Lausearvutuse uuritavateks objektideks on laused, millele saame omistada tevrtuse. Kahevalentne: tene / vr.

Lausearvutuse laused peavad rahuldama jrgmisi ringimusi 1. Vlistatud kolmanda seadus iga lause on kas tene vi vr. 2. Mittevasturkivuse seadus kski lause ei saa korraga olla nii tene kui ka vr. Keerulisemate lausete komponentlauseteks jagamisel thistame viimaseid suurte ladina thtedega, nimetame neid lausemuutujateks. Komponentlausete vahelistele grammatilistele seostele vastavad lausearvutuse tehted eitus ( ), konjunktsioon ( ), disjunktsioon ( ), implikatsioon ( ) ja ekvivalents ( ).

Lausearvutuse tehteid tohib sooritada mistahes lausetega, kusjuures tulemuseks saadud lause tevrtus sltub ainult komponentlausete tevrtustest. Definitsioon. Lausarvutuse valemid on parajasti need valemid, mida saab koostada jrgnevate reeglite abil: 1. Iga lausemuutuja on lausearvutuse valem 2. Kui on lausearvutuse valem, siis ka on lausearvutuse valem. 3. Kui ja on lausearvutuse valemid, siis ka , , lausearvutuse valemid.

ja

on

Valemi konstrueerimisel (vastavalt induktiivsele definitsioonile) tekkivaid valemeid nimetatakse valemi osavalemiteks, konstrueerimise viimasel sammul kasutatud tehet aga selle valemi peatehteks. Vhendamaks sulgude arvu valemis, tehakse jrgmised kokkulepped 1. Tehete prioriteet krgemast madalamani on , , , , . 2. Vasakassotsiatiivsus kui mitme liikme konjunktsioonis vi disjunktsioonis sooritatakse tehteid vasakult paremale, siis vib tehete jrjekorda mravatest sulgudest loobuda. 3. Valemi vlimised sulud vib ra jtta. Teatud lausemuutujatele omistatud tevrtuste komplekti nimetame vrtustuseks; koosnevale valemile saame anda erinevat vrtustust. Definitsioon. Lausearvutuse valemit nimetatakse lausemuutujast

1. samaselt teseks, kui ta on tene igal vrtustusel; (tautoloogia, loogiliselt tene valem) 2. samaselt vraks, kui ta on vr igal vrtustusel. (kontradiktsioon, loogiliselt vr valem) Kuivrd tevrtustabel on alati lpliku arvu ridadega, siis piisab valemi samaselt tesuse / vrtuse kindlaks tegemiseks tevrtustabeli moodustamisest. Seega, samaselt teste ja samaselt vrate valemite hulk on algoritmiliselt lahenduv.

Valemeid, mis ei ole neis esinevate lausemuutujate helgi vrtustusel korraga tesed, nimetatakse vasturkivateks. Selliste valemite konjunktsioon on alati vr. Definitsioon. Lausearvutuse valemit tene. Definitsioon. Lausearvutuse valemit vrtustusel vr. Definitsioon. Lausearvutuse valemit kummutatav. Definitsioon. tleme, et valemitest muutujate vrtustusel, mille korral . Teoreem. Valemitest samaselt tene. jreldub valem nimetatakse kehtestavaks, kui ta on vhemalt hel vrtustusel nimetatakse kummutatavaks, kui ta on vhemalt hel

nimetatakse kontingentseks, kui ta on nii kehtestatav kui ka jreldub valem , kui igal neis valemeis esinevate on tesed, on ka tene. Seda asjaolu thistame

parajasti siis, kui valem

on

Testus. Kui valemitest jreldub valem , siis neil vrtustustel, millel valemid on tesed, on ka valem tene, mistttu on valem tene. Kui aga mni valemitest on vr, siis on implikatsioon tene, sest tema eesliige on vr. Definitsioon. Valemeid ja nimetatakse samavrseteks, kui nende tevrtused on vrdsed igal neis valemeis esinevate lausemuutujate vrtustustel. Thistame . Kik samaselt tesed lausearvutuse valemid on ksteisega samavrsed, seega vivad olla samavrsed ka erinevaid lausemuutujaid sisaldavad lausearvutuse valemid. Analoogne seos kehtib kontradiktsiooni puhul. Teoreem. Valemid ja on samavrsed parajasti siis, kui valem on samaselt tene.

