Inga Laidna 2012

ITEC-projekt vimalus kaasata pilasi 2011. aasta kevadel kuulsin esimest korda rahvusvahelisest projektist, mis kutsus petajaid katsetama uuenduslikke infotehnoloogiat kasutavaid pilugusid ehk stsenaariume. Pikemalt mtlemata otsustasin anda jaa-sna, sest idee tundus pnev ja pakkumine vimalusterohke. Arvasin, et lisaks minule viks see intrigeerida ka pilasi, ehk isegi motiveerida usinamale ppetle. Kevadel antud lubadus, mil sgis paistis mgede taga olevat, tundus uue ppeaasta alguses muidugi eriti kerglane, iseranis kui keset pingelist ppetd pidi veel rohkem ppima ja end koolitama asuma. Uus, ehkki huvitav ratab sageli pelgu kas see on ikka minu teema, olen ma piisavalt pdev infotehnoloogia kasutamisel, kas leian aega sellega intensiivselt tegeleda. Prast esimest koolitust olid aga mured peaaegu et phitud. Huvi hoopistkkis svenes, sest tnu innukatele projekti eestvedajatele Martin Sillaotsale ja Ingrid Maadverele idanes juba koosviibimise kestel hulk ideid. Projekti tutvustus ei jnud lihtsalt kuivaks teooriaks vi vlja pakutud mtteks, mida petajad peaksid omal kel lbi viima, vaid Ingrid Maadvere oli stsenaariumi eelnevalt pilastega ise katsetanud ning oskas npuniteid anda, kuidas see koolielus reaalselt toimida viks. Ette antud stsenaariumi jrgi pidid pilased minema koolimajast vlja, otsima ajurnnaku ajal vlja pakutud probleemi(de)le vastuseid, lindistama vi filmima kogu protsessi ning lpetuseks tegema sellest multimeedia vahendeid kasutades esitluse. Kuna parasjagu oli mul 10. klassi eesti keele tunnis teemaks tnavaksitlus ja selle lbiviimine, haakus see suurepraselt ITECi uesppe stsenaariumiga. Viisin 10. klassi pilastega kigepealt lbi ajurnnaku selle kohta, mis neid leldse huvitab. Toona olid aktuaalsed niteks niisugused teemad: kohustuslik koolivorm, euro kasutuselevtt, koolitoidu kvaliteet, hiskatsed gmnaasiumi astumiseks. Ajurnnaku juures oli uudne, et ei pidanud pilaste pakutud ideid tahvlile kirjutama, vaid selleks sai kasutada ITEC-projekti jaoks spetsiaalselt loodud keskkonda TeamUp. Iga pilane valis vlja kolm talle huvi pakkunud teemat ning arvuti jagas kik pilased vastavalt huvidele juhuslikesse rhmadesse. Hiljem pidid pilased sellessamas keskkonnas tegema videosalvestisi, kus kirjeldasid minuti jooksul kimasolevat projekti ja selle arengut. pilastele tundus

Inga Laidna 2012

olevat isegi lihtsam tnaval vhivra juurde minna ning teda intervjueerida, palju keerulisem oli neil mikrofoni ees he minuti jooksul snastada, mis oli nende projekti eesmrk, kuidas see teostus ja mis probleemid esinesid. pilased olid isegi nii pabinas, et tahtsid teksti ilmtingimata pikemalt ette valmistada, les kirjutada, sest ei suutnud planeerida, kui palju vi vhe aega neil minuti tisrkimiseks kulub. Kllap oligi see tegevus neil projekti jooksul kige hirmuratavam. Samas peegeldas see ammu teada fakti, et pilased pelgavad avalikult esineda ja eelistaksid pigem mtteid kirjalikult avaldada. TeamUp oli ldse vga mnus uus vahend ppets: hakkasin seda kasutama ka teistes klassides, kes polnud projektiga seotud. Sellega sai vga hlpsalt ja kiiresti pilasi rhmadesse jaotada, ning kuna arvuti valik oli juhuslik, aktsepteerisid pilased seda vastu vaidlemata. Vahel oli TeamUpiga kll probleeme, kuna tegemist oli verivrske, alles arendamisjrgus vahendiga ning tuli ette tehnilisi viperusi. Lisaks sellele ji projekti tlikama osana meelde, et tuli tita erinevaid ankeete, anda tagasisidet, sisestada infot projekti kodulehekljele, kusjuures ITECi ingliskeelne keskkond oli nii keeruline, et teises tsklis loobusime seda ldse kasutamast. Esimene tskkel ja esimese stsenaariumi uesppe katsetamine vttis vga palju aega, kuna ma ei osanud planeerida, kui palju eri tegevuste ja eri keskkondade tundma ppimiseks kulub. Tegevusi oli ju palju: ettevalmistav periood, ksimuste koostamine, intervjueerimine, kokkuvtete tegemine, multimeediavahendite kasutama ppimine, esitluste koostamine. Sellest sain aga ppetunni jrgmiseks tskliks, mil katsetamiseks kulus vhem tunniaega. Palju vastutust langes siis just pilaste enda lule ning nad pidid ettevalmistava t tegema enne arvutiklassi tulekut kodus. Teises tskli stsenaariumi jrgi koostasid pilased ise ppematerjali, sest nagu teada, pib kige paremini petades, mitte passiivselt kuulates ja infot vastu vttes. ppematerjali koostades ilmnes sama mis eelmise piloo puhul TeamUpis vahekokkuvtete salvestamisel. Kuna pilased pidid materjali programmis Voicethread sisse lugema, phendasid nad vga palju energiat ning aega teksti ja esituse viimistlemisele. Mni pilane luges ht ppematerjali sisse lausa 45 minutit ja tunni lpukella helina jrel ei tundunud keegi seda mrkavat. T tegemisel motiveeris niisiis vga olulisel mral, et lpptulemus salvestatakse, et seda nevad kaaspilased, kes annavad sellele oma hinnangu.

Inga Laidna 2012

Projekt jttis mulle tervikuna vga positiivse mulje ning inspireeris ideid edasi arendama. Hoolimata sellest, et nii mina kui ka pilased olime projektis katsejnesed, oli vga huvitav lbi proovida, mis ette antud pilugude puhul nnestub, mis vajaks muutmist, mis keskkondi saaks ppets edaspidigi kasutada ning mille jtaks pigem krvale. ppisin projekti kigus palju, kuid veelgi enam meeldis mulle, et ka pilased ise olid sunnitud rohkem ppima ja katsetama tnapeva noor ei teagi infotehnoloogia vimalustest kike , lahendusi otsima ja t resultaadi eest vastutama. Nd kib t juba kolmanda stsenaariumi kallal ning arvan, et ln selles taas kaasa.