4.

Vlisisolatsioon ja tema ldiseloomustus, lahenduste liigid Vlisisolatsioon hkvahemikud ja seadmete tahke isolatsiooni huga kontaktis olevad pinnad, mis alluvad vlistingimuste (saast, niiskus, kahjurid) mjule.Mjuvad tegurid: hurhk p, T ,absoluutne niiskus H.Vlisisolatsiooni pindadele mjuvad: sademed,saastumine,tuul.Gaaslahenduse liigid: huumlahendus,sdelahendus,kaarlahendus,koroona. Pindlahenduse liigid: kuivlahendus,mrglahendus,saastlahendus. 5. Aatomi planetaarmudel, osakeste energia, ionisatsiooni energeetiline sisu Aatomi planetaarmudel:aatomi raadius 10 nm, tuuma raadius 10-4 nm, prootoni ja neutroni raadiused 10-5 nm, elektroni raadius 5*10-6 nm Osakeste energia saab muutuda diskreetselt kvantide kaupa:W W = h ,h on Plancki konstant: h = 6,6 1034 Js, vvonkumiste sagedus. Ioniseerimene elektroni ja aatomituuma vahelise sideme katkemine. Ionisatsioonienergia Wi = Ui q ,Ui ionisatsioonipotentsiaal. 6.Mahuionisatsiooni liigid prkeionisatsioon (mV2)/2 W ( , WWi) fotoionisatsioon h Wi , kus h on Plancki konstant: h = 6,6 1034 Js ( ) termiline ionisatsioon (T = 3700 -16000C, 1 100 keV) 1. prked intensiivsel soojusliikumisel 2. fotoionisatsioon kuuma gaasi kiirgusest 7. Ionisatsioon elektroodide pinnalt - , Wv -vikseim energia, mis on vajalik elektroni vljumiseks tahkest ainest. termoelektroonne emissioon katoodi pommitamine positiivsete ioonidega fotoefekt . klmemissioon 8. Rekombinatsioon- . Ioonne rekombinatsioon = + ioon ja ion.Elektroonne rekombinatsioon = + ioon ja elektron 1 m2 gaasis rekombineerub 1 s jooksul nr laengukandjaid: nr=ar+n-+n+ ,kus: rekombinatsioonitegur. n+positiivsete laengukandjate kontsentratsioon;nnegatiivsete laengukandjate kontsentratsioon. Rekombinatsioonil eralduv energia: h= Wi +Wk, kus Wi on ionisatsioonienergia ja Wk on prkel toimuv summaarse kineetilise energia muutus. 9. Keskmine vaba tee pikkus =1/((r0+r)2N), N-aatomite arv, r-osakeste radius. e: r0<<r, =1/(r2N), ion:r0=r, =1/(4r2N). kuna osakeste arv sltub rhust p ja t: =1/Ap. Prkeionisatsiooniks piisav vaba tee pikkus, Townsendi I koefitsient Townsendi 1 koef.. =1/e-Xi/-ionisatsiooni arv 1 cm teekonnal.ion iseerimiseks vajalik teekond: XiWi/Eq=Ui/E. 11 . Elektronide laviin . . , . -.1) , 2) + , 3) ,4) .. htlases vljas on kaugusele x judnud laviinis n=ex elektroni. 12.Sltumatu lahenduse tingimus htlases vljas madalatel rhkudel Sltumatu lahenduse eeldus: sekundaarne ionisatsioon ( ), mille allikateks on laviinast katoodile suunduvad ioonid, laviinist lhtuv katoodi fotoionisatsioon, gaside segus toimuv ionisatsioon. Madalatel rhkudel:(p 1 mmHg)- katoodile suunduvad ioonid vivad ka katoodi pinnast elektrone vlja la. Sltumatu lahenduse tingimus: (eas-1)1, kus - TownsendI III tegur nitab mitu elektroni lb pinnast vlja ks ioon. Lihtsustatult sltumatu lahenduse tingimus: : eas=1,laviini tekitamiseks tuleb pinnast vlja la vhemalt 1 elektron. 13. Lahendus htlases vljas normaalsetel vi normaalsest krgematel rhkudel Lahenduse arenemine: laviin-striimer-pealahendus. Sltumatu lahenduse tingimus: n=eas=const=1/ 14. Pacheni seadus Pascheni seadus U=f(p,s)- fikseeritud temperatuuril sltub sltumatu lahenduse lvipinge rhust ja elektroodide vahekaugusest. 1) kui p=const,siis U=f(s): kui s on vike, siis elektrooni teekond vheneb,ionisatsioonide arv vheneb,laviini tekkimine raskendab,tuleb pinget tsta, et tagada sltumatu lahendust. 2)kui s=const, siis U=f(p): peab olema const, on vaja pinget tsta.
