Download as doc, pdf, or txt
Download as doc, pdf, or txt
You are on page 1of 13

Gustav Adolfi Gmnaasium Kunstiajalugu

KUBISM JA SELLE TUNTUMAD ESINDAJAD (v.a. Picasso) Referaat

Koostaja:Pille-Triin Pihlak Juhendaja: Marju Liidja

Tallinn2009 1

Sisukord:
Sissejuhatus lk.3 1.Kubism lk.4 1.2 Kubismi periood lk.5 1.3 Kubismi vljendus lk.5 1.4 Analtiline kubism lk.5 1.5 Snteetiline kubism lk.5-6 1.6 Kubism muud valdkonnad lk.6-7 2.Kubistid lk.7 2.1 Georges Braque (1882-1963) lk.7 2.2 Juan Gris (1887- 1927) lk.8 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) lk.8-9 3.Kubistid Eestis lk.10 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) lk.10 3.2 Jaan Vahtra (1882 1947) lk.10-11 Kokkuvte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13

Sisssejuhatus
Nhtavas maailnas meie mber vib eristada looduslikke nhtusi ja inimeste valmistatud esemeid ning objekte. Viimastel on enamasti mingi praktiline lesanne, niteks ehitis kaitseb meid vihma ja klma eest. Kujundite thendus sltub teistest, eriti sama tpi kujunditest, mille hulgas neid tajutakse ja millega neid vrreldakse, aga ka hiskonnas levivatest ideedest ja hoiakutest. heks thtsaimaks vooluks 20ndal sajanil on kubism, mis on kui vundament tnu millele vabastati kunst reeglitest. Referaadi eesmrk on uurida kubismi lhemalt- nii selle teket kui ka suundi ja mju. Ksitlen kesolevas referaadis maailma kui ka Eesti kige thtsamaid kubiste. Referaadil on kolm osa ja iga hel oma alapunktid. Teemavalikut phjendan sellega, et kubism on mulle alati rohkem meeldinud. Kuna see annab vimaluse mttel vabalt joosta lasta. See on vabam ning jtab kunstnikule ja vaatajale vabalt kujutleda.

1.Kubism
Pariisis oli foovide looming vaevalt paar aastat pevakorras olnud, kui juba ilmusid uued suunad. 1907. aastast alates saab rkida kubismist. Kubism oli algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lhtekohaks on Cezannei looming, eriti pe leida looduses nhtavaid esemeis nende phivorme ja psivaid struktuure. Mju avaldas ka Aafrika neegriplastika, mis selle sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. Kubismi hlli juures seisid Hispaaniast prinev PABLO PICASSO ja prantslane GEORGES BRAQUE. Kubism, mis tekkis Prantsusmaal 1907. aastal ja psis 1925.aastani, nitas end kui sdi, viljakas ning mjukas suund kogu kunsti arengus. Ta ti korrapealt publiku kohtu ette suure hulga ennengematuid maaliteoseid. Paljud koguni arvavad, et kubism tekitas revultsiooni 20.sajandi kunstis. 1907.aastal valmis Picassol neidudest. teoses Cezannei maalAvignoni ldiseld valitsebki laad. Siin on

nhtud sugulust neegri plastikaga, kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nhtav reaalsuse lagundamine osadeks ja pe kujutada eset korraga mitmest kljest. 1908. aastal maalis Barque rea samas stiilis maastikke. 1911.aastal toimus esimene suurem kubistide nitus. Vahepeal Olid kubistide read tunduvalt tienenud, kuid vanade ja noorte kubistide looming erines Avignoni neiud http://static1.fotoalbum.ee/fotoalb um/26/531/026531849f867e.jpg tunduvalt. Mned noored kubistid said inspiratsiooni futuristide loomingust ja kujundasid vlja uutmoodi kubismi. Mitmele kunstnikule oli kubism ainult vahendiks, millega muuta nurgelisemaks ja vormikindlamaks oma looduslhedast laadi.

