mt 1:18-24)
Lugemine prohvet Jeremija raamatust
Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand,
mil ma lasen tõusta Taavetile
ühe õige võsu;
tema valitseb kui kuningas
ja talitab targasti,
tema teeb maal
õigust ja õiglust.
Tema päevil päästetakse Juuda
ja Iisrael elab julgesti;
ja see on nimi, millega teda hüütakse:
«Issand, meie õigus».
Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil enam ei öelda: «Nii
tõesti kui elab Issand, kes tõi Iisraeli lapsed ära Egiptusemaalt», vaid: «Nii
tõesti kui elab Issand, kes tõi ja juhtis Iisraeli soo järglased koju
põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ma olin nad ajanud. » Ja nad
hakkavad elama oma maal.
See on Jumala sõna

Tänu olgu Issandale, Jumalale, Iisraeli Jumalale,
kes ainuüksi teeb imet!
Ja tänu olgu tema aulisele nimele igavesti
ning kogu maailm olgu täis tema au! Aamen, aamen!
Halleluuja.
Tule, muistse Iisraeli juhtija, kes andis Moosesele Seadust Siinai peal
päästa meid Sinu vägelise jõuga
Halleluuja.
Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli
Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast
Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda
avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda
mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: «Joosep,
Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps,
keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned
talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest. » Kõik
see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu:
«Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse
nimega Immaanuel», see on tõlkes: Jumal on meiega. Kui Joosep unest
ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma
naise enese juurde.
19. DETSEMBER
(Km 13:2-7,24-25a, Ps 71:3-4a,5-6ab,16-17;Lk 1:5-25)
Lugemine Kohtumõistjate raamatust:
Oli keegi mees, Sorast, daanlaste suguvõsast, Maanoah nimi; tema naine
oli sigimatu ega olnud sünnitanud. Aga Issanda ingel ilmutas ennast
naisele ja ütles temale: «Vaata, sa oled sigimatu ega ole sünnitanud. Aga
sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale. Hoia siis nüüd, et sa ei joo veini ja
vägijooki ega söö midagi roojast! Sest vaata, sa jääd lapseootele ja tood
poja ilmale. Aga habemenuga ei tohi saada tema pea ligi, sest poiss peab
olema emaihust alates Jumalale nasiiriks, ja tema hakkab Iisraeli päästma
vilistite käest!» Ja naine läks ning rääkis oma mehega, öeldes: «Mu juurde
tuli jumalamees ja tal oli nagu Jumala ingli välimus, kartustäratav! Mina
ei küsinud temalt, kust ta oli, ja tema ei andnud mulle teada oma nime.
Aga ta ütles mulle: Vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale; ära siis
nüüd joo veini ega vägijooki ja ära söö midagi roojast, sest poiss peab
olema Jumalale nasiiriks emaihust alates kuni oma surmapäevani!» Ja
naine tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Simson; poiss kasvas
suureks ja Issand õnnistas teda. Ja Issanda Vaim hakkas teda mõjustama
Daani leeris Sora ja Estaoli vahel.
See on Jumala sõna
R: Mu suu jutustab sinu kiitust.
Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna!

Sina oled käskinud mind päästa,
sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
Mu Jumal, vabasta mind õela käest
Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal.
Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
Sinule ma olen toetunud sündimisest,
sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates,
Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega,
ma tunnistan üksnes sinu õiglust.
Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east,
ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.
Halleluuja.
Tule, võrse kes tõuseb Iisai kännust, Jumala armastuse märk tema rahvale,
päästa meid ilma viibimata.
Halleluuja
Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija

teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.
Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda
käskude ja nõudmiste järgi. Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli
sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad. Sündis aga, kui Sakarias oli
oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees, et liisk langes
ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama. Kui kogu
rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil, ilmus talle Issanda ingel, seistes
suitsutusaltari paremal pool. Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes
ta peale. Aga ingel ütles talle:
«Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet

toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes. Ja temast on sul
rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest, sest ta
saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta
täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus. Ja ta pöörab palju Iisraeli
lapsi Issanda, nende Jumala poole. Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus
ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete
meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast. »
Sakarias küsis inglilt: «Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju
vana mees ja mu naine on väga eakas. » Ja ingel vastas talle: «Mina olen
Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja
kuulutama sulle seda rõõmusõnumit. Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa
kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu
sõnu, mis lähevad täide omal ajal. »
Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.
Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad mõistsid,
et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi
tummaks. Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju. Aga
pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul
viis kuud, öeldes: «Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu
peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis. »
20. DETSEMBER
(Js 7:10-14;Ps 24:1bc-2,3-4abc,5-6;Lk 1:26-38)
Ja Issand käskis öelda Aahasele veel seda: «Küsi enesele Issandalt, oma
Jumalalt, tunnustäht sügavusest või kõrgusest!» Aga Aahas vastas: «Ma ei
küsi ega kiusa Issandat!» Siis Jesaja ütles: «Kuulge ometi, Taaveti sugu!
Ons teil veel vähe inimeste vaevamisest, et te ka mu Jumalat vaevate?
Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele
ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel.
R: Tule, Issand, sa oled aukuningas!
Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius,
Sest tema on selle rajanud merede peale
Kes tohib minna Issanda mäele
ja kes tohib seista ta pühas paigas?
See, kes süütu kätelt ja puhas südamelt,
kelle hing tühja ei himusta
Tema saab õnnistuse Issandalt
ja õiguse oma Jumalalt, kes on tema pääste.
See on sugupõlv, kes teda nõuab,
kes otsib su palet - see on Jaakob. Sela.

Halleluuja.
Tule, Taaveti võti, kes avab igavese Jumala kuningriigi väravad,
päästa pimeduse vangid
Halleluuja.
Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi
on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise
mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel:
«Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!» Tema oli aga vapustatud
nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ja ingel
ütles talle: «Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja
vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.
Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal
annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo
üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu. » Aga Maarja küsis inglilt:
«Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?» Ja ingel vastas
talle: «Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu
kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. Ja
vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on
kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi
võimatu. » Aga Maarja ütles: «Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu
mulle sinu sõna järgi!» Ja ingel läks ära tema juurest.
21. DETSEMBER
(Ül 2:8-14 või Sf 3:14-18;Ps 33:2-3,11-12,20-21;Lk 1:39-45)
Lugemine Ülemlaulu raamatust

Mu kallima hääl! Vaata, ta tuleb,
ronides mägedel, hüpeldes küngastel.
Mu kallim on nagu gasell või noor hirv.
Vaata, ta seisab meie seina taga,
heidab pilgu aknaist sisse,
vaatab läbi võrede.
Mu kallim räägib ja ütleb mulle:
«Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!»
Sest vaata, talv on möödunud,
vihm on läinud oma teed,
maa peal on näha õiekesi,
lauluaeg on tulnud
ja meie maal on kuulda
turteltuvi häält.
Viigipuu küpsetab oma marju,
viinapuud õitsevad ja lõhnavad.
Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!
Mu tuvike kaljulõhedes,
kuristiku peidupaigas!
Näita mulle oma nägu,
luba ma kuulen su häält,
sest su hääl on meeldiv

ja su nägu on ilus!»
või
Lugemine prohvet Sefanja raamatust
Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael!
Rõõmusta ja rõkata kogu südamest, Jeruusalemma tütar!
Issand on võtnud tagasi kohtuotsuse sinu kohta,
ta on pööranud ära su vaenlase.
Issand, Iisraeli kuningas, on su keskel,
enam pole sul vaja näha õnnetust.
Sel päeval öeldakse Jeruusalemmale:
Ära karda, Siion, ärgu lõtvugu su käed!
Issand, sinu Jumal, on su keskel,
kangelane, kes aitab.
Ta rõõmustab sinu pärast väga,
ta uuendab oma armastust sinuga,
ta tunneb hõisates sinust rõõmu.
Ma võtan sinult ära need,
kes on pühade pärast kurvad;
teotus on koormaks tema peal.
See on Jumala sõna

R: Hõisake rõõmuga Issandas, te õiglased, laulage Temale uus laul.
Tänage Issandat kandlega;
kümnekeelse naabliga mängige talle!
Laulge talle uus laul,
helistage pillikeeli rõõmuhõisetega!
Issanda nõu püsib igavesti,
tema südame mõtted põlvest põlve.
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand,
rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.
Meie hing ootab Issandat,
meie abi ja meie kilp on tema.
Sest temas on rõõmus meie süda
ja me loodame tema püha nime peale.
Halleluuja.
Tule, Emmanuel, Jumal-on-meiega, meie Kuningas, meie kohutmõistja
päästa meid, Issand, meie Jumal
Halleluuja.
Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna ja tuli
Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis
Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja
hüüdis suure häälega:
«Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Miks saab
mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, kui su
tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast. Ja
õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on
kõnelnud. »
22. DETSEMBER
(1Sm 1:24-28;[Ps] 1Sm 2:1bcdef,4-5,6-7,8abcd, Lk 1:46-56)
Lugemine Esimesest Saamueli raamatust:
Ja ta viis tema enesega üles, kui ta tema oli võõrutanud, koos kolme
härjavärsi, poole vaka jahu ja kruusi veiniga; ta viis tema Issanda kotta
Siilosse, kuigi poiss oli alles nooruke. Ja nad tapsid härjavärsi ning tõid
poisi Eeli juurde. Ja Hanna ütles: «Oh, mu isand! Nii tõesti kui sa elad,
mu isand, olen mina see naine, kes seisis siin su juures Issandat paludes.
Selle poisi pärast ma palusin ja Issand andis mulle mu palve peale, mida
ma temalt palusin. Seepärast annan minagi tema Issandale: kõigiks oma
elupäeviks olgu ta antud Issandale!» Ja Saamuel kummardas seal Issandat.
See on Jumala sõna
R: Mu süda rõõmutseb Issandas, minu päästjas.
Mu süda rõõmutseb Issandas,
Issandas üleneb mu sarv kõrgele.
Mu suu on laialt lahti mu vaenlaste vastu,

sest ma olen rõõmus sinu abi pärast.
Kangelaste ammud murtakse katki,
aga komistajad vöötavad endid jõuga.
Küllastunud kauplevad endid leiva eest, aga näljastel lõpeb nälg.
Sigimatu sünnitab seitse last, aga lasterikas närbub.
Issand surmab ja teeb elavaks,
viib alla hauda ja toob jälle üles.
Issand teeb vaeseks ja teeb rikkaks,
tema alandab, aga ülendab ka.
Tema tõstab tähtsusetu põrmust,
tema ülendab viletsa tuhaasemelt,
pannes neid istuma õilsate juurde
ja lastes neid pärida aujärgi.
Halleluuja.
Tule, kõikide rahvade Kuningas, oma Kiriku ühtsuse ja usu allikas:
päästa kogu inimkonna, oma loodust!
Halleluuja.
Ja Maarja ütles:
«Mu hing ülistab Issandat
ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale.
Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
sest mulle on suuri asju teinud Vägev,
ja püha on tema nimi
ja tema halastus kestab põlvest põlveni
neile, kes teda kardavad.
Ta on näidanud oma käsivarre kangust,
ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt
ja ülendanud alandlikke,
näljaseid on ta täitnud heade andidega,
ent rikkad saatnud minema tühjalt.
Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli,
pidades meeles oma halastust,
nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele,
Aabrahamile ja tema järglastele igavesti. »
Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi
koju.
23 DETSEMBER
(Ml 3:1-4,23-24;Ps 25:4-5,8-9,10+14;Lk 1:57-66)
Lugemine prohvet Malaki raamatust:
Vaata, ma läkitan oma ingli ja tema valmistab minu ees teed.
Ja äkitselt tuleb oma templi juurde Issand, keda te otsite,
ja lepingu ingel, keda te igatsete.
Vaata, ta tuleb, ütleb vägede Issand.
Aga kes suudab taluda tema tuleku päeva?
Ja kes jääb püsima tema ilmudes?
Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu pesupesija leelis.
Ja ta istub, sulatab ja puhastab hõbedat, ta puhastab Leevi poegi
ja selitab neid nagu kulda ja hõbedat: siis toovad nad Issandale õige
ohvrianni.
Siis meeldib Issandale Juuda ja Jeruusalemma ohvriand
nagu muistseil päevil ja ammuseil aastail.
Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev,
suur ja kardetav.
Ja tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole
ja laste südamed vanemate poole,
et ma ei peaks tulema ja lööma maad needusega. »

R: Tõstke oma pead, sest Lunastaja läheneb.
õpeta mulle oma teeradu!
Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde neile,
kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi.
Issanda osadus on neil, kes teda kardavad,
ja ta annab neile teada oma lepingu.
Halleluuja.
Tule, kõikide rahvade Kuningas, oma Kiriku ühtsuse ja usu allikas:
päästa kogu inimkonna, oma loodust!
Halleluuja.
Lugemine püha Luuka evangeeliumist
Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja. Ja ta naabrid ja

sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid
koos temaga. Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja
tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias. Ent tema ema kostis: «Ei sugugi,
vaid tema nimi peab olema Johannes!» Nemad ütlesid talle: «Su
suguvõsas pole kedagi selle nimega. » Ja nad viipasid ta isale, et saada
teada, kuidas tema tahaks last nimetada. Sakarias palus lauakese ning
kirjutas: «Johannes on tema nimi. » Ja kõik imestasid. Aga otsekohe läksid
ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat. Ja
kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi
kogu Juuda mäestikus. Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse
ja küsisid: «Mis saab küll sellest lapsest?» Sest Issanda käsi oli temaga.
24. DETSEMBER HOMMIKU MISSA

(2Sm 7:1-5,8-12,14,16;Ps 89:2-3,4-5,27+29;Lk 1:67-79)
Lugemine Teisest Saamueli raamatust:
Kord kui kuningas istus oma kojas ja Issand oli andnud temale rahu
kõigist ta vaenlasist ümberkaudu, ütles kuningas prohvet Naatanile: «Vaata
ometi, mina elan seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!»
Ja Naatan ütles kuningale: «Mine tee kõik, mis sul südame peal on, sest
Issand on sinuga!» Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna,
kes ütles: «Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Kas
sina tahad ehitada mulle elamiseks koja? Ja nüüd ütle mu sulasele
Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede Issand: Ma olen sind võtnud
karjamaalt lammaste ja kitsede järelt, et sa oleksid vürstiks mu rahvale
Iisraelile. Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen sinu
eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sinu nime suureks,
võrdseks suurimate nimedega maa peal. Ja ma tahan määrata paiga oma
Iisraeli rahvale ja teda nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega pea
enam kartma; ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem
ja nagu sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale; ja ma
annan sulle rahu kõigist su vaenlasist. Ja Issand kuulutab sulle, et Issand
annab sulle järeltuleva soo. Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos
oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb
välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. Mina tahan olla
temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks! Ja su sugu ning su
kuningriik püsivad su ees igavesti, su aujärg on kinnitatud igaveseks. »
See on Jumala sõna
R: Ma laulan Issanda heldusest igavesti.
Ma laulan Issanda heldusest igavesti,
ma kuulutan oma suuga su ustavust põlvest põlve.
Sest ma ütlen: Igaveseks sa ehitasid helduse,
taevastesse sa rajasid oma ustavuse.
«Ma olen teinud lepingu oma valituga,
ma olen oma sulasele Taavetile vandunud:
Ma kinnitan su soo igaveseks
ja ehitan su aujärje põlvest põlve. » Sela.
Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa,
mu Jumal, mu päästekalju!
Ma hoian oma helduse temale igavesti
ja mu leping temaga jääb püsima.

Halleluuja.
Tule, Emmanuel, Jumal-on-meiega, meie Kuningas, meie kohutmõistja,
päästa meid, Issand, meie Jumal
Halleluuja.
Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina:
«Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal,
et ta on tulnud oma rahva ligi
ja toonud talle lunastuse
ja on meile äratanud päästesarve
oma sulase Taaveti soost,
nagu ta on rääkinud ajastute algusest
oma pühade prohvetite suu läbi -
päästmist meie vaenlastest
ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
et halastust anda meie vanematele
ja pidada meeles oma püha lepingut,
vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.
Nõnda ta laseb meid,
vaenlaste käest päästetuid,
kartmatult teenida teda

vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.
Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks,
sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama,
et anda tema rahvale pääste tunnetus
nende pattude andeksandmises
meie Jumala südamliku halastuse läbi,
millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest.
See paistab nende peale, kes elavad pimeduses
ja surmavarjus,
see suunab meie jalgu rahuteele. »

Jõuluaeg
JÕULUPÜHA Eelõhtumissa
(Js 62,1-5; Ps 89,4-5. 16-17. 27+29; Ap 13,16-17. 22-25; Mt 1,1-25 või 18-25)
Siioni pärast ma ei vaiki ega jää rahule Jeruusalemma pärast,
enne kui tema õigus hakkab paistma ja tema pääste põleb otsekui tõrvik.
Siis saavad rahvad näha su õigust ja kõik kuningad su au.
Ja sulle antakse uus nimi, mille määrab Issanda suu.
Siis oled sa toredaks krooniks Issanda käes
ja kuninglikuks peaehteks oma Jumala pihus.
Sinust ei kõnelda enam kui „Hüljatust”
ega kõnelda su maast enam kui „Laastatust”,
vaid sind hüütakse „Minu armsam” ja su maad „Abikassa”,
sest Issand armastab sind ja su maa saab mehele.
Sest nagu noor mees naib neitsi, nõnda naivad sind su pojad;
ja nagu peigmees tunneb rõõmu pruudist, nõnda tunneb su Jumal rõõmu

sinust.
Ma olen teinud lepingu oma valituga,

ja ehitan su aujärje põlvest põlve.
Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist:
nad käivad sinu palge valguses, Issand.
Sinu nimest rõõmutsevad nad iga päev,
ja sinu õigluses nad ülendatakse.
Tema hüüab mind:
Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju!
Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Kui Paulus jõudis Pisiidia-poolsesse Antiookiasse, läks ta sünagoogi. Siis

tõusis ta üles, viipas käega ja ütles: “Iisraeli mehed ja teie, kes kardate
Jumalat, kuulge! Iisraeli rahva Jumal valis ära meie isad ja tegi nendest
suure rahva, kui nad olid pagulastena Egiptuses, ja ta tõi nad sealt välja
kõrgele tõstetud vägeva käega. Siis ta tagandas Sauli ja äratas neile
kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: “Ma olen leidnud Taaveti, Iisai
poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.”
Sellesama mehe soost on Jumal oma tõotust mööda toonud Jeesuse
Iisraelile Päästjaks. Enne tema tulekut kuulutas Johannes
meeleparandusristimist kogu Iisraeli rahvale. Kui Johannes oli oma
elukäiku lõpetamas, ütles ta: “Mina ei ole see, kelle te arvate minu olevat,
kuid vaata, pärast mind tuleb see, kelle jalatsit jalast päästma mina ei ole
väärt.
Halleluuja.
Homme hävitatakse maailma kurjus:
Maailma Lunastaja valitseb meie üle!
Halleluuja.
[Jeesuse Kristuse, Aabrahami poja, Taaveti poja sugupuu: Aabrahamile

sündis Iisak, Iisakile sündis Jaakob, Jaakobile sündisid Juuda ja tema
vennad, Juudale sündisid Taamariga Perets ja Serah, Peretsile sündis
Hesron, Hesronile sündis Aram, Aramile sündis Amminadab,
Amminadabile sündis Nahson, Nahsonile sündis Salma, Salmale sündis
Raahabiga Boas, Boasele sündis Rutiga Oobed, Oobedile sündis Iisai,
Iisaile sündis kuningas Taavet.
Taavetile sündis Uurija naisega Saalomon, Saalomonile sündis Rehabeam,

Rehabeamile sündis Abija, Abijale sündis Aasa, Aasale sündis Joosafat,
Joosafatile sündis Jooram, Jooramile sündis Ussija, Ussijale sündis
Jootam, Jootamile sündis Aahas, Aahasele sündis Hiskija, Hiskijale sündis
Manasse, Manassele sündis Aamon, Aamonile sündis Joosija, Joosijale
sündisid Jekonja ja tema vennad Paabeli vangipõlve ajal.
Pärast Paabeli vangipõlve sündis Jekonjale Sealtiel, Sealtielile sündis

Serubbaabel, Serubbaabelile sündis Abihuud, Abihuudile sündis Eljakim,
Eljakimile sündis Assur, Assurile sündis Saadok, Saadokile sündis Ahhim,
Ahhimile sündis Elihuud, Elihuudile sündis Eleasar, Eleasarile sündis
Mattan, Mattanile sündis Jaakob, Jaakobile sündis Joosep, selle Maarja
mees, kellest sündis Jeesus, keda nimetatakse Kristuseks.
Niisiis on Aabrahamist Taavetini kokku neliteist sugupõlve ja Taavetist

Paabeli vangipõlveni neliteist sugupõlve ja Paabeli vangipõlvest Kristuseni
samuti neliteist sugupõlve.
Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli
Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast
Vaimust last.
Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult
häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata.
Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes
ütles: “Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde
võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja
ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende
pattudest. ”
Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu:
“Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja,
ja teda hüütakse nimega Immaanuel”,
see on tõlkes: Jumal on meiega.
Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda
käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, ent ei puutunud temasse, enne
kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.
JÕULUPÜHA KESKÖÖMISSA ABC

(Js 9:1-6; Ps 96:1-2a,2b-3,11-12,13; Tt 2:11-14; Lk 2:1-14)
Rahvas, kes kõnnib pimedas, näeb suurt valgust, nende üle, kes elavad
pilkasel maal, hakkab valgus paistma. Sina paned valjusti hõiskama, Sina
kingid rõõmu küllaga. Inimesed rõõmustavad Sinu juures nagu lõikuse
ajal, hõiskavad nagu need, kes sõjasaaki jagavad. Sina murrad katki rõhuja
ikke nagu Midjani päevil, kaelkoogu tema õlgadelt ja kupja kepi. Iga
sõjamehe saabas, mis tallab, iga vammus, mis verega määritud saab tulle
pandud, tuleroaks nad heidetakse. Sest üks laps on meile sündinud, üks
poeg on meile kingitud. Tema õlgadele on pandud Valitsus, temale on
nimeks antud Imeline Nõumees, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.
Suur on tema valitsus ja rahupõlvele ei tule lõppu Taaveti aujärjel ja tema
kuningriigis, mida tema tuleb kinnitama ja ehitama kohtu ja õigusega nüüd
ja igavesti. Väehulkade Issanda tuline tahtmine teeb seda.
R: Täna on sündinud Õnnistegija, Kristus, meie Issand!
laulge Issandale, kõik maailmamaa!
Laulge Issandale, kiitke Tema Nime,
kuulutage Tema võitu päevast päeva!
Jutustage rahvaste keskel Tema au,
Tema imelisi asju kõigi hõimude hulgas!
Rõõmustage, taevad, ja ilutse, maa,
mühise, meri, ja kõik mis on sinu sees!
Hõisake, väljad, ja kõik mis neil kasvab,
rõkake rõõmust, kõik metsapuud,
Issanda ees, kui Tema tuleb,
kui Tema tuleb maa üle õigust mõistma.

Lugemine apostel Pauluse kirjast Tiitusele:
Jumala arm on ilmsiks saanud ja toob päästmise kõigile inimestele. Ta

kasvatab meid, et me ütleksime lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest
himudest ning elaksime siin maailmas mõistlikult, õieti ja jumalakartlikult,
kui me ootame oma õndsa lootuse täideminemist: meie suure Jumala ja
Päästja Jeesuse Kristuse auhiilguse ilmsikssaamist. Tema andis meie eest
iseenese, et meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada oma
pärisrahvaks, kes on agar head tegema.
Halleluuja.
Ma kuulutan teile suurt rõõmu:
täna on meile sündinud Päästja, Kristus, meie Issand!
Halleluuja.
Neil päevil andis keiser Augustus käsu kogu maa üles kirjutada. See
esimene üleskirjutus oli siis kui Quirinius valitses Süürias, ja igaüks läks
end kirja panema oma kodulinna. Siis läks ka Joosep Galileamaalt
Naatsareti linnast üles Juudamaale, Taaveti linna, mida kutsutakse
Petlemaks, sest tema oli Taaveti kojast ja soost, et ennast lasta üles
kirjutada Maarja, oma kihlatud naisega, kes ootas last. Aga see sündis, kui
nemad seal olid, tuli aeg, et tema pidi lapse saama: ning tema sai oma
esimese poja ja mähkis tema mähkmeisse ja pani tema maha sõime, sest
neil ei olnud muud aset majas. Aga sealsamas väljal olid karjased õitsil ja
hoidsid öösel oma karja. Ja vaata, Issanda ingel seisis nende juures ja
nende ümber paistis Issanda au ning nemad kartsid väga. Aga ingel ütles
neile: ärge kartke, sest mina kuulutan teile suurt rõõmu, mis kõigele
rahvale peab saama, sest teile on Taaveti linnas täna sündinud Õnnistegija,
kes on Kristus Issand. Ning teie leiate lapse mähkmeisse mähitud ja
sõimes magamas. Ja sedamaid oli ingliga taevavägede hulk. Need kiitsid
Jumalat ja ütlesid: Au olgu Jumalale üleval kõrges, ja maa peal rahu
inimestele, kellest Temal on hea meel.
JÕULUPÜHA Päevamissa
(Js 52,7-10; Ps 98,1. 2-3ab. 3cd-4. 5-6; Hb 1,1-6; Jh 1,1-18 või 1-5. 9-14)
Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob

häid sõnumeid, kuulutab päästet ja ütleb Siionile: “Sinu Jumal on
kuningas!”
Kuule! Su valvurid tõstavad häält, nad hõiskavad üheskoos, sest nad

näevad silmast silma Issanda kojutulekut Siionisse. Rõõmutsege, hõisake
üheskoos, Jeruusalemma varemed, sest Issand trööstib oma rahvast,
lunastab Jeruusalemma! Issand paljastab oma püha käsivarre kõigi
rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad näha meie Jumala päästet.
R: Maa on näinud oma Päästjat.
sest ta on teinud imetegusid:
tema parem käsi ja tema püha käsivars
on toonud temale võidu!
Issand on andnud teada oma pääste,

tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees.
Ta on tuletanud meelde oma heldust
ja oma ustavust Iisraeli soo vastu.
Kõik ilmamaa otsad on näinud
meie Jumala päästet.
Hõisake Issandale, kogu ilmamaa,
tõstke hõisates häält ja mängige temale!
Mängige Issandale kandle,
kandle ja laulude häälega!
Trompetite ja pasunate häälega
hõisake kuningas Issanda ees!
Vennad: Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis

esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud
Poja kaudu, kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on ka
maailmad teinud, kes, olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju
ning kandes kõiksust oma väe sõnaga, on pärast seda, kui ta oli täide
viinud pattudest puhastamise, istunud Ausuuruse paremale käele
kõrgeimas taevas ning saanud ülemaks inglitest, kuivõrd ta on pärinud
neist ülevama nime.
Sest missugusele inglile on Jumal kunagi öelnud:

“ Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu”?
Ja veel: “Mina olen temale Isaks ja tema saab minule Pojaks!”?
Aga kui ta toob oma esmasündinu maa peale, siis ta ütleb:
„ Ka kõik Jumala inglid kummardagu teda!”
Halleluuja.
Püha päev on meile koitnud!
Tulge kõik kummardama Issandat!
Täna on suur valgus tulnud maa peale.
Halleluuja.
Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.
Seesama oli alguses Jumala juures.
Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi.
Mis on tekkinud tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus.
Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.
ï›Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes, see pidi tunnistust andma,
tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma.
Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest. ï
Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas.
Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud

teda ära.
Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.
Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala
lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha
tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast.
Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu
Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.
ï›Johannes tunnistas temast ja hüüdis valjusti: “Tema ongi see, kelle kohta
mina ütlesin: See, kes tuleb pärast mind, on olnud minu eel, sest tema oli
enne kui mina. ”
Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale.
Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse

Kristuse kaudu.
Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna
najal, tema on meile teate toonud. ï
PÜHA PEREKOND A
( Sr 3:2-6, 12-14; Ps 128; Kl 3:12-21; Mt 2:13-15, 19-23)
Lugemine Siiraki raamatust:
Issand austab isa enam kui tema lapsi ja kinnitab ema õigust oma poegade
üle.
Kes isa austab, teeb heaks oma pattu, kes peab lugu emast, kogub endale
varandust.
Kes isast lugu peab, sel on hea meel omaenese lastest,

ja siis kui ta palvetab, võetakse teda kuulda.
Kes isa austab, selle elu on pikk, ja kes Issanda sõna kuulab, selle ema on
rahul.
Mu poeg, kanna hoolt oma isa eest tema vanas eas ja ära kurvasta teda,
niikaua kui ta elab!
Ja kui ta aru nõdraks jääb, kannata see ära, ja ära pilka teda, kui sa ise
oled täies jõus!
Sest isa aitamine ei unune, see loeb sulle patuohvri eest.
R: Õnnis on see, kes kardab Issandat, ning käib Tema teedel.
Õnnis on see, kes kardab Issandat,
kes kõnnib Tema teedel.
Siis sööd sa oma käte vaevast,
sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.
Su naine on kui viljakas viinapuu
sinu omas majas,
su lapsed kui õlipuu võsud
on su laua ümber.
Tõesti, nõnda on õnnistatud
see, kes kardab Issandat!

Issand õnnistagu sind Siionist
ja andku sulle näha Jeruusalemma head põlve
kõik su elupäevad!
Lugemine apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad: teie kui Jumala äravalitud, pühad ja armastatud: ehtige ennast

nagu pidurüüga südamliku halastuse, helduse, alandlikkuse, tasaduse ja
pika meelega! Olge kannatlikud üksteise vastu ja andke üksteisele andeks,
kui kellelgi on teise vastu kaebamist: nii nagu Issand teile on andeks
andnud, nõnda tehke teiegi! Aga üle kõige selle olgu armastus – see on
täiuslik side. Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete
kutsutud kui ühe Ihu liikmed. Ja olge tänulikud! Kristuse sõna elagu
rikkalikult teie keskel, õpetage ja manitsege üksteist kõiges tarkuses!
Laulge kogu südamest tänu Jumalale psalmide, hümnide ja vaimulike
lauludega ja kõik, mis te iial teete sõna või teoga, seda tehke Issanda
Jeesuse nimel, Tema läbi Jumal-Isa tänades. Naised, võtke oma mehi
kuulda, nagu on sünnis Issandas; mehed, armastage oma naisi ja ärge olge
valjud nende vastu! Lapsed, olge oma vanemaile sõnakuulelikud igas
asjas, sest see on Issandale meelepärane! Isad, ärge ähvardage oma lapsi,
et nad ei läheks araks!
Halleluuja.
Kristuse rahu valitsegu teie südameis,
Kristuse sõna aare elagu teie keskel.
Halleluuja.
Kui tähetargad olid ära läinud, ilmus Issanda ingel Joosepile unenäos ja
ütles: „Tõuse üles, võta kaasa laps ja tema ema ning põgene Egiptusesse ja
jää sinna, kuni ma sind käsin, sest Heroodes tahab lapse üles otsida, et
teda hukata!” Siis Joosep tõusis üles, võttis lapse ja tema ema ning
põgenes öösel Egiptusesse. Ja ta jäi sinna kuni Heroodese surmani, et
läheks täide, mis Issand oli rääkinud prohveti suu kaudu:
„ Egiptusest ma olen kutsunud oma poja. ”
Kui nüüd Heroodes oli surnud, vaata, siis ilmus Egiptuses Issanda ingel
Joosepile unenäos ja ütles: „Tõuse üles, võta laps ja tema ema ning mine
Iisraelimaale, sest need, kes püüdsid last tappa, on surnud!” Siis ta tõusis,
võttis lapse ja tema ema ning tuli Iisraelimaale. Kui ta aga kuulis, et
Arhelaos on kuningaks Juudamaal oma isa Heroodese asemel, kartis
Joosep sinna minna. Ta sai unes Jumala käest käsu, läks tagasi
Galileamaale ning ta tuli ja elas ühes linnas,mida kutsutakse Naatsaretiks,
et läheks täide, mis on öeldud prohvetite läbi – et Teda hüütakse
naatsaretlaseks.
PÜHA PEREKOND B
(Sr 3:2-6. 12-14; Ps 128; Kl 3:12-21; Lk 2:22-40 või 2:22, 39-40 )
üle.
varandust.

rahul.
oled täies jõus!
sinu omas majas,
on su laua ümber.


Halleluuja.
Kristuse rahu valitsegu teie südameis,
Kristuse sõna aare elagu teie keskel.
Halleluuja.

Kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad
lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette,
ï›nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: “Iga poeglast, kes on avanud

lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks”, ja et tuua Issanda Seaduses öeldu
järgi ohvriks “paar turteltuvi või kaks tuvipoega”.
Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja
vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal.
Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud

Issanda Messiat.
Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna lapse Jeesuse, et
toimida temaga Seaduse sätte järgi, siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat
ja ütles:
„Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda,
sest mu silmad on näinud sinu päästet,
mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees:
valgust, mis on ilmutuseks paganaile,
ja kirkust sinu rahvale Iisraelile. ”
Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti.
Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: “Vaata, see laps
on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu
räägitakse – ja sinu endagi hinge läbistab mõõk –, et tuleksid ilmsiks
paljude südamete mõtted. ”
Seal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust, kes oli
kõrgesse ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma
neitsipõlve ja lesk olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei
lahkunud pühakojast, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastumiste ja
palvetamistega.
Tema tuli sel tunnil sinna ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile,
kes ootasid Jeruusalemma lunastust. ï
Kui nad olid täitnud kõik, mis tuli teha Issanda Seaduse järgi, siis nad
pöördusid tagasi Galileasse oma külla Naatsaretti.
Laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli
tema peal.
PÜHA PEREKOND C
( Sr 3:2-6. 12-14; Ps 128; Kl 3:12-21; Lk 2:41-52)
üle.
varandust.
rahul.
oled täies jõus!

sinu omas majas,
on su laua ümber.

Halleluuja.
Issand, ava meie südamed,
et me kuuleksime Sinu Poja sõna!
Jeesuse vanemad käisid paasapüha ajal iga aasta Jeruusalemmas. Kui

Jeesus oli saanud kaheteistkümneaastaseks, läksid nad üheskoos – nagu oli
pühade ajal kombeks – üles Jeruusalemma. Kui pühadeaeg oli möödas ja
nad hakkasid kodu poole minema, jäi nooruke Jeesus Jeruusalemma, aga
Tema vanemad ei teadnud seda; nad arvasid, et Ta on teeliste hulgas,
käisid ära ühe päeva tee ja hakkasid alles siis Teda otsima sugulaste ja
tuttavate juurest. Ja kui nad Teda ei leidnud, läksid nad tagasi
Jeruusalemma Teda otsima. Kolme päeva pärast nad leidsid Ta Templis
õpetajate keskel istumas, neid kuulmas ja neilt küsimas, ning kõik, kes
Teda kuulsid, panid imeks Tema arukust ja Ta vastuseid, nemad aga
ehmatasid, kui nad seda nägid, ja Ta ema ütles Talle: „Poeg, miks sa meile
niiviisi tegid? Vaata, su isa ja mina otsisime sind südamevaluga taga. ”
Ent Tema kostis neile: „Mispärast te mind otsisite? Kas te ei teadnud, et
ma pean selles olema, mis minu Isa päralt on?” Aga nemad ei saanud
sellest aru, mis Ta neile rääkis. Jeesus läks nendega kaasa Naatsaretti ning
kuulas nende sõna. Tema ema pidas kõik need lood hästi meeles, Jeesus
aga kasvas üles tarkuse ja ea poolest ning oli armas Jumala ja inimeste
meelest.
29. DETSEMBER – JÕULUOKTAAVI 5. PÄEV.

(1 Jh 2:3-11, Ps 96:1-2a,2b-3,5b-6, Lk 2:22-35)
Lugemine esimesest Johannese kirjast:
Ja sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema

käske. Kes ütleb: «Mina tunnen teda», aga ei pea tema käske, see on
valetaja ja temas ei ole tõde. Kuid kes peab tema sõna, selles on tõesti
Jumala armastus saanud täiuslikuks. Sellest me tunneme ära, et oleme
temas. Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima
nõnda, nagu tema on käinud. Armsad, käsk, millest ma teile kirjutan, ei
ole uus, vaid on vana käsk, mis on teil olnud algusest peale. See vana käsk
on sõna, mida te olete kuulnud. Kuid taas - käsk, millest ma teile kirjutan,
on uus ning on õige tema sees ja teie sees, sest pimedus möödub ja tõeline
valgus paistab juba. Kes ütleb enese olevat valguses, ja vihkab oma venda,
on siiani pimeduses. Kes armastab oma venda, see püsib valguses ja ta ei
ole pahanduseks. Kes aga vihkab oma venda, see on pimeduses ja kõnnib
pimeduses ega tea, kuhu ta läheb, sest pimedus on sõgestanud tema
silmad.
See on Jumala sõna
R: Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu!

Jutustage paganate seas tema au,
tema imeasju kõigi rahvaste seas!
Issand on teinud taeva.
Aulikkus ja auhiilgus on tema palge ees,
võimsus ja ilu on tema pühamus.
Halleluuja.
Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel,
ja kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks,
Halleluuja.
Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad
lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette, nõnda nagu on
kirjutatud Issanda Seaduses: «Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja,
hüütagu Issandale pühaks», ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks
«paar turteltuvi või kaks tuvipoega». Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees,
Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja
Püha Vaim oli tema peal. Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure
enne, kui ta on näinud Issanda Messiat. Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja
kui vanemad tõid sinna lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte
järgi, siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles:
«Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda
rahus oma ütlust mööda,

sest mu silmad on näinud sinu päästet,
mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees:
valgust, mis on ilmutuseks paganaile,
ja kirkust sinu rahvale Iisraelile. »
Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti.
Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: «Vaata, see laps
on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu
räägitakse - ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks
paljude südamete mõtted. »
30. DETSEMBER – JÕULUOKTAAVI 6. PÄEV

(1 Jh 2:12-17; Ps 96:7-8,8-9,10; Lk 2:36-40)
Ma kirjutan teile, lapsed,
sest patud on teile andeks antud tema nime pärast.
Ma kirjutan teile, isad,
sest teie olete mõistnud teda, kes on olnud algusest.
Ma kirjutan teile, noored,
sest te olete ära võitnud kurja.
Ma olen kirjutanud teile, lapsed,
sest teie olete ära tundnud Isa.
Ma olen kirjutanud teile, isad,

sest teie olete mõistnud teda, kes on olnud algusest.
Ma olen kirjutanud teile, noored,
sest te olete tugevad
ja Jumala sõna püsib teis
ning te olete ära võitnud kurja.
Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab
maailma, siis ei ole temas Isa armastust.
Sest kõik, mis on maailmas - lihahimu ja silmahimu ja elukõrkus -, ei ole

Isast, vaid maailmast.
Ja maailm kaob ja tema himu, aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti.
See on Jumala sõna
Rahvaste suguvõsad! Andke Issandale,
andke Issandale au ja võimus!
Andke Issandale tema nime au,
tooge annetusi ja tulge tema õuedesse!
Kummardage Issandat pühas ehtes,
kõik maailm värisegu tema palge ees!
Siis maailm jääb kindlaks, ei see kõigu.

Halleluuja.
Jumal, kes muiste rääkis esivanematele prohvetite kaudu,
on nüüd meile rääkinud oma Poja kaudu.
Halleluuja.
Seal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust, kes oli
kõrgesse ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma
neitsipõlve ja lesk olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei
lahkunud pühakojast, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastumiste ja
palvetamistega. Tema tuli sel tunnil sinna ja ülistas Jumalat ning kõneles
Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust. Kui nad olid täitnud
kõik, mis tuli teha Issanda Seaduse järgi, siis nad pöördusid tagasi
Galileasse oma külla Naatsaretti. Laps aga kasvas ja sai tugevaks ning
täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal.
31. DETSEMBER – JÕULUOKTAAVI 7. PÄEV

(1 Jh 2:18-21; Ps 96:1-2,11-12,13; Jh 1:1-18)
Lugemine esimesest Johannese kirjast
Lapsed, käes on viimne aeg! Nagu te olete kuulnud, et antikristus tuleb, nii
ongi nüüd tulnud palju antikristusi. Sellest me tunneme ära, et käes on
viimne aeg. Nad on küll välja läinud meie seast, kuid nad pole olnud meie
hulgast. Kui nad oleksid olnud meie hulgast, siis nad oleksid jäänud meie
sekka. Kuid nad läksid ära, et teha avalikuks: ükski neist ei olnud meie
hulgast. Teil on ju võidmine sellelt, kes on Püha, ja teil kõigil on
teadmine! Ma ei kirjutanud teile sellepärast, et te tõde ei tea, vaid et te
teate seda ning et ühtegi valet ei tule tõe seest.
See on Jumala sõna
Halleluuja.
Tulge, kõik rahvad, kummardama Issandat
sest suur valgus on täna tulnud maa peale.
Halleluuja.
Alguses oli Sõna
ja Sõna oli Jumala juures
ja Sõna oli Jumal.
Seesama oli alguses Jumala juures.
Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi.
Mis on tekkinud tema kaudu, oli elu,
ja elu oli inimeste valgus.
Ja valgus paistab pimeduses,
ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.
Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes, see pidi tunnistust andma,
tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma.
Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest.
Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest,
oli maailma tulemas.
Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi,
ja maailm ei tundnud teda ära.
Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.
Aga kõigile, kes tema vastu võtsid,

andis ta meelevalla saada Jumala lasteks,
neile, kes usuvad tema nimesse,
kes ei ole sündinud verest,
ei liha tahtest, ei mehe tahtest,
vaid Jumalast.
ja me nägime tema kirkust
nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.
Johannes tunnistas temast ja hüüdis valjusti: «Tema ongi see, kelle kohta
mina ütlesin: See, kes tuleb pärast mind, on olnud minu eel, sest tema oli
enne kui mina. »
Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest,
ja armu armu peale.
Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse

Kristuse kaudu. Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg,
kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud.
1. JAANUAR. P. N. MAARJA, JUMALAEMA, SUURPÜHA ABC

(4M 6:22-27; Ps 67:2-3,5,6+8; Gl 4:4-7; Lk 2:16-21)
Lugemine neljandast Moosese raamatust:
Issand rääkis Moosesega nõnda: „Ütle Aaronile ja tema poegadele:
kui te Iisraeli lapsi õnnistate, öelge neile nõnda:

Issand õnnistagu sind ja hoidku sind!
Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline!
Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!
Nõnda pandagu minu nimi Iisraeli laste peale, siis mina õnnistan neid!”
R: Jumal olgu meile armuline ja õnnistagu meid!
Jumal olgu meile armuline ja õnnistagu meid;
Tema lasku oma pale paista meie peale,
et maa peal tuntaks Tema teed,
kõigi rahvaste hulgas Tema võitu!
Rõõmutsegu rahvad ja hõisaku,
sest Sina mõistad maale õigust nagu kohus.
Sina mõistad rahvastele kohut õigust mööda,
Sina valitsed rahvaid maa peal.
Jumal õnnistagu meid
ja kõik ilmamaa kartku Teda
ja andku Temale au!

Lugemine apostel Pauluse kirjast galaatlastele:
Vennad! Kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja,
kes sündis naisest ja sündis Seaduse alla,
selleks et Tema ostaks lahti need, kes on Seaduse all,
ja et meie saaksime pojaseisuse.
Et te aga pojad olete, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja
Vaimu,
kes hüüab: „Abba! Isa!” Nõnda siis ei ole sa enam ori, vaid poeg –
aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka Jumala pärija Kristuse pärast.
Halleluuja.
Jumal rääkis muiste isadele prohvetite läbi,
nüüd aga räägib Ta meiega oma Poja läbi.
Halleluuja.
Karjased läksid rutuga Petlemma ning leidsid Maarja ja Joosepi ja

lapsukese, kes magas sõimes. Aga kui nad Teda nägid, jutustasid nad
sellest, mis neile oli räägitud selle lapse kohta. Kõik, kes kuulsid, panid
seda imeks, mis karjased neile ütlesid, aga Maarja pidas kõik need lood
meeles oma südames ja mõtles nende üle järele. Karjased läksid tagasi,
ülistasid Jumalat ja kiitsid Teda kõige eest, mis nad olid kuulnud ja
näinud, sest kõik oli olnud nii, nagu neile räägitud.
Kui kaheksa päeva täis sai ja tuli aeg, et laps ümber lõigata, pandi talle
nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui laps emaihusse sai.
2. PÜHAPÄEV PÄRAST JÕULE

(Si 24:1-2. 8-12; Ps 147; Ef 1:3-6. 15-18; J 1:1-18)
Tarkus kiidab ennast ise, tema kiitleb oma rahva keskel; Kõigekõrgema
koguduses avab ta oma suu, kiitleb Tema vägevuse palge ees:
„ Kõikide asjade Looja andis mulle käsu, see, kes on mu loonud, andis
mulle eluaseme; Tema ütles mulle: ‘Jaakobi keskel olgu su eluase, Iisraeli
hulgas olgu sinu pärisosa!’ Enne aegade algust on Ta minu loonud, ja
mina ei lõpe iialgi ära, pühas telgis teenisin mina Tema palge ees ja nõnda
kinnitas Tema mu Siionisse. Selles linnas, mida Tema armastab, andis Ta
mulle eluaseme, ja nõnda ma valitsen Jeruusalemmas; au sisse tõstetud
rahva hulgas on minu juured, minu pärisosa on Issanda omal maal. ”
R: Sõna sai lihaks ja elab meie keskel.
Kiida, Jeruusalemm, oma Issandat,
kiida, Siion, oma Jumalat,
sest Tema teeb tugevaks su väravate poomid,
Tema õnnistab su linna lapsi!
Tema annab kosutust su rajale,
toidab sind kõige kallima nisuga;
Tema saadab oma sõna maa peale,
nobedasti jookseb Tema käsusõna!

Tema seletab oma sõna Jaakobile,
oma käsku ja seadust Iisraelile;
nõnda ei ole Tema teinud ühelegi rahvale,
ei tunne nemad Tema seadmisi.
Lugemine apostel Pauluse kirjast efeslastele:
Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa!
Tema on meid õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses, kes on

taevas,
sest Kristuses on Tema meid ära valinud enne maailma loomist,
et me oleksime Jumala ees pühad ja laitmatud armastuses. –
Armastuses – oma tahtmise ja otsusega – on Jumal meid ette määranud
oma lasteks saama Jeesuse Kristuse kaudu,
Jumala armu kiituseks, mida Tema on meile heldesti kinkinud oma

Armsas Pojas!
Sellepärast ei ole ma lakanud tänamast Jumalat teie eest iga kord, kui ma
teid oma palvetes meelde tuletan – sellest ajast peale, kui ma sain kuulda
teie usust Issandasse Jeesusesse ja teie armastusest kõigi vastu, kes on
pühad. Andku meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, auhiilguse Isa, teile
vaimulikku tarkust, mis teile Teda ilmutab ja aitab Teda tõesti tundma
õppida! Avagu Tema teie südamed oma valgusele, et te mõistaksite,
missuguse lootuse annab teile Tema kutse, missuguse aurikkuse annab
Tema oma pühadele pärisosaks!