i

15. Lahendus nrgalt mittehtlases vljas, proportsionaalsuse printsiip Mitteuhtluse aste: k=Emax/E kesk, norgalt mitteuhtlane vali: 1 < k < 2 Soltumatuks lahenduseks peab alglaviin oma protsesside tulemusel pohjustama vahemalt uhe uue elektroni valjumise katoodist: (edx-1)=1,kus dx=const=(1/)+1. Ukor = Ulab, Proportsionaalsuse printsiip: U=f(s,r n/s), -hu suhteline tihedus, n-raadiuste arv Kui silitada geomeetrilised suurused proportsionaalseks, siis algpinged jvad samad, kui muutame gaasi tihedust. 16. Lahendus tugevalt mittehtlases vljas (k>4) Mitteuhtlases valjas ei pruugi soltumatu lahendus alati tahendada labilooki tugevalt ebauhtlases valjas voib tekkida nn koroonalahendus. Ukor << Ulab Pinge suurendamisel tugevalt mittehtlase vljaga vahemikus tekib alguses koroonalahendus. Teravik on positiivne (teravikuline anood): e liiguvad teravikule ja moodustavad elektroonide laviin.kui need laviinid saavutavad elektroodi,e absorbeeruvad teravikul ja selle lahedal jaavad +ioonid,mis liiguvad aeglasemalt tasapinnale.Teraviku juures moodustatud +laeng moodustab oma elektritugevus Eq. Liigub uus laviin, mis segub +laenguga,tekkib anoodstriimer.Striimeri otsas on suur elektrivali. Teravik on negatiivne(teravikuline katood): kohe algab laviin, mis liigub tasapinnale. Osa e jab anoodis, osa moodustub ioone.Teraviku juures on +laeng,mis suurendab elektrivali teraviku juures ja vahendab ulejaanud dahemikus.ionisatsioon teraviku juures suureneb ja moodustatakse katoodstriimer.Karoona tekkimine on lihtsam teravikule katoodi puhul. 17. Barjrid tugevalt mittehtlases vljas Barjrid dielektrilisest materjalist. 1) +laeng koguneb barjaaris, striimer ei saa areneda. Barjaari on vaja panna selle kohta,kus labiloogi pinge on max.monedel kohtudel. s=2,opt.kaugus 18. Sdelahendus impulsspingel, statistiline hilinemisaeg Lahenduse hilinemisaeg - ajavahemik lahenduspinge rakendumisest kuni lahenduse alguseni. Lahenduse hilinemisaeg koosneb: statistiline hilinemisaeg, lahenduse formeerumise aeg. Statistiline hilinemisaeg = esimese vaba elektroni oodatav tekkimise aeg, mis sltub: katoodi materjalist, rakendatud pingest, vlise ionisaatori intensiivsusest. 19. Sdelahendus impulsspingel, lahenduse formeerumisaeg Lahenduse formeerumise aeg koosneb: alglaviini liikumise ajast ,striimeri liikumise ajast , pealahenduse liikumise ajast. tf=s/vstr, kus s - elektroodide vahekaugus, vstr - striimeri liikumise kiirus (soltub kas anood voi katood striimer,elektroodide kujust) 20 Pingeimpulss ja volt-sekundkarakteristiku mramine Volt-sekund karakteristikuks-keskmise lahendusaja sltuvus rakendatud pingest. Karakteristiku katseliseks mramiseks kasutatakse impulsspinge generaatorit (IPG), tehakse terve rida katseid iga pingega, labi keskmist pinget jihtivad koverat, vaga suurtel U jaavad tegelik vaartus. 21. hu elektriline tugevus impulsspingel hu elektriline tugevus sltub eelkige vlja kujust: htlases vljas (Rogowsky elektroodid, 30 kV/cm) ja tugevalt mittehtlases vljas ( 4 kV/cm kuni 7 kV/cm). Keskmine lbilgipinge standardse impulsi korral on: U50LI = (380 + 150 k) d, kus: U50LI -50 % lbilgipinge, d elektroodide vaheline kaugus, k - elektroodide kujutegur. Keskmine lbilgipinge kommutatsiooni impulsi korral: U50SI = k 500 d0,6 . 22 hu elektrilise tugevuse sltuvus vahelduvpinge sagedusest Vahelduvpingel avaldab mju rakendatud pinge sagedus: Vahemikus 1 sagedus ei mjuta ionisatsiooniprotsessi,vahemikus 2 ei jua kik ioonid katoodini ,vahemikus 3 tekib tasakaal uute ioonide tekkimise ja ioonide katoodile judmise vahel ,vahemikus 4 ei jua kik vabad elektronid jooksul anoodile, vahemikus 5 ei jua kik elektronid enam ioniseerida.hu lbilgipingele mjuvad atmosfri tingimused, so temperatuur, rhk ja niiskus 23. Elektronegatiivsed gaasid, elegaasisolatsioon (Cl,O2,N2) Elektronegatiivseid gaase kasutatakse siseisolatsioonis, nende molekulid seovad endaga kergesti elektrone, moodustades vheliikuvaid negatiivseid ioone. Seega vheneb vabade elektronide arv , mistttu nendel gaasidel on suur elektriline tugevus. Elektronegatiivsuse astet iseloomustabe sidumiskoefitsient . elegaasionisatsiion vahendab gabariite. 24. Pindlahendus htlases vljas Tahke dielektriku pinnal jagatakse elektrivli E kaheks komponendiks:tangensiaalseks komponendiks Et ja normaalkomponendiks En. Lahenduspinge alaneb, sest : dielektriku pinnale adsorbeerub niiskus, dielektriku pind on saastunud, dielektriku ja elektroodide mittetielik hendus. Niiskus: sisaldab +ja-ioone,elektrivaljas nad liiguvad,elektrivali muutub ebauhtlaseks,lahenduspinge alaneb.Saast:seob niiskust,E muutub ebauhtlaseks,U alaneb.Ebatihe kontakt: dielektriku ja elektroodi vahel on ohkvahemik,seal on tugev E,tugev ionisatsioon,kiirgus tekitab vaba elektroone,E muutub ebauhtlaseks,U alaneb. 25.Pindlahendus domineeriva tangensiaalkomponendiga mittehtlases vljas Niiskuse ja saaste mju on suhteliselt vike. Vljatugevus on suurim elektroodide teravate servade lheduses, kus tekib

intensiivne ionisatsioon. 26. Pindlahendus domineeriva normaalkomponendiga mittehtlases vljas Lahenduse tekkimine: suurim vljatugevus esineb silindrilise elektroodi serva juures, mber alumise serva tekib koroona juba suhteliselt madalatel pingetel, pinge tstmisel tekivad striimerid, striimereid lbib suur vool, striimerite temperatuur kasvab ja tekib liiglahendus,pinge tostmisel toimub dielektriku ulelook. 27.Liuglahenduse iseloomustus Termoionisatsiooni tulemusel langeb oluliselt striimerite takistus ja suureneb nende heledus ning tekib Liuglahenduskanalite pikkus kasvab pinge tstmisel kuni dielektriku lelgini. Algpinge: Uliug=Ad/(s).