Testus. Eeldame, et valemid ja on samavrsed. Anname valemites esinevatele muutujatele suvalise vrtustuse. Nd, et ja on samavrsed, siis valemite ja tevrtused on ja vi ja , millest saamegi, et on samaselt tene. Idempotentsus Kommutatiivsus Assotsiatiivsus Distributiivusus Neelamisseadus De Morgani seadused Liikmete elimineerimine (T tautoloogia, V kontradiktsioon) Implikatsiooni avaldis konjunktsiooni ja disjunktsiooni kaudu Konjunktsiooni ja disjunktsiooni avaldis implikatsiooni kaudu Ekvivalents

Lausemuutjat vi selle eitust nimetame literaadiks. Literaati loetakse positiivseks vi negatiivseks vastavalt sellele, kas ta on puhas lausemuutuja vi koos eitusega. { Viimasest seosest saame, et Definitsioon. parajasti siis, kui (kus on tevrtus). literaalide konjunktsiooni

Lausemuutujatest moodustatut nimetame tielikuks elementaarkonjunktsiooniks.

Lemma 1. Tielik elementaarkonjunktsioon on tene vrtustusel ( ning vr lejnud vrtustustel. Definitsioon. Valemi tielik disjunktiivne normaalkuju (TDNK) on valemiga mis kujutab endast erinevate tielike elementaarkonjunktsioonide disjunktsiooni.

) samavrne valem,

Lemma 2. TDNK on tene vrtustustel ,,

, ning vr lejnud vrtustustel.

Teoreem. Igal kehtestataval valemil leidub TDNK. Testus. Vtame kik vrtustused, millel valem on tene, ning moodustame literaalide konjunktsioonide disjunktsiooni. Jreldus. Valemil leidub TDNK parajasti siis, kui ta pole samaselt vr. Et TDNK tesuspiirkond on heselt mratud, siis on ka valemi TDNK (kui leidub) tielike elementaarkonjunktsioonide hulk heselt mratud. Definitsioon. Lausemuutujatest moodustatut literaalide disjunktsiooni

nimetame tielikuks elementaardisjunktsiooniks. Lemma 1. Tielik elementaardisjunktsioon on vr vrtustusel ( ) ning tene lejnud vrtustustel. Definitsioon. Valemi tielikuks konjunktiivseks normaalkujuks (TKNK) nimetatakse valemiga samavrset valemit, mis kujutab endast tielike elementaardisjunktsioonide konjunktsiooni.

Lemma 2. TKNK on vr vrtustusel ,,

, ning tene lejnud vrtustustel.

Teoreem. Valemil leidub TKNK parajasti siis, kui ta ei ole samaselt tene. Testus. Eeldame, et valem ei ole samaselt tene. Sellise valemi eitus ei ole samaselt vr, mistttu leidub tal TDNK. Viies samavrsuse mlemates pooltes eituse vahetult lausemuutujate ette saamegi TKNK.

TDNK leidmine 1. Elimineerime ekvivalentsid ja implikatsioonid. 2. Viime eitused vahetult lausemuutujate ette. 3. Rakendades distributiivsuse samavrsusi, viime konjunktsioonid disjunktsioonidest sgavamale. 4. Jtame vlja samaselt vrad osavalemid ja korduvad eksemplarid. 5. Lisame konjunktsioonidele puudu olevad liikmed. 6. Korrastame valemi.

TKNK leidmine 1. Elimineerime ekvivalentsid ja implikatsioonid. 2. Viime eitused vahetult lausemuutujate ette. 3. Rakendades distributiivsuse samavrsusi, viime disjunktsiooni konjunktsioonidest sgavamale. 4. Jtame vlja liigsed eksemplarid ja samaselt tesed osavalemid. 5. Lisame disjunktsioonidele puudu olevad liikmed. 6. Korrastame valemi.