Halleluuja.
Au Sulle, Kristus, ilmutatud ilmale,
kuulutatud rahvastele, ustud igal pool, au Sulle!
Halleluuja.
Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Tema oli
alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole
tekkinud midagi sellest, mis on tekkinud.
Tema sees oli elu, ja elu oli inimeste valgus. Ja valgus paistab pimeduses,
aga pimedus ei saa teda kinni hoida.
Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes. Tema tuli tunnistajaks,

tunnistust andma valgusest, et kõik tema kaudu usuksid.
Tema ise ei olnud valgus, vaid ta tuli tunnistust andma valgusest.
Sõna oli tõeline valgus, mis valgustab iga inimest.
Tema tuli maailma ja oli maailmas; ja maailm oli sündinud Tema läbi, aga
maailm ei tundnud Teda ära.
Tema tuli omade juurde, aga omad ei võtnud Teda vastu.
Aga kõigile, kes Tema vastu võtsid, andis Ta võimu saada Jumala lasteks,
neile, kes usuvad Tema nimesse, neile, kes ei ole sündinud verest, ei liha
tahtmisest ega mehe tahtmisest, vaid Jumalast.
Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema auhiilgust,
Tema auhiilgust, mille Ta saab oma Isa käest kui ainusündinud Poeg, täis
armu ja ustavust.
Johannes tunnistab Temast ja kuulutab: „Tema on see, kellest mina ütlesin:

See, kes tuleb pärast mind, on sündinud enne mind, sest Tema oli juba
enne mind. ”
Jah, Tema täiusest oleme meie kõik saanud – ja armu armu peale.
Sest Seadus on antud Moosese kaudu, arm ja ustavus on meile tulnud

Jeesuse Kristuse kaudu.
Keegi ei ole iialgi Jumalat näinud; ainusündinud Poeg, kes on Isa süles,
Tema on meile Isa tunda andnud.
2. JAANUAR
(1 Jh 2:22-28; Ps 98:1,2-3,3-4; Jh 1:19-28)
Lugemine esimesest apostli Johannese kirjast:
Kes on valetaja? Eks ju see, kes salgab, et Jeesus on Kristus. Antikristus

on see, kes salgab Isa ja Poega.
Kes iganes salgab Poja, sellel pole ka Isa; kes tunnistab Poega, sellel on ka
Isa.
Mida te algusest peale olete kuulnud, see püsigu teis. Kui teis püsib see,
mida te algusest peale olete kuulnud, siis püsite teiegi Pojas ja Isas.
Ja see ongi tõotus, mille tema meile on tõotanud - igavene elu.
Ma kirjutasin seda teile nendest, kes püüavad teid eksitada.
Aga võidmine, mille te olete saanud temalt, püsib ju teis ning teil pole
vaja, et keegi teid õpetaks; vaid nii nagu tema võidmine teid kõiges õpetab
- see on tõde, mitte vale - ja nii nagu tema teid on õpetanud, nõnda püsige
Kristuses.
Ja nüüd, lapsed, püsige Kristuses, et kui tema saab avalikuks, oleks meil
tema tulemisel julgus ja mitte häbi tema ees.
R: Maa on näinud oma Päästja
ja oma ustavust Iisraeli soo vastu;
Halleluuja.
ja kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks,
Halleluuja
Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid tema juurde

Jeruusalemmast preestreid ja leviite küsima: «Kes sina oled?» Tema
tunnistas ega salanud, vaid tunnistas: «Mina ei ole Messias.» Ja nad
küsisid temalt: «Kes siis? Kas sa oled Eelija?» Ja ta ütles: «Ei ole.» - «Kas
sa oled prohvet?» Aga tema vastas: «Ei.» Siis nad ütlesid talle: «Kes sa
siis oled? Me peame andma vastuse neile, kes meid läkitasid. Kelleks sa
ennast nimetad?» Ta lausus:
«Mina olen hüüdja hääl kõrbes:
Tehke tasaseks Issanda tee,
nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud. »
Aga läkitatuid oli ka variseride seast.
Ja need küsisid Johanneselt: «Kui sa ei ole Messias ega Eelija ega prohvet,
miks sa siis ristid?» Tema vastas neile: «Mina ristin veega, aga teie
keskel, kuigi teie teda ei tea, seisab juba see, kes tuleb pärast mind. Mina
ei ole väärt tema jalatsipaelagi lahti päästma.» See juhtus Betaanias,
sealpool Jordanit, kus Johannes oli ristimas.
3. JAANUAR
(1 Jh 2:29-3:6; Ps 98:1,3cd-4,5-6; Jh 1:29-34)
Kui teie teate, et tema on õige, siis te mõistate, et igaüks, kes teeb õigust,
on temast sündinud.
Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala
lasteks ja need me olemegi. Maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne teda.
Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ja veel ei ole saanud avalikuks,

kes me ükskord oleme. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me
oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda, nii nagu ta on.
Igaüks, kellel on selline lootus tema peale, puhastab ennast, just nagu tema
on puhas.
Igaüks, kes teeb pattu, rikub ka seadust, ning patt on seaduserikkumine.
Te teate, et tema on ilmunud patte ära kandma ning temas endas ei ole
pattu.
Ükski, kes püsib temas, ei tee pattu; ükski, kes teeb pattu, ei ole näinud
ega mõistnud teda.
See on Jumala sõna

Halleluuja.
Halleluuja
Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles:

«Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu. Tema ongi see,
kelle kohta ma ütlesin: Pärast mind tuleb mees, kes on olnud minu eel,
sest tema oli enne kui mina. Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma olen
tulnud ristima veega selleks, et tema saaks avalikuks Iisraelile.»
Ja Johannes tunnistas: «Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema

peale jäävat. Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid see, kes minu läkitas
veega ristima, tema ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu laskuvat ja
tema peale jäävat, see ongi, kes ristib Püha Vaimuga. Ja ma olen näinud ja
tunnistanud, et seesama on Jumala Poeg. »
4. JAANUAR
(1 Jh 3:7-10; Ps 98:1,7-8,9; Jh 1:35-42)
Lapsed, ärgu keegi eksitagu teid! Kes teeb õigust, on õige, nii nagu tema
on õige. Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algusest peale.
Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod.
Ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumala seeme püsib
temas ja ta ei saa teha pattu, sest ta on sündinud Jumalast. Sellest on näha,
kes on Jumala lapsed ja kes kuradi lapsed: ükski, kes ei tee õigust, ei ole
Jumalast, nagu ka mitte see, kes ei armasta oma venda.
See on Jumala sõna
R: Kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet.
Kohisegu meri ja mis seda täidab,
maailm ja kõik, kes seal elavad!
Jõed plaksutagu käsi,
mäed hõisaku üheskoos Issanda ees!
Sest Issand tuleb
mõistma kohut ilmamaale;
ta mõistab kohut maailmale õiguses

ja rahvaile õigluses.
Halleluuja.
Halleluuja
Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal koos kahe oma jüngriga. Kui
Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: «Vaata, see on
Jumala Tall. » Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid
Jeesusega kaasa. Aga Jeesus pöördus ümber ja nähes neid kaasa tulemas,
küsis neilt: «Mida te otsite?» Nemad ütlesid talle: «Rabi,» - see on tõlkes
«Õpetaja» - «kus sa oled öömajal?» Ta ütles neile: «Tulge ja vaadake!»
Nad tulid siis ja nägid, kus ta oli öömajal, ja jäidki sel päeval tema juurde.
Oli umbes neljas tund pärast lõunat.
Üks neist kahest, kes oli kuulnud, mida Johannes ütles, ja Jeesusega kaasa
läinud, oli Andreas, Siimon Peetruse vend. Ta leidis esmalt oma venna
Siimona ja ütles talle: «Me oleme leidnud Messia!» - see on tõlkes
«Kristuse». Andreas viis venna Jeesuse juurde. Jeesus ütles tollele otsa
vaadates: «Sina oled Siimon, Johannese poeg, sind peab hüütama
Keefaseks!» - see on tõlkes Peetruseks.
5. JAANUAR
(1 Jh 3:11-21; Ps 100:2,3,4,5; Jh 1:43-51)
Vennad. See ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me

peame üksteist armastama. Mitte nii nagu Kain, kes oli kurjast ja lõi maha
oma venna. Ja mispärast ta lõi tema maha? Sellepärast, et tema teod olid
kurjad, aga ta venna omad õiged. Ärge imestage, vennad, kui maailm teid
vihkab. Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame vendi.
Kes ei armasta, see jääb surma. Igaüks, kes vihkab oma venda, on mõrvar,
ja te teate, et ühelgi mõrvaril ei ole igavest elu, mis temasse jääks.
Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu
meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. Kui
nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses,
ent lukustab oma südame tema eest - kuidas saab Jumala armastus jääda
temasse? Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja
tõega!Sellest me tunneme, et oleme pärit tõest. Ja me võime kinnitada
tema ees oma südant,et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab,
Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik. Armsad, kui
meie süda ei süüdista, siis on meil julgus Jumala ees
See on Jumala sõna
R: Hõisake Issandale, kõik ilmamaad!
Teenige Issandat rõõmuga,
tulge tema palge ette hõiskamisega!
Teadke, et Issand on Jumal!
Tema on meid teinud ja tema omad me oleme,
tema rahvas ja tema karjamaa kari.
Tulge sisse ta väravaist tänuga,
tema õuedesse kiitusega;

ülistage teda ja andke tänu ta nimele!
Sest Issand on hea,
tema heldus kestab igavesti
ja tema ustavus põlvest põlve.
Halleluuja.
ja kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks
Halleluuja.
Lugemine püha Johannese evangeeliumist.
Järgmisel päeval tahtis Jeesus minna Galileasse. Ja ta leidis Filippuse ja

ütles talle: «Järgne mulle!» Filippus oli pärit Andrease ja Peetruse
kodukülast Betsaidast. Filippus leidis Naatanaeli ja ütles talle: «Me oleme
leidnud tema, kellest on kirjutanud Mooses Seaduses ja Prohvetid: Jeesuse,
Joosepi poja Naatsaretist. » Ja Naatanael ütles talle: «Mis võib küll
Naatsaretist head tulla?» Filippus ütles talle: «Tule ja vaata!»Jeesus nägi
Naatanaeli enda juurde tulevat ja ütles tema kohta: «Ennäe, tõeline iisraeli
mees, kelles ei ole valet. »Naatanael küsis temalt: «Kust sa mind tunned?»
Jeesus vastas ja ütles talle: «Ma nägin sind viigipuu all, enne kui Filippus
sind hüüdis. »Naatanael ütles talle: «Rabi, sina oled Jumala Poeg, sina
oled Iisraeli kuningas!» Jeesus vastas talle: «Kas sa usud vaid seepärast, et
ma ütlesin sulle, et nägin sind viigipuu all? Sa saad näha suuremaid asju
kui need. »Ja Jeesus ütles talle: «Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te näete
taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde.
»
6. JAANUAR. Kolmekuningapäev (Issanda ilmumiNe) ABC

(Js 60:1-6; Ps 72:1bc-2,7-8,10-11,12-13; Ef 3:2-3a. 5-6; Mt 2:1-12)
Tõuse, löö hiilgama, Jeruusalemm, sest sinu valgus tuleb –
Issanda auhiilgus tõuseb sinu üle!
Vaata, pimedus katab maad, pilkane pimedus katab rahvaid,
aga sinu üle tõuseb särama Issand, sinu kohal nähakse Tema auhiilgust.
Rahvad rändavad sinu valguse poole, kuningad selle sära poole, mis sinu
kohale tõuseb.
Tõsta oma silmad ja vaata ümberringi: kõik nad on juba koos ja tulemas
sinu juurde;
su pojad tulevad kaugelt ja su tütreid kantakse kätel.
Siis sa näed ja särad rõõmust, sinu süda põksub ja paisub,
kui merede aarded pööravad sinu poole ja rahvaste varandus tuleb sinu
juurde.
Murruna katavad sind kaamelid, Midjani ja Eefa noored kaamelid;
Seebamaa rahvad tulevad kõik,
toovad kulda ja viirukit ning kuulutavad Issanda aulisi tegusid.
R: Kõik rahvad, kummardage Teda!

Jumal, anna oma kohtupidamine Kuningale
ja oma õigus Kuninga Pojale!
Ajagu tema Su rahva asja nagu õigus
ja Sinu viletsate asja nagu kohus!
Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu,
kuni kuud ei ole enam.
Tema valitseb merest mereni
Tarsise ja saarte kuningad toovad kingitusi,
Saaba ja Seeba kuningad tulevad andidega.
Teda kummardavad kõik kuningad,
Teda teenivad kõik rahvad!
Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab,
Tema annab armu nõrgale ja vaesele,
Tema päästab vaese hinge.
Lugemine apostel Pauluse kirjast efeslastele:

Vennad! Te olete kuulnud, missuguse ameti on Jumala arm minule teie
heaks andnud: mulle anti ilmutuse kaudu teada Jumala müsteerium.
Teiste sugupõlvede aegu ei antud seda inimlastele teada nii, nagu see nüüd
on ilmutatud Tema pühadele apostlitele ja prohvetitele Vaimu läbi: nimelt
see, et evangeeliumi läbi on isegi paganarahvad meie kaaspärijad ja sama
ihu liikmed ning saavad osa samast Jeesuse Kristuse tõotusest.
Halleluuja.
Me nägime Tema tähte
ja tulime kummardama Issandat.
Halleluuja.
Kui Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal Petlema

linnas, vaata, siis tulid hommikumaalt tähetargad Jeruusalemma ja küsisid:
„Kus on juutide vastsündinud kuningas? Meie nägime tema tähte tõusmas
ja tulime teda kummardama. ” Kui ta seda kuulis, kohkus kuningas
Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga, ning ta kutsus kokku kõik
rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning päris nende käest, kus Messia pidi
sündima.
Need ütlesid: „Petlemas Juudamaal, sest nõnda on kirjutatud prohveti käe

läbi:
Ja sina, Petlem Juudamaal, ei ole hoopiski kõige vähem Juuda valitsejate

hulgas,
sest sinust tuleb Valitseja, kes hoiab mu Iisraeli rahvast kui karjane. ”
Seepeale laskis Heroodes tähetargad salaja enda juurde kutsuda, päris

nende käest järgi täpset aega, millal täht oli paistma hakanud, saatis nad
Petlemma ja ütles: „Minge ja uurige välja, kus see lapsuke on, ja kui te ta
kätte leiate, andke mulle teada, et ka mina saaksin minna teda
kummardama. ”
Kui tähetargad olid kuninga ära kuulanud, läksid nad teele. Ja vaata, täht,
mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga
kohale, kus oli lapsuke. Kui nad tähte nägid, said nad üliväga rõõmsaks.
Nad astusid majja, nägid lapsukest koos Maarja, tema emaga, heitsid
Tema ette maha ja kummardasid Teda, otsisid välja oma kallid varad ning
tõid Temale ande: kulda, viirukit ja mürri. Aga kui neid unenäos hoiatati
Heroodese juurde minemast, läksid nad teist teed tagasi oma maale.
6. JAANUAR
Kui Issanda Ilmumine pühitsetakse 7.-l või 8.-l jaanuari.

(1Jh 5:5-6,8-13; Ps 147:12-13,14-15,19-20; Mk 1:6b-11)
Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala
Poeg! Tema on see, kes tuli vee ja verega - Jeesus Kristus. Ta ei tulnud
üksnes veega, vaid vee ja verega, ja Vaim on selle tunnistajaks, sest Vaim
on tõde. Vaim, vesi ja veri, ja need kolm on üks. Kui me võtame vastu
inimeste tunnistuse, siis Jumala tunnistus on suurem, sest see on Jumala
tunnistus, et ta on andnud tunnistuse oma Poja kohta. Kes usub Jumala
Pojasse, sellel on see tunnistus olemas enese sees. Kes ei usu Jumalat, see
on teinud tema valelikuks, sest ta pole uskunud tunnistust, mille Jumal on
andnud oma Poja kohta. Ja see tunnistus on: Jumal on andnud meile
igavese elu ja see elu on tema Pojas. Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel ei
ole Jumala Poega, sellel pole elu. Seda ma olen kirjutanud teile, kes te
usute Jumala Poja nimesse, et te teaksite: teil on igavene elu.
See on Jumala sõna
R: Ülista, Jeruusalemm, Issandat

Ülista, Jeruusalemm, Issandat!
Siion, kiida oma Jumalat!
Sest tema on teinud tugevaks su väravate riivid,
tema õnnistab su lapsi sinu sees.
Ta annab rahu su piirile,
ta küllastab su tuumaka nisuga.
Ta läkitab oma ütlused maa peale,
rutusti jookseb tema sõna.
Ta annab teada oma sõna Jaakobile
ja Iisraelile oma määrused ja seadused.
Nõnda ei ole tema teinud ühelegi paganarahvale,
ja tema seadusi ei ole nad tundnud.
Halleluuja.
Taevas avatati, ning Isa häält kuuldi:
See on mu armas Poeg, teda kuulake
Halleluuja.
Lugemine Püha Markuse evangeeliumist

Sel ajal, kuulutas Johannes, öeldes: «Pärast mind tuleb minust vägevam,
kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba kummardudes lahti päästma. Mina ristin
teid veega, aga tema ristib teid Püha Vaimuga.» Neil päevil sündis, et
Jeesus tuli Naatsaretist Galileamaalt ja Johannes ristis ta Jordanis. Ja veest
välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat
tema peale. Ja taevast kostis hääl: «Sina oled mu armas Poeg, sinust on
mul hea meel!»
7. JAANUAR
Kui Issanda Ilmumine pühitsetakse 8.-l jaanuari.

(1Jh 5:14-21; Ps 149:1-2,3-4,5+6a+9b; Jh 2:1-12)
Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema
tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid. Kuna me teame, et ta meid
kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need
palved, mis me oleme temalt palunud. Kui keegi näeb oma venda tegevat
pattu, mis ei ole surmaks, siis ta palugu, ja Jumal annab talle elu, neile,
kes ei tee pattu surmaks. On pattu, mis on surmaks: selle kohta ma ei ütle,
et tal tuleks paluda. Kõik ülekohus on patt, aga on pattu, mis ei ole
surmaks. Me teame, et ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest
Jumalast sünnitatu hoiab ennast ja kuri ei puuduta teda. Me teame, et meie
oleme Jumalast ja et terve maailm on kurja käes. Aga me teame, et Jumala
Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise.
Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline
Jumal ja igavene elu. Lapsed, hoiduge ebajumalate eest!
See on Jumala sõna
R: Issandal on hea meel oma rahvast.

tema kiituslaul vagade koguduses!
Iisrael rõõmustagu oma tegijast!
Siioni lapsed ilutsegu oma kuningast!
Nad kiitku ringtantsus tema nime,
trummide ja kanneldega mängigu nad temale!
Sest Issandal on hea meel oma rahvast,
ta ehib viletsad päästega.
Vagad ilutsegu au sees,
nad hõisaku oma voodites!
Neil olgu suus Jumala ülistus
See on auks kõigile tema vagadele.
Halleluuja.
Meie seas on tõusnud suur prohvet!
Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!
Halleluuja.
Lugemine Püha Johannese evangeeliumist

Sel ajal, olid pulmad Galilea Kaanas ja Jeesuse ema oli seal. Ka Jeesus ja
ta jüngrid olid kutsutud pulma. Aga kui veinist tuli puudus, ütles Jeesuse
ema talle: «Neil ei ole enam veini.» Jeesus ütles talle: «Mis on sul minuga
asja, naine? Minu tund ei ole veel tulnud.» Ta ema ütles teenritele: «Mida
iganes tema teile ütleb, seda tehke!» Seal oli aga kuus kivianumat juutide
puhastuskombe pärast, igaühte võis mahtuda vähemalt sada liitrit. Jeesus
ütles neile: «Täitke anumad veega!» Ja nad täitsid need ääretasa. Ja ta ütles
neile: «Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!» Ja nemad viisid. Aga
kui pulmavanem maitses vett, mis oli muutunud veiniks, ega teadnud,
kust see on - teenrid aga, kes olid vee ammutanud, teadsid seda -, siis
pulmavanem kutsus peigmehe ja ütles talle: «Igaüks paneb esmalt lauale
hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud
hea veini praeguseni alles.» See tegu Galilea Kaanas oli esimene
tunnustäht, millega Jeesus avaldas oma kirkust, nõnda et ta jüngrid jäid
temasse uskuma.
Pärast seda läks Jeesus koos oma ema ja vendade ja jüngritega alla
Kapernauma ja viibis seal mõned päevad.
7. JAANUAR
(1 Jh 3:22-4:6; Ps 2:7-8,10-11; Mt 4:12-17,23-25)
Lugemine esimesest Apostli Johannese kirjast:
Mida me iganes palume, seda me saame temalt, sest me peame tema käske
ja teeme, mis on tema silmis meelepärane. Ja see on tema käsk, et me
usuksime tema Poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastaksime üksteist, nii
nagu tema meile on käsu andnud. Ja kes peab tema käske, püsib Jumalas
ja Jumal temas. Ja sellest me tunneme ära, et tema püsib meis - Vaimust,
kelle ta meile on andnud. Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge
vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja
maailma. Te tunnete Jumala Vaimu sellest: iga vaim, kes tunnistab Jeesust
Kristust lihasse tulnuna, see on Jumalast, ning ükski vaim, kes seda
Jeesust ei tunnista, ei ole Jumalast, vaid see on antikristuse oma, kellest te
olete kuulnud, et ta tuleb, ja nüüd ta juba ongi maailmas. Teie, lapsed,
olete Jumalast ja olete nad ära võitnud, sest see, kes on teis, on suurem
sellest, kes on maailmas. Nemad on maailmast, seepärast nad räägivad
nagu maailmgi, ja maailm kuulab neid. Meie oleme Jumalast; kes on
Jumala ära tundnud, see kuulab meid. Kes ei ole Jumalast, ei kuula meid.
Sellest me tunneme ära tõe vaimu ja eksituse vaimu.
See on Jumala sõna
R: Ma annan kõik rahvad su pärandiks.
Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule:
Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.
Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks
ning ilmamaa otsad su omandiks.
Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks!
Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!
Teenige Issandat kartusega
ja ilutsege värisemisega!
Halleluuja.
Rahvas, kes istub pimeduses, on suurt valgust näinud,
ja neile, kes istuvad surma maal ja surma varjus - neile tõuseb valgus!
Halleluuja.
Kui Jeesus oli kuulda saanud, et Johannes on vangistatud, läks ta tagasi

Galileasse ja jättis Naatsareti ning asus elama Kapernauma, mis on järve
ääres, Sebuloni ja Naftali piirkonnas, et läheks täide, mida on räägitud
prohvet Jesaja kaudu:
«Sebulonimaa ja Naftalimaa,
mere teel, sealpool Jordanit,
paganate Galilea,
rahvas, kes istub pimeduses,
on suurt valgust näinud,
ja neile, kes istuvad surma maal ja surma varjus -
neile tõuseb valgus!»
Sellest ajast peale hakkas Jeesus kuulutama: «Parandage meelt, sest

taevariik on lähedal!» Jeesus rändas läbi kogu Galilea, õpetades nende
sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ning tervendades
haigeid ja vigaseid rahva seas. Ja kuuldus Jeesusest levis üle kogu Süüria,
ja tema juurde toodi kõik, kes põdesid mitmesuguseid tõbesid ja olid
piinade käes ja kurjast vaimust vaevatud ja langetõbised ja halvatud, ning
tema tegi nad terveks. Ja Jeesusega käisid kaasas suured rahvahulgad
Galileast ja Kümnelinnamaalt ja Jeruusalemmast ja Juudamaalt ja
sealtpoolt Jordanit.
8. JAANUAR
(1 Jh 4:7-10; Ps 72:1bc-2,3-4(ab),7-8; Mk 6:34-44)
Armsad, armastagem üksteist,
sest armastus on Jumalast
ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast
ja tunneb Jumalat. Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat,
sest Jumal on armastus. Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks

selles,
et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud
maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus -
ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat,
vaid et tema on armastanud meid
ja on läkitanud oma Poja
lepitusohvriks meie pattude eest.
See on Jumala sõna
R: Issanda kummardavad kõik maa rahvad
Toogu mäed rahu rahvale
ja ka mäekünkad õiguse varal!

Ta mõistku õiglast kohut viletsale rahvale,
ta päästku vaesed ja purustagu survajad!
ja valitseb suur rahu,kuni enam ei ole kuud.
Halleluuja.
Meie seas on tõusnud suur prohvet!
Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!
Halleluuja.
Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist
hale, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast, ja ta hakkas neile
õpetama paljusid asju. Ja kui aeg oli läinud juba hiliseks, astusid ta jüngrid
tema juurde ja ütlesid: «Paik on üksildane ja aeg juba hiline,lase nad ära
minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse asulatesse ja küladesse ning
ostaksid endile midagi süüa!»Aga Jeesus vastas neile: «Andke teie neile
süüa!» Nemad ütlesid talle: «Kas peame minema ja ostma kahesaja teenari
eest leiba ja andma neile süüa?» Aga tema ütles neile: «Mitu leiba teil on?
Minge vaadake!» Ja kui nad olid järele vaadanud, ütlesid nad: «Viis, ja
kaks kala. »Ja ta käskis seada nad kõik istuma rühmiti haljale rohule. Ja
nad istusid maha sajakaupa ja viiekümnekaupa. Ja Jeesus võttis need viis
leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis leivad ning
andis jüngrite kätte, et nad viiksid need rahvale, ning jagas ka need kaks
kala kõigile. Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja korjati kokku kaksteist
korvitäit leivapalukesi ja kalu. Ja nende leibade sööjaid oli viis tuhat
meest.
9. JAANUAR
(1 Jh 4:11-18; Ps 72:1bc-2,10-11,12-13; Mk 6:45-52)
Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie

kohustatud armastama üksteist. Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me
üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud
meis täiuslikuks. Sellest me tunneme, et me püsime temas ja tema meis, et
ta on andnud meile osa oma Vaimust. Ja me oleme näinud ja tunnistame,
et Isa on läkitanud Poja maailma Päästjaks. Kes iganes tunnistab, et Jeesus
on Jumala Poeg, selles püsib Jumal ning tema püsib Jumalas. Ja me oleme
tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu.
Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib

temas. Selles on Jumala armastus saanud meie juures täiuslikuks, et meil
oleks julgust kohtupäeval; sest nii nagu on tema, oleme meiegi selles
maailmas. Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse
välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks
armastuses.
See on Jumala sõna
R: Issandat kummardavad kõik maa rahvad.

Tarsise ja saarte kuningad toovad ande;
Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu.
Ja teda kummardavad kõik kuningad;
kõik paganarahvad orjaku teda!
Halleluuja.
Au olgu Kristusele, kes on kuulutatud maailmale
au temale neist, kes tema uskuvad.
Halleluuja.
Ja Jeesus käskis kohe oma jüngreid astuda paati ning sõita vastaskaldale,
Betsaida poole, sellal kui tema laseb rahvahulgal minna. Ja ta jättis
nendega hüvasti ning läks mäele palvetama. Ja õhtu jõudes oli paat keset
järve ja Jeesus oli üksinda maal. Ja kui ta nägi neid sõudes heitlevat, sest
tuul oli neile vastu, tuli ta neljanda valvekorra ajal nende juurde järve peal
kõndides ja tahtis neist mööduda. Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes
arvasid nad, et see on tont, ja hakkasid kisendama, sest nad kõik nägid
teda ja ehmusid. Aga Jeesus kõnetas neid ja ütles neile: «Olge julged, see
olen mina, ärge kartke!» Ja ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Ja
nad hämmastusid üliväga iseenestes, sest nad ei olnud leibade loost veel
aru saanud, vaid nende süda oli jäänud kõvaks.
10. JAANUAR
(1 Jh 4:19-5:4; Ps 72:1bc-2,14+15cd,17; Lk 4:14-22)
Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. Kui keegi ütleb:
«Mina armastan Jumalat», ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes
ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei
ole näinud. Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat,
armastagu ka oma venda! Igaüks, kes usub, et Jeesus on Kristus, on
Jumalast sündinud. Igaüks, kes armastab seda, kes ta on sünnitanud,
armastab ka seda, kes temast on sündinud. Sellest me tunneme ära, et
armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude
järgi. See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema
käsud ei ole rasked. Jah, igaüks, kes on sündinud Jumalast, võidab ära
maailma. Ja see ongi võit, mis on võitnud ära maailma - meie usk.
See on Jumala sõna
R: Issandat kummardavad kõik maa rahvad

Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast,
ja nende veri on kallis tema silmis.
Ja ta elab ning temale antakse Seeba kulda,
ja tema eest palvetatakse alati, kogu päev õnnistatakse teda.
Halleluuja.
Issanda on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit
ja vangidele vabakslaskmist.
Halleluuja.
Jeesus tuli Vaimu väes tagasi Galileasse ja kuuldus temast levis kogu
ümbruskonda. Ja ta õpetas nende sünagoogides, ja kõik austasid teda.
Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust
mööda hingamispäeval sünagoogi. Ja kui ta tõusis lugema, anti tema kätte
prohvet Jesaja raamat. Ta rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli
kirjutatud:
«Issanda Vaim on minu peal,
seepärast on ta mind salvinud.
Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit,
kuulutama vangidele vabakslaskmist
ja pimedatele nägemist,
laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat. »
Ja keeranud raamatu kokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja

istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda. Tema hakkas
neile rääkima: «Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud. » Ja kõik
tunnustasid teda ja imestasid, et tema suust tulid sellised armusõnad, ja
ütlesid: «Eks tema ole Joosepi poeg?»
11. JAANUAR
(1Jh 5:5-6,8-13; Ps 147:12-13,14-15,19-20; Lk 5:12-16)
Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala
Poeg! Tema on see, kes tuli vee ja verega - Jeesus Kristus. Ta ei tulnud
üksnes veega, vaid vee ja verega, ja Vaim on selle tunnistajaks, sest Vaim
on tõde. Vaim, vesi ja veri, ja need kolm on üks. Kui me võtame vastu
inimeste tunnistuse, siis Jumala tunnistus on suurem, sest see on Jumala
tunnistus, et ta on andnud tunnistuse oma Poja kohta. Kes usub Jumala
Pojasse, sellel on see tunnistus olemas enese sees. Kes ei usu Jumalat, see
on teinud tema valelikuks, sest ta pole uskunud tunnistust, mille Jumal on
andnud oma Poja kohta. Ja see tunnistus on: Jumal on andnud meile
igavese elu ja see elu on tema Pojas. Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel ei
ole Jumala Poega, sellel pole elu. Seda ma olen kirjutanud teile, kes te
usute Jumala Poja nimesse, et te teaksite: teil on igavene elu.
See on Jumala sõna
R: Ülista, Jeruusalemm, Issandat!
Halleluuja.
Jeesus rändas läbi kogu Galilea,
ning tervendas haigeid ja vigaseid rahva seas.

Halleluuja.
Lugemine Püha Luuka evangeeliumist.
Ja see sündis, kui Jeesus ühes linnas viibis, vaata, seal oli mees üleni täis
pidalitõbe. Ja kui ta nägi Jeesust, langes ta silmili maha ja anus teda:
«Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!» Ja Jeesus sirutas käe
välja, puudutas teda ja ütles: «Ma tahan, saa puhtaks!» Ja kohe lahkus
pidalitõbi temast. Jeesus keelas teda juhtunust kellelegi rääkimast ja
käskis: «Mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhtakssaamise eest,
nii nagu Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!» Aga sõnum Jeesusest
levis seda enam, nii et suur rahvahulk tuli kokku teda kuulama ja saama
temalt tervenemist oma haigustest. Temal oli aga viisiks minna tühja paika
ja seal palvetada.
12. JAANUAR
(1Jh 5:14-21; Ps 149:1-2,3-4,5+6a+9b; Jh 3:22-30)
Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema
tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid. Kuna me teame, et ta meid
kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need
palved, mis me oleme temalt palunud. Kui keegi näeb oma venda tegevat
pattu, mis ei ole surmaks, siis ta palugu, ja Jumal annab talle elu, neile,
kes ei tee pattu surmaks. On pattu, mis on surmaks: selle kohta ma ei ütle,
et tal tuleks paluda. Kõik ülekohus on patt, aga on pattu, mis ei ole
surmaks. Me teame, et ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest
Jumalast sünnitatu hoiab ennast ja kuri ei puuduta teda. Me teame, et meie
oleme Jumalast ja et terve maailm on kurja käes. Aga me teame, et Jumala
Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise.
Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline
Jumal ja igavene elu. Lapsed, hoiduge ebajumalate eest!
See on Jumala sõna
Halleluuja.

ja neile, kes istuvad surma maal ja surma varjus - neile tõuseb valgus!»
Halleluuja.
Lugemine Püha Johannese evangeeliumist.
Pärast seda läks Jeesus oma jüngritega Juudamaale; ta viibis seal koos
nendega ja ristis. Ka Johannes oli Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli
palju vett, ja inimesed tulid sinna ja lasksid end ristida; sest Johannest ei
olnud veel vangi heidetud. Siis hakkasid Johannese jüngrid ühe juudiga
puhastamiste üle vaidlema. Ja nad tulid Johannese juurde ja ütlesid talle:
«Rabi! See, kes oli sinuga sealpool Jordanit ja kellest sa tunnistasid, vaata,
ka see ristib ja kõik lähevad tema juurde.» Johannes kostis: «Keegi ei
suuda võtta midagi, kui see ei ole temale antud taevast. Teie ise olete mu
tunnistajad, et ma ütlesin, mina ei ole Messias, vaid ainult tema eele
läkitatu. Kellel on mõrsja, see on peigmees. Peigmehe sõber seisab aga
kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on
nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks.
Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.»

ISSANDA RISTIMISPÜHA A
(Js 42:1-4, 6-7; Ps 29; Ap 10:34-38; Mt 3:13-17)
Nõnda ütleb Issand: „Vaata, see on mu sulane, keda ma toetan,
see on minu väljavalitud mees, kes on mulle meelt mööda.
Mina olen pannud oma vaimu tema peale, tema toob rahvastele õiguse.
Tema ei kisenda ega tee kära, ei tõsta tänavatel häält;
longus pilliroogu ei murra tema katki, tema ei kustuta ära hõõguvat tahti.
Õigust toob tema tõesti:
tema ei väsi ega varise, kuni ta on rajanud maa peale õiguse,
samuti ootavad saared tema seadust.
Mina, Issand, olen sind õiguse pärast kutsunud, mina hoian sind kättpidi;
Mina olen su seadnud lepinguks minu rahvaga ja teiste rahvaste valguseks,
pimedate silmi lahti tegema, vange türmist välja tooma
ja neid, kes pimeduses elavad, vangipõlvest vabaks laskma.
R: Issand kingib oma rahvale rahu.
Tooge Issandale, taevalised,
tooge Issandale kiitust ja au!
Tooge au Issanda Nimele,
kummardage Issanda ette pühas ehtes!

Issanda hääl on vete üle,
Issand on vägevate vete üle,
Issanda hääl kostab vägevasti,
Issanda hääl kostab toredasti!
Auhiilguse Jumala kõuehääl!
Tema kojas ütlevad kõik: Auhiilguse Jumal!
Issand oli aujärjel Uputuse ajal,
Issand jääb kuningaks igavesti.
Lugemine Apostlite tegudest:
Peetrus hakkas rääkima ja ütles: „Tõesti, nüüd ma saan aru, et Jumal ei ole
erapoolik, vaid Tema võtab mistahes rahva hulgast vastu selle, kes Teda
kardab ja õigust teeb. Jumal saatis sõnumi Iisraeli rahvale, rahukuulutuse
Jeesuse Kristuse läbi: Tema on kõikide Issand.
Teie teate, mis on sündinud kogu Juudamaal, mis sai alguse Galileast,
pärast ristimist, mida Johannes kuulutas: kuidas Jumal salvis Püha Vaimu
ja väega Naatsareti Jeesuse; kuidas Jeesus käis maal ringi, tegi head ja tegi
terveks kõik, kelle üle Kurat oli võimuse saanud, sest Jumal oli Temaga.
Halleluuja.
Taevas läks lahti ja hääl ütles:

See on minu armas Poeg, kuulake Teda!
Halleluuja.
Jeesus tuli Galileamaalt Jordani jõele Johannese juurde, et see Tema

ristiks. Aga Johannes hakkas vastu ja ütles Talle: „Minul on vaja, et sina
minu ristiksid, ja sina tuled minu juurde?” Jeesus kostis: „Jäta nüüd, sest
meil tuleb teha kõik nõnda, nagu on õige Jumala ees!” Siis Johannes andis
Talle järele. Kui Jeesus oli ristitud, tuli Ta kohe veest välja, ja vaata,
taevas tehti Temale lahti ja Johannes nägi Jumala Vaimu kui tuvikest alla
laskuvat ning Tema peale tulevat. Ja ennäe, hääl taevast ütles: „See on
minu armas Poeg, kellest minul on hea meel. ”
ISSANDA RISTIMISPÜHA B
(Js 42,1-4. 6-7; Ps 29,1-2. 3ac-4. 3b+9b-10; Ap 10,34-38; Mk 1,7-11)
Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest

mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu tema peale, tema
toob rahvaile õiguse. Tema ei kisenda ega karju, tema häält ei ole kuulda
tänavail. Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta
ta ära, ta levitab ustavalt õigust. Tema ei nõrke ega murdu, kuni ta maa
peal on rajanud õiguse ja saared ootavad tema õpetust.
Mina, Issand, olen õigusega sind kutsunud ja kinnitan su kätt; ma kaitsen

sind ja panen sinu rahvale lepinguks, paganaile valguseks, avama
pimedate silmi, vabastama vange vangistusest, pimeduses istujaid
vangikojast.

R: Issand õnnistab oma rahvast rahuga.
Andke Issandale, te jumalalapsed,
pühas ehtes kummardage Issandat!
Issanda hääl on vete peal;
Issand on suurte vete peal.
Issanda hääl kostab võimsasti;
Issanda hääl kostab toredasti.
Auhiilguse Jumal müristab;
ent tema templis ütlevad kõik: “Oh seda auhiilgust!”
Issand istus aujärjel veeuputuse tulles,
ja Issand jääb kuningaks igavesti!
Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Peetrus hakkas rääkima neile, kes olid kogunenud Korneliuse majja, ütles:
“Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, vaid talle on
vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust. See on
sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust
Jeesuse Kristuse kaudu, kes on kõikide Issand. Te teate seda, mis on
sündinud algul Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida
kuulutas Johannes – kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud
Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki
kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga. ”
Halleluuja.
Taevas avanes ja Isa hääl kõmas kui kõu:
“ See on mu armas Poeg, teda kuulake!”
Halleluuja.
See on mida Ristija Johannes kuulutas: “Pärast mind tuleb minust

vägevam, kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba kummardudes lahti päästma.
Mina ristin teid veega, aga tema ristib teid Püha Vaimuga. ” Neil päevil
sündis, et Jeesus tuli Naatsaretist Galileamaalt ja Johannes ristis ta
Jordanis. Ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu
kui tuvi laskuvat tema peale. Ja taevast kostis hääl: “Sina oled mu armas
Poeg, sinust on mul hea meel!”
ISSANDA RISTIMISPÜHA C
(Js 42:1-4, 6-7; Ps 29; Ap 10:34-38; Lk 3:15j. 21)
Vaata, see on minu sulane, keda ma aitan,
see on minu väljavalitud mees, kes on mulle meelepärane.

Mina olen pannud oma vaimu tema peale, tema toob rahvastele õiguse.
Tema ei kisenda ega tee kära, ei tõsta tänavatel häält;
longus pilliroogu ei murra tema katki,
tema ei kustuta ära hõõguvat tahti.
Õigust toob tema tõesti:
tema ei väsi ega varise, kuni ta on rajanud maa peale õiguse,
samuti ootavad saared tema seadust.
Mina, Issand, olen sind õiguse pärast kutsunud, mina hoian sinu kätt;
Mina olen su seadnud lepinguks minu rahvaga ja rahvaste valguseks,
pimedate silmi lahti tegema, vange türmist välja tooma
ja kõiki, kes istuvad pimeduses, vangistusest vabaks laskma.
R: Issand, õnnista oma rahvast rahuga!
Tooge Issandale, taevalised,
Tooge au Issanda Nimele,
kummardage Issanda ette pühas ehtes!
Issanda hääl on vete üle,
Issand on vägevate vete üle,
Issanda hääl kostab vägevasti,

Issanda hääl kostab toredasti!
Auhiilguse Jumala kõuehääl!
Tema kojas ütlevad kõik: Auhiilguse Jumal!
Issand oli aujärjel veeuputuse ajal,
Issand jääb kuningaks igavesti.
Lugemine Apostlite tegudest:
Peetrus hakkas rääkima ja ütles: „Tõesti, nüüd ma saan aru, et Jumal ei ole
erapoolik, vaid Tema võtab mistahes rahva hulgast vastu selle, kes Teda
kardab ja teeb õigust. Jumal saatis sõnumi Iisraeli rahvale, rahukuulutuse
Jeesuse Kristuse läbi: Tema on kõikide Issand. Teie teate, mis on sündinud
kogu Juudamaal, mis sai alguse Galileast, pärast ristimist, mida Johannes
kuulutas: kuidas Jumal salvis Püha Vaimu ja väega Naatsareti Jeesuse;
kuidas Jeesus käis mööda maad, tegi head ja tegi terveks kõik, kelle üle
Kurat oli võimuse saanud, sest Jumal oli Temaga. ”
Halleluuja.
Johannes ütles: Minu järel tuleb minust vägevam,
Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.
Halleluuja
Siis kui Johannes ristis, oli rahva ootus väga suur

ja kõik mõtlesid oma südames, et ehk Johannes ongi Messia,
aga Johannes ütles kõikidele: „Mina ristin teid veega, aga minust vägevam
on tulemas;
mina ei kõlba Tema kingapaelagi lahti päästma. ”
Aga siis, kui rahvast ristiti ja ka Jeesus oli ristitud ning palus Jumalat,
tehti taevas lahti ja Püha Vaim tuli nähtaval kujul kui tuvi Tema kohale
ning taevast kõlas hääl ja ütles: „Sina oled mu armas poeg, sinust on mul
hea meel!”

AASTARING
AASTARINGI 1. ESMASPÄEV
TSÜKL I
Hb 1:1-6; Ps 97:1,2,6,7,9; Mk 1:14-20
Lugemine kirjast Heebrealastele
Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele

prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu, kelle
ta on seadnud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on ka maailmad teinud,
kes, olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju ning kandes kõiksust
oma väe sõnaga, on pärast seda, kui ta oli täide viinud pattudest
puhastamise, istunud Ausuuruse paremale käele kõrgeimas taevas ning
saanud ülemaks inglitest, kuivõrd ta on pärinud neist ülevama nime. Sest
missugusele inglile on Jumal kunagi öelnud:
«Sina oled mu Poeg,
täna ma sünnitasin sinu. »?
Ja veel:
«Mina olen temale Isaks
ja tema saab minule Pojaks!»?
Aga kui ta toob oma esmasündinu maa peale, siis ta ütleb:
«Ka kõik Jumala inglid kummardagu teda!»
R: Kõik Jumala inglid kummardagu teda!
Issand on kuningas, maa ilutsegu!

Rõõmustagu saarte hulk!
Pilved ja pimedus on tema ümber,
õigus ja õiglus on ta aujärje alus.
Taevad kuulutavad tema õigust
ja kõik rahvad näevad tema au.
Kummardage teda, kõik jumalad!
Sest sina, Issand, oled Kõigekõrgem
üle kogu ilmamaa,
sa oled väga ülendatud üle kõigi jumalate.
TSÜKL II
1 Sm 1:1-8; Ps 116:12-13,14+17,18-19; Mk 1:14-20
Lugemine esimene Saamueli raamatust:
Oli keegi mees, efratlane, Raamataim-Soofimist Efraimi mäestikust,

Elkana nimi, Jerohami poeg, kes oli Elihu poeg, kes oli Tohu poeg, kes oli
Suufi poeg. Temal oli kaks naist: ühe nimi oli Hanna ja teise nimi oli
Peninna; Peninnal oli lapsi, aga Hanna oli lasteta. See mees läks igal aastal
oma linnast kummardama ja ohverdama vägede Issandale Siilos; seal olid
Issanda preestriteks kaks Eeli poega, Hofni ja Piinehas. Ohverdamispäeval
andis Elkana oma naisele Peninnale ja kõigile ta poegadele ja tütardele
ohvrilihatükke. Aga Hannale andis ta ühe nähtava osa, sest ta armastas
Hannat, kuigi Issand oli sulgenud tema lapsekoja. Ja teine naine, Peninna,
solvas teda ka väga, et ta tunneks ennast alandatuna, sellepärast et Issand
oli sulgenud ta lapsekoja. Ja nõnda sündis aastast aastasse; iga kord, kui ta
läks üles Issanda kotta, solvas Peninna teda nõnda, et ta nuttis ega söönud.
Siis küsis temalt ta mees Elkana: «Hanna, miks sa nutad ja miks sa ei
söö? Miks su süda on kurb? Kas ma pole sulle parem kui kümme poega?»
R: Jumal, sinule ma ohverdan tänuohvreid.
Kuidas ma tasun Issandale
kõik tema heateod minu vastu?
Ma tõstan üles päästekarika
ja hüüan appi Issanda nime.
Ma tasun oma tõotused Issandale
kogu ta rahva nähes.
Sinule ma ohverdan tänuohvreid
Oma tõotused ma tasun Issandale
kogu ta rahva nähes
Issanda koja õuedes,
sinu keskel, Jeruusalemm.

Halleluuja!
Jumal on kutsunud meid evangeeliumi kaudu,
meie Issanda Jeesuse Kristuse kirkuse saamiseks.
Halleluuja!
Johannese vangistamise pärast, tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala

evangeeliumi: «Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage
meelt ja uskuge evangeeliumisse!» Ja Galilea järve randa pidi kõndides
nägi Jeesus Siimonat ja tema venda Andreast noota järve heitvat, nad olid
ju kalurid. Ja Jeesus ütles neile: «Järgnege mulle ja ma teen teist
inimesepüüdjad!» Ja nad jätsid kohe oma võrgud sinnapaika ning järgnesid
talle. Ja kui ta oli pisut edasi läinud, nägi ta Sebedeuse poega Jaakobust ja
tema venda Johannest paadis võrke parandamas ja ta kutsus nad otsekohe.
Ja nemad jätsid oma isa Sebedeuse koos palgalistega paati ning läksid
tema järel ära.
AASTARINGI 1 TEISIPÄEV
TSÜKL I
(Hb 2:5-12; Ps 8:2,5,6-7,8-9 ; Mk 1:21-28)
Lugemine kirjast Heebrealastele:
Ta ei alistanud ju inglitele tulevast maailma, millest me räägime. Aga

keegi kusagil ütleb tunnistades:
«Mis on inimene, et sa teda meeles peaksid,
või Inimese Poeg, et sa temast hooliksid?

Sa tegid ta pisut alamaks inglitest,
siis sa pärgasid ta kirkuse ja auga,
kõik sa alistasid tema jalge alla. »
Selles kõige alistamises ei ole ta jätnud ju midagi talle alistamata. Aga

praegu me ei näe veel, et kõik oleks talle alistatud. Ometi me näeme teda,
Jeesust, kes oli tehtud pisut alamaks inglitest, nii et ta Jumala armu läbi
kõigi eest maitseks surma, nüüd pärjatuna kirkuse ja auga surma
kannatamise pärast. Sest Jumalale, kelle päralt on kõik ja kelle läbi on
kõik, oli kohane, et ta teeks kannatuste kaudu täiuslikuks nende pääste
Rajaja, selle, kes viib kirkusse palju lapsi. Jah, niihästi Pühitseja kui
pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid
hüüda vendadeks. Ta ütleb:
«Ma tahan kuulutada su nime oma vendadele,
koguduse keskel tahan ma laulda sulle kiitust!»
See on Jumala sõna
R: Sa seadsid oma poja valitsema oma kätetööd.
Issand, meie Jumal,
kui auline on sinu nimi
kogu maailmas!
Sinu aukuulsus ulatub üle taevaste.
Siis mis on inimene,
et sa temale mõtled,
ja inimesepoeg,
et sa tema eest hoolitsed?

Sa tegid ta pisut alamaks Jumalast
ja ehtisid teda au ja austusega.
Sa seadsid ta valitsema oma kätetööd;
kõik sa panid tema jalge alla.
Lambad, kitsed ja härjad, kõik,
samuti metsloomad,
taeva linnud ja mere kalad
ja kõik, mis mere radadel liigub.
TSÜKL II
(1 Sm 1:9-20; 1 Sm 2:1bcdef,4-5,6-7,8abcd; Mk 1:21-28)
Lugemine esimesest Saamueli raamatust:
Ükskord pärast söömist ja joomist Siilos, kui preester Eeli istus istmel
Issanda templi uksesamba juures, tõusis Hanna üles, ja olles hinges
kibestunud, palvetas ta Issanda poole ja nuttis väga. Ja ta andis tõotuse
ning ütles: «Vägede Issand, kui sa tõesti vaatad oma teenija viletsusele ja
mõtled minule ega unusta oma teenijat, vaid annad oma teenijale
meessoost järglase, siis ma annan tema Issandale kogu ta eluajaks ja
habemenuga ei puuduta ta pead!» Ja kui ta nõnda Issanda ees kaua
palvetas, pani Eeli tähele ta suud, sest Hanna kõneles südames, üksnes ta
huuled liikusid ja ta häält ei olnud kuulda; aga Eeli arvas, et ta oli
joobnud. Ja Eeli ütles temale: «Kui kaua sa tahad olla joobnud? Lase
enesest vein haihtuda!» Aga Hanna vastas ning ütles: «Ei, mu isand, ma
olen vaimult rõhutud naine; veini ega vägijooki ei ole ma joonud, vaid ma
olen oma hinge Issanda ees välja valanud. Ära pea oma teenijat kõlvatuks
naiseks, sellepärast et ma nii kaua kõnelesin oma suurtest soovidest ja
meelekibedusest!» Ja Eeli vastas ning ütles: «Mine rahuga, küll Iisraeli
Jumal täidab su palve, mis sa temalt palusid!» Ja tema ütles: «Leidku su
teenija armu su silmis!» Siis läks naine oma teed ja sõi, ja ta nägu ei olnud
enam kurb. Ja nad tõusid hommikul vara ning kummardasid Issanda ees;
siis nad läksid tagasi ja jõudsid koju Raamasse; Elkana ühtis oma naise
Hannaga ja Issand pidas teda meeles. Ja Hanna jäi lapseootele ning pärast
päevade möödumist tõi ta ilmale poja ja pani temale nimeks Saamuel .
«Sest ma palusin teda Issandalt,» ütles Hanna.
See on Jumala sõna
R: Mu süda rõõmutseb Issandas.
Mu süda rõõmutseb Issandas,
Issandas üleneb mu sarv kõrgele.
Mu suu on laialt lahti mu vaenlaste vastu,
sest ma olen rõõmus sinu abi pärast.
Kangelaste ammud murtakse katki,
aga komistajad vöötavad endid jõuga.
Küllastunud kauplevad endid leiva eest,
aga näljastel lõpeb nälg.
Sigimatu sünnitab seitse last,
aga lasterikas närbub.
Issand surmab ja teeb elavaks,

viib alla hauda ja toob jälle üles.
Issand teeb vaeseks ja teeb rikkaks,
tema alandab, aga ülendab ka.
Tema tõstab tähtsusetu põrmust,
tema ülendab viletsa tuhaasemelt,
pannes neid istuma õilsate juurde
ja lastes neid pärida aujärgi.
Halleluuja!
Oma korralduste teedest lase mind aru saada,
ja ma meelt mõlgustan su imeasjade üle
Halleluuja!
Ja nad tulid Kapernauma. Ja Jeesus läks kohe järgmisel hingamispäeval

sünagoogi ja hakkas õpetama. Ja nad olid vapustatud tema õpetusest, sest
ta ei õpetanud neid nõnda nagu kirjatundjad, vaid nagu see, kellel on
meelevald. Ja nende sünagoogis oli inimene, kelles oli rüve vaim, ja see
kisendas: «Mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled
tulnud meid hukkama? Ma tean, kes sa oled: Jumala Püha!» Ja Jeesus
sõitles teda: «Jää vait ja mine temast välja!» Ja rüve vaim lahkus temast
teda raputades ja valju häälega kisendades. Ja nad kõik olid jahmunud, nii
et nad arutasid omavahel: «Mis see siis on? Kas uus meelevallaga õpetus?
Tema vaid käsutab rüvedaid vaime, ja need kuulavad tema sõna!» Ja kohe
levis kuuldus temast kõikjale kogu Galilea ümbruskonda.
AASTARINGI 1. KOLMAPÄEV
TSÜKL I
(Hb 2:14-18; Ps 105:1-2,3-4,6-7,8-9; Mk 1:29-39)
Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal
viisil liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel
on võimus surma üle - see tähendab kuradi -, ja vabastaks need, kes surma
kartes olid kogu eluaja orjapõlves. Sest ega ta ometi hoolitse inglite eest,
vaid ta hoolitseb Aabrahami soo eest! Seepärast ta pidigi kõiges saama
vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala
ees rahva pattude lepitamiseks. Sest seetõttu, et ta ise on kannatanud
kiusatuna, võib ta aidata neid, keda kiusatakse.
R: Issand peab igavesti meeles oma lepingut.
Tänage Issandat, kuulutage tema nime,
tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
Laulge temale, mängige temale,
kõnelge kõigist tema imedest!
Kiidelge tema pühast nimest,
rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!

Nõudke Issandat ja tema võimsust,
otsige alati tema palet!
Te Aabrahami, tema sulase sugu,
te Jaakobi, tema valitu lapsed!
Tema, Issand, on meie Jumal,
tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
Ta peab igavesti meeles oma lepingut,
sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga,
ja oma vannet Iisakile.
TSÜKL II
(1 Sm 3:1-10,19-20; Ps 40:2+5,7-8a,8b-9,10; Mk 1:29-39)
Ja poiss Saamuel teenis Issandat Eeli juhatusel; Issanda sõna oli neil päevil
haruldane, nägemused ei olnud sagedased. Aga kord kui Eeli, kelle silmad
hakkasid tuhmiks jääma, nõnda et ta enam ei näinud, magas oma asemel,
kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud ja Saamuel magas Issanda
templis, seal, kus oli Jumala laegas, hüüdis Issand Saamueli. Ja tema
vastas: «Siin ma olen!» Ja ta jooksis Eeli juurde ning ütles: «Siin ma olen,
sest sa ju hüüdsid mind!» Aga tema vastas: «Mina pole sind hüüdnud.
Mine tagasi, heida magama!» Ja ta läks ning heitis magama. Aga Issand
hüüdis jälle: «Saamuel!» Ja Saamuel tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles:
«Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!» Aga tema vastas: «Mina pole
sind hüüdnud, mu poeg. Mine tagasi, heida magama!» Aga Saamuel ei
tundnud veel Issandat ja Issanda sõna ei olnud temale veel ilmutatud. Ja
Issand hüüdis Saamueli veel kolmandat korda. Ja ta tõusis ning läks Eeli
juurde ja ütles: «Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!» Siis Eeli mõistis,
et Issand oli hüüdnud poissi. Ja Eeli ütles Saamuelile: «Mine heida
magama, ja kui sind hüütakse, siis ütle: Issand, räägi, sest su sulane
kuuleb!» Ja Issand tuli ning seisis ja hüüdis nagu eelmistel kordadel:
«Saamuel! Saamuel!» Ja Saamuel vastas: «Räägi, sest su sulane kuuleb!»
Ja Saamuel kasvas ning Issand oli temaga ega lasknud ainsatki oma sõna
tühja minna. Ja kogu Iisrael Daanist kuni Beer-Sebani sai teada, et
Saamuelist oli saanud ustav Issanda prohvet.
R: Jumal, ma tulen tegema sinu tahtmist.
Ma ootasin Issandat suure ootusega;
ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist
Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale
ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole.
Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi -
aga mu kõrvad oled sa avanud -,
põletus- ja patuohvrit sa ei nõua.
Siis ma ütlesin: «Vaata, ma tulen. »
Rullraamatus on minust kirjutatud.

Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega
ja sinu Seadus on mu südames. »
Ma jutlustan õiglust suures koguduses;
vaata, ma ei sule oma huuli,
Issand, sina tead seda!
Halleluuja!
Meie Päästja Jeesus Kristus kõrvaldanud surma,
ja toonud meile elu, evangeeliumi kaudu
Halleluuja!
Aga nemad tulid kohe pärast sünagoogist lahkumist koos Jaakobuse ja

Johannesega Siimona ja Andrease majja. Aga Siimona ämm lamas voodis
palavikus. Ja otsekohe räägiti Jeesusele temast. Ja Jeesus astus ta juurde,
võttis tema käest kinni ja aitas ta üles. Ja palavik lahkus Siimona ämmast
ning ta teenis neid. Aga õhtu jõudes, kui päike oli loojunud, toodi Jeesuse
juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vaevatud; terve linn oli kogunenud
maja ukse ette. Ja ta tervendas paljusid, kes põdesid mitmesuguseid
haigusi, ning ajas välja palju kurje vaime ega lubanud kurjadel vaimudel
rääkida, sest need teadsid, kes ta on. Ja vara hommikul enne valget tõusis
Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal. Ja Siimon ja ta
kaaslased ruttasid talle järele ning leidsid ta. Ja nad ütlesid talle: «Kõik
otsivad sind!» Tema aga ütles neile: «Läki mujale, naaberküladesse, et ma
sealgi kuulutaksin, sest selleks olen ma tulnud!» Ja Jeesus käis läbi kogu
Galilea, jutlustades sealsetes sünagoogides ja ajades välja kurje vaime.
AASTARINGI 1. NELJAPÄEV
TSÜKL I
(Hb 3:7-14; Ps 95:6-7ab,7c-9,10-11; Mk 1:40-45)
Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb:
«Täna, kui teie tema häält kuulete,
ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal,
kiusatusepäeval kõrbes,
kus teie esiisad kiusasid mind proovile pannes,
kuigi nad olid minu tegusid näinud nelikümmend aastat.
Seepärast tõusis mu viha selle sugupõlve vastu
ja ma ütlesin: Nad aina eksivad oma südames,
aga minu teid nad ei ole ära tundnud.
Nii ma vandusin oma vihas:
Nad ei saa minu hingamisse!»
Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis
uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast! Pigem julgustagem üksteist iga
päev, niikaua kui veel öeldakse «täna», et keegi teist ei paaduks patu
pettuse läbi! Me oleme ju saanud Kristuse osalisteks, kui me vaid lõpuni
kinni peame sellest, mis meil alguses oli.
See on Jumala sõna

R: Täna, kui te kuulete ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant.
Tulge, kummardagem ja põlvitagem,
heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas
ja lambad, kes on tema käe all.
Kui ainult kuuleksite te täna tema häält, siis ärge tehke kõvaks oma südant
nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes.
«Seal teie esiisad kiusasid mind,
panid mind proovile, ehk küll said näha mu tööd.
Nelikümmend aastat oli mul tülgastust sellest rahvapõlvest.
Ja ma ütlesin: Nemad on eksija südamega rahvas, nad ei tunne minu teid.
Seepärast ma vandusin oma vihas:
Nad ei pääse minu hingamisse!»
TSÜKL II
(1 Sm 4:1-11; Ps 44:10-11,14-15,24-25; Mk 1:40-45)
Lugemine esimesest Saamueli raamatust
Saamueli sõna tuli kogu Iisraeli kätte. Ja Iisrael läks sõtta vilistite vastu;
nad lõid leeri üles Eben-Eeseri juurde ja vilistid olid asunud leeri
Afekasse. Ja vilistid seadsid endid tapluseks Iisraeli vastu: aga kui taplus
oli levinud, siis oli Iisrael mahalöödult vilistite ees; need lõid võitlusväljal
maha ligi neli tuhat meest. Kui rahvas tuli leeri, siis ütlesid Iisraeli
vanemad: «Mispärast laskis Issand meid täna vilistitel maha lüüa? Võtkem
eneste juurde Issanda seaduselaegas Siilost, et ta tuleks meie keskele ja
päästaks meid meie vaenlaste käest!» Siis rahvas läkitas mehed Siilosse ja
need tõid sealt ära keerubitel istuva vägede Issanda seaduselaeka; ja seal
olid mõlemad Eeli pojad, Hofni ja Piinehas, Jumala seaduselaeka juures.
Ja kui Issanda seaduselaegas jõudis leeri, siis tõstis kogu Iisrael valju
rõõmukisa, nõnda et maa kõmas. Aga kui vilistid kuulsid hõiskamise kära,
siis nad küsisid: «Mis suur hõiskamise kära see on heebrealaste leeris?» Ja
nad said teada, et Issanda laegas oli tulnud leeri. Siis vilistid kartsid, sest
nad ütlesid: «Jumalad on tulnud leeri!» Ja nad ütlesid: «Häda meile, sest
seesugust ei ole iialgi varem juhtunud! Häda meile! Kes päästab meid
nende vägevate jumalate käest? Need on need jumalad, kes lõid Egiptust
kõiksugu nuhtlustega kõrbes. Kinnitage endid ja olge mehed, te vilistid, et
te ei peaks teenima heebrealasi, nagu nemad teenisid teid! Olge mehed ja
sõdige!» Ja vilistid sõdisid ning Iisraeli löödi, nõnda et nad põgenesid
igamees oma telki; ja kaotus oli väga suur, sest Iisraelist langes
kolmkümmend tuhat jalameest. Ja Jumala laegas võeti ära ning mõlemad
Eeli pojad, Hofni ja Piinehas, said surma.
See on Jumala sõna
R: Lunasta meid, Issand, oma helduse pärast!
Ometi sa tõukasid ära ning häbistasid meid
ega lähe välja meie sõjaväega.
Sa paned meid taganema vaenlase eest
ja meie vihamehed rüüstavad meid.
Sina paned meid teotuseks meie naabritele,

irvitamiseks ja pilkamiseks meie ümbruskonnale.
Sa teed meid mõistusõnaks paganate suus
ja põhjuseks vangutada pead rahvaste seas.
Virgu, Issand! Miks sa magad?
Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt!
Miks sa peidad oma palge
ja unustad meie viletsuse ja meie häda?
Halleluuja.
Oma heldust mööda elusta mind,
siis ma hoian sinu suu tunnistust!
Halleluuja!
Lugemine püha Markuse evangeeliumist.
Jeesuse juurde tuli pidalitõbine, palus teda ja põlvili heites ütles talle: «Kui
sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!» Ja Jeesusel hakkas temast hale, ta
sirutas oma käe välja, puudutas teda ja ütles: «Ma tahan, saa puhtaks!» Ja
otsekohe lahkus pidalitõbi temast ja ta sai puhtaks. Ja Jeesus hoiatas meest
ja saatis ta kohe minema. Jeesus ütles talle: «Vaata, et sa kellelegi midagi
ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhtaks saamise
eest, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!» See aga läks ja hakkas
igal pool kõnelema ja seda uudist levitama, nii et Jeesus ei saanud enam
avalikult minna ühtegi linna, vaid pidi viibima eemal asustamata paigus. Ja
kõikjalt tuldi tema juurde.
AASTARINGI 1. REEDE
TSÜKL I
(Hb 4:1-5,11; Ps 78:3,4,6-7,8 ; Mk 2:1-12)
Lugemine kirjast Heebrealastele.
Kartkem siis, kuni tõotus saada tema hingamisse on veel jõus, et kedagi
teie seast ei leita maha jäänud olevat! Meile on kuulutatud evangeeliumi
nõnda nagu neilegi, kuid kuuldud sõnast ei olnud neil kasu, sest see ei
talletunud usu läbi kuulajaisse. Meie aga, kes oleme uskunud, saame
hingamisse, millest ta on öelnud:
«Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!»
Kuigi Jumala teod on olnud valmis juba maailma rajamisest peale -

kusagil on ju öeldud seitsmenda päeva kohta nõnda: «Ja Jumal hingas
seitsmendal päeval kõigist oma tegudest», siin aga: «Nad ei saa minu
hingamisse».
Olgem siis agarad sisse minema sellesse hingamisse, et keegi ei langeks

sellesama sõnakuulmatuse eeskujul!
See on Jumala sõna
R: Ärge unustage Jumala tegusid.
Mida me oleme kuulnud
ja mida me teame
ja mida meie vanemad
on meile jutustanud,
Seda me ei taha salata nende laste eest;
me jutustame tulevasele põlvele
Issanda kiituseväärt tegudest,
tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud.
Et tulevane põlv seda tunneks, lapsed, kes sünnivad,
et nemadki tõuseksid seda jutustama oma lastele,
ja et nad paneksid oma lootuse Jumala peale
ega unustaks Jumala tegusid, vaid peaksid tema käske
Ega oleks nagu nende esivanemad,
kangekaelne ja tõrges sugu,
sugu, kelle süda ei olnud kindel
ja kelle vaim ei olnud ustav Jumalale.
TSÜKL II
(1 Sm 8:4-7,10-22a; Ps 89:16-17,18-19; Mk 2:1-12)
Lugemine esimesest Saamueli raamatust
Siis kogunesid kõik Iisraeli vanemad ja tulid Saamueli juurde Raamasse

ning ütlesid temale: «Vaata, sa oled jäänud vanaks ja su pojad ei käi su
teedel. Pane nüüd meile kohut mõistma kuningas, nagu on kõigil rahvail!»
Aga see kõne oli Saamueli silmis paha, kui nad ütlesid: «Anna meile
kuningas, kes meile kohut mõistaks!» Ja Saamuel palus Issandat. Ja Issand
ütles Saamuelile: «Kuule rahva häält kõiges, mida nad sulle ütlevad, sest
nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma kuningat! Ja Saamuel
kõneles kõik Issanda sõnad rahvale, kes nõudis temalt kuningat. Ta ütles:
«Niisugune on selle kuninga õigus, kes hakkab teie üle valitsema: ta võtab
teie pojad ning paneb nad oma sõjavankrite peale ja ratsahobuste selga või
laseb neid joosta oma sõjavankri ees; ta paneb neist enesele
tuhandepealikuid ja viiekümnepealikuid; ta paneb neid kündma tema kündi
ja lõikama tema lõikust ning valmistama temale sõjariistu ja
vankrivarustust; ta võtab teie tütred salvisegajaiks, keetjaiks ja
küpsetajaiks; ta võtab teie parimad põllud, viinamäed ja õlipuud ning
annab oma sulastele; ta võtab kümnist teie viljapõldudelt ja viinamägedelt
ning annab oma hoovkondlastele ja sulastele; ta võtab teie sulased ja
teenijad ja parimad noored mehed, nõndasamuti teie eeslid, ja paneb oma
tööle; ta võtab kümnist teie lammastest ja kitsedest ning te peate olema
temale sulasteks. Ja kui te siis kisendate oma kuninga pärast, kelle te
enestele olete valinud, siis Issand ei vasta teile. »Aga rahvas tõrkus
kuulmast Saamueli häält ja nad ütlesid: «Ei! Meil peab olema kuningas, et
meiegi oleksime nagu kõik muud rahvad, et meie kuningas meile kohut
mõistaks, meie ees välja läheks ja meie võitlusi võitleks!»Kui Saamuel
kuulis rahva kõiki sõnu, kordas ta neid Issanda kõrva ees. Aga Issand ütles
Saamuelile: «Kuule nende häält ja pane neile kuningas!»
See on Jumala sõna
Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist;
nad käivad sinu palge valguses, Issand.
Sinu nimest rõõmutsevad nad iga päev,
ja sinu õigluses nad ülendatakse.
Sest sina oled nende tugevuse ilu,

ja sinu hea meele pärast tõstetakse meie sarv kõrgele.
Sest Issanda hoolel on meie kilp,
ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas.
Halleluuja.
Õige on Issand kõigil oma teedel
ja vaga kõigis oma tegudes.
Halleluuja!
Kui Jeesus tuli mõni päev hiljem taas Kapernauma, saadi kuulda, et ta on
kodus. Ja paljud tulid kokku, nii et isegi ukse ees ei olnud enam ruumi. Ja
Jeesus kõneles neile Jumala sõna. Ja neli meest tuli tema juurde, kandes
halvatut. Ja kui nad rahvahulga tõttu ei saanud teda tuua Jeesuse lähedale,
võtsid nad katuse sealt kohalt lahti, kus ta oli, ja teinud augu, lasksid alla
kanderaami, millel halvatu lamas. Ja nende usku nähes ütles Jeesus
halvatule: «Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!» Aga seal olid mõned
kirjatundjad istumas, kes mõtlesid oma südames:«Mida see räägib nõnda?
Ta teotab Jumalat! Kes muu võib patte andeks anda kui Jumal üksi?» Aga
Jeesus tundis kohe oma vaimus ära, et nood nõnda mõtlevad iseeneses, ja
ta ütles neile: «Miks te seda kõike arutate oma südames? Kumb on
kergem, kas öelda halvatule: «Sinu patud on andeks antud!» või öelda
talle: «Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja kõnni!»?Aga et te teaksite, et
Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,» - ta ütles
halvatule -«sinule ma ütlen: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine
koju!» Ja kohe tõusis too püsti, võttis oma kanderaami ja läks välja kõigi
silma all, nii et kõik hämmastusid ja ülistasid Jumalat, öeldes: «Sellist asja
pole me eluilmaski näinud!»
AASTARINGI 1. LAUPÄEV
TSÜKL I
(Hb 4:12-16; Ps 19:8,9,10,15; Mk 2:13-17)
Lugemine kirjast Heebrealastele.
Sest Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk
ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on
südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. Ja ükski loodu ei ole tema ees
nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees - tema ees,
kellele meil tuleb aru anda. Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus,
Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me
tunnistame! Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa
tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu
meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me
halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!
See on Jumala sõna
R: Issand, sinu sõnad on vaim ja elu.
Issanda Seadus on laitmatu,
see kosutab hinge;
Issanda tunnistus on ustav,
see teeb kohtlase targaks.
Issanda korraldused on õiglased,
need rõõmustavad südant;

Issanda käsk on selge,
see valgustab silmi.
Issanda kartus on puhas,
see püsib igavesti;
Issanda seadused on tõde,
need on kõik õiged;
Olgu sulle meelepärased mu suu kõned
ja mu südame mõtlemised sinu ees,
Issand, mu kalju ja mu lunastaja!
TSÜKL II
(1 Sm 9:1-4,17-19; Ps 19:8,9,10,15; Mk 2:13-17)
Lugemine esimesest Saamueli raamatust.
Benjaminist oli jõukas mees Kiis, kes oli Abieli poeg, kes oli Serori poeg,
kes oli Bekorati poeg, kes oli benjaminlase Afiahi poeg. Ja temal oli poeg
Saul, kes oli noor ja ilus. Ei olnud Iisraeli lastest ükski temast ilusam, ta
oli peajagu pikem kui kõik muu rahvas. Kord olid Kiisi, Sauli isa
emaeeslid kadunud ja Kiis ütles oma pojale Saulile: «Võta nüüd üks
teenritest enesega kaasa ja võta kätte, mine otsi emaeeslid üles!» Nad
käisid siis läbi Efraimi mäestiku ja käisid läbi Saalisa maa, aga nad ei
leidnud; ja nad käisid läbi Saalimi maa, kuid eesleid ei olnud; siis nad
käisid läbi Benjamini maa, aga nad ei leidnud. Ja kui Saamuel nägi Sauli,
siis Issand andis temale mõista: «Vaata, see ongi mees, kellest ma sulle
rääkisin: tema peab valitsema mu rahva üle!» Ja Saul ligines Saamuelile
värava suus ning ütles: «Juhata mulle, kus on see nägija koda!» Aga
Saamuel kostis Saulile ning ütles: «Mina olen see nägija. Mine mu ees
üles ohvrikünkale ja sööge täna koos minuga; hommikul ma saadan sind,
ja ma seletan sulle kõik, mis sul südame peal on!
See on Jumala sõna
R: Issand, sinu sõnad on vaim ja elu
see kosutab hinge;

Halleluuja.
Õpeta mind, Issand, oma teele
ja juhata mind tasasele teerajale
Halleluuja!
Jeesus läks taas välja järve äärde ja ta juurde tuli suur hulk rahvast ja ta
õpetas neid. Ja edasi minnes nägi Jeesus Leevit, Alfeuse poega, tollihoone
juures istuvat ja ütles talle: «Järgne mulle!» Ja too tõusis ja järgnes talle.
Ja sündis, et Jeesus istus lauas tema kodus ning palju tölnereid ja muid
patuseid istus koos Jeesuse ja tema jüngritega. Sest neid oli palju, kes
temaga kaasas käisid. Ja kui variseride kirjatundjad nägid, et Jeesus sööb
koos patuste ja tölneritega, ütlesid nad tema jüngritele: «Mis, kas ta sööb
koos tölnerite ja patustega!» Seda kuuldes ütles Jeesus neile: «Ei vaja arsti
terved, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid. »

AASTARINGI 2. PÜHAPÄEV A
(Js 49:3,5-6; Ps 40; 1Kr 1:1-3; Jh 1:29-34)
Issand ütles mulle: „Sina oled mu sulane, Iisrael, sinu läbi ilmutan ma oma
au. ” Ja nüüd on Issand uuesti rääkinud – Tema, kes valmistas mu oma
sulaseks emaihust peale, et ma tooksin Jaakobi tagasi Tema juurde, et ma
koguksin Iisraeli jälle Tema ümber. See on mu au Issanda ees ja Jumal on
olnud mu tugevus.
Ja nüüd Tema ütles:
„ Sellest on vähe, et sa oled mu sulane,
kes teeb terveks Jaakobi suguharud
ja toob tagasi need, kes on Iisraelist järele jäänud.
Mina sean su valguseks rahvastele,
et minu avitus jõuaks maailma äärteni. ”
R: Vaata, ma tulen tegema Sinu tahtmist!
Ma ootasin väga Issandat:
Ta pööras mu poole ja võttis mind kuulda,
pani mu suhu uue laulu,
kiituselaulu Temale, meie Jumalale.
Tapa- ja roaohvrid ei meeldi Sulle,

põletus- ja patuohvrit Sa ei nõua,
kuid Sa oled avanud mu kõrvad kuulma,
sellepärast ma ütlen: „Vaata, ma tulen!”
Raamatusse on minust kirjutatud:
„ Sinu tahtmist täita, mu Jumal, on minu rõõm,
Sinu Seadus on mu südames.
Ma kuulutan Sinu õigust suure koguduse ees,
vaata, ma ei sule oma huuli!”
Sina, Issand, tead seda.
Paulus, Kristus Jeesuse apostliks kutsutud Jumala tahtmisel,
ja vend Soostenes
soovivad Jumala kogudusele Korintoses
Kristuses Jeesuses pühitsetuile, keda kutsutakse pühadeks,
ja kõigile, kes meie Issanda Jeesuse Kristuse Nime appi hüüavad,
kõigis paigus, nii meie kui nende pool:
armu teile ja rahu
Jumala, meie Isa ja Issanda Jeesuse Kristuse käest!

Halleluuja.
Jumala Sõna sai lihaks ja elas meie keskel,
kõik, kes Tema vastu võtsid, tegi Ta Jumala lasteks.
Halleluuja.
Ristija Johannes nägi Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: „Vaata, see on
Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu! Tema ongi see, kelle kohta ma
ütlesin: Pärast mind tuleb see, kes on enne mind, sest tema oli olemas
enne kui mina. Minagi ei tundnud teda, aga ma tulin veega ristima selleks,
et Iisraeli rahvas võiks tema ära tunda. ” Ning Johannes tunnistas: „Mina
nägin Vaimu kui tuvikest taevast alla tulevat ja tema kohale jäävat. Mina
ei tundnud teda, kuid Tema, kes mu läkitas veega ristima, ütles mulle:
See, kelle peale sa näed Vaimu alla tulevat ja jäävat, tema on see, kes
ristib Püha Vaimuga. Ja mina olen näinud ja tunnistan, et tema ongi
Jumala Poeg. ”
AASTARINGI 2. PÜHAPÄEV B
(1S 3,3b-10. 19; Ps 40, 2+4ab. 7-8a. 8b-9. 10; 1Kr 6,13b-15a. 17-20. J 1,35-42)
Saamuel magas Issanda templis, seal, kus oli Jumala laegas, hüüdis Issand
Saamueli. Ja tema vastas: “Siin ma olen!” Ja ta jooksis Eeli juurde ning
ütles: “Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Aga tema vastas: “Mina
pole sind hüüdnud. Mine tagasi, heida magama!” Ja ta läks ning heitus
magama. Aga Issand hüüdis jälle: „Saamuel!” Ja Saamuel tõusis ning läks
Eeli juurde ja ütles: “Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Aga tema
vastas: “Mina pole sind hüüdnud, mu poeg. Mine tagasi, heida magama!”
Aga Saamuel ei tundnud veel Issandat ja Issanda sõna ei olnud temale veel
ilmutatud. Ja Issand hüüdis Saamueli veel kolmandat korda. Ja ta tõusis
ning läks Eeli juurde ja ütles: “Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!”
Siis Eeli mõistis, et Issand oli hüüdnud poissi. Ja Eeli ütles Saamuelile:
“Mine heida magama, ja kui sind hüütakse, siis ütle: Issand, räägi, sest su
sulane kuuleb!” Ja Issand tuli ning seisis ja hüüdis nagu eelmistel
kordadel: “Saamuel! Saamuel!” Ja Saamuel vastas: “Räägi, sest su sulane
kuuleb!” Ja Saamuel kasvas ning Issand oli temaga ega lasknud ainsatki
oma sõna tühja minna.
ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist.
Ta pani mu suhu uue laulu,
kiituslaulu meie Jumalale.
Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi –
aga mu kõrvad oled sa avanud –,
Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen!”
„ Rullraamatus on minust kirjutatud.
Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega.

Sinu Seadus on mu südames. ”
vaata, ma ei sule oma huuli, Issand, sina tead seda!
Lugemine püha Pauluse esimene kirjast korintlastele:
Vennad, ihu ei ole hooruse jaoks, vaid Issanda jaoks ja Issand ihu jaoks.
Ent Jumal on Issanda üles äratanud ja äratab meidki üles oma väe läbi.
Kas te ei tea, et teie ihud on Kristuse ihu liikmed?
Aga kes hoiab Issanda poole, see on temaga üks vaim.
Põgenege kõlvatuse eest! Mis tahes patt, mida inimene iganes teeks, on
väljaspool tema ihu. Kuid kes hoorab, see patustab iseenese ihu vastu.
Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te
olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt?
Sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!
Halleluuja.
Me oleme leidnud Messia, kes on Kristus:
Tema kaudu on tulnud arm ja tõde.
Halleluuja.
Ühel päeval seisis Ristija Johannes jälle seal koos kahe oma jüngriga. Kui
Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: «Vaata, see on
Jumala Tall. » Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid
Jeesusega kaasa. Aga Jeesus pöördus ümber ja nähes neid kaasa tulemas,
küsis neilt: «Mida te otsite?» Nemad ütlesid talle: «Rabi,» - see on tõlkes
«Õpetaja» - «kus sa oled öömajal?» Ta ütles neile: «Tulge ja vaadake!»
Nad tulid siis ja nägid, kus ta oli öömajal, ja jäidki sel päeval tema juurde.
Oli umbes neljas tund pärast lõunat. Üks neist kahest, kes oli kuulnud,
mida Johannes ütles, ja Jeesusega kaasa läinud, oli Andreas, Siimon
Peetruse vend. Ta leidis esmalt oma venna Siimona ja ütles talle: «Me
oleme leidnud Messia!» - see on tõlkes «Kristuse». Andreas viis venna
Jeesuse juurde. Jeesus ütles tollele otsa vaadates: «Sina oled Siimon,
Johannese poeg, sind peab hüütama Keefaseks!» - see on tõlkes
Peetruseks.

AASTARINGI 2. PÜHAPÄEV C
(Js 62:1-5; Ps 96; 1Ko 12:4-11; Jh 2:1-12)
Ei ma vaiki Siionist ega pea rahu Jeruusalemma pärast
seni kui tema õigus lööb särama ja tema lunastus loitma otsekui tõrvik.
Siis saavad rahvad näha sinu õigust ja kõik kuningad sinu au.
Ja sulle antakse uus nimi, mis tuleb Issanda suust.
Siis oled sa helkjas kroon Issanda käes, kuninglik peaehe oma Jumala
peos.
Enam ei räägita sinust kui „Mahajäetust” ega kõnelda enam su maast kui
„Kõledast”,
vaid sind hüütakse nimega „Minu armsam” ja sinu maad „Minu Kaasa”,
sest Issand armastab sind ja su maa saab mehele.
Sest nagu noor mees võtab naiseks neitsi, nõnda võtab su oma naiseks
sinu Looja,
ja nagu peigmees tunneb rõõmu mõrsjast, nõnda tunneb sinust rõõmu su

Jumal.
R: Jutustage rahvaste seas Issanda au!
laulge Issandale, kogu maailm!
laulge Issandale, kiitke Tema nime,
kuulutage Tema võitu päevast päeva!

Jutustage rahvaste seas Tema au,
kõikidele rahvastele tema imetegusid.
Jah, Issand on suur ja väga väärt kiita
ja rohkem karta kui kõik jumalad.
Tema palge ees on toredus ja kirkus,
au ja vägi on Tema pühas paigas.
Tooge Issandale, rahvahõimud,
Kuulutage rahvaste seas: Issand on kuningas!
Tema, kes on loonud maa,
Tema mõistab rahvastele kohut
nii nagu on õige.
Lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad! Vaimu ande on mitmesuguseid, kuid Vaim on üks ja seesama;

teenistusi on mitmesuguseid, kuid Issand on üks ja seesama. Toimetamisi
on mitmesuguseid, kuid üks ja seesama on Jumal, kes kõigis kõike
toimetab, aga Vaimu väe avaldus, mis ühele antakse, antakse kõikide
hüveks: ühele antakse Vaimu kaudu tarkuse sõnum, teisele aga teadmise
sõnum sellessamas Vaimus, ühele usk – ikka sellessamas Vaimus, teisele
ravimise and – sellessamas ühes Vaimus; ühele vägi imesid teha, teisele
prohvetisõna kuulutada; ühele võime vaime ära tunda, teisele võõraid keeli
rääkida, kolmandale – keeli tõlgendada, ent kõike seda teeb üks ja seesama
Vaim, kes jagab neid igaühele nii nagu tema tahab.
Halleluuja.
Jumala evangeelium on meid kutsunud
Jeesuse Kristuse, meie Issanda kirkusse.
Halleluuja!
Galileamaa Kaanas olid pulmad ja Jeesuse ema oli seal, ka Jeesus ja Tema
jüngrid olid pulma kutsutud. Kui vein otsa sai, ütles Jeesuse ema Talle:
„Neil ei ole enam veini. ” aga Jeesus vastas: „Naine, mis sa minust tahad?
Minu tund ei ole veel tulnud. ” Kuid ema ütles teenijaile: „Mida iganes
Tema teile ütleb, seda tehke!” Neil oli seal kuus kivianumat pesemiste
tarvis, mis juutidel kombeks, umbes kümme pange igaüks. Jeesus ütles
neile: „Täitke anumad veega!” ja nad täitsid need ääretasa.
Siis ütles Ta neile: „Ammutage neist ja viige pulmavanemale!” ja nad

viisid. Kui nüüd pulmavanem oli maitsnud vett, mis oli veiniks saanud –
tema ei teadnud, kust see toodi, teenijad, kes tõid, teadsid küll – kutsus ta
peigmehe ja ütles talle: „Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui on
juba küllalt joodud, siis halvema, aga sina oled hoidnud head veini kuni
siiamaani!”
Nõnda tegi Jeesus Galilea Kaanas esimese tunnustähe, ilmutas oma au ja

Tema jüngrid uskusid Temasse.

TSÜKL I
(Hb 5,1-10; Ps 110,1. 2. 3. 4; Mk 2,18-22)
Iga ülempreester, kes võetakse inimeste hulgast, seatakse inimeste asemel

läbi käima Jumalaga, et ta tooks ande ja ohvreid pattude eest.
Ta suudab mõistvalt kohelda arutuid ja eksijaid, kuna ta isegi on nõrkusest

piiratud.
Ja selle nõrkuse tõttu peab ta niisamuti nagu rahva, nõnda ka iseenese eest
ohverdama pattude pärast.
Ja keegi ei võta enesele seda au ise, vaid Jumala kutsel nagu Aarongi.
Nõnda ei ole ka Kristus austanud ennast ise ülempreestriks saamisega,

vaid see, kes talle on ütelnud:
«Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu. »
Nõnda ta ütleb ka teises kohas:
«Sina oled igavesti preester Melkisedeki korra järgi. »
Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise
ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda
tema allaheitlikkuse tõttu.
Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas.
Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes
on talle kuulekad, kuna Jumal oli kuulutanud tema ülempreestriks
Melkisedeki korra järgi.

R: Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi.
Issand ütles minu Issandale:
«Istu mu paremale käele,
kuni ma panen su vaenlased
su jalgealuseks järiks!»
Sinu võimuse valitsuskepi
läkitab Issand Siionist.
Valitse keset oma vaenlasi!
Su rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval;
pühas ehtes ilmub su ette
su noorte sõdijate vägi nagu kaste koidu üsast.
Issand on vandunud ja tema ei kahetse seda:
«Sina oled preester igavesti
Melkisedeki korra järgi!»
TSÜKL II
(1 Sm 15:16-23; Ps 50:8-9,16bcd-17,21+23; Mk 2,18-22)

Saamuel ütles Saulile: «Jäta! Mina kuulutan sulle, mis Issand täna öösel
mulle kõneles. » Ja Saul ütles temale: «Räägi!» Ja Saamuel ütles: «Eks ole
nõnda, et kuigi sa oled iseenese silmis pisike, oled sa ometi Iisraeli
suguharudele peaks, sest Issand võidis sind Iisraelile kuningaks? Issand
läkitas sind teekonnale ja ütles: Mine ja hävita sootuks need patused
amalekid ja sõdi nende vastu, kuni sa oled teinud neile lõpu! Aga miks sa
ei kuulanud Issanda häält, vaid kippusid saagi kallale ja tegid kurja Issanda
silmis?» Ja Saul vastas Saamuelile: «Mina olen kuulnud Issanda häält ja
olen käinud teed, kuhu Issand mind läkitas. Ma olen toonud Amaleki
kuninga Agagi ja olen hävitanud amalekid sootuks. Aga rahvas võttis
saagist lambaid, kitsi ja veiseid, parima osa hävitamisele kuuluvast, et
ohverdada seda Gilgalis Issandale, su Jumalale. » Siis ütles Saamuel:
«Ons Issandal sama hea meel põletus- ja tapaohvreist
kui Issanda hääle kuuldavõtmisest?
Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver,
tähelepanu parem kui jäärade rasv. Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt,
tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus.
Et sa oled hüljanud Issanda sõna,
siis hülgab temagi sinu kui kuninga. »
R: Õigetele ma annan näha Jumala päästet.
Ei ma sind noomi su ohvrite pärast,
sest su põletusohvrid on mu ees alati.
Ei ma võta su kojast härjavärsse
ega sikke su taradest.

«Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest
ja võtad oma suhu minu lepingu?
Sina ju vihkad õpetust
ja heidad mu sõnad oma selja taha.
Seda sa tegid, aga mina olin vait.
Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina?
Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!»
Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au,
ja kes paneb tähele teed,
sellele ma annan näha Jumala päästet!
Halleluuja.
Jumala sõna on elav ja tõhus,
ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja.
Halleluuja.
Ühel päeval kui Johannese jüngritel ja variseridel oli tavaks paastuda.

Nüüd tuldi ja öeldi Jeesusele: «Miks Johannese jüngrid ja variseride
jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?»
Ja Jeesus ütles neile: «Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees
on nende juures!? Niikaua kui peigmees on nende juures, nad ei või
paastuda.
Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis
paastuvad tol päeval.
Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, muidu paik rebeneb

selle küljest, uus vanast, ja auk läheb veel suuremaks.
Ja keegi ei kalla värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu vein

rebestab lähkrid ning vein ja lähkrid muutuvad kõlbmatuks, vaid värske
vein kallatakse uutesse lähkritesse. »
AASTARINGI 2. TEISIPÄEV
TSÜKL I
(Hb 6,10-20; Ps 111,1bc-2. 4-5. 9+10d; Mk 2,23-28)
Sest Jumal ei ole ülekohtune, nii et ta unustaks ära teie teo ja armastuse,
mida te olete osutanud tema nimele, kui te aitasite pühasid ja aitate veelgi.
Me ihkame aga, et igaüks teist osutaks sedasama agarust lootuse
kinnitamiseks kuni lõpuni, et te ei jääks loiuks, vaid võtaksite eeskujuks
neid, kes pärivad tõotused usu ja pika meele tõttu. Kui Jumal Aabrahamile
tõotas, siis ta vandus iseenese juures, kuna tal ei olnud kedagi suuremat,
kelle juures vanduda. Ta ütles: «Tõesti, õnnistades õnnistan ma sind ja
rohkendades rohkendan ma sind!» Ja nõnda, olles pikameelne, koges ta
tõotuse täitumist. Inimesed vannuvad ju kellegi suurema juures, kui nad
ise on, ja vanne on neile kinnitus igasuguse vastuvaidlemise lõpetamiseks.
Just seepärast, et Jumal tahtis tõotuse pärijaile veel selgemini näidata oma
nõu kõikumatust, kinnitas ta seda vandega, et kahe kõikumatu tõsiasja läbi,
milles on võimatu Jumala valelikkus, saaksime mõjuvat julgustust meie,
kes oleme rutanud kinni haarama antud lootusest, mis on meile nagu hinge
ankur, kindel ja kinnitatud. See ulatub vahevaiba taha sisimasse, kuhu
Jeesus, meie eeljooksja, on läinud sisse meie heaks, saades Melkisedeki
korra järgi igavesti ülempreestriks.
R: Jumal peab igavesti meeles oma lepingut.
Ma tänan Issandat kõigest südamest
õiglaste osaduses ja koguduses!
Suured on Issanda teod,
uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.
Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele.
Halastaja ja armuline on Issand.
Ta annab toidust neile, kes teda kardavad,
ta peab igavesti meeles oma lepingut.
Ta läkitas lunastuse oma rahvale,
ta kinnitas oma lepingu igaveseks,
püha ja kardetav on tema nimi.
Tema kiitus kestab igavesti.
TSÜKL II
(1 Sm 16:1-13; Ps 89:20,21-22,27-28; Mk 2,23-28)
Ja Issand ütles Saamuelile: «Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen ju tema
kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud. Täida oma sarv õliga ja mine: mina
läkitan sind petlemlase Iisai juurde, sest ma olen tema poegadest vaadanud
enesele kuninga. » Aga Saamuel ütles: «Kuidas ma võin minna? Kui Saul
kuuleb, siis ta tapab mu. » Ja Issand vastas: «Võta üks mullikas enesega
kaasa ja ütle: Ma tulin Issandale ohverdama. Kutsu siis Iisai ohvrile ja
mina õpetan sind, mida sa pead tegema; siis võia mulle see, keda ma sulle
nimetan!» Ja Saamuel tegi, nagu Issand oli öelnud, ja läks Petlemma. Aga
linna vanemad tulid värisedes temale vastu ja küsisid: «Kas tuled rahuga?»
Ja ta vastas: «Rahuga. Ma tulen Issandale ohverdama; pühitsege endid ja
tulge koos minuga ohvrile!» Siis ta pühitses Iisaid ja tema poegi ning
kutsus nad ohvrile. Ja kui nad tulid, siis ta nägi Eliabi ja mõtles: «Küllap
on nüüd Issanda ees tema võitu. » Aga Issand ütles Saamuelile: «Ära vaata
ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see
pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand
näeb, mis on südames. » Siis Iisai kutsus Abinadabi ja laskis ta Saamueli
eest mööda minna; aga Saamuel ütles: «Issand ei ole ka teda valinud. »
Siis Iisai laskis Samma mööda minna, aga Saamuel ütles: «Issand ei ole ka
teda valinud. » Nõnda laskis Iisai oma seitse poega Saamueli eest mööda
minna, aga Saamuel ütles Iisaile: «Issand ei ole neid valinud. » Ja Saamuel
küsis Iisailt: «Kas poisid on kõik siin?» Ja Iisai vastas: «Noorim on veel
järel, aga vaata, ta hoiab lambaid. » Siis ütles Saamuel Iisaile: «Läkita
keegi talle järele ja too ta siia, sest me ei istu lauda enne, kui ta siia
tuleb!» Ja Iisai läkitas mehed ning laskis ta tuua; ta oli punapalgeline,
ilusate silmadega ja kauni välimusega. Ja Issand ütles: «Tõuse ja võia teda,
sest tema on see!» Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade
keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast
ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse.
R: Ma ise valisin Taaveti kuningaks.
Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega
ning ütlesid:
«Ma olen pannud abi sangari kätte,
ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast.
Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase,
oma püha õliga olen ma tema võidnud.
Teda toetab mu käsi kõvasti
ja mu käsivars tugevdab teda.
Tema hüüab mind:
Ent mina teen ta esmasündinuks
ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa.
Halleluuja.
Meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal valgustas meie südame silmi,
et me teaksime, milline lootus on meie kutsumises.
Halleluuja.
Ühel hingamispäeval juhtus Jeesus minema läbi viljapõldude ning tema

jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma.
Ja variserid ütlesid talle: «Vaata, nad teevad hingamispäeval, mida ei

tohi!»
Ja tema ütles neile: «Kas te pole kunagi lugenud, mida tegi Taavet, kui tal
oli puudus ning tema ja ta mehed olid näljas?
Kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ning sõi ära
ohvrileivad, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite, ja andis ka oma
meestele?»
Ja ta ütles neile: «Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene

hingamispäeva jaoks; nõnda on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand. »
TSÜKL I
(Hb 7,1-3. 15-17; Ps 110,1. 2. 3. 4; Mk 3,1-6)
Seesama Melkisedek oli ju Saalemi kuningas, Kõigekõrgema Jumala

preester, kes tuli vastu Aabrahamile, kui see pöördus tagasi kuningaid
löömast, ja õnnistas teda,
kellele ka Aabraham jagas kümnist kõigest, ja kes on, nagu ta nimi esmalt
tõlgitakse, «Õiguse kuningas», siis aga ka Saalemi kuningas, see on «Rahu
kuningas»,
isatu, ematu, suguvõsatu,
kellel ei ole päevade algust ega elu otsa,
aga sarnaselt Jumala Pojaga
jääb preestriks jäädavalt.
Ja asi saab veel selgemaks, kui Melkisedeki sarnaselt tõstetakse preestriks

üks teine,
kes ei ole preestriks saanud lihaliku käsu Seadust mööda, vaid hävimatu
elu väge mööda.
Sest tunnistatakse ju:
«Sina oled igavesti preester Melkisedeki korra järgi. »

TSÜKL II
(1 Sm 17:32-33,37,40-51; Ps 144:1bcd,2,9-10ab; Mk 3,1-6)
Taavet ütles Saulile: «Ärgu lasku keegi tema pärast oma julgust langeda!
Su sulane läheb ja võitleb selle vilistiga. » Aga Saul ütles Taavetile: «Ei
suuda sina minna selle vilisti vastu, et temaga võidelda, sest sa oled noor,
tema on aga noorest põlvest peale sõjamees. » Ja Taavet ütles: «Küllap
Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle
vilisti käest. » Siis ütles Saul Taavetile: «Mine, ja Issand olgu sinuga!»
Siis ta võttis oma kepi kätte ja valis enesele ojast viis siledat kivi ning
pani need karjasepauna, mis oli tal lingukivikotiks; tal oli ling käes ja ta
astus vilistile vastu. Ja vilist tuli ning ligines üha Taavetile, ja mees, kes
kandis ta kilpi, tema ees. Vilist vaatas ja nägi Taavetit, aga ei pannud teda
millekski, sest too oli noor, punapalgeline ja kauni välimusega. Ja vilist
ütles Taavetile: «Kas ma olen koer, et sa tuled mu juurde kepiga?» Ja
vilist sajatas Taavetit oma jumalate nimel. Siis ütles vilist Taavetile: «Tule
mu juurde, ja ma annan su liha lindudele taeva all ja loomadele väljal!»
Aga Taavet ütles vilistile: «Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga,
aga mina tulen su juurde vägede Issanda, Iisraeli väehulkade Jumala
nimel, keda sa oled teotanud. Täna annab Issand sind minu kätte, et ma su
maha lööksin ja su pea raiuksin; ja ma annan vilistite sõjaväe laibad täna
lindudele taeva all ja metsloomadele maa peal, ja kogu maailm saab teada,
et Iisraelil on Jumal! Ja kogu see väehulk saab teada, et Issand ei päästa
mitte mõõga ega piigi abil, sest see on Issanda võitlus ja tema annab teid
meie kätte!» Ja sündis, kui vilist tõusis ja tuli ning lähenes, et Taavetit
kohata, siis ruttas Taavet ja jooksis rinde poole vilistile vastu. Ja Taavet
pistis käe pauna, võttis sealt kivi ja lingutas ning tabas vilistit otsaette;
kivi tungis laupa ja ta langes silmili maha. Nõnda sai Taavet vilistist jagu
lingu ja kiviga; ta lõi vilisti maha ja surmas tema; aga Taavetil ei olnud
mõõka käes. Siis Taavet jooksis ning astus vilisti juurde ja võttis tema
mõõga, tõmbas tupest ja surmas tema ning raius sellega ta pea maha. Ja
kui vilistid nägid, et nende kangelane oli surnud, siis nad põgenesid.
R: Tänatud olgu Issand, mu kalju
Tänatud olgu Issand, mu kalju,
kes õpetab mu käsi lahinguks
ja mu sõrmi sõjaks.
tema on mu heldus ja mu mäelinnus,
mu kindel varjupaik ja mu päästja,
minu kilp ja see, kelle juures ma pelgupaika otsin;
ta alistab minule mu rahva.
Jumal, ma laulan sulle uue laulu!
Ma mängin kümnekeelsel naablil sinule,
kes annad abi kuningaile,
kes päästsid oma sulase Taaveti kurja mõõga eest.
Halleluuja.
Jeesus jutlustas evangeeliumi Kuningriigist,

ning tervendades haigeid ja vigaseid rahva seas.
Halleluuja.
Jeesus läks taas sünagoogi. Ja seal oli inimene, kellel oli kuivanud käsi.
Ja Jeesust varitseti, kas ta peaks tervendama hingamispäeval, et saaks tema

peale kaevata.
Ja tema ütles inimesele, kellel oli kuivanud käsi: «Tõuse meie keskele
püsti!»
Ja ta ütles neile: «Kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge
päästa või tappa?» Aga nemad jäid vait.
Ja vaadates neid vihaga ja tundes meelehärmi nende südamekanguse

pärast, ütles Jeesus inimesele: «Siruta käsi!» Ja too sirutas, ja ta käsi sai
jälle terveks.
Ja variserid läksid kohe välja ning langetasid koos Heroodese meestega

Jeesuse kohta otsuse, et ta tuleb hukata.
TSÜKL I
(Hb 7,25-8,6; Ps 40,7-8a. 8b-9. 10. 17; Mk 3,7-12)
Just seepärast Jeesus võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette
tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda.
Just selline ülempreester on meile kohane: püha, veatu, laitmatu, patustest

lahutatud ja kõrgemaks saanud kui taevad.
Tema ei ole sunnitud teiste ülempreestrite kombel päevast päeva tooma

esmalt ohvreid omaenda pattude eest ja alles seejärel rahva pattude eest,
sest seda ta on teinud ühe korra ja alatiseks, kui ta ohverdas iseenda.
Sest Moosese Seadus seab ülempreestreiks inimesed, kes on nõrgad, aga

vande sõna, mis on Seadusest hilisem, seab selleks Poja, kes on saanud
täiuslikuks igavesti.
Aga peaasi selles, millest siin räägitakse, on see: meil on selline

ülempreester, kes on istunud Ausuuruse trooni paremale poole taevas,
kes talitab pühamus ja tõelises lepingutelgis, mida ei ole püstitanud

inimene, vaid Issand.
Iga ülempreester seatakse ju ohverdama ande ja ohvreid; seepärast on

tingimata vaja, et temalgi oleks midagi ohverdada.
Kui ta nüüd oleks maa peal, siis ta ei olekski preester, sest siin on juba
olemas neid, kes ohverdavad ande Seaduse järgi
ja teenivad pühamus, mis on ainult taevase kuju ja vari. Moosest ju

juhendati, kui ta hakkas valmistama telki: «Vaata, et sa teed kõik selle
kuju järgi, mida sulle näidati mäel!»
Nüüd on aga Jeesus saanud seda ülevama ameti, mida parema lepingu
vahemees ta on, mis on seadustatud paremate tõotuste alusel.
Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi –
aga mu kõrvad oled sa avanud –,
Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen!”

„ Rullraamatus on minust kirjutatud.
Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega.
Sinu Seadus on mu südames. ”
Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik,
kes otsivad sind;
kes armastavad sinu päästet,
need öelgu alati: «Suur on Issand!»
TSÜKL II
(1 Sm 18:6-9;19:1-7; Ps 56:2-3,9-10,12-13; Mk 3,7-12)
Ja kui nad olid kodu poole tulemas, pärast seda kui Taavet oli vilisti maha
löönud, läksid naised kõigist Iisraeli linnadest lauldes ja tantsides kuningas
Saulile vastu, olles rõõmsad trummide ja simblitega. Ja tantsivad naised
laulsid vastastikku ning ütlesid:
«Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!»
Siis Sauli viha süttis väga põlema, sest seesugune kõne oli ta meelest
paha, ja ta ütles: «Taavetile annavad nad kümme tuhat, aga minule
annavad tuhat! Nüüd puudub tal veel ainult kuningriik!» Ja sellest päevast
alates hakkas Saul Taavetile kõõrdi vaatama. Ja Saul rääkis oma pojale
Joonatanile ja kõigile oma sulaseile, et nad surmaksid Taaveti; aga Sauli
pojale Joonatanile meeldis Taavet väga. Ja Joonatan teatas Taavetile,
öeldes: «Mu isa Saul püüab sind surmata. Ole siis nüüd hommikul valvel,
jää varjule ja peida ennast! Mina aga lähen ja seisan oma isa kõrvale
väljal, kus sinagi oled, ja ma räägin isaga sinu pärast; kui ma midagi
märkan, siis ma teatan sulle. » Ja Joonatan kõneles Taavetist head oma
isale Saulile ning ütles temale: «Kuningas ärgu tehku pattu oma sulase
Taaveti vastu, sest tema ei ole sinu vastu pattu teinud ja pealegi on ta teod
olnud sulle väga head! Ta pani kaalule oma elu ja lõi vilisti maha, ja
Issand andis nõnda kogu Iisraelile suure võidu; sa nägid seda ise ja olid
rõõmus. Miks sa tahad nüüd teha pattu süütu vere vastu ja Taaveti
põhjuseta surmata?» Ja Saul kuulas Joonatani häält ning Saul vandus: «Nii
tõesti kui Issand elab, teda ei surmata!» Siis Joonatan kutsus Taaveti ja
andis temale edasi kõik need sõnad; ja Joonatan viis Taaveti Sauli juurde
ning Taavet oli Sauli teenistuses nagu ennegi.
R: Ma loodan Jumala peale, ei ma karda
Ole mulle armuline, Jumal, sest inimesed tahavad mind rünnata,
ühtelugu kipuvad sõjamehed mu kallale!
Mu varitsejad püüavad mind rünnata kogu päeva,
sest palju on neid, kes mu vastu kõrgilt sõdivad.
Minu pagulaspäevad olid sa ära lugenud;
pane sina mu pisarad oma lähkrisse; eks need ole su raamatus?
Kord peavad taganema mu vaenlased sel päeval, mil ma hüüan;
seda ma tean, sest Jumal on minu poolt.

Jumala peale ma loodan, ei ma karda;
mida võibki mulle teha inimene?
Jumal, minu peal on tõotused, mis ma sinule andsin;
ma tasun sulle tänuohvrid.
Halleluuja.
Meie Päästja Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma,
ning on evangeeliumi kaudu toonud elu.
Halleluuja.
Jeesus läks koos oma jüngritega eemale järve poole. Ja talle järgnes suur
rahvahulk Galileast ja Juudamaalt
ja Jeruusalemmast ja Idumeast ja sealtpoolt Jordanit ja Tüürose ja Siidoni

ümbrusest - suur rahvahulk tuli ta juurde, kui saadi kuulda, mida kõike
Jeesus teeb.
Ja ta ütles oma jüngritele, et talle hoitaks väike paat valmis rahvahulga

pärast, et see tema peale ei tungiks,
sest ta tegi terveks paljusid, nii et tema peale rõhusid kõik need, keda
vaevas mingi häda, püüdes teda puudutada.
Ja rüvedad vaimud, kui nad nägid Jeesust, langesid ta ette maha ja

kisendasid: «Sina oled Jumala Poeg!» Ja ta hoiatas neid kõvasti, et nad ei
teeks teda tuntuks.
AASTARINGI 2. REEDE
TSÜKL I
(Hb 8,6-13; Ps 85,8+10. 11-12. 13-14; Mk 3,13-19)
Vennad:
Nüüd on aga Jeesus saanud seda ülevama ameti, mida parema lepingu
vahemees ta on, mis on seadustatud paremate tõotuste alusel.
Sest kui esimene leping oleks olnud laitmatu, siis ei oleks otsitud kohta
teisele.
Kuid tema ütleb neid laites:
«Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand,
mil ma sõlmin Iisraeli kojaga ja Juuda kojaga uue lepingu,
mitte selle lepingu sarnase,
mille ma tegin nende esiisadega tol päeval, kui ma nad kättpidi võtsin,
et neid viia välja Egiptusemaalt;
aga et nad ei jäänud minu lepingusse,
siis minagi ei hoolinud neist, ütleb Issand.
Sest see leping, mille ma teen Iisraeli kojaga
pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune:
ma annan oma seadused nende mõistusesse ja kirjutan need nende

südamesse
ja ma olen neile Jumalaks ja nemad saavad mulle rahvaks.
Ja kunagi enam ei õpeta keegi oma kaaskodanikku
ega keegi oma venda, öeldes: «Tunne Issandat!»,
sest kõik tunnevad mind, nende pisikestest kuni suurteni,
sest ma olen armuline nende ülekohtuste tegude vastu
ja ei tuleta enam meelde nende patte. »
Nimetades uut on ta esimese tunnistanud vananenuks. Aga mis vananeb ja

raugastub, see on hääbumise äärel.
R: Heldus ja tõde saavad üksteisega kokku.
ja anna meile oma abi!
kes kardavad teda, et meie maal au elaks.
Heldus ja tõde saavad teineteisega kokku,
õigus ja rahu annavad teineteisele suud.
Ustavus võrsub maast
Issand annab head

TSÜKL II
(1 Sm 24:3-21; Ps 57:2,3-4,6+11; Mk 3,13-19)
Siis võttis Saul kolm tuhat meest, valitud kogu Iisraelist, ja läks otsima
Taavetit ja tema mehi Kaljukitse kaljudelt. Ja kui ta jõudis tee ääres olevate
lambatarade juurde, siis oli seal koobas; ja Saul läks sisse oma asjale. Aga
Taavet ja tema mehed istusid koopa tagumises sopis. Ja Taaveti mehed ütlesid
talle: «Näe, see on päev, millest Issand sulle on kõnelnud: Vaata, ma annan
su vaenlase su kätte ja talita temaga, nagu su silmis hea on!» Ja Taavet tõusis
ning lõikas salaja ära Sauli kuuehõlma. Aga pärast seda torkas Taavetit
südametunnistus, et ta Sauli hõlma oli ära lõiganud, ja ta ütles oma meestele:
«Issanda pärast jäägu minust kaugele, et ma seda teeksin oma isandale,
Issanda võitule, et pistaksin oma käe tema külge! Sest tema on Issanda
võitu!» Ja Taavet hoidis sõnadega tagasi oma mehed ega lubanud neid
kippuda Sauli kallale; ja Saul tõusis koopast ning läks oma teed. Aga seejärel
tõusis Taavet ja läks koopast välja ja hüüdis Saulile järele ning ütles: «Mu
isand kuningas!» Kui Saul vaatas taha, siis heitis Taavet silmili maha ja
kummardas. Ja Taavet ütles Saulile: «Mispärast sa kuulad inimeste jutte, kes
ütlevad: Vaata, Taavet otsib su õnnetust? Vaata, nüüd sa nägid ju oma
silmaga, kuidas Issand andis sind täna koopas minu kätte. Mulle öeldi, et ma
su tapaksin, aga ma halastasin su peale, sest ma ütlesin: Mina ei pista kätt
oma isanda külge, sest ta on Issanda võitu. Ja mu isa, näe, vaata ka ise oma
kuuehõlma mu käes! Sest kui ma lõikasin ära su kuuehõlma ega tapnud sind,
siis pead sa mõistma ja nägema, et mul pole mõttes kurja ega üleastumist ja et
ma pole pattu teinud sinu vastu, kuigi sa varitsed mu hinge, et seda võtta!
Issand mõistku kohut minu ja sinu vahel, ja Issand maksku sulle kätte minu
eest, aga minu käsi ei puutu sinusse, nagu ütleb muistse põlve vanasõna:
«Õelaist tuleb välja õelus, aga minu käsi ei puutu sinusse!» Kellele on Iisraeli
kuningas läinud järele? Keda sa taga ajad? Surnud koera, ühte kirpu! Issand
olgu kohtumõistjaks ja mõistku kohut minu ja sinu vahel; tema nähku ja
seletagu mu riiuasja ning mõistku mind õigeks sinu käest!» Kui Taavet oli
kõnelnud need sõnad Saulile, siis küsis Saul: «Kas see on sinu hääl, mu poeg
Taavet?» Ja Saul tõstis häält ja nuttis. Ja ta ütles Taavetile: «Sina oled minust
õiglasem, sest sa oled teinud mulle head, mina aga olen teinud sulle kurja! Sa
oled täna jutustanud, kuidas sa tegid mulle head: ehk küll Issand andis mu
sinu kätte, sa siiski ei tapnud mind! Sest kui keegi leiab oma vaenlase, kas ta
laseb teda heaga ära minna? Issand tasugu sulle heaga selle eest, mis sa täna
mulle tegid! Ja nüüd, vaata, ma tean, et sina saad tõesti kuningaks ja et
Iisraeli kuningriik püsib sinu käes.
R: Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline
Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline,
sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika
ja ma kipun su tiibade varju,
kuni õnnetus möödub!
Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole,
Jumala poole, kes juhib mu asja.
Küll ta läkitab abi taevast ja päästab mu;
ta annab laimatavaks selle, kes tahtis mind rünnata.
Küll Jumal läkitab oma helduse ja ustavuse.
Ülenda, Jumal, üle taevaste,
üle kogu maailma oma auhiilgus!