liuglahendus.

28 Mrg- ja saastlahenduste kujunemine, trekid Isolaatorid saastuvad,kivsaaste ei mojuta,margsaastel landeb takistus,labib isolaatori pinnal olevat kihti lekkevool,mis soojendab isolaatori panda,alad kuivavad, kuivanud pinnaosa ulelook,edasi on 2 varianti: 1. Kui mrgunud isolaatori pinna takistus on suur, siis lekkevool vike, lahendus sumbub kiiresti (seejrel mrgub lelgikoht uuesti, kogu protsess kordub,lahenduste pikaajalisel toimel tekivad isolaatori pinnale sestunud rajad trekid, mis phjustavad isolaatori lahenduspinge alanemist).2. Kui mrgunud isolaatori pinna takistus on vike, siis lekkevool suur, tekkinud kaar kasvab isolaatori tieliku lelgini. 29. Saastlahenduspinge ja selle suurendamise vimalused Usaast=K(i/ Dm)0,4Ll, kus Ll-lekkeraja pikkus, Dm-isolaatori diameter, i-saaste eritakistus,K-tegur. Saastlahenduspinge suureneb: Ll pikendamine ( suurem isolaatorite arv ketis, suurem seelikute vi ribide arv), pooljuhtiva glasuuriga isolaatorite kasutamine, komposiitisolaatorite kasutamine, isolaatorite katmine silikoonkummiga. 30. Isolaatorite liigid ja nende konstruktsioon Isolaatorite talitluskarakteristikud soltuvad isolaatori valispinna kujust seelikute ja ribide arvust, nende kujust ja mootmetest. a) Aparaadiisolaatorid: tirtugiisolaator (toir tagab vajaliku meh.tugevuse, kuni 35 kV), varrastugiisolaator(lahenduskarakteristikute parandamiseks on vaja kasutada sisemise ekraani), lbiviikisolaator (lahenduspinge suureneb,on vaja pinnaerimahtuvust vahendada) b)Liiniisolaatorid: taldrikisolaator,liinitugiisolaator,varrasisolaator,komposiitisolaator. Soltuvad: vargus erinevatest pingetest,t,kiirgusest,vihmast,saastmisest. 31. Isolaatorite materjal Klaasisolaatorid: karastatud klaas, lmutatud klaas, klaasi pinnal vivad esineda mikropraod. Keraamilised isolaatorid: glasuuritud portselan, pinnal on mikropragusid,metalli ja portselani vahele pannakse elastne kith.Komposiitisolaatorid: polmeerseelikud. Eelised: kergus, hea tugevuse ja kaalu suhe, ei saastu kergelt. Puudused: erosion, vike kaarekindlus. 32. Isolaatorketi lelk Vahelduvpingel 50 Hz: Kui on ainult 1 taldrik, kulgeb lahendus tielikult mda isolaatori pinda ,mda rada a. Kui on n taldrikut : a)viksemate taldrikute korral kulgeb lahendus mda rada b. b) suuremate taldrikute korral, mda rada c. 33. Isolaatorite valiku alused. Aluseks on saastlahenduspinge, mis peab olema >maksimaalsest rakenduvast pingest Um. Usaast>Um,mille alusel valitakse lekkeraja eripikkus. =Ll/Um.Isolaatori valikul on vaja leida effektiivne lekkeraja eripikkus ef. (puht piirkond: ef=16 mm/kV, saastanud piirkond: ef=31 mm/kV) isolaatori valikul on oluline lekkeraja tegur KCF=Ll/L, kus L-uleloogiraja pikkus (3,5-4). 34. Pingete jagunemine isolaatorketis Joonisel: c0 isolaatori oma mahtuvus, c1 isolaatori mahtuvus maa suhtes, c2 isolaatori mahtuvus juhtme suhtes, n isolaatori jrjekorranumber, u isolaatorile langev osapinge %. Nooled- isolaatorite mahtuvusi lbivate voolude suunad. C1>C2,I1>I2. Isolaatorist maha voolav vool jrgmist isolaatorit lbivat voolu ja seega ka jrgmisele isolaatorile rakenduvat pinget (kver 1). Juhtmest isolaatorisse suunduv vool jrgmist isolaatorit lbivat voolu ja seega ka jrgmisele isolaatorile rakenduvat pinget (kver 2). Summaarne pingete jagunemine isolaatorketis- kver 3. 35. Koroonalahendus Koroona tekib tugevalt mittehtlases vljas,tekitavad juhtme lhedal arenevad laviinid, striimerid ja osalahendused. Koroonalahenduse algusvljatugevus: Ealg=m24,5[1+0,65/(ro)0,38] kus: m juhtme pinda iseloomustav tegur, hu suhteline tihedus, r0 juhtme raadius. Alguspinge: Ualg =Ealgr0ln(2H/r0), Ualg>Uf (faasipinge). Koroonakaovoimsus: PK=AK/8760, AK-aastane koronakao energia.Koroona halvad tagajarjed: lisavoimsuskaod,raadiohairete tekitamine. 36. Siseisolatsiooni liigid,isolatsiooni vananemine Siseisolatsioon - seadmete tahke, vedela vi gaasilise isolatsiooni sisemised osad, mis on kaitstud atmosfri ja muude vlistingimuste mju eest. Siseisolatsiooni liigid: lititeline isolatsioon, paber-liisolatsioon, tahke isolatsioon, gaasisolatsioon. Siseisolatsiioni materjal peab olema: elektriliselt tugev, vaikesed kaod,termiline stabiilsus,meh.tugevus,tule ja plahvatuskindel. Eriparad: ei soltu atmosfaaritingimustest,labilook pohjustab rikke.Vananemisel on 5 iseloomulikku staadiumi: 1) Puhtelektriline lbilk , 2) mehaanilised ja keemilised protsessid ei jua veel vallanduda. 3) Lbilgipinge on seotud juhtivate sillakeste tekkimisega 4) Lbilgipinge toimub: materjali termiline kahjustus, materjali vananemine. 5) Dielektriku materjali pikaajaline vananemine.

