S I S E S E K R E T S I O O N I N R M E D (SSN)

SSN on nrmed, millede phifunktsioon on bioloogiliselt aktiivsete ainete hormoonide moodustamine ja verre eritamine. SSN ssteem on funktsionaalselt vga tihedalt seotud nrvissteemiga, millega koos koordineerib organismis paljude elundite ja elundssteemide td. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained, mis mjustavad elundite talitlust juba vga vikestes kogustes. Keemiline koostis on hormoonidel erinev: hed on valgud (hpofsi eessagara hormoonid), teised on aminohapete tuletised (aminohappest trosiin troksiin, adrenaliin) ja steroidid (neerupealse koore hormoonid). Hormoonid on rangelt spetsiifilise toimega, s.t. et igale hormoonile on kohandunud reageerima ainult teatud elundid vi efektororganid, milles on nn. mrklaudrakud ehk sihtorganid. Enamusel keharakkudel on retseptorid he vi mitme hormooni vastuvtuks. Vrreldes nrvissteemi toimega on hormooni toime inertsem, s.t. neuroni toime kestab millisekundi, hormoonid mjuvad aja tunde ja veel kauemgi. Samas ei ole organism vimeline normaalselt ttama, kui need kaks ssteemi ei teeks omavahel koostd. Koehormoonid ja lekandeained ehk mediaatorid ehk transmitterid Mitte kikide ainete kohta , mida on arvatud hormoonide hulka, ei kehti eelpool- nimetatud omadused. Seega eksisteerivad ained, mis moodustavad efektorelundi vahetus lheduses ja difundeeruvad sellesse ilma vereringe vahenduseta. Neid ained nim. koehormoonideks. Viimaste hulgast on eraldatud nn. lekandeained ehk transmitterid, mille kaudu edastatakse erutus mitmesugustes snapsides. Hormoonide toime 1. soodustavad vaimset, fsilist ja sugulist arengut 2. toetavad reproduktsiooni philisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, snnitus 3. tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kikumine) 4. hormoonid on vajalikud teatud fsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt psival tasemel (osmootne rhk, veresuhkrupeegel), s.t. homostaatiline funktsioon 5. reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu

Hormoonide jaotus toime alusel 1. hormoonid, mis toimivad vahetult efektorelundile ( niteks suguhormoonid) 2. hormoonid, mille peamine toime seisneb selles, et nad reguleerivad 1. rhma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist, neid nim. glandotroopsed hormoonid (niteks treotroopne hormoon) 3. hormoonid, mis moodustavad hpotaalamuse vikestes nrvirakkudes, nad reguleerivad adenohpofsi (ajuripatsi tagasagara) hormoonide, eesktt troopsete hormoonid sekretsiooni ja vabastamist. Seetttu nimetatakse neid vabastajateks hormoonideks, ldnimetusega liberiinid Eksisteerivad veel hpotaalamuse poolt toodetud hormoonid ehk statiinid, mis prsivad adenohpofsi troopsete hormoonide teket. Selle rhma hormoonide kaudu toimub vahetult endokriinse ssteemi side nrvissteemiga. Hormoonide toimemehhanismid Vabaneva hormooni hulk sltub organismi vajadusest antud ajahetkel. Hormoone vib vaadelda kui mitmesuguste funktsioonide regulatsioonissteemide llisid. Seejuures vime eraldada 2 rhma hormoone. Esimesse rhma kuuluvad hormoonid (nagu hormoon adrenaliin=epinefriin, jt.), millede noradrenaliin= vib =norepinefriin, adiuretiin=antidiureetiline kontsentratsioon e. realising