Sest suur on sinu heldus kuni taevani
ja su tõde kuni ülemate pilvedeni.
Halleluuja. (2Kr 5,19)
Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma enesega
ning on pannud meisse lepitussõna.
Halleluuja.
Jeesus läks üles mägedesse ja kutsus enese juurde, keda ta ise tahtis, ja
need tulid tema juurde. Ja ta seadis kaksteist, keda ta ka nimetas
apostliteks, et need oleksid temaga ja et ta võiks nad läkitada kuulutama ja
et neil oleks meelevald kurje vaime välja ajada. Ja ta seadis need kaksteist:
Siimona, ja pani talle nimeks Peetrus, ja Jaakobuse, Sebedeuse poja, ning
Jaakobuse venna Johannese, ja pani neile nimeks Boanerges, see on
Kõuepojad, ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja
Tooma ja Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimon Kananaiose ja
Juudas Iskarioti, kes tema ära andis.
TSÜKL I
(Hb 9,2-3. 11-14; Ps 47,2-3. 6-7. 8-9; Mk 3,20-21)

Oli valmistatud eestelk, milles olid lambijalg ja laud ja ohvrileivad; seda
nimetatakse «pühaks paigaks».
Ent teise vahevaiba taga oli telk, mida nimetatakse «kõige pühamaks
paigaks».
Aga kui Kristus tuli tulevaste hüvede ülempreestrina, suurema ja

täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see tähendab ei ole osa
sellest loomisest, - siis ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid
iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta
meile igavese lunastuse.
Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse

rüvetunute peale, pühitseb liha puhtuseks, kui palju enam siis Kristuse
veri. Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna
Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat
Jumalat.
R: Jumal on üles läinud rõõmuhõisete saatel, Issand on üles läinud

pasunahäälega.
Plaksutage käsi, kõik rahvad!
Hõisake Jumalale rõõmsa häälega!
Sest Issand, Kõigekõrgem, on kardetav,
ta on kogu ilmamaa suur kuningas.

pasunahäälega.
Jumal on üles läinud rõõmuhõisete saatel,
Issand on üles läinud pasunahäälega.
Mängige kiitust Jumalale, mängige kiitust!

Mängige kiitust meie kuningale, mängige kiitust!

pasunahäälega.
Sest Jumal on kogu ilmamaa kuningas.
Laulge temale kiituslaulu!
Jumal on kuningas rahvaste üle,
Jumal istub oma pühal aujärjel.

pasunahäälega.
TSÜKL II
(2 Sm 1:1-4,11-12,19,23-27; Ps 80:2-3,5-7; Mk 3,20-21)
Lugemine teisest Saamueli raamatust:
Ja pärast Sauli surma, kui Taavet oli tagasi tulnud amalekke löömast ja
Taavet oli viibinud kaks päeva Siklagis, vaata, siis tuli kolmandal päeval
keegi mees leerist Sauli juurest, riided lõhki käristatud ja mulda pea peal.
Ja kui ta jõudis Taaveti juurde, siis ta heitis maha ja kummardas. Ja
Taavet küsis temalt: «Kust sa tuled?» Tema vastas: «Ma olen Iisraeli
leerist pääsenud. » Ja Taavet ütles temale: «Mis seal juhtus? Jutusta ometi
mulle!» Ja ta vastas: «Rahvas põgenes lahingust ja rahvast on paljud ka
langenud ja surnud; ka Saul ja tema poeg Joonatan on surnud. » Siis
Taavet haaras kinni oma riietest ja käristas need lõhki, nõndasamuti tegid
ka kõik mehed, kes ta juures olid. Ja nad kaeblesid, nutsid ja paastusid
õhtuni Sauli ja tema poja Joonatani pärast, ja Issanda rahva ja Iisraeli soo
pärast, sellepärast et need olid langenud mõõga läbi.
«Sinu hiilgus, Iisrael, on maha löödud su küngastel!
Kuidas küll on kangelased langenud! Saul ja Joonatan,

armastatud ja armsad, lahutamatud elus ja surmas!
Nad olid kotkastest kiiremad, lõvidest tugevamad.
Iisraeli tütred! Nutke Sauli pärast,
kes teid riietas kaunistustega purpurisse,
kes kinnitas kuldehteid teie riietele!
Kuidas küll on kangelased langenud keset taplust,
Joonatan maha löödud su küngastel!
Mul on sinu pärast kitsas käes, mu vend Joonatan!
Sa olid mulle väga kallis. Naiste armastusest imelisem
oli su armastus minu vastu.
Kuidas küll on kangelased langenud ja võitlusrelvad hävinud!»
Kes Joosepit juhid nagu lambaid,
kes istud keerubite peal, hakka kiirgama!
Ärata oma vägevus Efraimi, Benjamini ja Manasse ees
ning tule meid päästma!
Issand, vägede Jumal, kui kaua sa lased suitseda oma viha
oma rahva palvest hoolimata?

Sa oled neid söötnud nutuleivaga
ja jootnud rohke silmaveega.
Sa oled meid pannud riiuasjaks meie naabritele
ja meie vaenlased irvitavad meie üle.
Halleluuja.
Issand, ava meie südamed
kuulama Sinu Poja sõna.
Halleluuja.
Jeesus tuli koju ja taas kogunes rahvahulk, nii et nad ei saanud leibagi
süüa. Ja seda kuuldes tulid ta omaksed teda kinni võtma, sest räägiti, et ta
on arust ära.

(Js 8:23b-9:3; Ps 27; 1Kr 1:10-13. 17; Mt 4:12-17)
Alguses võttis Jumal küll alandada Sebuloni- ja Naftalimaad, aga pärast

seadis Ta ausse nii Mereääre tee kui Jordanitaguse ja rahvaste Galilea:
rahvas, kes kõndis pimedas, sai näha suurt valgust,
nende kohal, kes elasid surmavarju maal, lõi kõik valgeks.
Sina panid nad valjusti hõiskama,
Sina kinkisid neile rõõmu küllaga.
Sinu juures on nad rõõmsad nagu lõikuse ajal,
hõiskavad nagu need, kes jagavad sõjasaaki,
sest Sina murdsid katki rõhuja ikke,
kaelkoogu tema õlgadelt ja kupja kepi,
nagu Sa tegid Midjani päevil.
R: Issand on mu valgus ja mu lunastus.
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaksin ma kartma?
Issand on mu elujõud,
kelle ees peaksin ma värisema?
Ühtainust asja ma palun Issanda käest,

seda üksnes ma soovin,
et ma võiksin asuda Issanda kojas
kõik oma elupäevad,
et näha Issanda heldust
ja hoolitseda Tema koja eest.
Kindlasti ma usun, et saan näha
Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat, ole tugev ja julge,
pane oma lootus Issanda peale!
Ma kutsun teid üles, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast, et
te kõik oleksite ühel meelel ja et teie seas ei oleks lõhesid, vaid et te
oleksite ühte liidetud samas meeles ja samas nõus. Aga Kloe pere, mu
vennad, on mulle teie kohta teatanud, et teie seas on riidu. Ma räägin
sellest, et teil öeldakse: „Mina olen Pauluse poolt!” või: „Mina olen
Apollose poolt!” või: „Mina olen Keefa poolt!” või: „Mina olen Kristuse
poolt!” Kas Kristus on mitmeks jagatud? Kas Paulus löödi risti teie eest?
Või ristiti teid Pauluse nimesse? Kristus ei läkitanud mind ristima, vaid
evangeeliumi kuulutama, mitte aga inimliku tarkuse sõnadega, et Kristuse
risti ei peetaks tühiseks.
Halleluuja.
Jeesus kuulutas Head Sõnumit Jumalariigist
ja tegi terveks kõik, kes olid haiged ja vigased.
Halleluuja.
Kui Jeesus kuulis, et Johannes oli vangi pandud, läks Ta tagasi

Galileamaale, jättis Naatsareti maha ning asus elama Kapernauma, mis on
järve ääres, Seebuloni ja Naftali rajades, et läheks täide, mida on räägitud
prohvet Jesaja kaudu:
Sebulonimaa ja Naftalimaa,
Mereääre tee, Jordanitagune, rahvaste Galilea –
rahvas, kes viibis pimeduses,
on suurt valgust näinud,
ja neile, kes elasid surma varju maal,
neile on valgus tõusnud!
Sellest ajast pele hakkas Jeesus kuulutama: „Parandage meelt, sest

Taevariik on lähedale tulnud!” Kui Ta Galilea järve ääres kõndis, nägi Ta
kaht venda, Siimeoni, keda hüütakse Peetruseks – Kaljoks – , ja Andreast,
tema venda, võrku järve heitmas, sest nad olid kalamehed, ütles Ta neile:
„Tulge minu järele, ja mina teen teist inimeste püüdjad!” Sedamaid jätsid
nad võrgud maha ja käisid Tema järel. Kui Jeesus edasi läks, nägi ta kaht
teist venda, Jaakobust, Sebedeuse poega ja tema venda Johannest; need
parandasid võrkusid oma isa Sebedeuse paadis. Ta kutsus neid ning
sedamaid jätsid nad paadi ja oma isa maha ja käisid Tema järel. Ja Jeesus
käis läbi kogu Galileamaa, õpetas nende kogudusekodades, kuulutas head
sõnumit Taevariigist ning parandas haigeid ja tõbiseid rahva hulgas.

(Jn 3,1-5. 10; Ps 25,4-5. 6+7def. 8-9; 1Kr 7,29-31; Mk 1,14-20)
Lugemine prohvet Joona raamatust:
Joonale tuli Issanda sõna:
«Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja pea sellele jutlus,
nagu ma sind käsin!» Siis Joona võttis kätte ja läks Issanda sõna peale
Niinevesse; Niineve oli suur linn Jumala ees: kolm päevateekonda. Ja
Joona hakkas linna läbi käima; käies esimese päeva teed, ta hüüdis ja
ütles: «Veel nelikümmend päeva ja Niineve hävitatakse!» Ja Niineve
mehed uskusid Jumalasse, kuulutasid paastu ja riietusid kotiriidesse, nii
suured kui väikesed. Kui Jumal nägi nende tegusid, et nad pöördusid oma
kurjalt teelt, siis Jumal kahetses kurja, mis ta oli lubanud neile teha, ega
teinud seda.
R: Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!
sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!
Mõtle minule oma heldust mööda,
oma headuse pärast, oh Issand!

Vennad, ma ütlen teile: aeg on piiratud. Sellepärast siis need, kellel on

naised, olgu nii, otsekui neil ei oleks, ja need, kes nutavad, otsekui nad ei
nutaks, ja kes rõõmustavad, otsekui nad ei rõõmustaks, ja kes ostavad,
otsekui nad ei oleks omanikud, ja kes seda maailma kasutavad, otsekui nad
ei kasutaks seda. Sest praeguse maailma pale on möödumas.
Halleluuja. (Mk 1,15)
Jumala riik on lähedal.
Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!
Halleluuja.
Pärast Ristija Johannese vangistamist tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas

Jumala evangeeliumi:
«Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge

evangeeliumisse!»
Ja Galilea järve randa pidi kõndides nägi Jeesus Siimonat ja tema venda
Andreast noota järve heitvat, nad olid ju kalurid.
Ja Jeesus ütles neile: «Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad!»
Ja nad jätsid kohe oma võrgud sinnapaika ning järgnesid talle.
Ja kui ta oli pisut edasi läinud, nägi ta Sebedeuse poega Jaakobust ja tema
venda Johannest paadis võrke parandamas ja ta kutsus nad otsekohe. Ja
nemad jätsid oma isa Sebedeuse koos palgalistega paati ning läksid tema
järel ära.

(Ne 8:1-6. 8-10; Ps 19; 1Kr 12:12-14. 27; Lk 1:1-4. 4:14-20)
Lugemine Nehemja raamatust:
Kui rahvas oli Veeväravasse kokku tulnud, tõi preester Esra koguduse ette
Moosese Seaduseraamatu, nii meeste kui naiste kui ka kõikide muude ette,
kes võisid sellest aru saada, mis nad kuulsid, ja luges sellest neile Seadust
seal Veevärava esisel turul, varavalgest kuni keskpäevani – meestele ja
naistele ja kõigile, kes võisid aru saada – ja kogu rahva kõrvad panid
Seadust tähele. Kirjatundja Esra seisis puust lava peal, mis selle tarvis oli
tehtud. Tema tegi raamatu lahti kõige rahva silma nähes, sest tema seisis
kõrgemal kui rahvas ja kui ta raamatu lahti tegi, tõusis kõik rahvas püsti.
Siis Esra kiitis Issandat, suurt Jumalat ja kõik rahvas tõstis käed taeva
poole, vastas: „Aamen, aamen!” ning heitis silmili maha ja kummardas
Issanda ette. Selge häälega loeti Jumala Seaduse raamatut ette ja seletati
seda ja rahvas sai sellest aru, mis loeti. Siis ütlesid maavalitseja Nehemja,
preester ja kirjatundja Esra ning kõik leviidid, kes rahvast õpetasid, kogu
rahvale: „Tänane päev on püha Issanda, teie Jumala auks; ärge olge kurvad
ja ärge nutke!” sest kogu rahvas nuttis, kui ta Seaduse sõnu kuulis. Siis
Esra ütles neile: „Minge, sööge head rooga, jooge magusat veini ja andke
osa nendele, kel ei ole midagi valmis, sest tänane päev on püha Issanda
auks! Ärge muretsege, sest rõõm Issanda ees on teie tugevus!”
R: Issanda sõnad on vaim ja elu.
Issanda Seadus on täiuslik,
see kosutab hinge;
teeb lihtsa inimese targaks.
Issanda käskimised on õiged,

rõõmustavad südant;
teeb silmad nägijaks.
Issanda seadmised on tõde,
need on õiged kõik.
Ka sinu sulasele on need juhatuseks:
kes neid peab, saab suure palga.
ja mu südame mõtlemised,
Vennad! Nii nagu ihu on üks, olgugi et tal on palju liikmeid, ja kõik ihu
liikmed on ometi üks ihu,
nii on ka lugu Kristusega, sest me oleme ühe Vaimu läbi üheks ihuks
ristitud;
juudid ja kreeklased, orjad ja vabad – kõiki meid on selle ühe Vaimuga

joodetud.
Ihul ei oled mitte üksainus liige, vaid palju liikmeid;
teie aga olete Kristuse Ihu ja igaüks on üks Tema liikmetest.
Halleluuja.
Issand on mu läkitanud vaestele head sõnumit tooma
ja vangidele vabadust kuulutama!
Halleluuja.
Kuna juba paljud on võtnud ette koostada jutustus neist asjust, mis meie
seas on aset leidnud, selle põhjal, mis meile on edasi andnud need, kes
algusest peale on oma silmaga näinud ja on sõna sulasteks saanud, paistis
ka mulle õige, kõik algusest peale hoolega läbi uurida ja sinu jaoks,
kõrgeauline Teofilos, kõik järgemööda kirja panna, et sa võiksid ära tunda
nende asjade kindla tõe, mis sulle on õpetatud. Kui Jeesus oli
nelikümmend päeva kõrbes olnud, tuli Ta Vaimu väes tagasi Galileasse.
Kogu ümbruskonnas saadi Temast kuulda ja Ta õpetas nende sünagoogides
ning kõik pidasid Temast lugu. Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles
kasvanud, läks hingamispäeval sünagoogi nagu ikka ja kui Ta tõusis
lugema, anti Tema kätte prohvet Jesaja raamat. Ta rullis raamatu lahti ja
leidis koha, kus on kirjutatud:
Issanda Vaim on minu peal, sest tema on mu salvinud vaestele

rõõmusõnumit tooma; tema on mu läkitanud vangidele
vabakslaskmist kuulutama ja pimedatele nägemist, laskma
vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat.
Jeesus rullis raamatu kokku, andis sünagoogi teenri kätte ja istus maha
ning kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti Tema peale. Siis hakkas Ta
rääkima: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.”
TSÜKL I
(Hb 9,15. 24-28; Ps 98,1. 2-3ab. 3cd-4. 5-6; Mk 3,22-30)
Vennad:
Seepärast ongi Kristus uue lepingu vahemees selleks, et kutsutud - kui

tema surm oli saanud lunastuseks esimese lepingu aegsetest üleastumistest
- saaksid kätte igavese pärandi tõotuse.
Kristus ei läinud ju kätega tehtud kõige pühamasse paika kui tõelise paiga
eelkujusse, vaid taevasse enesesse, esindama meid nüüd Jumala palge ees.
Ta ei läinud sinna selleks, et ohverdada ennast mitu korda, nõnda nagu
ülempreester igal aastal läheb võõra verega kõige pühamasse paika, kuna
muidu oleks ta pidanud kannatama mitu korda maailma rajamisest peale.
Kuid nüüd on ta üheks korraks aegade lõpul ilmunud, et ennast ohvriks
tuues kõrvaldada pattu.
Ja otsekui inimestele on seatud üks kord surra, pärast seda on aga kohus,
nõnda ka Kristus, üks kord juba ohverdatud, et ära kanda paljude patud,
ilmub teist korda mitte enam patu pärast, vaid päästma neid, kes teda
ootavad.
R: Laulgem Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid!

ja oma ustavust Iisraeli soo vastu.
TSÜKL II
(2 Sm 5:1-7,10; Ps 89:20,21-22,25-26; Mk 3,22-30)
Lugemine teise Saamueli raamatust:
Siis tulid kõik Iisraeli suguharud Taaveti juurde Hebronisse ja rääkisid

ning ütlesid: «Vaata, me oleme sinu luu ja liha. Juba varem, kui Saul oli
veel meie kuningas, olid sina Iisraeli väljaviijaks ja tagasitoojaks. Sinule
on Issand öelnud: Sina pead hoidma mu rahvast Iisraeli kui karjane ja sina
pead olema Iisraeli vürst!» Ja kõik Iisraeli vanemad tulid kuninga juurde
Hebronisse ning kuningas Taavet tegi Hebronis Issanda ees nendega
lepingu; siis nad võidsid Taaveti Iisraeli kuningaks. Taavet oli kuningaks
saades kolmkümmend aastat vana; ta valitses nelikümmend aastat.
Hebronis valitses ta Juuda üle seitse aastat ja kuus kuud; ja Jeruusalemmas
valitses ta kolmkümmend kolm aastat kogu Iisraeli ja Juuda üle.
Taavet vallutab Jeruusalemma Kui kuningas läks oma meestega

Jeruusalemma selle maa elanike jebuuslaste vastu, ütlesid need Taavetile:
«Siia sisse sa ei pääse, sest pimedad ja lonkurid kihutavad su tagasi!» See
pidi tähendama, et Taavet sinna ei pääse. Aga Taavet vallutas Siioni
linnuse, mis nüüd on Taaveti linn. Ja Taavet läks üha vägevamaks, sest
Issand, vägede Jumal, oli temaga.
R: Mu ustavus ja mu armastus on temaga.
Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega
ning ütlesid:
«Ma olen pannud abi sangari kätte,
ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast.
Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase,
oma püha õliga olen ma tema võidnud.
Teda toetab mu käsi kõvasti

ja mu käsivars tugevdab teda.
Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga,
ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes.
Ja ma panen tema käe mere peale
ja ta parema käe jõgede peale.
Halleluuja. (2Tm 1,10b)
Halleluuja.
Kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: «Temas on

Peltsebul!» ja «Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil!» Ja
Jeesus kutsus nad enese juurde ja rääkis neile mõistu: «Kuidas saab saatan
ajada välja saatanat? Ja kui kuningriik on omavahelises riius lõhenenud,
siis ei saa see kuningriik püsida. Ja kui pere on omavahelises riius
lõhenenud, siis ei saa see pere püsida. Ja kui saatan tõuseb iseenese vastu
ja on lõhenenud, siis ei saa ta püsida, vaid tal on lõpp käes. Ometi, keegi
ei saa minna vägimehe majja ta asju röövima, kui ta esmalt ei köida
vägimeest kinni, ja alles siis saab ta tema maja röövida. Tõesti, ma ütlen
teile, inimlastele antakse andeks kõik patud ja pühaduseteotused, kuidas
nad iganes ka oleksid teotanud, kes aga peaks teotama Püha Vaimu, sellele
ei ole andeksandmist iialgi, vaid ta on süüdi igaveses patus!» Nad ju
ütlesid: «Tal on rüve vaim!»
TSÜKL I
(Hb 10,1-10; Ps 40,2+4ab. 7-8a. 10. 11; Mk 3,31-35)
Vennad:
Et Moosese Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte nende hüvede

täiskuju, siis see ei või mitte kunagi teha täiuslikuks neid, kes tulevad
Jumala ette igal aastal nendesamade ohvritega, mida nad alatasa
ohverdavad. Eks muidu oleks ju lakanud nende ohverdamine, sest
jumalateenijail ei oleks kord juba puhastatult enam mingit patust
südametunnistust? Kuid nende ohvritega tuletatakse igal aastal meelde
patte; sest on võimatu, et härgade ja sikkude veri võtaks patud ära.
Seepärast Kristus ütleb maailma tulles: «Tapaohvrit ja roaohvrit sa ei
tahtnud, aga ihu sa oled mulle valmistanud. Põletusohvrid ja patuohvrid ei
olnud sulle meelepärased. Siis ma ütlesin: Vaata, ma tulen - rullraamatusse
on minust kirjutatud - tegema sinu tahtmist, oh Jumal!» Esmalt ta ütleb:
«Tapaohvrit ja roaohvrit ja põletusohvreid ja patuohvreid ei ole sa tahtnud
ega ole need olnud sulle meelepärased, kuigi neid ohverdatakse Seaduse
järgi!» Ja siis ta ütleb: «Vaata, ma tulen tegema sinu tahtmist!» Ta
kõrvaldab esimese selleks, et kehtestada teine. Sellessamas tahtmises
oleme meiegi pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ühekordse ja alatiseks
ohverdamise läbi.

ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist.
Ta pani mu suhu uue laulu,
kiituslaulu meie Jumalale.
Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi -
aga mu kõrvad oled sa avanud -,
Siis ma ütlesin: «Vaata, ma tulen!»
Su õiglust ma ei varjanud oma südames,
sinu ustavusest ja su abist ma rääkisin,
su heldust ja su tõde ma ei salga
suure koguduse ees.
TSÜKL II
(2 Sm 6:12b-15,17-19; Ps 24:7-8,9-10; Mk 3,31-35)

Taavet läks ja tõi rõõmsa meelega Jumala laeka Oobed-Edomi kojast üles
Taaveti linna. Kui Issanda laeka kandjad olid astunud kuus sammu, siis
ohverdas ta härja ja nuumveise. Ja Taavet tantsis kõigest väest Issanda ees;
Taavet oli riietatud ainult linasesse õlarüüsse. Ja Taavet ja kogu Iisraeli
sugu tõid Issanda laeka üles hõisates ja sarve puhudes. Kui Issanda laegas
oli viidud ja asetatud ta paika keset telki, mille Taavet oli sellele
püstitanud, siis ohverdas Taavet Issanda ees põletus- ja tänuohvreid. Ja kui
Taavet oli lõpetanud põletus- ja tänuohvrite ohverdamise, siis ta õnnistas
rahvast vägede Issanda nimel. Ja ta jagas kogu rahvale, kõigile Iisraeli
hulkadele, niihästi meestele kui naistele, igaühele ühe leivakaku ning datli-
ja rosinakoogi. Siis läks kogu rahvas ära, igaüks koju.
R: Vägede Issand, tema on aukuningas.
Teie, väravad, tõstke oma pead,
ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks,
et aukuningas saaks sisse tulla!
Kes on see aukuningas? See on Issand,
tugev ja vägev Issand, vägev sõjas.
Teie, väravad, tõstke oma pead,
ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks,
et aukuningas saaks sisse tulla!
Kes on see aukuningas? Issand Sebaot,
see on aukuningas!

Halleluuja. (vt. Mt 11,25)
Õnnistatud oled sina, Isa, taeva ja maa Issand,
et sa oled kuningriigi saladused ilmutanud väetitele!
Halleluuja.
Jeesuse ema ja ta vennad tulid ja väljas seistes lasksid nad teda kutsuda.
Ja rahvahulk istus Jeesuse ümber, kui talle öeldi: «Vaata, su ema ja su

vennad ja su õed otsivad sind väljas. »
Ent Jeesus vastas neile: «Kes on mu ema ja vennad?»
Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: «Ennäe, mu ema
ja mu vennad!
Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema. »
TSÜKL I
(Hb 10,11-18; Ps 110,1. 2. 3. 4; Mk 4,1-20)
Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja ohverdab aina

neidsamu ohvreid, mis aga kunagi ei või ära võtta patte. Aga see siin,
ohverdanud üheainsa ohvri pattude eest, on jäädavalt istunud Jumala
paremale käele, nüüd ainult oodates, kuni ta vaenlased pannakse ta
jalajäriks. Sest üheainsa ohvriga on ta teinud pühitsetavad jäädavalt
täiuslikuks. Seda tunnistab meile ka Püha Vaim pärast seda, kui ta oli
öelnud:
«See on leping, mille ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: ma
annan oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse.
Ja ma ei mäleta enam nende patte ega ülekohtutegusid. »
Aga kus need on andeks antud, seal ei ole vaja enam mingit ohvrit pattude
eest.

TSÜKL II
(2 Sm 7:4-17; Ps 89:4-5,27-28,29-30; Mk 4,1-20)
Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna, kes ütles: «Mine
ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Kas sina tahad ehitada
mulle elamiseks koja? Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma
tõin Iisraeli lapsed Egiptusest välja, kuni tänapäevani, vaid ma olen
rännanud telkelamus. Kus ma ka iganes kõigi Iisraeli lastega olen käinud,
kas olen ma sõnagi lausunud mõnele Iisraeli suguharudest, keda ma olen
käskinud oma Iisraeli rahvast karjasena hoida, ja öelnud: Mispärast te ei
ehita mulle seedripuust koda? Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda:
Nõnda ütleb vägede Issand: Ma olen sind võtnud karjamaalt lammaste ja
kitsede järelt, et sa oleksid vürstiks mu rahvale Iisraelile. Ja ma olen
sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen sinu eest hävitanud kõik
su vaenlased. Ma tahan teha sinu nime suureks, võrdseks suurimate
nimedega maa peal. Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda
nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega pea enam kartma; ja
pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem ja nagu sel ajal,
kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale; ja ma annan sulle rahu
kõigist su vaenlasist. Ja Issand kuulutab sulle, et Issand annab sulle
järeltuleva soo. Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma
vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja
sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. Tema ehitab mu nimele
koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks. Mina tahan
olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks! Kui ta eksib, siis ma
karistan teda inimeste vitsaga ja inimlaste nuhtlustega. Aga mu heldus ei
lahku temast, nõnda nagu ma selle ära võtsin Saulilt, kelle ma kõrvaldasin
su eest. Ja su sugu ning su kuningriik püsivad su ees igavesti, su aujärg
on kinnitatud igaveseks. » Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu
oli kogu see nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.
R: Ma olen helde Taaveti igavesti.
Ma olen teinud lepingu oma valituga,
ja ehitan su aujärje põlvest põlve. »
Tema hüüab mind:
Ent mina teen ta esmasündinuks
ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa.
Ma sean tema soo igaveseks
ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.
Halleluuja.
Seeme on Jumala sõna, külvaja on Kristus;
kõik kes tulevad tema juurde elavad igavesti.
Halleluuja.
Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Ja tema juurde kogunes väga suur
rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ja istuma järvel. Ja kogu rahvahulk
oli järve rannal ning ta õpetas neid palju tähendamissõnadega. Ja ta ütles
neile oma õpetuses:
«Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama. Ja külvamisel juhtus, et osa

seemet pudenes tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle. Ja osa
kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest
sel polnud sügavat mulda, ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas
ära, sest sel ei olnud juurt. Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning
ohakad tõusid ja lämmatasid selle ning see ei andnud vilja. Ja osa kukkus
heasse mulda ja andis sirgudes ja kasvades vilja ning kandis kolmekümne-
ja kuuekümne- ja sajakordselt.»
Ja ta ütles: «Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!»
Kui Jeesus jäi koos kaheteistkümne jüngri ja mõne teisega omaette,

küsisid need temalt seletust nende tähendamissõnade kohta. Ja ta ütles
neile: «Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile väljasolijaile
ilmneb kõik tähendamissõnades, et nad vaadates vaataksid ega näeks ja
kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ega antaks neile
andeks. »
Ja Jeesus ütles neile: «Teie ei tea isegi selle tähendamissõna tähendust, ja

kuidas te siis võiksite mõista mis tahes muud tähendamissõna?
Külvaja külvab sõna. Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad
vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna. Ja
nõndasamuti on sellega, mis kivisele maale külvati: need on, kes sõna
kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu, ent neil pole enestel juurt, vaid
nad on heitlikud; kui neid siis sõna pärast hakatakse rõhuma või taga
kiusama, loobuvad nad kohe. Ja teised on need, mis ohakate sekka külvati:
need on sellised, kes sõna küll kuulevad, ent selle ajastu muretsemised ja
rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja
lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks. Ja kes heasse mulda külvati,
on need, kes sõna kuulevad ja omaks võtavad ja vilja kannavad
kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt. »
TSÜKL I
(Hb 10,19-25; Ps 24,1-2. 3-4ab. 5-6; Mk 4,21-25)
Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige
pühamasse paika - selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana
vahevaiba, see on oma ihu kaudu - ja et meil on suur preester Jumala koja
üle, siis mingem Jumala ette siira südamega usukülluses, olles südame
poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest ja ihu poolest
pestud puhta veega! Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest
ustav on, kes seda on tõotanud. Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist
virgutada armastusele ja headele tegudele. Ärgem jätkem unarusse oma
koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem
selleks üksteist - ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva
lähenevat.
R: See on sugupõlv, kes teda nõuab ja kes otsib ta palet.
Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius,

Sest tema on selle rajanud merede peale
Kes tohib minna Issanda mäele
ja kes tohib seista ta pühas paigas?
See, kes süütu kätelt ja puhas südamelt,
kelle hing tühja ei himusta ega vannu pettuseks.
Tema saab õnnistuse Issandalt
ja õiguse oma Jumalalt, kes on tema pääste.
See on sugupõlv, kes teda nõuab,
kes otsib su palet - see on Jaakob.
TSÜKL II
(2 Sm 7:18-19,24-29; Ps 132:1bc-2,3-5,11-12,13-14; Mk 4,21-25)
Siis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles: «Issand, mu
Jumal, kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind senini oled saatnud?
Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jumal, ja seepärast oled sa
rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus inimesele, Issand
Jumal! Ja sa oled enesele kinnitanud oma Iisraeli rahva, rahvaks sulle
igaveseks ajaks. Ja sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks. Ja nüüd,
Issand Jumal, kinnita igaveseks sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta
oled rääkinud! Ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud! Siis saab su nimi
igavesti suureks ja öeldakse: Vägede Issand on Iisraeli Jumal! Ja sinu
sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees. Sest sina, vägede Issand,
Iisraeli Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud ja öelnud: Mina annan
sulle järeltuleva soo. Seepärast on su sulane leidnud julguse sind paluda
selle palvega. Ja nüüd, Issand Jumal! Sina oled Jumal ja sinu sõnad on
tõde ja sa oled oma sulasele lubanud seda head; alusta siis nüüd ja õnnista
oma sulase sugu, et see jääks igavesti sinu ette! Sest sina, Issand Jumal,
oled rääkinud ja sinu õnnistusega õnnistatakse su sulase sugu igavesti. »
R: Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.
Issand, meenuta kõiki vaevu,
mis on Taavetil,
kes vandus Issandale,
tõotas Jaakobi Vägevale:
Ei ma lähe oma maja ulualla
ega heida oma magamisasemele,
ei ma anna und oma silmadele
ega suikumist oma laugudele,
kuni ma leian paiga Issandale,
eluaseme Jaakobi Vägevale!»
Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest:
Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele!
Kui su pojad peavad minu lepingut

ja mu tunnistusi, mis ma neile õpetan,
siis ka nende pojad peavad istuma
igavesti sinu aujärjel!
Sest Issand on valinud Siioni
ja himustanud teda enesele eluasemeks.
See on mu hingamispaik igavesti;
siia ma jään, sest ma olen himustanud seda.
Halleluuja. (PS 119,105)
Sinu sõna on mu jalale lambiks
ja valguseks mu teerajal.
Halleluuja.
Jeesus ütles rahvale: «Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et seda panna vaka
või voodi alla? Eks ikka selleks, et see pandaks lambijalale?! Sest kõik
peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik varjulepandu vaid
päevavalgele tulemiseks. Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!»
Ja Jeesus ütles neile: «Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie
mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja teile lisatakse veel juurde, sest
kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal
on. »

AASTARINGI 3. REEDE
TSÜKL I
(Hb 10,32-39; Ps 37,3-4. 5-6. 23-24. 39-40; Mk 4,26-34)
Vennad:
Tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, pidite taluma
rohket võitlust kannatustes! Mõned teist tehti rahva avaliku teotamise ja
tagakiusamise aluseks, teised said osa nende kannatustest, kelle käsi nõnda
käis. Te olete ju koos vangidega kannatanud ja rõõmuga talunud oma vara
riisumist, teades, et teil endal on parem ja jäädav varandus. Ärge siis
heitke ära oma julgust, mis saab suure palga! Teile läheb vaja
kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse.
«Sest veel ainult pisut, pisut, siis tuleb see, kes peab tulema, ega viivita.
Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel
temast head meelt. »
Aga meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja
päästavad hinge.
R: Õigete pääste tuleb Issanda käest.
Looda Issanda peale ja tee head,
ela oma maal ja pea ustavust!
Olgu sul rõõm Issandast;
siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!

Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale;
küll ta toimetab kõik hästi!
Ta toob esile su õiguse nagu valguse
ja su õigluse nagu lõuna selguse.
Issanda käest on mehe sammud,
ja ta kinnitab seda, kelle tee on tema meele järgi.
Kui ta langeb, ei kuku ta maha,
sest Issand toetab ta kätt.
Kuid õigete pääste tuleb Issanda käest;
tema on nende tugev kaitse kitsikuse ajal.
Issand aitab neid ja päästab nad;
ta päästab nad õelate käest ning annab neile abi,
sest nad otsivad pelgupaika tema juures.
TSÜKL II
(2 Sm 11:1-4a,5-10a,13-17,27b; Ps 51:3-4,5-6abcd,6ef-7,10-11; Mk 4,26-34)
Ja järgmisel aastal kuningate sõttamineku ajal läkitas Taavet Joabi ja koos

temaga ta sulased ja kogu Iisraeli sõtta, ja nad hävitasid ammonlasi ning
piirasid Rabbat; Taavet ise aga jäi Jeruusalemma. Ja ühel õhtul, kui Taavet
oli tõusnud voodist ja kõndis kuningakoja katusel, nägi ta katuselt ühte
naist ennast pesevat; ja naine oli väga ilus. Kui Taavet läkitas naise kohta
teateid pärima, siis öeldi: «Eks see ole Batseba, Eliami tütar, hett Uurija
naine!» Siis Taavet läkitas käskjalad teda tooma. Ja kui ta tuli tema juurde,
siis Taavet magas tema juures. Ja naine jäi lapseootele; ta läkitas Taavetile
teate, öeldes: «Ma olen lapseootel. » Siis Taavet läkitas Joabile sõna:
«Saada hett Uurija minu juurde!» Ja Joab saatis Uurija Taaveti juurde. Ja
kui Uurija tuli tema juurde, küsis Taavet, kuidas Joabi ja rahva käsi käib ja
kuidas on lugu sõjaga. Ja Taavet ütles Uurijale: «Mine alla oma kotta ja
pese jalgu!» Uurija läks kuningakojast välja ja temale järgnes kuninga
kingitus. Aga Uurija heitis magama kuningakoja ukse ette kõigi oma isanda
sulaste hulka ega läinud alla oma kotta. Kui Taavetile teatati ja öeldi:
«Uurija ei olegi läinud oma kotta», siis Taavet küsis Uurijalt: «Eks sa ole
tulnud teekonnalt? Mispärast sa siis ei ole läinud oma kotta?» Ja Taavet
kutsus Uurija, too sõi ja jõi tema juures ja Taavet jootis ta purju; ent õhtul
läks Uurija magama oma asemele koos oma isanda sulastega ega läinud alla
oma kotta. Aga hommikul kirjutas Taavet Joabile kirja ning andis selle
Uurijale kaasa. Ja kirjas oli ta kirjutanud ning öelnud: «Pange Uurija kõige
ägedama tapluse esirinda ja taanduge tema tagant, nõnda et ta lüüakse maha
ja sureb!» Ja kui siis Joab linna piiras, pani ta Uurija paika, kus ta teadis
olevat vahvaid mehi. Ja linna mehed tulid välja ning taplesid Joabi vastu; ja
mõned rahva hulgast, Taaveti sulaseist, langesid, ja surma sai ka hett Uurija.
Aga see asi, mis Taavet oli teinud, oli Issanda silmis paha.
R: Ole meile armuline, Jumal, sest me oleme patused!
Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
Pese mind hästi mu süüteost
ja puhasta mind mu patust!
Sest ma tunnen oma üleastumisi

ja mu patt on alati mu ees.
Üksnes sinu vastu olen ma pattu teinud,
ja olen teinud seda, mis on paha sinu silmis,
et sa oleksid õiglane oma sõnades
ja selge oma kohtumõistmises.
Vaata, süüteos olen ma sündinud
ja patus on ema mu saanud.
Anna mulle kuulda rõõmustust ja rõõmu,
et ilutseksid mu luud-liikmed, mis sina oled puruks löönud!
Peida oma pale mu pattude eest
ning kustuta kõik mu pahateod!
Halleluuja. (Mt 11,25)
Halleluuja.
Jeesus ütles rahvale: «Nõnda on Jumala riik: nagu inimene viskab seemne
maa peale ning heidab magama ja ärkab üles öösel ja päeval, ning seeme
tärkab ja loob pea, nõnda et inimene ei tea, kuidas. Maa kannab vilja
iseenesest, esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees. Aga
niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes. »
Ja Jeesus ütles: «Millega võiksime võrrelda Jumala riiki või millise

tähendamissõnaga teda kujutaksime? Sinepiivakesega, mis on, kui see
külvatakse maha, väiksem kõigist seemneist maa peal. Ent kui see on
külvatud, siis see sirgub ja kasvab suuremaks kõigist taimedest aias ja ajab
suured oksad, nii et taeva linnud võivad teha pesa selle varjus. »
Ja Jeesus rääkis Jumala sõna paljude selliste tähendamissõnadega, kuivõrd

nad suutsid kuulata, aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile. Kuid
omavahel olles seletas ta oma jüngreile kõik ära.
TSÜKL I
(Hb 11,1-2. 8-19; (Ps) Lk 1,69-70. 71-72. 73-75; Mk 4,35-41)
Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Selle kohta on ju

esivanemad saanud tunnistuse. Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda
kutsuti minema paika, mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja,
teadmata, kuhu ta läheb. Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui
võõrsile, elades telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama
tõotuse kaaspärijad. Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille
meister ja ehitaja on Jumal. Usus sai isegi Saara väe suguvõsa rajamiseks
ja seda eakusest hoolimata, sest ta pidas tõotajat ustavaks. Seepärast ka
sündis sellest ühestainsast, pealegi mehejõu kaotanud mehest hulga poolest
nii palju järglasi nagu tähti taevas ja nagu liiva mere rannal, mida ei saa
ära lugeda.
Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades
neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal.
Kuid kes selliselt kõnelevad, annavad mõista, et nad otsivad kodumaad.
Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud, küllap neil
oleks olnud aega pöörduda tagasi. Ent nüüd nad ihkavad paremat, see
tähendab taevast kodumaad. Seetõttu ei ole Jumalal nende pärast häbi lasta
ennast hüüda nende Jumalaks, kuna ta on valmistanud neile linna. Usus
viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki; tema, kes oli
saanud tõotused, oli valmis ohverdama oma ainusündinu; tema, kellele oli
öeldud: «Sinu sugu loetakse Iisakist. » Sest ta arvestas, et Jumal võib ka
surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks.
R: Kiitkem Issandat, et ta on tulnud oma rahva juurde!
Tema on meile äratanud päästesarve
oma sulase Taaveti soost,
nagu ta on rääkinud ajastute algusest
oma pühade prohvetite suu läbi.
Päästmist meie vaenlastest
ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
et halastust anda meie vanematele
ja pidada meeles oma püha lepingut.
Vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.
Nõnda ta laseb meid,
vaenlaste käest päästetuid,
kartmatult teenida teda

vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.
TSÜKL II
(2 Sm 12:1-7a,10-17; Ps 51:12-13,14. 15,16-17; Mk 4,35-41)
Ja Issand läkitas Naatani Taaveti juurde; too tuli tema juurde ning ütles
temale: «Ühes linnas oli kaks meest, üks rikas ja teine vaene. Rikkal oli
väga palju lambaid ja veiseid, aga vaesel ei olnud midagi muud kui
üksainus pisike utetall, kelle ta oli ostnud. Ta toitis seda ja see kasvas üles
tema juures üheskoos ta lastega; see sõi ta palukest, jõi ta karikast, magas
ta süles ja oli temale nagu tütar. Siis tuli rikka mehe juurde teekäija. Aga
tema ei raatsinud võtta oma lammastest ja veistest, et valmistada rooga
teekäijale, kes ta juurde oli tulnud, vaid ta võttis vaese mehe utetalle ja
valmistas mehele, kes ta juurde oli tulnud. » Siis Taaveti viha süttis väga
põlema mehe vastu ja ta ütles Naatanile: «Nii tõesti kui Issand elab, mees,
kes seda tegi, on surmalaps! Ja ta peab utetalle tasuma neljakordselt,
sellepärast et ta tegi nõnda ega halastanud!» Aga Naatan ütles Taavetile:
«See mees oled sina! Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Nüüd ei lahku
mõõk su soost mitte iialgi, sellepärast et sa oled mind põlanud ja oled
võtnud hett Uurija naise enesele naiseks. Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma
lasen sinu oma soost tulla sulle õnnetusi; ma võtan sinu naised su silma
ees ja annan su ligimesele ja tema magab su naistega selle päikese paistes.
Kuigi sina oled seda teinud salaja, teen mina seda kogu Iisraeli ees ja päise
päeva ajal. » Siis ütles Taavet Naatanile: «Mina olen pattu teinud Issanda
vastu. » Ja Naatan ütles Taavetile: «Issand on juba su patu sulle andeks
andnud. Sa ei sure. Ometi, kuna sa selle asja pärast oled pannud Issanda
vaenlased teda kõvasti pilkama, siis peab küll poeg, kes sulle on sündinud,
kindlasti surema!» Siis Naatan läks koju. Ja Issand lõi last, kelle Uurija
naine oli Taavetile ilmale toonud, nõnda et see haigestus. Siis Taavet otsis
poisi pärast Jumalat; Taavet paastus, ja kui ta koju tuli, siis ta magas ööd
maa peal. Ta kojavanemad astusid ta juurde, et tõsta teda maast üles, aga
ta ei tahtnud ega võtnud koos nendega leiba.
R: Loo mulle, Jumal, puhas süda!
Loo mulle, Jumal, puhas süda,
ja uuenda mu sees kindel vaim!
Ära heida mind ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!
Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest,
ja heameelne Vaim toetagu mind!
Ma tahan üleastujaile õpetada sinu teid,
et patused sinu poole pöörduksid.
Kisu mind välja veresüüst, oh Jumal, mu pääste Jumal!
Siis mu keel laulab rõõmsasti sinu õiglusest.
Issand, ava mu huuled,
et mu suu kuulutaks sinu kiidetavust!
Halleluuja. (J 3,16)
Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on

andnud,
et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.
Halleluuja.
Samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus oma jüngritele: «Sõitkem

vastaskaldale!»
Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta
paadis oli; ka teisi paate oli temaga. Ja tõusis kange tuulispea ning laineid
lõi paati, nii et paat juba täitus veest. Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal
magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: «Õpetaja, kas sa ei hooli
sellest, et me hukkume?»
Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: «Jää vakka, ole vait!» Ja tuul
rauges ja järv jäi täiesti vaikseks. Ja ta ütles neile: «Miks te olete nii arad?
Kuidas teil ei ole usku?»
Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: «Kes tema küll on, et isegi
tuul ja järv kuulavad tema sõna?»

(Sf 2:3; 3:12-13; Ps 146; 1Kr 1:26-31; Mt 5:1-12a)
Otsige Issandat, kõik alandlikud maa peal,
teie, kes teete, mis on kohus Tema ees!
Otsige õigust, otsige alandlikkust,
siis te ehk leiate varju Issanda viha päeval!
Mina jätan su keskele alles alandliku ja vaese rahva,
need, kes otsivad pelgupaika Issanda Nimes.
Need, kes on Iisraelist alles jäänud,
ei tee enam ülekohut ega räägi valet,
ei leita petlikku keelt nende suust.
Siis nad söövad ja puhkavad rohumaal
ja mitte keegi ei hirmuta neid.
R: Vaeste päralt on taevariik!
Õnnis on see, kelle abi on Jaakobi jumal,
kes loodab Issanda, oma jumala peale!
Issand teeb õigust neile, kellele liiga tehakse,
Tema annab leiba näljastele, Issand päästab lahti vangid.

Issand avab pimedate silmad;
Issand aitab üles rõhutud,
Issand kaitseb muulast,
Tema toetab orbu ja leske.
Issand armastab õigeid,
kuid õelate teed Ta saadab nurja.
sinu Jumal, Siion, põlvest põlve!
Vennad! Vaadake, keda Jumal on kutsunud – vaadake iseendid: ei ole ju

teie hulgas kuigi palju neid, keda maailm targaks peaks, kuigi palju
vägevaid, kuigi palju kõrgest soost, vaid Jumal on selle välja valinud, mis
on maailma meelest sõge, et tarkadele häbi teha; Jumal on valinud
maailma meelest nõdra, et tugevale häbi teha; Jumal on valinud selle, mis
on maailma meelest alamast soost ja halvaks peetud, Jumal on valinud
eimillegi, et teha eimikski see, mis midagi on, nii et ükski inimene ei
saaks kiidelda Jumala ees. Teie aga olete Tema läbi Kristuses Jeesuses,
kelle Jumal on teinud meile tarkuseks ja õiguseks ja pühitsuseks ja
lunastuseks, et sünniks, nagu on kirjutatud: „Kes tahab kiidelda, kiidelgu
Issanda üle!”
Halleluuja.
Olge rõõmsad ja hõisake,
sest suur on teie palk taevas!
Halleluuja.
Kui Jeesus rahvahulka nägi, läks Ta üles mäele ja istus sinna maha
ning kui jüngrid oli Tema ümber kogunenud, avas Ta oma suu ja õpetas
neid:
„ Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
Õndsad on leinajad, sest nemad saavad lohutatud.
Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.
Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele,
sest nemad saavad küllaga.
Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.
Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.
Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumalal lasteks.
Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse,
sest nende päralt on taevariik.
Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja
teist kõiksugust kurja valetatakse!
Olge rõõmsad ja hõisake, sest suur on teie palk taevas – sest samamoodi
kiusati taga prohveteid, kes olid enne teid. ”

(5M 18,15-20; Ps 95,1-2. 6-7. 8-9; 1Kr 7,32-35; Mk 1,21-28)
Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Mooses rääkis rahvale:
«Issand, su Jumal, äratab sulle sinu keskelt, su vendade hulgast, ühe

prohveti, minu sarnase - teda te peate kuulama! Seda sa just palusid
kogunemispäeval Hoorebil Issandalt, oma Jumalalt, öeldes: «Ma ei suuda
enam kuulata Issanda, oma Jumala häält ega kauemini vaadata seda suurt
tuld, ilma et ma sureksin. »
Ja Issand ütles mulle: «See on hea, mis nad on rääkinud. Ma äratan neile
ühe prohveti nende vendade keskelt, niisuguse nagu sina, ja ma panen oma
sõnad ta suhu ja ta räägib neile kõik, mis mina teda käsin.
Ja kes ei kuula mu sõnu, mida ta räägib minu nimel, sellelt nõuan mina ise
aru. Aga prohvet, kes suurustledes räägib midagi minu nimel, mida mina
ei ole teda käskinud rääkida, või kes räägib teiste jumalate nimel, see
prohvet peab surema. »
R: Täna, kui te kuulete Issanda häält, ärge tehke kõvaks oma südant.
Tulge, hõisakem Issandale,
hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
Tulgem tema palge ette tänamisega,
hõisakem temale kiituslauludega!
Tulge, kummardagem ja põlvitagem,

heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
Sest tema on meie Jumal
ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all.
Täna, kui te kuulete ta häält,
ärge tehke kõvaks oma südant
nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes.
Seal teie esiisad kiusasid mind, panid mind proovile,
ehk küll said näha mu tööd.
Vennad:
Mina tahaksin, et te oleksite ilma mureta. Vallaline mees muretseb

Issandale kuuluva pärast, kuidas ta võiks meeldida Issandale. Aga
naisemees muretseb maailma asjade pärast, kuidas ta võiks meeldida
naisele, ja nii on ta lõhestatud. Ja vallaline naine või neitsi muretseb
Issandale kuuluva pärast, kuidas ta võiks olla püha nii ihu kui vaimu
poolest, aga abielunaine muretseb maailma asjade pärast, kuidas ta võiks
meeldida mehele. Seda ma ütlen teie endi kasuks, mitte selleks, et teile
kaela heita silmust, vaid et te elaksite viisakalt ja püsiksite
kõrvalekaldumatult Issandas.

ja neile, kes istuvad surma maal ja surma varjus - neile tõuseb valgus!
Halleluuja.
Kapernauma linnas, Jeesus läks kohe järgmisel hingamispäeval sünagoogi

ja hakkas õpetama. Ja nad olid vapustatud tema õpetusest, sest ta ei
õpetanud neid nõnda nagu kirjatundjad, vaid nagu see, kellel on
meelevald.
Ja nende sünagoogis oli inimene, kelles oli rüve vaim, ja see kisendas:
«Mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled tulnud meid
hukkama? Ma tean, kes sa oled: Jumala Püha!»
Ja Jeesus sõitles teda: «Jää vait ja mine temast välja!» Ja rüve vaim lahkus
temast teda raputades ja valju häälega kisendades.
Ja nad kõik olid jahmunud, nii et nad arutasid omavahel: «Mis see siis on?
Kas uus meelevallaga õpetus? Tema vaid käsutab rüvedaid vaime, ja need
kuulavad tema sõna!»
Ja kohe levis kuuldus temast kõikjale kogu Galilea ümbruskonda.
(Jr 1:4j. 17-19; Ps 71; 1Kr 13:4-13; Lk 4:21-30)
Juuda kuninga Joosia ajal tuli mulle see Issanda sõna: „Mina tundsin sind
enne kui ma su emaihus valmistasin, mina pühitsesin sinu enne kui sa
emakojast välja tulid, rahvaste prohvetiks seadsin ma sinu. ” „Pane oma
vöö vööle ja räägi neile ära kõik, mis mina sulle käsin. Ära kohku nende
ees, muidu panen mina su kohkuma nende ees! Sest vaata: tänasel päeval
sean ma sinu kindlaks linnaks ja rauast sambaks ja malmist müüriks kõige
maa vastu, Juuda kuningate, tema ülikute, tema preestrite ja maa rahva
vastu; nemad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa sinust jagu, sest nõnda
ütleb Issand: ‘Mina olen sinuga ja päästan sinu’. ”
R: Mu suu jutustab sinu suurtest tegudest.
Issand, Sinu juures otsin ma pelgupaika,
ära lase mind iial jääda häbisse!
Kisu mind välja kitsikusest oma õiglusega,
pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind!
Ole mulle kaitsjaks kaljuks,
kuhu ma alati saan tulla!
Sina lubasid mind päästa,
sest Sina oled mu kalju ja mu kindel linn!
Sina oled mu ootus, Issand Jumal,
oled mu kindel lootus noorest põlvest peale,
Sinu oled mu tugi sündimisest saadik,
Sina hoolitsed mu eest emaihust peale,
Sinule kõlab mu kiitus alati.
Mu suu jutustab Sinu õiglust,

räägib Sinu headest tegudest kogu päeva,
sest üles lugeda ma neid ei jõua.
Jumal, Sina oled mind õpetanud mu noorest east peale
ja tänagi veel kuulutan ma Sinu imesid.
Vennad! Nüüd ma näitan teile veel ülevama tee. Kui ma räägiksin inimeste
ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev
vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin
kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et
ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks
minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu
annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks
midagi. Armastus ootab, armastus hoiab; ta pole kade, pole uhke, ei
suurusta. Ta ei tee liiga, ei küsi omast, ei pane pahaks, ei mäleta kurja, ei
tunne rõõmu ülekohtust, küll aga tõest; kõik annab ta andeks, usub kõik,
loodab kõik, kannab kõik. Armastus ei väsi iial: prohvetisõna saab otsa,
keeltekõne jääb vait, teadmised saavad otsa, sest killud on meie teadmised,
killud meie prohvetisõnad – aga kui täiuslik tuleb, on killukorjamisel lõpp.
Kui ma olin laps, kõnelesin lapse kombel, mõtlesin lapse kombel, arutasin
lapse kombel, aga kui ma meheks sain, oli lapse kommetel lõpp. Praegu
me näeme ähmaselt, nagu peeglis, aga pärast – näost näkku; praegu ma
tunnen killukaupa, aga pärast saan ma kõik teada, nagu Tema minust kõik
teab. Nüüd jäävad usk, lootus ja armastus, need kolm, aga kõige suurem
neist on armastus.
Halleluuja.
Issand on mu läkitanud vaestele head sõnumit tooma
ja vangidele vabadust kuulutama!
Halleluuja!
Kui Jeesus oli Naatsareti sünagoogis, ütles Ta rahvale: „Täna on see

kirjasõna teie kuuldes täide läinud!” Tema kõne oli kõigile meeltmööda ja
nad panid imeks seda armusõna, mis Ta neile rääkis, aga nad ütlesid: „Kas
see pole mitte Joosepi poeg?” Siis Jeesus ütles neile: „Küllap te nüüd
ütlete mulle vanasõna: Arst, aita iseennast! Tee kõike seda, mis me oleme
kuulnud sind Kapernaumas teinud olevat, ka siin oma kodukohas!” Ja
Jeesus ütles: „Tõesti, mina ütlen teile: ühtki prohvetit ei võeta vastu tema
kodukohas. Tõesti, mina ütlen teile: Iisraelis oli palju lesknaisi Eelija
päevil, kui taevas oli lukus kolm aastat ja kuus kuud, nii et suur nälg oli
üle kogu maa, kuid Eelijat ei läkitatud kellegi juurde nende seast, vaid ühe
lesknaise juurde Sareptasse Siidonimaal. Ning Iisraelis oli palju
pidalitõbiseid prohvet Eliisa ajal, kuid ükski neist ei saanud puhtaks, vaid
ainult Naaman, süürlane". Seda kuuldes läksid sünagoogis olijad väga
vihaseks. Nad tõusid püsti, ajasid Ta külast välja ning viisid järsaku
servale, millel nende küla asus, et Teda sealt alla kukutada. Aga Jeesus
läks nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.
TSÜKL I
(Hb 11,32-40; Ps 31,20. 21. 22. 23. 24; Mk 5,1-20)

Vennad:
Mida ma veel ütlen? Mul puudub aeg jutustada Gideonist, Baarakist,

Simsonist, Jeftast, Taavetist, Saamuelist ning prohvetitest, kes usu läbi
vallutasid kuningriike, mõistsid kohut, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide
suud, kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtrusest
tugevaks ja vägevaks sõjas, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere. Naised
said tagasi oma surnud ülestõusnutena. Ühed lasksid end piinata surnuks,
võtmata vastu pakutud vabadust, selleks et saada paremat ülestõusmist.
Teised said kogeda pilkamist ja rooska ning ahelaid ja vanglat. Neid on
kividega surnuks visatud, pooleks saetud, mõõgaga hukatud, nad on
lamba- ja kitsenahas käinud maad mööda ringi, puuduses, viletsuses ja
kurja kannatades. Nemad, keda maailm ei olnud väärt, hulkusid ringi
kõrbetes ja mägedel ning varjasid end koobastes ja urgudes.
Ja kuigi nad kõik said oma usu läbi tunnistuse, ei saanud nad kätte tõotust,
sest Jumal on midagi paremat näinud ette meile, nii et nemad ilma meieta
ei saaks täiuslikuks.
R: Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil, kes te ootate

Issandat!
Kui suur on sinu headus, Issand,
mille sa oled tallele pannud neile,
kes sind kardavad, ja oled osutanud neile,
kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes.