37. Osalahenduste tekkemehhanism Tekivad tahkete dielektrikute gaasithimikkudes vi vedelate dielektrikute kihististes. Osalahendused tekivad esmalt gaasimullides, sest gaasimulli elektriline tugevus < tahke dielektriku elektrilisest tugevusest, elektrivlja tugevus on gaasimulli sees > kui teda mbritsevas dielektrikus. 38. Osalahendused tuhimikule rakendatud pinge muutumine Prast esimese osalahenduse kustumist hakkab thimikule rakenduv pinge ut jlle tusma: Ut=UmtsinwtUt. Teise osalahenduse protsess on analoogiline ja ajahetkel t2 hakkab pinge ka tusma: ut =Umt sint - 2Ut. Niimoodi protsess jtkub kuni Ut=Umtsinwt. Edasi pinge enam ei tuse ja osalahendusi ei teki. 39. Osalahenduste mju Llahenduskanali kiired e pommitavad dielektriku vikest panda, dielektriku vike osa kuumeneb, selles osas dielektrik laguneb, tekivad krvalproduktid, korduvatel osalahenduste tagajrjel tekivad svendid, edasi tekivad puukujulised kanalid,. aja jooksul nad kasvavad kuni dielektriku tieliku lbilgini. 40. Vedeliku lbilgi mehhanism (oli,trafooli) Vedeliku lbilgimehhanism ei hti gaaside lbilgiga: molekulide lhedus, suurem viskoossus, lisandid. Mehhanism: dipooli +ja - laengud on vrdsed, htlases vljas see ei liigu.Milleuhtlases valjas dipoolid liituvad ja moodustavad piki elektrivlja jujooni sillakesi. Sillakesed juhivad voolu ja nende temperatuur tuseb. 41. Veesisalduse mju li elektrilisele tugevusele 1.Vheviskoosne li, 2. Viskoosne li. Vesiemulsioon minitilgakesed dipoolid sillakesed lbilk 42. Temperatuuri mju li elektrilisele tugevusele 1) Kuiva li elektriline tugevus E hakkab temperatuuri le 80C seoses mnede fraktsioonide aurustumisega 2)Niiske li:temperatuuril 40 .0C on veeemulsioon asendunud tahkete osakestega; temperatuuril 080C emulsioon asendub osaliselt molekulaarse lahusega; temperatuuril le 80C hakkavad fraktsioonid aurustuma 43. Oli-barjaarisolatsioon,katmine Puhtalt livahemike elektriline tugevus on suhteliselt mitte vga krge,seeprast kasutatakse li-barjr isolatsioon: katmine, isoleerimine, barjrid. Katmine: . Katte paksus 12 mm; elektrivlja kuju ei muutu, suurim efekt esineb vrgusageduslikul pingel niiskusega; impulsspingete juures katmise mju ei avaldu. 44. Isoleerimine Isoleerkihi paksus mnikmmend mm,tugevalt mittehtlases vljas, elektrivlja kuju muutub htlasemaks; Lahendus algab livahemikus; prast livahemiku lbilki rakendub kogu pinge tahkele dielektrikule(tahke dielektrik on huke, jrgneb tielik lbilk; tahke dielektrik on paks, lbilki ei toimu), labiloogipingeks loetakse olivahemiku labiloogipinget, vaatamata sellele, et tielikku lbilki ei toimunud. 45. Barjrid Paigaldatakse tugevalt mittehtlases vljas,laengud takerduvad barjri, elektrivli htlustub. Nrgalt mittehtlases vljas takistab barjr sillakeste moodustumist. Barjrid vivad liisolatsiooni elektrilist tugevust tsta kuni 2 korda.Barjri paksuse suurendamine tstab elektrilistmtugevust kuni barjri paksus moodustab 2530% elektroodide vahekaugusest.Edasisel barjri paksuse suurenemisel elektriline tugevus enam ei suurene. 46. Osalahenduste toime Osalahendused olivahemikus pohjustab barjaari pinnal suure valja ebauhtluse voivad tekkida roomelahendused.Uksik roomelahendus tekitab paberbarjaari sisse gaasituhikuid nn valgeid jalgi. Korduvad roomelahendused tekitavad barjaari sees soestunud roomejalgi nn musti jalgi. 47. Paber-oliisolatsioon algosalahendused ja kriitilised osalahendused Paber-oli isolatsioon: lehtisolatsioon,ulekattega lintisolatsioon,ulekatteta lintisolatsioon.Paber-oli isolatsioonis voib esineda kahte tuupi osalahendusi:algosalahendused ja kriitilised osalahendused. Algosalahendus tekib . Energia ja laeng on vaike,tekitatud gaasi kogus ka vaike,mis lahustub kiiresti olis ja jargmine algosalahendus toimub jalle olikeskkonnas.Algosalahenduste tekitatud laguproduktid jaavad isolatsioonis,nad aja jooksul halvendavad isolatsiooni.UE,osalahenduste intensiivsusvoimsusgaaside tekke kiirus. Kriitilised osalahendused-gaaside tekkemiskiirus uletab lahutumiskiiruse,isolatsioonis moodustavad gaasituhemikud,kus kohe toimuvad voimsad osalahendused.Lahendusprotsess kasvab intensiivselt ja eralduv energia purustab paberi. 48. Paber-oliisolatsiooni vananemine 2 etapi: 1)algosalahendustel toimub gaasikontsentratsiooni kasv kuni kullastuseni, mis viib gaasituhemike ja kriitiliste osalahenduste tekkimiseni. 2) kriitiliste osalahendustel toimub isolatsiooni purunemine kuni taieliku labiloogini. Isolatsiooni eluea pikendamiseks kasutatakse gaasikindlaid olisorte. Isolatsiooni ohustavad laguproduktid, mis suurendavad dielektrikuskadusid, mis pohjustab soojusliku labilooki. 49. Tahkete dielektrikute elektriline labilook Tahkete dielektriku elektriline tugevus soltub pinge kestusest.Kui E on suur, elektriline labilook. Elektriline labilook toimub analoogiliselt gaaslahendusega:vabade elektronide kiirendamine, elektronide hulga kasv porkeionisatsiooni tagajarjel,laviinide ja striimeri teke.Erinevused gaaslahendusest:vaike vaba tee pikkus,suurem porgete arv, aine agregaatoleku muutus lahenduskanalis, tahke aine kristallvore moju porekionisatsiooni iseloomule. Tahke dielektriku elektriline tugevus soltub oluliselt:isolatsiooni konstruktsioonist, materjalidest, selle puhtusest.

