A.

Vahtrame 2003

Eritumine Organismi philiseks erituselundiks on neerud. pevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse ssihappegaasi ja vett auru nol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinrmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega vib nahk teatud mral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid tielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l pevas. Erituselundite peamiseks lesandeks on organismi homostaasi tagamine.

Neerude funktsioonid: 1. kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2. osmootse rhu silitamine 3. happe-leelistasakaalu regulatsioon 4. ekskretoorne roll jkainete ja vimalike vrainete eemaldamine organismist (ssivesikute, valkude lhustumisproduktide eritamine) 5. bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6. vereloome regulatsioon (ertropoietiini produktsioon) 7. arteriaalse vererhu regulatsioon (RAAS) Neeru funktsionaalseks hikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk hes neerus on umbes 1-1,2 miljonit.

Nefroni ehitus Nefron koosneb psmakesest e. glomeerulusest ja neerutorukeste ssteemist. Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumisfunktsiooni etendavad ka olulist osa lpliku uriini moodustumises. Nefroni psmake koosneb kapillaarlingudest ja seda mbritsevast kihnust e. Bowmanumljanski kapslist. Kapillaarpimik saab alguse psmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt

A. Vahtrame 2003

arterioolidele. Veresoonte poolele jb psmakese vaskulaarne poolus, vastaskljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu vljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa psmakesest nimetatakse uriini- e. tubulaarseks pooluseks. Eriline on veresoonte lbimt psmakeses nimelt on viimasoone lbimt vaid 1/5 toomasoone lbimdust Selline veresoonte diameetrite erinevus koos teiste mehhanismidega tagab psmakese kapillaarides suhteliselt krge vererhu 65 - 70 mmHg. See on vajalik psivaks uriini tekkeks. Psmakesed vivad paikneda neerukoores /kortikaalsed psmakesed/ vi koore sisemises piirkonnas ssi lhedal /jukstamedullaarsed psmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Psmakest mbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnus. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust vrgustikust moodustunud katkematust akendunud basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt

endoteelirakud ja vljapoolt (kihnu poolt) podotsdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jtkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini vljuda vaid aineosad, mis mahuvad lbima basaalmembraani poore. Bowman umljanski kapslist saab alguse neerutorukeste ssteem proksimaalse neerutorukese vniline osa alanev sirge osa, mis suubub neerussi lemisse kihti. Need osad koos moodustavad proksimaalse neerutorukese. Jrgneb ling, mida nimetatakse Henle linguks. Henle lingul on alanev ja lenev peen sr ja lenev jme sr. Samas nimetatakse Henle lingu jmedat srt distaalse neerutorukese sirgeks osaks. Sellele jrgneb distaalse neerutorukese vniline osa. Nefroni distaalne ja proksimaalne vniline torukene paiknevad neerukoores. Distaalne vniline neerutoruke kontakteerub sama nefroni psmakese toomasoonega, moodustades jukstaglomerulaarse aparaadi. Inimese nefroni kogupikkus on 20-24 mm. Enamus kogumistorukesi hineb omavahel neerukoores ja sisemises ssikihis ja suubub neeruvaagna karikatesse.

Uriini moodustumine Uriini tekemehhanism selgitati 1917.a. Uriini tekkes osaleb 3 protsessi 1) ultrafiltratsioon selle kigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin 2) resorptsioon e. tagasiimendumine neerutorukestest mbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre

A. Vahtrame 2003

3) sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile 1) Kigepealt tekib nefronis filtratsiooni teel esmasuriin. Tnu kapillaarvrgustiku iseralikule ehitusele ja selle seinas olevatele avadele on esmasuriin oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente - nende suurte mtmete tttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore lbida. Vabalt ja piiramatult filtreeruvad vikesemolekulaarsed ained molekulmassiga kuni 5500. Nende ainete kontsentratsioonid on vereplasmas ja esmasuriinis vrdsed. Molekulmass 80 000 on absoluutse lbitavuse piiriks. Seda teades on vimalik valmistada verdasendavaid lahuseid, mis psivad kaua vereringes. Seejuures ei tohi ainete molekulmass letada 70 000, kuna siis ei eritu nad enam neerude kaudu (v.a. juhul, kui neid organism ise ei lammuta). Glomerulaarfiltraadi hulga mrab vererhk psmakeste kapillaarides. Normaalselt on see 70 mmHg. Filtratsioonile ttab vastu vere valkude poolt tekitatud onkootne rhk 25-30 mmHg. Seega kui vererhk kapillaarides langeb alla onkootse rhu, lakkab ka uriini teke. Samas on psmakestel vga suur vererhu autoregulatsioonivime. Psmakese filtratsiooni vaadeldakse kindlas ajahikus. Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. (Vereplasma umbes 3 liitrit filtreeritakse lbi 25 minuti jooksul ja pevas toimub kogu vereplasma lbifiltrerimine umbes 60 korda. Kogu ekstratsellulaarne vedelik (~17 liitrit) allutatakse pevas 12 kordsele renaalsele kontrollile. sel glomerulaarfiltratsioon neljandiku vrra viksem. Esmasuriin filtreerub psmakese kihnunde ja suunatakse edasi nefroni torude ssteemi. Seda lbides toimuvad uriini koguses ja koostises suured muutused. Selle protsessi aluseks on torukeste ssteemis toimuvad resorptsiooni ja sekretsiooni e. tagasiimendumise protsessid. 2) resorptsioon torukeste ssteemis imendub tagasi suurem osa primaaruriini filtreerunud ainetest. Eelkige toimub see vee ja organismile vajalike ainete (nt. glkoos) osas. Nad imenduvad tagasi torukesi mbritsevatesse kapillaaridesse - seega verre. Aktiivsed resorptsiooniprotsessid toimuvad selliste ainete osas nagu glkoos, aminohapped, valk. ~98% ulatuses imendub tagasi glkoos ja see toimub nefroni proksimaalses vntorukeses. Terve inimese uriinis glkoosi ei leidu vaatamata selle, et primaaruriinis on glkoosi kontsentratsioon vrdne selle sisaldusega vereplasmas.

