PIIBLI ALUSED

PPEMATERJAL

MIS AVAB TELISE KRISTLUSE

RMU JA RAHU MAAILMA

DUNCAN HEASTER
www.carelinks.net info@carelinks.net

SISSEJUHATUS
Iga inimene, kes on hakanud uskuma Jumala olemasolusse ja on
tunnistanud, et Piibel on Tema ilmutus inimestele, vajab tsist Pha Kirja
svenemist. Kuid paljud inimesed, kes nimetavad end "kristlaseks",
pravad vhe thelepanu sellele ja piirduvad ksnes mne salmi
lugemisega Uuest Testamendist phapeviti. Piibel on neil kodus kusagil
unustatud kohas ja teda peaaegu ei avatagi. Nad meenutavad vaid hmaselt
mnd mistujuttu sellest. Ei ole imeks panna, et sellise passiivse suhtumise
puhul Jumala Snasse on suur segadusja ebakindlus nende inimeste elus ja
teadvuses.
Teisest kljest on ka selliseid usklikke, kellel on pealiskaudsed teadmised
kristlusest, kuid oma lla eesmrgi nimel pavad nad selgusele saada Piibli
tdedes. Kahjuks kohtavad nad oma teel tihti selliseid tlgendajaid, kes
esitavad oma tdesid ja filosoofilisi vaateid, mis ei peegelda Phakirja
telisi aluseid.
Selle ppematerjali eesmrgiks on Pha Kirja analsi lbiviimine
praktilisel viisil ja vastavas jrjestuses. Materjal on ette nhtud tavalise
lugemismaterjalina, teadmiste omandamise eesmrgil. Teda vib kasutada
ka kaugppe kursuse materjalina. Vastused ksimustele, mis on ra toodud
iga peatki lpus, tuleks saata aadressil, mis on allpool ra mrgitud. Teie
vastused antakse seejrel hele grupi juhendajatest, kes hakkab isiklikult
lbi viima kirjavahetust, vastavalt sellele, kuidas te olete omandanud
ppematerjali. Vimalik, et mned lugejatest ei soovi vastata ksimustele,
vaid pavad ise esitada ksimusi, eesmrgiga, tpsustada ebaselgeid kohti
vi sndmuseid, vi esitavad oma ngemuse vi lahknevuse antud esitusele,
mis siin on ra toodud. Ka sellisel juhul, kui kirjavahetus toimub allpool
mrgitud aadressil, antakse neile personaalsed vastused. Tuleb ainult meeles
pidada, et sellist kirjavahetust tuleb pidada inglise keeles.
Autor on veendunud, et "Piibli Alusted" saavad igale inimesele tielikult
arusaadavaks. Kuid raamatus vivad olla mningad kohad ja teemad, mis
vivad vliselt sisult erineda ldkehtiva seletusega Phakirjast. Mningaid
neist, on krvutatud teiste Evangeeliumi seisukohtadega, mis vivad huvi
pakkuda lugejatele ja neid arutatakse "krvalepike" osas, mis on ra toodud
iga peatki lpus. Eeldame, et "Piibli Alusted" on arusaadavad ka ilma
"Krvalepikeid" lugemata, kuid on vimalik, et mned pilastest siiski
loevad suuremat osa sellest.

Selles materjalis tsiteeritud vrsid ja ligud on Piiblist, mis on vetud eesti

keelsest 1989. a. Piibliseltsi vljaandest ja neid on vrreldud Holy Bible,
New International Versioni'ga ning venekeelse Russian Orthodox Bible'ga.
Avaldan siirast tnu paljudele inimestele, kes osutasid abi selle raamatu
loomisel. Eriti olen ma tnulik Klaiv Riversile tema suureprase fotoseeria
esitamise eest, aga samuti ka kigile neile, kes avaldasid oma kommentaare
raamatu ksikirja materjalide kohta. Avaldan siinjuures erilist tnu neile
sadadele inimestele, kes elavad Aafrikas, Ida Indias, Filipiinides ja Ida
Euroopas, kes oma siiraste ksimustega ja te teadmisjanuga pidevalt aitasid
mul vaimselt koonduda "Piibli Alustdede" kirjutamisele. Nende ilu ja jud
ksnes suurenevad, kui vaatad neile erinevatest vaatepunktidest.
Tistuubitud taksos, lahtistel kaubaplatvormidel ja veoautodel,
konverentsisaalides, umbsete vrastemajade rdudel ja metsaasulates
thtede valguses -arutati neid teemasid, vaieldi ja satuti vaimustusse pilaste
poolt, kes pivad Piiblit ja kellel on nii erinevad hiskondlikud positsioonid.
Minu kristadelflastest vennad, kellega mul oli meeldiv ttada raamatu
kallal, olid mulle lakkamatu ju ja inspiratsiooni allikaks. Paljude artiklite
sisu, mis on siin ra toodud "krvalepigetes", veti meie vahel taolise
arutluse alla vrastemajade tubades, peale kurnavat ppetd Piibli
kaugppekursuse pilaste gruppide poolt.
Suhtlemine ja sprus, mis hendab meid nende piiblitdede phimiste aluste
kaudu, on tepoolest letamatuks teguriks meie elus. Niisiis, kigile neile
"minu Jumala Kuningriigi kolleegidele", avaldan ma siirast tunnustust ja
loodan, et see raamat on neile abiks telise Evangeeliumi avaldamisel
"kigile rahvastele".
Piibli leheklgedel antud Evangeeliumi telise te tundma ppimine,
hakkab avaldama heategevat mju meie elu kigile klgedele. Jumala Sna
kaasamine viib selleni, et mehed ja naised kogu maailmas hakkavad
listama Jumalat, praegu ja igal ajal, nii nagu Tema seda tahtis. Igaks, kes
leiab te, leiab enese jaoks "suure vrtusega prli" ja avastab enda jaoks
tunde, mida tundis Jeremija:"Kui leidus su snu, siis ma neelasin neid ja su
sna oli mulle lustiks ja sdamermuks" (Jeremija 15:16). Selle
saavutamiseks prduge Jumala poole ja palvetage, et ta aitaks teil mista
sna, enne, kui te asute ppima jrgnevaid peatkke. "Ja nd ma annan
teid, vennad, Jumala ja tema armusna hooleks, kes on vgev teid les
ehitama ja andma teile prandi kikide seas, kes on phitsetud" (Apostlite
teod 20:32).
D. H.

Ksimused, mis on paigutatud iga peatki lppu, on kahte liiki: valik

grupist (peate te valima he loendatud vastustest kui ige vastuse
ksimusele) ja tavalised ksimused, mis nuavad vastuseks mitut lauset.
Kirjutage oma vastused eraldi lehele, rge unustage seejuures selgelt ra
mrkida oma perekonnanime, eesnime ja aadressi.
Te vite oma vastused saata aadressil:
CHRISTADELPHIAN ADVANCEMENT TRUST
P.O.BOX 3034, SOUTH CROYDON, SURREY, CR2 0ZA, ENGLAND
Company No. 3927037 Registered Charity No 1080393
Phone/ Fax 020 8657 1358
www.carelinks.net

PIIBLI ALUSTED
SISUKORD:

ESIMENE OSA
"Kuulutades ....... Jumala Kunungriigist"
1 Peatkk: Jumal . 1
1.1 Jumala Olemasolu
1.2 Jumala Isiksus
1.3 Jumala Nimi Ja Iseloom
1.4 Inglid
Krvalepige 1: "Jumal On Vaim"
Krvalepige 2: Jumala Nime Kasutamine
Krvalepige 3: Jumala Ilmutus

2 Peatkk: Jumala Vaim ... 21

2:1 Mratlus
2:2 Jumala Vaimsus
2:3 Pha Vaimu Anded
2:4 Annete Krvaldamine
2:5 Piibel -- Ainus Aotoriteet
Krvalepige 4: Pha Vaim - See On Isiksus?
Krvalepige 5: Isikustamise Printsiip
Krvalepige 6: Kalvinism
Krvalepige 7: "Ja Saate Pha Vaimu Ande"
Krvalepige 8: "Usku Jjaid Hakkab Saatma See Mrk (Enne)"

3 Peatkk: Jumala Totused .... 60

3:1 Sissejuhatus

3:2 Totus Eedenis

3:3 Totus Noale
3:4 Totus Taavetile
Krvalepige 9: Maa Ja Taeva Purustamine
Krvalepige 10. "Briti Iisraelimeelsuse" Nudlus

4 Peatkk: Jumal Ja Surm ... 86

4:1 Inimese Loomus
4:2 Hing
4:3 Inimese Vaim
4:4 Surm On Teadvuseta Olek
4:5 lestusmine
4:6 Kohus
4:7 Tasu Koht: Taevas Vi Maa?
4:8 Vastutus Jumala Ees
4:9 Prgu
Krvalepige 11: Puhastustuli
Krvalepige 12: Vaimud Ja mberkehastumine
Krvalepige 13: Meie lestusmise Viis
Krvalepige 14: lestusmine

5 Peatkk: Jumala Kuningriik ... 114

5:1 Kuningriigi Mratlemine
5:2 Praegust Ei Ole Kuningriiki Kindlaks Mratud
5:3 Jumala Kuningriik Minevikus
5:4 Jumala Kuningriik Tulevikus
5:5 Tuhandeaastane Kristuse Kuningriik
Krvalepige 15: Kuningriigi Thtthelisus
Krvalepige 16: Lhilevaade Iisraeli Ajaloost

6 Peatkk: Jumal Ja Patt 135

6:1 Jumal Ja Patt
6:2 Kurat Ja Saatan
6:3 Kurjad Vaimud (Deemonid)
Krvalepige 17: Nidus (Posimine, Soolapuhumine)

Krvalepige 18: Mis Juhtus Eedenis?

Krvalepige 19: Lutsifer
Krvalepige 20: Jeesuse Kiusatus
Krvalepige 21: Sda Taevas

TEINE OSA:
"Evangeeliumi Kuulutus ...
Jeesus Kristuse Nimest"
Apostlite Teod 8:12

7 Peatkk: Jeesuse Pritolu 171

7:1 Vana Testamendi Ennustused Jeesusest
7:2 Sndimine Mittepahelisest Neitsist
7:3 Kristuse Koht Jumala Kavatsustes
7:4 "Alguses Oli Sna"
Krvalepige 22: Ajalooline Jeesus
Krvalepige 23: "Mina Tulin Taevast"
Krvalepige 24: Kas Jeesus Li Maa?
Krvalepige 25: "Enne Kui Oli Aabram, Olin Mina ..."
Krvalepige 26: Melhisedek

8 Peatkk: Jeesuse Olemus . 192

8:1 Sissejuhatus
8:2 Erinevused Jumala Ja Jeesuse Vahel
8:3 Jeesuse Olemus
8:4 Jeesuse Inimlikkus
8:5 Jumala Sugulus Jeesusega
Krvalepige 27: Olla Jumala Noline

9 Peatkk: Jeesuse Teod . 205

9:1 Jeesuse Vit
9:2 Jeesuse Veri
9:3 Ohverdamine
9:4 Jeesus - Meie Esindaja

9:5 Jeesus Ja Moosese Seadus

9:6 Laupev
Krvalepige 28: Risti Lmine
Krvalepige 29: Kas Jeesus Ikka Tepoolest Sndis 25.
Detsembril?

10 Peatkk: Jeesusesse Ristimine .. 222

10:1 Ristimise Eluline Thtsus Ja Vajadus
10:2 Ristimise Talitlus
10:3 Ristimise Thendus
10:4 Ristimine Ja Psemine
Krvalepige 30: Korduv Ristimine
Krvalepige 31: Vajalik Teadmiste Tase Enne Ristimist
Krvalepige 32: Rvel Ristil
Krvalepige 33: Ristimise Nitlik Toiming

11 Peatkk: Elu Kristuses ... 247

11:1 Sissejuhatus
11:2 Phadus
11:2:1 Ju Kasutamine
11:2:2 Poliitika
11:2:3 Maised Rmud
11:3 Igapevane Kristlik Elu
11:3:1 Piibli ppimine
11:3:2 Palve
11:3:3 Jutlustamine
11:3:4 Koguduse Sisene Elu
11:3:5 Leivamurdmine
11:4 Abielu
11:5 Suhtlemine

Lisa 1: Lhike levaade Peamistest Piibli Seisukohtadest . 265

Lisa 2: Meie Suhtumine Piibli Tdede ppimisse .. 268
Lisa 3: Kristuse Prdumise Lhedus . 270
Lisa 4: Jumala iglus .. 274

ESIMENE OSA
"Kuulutades .......
Jumala Kunungriigist"

ESIMENE PEATKK
JUMAL

JUMAL

1.1 JUMALA OLEMASOLU

"Sest kes Jumala juure tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab
palga neile, kes teda otsivad" (Heebrealastele 11:6). Kesoleva
ppematerjali eesmrk seisneb abi osutamises neile inimestele, kes tahavad
tulla Jumala juurde ja juba usuvad, et "Ta on olemas". Seeprast ei hakka
me peatuma siin nende ksimuste lbivaatamisel, mis kinnitavad usku Tema
olemasolusse. ppides tundma meie keha keerukat ehitust (vt.Laulud
139:14), vaimustudes lillede imelisest mustrist, vaadates taeva lputusse
kaugusesse selgel l, meldes sellele, aga samuti ka loendamatule arvule
teistele elunhtustele, heidad tahtmatult eemale igasuguse mtte ateismist.
Palju raskem on uskuda Jumala olematusesse, kui sveneda sgava usuga
Tema olemasolusse, sest ilma Jumalata ei oleks korda, eesmrki, mtet ja
tielikku seletust kigele sellele, mis toimub ilmaruumis. Kik see leiab
kahtlemata peegelduse inimese elus, kes nimetab end ateistiks. Seoses
sellega saab mistetavaks, miks suurem osa inimesi mtleb Jumala
olemasolu vimalikkusele, kuigi elab hiskonnas, kus domineerib
materialism.
Sealjuures on suur erinevus, hmase kujutluse olemasolus mingist
krgemast just ja kindlast veendumusest selles, mida Ta annab inimestele,
kes Teda ustavalt teenivad. Heebrealastele 11:6 rgib sellest nii:
"Ilma usuta on vimatu olla meeleprane; sest kes Jumala juure tuleb, peab
uskuma, et Tema on olemas,
ja
et Ta annab palga neile, kes Teda otsivad".
Piiblis rgitakse palju Jumal rahva, Iisraeli, ajaloost. Korduvalt
kriipsutatakse alla, et nende tunnustamist Jumala olemasolu kohta ei
mdetud nende usuga Jumala totustesse. Nende suur juht, Mooses, rkis
neile:"Siis tea tna ja talleta oma sdames, et Issand (sinu Jumal) on Jumal
leval taevas ja maa peal, teist ei ole (peale Tema). Ja sa pead pidama Tema
seadusi ja kske" (5Moosese 4:39,40).
Niisamasugune hoiatus kib ka meie kohta; Jumala olemasolu fakt ei
thenda veel, et meil on automaatselt juurdeps Temale. Kui me siiralt
usume meie Looja olemasolusse, peame me "pidama Tema otsuseid ja Tema
kske". Selleprast antakse allpool toodud peatkkides selgitusi, mis

JUMAL

kujutavad endast neid otsuseid ja kske ja kuidas neist kinni pidada.

Vastavalt meie svenemisele Pha Kirja sgavuti, vajalike vastuste leidmise
otsingutes, hakkab kasvama ka meie usk Jumala olemasolusse:" Nii tuleb
siis usk kuuldust, aga kuuldu Kristuse sna kaudu" (Roomlastele 10:17).
Sellele sarnaselt nitavad salmid Jesaja 43:9-13, kuidas tuleb mista Jumala
ettekuulutusi: "Mina olen teatavaks teinud, pstnud ja kuulutanud, aga
mitte mni vras teie hulgas; teie - olete minu tunnistajad, tleb Issand, ja
mina olen Jumal; ka edaspidi olen ma seesama" (Jesaja 43:12,13) - s.t.
Jumala nime esitatakse titsa igesti: "Ma olen see, kes ma olen" (2Moosese
3:14). Apostel Paulus tuli Peroia linna, mis asub praegu Phja Kreekas.
Nagu alati kuulutas ta Evangeeliumi (hid uudiseid), kuid inimesed ei
vtnud vastu mitte ksnes Pauluse sna: "Nemad vtsid Sna vastu (Jumala,
mitte Pauluse) kige hea meelega ja uurisid iga pev Kirjast, kas see on
nnda, nagu kuulutati. Siis uskusid nd paljud neist" (Apostlite teod
17:11,12). Nende usk oli rajatud mberlkkamatul, regulaarsel (igapevasel)
ja ssteemijrgsel (kas see ikka on tpselt nii) Piibli analsil.Teline usk ei
tulnud neile kui ootamatu Jumala ilmutus, omamoodi vaimne
sdameoperatsioon, ilma vastava svenemiseta Jumala snasse. Kuidas siis
vivad inimesed, kes lhevad Billi Grehami tsitadelli vi neliphalaste sekti
liikmete koosolekule, tulla tagasi kui "usklikud"? Selline usk, mis ei ole
rajatud telisele Piibli petusele, kutsub kahtlematult esile thjuse, mille
avastavad eneses paljud "uuestiprdunud" oma hilisemas kristlikus elus ja
selleprast eemalduvadki nii paljud inimesed evangeelsest liikumisest.
Antud kursuse eesmrgiks Piibli Aluste petamisel kujuneb teejuhi roll
iseseisvaks sstemaatiliseks Phakirja ppimiseks, selleks, et lugeja viks
samuti sveneda telisse usku. Side telise Evangeeliumi ja telise Usu
Sna vahel on tihti Piibli kuulutustes alla kriipsutatud:
- "Palju korintlasi sai kuulates usklikuks, ja nad ristiti" (Apostlite teod 18:8);
- Inimesed "kuuleksid evangeeliumi sna ja usuksid" (Apostlite teod 15:7);
- "Nnda me kuulutame ja nnda olete saanud usklikuks" (1Korintlastele
15:11);
- "Ent thendamissna on see: Seeme on Jumala Sna" (Luuka 8:11)
- Issand tles: "Kui teil usku oleks sinepiivakese vrra ja te tleksite sellele
metsviigipuule: Juuri end vlja ja istuta end merre! siis see kuuleks teie
sna" (Luuka 17:6);
- "Sna on sinule ligidal, sinu suus ja sinu sdames!" (Roomlastele 10:8);
- "Toidad ennast usu ja hea petuse snadega" (1Timoteusele 4:6);

JUMAL

- Sdames, avatud usule Jumalasse ja Tema Snasse (Galaatlastele 2:2; vrd.

Heebrealastele 4:2);
- Apostel Johannes kirjeldades meie Issanda Jeesuse elu, tles: "Tema teab,
et ta rgib ttt, et teiegi usuksite"(Johannese 19:35);
- "Phitse neid tes: sinu sna on tde!" (Johannese 17:17).

1.2 JUMALA ISIKSUS

Jumal - on reaalne, kombitav isiksus, kehaga, mis on meie omaga vliselt
sarnane. Ja kristluse philine dogma - on see, et Jeesus Kristus on Jumala
Poeg. Kui Jumal ei oleks fsiline isik, siis ei oleks Tal olnud vimalik
omada poega, kes esindab "ta olemuse kuju" (Heebrealastele 1:3). Ja veel on
raske ette kujutada omale isiksust, kellel on elav sugulus "Jumalaga", kui
see "Jumal" on meie mttelises teadvuses ksnes kui kmp vaimu, kes
elutseb kusagil universumi thjuses. Meelehrmi kutsub esile see fakt, et
suuremal osal religioonidest on selline mittereaalne, mittekombitav
ettekujutus Jumalast.
Jumal on niivrd suur, meiega vrreldes, et saab mistetavaks paljude
inimeste pd sellise usu poole, mis vlistab vimaluse selliste selgete
totuste mitte teostumiseks, et lppude lpuks me neme Jumalat. Kuid
selline usk on olemas ja see lhtub Jumala tundma ppimisest ja usust tema
Snasse: "ndsad on puhtad sdamelt, sest nemad saavad nha Jumalat"
(Matteuse 5:8). "Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile annud, et meid
htakse isegi praegu Jumala lasteks! Ja seda me olemegi; ega ole veel
saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et Tema ilmudes
(ilmutab end), oleme Tema sarnased, sest me neme siis Teda nagu Tema
on" (1Johannese 3:1,2).
Ja Tema (Jumala) sulased teenivad Teda. Ja nad nevad Tema palet, ja Tema
nimi on nende otsaesisel" (Ilmutuse 22:3,4).
Selline imevrne lootus, kui me ainult siiralt usume sellesse, hakkab
avaldama tohutut mju meie elule: "Nudke rahu kikidega ja phitsust;
ilma selleta ei saa kski Issandat nha" (Heebrealastele12:14).
Meie "neme siis Teda nagu Tema on. Ja igaks, kellel on niisugune lootus
Tema peale, puhastab ennast, nnda nagu Temagi on puhas" (1Johannese
3:2,3).

JUMAL

Selles elus jb meie ettekujutus Taevasest Isast vga ebatiuslikuks, kuid

lbi pilkase pimeduse vime me loota, et lpuks siiski me kohtame Teda.
Meie fsiline ngemus Temast, kahtlematult, vastandub vaimse
kujutlusega Temast. Nii vis ka Iiob lpututest inimlike kannatuste
sgavustest tunda rmu tielikust isiklikust sugulusest Jumalaga, mida ta
lplikult mistab viimasel peval: "Tema jb viimasena prmu peale
seisma (s.t. peale surma), kuigi mu nahka on nnda nlitud, saan ma ilma
ihutagi nha Jumalat, Teda, keda ma ise nen, keda nevad mu omad silmad
aga mitte mne vra!" (Iiob 19:25-27).
Ja apostel Paulus hdis teisest valu ja segaduse elust:"Nd me neme
nagu
peeglist
tuhmi
kujutist,
aga
siis
palgest
palgesse"
(1Korintlastele13:12).