50. Tahkete dielektrikute elektromehaaniline labilook Elektromehaanilised joud koosnevad elektrostaatilistest joududest, mis tekivad elektroodide ja dielektriku laengute vahel. Elektromehaaniliste joudude toimel dielektrik: deformeerub, praguneb,osaliselt voi taielikult puruneb. Seega soodustavad tahkele dielektrikule mojuvad mehaanilised joud labiloogipinge alanemist ja isolatsiooni vananemist. 51. Tahkete dielektrikute soojuslik labilook Dielektrikus soojushulk Qs:Qs =wCU2 tan. Dielektrikust eraldub umbritsevasse keskkonda soojushulk Qu: Qu = k S (-u ),kus: k soojusvahetuse tegur,S isolatsiooni pind,u umbritseva keskkonna temperatuur Soojusliku labiloogi pinge soltub seadme ja isolatsiooni konstruktsioonist ja kasutatavatest materjalidest. Soojusliku labiloogi oht on suurem:labiviikudes,kaablites,kondensaatorites. 52. Vesipuud ja dendriidid tahketes dielektrikutes Tekivad tahke isolatsiooni pikaajalisel vananemisel.Pohjused:osalahendused ja mikropraod (pohjustatud korgetest t).Nende pohjuste koosmojul kujunevad tahkes dielektrikus gaasiga taidetud kanalid, mille seintel voib olla ohuke soestunud kiht ja aja jooksul nad kasvavad,tekitades puukujulisi moodustusi. Dendriidid hakkavad arenema kohast, kus elektrivali on eriti ebauhtlane, nad kasvavad aja jooksul ja pohjustavad dielektriku labilooki.Vesipuu- veepiisakestest arenev dendriit,tekib kaablite isolatsioonis.Tekkimiseks on vaja elektrivali,vesi.seg. 53. Trafo isolatsioon Trafode isolatsioon: valis- (sisseviikude valispinnad + ohk) ja siseisolatsioon (trafo paagi sees paiknev isolatsioon peaisolatsioon(oli-barjaarisolatsioon) ja pikiisolatsioon (paber oliisolatsioon)).Trafo elektrivali on keeruka kujuga, kasutatakse mitmeid erinevate barjaarituupide kombinatsioone (silindrilised silinderbarjaarid,tasapinnalised rongad seibbarjaarid,nurkrongad nurkbarjaarid). 54. Impulsspinge jagunemine trafos Nouded trafo isolatsioonile tulenevad impulsspingetest. Kuna impulsspinge front on jarske, levib liigpinge mooda trafo mahiste-,kihtide- ja keerdudevahelisi mahtuvusi.Peaisolatsioonil soltub liigpingete jagunemine trafo neutraali maandusviisist:(maandatud neutraaliga trafol esineb suurim peaisolatsioonile rakenduv impulsspinge umbes 1/3 kaugusel mahise algusest,isoleeritud neutraaliga trafodel-mahise lopus),Pikiisolatsioonil voib jarsu frondiga impulss tekitada kuni 10kordse normaaltalitluspinge. 55. Kondensaatorite isolatsioon Kvaliteetsel kondensaatori isolatsioonil on suur dielektriline labitavus ja vaikesed dielektrikuskaod tan. ohe isolatsioon: luhiajaline elektriline tugevus, paks isolatsioon: tekivad osalahendused kergemini,pikaajaline elektriline tugevus.Oluline on immutusvedeliku dielektriline labitavus: mineraalolidel = 2,1,sunteetilistel vedelikel =5,5(puudus:suur tundlikkus lisanditele). 56. Kaablite isolatsioon Isolatsioonimaterjal:paberoli,oli, poluetuleenPEX, PVC poluvinuulkloriid. Isolatsioonimaterjalide valik: kasutustingimused (U,t,kaod), keskkonnaomadused, kulutused. PVC-isolatsioon: kuni 1 kV, inertne,mittemurgine,polengul eraldub kloor,suhteliselt suured kaod kuumenemine. PEX isolatsioon:kesk- ja korgepingekaablid,mittemurgine,kulma ja kuumakindel, vaikesed kaod. 57. Aikese ja valgu kujunemine Aike:Maakera on - laetud ja ionosfaar on +laetud, seega nad moodustavad suure kerakondensaatori, milles elektroodidevaheline dielektrik on atmosfaar, aga see ei ole ideaalne isolator(isegi ilusa ilmaga labib seda lekkevool,mis vahendab elektrivaljatugevust elektroodide vahel).Tegelikult maa ja ionosfaari vaheline potentsiaalide vahe ei kao, tasakaalu hoidab aike. Valgulookidega kanduvad positiivsed laengud tagasi atmosfaari ning ionosfaari, maakera vaheline potentsiaalide vahe sailib. Aikesepilve tekkimise tingimused:voimsad vertikaalsed ohumasside liikumised, niiskus, temperatuuri suur vertikaalne gradient. Valk: Valk- suure pikkusega gaaslahendus aikesepilves moodustuvad uksteisest isoleeritud suured ruumilaengud,negatiivsed laengud on pilve alasosas,ruumilaengust hakkab arenema liiderlahendus,teatud korgusel muutub elektrivalja tugevus suurimaks ja liider orienteerub kindlale objektile-orienteerimiskorgus.Kui liider on joudnud maani, algab vastassuunaline pealahendus. Liider + pealahendus = valgulook. Pealahendusel liiderkanali potentsiaal = maa potentsiaal, kui positiivsed laengud on joudnud pilvesse, hakkab arenema uus liider, toimub teise negatiivse ruumilaengu liiderlahendus,sellele jargneb uus pealahendus toimub edasine valgulook. 