Dielektriline läbitavus– näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis

suurem kui aines. Mida suurem on elektriline läbitavus, seda väiksemad

on elektrijõud aines. Sammupinge– mida rohkem on inimese üks jalg
välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem potensiaalide
erinevus tekib kahe jala vahel. Elementaarlaeng– vähim võimalik laengu
väärtus e=10 astmel -19. Kehade elektriseerumine– toimub
hõõrdumise teel ja ülekandel elektriseeritud kehalt. Laengute
ümberkandumine– elektrone kas loovutatakse või võetakse juurde.
ühenim. tõukuvad erinim. tõmbuvad. Elektrivälja jõujooned– Mõttelised
jooned, igas punktis on e vektor suunatud piki selle joone puutujat.
Kondensaatori mahtuvus– näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehalt
teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Polarisatsioon– omavahel
seotud erimärgiliste laengute lahknemine, selle tulemusena aine
nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Iseloomustav dielektriline läbitavus.
Elektriline induktsioon– elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate
ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on
indutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspool
mõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis
puudub. Elektriväljad eluslooduses– suur pingeallikas on elektrikalad.
Elektriangerjas. (pos Pea , neg saba). Äikese tekkimine– Kuuma
suvepäeva pärastlõunal hakkab maapinna lähedal soojenenud õhk kiiresti
ülespoole liikuma, sest soe õhk on külmast kergem. Tugevates tõusvates
õhuvooludes saavad veepiisad hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate
piiskade laeng on eelistatult neg, väiksemate oma pos. Väiksemad ja
kergemad piisad tõusevad kõrgemale, äikesepilve ülaosa on tavaliselt sp
positiivne, alumine neg. Suurem osa välgulöökidest toimubki äikesepilve
erinevate osade vahel.