VANA TESTAMENDI TUNNISTUS

Uue Testamendi totused, mille alustugedeks on suuremalt jaolt Vana
Testamendi tunnistused, rgivad Jumalast kui kehalisest isikust. Ei ole
sugugi liialdus, tlemine, kui thtis on tunda Jumala loomust, et omandada
telist arusaamist religioonist, mis phineb Piibli petusel. Vanas
Testamendis rgitakse pidevalt Jumalast kui isiksusest. Isiklikud suhted
Jumalaga, millest rgitakse nii nagu Vanas nii ka Uues Testamendis, on
unikaalseks ilminguks telise kristlase lootusele. Allpool toodud nited on
eredaks tunnistuseks, mis kinnitavad Jumala, kui kehalise isiksuse
olemasolu:
- "Ja Jumal tles: Tehkem inimesed oma no jrele, meie sarnaseks"
(1Moosese 1:26).
Niisiis, on inimene loodud Jumala kuju ja sarnasuse jrgi, nii nagu see
ilmneb Inglite kaudu. Need snad ei saa klada inimese vaimse kuju kohta,
sest loomise jrgi on meie mistus tielikult eemaldatud Jumalast ja mitmes
suhtes on ta fundamentaalselt vastupidine Tema iglusele: "Minu mtted ei
ole teie mtted, ja teie teed ei ole minu teed; Sest otsegu taevad on maast
krgemal, nnda on minu teed krgemad kui teie teed, ja minu mtted
krgemad, kui teie mtted!" (Jesaja 55:8,9). Jrelikult kuju ja sarnasus, mida
me jagame Jumalaga, peavad olema fsilisel kujul. Kuna iganes nhti
Ingleid maa peal, kirjeldati neid alati kui inimesi. Nii niteks vttis Aabram
vastu Ingleid, meldes seejuures, et tema ees seisavad tavalised inimesed.
See, et meid on loodud Jumala kuju jrgi, ei thenda kahemtteliselt, et me
vime teha mingisuguse jrelduse sellest reaalsest objektist, kelle sarnased

JUMAL

me ise oleme. Ja Jumal, keda me peegeldame, ei kujune mingiks hmaseks

olevuseks, keda ei vi enesele ette kujutada.
- Inglid ise on Jumala peegelduseks. Nii vis Jumal elda Moosese kohta: "
Temaga ma rgin suust suhu, ilmsi, ja tema vib vaadata Jehoova kuju!"
(4.Mooses 12:8). See kuulub Moosese juhatuse juurde, mis Ingli kaudu anti,
kellel oli Issanda nimi (2Moosese 23:20,21). Kui Ingel oli Issanda kujuline,
siis sellest jreldub, et Jumalal on samasugune vlimus nagu Inglitelgi, see
thendab, fsiliselt inimese kujuline, kuigi mtmatult krgema loomusega
kui liha ja veri. "Ja Issand kneles Moosesega palgest palgesse, nagu rgiks
mees oma sbraga." (2Moosese 33:11; 5Moosese 34:10). Issand Jumal
ilmutas end oma Inglites, kelle ngu ja suu olid Issanda enese no ja suu
sarnased.
Selle tulemusel, et meil on Jumala sarnane kuju, "Ta teab, millist tegu me
oleme" (Laulud 103:14). Ta tahab, et me tunneksime Teda kui kehastunud
isiksust, kui Isa, kelle poole me vime prduda. Selle kaudu saavad selgeks
ka paljud viited Jumala ktele, silmadele jne. Kui Jumal oleks kmp mingit
ollust , kes asub kusagil pilvede peal, mis peaks olema meie ettekujutus
Jumalast, kui me keelduksime tunnistamast tema isiksust, siis viiksid need
viited inimesed eksiteele ja neil ei oleks mingit kasvatuslikku thendust.
- Jumala koha olemasolu kirjeldused nitavad selgelt, et Jumalal on oma
asukoht: "Jumal on taevas" (Koguja 5:1); "Ta on vaadanud oma phast
krgusest, Issand on taevast vaadelnud ilmamaad" (Laulud 102:20); "Kuule
sina taevast, oma asupaigast" (1Kuningate 8:39). Ja veel iseloomulikum, kui
kik see, mida me loeme on, et Jumalal on "aujrg" (2Ajaraamat 9:8; Laulud
11:4; Jesaja 6:1; 66:1). Sellist keelt on raske kasutada mratlematu olendi
kohta, kes asub kusagil taevalaotuses.
- Jesaja 45 salmid on tis avalust, mida teeb Jumal enese llitamiseks Oma
Rahva tegemistesse: "Mina olen Issand ja kedagi teist ei ole ...mina, Issand
Jumal, teen kike seda! ... Mina, Issand, olen selle loonud ... Hda sellele,
kes riidleb oma valmistajaga - ... Prduge minu poole ja laske endid psta,
kik maailma red." See viimane lause kriipsutab eriliselt alla Jumala
isikulist olekut - Ta tahab, et inimesed prduksid Tema poole, et mista
Tema otsest thtthelist eksisteerimist usu silmadega.
- Jumal avaneb meile kui kike andestav Jumal. Aga andestus vib lhtuda
ainult isikult: see on mistuslik tegevus. Taavet oli Jumalale meeleprane
inimene (1Kuningate 3:14). See nitab, et Jumalal on mistus (sda), mida

JUMAL

inimesel on vimalik jljendada teatud piiratud suuruseni, kuigi inimene

oma loomu poolest ei ole Jumalale hingelhedane. Sellised vrsid nagu: "Ja
siis Issand Jumal kahetses, et Ta inimese oli teinud maa peale, ja Ta sda
valutas" (1Moosese 6:6) nitavad, et Jumal on pigem elav olend kui
abstraktne vaimupuhang atmosfris. See aitab meil mista, kuidas me
saame tegudes meeldida (meele jrele olla) vi mitte olla Talle meele jrele,
nagu seda teeb laps oma Isa suhtes.

KUI JUMAL EI OLE ISIKSUS ...

Kui Jumal ei oleks reaalne isiksus, siis oleks raske mista vaimsuse
kategooriat. Kui Jumal on tielikult iglane, kuid ei oleks materiaalne
substans, siis me ei saaks reaalselt vastu vtta Tema iglust, mida Ta
ilmutab inimeste suhtes. Nii nagu kristlusest taganejad nii ka juutlusest
taganejad kinnitavad, et Jumala iglus tuleb meie ellu hmase "Pha
Vaimu" vahendusel, mis mingil moel loob meis Jumala austuse kuju, mis on
Temale vastuvetav. Omakorda, kui me tunnistme isiksuse olemasolu, keda
nimetatakse Jumalaks, siis me vime Tema abiga ja Tema sna mju all,
lbi viia td meie iseloomu parandamiseks, kuid samuti arendada endas
Jumala iseloomujooni.
Jumala eesmrk seisneb selles, et nidata Ennast paljudes meeldivates
olevustes. Tema unustamatu (meldejv) nimi,Jehoova Elohim, annab
tunnistust sellest (umbkaudses tlkes thendab see "see, kes saab
kikvimsaks"). Kuid tasu kirjeldused siira usu eest tulevases Jumala
Kuningriigis maa peal, nitavad, et sellised usklikud saavad tunda kehalist
eksistentsi, kuid nad ei hakka tundma inimliku natuuri nrkusi. Iiob igatses
"viimse peva" jrele, mil tal saab olema oma lestusnud keha (Iiob 19:2527). Aabram peaks olema ks neist, kellest rgitakse selles salmis: "Paljud
neist, kes magavad mulla prmus, rkavad ... igaveseks eluks" (Taanieli
12:2), et ta saaks ktte totuse igavesele prandusele, Kaananimaale,
reaalsele kohale maa peal (1Moosese 17:8). "Tema vagad hakkavad valjusti
hiskama! ... Vagad ilutsegu au sees, nad hisaku oma voodites! .. et saata
tide kirjutatud kohtuotsus!" (Laulud 132:16; 146:5,9). Nii, nagu juutide
vimetus, nii ka mittejuutide vimetus, aru saada sellesarnastest likudest,
niisamuti nagu thtthelisest totuste thendusest, mis anti Aabramile, on
toonud vale arusaamani "surematust hingest" kui reaalse inimese
eksisteerimise vormist. Selline idee on tielikult ilma jetud Piibli toetusest.
Jumal - on surematu. Tema on kuulus elusolend, ja Ta avab oma eesmrgi

JUMAL

nii, et mehed ja naised viksid olla kutsutud eluks Tema tulevases

Kuningriigis sellel maal ja tema tunnuste jagamisel, mida vljendatakse
kehalises vormis.
Sellest jreldub, et ei ole mistlikku kontseptsiooni Jumala austamise
religioonile vi isikliku suguluse mratlemisele Jumalaga, seni, kuni ei ole
tunnistatud, et Jumal on Isiksus, et meie kujutame Tema fsilist kuju, kuigi
mitte vga tiuslikku kuju ja et meil on tarvis arendada Tema mttelist
kuju, nii et me saaksime tielikult vastu vtta Tema fsilise kuju Jumala
Kuningriigis. Nii et palju mtteid ja lohutust vib ammutada katkenditest,
mis rgivad Jumalast kui armastavast Isast, kes manitseb meid, nagu isa
manitseb oma poega (nit. 5Moosese 8:5). Alltekstis, Kristuse kannatustest
loeme, te Jehoova arvas heaks teda alandada" (Jesaja 53:10), kuigi ta
"kisendas" oma Jumala poole ja "Ta kuulis mu hlt, ja mu appihd tungis
Ta palge ette, Ta krvu" (Laulud 18:6). Jumala poolt Taavetile antud totus
"seemne" kohta, kes saab olema Jumala Poeg, vajas imelist sndi. Kui Jumal
ei oleks olnud isiksus, ei oleks Ta saanud omada poega.
ige Jumala mistmine kujutab endast vtit, mis avab paljud teised eluliselt
thtsad Piibli petuse valdkonnad. Kuid nagu ks vale viib teiseni, nii ka
ebaige kontseptsioon Jumalast, varjutab Te ssteemi, mida sisaldab Pha
Kiri.
Kui te leidsite selle osa raamatust veenva olevat vi kasvi osaliselt veenva,
siis kerkib esile ksimus: "Kas te ikka tunnete Jumalat?"
Allpool vaatleme me Piiblipetust Tema kohta.

1.3 JUMALA NIMI JA ISELOOM

Kui Jumal on olemas, siis tuleb arvestada, et Ta on vlja ttanud mingi
mooduse, et endast meile mrku anda. Me usume, et Piibel on Jumala
lkitus inimesele ja et selles me neme avanevat Jumala iseloomu.
Selleprast ongi Jumala Sna tema "seeme" (1Peetruse 1:23), sest, kui see
avaldab mju meie mistusele, siis meie sees snnib uus olevus, kes ktkeb
enesesse Jumala iseloomujooni (Jakoobuse 1:18; 2Korintlastele 5:17).
Selleprast, mida rohkem me kogume enesesse Jumala Sna ja mistame
Tema petust, seda enam me saame olla "Tema Poja no sarnased"
(Roomlastele 8:29), kes oma iseloomult oli Jumala laitmatuks kujuks

JUMAL

(Koloslastele 1:15). Sellel phineb Piibli osade ajalooline vrtus,nad on tis

kirjeldusi sellest, kuidas Jumal kohtles inimesi ja rahvaid, kes ilmutasid alati
htesid ja samu philisi tunnusjooni.
Vanajuudi keeles peegeldas inimese nimi tema tunnusjooni ja/vi
informatsiooni tema kohta. Mningaid selgitavaid niteid:
- "JEESUS" = "Pstja" - sest "ta pstab oma inimesed pattudest"
(Matteuse 1:21);
- "AABRAM" = "Paljude Isa" - "Ma teen sind paljude rahvaste isaks"
(1Moosese 17:5);
- "EEVA" = "Elav" - sest ta sai kigi elavate emaks" (1Moosese 3:20);
- "SIIMEON" = "Kuulaja" - "Issand on kuulnud, et mind hljati, ja andis
mulle selle" (1Moosese 29:33).
Sellest tuleb jreldada, et nimed ja Jumala tiitlid annavad meile rohkesti
informatsiooni Tema kohta. Kuna on mitmeid Jumala iseloomu ja
kavatsuste aspekte, siis ei ole Tal igupoolest mitte ainult ks nimi.
ksikasjalikku Jumala nimede ppimist on soovitav lbi viia peale ristimist.
Edaspidine Jumala iseloomu tundma ppimine, nii nagu see vljendub Tema
nimes, peab toimuma kogu meie elu vltel Issandas Jumalas. Allpool toodud
andmed kujutavad endast ennekike sissejuhatust antud teemasse.
Kui Mooses tahtis ksikasjalikumat teavet Jumalast, et kinnitada enda usku
oma elu vga dramaatilisel perioodil, hdis Ingel "Jehoova" nime. "Ja
Issand mdus tema eest ning hdis: "Issand, Issand on halastaja ja
armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning test, kes silitab
heldust tuhandeile, annab andeks lekohtu ja leastumised ning patu, aga ei
jta sdlast karistamata" (2Moosese 34:5-7).
See - on selge tendus, et Jumala nimed avavad Tema iseloomujooned.
Nende nimede omamine Jumala poolt on kinnituseks, et Jumal on isiksus ja
oleks rumal arvata, et higepuhangud omavad sellele iseloomulikke jlgi, mis
vivad samuti areneda meie inimlikus soos.
Jumal valis vlja he erilise nime, mille kaudu Ta oleks tahtnud olla tuntud
ja mille jrgi inimesed Teda meenutaksid; see on - ldistus, kokkuvte,
Tema kavatsus inimestega.
Iisraellased olid orjad Egiptuses ja vajasid, et Jumal tuletaks neile meelde
Oma kavatsust nende suhtes. Moosesele anti ksk teha neile teatavaks

10

JUMAL

Jumala nimi, et see aitaks neil leida motiveeringut Egiptusest lahkumiseks ja

rnnaku alustamiseks totatud maa suunas (vrd. 1Korintlastele 10:1).
Me peame samuti mistma philisi printsiipe Jumala nime suhtes, enne kui
me vtame vastu ristimise ja alustame meie rnnakut Jumala Kuningriigi
suunas.
Jumal tles iisraellastele, et Tema nimi on Jahve, mis thendab "Ma olen",
vi veel tpsemas tlkes "Ma olen see, kes ma olen" (2Moosese 3:13-15).
Seda nime laiendati seejrel mningal mral: "Ja Jumal tles Moosesele
veel: tle Iisraeli lastele nnda:Issand Jumal (Jahve), teie vanemate Jumal,
ilmutas mulle, Aabrami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal ... See on
igavesti mu nimi ja nnda peab mind htama plvest plve" (2Moosese
3:15).
Jrelikult tielik Jumala nimi on
"ISSAND JUMAL"
Vana Testament oli kirjutatud suuremalt jaolt vanas juudi keeles ja iga tlge
paratamatult jtab vlja vi muudab palju detaile (ksikasju) kui asi juab
vana-juudi snade tlkimiseni, mis thendavad Jumalat. ks enamlevinud
vanajuudi sna, mida tlgitakse nagu "Jumal", on sna "elohim", mis
thendab "vimsad". "Unustamatu" Jumala nimi, mille jrgi tahab Tema, et
me Teda meenutaksime, on jrelikult,
JAHVE ELOHIM mis thendab,
see, kes tuleb avalikuks vimsate grupis.
Jumala eesmrgiks on seeprast oma iseloomu ja oma olemuse ilmutamine
suures inimhulgas. Alludes Tema snale vime me arendada mnd Jumala
iseloomujoontest meis praegu, nii et vga kitsas mttes ilmutab Jumal end
telistes usklikes selles elus. Kuid Jumala nimi on ennustus ajast, mis
saabub, kui maa titub Tema sarnaste inimestega nii nagu iseloomult nii ka
loomult (vrd. 2Peetruse 1:4). Kui me tahame assotseeruda (koonduda)
Jumala kavatsustega ja saada nagu Tema, surematuks, omada igavest elu ja
elada tielikus moraalses tiuses, siis me peame assotseeruma ka Tema
nimega. Tee selleks kulgeb lbi ristimise, nimesse,mis on Jahve Elohim
(Matteuse 28:19).See teeb meid ka Aabrami jrelglasteks ("seemneks")
(Galaatlastele 3:27-29), kellele oli totatud igavene primisigus maale
(1Moosese 17:8; Roomlastele 4:13), - "vimsate" grupi poolt ("elohim"),

JUMAL

11

kelles kehastub Jumala nime ettekuulutus. ksikasjalisemalt tuleb sellest

juttu 3. peatkis.

1.4 INGLID
Lhtudes kigest eelpooleldust, vib Inglite kohta elda, et nad:
- on fsilised isikud,
- kellel on Jumala nimi,
- kanalid, mille vahendusel Jumala Vaim viib tegevusse Oma tahte,
- on vastavuses Tema iseloomu ja kavatsusega,
- esindavad seejuures Teda.
Nagu me juba rkisime osas 1.3, ks kige levinumatest snadest, mida
tlgitakse snana "Jumal", on sna "elohim", mis reaalselt thendab
"kikvimsad". Philine Piiblitraktaat tleb, et on ainult ks Jumal
(5Moosese 6:4; Jesaja 45:5; 1Korintlastele 8:4; Efeslastele 4:6). Need
"kikvimsad" (suursugused), kes kannavad Jumala nime, vivad tepoolest
kanda Jumala nime oma lhedaste sidemete tttu Temaga. Neid olevusi
nimetatakse Ingliteks.
Maailma loomise kirjelduses (1Moosese raamat) rgitakse, et Jumal andis
kindlad juhised loomise kohta ja "nii sai". Jumala juhiste titjateks olid
Inglid:
"Kiitke Issandat, (kik) Tema Inglid, te vgevad sangarid, kes tidate Tema
kske, kuuldes Tema sna hlt!" (Laulud 103:20).
Seeprast nib mistlik arvata, et maailma loomine Jumala poolt toimus
faktiliselt Inglite poolt. Iiobi salmid 38:4-7 annavad samuti sellest mrku.
Nd tuleks ldistada sndmused maailma loomise kohta, nagu sellest
rgitakse 1Moosese raamatus:
Esimene pev: Ja Jumal tles:"Saagu valgus! Ja valgus sai" (v.3);
Teine pev: Ja Jumal ltes:" Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed
vetest! Ja nnda sndis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis laotuse all,
vetest, mis laotuse peal olid. Ja nnda sndis" (v.6,7);
Kolmas pev: Ja Jumal tles:"Veed kogunegu taeva all hte paika, et kuiva
nha oleks! Ja nnda sndis" (v.9);

12

JUMAL

Neljas pev: Ja Jumal tles:"Saagu valgused taevalaotusse eraldama peva

st... Ja nnda sndis" v.14,15);
Viies pev: Ja Jumal tles: "Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal
lennaku linnud taevalaotuse poole! Ja nii sndis. Ja Jumal li suured
mereloomad ja kiksugu elavaid olendeid, kelledest vesi kihab, nende
liikide jrele, ja kiksugu tiibadega linnud nende liikide jrele" (v.20,21);
Kuues pev: Ja Jumal tles:"Maa toogu esile elavad olendid nende liikide
jrele, lojused ja roomajad ja metselajad nende liikide jrele!" Ja nnda
sndis. (v.24).
Inimene loodi selsamal kuuendal peval. Ja tles Jumal: "tehkem inimesed
oma no jrele, meie sarnaseks" (1Moosese 1:26). Me juba rkisime sellest
vrsist osas 1.2. Praegu tahame me ra mrkida, et sna "Jumal" ei kasutata
siin vahetult Jumala enese isiku kohta - snad "loome inimese" nitavad, et
sna "Jumal" kib rohkem kui he isiku kohta. Vanajuudi originaalis on siin
kasutatud sna "elohim", mis thendab "kikvimsad" (vgevad) viitega
inglitele. See fakt, et Inglid meid lid oma kuju jrgi, thendab, et nemad
omavad samasugust kehalist vlimust, kui meiegi omame. Selleprast, et
nad on vga reaalsed, kombitavad, kehalised olevused, kes jagavad koos
Jumalaga hte ja sedasama loomust.
Sna "loomus", mida siin kasutatakse, kib oma mttelt nende fsilise
struktuuri kohta, nende iseloomu ja kavatsuste kohta. Piiblis on juttu kahest
loomusest. Oma olemuselt ei tohiks olla snal heaegselt kahte thendust.
Jumala loomus ("Jumalik loomus")
Ei vi patustada (laitmatu) (Roomlastele 9:14; 6:23; vrd.Laulud 90:2;
Matteuse 5:48; Jaakobi 1:13);
Ei saa surra (1Timoteusele 6:16);
On tis judu ja energiat (Jesaja 40:28).
See on Jumala ja Inglite loomus. See anti edasi ka Jeesusele peale tema
lestusmist (Apostlite teod 13:34; Ilmutuse 1:18; Heebrealastele 1:3). See
loomus antakse totuses ka meile (Luuka 20:35,36; 2Peetruse 1:4; Jesaja
40:28 vrd. 31).
See on loomus, mis on praegu kigil inimestel - headel ja halbadel. Selle
loomuse lpp on surm (Roomlastele 6:23). Seda loomust kandis ka Jeesus

JUMAL

13

oma sureliku elu vltel (Heebrealastele 2:14-18; Roomlastele 8:3; Joona

2:25; Markuse 10:18).
Kahjuks on sna "loomus" kllalt laialivalguv; me vime kasutada teda
sellises lauses: "Johnil on hea loomus", mis thendab, et ta ei ole loomu
poolest halb; aga ta vib olla vga uhke oma auto le, mis on inimloomusele
tiesti iseloomulik. Kuid, see - ei ole see thendus, mida meie silmas peame,
kui kasutame meie raamatus sna "loomus".
Nii nagu Inglitel on Jumala loomus, peavad nad olema patuta ja selleprast
ei saa surra, kuna patt toob surma (Roomlastele 6:23). Neil peab olema just
thtthelt vetuna fsiline eksisteerimise vorm. Selleprast siis ngidki
Inglid vlja nagu tavalised inimesed, kui nad ilmusid maa peale:
- Inglid tulid Aabrami juurde, et anda talle edasi Jumala snad. Neid
kirjeldatakse kui "kolme meest", kellega Aabram kitub alguses kui
inimestega, kuna nende vlimus oli selline: "Toodagu nd pisut vett, peske
jalgu ja njatuge puu alla" (1Moosese 18:4).
- Kaks nendest Inglitest tulid seejrel Loti juurde, Soodoma linnas. Ja jlle
peeti neid inimesteks, nii nagu Lot, nii ka Soodoma elanikud: "Ja need kaks
Inglit judsid Soodomasse" ja Lot palus neil veeta tema juures. Kuid
Soodoma elanikud tulid tema maja juurde ja ksisid temalt hvardaval
toonil: " Kus on need mehed , kes sel tulid sinu juurde?" Lot hakkas
paluma: "Neile meestele rge tehke midagi". Kirjelduses nimetatakse Neid
"Ingleid" siin ka meesteks. "Siis need mehed sirutasid oma ked vlja" ja
pstsid Lot'i. "Ja tlesid need mehed Lotile ... Issand lkitas meid
Soodomat hvitama" (1Moosese 19:1,5,8,10,12,13).
- Uue Testamendi kommentaarid nende kahe juhtumi kohta kinnitavad, et
Inglitel on inimese kuju:"rge unustage klalislahkust, sest selle lbi on
mningad ilma teadmata klalisteks vastu vtnud Ingleid (Aabram, Lot)"
(Heebrealestele 13:2).
- Jaakob maadles kogu kellegi inimesega (1Moosese 32:24), kes, nagu
hiljem selgus, oli Ingel (Hoosea 12:4).
_ Kaks hiilgavas valges riides meest olid lestusmise (Luuka 24:4) ja
Jeesuse taevaminemise (Apostlite teod 1:10) juures. Need olid Inglid.