58. Valkude liigitus Liiderkanali arenemissuuna jargi: allasuunatud valgud(suurim on esmane luhike valgulook),ulessuunatud valgud (suurim on esmane pikk valgulook). Algatanud laengu alusel:negatiivsed valgud ja positiivsed valgud. Luhikese valgulooki kestus( vahem kui 2 ms) Pikka valgulooki kestus (enam kui 2 ms) 59. Valguvoolu pohiparameetrid Voolu tippvaartus I ,erienergia W/R, laeng,valguvoolu frondi keskmine jarskus di/dt, voolu lainekuju. 60. Piksevardad ja piksetrossid, ohuliini kaitsenurk

Piksevardad: lahenduskanalid arenevad kiiresti,kaitsetsoonid on laiad. Uksiku piksevarda kaitsetsoon on noguskoonuse kujuline, mille moodustaja on piksevarda tippu labiv kaar raadiusega 3H. Piksetrossid:uksik piksetross tekitab piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille ristloike piirjooneks on trossi labiv kaar raadiusega 2H. Kaitse nurk iseloomustab faasijuhtide kaitsust. =15-30. 61. Korgete ehitiste piksekaitse Korgete ehitiste korral voib valk tabada ka kuljelt. Kaitsmisel kasutatakse valgupuudursusteem.On vaja valtida valgutabamuse korral horisontaalseid pingegradiente, selleks kasutatakse horisontaalset potentsiaaliuhtlustust.Seadmete kaitseks tuleb:madalpingejuhtmed paigaldada metalltorudesse,ehitisse sisenevate kaablite metallkestad uhendada,elektriseadmete kestad ja trafode neutraalid uhendada ehitise metallkarkassiga. 62. Pust- ja rohtmaandurid, valgumistakistus rohtmaandurid (paigaldussugavus 0,51 m), pustmaandurid. Maanduri ulesanne - juhtida valguvool maasse.Maanduri efektiivsust naitab valgumistakistus, mis soltub pinnase eritakistusest, maanduri mootmetest. 63. Puute- ja sammupinge uhest ja mitmest elektroodist koostatud maanduri korral Pinge maanduri ja nullpotentsiaali vahel: Ue=ieRe, kus Ie-maavool. Puutepinge:Up=Ue/2. Up vaiksem, kui kasutame mitme elektroodist koosneva manduri. 64. Sademikud Liigpingepiirikud - seadmed, mis kaitsevad elektriseadmeid liigpingeimpulsside eest. Sademiku volt-sekund karakteristik peab olema < kui kaitstava isolatsiooni volt-sekund karakteristik. 65. Ventiillahendid Koosnevad sadevahemikust ja sellega jadauhenduses olevast ebalineaarsest takistist. Kui vool Ik labib kaare kaudu takistit, tekib takistil jaakpinge Uj. Ventiillahendi labiloogipinge Ull ja jaakpinge peavad olema 2025 % madalamad kaitstava isolatsiooni lahenduspingest. Impulssvoolu jarel hakkab ventiillahendit labima vorgusageduslik saatevool Is, mida pohjustab pingestatud elemendi talitluspinge. Talitluspingel hakkab mittelineaarse takisti takistus kiiresti kasvama ja elektrikaar kustub. Suurimat vorgusagedusliku pinge vaartust, mille juures ventiillahendi elektrikaar kindlasti kustub nimetatakse kustumispingeks Ukst ja vastavat voolu kustumisvooluks Ikst . 66. Metalloksiidpiirikud Koostatakse ZnO pohistest keraamilistest takistitest, mis on mittelineaarsem kui ventiillahenditel, seetottu on takistus talitluspingele suur, puudub vajadus sadevahemike jarele. Metalloksiidpiirikutega piiratakse: faaside ja maa vahelist liigpinget,faasidevahelist liigpinget. 67. Vool ja pinge juhtmes valgu otseloogil liini valguvool, kui valk tabab liini: I=Im/2, Im- valguvoolu vaartus, kui valk tabaks maa nullpotentsiaali. Pinge juhtmel: Uj=100Im. Isolatsiooni ulelook: Uj>Uimp.min 68. Valgu otseloogist liini pohjustatud isolaatorite ulelookide ja liini valjalulitamiste arv aastas N1=Npi, kus pi-toenaosus, et valk tabab.Piksekaitsetrossiga liin: N2=NpipLM, kus pLM-toenaosus, et valk loob piksekaitsetrossist mooda otse faasijuhtmesse. Liini valjalulitamine: NVL=Npiplm, kus -pusiva kaare tekkimise toenaosus. 69. Valgulook masti Umbes pooled valgulookid tabavad masti. Masti tipu potentsiaal: Um=im(t)Rm+Lm(d im/dt), Lm=lm0h. Uisol=Um>U50%isol. U isol=imRm+h, kus =0,15 (kaks trossi), =0,3 (uks tross). 70. Valgulook liini lahedusse Liidri negatiivne laeng indutseerib liini positiivse laengu.Pealahenduse tekkimisel liidri laeng neutraliseerub ja liini kogunenud positiivne laeng vabaneb, tekitades pingeimpulsi. Liini juhtmes indutseeritud pinge: Ujind=30h/lIm, h-liini korgus. 