Lausearvutuse edasiarenduseks on predikaatarvutus, kus ka lihtlauset vaadeldakse komponentidena: indiviidid ja predikaadid. Indiviidide arvu jrgi jagame predikaadid he-, kahe- jne kuni n-kohalisteks. Lausearvutuse lauseid vime vaadelda kui 0-kohalisi predikaate, millel on mingi fikseeritud tevrtus. Definitsioon. Hulgal mratud n-kohaliseks predikaadiks nimetatakse kujutust Hulka nimetame predikaadi indiviidide piirkonnaks. Definitsioon. Predikaadi tesuspiirkonnaks nimetame hulka | Definitsioon. Olgu Kirjutis .

thistab predikaati, mis on tene parajasti siis, kui iga korral on tene; vr parajasti siis, kui

on sellised

elemendid, et

on sellised elemendid, et leidub on vr. Operaatorit nimetame ldisuskvantoriks. Kirjutis

, mille korral

Definitsioon. Olgu

thistab predikaati, mis on tene parajasti siis, kui leidub , mille korral vr parajasti siis, kui

on sellised on tene;

elemendid, et

on sellised elemendid, et iga on vr. Operaatorit nimetame olemasolukvantoriks.

korral

Definitsioon. Kolmikut nimetame I jrku keele signatuuriks. Kehtib seos . Et signatuuri abil oleks vimalik vhemalt he vite formuleerimine, siis Definitsioon. Termid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite jrgi term. (Indiviidmuutujad ei sltu signatuurist)
4

1. Iga indiviidmuutuja on

2. Iga konstantmuutuja on term. 3. Kui on -kohaline funktsionaalsmbol ja term.

on

termid, siis

on

Termi, milles ei esine htki indiviidmuutujat, nimetatakse muutujateta termiks. Niisugune term on koostatud ainult konstant- ja funktsionaalsmbolitest. Definitsioon. Kui on -kohaline predikaatsmbol ning on atomaarne valem. Definitsioon. Signatuuri 1. 2. 3. 4. Kui Kui Kui Kui on termid, siis

valemid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite abil

on atomaarne valem, siis on valem. on valem, siis ka on valem. ja on valemid, siis ka , , on valem ja on indiviidmuutuja, siia

ja

ja on

on valemid. valemid.

Predikaatarvutuses teeme samasugused kokkulepped nagu lausearvutuse valemite suhtes (sh tehete prioriteet). Kvantorid loeme prioriteedilt vrdseks eitusega. Definitsioon. tleme, et indiviidmuutuja mjupiirkonnas, st osavalemit ja vabadeks. esineb valemis seotult, kui ta asub mingi kvantori moodustavas valemis . lejnud esinemisi nimetame

Definitsioon. Valemit nimetatakse kinniseks, kui tema kigi indiviidmuutujate kik esinemised on seotud. Definitsioon. Olgu antud signatuur . Signatuuri -interpretatsiooniks nimetatakse paari , kus on mingi mittethi hulk, interpretatsioonikandja (objektide hulk) ning interpreteeriv kujutis, mis Igale konstantsmbolile , seab vastavusse mingi konstantsmboli hulgast . Iga -kohalise funktsionaalsmboli teis. mingiks -kohaliseks funktsiooniks hulgal . Iga -kohalise predikaatsmboli teis. mingiks -kohaliseks predikaatsmboliks hulgal

Definitsioon. Termi vrtus jrgmiste reeglite abil vrtuseks muutuja (

-interpretatsioonis vabade muutujate fikseeritud vrtustel leitakse

vrtus,

on indiviidmuutuja.

Definitsioon. Predikaatarvutuse valemi tevrtus -interpretatsioonis vabade muutujate fikseeritud vrtustel leitakse jrgmiste reeglite abil

, kus ( ( ) ) , kui , kui

on loogiline tehe. ( i vrtuseks loetakse ( i vrtuseks loetakse

). ).