vereplasmas kikuda laiades piirides. Teise rhma moodustavad hormoonid (niteks troksiin), mille kontsentratsioon vereplasmas on suhteliselt psival tasemel. Organismi rakkudes on pidevalt le 50 hormooni, kuid vaatamata sellele reageerivad nad ainult teatud kindlatele hormoonidele. Selline valikuline vastus phineb hormoonide erinaval lahustuvusel, peale selle talitavad hormoonitaseme mturitena ka spetsiifilised retseptorid. Prostaglandiinid ja hormoonid Prostaglandiinid on lipiidid, mis jljendavad hormoone. Neid nimetatakse kohalikeks hormoonideks, kuna nad toimivad kohas, kus neid on toodetud neid toodavad praktiliselt kik keha rakud. Nende vabanemist mjutavad nii keemilised kui mehhaanilised faktorid. Hormooni sekretsiooni kontroll Kuidas hormonaalne ssteem ttab, et ei oleks organismis hormooni le- ega alaproduktsiooni? Seda nimetatakse regulatsiooniks negatiivse tagasiside kontrolli abil. Hormooni toimeefekt kantakse edasi endokriinnrmetele, mis kitub vastavalt tagasitulnud informatsioonile lastes 2

ringlusse veel hormoone vi vhendab hormoonide produktsiooni. On 3 philist negatiivse tagasiside kontrolli mehhanismi: 1. tbi puhul kontrollitakse hormooni hulka kindlate hendite tasemega veres. Niteks vere kaltsiumi taset veres kontrollivad krvalkilpnrme hormoon (parathormoon) ja kaltsitoniin, mida toodab kilpnre. Kui kaltsiumi sisaldus on madal, siis see stimuleerib parathormooni vabanemist. Kui kaltsiumisisaldus veres on krge, siislakkab parathormooni produktsioon. Samas kilpnre suurendab kaltsitoniini sekretsiooni kuni kaltsiumisisaldus veres on normaalne. 2. tbi puhul vabastatakse hormoon vaid nrviimpulsi mjul. Niteks adrenaliin=epinefriin vabaneb neerupealsetest smpaatilise nrvissteemi toimel seoses stressiga. 3. tbi korral toimub hormoonide vabanemise kontroll hpotaalamustest vabanevate keemiliste hendite abil, mida nimetatakse regulatsiooni faktoriteks. Vastavalt oma toimele vivad nad olla kas vabastavad vi prssivad.
Hormoonide ainevahetust ja toimet uurib endokrinoloogia. Hormoonide kogused on organismis vga vikesed ja nende mramiseks on kasutusel erinevad meetodid (kromatograafia, (radio)immunoloogilised meetodid). Pidevalt avastatakse uusi hormoone. Mitmeid hormoone ja nende analooge valmistatakse tnapeval ka snteetiliselt, mida kasutatakse nii uuringuteks kui raviks.

SSN- ssteemi kuuluvad: ajuripats e. hpofs kbikeha e. epifs kilpnre krvalkilpnrmed harkelud e. tmus Langerhansi saarekesed khunrmes neerupealis sugunrmed Hpofs on trgi oa suurune ovaalne keha, kaalub u. 0,5 g, paikneb koljuphimikus trgi sadulas (phi- e. kiilluu) ja on henduses vaheajuga (hpotaalamusega). Ta nristab u. 10 hormooni, neist mned reguleerivad teiste SSN talitlust. Hpofsi funktsioone reguleerib omakorda hpotaalamus, seda mjutab kesknrvissteem, veres ringlevad hormoonid ja ka muud ained. Nrmel eristatakse eessagarat (adenohpofs), vaheosa ja tagasagarat (neurohpofs). 3 gl. suprarenalis hypophysis corpus pineale glandula thyreoidea glandulae parathyreoideae thymus