14

JUMAL

Prake thelepanu snade varjatud thendusele "inimese mdu jrele, mis

on Ingli mt" (Ilmutuse 21:17).

INGLID EI PATUSTA
Nii nagu Inglitel on jumalik loomus, ei saa nad surra. Kuna patt toob surma,
siis sellest jreldub, et nad ei saa pattu teha. Algsed kreeka ja vana-juudi
snad, mida tlgitakse kui "ingel", thendavad "sidemehi, saadikuid". Inglid
- on Jumala kskjalad vi teenrid, alandlikud Talle, seeprast, ei vi melda
neist kui patustest olevustest. Nii ka kreeka sna "aggelos", mida tlgitakse
kui "inglid", vib samuti tlkida snadega "sidemehed, saadikud", kui
peetakse silmas inimesi, nagu niteks, Ristija Johannes (Matteuse 11:10) ja
tema saadikud (Luuka 7:24); Jesuse saadikud (Luuka 9:25) ja inimesed, kes
mistsid igeks Rahaabi (Jaakobi 2:25). Vimalik muidugi, et "inglid"
inimeste saadikutena vivad patustada.
Jrgnevad ligud nitavad selgelt, et kik Inglid (mitte ksnes mned neist)
alluvad oma olemuselt Jumalale ja selleprast ei saa patustada:
"Issand on oma aujrje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kiki
(s.t., et taevas ei saa olla mssu Jumala vastu). Kiitke Issandat, tema inglid,
te vgevad sangarid, kes tidate tema kske, kuuldes tema sna hlt! Kiitke
Issandat, tema sjaved, tema teenijad, kes teete tema tahtmist!" (Laulud
103:19-21).
"Kiitke Teda, kik Tema Inglid, kik Tema sjaved" (Laulud 148:2).
"Eks nad kik (Inglid) ole teenijad vaimud, lkitatud abistama neid
(usklikke), kes ndsuse privad?" (Heebrealastele 1:14).
Sna "kik" kordus nitab, et Inglid ei jagune kahte gruppi - heaks ja
halvaks. Inglite loomuse tpse mistmise thtsus seisneb selles, et ustavuse
tasuks saadakse nende loomusega hinemine: "aga kes on vrt arvatud
judma teise maailma ja surnuist les tusma, ei need vta naist ega lhe
mehele, sest nad ei vi ka enam surra, nad on Inglite sarnased" (Luuka
20:35,36). See on thtis moment, mida tuleks mista. Kui Inglid viksid
patustada, siis need, kes oleksid tasu vrilised Kristuse tulekul, oleksid
samuti vimelised veel jtkuvalt patustama, aga kuna patt toob surma
(Roomlastele 6:23), ei omaks nad igavest elu. Kui meil on vimalus pattu
teha, siis on meil samuti ka vime surra. Sel moel kui me tleme, et inglid

JUMAL

15

vivad patustada, siis kaotab Jumala totus igavesest elust igasuguse mtte.
Kuid me teame, et meie tasu seisneb Inglitega loomuse jagamises.
Kui Inglid viksid patustada, siis ei oleks Jumalal vimet iglaselt mjutada
meie elu ja meie maiseid asju, kuna, nagu Ta tles, et kik Tema loomist
teostub Tema Inglite kaudu (Laulud 103:19-21). Nemad - on "Jumala Vaimu
looming", selles mttes, et Ta saavutab kik oma Vaimuju kaasabil,
tegutsedes Inglite kaudu (Laulud 104:4). Seeprast, ei ole vimalik mitte
mingisugune mte sellest, et inglid viksid Temale mitte alluda. Kristlased
peavad iga pev palvetama Jumala Kuningriigi tuleku eest maa peale, et
tema tahe tituks siin samuti, nagu see on praegust taevas (Matteuse 6:10).
Kui Jumala Inglid peaksid seal vistlema patuste Inglitega, siis ei saaks
Tema tahe seal tielikult teostuda ja seeprast oleks samasugune olukord
tulevases Jumala Kuningriigis. Veeta igavik maailmas, mis alati kujutab
endast lahinguvlja, patu ja alandlikkuse vahel - vaevalt, et see oleks
ahvatlevaks perspektiiviks.

INGLID JA USKLIKUD
Kehtib kllalt kaalukas phjus uskuda, et igal telisel usklikul on oma Ingel,
- vib-olla ks neist erilistest, - kes aitab teda tema elus:
-Jehoova Ingel on leerina nende mber, kes Teda kardavad, ja ta vabastab
nad" (Laulud 34:8).
- "... Ma ln karjast ja lambad pillutatakse (s.t. nrku apostleid - Sakarja
13:7, vrd. Matteuse 26:31)... nende Inglid taevas alati nevad mu Isa palet"
(Matteuse 18:6,10),
- Varakristlased uskusid kindlalt, et Paulusel oli kaitseingel (Apostlite teod
12:14,15).
- Iisraellased lksid lbi Punase Mere, ja Ingel viis nad lbi krbe totatud
maa suunas. Minek lbi Punase Mere smboliseerub meie ristimisega vees
(1Korintlastele 10:1), ja selleprast, on mistlik oletada, et peale seda juhib
ja aitab meid samuti Ingel, meie rnnaku raames lbi elukrbe, maise
Jumala Kuningriigi suunas.
Kui Inglid saaksid olla kurjuse kehastuseks, patustena olemise mttes, siis
sellised totused meie kaitse kohta Inglite poolt ja nende mju kohta meie
elule, oleksid needuseks nnistuse asemel.
Niisiis me neme, et Inglid on olevused ...
- Jumala igavese loomusega ja kehalise vlimusega,
- kes ei saa patustada,
- Kes alati tidavad Jumala juhtnre,

16

JUMAL

- ja toimivad kui kanalid, mille kaudu rgib ja tegutseb Jumala Vaimu jud
(Laulud 104:4).
KUID ... ?
Paljud "kristlikud" kirikud arvavad, et Inglid vivad pattu langeda ja et
patused Inglid eksisteerivad praeguses ajas ja nemad kannavad vastutust
patu ja probleemide eest maa peal. Me arutame seda vale ettekujutust
ksikasjalikumalt hiljem. Antud momendil teeme me jrgnevad mrkused:
- Vimalik, et meie maailma loomiseni oli teine, see on see, millest
rgitakse 1Moosese 1. Samuti on vimalik, et praegusaja Inglid, teadlikud
heast ja kurjast (1Moosese 3:5), olid olnud samasuguses situatsioonis, nagu
meiegi selles elus. Ei tohi vlistada vimalust, et mningad olevused, kes
elasid tollel sajandil, tegid pattu; kuid see on ksnes oletus, millesse inimlik
mistus tahab uskuda. Piibel lteb seda, et me peame tundma kesolevat
olukorda, mis vlistab patuste Inglite olemasolu; Kik Inglid on Jumalale
tiesti kuulekad.
- Taevas ei saa olla patuseid olevusi, kuna Jumala "selgetele silmadele" ei
ole omane vaadata kurjusele (Habakuk 1:13). Laulud 5:5,6 selgitavad
samamoodi: paha ei vi olla sinu klaliseks! Hooplejad ei astu su silma ette,
sa vihkad kiki, kes nurjatust teevad!" Nii et mte ise, mssust Jumala vastu
Taevas, patuste Inglite poolt, rgib tielikult sellele vastu, mida on nendes
katkendites eldud.
- Kreeka sna "Angel" thendab "sidepidajat, kskjalga" ja vib-olla, nagu
me sellest juba rkisime, kib inimeste kohta. Sellised inim- "sidepidajad,
kskjalad" vivad muidugi patustada.
- Kurjuse olemasolu, patuste olevuste olemasolu, kelle peale langevad
sdistused kigis elu negatiivsetes ilmingutes, esindab ht kige levinumat
usku paganluses. Need paganlikud uskumused, juludega seoses, tungisid
teatud mral ka kristlusesse.
- On ainult mned piiblikatkendid, mida vib tlgendada valesti ndisajal,
patuste Inglite olemuse ideede kinnituseks. Veel ksikasjalikumalt
rgitakse sellest vljaandes "Saatana otsinguil", mida vib saada
kirjastajatelt. Sellised katkendid ei saa mber lkata seda suurt testuste
hulka, mida sisaldab Piibel lalpool eldud Inglite kohta.

KRVALEPIGE 1: "Jumal on vaim"

(Johannese 4:24)

JUMAL

17

Peatkis 2 rgime me ksikasjalikumalt Jumala Vaimust. Praegu me vime

ldistada arutlusi, mis on seal tehtud jrgmisel viisil: "Jumala Vaim on
Tema jud vi hingus, mille vahendusel Tema olemus ja iseloom avanevad
inimestele nende tegude lbi, mida see Vaim teeb. Sel moel, fraas, "Jumal
on Vaim" (Johannese 4:24), peab olema lekantud vastaval kujul, kuna
Tema Vaim vljendab Tema isikut.
Jumalal on mitmeid erinevaid iseloomustusi, niteks:
"Meie Jumal on hvitav tuli" (Heebrealastele 12:29);
"Jumal on valgus" (1Johannese 1:5);
"Jumal on armastus" (1Johannese 4:8);
"Sna (kreeka "logos"- plaan, kavatsus, idee) oli Jumal" (Johannese 1:1).
Sel moel "Jumal on" on Tema iseloomustus. Tiesti vr on testus, et
abstraktne armastuse miste on "Jumal" ainult selleprast, et meie arvame
"Jumal on armastus". Me vime kskik keda nimetada "headus ise", kuid
see ei thenda, et see keegi ei ole fsiline olevus - see on ilmse
eksisteerimise tunnus, mis avab meile headuse.
Niisiis, kui Vaim on Jumala jud, siis me loeme tihti, et Jumal saadab vi
suunab Oma Vaimu eesmrkide saavutamiseks, vastavalt Oma tahte ja
iseloomuga. Temast isegi rgitakse kui Vaimu Loojast (Aamos 4:13).
Rkida, et Jumal on Tema Vaim puhtas otseses tautoloogia mttes (eldu
kordamine teiste snadega). Tegelikkuses see eitab Jumala olemasolu.
On palju niteid, mis testavad, et Jumal juhib ja suunab Oma Vaimu ja
Tema eraldatust Oma Vaimust:" See (Jumal), kes pani tema (Jeesuse) sisse
Oma Pha Vaimu" (Jesaja 63:11):
"Panen Oma Vaimu tema (Jeesuse) peale" (Matteuse 12:18);
"Isa taevast annab Pha Vaimu" (Luuka 11:13);
"Ma ngin Vaimu taevast alla laskuvat" (Johannese 1:32);
"Jumal tleb, et ma valan Oma Vaimu kige liha peale!" (Apostlite teod
2:17).
Tegelikult, tihedad viited "Jumala Vaimule" juba tunnistavad seda, et Vaim
ei ole Jumal Ise. See erinevus Jumala ja Tema Vaimu vahel, kujutab endast
jrgmist raskust neile, kes usub, et Jumal on "kolmainsus", milles Jumal Isa
samastub Jeesusega ja Pha Vaimuga. Kui see oleks nii ja kui melda, et
Jumal ei ole isiksus, siis sellest jreldub, et Jeesus ei olnud ja ei ole nimelt
olevus.
Kuid on thtis ra mrkida, et ebaisikuline Jumal teeb meie palve
rumaluseks, kuna palve - on dialoog meie mistuse ja Jumala vahel, kes
eksisteerib meie teadvuses. Meile tuletatakse alalpmata meelde, et me
palvetame Jumalale, kellel on fsiline asukoht taevas (Koguja 5:1;

18

JUMAL

Matteuse 6:9; 5:16; 1Kuningate raamat 8:30), ja et Jeesus asub praegust

Jumala paremal kel, edastades Talle meie palveid (1Peetruse 3:21;
Heebrealastele 9:24). Kui Jumal ei oleks isik, siis sellistel vrssidel ei oleks
mtet. Kuid kui me ainult kujutame enesele Jumalat ette reaalse armastava
Isana, siis meie palve Temale muutub reaalseks ja tuntavaks - teliseks
(faktiliseks) jutuajamiseks teise olevusega, kes, nagu me usume, vib meile
vastata.

KRVALEPIGE 2: Jumala Nime Kasutamine

Me neme, et Jumala nimel ja Tema Poja, Jesuse nimel, on vga sgav
thendus. kui me rgime Jumalast, me puudutame Tema imelise kavatsuse
ja te igat klge. Jumala Nime ei tohi kasutada kui lihtsat ase- vi sidesna
vi rrituse esilekutsumiseks, mis on meie Loojale kige solvavam. Sel
phjusel, igaks, kes tahab valmistada Talle heameelt ja osutada au, peab
vtma kasutusele kik abinud, et mitte kasutada kergekeliselt Tema Nime.
Paljudes maailma hiskondades on selline phaduse teotamine saanud
tavaliseks ilminguks kaasaaegses keeles ja ei ole kerge teha lppu
igapevase elu harjumustele. Kahtlematult, siiras palve Jumala abile, ei j
sel juhul Tema poolt mrkamata. Samamoodi, kes asub meie kontrolli ja
mju sfris, niteks lastele, on vaja teha mrkusi phaduse teotamise
tsidusest:"Issand (sinu Jumal) ei jta seda nuhtlemata, kes Tema nime
asjata suhu vtab!" (5Moosese 5:11).
Teisest kljest, on selliseid inimesi, kes rhuvad vana-juudi snade Jahve
vi Jehoova pidevale kasutusele (erinevad vimalused he ja sama sna
hldamisel), kui me rgime Jumalast. Vastasel korral, kinnitavad nad,
teeme me jmeda vea. Sellisesse Jumala Nime poolehoidjate hulka kuulub
Vahitorni hing, kelle liikmed arvavad, et kui kristlane ei nimeta end
"Jehoova tunnistajaks", siis tal ei saa olla sugulust Jumalaga.
Sellisel viisil toimides kasutavad need inimesed Jumala Pha ja Imelist
Nime omamoodi vaimse vaenu hutamiseks kui nad plgavad teisi inimesi
lihtsalt hlduse vi he sna kasutuse tttu. Me tahame elda, et Jumala
Nime rakasutamine on halb asi; see sobib eriti meie isiklikeks palveteks,
kui me oleme ristitud Tema Nimesse vastaval kujul. Kuid Uues Testamendis
ei sisaldu mingisugust viidet sellele, et see on kohustuslik vi kasvi
meeleprane Jumalale. Ta kustutas Uue Testamendi innustuse, nii et see

JUMAL

19

kirjutati kreeka keeles, Jumala kohta ainult ht sna kasutades - "theos", mis
thendab "suur". Selles ei tehta mingit vahet snade "Jumal" ja "Jahve"
vahel. Ei ole selles eraldi mrki selles suhtes, kuidas usklikud peaksid end
nimetama kogudusena. Peetrus rgib usklikust inimesest kui "kristlasest"
ennem kui "Jehoova inimesest" vi mingisuguse temale teise lhedase
snaga (1Peetruse 4:16). Nime "Jehoova" kasutamise liigne rhutamine
viitab Issand Jeesuse tegude ja koha vrituks muutmisele. Sellele sarnaselt
omistavad paljud "evangeelsed kristlased" liiga suurt thtsust Issand Jeesuse
nimele ja kohale, mitte eraldades vajalikku thelepanu palju tugevamale
Jumala kohale.
Teised nimetused, mida kristlikud usklikud varasematest kommuunidest
kasutasid endi suhtes, ilma "Jehoova" nime kasutamata olid:
-"Iisraeli kodakondsed" Efeslastele 2:12;
-"Esmasndinute pidulik kogu ning kogudus" Heebrealastele 12:23;
-"Issanda Jumala kogudus" Apostlite teod 20:28;
-"Elava Jumala kogudus, te sammas ja alustugi" 1Timoteusele 3:15;
-"Jumala koda" 1Timoteusele 3:15.

KRVALEPIGE 3: Jumala Ilmutus

Seda, mis allpool jrgneb, ei ole esimesel lugemisel kerge mista, kuid
arutluse all olevate ksimuste thtsus saab veel ilmsemaks teie tegevuse
edenemisel. Meie llitame selle ksimuse siin lbivaatluse alla selleks, et
teil oleks tielik ettekujutus Piibli phi ilmutuses Jumala enda suhtes.
Jumala nimi vib olla igahel, kelle kaudu tema tahab "ilmutada vi
"avaldada" end. Nii et inimesed ja Inglid, niisama nagu Jeesuski, vivad
kanda Jumala Nime. See on thtis phimte, mille Piibel meile avab. Poeg
niteks vib kanda oma isa nime; tal on ilmne sarnasus oma isaga. Samal
moel vib kompanii esindaja rkida kompanii nimel; ta vib helistada
kellelegi asja prast ja elda: "Hallo, "Uniliver" siinpool, kui ta ttab
sellenimelises kompaniis, kuigi ta ise ei ole mister Uniliver. Samamoodi oli
lugu Jeesusega.
INGLID, KES KANNAVAD JUMALA NIME
Nagu on juttu 2Moosese raamatu 23:20,21, tles Jumal Iisraeli inimestele, et
Ingel hakkab neid juhtima. "Minu nimi on temas", eldi neile. Jumala isiklik
nimi on - "Jahve". Seeprast kandis ka Ingel Jahve nime ja teda vis
nimetada Jahveks vi Issandaks. 2Moosese raamatus 33:20 eldakse, et
keegi inimestest ei vi nha Jumala ngu ja jda ellu, kuid 2Moosese

20

JUMAL

raamatus 33:11 loeme me, :"Ja Issand kneles Moosesega palgest palgesse,
nagu rgiks mees oma sbraga", see thendab, sundimatu, sbraliku
tooniga. See ei olnud Issand Jahve, ise, isiklikult, kuna mitte keegi
inimestest ei vi nha Jumalat Ennast. See oli Ingel, kes kandis Jumala
Nime. Niisiis, me loeme Issandast, kes rkis Moosesega, kuigi faktiliselt
oli see Ingel. Samuti on ka palju teisi niteid, kui snu "Jumal" ja "Issand"
kasutatakse Inglite puhul, mitte Jumala enda puhul. ks selge nide on
antud 1Moosese raamatus 1:26:"Ja jumal (Inglid) tles: Tehkem inimesed
Meie sarnaseks".

JUMALA NIMEGA INIMESED

ks likudest, mis on vga kasulik lalpool eldu selgitamiseks, on
Johannese 10:34-36. Siin tegid juudid vea, mida teevad praegu paljud
niinimetatud "kristlased". Nad arvasid, et Jeesus tles, et tema ise on Jumal.
Jeesus parandas neid, eldes:"Eks teie ksupetuses ole kirjutatud: Mina
olen telnud. Teie olete jumalad!? Kui ta nimetab jumalaks neid, ... kuidas
te siis tlete ... Sina pilkad Jumalat, selleprast, et ma tlesin: Mina olen
Jumala Poeg?" Jeesus tleb tepoolest:"Vanas Testamendis nimetatakse
inimesi "jumalad"; mina tlen ainult, et ma olen Jumala Poeg; miks te siis
olete nii hiritud?" Jeesus tsiteerib faktiliselt Laulude 82 salme, kus Iisraeli
kohtunikke nimetati "jumalateks".
Nagu juba nidati, oli Jumala tielik nimi vana-juudi keeles "Jahve Elohim",
mis thendab "Mina ilmutan paljudes suursugustes". Telised usklikud need ongi need paljud suursugused, piiratud mttes - selles elus ja palju
tielikumas mttes - Jumala Kuningriigis. Kike seda on suurepraselt
nidatud Jesaja 64:3 ja 1Korintlastele 2:9 vrdlemisel. "Ei ole kuuldud
muistsest ajast, kski krv ei ole kuulnud, kski silm ei ole ninud muud
Jumalat peale Sinu, kes oma ootajale seesugust viks teha!" Paulus tsiteerib
seda 1Korintlastele 29:9,10:"Mida silm ei ole ninud ja krv ei ole kuulnud
ja mis inimese sdamesse ei ole tusnud, mis Jumal on valmistanud neile,
kes Teda armastavad! Ent Jumal on selle meile ilmutanud Vaimu lbi." Lik
Jesaja 64-st rgib, et mitte keegi peale Jumala ei suuda mista seda , mis Ta
valmistas usklike jaoks; kuid salm 1Korintlastele 2:10 kinnitab, et seda
kike oli meile ilmutatud; nii et selles mttes me vime olla "jumalad":
mitte isiklikult Jumal ise, vaid jumala ilmutus - ristimise tulemusel - Tema
nimesse ja Te tundma ppimisel.