A. Vahtrame 2003

Glkoos ilmub uriini siis, kui tema kontsentratsioon veres letab teatud taseme lvikontsentratsiooni. Selleks on 10 mmol/l. (norm 3,3-5,5 mmol/l. Samuti on neerutorukestel tagasitranspordimaksimum. Glkoosi osas on see meestel 375 mg/min, naistel 300 mg/min. Energia tagasiimendumiseks tuleb neerutorukeste rakkudes toodetud energiast. Seega mistahes neerutorukesi kahjustav protsess (nt. mrgistus) vib phjustada ka resorptsiooni hirumise. Aminohapete tagasiimendumine sltub samuti nende hulgast vereplasmas st. normaalsetes tingimustes neid uriinis ei leidu vi on vaid jlgedena. Aminohapped imenduvad tagasi proksimaalses vntorukeses koos Na-ga. Valk vib basaalmembraani lbida vaid vga vhesel mral. Lplik uriin on aga valguvaba kuna valk tagastatakse organismile proksimaalses vntorukeses. Kusiaine e. karbamiid e. uurea lahustub hsti vees. Vesi imendub tagasi proksimaalses torukeste ssteemis, Henle lingu alanevas osas, distaalses vntorukeses, kogumistorus. Kokku imendub organismi tagasi 99% esmasuriinis olnud veest. Seega muutub uriin kontsentreeritumaks ning suure kontsentratsioonide erinevuse tttu difundeerub osa uureast verre tagasi. Kuna veri voolab kiiresti, ei saavuta ta vereplasmas nii krget kontsentratsiooni kui uriinis. Lisaks selle toimub ka kusiaine neerusisene ringlus (kontsentratsioonide erinevuste tttu ringleb osa uureast rajal kogumistoruke neerussisse rakkude vahele Henle ling uuesti distaalsesse vntorukesse) Nrgad orgaanilised happed ja alused imenduvad tagasi olenevalt uriini pH-st. Nimelt madala uriini pH juures (s.t. happelise uriini puhul) suureneb nrkade resorptsioon ja vheneb eritumine. Samas vheneb nrkade aluste resorptsioon ja suureneb nende eritumine. Aluselise uriini korral on need protsessid vastupidised. Vee ja elektroltide tagasiimendumine. Nagu juba eespool eldud, imendub veest organismi tagasi 99%. 80% ulatuses toimub tagasiimendumine proksimaalses torukeste ssteemis, Henle lingu alanevas osas, distaalses vntorukeses ja kogumistorus imendub veel lisaks 19%. Proksimaalses vntorukeses toimub vee tagasiimendumine passiivselt, kuna vesi jrgneb Na le. Na ja Cl-ioonide tagasiliikumine organismi toimub nende ainete aktiivse transpordi tttu lbi torukeste epiteeli. Henle lingu alanevas osas toimub vee tagasiliikumine rakuvaheainesse tnu kontsentratsioonide vahele. Sellise kontsentratsioonide vahe phjustab Henle lingu lenevas osas toimuv

A. Vahtrame 2003

Na - ja Cl - ioonide aktiivne transport rakuvaheainesse, kusjuures see nefroni osa on veele lbitamatu. Nii tekib krge soolade kontsentratsioon Henle lingu mbritsevas rakuvaheaines ja kutsub esile vee liikumise krgema kontsentratsiooni suunas seega tagasi organismi. Olulist rolli vee tagasiimendumises distaalses torukeses ja kogumistorus etendab ADH (antidiureetiline hormoon) ADH muudab vnilise torukese ja kogumistorukese epiteeli veele lbitavaks nii muutub uriin kontsentreeritumaks ja organism peab vee kinni. Lpliku e. sekundaarse uriini hulk on 1-1,5 liitrit pevas. 3) sekretsioon Tubulaarse sekretsiooni tulemusena tuuakse torukese valendikku tagasi aineid torukesi mbritsevatest veresoontest vi ained, mida toodetakse orgaanilised happed, alused, ravimid jne.). torukeste enda rakkudes (nt.