* Adenohpofsi talitlust reguleerib hpotaalamus nristades vabastajahormoone e. liberiine, mis kutsuvad esile mingi eessagara hormooni vabanemise vereringesse vi prssivaid hormoone e. statiine, mis takistavad eessagara mingi hormooni vabanemist vereringesse. Mitmeid eessagara hormoone nimetataks tropiinideks. Need edendavad elundite kasvu, arengut ja talitlust. Somatotropiin STH e. kasuhormoon aktiveerib kudede ainevahetust ja organismi kasvu. Treotropiin TSH soodustab kilpnrme talitlust. Kortikotropiin ACTH stimuleerib neerupealste koore funktsioone. Gonadotropiinid (follikotropiin FSH ja lutropiin LH) mjustavad sugunrmete talitlust . * * Vaheosa hormoon intermediin= melanotste stimuleeriv hormoon MSH reguleerib Neurohpofs eritab verre kaht hormooni, millede produktsioon toimub (tenoliselt) pigmendisisaldust nahas. Tpsem toime teadmata. hpotaalamuse nrvirakkudes, kust need deponeeritakse hpofsi tagasagarasse. Vasopressiin (=antidiureetiline hormoon) ADH reguleerib vee ainevahetust - suurendab vee tagasiimendumist nefronis, mistttu vheneb uriini hulk, ja tstab vererhku. Oksitosiin (=okstotsiin) kutsub esile emaka ja tupe silelihaste kontraktsioone, soodustab piima raandmist imetamisel.
Hpofsi eessagara hperfunktsioon lapseeas phjustab hiidkasvu e. gigantismi, selle hpofunktsiooni korral theldatakse kasvu aeglustumist e. kbuskasvu (nanism), kusjuures siluvad normaalsed keha proportsioonid ja suhteliselt normaalne pshiline areng. Tiskasvanul tekkiv eessagara hperfunktsioon phjustab keha vljaulatuvate osade (lug, nina, ked, jalad) ebaproportsionaalselt suurt kasvu akromegaalia.

Kbikeha e. epifs on kujult kuusekbi meenutav vikese odraterasuurune kehake, mis asub koljunes taalamuste taga keskaju katteplaadil (nelikkngastikul). See nre funktsioneerib intensiivselt esimese 7-8 eluaasta vltel. Ta pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja vldib seega enneaegset sugulist kpsemist. Osaleb ka pigmendiainevahetuses (pimedusehormoon melatoniin) ja organismi nn. bioloogilise kella kujunemisel.

Kilpnre asub kaela eespinnal kri kilpkhre klgedel, kaalub 30 40 g (naistel on veidi suurem). Tal eristatakse paremat ja vasakut sagarat ning vaheosa e. kitsust. Kilpnrme sagarad koosnevad nrmeepiteeliga mbritsetud piekesekujulistest sagarikest kilpnrmefolliikulitest, mis on tidetud hormoonesisaldava kolloidainega. Kilpnrme verevarustus on vga intensiivne inimesel lbib seda 5 liitrit verd tunnis. Kilpnrmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood, mis siin hineb aminohappe trosiiniga hormoonideks troksiin ja trijoodtroniin. 4 Hormoonide mjul intensiivistuvad

ainevahetusprotsessid, tuseb kehatemperatuur. Nad mjustavad organismi ja arengut, nrvissteemi erutuvust.

Kilpnrme hperfunktsiooni korral kujuneb tiskasvanul treotoksikoos e. Basedowi tbi. Neil haigetel on kiirenenud ainevahetus, suureneb nrvissteemi erutuvus, theldatakse punnsilmsust, sdamepeksemist (tahhkardia), higistamist, kiiret vsimist, kilpnre vib olla suurenenud. Nrme hpofunktsiooni korral ainevahetus aeglustub, nrviprotsessides tugevneb pidurdus, tekib spetsiifiline (limajas) turse mksdeem. Kilpnrme talitluse nrgenemisel lapseeas peatub kasv (kbuskasv), hiruvad normaalsed kehaproportsioonid (suur pea, lhikesed jsemed) ning kaasneb vaimne alaareng kuni nrgamistuslikkuseni. Sellist seisundit tervikuna nim. kretinism. Joodi vaegus toidus ja joogivees vib phjustada struuma tekkimise (kilpnre suureneb). Joodi vaegusest tingituna vheneb troksiini sisaldus veres. See phjustab hpofsi treotropiini produktsiooni suurenemise, mis tingibki kilpnrme suurenemise. Kilpnrme hpofunktsiooni tekke vltimiseks lisatakse mnes piirkonnas toiduks kasutatavale keedusoolale kaaliumjodiidi.