JUMAL

21

JEESUS JA JUMALA NIMI

Ei ole imekspandav, et Jeesus, kui Jumala Poeg ja Tema krgeim ilmutus
inimestele, peab samuti kandma Jumala Nime. Ta vis elda: "Ma tulin
Oma Isa nimel" (Johannese 5:43). Oma kuulekuse tulemusena, tusis Jeesus
taevasse ja Jumal on annud temale nime le kigi nimede, "Jahve nime Jumala enda nime" (Filiplastele 2:9). Selleprast me loeme Jeesuse snu
Ilmutuse 3:12: "Ja ma kirjutan tema peale oma Jumala nime ... ja oma uue
nime". Kohtupeval annab Jeesus meile Jumala nime, siis me hakkame
tielikult kandma Jumala nime. Ta nimetab seda nime "Minu uus nimi".
Pidage silmas, et Jeesus andis oma Ilmutuse mitu aastat hiljem, peale
Taevasse minekut, nagu sellest rgitakse Filiplastele 2:9-s. Selleprast vib
ta nimetada Jumala nime -"Minu uus nimi", nimi, mis oli talle antud viimast
korda. Praegu vime me igesti mista Jesaja 9:5, mis tleb meile:" Tema
nimeks pannakse: Imeline Nuandja, Vgev Jumal, Igavene Isa, Rahuvrst".
See on - ettekuulutus, et Jeesus hakkab kandma kiki Jumala nimesid, et
temast saab meile tielik Jumala ilmutuse vljendaja. Selles mttes
nimetatigi teda "Emmanuiliks", mis thendab "Jumal on meiega", kuigi tema
ise isiklikult ei olnud Jumal.

22

JUMAL

PEATKK 1: KSIMUSED
1. Mis aitab meil kige rohkem tugevdada usku Jumalasse?
a) Kirikus kimine
b) Piibli ppimine palvega
c) Vestlused kristlastega
d) Looduse imetlemine
2. Missugune allpooltoodud kinnitustest on kige igemaks Jumala
mratluseks?
a) Lihtsalt idee meie teadvuses
b) Hinge puhang atmosfris
c) Jumalat ei ole
d) Reaalne, materiaalne isik
3. Jumal - see on:
a) htsus
b) Kolmainsus
c) Palju jumalaid hes
d) Ei ole mitte mingil moel vimalik mrata
4. Mida thendab Jumala nimi "Jahve Elohim"?
a) See, kes tuleb
b) See, kes ilmub kikvimsates
c) Suur
d) Jud
5. Mida thendab sna "Ingel"?
a) Inimesesarnane
b) Kellel on tiivad
c) Kskjalg
d) Abiline
6. Kas Inglid vivad pattu teha?
7. Mis kige rohkem veenab teid Jumala olemasolus?

TEINE PEATKK
JUMALA VAIM

22

JUMALA VAIM

2.1 JUMALA VAIM: MRAMINE

Niisiis, kui Jumal on reaalne isik, kellel on tunded ja emotsioonid, siis tuleks
loota, et Tal on mingisugused vimalused jagada oma soove ja tundeid,
meiega, oma lastega ja mjutada meie elu sel viisil, mis vastab Tema
iseloomule. Jumal teeb kike seda Oma Vaimu vahendusel. Kui me tahame
tunda Jumalat ja olla aktiivsetes sugulussuhetes Temaga, peame me teadma,
mida kujutab endast see Jumala Vaim ja kuidas ta tegutseb.
Ei ole kerge anda tpset mratlust snale "vaim". Kui te tulete niteks
pulmast, siis te vite elda:"seal oli tepoolest hea vaim!" Nende snadega
te pate elda, et pulmas oli hea atmosfr, kik lks libedalt,
organiseeritult, nii nagu peab; inimesed olid suureprase vljangemisega,
hsti riides jne. Sellised erinevad asjad loovadki pulma "vaimu". Sellele
sarnaselt Jumala Vaim justkui ldistab kik Tema kohta kiva. Vana-juudi
sna, mis on Vanas Testamendis tlgitud kui "Vaim", thendab rangelt
eldes "hingust" vi "judu". Sel moel on Jumala Vaim Tema "hingus",
Jumala olemus, mis peegeldab Tema mistust. Me toome niteid sna
"vaim" kasutuse kohta, mis peegeldab kellegi teadvust vi iseloomu 5.
ligus.
Piiblis rgitakse, et inimese mtted ilmnevad tema tegudes (petussnad
23:7; Matteuse 12:34). Pgus tagasivaade meie tegudele kinnitab seda. Me
mtleme millestki, seejrel teeme vastavad sammud selles suunas. Meie
"hing" vi "mistus" vib leida oma peegelduse tegevuses, mis rgib
sellest, et me oleme nljased. Me neme kgis banaani ja siis teostub
"hinge" soov selles tegevuses: - me sirutame vlja ke, vtame banaani,
koorime selle ja sme ra. See lihtne nide nitab, miks vana-juudi sna
"vaim" thendab nii hingust,kui mistust kui ka judu. Meie vaim, meie
olemus, kuulub meie mtete juurde ja jrelikult tegude juurde, mida me
teostame, meie mtete vi meeleolu vljendamiseks. Jumala Vaim on see
sama, kuid mtmatult suuremas mastaabis. See on - jud, mille abil Ta
vljendab Oma olemust, Oma iseloomu ja kavatsusi.

JUMALA JUD
Paljud ligud samastavad selgelt Jumala Vaimu Tema juga. Et luua
ilmaruum "hljus Jumala Vaim vete kohal. Ja Jumal tles: saagu valgus. Ja
valgus sai" (1Moosese 1:2,3). Jumala Vaim oli jud, mille abil kik

JUMALA VAIM

23

(niteks, valgus) loodi. "Tema hingusest selgib taevas, Tema ksi torkab lbi
pgeneva mao!" (Iiobi 26:13). "Issanda snaga on tehtud taevad ja Tema
suu vaimuga - kik nende ved" (Laulud 33:6). Seeprast kirjeldatakse
Jumala Vaimu nagu:
- Tema hingus;
- Tema sna;
- Tema ksi.
Jrelikult, see on Tema jud, mille abil Ta loob kik. Nii snnivad usklikud
uuesti Jumala tahtel (Johannese 1:13), see thendab, Tema Vaimuga. Tema
tahe viiakse tide Vaimu lbi. Kogu maailma loomise kohta loeme me: "Sa
lkitad vlja Oma Vaimu, ja nad luuakse, ja Sina uuendad maa no" (Laulud
104:30). See Vaim on kigele toeks, samuti nagu vahendiks kige loomisel.
Arusaadav, et traagiline elu selles maailmas hakkab andma tagasikike ilma
Jumala Vaimu aktiivse tegevuseta. Iiobile, inimesele, kes oli vsinud sellest
elust, meenutab teine lausuja: "Kui ta iseenesesse tmbuks, oma vaimu ja
hingehu tagasi vtaks, siis heidaks kik liha heskoos hinge ja inimene
saaks jlle prmuks!" (Iiobi 34:14,15). Olles rhutud seisundis, palus Taavet
Jumalat, et Ta toetaks teda Oma Vaimuga, selleks, et silitada tema elu
(Laulud 51:12).
Ligus 4.2 neme me, et hing, mis on meile ja kigele loodule antud, on see,
mis hoiab meie elu. Meil on " elu vaimu hingus" meie sisemuses (1Moosese
7:22), mis on meile antud Jumala poolt snnimomendil (Laulud 104:30, vrd.
Heebrealastele 12:9). See teeb Temast "Issanda, kige liha vaimude Jumala"
(4Moosese 27:16 vrd. Heebrealastele 12:9). Nii nagu Jumal on elu jud,
toetades kike loodut, on Tema Vaim kikjal. Taavet tunnistas, et oma
Vaimu vahendusel oli Jumal pidevalt temaga, kuhu ta ka ei linud ja tnu
sellele Vaimule/jule, tundis Ta igat tema mistuse soppi ja mtet. Sel moel
on Jumala Vaim - vahend, mille vahendusel Ta viibib kikjal, kuigi
isiklikult asub Ta taevas.
"Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tusen; Sa mistad
kaugelt ra mu mtted! Kuhu ma viksin minna Su Vaimu eest? Ja
kuhu pgeneksin Su palge eest?
Kui ma vtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere otsa, siis
sealgi Su ksi juhataks mind (vaimu vahendusel) ja Su parem ksi
haaraks mind kinni!" (Laulud 139:2,7,9,10).
Selle ksimuse ige mistmise korral avaneb meile Jumal vimsa aktiivse
olevusena. Paljud inimesed on kasvanud les hmase usuga Jumalasse aga
tegelikkuses on "Jumal" ksnes idee nende peades, must kast ajusopis.
Telise Jumala mistmine ja Tema Vaimu vahendus vivad tielikult muuta

24

JUMALA VAIM

meie ettekujutust elust. Meid mbritseb Vaim ja me tunnistame pidevalt

tema tegevust, mis avab meile Jumala. Taavet hdis selle kohta nii: "See
tundmine on minule imeline, see on liiga krge, et saaksin sellest jagu!"
(Laulud 139:6). Ja samal ajal selle teadmisega tuleb ka vastus; me peame
tunnistama, et meie mtted ja teod on tielikult Jumalale avatud. Me peame
seda silmas pidama, kui vaatleme meie olukorda Tema ees, eriti, kui
mtleme ristimisele. Suursugused Jumala Snad, mis eldi Jeremijale,
kivad samuti ka meie kohta: "Kas saab keegi ennast peita peidupaikadesse,
ilma et Mina teda neksin? tleb Issand. Eks Mina tida (vaimuga) taevast ja
maad?" (Jeremija 23:24).

PHA VAIM
Me neme, et Jumala Vaim kujutab endast laialdast mistet, et teda ette
kujutada; see on - Tema mistus ja iseloom, samuti ka jud, mille
vahendusel Ta teostab Oma mtte "sest ta (inimene) on niisugune, kes
arvestab iseennast" (petussnad 23:7); jrelikult, Jumal - need on Tema
mtted, selles mttes on Ta Tema Vaim (Johannese 4:24), kuigi see ei
thenda, et Jumal ei ole isiksus (vaata krvalepiget 1). Selleks, et saavutada
Jumala Vaimu ulatust, me loeme Tema "Pha Vaimu".
Termin "Pha Vaim" on kasutusel peaaegu tielikult Uues Testamendis.
Apostlite teod 2 annab kirjelduse Pha Vaimu vljavalamisest apostlitele
Neliphal. Peetrus selgitas seda kui ettekuulutuse titumist, mille andis Joel,
kus rgiti "Minu (Jumala) Vaimu" vljavalamisest (Apostlite teod 2:17).
Vanas Testamendis krvuti terminiga "Pha Vaim" kasutatakse
ekvivalentseid fraase "Jumala Vaim" vi "Issanada Vaim". Salmis Luuka
4:1, rgitakse, et Jeesus, "tis Pha Vaimu, tuli tagasi Jordanisse"; edaspidi
rgib Jeesus sellest sellessamas peatkis kui sndmuse titumisest Jesaja
61 : "Jumala Vaim oli minu peal". Prake thelepanu sellele, kuidas Pha
Vaimu samastatakse Jumala juga jrgnevates likudes:
- "Pha Vaim tuleb su peale ja Kigekrgema vgi varjab sind"
(Luuka 1:35).
- "Pha Vaimu ves ... tunnusthtede ja imetegude vel, Jumala
Vaimu vel" (Roomlastele 15:13,19).
- "Meie evangeelium oli teie juures ... vega ning Pha Vaimuga"
(1Tessalooniklastele 1:5).
- Pha Vaimu totuse titumisest rgiti apostlitele kui "ehtimisest
vega krgest" (Luuka 24:49).
Jeesus ise oli vietud "... Pha Vaimu ja vega" (Apostlite teod 10:38).

JUMALA VAIM

25

Paulus vis kinnitada oma kuulutustd mberlkkamatu Jumala ju

ilmutamisega: "Ja minu kne ja minu jutlus ... Vaimu ve osutamises"
(1Korintlastele 2:4).

2.2 JUMALA VAIMSUS

Me mrasime Jumala Vaimu kui Tema ju, mtted ja iseloomu, mida Ta
ilmutab tegevuses Oma Vaimu vahendusel. Eelnevas osas me mrkisime,
kuidas Jumala Vaim li maailma: "Tema hingusest selgib taevas" (Iiob
26:13) - Jumala Vaim hljus vee kohal, et luua maailm (1Moosese 1:2).
Samal ajal me loeme, et "Issanda snaga on loodud taevad" (Laulud 33:6).
Ja 1.Moosese raamatus esineb Jumala Sna ilmaruumi loojana. Jumala
Vaim peegeldub seeprast vga tugevalt Tema snas - niisama, nagu meie
snad vljendavad meie mtteid ja soove - vljendades tepoolest "meid" ja
vga tpselt. Jeesus tles targalt: "Mida sda on tis, sellest rgib suu"
(Matteuse 12:34). Nii et, kui me tahame kontrollida meie snu, peame me
ennekike alustama meie mtetest. See on selline nnistus, et meil on Piiblis
kirjas Jumala Snad ja me vime mista Jumala Hinge vi Tema mistust.
Jumal saavutas selle Oma Hinge vljenduse ime , kirjutatud snades, Jumala
vaimuju vahendusel. See termin on rajatud snale "Vaim".
JUMAL - VAIM (hing) - UUENEMINE
Hing vljendab hingamist. Sna Jumala "hingejud" (vaimujud) on oma
thenduselt lhedane snale "innustama". See thendab, et kik Piibli
kirjutajad, kirjutasid Jumala innustuse jrgi. Ja apostel Paulus, prdudes
Timoteuse poole, kutsus teda les, mitte unustama, et Piibli ime seisneb
selles, et ta kujutab endast Jumala Vaimu snu ja annab meile kik, mida
peame Jumala kohta teadma: "Et sina lapsest saadik tunned phi kirju, mis vivad sind teha
targaks, ndsuseks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. Kik Kiri
on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik petuseks,
noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks iguses, et Jumala
inimene oleks tielik ja kigele heale tle valmistunud"
(2Timoteusele 3:15-17).
Kui Jumala Vaimu poolt sisendatud Kirjasna vib anda sellise tiuse
teadmisi Jumala kohta, siis ei ole vajadust mingisuguseks "sisemiseks
valguseks", et edasi anda meile Tde Jumala kohta. Kuid, kui mitmeid kordi
rgivad inimesed oma tunnetest ja isiklikust kogemusest, kui oma Jumala

26

JUMALA VAIM

tundmise allikast! Kui Jumala vaimusna poolt sisendatud usk on kllaldane

inimese tielikuks rikastamiseks kristlikus elus, siis ei ole mingi teise
nnistuse jaoks meie elus vajadust. Kui aga selline vajadus on, siis see
thendab, et Jumala Sna ei ole tielikult meid vallanud, kuigi Paulus tles,
et see on just nii. On tarvis teatud usku, et hoida meie ktes Piiblit ja mista,
et see on tepoolest Jumala Vaimu Sna. Iisraellased tundsid phjalikku
huvi Jumala Sna tundmise vastu, samuti nagu seda teevad praegu paljud
"kristlased". Me peaksime suhtuma kik thelepanelikult Pauluse
jrgmistesse snadesse:
"Sest rmusnum on kuulutatud meile nnda nagu neilegi. Ent
kuuldud snast ei olnud neil kasu, sest see ei imbunud usu lbi
neisse" (Heebrealastele 4:2).
Selle asemel, et tusta tieliku usuni Jumala Vaimu/Sna jus, mis me
saame, nib palju ahvatlevam veel lhem otsene vaimne tee: melda, et
igluse jud kki kirgastab meid ja teeb meid vastuvetavaks Jumalale, kui
tunda valu, tuues meie elu teadlikult kuuletuseks Jumala Snale ja lubada
sealjuures Jumala Vaimul tepoolest avaldada mju meie sdametele.
See soovimatus, vtta vastu tohutu vaimne jud, mida sisaldab Jumala Sna,
tuli ilmsiks selle tulemusel, et paljud "kristlased" esitasid ksimuse, kas
ikka testi kogu Kiri oli tielikult Jumala poolt sisendatud. Nad arvasid, et
palju Piiblis kirjutatust oli vanade tarkade inimeste isikliku arvamuse
vljendus. Kuid Peetrus lkkab otsustavalt tagasi sellised kergemeelsed
oletused:
"Meil on veel kindlam prohvetlik sna ja te teete hsti, et te seda
thele panete ... See olgu teile kigepealt teada, et kski prohveti
kuulutus Kirjas ei ole omavolilise seletuse jaoks. Sest inimese tahtel
ei ole iialgi htki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Phast
Vaimust kantuina" (2Peetruse 1:19-21).
Piibli kirjutajad
Kindel usk tielikku jumalavaimsusesse Kirjas, omab vga suurt thendust.
Inimesed, kes kirjutasid Piiblit, olid Vaimu mju all, kes innustas ja suunas
neid, nii et nende snad ei olnud nende endi omad. Nii nagu Jumala Sna on
tde (Johannese 17:17) ja on kasulik avaldamiseks ja parandamiseks
(2Timoteusele 3:16), ei ole imekspandav, et paljud inimesed hoiduvad
temast krvale, kuna tde tekitab valu. Apostel Jeremija kohtas rohkesti
rahulolematust, kui ti kuuldavale snad, mida Jumal innustas ja ta vttis
vastu otsuse mitte kirjutada les ja mitte avaldada snu, mida ta Temalt sai.

JUMALA VAIM

27

Kuna aga Jumala Sna kirjapanek on ennem Jumala tahte tulemus, mitte
inimese soov, siis ei olnud tal teist valikuvimalust.
"Ma olen iga pev olnud naeruks, kik pilkavad mind!
Aga kui ma mtlesin: ma ei taha enam mtelda Tema peale ega
rkida Tema nimel - siis oli mu sdames nagu plev tuli, suletud mu
luudesse-kontidesse! Ma ngin vaeva, et seda taluda, aga ma ei
suutnud!" (Jeremija 20:7,9).
Selle taoliselt, kui Valaam oli tis otsustavust needa Iisraeli, sundis Jumala
Vaim teda selle asemel nnistama Iisraeli (4Moosese 24:1-13; vrdle
5Moosese 23:5).
Paneb imestama inimeste hulk, keda Jumal innustas kuulutama Tema Sna,
kuigi nad mnikord ei tahtnud seda teha. Siin on toodud ra nende nimekiri:
Mooses
(2Moosese 4:10)
Hesekiel (Hesekieli 3:14)
Johannes (Johannese 1:2,3)
Paulus
(Apostlite teod 18:9)
Timoteus (1Timoteuse 4:6-14)
Baalak
(4Moosese 22-24)
Eliihu
(Iiobi 32:6-20)
Kik see kinnitab snu, mida on eldud 2Peetruse 1:19-21 vrssides, et
Jumala Sna - see ei ole inimeste eneste mtteavaldus, vaid jumalainnustuse
tulemus - panna kirja seda, mis neile ilmutati.
Selle teiseks testuseks on see asjaolu, et piiblikirjutajad andsid enesele aru
selle kige mistmise vimetuses, mida nad kirjutasid. Nad "otsisid" iget
selgitust, kuna "neile ilmutati, et mitte neile, vaid teile oli kasuks see, mis
nd on kuulutatud" ja millest nad on kirjutanud (1Peetruse 1:9-12). Need
snad, mida nad otsisid, ei olnud tegelikult nende omad ja nad ise pdsid
mista nende thendust. Jrgnevad vrsid on kahtlematult selle testuseks:
Taaniel (Taanieli 12:8-10); Sakarja (Sakarja 4:4-13); Peetrus (Apostlite teod
10:17).
Kui need inimesed olid ainult osaliselt innustatud, siis me ei tea telist Sna
vi Jumala Vaimu. Kui see, mida nad kirjutasid oli Jumala Sna, siis
jreldub, et Piibli kirjutajad olid tielikult Jumala Vaimu mju all, kui nad
Piiblit kirjutasid. See teadmine, et Kirjasna lhtub tielikult Jumalalt,
innustab meid Kirja lugema ja talle alluma.
"Sinu Snad on sulatatud vga selgeks ja Su sulane armastab seda!" (Laulud
119:140).

28

JUMALA VAIM

Niisiis, on Piibli raamatud ennem Jumala t, aga mitte kirjanike looming.