71. Liinis levivad pingelained ja alajaama kaitse liigpingelainete vastu Alajaamad on kaitstud valgu otselookide eest piksevarrastega. Impulsstakistuse vahendamiseks paigaldatakse taiendavad vertikaalsed maandurid. Kaitse liigpingelainete vastu: kaitstav ventiillahendid ja liigpingepiirikud. Liigpingelained voivad olla : taislained (Um<Uimp.lah) ja loigatud lained(Um>Uimp.lah). Eriti jarsu tousuga laineid pohjustavad masti voi trossi tabavad valgud, kui sellele jargneb isolaatorite ulelook faasijuhtmesse. Liinis leviv laine deformeerub ja sumbub: impulsskoroona ja maa takistus. Koroonakadu saab oma energia eeskatt laine frondist, mistottu front pikeneb ja jarskus vaheneb. 72. Pingelaine toime pingelaine joudmisel alajaama Kui pingelaine jouab alajaama, tekivad pingelaine peegeldused. Peegelduste tulemusena rakendub alajaama seadmete isolatsioonile suurem pinge, mille suurus soltub piiriku ja seadme vahelisest kaugusest. Seega peaksid pingepiirikud paiknema kaitstavatele seadmetele voimalikult lahedal. 73. Liigpingepiirikute paigalduspohimotted Liigpingepiirik tuleb paigutada trafole nii lahedale kui voimalik, tuleb seda uhendada alajaama maanduskontuuri voimalikult luhikest teed pidi. Trafo maandus uhendatakse samasse maanduspunkti kuhu piirik. Kui uhenduskaabli pikkus on alla 30 m,tuleb liigpingepiirik paigaldada kaabli trafopoolsesse otsa.Kui ei saa,siis tuleb ohuliini kaitsta piksetrossiga.

74. Siseliigpinged (tekkepohjused, klassifikatsioon, omadused) Liigpinge-pinge, mille vaartus uletab isolatsioonile ettenahtud maksimaalset pinget. Liigpinged iseloomustavad:pinge suurim vaartus,pinge kuju, esinemissagedus. Liigpinged: atmosfaari, siseliigpinged (resonsnts ja kommutatsiooni).Siiseliigpingete omadused: vaike amplituud, pikk kestus, vonkev impulses.Siseliigpingete tekkephjuseid: Elektrissteemis on induktiivsused ja mahtuvused, nende vahel toimuvad vnkeprotsessid, mis jrsku muutusel ja ebanormaalsetel harmoonikutel phjustavad mahtuvustesse ktketud elektrilise energia ja induktiivsustesse salvestatud magnetilise energia vahelisi vnkumisi. Sellised energia vnkumised phjustavad liigpingeid. 75. ATL-ist pohjustatud liigpinged ATL-i mte seisneb lhisekaare kustumises liini hetkelisel vljallitamisel ja kaare uuesti mittesttimisel liini taasllitamisel. Tekivad suurimad liigpinged: tervete faaside jkpingele liituvad pingeallikate sundkomponent ja liini sissellitamisest phjustatud harmoonikud. Tervetes faasides tekkiva liigpinge suurus sltub oluliselt sissellitamise hetkest. Suurimad liigpinged tekivad kui sissellitamisnurk on 90. 76. Koormamata liini valjalulitamine Koormamata liinis voolab vike mahtuvuslik vool, seega vib seda liini vaadelda kontsentreeritud mahtuvusena CL . Toiteallikas on valdavalt induktiivne L1, kuid sisaldab ka pikmahtuvusi C1. Enne liini vljallitamist U1 = U2 . Liini vljallitamisel tekib vimsuslliti pooluste vahele elektrikaar. Elektrikaar kustub ja liin llitub vlja, kui vool lbib nullvrtust. Mahtuvusliku voolu nullvrtushetkel on pinge maksimaalne. Seega jb liin prast vljallitamist lhiajaliselt laetuks vastavalt pinge maksimaalvrtusele. 180 prast kaare kustumist muutub pingete U1 ja U2 vahe maksimaalseks ja elektrikaar lliti pooluste vahel vib taassttida. Sttinud elektrikaar pingestab liini pingega U1 . 77. Koormamata trafo valjalulitamine Trafo vljallitamine toimub lempingepoolelt eeldusel, et alampingepoole vimsuslliti on eelnevalt vljallitatud. Mahtuvus C on trafo ja lempingepoole lattide summaarne mahtuvus. Induktiivsus L on trafo magneetimisahela induktiivsus. Olgu ahela katkestamise hetkel pinge mahtuvusel U0 ja vool induktiivsusel I0 . Liigpinge kujutab endast sumbuvat vnkumist. Teoreetiliselt vib liigpinge letada nimipinget kuni 5 korda, kuid pinge kasvades tekib llitis kaare taassttimine, mis piirab liigpinge liigset kasvu. 78. Maauhendus isoleeritud neutraaliga vorgus ja vorgusageduslike liigpingete teke hefaasiline maahendus on tavalisim vrgusageduslike liigpingete phjustaja tervetes faasides. Maahenduse korral sulgub vooluahel isoleeritud neutraaliga vrgus hu-ja/vi kaabelliinide ning maa vahelise mahtuvuse kaudu. Maahendusega kaasneb keskpingevrgus vrgusagedusliku pingessteemi nullpunkti (pinge)nihe. 79. Transientliigpinged kaarmaauhendusel isoleeritud neutraaliga vorgus leminekuga rikketalitlusele kaasneb aga oluline siirdeprotsess, mis phjustab olulisi transientliigpingeid. 