1.2 Kubismi perioodid


Varajane kubism (1906 1908)- periood kubismis, mil Picasso ja Braque said idee hakata kubismi viljelema ning millal kubism sai oma nime. Krg kubism (1909 1914)- periood, mil arenesid vlja kubismi erinevad tbid nagu analtiline ja sneetiline kubism ning Collaged; ilmusid mitmed thtsaimad kubistlikud teosed ning oma td alustasid nimekad kunstnikud nagu Juan Gris ja Robert Delaunay. Hilis kubism (1914 -1921)- periood, mil Esimese maailmasja tttu lppes Picasso ja Braque tihe koost ning ldse hakkas kubism hbuma. Populaarsust hakkasid koguma uued kunstivoolud, mis olid kas alguse saanud vi siis tugevalt mjutatud kubismi poolt.

1.3 Kubismi vljendus


Kubismi rajajate phliseks vljendusvahendiks polnud mitte vrv nagu foovidel, vaid pinnad, jooned ja heletumedusega modelleeritud mahud. Valitsevad pruunid, rohekad ja hallid toonid. Thelepanu keskendus vormide ja marsside kombineerimisele. Peale lihtsustamise ja tkeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete heaegset kujutamist, ja seda nii maastike, natrmortide kui isegi portreede juures. Eri vaadete asetuse pildi pinnal, samuti nende valiku mras seejuures ra ksnes kunstniku suva.

1.4 Analtiline kubism


Alates 1908.aastast. kubistid silitasid loodusliku motiivi, kuid nende ainering oli piiratud majad, puud ja eriti natrmordid nude, muusikariistade ja muude sraste esemetega, millele on kllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega ji jriest viksemaks, kuid palju viksemaks kui foovidel. Pilt saab omaette nhtuseks, mille juures looduslikud motiivid arendatakse kuni tieliku ratundmatuseni. Kubistid hakkasid maalima tkkideks, et saada ehituskive, millest pstitatakse uus ehitis pilt. Eelistati monokromaatilisi vrve koos pruunikate, sinakate, beeide, kreemjate ja rohekate toonidega. Taoline vrvikasutus sobis hsti analtilise kubismi esitamiseks, sest hest kljest aitas see objekti esile tuua erinevatest

vaatepunktidest, samas oli see piisavalt tagasihoidlik, et domineerima ji siiski vorm kujutlus. Analtilise kubismi juures oli rmiselt thtis, et teosel kujutatakse asju mitmest vaatepunktist. Phimtteliselt on ige elda, et analtilise kubismi alla kuuluval teosel on ks objekt korraga esitatud pea kikidest vaadetest pealt, krvalt, tagant, alt jne. Philiselt kujutati muusikalisi instrumente, pudeleid, kanne, prille, ajalehti, natrmorte, ngu ja figuuri. Harva kujutati ka maastike.

1.5 Snteetiline kubism


Kunstnik kombineeris pildile enne vormid ja vrvid ning siis viis sisse mingi motiivi, tavaliselt natrmordi. Snteetiliseks nimetatakse Picasso ja Barquei kubismi prast 1912. aastat. Nd alustasid ka nemad oma td tihti tiesti abstraktsest kompositsioonist, millele alles hiljem lisati enam vi vhem formaalne motiiv ja meldi vlja pealkiri. Snteetilist kubismi iseloomustab sageli suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate vrvitoonide kasutamine. Kui analtilises kubismis veti ette mingi objekt ja see lahutati tkkideks ning seejrel pandi kokku, siis snteetilises kubismis mtleb kunstnik alguses vormidele ja vrvidele ja alles siis mtleb vlja teema vi motiivi. Taolise meetodiga astusid kubistid suure sammu abstraktsele kunstile lhemale. Levib vrdlus, et kui analtilises kubismis lahutatakse objekt tkkideks ehk tmmatakse ribadeks, siis snteetilises kubismis lkatakse mitu objekti kokku. Snteetilise kubismi heks pioneeriks on Juan Gris, kes tusis sellel perioodil eriti erksalt esile.