Krvalkilpnrmed asetsevad kilpnrme sagarate tagapinnal vikeste ovaalsete kehakestena, kokku 4 (2 lemist, 2 alumist), igahe kaal u. 0,05 g. Neis toodetakse parathormooni paratreoidiini, mis mjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.
Krvalkilpnrme hpofunktsioon viib tetaania tekkele, mida iseloomustab kalduvus krambihoogudele. Selle phjuseks on kaltsiumisisalduse langus veres. Seda theldatakse eriti lastel ja rasedatel. Nrme hperfunktsioonil toimub kaltsiumi mobiliseerimine luudest, kaltsiumisisaldus veres tuseb. See phjustab hireid seedeorganites (khulahtisus, oksendamine) ja sdame-veresoontessteemi talitluses, vheneb kesknrvissteemi erutuvus (loidus, apaatia), skelett muutub nrgaks ning thised koormused vivad phjustada luumurde.

e.

Harkelund e. tmus asetseb rinnanes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on hendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub rohkesti lmfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lmfoidne kude, milles valmivad lmfotsdid, areneb lplikult vlja 5.eluaastaks. Nrme absoluutne mass suureneb sugukpsusperioodini (kaaludes sel ajal u. 35 g). Hiljem asendub nrmekude pikkamda rasvkoega, tiskasvanuil silivad ksikud vikesed nrmekoe alad. Viimase aja uuringud on nidanud harkelundi olulist osa organismi immuunssteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides.

Langerhansi saarekesed on erilised rakukogumid tavaliste nrmerakkude vahel khunrme keha ja saba osas. Nimetatud rakud eritavad verre ssivesikute ainevahetust reguleerivaid hormoone insuliini ja glkagooni. Kui glkoosi kontsentratsioon veres langeb, siis algab glkagooni mjul maksas glkogeeni lammutamine glkoosiks. Kui viimase tase veres liigselt tuseb, algab maksas insuliini toimel glkoosi muutumine glkoosiks ja deponeeritakse. Insuliini peamine thtsus seisneb selles, et ta vimaldab glkoosil rakkudesse pseda. Insuliinivaeguse 5

puhul glkoos rakkudesse ei pse, vaid kuhjub veres ja eritatakse neerude kaudu. Organism samal ajal nlgib see on suhkurtbi (diabeet). langeb, glkagooni mjul tuseb.) (Insuliini toimel glkoosisisaldus veres

Neerupealsed on pramiidjad kehakesed neerude lemisel poolusel, kaaluga u. 12 g. Neis eristatakse koort ja ssi, mis toodavad erinevaid hormoone ja erinevad oma mikroskoopilise ehituse poolest. Neerupealsete koore eemaldamine phjustab surma, ssi eemaldamine eluohtlik ei ole. Ssiolluses produtseeritakse adrenaliini = epinefriini ja noradrenalliini = norepinefriini. Neist viimane on tegelikult smpaatilistes nrvilpmetes vabanev mediaatoraine, mis on eelastmeks adrenaliini moodustumisel. Adrenaliini nimetatakse ka hdaohu- e. alarmihormooniks, kuna tema toime sarnaneb smpaatilise nrvissteemi rritusseisundiga. Selle mjul sdametegevus kiireneb, judeolekus olevates organites veresooned ahenevad, ttavates lihastes ja sdames aga laienevad, veredepood thjenevad seedenrmete talitlus ja sooleperistaltika pidurdub, bronhide silelihased lgastuvad, glkogeen ja depoorasvad lhustuvad, lihastes vallandub energeetiliste protsesside ahel, vere hbimine kiireneb, kesknrvissteemi erutuvus tuseb, pupill laieneb. Inimesel suureneb adrenaliini sekretsioon mitmesuguste tugevete emotsionaalsete seisundite korral (hirm, viha jt.). Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte lihaskiude. Selle tagajrjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja tuseb vererhk (nii sstoolne kui diastoolne). Sdametegevus vib veidi aeglustuda, vereringe minutimaht vheneb. Koorollus toodab mitut hormooni, mida nimetatakse kortikosteroidideks. Oma bioloogilise toime poolest jagunevad nad kolme gruppi. Koorolluse pindmises kihis tekivad mineralokortikoidid (aldosteroon) reguleerivad naatriumi ja kaaliumi ainevahetust ning osalevad vererhu regulatsioonis. Aldosterooni mjul suureneb neerukanalikestes naatriumi tagasiimendumine ning kaaliumi eritumine uriiniga. Koorolluse keskmises kihis tekkivad glkokortikoidid (kortisool, kortikosteroon) mjustavad peamiselt ssivesikute, valkude ja vee ainevahetust. Kortisool soodustab valkude lhustumist ja prsib nende snteesi; stimuleerib glkogeeni ladestumist maksas; selle vaegusel kaotavad neerud vime organismist vett eemaldada. Glkokortikoididel on suur thtsus organismi kohanemisereaktsioonides (nim. ka adaptatsioonihormoon). Glkokortikoidide produktsiooni stimuleerib ACTH. Gonadokortikoide snteesitakse neerupealsete koore sisemises kihis. Oma keemilise koostise ja bioloogilise toime poolest