Definitsioon. Interpretatsiooni , milles valem vrtustustustel nimetakse valemi mudeliks. Definitsioon. Interpretatsiooni selle hulga valemi mudeliks.

on tene oma vabade muutujate kikidel

nimetatakse valemite hulga

mudeliks, kui ta on iga

Definitsioon. Kui valemi interpretatsioon ja predikaat on vabade muutujate kigil vrtustel sama tevrtusega, siis tleme, et valem vljendab predikaati . Nide. Olgu signatuur , interpretatsiooni kandja on naturaalarvude hulga kikvimalikud alamhulgad, kusjuures ainsat funktsionaalsmbolit interpreteerime standardselt. Olgu predikaat , mis vljendab videt hulkade vljendavaks valemiks sobiks nt ( ja hend on . Predikaati

Definitsioon. Predikaatarvutuse valemit nimetatakse samaselt teseks, kui ta on tene igas interpretatsioonis oma vabade muutujate kikidel vrtustel. Thistame . Nt. Definitsioon. Predikaatarvutuse valemit nimetatakse samaselt vraks, kui ta on vr igas interpretatsioonis oma vabade muutujate kikidel vrtustel. Nt. Definitsioon. Predikaatarvutuse valemit nimetatakse kehtestatavaks, kui ta on tene vhemalt hes interpretatsioonis vabade muutujate mingitel vrtustel. Teoreem. Curchi teoreem. Predikaatarvutuse mittelahenduvuse teoreem. Pole olemas algoritmi, mis suvalise predikaatarvutuse valemi puhul suudaks kindlaks teha, kas valem on samaselt tene vi mitte. (Interpretatsioone on lpmata palju). Definitsioon. tleme, et valemitest vabade muutujate vrtustel, kus valemid jreldub valem , kui igas interpretatsioonis valemite on tesed, on ka valem tene.

Definitsioon. tleme, et predikaatarvutuse valemid ja on samavrsed, kui nende tevrtused on vrdsed igas interpretatsioonis kikidel vabade muutujate vrtustel. Aksiomaatilistes teooriates valime teatud hulga viteid, mida nimetame aksioomideks ja mida loeme kehtivaks ilma testamata (mitteformaalsed aksiomaatilised teooriad). Kik lejnud vited testame aksioomidest lhtuvalt. Tnapeval on aksioomid enamasti definitsiooni rollis, st fikseeritakse teatud objektide klass, kus aksioomid kehtivad, vitmata midagi aksioomide ja materiaalse maailma vaheliste seoste kohta. Formaalsetes aksiomaatilistes teooriates mratleme tpselt laused, mida loeme aksioomideks ja sammud, mida lubatakse teoreemide testamisel teha. Definitsioon. Formaalse aksiomaatilise teooria lesehituse skeem 1. Fikseerime thestiku ning anname valemi definitsiooni 2. Osa valemeid loeme aksioomideks, need loeme teseks testamata. 3. Fikseerime lpliku hulga tuletusreegleid kujul

mis lubavad valemitest

vahetult tuletada valemi

Definitsioon. Tuletuseks ehk formaalseks testuseks nimetatakse valemite jada , milles iga valem on kas aksioom vi saadud mingi tuletusreegliga mnedest temale eelnevatest valemitest. Definitsioon. Valemit nimetatakse tuletatavaks, kui leidub tuletus, mille viimane liige on .

Valemitele thenduse andmiseks kasutame semantikat. Lausearvutuse valemite puhul mrab nt iga lausemuutujate vrtustus he semantika. Definitsioon. Aksiomaatilist teooriat nimetatakse semantika tuletatav valem on semantikas tene. Definitsioon. Aksiomaatilist teooriat nimetatakse semantika tene valem on teoorias tuletatav. suhtes korrektseks, kui iga teoorias suhtes tielikuks, kui iga semantikas

Definitsioon. Sekventsiaalne lausearvutus. Gentzeni-tpi aksiomaatiline ssteem. 1. Tuletatavateks objektideks on sekventsid, need on avaldised kujul

Kus

on lausearvutuse valemid, mis ei sisalda ekvivalentsi.