Issandat!
Sa varjad neid oma palge varju all
meeste õeluse eest;
sa peidad nad ulualla

tigedate keelte riiu eest.

Issandat!
Tänu olgu Issandale,
et ta kitsikuses on minule
imeliselt osutanud oma heldust!

Issandat!
Mina ütlesin oma hädas:
«Ma olen ära lõigatud su silma eest!»
Siiski kuulsid sa mu anumiste häält,
kui ma sind appi hüüdsin.

Issandat!
Armastage Issandat, kõik tema vagad!
Issand varjab ustavaid,
aga ta tasub rohkesti kätte neile, kes ülbesti toimivad.

Issandat!
TSÜKL II
(2 Sm 15:13-14,30,16:5-13; Ps 3:2-3,4-5,6-7 ; Mk 5,1-20)
Lugemine teisest Saamueli raamatust

Üks teatetooja tuli Taavetile ütlema: «Iisraeli meeste südamed hoiavad
Absalomi poole. » Siis ütles Taavet kõigile oma sulastele, kes olid koos
temaga Jeruusalemmas: «Tõuskem ja põgenegem, sest muidu pole meil
pääsu Absalomi eest! Rutakem minekule, et ta äkitselt ei saaks meid kätte,
ei tooks meile õnnetust ega lööks linna mõõgateraga maha!» Aga Taavet
läks üles Õlimäele, läks ja nuttis, ta pea oli kaetud ja ta käis paljajalu; ja
kõik koos temaga olev rahvas oli katnud oma pea, ja nad läksid üles ning
nutsid lakkamata.
Kui kuningas Taavet jõudis Bahuurimisse, vaata, siis tuli sealt välja mees
Sauli perekonna suguvõsast, Simei nimi, Geera poeg; ta tuli ja sajatas üha
ning viskas kividega Taavetit ja kuningas Taaveti kõiki sulaseid, kuigi
kogu rahvas ja kõik kangelased olid temast paremal ja vasakul. Ja
sajatades ütles Simei nõnda: «Mine ära, mine ära, sina veremees ja
kõlvatu! Issand tasub sulle kõik Sauli soo vere, kelle asemel sa oled
saanud kuningaks. Issand annab kuningriigi su poja Absalomi kätte. Jah,
vaata, nüüd oled sa ise õnnetuses, sest sa oled veremees. » Abisai, Seruja
poeg, ütles kuningale: «Miks tohib see surnud koer sajatada mu isandat
kuningat? Luba ma lähen ja raiun ta pea maha!» Aga kuningas vastas:
«Mis on teil minuga tegemist, Seruja pojad? Kui ta sajatab ja kui Issand
on temale öelnud: Sajata Taavetit!, kes siis tohib küsida: Miks sa teed
nõnda?» Ja Taavet ütles Abisaile ja kõigile oma sulaseile: «Vaata, minu
oma poeg, kes mu niudeist on välja tulnud, nõuab mu hinge, saati siis
nüüd see benjaminlane. Jätke ta rahule ja las ta sajatab, sest Issand on teda
käskinud! Vahest Issand vaatab mu viletsuse peale ja vahest Issand tasub
mulle heaga tema tänase sajatuse asemel?» Siis läksid Taavet ja tema
mehed mööda teed, kuna Simei käis piki mäekülge temaga kohakuti; ta
sajatas minnes, viskas kive ja pildus liiva, olles temaga kohakuti.
R: Tõuse üles, Issand, ja päästa mind.
Issand, kui palju on mul vaenlasi,
palju on neid, kes tõusevad mu vastu.
Paljud ütlevad mu hingele:
«Ei ole temal päästet Jumalas!»

Aga sina, Issand, oled kilbiks mu ees,
minu au, sa tõstad mu pea üles.
Oma häälega ma hüüan Issanda poole
ja ta vastab minule oma pühalt mäelt.
Ma heitsin maha ja uinusin;
ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.
Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolt
on endid seadnud minu vastu.
Halleluuja. (Lk 7,16)
Meie seas on tõusnud suur prohvet,
ja Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!
Halleluuja.
Jeesus ja tema jüngrid tulid järve vastaskaldale gerasalaste maale. Ja kohe,

kui Jeesus oli paadist välja astunud, tuli talle vastu hauakambritest tulnud
rüveda vaimuga inimene, kelle eluase oli hauakambrites ja keda keegi
polnud iial saanud isegi ahelatega kinni pidada, sest meest oli küll
korduvalt pandud jalaraudu ja ahelaisse, aga iga kord oli ta rebinud katki
kõik ahelad oma küljest ja purustanud jalarauad, ning keegi ei suutnud
teda taltsutada. Ööd ja päevad läbi viibis ta haudades ja mägedel, karjus ja
tagus end kividega. Ja nähes kaugelt Jeesust, jooksis ta ja kummardas tema
ette maha ja kisendas valju häälega: «Mis on mul sinuga asja, Jeesus,
kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind Jumala nimel, ära piina mind!»
Sest Jeesus ütles talle: «Rüve vaim, mine sellest inimesest ära!» Ja Jeesus
küsis temalt: «Mis su nimi on?» Ja ta ütles talle: «Leegion on mu nimi,
sest meid on palju. » Ja ta palus Jeesust väga, et ta ei saadaks neid välja
sealt maalt. Aga seal oli mäe peal suur seakari söömas. Ja nad palusid
teda: «Saada meid sigadesse, et me läheksime nendesse!» Ja Jeesus andis
neile loa. Ja kui rüvedad vaimud olid välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja
kari sööstis järsakult järve - neid oli ligi kaks tuhat - ning uppus järves. Ja
seakarjused põgenesid ning teatasid sellest linnas ja maal. Ja inimesed
tulid vaatama, mis oli juhtunud. Ja nad astusid Jeesuse juurde ja nägid
kurjast vaimust vaevatut, kelles oli olnud Leegion, istuvat rõivastatult ja
selge aruga, ja nad lõid kartma. Ja pealtnägijad jutustasid neile, mis oli
juhtunud kurjast vaimust vaevatuga, ja samuti sigadest. Ja nad hakkasid
Jeesust paluma, et ta läheks ära nende paikkonnast. Ja kui Jeesus oli paati
astumas, siis mees, kes oli olnud kurjast vaimust vaevatud, palus, et ta
võiks jääda temaga. Ent Jeesus ei lasknud teda jääda, vaid ütles talle:
«Mine koju omade juurde ja kuuluta neile, mida kõike Issand sulle on
teinud ja et ta sinu peale on halastanud!» Ja mees läks ja hakkas
Kümnelinnamaal kuulutama, mida kõike Jeesus talle oli teinud, ja kõik
panid seda imeks.
TSÜKL I
(Hb 12,1-4; Ps 22,26b-27. 28+30abcd. 30e-32; Mk 5,21-43)
Vennad:
Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha
kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem
püsivusega meile määratud võidujooksu! Vaadakem üles Jeesusele, usu
alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud
rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele. Võtke siis
eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et
te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. Teie ei ole veel vereni vastu pannud
patu vastu võideldes!
R: Issandat kiidavad kõik, kes teda otsivad.
Ma tasun oma tõotused nende ees, kes teda kardavad.
Vaesed saavad süüa ning saavad kõhud täis;
Issandat kiidavad, kes teda otsivad.
Teie südamed elagu igavesti!
Kõik maailma ääred tuletavad teda meelde
ja pöörduvad tagasi Issanda juurde;
ja sinu ette kummardavad kõik rahvaste suguvõsad.
Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette;
tema ette vajugu põlvili kõik,
kes lähevad alla põrmu. ja kelle hinge ta ei jäta ellu.
Ja kelle hinge ta ei jäta ellu.
Tulevane sugu teenib teda,
Issandast jutustatakse tulevasele põlvele.

Nad tulevad ja kuulutavad tema õigust,
vastsündivale rahvale jutustades,
et tema on seda teinud.
TSÜKL II
(2 Sm 18:9-10,14b,24-25a,31-19:3; Ps 86:1bc-2,3-4,5-6; Mk 5,21-43)
Siis sattus Absalom Taaveti sulaste ette. Absalom ratsutas muula seljas, ja
kui muul jõudis suure oksliku tamme alla, siis jäi Absalom peadpidi
tamme külge, jäädes rippuma taeva ja maa vahele, kuna muul läks tema alt
edasi. Üks mees nägi seda ja teatas Joabile ning ütles: «Vaata, ma nägin
Absalomi tamme küljes rippuvat!» Ja ta võttis kätte kolm oda ning torkas
need Absalomile südamesse, kui ta tamme küljes oli alles elus. Taavet
istus kahe värava vahel. Kui vahimees läks müüri peale värava katusele ja
tõstis oma silmad üles ning vaatas, ennäe, siis tuli üksik mees joostes. Ja
vahimees hüüdis ning teatas kuningale. Ja vaata, etiooplane tuli. Ja
etiooplane ütles: «Võtku mu isand kuningas kuulda häid sõnumeid, sest
Issand on täna nõutanud sulle õiguse kõigi käest, kes olid tõusnud su
vastu!» Kuningas küsis etiooplaselt: «Kas nooruk Absalomi käsi käib
hästi?» Ja etiooplane vastas: «Sündigu mu isanda kuninga vaenlastega ja
kõigiga, kes tõusevad sulle kurja tegema, nõnda nagu sündis selle
noorukiga!» Kuningas oli vapustatud. Ta läks üles väravakambrisse ja
nuttis. Ja minnes ta rääkis nõnda: «Mu poeg Absalom, mu poeg, mu poeg
Absalom! Oleksin mina surnud sinu asemel! Absalom, mu poeg, mu
poeg!» Ja Joabile teatati: «Vaata, kuningas nutab ja leinab Absalomi. »
Nõnda muutus võit sel päeval leinaks kogu rahvale, sest rahvas kuulis sel
päeval öeldavat: «Kuningas on kurb oma poja pärast. »

R: Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind!
Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind,
sest ma olen vilets ja vaene!
Hoia mu hinge, sest ma olen vaga!
Päästa sina, mu Jumal, oma sulane,
kes loodab sinu peale!
Ole mulle armuline, Issand,
sest ma hüüan su poole kogu päeva!
Rõõmusta oma sulase hinge,
sest sinu poole, Issand,
ma tõstan oma hinge!
Sest sina, Issand,
oled hea ja andeksandja,
ja rikas heldusest kõigile,
kes sind appi hüüavad.
Võta kuulda, Issand, mu palvet,
ja pane tähele mu anumise häält!

Ta on võtnud ära meie haigused
ja kandnud meie tõved.
Halleluuja.
Kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale, kogunes suur rahvahulk
tema juurde, ning ta oli järve ääres. Ja tuli üks sünagoogi ülemaid nimega
Jairus, langes Jeesust nähes ta jalge ette maha ja palus teda väga: «Mu
tütreke on hinge vaakumas. Oh et sa tuleksid, paneksid käed tema peale, et
ta saaks terveks ja jääks ellu!» Ja Jeesus läks temaga. Ja suur rahvahulk
käis temaga kaasas ning tungles ta ümber.
Ja üks naine, kes oli olnud kaksteist aastat veritõves ning palju saanud
kannatada arstide käes ja ära kulutanud kõik, mis tal oli, ega olnud saanud
mingit abi, vaid pigem oli ta tõbi läinud halvemaks, olles kuulnud lugusid
Jeesusest, läks rahvahulga seas ta selja taha ja puudutas tema kuube, sest ta
ütles: «Kui ma saaksin tema kuubegi puudutada, siis ma paraneksin!» Ja
kohe kuivas ta vereläte ja ta tundis oma ihus, et ta oli paranenud sellest
hädast.
Ja Jeesus, tundes endamisi, et vägi oli temast välja läinud, pööras kohe
rahvahulga seas ümber ja küsis: «Kes puudutas mu rõivaid?» Ja ta jüngrid
ütlesid talle: «Sa näed, et rahvahulk su ümber tungleb, ja küsid veel: «Kes
puudutas mind?»!» Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud.
Aga naine, kes teadis, mis talle oli sündinud, tuli kartes ja värisedes ning
langes Jeesuse ette ja rääkis talle kogu tõe. Jeesus lausus aga talle: «Tütar,
sinu usk on su päästnud, mine rahuga ja ole terve oma vaevast!»
Kui ta alles kõneles, tuldi sünagoogi ülema poolt ja öeldi: «Su tütar on
surnud, mis sa enam Õpetajat tülitad!» Aga Jeesus jättis tähele panemata,
mida räägiti, ja ütles sünagoogi ülemale: «Ära karda, usu ainult!» Ja ta ei
lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse ja Jaakobuse ja
Jaakobuse venna Johannese.
Ja nad tulid sünagoogi ülema kotta ning ta nägi käratsemist ja nutjaid ja

valjult itkejaid ja sisse astudes ütles ta neile: «Mis te käratsete ja nutate?
Laps ei ole surnud, vaid magab!» Ja nad naersid tema üle.
Jeesus aga ajas kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased
ning läks sinna, kus oli laps. Ja võttes kinni lapse käest, ütles talle: «Talita
kuum!» See on tõlkes: «Tüdruk, ma ütlen sulle, ärka üles!» Ja tüdruk
tõusis kohe püsti ja kõndis; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja nad
hämmastusid üliväga. Ja Jeesus keelas neid karmilt, et keegi ei tohi saada
seda teada, ja käskis anda tüdrukule süüa.
TSÜKL I
(Hb 12,4-7. 11-15; Ps 103,1bc-2. 13-14. 17-18a; Mk 6,1-6)
Vennad:
Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes! Ja te olete täiesti
unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb:
«Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!
Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta
vastu võtab. »
Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis
poeg see on, keda isa ei kasvata?
Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob

kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on
harjutatud. Seepärast tehke jälle tugevaks lõtvunud käed ja jõuetud põlved
ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks jalga, vaid
pigem saaks terveks.
Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat, ja

valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles
kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks,
R: Issand on helde neile, kes teda kardavad.
Otsekui isa halastab laste peale,
nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.
Sest ta teab, millist tegu me oleme;
tal on meeles, et oleme põrm.
Aga Issanda heldus on igavesest igavesti
nendele, kes teda kardavad,
ja tema õigus jääb laste lastele,
neile, kes peavad tema lepingut.
TSÜKL II
(2 Sm 24:2,9-17; Ps 32:1bcd-2,5,6,7; Mk 6,1-6)
Lugemine Saamueli teise raamatust:

Siis ütles kuningas Joabile, sõjaväepealikule, kes oli tema juures: «Käi
nüüd läbi kõik Iisraeli suguharud Daanist kuni Beer-Sebani, ja loe ära
rahvas, et ma saaksin teada rahva arvu!» Ja Joab andis äraloetud rahva
arvu kuningale: Iisraelis oli kaheksasada tuhat vahvat meest,
mõõgatõmbajat; ja Juuda mehi oli viissada tuhat meest. Aga Taaveti
südametunnistus vaevas teda pärast seda, kui ta oli rahva ära lugenud, ja
Taavet ütles Issandale: «Seda tehes olen ma teinud suure patu. Aga nüüd,
Issand, anna siiski andeks oma sulase süü, sest ma tegin väga rumalasti!»
Ja kui Taavet hommikul tõusis, oli Issanda sõna tulnud prohvet Gaadile,
Taaveti nägijale; ta oli öelnud: «Mine ja ütle Taavetile: Nõnda ütleb
Issand: Ma annan sulle kolm võimalust, vali enesele neist üks, mis ma
sinule peaksin tegema!» Ja Gaad tuli Taaveti juurde, kuulutas seda ning
ütles temale: «Kas peaks su maale tulema seitsmeks aastaks nälg? Või kas
tahaksid kolm kuud põgeneda oma vaenlaste eest, kes sind taga ajavad?
Või peaks su maal olema kolm päeva katk? Mõtle nüüd järele ja vaata,
mida ma vastan temale, kes mind läkitas!» Ja Taavet ütles Gaadile: «Mul
on väga kitsas käes. Langegem siiski Issanda kätte, sest tema halastus on
suur, aga inimeste kätte ma ei tahaks langeda!» Siis saatis Issand
Iisraelisse katku, alates hommikust kuni määratud ajani; ja rahvast suri
Daanist kuni Beer-Sebani seitsekümmend tuhat meest. Aga kui ingel
sirutas oma käe Jeruusalemma kohale, et seda hävitada, siis kahetses
Issand seda kurja ja ütles inglile, kes tegi rahva hulgas hävitustööd:
«Küllalt! Lase nüüd oma käsi alla!» Ja Issanda ingel oli siis jebuuslase
Arauna rehealuse juures. Ja Taavet kõneles Issandaga, nähes inglit rahvast
maha löövat, ja ütles: «Vaata, mina tegin pattu ja mina olen süüdi. Aga
mida on need lambad teinud? Olgu seepärast su käsi minu ja mu isakoja
vastu!»
See on Jumala sõna
R: Anna andeks, Issand, mulle mu patud!
Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud,
kelle patt on kinni kaetud.
Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta

ja kelle vaimus ei ole kavalust.
Oma patu ma andsin sulle teada
ja oma pahategu ma ei katnud kinni;
ma ütlesin: «Ma tunnistan Issandale oma üleastumised. »
Siis andsid sina mu patu süüteo andeks.
Sellepärast palugu sind kõik vagad
sel ajal, kui sa oled leitav;
tõepoolest, suurte vete tulv
ei ulatu nende ligi.
Sina oled mulle peidupaigaks,
sa hoiad mind õnnetuse eest;
sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega.
Halleluuja.
Minu lambad kuulevad minu häält, ütleb Issand;
ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle.
Halleluuja.
Jeesus tuli oma kodukohta ning ta jüngrid tulid temaga kaasa. Ja kui tuli
hingamispäev, hakkas Jeesus õpetama sünagoogis, ja need paljud, kes seda
kuulsid, olid vapustatud: «Kust on temal pärit see kõik? Ja mis tarkus see
on, mis talle on antud? Ja sellised vägevad teod, mis tema käte läbi
sünnivad? Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse ja
Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks tema õed ole siin meie juures?»
Ja nad said pahaseks ta peale.
Aga Jeesus ütles neile, et kusagil ei austata prohvetit vähem kui ta oma
kodukohas ja oma sugulaste juures ja oma majas.
Ja ta ei saanud seal teha ühtegi vägevat tegu peale mõne põdeja

tervendamise, kui ta oli pannud käed nende peale. Ja ta pani imeks nende
uskmatust. Ja ta rändas läbi ümberkaudsed külad, õpetades inimesi.
TSÜKL I
(Hb 12,18-19. 21-24; Ps 48,2-3a. 3bc-4. 9. 10-11; Mk 6,7-13)
Vennad: Teie ei ole astunud käega katsutava ja tules põleva mäe ligi, ei
sünguse, ei pimeduse, ei raju, ei pasunahääle ega niisuguse kõne kõla
juurde, mille kuuljad palusid, et sellele ei lisataks ühtegi sõna; ja see
vaatepilt oli nii õudne, et Mooses ütles: «Ma olen kabuhirmus ja värisen!»
- vaid teie olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase
Jeruusalemma juurde ja kümnete tuhandete inglite juurde, esikpoegade
koguduse juurde, kes on kirja pandud taevas, ja Jumala, kõikide
kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde, ja uue
lepingu vahemehe Jeesuse juurde, ja piserdamisvere juurde, mis kõneleb
paremini Aabeli verest.
R: Me mõtiskleme su heldusest Jumal, keset sinu templit.
Suur on Issand ja väga kiidetav
meie Jumala linnas.
Tema pühal mäel kaunisti tõuseb kõrgele
kogu maa rõõm.
Siioni mägi kauges põhjas, see suure kuninga linn.
Jumal on tema kuninglikes kodades
tuntud kindla varjupaigana.
Nagu me oleme kuulnud, nõnda me näeme seda
vägede Issanda linnas,
oma Jumala linnas.
Jumal lasku teda kindlasti püsida igavesti!
Me mõtiskleme su heldusest, oh Jumal,
keset sinu templit.
Nõnda nagu su nimi, Jumal,
ulatub ka sinu ülistus ilmamaa äärteni;
su parem käsi on täis õiglust.

TSÜKL II
(1 Kn 2:1-4,10-12; [Ps] 1 Aj 29:10cde-11abc,11de-12; Mk 6,7-13)
Lugemine esimesest Kuningate raamatust:
Kui Taaveti päevad liginesid surmale, siis andis ta oma pojale Saalomonile
käsu, öeldes: «Mina lähen kõige maailma teed, ole siis vahva ja ole mees!
Pea, mida Issand, su Jumal, on käskinud pidada, käies tema teedel,
pidades tema määrusi, käske, seadlusi ja manitsusi, nõnda nagu Moosese
Seaduses on kirjutatud, et sa võiksid targasti teha kõike, mida sa teed, ja
kõikjal, kuhu sa pöördud, et Issand võiks kinnitada oma sõna, mis ta minu
kohta on rääkinud, öeldes: Kui su pojad hoiavad oma teed, käies minu ees
ustavalt, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis - ütles tema - ei
puudu sul mees Iisraeli aujärjel.
Siis Taavet läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna.
Ja aega, mis Taavet valitses Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat; Hebronis
valitses ta seitse aastat ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm
aastat. Saalomon istus oma isa Taaveti aujärjele ja ta kuningavõim oli
väga kindel.
R: Sina, Issand Jumal, valitsed kõike
«Ole kiidetud, Issand,
meie isa Iisraeli Jumal,
ikka ja igavesti!
Sinul, Issand, on suurus ja vägevus,
ilu ja hiilgus ja au,

kõik, mis on taevas ja maa peal.
Sinul, Issand, on kuningriik
ja sa oled ennast tõstnud kõigile peaks.
Rikkus ja au tulevad sinult,
sina valitsed kõike,
sinu käes on jõud ja vägi,
sinu käes on voli kõike
teha suureks ja tugevaks.
Halleluuja. (Mk 1,15)
Jumala riik on lähedal;
uskuge evangeeliumisse!
Halleluuja.
Jeesus kutsus need kaksteist enda juurde ja hakkas neid läkitama

kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle
ja käskis neid, et nad ei võtaks teele kaasa midagi peale saua - ei leiba ega
pauna ega vaskraha vöö vahele -, sandaalid olgu seotud jalga, kuid «ärge
pange kahte särki selga».
Ja ta ütles neile: «Kuhu majja te iganes astute, sinna jääge, kuni te sealt
paigast lahkute.
Ja kui mõni koht ei peaks teid vastu võtma ega teid kuulama, siis minge
sealt minema ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt neile
tunnistuseks. »
Nii nad läksid välja ja jutlustasid, et parandataks meelt, ja ajasid välja

palju kurje vaime ja võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks.
AASTARINGI 4. REEDE
TSÜKL I
(Hb 13,1-8; Ps 27,1bcde. 3. 5. 8c-9abcd; Mk 6,14-29)
Vennad:
Vennaarmastus jäägu kindlaks! Ärge unustage külalislahkust, sest selle

läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid. Pidage
meeles vange, nagu te oleksite kaasvangid, ja kurja kannatajaid, sest ka
teie olete alles maises ihus.
Kõikide juures olgu abielu au sees ja abieluvoodi rüvetamata, sest Jumal

nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid!
Teie eluviis olgu rahaahnuseta; jääge rahule sellega, mis teil on, sest tema
on öelnud: «Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!» Nii võime julgesti
öelda: «Issand on minu abimees, minul ei ole midagi karta, mida võib teha
mulle inimene?»
Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades
silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk!
Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!

Issand on mu valgus ja mu pääste,
keda ma peaksin kartma?
Issand on mu elu võimas kaitse,
kelle ees ma peaksin värisema?
Kui sõjavägi seab leeri mu vastu,
ei karda mu süda;
kui sõda puhkeb mu vastu,
selleski ma loodan tema peale.
Sest ta peidab mind oma majasse
kurjal ajal,
ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas,
ta tõstab mu üles kaljule.
Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
Ära peida oma palet minu eest,
ära tõuka enesest vihas oma sulast!
Sina olid mu abi, ära lükka mind ära.

TSÜKL II
(Srk 47:2-11; Ps 18:31,47+50,51; Mk 6,14-29)
Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Just nagu rasv eraldatakse tänuohvrist, nõnda erines Taavet Iisraeli lastest.
Ta mängis lõvidega nagu sokukestega ja karudega, nagu oleksid need

lambatalled.
Eks ta oma nooruses tapnud hiiglase ja võtnud teotuse rahva pealt,
tõstes oma käe lingukiviga ja lüües maha Koljati hooplemise.
Sest ta hüüdis appi Issandat, Kõigekõrgemat, ja Issand andis rammu tema

paremale käele
vägeva sõjamehe hävitamiseks ning oma rahva sarve ülendamiseks.
Siis ülistati teda kümne tuhande pärast ja kiideti Issanda õnnistuse pärast
temale aukrooni andes.
Sest ta lõi ümberkaudseid vaenlasi ja purustas oma vastased vilistid,
murdes katki nende sarve tänapäevani.
Kõigis oma tegudes andis ta kiitust Pühale, Kõigekõrgemale,

ülistussõnadega.
Ta laulis kõigest südamest ja armastas oma Loojat.
Ja ta paigutas altari ette lauljad ning neilt kõlasid võluvad viisid.
Ta andis pidupäevadele hiilguse ja korraldas pühade ajad täiuslikult,
nõnda et Issanda püha nime kiideti ja pühamu kajas varahommikust alates.
Issand võttis ära tema patud ja ülendas tema sarve igaveseks ajaks,
andes temale kuningriigi lepingu ja aujärje Iisraelis.
See on Jumala sõna
R: Ülistatud olgu mu päästmise Jumal!
Jumala tee on laitmatu,
Issanda kõne on sulatatud puhtaks;
tema on kilbiks kõigile,
kes tema juures pelgupaika otsivad.
Issand elab, kiidetud olgu mu kalju!
Ülistatud olgu mu päästmise Jumal,
Sellepärast ma tahan, Issand,
sind tänada rahvaste seas
ja laulda kiitust su nimele.
Sina teed suureks oma kuninga võidud
ning osutad heldust oma võitule,
Taavetile ja tema soole igavesti!»

Õndsad on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilitavad
ja kannatlikkuses vilja kannavad.

Halleluuja.
Kuningas Heroodes sai kuulda - Jeesuse nimi oli ju saanud juba tuntuks -,
et öeldi: «Ristija Johannes on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad
tema kaudu imeväed. » Aga teised ütlesid, et ta on Eelija, aga teised, et
prohvet nagu üks prohveteist. Aga Heroodes ütles sellest kuuldes:
«Seesama Johannes, kelle pea ma lasksin maha raiuda, tema on äratatud
üles!»
Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta ja aheldanud ta vanglasse

Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kellega Heroodes oli
abiellunud; sest Johannes oli Heroodesele öelnud: «Sa ei tohi pidada oma
venna naist!» Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ent
ei saanud, sest Heroodes kartis Johannest, teades ta olevat õige ja püha
mehe, ning kaitses teda. Ja kui ta Johannest kuulas, jäi ta tihti kõhklema,
ning kuulas teda meeleldi.
Aga paras päev tuli siis, kui Heroodes tegi oma sünnipäeval pidusöögi
oma ülikuile ja tuhatnikele ja Galilea peameestele. Ja Heroodiase tütar
astus sisse ja tantsis. See meeldis Heroodesele ja pidulistele nii, et
kuningas ütles tüdrukule: «Küsi minult, mida sa iganes tahad, ja ma annan
sulle!» Ja ta tõotas ja vandus temale: «Mida sa iganes küsiksid, ma annan
sulle, kas või poole oma kuningriigist!» Ja tüdruk läks välja ja ütles oma
emale: «Mida ma küsiksin?» Aga too ütles: «Ristija Johannese pead!»
Ja ta tuli kohe varmalt kuninga juurde sisse ja küsis: «Ma tahan, et sa

otsekohe annad mulle vaagnal Ristija Johannese pea!» Ja kuningas jäi üsna
kurvaks, kuid vannete ja piduliste pärast ei tahtnud ta olla tüdruku vastu
hoolimatu. Ja kuningas läkitas kohe timuka käsuga tuua Johannese pea. Ja
too läks, lõi vanglas tal pea otsast ning tõi ta pea vaagnal ja andis selle
tüdrukule ja tüdruk andis selle oma emale.
Ja kui Johannese jüngrid said sellest kuulda, tulid nad ja viisid ta

surnukeha ära ning panid selle hauakambrisse.

TSÜKL I
(Hb 13,15-17. 20-21; Ps 23,1bc-3a. 3b-4. 5. 6; Mk 6,30-34)
Vennad: Viigem siis Jeesuse kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see

tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja. Ärge unustage teha head ja
pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel! Olge
kuulekad oma juhatajaile ja alistuge neile! Nemad ju valvavad teie hingede
üle nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda tööd rõõmuga,
mitte ägades, sest sellest poleks teile kasu! Aga rahu Jumal, kes igavese
lepingu verega on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase, meie
Issanda Jeesuse, valmistagu teid kõiges heas tegema tema tahtmist ja
saatku korda meie sees, mis on tema silmis meelepärane, Jeesuse Kristuse
läbi, kellele olgu kirkus igavesti! Aamen.
R: Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
Haljale aasale paneb ta mind lebama,
hingamisveele saadab ta mind;
tema kosutab mu hinge.
Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.
Ka kui ma kõnniksin pimedas orus,

ei karda ma kurja, sest sina oled minuga;
su karjasekepp ja su sau,
need trööstivad mind.
Sa katad mu ette laua
mu vastaste silma all;
sa võiad mu pead õliga,
mu karikas on pilgeni täis.
Ainult headus ja heldus järgivad mind
kõik mu elupäevad
ja ma jään Issanda kotta
eluajaks.
TSÜKL II
(1 Kn 3:4-13; Ps 119:9-10,11-12,13-14; Mk 6,30-34)
Lugemine Kuningate esimese raamatust:
Nõnda läks kuningas Gibeoni, et seal ohverdada, sest see oli suur
ohvripaik; tuhat põletusohvrit ohverdas Saalomon sealsel altaril. Gibeonis
ilmutas Issand ennast Saalomonile öösel unes; ja Jumal ütles: «Palu, mida
ma sulle peaksin andma!» Ja Saalomon vastas: «Sina osutasid oma
sulasele, mu isale Taavetile, suurt heldust, kuna ta su ees käis tões ja
õiguses ning oli õiglase südamega sinu vastu. Ja sina säilitasid temale selle
suure helduse ning andsid temale poja, kes ta aujärjel istuks, nagu praegu
ongi. Ja nüüd, Issand, mu Jumal, sa oled tõstnud oma sulase kuningaks
mu isa Taaveti asemele; aga mina olen nagu pisike poiss - ei mõista minna
ega tulla. Ja su sulane on su rahva keskel, kelle sa oled ära valinud - suur
rahvas, keda ei saa ära lugeda ega arvutada rohkuse pärast. Anna seepärast
oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning
vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele
sinu suurele rahvale?» Et Saalomon just seda palus, siis oli see kõne
Issanda silmis hea. Ja Jumal ütles temale: «Sellepärast et sa palusid seda
ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid
mõistust, et kuulata, mis õige on, siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe,
ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole
olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind. Aga ka seda,
mida sa ei ole palunud, ma annan sulle, niihästi rikkust kui au, nõnda et
kogu su eluajal ei ole ükski kuningas sinu sarnane.
See on Jumala sõna
R: Issand, õpeta mulle oma tarku seadus!
Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge?
Kui ta seda peab sinu sõna järgi.
Ma nõuan sind kõigest oma südamest,
ära saada mind kõrvale oma käskudest!
Ma panen su sõna tallele oma südamesse,
et ma ei teeks pattu sinu vastu.
Tänu olgu sulle, Issand!
Õpeta mulle oma määrusi!

Oma huultega ma loen üles
kõik sinu suu seadused.
Sinu tunnistuste teedel
ma rõõmutsen enam kui kogu rikkusest.
Minu lambad kuulevad minu häält, ütleb Issand;
ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle.
Halleluuja.
Apostlid kogunesid Jeesuse juurde ja teatasid talle, mida kõike nad olid
teinud ja mida kõike õpetanud. Ja Jeesus ütles neile: «Tulge omaette
üksildasse paika ja puhake pisut!», sest tulijaid ja minejaid oli palju ja neil
polnud parajat aega süüagi.
Ja nad lahkusid paadiga üksildasse paika omaette. Ent neid nähti minemas
ja paljud tundsid nad ära ning jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja
jõudsid pärale enne neid.
Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist
hale, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast, ja ta hakkas neile
õpetama paljusid asju.

(Js 58:6a. 7-10; Ps 112; 1Kr 2:1-5; Mt 5:13-16)
Nõnda ütleb Issand: „Kas te ei tea, missugune paast on minu meele järgi?
Jaga oma leiba näljasega,
vii oma kotta vaesed, kellel ei ole peavarju,
pane riidesse, keda sa näed alasti,
ära hoia kõrvale selle eest, kes on su enese lihast!
Siis tõuseb koidu kombel sinu valgus
ja peagi kasvab kinni su haav,
sinu õigus käib su ees ja Issanda auhiilgus käib sinu järel.
Siis sa hüüad ja Issand vastab,
sa kisendad ja Tema ütleb: ‘Vaata, siin ma olen!’
Kui sa saadad ära enda keskelt ikke,
sõrmega näitamise ja nurjatu kõne,
kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ise himustad
ja toidad selle hinge, kes on vaevatud,
siis koidab sulle pimeduses valgus
ja pilkane pimedus on sulle kui keskpäev. ”
R: Pimeduses tõuseb õigetele valgus.

Pimeduses tõuseb õigetele Valgus,
Armuline ja Halastaja ja Õige.
Õnnis mees, kes on helde ja annab laenu,
kes toimetab nii nagu kord ja kohus.
Ei kõigu tema iial;
igaveseks mälestuseks jääb õige.
Ei ta karda õnnetuse sõnumit,
tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
Tugev on tema süda, ta ei karda,
vaenlaste peale ta vaatab kui võitja.
Ohtrasti annab ta vaestele,
tema heldus püsib ikka, kõrge au antakse temale.
Vennad! Kui ma teie juurde tulin Jumala müsteeriumi kuulutama, ei

tulnud ma mitte kõrge kõne või tarkusega, sest ma olin ette võtnud teie
hulgas olles mitte millestki muust teada kui Jeesus Kristusest, ja nimelt
ristilöödud Jeesus Kristusest. Sellepärast olin ma teie juures ka nõrk ja
kartlik ja värisesin väga; mu kõne ja kuulutus ei püüdnud veenda
tarkusega, vaid Vaimu ja väe osutamisega, et teie usk ei oleks rajatud
inimliku tarkuse, vaid Jumala väe peale.

Halleluuja.
Mina olen maailma valgus,
kes minu järel käib, sellel on eluvalgus!
Halleluuja.
Jeesus ütles oma jüngritele: „Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb
läägeks, millega saab teda siis uuesti soolaseks teha? Ei see kõlba enam
millekski, vaid visatakse ära, inimeste jalgade tallata.
Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamata linn, mis on mäe otsas.
Ei süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus
paistaks kõigile, kes on majas. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et
nad näeksid teie häid tegusid ja kiidaksid teie Isa, kes on taevas. ”
(Ii 7:1-4. 6-7; Ps 147; 1 Kr 9:16-19. 22-23; Mk 6:53-56)
Lugemine Iiobi raamatust:
Iiob hakkas kõnelema ja ütles: «Eks inimese elu maa peal ole nagu sõda
ja tema päevad nagu palgalise päevad?
Ta on otsekui ori, kes igatseb varju,
ja nagu palgaline, kes ootab oma palka.
Nõnda sain ma enesele pärisosaks piinakuud

ja mulle määrati vaevaööd.
Kui magama heidan, siis mõtlen: «Millal võin ma tõusta?»
ja kui ma olen üles tõusnud, siis: «Millal tuleb õhtu?»
Ma olen rahutust täis kuni hommikukoiduni.
Mu päevad on kärmemad kui süstik –
niit saab otsa, päevad jõuavad lõpule.
Pea meeles, et mu elu on otsekui tuuleiil,
ei saa mu silm enam õnne näha».
R: Issand parandab need, kelle süda on murtud.
Hea on mängida meie Jumalale,
kaunis ja kohane on kiitust laulda:
Issand ehitab Jeruusalemma,
kogub kokku Iisraeli, mis laiali pillutud.
Tema parandab murtud südamed,
tema seob kinni kibedad haavad,
tema, kelle teha on tähtede parved,
kes hüüab neid kõiki nimepidi.
Suur on meie Issand ja võimsa väega
ja tema tarkus on otsata;

aga hädalist Issand aitab
ja õelad ta madaldab maani.
Vennad! Kui ma Rõõmusõnumit kuulutan, pole mul sellest kiitust, sest see
on mulle kohustuseks tehtud – ja häda mulle, kui ma Rõõmusõnumit ei
kuuluta! Kui ma seda omast tahtmisest teeksin, siis ma saaksin palka, kui
see aga ei ole minu tahtmisest, siis on see ainult majapidaja amet, mis on
minu kätte ustud. Mis on siis minu palk? See, et ma kuulutan Kristuse
rõõmusõnumit ilma palgata ja nõnda loobun oma õigusest. Olgugi et ma
olin vaba mees, hakkasin ma kõikide orjaks, et ma võiksin aga rohkem
inimesi võita: nõtrade jaoks olen ma saanud nõdraks, et võita nõtrasid –
ma olen kõigile saanud kõigeks, et igat viisi mõned päästa. Aga seda teen
ma Rõõmusõnumi pärast, et minagi sellest osa saaksin.
Halleluuja.
Kristus võttis enda peale meie vaevad,
Tema võttis enda kanda meie hädad.
Halleluuja.
Jeesus läks Siimona ja Andrease koju, Jaakobus ja Johannes kaasas.

Siimona ämm oli palavikuga voodis ja nad rääkisid temast kohe Jeesusele.
Jeesus läks tema juurde, võttis tal käest kinni ja aitas ta üles; palavik kadus
ära ja Siimona ämm hakkas neid teenima. Kui õhtu tuli ja päike looja läks,
toodi Jeesuse juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vaevatud ja kogu linn
tuli maja ukse ette kokku. Jeesus tegi paljud terveks, kes põdesid
mitmesuguseid haigusi ning ajas välja palju kurje vaime, aga ei lubanud
kurjadel vaimudel rääkida, sest need teadsid, kes Tema on. Vara
hommikul, enne kui valgeks läks, tõusis Jeesus üles, läks välja üksildasse
paika ja palvetas seal. Aga Siimon ja teised läksid Talle varsti järele, ja
kui nad Ta kätte leidsid, ütlesid Talle: „Kõik otsivad sind taga!” Tema
vastas neile: „Lähme mujale, naabriküladesse, et ma saaksin sealgi
kuulutada – selleks ma ju tulin.” Ja Jeesus läks kuulutas nende
kogudusekodades kogu Galileamaal ning ajas kurje vaime välja.
(Js 6:1-8; Ps 138; 1Kr 15:1-11; Lk 5:1-11)
Kuningas Ussija surmaastal nägin mina Issandat. Tema istus väga kõrgel
aujärjel; Tema rüü palistusest sai täis kogu Tempel ja üleval Issanda kohal
olid seeravid. Need hüüdsid üksteisele: „Püha, püha, püha on taevavägede
Issand! Kogu maailm on täis Tema au!” Väravapiidad vankusid hüüdja
valjust häälest ning suits täitis kogu Templi. Siis ma ütlesin: „Häda mulle,
ma olen surmalaps, sest ma olen roojase suuga mees, kes elab roojase
suuga rahva seas, ja mu silmad on näinud Kuningat, taevavägede
Issandat!” Siis lendas üks seerav minu juurde, tuline süsi käes, mis ta oli
altarilt pihtidega võtnud. Tema puudutas söega mu huuli ning ütles:
„Vaata, see puudutas su huuli: sinu süü on kadunud ja su patt on andeks
antud!” Siis ma kuulsin Issanda häält küsivat: „Keda ma saadan, kes läheb
meie eest?” ja mina ütlesin: „Vaata, siin ma olen: saada mind!”
R: Inglite ees ma mängin Issandale.
Ma tänan Sind kogu südamest,
inglite ees ma laulan ja mängin Sulle.
Sinu templi poole ma heidan silmili

ja kiidan kõrgeks Sinu Nime Sinu helduse ja ustavuse pärast.
Sest Sina võtsid kuulda sõnu mu suust,
ülendasid kõigest kõrgemale oma Nime ja au;
sel päeval, kui ma Sind hüüdsin, võtsid Sa mind kuulda,
andsid mu hingele rohkesti jõudu.
Sind, Issand, tänagu kõik maailma kuningad
kui nad kuulevad sõnu Sinu suust.
Nad laulgu Issanda teedest:
tõesti, suur on Issanda au!
Sina sirutad käe mu vihaste vaenlaste vastu,
Sinu parem käsi aitab mind.
Issand ise viib minu eest kõik lõpule.
Issand, Sinu heldus kestab igavesti,
ära jäta maha oma kätetööd!
Lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad! Nüüd ma teen teile teatavaks evangeeliumi, mida ma teile olen

kuulutanud, mille te ka olete vastu võtnud, milles te ka seisate ja mille läbi
te ka pääsete. Kas te peate kinni sõnadest, millega ma teile evangeeliumi
kuulutasin? Muidu olete küll ilmaaegu saanud usklikuks. Ma olen teile ju
kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud: et Kristus
suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti
maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi ja et ta näitas
ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele, seejärel näitas ta ennast
ühtaegu enam kui viiesajale vennale, kellest enamik on veel praegugi elus,
mõned aga on läinud magama; siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel
kõigile apostlitele. Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui
äbarikule.
Mina ju olen apostlite seast kõige väiksem, see, keda ei kõlba hüüdagi
apostliks, sest ma olen taga kiusanud Jumala kogudust. Aga Jumala armust
olen ma see, kes olen, ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja, vaid ma
olen neist kõigist palju rohkem vaeva näinud. Aga seda ei ole teinud mina,
vaid Jumala arm, mis on minuga. Olgu nüüd mina või nemad - nõnda me
kuulutame ja nõnda olete teie saanud usklikuks.
Halleluuja.
Käige minu järel, ütleb Issand,
ja mina teen teist inimestepüüdjad.
Halleluuja.
Kui Jeesus oli Genneesareti järve ääres ja rahvahulk tungis Tema juurde
Jumala sõna kuulama, nägi Ta kahte paati rannas seismas; kalamehed olid
paadist välja tulnud ja loputasid võrke. Jeesus astus paati, mis oli Siimona
oma, palus tal rannast veidi eemale sõuda ning istus ja õpetas rahvast
paadist. Kui Ta lõpetas, ütles Ta Siimonale: „Sõua sügavasse vette ja heida
võrgud loomuse katseks!” Siimon vastas: „Õpetaja, me oleme kogu öö
vaeva näinud ega saanud midagi, aga sinu sõna peale ma heidan võrgud
sisse. ” Nad tegid seda ja said nad nii suure hulga kalu, et võrgud hakkasid
rebenema ja nad viipasid kaluritele teises paadis, et nad tuleksid neile appi.
Need tulid ja nad täitsid mõlemad paadid nii, et need olid vajumas. Kui
Siimon Peetrus seda nägi, heitis ta Jeesuse jalge ette põlvili ja ütles:
„Issand, mine minu juurest ära, sest ma olen patune inimene!” sest temale
ja kõigile, kes temaga koos olid, tuli hirm peale kalasaagi pärast, mis nad
olid saanud, ka Sebedeuse poegadele Jaakobusele ja Johannesele, kes olid
Siimona kaaslased. Aga Jeesus ütles Siimonale: „Ära karda, nüüdsest
peale hakkad sa inimesi püüdma. ” Siis nad vedasid oma paadid kaldale ja
käisid Tema järel.
TSÜKL I
(1M 1,1-19; Ps 104,1-2a. 5-6. 10+12. 24+35c; Mk 6,53-56)
Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli
sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: «Saagu
valgus!» Ja valgus sai. Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas
valguse pimedusest. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta
nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev. Ja Jumal ütles:
«Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!» Ja nõnda sündis:
Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid
laotuse peal. Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik
- teine päev. Ja Jumal ütles: «Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva
näha oleks!» Ja nõnda sündis. Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja
veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
Ja Jumal ütles: «Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed,

viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!» Ja
nõnda sündis: maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi
nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas on nende seeme, nende liikide
järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kolmas
päev. Ja Jumal ütles: «Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst!
Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid, olgu nad valgusteks
taevalaotuses, valgustuseks maale!» Ja nõnda sündis: Jumal tegi kaks suurt
valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema
öösel, ning tähed. Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid
maad ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja
Jumal nägi, et see oli hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - neljas päev.
R: Issand rõõmustab oma tegudest.
Kiida, mu hing, Issandat!
Issand, mu Jumal, sina oled väga suur,
austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.
Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga.
Sa rajasid maa tema alustele,
nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.
Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema,
mägede peal seisid veed.
Sina saadad allikaist ojad jooksma;
need voolavad mägede vahel.
Taeva linnud asuvad elama nende äärde,
okste vahel nad teevad häält.

Kui palju on sinu töid, Issand!
Sa oled nad kõik teinud targasti.
Maa on täis sinu looduid.
TSÜKL II
(1 Kn 8:1-7,9-13; Ps 132:6-7,9-10c; Mk 6,53-56)
Siis kogus Saalomon Iisraeli vanemad ja kõik suguharude peamehed,

Iisraeli laste perekondade eestseisjad, kuningas Saalomoni juurde
Jeruusalemma Issanda seaduselaegast Taaveti linnast, see on Siionist, üles
tooma. Ja kõik Iisraeli mehed kogunesid pühadeks kuningas Saalomoni
juurde eetanimikuus, mis on seitsmes kuu. Ja kui kõik Iisraeli vanemad
olid tulnud, siis tõstsid preestrid laeka ja tõid üles Issanda laeka,
kogudusetelgi ja kõik pühad riistad, mis telgis olid; preestrid ja leviidid
tõid need üles. Kuningas Saalomon oli laeka ees, ja koos temaga oli kogu
Iisraeli kogudus, kes oli kogunenud tema juurde; nad ohverdasid nii palju
lambaid, kitsi ja veiseid, et neid ei saadud lugeda ega kokku arvata. Ja
preestrid tõid Issanda seaduselaeka selle paika koja tagaruumi, kõige
pühamasse paika keerubite tiibade alla, sest keerubid laotasid oma tiivad
laeka paiga üle; keerubid katsid laegast ja selle kandekange pealtpoolt.
Laekas ei olnud muud kui need kaks kivilauda, mis Mooses oli Hoorebil
sinna pannud, kui Issand tegi Iisraeli lastega lepingu nende tulles
Egiptusemaalt. Ja kui preestrid pühamust väljusid, siis sündis, et pilv täitis
Issanda koja ja preestrid ei võinud jääda teenima pilve pärast: sest Issanda
auhiilgus oli täitnud Issanda koja. Siis kõneles Saalomon:
«Issand on öelnud,
et ta tahab elada pimeduses.

Mina olen sulle ehitanud valitsuskoja,
su igavese eluaseme paiga. »
R: Tõuse, Issand, asu oma hingamispaika!
Vaata, me kuulsime sellest Efratas,
me leidsime selle Jaari väljadelt.
Mingem nüüd ta eluasemeisse,
kummardugem tema jalgade järi ette!
Sinu preestrid ehtigu endid õigusega
ja su vagad hõisaku!
Oma sulase Taaveti pärast
ära lükka tagasi oma võitud mehe palet!
Jeesus jutlustas evangeeliumi Kuningriigist
ning tervendades haigeid ja vigaseid rahva seas.
Halleluuja.