1.etapp pinge hpe , 2. etapp vabad vnkumised ,3.etapp kaare kustumine,4. etapp kaare taassttimine .Prast kaare kustumist vib kaar sttida siis, kui vrgusageduslik pinge letab kaarevahemiku elektrilise tugevuse. Uus kaare sttimine vib toimuda pool perioodi prast kaare kustumist. Kaare uuestisttimine phjustab suurimaid liigpingeid. 80. Resonantsliigpinged Resonantsliigpinged esinevad ahelates, kus induktiivsus ja mahtuvus on jadahenduses ja nende omavnkesagedus on lhedane toiteallika sagedusele. Pikimahtuvusega kompenseeritakse osaliselt liini induktiivtakistust, millega parandatakse liini lekandevimet. Kui tekib lhis mahtuvuse taga ning induktiivsuse ja mahtuvuse omavnkesagedus lheneb 50 Hz-le, tekib liinis resonants. Resonantsi tagajrjel kasvab liini vool I ja kondensaatorile rakenduv pinge UC . UC = IxTekkiv liigpinge ohustab kondensaatori isolatsiooni ja seetttu kaitstakse kondensaatoreid liigpingepiirikutega. Oluline resonantsliigpingete phjustaja on ferroresonants. 81. Ferroresonants Ferroresonants tekib elektrimasinaid ja trafosid sisaldavates ahelates, kus erinevatel phjustel vivad nende magnetahelad kllastuda. Magneetimisahelate karakteristikud on oluliselt ebalineaarsed.Magneetimisvoolu I ja pinge U vaheline seos: Kui ahelas vool suureneb, siis algul suureneb induktiivne pinge kiiremini kui mahtuvuslik.Voolu hppelise suurenemisega seotud nhtuste kogumit nimetataksegi ferroresonantsiks. Ferroresonantsiga kaasneb alati pinge tus induktiivsustel ja mahtuvustel. Eriti palju tuseb pinge mahtuvusel.Ferroresonantsi vimalikud phjustajad: faasijuhtme katkemine,faasijuhtme katkemine koos juhtmeotsa maahendusega,neutraali maandusesse suure induktiivsuse llitamine. 82. Siseliigpingete piiramise pohimotted Selliste talitluste arvu piiramine, mis vivad phjustada liigpingeid ;ohtlike talitluste kestuse piiramine releekaitse ja kaitseautomaatika vahenditega ;liigpingete amplituudi piiramine. 83. Lulitusliigpingete piiramine unteerivate takistitega unteerivate aktiivtakistitega vimsusllitite kasutamine mjub ainult llitusliigpingetele ja ei avalda mju psitalitluse pingetele. Sissellitamisel sulguvad esmalt abikontaktid K2 ja ahel llitatakse sisse lbi aktiivtakisti. Seejrel prast vikest viidet sulguvad peakontaktid K1. Vljallitamisel avanevad esmalt peakontaktid K1 ja seejrel abikontaktid K2. Liigpingete piiramist soodustavad kaks tegurit: llitamise siirdeprotsessi vabavnkumiste summutamine,liini juhtmete jklaengu vhendamine koormamata liini vljallitamisel ja ATL-i kigus. Peab unteeriv takistus olema: vnkumiste summutamiseks sadades oomides ,kaare taassttimise vltimiseks tuhandetes oomides, ATL tskli korral mnikmmend k,koormamata trafo vi liini vljallitamisel kmnetes k.Seeprast saab

unteerivate takistuste kasutamine olla efektiivne vaid konkreetsete llitustoimingute jaoks. 84. Lulitusliigpingete piiramine sunkroniseeritavate lulititega Pinget ja voolu mtva snkroniseerimisrelee abil toimub llitamine kige soodsamal hetkel: 1)liinide, trafode ja kondensaatorite sissellitamine pinge nullhetkel: u =0 2) ATL-i puhul toimub taasllitamine kui liini jkpinge ja toiteallika pinge on samas faasis ja ligikaudu vrdsed: u1 = u2 Probleemiks on llitite toimimisaja suhteline pikkus ja hajuvus. Nuded llitile: suur kontaktide liikumiskiirus ,toimimisaegade vike hajuvus . 85. Isolatsiooni koordinatsioon ja selle pohimote Isolatsiooni koordinatsioon on seadmete elektrilise tugevuse valimine vastavalt vrgus esinevate pingetega, vttes arvesse kidu tingimusi ning kasutatavate kaitseseadmete karakteristikuid. Isolatsiooni koordinatsiooni kasutatakse: sobivate taluvuspingete kindlaksmramiseks, liigpingekaitseseadmete valikul ,vrgu talitluse uurimisel. 87. Isolatsiooni koordinatsiooni protseduur ja isolatsiooninivoode komplektid Elektrivrgu anals:mjuvate pingete phjus ja iseloom (Umax , jaotus jne) ,liigpingepiirikute kaitsenivoo.Tpinged ja isolatsiooni karakteristikud tpliigpinged Urp. Tkindluse kriteerium valimine:1)Koordinatsioonitegur Kc2)Krgustegur Ka3)Katse parandustegur Kt.