1.6 Kubismi muud valdkonnad


Peale maalikunsti levis kubism ka kirjanduses, arhitektuuris ja skulptuurides.Tuntuimad kubistlikud skulptorid on Alexander Archipenko, Raymond Duchamp-Villon, Jacques Liochitz ja Constantin Brancusi. Kubistlikud skulptuurid on kobineeritud geomeetrilistest kehadest ning nende seos algselt kujutatavaga on vaid oletatav. Sageli ritasid kubistlikud skulptorid leida mingi eseme vi oleni ainuiget phivormi.Arhitektuuris on nimekad arhitektid Le Corbusier ja tehhid Josef Gor (kelle disainitud Musta Madonna maja (House of the Black Madonna) oli ks esimestest kubistlikest ehitistest Prahas), Josef Chochol

(kelle disainitud kolm maja Vyehradis on kubistliku arhitetkuuri kige eredamad nited) ja Pavel Jank (kes kuulus samuti Tehhi kubismi kuulsasse kolmikusse, aga erinevalt teistest disainis ta vhem. Ta kuulsaim teos on Fara maja Pelhimovis.Kubistlikus kirjanduses on thtsad isikud Gertrude Stein, Guillaume Apollinaire, Blaise Cendrars, Jean Cocteau, Max Jacob, Andr Salmon ja Pierre Reverdy. Kuigi kubistlik kirjandus on suhteliselt eksperimentaalne ning ei ole saavutanud suurt menu, arenes sellest vlja srrealism.

2. Kubistid 2.1 Georges Braque (1882-1963)


Georges Braque oli prantsuse maalija ja skulptor. Ta kige varajasemad td olid impressionistlikud kuni ta lks 1905. aastal fovismiga kaasa. 1908ndal aastal leidis ta enda jaoks Picasso mjutusel kubismi ning koos Picassoga olid selle kunstivoolu pioneerid kuni 1920ndateni. Ta pani aluse kolaaitehnikale. Kubismiperioodist on likuulsad Maisons a lEstaque (1908), Nu (1907), Viiul ja knlajalg (1910), Knlajalg ja mngukaardid laual (1910), Natrmort koos kahe Banderiljaga (1911), Hommaga a Bach (1912), Viiul ja piip (1913), Kitarr ja natrmort Guridonil (1922) ja le Billard (1942).

http://www.ricciart.net/img002/85.jpg

http://tars.rollins.edu/Foreign_La ng/Russian/popova.jpg

2.2 Juan Gris (1887- 1927)


Juan Gris oli hispaania maalija ja skulptor ning eelkige snteetilise kubismiks pioneere. Ta alustas joonistamisega kohalikele ajalehtedele kuni hakkas kunsti ppima. Tsisemalt hakkas Gris kunstiga tegelema 1912ndal aastal kui ilmus tema t Picasso portree (1912). Lisandusid Pudel ja klaas (1913), Maastik majadega Ceret lhistel (1913), Pikesest pimestatud (1914), Arlekiin kitarriga (1919) ja Le Canigou (1921).

http://www.ricciart.net/img002/85.jpg

Le Guittara http://crfranke.files.wordpress.co m/2009/11/juan_gris-la-guitarra1918.jpg

Natrmort puuvilja ja mandoliiniga http://www.ricciart.net//img001/350.jpg

2.3 Rober Delaunay (1885- 1941)

Rober Delaunay oli prantsuse maalija, kes tegeles kubismi, orfismi ja abstraktse kunstiga. Ta alustas abstraktsionismiga ja seejrel liikus kubismile le. Delaunayd huvitasid vga vrvid ja seega hakkas ta arendama oma stiili, mille nimeks on orfism. Ta eksperimeteeris vga julge ja kireva koloriidiga ning mngis tooni ja sgavusega. Tema kuulsaimad teosed on Eiffeli torn (1910), Champs de Mrs. La Tour rouge (1911), Pariis (1913), Pike, torn, lennuk: samaaegselt (1913), Jooksjad (1926) ja Rtm 579 (1934).