sarnanevad nad meessuguhormoonidega. Neid nim. ka anaboolseteks hormoonideks, sest nad stimuleerivad valkude snteesi (doping!).
Neerupealsete koore hpofunktsioon phjustab Addisoni e. pronkstve. Haige khnub, vsib kiiresti, nahk omandab pronksja varjundi, kujunevad ulatuslikud hired vee, soolade ja valkude ainevahetuses ning vereringes.

Sugunrmete sisesekretoorne funktsioon avaldub suguhormoonide eritamises, millega on seotud organismi suguline kpsemine. Sugulise kpsemise all mistetakse esmaste sugutunnuste suguelundite vljakujunemist ja funktsioneerimist ning teiseste sugutunnuste kujunemist 1218-aastastel. Esmaste sugutunnuste hulka kuuluvad suguelundite ehituslikud iserasused mehel ja naisel. Teiseste sugutunnuste hulka kuuluvad kik soolised iserasused, mis eraldavad ht sugupoolt teisest (habeme ja vurrude kasv meestel, erinev vaagna ja lgade laius, nahaaluse rasvkoe erinev areng, lihaste judluse ja hle tmbri erinevus jne.). Philiseks meessuguhormooniks on testosteroon. See stimuleerib mehel suguorganite arengut, samuti mjustab sugulist aktiivsust ja kitumist. Sarnaselt androgeensetele kortikosteroididele intensiivistab ta ka valkude snteesi. Naissuguhormoonideks on strogeenid ja progesteroon (luteiin). strogeenid (follikuliin) valmivad peamiselt munasarja folliikulites, aga ka platsentas ja vhesel mral neerupealsete koes ja testistes. Nad aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanrmete vljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsklit, mjustavad naiseliku pshika kujunemist ja kitumist. Soodustavad loote pesastumist, nende mjul taastub emaka limaskest (leminek sekretsioonifaasi). Progesterooni produtseerib kollaskeha ja vhesel mral ka platsenta. Ta on rasedushormoon, mis valmistab emaka limaskesta ette loote pesastumiseks, kindlustab raseduse normaalse kulu, viib rinnanrmed sekretsioonini ja krvaldab ovulatsiooni tekke raseduse ajal. 40-50eluaastatel hakkab munasarjade sisesekretoorne funktsioon lppema. Lakkab folliikulite kpsemine, nad atrofeeruvad, jb ra menstruatsioon. Tekivad muutused mitmete sisenrenrmete talitluses, muutub ainevahetus (naised tsenevad). Seda perioodi nimetatakse kliimaks, millega kaasnevad paljudel naistel haiguslikud muudatused (suurenevad erutuvus, unetus, peavalud jt. kaebused).