Sõitnud üle järve, Jeesus ja tema jüngrid tulid randa Genneesaretis.
Ja kui nad paadist välja astusid, tunti Jeesus kohe ära ja joosti läbi kogu
too maakoht ning hakati haigeid kandma kanderaamidel sinna, kus ta
kuuldi olevat. Ja kuhu ta iganes tuli, olgu küladesse või linnadesse või
asulatesse, asetati haiged turgudele ja paluti Jeesust, et nad saaksid
puudutada kas või tema kuuepalistust, ja kes iganes teda puudutasid, need
paranesid.
TSÜKL I
(1M 1,20-2,4a; Ps 8,4-5. 6-7. 8-9. ; Mk 7,1-13)
Jumal ütles: «Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud
taevalaotuse poole!» Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad
olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kõiksugu tiibadega
linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea. Ja Jumal õnnistas
neid ja ütles: «Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja
lindusid saagu palju maa peale!» Siis sai õhtu ja sai hommik - viies päev.
Ja Jumal ütles: «Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi,
kariloomad ja roomajad ja metsloomad nende liikide järgi!» Ja nõnda
sündis: Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi, ja kariloomad nende
liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi,
et see oli hea.
Ja Jumal ütles: «Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad
valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu
maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!» Ja Jumal lõi
inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja
naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: «Olge viljakad ja teid
saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle
meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!»
Ja Jumal ütles: «Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu
maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu
teile roaks! Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja
kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu
haljast rohtu toiduks. » Ja nõnda sündis. Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli
teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues
päev. Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud. Ja
Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas
seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud. Ja Jumal
õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud
kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud. See on lugu taeva ja maa
sündimisest, kui need loodi.
R: Issand, meie Jumal, kui auline on sinu nimi kogu maailmas!
Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd,
kuud ja tähti, mis sa oled rajanud,
siis mis on inimene, et sa temale mõtled,
ja inimesepoeg, et sa tema eest hoolitsed?
Sa tegid ta pisut alamaks Jumalast
ja ehtisid teda au ja austusega.
Sa seadsid ta valitsema oma kätetööd;
kõik sa panid tema jalge alla.
Lambad, kitsed ja härjad, kõik,

samuti metsloomad,
taeva linnud ja mere kalad
ja kõik, mis mere radadel liigub.
TSÜKL II
(1 Kn 22-23,27-30; Ps 84:3,4,5+10,11; Mk 7,1-13)
Siis astus Saalomon Issanda altari ette kogu Iisraeli koguduse juuresolekul
ja sirutas oma käed taeva poole ning ütles: «Issand, Iisraeli Jumal! Sinu
sarnast jumalat ei ole ülal taevas ega all maa peal: sina pead lepingut ja
osadust oma sulastega, kes käivad su ees kõigest südamest, Aga kas Jumal
tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevas ja taevaste taevas ei mahuta
sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud. Aga pöördu oma
sulase palve ja ta anumise poole, Issand, mu Jumal, et sa kuuleksid
kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane täna palvetab sinu ees, et su silmad
oleksid lahti ööd ja päevad selle koja kohal, selle paiga kohal, mille kohta
sa oled öelnud: Seal peab olema minu nimi!, et sa kuuleksid palvet, mida
su sulane palvetab selle paiga poole! Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli
rahva anumist, kuidas nad palvetavad selle paiga poole! Jah, kuule paigast,
kus sa elad - taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!
R: Kui armas on sinu tempel, Issand!
Issanda õuesid igatseb
ja ihaldab mu hing;
mu süda ja mu ihu
hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole.
Lind on ju enesele aseme leidnud
ja pääsuke enesele pesa,
kuhu ta paneb oma pojad:
sinu altarid, Issand Sebaot,
mu kuningas ja mu Jumal!
Õndsad on need,
kes elavad sinu kojas;
nad kiidavad sind alati.
Meie kilp, Jumal, vaata siia
ja pane tähele oma võitud mehe palet!
Sest üks päev sinu õuedes
on parem kui muid tuhat;
ma seisan pigemini läve juures
oma Jumala kojas,
kui viibin õelate majades.
Halleluuja. (Ps 118,36a. 29b)

Suur Jumal, pööra mu süda sinu tunnistuste poole,
kingi mulle oma Seadus!
Halleluuja.
Kui variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast,

kogunesid Jeesuse juurde, nägid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata,
see tähendab pesemata kätega leiba söövat. Variserid ja kõik juudid
söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad
kinni esivanemate pärimusest. Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö
enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud
pidada: karikate ja kausside ja katelde ja lavatsite pesemist.
Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: «Miks sinu jüngrid ei käi

esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba pühitsemata kätega?»
Aga Jeesus ütles neile: «Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud

Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: «See rahvas austab mind huultega, nende
süda on aga minust kaugel. Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades
õpetusena inimeste käskimisi. » Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate
inimeste pärimust. »
Ja Jeesus ütles neile: «Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga
kindlustada oma pärimust! Mooses ütles ju: «Austa oma isa ja oma ema!»
ja «Kes isa või ema sajatab, peab surma surema!», teie aga ütlete: Kui
inimene ütleb isale või emale: «Mis sinul iganes oleks minu käest saada,
on korban», see tähendab: templile pühendatud ohvriand, siis ei lase teie
teda enam midagi teha isa või ema heaks, muutes Jumala sõna kehtetuks
oma pärimusega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust. »
TSÜKL I
(1M 2,4b-9. 15-17; Ps 104,1-2a. 27-28. 29cde-30. ; Mk 7,14-23)
Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva, kui ainsatki väljapõõsast ei
olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest
Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud
põldu harimas, tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.
Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema
ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.
Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna

inimese, kelle ta oli valmistanud. Ja Issand Jumal laskis maast tõusta
kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu
keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.
Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma. Ja

Issand Jumal keelas inimest ja ütles: «Kõigist aia puudest sa võid küll
süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa
sellest sööd, pead sa surma surema!»
R: Kiida, mu hing, Issandat!
Issand, mu Jumal, sina oled väga suur,
austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.
Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga.
Kõik nad ootavad sind,
et sa neile annaksid nende toidu omal ajal.

Sa annad neile, ja nad korjavad kokku;
sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head.
Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu,
nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu.
Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse,
ja sina uuendad maa näo.
TSÜKL II
(1 Kn 10:1-10; Ps 37:5-6,30-31,39-40; Mk 7,14-23)
Kui Seeba kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest Issanda nime tõttu,

siis ta tuli teda mõistuküsimustega kimbutama. Ta tuli Jeruusalemma väga
suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga palju
kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juurde, siis ta kõneles
temaga kõigest, mis tal südame peal oli. Aga Saalomon vastas kõigile
tema küsimustele; ükski tema küsimus ei olnud kuningale liiga raske, ta
suutis vastata kõigile. Kui Seeba kuninganna nägi kõike Saalomoni
tarkust, ja koda, mille ta oli ehitanud, rooga ta laual, kuidas ta sulased
istusid, tema teenrite teenimist ja nende riietust, tema jooke ja tema
põletusohvreid, mis ta ohverdas Issanda kojas, siis ta jäi otse hingetuks. Ja
ta ütles kuningale: «See kõne oli tõsi, mis ma oma maal kuulsin sinust ja
sinu tarkusest. Aga mina ei uskunud neid jutte enne, kui ma tulin ja nägin
oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki. Sinul on rohkem
tarkust ja vara kui kuulduses, mida ma olin kuulnud. Õnnelikud on su
mehed, õnnelikud on need su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad
su tarkust. Kiidetud olgu Issand, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid, et
ta pani su Iisraeli aujärjele! Sellepärast et Issand Iisraeli igavesti armastab,
on ta sind pannud kuningaks, et sa teeksid, mis on kohus ja õige. » Ja ta
andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ning väga palju
palsameid ja kalliskive; nii suurt hulka palsameid kui see, mis Seeba
kuninganna andis kuningas Saalomonile, ei toodud enam kunagi.
R: Õige suu kõneleb tarkust!
Anna oma tee Issanda hooleks
ja looda tema peale;
küll ta toimetab kõik hästi!
Ta toob esile su õiguse nagu valguse
ja su õigluse nagu lõuna selguse.
Õige suu kõneleb tarkust
ja tema keel räägib õigust;
tema Jumala Seadus
on tema südames,
tema sammud ei kõigu.

Halleluuja. (J 17,17b. a)
Issand, sinu sõna on tõde;
pühitse neid tões!
Halleluuja.
Jeesus oli taas rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: «Kuulge
mind kõik ja mõistke! Väljaspool inimest ei ole midagi, mis tema sisse
minnes võiks teda rüvetada, vaid see, mis inimesest välja tuleb, rüvetab
inimest. Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!»
Kui Jeesus läks rahvahulga keskelt koju, küsisid ta jüngrid temalt selle
tähendamissõna tähendust. Ja tema ütles neile: «Kas teiegi olete
mõistmatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda
rüvetada, sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja?»
Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.
Aga ta ütles: «Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest, sest seest,
inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist,
abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust,
pühaduseteotust, kõrkust, rumalust - kõik need pahed tulevad seest välja,
ja need rüvetavad inimest. »
TSÜKL I
(1M 2,18-25; Ps 128,1bcd-2. 3. 4-5; Mk 7,24-30)
Issand Jumal ütles: «Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale
abi, kes tema kohane on.»
Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva
all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas
inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema. Ja
inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile
metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.
Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama;
siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga. Ja
Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi
tema Aadama juurde. Ja Aadam ütles:
«See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe
naiseks, sest ta on mehest võetud!»
Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja
nemad on üks liha!
Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud.
R: Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat.
Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat,
kes käib tema teedel.
Sa sööd siis oma käte vaevast,

Su naine on nagu viljakas viinapuu
su maja nurgas;
su pojad on nagu õlipuu võsud
su laua ümber.
Vaata, nõnda õnnistatakse tõesti meest,
kes kardab Issandat!
ja saagu sa näha Jeruusalemma head põlve
kogu oma eluaja!
TSÜKL II
(1 Kn 11:4-13; Ps 106:3-4,35-36,37+40; Mk 7,24-30)
See sündis Saalomoni vanas eas, et ta naised pöörasid tema südame teiste
jumalate poole; ta süda ei olnud siiras Issanda, oma Jumala vastu, nagu oli
olnud tema isa Taaveti süda. Saalomon käis siis siidonlaste jumalanna
Astarte ja ammonlaste jäleduse Milkomi järel. Saalomon tegi kurja Issanda
silmis ega käinud ustavalt Issanda järel nagu tema isa Taavet. Sel ajal
ehitas Saalomon ohvrikünka Kemosele, moabide jäledusele, Jeruusalemma
ees oleva mäe peale, ja Moolokile, ammonlaste jäledusele. Seda tegi ta
kõigi oma võõramaalastest naiste heaks, kes suitsutasid ja ohverdasid oma
jumalatele. Aga Issand vihastas Saalomoni peale, et ta oma südame oli ära
pööranud Issandast, Iisraeli Jumalast, kes oli ennast temale kaks korda
ilmutanud ja oli temale andnud käsu selle asja pärast, et ta ei käiks teiste
jumalate järel; ent tema ei olnud pidanud, mis Issand oli käskinud. Ja
Issand ütles Saalomonile: «Sellepärast et sinuga on nõnda sündinud ja et sa
ei ole pidanud minu lepingut ja minu seadusi, mis ma sulle andsin, kisun
ma tõesti kuningriigi sinult ja annan sinu sulastele. Aga su isa Taaveti
pärast ei tee ma seda sinu päevil: ma kisun selle ära sinu poja käest. Ometi
ei kisu ma ära kogu kuningriiki: ühe suguharu ma annan su pojale oma
sulase Taaveti pärast ja Jeruusalemma pärast, mille ma olen välja valinud.
»
R: Mõtle meile, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu.
Õndsad on need,
kes peavad tema seadusi
ja kes teevad õigust igal ajal.
Mõtle minule, Issand,
su head meelt mööda oma rahva vastu,
tule mind katsuma oma abiga,
vaid nad segasid endid paganarahvastega
ning õppisid nende tegusid.
Nad teenisid nende ebajumalaid
ja need said neile püüniseks.
Nad ohverdasid oma poegi
ja tütreid kurjadele vaimudele

Siis süttis Issanda viha oma rahva vastu
ja tema pärisosa sai jäledaks tema meelest;
Halleluuja. (Jk 1,21)
Pange maha kõik rüvedus, võtke vastu sõna,
mis suudab päästa teie hinge.
Halleluuja.
Jeesus tõusis ja läks sealt ära Tüürose alale. Ja ta läks sisse ühte majja,
soovides, et keegi ei tunneks teda ära.
Ent ta ei saanud jääda varju, sest otsekohe tuli üks naine, kes oli temast
kuulnud, kelle tütrekesel oli rüve vaim, ning langes ta jalge ette. Aga see
naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja see palus teda, et ta ajaks
kurja vaimu tema tütrest välja.
Ja Jeesus ütles talle: «Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus
võtta laste leiba ja visata koerakestele!»
Naine aga vastas talle: «Issand, koerakesed ju söövad laua all laste
raasukesi!»
Ja Jeesus ütles talle: «Sellesama sõna pärast mine! Kuri vaim on sinu
tütrest ära läinud!» Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas ja
kurja vaimu olevat lahkunud.
AASTARINGI 5. REEDE
TSÜKL I
(1M 3,1-8; Ps 32,1bcd-2. 5. 6. 7; Mk 7,31-37)
Madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud,
ja ta ütles naisele: «Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte
ühestki rohuaia puust?» Ja naine vastas maole: «Me sööme küll rohuaia
puude vilja, aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te
ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!» Ja madu ütles
naisele: «Te ei sure, kindlasti mitte, aga Jumal teab, et päeval, mil te
sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes
head ja kurja.» Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele
himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta
võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi. Siis nende
mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad
õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled. Ja nad kuulsid
Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks
läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest
rohuaia puude keskele.
R: Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud.

ma ütlesin: «Ma tunnistan Issandale
oma üleastumised. »
TSÜKL II
(1 Kn 11:29-32, 12:19; Ps 81:10-11ab,12-13,14-15; Mk 7,31-37)
Aga sel ajal sündis, et Jerobeam läks Jeruusalemmast välja ja prohvet,

siilolane Ahija, kellel oli uus kuub seljas, juhtus teel temale vastu; ainult
nemad kahekesi olid väljal. Siis Ahija haaras kinni sellest uuest kuuest,
mis tal seljas oli, ja kiskus selle kaheteistkümneks tükiks ning ütles
Jerobeamile: «Võta enesele kümme tükki, sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli
Jumal: Vaata, ma kisun kuningriigi Saalomoni käest ja annan kümme
suguharu sinule. Aga üks suguharu jäägu temale mu sulase Taaveti pärast
ja Jeruusalemma linna pärast, mille ma olen valinud kõigi Iisraeli
suguharude seast. » Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni
tänapäevani.
R: Mina olen Jumal; kuula mind, mu rahvas!
Ärgu olgu su seas võõrast jumalat
ja ära kummarda võõramaa jumala ette!
Mina olen Issand, sinu Jumal,
kes tõin sind Egiptusemaalt;
Aga mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält,
Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda.
Siis ma andsin nad nende südame paadumusse
ja nad käisid oma arvamiste järgi.
Oh et mu rahvas mind kuulaks
ja Iisrael käiks minu teedel!
Ma alistaksin varsti nende vaenlased
ja pööraksin oma käe nende rõhujate vastu. »
Halleluuja. (vt. Ap 16,14b)

Ava me süda, Issand
et me kuuleksime Sinu sõnumit.
Halleluuja.
Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde,
Kümnelinnamaa piirkonna keskele. Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne
ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale. Ja Jeesus võttis ta
rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas
ta keelt ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: «Effata!», see on
«Avane!» ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta
rääkis korralikult. Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi,
aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid. Ja nad olid
üliväga vapustatud ja ütlesid: «Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid
kuulma ja keeletud rääkima!»
TSÜKL I
(1M 3,9-24; Ps 90,2. 3-4. 5-6. 12-13; Mk 8,1-10)
Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: «Kus sa oled?»
Ja tema vastas: «Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen

alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.» Siis ta küsis: «Kes on sulle teada
andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind
keelasin söömast?»
Ja Aadam vastas: «Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle
puust ja ma sõin.» Ja Issand Jumal küsis naiselt: «Miks sa seda tegid?»
Ja naine vastas: «Madu pettis mind, ja ma sõin. »
Siis Issand Jumal ütles maole: «Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi
koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal
ja põrmu sööma kogu eluaja! Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele,
sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda
sa salvad. »
Naisele ta ütles: «Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled:
sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema
valitseb su üle. »
Aga Aadamale ta ütles: «Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust,
millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu
maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma
kogu eluaja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed
olgu sulle toiduks! Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle
mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle
põrmuks saama!»
Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.
Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile

selga. Ja Issand Jumal ütles: «Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie
hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega
võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!»
Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad,
millest ta oli võetud. Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole
Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid
elupuu teed.
R: Issand, sina oled meile eluasemeks põlvest põlve.
Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi,

oled sina, Jumal, igavesest igavesti.
Sina viid inimese jälle põrmu
ja ütled: «Tulge tagasi, inimlapsed!»
Sest tuhat aastat on sinu silmis
nagu eilne päev, kui see on möödunud,
ja nagu vahikord öösel.
Sa uhud nad ära, nad on nagu uni,
nagu rohi, mis hommikul haljendab.
See õitseb hommikul ja haljendab,
õhtul see närtsib ja kuivab ära.
Õpeta meid meie päevi arvestama,
et me saaksime targa südame!
Pöördu tagasi, Issand! Oh kui kaua?
Halasta oma sulaste peale!
TSÜKL II
(1 Kn 12:26-32, 13:33-34; Ps 106:6-7ab,19-20,21-22; Mk 8,1-10)

Ja Jerobeam mõtles oma südames: «Nüüd läheb kuningriik tagasi Taaveti
soole. Kui see rahvas läheb ohverdama tapaohvreid Issanda kojas
Jeruusalemmas, siis pöördub selle rahva süda nende isanda, Juuda kuninga
Rehabeami poole ja nad tapavad minu ning pöörduvad Juuda kuninga
Rehabeami poole. » Ja kuningas pidas nõu, valmistas siis kaks kuldvasikat
ning ütles rahvale: «Saagu teile küllalt Jeruusalemma minekust! Vaata,
Iisrael, siin on sinu jumalad, kes tõid sind ära Egiptusemaalt. » Ja ta pani
ühe Peetelisse ja teise Daani. Sellest aga tuli patt, et rahvas läks neist ühe
juurde kuni Daanini. Ja Jerobeam ehitas ohvriküngastele kodasid ning
seadis preestreid igasugu rahvast, kes ei olnud leviidid. Ja ta seadis
kaheksanda kuu viieteistkümnendale päevale samasuguse püha, nagu oli
Juudamaal, ja läks ise üles altarile; nõnda tegi ta Peetelis, et ohverdada
vasikaile, mis ta oli teinud. Ja ta seadis Peetelis preestrid ohvriküngaste
tarvis, mis ta oli teinud. Pärast seda lugu ei pöördunud Jerobeam ometi
mitte oma kurjalt teelt, vaid seadis jälle ohvriküngaste preestreid igasugu
rahvast; kes aga soovis, selle käe ta täitis ja see sai ohvrikünka preestriks.
Ja see asi sai patuks Jerobeami soole, põhjuseks seda hukata ja maa pealt
hävitada.
Me oleme pattu teinud nagu meie esiisad,
me oleme teinud paha ja olnud õelad.
Meie esiisad Egiptuses
ei saanud õieti aru su imetegudest.
Nad tegid vasika Hoorebi mäe ääres
ning kummardasid valatud kuju.
Nad vahetasid oma Aulise

rohtu sööva härja kuju vastu.
Nad unustasid Jumala, oma päästja,
kes oli teinud suuri asju Egiptuses,
imetegusid Haami maal,
kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.
Halleluuja.
Inimene ei ela üksnes leivast,
vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.
Halleluuja.
Neil päevil, kui taas oli koos suur rahvahulk ja neil ei olnud midagi süüa,
kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ja ütles neile: «Mul on rahvast hale,
sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi
süüa. Ja kui ma lasen nad koju söömata, siis nad nõrkevad teel, sest
mõned neist on tulnud kaugelt.»
Ja ta jüngrid vastasid talle: «Kuidas võib keegi siin kõrbes nende kõhud
täis sööta?»
Ja ta küsis neilt: «Mitu leiba teil on?»
Nemad ütlesid: «Seitse. »
Ja Jeesus käskis rahvahulgal maha istuda ning võttis need seitse leiba,
tänas, murdis ja andis oma jüngrite kätte, et nad jagaksid need, ja nad
viisid leiva rahvale. Ja neil olid mõned kalakesed, ja tema, õnnistades
neid, käskis ka need viia rahvale.
Ja nad sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.
Inimesi oli aga umbes neli tuhat. Ja Jeesus laskis neil minna.
Ja Jeesus astus kohe koos oma jüngritega paati ja läks Dalmanuuta aladele.

Srk 15:15-20; Ps 119:1-2,4-5,17-18,33-34; 1Kr 2:6-10; Mt 5:17-37 või Mt 5:20-22,27-28,33-34,37
Lugemine Siiraki tarkuseraamatust
Kui tahad, siis pead käske, ja jääd ustavaks, kui meeldib.
Tema on pannud sinu ette tule ja vee: kumba tahad - siruta käsi!
Inimese ees on elu ja surm: kumma ta neist valib, see temale antakse.
Sest Issanda tarkus on suur, ta on vägev valitsemises ja näeb kõike.
Tema silmad on nende peal, kes teda kardavad, ja ta teab kõiki inimese
tegusid.
Tema ei ole kedagi käskinud olla jumalakartmatu
ega ole kellelegi andnud luba pattu teha.
See on Jumala sõna
R: Õndsad on need, kes käivad Issanda seaduse jargi!
Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu,
kes käivad Issanda Seaduse järgi!
Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi
ja nõuavad teda kõigest südamest,
Sina oled käskinud
oma korraldusi hästi pidada.
Oh, et mu elutee oleks kindel,

et ma peaksin su määrusi.
Tee head oma sulasele,
et ma elaksin ja hoiaksin sinu sõna!
Ava mu silmad nägema
su Seaduse imesid!
Õpeta mulle, Issand, oma määruste teed,
et ma seda otsani peaksin!
Anna mulle arusaamist panna tähele su Seadust
ja seda pidada kõigest südamest!
Lugemine Apostel Pauluse esimesest kirjast Korintlastele
Tarkusest me kõneleme täiuslike seas; ent mitte praeguse ajastu ega selle
kaduvate valitsejate tarkusest, vaid me kõneleme Jumala saladusse
peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne
ajastuid. Ükski praeguse ajastu valitsejaist ei ole seda ära tundnud, sest kui
nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad kirkuse Issandat risti löönud. Kuid
nõnda nagu on kirjutatud:
«Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole
tõusnud -
selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad. » Aga meile on

Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala
sügavused.
See on Jumala sõna

Halleluuja.
Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna,
ja minu Isa armastab teda ja me tuleme tema juurde
Halleluuja.
Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei

ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja
ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik,
mis sündima peab, on sündinud. Seda, kes iganes nendest käskudest ka
kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige
pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse
suureks taevariigis. Sest ma ütlen teile: Kui teie õigus ei ole märksa
suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki! Te
olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei tohi tappa! ja igaüks,
kes tapab, peab minema kohtu alla. Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma
venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb:
«Tola!», peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: «Sina jäle!», peab
minema tulepõrgusse. Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle
tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari
ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!
Ole varmalt järeleandlik oma vastasele, kuni sa oled temaga teel, et sinu
vastane sind ei annaks kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ja
sind ei heidetaks vangi! Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja,
kui oled tagasi maksnud viimsegi veeringu. Te olete kuulnud, et on
öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise
peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu
rikkunud. Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja
heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui
lasta kogu keha heita põrgusse. Ja kui su parem käsi ajab sind patustama,
siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa
oma kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse. Seaduses on öeldud:
Mees, kes oma naise minema ajab, andku talle lahutuskiri! Aga mina ütlen
teile: Igaüks, kes oma naise muul põhjusel kui liiderdamise pärast minema
ajab, teeb oma naisest abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud
naise, rikub abielu. Veel olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud:
«Sa ei tohi valet vanduda!» ja «Issandale antud vandeid tuleb pidada!»
Aga mina ütlen teile: Ärge vanduge üldse, ei taeva juures, sest see on
Jumala troon, ega maa juures, sest see on tema jalgealune järg, ega
Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn! Ära vannu ka oma
pea juures, sest ise ei saa sa ühtegi juuksekarva valgeks või mustaks teha!
Iga teie «jah» olgu «jah» ja iga «ei» olgu «ei», aga mis üle selle, see on
kurjast.
(3M 13,1-2. 44-46; Ps 32,1bcd-2. 5. 11; 1Kr 10,31-11,1; Mk 1,40-45)
Lugemine kolmas Moosese raamatust:
Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes:
«Inimene, kelle ihunahal on muhk või lööve või valge laik ja see areneb
tema ihunahal pidalitõveks, tuleb viia preester Aaroni või mõne tema poja
juurde, kes on preester.
Inimene on, ta on roojane; preester peab tingimata tema roojaseks

kuulutama, sest ta on peast nakatatud! Ja pidalitõbisel, kellel on nakatus,
olgu rebitud riided, lahtised juuksed, aga habe peidetud, ja ta peab
hüüdma: «Roojane! Roojane!» Niikaua kui tal on lööve, olgu ta roojane; ta
on roojane, ta elagu üksinda, ta eluase olgu väljaspool leeri!
R: Issand sine oled minu pelgupaik je hõiskamine.

ma ütlesin: «Ma tunnistan Issandale
oma üleastumised. »
Rõõmutsege Issandas
ja ilutsege, te õiged!
Ja hõisake kõik,
kes olete õiglased südamelt!
Vennad:
Kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud - tehke seda Jumala
austamiseks! Ärge olge komistuseks ei juutidele ega kreeklastele ega
Jumala kogudusele, nii nagu minagi püüan igati kõigile meeldida ning ei
otsi oma, vaid paljude kasu, et nad päästetaks.
Võtke mind eeskujuks, nagu mina võtan Kristuse!

Meie seas on tõusnud suur prohvet,
ja Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest.
Halleluuja.
Jeesuse juurde tuli pidalitõbine, palus teda ja põlvili heites ütles talle: «Kui
sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!» Ja Jeesusel hakkas temast hale, ta
sirutas oma käe välja, puudutas teda ja ütles: «Ma tahan, saa puhtaks!» Ja
otsekohe lahkus pidalitõbi temast ja ta sai puhtaks.
Ja Jeesus hoiatas meest ja saatis ta kohe minema. Jeesus ütles talle:

«Vaata, et sa kellelegi midagi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja
ohverda oma puhtaks saamise eest, mis Mooses on käskinud, neile
tunnistuseks!»
See aga läks ja hakkas igal pool kõnelema ja seda uudist levitama, nii et
Jeesus ei saanud enam avalikult minna ühtegi linna, vaid pidi viibima
eemal asustamata paigus. Ja kõikjalt tuldi tema juurde.
(Jr 17:5-8; Ps 1; 1Kr 15:12. 16-20; Lk 6:17-26)

Nõnda ütleb Issand: „Neetud on see, kes loodab inimeste peale,
kes arvab, et surelikud on tema vägi ja kelle süda lööb lahku Issandast!
See mees on otsekui kõrreke kõrbes – vihmasadu jääb tal nägemata;
kivikangrul asub tema, soolakõrbes, kus ei ole elu.
Õnnis on see, kes loodab Issanda peale, kelle ootus on Issand!
See mees on otsekui vee äärde istu’tud puu, mis ajab juuri oja kaldal;
ei karda tema palavat aega, vaid haljad on tema lehed;
ei ole tal muret põua ajal, ei lakka tema vilja kandmast. ”
See on Jumala söna,
R: Õnnis on see, kes loodab Issanda peale!
Õnnis on see, kes ei käi õelate nõul,
ei kõnni patuste teel,
ei istu pilkajate killas,
vaid kelle rõõm on Issanda õpetus,
kes Tema õpetust laulab päeva ja ööd.
Ta on kui vee äärde istu’tud puu,
mis vilja kannab õigel ajal:
ei närtsi tema lehed
ning kõik läheb korda, mis ta teeb.

Ei õelatega ole nõnda,
nemad on aganad, tuule kanda;
sest Issand valvab õigete rada,
aga hukka viib õelate tee.
Vennad! Kui Kristusest kuulutatakse, et Tema on surnuist üles äratatud,
kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist pole

olemaski?
Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust üles äratatud;
kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine –
siis olete teie ikka veel oma pattudes
ja siis on hukkunud ka need, kes on Kristuses magama läinud.
Kui me üksnes selles elus Kristuse peale loodame,
siis me oleme kõigist inimestest kõige armetumad.
Ent Kristus on üles äratatud, uudseviljana magamaläinute hulgast.
Halleluuja.
Nõnda ütleb Issand: olge rõõmsad ja hõisake,
sest te saate suure palga taevas!
Halleluuja.
Kui Jeesus oli oma jüngritega mäe otsast alla tulnud, jäi Ta ühte paika
tasasel maal,
kus oli koos suur hulk Tema jüngreid ja väga palju rahvast
kogu Juudamaalt ja Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikult.
Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles:
„ Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on jumalariik;
õndsad olete teie, kes te praegu nälgite, sest teie saate küllaga;
õndsad olete teie, kes te praegu nutate, sest teie saate naerda;
õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad, teid eneste hulgast välja
heidavad,
kui nad teid teotavad ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast!
Olge rõõmsad ja hõisake sel päeval, sest vaata: taevas on teie palk suur.
Sedasama tegid ju nende isad prohvetitele.
Aga häda teile, rikkad, sest teie olete oma lohutuse juba kätte saanud;
häda teile, kelle kõht on täis praegu, sest teie saate nälga näha;
häda teile, kes te praegu naerate, sest teie saate leinata ja nutta!
Häda teile, kui kõik inimesed teid kiidavad –
sest sedasama tegid nende isad valeprohvetitele!”
TSÜKL I
(1M 4,1-15. 25; Ps 50,1bcd+8. 16bcd-17. 20-21; Mk 8,11-13)
Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes jäi lapseootele ja tõi Kaini ilmale
ning ütles: «Ma olen Issanda abiga mehe ilmale toonud. » Ja tema sünnitas
taas: ta venna Aabeli. Ja Aabel oli lambakarjane, Kain aga oli põllumees.
Ja mõne aja pärast juhtus, et Kain tõi Issandale roaohvri maaviljast, ja ka

Aabel tõi oma lammaste esimesest soost ning nende rasvast, ja Issand
vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale, aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei
vaadanud. Siis Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha. Ja Issand küsis
Kainilt: «Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd? Eks ole:
kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis
luurab patt ukse ees ja himustab sind. Kuid sina pead tema üle valitsema!»
Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: «Lähme väljale!» Ja kui nad väljal
olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.
Aga Issand küsis Kainilt: «Kus on su vend Aabel?»
Ja tema vastas: «Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?»
Ja tema ütles: «Mis sa oled teinud? Sinu venna vere hääl kisendab maa
pealt minu poole! Aga nüüd ole sa neetud siit maa pealt, mis oma suu on
avanud, su venna verd sinu käest vastu võttes! Kui sa harid maad, siis see
ei anna sulle enam oma rammu. Sa pead maa peal olema hulkur ja
põgenik!»
Ja Kain ütles Issandale: «Mu karistus on suurem, kui ma suudan kanda!

Vaata, sa oled mind täna ära ajanud siit maalt ja ma pean varjule minema
su palge eest ning maa peal olema hulkur ja põgenik. Ja igaüks, kes mind
leiab, tapab mu. »
Ja Issand ütles temale: «Ei, sugugi mitte, vaid igaühele, kes Kaini tapab,
peab seitsmekordselt kätte makstama!» Ja Issand pani Kainile märgi, et
leidja teda maha ei lööks. Ja Aadam sai taas ühte oma naisega, kes tõi
ilmale poja ja pani temale nimeks Sett, öeldes: «Jumal andis mulle teise
järeltulija Aabeli asemele, kuna Kain ta tappis. »
R: Tooge Jumalale ohvriks tänu!
Vägev Jumal Issand kõneleb
ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.
«Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest
ja võtad oma suhu minu lepingu?
Sina ju vihkad õpetust
ja heidad mu sõnad oma selja taha.
Sa istud ja kõneled oma venna vastu
ja laimad oma ema poega.
Seda sa tegid, aga mina olin vait.
Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina?
Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!»
TSÜKL II
(1M 4,1-15. 25; Ps 119:67-68,71-72,75-76; Mk 8,11-13)
Lugemine Apostel Jaakobuse kirjast::
Jaakobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane, saadab tervitusi

kaheteistkümnele hajali asuvale suguharule. Pidage seda lausa rõõmuks,
mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et
teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. Aga kannatlikkus olgu
täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka.
Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile
annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. Aga ta palugu usus, ilma
kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud
merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab
Issandalt, ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel.
Madal vend kiidelgu oma kõrgusest, rikas aga oma madalusest, sest ta
kaob nagu rohu õieke. Sest päike tõuseb lõõsaga ja kuivatab ära rohu, selle
õieke variseb maha ja ta palge kaunidus kaob. Nõnda närtsib ka rikas oma
ettevõtmistes.
R: Tulgu su halastused minu peale, et ma elaksin
Enne kui mind vaevati, eksisin ma eemale;
aga nüüd ma hoian sinu ütlusi.
Sina oled hea ja teed head;
õpeta mulle oma määrusi!
Mulle on hea, et mind vaevati,
et ma õpiksin su määrusi.
Seadus su huultelt on mulle kallim
kui tuhanded kulda ja hõbedat.

Ma tean, Issand, et su seadused on õiged
ja et sa ustavuses mind oled vaevanud.
Olgu nüüd su heldus mulle troostiks,
nõnda nagu sa oled ütelnud oma sulasele!
Mina olen tee ja tõde ja elu, ütleb Issand;
ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.
Halleluuja.
Variserid tulid välja ja hakkasid kiusates Jeesust küsitlema, nõudes temalt

tunnustähte taevast. Ja Jeesus ohkas sügavasti oma vaimus ja ütles: «Miks
see sugupõlv nõuab tunnustähte? Tõesti, ma ütlen teile, sellele sugupõlvele
ei anta tunnustähte!»
Ja jättes nad sinnapaika, astus Jeesus taas paati ning siirdus vastaskaldale.
TSÜKL I
(1M 6,5-8; 7,1-5. 10; Ps 29,1bc-2. 3ac-4. 3b+9de-10; Mk 8,14-21)
Kui Issand nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame
mõtlemised iga päev üksnes kurjad, siis Issand kahetses, et ta inimese oli
teinud maa peale, ja ta süda valutas. Ja Issand ütles: «Ma tahan inimese,
kelle ma olen loonud, maa pealt kaotada, niihästi inimesed kui loomad ja
roomajad ja taeva linnud, sest ma kahetsen, et ma nad olen teinud!»
Aga Noa leidis armu Issanda silmis.
Ja Issand ütles Noale: «Mine sina ja kogu su pere laeva, sest ma olen
näinud, et sa selle rahvapõlve seas minu ees õige oled. Võta enesele
kõigist puhtaist loomadest seitse paari, isane ja emane; ja loomadest, kes
puhtad ei ole, kaks - isane ja emane. Nõndasamuti lindudest taeva all seitse
paari, isane ja emane, et nende sugu jääks elama kogu maa peale. Sest
juba seitsme päeva pärast ma lasen vihma sadada maa peale nelikümmend
päeva ja nelikümmend ööd, ja ma kaotan maapinnalt kõik olendid, keda
ma olen teinud!»
Ja Noa tegi kõik nõnda, nagu Issand teda käskis. Ja seitsme päeva pärast
tuli veeuputus maa peale.
Andke Issandale, te jumalalapsed,
pühas ehtes kummardage Issandat!
Issanda hääl on vete peal;
Issand on suurte vete peal.

Issanda hääl kostab võimsasti;
Issanda hääl kostab toredasti.
Auhiilguse Jumal müristab;
tema templis ütlevad kõik: «Auhiilgust!»
Issand istus aujärjel veeuputuse tulles,
ja Issand jääb kuningaks igavesti!
TSÜKL II
(1M 6,5-8; 7,1-5. 10; Ps 94:12-13a,14-15,18-19; Mk 8,14-21)
Lugemine Apostel Jaakobuse kirjast:
Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis
ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.
Ärgu kiusatav öelgu: «Jumal kiusab mind!» Sest Jumalat ei saa kiusata
kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese
himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta
ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma. Ärge eksige, mu armsad
vennad! Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle
juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Tema on oma tahtel meid
sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute
seas.
R: Õnnis on mees, keda sina õpetad!
Õnnis on mees,
keda sina, Issand, karistad
ja kellele sina õpetad oma Seadust,
et temale anda vaikset elu kurjal ajal,
Sest Issand ei tõuka ära oma rahvast
ega jäta maha oma pärisosa,
vaid kohus taotleb jälle õigust
ja selle järgi käivad kõik,
kes on õiglased südamelt.
Kui ma ütlesin: «Mu jalg vääratab»,
siis sinu heldus, Issand, toetas mind.
Kui mu südames oli palju muremõtteid,
siis sinu lohutused trööstisid mu hinge.
Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna,
ja minu Isa armastab teda ja me tuleme tema juurde.
Halleluuja.

Jüngrid olid unustanud kaasa võtta leiba, neil polnud paadis kaasas midagi
peale ühe leiva. Ja Jeesus kinnitas neile: «Vaadake ette, hoiduge variseride
haputaignast ja Heroodese haputaignast!»
Ja nemad arutasid omavahel: «See ongi see, et meil ei ole leiba!»
Seda märgates ütles Jeesus neile: «Mis te arutate, et teil ei ole leiba? Kas
te ikka veel ei mõista ega saa aru? Kas teie süda on ikka veel kõva?
Silmad teil on, aga te ei näe, ja kõrvad teil on, aga te ei kuule. Ja kas teil
ei ole meeles, kui ma viis leiba murdsin viiele tuhandele, mitu korvitäit
palakesi te korjasite?»
Nad ütlesid talle: «Kaksteist. »
«Kui seitse leiba oli neljale tuhandele, mitu korvitäit palakesi te siis
korjasite?»
Ja nad ütlesid: «Seitse. »
Ja Jeesus ütles neile: «Kas te ikka veel ei saa aru?»
TSÜKL I
(1M 8,6-13. 20-22; Ps 116,12-13. 14-15. 18-19ab; Mk 8,22-26)
Kui nelikümmend päeva oli möödunud, siis Noa avas laeva akna, mille ta
oli teinud, ja laskis välja ühe kaarna; see lendas sinna ja tänna, kuni vesi
maa pealt oli kuivanud.
Siis ta laskis enese juurest välja ühe tuvi, et näha, kas vesi on maa pealt
kahanenud. Aga tuvi ei leidnud oma jalavarvastele puhkepaika ja tuli
tagasi tema juurde laeva, sest vesi oli veel kogu maa peal; siis ta pistis
oma käe välja ja võttis tema ning pani enese juurde laeva. Ja ta ootas veel
teist seitse päeva ning laskis taas ühe tuvi laevast välja. Ja õhtul tuli tuvi
tema juurde, ja vaata, tal oli nokas õlipuu haljas leht. Siis Noa mõistis, et
vesi oli maa pealt kahanenud. Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis
ühe tuvi välja, aga see ei tulnud enam tagasi tema juurde.
Ja kuuesaja esimesel Noa eluaastal, esimese kuu esimesel päeval, oli vesi
maa pealt kuivanud. Ja Noa võttis ära laeva katuse ja vaatas, ja ennäe,
maapind oli tahenenud.
Ja Noa ehitas Issandale altari ja võttis kõigist puhtaist loomadest ja kõigist

puhtaist lindudest ning ohverdas altaril põletusohvreid. Ja Issand tundis
meeldivat lõhna ja Issand mõtles oma südames: «Ma ei nea enam maad
inimese pärast, sest inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest
peale; ma ei hävita ka enam kõike, mis elab, nõnda nagu ma olen teinud.
Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega
talv, päev ega öö. »
Kuidas ma tasun Issandale
kõik tema heateod minu vastu?
Ma tõstan üles päästekarika
Ma tasun oma tõotused Issandale
kogu ta rahva nähes.
Kallis on Issanda meelest
tema vagade surm.

Oma tõotused ma tasun Issandale
kogu ta rahva nähes,
Issanda koja õuedes,
sinu keskel, Jeruusalemm.
TSÜKL II
(1M 8,6-13. 20-22; Ps 15:2-3ab,3cd-4ab,5; Mk 8,22-26)
Teadke seda, mu armsad vennad! Iga inimene olgu aga kärmas kuulama,
pikaldane rääkima, pikaldane vihastama. Sest mehe viha ei soeta õigust
Jumala ees. Seepärast pange maha kõik rüvedus ja rohke kurjus ning võtke
tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud ja suudab päästa teie hinge.
Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid. Sest kui
keegi sõna kuuleb, aga selle järgi ei tee, siis ta sarnaneb mehega, kes
vaatleb oma ihulikku palet peeglist. Ta vaatles ennast, läks minema ja
unustas varsti, missugune ta oli. Kes on aga kummargil vaadanud
vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid
tegude tegija - see on õnnis oma tegemises. Kui keegi arvab end Jumalat
teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline
jumalateenistus on tühine. Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu
jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja
hoida iseennast maailma poolt määrimata.
R: Õige tuleb külla sinu kotta, Issand
See, kes elab laitmatult,

teeb õigust ja räägib tõtt oma südames,
kes keelt ei peksa,
ei tee teisele kurja
Kes ei tõsta laimujuttu
oma ligimese peale,
kelle silmis on jumalatud põlatavad,
aga auväärt need, kes Issandat kardavad,
kes oma raha ei anna laenuks,
et kasu saada, ega võta altkäemaksu süütu vastu.
Kes nii teeb,
see ei kõigu iialgi.
Halleluuja. (vt. Ef 1,17-18)
Isa, meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, valgusta meie südame silmi,
et me teaksime, milline lootus on tema kutsumises.
Halleluuja.
Jeesus ja tema jüngrid tulid Betsaidasse ja Jeesuse juurde toodi pime ja

paluti, et Jeesus teda puudutaks. Ja Jeesus haaras kinni pimeda käest, viis
ta külast välja ja sülitas ta silmadesse, pani käed ta peale ja küsis temalt:
«Kas sa näed midagi?»
Pime vaatas üles ja ütles: «Ma näen inimesi, sest ma märkan neid nagu
puid kõndimas. »
Seejärel pani Jeesus uuesti käed ta silmadele ja ta sai täiesti terveks ja nägi
kõike selgesti.
Ja Jeesus saatis ta koju, öeldes: «Ära mine külasse!»
TSÜKL I
(1M 9,1-13; Ps 102,16-18. 19-21. 29+22-23; Mk 8,27-33)
Jumal õnnistas Noad ja tema poegi ning ütles neile: «Olge viljakad, teid
saagu palju ja täitke maa! Teid peavad kartma ja pelgama kõik maa
loomad ja kõik taeva linnud, kõik, kes maa peal liiguvad, ja kõik mere
kalad; need on teie kätte antud. Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks;
kõik selle annan ma teile nagu halja rohugi.
Kummatigi ei tohi te liha süüa ta hingega, see on: ta verega! Tõepoolest,

teie eneste verd ma nõuan taga: ma nõuan seda kõigilt loomadelt, ja ma
nõuan inimestelt vastastikku inimese hinge! Kes valab inimese vere, selle
vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala näo järgi!
Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege
seal!»
Ja Jumal rääkis Noa ja tema poegadega, kes ta juures olid, ning ütles:
«Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid, ja iga elava
hingega, kes teie juures on: lindudega, kariloomadega ja kõigi
metsloomadega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast välja tulid, kõigi
maa loomadega. Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha
uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma. »
Ja Jumal ütles: «Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures
oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see: ma panen pilvedesse
oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.
R: Issand vaatab taevast ilmamaad.
Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime
ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.
Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni,
siis ilmub ta oma auhiilguses.
Ta on kaldunud nende palve poole,
ega ole põlanud nende palvet.
Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks;
siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,
et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest,
Issand on taevast vaadanud ilmamaad,
et kuulda vangide ägamist
ja vabastada surmalapsed.
Su sulaste lapsed leiavad eluaseme
ja nende sugu on kinnitatud sinu ees,

et Siionis kuulutataks Issanda nime
ja Jeruusalemmas tema kiitust,
kui kõik rahvad ja riigid
kogutakse kokku teenima Issandat.
TSÜKL II
(Jk 2:1-9; Ps 34:2-3,4-5,6-7; Mk 8,27-33)
Mu vennad, ärgu olgu teie usk meie kirkuse Issandasse Jeesusesse

Kristusesse ühendatud vahetegemisega inimeste vahel! Kui teie
kogunemisele astub sisse kuldsõrmustega mees säravas rõivas ja astub
sisse ka vaene räpases rõivas ning teie pöördute särava rõiva kandja poole
ja ütlete talle: «Sina istu siia paremale kohale!», vaesele aga: «Sina seisa
seal!» või: «Istu siia mu jalajäri ette maha!» - kas te siis ei ole mõttes
vahet teinud ja saanud erapoolikuiks kohtumõistjaiks? Kuulge, mu armsad
vennad, eks ole Jumal selle maailma vaesed valinud saama usu läbi
rikasteks ja pärima kuningriiki, mille ta on tõotanud neile, kes teda
armastavad? Teie aga olete häbistanud vaest! Eks just rikkad rõhu teid ja
eks just nemad vea teid kohtuisse? Eks just nemad teota seda kaunist
nime, mis on nimetatud teie üle? Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate
kuninglikku seadust kirjasõna järgi: «Armasta oma ligimest nagu
iseennast!» Aga kui te soosite ühte rohkem kui teist, siis te teete pattu ja
Seadus tunnistab teid üleastujaiks.

Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus minu suus.
Issandast kiitleb mu hing.
Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad.
Ülistage Issandat koos minuga
ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle
ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest.
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust
ja nende palgeile ei tule kunagi häbi.
Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema
kõigist ta kitsikustest.
Halleluuja. (J 6,63b. 68b)
Sinu sõnad, Issand, on vaim ja elu;
Sinul on igavese elu sõnad.
Halleluuja.

Jeesus ja ta jüngrid läksid edasi Filippuse Kaisarea küladesse. Ja teel küsis
ta oma jüngritelt: «Kelle ütlevad inimesed minu olevat?» Aga nemad
ütlesid talle: «Ristija Johannese, ja teised Eelija, teised aga ühe
prohveteist.» Ja tema küsis neilt: «Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?»
Peetrus kostis: «Sina oled Messias!» Ja ta hoiatas neid, et nad midagi tema
kohta ei räägiks.
Ja ta hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning

hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama
ning kolme päeva pärast üles tõusma. Ja ta rääkis seda üsna avalikult. Ja
Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda noomima. Aga Jeesus pöördus,
vaatas jüngritele ja sõitles Peetrust: «Tagane minust, saatan, sest sa ei
mõtle Jumala, vaid inimese viisil!»
AASTARINGI 6. REEDE
TSÜKL I
(1M 11,1-9; Ps 33,10-11. 12-13. 14-15; Mk 8,34-9,1)
Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad. Ja sündis, kui nad
hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna
elama. Nad ütlesid üksteisele: «Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid
hästi. » Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli sideaineks.
Ja nad ütlesid: «Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks
taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!»
Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid. Ja
Issand ütles: «Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on
alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad
kavatsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad
üksteise keelt ei mõistaks!»
Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.
Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal segas Issand ära kogu
maailma keele ja sealt pillutas Issand nad üle kogu maailma.
R: Õnnis on rahvas, kelle Issand on valinud.
Issand ajab nurja paganate nõu,
ta teeb tühjaks rahvaste mõtted.
Issanda nõu püsib igavesti,
tema südame mõtted põlvest põlve.
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand,
rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.
Issand vaatab taevast,
ta näeb kõiki inimlapsi.
Oma elamu paigast ta vaatleb
kõiki ilmamaa elanikke,
tema, kes valmistab nende südamed,
paneb tähele kõiki nende tegusid.
TSÜKL II
(Jk 2:14-24. 26; Ps 112:1-2,3-4,5-6; Mk 8,34-9,1)
Mu vennad, mis on sellest kasu, kui keegi ütleb: «Mul on usk!», aga
tegusid tal ei ole? Kas see usk suudab teda päästa? Kui mõni vend või õde
oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidusest ning keegi teist
ütleks neile: «Minge rahuga! Soojendage end ja sööge kõhud täis!», aga te
ei annaks neile ihu jaoks hädavajalikku - mis oleks sellest kasu? Nõnda on
ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud. Aga mõni
võib öelda: «Sinul on usk, aga minul on teod. » Näita mulle oma usku
lahus tegudest ja mina näitan sulle usku oma tegudega. Sina usud, et
Jumal on üksainus. Seda sa teed hästi, ka kurjad vaimud usuvad seda ja
värisevad hirmust. Kas sa suudad mõista, sa tühine inimene, et usk on ilma
tegudeta surnud? Eks Aabraham, meie isa, mõistetud õigeks tegude järgi,
kui ta oma poja Iisaki viis ohvrialtarile? Sa näed, et usk käis ta tegudega
kaasas ja sai täiuslikuks tegude kaudu. Nii läks täide kirjasõna, mis ütleb:
«Aabraham uskus Jumalat ja see arvati talle õiguseks ning teda hüüti
Jumala sõbraks. » Näete siis, et inimene mõistetakse õigeks tegude järgi ja
mitte ainult usust. Sest nii nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda on
surnud ka usk ilma tegudeta.
R: Õnnis on mees, kellele meeldivad Jumala käsud!
Õnnis on mees, kes kardab Issandat,
kellele väga meeldivad ta käsud.
Võimsaks saab tema seeme maa peal,
õiglaste sugu õnnistatakse.
Vara ja rikkus on tema kojas

ja tema õigus püsib ikka.
Pimeduses tõuseb õiglastele valgus,
armuline ja halastav ja õige.
Õnnis on mees, kes on armuline
ja annab laenuks,
kes oma asju ajab õigluses.
Sest ta ei kõigu iialgi;
Halleluuja. (J 15,15b)
Teid olen ma nimetanud sõpradeks, ütleb Issand,
sest teile olen ma andnud teada kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt.
Halleluuja.
Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile:
«Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma
rist ja järgnegu mulle, sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle,
aga kes iganes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle.
Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks
kahju oma hingele? Sest mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?
Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse
sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa
kirkuses koos pühade inglitega. »
Ja ta ütles neile: «Tõesti, ma ütlen teile, siin seisjatest on mõned, kes ei

maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki tulnud olevat väega. »
TSÜKL I
(Hb 11,1-7; Ps 145,2-3. 4-5. 10-11; Mk 9,2-13)
Vennad:
Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Selle kohta on ju

esivanemad saanud tunnistuse.
Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et

nägematust on sündinud nähtav.
Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta sai
tunnistuse, et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta
tunnistuse, ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi.
Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud enam, sest
Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli ta saanud
tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane. Aga ilma usuta on
võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et
tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.
Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas
jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi
maailma ja sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.

R: Ma tänan su nime, Issand, ikka ja igavesti!
Iga päev ma tänan sind
ja kiidan su nime
ikka ja igavesti!
Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav,
tema suurus on uurimatu!
Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid,
ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust.
Sinu võimsuse toredat hiilgust
ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada.
Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod,
ja su vagad tänavad sind.
Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest
ja nad räägivad su vägevusest.
TSÜKL II
(Jk 3:1-10; Ps 12:2-3,4-5,7-8; Mk 9,2-13)

Vennad:
Ärgu püüdku paljud teie seast, mu vennad, saada õpetajaiks! Te teate ju, et
meie osaks on teistest karmim kohtuotsus. Me kõik eksime paljus. Kui
keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu.
Kui me paneme aga hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile kuulekas, siis
me juhime kogu hobust. Ennäe, ka suuri ja rajutuulte aetud laevu juhitakse
väikese tüüriga sinna, kuhu tüürimees tahab. Nõnda on ka keel väike
ihuliige, aga kiitleb suurte asjade üle. Ennäe kui väike tuli süütab suure
metsa! Ka keel on tuli. Keel, see ebaõigluse maailm, on seatud meie
ihuliikmete hulka nii, et see rüvetab kogu ihu ja süütab põlema eluratta,
nagu ta ise on süüdatud põrgust. Jah, igasuguste loomade ja lindude,
roomajate ja mereelajate loomust suudab taltsutada ja ongi taltsutanud
inimese loomus, aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut
pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki. Sellesamaga me õnnistame
Issandat ja Isa, ja sellesamaga me neame inimesi, kes on sündinud Jumala
sarnasteks. Ühest ja samast suust tuleb õnnistamine ja needmine. Nii ei
tohi olla, mu vennad!
R: Sina, Issand, kaitsed meid.
Päästa, Issand, sest vagad on lõppenud
ja ustavad on otsa saanud inimlaste seast!
Nemad räägivad tühja üksteisega,
räägivad libedate huultega,
kahepaikse südamega.
Hävitagu Issand kõik libedad huuled,
keeled, mis räägivad kõrke asju,
kes ütlevad:
«Oma keele tõttu me oleme tugevad,
meie huuled on meie võimuses,
kes on meile isandaks?»
Issanda kõned on puhtad kõned,
need on hõbe, mis savist ahjus sulatatud
ja seitsmekordselt puhastatud.
Sina, Issand, kaitsed neid;
sa hoiad neid igavesti
selle põlve rahva eest.
Halleluuja. (vt. Mk 9,7)
Taevas avanes ja Isa hääl kostis:
«See on mu armas Poeg, teda kuulake!»
Halleluuja.
Jeesus võttis kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning viis nad

omaette kõrgele mäele. Ja teda muudeti nende ees, ta rõivad hakkasid
erevalgena hiilgama, selliseks ei suuda ükski maapealne vanutaja neid
valgendada. Ja Eelija koos Moosesega näitas ennast neile, ja need
kõnelesid Jeesusega.
Peetrus vastas ning ütles: «Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm
lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe. » Ta ju ei teadnud,
mida öelda, sest neid valdas suur hirm. Ja tekkis pilv, mis neid varjas, ja
pilvest kostis hääl: «See on mu armas Poeg, teda kuulake!» Ja järsku, kui
nad ringi vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi endi
juures.
Ja kui nad mäelt lahkusid, keelas Jeesus neid, et nad kellelegi ei jutustaks,
mida nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on üles tõusnud surnuist. Ja
nad pidasid meeles need sõnad, ent omavahel arutasid: «Mida tähendab
surnuist üles tõusma?»
Ja nad küsisid Jeesuselt: «Miks kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema

Eelija?»
Aga tema lausus neile: «Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda, aga
kuidas on kirjutatud Inimese Pojast, et temal tuleb palju kannatada ja teda
põlatakse? Aga ma ütlen teile, Eelija on juba tulnud, ent nad on talle
teinud, mida kõike aga tahtsid, nii nagu temast on kirjutatud. »

3Ms 19:1-2,17-18; Ps 103:1-2,3-4,8+10,12-13; 1Kr 3:16-23; Mt 5:38-48
Lugemine kolmandast Moosese raamatust
Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: «Räägi kogu Iisraeli laste kogudusega

ja ütle neile: Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha!
Ära vihka südames oma venda! Noomi julgesti oma ligimest, et sina ei
peaks tema pärast pattu kandma! Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva
laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand!
See on Jumala sõna
R: Halastaja ja armuline on Issand.