http://www.enciclopedia.com.pt/i mages/delaunayjoie.jpg

Champs de Mars. La Tour Rouge http://images.encarta.msn.com/xr efmedia/sharemed/targets/images/ pho/t067/T067838A.jpg

3. Kubistid Eestis

3.1 Arnold Akberg (1894 1984)

Akbergi teoseid kirjeldatakse kui jrjekindlalt kubistlikult, millel on selge kompositsioon ja koloriit. Ta oli 1920. aastatel loodud Eesti Kunstnikkude Rhma liige, kuhu kuulusid ka Henrik Olvi ja Mrtl Laarman. Eestis Akberg kubismiga tuntust ei saavutanud, vaid selleks sai ta Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuselt toetust, et sita Pariisi aj Berliini, kus ta kohtus kubismiga ning seejrel osales nitustel. Tema tid peeti Picasso omadega vrdvrseteks. Peale Nukogude okupatsiooni algust lpetas Akberg oma tegevuse ligi kmneks aastaks. Kuuekmnendatel loobus Akberg kubismist ja phendus konstruktivistlikele Tallinna vaadetele, millest kuulsaim on Laboratooriumi Tnav, mille eest ta sai 1984. aastal Konrad Me medali. Tema kuulsate tde hulka kuuluvad Vaade vabrikule (1924), Kompositsioon (1925) ja Dekoratiivne paneel (1927).

Kompositsioon http://web.zone.ee/marjukodukas 3/EestimaalB_files/akbergkomp.g if

10

3.2 Jaan Vahtra (1882 1947)


Jaan vahtra oli maalikunstnik, raamatugraafik ja ajakirjanik. Ta oli Eesti avangardseima kunstirhmituse Eesti Kunstnikkude Rhma asutajaliige (1923) ja kuulus mitmetesse teistesse kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste hendustesse. Tema varasem looming on impressionistlik, aga see arenes hiljem kubo-futuristlikuks. Ta li graafikaid, mis liikusid oma vormi poolest jrjest lhemale kubismile (Blanc et noir (1921) ja Konstruktiivsed rtmid (1924). Vgagi kubistlik oli tema raamatugraafika Johannes Barbaruse luulekogule Geomeetriline inimene, aga hiljem areneb tema stiil rohkem realistlikuks ja neokonservatistlikuks. Elu lpuaastail viljeles Vahtra natrmorte ja maastikumaale.

Paradiisi stseen mapist "Blanc et noir" http://www.virtuaalmuuseum.ee/J AANVAHTRA/kirjed/kaust_691 0/pilt_105/docPicture_pub#

11

Kokkuvte
Referaati tehes selgus, et kubism oli vimul vga vhe. Kubismist sain ma palju rohkem teada. Kubism on mulle alati meeldinu ning nd tean ja tunnen seda plaju paremini. Kubism oli ks 20.sajandi revulutsiooni allikaid. Ta andis kunstnikelel lpuks vljendada ennast nii nagu nad ise soovivad. Prantsusmaal ja Hispaanias oli kubism eriti tuntud. Eestisse judis see muidugi palju hiljem, kuid ka meil on mitmeid tuntud kunstnike. Referaat oli hea vimalus oma silmaringi avaldada ning ppida tundma rohkem interneti avarusi. Selline referaat toob, mitte just kige pdevamad pilased kunstiajaloos, kunstile lhemale.

12

Kasutatud kirjandus
Raamat: ldine kunstiajalugu Jaan Kangilaski Raamat: Modernismist Lionginas epetys http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/kubism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kubism http://en.wikipedia.org/wiki/Georges_Braque http://et.wikipedia.org/wiki/Juan_Gris http://en.wikipedia.org/wiki/Juan_Gris http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Delaunay http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Delaunay http://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_Akberg http://www.virumaateataja.ee/190808/esileht/15048467_print.php http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Vahtra http://lib.werro.ee/index.php/jaan-vahtra.html

13

You might also like