Selle kinnitamiseks on ka Uue Testamendi ja Vana Testamendi omavaheline
seos: - "Pha Vaim on ette kuulutanud Taaveti suu kaudu..." (Apostlite teod 1:16,
nii tsiteeris Peetrus salmi Lauludest; vrd. Heebrealastele 3:7).
- "Pha Vaim on hsti rkinud prohvet Jesaja kaudu teie
esiisadele"{Apostlite teod 28:25 - nii tsiteeris Paulus Jesajat). Luuka 3:4
salmis on varem rgitud prohvet Jesaja snade raamatust, kui ainult "Jesaja
ettekuulutuse raamatust".
Selleprast ei omistanud Piibli kirjutajad thtsust vara-kristlastele. Thtis oli
fakt, et nende snad olid kirjutatud Jumala vaimu innustuse all.
Me lpetame selle ligu rea vrssidega, mis nitavad, et Jumala Hing
avaneb meile Tema kirjapandud sna kaudu: - Jeesus kuulutas selgelt: "Snad, mis mina teile olen rkinud, on vaim ja
on elu" (Johannese 6:63), "Ta rkis Jumala hinguse all" (Johannese 17:8;
4:10).
- Meid kirjeldatakse kui Vaimust uuestisndinuid (Johannese 3:3-5), samuti
ka Jumala Snast (1Peetruse 1:23).
- "... et mitte kuulda petust ja snu, mis vgede Jehoova oli lkitanud oma
Vaimuga, endiste prohvetite lbi" (Sakarja 7:12).
- "Ma lasen teile voolata Oma Vaimu, teen teile teatavaks Oma Snad!"
(petussnad 1:23) - need snad eeldavad Jumala Sna tielikku mistmist,
Tema Vaimu tegevuse lbi meile - raamatu lugemine ilma, et sellest aru
saadaks, ei anna mingit kasu, kuna Jumala Vaim/mistus ei avane meile.

JUMALA SNA JUD

Nii nagu Jumala Hing ei kehti mitte ainult Tema mistuse/iseloomu kohta,
vaid ka Tema ju kohta, mille vahendusel Ta vljendab Oma mtteid, siis
tuleks arvata, et Tema Vaimu Sna ei ole ksnes Tema mistuse ilmutus;
vaid, et Tema Sna on samuti ka dnaamiline jud.
Selle ju ige hindamine vib meid hutada seda kasutama. Igasugused
hmmelduse tunded, mis on selliste tegudega seotud, tasandatakse meie
teadvuses sellega, et kuuletumine Jumala Snale annab meile ju, mida
meilt nutakse selle maailma askeldustest eemaldumiseks, psemise
suunas. Lhtudes oma suurest elukogemusest kirjutas Paulus: "Ma ei hbene
evangeeliumi; sest see on Jumala vgi ndsakssaamiseks" (Roomlastele
1:16).

JUMALA VAIM

29

Piibli ppimine ja selle rakendamine meie ellu, on selleprast dnaamiline

protsess. See on titsa erinev kuuldust, akadeemilisest teoloogide
lhenemisest, aga samuti "mugavate" kristlike usutunnistajate omast, kus
lhidalt tsiteeritakse mnd Piibli tsitaati, igasuguse katseta neid mista vi
kasutada neid oma elus. "Jumala Sna on elav ja kehtiv". "Oma (Jumala)
Sna juga" (Heebrealastele 4:12; 1:3). "Jumala Sna ... tegev teis, usklikes"
(1Tessalooniklastele 2:13). Oma Sna vahendusel teeb Jumal aktiivselt td
teliste usklike teadvuses iga pev, iga tund. Philine Evangeeliumi ilmutus,
mida te pite, koondub seeprast Jumala te jusse; ja kui te lasete tal seda
teha, vib ta avaldada mju teie elule ja muuta teid Jumala lapseks,
ilmutades Jumala Vaimu/mistust teatud mrani selles elus ja valmistades
teid leminekuks Jumala vaimsesse loomusse Kristuse tulekuks (2Peetruse
1:4). Pauluse kuulutus oli "vaimu ja ju ilmutus" (1Korintlastele 2:4).
Meid mbritsevad need, kes usuvad Piiblisse, kui Jumala Snasse, ainult
poolenisti, vaatamata nende kinnitusele ustavusest Kristusele. Samamoodi
rgivad nad oma usust Jumalasse ja samal ajal ei tunnista Tema, kui reaalse
isiku, olemasolu. Eitades tielikku jumalavaimsuse Kirja ja selle lemvimu
meie isiklike tunnete ja veendumuste le, eitavad nad Jumala judu.
Siinjuures kerkivad esile salmid 2Timoteusele 3:5: "Kelledel on
jumalakartuse ngu, aga kes salgavad tema vge", see thendab,
Evangeeliumi sna ja judu.
Maailm naerab meie fundamentalismi. Samuti oli lugu Paulusega ja tema
kuulutajate grupiga: "sest sna ristimisest on jledus neile, kes hukka
lhevad, aga meile, kes pstetakse, on see Jumala vgi" (1Korintlastele
1:18).
Tunnistades seda kike - kas ei peaks igaks meist hoidma siis kes Piiblit
veel suurema austusega, ja lugema seda veel suurema sooviga, et mista ja
alistuda?

2.3 PHA VAIMU ANDED

Tegemistes inimestega andis Jumal erinevatel aegadel neile edasi oma ju
(Pha Vaimu). Kuid seda ei tehtud iialgi "piiramatul" kujul, et anda
inimestele vimalus, teha kike, mida nemad ise tahavad. Selle Pha Vaimu
kasutamine toimus alati kindla eesmrgiga. Peale missiooni titmist, veti
Pha Vaim tagasi. Me peame meeles pidama, et Jumala Vaim toimib sel

30

JUMALA VAIM

moel, et viia tide Jumala kavatsusi. Aga Tema kavatsused toovad tihti
inimeste elus esile lhiajalisi kannatusi, et viia tide Tema pikaajalist
eesmrki (vt. osa 6.1). Sel viisil tuleks jreldada, et Pha Vaimu ei kasutata
tingimata inimeste kannatuste kergendamiseks selles elus. Kik tema poolt
loodu - suunatakse veel suurema eesmrgi saavutamiseks, Jumala kavatsuste
vljendamiseks meile.
lalpool toodud snad on otseses vastuolus praegu laialt levinud suhtumises
Pha Vaimu. Sisendatakse mtet, et usk Kristusesse toob fsilist
kergendust, niteks, haigustest tervenemine, mida nagu arvatakse, loob Pha
Vaim. Sellega seletatakse, miks sellistes sdadest lhestatud riikides nagu
Uganda, on theldatav jrsk inimeste tegevus, kes kinnitavad, et neil on
vaimne and tervendamiseks ja nagu nitab ajalooline kogemus, sellised
ilmingud kattuvad suurte inimlike kannatuste aegadega. See asetab
iseenesest kahtluse alla praegused kinnitused Vaimu omamisest. Kui keegi
otsib vimalust inimeste hdade leevendamiseks, on kergem teatada
mingisugusest teisest jalustrabavast uudisest.
Paljud "kristlased" rgivad praegu nende poolt omatavatest imelistest
vaimu annetest, kuid kui neilt ksida, millist eesmrki nad seejuures
jrgivad, tekib mrgatav peataolek. Jumal valas Oma Vaimu alati mingite
teatud kindlate eesmrkide saavutamiseks. Selle tagajrjel, inimesed, kes
tepoolest omasid vaimseid andeid, teadsid tpselt, milleks nad neid
kasutavad ja selleprast saavutasid nad tielikku edu selle kasutamisel.
Erinevalt neist inimestest, kes kuulutavad praegust nende poolt vaimu
annete omamisest, satuvad ebannestumistesse ja saavutavad ainult osalist
edu haigete tervendamisel.
Kik allpool toodud nited illustreerivad mratud phjuseid ja eesmrke,
kelle juks anti vaimsed anded. Mitte heski nendest juhtudest, ei olnud
subjektiivset elementi, mis oleks seotud annete omamisega. Nende
omanikud ei saanud neid ka kasutada oma rangemisel. Kuna me rgime
Jumala Vaimust, siis ei ole isegi meldav omale ette kujutada, et inimesed
oleksid vinud seda kasutada oma huvides, kuna see anti neile ainult teatud
Jumala soovi titmiseks, aga mitte nende ajutise omaniku huvides (vrd.
Jesaja 40:13).
Oma varases ajaloos said iisraellased ksu, pstitada keeruline koda, milles
peaksid asuma altar ja teised phad asseksuaarid. ksikasjalikud juhtnrid
anti selleks, kuidas teha esemeid, mis olid kindlasti vajalikud Jumala

JUMALA VAIM

31

kummardamiseks. Selleks, et kike seda teha, andis Jumal oma Vaimu

teatud inimestele. Nad "tideti tarkuse vaimuga (mistusega), et nad teeksid
Aaronile (phitsetud) riided..." j.n.e. (2Moosese 28:3).
- ks nendest inimestest, Betsaleel, oli tidetud Jumala Vaimuga; tarkuse,
mistuse ja teadmistega, ning igasugu toskustega, kujundada tid kullast
... uurendada kive ... tehes igasugu td (2Moosese 31:3-5).
- 4Moosese raamatu 11:14-17 vrssides rgitakse, kuidas Vaim, mis oli
antud Moosesele, oli tema kest ra vetud ja antud le Iisraeli vanematele,
selleks, et anda neile vimalus ieti mista kohut inimeste hdade le ja
sellega juhtida eemale osa muresid Mooseselt. Ja just Moosese surma eel,
oli Vaimu and paigutatud temalt Joosuale (Nuuni pojale), selleks, et ta viks
vastaval viisil juhtida enda jrel Jumala inimesi (5Moosese 34:9).
- Aeg ajalt, sellest hetkest alates, kui iisraellased sisenesid oma maale ja
kuni nende esimese kuninga (Sauli) troonile phitsemiseni, valitsesid neid
inimesed, keda nimetati kohtunikeks. Selle perioodi vltel kimbutasid neid
tihti vaenlased. Kohtumistjate raamatus rgitakse, et Jumala Vaim
valgustas mitmeid kohtunikke, et imelisel kombel vabastada iisraellasi
nende kiusajatest. Selliste kohtunike hulka kuulusid sealhulgas ka Otniel
(Kohtumistjate 3:10), Giideon (Kohtumistjate 6:34) ja Jefta
(Kohtumistjate 11:29).
- Teist kohtunikku, Simsoni, lendas Vaim sellega, et ta tappis lvi
(Kohtumistjate 14:5,6), Tappis 30 inimest (Kohtumistjate 14:19) ja
tmbas katki nrid, millega teda oli seotud (Kohtumistjate 15:14). Sellist
Pha Vaimu ei antud Simsonile alaliseks - ta klastas teda teatud
eesmrkide saavutamiseks ja seejrel veti see temalt ra.
- Kui Jumal tahtis anda edasi Oma inimestele erilist lkitust, siis Vaim
laskus kellelegi inimestest ja ta edastas Jumala Sna. Kui aga lkitus oli
edasi antud, siis Vaimu and lahkus temast ja see inimene ti jlle kuuldavale
oma enda snad, kuid mitte Jumala snad. ks paljudest nidetest:"Siis titis Jumala Vaim Sakarja,... ning tles neile: "Nnda tleb Issand.
Misprast te astute le Issanda kskudest?" (2Ajaraamat 24:20).
Niteid on antud Ajaraamatu 15:1,2 ja Luuka 4:18,19 vrssides.
Kigest sellest saab ilmselgeks, et Jumala Vaimu ande omamise kasutamine
teatud eesmrgil ei olnud:
- psemise garantiiks;
- millekski selliseks, mis kestis kogu elu;
- meie mtiliseks sisemiseks juks;
- millekski selliseks, mis annaks kasu ekstaatilise "isikliku kogemuse"
tulemusel.

32

JUMALA VAIM

Tuleks mrkida, et on palju kahtlasi ksimusi Pha Vaimu annete kohta. Nii
kuulutavad mned inimesed, et nad said Pha Vaimu ja paljudes
evangeelsetes saalides kuulutajad demonstreerivad neid,
kes justkui oleks saanud "Phad anded", nende inimeste ees, keda peetakse
usklikuks Jeesuses.Kuid tuleks esitada ksimus: "Mis anded need on?" On
raske uskuda, et inimesed ei tea tpselt, mis andeid nad tpselt omavad.
Simsonile oli antud vaimne anne lvi tapmiseks (Kohtumistjate 14:5,6),
samal ajal, kui ta seisis mirgava lvi ees. Ta teadis tpselt, miks talle oli
saadetud see anne. Tema peas ei vinud tekkida selles mingit kahtlust.
Episood Simsoniga satub teravasse kontrasti nende inimestega praegu, kes
rgivad nende poolt saadud Phast Vaimust, kuid ei suuda teostada mingit
erilist toimingut; sealjuures nad isegi ei tea, milliseid andeid nad tpselt
omavad.
Tie kindlusega vib elda, et ei ole teist alternatiivi selle kokkuvtteks, et
sellistel inimestel oli oma elus mingi dramaatiline emotsionaalne vapustus,
mis oli seotud kristlusega ja edasine jrsk pre nende suhtumises ellu, jttis
neile imeliku enese sisemise uuenemise tunde. Teades sellest, haarasid nad
kinni likudest Piiblis, mis olid seotud Pha Vaimu annetega ja tegid
jrelduse: "see peab olema see, mida mina kogen", aga nende rahulolev
pastor sgab luga ja tleb: "See on nii. Tnu Jumalale!" ja demonstreerib
neid juhtumeid kui "tendusi", pdes veenda teisi juurdetulijaid, nende
poolt saadavast Phast Vaimust. Philine selle paradoksi phjus peitub
antud ksimuses Piibli arusaama mittemistmises, inimese poolt tema
niinimetatud "usku leminekuks".
Samal ajal kui me vitleme meie isiklike tunnete petlikkuse vastu (Jeremija
17:9), me peame seisma tugevalt Piibli phimtete kindlal pinnal. Milleski
ei ole veel niisugust ilmsemat nudlust, kui selle teadmises, kuidas tegutseb
Jumala Vaim. Me mtleme kik, et Jumala jud tegutseb meiega meie elus.
Kuid kuidas ja miks Ta nii teeb? Kas me testi omame Vaimu andeid, nagu
see oli inimestega, kellest rgitakse Piiblis? Kui me tahame tepoolest
tunda Jumalat ja omada elavat sugulust Temaga, peame me tunnistama selle
nhtuse ige arusaama vajadust.

ANNETE OMAMISE PHJUSED ESIMESES SAJANDIS m.a.j.

Pidades meeles philisi printsiipe, mida me juba tunneme Jumala Vaimu
annetest, lheme me praegu le Uue Testamendi kuulutuste juurde

JUMALA VAIM

33

vaimsetest annetest, mis olid varastes kirikutes (s.t. usklike gruppides, kes
elasid peale Jeesus Kristuse plvkonda).
Viimane Kristuse ksk apostlitele oli - minna kogu maailma ja kuulutada
Evangeeliumit (Markuse 16:15,16). Ja nad toimisid nii, kuulutades oma
kuulajatele ,enne kike, Kristuse surmast ja tema lestusmisest. Kuid tuleb
silmas pidada, et siis ei olnud veel niisugust Uut Testamenti, mida me
praegu tunneme. Sel ajal, kui nad seisid turgudel vi snagoogides ja
rkisid sellest inimesest, Jeesusest Naatsaretist, vis nende jutustus klada
imelikuna - puusepp Iisraelist, kes oli laitmatu, kes suri ja seejrel tusis
les, tpses vastavuses Vana Testamendi ettekuulutusega ja kes praegu
palub neil saada ristitud ja jrgneda Tema eeskujule.
Nendel pevadel pdsid teised inimesed samuti jagada jrgijate kultust.
Neil oli vaja moodust, kinnitada maailmale, et snum, mida kuulutati
kristlaste poolt, oli Jumalalt eneselt, aga mitte kputie kalurite filosoofia,
Phja Iisraelist. Me prdume meie pevadel Uue Testamendi Kirjutiste
poole, mis rgib Jeesuse Kristuse tegudest ja petusest, veendunud selles,
et need Kirjutised kujutavad eneses Jumala lkitust. Kuid, neil pevadel, kui
Piiblit ei oldud veel kirjutatud, lubas Jumal kasutada kuulutajatel Tema Pha
Vaimu, selleks, et kinnitada seda tde, millest nad rkisid.
See oli eriline moment annete kasutamiseks maailma silmis, kuna Uue
Testamendi puudumine, tegi samuti raskeks uutel usklike gruppidel,
kinnistuda usus. Paljud praktilised probleemid, mis kerkisid nende ette, ei
leidnud selget lahendust; neil oli vhe vimalusi oma usu tugevdamiseks
Kristuses. Neil phjustel anti Pha Vaimu anded varajastele usklikele
juhendajaks, lbi jumalavaimsuse lkituse, seni ajani, kuni need lkitused ja
Jeesuse Kristuse petused kirjutati les ja trkiti ra.
Nagu alati, olid need phjused alljrgnevaks, Pha Vaimu saadetiseks,
selgelt piiritletud:
- "Selleprast teldakse: " Tema (Jeesus), lks les krgele... andis
inimestele ande ... et phi inimesi tielikult valmistada abiliste tle
Kristuse ihu lesehitamiseks" s.t. usklikele (Efeslastele 4:8,12).
- Nii kirjutas Paulus usklikele Roomas. "Ma igatsen teid nha, et viksin
jagada teile pisut vaimulikku annet teie kinnituseks" (Roomlastele 1:11).
- Evangeeliumi kuulutuste kinnituseks, annete kasutamise kohta, me loeme:
"Meie Evangeelium ei tulnud teie juure mitte ainult snaga, vaid ka vega
ning Pha Vaimuga ja vga kindla veendumusega" teostatud imede
vahendusel (Tessalooniklastele 1:5 vrd. 1Korintlastele 1:5,6).

34

JUMALA VAIM

- Paulus vis sellest rkida, et "mis Kristus minu lbi paganate

snakuulelikuks tegemiseks on korda saatnud sna ja teoga, tunnusthtede
ja imetegude vel, Pha Vaimu vel" (Roomlastele 15:18,19).
- Evangeeliumi kuulutajate suhtes loeme me, et nende tegudes "Jumal hes
nendega andis tunnistust tunnusthtedega ja imedega ja mnesuguste
vgevate tegudega ja Pha Vaimu jagamisega Oma tahte jrele"
(Heebrealastele 2:4).
- Evangeeliumi kuulutuse kampaaniat Kprosel saatsid imed, nii et "kui
maavalitseja ngi, mis sndis, uskus ta ja ehmus livga Issanda petusest
(Apostlite teod 13:12). Imed panid teda tepoolest uskuma Kristuse
petusse. Ikoonias andis Issand samuti "tunnistuse oma armusnale ja laskis
sndida tunnusthti ja imetegusid" (Apostlite teod 14:3).
Kike seda vib ldistada jrgnevate snadega apostlite alandlikkusest
evangeeliumi kuulutamise kohustuses: Nemad lksid vlja ja jutlustasid igal
pool. Ja Issand ttas hes nendega ning kinnitas sna tunnusthtedega"
(Markuse 16:20).

ERILISED TEOD JA ERILISED AJAD

Need anded anti tiesti eraldi tegudele teatud aegade jooksul. Need nitavad
nende inimeste viga, kes kinnitavad, et neil on psiv imeline anne kogu elu
jooksul. Apostlid, sealhulgas ka Peetrus, "said kik Pha Vaimu" Nelipha
peval, varsti peale Jeesuse taevasse minekut (Apostlite teod 2:4).
Selleprast suutsid nad rkida teistes keeltes, et kuulutada kristlikku
Evangeeliumit kaasahaaraval viisil. Kui vimud pdsid olla nende suhtes
rangemad, siis "Peetrus, titudes Pha Vaimuga", suutis veenvalt neile
vastata (Apostlite teod 4:8). Peale vabanemist vanglast, olles Vaimu mju
all, jtkasid nad kuulutustd ja "kik said tis Pha Vaimu ja rkisid
Jumala sna julgesti" (Apostlite teod 4:31).
Thelepanelik lugeja vib mrgata ja telda, et salmides ei elda, et "nad
olid tidetud Vaimuga", kui nad tegid neid tegusid. Nad olid tidetud
Vaimuga teatud tegude tegemiseks, kuid pidid uuesti tituma Vaimuga
jrgnevate Jumala poolt planeeritud tegude teostamiseks. Sellisel moel
Paulus samuti "titus Pha Vaimuga" oma ristimise ajal, kuid mned aastad
hiljem, pidi ta uuesti "tituma Pha Vaimuga", et karistada jumalavallatut
inimest pimedusega (Apostlite teod 9:17; 13:9).
Rkides imelistest andidest, kirjutas Paulus, et varased usklikud omasid
neid "Kristuse annetuse mtu mda" (Efeslastele 4:7).

JUMALA VAIM

35

Kreeka sna "mt" thendab "teatud osa vi astet" (Thestikuline Strongi

nit). Ainult Jeesusel olid mtmatud anded, see thendab, nende
kasutamise tielikku vabadust, vastavalt oma rangemise jrgi (Johannese
3:34).
Praegu me vaatleme neid vaimseid andeid, mida tihedamini meenutatakse,
mis olid olemas esimesel sajandil m.a.j.

VAIMSED PROHVETLUSE ANDED ESIMESEL SAJANDIL m.a.j.

Kreeka sna "prohvet" thendab "inimene, kes kuulutab Jumala Sna", see
thendab iga inimest, keda on innustatud rkima Jumala snu, mis aeg-ajalt
sisaldavad tulevaste sndmuste ettekuulutust (vt. 2Peetruse 1:19-21). Sel
moel, prohvetid - inimesed, ennustamise andega - "tulid Jeruusalemast
Antiohhiasse ja ks neist, Aagabus nimi, tusis ja andis Vaimu lbi teada, et
suur nlg on tulemas le kogu maailma ja see tuligi keiser Klaudiuse ajal.
Siis jngrid vtsid nuks igaks sedamda, kuidas kellelgi judu oli, saata
abi vendadele, kes elasid Juudamaal"(Apostlite teod 11:27-29). Selline
erandlik spetsiifiline ennustus, mis tielikult titus mitme aasta jooksul,
puudub praegu peaaegu ldse nende inimeste keskel, kes rgivad, et nad
omavad ettekuulutuse andeid. Samal ajal olid varased usklikud nii
veendunud, et see and on hel neist, et ohverdasid oma aega ja raha, et
osutada abi inimestele, kes satuvad ennustatud nnetusse. Mitte just eriti
palju sedamoodi niteid ei saa kohata praegustes niinimetatud "jumala poolt
kirgastatud" kirikutes.