2. Aksioomid on sekventsid thistavad suvalisi valemite jrjendeid, sh ka

Kus thje.

on mingi lausearvutuse valem ning

ja

3. Tuletusreeglid on jrgmised Paremale sissetoomise reegel Vasakule sissetoomise reegel vi paremalt eemaldamise reegel

Sekventsiaalses lausearvutuses on tuletus, mitteformaalselt, sekventside jada, kus jrjekordse sekventsi saamiseks viidatakse tuletusreeglile ja sobivatele eespool asetsevatele sekventsidele.

Definitsioon. Sekventsi ning valemit , kui

valemkujuks nimetatakse valemit .

kui

Teoreem. Korrektsuse teoreem. Kui sekvents samaselt tene. Testus.

on tuletatav, siis tema valemkuju on

Idee: testame induktsiooni abil tuletuspuu struktuuri jrgi, lalt-alla, nitame, et kikide sekventside valemkujud on samaselt tesed. Induktsiooni baas: Iga aksioomi valemkuju on samaselt tene. Induktsiooni samm: Iga tuletusreeglis iga rakenduse kohta kehtib: kui lemiste sekventside valemkujud on samaselt tesed, siis ka alumiste sekventside valemkujud on samaselt tesed. Baasi testus: On tarvis nidata, et valemkuju on samaselt tene. Kui , siis on implikatsiooni vasak pool vr, ning seega on valem tene. Kui aga , siis on implikatsiooni parem pool tene, ning seega ka valem tene. Sammu testus: Testame iga reegli kohta eraldi. Eeldame, et joonepealse(te) sekventsi(de) valemkuju(d) on samaselt tene(-sed). a. Implikatsiooni paremale sissetoomise reegel.

Eeldame, et valemkuju et ka sekventsi

on samaselt tene. On tarvis nidata, on samaselt tene.

Oletame vastuviteliselt, et mingil vrtustusel kehtib, et valem on vr. Implikatsiooni omadustest saame, et sellel vrtustusel on tene ning on vr. Viimasest implikatsiooni omaduste kohaselt, et ning . Tulemus tleb, et sellisel vrtustusel on joonepeale sekvents vr, mis aga on vastuolus eeldustega. b. Implikatsiooni paremalt eemaldamise reegel. MP. Induktsiooni eelduse kohaselt on samaselt tesed. valemkujud ,

Oletame vastuviteliselt, et mingil vrtustusel kehtib, et valem . Viimasest saame, et sellel vrtustusel ja . Nd kui , siis saame vastuolu esimese eeldusega, kui aga , saame vastuolu teise eeldusega. Teiste reeglite testamisel toimime analoogselt. Definitsioon. Aksiomaatilist teooriat T nimetatakse vasturkivaks, kui leidub selline valem F, et teoorias T on tuletatavad sekventsid ja . Vastasel korral nimetatakse teooriat T mittevasturkivaks.

Teoreem. Mittevasturkivuse teoreem. Sekventsiaalne lausearvutus on mittevasturkiv. Testus. Oletame vastuviteliselt, et leidub selline valem F nii, et sekventsid ja on tuletatavad. Korrektsuse teoreemi phjal peavad tuletatavate sekventside valemkujud olema samaselt tesed. See thendab, et valemite ja peavad olema samaselt tesed, mis aga on vimatu. Tielikkuse teoreemi philemma. Sisaldagu loend ja olgu vrtustus, siis on tuletatav sekvents Testus. Idee: Testame induktsiooni abil valemi ehituse jrgi. Baas: Kui Samm: a. Kui ja PL kehtib kohta, siis ta kehtib ka A kohta b. Kui ( on loogiline tehe, v.a ekvivalents) ja PL vide kehtib kohta, siis ta kehtib ka kohta. Baasi testus: Olgu 1. lausemuutuja , vaatleme vrtustusi , st , st , see on aga , see on on lausemuutuja, siis PL vide kehtib kohta. kiki muutujaid, mis esinevad valemis A .

ja

. PL kohaselt peab olema tuletatav aksioom. 2. . PL kohaselt peab olema tuletatav aga aksioom. Sammu testus:

a. Sisaldagu muutujaid ning olgu vrtustus . Induktsiooni eelduste kohaselt PL vide kehtib kohta, seega on tuletatav . Vaatleme juhte 1. , siis on tuletatav . On vaja testada, et on tuletatav st .

2.