Nii kaugel kui ida on läänest,
nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim? Kui
keegi rikub Jumala templi, siis Jumal rikub ka tema, sest Jumala tempel on
püha, ja see olete teie. Ärgu ükski petku ennast! Kes teie seas tundub
endale targana selles maailmas, see saagu narriks, et ta saaks targaks!
Jumala juures on ju praeguse maailma tarkus narrus, sest on kirjutatud:
«Tema tabab targad nende riugastelt. » Ja taas: «Issand tunneb ära tarkade
arutlused, et need on tühised. » Nõnda ärgu siis ükski kiidelgu inimestest,
sest teie päralt on kõik: olgu Paulus, olgu Apollos, olgu Keefas, olgu
maailm, olgu elu, olgu surm, olgu käesolev, olgu tulev - kõik on teie
päralt, teie olete aga Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt.
See on Jumala sõna
Halleluuja.
Teid olen ma nimetanud sõpradeks,
sest teile olen ma andnud teada kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt.
Halleluuja.
Lugemine Püha Matteuse evangeeliumist
Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu! Aga

mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui
keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette! Ja sellele,
kes tahab sinuga kohut käia ning võtta su särki - jäta talle ka kuub! Ja kui
keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks! Anna sellele, kes
sinult palub, ja ära pööra selga sellele, kes sinult tahab laenata! Te olete
kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! Aga
mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid
taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks - tema laseb ju oma
päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste
peale! Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate?
Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist
te siis teete? Eks paganadki tee sedasama? Teie olge siis täiuslikud, nõnda
nagu teie taevane Isa on täiuslik!
(Js 43:18-19. 21-22. 24efgh-25; Ps 41; 2 Kr 1:18-22; Mk 2:1-12)
Nõnda ütleb Issand: „Ärge tuletage meelde endisi asju
ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud.
Vaata, mina teen hoopis midagi uut: see tärkab juba, kas te ei märka?
Mina teen kõrbesse tee, teen rajad tühjale maale.
Rahvas, kelle mina olen enesele valmistanud, see jutustab minu kiitust.
Aga sina, Jaakob, ei ole mind kutsunud,
sina, Iisrael, ei ole minu pärast vaeva näinud.

Selle asemel oled sa mulle tüli teinud oma pattudega,
oled mind vaevanud oma süütegudega.
Mina, jah, mina olen see, kes kustutab su üleastumised
minu enese pärast;
ma ei pea enam meeles su pattusid. ”
R: Issand, tee terveks mu hing, sest ma olen pattu teinud sinu vastu!
Õnnis on see, kes hoolitseb viletsa eest,
Issand päästab tema õnnetuse päeval.
Issand hoiab teda ja peab teda elus;
teda kiidetakse õndsaks maa peal.
Issand toetab teda haigevoodis;
sina pöörad heaks tema haiguse,
Ma ütlesin: „Issand, ole mulle armuline,
tee mind terveks, sest ma olen pattu teinud sinu vastu!”
Sina oled mind hoidnud ilma süüta,
sina oled mu seadnud oma palge ette igaveseks ajaks.
Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale,
igavesest ajast igavesti! Aamen ja aamen.
Lugemine apostel Pauluse teisest kirjas korintlastele:
Vennad! Jumal on ustav; Tema seisab hea selle eest, et meie sõna teile ei
ole ühtaegu jah ja ei. Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, keda meie – mina,
Silvanus ja Timoteos – oleme teie seas kuulutanud, ei ole mitte jah ja ei –
tema on tõesti jah. Tema on jah kõigele sellele, mis Jumal on tõotanud.
Seepärast me hüüamegi koos Temaga Aamen! Jumalale kiituseks. See,
kes meid koos teiega on Kristusesse kinnitanud ja kes meid on salvinud,
on Jumal; Tema on meid ka pitseriga kinnitanud ning andnud käsirahaks
Vaimu meie südameisse.
Halleluuja.
Issand on mu saatnud vaestele rõõmusõnumit tooma
ja vangidele vabadust kuulutama.
Halleluuja.
Kui Jeesus Kapernauma tagasi tuli, saadi kuulda, et Ta on kodus ja

sedamaid kogus sinna nii palju rahvast, et neil ei olnud ruumi isegi väljas
ukse ees, ja Tema kuulutas neile Jumala sõna. Tema juurde toodi üks
halvatu, keda kandis neli meest, aga kui need ei pääsenud rahvahulga
pärast Jeesuse ligi, kiskusid nad katuse sealt, kus Tema oli, üles, tegid
augu ja lasksid alla voodi, mille peal halvatu lamas. Kui Jeesus nägi nende
usku, ütles Ta halvatule: „Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!” Seal
istusid mõned kirjatundjad ja mõtlesid oma südames: „Mis seesinane
nõnda Jumalat teotab? Kes võib patud andeks anda, kui üksnes Jumal?”
Aga Jeesus tundis sedamaid oma vaimus, et nad iseeneses nõnda mõtlesid,
ja ütles neile: „Mis te seda mõtlete oma südames? Mis on hõlpsam
halvatule öelda: ‘sinu patud on sulle andeks antud’, või öelda: ‘Tõuse üles,
võta oma voodi ja kõnni’? Aga et teil oleks teada, et Inimese pojal on maa
peal meelevald patud andeks anda,” ütles Ta halvatule: „Mina ütlen sulle:
tõuse üles, võta oma voodi ja mine koju!” Sedamaid tõusis halvatu üles,
võttis oma voodi ja läks kõikide nähes välja, nõnda et kõik panid seda
imeks, kiitsid Jumalat ja ütlesid: „Niisugust asja ei ole meie iial näinud!”
(1S 26:2,7-9,12-13,22-23; Ps 103; 1Kr 15:45-49; Lk 6:27-38)
Kuningas Saul läks Siifi kõrbe ja kolm tuhat Iisraeli kõige paremat
sõjameest läksid koos temaga; nad läksid Siifi kõrbe Taavetit taga otsima.
Aga Taavet ja Abisai tulid öösel Sauli sõjarahva juurde ja leidsid kuninga
magamas leeri keskel; tema piik oli ta peatsis maa sisse löödud. Siis
Abisai ütles Taavetile: „ Täna on Jumal su vaenlase sinu kätte andnud! Las
ma löön ta piigiga maa külge kinni – üksainus hoop, teist pole mul vaja
anda!” Aga Taavet kostis Abisaile: „Ära tapa teda! Kas on ükski jäänud
karistamata, kes on pannud oma käe Issanda võitud mehe külge?” Siis
Taavet võttis piigi ja veenõu, mis olid Sauli peatsis ja nad läksid oma
teed. Keegi ei näinud neid ega märganud neid ega ärganud üles; kõik
magasid, sest Issand oli lasknud tulla nende peale raske une. Taavet läks
oru teisele poole mäe otsa, nii et nende vahel oli tükk maad, ja hüüdis:
„Vaadake, see on kuninga piik! Saatke üks noortest meestest sellele järele!
Tasugu Issand igaühele tema õigust mööda ja ustavust mööda! Tänasel
päeval andis Issand su küll minu kätte, aga mina ei tahtnud mitte panna
oma kätt Issanda võitud mehe külge. ”
Kiida, mu hing, Issandat
ja kõik, mis minu sees on, Tema püha nime!

ja ära unusta ühteainsatki Tema head tegu!
Tema annab sulle andeks kõik su ülekohtu,
Tema parandab kõik su hädad,
Tema päästab su elu hukatusest,
ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
Halastaja ja armuline on Jumal,
pika meelega ja rikas helduse poolest.
Tema ei tee meile meie pattu mööda,
ei maksa meile kätte meie pahategusid mööda.
Nii kaugele kui päeva tõus on loojangust
saadab Tema meie üleastumised ära meie juurest;
nii nagu isa halastab oma laste peale,
nii halastab Issand nende peale, kes Teda kardavad.
Vennad! Nii nagu on kirjutatud, et esimesest inimesest Aadamast sai elav

hing, nii sai viimasest Aadamast vaim, mis annab elu. Niisiis ei ole esmalt
vaimne, vaid maine; siis alles tuleb vaimne. Esimene inimene on maast,
muldne – teine inimene on taevast. Missugune on muldne, niisugused on
ka teised muldsed, ja missugune on taevane, niisugused on ka teised
taevased; niisamuti nagu me oleme kandnud muldse nägu, nõndasamuti
hakkame me kandma ka taevase nägu.
Halleluuja.
See on minu käsk, ütleb Issand:
Armastage üksteist nii nagu mina teid armastan.
Halleluuja.
Jeesus õpetas: „Teile, kes te mind kuulete, ütlen mina: armastage oma
vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad; õnnistage neid, kes teid ära
neavad, palvetage nende eest, kes teile liiga teevad! Sellele, kes sind vastu
põske lööb, paku ka teine; sellele, kes su mantli ära võtab, ära keela ka
kuube.
Anna igaühele, kes sinu käest palub, ja selle käest, kes sinu oma ära võtab,
ära küsi tagasi: mis te tahate, et inimesed teile teeksid, seda tehke neile –
sest kui te armastate ainult neid, kes teid armastavad, mis tänu te selle eest
ootate? Patusedki armastavad neid, kes neid armastavad.
Või kui te oma heategijatele head teete, mis tänu te selle eest ootate? Seda
teevad ju ka patused. Või kui te laenate neile, kelle käest te loodate tagasi
saada, mis tänu te selle eest ootate? Patusedki laenavad patustele, et
samapalju tagasi saada.
Teie aga: armastage oma vaenlasi! Tehke head ja laenake mitte midagi
vastu lootmata – siis on teie palk suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed,
sest Tema on helde ka tänamatute ja kurjade vastu! Olge armulised, nii
nagu teie Isa on armuline! Ärge mõistke kohut, siis ei mõisteta ka teie üle
kohut! Ärge mõistke hukka, siis ei mõisteta ka teid hukka! Andke andeks,
siis antakse ka teile andeks! Andke, siis antakse ka teile. Hea, tuubitud,
raputatud, kuhjaga täis mõõt antakse teile rüppe, sest sellesama mõõduga,
millega teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile. ”
TSÜKL I
(Si 1,1-10; Ps 93,1ab. 1c-2. 5; Mk 9,14-29)
Kõik tarkus on Issandalt ja on igavesti tema juures.
Kes suudaks lugeda mereliiva ja vihmapiisku ning igaviku päevi? Kes

suudaks uurida taeva kõrgust, maa avarust ja allmaailma - või tarkust?
Enne kõike on loodud tarkus, ja mõistlik mõistus on igavikust alates.

Kellele on ilmutatud tarkuse juur, ja kes on mõistnud tema imepäraseid
tegusid?
Üksainus on tark ja väga kardetav - tema, kes istub oma aujärjel.
Issand ise lõi tarkuse, vaatas seda ja mõõtis ning valas selle välja kõigi
oma tegude üle, ka kogu liha üle, nõnda kui oli ta and, ja andis seda neile,
kes teda armastavad.
R: Issand on kuningas, riietunud ülevusse!
Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud.
Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega.

Ta on kinnitanud maailma, et see ei kõiguks.
Sinu aujärg on kinnitatud muistsest ajast, igavikust oled sina.
Sinu tunnistused on väga ustavad,
sinu kojale on omane pühadus, oh Issand,
igaveseks ajaks!
TSÜKL II
(Jk 3:13-18; Ps 19:8,9,10,15; Mk 9,14-29)
Lugemine Apostli Jaakobuse kirjast:
Vennad. Kes teie seas on tark ja arusaaja? Las ta näitab hea käitumisega
oma tegusid tarkuse tasaduses. Kui teie südames on aga kibedat kadedust
ja riiakust, siis ärge hoobelge ega valetage tõe vastu! See pole ülalt tulev
tarkus, vaid maine, hingelik, deemonlik. Sest kus on kadedust ja riiakust,
seal on kärsitust ja igasuguseid halbu tegusid. Aga ülalt pärinev tarkus on
esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid
vilju, erapooletu, teeskluseta. Rahutegijaile külvatakse rahus õiguse vilja.
R: Issanda käsud on südame rõõm
see kosutab hinge;

Halleluuja. (2Tm 1,10b)
Halleluuja.
Kui Jeesus, Peetrus, Jaakobus ja Johannes naassesid mäelt ja ühinesid

jüngritega, nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid
jüngritega vaidlemas. Niipea kui rahvahulk Jeesust nägi, olid nad kõik
väga hämmastunud, jooksid tema juurde ja tervitasid teda. Ja Jeesus küsis
neilt: «Miks te vaidlete nendega?»
Keegi rahva hulgast vastas talle: «Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on
keeletu vaim, ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab
vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad
ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud. »
Aga tema vastas neile: «Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie
juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu
juurde!» Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas vaim kohe
poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust ajades.
Ja Jeesus küsis tema isalt: «Kui kaua see juba temaga nõnda on?»
Aga tema ütles: «Lapsest saadik, ja see vaim on teda sageli visanud ka
tulle ja vette, et teda hukata. Aga kui sa midagi võid - tunne meile kaasa ja
aita meid!»
Aga Jeesus ütles talle: «Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele,
kes usub. »
Otsekohe hüüdis lapse isa: «Ma usun, aita mind mu uskmatuses!»
Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu:
«Sina keeletu ja kurt vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule
kunagi enam tema sisse!» Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha
raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on
surnud. Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja poiss tõusis
püsti.
Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta jüngrid temalt omavahel olles:
«Miks meie ei suutnud seda välja ajada?» Ja Jeesus ütles neile: «See tõug
ei lähe välja millegi muu kui palvega ja paastumisega. »

TSÜKL I
(Si 2,1-13; Ps 37,3-4. 18-19. 27-28. 39-40; Mk 9,30-37)
Poeg, kui tuled Issandat teenima, siis valmista oma hing kiusatuse vastu!
Juhi oma südant ja pea vastu ja ahvatluse ajal ära tegutse ülepeakaela! Jää
Issanda juurde ja ära tagane, et sa lõpuks saaksid suureks!
Kõik, mis sulle juhtub, võta vastu ja ole kannatlik alanduse ajal! Sest
kulda katsutakse läbi tules ja (Jumalale) armsaid inimesi alanduseahjus.
Usu teda, ja ta võtab sind vastu, õgvenda oma teid ja looda tema peale!
Teie, kes Issandat kardate, oodake tema halastust ja ärge põigelge, et te ei

langeks! Teie, kes Issandat kardate, uskuge temasse ja teie tasu ei jää
tulemata!
Teie, kes Issandat kardate, lootke head ja igavest rõõmu ning halastust!
Vaadake muistseid põlvkondi ja nähke: kes Issandasse uskujaist on jäänud
häbisse?
Või kes on püsinud tema kartuses ja on siis maha jäetud? Või kes on teda
appi hüüdnud
ja tema ei ole hüüdjast hoolinud?
Sest Issand on kaastundlik ja halastaja, ta annab patud andeks ning päästab

hädaajal. Häda argadele südametele ja lõtvadele kätele ning patusele, kes
käib kaht teed! Häda ükskõiksele südamele! Et ta ei usu, siis teda ei
kaitsta.

R: Anna oma tee Issanda hooleks, küll ta toimetab kõik hästi!
Looda Issanda peale ja tee head,
ela oma maal ja pea ustavust!
Olgu sul rõõm Issandast;
siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!
Issand tunneb laitmatute päevi,
ja nende pärisosa jääb igavesti.
Nemad ei jää häbisse kurjal ajal,
ja nälja päevil on neil küllalt.
Pöördu kurjast ja tee head,
siis sa jääd oma elukohta igavesti!
Sest Issand armastab õiglust
ega hülga oma vagasid;
neid hoitakse igavesti;
aga õelate seeme hävitatakse.

TSÜKL II
(Jk 4:1-10; Ps 55:7-8,9-10,11+23; Mk 9,30-37)
Kust tulevad siis sõdimised ja kust tülid teie keskel? Eks nad tule sealt,
teie ihuliikmetes sõdivatest lõbuhimudest? Te himustate, ja teil ei ole; te
taplete ja tapate, ja ei suuda midagi saavutada; te tülitsete ja sõdite. Teil ei
ole, sest te ei palu. Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes
seda kulutada oma lõbudeks. Te abielurikkujad! Kas te siis ei tea, et
sõprus maailmaga on vaen Jumalaga? Kes iganes eelistab olla maailma
sõber, seab end Jumala vaenlaseks. Või arvate, et Pühakiri ütleb asjata:
«Kadeduseni ta igatseb Vaimu, kes on asunud meisse»?
Aga ta annab veel suuremat armu; seepärast ta ütleb:
«Jumal paneb vastu ülbeile,
aga alandlikele annab armu!»
Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.
Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja
kasige südamed, te hingelt kahestunud! Tundke oma viletsust, leinake ja
nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks! Alanduge Issanda
ette, siis ta ülendab teid!
R: Usalda Issandat ja tema hoolitseb sinu eest!
Siis ma ütlesin: Oh oleksid mul tuvi tiivad,

ma lendaksin minema ja asuksin kuhugi elama.
Vaata, ma põgeneksin kaugele
ja viibiksin kõrbes.
Ma tõttaksin pääsema pakku
tuulepöörise, maru eest.
Hävita nad, Issand, sega nende keeled,
sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!
Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre,
nurjatus ja vaev on ta keskel.
Heida Issanda peale oma koorem,
ja tema hoolitseb sinu eest;
ta ei lase iialgi kõikuda õiget!
Halleluuja. (G 6,14)
Mu ainus ülistus on meie Issanda Jeesuse Kristuse rist,
mille läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale.
Halleluuja.
Kui Jeesus oma jüngritega mäelt lahkus, rändas ta nendega läbi Galilea. Ja
Jeesus ei tahtnud, et keegi teda ära tunneks, sest ta õpetas oma jüngreid ja
ütles neile, et Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja
kui ta on tapetud, tõuseb ta kolme päeva pärast üles. Neile aga jäi see ütlus
arusaamatuks ja nad kartsid temalt seletust küsida.
Ja nad tulid Kapernauma. Ja kui nad jõudsid koju, küsis Jeesus neilt:
«Mille üle te tee peal arutlesite?» Nemad aga jäid vait, sest nad olid teel
omavahel arutanud, kes on suurim.
Ja Jeesus istus maha, kutsus need kaksteist ja ütles neile: «Kui keegi tahab
olla esimene, siis ta olgu viimane ja kõikide teenija!»
Ja ta võttis ühe lapse, pani nende keskele seisma, kaisutas last ja ütles
neile: «Kes iganes ühe niisuguse lapse vastu võtab minu nimel, võtab
vastu minu, ja kes iganes vastu võtab minu, võtab vastu mitte minu, vaid
minu Läkitaja. »
TSÜKL I
(Si 4,11-19; Ps 119,165. 168. 171. 172. 174. 175; Mk 9,38-40)
Tarkus ülendab oma poegi ja võtab vastu need, kes teda otsivad. Kes
armastab teda, armastab elu, ja kes aegsasti tulevad tema juurde, need
täidetakse rõõmuga.
Kes temast kinni hoiab, pärib au, ja kus ta käib, seal õnnistab teda Issand.
Kes teenivad teda, teenivad Püha, ja kes teda armastavad, neid armastab
Issand. Kes teda kuulda võtab, mõistab rahvaile kohut, ja kes teda tähele
paneb, võib julgesti elada.
Kes ennast tema hooleks annab, on tema pärija, ja selle järeltulijadki on

tema omandiks. Aga alguses käib tarkus temaga kõveraid teid, toob temale
kartust ja argust, piinab teda oma karistusega ja proovib oma käskude läbi,
kuni see hakkab usaldama tema hinge.
Siis tuleb tarkus jälle otseteed tema juurde, rõõmustab teda ja ilmutab
temale oma saladusi. Aga kui ta eksib, siis tarkus hülgab ta ja laseb tal
langeda.
R: Sinu Seaduse armastajail on suur rahu.
Sinu Seaduse armastajail on suur rahu
ja nad ei komista.
Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi,
sest kõik mu teed on sinu ees.
Mu huuled lasku hoovata kiitust,
sest sa õpetad mulle oma määrusi!
Mu keel kuulutagu sinu ütlusi,
sest kõik su käsud on õigus!
Ma igatsen päästet sinult, Issand,
ja sinu Seadus on mu rõõm.
Elagu mu hing, et ta sind kiidaks,

ja su seadused aidaku mind!
TSÜKL II
(Jk 4:13-17; Ps 49:2-3,6-7,8-10,11; Mk 9,38-40)
Kuulge nüüd, kes ütlete: «Täna või homme läheme sellesse või teise linna
ja veedame seal ühe aasta ning kaupleme ja saame kasu!» Teie, kes ei tea,
missugune on homme teie elu! Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis
see haihtub. Selle asemel et öelda: «Kui Issand tahab ja me veel elame,
siis teeme seda või teist», te kiitlete oma kõrkuses. Iga selline kiitlemine
on kurjast. Kes oskab teha head, aga ei tee, sellele on see patt.
R: Õndsad on vaimu vaesed, nende päralt on taevariik
Kuulge seda, kõik rahvad!
Pange tähele, kõik maailma elanikud,
nii alamad kui ülemad,
üheskoos rikas ja vaene!
Miks ma peaksin kartma kurjal ajal,
kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod,
kes loodavad oma varanduse peale
ja kiitlevad oma suurest rikkusest?

Ükski ei või venna eest anda luna
ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda,
sest nende hinge luna on liiga kallis
ja peab jääma igavesti tasumata selleks,
et keegi ei jääks elama lõppemata
ega näekski hauda.
Sest nähakse ju, et targad surevad,
albid ja sõgedad saavad üheskoos otsa
ning jätavad oma varanduse teistele.
Mina olen tee ja tõde ja elu, ütleb Issand;
ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.
Halleluuja.
Johannes lausus Jeesusele: «Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel

kurje vaime välja ajamas ja me püüdsime teda keelata, sest ta ei käi koos
meiega.»
Aga Jeesus ütles: «Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel
vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti, sest kes ei ole
meie vastu, on meie poolt.»
TSÜKL I
(Si 5,1-8; Ps 1,1-2. 3. 4+6; Mk 9,41-50)
Ära looda oma varanduse peale, ja ära ütle: «Minul on küllalt!»
Ära järgi oma hinge ja oma jõudu, nii et käid oma südame himude järele!
Ära ütle: «Kes on minu käskija?», sest Issand nuhtleb sind tõesti!
Ära ütle: «Ma olen pattu teinud, aga mis on mul sellest?», sest Issand on
pikameelne!
Ära ole julge andestuse peale, et lisad pattudele patu!
Ja ära ütle: «Tema halastus on suur, tema annab andeks minu rohked
patud», sest temal on halastus ja viha, ja tema meelepaha on patuste peal!
Pöördu viivitamata Issanda poole ja ära lükka seda edasi päevast päeva,
sest Issanda viha tuleb äkitselt, ja karistusajal sa hukkud!
Ära looda ülekohtuse varanduse peale, sest sellest ei ole sul abi
kohtupäeval!
R: Õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale.
Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi

ega seisa patuste tee peal
ega istu pilkajate killas,
vaid kel on hea meel Issanda Seadusest
ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad.
Siis ta on otsekui puu,
mis on istutatud veeojade äärde,
mis vilja annab omal ajal
ja mille lehed ei närtsi;
ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.
Aga nõnda ei ole õelad;
vaid nad on nagu aganad, mida tuul laiali ajab.
Sest Issand tunneb õigete teed;
aga õelate tee läheb hukka.
TSÜKL II
(Jk 5:1-6; Ps 49:14-15a,15b-16,17-18,19-20; Mk 9:41-50)
Kuulge nüüd, rikkad, nutke ja ulguge oma tulevaste hädade pärast! Teie
rikkus on pehkinud ja teie rõivad koitanud, teie kuld ja hõbe on roostes
ning nende rooste saab tunnistuseks teie vastu ja sööb teie liha nagu tuli.
Te olete kogunud tagavara viimseil päevil.
Vaata, tööliste palk, mille te olete jätnud oma põldudel lõikajatele

maksmata, kisendab, ja viljakoristajate karjed on tunginud vägede Issanda
kõrvu. Te olete priisanud ja prassinud maa peal, nuumanud end
tapapäeval, te olete hukka mõistnud õige ja ta mõrvanud. Tema ju ei
hakka teile vastu.
See on nende tee, kes loodavad iseendi peale,
ja nende järglaste tee, kellele meeldivad nende kõned.
Nagu lambakari pannakse nad kinni surmavalda,
surm on neile karjaseks,
ja õiglased saavad hommikul nende valitsejaks;
Surmavald kulutab ära nende kuju,
neile ei jää eluaset.
Kuid Jumal lunastab
mu hinge surmavalla käest,
sest ta võtab mu vastu. Sela.
Ära karda, kui keegi rikastub,
kui tema koja au saab suureks!

Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa,
tema au ei järgne talle.
Kui tema ka kiidab oma hinge õnnelikuks oma elus
ja teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu,
lähed sa siiski oma esiisade sugupõlve juurde,
kes iialgi ei saa näha valgust.
Halleluuja. (vt. 1Ts 2,13)
Võtke Jumala sõna, mitte inimeste sõnana,
vaid tõelise Jumala sõnana.
Halleluuja.
Jeesus ütles oma jüngritele: «Kes iganes annab teile juua kas või karikatäie
vett, ainult sellepärast et te olete Kristuse omad, tõesti, ma ütlen teile, ta ei
jää oma palgast ilma!
Ja kes iganes eksitab kelle tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele
oleks hoopis parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta oleks merre
visatud.
Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna
vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle. Ja kui su jalg
sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna jalutuna ellu kui
kahe jalaga olla visatud põrgusse. Ja kui su silm sind ajab patustama, kisu
ta välja! Sul on parem minna ühe silmaga Jumala riiki kui kahe silmaga
olla visatud põrgusse, kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu.
Sest kõiki soolatakse tulega.
Sool on hea asi. Aga kui sool läheb magedaks, millega te maitsestate
seda? Olgu teil soola enestes ja pidage rahu omavahel!»
AASTARINGI 7. REEDE
TSÜKL I
(Si 6,5-17; Ps 119,12. 16. 18. 27. 34. 35; Mk 10,1-12)
Sõbralik suu teeb enesele palju sõpru ja hästi kõnelev keel saab palju häid
vastuseid. Olgu küll palju neid, kes sinuga rahus elavad, aga üksainus
tuhandeist olgu sulle nõuandjaks!
Kui leiad enesele sõbra, siis pane ta proovile ja ära teda otsekohe usalda!
Sest mõni on küll sõber, niikaua kui temale meeldib, aga ei jää selleks,
kui sinul on raske aeg.
Mõni sõber muutub vaenlaseks ja avalikustab riiu sinule teotuseks.
Mõni on sõber lauakaaslasena, aga ei jää selleks, kui sinul on raske aeg:
sinu õnnepõlves sarnaneb ta sinuga ja kohtleb siiralt sinu kodakondseid,
aga kui su käsi halvasti käib, siis on ta sinu vastu ja peidab ennast sinu
palge eest.
Vaenlastest hoia eemale ja sõprade ees ole valvel!
Ustav sõber on võimas kaitse, kes leiab selle, leiab varanduse. Ustav sõber
on asendamatu ja miski ei kaalu üles tema väärtust.
Ustav sõber on elu võlurohi, ja kes Issandat kardavad, leiavad niisuguse.

Kes Issandat kardab, peab õiget sõprust, ja missugune ta ise on, niisugune
on ka tema ligimene.
R: Issand, lase mind käia sinu käskude jalgrajal!
Tänu olgu sulle, Issand!
Õpeta mulle oma määrusi!
Sinu määrustest ma tunnen head meelt,
ma ei unusta sinu sõna.
su Seaduse imesid!
Oma korralduste teedest lase mind aru saada,
ja ma tahan meelt mõlgutada su imeasjade üle.
Lase mind käia sinu käskude jalgrajal,
sest see meeldib mulle!

TSÜKL II
(Jk 5:9-12; Ps 103:1bc-2,3-4,8-9,11-12; Mk 10:1-12)
Vennad, ärge nurisege üksteise vastu, et teie üle ei mõistetaks kohut!

Vaata, kohtunik seisab ukse ees! Vennad, võtke prohveteid, kes on
rääkinud Issanda nimel, kurja kannatamise ja pika meele eeskujuks. Vaata,
me kiidame õndsaks kannatlikke. Te olete kuulnud Iiobi kannatlikkusest ja
näinud Issanda antud elulõppu, sest Issand on halastav ja armuline. Aga
ennekõike, mu vennad, ärge vanduge ei taeva ega maa juures ega mingit
muud vannet. Teie «jah» olgu «jah» ja «ei» olgu «ei», et te ei langeks
kohtu alla.
R: Halastaja ja armuline on Issand

Tema ei riidle lõpmata
ega pea igavesti viha.
Sest otsekui taevas on maast kõrgel,
nõnda on tema heldus võimas nende vastu,
kes teda kardavad.
Halleluuja.
Halleluuja.
Jeesus tõusis ja tuli Juudamaa alale sinnapoole Jordanit. Ja ta juurde

voolas kokku rahvast ja ta õpetas neid, nagu tal oli tavaks.
Ja Jeesuse juurde astus varisere, kes küsisid temalt teda kiusates: «Kas
mees tohib lahutada oma naisest?»
Aga tema vastas neile: «Mida Mooses teil käskis?»

Nemad ütlesid: «Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse, kui tahetakse
naisest lahutada. »
Jeesus ütles aga neile: «Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu,
aga loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks. Seepärast jätab
mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks,
nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte
pannud, seda ärgu inimene lahutagu!»
Ja kodus hakkasid jüngrid taas temalt selle kohta küsima ja Jeesus ütles
neile: «Kes iganes lahutab oma naisest ja võtab teise, rikub tollega abielu,
ja kui naine on lahutanud oma mehest ja läheb teisele, rikub ta abielu. »
TSÜKL I
(Si 17,1-15; Ps 103,13-14. 15-16. 17-18a; Mk 10,13-16)
Issand lõi inimese mullast ja saadab ta sinna tagasi.
Inimestele andis ta loetud päevad ja seatud aja, ja andis neile meelevalla

selle üle, mis maa peal on. Nagu iseeneselegi, pani ta neile rüüks rammu
ja tegi nad omaenese kuju sarnaseks. Kartuse nende ees pani ta kogu loodu
peale ning seadis nad valitsema loomade ja lindude üle.
Ta andis neile vaba tahte, keele ja silmad ja kõrvad ning südame

järelemõtlemiseks.
Ta täitis nad arukuse ja tarkusega ning näitas neile head ja kurja.
Ta pani nende südamesse oma silma, et näidata neile oma tegude suurust,
et nad püha nime ülistades kuulutaksid tema suuri tegusid.
Ta andis neile tarkust ja pärandiks eluseaduse. Ta tegi nendega igavese

lepingu ja näitas neile oma kohtumõistmisi.
Nende silmad nägid suurt auhiilgust ja nende kõrvad kuulsid tema võimsat
häält. Ta ütles neile: «Hoiduge igast ülekohtust!» ning andis neile käsu,
kuidas omavahel olla.
Inimeste teed on alati tema ees, ei jää need tema silmadele varjatuks.
Sest ta teab, millist tegu me oleme;
tal on meeles, et oleme põrm.
Inimese elupäevad on nagu rohi:
ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
kui tuul temast üle käib, ei ole teda
ja tema ase ei tunne teda enam.
Aga Issanda heldus on igavesest igavesti
nendele, kes teda kardavad,
ja tema õigus jääb laste lastele,
neile, kes peavad tema lepingut.

TSÜKL II
(Jk 5:13-20; Ps 141:1bcde-2,3,8; Mk 10:13-16)
Kui keegi teie seast kannatab kurja, siis ta palvetagu! Kui kellelgi on hea
meel, siis ta laulgu tänulaule! Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu
kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga
võides Issanda nimel. Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles, ja
kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks. Tunnistage siis üksteisele
patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese
mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda. Eelija oli meiesugune inimene,
ent ta palvetas püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud
ei sadanud piiskagi vihma maa peale. Siis ta palvetas taas ja taevas andis
vihma ning maa laskis tärgata oma viljal. Mu vennad, kui keegi teist on
ära eksinud tõest ning keegi pöörab ta tagasi, siis ta teadku: see, kes patuse
pöörab ta eksiteelt, päästab tema hinge surmast ja katab kinni pattude
hulga.
R: Issand, ma hüüan sind appi, kuule mu häält
Issand, ma hüüan sind appi, tõtta mu juurde;
kuule mu häält, kui ma hüüan su poole!
Olgu mu palve suitsutusohvriks su palge ees,
ja mu käte tõstmine olgu õhtuseks roaohvriks!
Issand, pane valvur mu suu ette,
hoidja mu huulte uksele!

Sest mu silmad, Issand Jumal, vaatavad sinule.
Sinu juures ma otsin pelgupaika,
ära lase mu hinge hukka minna!
Halleluuja.
Jeesuse juurde toodi lapsi, et ta neid puudutaks. Ent jüngrid sõitlesid

toojaid.
Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: «Laske lapsed minu
juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! Tõesti,
ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.
»
Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende peale.

Js 49:14-15; Ps 62:2-3,6-7,8-9; 1Kr 4:1-5; Mt 6:24-34
Aga Siion ütleb:
«Issand on mu maha jätnud,
Jumal on mu unustanud. »
Kas naine unustab oma lapsukese
ega halasta oma ihuvilja peale?
Ja kui nad ka unustaksid,
ei unusta mina sind mitte.
See on Jumala sõna
R: Ole vait Jumala juures, mu hing
Üksnes Jumala juures on mu hing vait,
tema käest tuleb mulle pääste.
Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste,
mu kindel varjupaik, et ma sugugi ei kõigu.
Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait,
sest temalt tuleb, mida ma ootan!
Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste,
mu kindel varjupaik, et ma ei kõigu.

Jumala käes on mu pääste ja mu au;
mu jõu kalju, mu pelgupaik on Jumalas.
Lootke tema peale igal ajal, rahvas;
valage välja oma südamed tema ette:
Jumal on meile pelgupaigaks!
Nõnda siis peetagu meid Kristuse sulaseiks ja Jumala saladuste

majapidajaiks. Ent majapidajailt nõutakse, et nad oleksid ustavad. Aga see
on mulle tähtsusetu, kui teie mõistate minu üle kohut või teeb seda mõni
inimlik kohtupäev, ka ma ise ei mõista enda üle kohut, sest ma ei tea
enesel olevat ühtegi süüd. Kuid selle põhjal ei ole ma veel õigeks
mõistetud, sest Issand on see, kes minu üle kohut mõistab. Nõnda siis ärge
mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse
ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete
kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt.
See on Jumala sõna
Halleluuja.
Sinu sõnad, Issand, on vaim ja elu,
Sinul on igavese elu sõnad
Halleluuja.
Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab
teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat
kui mammonat. Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge
pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam
kui toidus ja ihu enam kui rõivas? Pange tähele taeva linde: nad ei külva
ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole
palju enam väärt kui nemad? Aga kes teie seast suudab muretsemisega
oma elule ühe küünragi juurde lisada? Ja rõivastuse pärast, mis te
muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva
ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei
olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist. Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal
rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te
nõdrausulised! Ärge siis hakake muretsema, öeldes: «Mis me sööme?» või
«Mis me joome?» või «Millega me riietume?» Sest kõike seda taotlevad
paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Aga otsige
esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!
Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb
ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast.
Ho 2:16-17,21-22; Ps 103:1-2,3-4,8+10,12-13; 2Kr 3:1-6; Mk 2:18-22
Lugemine prohvet Hoosea raamatust
Seepärast, vaata, meelitan ma teda, viin ta kõrbe ja räägin tema meele

järgi.
Sealt alates annan ma temale ta viinamäed ja lootuse ukseks Aakori oru;
siis ta läheb sinna nagu oma nooruspäevil, nagu siis, kui ta tuli
Egiptusemaalt.
Ja ma kihlan sind enesele igaveseks ajaks; ma kihlan sind enesele õiguse

ja kohtu pärast, armastuse ja halastuse pärast.
Ma kihlan sind enesele usu pärast ja sina pead tundma Issandat.

See on Jumala sõna

Lugemine Apostel Pauluse teisest kirjast Korintlastele
Kas jälle peame hakkama ennast soovitama? Või on meil vaja, nagu mõnel
teisel, soovituskirju teie kätte või teie käest? Ei, teie ise olete meie kiri,
kirjutatud meie südamesse, igale inimesele mõistetav ja loetav. On ilmne,
et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi valminud kiri, mis ei ole
kirjutatud tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid
lihastele südamelaudadele. Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga
Kristuse kaudu. Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma
teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb
Jumalalt, kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte
kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb
elavaks.
See on Jumala sõna
Halleluuja.
Minu lambad kuulevad minu häält
ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle
Halleluuja.
Johannese jüngritel ja variseridel oli tavaks paastuda. Nüüd tuldi ja öeldi

Jeesusele: «Miks Johannese jüngrid ja variseride jüngrid paastuvad, aga
sinu jüngrid ei paastu?» Ja Jeesus ütles neile: «Ega peiupoisid või paastuda
sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Niikaua kui peigmees on nende
juures, nad ei või paastuda. Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära
võetakse, küll nad siis paastuvad tol päeval. Keegi ei paika vanutamata
riidetükiga vana kuube, muidu paik rebeneb selle küljest, uus vanast, ja
auk läheb veel suuremaks. Ja keegi ei kalla värsket veini vanadesse
nahklähkritesse, muidu vein rebestab lähkrid ning vein ja lähkrid
muutuvad kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse. »
Srk 27:4-7; Ps 92:2-3,13-14,15-16; 1Kr 15:54-58; Lk 6:39-45
Lugemine Siiraki tarkuseraamatust
Sõela raputades jääb peale räbu,
nõndasamuti jääb inimese saast tema mõtteisse.
Potissepa tööd proovitakse ahjus
ja inimest õpitakse tundma tema kõnest.
Vili näitab hoolitsemist puu eest,
nõndasamuti sõna inimsüdame mõtteid.
Ära kiida meest, enne kui ta on kõnelnud,
sest kõne on inimese katsekivi!
See on Jumala sõna
R: Tänagem Issandat, sest see on hea ja õige
Hea on tänada Issandat
ja mängida sinu nimele, Kõigekõrgem,
hommikul kuulutada sinu heldust
ja öösel su ustavust,

Õige lokkab nagu palmipuu,
ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil.
Kes Issanda kotta on istutatud,
need lokkavad meie Jumala õuedes.
Veel vanas eas nad kannavad vilja,
on tüsedad ja haljad
kuulutama, et Issand on siiras,
et minu kaljus ei ole ülekohut.
Lugemine Apostel Pauluse esimesest kirjast Korintlatele
Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub

surematusega, siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud:
«Surm on neelatud võidusse! Surm, kus on sinu võit?
Surm, kus on sinu astel?» Aga surma astel on patt, ent patu vägi on
Seadus. Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda
Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad,
kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie
vaevanägemine Issandas ei ole tühine.
See on Jumala sõna
Halleluuja.
Sinu sõna, Issand, on tõde
pühitse meid tões.

Halleluuja.
Lugemine Püha Luuka evangeeliumist
Aga ta rääkis neile ka tähendamissõna: «Ega pime suuda pimedat juhtida

teel? Eks nad mõlemad kuku auku? Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga
koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja. Aga miks sa näed pindu oma
venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka? Kuidas sa võid oma
vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas! ja ise
ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma
silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas! Ei ole
head puud, mis kannaks halba vilja, ega jälle halba puud, mis kannaks
head vilja. Iga puu tuntakse ära ju tema viljast, sest ei korjata viigimarju
kibuvitstelt ega koguta ohakailt viinamarjakobaraid. Hea inimene toob
välja head oma südame heast tagavarast ja paha inimene toob pahast välja
paha, sest ta suu räägib sellest, millest on tulvil ta süda.
TSÜKL I
(Si 17,24-29; Ps 32,1bcd-2. 5. 6. 7; Mk 10,17-27)
Neid, kes kahetsevad, Jumal lubab tagasi tulla, ja ta trööstib neid, kes on
kaotanud lootuse.
Pöördu Issanda poole ja hoidu pattudest, palveta tema palge ees ja väldi
pahandusi!
Pöördu jälle Kõigekõrgema poole, tagane ülekohtust, ja nurjatust vihka

väga!
Kes ülistab Kõigekõrgemat surmavallas, elavate asemel, kes temale kiitust
toovad?
Surnuil, kes on olematud, on kiitus lakanud: kes on elus ja terve, see

kiitku Issandat!
Kui suur on Issanda halastus ja lepitus neile, kes tema poole pöörduvad!
R: Rõõmustage Issandas ja ilutsege, te õiged!

TSÜKL II
(1Pt 1:3-9; Ps 111:1-2,5-6,9,10; Mk 10:17-27)
Lugemine esimesest Peetruse kirjast
Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest
halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse
ülestõusmise läbi surnuist, kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärandi
saamiseks, mis on taevas talletatud teile, keda usu kaudu Jumala väes
hoitakse päästeks, mis on viimsel ajal valmis ilmuma. Sellest päästest te
rõõmustate üliväga, ehkki praegu peate mõnda aega kurvastama
mitmesugustes kiusatustes, et teie usk läbikatsutuna leitaks palju
hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi
proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse
ilmumisel, keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu
teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga, kui
te võtate vastu usu eesmärgi - oma hingede pääste.
See on Jumala sõna
R: Issand tuletab meelde oma lepingut igavesti
Ma tänan Issandat kõigest südamest
õiglaste osaduses ja koguduses!
Suured on Issanda teod,

uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.
Ta annab toidust neile, kes teda kardavad,
ta peab igavesti meeles oma lepingut.
Ta on ilmutanud oma tegude vägevust oma rahvale,
et neile anda paganate pärusmaa.
Ta läkitas lunastuse oma rahvale,
ta kinnitas oma lepingu igaveseks,
püha ja kardetav on tema nimi.
Issanda kartus on tarkuse algus;
hea arusaamine on kõigil,
kes teevad seda mööda;
tema kiitus kestab igavesti.
Halleluuja. (2Kr 8,9)

Jeesus Kristus oli rikas, sai teie pärast vaeseks,
et teie saaksite rikkaks tema vaesusest.
Halleluuja.

Kui Jeesus läks teele, jooksis keegi tema juurde ja küsis temalt ta ette
põlvili heites: «Hea Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese
elu?»
Jeesus aga ütles talle: «Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu
kui üks - Jumal. Käske sa tead: ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära
anna valetunnistust, ära peta, austa oma isa ja ema!»
Tema aga lausus talle: «Õpetaja, seda kõike olen ma pidanud oma
noorusest alates. »
Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle:
«Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul
on aare taevas, ning tule järgne mulle!»
Noormees kurvastas nende sõnade pärast ja lahkus rõhutuna, sest ta oli

suure varanduse omanik. Ja vaadanud ringi enda ümber, ütles Jeesus oma
jüngritele: «Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!»
Aga jüngrid hämmastusid tema sõnade peale. Jeesus aga ütles neile uuesti:
«Lapsed, kui raske on minna Jumala riiki! Hõlpsam on kaamelil minna
läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki!»
Aga nemad hämmastusid üliväga ja ütlesid üksteisele: «Ja kes siis võib
pääseda?»
Jeesus ütles neile otsa vaadates: «Inimeste käes on see võimatu, mitte aga Jumala
käes, sest Jumala käes on kõik võimalik. »
TSÜKL I
(Si 35,1-12; Ps 50,5-6. 7-8. 14+23; Mk 10,28-31)

Kes Seadusest kinni peab, toob rikkalikult ohvriande, käskude tähelepanija
on tänuohvri tooja. Kes heategu tasub, toob roaohvri, ja almuste andja
ohverdab kiitusohvri.
Loobumine kurjast on Issandale meelepärane ja loobumine ülekohtust on

lepitusohver.
Ära ilmu Issanda palge ette tühjade kätega, sest see kõik on käsu kohaselt!
Õige inimese ohvriand teeb altari rasvaseks ja selle lõhn meeldib

Kõigekõrgemale.
Õige mehe ohver on armas ja tema meenutusohvrit ei unustata.
Austa Issandat heatahtliku silmaga ja ära vähenda oma käte esmaande!
Andes ole alati rõõmsa näoga ja pühitse kümnist hea meelega!
Anna Kõigekõrgemale, nagu tema on andnud, heatahtliku silmaga ja käe

jõu kohaselt!
Sest Issand on tasuja ja tema tasub sulle seitsmekordselt. Ära püüa anda
meelehead, sest tema ei võta seda vastu, ja ära looda väära ohvri peale,
sest Issand on kohtumõistja ja ükski ei ole auline tema ees.
«Koguge mulle kokku mu vagad,
kes minuga on teinud lepingu ohvri juures!»
Siis taevad kuulutavad tema õigust,
sest Jumal on kohtumõistja.
«Kuule, mu rahvas, ja ma räägin!

Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu:
Jumal, sinu Jumal, olen mina!
«Too Jumalale ohvriks tänu
ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!
Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au,
ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!»
TSÜKL II
(1Pt 1:10-16; Ps 98:1,2-3a,3b-4; Mk 10:28-31
Seda päästet on hoolega otsinud ja selle üle juurelnud prohvetid, kes on

ennustanud seda armu, mis teile on tulnud. Nad püüdsid välja uurida,
mille kohta ja millisest ajast andis teateid nendes olev Kristuse Vaim,
tunnistades ette Kristuse kannatusi ja neile järgnevat kirkust. Nendele
ilmutati, et mitte neile endile, vaid teile, teie teenimiseks oli kõik see,
mida nüüd teile on kuulutatud nende kaudu, kes teile taevast läkitatud
Pühas Vaimus on toonud rõõmusõnumeid, millesse isegi inglid igatsevad
kummardades vaadata. Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles
täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse
ilmumises. Nii nagu kuulekad lapsed ärge ka teie kohanege oma kunagise
teadmatuseaja himudega, vaid saage pühaks kogu oma käitumisega, nii
nagu on püha see, kes teid on kutsunud; sest kirjutatud on: «Olge pühad,
sest mina olen püha!»
See on Jumala sõna
R: Issand on andnud teada oma pääste
ja oma ustavust Iisraeli soo vastu;
Halleluuja.

Halleluuja.
Peetrus hakkas rääkima Jeesusele: «Vaata, meie oleme jätnud kõik maha ja
järgnenud sulle!» Jeesus lausus: «Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes
on maha jätnud maja või vennad või õed või ema või isa või lapsed või
põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast ega saaks vastu nüüd, selsamal
ajal sajavõrra maju ja vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde
tagakiusamise kestelgi, ning tuleval ajastul igavest elu. Aga paljud
esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks. »
TSÜKL I
(Si 36,1. 4-5. 10-17; Ps 79,8. 9. 11+13; Mk 10,32-45)
Halasta meie peale, Issand, kõiksuse Jumal, ja vaata siia ning pane kõik
paganad sind kartma! Nad õpiksid sind tundma, nõnda nagu meie
tunneme, et ei ole muud Jumalat kui sina, Issand! Uuenda oma tunnustähti
ja korda imetegusid, austa oma kätt ja paremat käsivart!
Kogu kõik Jaakobi suguharud ja olgu nad pärijad nagu muistegi!
Halasta, Issand, rahva peale, kellele on antud sinu nimi, ja Iisraeli peale,
keda pead esmasündinuks!
Halasta oma pühamu linna, Jeruusalemma, oma hingamispaiga peale!

Täida Siion sinu ülistusega ja oma rahvas sinu auhiilgusega! Anna
tunnistus oma esmalooduile ja tee tõeks, mis sinu nimel on ennustatud!
Tasu neile, kes sinu peale loodavad, ja sinu prohvetid jäägu

usaldusväärseks!
Kuule, Issand, nende palvet, kes sind anuvad, sinu rahvale kuuluva Aaroni
õnnistuse pärast, et kõik, kes maailmas elavad, tunneksid, et sina oled
Issand, igavene Jumal!
R: Näita meile, Issand, oma heldust
Ära tuleta meelde meie vastu
esivanemate pahategusid;
tõtaku meid kohtama sinu halastus,
sest me oleme väga kurnatud!
Aita meid, meie pääste Jumal,
oma nime auhiilguse pärast,
ja tõmba meid välja
ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast!
Lase tulla oma palge ette
vangide ägamine;
oma käsivarre suurusega
jäta ellu surmalapsed.
Aga meie, sinu rahvas

ja su karjamaa lambad,
täname sind igavesti;
me jutustame sinu kiitust põlvest põlve.
TSÜKL II
(1Pt 1:18-25; Ps 147:12-13,14-15,19-20; Mk 10:32-45
Vennad. Teid pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga teie
tühisest esiisadelt päritud eluviisist, vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta
Talle kalli verega. Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma
rajamist, aga aegade lõpul on saanud avalikuks teie pärast, kes te tema läbi
olete ustavad Jumalale, kes on tema üles äratanud surnuist ja andnud talle
kirkuse, nii et teie usk ja lootus oleksid Jumalas. Et te olete kuulekuses
tõele oma hinged puhastanud siiraks vennalikkuseks, siis armastage
raugematult üksteist puhtast südamest! Teid pole uuesti sünnitatud
kaduvast, vaid kadumatust seemnest, Jumala elava ning jääva sõna kaudu.
Sest
«kõik inimlik on kui rohi
ja kogu ta hiilgus nagu rohu õieke.
Rohi kuivab ära ja õieke variseb maha,
aga Issanda sõna jääb igavesti. »
See on Jumala sõna
R: Ülista, Jeruusalemm, oma Issandat

Halleluuja. (vt. Mk 10,45)
Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida,
vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!
Halleluuja.
Aga nad olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees, ja
nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid. Ja võttes need kaksteist taas
endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab: «Vaata, me
läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja
kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte
ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad
ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles. »
Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid

talle: «Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume. »
Jeesus küsis: «Mida te tahate, et ma teile teeksin?» Nemad ütlesid talle:
«Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu
pahemal käel!» Jeesus ütles neile: «Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite
juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega
mind ristitakse?» Nemad ütlesid talle: «Võime küll!» Jeesus aga ütles
neile: «Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse
ristimisega, millega mind ristitakse, kuid istumist mu paremal või
pahemal käel ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on
valmistatud. » Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks
Jaakobuse ja Johannese peale. Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles
neile: «Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks,
peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal.
Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks,
olgu teie teenija, ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi
sulane, sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et
ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!»
TSÜKL I
(Si 42:15-25; Ps 32:2-3,4-5,6-7,8-9; Mk 10:46-52)
Ma tahan nüüd meenutada Issanda tegusid ja jutustada, mida olen näinud.
Issanda teod on sündinud tema sõna läbi.

Päike valgustab ja paistab kõigi peale ja Issanda teod on täis tema enese
auhiilgust.
Issand ei ole pühitsetuilegi võimaldanud üles lugeda kõiki tema

imetegusid,
mis Issand, Kõigeväeline, on kinnitanud, et maailm seisaks kindlana tema

auhiilguses.
Issand uurib sügavikku ja südant, ja mõistab nende riukaid,
sest Kõigekõrgem on kõiketeadja ja näeb aegade märke.
Tema kuulutab minevikku ja tulevikku ning ilmutab salaasjade jälgi.
Ükski mõte ei lähe temal kaotsi, ükski sõna ei jää temale saladuseks.
Oma tarkuse suured teod on ta hästi teinud, nõnda, et need jäävad

igavikust igavikku.
Midagi ei ole lisada, midagi ei ole ära võtta, ja temale ei ole vaja ühtki
nõuandjat.
Kui imetlusväärsed on kõik tema teod, ja mis neist tuntakse, on kübemeke.
Need kõik elavad ja jäävad igavesti, igaks otstarbeks, ja kõik kuulavad

tema sõna.
Kõik on paari kaupa, teineteisega vastamisi,
ja tema ei ole teinud midagi, mis on puudulik.
Üks toetab teise hüvangut - ja kes küllastuks tema auhiilguse nägemisest?
R: Issanda heldus täidab maa.

Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud-liikmed
mu päevasest oigamisest.
Sest päevad ja ööd oli su käsi raskesti mu peal;
mu üdi on ära kuivanud nagu suvekuumuses.
Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni;
Sellepärast palugu sind kõik vagad sel ajal, kui sa oled leitav;
tõepoolest, suurte vete tulv ei ulatu nende ligi.
Sina oled mulle peidupaigaks, sa hoiad mind õnnetuse eest;
Sina ütled: «Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed,
mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides. »
Ärge olge nagu hobused, nagu muulad ilma aruta;
neid tuleb suuliste ja valjastega taltsaks teha, muidu nad ei tule su ligi.
TSÜKL II
(1Pt 2:2-5,9-12; Ps 100:2,3,4,5; Mk 10:46-52
Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle

varal kasvaksite pääste poole, kui te olete tunda saanud, et Issand on
helde. Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on
tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline, laske ka
endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks
preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale
meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu. Teie aga olete «valitud sugu,
kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema
kiidetavust», kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse -
teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle
peale polnud halastatud, nüüd aga on. Armsad, ma manitsen teid kui
majalisi ja võõraid siin ilmas - hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad
hinge vastu! Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad paha
kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid, annaksid nad
Jumalale au aruandmise päeval.
See on Jumala sõna
R: Tulge Issanda palge ette hõiskamisega
Teenige Issandat rõõmuga,
tulge tema palge ette hõiskamisega!
Teadke, et Issand on Jumal!
Tema on meid teinud ja tema omad me oleme,
tema rahvas ja tema karjamaa kari.
Tulge sisse ta väravaist tänuga,

tema õuedesse kiitusega;
ülistage teda ja andke tänu ta nimele!
Sest Issand on hea,
tema heldus kestab igavesti
ja tema ustavus põlvest põlve.
Halleluuja. (vt. 1Ts 2,13)
Võtke Jumala sõna, mitte inimeste sõnana,
vaid tõelise Jumala sõnana.
Halleluuja.
Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Jeesus ja ta jüngrid koos üsna suure

rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus,
Timeuse poeg. Ja kui see kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta
karjuma: «Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!» Ja paljud sõitlesid
teda, et ta vaikiks, tema aga karjus veelgi enam: «Taaveti Poeg, halasta
minu peale!» Ja Jeesus ütles seisatades: «Kutsuge ta siia!» Ja nad kutsusid
pimedat: «Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!» Pime viskas kuue
seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde. Ja Jeesus päris temalt: «Mida sa
tahad, et ma sulle teeksin?» Aga pime ütles talle: «Rabbuuni, et ma jälle
näeksin!» Ja Jeesus ütles talle: «Mine, sinu usk on su päästnud!» Ja kohe
nägi ta jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.

AASTARINGI 8. REEDE
TSÜKL I
(Si 44:1,9-13; Ps 149:1-2,3-4,5-6a+9b; Mk 11:11-26)
Kiitkem nüüd kuulsaid mehi ja meie isasid põlvest põlve!
Aga on ka neid, keda ei mäletata, kes on kadunud, neid nagu ei oleks

olnudki,
jah, otsekui ei oleks nad sündinudki, nõndasamuti nende lapsed pärast

neid.
Teised olid aga õnnistatud mehed, kelle voorusi ei ole unustatud.
Nende sooga säilib hea pärand, mis neist põlvneb.
Nende järeltulijad peavad lepingut ja nende tõttu nende lapsed.
Nende sugu jääb igavesti ja nende au ei kustutata.
R: Issand armastab oma rahvast.

TSÜKL II
(1Pt 4:7-13; Ps 96:10,11-12,13; Mk 11:11-26
Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks.
Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest «armastus katab
kinni pattude hulga». Olge üksteise vastu külalislahked ilma nurisemata!
Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala
mitmesuguse armu head majapidajad. Kui keegi räägib, siis ta rääkigu
nagu Jumala sõnul, kui keegi teenib, siis teenigu nagu selle jõuga, mille
Jumal annab, nõnda et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu,
kelle päralt on kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen. Armsad,
ärge võõrastage enestes tulekuumust, millega teid pannakse proovile, nii
nagu sünniks teile midagi võõrast, vaid rõõmustage, et nii nagu te olete
Kristuse kannatuste osalised, võite rõõmuga hõisata ka tema kirkuse
ilmumisel.
See on Jumala sõna

R: Issand tuleb, mõistma kohut kogu maailma
Siis maailm jääb kindlaks, ei see kõigu.
Halleluuja. (J 17,17b. a)
Halleluuja.

Ja Jeesus tuli Jeruusalemma pühakotta. Kui ta oli ümberringi kõike
vaadanud, läks ta hilise aja tõttu koos nende kaheteistkümnega
Betaaniasse. Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga
ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle
otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui
lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg. Ja Jeesus ütles puule: «Ärgu keegi
enam iialgi söögu sinust vilja!» Ja ta jüngrid kuulsid seda. Ja nad tulid
Jeruusalemma. Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama neid, kes
pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja
tuvimüüjate pingid ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja. Ja ta
õpetas ja kõneles neile: «Eks ole kirjutatud, et minu koda hüütagu
palvekojaks kõigile rahvastele? Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!»
Ja ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning otsisid võimalust
Jeesust hukata, sest nad kartsid teda, kuna kogu rahvas oli hämmastunud
tema õpetusest. Aga õhtuti läksid Jeesus ja jüngrid alati linnast välja. Ja
varahommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juurteni ära kuivanud
olevat. Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: «Rabi, vaata, viigipuu,
mille sa needsid, on ära kuivanud!» Ja Jeesus vastas neile: «Olgu teil usku
Jumalasse! Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: «Kerki ja
kukuta end merre!» ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta
räägib, sünnib, siis see saabki talle! Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida
te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki
teile! Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi
kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused. Kui
te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi
teile andeks. »
TSÜKL I
(Si 51:12-20; Ps 18:8,9,10,11; Mk 11:27-33)

Sellepärast ma ülistan ja kiidan sind, jah, ma austan Issanda nime!
Olles veel noor, enne oma eksirännakuid, otsisin ma tarkust avalikult

palvetades.
Templi ees ma õppisin seda hindama ja ma otsisin seda elu lõpuni.
Selle õitsengust rõõmustas mu süda nagu valmivast viinamarjakobarast,
mu jalg astus sirget teed, noorusest alates olen seda otsinud.
Ma pöörasin oma kõrva ja võtsin selle vastu,
ma leidsin enesele rohkesti õpetust. Ma arenesin selle läbi.
Temale, kes minule andis tarkuse, annan ma au.
Sest ma võtsin nõuks seda saavutada ja püüdlesin hea poole ega jäänud
häbisse.
Mu hing on selle pärast võidelnud ja oma tegudes ma jälgisin täpselt

seadust.
Ma tõstsin käed kõrguse poole ja kahetsesin oma teadmatust.
Ma juhtisin oma hinge selle poole ja puhtuse kaudu ma leidsin selle.
Ma andsin oma südame algusest peale sellele, seepärast mind ei jäetagi

maha.
R: Issand korraldused on õiglased.
see kosutab hinge;


Need on ihaldatavamad kui kuld
ja kui palju selget kulda,
ja need on magusamad kui mesi
ja kui kärjemesi.
TSÜKL II
(Jd 17,20-25; Ps 63:2,3-4,5-6; Mk 11:27-33
Lugemine Apostel Juuda kirjast
Teie aga, armsad, meenutage meie Issanda Jeesuse Kristuse apostlite sõnu,
mida nad juba enne on rääkinud. Teie aga, armsad, olles rajanud endid
oma kõige pühamale usule ja palvetades Pühas Vaimus, hoidke endid
Jumala armastuses, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse halastust
igaveseks eluks. Ja halastage nende peale, kes kahtlevad, päästke neid
tulest välja kiskudes. Teiste peale halastage aga kartuses, vihates lihaliku
loomuse poolt rüvetatud rüüdki. Temale, kes suudab teid hoida
komistamast ja panna laitmatuna oma kirkuse palge ette hõiskama, ainsale
Jumalale, meie Päästjale, olgu Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi kirkus,
üllus, võimus ja meelevald enne kõiki aegu ja nüüd ja kõigi aegadeni!
Aamen.
See on Jumala sõna
R: Mu hing januneb Sinu järele, Issand, mu Jumal
Jumal, sina oled mu Jumal,
sind ma otsin vara.
Sinu järele januneb mu hing,
sind ihaldab mu ihu
nagu kuival ja põuasel maal,
kus pole vett.
Nõnda ma vaatasin sind pühamus,
et näha su väge ja su auhiilgust.
Sest sinu heldus on parem kui elu;
mu huuled ülistavad sind.
Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja;
sinu nimel ma tõstan üles oma pihud.

Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing,
mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
Halleluuja.
Ja nad tulid uuesti Jeruusalemma. Ja kui Jeesus kõndis pühakojas, astusid

ülempreestrid ja vanemad ta juurde ja ütlesid talle: «Millise meelevallaga
sa seda kõike teed? Või kes on andnud sulle selle meelevalla, et sa seda
teed?» Aga Jeesus ütles neile: «Minagi küsin teilt üht asja ja teie vastake
mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.
Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake mulle!»
Ja nad arutasid omavahel: Kui ütleme, et taevast, siis ta ütleb: «Miks te

siis ei uskunud teda?» Või peaksime ütlema, et inimestest? - aga nad
kartsid rahvahulka, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud
prohvet. Nii nad vastasid Jeesusele: «Meie ei tea.» Ja Jeesus ütles neile:
«Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.»

5Ms 11:18,26-28; Ps 31:2-3ab,3cd-4,17+25; Rm 3:21-25,28; Mt 7:21-27
Lugemine viiendast Moosese raamatust
Ja pange siis need mu sõnad oma südamesse ja hinge, siduge need tähiseks
oma käe peale ja need olgu laubanaastuks teie silmade vahel; Vaata, ma
panen täna teie ette õnnistuse ja needuse: õnnistuse, kui te kuulate Issanda,
oma Jumala käske, mis ma täna teile annan, aga needuse, kui te ei kuula
Issanda, oma Jumala käske, vaid lahkute teelt, mille ma täna teile määran,
ja hakkate käima teiste jumalate järel, keda te ei ole tundnud.
See on Jumala sõna
R: Issand, sina oled mu kalju ja mu kindlus
Sinu juures ma otsin pelgupaika, Issand,
ärgu ma jäägu iialgi häbisse!
Oma õiglust mööda päästa mind!
Pööra oma kõrv mu poole,
tõtta mind kiskuma välja hädast,
Ole mulle kaitsjaks kaljuks,
mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!
Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus,
ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind.
Lase oma pale paista oma sulase peale,
päästa mind oma helduses!

Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil,
kes ootate Issandat!
Lugemine Apostel Pauluse kirjast Roomlastele
Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, millest

tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid, see Jumala õigus, mis tuleb
Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole
erinevust, sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning
mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on
Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu
kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud
patud Me ju arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse
tegudest sõltumata.
See on Jumala sõna
Halleluuja.
ja kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks
Halleluuja.
Mitte igaüks, kes mulle ütleb: «Issand, Issand!», ei saa taevariiki; saab
vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Paljud ütlevad mulle tol
päeval: «Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel
kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?» Ja
siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu
juurest, te ülekohtutegijad! Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende
järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule. Ja sadas
paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda
maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule. Ja igaüks, kes neid
mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes
ehitas oma maja liivale. Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid
tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle
kokkuvarisemine oli ränk. »
5Ms 5:12-15; Ps 81:3-4,5-6ab,6cd-8,10-11; 2Kr 4:6-11; Mk 2:23-3:6 või Mk 2:23-38
Lugemine viiendast Moosese raamatust
Pea meeles, et sa pead pühitsema hingamispäeva, nõnda nagu Issand, su

Jumal, sind on käskinud! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma
talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev! Siis sa
ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ei su sulane
ega teenija, ei su härg ega eesel või mõni muu su loomadest, ka mitte
võõras, kes on su väravais, et su sulane ja teenija saaksid hingata nagu
sina. Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Issand, su Jumal, tõi
sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega; sellepärast on
Issand, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva.
See on Jumala sõna
R: Laulgem rõõmuga Issandale, meie abi
Alake kiituslaulu, lööge trummi,
pange hüüdma kannel ja naabel!
Puhuge pasunat noorel kuul,
täiskuu ajal, meie pidupäeval!

Sest see on määrus Iisraelis
ja kohustus Jaakobi Jumala jaoks.
Selle ta seadis tunnistuseks Joosepi sekka,
kui ta läks välja Egiptusemaa vastu.
Seal ma kuulsin keelt, mida ma ei tundnud.
«Mina vabastasin tema õla koorma alt, tema käed pääsesid korvide
kandmisest.
Kui kitsas käes oli, hüüdsid sa, ja ma päästsin sinu;
ma vastasin sulle kõuepilvest, proovisin sind Meriba vee ääres. »
Ärgu olgu su seas võõrast jumalat
ja ära kummarda võõramaa jumala ette!
Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt;
tee lahti oma suu, siis täidan ta!
Lugemine Apostel Pauluse teisest kirjast Korintlastele
Sest see, kes ütles: «Pimedusest paistku valgus!», on Jumal, kes on

hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse
isikus olevast Jumala kirkusest. See aare on meil aga saviastjates, et
võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist. Meid ahistatakse
igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel;
meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid
me ei hukku; me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu
avalduks meie ihus. Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma
Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus.
See on Jumala sõna
Halleluuja.
Mina olen maailma valgus, ütleb Issand;
Kes järgneb mulle, tal on elu valgus.
Halleluuja.
Ja ühel hingamispäeval juhtus Jeesus minema läbi viljapõldude ning tema

jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma. Ja variserid ütlesid talle:
«Vaata, nad teevad hingamispäeval, mida ei tohi!» Ja tema ütles neile:
«Kas te pole kunagi lugenud, mida tegi Taavet, kui tal oli puudus ning
tema ja ta mehed olid näljas? Kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester
Ebjatari ajal ning sõi ära ohvrileivad, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale
preestrite, ja andis ka oma meestele?» Ja ta ütles neile: «Hingamispäev on
seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks; nõnda on
Inimese Poeg ka hingamispäeva isand. » Ja Jeesus läks taas sünagoogi. Ja
seal oli inimene, kellel oli kuivanud käsi. Ja Jeesust varitseti, kas ta peaks
tervendama hingamispäeval, et saaks tema peale kaevata. Ja tema ütles
inimesele, kellel oli kuivanud käsi: «Tõuse meie keskele püsti!» Ja ta ütles
neile: «Kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge päästa või
tappa?» Aga nemad jäid vait. Ja vaadates neid vihaga ja tundes
meelehärmi nende südamekanguse pärast, ütles Jeesus inimesele: «Siruta
käsi!» Ja too sirutas, ja ta käsi sai jälle terveks. Ja variserid läksid kohe
välja ning langetasid koos Heroodese meestega Jeesuse kohta otsuse, et ta
tuleb hukata.

1Kn 8:41-43; Ps 117:1,2; Gl 1:1-2,6-10; Lk 7:1-10
Lugemine esimesest kuningate raamatust
Aga ka võõramaalast, kes ei ole sinu Iisraeli rahva hulgast, tuleb aga
kaugelt maalt sinu nime pärast - sest nad kuulevad sinu suurest nimest,
sinu vägevast käest ja sinu väljasirutatud käsivarrest - ja ta tuleb ning
palvetab selle koja poole, kuule sina taevast, oma asupaigast, ja tee kõike,
mille pärast võõras sinu poole hüüab, et kõik maa rahvad õpiksid tundma
sinu nime ja kardaksid sind, nõnda nagu su Iisraeli rahvas, ja et nad
teaksid, et sinu nimi on pandud kojale, mille ma olen ehitanud!
See on Jumala sõna
R: Minge kogu maailma, ning kuulutage evangeeliumi
Kiitke Issandat, kõik paganad,
ülistage teda, kõik rahvahõimud!
Sest võimsaks on saanud tema heldus meie üle
ja Issanda ustavus kestab igavesti.
Lugemine Apostel Pauluse kirjast Galaatlastele
Paulus, apostel mitte inimeste poolt ega mõne inimese kaudu, vaid Jeesuse
Kristuse ja Jumala Isa läbi, kes Tema on üles äratanud surnuist, ning kõik
vennad, kes on minu juures - Galaatia kogudustele: Ma imestan, et teie nii
ruttu pöördute ära temast, kes teid Kristuse armu kaudu on kutsunud,
mingi teistsuguse evangeeliumi poole. Mingit teist evangeeliumi ei ole, on
vaid mõningaid, kes teid segadusse ajavad ja tahavad Kristuse
evangeeliumi pahupidi pöörata. Aga kui ka meie ise või ingel taevast
kuulutaks mingit evangeeliumi selle asemel, mida meie oleme teile
kuulutanud - see olgu neetud! Nagu me oleme teile juba ütelnud ja praegu
ma ütlen jälle: Kui keegi kuulutab teile mingit evangeeliumi selle asemel,
mis te olete vastu võtnud - see olgu neetud! Kas ma nüüd otsin toetust
inimestelt või Jumalalt? Kas ma püüan meeldida inimestele? Sest kui ma
veel tahaksin meeldida inimestele, siis ma ei oleks Kristuse sulane.
See on Jumala sõna
Halleluuja.
Mina olen tee ja tõde ja elu, ütleb Issand.
Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu
Halleluuja.
Lugemine Püha Luuka evangeeliumist
Kui Jeesus oli lõpetanud kõik oma kõned teda kuulavale rahvale, tuli ta
Kapernauma. Aga ühe väeülema teener, kellest ta isand lugu pidas, oli
haige ja suremas. Kui väeülem sai kuulda Jeesusest, läkitas ta juutide
vanemad tema juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema
teenri. Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: «Ta on tõesti
seda väärt, et sa teda aitaksid, sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud
meile ka sünagoogi. » Ja Jeesus läks nendega kaasa. Aga kui ta ei olnud
enam kaugel sellest majast, saatis väeülem oma sõbrad talle ütlema:
«Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et sina mu katuse alla
tuleksid! Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise sinu juurde
tulema, vaid ütle üksainus sõna, ja poiss paraneb! Minagi olen ju
valitsusalune, aga minu alluvuses on sõdureid, ja kui ma ütlen ühele:
«Mine ära!», siis ta läheb, ja teisele: «Tule siia!», siis ta tuleb, ja oma
teenrile: «Tee seda!», siis ta teeb.»
Seda kuuldes Jeesus imetles teda ja pöördudes rahvahulga poole, kes käis
temaga kaasas, ütles: «Ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma Iisraeliski
leidnud!» Ja kui saadikud koju tagasi jõudsid, leidsid nad teenri tervena.
AASTARINGI 9 ESMASPÄEV
TSÜKL I
Tb 1:3,2:1a-8; Ps 112:1-2,3-4,5-6; Mk 12:1-12
Lugemine Toobiti raamatust.
Raamat Toobiti loost, kes oli Naftali suguharust, kes Assuri kuninga
Salmanassari päevil oli vangi viidud Tisbest.
«Mina, Toobit, käisin tõe ja õiguse teed kogu oma eluaja. Ma tegin palju
häid tegusid oma vendadele ja rahvale, kes koos minuga olid pidanud
minema assüürlaste maale Niineve linna. Oli mul nelipühade pidupäeval,
mis on seitsme nädala püha, hea söömaaeg, ja ma istusin sööma. Nähes
nüüd rohkeid roogasid, ütlesin ma oma pojale: «Mine, ja kui sa leiad mõne
meie vendadest, kes midagi vajab, kes Issanda peale mõtleb, siis too ta
siia! Vaata, ma ootan sind!» Ta tuli tagasi ning ütles: «Isa, keegi meie
soost on kägistatud ja heidetud turule. » Siis mina, enne kui ma midagi
maitsesin, tõusin kiiresti ja viisin surnukeha ühte kotta, seniks kui päike
loojub. Ma tulin tagasi, pesin ennast ja sõin leinates oma leiba. Mulle
meenus Aamose ennustus, kuidas ta oli ütelnud:
«Teie pühad muutuvad leinaks
ja kõik teie rõõmud nutulauludeks!»
Ja ma nutsin. Kui päike oli loojunud, siis ma läksin, kaevasin haua ning
matsin ta maha. Aga naabrid naersid, üteldes: «Ta ei karda enam, et teda
selle teo pärast tapetakse! Ta pidi põgenema, aga vaata, ta matab jälle
surnuid!»
See on Jumala Sõna
R: Õnnis on mees, kes kardab ja austab Issandat

Vara ja rikkus on tema kojas
ja tema õigus püsib ikka.
Pimeduses tõuseb õiglastele valgus,
armuline ja halastav ja õige.
Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks,
kes oma asju ajab õigluses.
Sest ta ei kõigu iialgi;
TSÜKL II
2Pt 1:2-7; Ps 91:1-2,14-15ab,15cd-16; Mk 12:1-12
Lugemine Peetruse teise kirjast.
Armu ja rahu saagu teile rohkesti Jumala ja Jeesuse, meie Issanda

tundmise kaudu! Tema jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on
vajalik eluks ja vagaduseks, tema tundmise kaudu, kes meid on kutsunud
omaenese kirkuse ja väärikusega. Sel viisil on meile kingitud kõige
kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda
kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku
loomuse osaliseks. Just seepärast te peategi olema kõigiti valmis arendama
oma usus voorust, vooruses tunnetust, tunnetuses kasinust, kasinuses
kannatlikkust, kannatlikkuses vagadust, vagaduses vennalikkust,
vennalikkuses armastust.
See on Jumala Sõna
R: Sinu kätte, mu Jumal, ma panen oma lootus.
Kes Kõigekõrgema kaitse all elab
ja alati Kõigeväelise varju all viibib,
see ütleb Issandale: «Sina oled mu varjupaik
ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!»
Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema;
ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime.
Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale;
mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses,
ma vabastan tema
ning teen ta auliseks.
Pika eaga ma täidan tema
ja annan temale näha oma päästet.

Halleluuja.
Võtke tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud
ja suudab päästa teie hinge
Halleluuja
Ja Jeesus hakkas ülempreestritele, kirjatundjatele ja vanematele mõistu

rääkima: «Üks inimene istutas viinamäe ja piiras aiaga ja õõnestas kaljusse
surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ning reisis
võõrsile. Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et see võtaks
rentnike käest vastu andami viinamäe viljast. Rentnikud võtsid aga sulase
kinni, peksid teda ja saatsid minema tühjade kätega. Ja taas läkitas ta
nende juurde teise sulase. Sellele nad lõid pähe ja teotasid teda. Ja ta
läkitas veel teise ja tolle nad tapsid, ja paljusid teisi; mõnda nad peksid,
mõne aga tapsid. Üks oli tal veel, tema armas poeg. Lõpuks ta läkitas
nende juurde poja, mõeldes: «Ehk nad häbenevad mu poega!?» Need
rentnikud aga rääkisid omavahel: «Tema ongi see pärija. Läki, tapame ta
ära, ja pärand saab meile!» Ja nad võtsid ta kinni, tapsid ta ära ja viskasid
viinamäelt välja. Mida teeb viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab need
rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte. Kas te pole lugenud seda
kirjakohta: Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on
saanud nurgakiviks!? See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis. » Ja nad
otsisid võimalust teda kinni võtta, ent kartsid rahvahulka. Nad ju mõistsid,
et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta. Ja nad läksid ära,
jättes ta sinnapaika.
AASTARINGI 9 TEISIPÄEV
TSÜKL I
Tb 2:9-14; Ps 112:1-2,7-8,9; Mk 12:13-17
Selsamal ööl tuli Toobit matmast tagasi, ja olles roojaseks saanud, heidis
ta magama õue müüri äärde ja ta nägu oli katmata. Aga ta ei teadnud, et
müüris olid varblased, ja kui ta silmad lahti olid, siis need varblased
sirtsutasid oma sooja väljaheidet ta silmadesse. Tema silmadesse tekkisid
siis valged laigud. Ta läks küll arstide juurde, aga nemad ei suutnud teda
aidata. Ahhiahharos toitis siis teda, kuni ta läks Elümaisi. Tema naine
Hanna tegi tasu eest naiste käsitöid ja saatis need isandaile: nemad maksid
temale palka ja andsid lisaks ühe kitsetalle. Aga kui ta Toobiti juurde tuli,
siis hakkas tall mökitama. Ja Toobit küsis temalt: «Kust see kitsetall on?
Ega ometi varastatud? Anna see tagasi isandaile, sest varastatut ei ole
lubatud süüa!» Tema vastas: «See on kingitus, antud mulle palgalisaks. »
Aga tema ei uskunud teda ja käskis talle isandaile tagasi anda, ja ta
punastas tema ees. Tema aga vastas ja ütles Toobitile: «Kus on sinu
almused ja heateod? Vaata, nüüd on sinust kõik teada!»
See on Jumala sõna
R: Tema süda on kindel, kes loodab Issanda peale.
Ei ta karda õnnetuse sõnumit,
tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
Tema süda on toetatud, ta ei karda,
kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.

Ta jagab välja rikkalikult
ja annab vaestele;
tema õigus püsib ikka,
tema sarv on kõrgel au sees.
TSÜKL II
2Pt 3:12-15a,17-18; Ps 90:2,3-4,10,14+16; Mk 12:13-17
Lugemine Peetruse teise kirjast:
Oodake ja kiirendage Jumala päeva tulemist, mil taevad põledes lagunevad

ja algained lõõmates ära sulavad. Meie ootame aga tema tõotuse järgi uusi
taevaid ja uut maad, kus elab õigus. Seepärast, mu armsad, olge seda
oodates toimekad, et teid leitaks tema ees veatuina ja laitmatuina rahus. Ja
meie Issanda pikka meelt pidage päästeks, nõnda kui ka meie armas vend
Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mööda. Mu armsad, et te
nüüd seda ette teate, siis olge valvsad, et teid ei kistaks kaasa kõlbluseta
inimeste eksitustega ja te ei langeks ära oma kindlalt aluselt. Kasvage meie
Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises! Tema päralt olgu
kirkus nüüd ja igaviku päevil! Aamen.
See on Jumala sõna
Enne kui mäed sündisid
ja kui maa ja maailm loodi,
oled sina, Jumal,

igavesest igavesti.
Sina viid inimese jälle põrmu
ja ütled: «Tulge tagasi, inimlapsed!»
Sest tuhat aastat on sinu silmis
nagu eilne päev, kui see on möödunud,
ja nagu vahikord öösel.
Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat
ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat,
ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda.
Jah, see möödub kähku ja me lendame ära.
Täida meid hommikul oma heldusega,
siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!
Saagu nähtavaks su töö su sulastele
ja nende lastele su auhiilgus!
Halleluuja.
Jumala sõna on elav ja tõhus;
see on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja.

Halleluuja
Ja Jeesuse juurde läkitati mõned variserid ja Heroodese mehed, et teda

mõnest sõnast kinni püüda. Ja need tulid ning ütlesid talle: «Õpetaja, me
teame, et sa oled tõemeelne ega hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese
isikule, vaid õpetad Jumala teed tõepäraselt. Kas keisrile peab andma
pearaha või ei? Kas anname või ei anna?» Aga Jeesus, teades nende
silmakirjalikkust, ütles neile: «Miks te mind kiusate? Tooge mulle teenar
näha!»Nemad tõidki, ja ta ütles neile: «Kelle pilt ja kiri sellel on?» Nad
ütlesid talle: «Keisri. »Aga Jeesus ütles neile: «Keisri oma andke keisrile
tagasi ja Jumala oma Jumalale!» Ja nad imetlesid teda.
AASTARINGI 9 KOLMAPÄEV
TSÜKL I
Tb 3:1-11a,15-17a; Ps 25:2-3,4-5,6-7bc,8-9; Mk 12:18-27
Nendel päevadel, Toobit jäi kurvaks, nutis ja palvetas ahastuses, üteldes:
«Issand, sina oled õiglane ja kõik sinu teod ja teed on halastus ning tõde.
Sina mõistad alati tõelist ja õiget kohut! Mõtle minu peale ja vaata mind!
Ära nuhtle mind minu pattude ja eksimuste pärast, ka mitte selle pärast,
millega minu vanemad on pattu teinud sinu ees! Sest nemad ei võtnud
kuulda sinu käske, ja sina andsid meid rüüstata, vangi viia, surma, ja
pilkeiks kõigile rahvaile, kelle keskele me oleme pillutatud. Ja nüüd on
õiglased sinu paljud nuhtlused, mida sa paned minu peale minu ja minu
vanemate pattude pärast, sest meie ei ole pidanud sinu käske. Meie ei ole
ju sinu ees elanud tões. Talita nüüd minuga, nagu sinu meelest hea on!
Käsi ära võtta mu hing, et võiksin lahkuda ja mullaks saada, sest minul on
parem surra kui elada! Olen ju kuulnud valelikke teotusi ja minu kurvastus
on suur. Käsi, et juba nüüd saaksin lahti oma vaevast, igavesse asupaika!
Ära pööra oma palet minult ära!»
Selsamal päeval sündis, et Meedia Ekbatanas teotati ka Saarat, Ragueli

tütart, tema isa teenijatüdrukute poolt. Sest tema oli olnud kihlatud seitsme
mehega, aga kuri vaim Asmodeus oli need tapnud, enne kui nad olid
maganud temaga kui naisega. Ja tüdrukud ütlesid talle: «Oled sa meeletu,
et tapad oma mehi? Sul on juba olnud seitse meest, aga mitte ühegagi pole
sul õnne olnud! Miks sa meid peksad? Kui nad on surnud, siis mine koos
nendega! Et me iialgi ei näeks sinu poega või tütart!»
Kui ta seda kuulis, siis muutus ta väga kurvaks, nõnda et tahtis ennast
puua. Aga siis ta ütles: «Mina olen oma isa ainuke. Kui ma seda teen, siis
on see temale teotuseks ja ma saadan tema hallid juuksed murega hauda. »
Ja ta palvetas akna ees ning ütles: «Ole kiidetud, Issand, minu Jumal! Sinu
püha ja auline nimi olgu kiidetud igavesti! Kiitku sind alati kõik sinu
teod! Vaata, et mina olen oma isa ainusündinu ja temal ei ole teist last, kes
oleks tema pärija, ega ole ka lähemat sugulast või selle poega, et hoiaksin
ennast temale naiseks. Olen juba seitse meest kaotanud, milleks ma veel
elan? Kui sa ei taha mind surmata, siis käsi, et ma enam ei peaks kuulma
teotamist!»
Ja mõlema palve võeti kuulda suure Raafaeli auhiilguse juuresolekul; tema

läkitati ravima neid mõlemaid: võtma Toobitilt valged laigud ja andma
Ragueli tütar Saara naiseks Toobiti pojale Tobiasele ja siduma kurja vaimu
Asmodeusi, sest Tobiasel oli õigus Saarat pärida. Selsamal ajal tuli Toobit
tagasi ja läks oma kotta, ja Saara, Ragueli tütar, astus alla ülemisest
kambrist.
See on Jumala sõna
R: Issand, sinu poole ma tõstan oma hinge.
Mu Jumal, sinu peale ma loodan, ärgu ma jäägu häbisse;
ära lase mu vaenlasi rõõmust hõisata minu pärast!
Ei jää ju häbisse ükski neist, kes sind ootavad;

häbisse jäävad need, kes kerglaselt sinust loobuvad.
mõtle minule oma heldust mööda,
oma headuse pärast, oh Issand!
TSÜKL II
2Tm 1:1-3,6-12; Ps 123:1-2ab,2cdefg; Mk 12:18-27
Lugemine Pauluse teise kirjast Timoteosele
Paulus, Kristuse Jeesuse apostel Jumala tahtmisel selle elu tõotust mööda,
mis on Kristuses Jeesuses, -armsale pojale Timoteosele: Armu, halastust ja
rahu Jumalalt Isalt ja Kristuselt Jeesuselt, meie Issandalt! Ma olen tänulik
Jumalale, keda ma oma esivanemate viisil puhta südametunnistusega
teenin, alatasa meenutades sind oma eestpalvetes ööl ja päeval, Sel
põhjusel tuletan ma sulle meelde, et sa taas õhutaksid lõkkele Jumala ande,
mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu. Jumal ei ole meile ju
andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu. Ära
siis häbene tunnistamast meie Issandat ega mind, tema vangi, vaid kannata
koos minuga kurja evangeeliumi pärast Jumala väe abil, kes on meid
päästnud ja kutsunud püha kutsega, mitte meie tegude järgi, vaid
omaenese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses
enne igavesi aegu, nüüd on aga saanud avalikuks meie Päästja Kristuse
Jeesuse ilmumise läbi, kes on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi
kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse, mille kuulutajaks ja apostliks
ning õpetajaks mind on seatud. Sel põhjusel ma ka kannatan. Ent ma ei
häbene, sest ma tean, kellesse ma olen uskuma hakanud ja olen
veendunud, et tema on vägev hoidma minu hoolde usaldatut oma päevani.
See on Jumala sõna
R: Ma tõstan oma silmad sinu poole, Jumal
Ma tõstan oma silmad sinu poole,
kes istud taevas.
Vaata, otsekui sulaste silmad vaatavad
oma isandate käte peale,
otsekui teenija silmad vaatavad
oma emanda käte peale,
nõnda vaatavad meie silmad Issanda, meie Jumala peale,

kuni tema meile armu annab.
Halleluuja.
Sinu seadused on toetatud ikka ja igavesti, Issand, need on tehtud tões ja

õiguses.
Halleluuja
Ja Jeesuse juurde astusid saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei

ole olemas, ja küsisid temalt: «Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et
kui kellegi vend sureb ja jätab naise ega jäta järele last, et ta vend peab
võtma oma surnud venna naise ja soetama järglase vennale. Oli seitse
venda. Ja esimene võttis naise ja surres ei jätnud järglast järele. Ja teine
võttis tema ja suri järglast jätmata, ja kolmas nõndasamuti. Ja need seitse
ei jätnud järele järglast. Viimasena kõigist suri ka naine. Ülestõusmisel
nüüd, kui nad üles tõusevad - kelle naine nende seast ta peab olema? Ta on
ju olnud naiseks neile seitsmele. »Jeesus lausus neile: «Kas te mitte ei
eksi, sellepärast et te ei tunne pühi kirju ega Jumala väge? Kui surnud üles
tõusevad, siis nad ju ei võta naisi ega lähe mehele, vaid on nagu inglid
taevas. Surnute kohta aga, et nad üles äratatakse - kas te ei ole lugenud
Moosese raamatust kibuvitsapõõsa loost, kuidas Jumal ütles Moosesele:
«Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal»? Tema ei
ole surnute, vaid elavate Jumal. Te eksite rängalt!»
AASTARINGI 9 NELJAPÄEV
TSÜKL I
Tb 6:10-11a;7:1,9-17;8:4-10; Ps 128:1bcd-2,3,4-5a,5bc-6; Mk 12:28b-34
Kui Tobias koos Raafaeliga jõudis Ekbatanasse, siis ingel ütles

noormehele: «Vend, täna ööbime Ragueli juures, tema on sinu sugulane. »
Ja nad jõudsid Ekbatanasse ning tulid Ragueli kotta. Saara tuli neile vastu
ja teretas neid ja nemad omakorda teda. Siis ta viis nad kotta sisse.
Aga Tobias ütles Raafaelile: «Asarja, mu vend, räägi nüüd sellest, millest
sa tee peal kõnelesid, et kavatsus täide läheks!» Ingel jutustas siis loo
Raguelile. Ja Raguel ütles Tobiasele: «Söö, joo ja ole rõõmus! Sest sina
võid võtta minu tütre. Ometi pean sulle avaldama tõe: ma olen andnud
oma tütre seitsmele mehele, ja igaüks neist suri, kui läks öösel tema
juurde. Nüüd aga ole rõõmus!» Aga Tobias ütles: «Mina ei maitse siin
midagi, enne kui olete tema ette toonud ja teie ise seisate minu ees. »
Raguel ütles siis: «Võta tema nüüd seaduse kohaselt! Sina ju oled tema
sugulane ja tema on sinu! Armuline Jumal andku teile kõike head!» Ta
kutsus oma tütre Saara, võttis tema käest kinni ja andis tema Tobiasele
naiseks, üteldes: «Vaata, Moosese seaduse järgi võta tema ja vii ta oma isa
juurde!» Ja ta õnnistas neid. Ta kutsus nüüd oma naise Edna, ja võtnud
paberilehe, kirjutas ta selle peale lepingu ning pitseeris selle. Siis nad
hakkasid sööma. Pärast seda kutsus Raguel oma naise Edna ja ütles
temale: «Õde, sea korda teine kamber ja vii Saara sinna!» Naine tegi, nagu
kästi, ja viis Saara sinna. Saara hakkas siis nutma. Tema aga kuivatas oma
tütre pisaraid ja ütles talle: «Ole julge, mu laps! Taeva ja maa Issand
andku sulle rõõmu kurvastuse asemel! Ole julge, tütar!»
Kui uks oli suletud mõlema tagant, siis Tobias tõusis voodist ja ütles:
«Tõuse üles, õde, ja palvetagem, et Issand halastaks meie peale!» Ja
Tobias alustas, üteldes: «Ole kiidetud, meie vanemate Jumal, ja olgu
igavesti kiidetud sinu püha ja auline nimi! Kiitku sind taevad ja kõik sinu
looming! Sina lõid Aadama ja andsid temale Eeva, tema naise, abiks ning
toeks. Neist on inimsugu sündinud. Sina ütlesid: «Inimesel ei ole hea üksi
olla, me teeme temale abi, kes on temaga sarnane. » Ja nüüd, Issand, mina
ei võta seda oma õde mitte hooruse pärast, vaid tõemeelselt. Lase mind
armu leida ja koos temaga vanaks saada!» Saara ütles koos temaga:
«Aamen. » Ja nad mõlemad magasid sellel ööl.
See on Jumala sõna
Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat,
kes käib tema teedel.
Sa sööd siis oma käte vaevast,
Su naine on nagu viljakas viinapuu
su maja nurgas;
su pojad on nagu õlipuu võsud
su laua ümber.
Vaata, nõnda õnnistatakse tõesti meest,
kes kardab Issandat!
Saagu sa näha Jeruusalemma head põlve
kogu oma eluaja!
Ja saagu sa näha oma laste lapsi!
Rahu Iisraelile!

TSÜKL II
2Tm 2:8-15; Ps 25:4-5,8-9,10+14; Mk 12:28b-34
Olgu sul meeles Jeesus Kristus, kes on üles äratatud surnuist, kes põlvneb Taaveti
soost! See on evangeelium, mille pärast ma kannatan kurja ja olen koguni ahelates
nagu mõni roimar. Kuid Jumala sõna ei ole ahelais. Seetõttu ma talun kõike
äravalitute pärast, et ka nemad saaksid pääste Kristuses Jeesuses igavese kirkusega.
Ustav on see sõna: Kui me oleme surnud koos temaga, siis ka elame koos temaga,
kui me jääme püsima vaevas, siis valitseme koos kuningatena, kui me tema
salgame, siis salgab ka tema meid, kui me oleme uskmatud, jääb tema ometi
ustavaks, sest ta ei saa ennast salata. Seda tuleta neile meelde, vannutades Jumala
ees, et nad ei peaks sõnasõda - sellest pole mingit kasu, see vaid hukutab kuulajad.
Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana, kel pole tarvis häbeneda,
kes tõe sõna kuulutab õigesti.
See on Jumala sõna
R: Issand, õpeta mulle oma teeradu!

Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde neile,
kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi.
Issanda osadus on neil, kes teda kardavad,
ja ta annab neile teada oma lepingu.
Halleluuja.
Halleluuja
Ja üks juurdeastunud kirjatundjaist, kes oli kuulnud nende vaidlemist ja

teadis, et Jeesus oli neile hästi vastanud, küsis temalt: «Milline on kõige
esimene käsk?» Jeesus vastas: «Esimene on: Kuule, Iisrael, Issand, meie
Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma
südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma
jõuga! Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud
neist suuremat käsku ei ole. » Ja kirjatundja ütles talle: «Hästi, Õpetaja, sa
ütlesid tõtt, et tema on Ainus ja ei ole teist peale tema; ja armastada teda
kogu südamega ja kogu mõistusega ja kogu jõuga ning armastada ligimest
nagu iseennast on palju rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid. »
Ja Jeesus, nähes, et kirjatundja vastas arukalt, ütles talle: «Sa ei ole kaugel
Jumala riigist. » Ja keegi ei julgenud teda enam küsitleda.

AASTARINGI 9 REEDE
TSÜKL I
Tb 11:5-14; Ps 146:1b-2,6c-7abc,7de-9a,9bc-10ab; Mk 12:35-37
Neil päevil, Hanna istus, silmitsedes oma poja tuleku teed. Kui ta märkas
teda tulevat, siis ta ütles tema isale: «Vaata, sinu poeg tuleb, ja mees, kes
läks koos temaga!»
Raafael ütles Tobiale: «Mina tean, et su isa teeb silmad lahti! Võia siis
sapiga tema silmi, ja kui kipitab, siis ta hõõrub neid, valged laigud kaovad
ja ta näeb sind!»
Hanna jooksis tulijaile vastu, kaelustas oma poega ja ütles talle: «Mina
olen sind näinud, mu laps, nüüd ma võin surra!» Ja nad mõlemad nutsid.
Toobit läks siis ukse juurde ja komistas. Aga poeg jooksis temale vastu ja
haaras oma isa käest kinni ning tilgutas sappi isa silmadesse, üteldes: «Ole
rahulik, isa!» Aga kui silmad kipitasid, siis Toobit hõõrus neid ja tema
silma nurkadest eraldusid valged laigud. Nähes nüüd oma poega, kaelustas
ta teda, nuttis ja ütles: «Ole kiidetud, Jumal, olgu igavesti kiidetud sinu
nimi ja olgu kiidetud kõik sinu pühad inglid! Sest sina oled mind
karistanud, aga oled minu peale ka halastanud. Vaata, ma näen oma poega
Tobiast!»
See on Jumala sõna
R: Sina oled, Issand, vaestele abi.
Ma tahan Issandat kiita oma eluaja!
Ma tahan oma Jumalale

mängida, niikaua kui mind on!
Tema on ustav igavesti,
Ta mõistab õiglast kohut neile,
kellele liiga tehakse,
Ta annab leiba näljastele.
Issand päästab lahti, kes on kinni seotud.
Issand avab pimedate silmad;
Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud.
Issand armastab õigeid.
Issand kaitseb võõraid,
ta peab ülal vaeslapsi ja lesknaisi;
kuid õelate teed ta saadab nurja.
sinu Jumal, Siion, põlvest põlve!
TSÜKL II
2Tm 3:10-17; Ps 119:157+160,161+165,166+168; Mk 12:35-37

Sina aga oled järgnenud mulle minu õpetuses, eluviisis, kavatsustes, usus, pikas
meeles, armastuses, vastupidamises, tagakiusamistes, kannatustes, mis mulle on
osaks saanud Antiookias, Ikoonionis, Lüstras. Millist tagakiusamist ma olen pidanud
taluma, ent kõigest on Issand mind välja kiskunud! Ja kõiki, kes tahavad elada
jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga. Kurjad inimesed ja petised
lähevad aga ikka pahemaks, eksides ise ja eksitades teisi. Aga sina püsi selles, mida
sa oled õppinud ja usaldanud, teades, kelle käest sa oled õppinud, ja kuna sa tunned
lapsest saadik pühi kirju, mis võivad sulle tarkust anda päästeks usu kaudu, mis on
Kristuses Jeesuses. Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks,
noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks
täiesti varustatud ja valmis igale heale teole.
See on Jumala sõna
Palju on mu tagakiusajaid ja rõhujaid,
kuid mina ei pöördu kõrvale su tunnistustest.
Sinu sõna sisu on tõde
ja kõik su õiguse seadused jäävad igavesti.
Vürstid kiusavad mind taga põhjuseta,
aga minu süda tunneb hirmu sinu sõna ees.
Sinu Seaduse armastajail on suur rahu
ja nad ei komista.
Ma ootan päästet sinult, Issand,
ja teen su käske mööda.
Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi,

sest kõik mu teed on sinu ees.
Halleluuja.
Meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, valgustagu meie südame silmi,
et me teaksime, milline lootus on tema kutsumises.
Halleluuja
Ja Jeesus kõneles edasi ning õpetas pühakojas: «Kuidas kirjatundjad

ütlevad, et Messias on Taaveti poeg? Taavet ise ütles Pühas Vaimus:
Issand ütles mu Issandale:
Istu mu paremale käele,
sinu jalge alla. Taavet ise nimetab teda Issandaks - kuidas siis tema saab
olla ta poeg?»
AASTARINGI 9 LAUPÄEV
TSÜKL I
Tb 12:1,5-15,20; [Ps] Tb 13:2cde,7,8abc,8def; Mk12:38-44
Neil päevil, Toobit kutsus oma poja Tobiase ning ütles temale: «Muretse,
poeg, tasu mehele, kes koos sinuga käis, ja temale tuleb ka lisa anda!»
Ta kutsus ingli ning ütles temale: «Võta pool kõigest, mida olete kaasa
toonud!» Aga ingel kutsus nad kahekesi kõrvale ja ütles neile: «Kiitke
Jumalat ja tänage teda, andke temale suurt au ja tänage teda kõigi elavate
ees selle eest, mis ta teile on teinud! Hea on kiita Jumalat ja kõrgeks tõsta
tema nime, kui te austavalt jutustate Jumala tegudest! Ärge kõhelge teda
tänamast! Ilus on pidada salajas kuninga saladust, Jumala tegude
avaldamine on aga auline. Tehke head, siis ei taba teid kuri! Hea on palve
koos paastumise, almuste ja õiglusega. Parem pisut õiglusega kui palju
ülekohtuga! Parem on anda almuseid kui koguda kulda! Sest almus
päästab surmast ja peseb ära iga patu. Kes annavad almuseid ja on
õiglased, need elavad kaua, aga kes pattu teevad, need on omaenese elu
vaenlased. Mina ei taha teie eest midagi varjata. Ma olen ju ütelnud, et
ilus on pidada kuninga saladust, Jumala tegude avaldamine on aga auline.
Ja nüüd, siis kui sina ja sinu minia Saara palvetasite, viisin mina teie palve
meeldetuletuse Püha ette. Kui sa surnuid matsid, siis olin mina
nõndasamuti sinu juures. Kui sa ei kõhelnud tõusmast ja jätsid oma
söömaaja, et minna surnut matma, siis heategu ei jäänud mulle saladuseks,
vaid ma olin koos sinuga. Ja nüüd on Jumal mind läkitanud terveks
tegema sind ja sinu miniat Saarat. Mina olen Raafael, üks neist seitsmest
pühast inglist, kes kannavad ette vagade palved ja käivad Püha auhiilguse
ees. Nüüd tänage Jumalat, sest ma lähen üles selle juurde, kes mind on
läkitanud! Ja kirjutage raamatusse kõik, mis on sündinud!»
See on Jumala sõna
R: Õnnistatud olgu Issand, kes elab igavesti!
Issand on see, kes karistab ja halastab,
viib alla surmavalda ja toob jälle üles,
ja ükski ei saa põgeneda tema käest!
Pange tähele, mida ta teiega teeb,

ja tänage teda täiel häälel,
kiitke õigluse Issandat ja ülistage igavest Kuningat!
Mina tänan teda oma vangipõlvemaal,
kuulutan tema võimsust ja suursugusust
patusele rahvale.
Pöörduge, patused, ja tehke õigust tema ees!
Kes teab, vahest ta võtab teid vastu
ja osutab teile halastust!
TSÜKL II
2Tm 4:1-8; Ps 71:8-9,14-15ab,16-17,22; Mk12:38-44

Ma vannutan sind Jumala ja Kristuse Jeesuse ees, kes tuleb kohut mõistma elavate
ja surnute üle, ning tema ilmumise ja tema kuningriigi nimel: Kuuluta sõna, astu
esile, olgu aeg paras või ärgu olgu, noomi, manitse, julgusta igati pika meelega ja
õpetamisega. Sest tuleb aeg, mil nad ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma
himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu, ja pööravad end eemale tõest
ning pöörduvad müütide poole. Aga sina ole igati kaine, kannata kurja, tee
evangeeliumikuulutaja tööd, täida oma hoolekandetööd! Sest mind valatakse juba
joogiohvrina ja mu lahkumisaeg on käes. Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud
elujooksu, säilitanud usu. Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand,
õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõikidele,
kes igatsevad tema ilmumist.
See on Jumala sõna

R: Mu suu jutlustab sinu õiglust.
Minu suu on täis sinu kiitust
ja su ülevust kogu päeva.
Ära heida mind ära mu vanas eas,
ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!
Aga mina ootan alati
ja suurendan kogu su kiidetavust.
Mu suu peab jutustama sinu õiglusest
ja su päästetegudest kogu päeva,
Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega,
ma tunnistan üksnes sinu õiglust.
Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east,
ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.
Ma tahan sind tänada ka naablimänguga
sinu ustavuse eest, mu Jumal!
Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt,
sa Iisraeli Püha!

Halleluuja.
su Seaduse imesid!
Halleluuja
Ja suur rahvahulk kuulas Jeesust meeleldi. Ja ta ütles oma õpetuses:

«Hoiduge kirjatundjate eest, kes tahavad kõndida pikkades kuubedes ja
soovivad teretamisi turgudelja esimesi istmeid sünagoogides ja esimesi
kohti võõruspidudel, kes neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks
venitavad palvetused pikaks. Need saavad seda rängema kohtuotsuse. » Ja
istudes aardekirstu vastas, vaatas Jeesus, kuidas rahvahulk paneb raha
aardekirstu. Ja paljud rikkad panid palju. Ja üks vaene lesknaine tuli ja
pani kaks leptonit, see on ühe veeringu. Ja kutsudes oma jüngrid enese
juurde, ütles Jeesus neile: «Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani
rohkem kui kõik, kes panevad aardekirstu, sest nemad panid oma
küllusest, tema pani aga kehvusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise. »

Advendiaeg: Advendi

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

You might also like

Advendiaeg: Advendi

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Advendiaeg: Advendi

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Advendiaeg

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:

Ilmutus, mida nägi Jesaja Aamose poeg Juuda ja Jeruusalemma kohta:

„ Ja viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindel,

kõrgem teistest mägedest, ülem kõigist küngastest

ja kõik rahvahõimud voolavad tema juurde.

Palju rahvaid tuleb ja nad ütlevad:

„ Tulge, läheme üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta,

et Tema õpetaks meile oma teed, et me käiksime Tema rada!

Sest Seadus tuleb Siionist, Issanda Sõna Jeruusalemmast.

Tema mõistab kohut rahavahõimudele ja õigust paljudele rahvastele. ”

Siis nad taovad oma mõõgad atradeks ja piigid sirpideks.

Jaakobi koda! Tulge, kõndigem Issanda valguses!”

See on Jumala sõna.

R: Me läheme rõõmuga Issanda kotta.

Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: „Me läheme Issanda kotta!”

Juba seisavadki meie jalad sinu väravais, Jeruusalemm –

R: Me läheme rõõmuga Issanda kotta.

Sinna lähevad üles suguharud, Issanda suguharud,

nii nagu kästud Iisraelile, kiitma Issanda Nime.

Sinna on seatud kohtujärjed, Taaveti koja aujärjed.

R: Me läheme rõõmuga Issanda kotta.

Paluge rahu Jeruusalemmale!

Käigu hästi nende käsi, kes sind armastavad!

Rahu olgu sinu müüride vahel,

hea põli sinu kantsides!

R: Me läheme rõõmuga Issanda kotta.

Oma vendade ja oma sõprade pärast

tahan ma öelda: Rahu sinule!

Issanda, meie Jumala koja pärast

tahan ma teha head sinule.

R: Me läheme rõõmuga Issanda kotta.

Lugemine apostel Pauluse kirjast roomlastele:

Issand, näita meile oma heldust

ja anna meile oma abi!

Lugemine püha Matteuse evangeeliumist:

See on Issanda sõna.

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:

ja lased meie südamel kõvaks jääda, nii et ta sind ei karda?

Ei ole sellest kuuldud muistsest ajast peale –

ükski kõrv ei ole kuulnud, ükski silm ei ole näinud

muistsest ajast peale me pole olnud ustavad;

sest sina oled oma palge meie eest ära peitnud

ja oled meid jätnud meie oma ülekohtu meelevalda.

me kõik oleme sinu kätetöö.

See on Jumala sõna.

Sina, Iisraeli karjane, kuulata,

sina, kes sa keerubitel istud, hakka kumama!

Virguta oma vägevus

ja tule meid aitama!

R: Jumal, uuenda meie elu ja päästa meid!

Vägede Jumal, pööra ometi meie poole,

vaata taevast alla, vaata meie peale!

Tule katsuma seda viinapuud,

seda viinamäge, mis su parem käsi on istutanud!

R: Jumal, uuenda meie elu ja päästa meid!

Sinu käsi kaitsku meest su paremal käel,

inimesepoega, kelle sa oled teinud tugevaks.