TERVENDAMINE
Nii nagu apostlid kuulutasid hid uudiseid ("Evangeeliumi") Jumala
Kuningriigi saabumisest maa peal, siis, iseenesest mistetavalt, pidid nad
kinnitama oma snu imedega, mis oleks andnud ettekujutuse sellest,
missugune aeg see saab olema, kui "avanevad pimedate silmad ja kurtide
krvad lhevad lahti, siis hppab jalutu ..." (Jesaja 35:5,6). Veel
ksikasjalikumalt saab sellest olema juttu 5. peatkis. Kui Jumala
Kuningriik taastatakse maa peal, ei hakata selliseid ettekuulutusi nagu need,
titma osaliselt, ei kerki isegi ksimust selle kohta, kus Kuningriik peaks
asuma - siin, vi veel kusagil. Selleprast pidi Jumala imeline kinnitus, selle
Kuningriigi saatmise kohta, toimuma veenvas, kindlas vormis, mis vlistab

36

JUMALA VAIM

igasuguse vasturkivuse. Sel phjusel toimusid varajaste usklike poolt

paljud imelised tervendamised kogu publiku nhes.
Klassikalist nidet esindab Peetruse poolt lonkava kerjuse tervendamine,
keda igal hommikul toodi ja pandi istuma koja ukse ette, almust paluma.
Apostlite teod 3:2. salm rgib, et ta pandi istuma iga pev, nii et ta oli
tuntud isik. "Peetruse poolt vaimse anniga tervendatult "... kargas ta psti ja
hakkas kima, ja lks nendega kotta, kies ja kareldes, ja kiites Jumalat. Ja
kik rahvas ngi teda kndivat ja Jumalat kiitvat. Nad tundsid teda, et ta on
seesama, kes oli istunud kerjamas phakoja Ilma vrava ees, ja nad panid
seda vga imeks ja olid hmmastunud, sellest, mis temale oli sndinud. Aga
kui halvatu, kes oli terveks saanud, kis Peetruse ja Johannese kannul,
jooksis kik rahvas kokku nende juurde ja oli revil" (Apostlite teod 3:811).
Siis alustas Peetrus kohe knet, Kristuse lestusmisest, vabas hus. Tuues
veenva, mberlkkamatu tendi kerjuse tervendamise nol; me vime olla
veendunud, et Peetruse snad veti kuulajate poolt vastu kui Jumala Snad.
Koda oli "palvetunni ajal" (Apostlite teod 3:1) inimestest tulvil, nagu
kaubasaal laupeva hommikul. See oli see koht, mille Jumal valis sellise
efektse ja selge imega, Oma Sna kuulutamise kinnitamiseks. Tavalised
ravitsejate kinnitused - neliphalastelt ja neile sarnastelt, ringlevad
sndmuste mber, mis on toime pandud mingites teistes viksemates
kirikutes vi "usklike" publiku peal, kes piinlevad "ime" ootuses, kuid mitte
ettevalmistamata sdametega publiku silme all.
Tuleks elda, et nende ridade autor omab thelepanuvrset kogemust nende
ksimuste arutamisel, inimestega, kes kinnitavad, et nad omavad Vaimu; ta
on samuti viibinud mitmeid kordi nendel niinimetatud Vaimu ilmutamise
seanssidel. Kuid minu "isiklik tunnistus" paljudele mitteveenvatele
"tervendamistele" ja paremal juhul osalisel tervendamisel, ei vri palju
snu. Arvan, et iga aus selle kiriku liige jagab minu arvamust. Paljudel
juhtudel rkisin ma oma heasoovlikele spradele - "neliphalaste"
religioosse organisatsiooni liikmetele: "Ma ei taha uskuda, et teil on vime
omada sellist "Suurt Judu". Kuid Jumal nitab alati selgelt, kellel on Tema
jud ja kellel ei ole! Nii, et mulle ei tundu sugugi mittemistlikuna, paluda
teil demonstreerida teie vimeid minu peal, siis, vimalik, et ma olen valmis
tunnistama teie doktriini, mida ma antud ajal ei saa seostada
Evangeeliumiga. Kuid, mitte kunagi ei ole mulle selgelt demonstreeritud
"vaimu ja ju" ilmingut.
Erinevalt minu suhtumisest, ei lkanud esimese sajandi ortodoksilised
iisraellased krvale vimalust, Jumala Vaimu imeliste andide olemasolust
kristlastel. Nad tegid isegi sellise tunnistuse: "avalik ime on sndinud nende

JUMALA VAIM

37

lbi ja on teada kigile, kes Jeruusalemas elavad, nnda et me ei vi seda

salata" (Apostlite teod 4:16). See fakt, et inimesed hoiavad rohkem
tnapeva neliphalaste poole, on mingil mral koosklas nende
kinnitustega, nende poolt korraldatavate imetegudega. See ksimus vajab
thelepanelikumat vaatlemist. Kui ainult ksainus ime sai teatavaks terves
Jeruusalemas, oleks iglane oletada, et kui teline ime oleks toimunud
Trafalgani vljakul, Londonis, vi Nairobi keskpargis, Keenias, siis oleks
see leidnud lemaailmset tunnustust, Jumala imelise ande omamisest
mningate inimeste poolt. Selle asemel ootavad neliphalased maailma
hmmeldust ja vaimustust - nende poolt toodud jrgmiste nidete "testuste
kohta" nende usu kasuks: - Tervendamine (teatud tingimustel) maohaavadest. Arvatakse, et
raviprotsess algab peale palvekogunemist;
- Algselt deformeerunud kehaosade sirutumist;
- Ngemise vi kuulmise paranemist, kuigi prdub tihti tagasi endisesse
seisundisse;
- Depressiooni eemaldamist.
Neile nidetele tuleks lisada veel ks. Kui kiirabiautod toovad haiglate
patsiente Osborni Religioosse Tervendamise Keskusesse, Keenias, siis
kerkib autojuhi ette eetiline dilemma - kas jda ootama vi prduda tagasi
ja kui nad jvad, siis tunnistavad, et haiged ei saa kergendust.
Sellele vaatamata, kutsuvad paljud plakatid inimesi, tulema ravitsejate
etendustele: "Tule, ime ootuses!"
Pshholoogi seisukohast, varustatakse lava selliselt, et kergendada igasugust
enesesisendust ja sellesarnase tegevuse lbiviimist. Kuid mitte kusagil Uues
Testamendis, ei ole kige vhematki viidet, sellise vimsa pshholoogilise
tegevuse kaasabile, et viia lpule ime.
Sellesarnane pshholoogiline ttlus, saavutatakse palvete mttetu
kordamisega trummihelide rtmis ja lendava muusika saatel. Ei ole kige
vhematki kahtlust, et seejuures puudub igasugune mte Jumalast vi veel
millestki - kik kustutatakse peas. Selle raamatu kirjutaja vib meenutada
mitme sellise koosoleku klastamist, erinevates kohtades ja iga kord ta
koges lhestavat peavalu, vitluses ratsionaalse, tasakaalustatud
piibliteadvuse eest, enne kiusatust, unustada end trummide rtmi ja kte
plaksutamisse. Kike seda neb ette vajalik preld neliphalaste "ime"
jaoks ja on kllaldaseks kinnituseks, et sellised "tervendamised", on ennem
emotsionaalse ja pshholoogilise seisundi tulemus, kui vahetu Jumala
Vaimu ilming.

38

JUMALA VAIM

Sellest erinevalt vis Peetrus tepoolest kasutada imede annet haigete

tervendamiseks, sel ajal, kui nad lamasid asemetel ja voodites tnavatel
(Apostlite teod 5:15). Paulus kasutas imelist andi mitteuskliku ametniku ja
paljude paganate juuresolekul, kes elasid Lstra linnas (Apostlite teod 14:813). Nii nagu seda nudis eesmrk ja vaimsed anded, kik need imed pandi
toime avalikult, mis mitte mingil moel ei kattunud teiste
manifestatsioonidega. See oli teline Jumala ju vljendus, mis pandi
avalikult toime Tema teenrite poolt.
Sellesarnane effekt viidi lbi he tervendamise imega, mis viidi lbi
Kristuse poolt: "Kik ehmusid (s.o. kes seda ngid) ja andsid au Jumalale
ning tlesid: "Niisugust asja me pole ilmaski ninud!" (Markuse 2:12).

KEELED
Apostlid, kellest mned olid tavalised kalurid, said suure kohustuse minna
kogu maailma, kuulutades Evangeeliumi (Markuse 16:15,16). Kigi
eelduste kohaselt oli nende esmane reaktsioon selline: "Kuid ma ei mista ju
keeli!" Ja ei olnud isegi vimalust elda: "Mul ei olnud andi keelte peale
koolis", kuna nad ei olnud iialgi kinud koolis. Kogu nende olemus tles, et
nad on "kirjatundmatud ja ppimatud mehed" (Apostlite teod 4:13). Ja isegi
paljudele haritud ennustajatele (niteks Paulusele) oli keelte probleem
kllalt oluline. Kui oli toimunud usku prdumine, siis oli jutluse
sisseviimiseks (Uue Testamendi puudumisel) keelte mittetundmine omamas
otsustavat thtsust. Selle raskuse letamiseks oli neile saadetud vraste
keelte arusaamise ja rkimise anne (vi lihtsamalt eldes "keelemurded").
Ilmselt on suur erinevus "keelemurrete" vahel ja selle vahel, kuidas
"uussnni kristlased" loevad oma kuulutusi ebaselgete hlikute vahendusel,
mida nimetatakse "keelemurdeks". Et tuua selgust sellesse asja, tuleb ra
mrkida, et Piibli mratlus snale "keelemurre" thendab "vraid keeli".
Juudi Nelipha pidustuste jrgselt, varsti peale Kristuse taevasse tusmist,
said apostlid kik tis "Pha Vaimu" ja hakkasid rkima teiste keeltega ...
Kogunes rahvas (jlle avalik ilmutus annetest) ja hmmeldus; kuna igaks
kuulis neid rkimas tema keelemurdes. Ja kik hmmeldusid ja imestasid,
rkides omavahel:"Vaata, eks need kik, kes rgivad, ole Galilea mehed?
Kuidas me siis kik kuuleme igaks oma keelemurret (seesama kreeka sna,
tlkes nagu "keeled"), mille sees me oleme sndinud? Meie, poatlased ja
meedlased , kuuleme neid rkivat meie omis keeltes Jumala suuri asju?
Nad kik olid hmmastunud" (Apostlite teod 2:4-12). Vheusutav, et

JUMALA VAIM

39

inimesed oleksid hmmastuses ja imestaksid, kuulates praeguseid

jutlustajaid, kes kinnitavad juurdetulijatele, et omavad andeid ja rgivad
sellises ebaselges, vhemistetavas vastiku hldusega keeles, et ennekike
kutsuvad nad esile sarkasmi ja kskiksust, kui sellist mistmist, mida
kirjeldatakse Apostlite teod 2-es.
Peale selge arusaama snadest "keelemurre" ja "keeled", nagu sellest
rgitakse Apostlite teod 2-es, esineb sna, "keeled", vga selgelt
thenduses "vrad keeled", teistes Uue Testamendi osades. Fraas,
"inimesed, ja rahvad, ja keeled", esineb viis korda Ilmutuse raamatus, kus
jutt kib kikidest maailma rahvastest (Ilmutuse 7:9; 10:11; 11:9; 13:7;
17:15). Kreeka sna, mis thendab "keeled", kreeka tlkes Vanas
Testamendis (sna "septuagint") kasutatakse thenduses "vramaised
keeled" (vt. 1Moosese 10:5; 5Moosese 28:49; Taanieli 1:4).
1Korintlastele 14. peatkis antakse juhatuste (manitsuse) loetelu keelte
kasutamise osas. Salm 21 snastab mber fraasi Jesaja 28:11 salmist, mis
rgib sellest, kuidas seda annet hakatakse kasutama iisraellaste vastu;
Seaduses on kirjutatud: "vras keeles ja vraste huultega kneleb ta
sellesinasele rahvale...". Salm, Jesaja 28:11, kib ennekike Iisraeli
anastajate kohta, kes rgivad tema rahvaga vrastes keeltes ("teistes
keeltes"), mida inimesed ei tea. Vrdlus "keelte" ja "huulte" vahel thendab,
et keeled - need on vrkeeled. 1Korintlastele14 peatkis on palju teisi
viiteid sellele, et sna "keeled" kasutatakse thenduses "vrkeeled". See
peatkk kujutab endast Pauluse hingestatud kriitikat mitteiges annete
kasutamises, mis leidis aset varases kirikus, ja kuidas see soodustab
sissetungi annete olemusse, keeltesse ja prohvetlusse. Me pame selle
kohta praegu anda lhidalt kommentaare.
Salm 37 on vtmesalm: "Kui keegi arvab enese olevat prohveti vi Vaimu mjualuse, see
teadku, et mida ma teile kirjutan, see on Issanda ksk!"
Kui keegi kuulutab oma vaimsest andekusest, siis peab ta tunnistama, et
eelseisvad petused (manitsused) annete kohta antakse Jumala poolt. Iga
inimene, tna, kes ei tida neid kske, teatab avalikult oma hoolimatusest
jumalavaimsuse Snadesse.
Salmid 11-17: "Kui mina nd ei tunne hliku thendust, olen ma selline, kes
rgib, umbkeelne ja rkija on mulle umbkeelne.
Samuti teiegi, olles agarad taotlema vaimuandeid, pdke saada neid
rohkesti koguduse ehitamiseks. Seeprast, kes keeltega rgib, palugu

40

JUMALA VAIM
Jumlat, et ta viks ka tlgitseda. Sest kui ma keeltega rkides
palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu mistus on viljatu.
Mida siis teha? Ma tahan palvetada vaimus ja tahan palvetada ka
mistusega; Ma tahan laulda vaimus ja tahan laulda ka mistusega.
Sest kui sa teed tnupalvet vaimus, kuidas siis see, kes vhiku kohal
seisab, sinu tnu peale saab telda: "Aamen!";
ta ju ei tea, mida sa tled.
Sest sa tnad kll hsti, aga teist see ei ehita."

Mttetu on seeprast rkida keeles, mida koosolevad inimesed koosolekul

ei mista. Rkida vluvas keeles - vlistatud, kuidas on vimalik tuua
kuuldavale iidset "aamen" palve lpus, mis kujutab endast pominat, mida
mittekeegi ei mista? Pidage meeles, et "Aamen" thendab: "Olgu siis nii!",
see thendab, "Ma olen tielikult nus sellega, mis oli selles palves eldud".
Rkida keeles, mida sinu vennad ei mista - thendab mitte manitseda neid,
nagu mrgib Paulus.
Mulle meenub juhtum kui jagati brosre ja pamflette Billi Grehemi
tsitadelli juures, mis kutsusid inimesi les, prduma tagasi kristlikku rppe,
soliidsema piibli alusega. Erutatud naine pdis mind veenda, et minu
kristadelflaste alustde - on alustde, mida "juhib kurat". Umbes kmne
minuti jooksul jahvatas ta mttetusi kmnes keeles. Muidugi, ei suutnud
mind kuidagi mber veenda selline manitsus. Just nimelt niisuguse
"manitsuse" meetodi kohta hoiatab Paulus.
Salm 18: "Ma tnan Jumalat, et mina rgin keeltega rohkem kui teie kik!"
Nii, nagu Paulus rndas palju, kuulutades Kristuse petust, vajas ta kigist
rohkem vraste keelte tundmist ("keeli").
Salm 19: "Aga ma tahan koguduses pigemini rkida viis sna oma
mistusega, et ka muid petada, kui kmme tuhat sna keeltega."
See on vga lihtne. Lhike lause Kristusest Inglise keeles, on minu jaoks
palju parem, kui mitu tundi kuulutust minule vras keeles vi kskik
missuguses arusaamatus keeles.
Salm 22: "Nii ei ole siis keeled tunnuseks usklikele, vaid uskmatuile; aga
prohvetlik kne ei ole tunnuseks uskmatuile, vaid usklikele".
Seeprast nuti keelte tundmist, philiselt Evangeeliumi kuulutamiseks,
paganate hulgas. Tnapeval on paljud pretendendid keelte tundmisele
usklike gruppides vi (nhtavalt) individuaalsed, Isiklikuks suhtluseks, olles

JUMALA VAIM

41

omavahel. On tunda kroonilist puudust sellistest inimestest, kes viksid

suurepraselt rkida vrastes keeltes Evangeeliumi populariseerimise
eesmrgil. 1990-ndate aastate algul avanes vimalus kuulutada Kristuse
petust Ida Euroopas, kuid niinimetatud "evangeelsed" kirikud, peavad
levitama oma kirjandust inglise keeles, keelebarjride tttu! Kahtlematult
kuluks keelteand vga ra, kui seda oleks omatud. Ja isegi suur evangelist
Reinard Seiberg, kes loeb oma manitsusi suurte inimmasside seas, pidi
rkima inimmassidega Kampala linnas (Ugandas) tlgi vahendusel.
Salm 23: "Kui nd kik kogudus tuleks kokku hte paika ja kik rgiksid
keeltega ja tuleksid sisse vhikud vi uskmatud, kas nad ei tleks, et
te jampsite?"
Ja see on tepoolest nii. Moslemid ja mitteusklikud naeravad hiselt nende
arusaamatut kitumist, kes pretendeerivad keelte tundmisele Lne Aafrikas.
Isegi tasakaalukas kristlane, seistes nurga taga ja jlgides neliphalaste
kogunemist, tunneb kiusatust melda, et tema ees on hullumeelsed.
Salm 27:"Kui keeltega rgitakse, siis rkigu kaks vi kige rohkem kolm
kshaaval, ja ks tlgitsegu."
ksnes kaks vi kolm inimest viksid rkida erinevates keeltes, kskik
millise teenistuse ajal. Ei ole soovitav, et auditooriumis rgitaks rohkem
kui kolmes keeles, kuna sellisel juhul kaotaks teenistus oma lesehituse, kui
igat ksimust tlgitaks le kahe korra. Kui keelte and ilmneks koosolekul
Kesk Londonis, kus viibiks mitu prantsuse ja saksa turisti, alustaksid
knemehed oma esinemist nii:
Pastor inglise keeles: Good evening
Prantsuse knemees: Bon soir
Saksa knemees: Guten abend
Muidugi peaksid nad rkima kordamda, ks teise jrel. Oleks suur
segadus kui nad rgiksid kik hekorraga. Kusjuures, kaasaegsete inimeste
lekaaluka loomuse tulemusel,"mitmes keeles knelejate puhul", toimuvad
just sellised esinemised, kus mitu inimest rgib heaegselt. Mul on tulnud
jlgida, kui ks inimene hakkab rkima, llituvad teised kiiresti samasse
tegevusse.
Keelte and oli tihti kasutuses ettekuulutustes, nii et Jumalalt inspireeritud
saadetis vis levida (ettekuulutuse andena) vrkeeles rkivale inimesele
(keelte anni vahendusel). Sellist kahe ande kasutamise nidet vib kohata
Apostlite teod 19:6 salmis. Kusjuures, kui koosolekul Londonis, kus viibisid
inglased ja paljud prantsuse klalised, rkis knemees prantsuse keeles, siis
kohalviibivad inglased ei nurisenud. Nii et keelte tlkimise anne peab

42

JUMALA VAIM

olema, et kik saaksid knest aru; meie nites peaks toimuma tlge
prantsuse keelest inglise keelde. Samal viisil, kui keegi esitaks ksimuse
prantsuse keeles, ei suudaks knemees sellest aru saada ilma tlgi abita,
isegi kui ta omaks kne andi prantsuse keeles, ilma seda ise teadmata.
Tlkimise and peaks olema , et aidata teda selles.
Ilma tlkimise andi omava inimese kohaloluta, kui see on vajalik, ei saa
keelte andi kasutada: ".. ks tlgitsegu. Aga kui tlgitsejat ei ole, olgu
rkija vait koguduses" (1Korintlastele 14:27,28). Kui paljud kaasaegsed
pretendendid "keelte" teadmistele rgivad nii, et neist ei saa keegi aru, ja
nad rgivad ilma tlgita, siis on see ilmne Pauluse juhtnride eiramise
demonstratsioon.
Salmis 32,33:"Ja prohvetite vaimud alistuvad prohveteile. Sest Jumal ei ole mitte
korratuse, vaid rahu Jumal. Nnda nagu kigis phade kogudusis".
Jrelikult, Pha Vaimu annete omamist ei peaks siduma ettekujutusega, et
need anded viivad inimese eemale normaalse teadvuse reaalsusest:Vaim on
pigem inimese subjekt, kellele on alla saadetud anded, aga mitte jud, mis
haarab selle inimese nii, et tal ei ole tahet juhtida oma tegusid. Tihti
arvatakse valesti, et deemonid vi "kurjad vaimud" asuvad uskmatutes, ja
Pha Vaim asub usklikesse. Kuid vaimu jud, millest rgitakse
1Korintlastele 14:32 salmis, allus teatud piirini oma omaniku kontrollile.
Peale selle, nagu me varem rkisime, tuli Pha Vaimu jud apostlitele
mratud ajal, kindla eesmrgi nimel, kuid ei olnud nendega kogu aeg.
leskutse annete omajatele, kasutada neid vastavuses Jumala pdlustega
maailma heaks ja Temale ebameeldivate korratuste puhul (s.33), langeb
kige tenolisemalt praegust kurtidele krvadele "neliphalaste" kirikutes.
Salm 34: "Olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole luba knelda, vaid nad
olgu allaheitlikud, nnda nagu kskki tleb".
Seoses Vaimu annete kasutamisega, kriipsutatakse veenvalt alla, et naised ei
peaks neid kasutama kiriku teenistuse ajal. Tuleb aga sealjuures oodata, et
sellesarnane soovitus satub ldise ebakla alla, kuna praegune olukord,
rkida arusaamatus keeles, seletub emotsionaalse erutuvusega, mis kandub
helt inimeselt teisele kohaloleva publiku hulgas. Naised, lapsed, tepoolest
iga inimene, kellel on kalduvusi sellele, vib olla kaasa haaratud
taltsutamatu purskega ja seeprast, vastu vtta hullunud hikeid kui
"vraid keeli".
Naise vljapaistvat osa selles niinimetatud "keeltega rkimises" ja
"ennustustes" kaasaegsetes kirikutes, ei saa koosklastada selge ksuga
salmist 34. Naeruvrseks ja vastutustundetuks osutub kinnitus, et Paulus oli

JUMALA VAIM

43

justkui naistevihkaja. Jrgnev salm lkkab selle veenvalt mber: "Kui keegi
arvab enese olevat prohveti vi Vaimu mjualuse, see teadku, et mida ma
teile kirjutan, see on Issanda ksk!"(1Korintlastele 14:37) - aga mitte
Pauluse isiklik ksk.
Iga usklik peab Jumala Vaimu sisendatud Piiblit selleprast tunnistama, et
kske, mis on antud 1Korintlastele 14. peatkis, tuleb vtta tsiselt. Nende
tielik ignoreerimine vib thendada ainult usu puudumist Evangeeliumi
jumalavaimsusesse, vi lestunnistusse, endal vaimse ande puudumisest.
Selliste vaadetega inimene hakkab eitama , et ksud 1Korintlastele 14, on
meie jaoks Jumala ksud. Selle kinnituse loogika - on tugev, on teliselt
hvitav. Selle valgusel, kuidas vite vi saate te jda sellise kiriku liikmeks
vi kasvi omada soovi, hoida suhteid selle poolehoidjatega?