, siis on tuletatav testada, et on tuletatav . Et sekvents tuletatav induktsiooni eelduste phjal.

. On vaja , siis on viimane

b. Vaatleme vrtustust tuletatavad . 1. Olgu , siis . Eeldame, et PL kehtib ja kohta. Seega on ja . On vaja tuletada

ja

2. Olgu a) Olgu siis

, siis

ja/vi

. Induktsiooni eelduste phjal on tuletatav . On vaja tuletada .

b) Kui c. Vaatleme vrtustust tuletatavad . 1.Olgu

, analoogne eelmisega.

. Eeldame, et PL kehtib ja kohta. Seega on ja . On vaja tuletada

, siis

ja/vi

a) Olgu

. Induktsiooni eelduste phjal on tuletatav . On vaja tuletada .

b) Kui 2.Olgu Induktsiooni

, analoogne eelmisega. , siis eelduste kohaselt on . On vaja tuletada ja tuletatavad . . ja

d. Vaatleme vrtustust tuletatavad . 1. Olgu a) olgu , . Induktsiooni eelduste kohaselt on tuletatav . Eeldame, et PL kehtib ja kohta. Seega on ja . On vaja tuletada

10

b) olgu .

. Induktsiooni eelduste kohaselt on tuletatav

2. Olgu , siis Induktsiooni eelduste phjal on nd tuletatavad ja On tarvis tuletada ehk

ja . .

Teoreem. Tielikkuse teoreem. Kui sekventsi sekvents on tuletatav. Testus. Sisaldagu muutujaid phjal on iga vrtustuse on vastavalt ka Nitame, et on tuletatav

valemkuju on samaselt tene, siis

, ning kui on samaselt tene, siis korrektsuse teoreemi korral tuletatav . Samuti kui vtta vi ja tuletatatavad. .

Vime korrata analoogset tuletuskiku, igal korral vasakust poolest eeldusi eemaldades, kuni saame, et on tuletatav. Sellega testasime teoreemi juhu jaoks. Testame teoreemi juhu jaoks. Et sekventsi testuse esimese poole phjal on tuletatav tuletatav: valemkuju on samaselt tene, siis . Siis on ka sekvents

Jreldus. Sekventsiaalses lausearvutuses on tuletatavad parajasti need sekventsid, mille valemkuju on samaselt tene.

11

Definitsioon. Predikaatarvutuse samavrsused. 1. Kvantori ja eituse vahetamisseadus 2. Kvantorite distributiivsus ( ( 3. Kui indiviidmuutuja ei esine valemis ) ) vabalt, siis

4. Kui indiviidmuutuja ei esine valemis Kui indiviidmuutuja ei esine valemis ( ) 5. Seotud muutujate mbernimetamine

vabalt, siis vabalt, siis ( )

kus ei esine valemis . 6. Samaliigiliste kvantorite kommutatiivsus

Samavrsuste phjendused: (Kui Eeldus

ja vide , siis kaudne vastuviteline) . Seega thendab, et ei , siis aga . , et

1a) Eeldame, et fikseeritud interpretatsioonis , siis kehti, et Seega leidub selline , et . Arvestades olemasolukvantori definitsiooni, saame viimasest, et Teiselt poolt: eeldame, et interpretatsioonis I . Mis aga omakorda thendab, et

, siis aga peab leiduma selline ehk .

2a) Eeldame, et ning nitame, et ka ( ) tesuse nitamiseks piisab nidata, et mlemad liikmed on tesed. a) Valime (

. Konjunktsiooni

phihulgast suvalise elemendi , eosest , saame, et , millest ) . Et m on suvaline phihulga element, siis jrelikult .

b) Analoogselt eelmisega. Eeldame nd, et suvalise elemendi element, siis ( , millest ja ) . ja , millest . Valime phihulgast . Et oli suvaline

, siis

12

2b) Eeldame, et siis Kokkuvtvalt,

( . Kui

) .

, nitame, et , siis

, kui aga

Valime phihulgast , siis

, .