Neerude regulatoorsed funktsioonid. Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rhu regulatsioon Fsioloogilistes tingimustes vib organismi ekstratsellulaarse vedeliku osmootne rhk tusta vi langeda. Osmootne rhk tuseb, kui organism kaotab erituselundite kaudu suhteliselt rohkem vett kui osmootset rhku tekitavaid soolasid. Vedelikupuuduse tingimustes tuseb vere osmolaarsus ja sellel reageerib organism ADH vabastamisega hpofsi tagasagarast ja janutunde tekkimisega. Selle tulemusena distaalsete vniliste torukeste lbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja silitatakse isotoonia. Alkohol prsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk. Ekstratsellulaarse vee regulatsioonis osaleb veel valguline aine angiotensiin. Ssteemi, mis siin osaleb, nimetatakse RAAS s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni-ssteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lmfi. Reniin vallandub: vererhu langusel rrituvad rhuretseptorid toomasoone rhu-ja venitustundlikus piirkonnas

A. Vahtrame 2003

Na- sisalduse langusel ja veremahu langusel Macula densas olevate kemoretseptorite (kontrollivad Na-sisaldust veres) erutuse tagajrjel. Reniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensmi toimel muudetakse angiotensiin II-ks ja mis on tugevaim vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse. Ta phjustab kestva veresoonte ahenemise ja tstab sellega vererhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja phjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga phjustab neerutorukestes Na tagasiimendumise ja Na-le jrgneb ka vesi. Seega kivitub RAAS vererhu languse, soola kaotuse ja verehulga vhenemise tingimustes. Happe-leelistasakaalu regulatsioon Neer eritab pidevalt mittelenduvaid happeid ja aluseid. Nendeks on sulfaatioonid, fosfaatioonid, mis tekivad valkude lhustamise kigus. Aluselisteks aineteks on ka mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sltub ainevahetuse lpp-produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha smisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Uriini pH vib kikuda vahemikus 4,5-8,0. Vesinikioonide kontsentratsioon on proksimaalses torukeses veidi suurem kui plasmas, Henle lingus vastab plasma omale. Seega toimub uriini pH kujunemine neeru distaalses torukeses. Osa H-ioone eritub ammooniumioonidena: ammoniaak hineb neerutorukestes H iooniga ammooniumiooniks NH3 + H+ NH4 +. Lisaks sellel osaleb H ioon ka hingamise regulatsiooni vere happeline keskkond stimuleerib hingamist.

Neerude verevarustus Neerudel on hea verevarustus, et tagada vimalikult rohke esmasuriini teke ja jkainete eritumine organismist. Arvestades neerude kogumassi 300 g on neerud vga intensiivselt verega lbi voolutatud. Nimelt voolab mlemast neerust lbi 1300 ml verd minutis. Kige parem on verevarustus neeru koore osas, ssi osas see vheneb. Neeru vereringet reguleerib neer ise seda nimetatakse neeru autoregulatsiooniks. Neer suudab oma veresoontes silitada sama rhku, kui inimese vererhk on 80-180 mmHg. Neerude verevoolutus hakkab tusma alles vererhu 200 mmHg juures.

A. Vahtrame 2003

Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Neerude hapnikutarve on krge. Na ja K imendumine on seotud energiatvajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neeru sisesekretoorne funktsioon on seotud ertropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib ertrotstide loomet. Ertropoietiini hulk suureneb krgmestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetttu ertrotste rohkem. Kusepie titumine ja thjenemine Kusepis titub pidevalt 2 juha kaudu. Sel ajal on pie seinalihased ltvunud, sulgurlihased aga kontraheerunud. Sulgurlihaseid on 2 sisemine, mis on silelihas ja ei allu tahtele, ning vlimine tahtele alluv vtlihas. Kui pis on saavutanud teatud titumisastme (300-400 ml), tekib seinte venitus. See rritab pie seinas olevaid retseptoreid ja impulss liigub kesknrvissteemi. Selle tagajrjel tekib tis pie tunne ja urineerimisvajadus. lgastuvad ja tekib urineerimine. Kontroll pie tegevuse le kujuneb vlja 1-2 eluaasta jooksul. Kui mingi haigusliku seisundi tttu peaaju kontroll kaob, tekib pie automatism s.o. pie thjenemine vastavalt tema titumisastmele. Faktid uriini kohta: pevane uriini hulk - ~1,5 l Tunnidiurees 50-100 ml Erikaal e. tihedus 1015-1025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin Glkoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole Sademes mikroskoopilisel uuringul vhesel mral leukotste, epiteelirakke, ertrotste, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Misted: Diurees Glkosuuria Hematuuria Proteiinuuria Poluuria Oliguuria Anuuria Nktuuria Kui kesknrvissteemist tuleb vastav korraldus, kontraheeruvad seinalihased, sulgurlihased