2.4 ANNETE RAVTMINE

Jumala Vaimu imelised anded saavad olema jlle kasutusel usklike poolt,
olemasoleva maailma muutmiseks Jumala Kuningriigis, peale Kristuse
tagasiprdumist. Andeid nimetatakse seeprast "tulevase sajandi
jududeks" (Hebrealastele 6:4-5) ja Joel (Joeli 2:26-29) kirjeldab suurt
Vaimu annete valamist, peale Iisraeli rahva kahetsemist. Fakt ise, et need
anded antakse usklikele Kristuse tagasitulekul, on kllaldaseks tendiks, et
praegu neid ei omata. Samal ajal, iga kristlane, kellel on avatud silmad
Evangeeliumile ja olukorrale maailmas, neb, et Kristuse tagasitulek peaks
toimuma lhemas tulevikus (vt. LISA 3).
On samuti selgeid piibliennustusi, et mingil ajal, esimese sajandi vahel, kui
inimesed omasid andeid ja Kristuse teise tuleku vahel, peaksid anded olema
tagasi vetud:"Prohveti ennustused, need kaovad; keeled need lakkavad; tunnetus,
see lpeb ra. Sest poolik on, mida me tunnetame, ja poolik, mida me
ennustame. Aga kui tuleb tiuslik asi siis kaob see, mis on poolik!"
(1Korintlastele 13:8-10).
Vaimu anded, mis olid olemas esimesel sajandil, pidid olema ra
vetud,"kui tuleb tiuslik". See ei thenda Kristuse teist tulekut, kuna siis
tagastatakse anded jlle. Kreeka sna, mida tlgitakse kui "tiuslik",
thendab rangelt eldes "midagi tielikku vi lpetatut", nagu vastandamist,
millelegi, ilma patuta.
See "miski tielik", asendab osaliselt teadmist, mida varased kristlased
omasid, nagu ettekuulutuse ande tulemust. Pidage meeles, et ennustus, oli

44

JUMALA VAIM

Jumala innustatud snade ettekuulutuse and; ja need snad on leskirjutatud

vormis moodustanud praeguse Piibli.
Esimesel sajandil m.a.j. teadis keskmine usklik ainult osa sellest Uuest
Testamendist, mida me praegust teame. Ta kuulis ainult mnd kuulutussna
oma kiriku vanemate kest ja need ennustused kisid erinevate praktiliste
elu klgede kohta. Ta teadis lhikirjeldust Jeesuse elust, vimalik, et oli
lugenud hte vi kahte Pauluse lkitust. Kuid kohe, kui olid lpule judnud
ettekuulutuse snad kirjalikus vormis, ja nad olid ringluses, lppes vajadus
nende (andide) edasisel omamisel. See, mis oli lpetatud, ja selle samaga
asendas Vaimu andeid, sai seaduslikuks Uues Testamendis:"Kik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik
petamiseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks iguses, et
Jumala inimene oleks tielik ja kigele heale tle valmistunud"
(2Timoteusele 3:16,17).
See lpetatud vi tielik ongi Piibel. Ja nii nagu kogu Piibel on jumalavaimsusest juhitud ja kirja pandud, siis saabus "see tielik" ja
imelised anded veti tagasi.
Salmid lkitustes efeslastele (4:8-14) on praegu hsti kohased, et imelisel
viisil lahendada mistatus: "Tema (Jeesus) lks les (taevasse) ... andis inimestele ande! ...
Kristuse ihu lesehitamiseks, seniks kui me kik juame hisele
usule ja Jumala Poja tunnetusele ning tieks meheks saame ... ega
jks enam vetimaiks lasteks, keda tsutatakse ja kigutatakse igas
petuse tuules."
Esimese sajandi anded pidid olema alla saadetud tiusliku vi kpse inimese
saavutamiseni; ja 2Timoteusele 3:16,17 vrsid rgivad, et "saab loodud
Jumala inimene" lbi "kige kirja" vastuvtmise. Kuna kik Kiri juba on
olemas, siis ei ole enam mitte mingisugust reaalset igustust rohkearvuliste
doktriinide olemasolule, mis kerkivad erinevate kirikute poolt. On ainult ks
Piibel ja nii nagu "Sinu Sna on Tde" (Johannese 17:17), mida mistetakse
tema leheklgede ppimisega, siis, me vime leida "usu htsuse" (s.o. he
usu, nagu on eldud Efeslastele 4:13. Telised kristlased saavutasid selle
he usu. Selles mttes on nad tielikud ("tiuslikud"), nagu kirjutatu tulemus
(tagajrg), Jumala Sna saavutus.
Muuseas, prake thelepanu, kuidas Efeslastele 4:14 salmis vrreldakse
imeliste vaimuannete omamist vaimse lapseeaga (lapseplvega); ja seoses
ennustusega, kuidas imelised anded pidid olema ra vetud. Sama rgitakse
ka 1Korintlastele 13:11 salmis. Nii et kra tekitamine vaimsete annete
omamise kohta ei ole vaimse kpsuse tunnuseks. Iga nende snade lugeja

JUMALA VAIM

45

peaks tegema siit jrelduse, et tuleks rohkem pelda kirjaliku Jumala Sna
tundmisele, rmustuda Jumala phi-ilmutuse tiusest meile Tema enda
kohta ja vastata selle peale meie tagasihoidliku kuulekusega.
KAASAEGSED NUDLUSED VAIMU VALDAMISEKS
Lpuks, tuleks teha mned mrkused nende inimeste korduvate kinnituste
kohta, kes arvavad, et nad omavad imelisi ande: -Kaasaegne "keeltega rkimised" on tegelikult tendents
mitmekordsele lhikeste silpide kordamisele, nagu niteks "lala, lala,
lala; sama, sama; Jeesuke, Jeesuke" ... See ei ole sntaksis, mis oleks
seotud mne keelega. Kui inimene kuuleb, et keegi rgib vrkeeles,
siis tavaliselt vib ta aru saada, et inimesed rgivad millestki. Ta
kuuleb mingit iseloomulikku snade kla, kuigi vib olla ei saa
snadest aru. Kuid kaasaegne "keeltega rkimine" ei erine sellest.
Siin ei ole mingit vihjet nendele manitsustele, mis ilmneksid esimese
sajandi andide eesmrgile.
Mningad neliphalased kinnitavad, et keeltega rkimine - on mrk, mida
on tarvis "psemiseks" ja selleprast, on ta vajalik igal juhul uude usku
prdumiseks. Need snad satuvad teravasse vastuollu varaste kirikute kui
organite kirjeldusega, kus need, kes omasid mitmesuguseid andeid, olid
erinevate organite sarnased. Mitte igaks ei olnud ksi vi jalg, ja mitte
igaks ei omanud mingit annet, nagu niteks keeled. 1Korintlastele
12:17,27-30 selgitab seda: "Kui kik ihu oleks silm, kuhu jks siis kuulmine? Kui kik oleks
kuulmine, kuhu jks siis haistmine?
Aga teie olete Kristuse ihu ja igaks omast kohast tema liikmed. Ja
Jumal on seadnud koguduses mned - esiteks apostliteks, teiseks
prohvetiteks, kolmandaks petajaiks; siis ta on annud imetegusid, siis
andeid terveks teha, abistada ja valitseda, rkida mnesuguseid
keeli. Ega kik ole apostlid? Ega kik prohvetid? Ega kik petajad?
Ega kik imetegijad? Ega kigil ole tervekstegemise armuandeid?
Ega kik rgi keeltega? Ega kik tlgitse?
Seda sama rgitakse natuke varem selles samas peatkis: "Nii antakse hele Vaimu lbi tarkuse sna, teisele aga tunnetuse
sna sama Vaimu kaudu; teisele antakse usku samas Vaimus; teisele
vgevaid tegusid, teisele prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude
ratundmist, teisele mnesuguste keelte knelemist, teisele keelte
tlgitsemist. Ent kike seda teeb ks ja sama Vaim, jagades igahele
eriti, nnda nagu tema tahab" (1Korintlastele 12:8-12).

46

JUMALA VAIM

Sellist eredust (erksust) ei saa lihtsalt ignoreerida.

Teiseks thelepanuvrseks momendiks neliphalaste puhul on nide,
kuidas Filippus phitses uuestiprdunuid usku, - see on - neid ristiti vees
peale Piibli tundmappimist, kuid nad ei saanud veel Vaimu andeid, sest
alles peale selle astusid Peetrus ja Johannes nende juurde ja "palvetasid nad
nende eest, et nad saaksid Pha Vaimu. Siis panid nad oma ked nende
peale ja nad said Pha Vaimu. Aga kui Siimon ngi, et apostlite kte
pealepanemise lbi anti Pha Vaimu ..." (Apostlite teod 8:4-18). Vimalik,
et Vaimu anded anti edasi ksnes kte pealepanemise kaudu, mida ei
praktiseerita tihti kaasaegsete pretendentide poolt.
Teised neliphalised arvavad, et rkimine erinevates keeltes ei garanteeri
veel pstet. See viitab tsiste teoloogiliste lahknevuste olemasolule nende
hulgas, kes kinnitavad nende annete olemasolu enestel. Nii usuvad
mningad "jumalavaimsed", et Jumala Riik saab olema maa peal, teised aga
arvavad, et see saab olema taevas. Katoliiklastest "jumalavaimsed"
kinnitavad, et Pha Vaim kseb neil jumaldada Maarjat ja pappi, samal ajal
kui mned neliphalastest, jumala vaimust "haaratud" teatavad, et nende
poolt omatav Pha Vaim kseb neil suhtuda pappi nagu antikristusesse ja
mista hukka katolik petus. Kusjuures, Jeesus rkis kahtlematult, et need,
kel on vim trstida, see on Pha Vaim, saavad suunatud "kigesse ttte ...
ja sel peval te ei ksi minult midagi ... Trstija... petab teile kik ja
tuletab teile meelde kik, mis mina teile olen telnud" (Johannese 16:13,23;
14:26).
Nende hulgas, kellel on Trstija vaim, ei tohiks olla teravat lahkuminekut
petuses ja samal ajal, selle lahknevuse olemasolu nitab, et ei tohi vtta
tsiselt neid inimesi, kes rgivad selle olemasolust enesel. Mnede selliste
pretendentide mrgatav vimetus, selgitada piiblikohaselt oma usku, nitab,
et neid ei suunata Trstijaks kogu tele ja tielikule teadmisele.
Suur thelepanu, mida pratakse mningate inimeste poolt erinevate
keeltega rkimisele, ei ole koosklas Piibli ettekujutusega sellest.
Vaimuannete loetelus, mis on ra toodud Efeslastele 4:11, seda ei olegi.
Sellest andest meenutatakse ksnes samalaadse loetelu lpus 1Korintlastele
12:28-30 salmides.
Tegelikult , theldatakse ainult kolmes kohas Uues Testamendis selle ande
kasutamist (Apostlite teod 2:4; 10:46; 19:6).
Kaasaegsete jumalavaimsete kristlaste katsumusi, kes pretendeerivad
erinevate keeltega rkimisele ja kes tegelevad imede esitamisega, tuleks
vaadata selles arvestuses, mida me tlesime selles peatkis Jumala Vaimu

JUMALA VAIM

47

loomise kohta. Philine jreldus tuleks teha selline; mida ka need inimesed
ei rgiks oma saavutustest, ei saa see olla nende poolt Jumala Vaimu
omamise tagajrg, ta peab lbi tegema paratamatu koduse t, et vastata
neile Piibli jreldustele, mis me siin ra time.
Kuid nib mistlik, anda mningased selgitused ksimusele, miks toimuvad
osalise tervendamise ja "keeltega" rkimise juhtumid (iidolite
kummardamise mttes).
On tunnistatud, et inimesed kasutavad vikest osa oma peaaju vimalustest,
mnedel andmetel ainult 1% ulatuses. On samuti kindlaks tehtud, et mistus
vib saavutada peaaegu "fsilise" kontrolli keha le. Seda enesesisenduse
teel, et tuli ei krveta; hindud saavutavad seda, et kivad tuliste ste peal
paljaste jalgadega ja ei saa krvetada. Erilisel vaimsuse perioodil vime me
ra kasutada palju suuremat meie aju vimete protsenti kui tavaliselt ja
saavutada sellist meie keha fsilist tulemust, mis palju enam letab ldised
vastuvetavad vimalused. Lahingu ajal, suure erutuse seisundis, vis sdur
mitme tunni jooksul mitte mrgata, et tal puudub ksi.
Suure religioosse usu juures ja teatud stimuleeriva muusika saatel,
jumalavaimse juhendaja mju all, on titsa vimalikud ilmingud, mis on
vljaspool normaalset inimlikku ettekujutust. Imed, millest rgivad tnased
kristlased, on sellesama korra erandlikkuse nitajad, nagu ka
paranormaalsed katsed teiste religioonide puhul.Shamaanluse kummardajad
kasutavad neid samu vtteid, mida kasutatakse ka pominal rkimise juures,
teistes keeltes. Moslemid vivad samuti kinnitada samasuguseid imesid,
mida teostavad kaasaegsed kristlased. Kuid kogu asi on selles, et Vaimu
annete omamine esimesel sajandil m. a. j., teostus telise kristluse ilmse
paremuse tingimustes, vrreldes teiste religioonidega. See fakt, et praeguse
kristluse kaasaegsed "imed"on sarnased teiste religioonide samasuguste
imedega, annab tunnistust praegust selliste Pha Vaimu annete puudumisest,
mis olid esimesel sajandil m. a. j.
Jtkuv triumfaalne islami vidukik, vrreldes kristlusega, suuremas osas
Aafrika riikides ei omaks kohta, kui populaarsed "kristlased" oleksid toime
pannud reaalseid imesid samas mastaabis ja veenva juga, mida teostati
esimesel sajandil. Ja need, kes teliselt omab Pha Vaimu Trstija andeid,
teeks veel rohkem, kui neid teostas Jeesus (Johannese 14:12,16). Mte
sellest, et kristlased oleksid vinud teostada samasuguseid imesid , kui neil
oleks rohkem usku, kohtab siin teatavat kahtlust. Ksimus on asetutud nii:
nad kas omavad Trstija imelisi ande, vi ei. Kui nad kinnitavad, et
omavad neid, siis nad teostaksid neid "neist rohkem" (Johannese 14:12),
kuid ei oleks ksnes suutnud luua!

48

JUMALA VAIM

2.5 PIIBEL - AINUS AUTORITEET

Kigest, selles peatkis eldust, jreldub, et Jumala Vaim kuulub Tema
mistuse, kavatsuse ja ju juurde, mille abil Ta loob oma tegusid. Me
kriipsutasime alla, et Vaim avaneb meile nitlikult Jumala Sna
leheklgedel. Paljud kaasaegsete kristlaste probleemid on esile kutsutud
selle tielikust mittemistmisest. Kuna on raske mista, et selline suur jud
on paigutatud hte raamatusse, siis tahetakse melda, et peale Piibli on
olemas veel mingisugune Jumala avaldumise vorm inimesele. Selle
tagajrjel, et meie rmiselt rikutud inimloomus (Jeremija 17:9), leiab
Jumala Sna puhta te raske olevat omandada (Johannese 17:17), tekib
paljudel inimestel kiusatus omada teisi ilmutuse vorme, mis on
meeldivamad inimese mistusele. Allpool on mningad neist nidetena ra
toodud: -

Usulahk
(kirik)
Jehoova
tunnis
tajad

Teised vormid, kes preten

deerivad ilmutusele
Vahitorni hingu vlja
anded,
mida
loetakse
jumalavaimseteks

Katolism

Arvamused, kes nende en

di snade jrgi on Jumala
mistuse peegelduseks

Mormoo
- nid

Mormoonide Raamat

Selle
vormi
eelistus/kitvus
inimese jaoks
Ei vajata mingit isiklikku vaeva
ega mtlemist Piibli igsuse
mistmiseks. Vastu- sed on kige
jaoks antud.
Rooma papi ja phakute tlused
Ei ole vajadust ise Piiblit lugeda
Vanasti katolism ei edendanud
vaid isegi keelas seda teha. Usk
inimeste s- nadesse, mitte
jupingutus- te lisamine nende
snade igsuse kinnitamiseks.
Eitab
Piibli
alustesse
usu
vajalikkust, mida on raske omaks
vtta. Mormoonide raamat annab
universaalse psemise vimaluse,
samal ajal kui Piibel rgib
paljude inimeste olemasolust, kes
elavad
ja
surevad
lootuse
olemasolu-ta,selleprast, et neid ei
ole
kutsutud
Evangeeliumi

JUMALA VAIM

Evangee
lsed"
kristlase
d

"Sisemine valgus" on
nende arvamuse jrgi Pha
Vaim

49

tundmisele.
Nad usuvad, et kik nende tunded
on iged ja arvavad, Jumala Vaim
suunab ja innustab neid nende
radadel, mis ei ole seotud Piibliga.

Kik see rhutab vajadust Piibli, kui Jumala Sna, phjalikumaks

ppimiseks ja leidma tema leheklgedel telist ilmutust. Ksimusele:"Miks
on ks Piibel, kuid palju kirikuid?", tuleks esitada vastulause, kuidas vtab
iga kirik teatud astmeni vastu teist Pha Vaimu ilmutuse vormi, see on,
Tema tahet, petust ja mtlemist, vaatamata sellele, mis on Piiblis sellest
rgitud.
Kui te tahate leida ht iget kirikut, ht telist usku ja ht telist ristimist
(Efeslastele 4:4-6), peaks olema teile leskutseks selge ja vali - "Tagasi
Piibli juurde!"