Teistpidi, eeldame, et , nitame, et ( , siis jrelikult leidub phihulgas selline , et . Sama saame nidata teise liikme kohta. Kokkuvtvalt ( 4a)

. Kui selles valemis ning seega . )

4c)

4d) Analoogselt eelmisega Olgu ning on paaris arv, ( on paaritu arv. Siis )

Analoogne interpretatsioon sobib ka eksistentsikvantori ja konjunktsiooni kohta. Teoreem. Iga predikaatloogika valemi saab viia prefikskujule:

Kus

on kvantor,

seotud muutujad ja

esialgsed vabad muutujad.

Testus. Kik kvantorid saame predikaatloogika samavrsuste abil ette tuua. Valemi prefikskujule viimine. 1. Elimineerime implikatsioonid ja ekvivalentsid kasutades samavrsusi ja 2. Viime eitused kvantorite alla. Kahekordsed eitused jtame ra. 3. Nimetame seotud muutjad mber nii, et iga kvantor seoks erinevat muutujat ja et kski kvantor ei seoks muutujat, mis esineb kuskil vabalt. 4. Kasutades predikaatloogika samavrsusi ja disjunktsiooni / konjunktsiooni kommutatiivsust toome kvantorid osavalemite eest valemi ette.

Nide:

13

Definitsioon. Gentzeni-tpi predikaatarvutus. 1. Tuletatavateks objektideks on sekventsid, need on avaldised kujul

Kus

on predikaatarvutuse valemid, mis ei sisalda ekvivalentsi.

2. Aksioomid on sekventsid thistavad suvalisi valemite jrjendeid, sh ka

Kus thje.

on mingi lausearvutuse valem ning

ja

3. Tuletusreeglid on kik lausearvutuse tuletusreeglid ja jrgmised kvantorreeglid Paremale sissetoomise reegel Vasakule sissetoomise reegel

* - muutuja x ei tohi vabalt esineda sekventsi heski teises valemis. ldisusekvantori paremale sissetoomise reeglis garanteerib tingus *, et eelduses olevate valemite tevrtus jb muutuja erinevatel vrtustel samaks. Korrektsuse teoreem I jrku a. teooriates. Kui sekvents tema valemkuju on tene omaaksioomide kikides mudelites. Mittevasturkivuse teoreem I jrku a. teooriates. Kui teooria on mittevasturkiv. on tuletatav I. Jrku teoorias , siis

omaaksioomidel leidub mudel, siis

Tielikkuse teoreem I jrku a. teooriates. Kui sekventsi valemkuju on tene teooria omaaksioomide kikides mudelites, siis on teoorias tuletatav. Churchi tees. Iga algoritmiliselt arvutatav funktsioon on arvutatav Turingi masina abil. Turingi masinate abil saab testada negatiivseid tulemusi (ei leidu algoritmi), kirjeldada aksiomaatiliste teooriate vimalusi, kirjeldada arvutuste ja algoritmide keerukust, les ehitada konstruktiivse matemaatilise analsi. Definitsioon. Algoritmiks nimetame eeskirja, mis mrab teatavat liiki lesannete lahendamiseks vajalikud operatsioonid ja nende jrjekorra. Definitsioon. Turingi masin koosneb Lindist Lugev-kirjutav pea Sisemlu Tabel

14

Lint mlemas suunas lpmatu, jagatud hesugusteks pesadeks. Igas pesas, igal ajamomendil, vib olla kirjutatud ks smbol lplikust thestikust vi thik ( ). Lugev-kirjutav pea asub igal momendil mingi pesa juures. Sisemlu on igal ajamomendil hest lplikust arvust smbolitest . Sealjuures on passiivne seisund ning algseisund. Tabel koosneb kskudest , kus

(thestiku smbol, vi thik) (Passiivsele seisundile vastavat ksku ei ole)

Ksu toimumine: Kui ajamomendil on pea smboli kohal, ning seisund on , siis asemele kirjutatakse ning masin lheb seisundisse ning pea liigub vasakule ( ), paremale ( ) vi jb paigale ( ). Iga paari jaoks on tabelis 1 vi 0 ksku. Masin alustab seisundist ning ttab seni, kuni lheb passiivsesse seisundisse vi kuni paarile ei vasta ksku. Aeg on diskreetne, iga arvutus on sama pikk. Definitsioon. Komplekti, mis koosneb lindi lahtrite sisust ja pea asukohast, nimetatakse konfiguratsiooniks. Definitsioon. Olgu Turingi masin , mille thestik koosneb smbolitest arvutatavaks -kohaliseks funktsiooniks on , kui konfiguratsiooniga (pea asub viimase argumendi alguses) . Selle masina poolt arvutus, mis algab

lpeb konfiguratsiooniga (pea asub viimase vrtuse alguses)

vi mramata muudel juhtudel, mis on Masin ttab lpmatult Masin lpetab t, kuid lindil on teistsuguse kujuga sna Masin lpetab t, lindil on ige kujuga sna, kuid pea on vales kohas.

Definitsioon. Funktsiooni nimetatakse Turingi masina mttes arvutatavaks, kui leiduvad Turingi masin ja naturaalarv , nii et . Kskude kirjeldamiseks kasutame loenduva hulga smboleid, jrelikult on ka masinaid loenduv hulk, seega on ka Turingi masinate mttes arvutatavaid funktsioone loenduv hulk. Et aga hulk on kontiiniumi vimusega, siis leidub mittearvutavaid funktsioone, kusjuures viimaseid on isegi rohkem, kui arvutatavaid. Definitsioon. Turingi masinat M nimetatakse masinate algkonfiguratsiooni korral kehtib vrdus
15

ja .

kompositsiooniks, kui iga

Teoreem. Igasuguste ja kompositsioonmasina tabeli. Testus.

korral, saab nende masinate tabelite jrgi alati koostada

1. Kirjutame ksteise alla ja tabeli, kusjuures vtame ja thestike hendi. 2. Laiendame ja tabeli thjade kohtade peale need smbolid, mida neis endis ei ole, kuid hendis on. 3. Nendel juhtudel, kus lpetab t, asendame ksuga , kus on masina algseisund. 4. Iga masina thja lahtrisse kirjutame ksu, mis viib masina algseisundisse ( ). Definitsioon. Olgu Turingi masinal kaks passiivset seisundit ja . Masinat masinate ja hargnemiseks masina jrgi, kui iga algkonfiguratsiooni X korral ( { ( ) ) nimetatakse

Teoreem. Suvaliste Turingi masinate hargnemine masina jrgi)

jrgi saab konstrueerida hargnemise tabeli (

ja

Testus. Kirjutame masinate tabelid ksteise jrele, asendame kik seisundid seisundiga ja kik seisundid masina esimese seisundiga. Definitsioon. Turingi masina ksu Gdeli numbriks loeme arvu

masina

esimese

kus

on 1,2 vi 3 vastavalt sellele, kas

on ,

vi .

Et iga naturaalarvu esitus algarvude korrutisena on heselt mratud, siis on ka iga ksu number heselt mratud. Seega saame ksu Gdeli numbri abil iga ksu heselt taastada. Leidub arve, mis ei ole hegi ksu Gdeli numbriks, nt 13. (Phjused otse definitsioonist). Definitsioon. Nummerdame Turingi masina Gdeli numbriks loeme arvu ksud vasakult paremale, lalt-alla. Turingi masina

kus on ksk, -nda ksu Gdeli number, masin Gdeli numbriks.

-s algarv. Leidub arve, mis ei ole hegi Turingi

Definitsioon. Tihendatud Gdeli numeratsioon. Olgu vhima Gdeli numbriga Turingi masin, ning iga korral vhima Gdeli numbriga Turingi masin, mis ei kuulu hulka .

16

Definitsioon. tleme, et Turingi masin funktsioon on { Definitsioon. Turingi masinat

lahendab omadust , kui tema poolt arvutatav he muutja

nimetatakse eneselerakendavaks, kui ta peatub sisendargumendil .

Definitsioon. Algoritmi iseloomustab Massilisus algoritmi saab rakendada suvalisele antud klassi lesandele Determineeritud arvutusprotsess on heselt mratud eeskirjaga Resultatiivsus kigi antud klassi kuuluvate andmete korral saadakse tulemus

17