KRVALEPIGE 4 : PHA VAIM - ON

ISIKSUS ?
Likudes 2.1 ja 2.2 on antud kllaldane testus, et Jumala Vaim kuulub
Tema ju juurde, peegeldab Tema "mistust" kllalt laialdasel viisil. Nii
nagu Jumala Vaim tegutseb kui Jumala olemuse ja isiksuse tpne peegeldus,
siis rgivad mned inimesed, et Jumala Vaim - see on isiksus, mis on ka
Jumalaks. Eelnevate osade thelepanelik ja korduv lugemine nitab, et
Jumala Vaim on Tema mistus ja jud, aga kui see nii on, siis ei saa olla
mistus vi jud mitte mingil moel isiksus. Elekter on nhtamatu jud, mis
vib anda tulemusi inimesele, kes juhib seda elektrit; kuid see ei thenda, et
see on isiksus. Armastus on inimese iseloomu ilming, kuid see ei saa olla
isiksus. Jumala Vaim sisaldab endas armastust, kuid ta ei saa mingil moel
kuuluda isiksuse juurde, mis on temast eraldunud.
Ilmne ja suur viga (et vaim on isiksus) on enamuse "kristlaste" usk
"kolmainsuse doktriini" (kolmikusse). Selle doktriini jrgi tuleb vlja, et on
kolm jumalat, kes mingil moel sisaldavad endas hte ja sedasama - Jumal
Isat, Pha Vaimu ja Jeesust. Needsamad inimesed kinnitavad, et Jumal - ei
ole isiksus ja samal ajal rgivad, et Jumala Vaim on isiksus, luues
sellesamaga ilmset vasturkivust. On tielikult alust uskuda, et
"kolmainsuse" idee oli paganlik idee, mis kanti le kristlusesse ja seeprast
ei kohta seda sna Piiblis. Vttes vastu selle idee, et Jumal on kolmainsus,

50

JUMALA VAIM

olid kristlased sunnitud tulema kllaltki kummalise jrelduseni, et Jumala

Vaim/jud - on isiksus, mis on ka Jumal, kuigi - see ei ole Jumal. Kui aga
kristlasi sdistatakse sellises vasturkivuses, leiavad nad eneste jaoks
palju kergema vljapsu, teatades, et Jumal - see on suur saladus, ja me
peame vastu vtma kike usu jrgi, mitte pdma leida loogilist seletust.
Kuid seejuures minnakse mda viidetest Uues Testamendis, Jumala
salaprasuse kohta, mis avatakse Jeesuse Kristuse Snaga ja teoga: "Mina ei taha, vennad, et teile jks teadmatuks see saladus"
(Roomlastele 11:25).
"Jeesuse Kristuse jutluse jrele selle saladuse ilmutamist mda"
(Roomlastele 16:25).
"Vaata, ma tlen teile saladuse..." (1Korintlastele 15:51).
"Ilmutuse kaudu on mulle antud teada saladus" (Efeslastele 1:9;3:3).
Pauluse kuulutuseks oli "julgesti kuulutada Evangeeliumi saladust"
(Efeslastele 6:19; Koloslastele 4:3).
"Saladust ... on nd avalikuks tehtud tema phadele" (Koloslastele
1:26).
Tuleks mrkida, et praegust ei ole saladusi philiste doktriinide suhtes ja
ainult inimene, kes viibib pimeduses, rgib saladustest. Ja kas selline
inimene ei muretse selle le, et Piibli nimetus "Bablon", vale religiooni
ssteemid, mida on kirjeldatud Ilmutuse raamatus, on "saladus" (Ilmutuse
17:15)? Peamine mte seisneb selles, et see ssteem kuulutab oma uskumusi
kui saladust, kuid telised usklikud mistavad selle naise saladust, millest
seal rgitakse (Ilmutuse 17:7).
Vib muidugi oodata sellist udust selgitust inimestelt, kes rajavad oma
arusaama Jumalast subjektiivsetele muljetele vi mingisugusele hmasele
vlise vaimse ju mratlematule aktiivsusele nende teadvuses. Kui me
tahame olla teliselt tagasihoidlikud Jumala Sna ppimise suhtes, siis me
peame kasutama kiki meie vimeid phjendamiseks ja deduktsiooniks, et
avastada tema ilmutus.
Mitte kski Evangeeliumi kuulutaja, keda mainitakse Piiblis, ei vtnud
kasutusele kunagi sellist fraasi: " see on tielik saladus ja te ei suuda seda
mista". Selle asemel loeme me prdumist meile, meie mistuse
kasutamiseks ja loogiliste jrelduste tegemiseks Phitsetud Kirjast.
Oma jutlustuses philistest Piibli seisukohtadest (mida me samuti vaatleme
antud raamatus) Paulus "kneles neile kolmel hingamispeval Kirjast,
seletades ja testades, et Kristus pidi kannatama ja surnuist les tusma"
(Apostlite teod 17:2,3). Siin oli sstemaatiline loogiline Piibli testus, mis
oli vrdne tiusele ja lause ise algab snadega:"Paulus, ise lks

JUMALA VAIM

51

kogudusekotta ja vaidles juutidega". See oli tema tavaline stiil (vt. samuti
Apostlite teod 18:19). Sellele vastavalt, suure kampaania ajal Korintoses,
rkis Paulus snagoogis ja veenis juute ... kui nad vastu panid ja pilkama
hakkasid." (Apostlite teod 18:4-6). Inimesed. kes vtsid vastu usu, kuulasid
Pauluse testusi, mida ta Piiblist esile ti; siin ei olnud selliseid fraase
nagu:"Jeesuse ngemus minu magamistoas","kirjeldamatu tunne haaras
mind", "kskord htul ma kohtasin Issandat".
Prake thelepanu samuti ka sellele, et jumalavaimne Kiri kutsub loogikale
ja ratsionalismile, viidates seejuures sellele, et "nad olid vastu". Sellele
sarnaselt, Antiohhias, Paulus ja Barnabas "vesteldes nendega (Jumala
Snast), veensid neid (Apostlite teod 13:43). Nende jrgmine peatuspaik oli
Ikoonias, kus nad "knelesid nnda, et niihsti suur hulk juute kui kreeklasi
sai usklikuks" (Apostlite teod 14:1).
Kui aga natuke hiljem peale seda misteti Pauluse le kohut, see sama
loogika innustas jtkuvalt tema kindlat usku tulevikule: "kneles ta igusest
ja kasinusest ja tulevasest kohtust" sellise lbitungiva selgusega, et isegi
kniline, tahaplaanile lkatud kohtunik "ehmus" (Apostlite teod 24:25).
Kuna meie jutt phineb mitme tenduse esitamisel, siis tuleks meil anda
Piibli viide meie lootusele ja doktriinile: "Olge alati valmis andma vastust igahele, kes teilt nuab seletust
lootuse kohta; vastake tasaduse ja kartusega" (1Peetruse 3:15).
Rkida rahuliku hlega mnest isiklikust kogemusest - see ei thenda
tendite toomist evangeelsesse lootusesse. Pikaajaline viide isiklikule
tunnistusele, nagu paljude "evangeelsete" kristlaste kuulutuse vahend,
kriipsutab alla "argumenteeritud vastuse" puudumist nende "lootusele".
Kogu snastik tekkis kristlaste keskel, et anda neile vimalus "kasutada
seda, mida Issand tegi minu elus" jne. Sellised isiklikud anekdoodid satuvad
teravasse vastuollu Pauluse snadega: "Me ei kuuluta iseendid, vaid Kristust
Jeesust"(2Korintlastele 4:5) - ja see, kes ilmselt rohkem kui keegi teine,
suhtles isiklikult Jeesusega.
Loogiline, piiblikohaselt phjendatud moodus meie prdumisel usku, peab
looma mudeli, meie veel laiematele sugulussuhetele Jumalaga, meie
pevade lpuni. Eeskujuks meile, nagu alati, on esimesed kristlased, kes
kasutasid mistust probleemide lahendamiseks teenistuse ajal inimeste
"hvanguks" (Apostlite teod 6:2). Uue Testamendi lkitustes vljendub
samuti kindlus, et selle lugejad vtavad juhiseks Piibli loogika. Sel moel,
selle jrgi, misssugused olid esmasphakud, kes elasid Moosese seaduste
jrgi, vime me teada ksikasju Kristuse tegude kohta (Heebrealastele 5:3).
Rkides letamatust Jumala armastusest Kristusele, esitab Paulus

52

JUMALA VAIM

leskutse, et meie "mistlik (kreeka sna logikos, s.t. loogiline)

jumalateenistus" oleks tielikult phendatud Temale vastuseks (Roomlastele
12:1). Sna "logikos" tuleneb kreeka keelsest snast "logos", mida tavaliselt
tlgitakse nagu "sna", Jumala Sna thenduses. Meie loogiline vastus Piibli
terminites, peab jrelikult samuti lhtuma Jumala Snast.
Kige selle valgel on ebaloogiline kinnitada Jumala Vaimust kui isiksusest,
kes ei ole Jumal ja samal ajal on Tema. Ja vastus, et kik see on saladus ja ei
allu loogikale Piibli terminites, ei ole vastuvetav. Kui meie ei suuda teha
Phas Kirjast loogilisi jreldusi, siis muutub kogu Piibel asjatuks ja langeb
ra Piibli ppimise vajadus, kui seda vib tlgendada ksnes kui huvitavat
banaalsust vi nagu kitvat kirjanduslikku teost. Nib, et see kik on
kristlaste arvukatel raamaturiiulitel.
Kuid tuleb tunnistada, et mned neist, kes usuvad, et Jumala Vaim on
isiksus, teevad katset, anda sellele piibliline selgitus. Tuuakse esile vrsse,
milles rgitakse Jumala Vaimust isiksuse keeles, nagu niteks "Lohutaja
(trstija)" (Johannese 14:10) vi tehakse viiteid sellele, et Vaim on
"pettunud".
Osas 4.3 rgime me, et inimese "hing" vib olla rritunud (Apostlite teod
17:16), pettunud (1Moosese 41:8) vi rmus (Luuka 10:21). Inimese
"hingest", s.o. tema olemasolust, tema mistusest ja kavatsustest, mis kutsub
esile tegevuse, rgitakse nagu eraldi isiksusest. Kuid seda ei veta muidugi
thtthelt. Jumala Vaimust vib samuti rkida samasugusel kujul.
Tuleks silmas pidada, et Piiblis kasutatakse tihti isikustamise keelt, kui
rgitakse abstraktsetest mistetest. Niteks petusnades 9:1 rgitakse
tarkusest nagu naisest. See nitab meile, missugune oleks vinud inimene
olla, kui tal oleks tarkust tegudes. Tarkus ei saa eksisteerida vljaspool
inimese teadvust ja seeprast kasutatakse sellist isikustamist.
ksikasjalikumalt rgitakse sellest krvalepiked 5: "isikustamise
printsiipides".

KRVALEPIGE 5 : ISIKUSTAMISE
PRINTSIIP
Vimalik, et mned inimesed hakkavad raskustega vastu vtma selgitusi
kuradi isikustamisest, selleprast, et teda meenutatakse Piiblis nii tihti, et
tekib mulje temast kui isikust ja see arvatavasti rritab inimesi. Kuid seda
vib kergelt selgitada sellega, et Piibli tunnustatud erinevuseks on esemete
ja abstraktsete mistete isikustamine; nagu tarkus, rikkus, patt, kirik ja ainult

JUMALA VAIM

53

ksnes kuradi juhtumis hiilivad sisse mned fantastilised teooriad.

Jrgmised nited tuuakse illustratsioonideks: -

TARKUSE ISIKUSTAMINE:
"nnis on inimene, kes leiab tarkuse, ja inimene, kes juab
arusaamisele, sest sellest on rohkem kasu kui hbedast ja rohkem tulu
kui kullast! See on kallim kui prlid, ja kski asi, mida sa ihaldad, ei
ole sellega vrreldav!" (petussnad 3:13-15).
"Tarkus ehitas enesele koja, pstitas oma seitse sammast!"
(petussnad 9:1).
Need vrsid, nagu ka lejnud peatki osad, milles nad on, nitavad, et
tarkust kehastatakse nagu naist, kuid selle prast ei tekkinud kellelgi mtet,
et tarkus - see on snasnalt naine, kes rndab mda maad. Kik saavad
aru, et tarkus esindab eneses soovitud omadust, mida kik inimesed tahaksid
omada.
RIKKUSE ISIKUSTAMINE:
"kski ei vi teenida kaht isandat, sest tema kas vihkab ht ja
armastab teist, vi hoiab he poole ega hooli teisest. Te ei vi teenida
Jumalat ja mammonat!" (Matteuse 6:24).
Siin vrreldakse rikkust isandatega. Paljud inimesed pavad vga saada
rikkust ja sel teel saada nende isandateks. Jeesus tleb meile siin, et me ei
vi teha seda ja teenida vastuvetavalt Jumalat, hel ja samal ajal.
Ksupetus on lihtne ja tegus, kuid keegi ei kujuta ette, et rikkus - see on
inimene nimega Mammona.
PATU ISIKUSTAMINE:
"...igaks, kes teeb pattu, on patu ori!" (Johannese 8:34). "Patt on
valitsenud surmas" (Roomlastele 5:21). "Eks te tea, et kelle orjaks te
hakkate snakuulmises, selle orjad te olete, kelle sna te kuulate, kas
patu orjad surmaks vi snakuulmise orjad iguseks?" (Roomlastele
6:16).
Nagu juhtumis rikkusega, vrreldakse siin pattu isandaga, aga neid, kes teeb
pattu - tema orjadega. Kuid mitte kski mistlik nende ridade lugeja ei vta
vastu Pauluse snu, et patt - see on inimene.
VAIMU (hinge) ISIKUSTAMINE:

54

JUMALA VAIM

"Aga kui tema, te vaim, tuleb, siis ta juhatab teid kigesse ttte, sest
tema ei rgi iseenesest" (Johannese 16:13).
Siin rgib Jeesus oma apostlitele, et nad saavad Pha Vaimu ja see
tepoolest toimus Neliphal, nagu on eldud Apostlite teod 2:3-4: "Ja neile
ilmus nagu lhestatud tulekeeli, ja need langesid ksikult igahe peale
nende seast. Ja nad kik said tis Pha Vaimu", mis andis neile
imekspandava ju, luua imelisi tegusid, mis kinnitasid, et nende vim tuleb
Jumalalt. Pha Vaim ei olnud isiksus, see oli jud, kuid kui Jeesus rkis
sellest, siis kasutas isikulist asesna "tema".

SURMA ISIKUSTAMINE:
"Ja ma vaatasin, ja ne: tuhkur hobune, ja kes tema seljas istus, selle
nimi oli Surm" (Ilmutuse 6:8).
IISRAELI RAHVA ISIKUSTAMINE:
"Mina ehitan sind jlle, et sa oleksid les ehitatud, Iisraeli neitsi! Sa
ehid ennast jlle trummidega ..." (Jeremija 31:4). "Ma olen kll
kuulnud, et Efraim haletseb iseennast: "Sina oled mind karistanud ja
ma olen saanud karistuse nagu trges hrjavrss. Too mind tagasi, et
saaksin prduda, sest Sina oled Issand, mu Jumal!" (Jeremija 31:18).
Nende salmide sisu nitab, et prohvet prdub mitte thtthelise,
mittepahelise Efraimi poole, nagu inimese poole, vaid Iisraeli rahva poole,
kes sellisel juhul isikustub samal kujul kui Suurbritannia, mida mnikord
kutsutakse "Britanniaks" vi "John Buliks". Ei ole selliseid inimesi, nagu
see naisterahvas vi see meesterahvas, kuid kui neid mainitakse raamatutes
vi kohatakse piltidel, siis teab igaks, et selle all meldakse Suurbritanniat.
KRISTUSESSE USKUJATE ISIKUSTAMINE.
"Seniks kui me kik juame hisele usule ja Jumala Poja
tunnetusele ning tieks meheks saame Kristuse tisea mtu
mda" (Efeslastele 4:13). "ks ihu" (Efeslastele 4:4). "Aga teie
olete Kristuse ihu ja igaks omast kohast tema liikmed"
(1Korintlastele 12:27). "...Kristus on koguduse pea, tema on ihu
nnistegija" (Efeslastele 5:23. "Tema (Kristus) on ihu - see on
koguduse pea ... Nd ma olen rmus, oma kannatamistes teie
prast, ja mis mul veel puudub Kristuse viletsusest, selle ma tidan
oma lihas tema ihu heaks, mis on kogudus" (Koloslastele 1:18,24).

JUMALA VAIM

55

"Sest ma olen armukade teie prast jumaliku armukadedusega; olen

ma ju teid kihlanud hele ainsale mehele, Kristusele, et teid esitada
temale kui puhast neitsit" (2Korintlastele 11:2). "...Talle pulmad on
tulnud ja tema naine on ennast valmistanud" (Ilmutuse 19:7).
Kik need vrsid oma mratlusega kivad inimeste kohta tervikuna, kes
olid telised usklikud Kristuses ja keda mnikord nimetati kui "kirik", kuigi
seda ei peaks segi ajama mingisuguste tnapeva kirikutega, mis on ammu
lakanud olemast telisteks Kristusesse uskujateks.Telised usklikud, see
thendab neid, kes usuvad telistesse Piibli doktriinidesse, nimetatakse
"puhtad neitsid", mis thendab samal ajal selle elu puhtust, mida nad
peaksid elama; ja kehaliselt nitama sobivust, sest et nagu loomulik keha
omab palju funktsioone, nii ka telisel kirikul on suur vastutus ja ta teostab
erinevaid funktsioone. Kui kirikut nimetatakse "kehaks", siis ei aja mitte
keegi teda segi mingisuguse isikuga; inimesed ei tunnista samuti kuradit vi
saatanat mingisuguse taevaliku "koletisena" vi langenud inglina, kui snad
olid ieti tlgitud vi kui mehed ja naised ei vtnud valesid ideid, mis
tulenesid mdunud pevade valedelt kirikutelt.
Adopteeritud Robert Robertsi raamatust "Ristirahva eksisammud".

KRVALEPIGE 6 : KALVINISM
Mitusada aastat tagasi esitas Kalvin idee meie elu ettemratlusest, nii et
meie hea tahte otsused ei oma mitte mingit thendust meie psteks - me
oleme kas varem ette mratud psteks, vi sellest vlja tugatud. Seda
mtet transformeeriti mitmesse kaasaegsesse ideesse:
- Ei ole mtet vtta ette suuri jupingutusi Piibli ja religiooni ppimiseks,
kuna, kui me oleme mratud psema, siis me pseme igal juhul.
- On olemas olend, keda nimetatakse kuradiks, kes sunnib meid patustama ja
toob meie ellu probleeme, sltumata meie tahtest. Seda vale ettekujutust
arutatakse 6. peatkis.
- Ei ole vaja paluda abi Jumalalt mitmesugustes elu juhtumites, niteks,
ohututu reisi puhul, sest kik on ette mratud. Maailmas on kneknd,
mida vib tihti kuulda lennujaamades: "Kui teie reis peab vljuma, siis ta
vljub".
- Evangeelsed kirikud petavad, et ei ole vimalik uskuda ja mista Piiblit
ilma, et Pha Vaim ei sunniks meid seda tegema.

56

JUMALA VAIM

On mitmeid mistlikke piibellikke phjusi, et lkata mber seda sorti

filosoofia:
- Muutub mttetuks kogu Jumalale kuuletumise kontseptsioon. Piiblis
rgitakse meile pidevalt, et me peame jlgima Jumala kske ja toimides nii,
me vime valmistada Talle rmu vi pettumust. See kskude kontseptsioon
kaotab mtte, kui Jumal sunnib meid olema alandlikud. Kristus pakub
pstet "kigile, kes on Temale snakuulelikud" (Heebrealastele 5:9).
- Heebrealastele 11. peatkis rgitakse, et Jumala sekkumine meie ellu ja
edasine psemise pakkumine meile, sltub meie usust. Paljud Piibli nited
Jumala poole prdumisest, palvega abile rasketel eluhetkedel, kaotavad
mtte, kui kik on varem ette mratud. Sellesarnaselt muutub mttetuks
idee psemisest kui meie usu tulemusest Kristusesse.
- Ristimine on eelduseks psemisele (Markuse 16:16; Johannese 3:3-5).
Kalvinistid eitavad praegu seda. Kuid psemine tehti vimalikuks tnu
Kristusele (2Timoteusele 1:10), aga mitte abstraktse jaotamise
kontseptsioonide tulemusele. Me peame teadlikult sugulustuma Temaga,
tehes seda ristimise teel. Roomlastele 6:15-17 vrssides rgitakse meie
valitsejate vahetusest, patu elust alandlikku ellu leminekust. "Kelle orjaks
te hakkate snakuulmises, selle orjad te olete". See keel - enda andmisest
snakuulmisesse - rgib selgelt meie heast tahtest, vastandiks tingimusteta
mratlusele. Andumine toimub sdame kaudu, kuuletumise lbi,
Evangeeliumi petuse eeskujul (Roomlastele 6:17).
- Jumalal ei oleks vajadust avada meile Oma Sna, kui me oleksime
mingisugusel viisil lpptulemuseks ette mratud. Ei oleks vajadust ka
kuulutamisel; kuid Piibel, nii nagu petustes (manitsustes), nii ka nende
kujukates nidetes, nitab, et lbi Sna kuulutamise tulevad mehed ja naised
psemisele. "Pste Sna" (Apostlite teod 13:26) peab olema lkitatud
inimestele.
- Meie le mistetakse kohut vastavalt meie tegudele (Ilmutuse 22:12).
Miks, kui meie hea tahte teod ei oma psemise puhul thtsust? Paulus tles,
et juudid mistsid end hukka, kui vritud igavesele elule, oma keeldumise
tttu Jumala Snast (Apostlite teod 13:46). Nad mistsid eneste le kohut ja
Jumal ei seganud neid. Kui me rgime, et Jumal on ette mranud mned
inimesed psemisele, kuid teised hukkamistule, siis jreldub sellest, et
Tema sunnib htesid inimesi olema patused ja teisi olema iglased. Aadama
patu tttu "tuli patt kikidesse inimestesse, sest nad kik on pattu teinud"
(Roomlastele 5:12). Selleprast inimesed surevad, see on patu karistus
(Roomlastele 6:23), kuid mitte seeprast, et Jumal sundis neid patustama
mingisugusel ajal - kuni Aadama patuni.

JUMALA VAIM

57

- 1Korintlastele 10. peatkis ja samuti ka paljudes teistes kohtades Piiblis,

rgitakse nendest inimestest minevikus, kes kunagi omasid sugulussuhteid
Jumalaga, kuid hiljem eemaldusid Temast, just nagu hoiatuseks usklikele.
See fakt, et vib "usust taganeda" (Galaatlastele 5:4), thendab psemise
ssteemi puudumist, mille puhul ei ole ige vide: "kord pstetud - igavesti
pstetud", nagu seda kinnitab kalvinism. Me vime olla pstetud ainult sel
juhul, kui me psime alati telises petuses (1Timoteusele 4:16).
- Jeesus rkis selgelt, et Jumala Sna mistmine, sltub mningal mral
meie hea tahte pingutusest. "Kes seda loeb, see pangu thele" (Matteuse
24:15). Sel moel me pame ise mista sna, meid ei sunni keegi seda
tegema. On sarnasus nende snade vahel ja Jeesuse poolt tihti korratud
snade vahel: "Kel on krvad, see kuulgu" vi mistku. Snu,"kel on
krvad, see kuulgu", vrreldakse Jumala Sna lugemisega. Jumala Vaim
ilmutab end vga tugevalt Tema Sna kaudu ja seeprast vis Jeesus elda,
et tema innustatud snad, on "Vaim" (Johannese 6:63). Ei tohi enesele ette
kujutada, et Jumala Vaim ttaks inimese heaks, kui ei prduta Tema Sna
poole, selleks, et sundida inimest olema kuulekas sellele snale.
- "Tulgu, kellel on janu, ja kes tahab, vtku eluvett ilma hinnata" (Ilmutuse
22:17) - nii rgib Evangeelium kigile, kes vastab tema elu snale.

KRVALEPIGE 7 : "SIIS SAATE PHA

VAIMU ANNI" (APOSTLITE TEOD 2:38)
Esinedes suure rahvahulga ees, Neliphal, lpetas Peetrus oma prdumise
salmiga 38, kutsudes ristimisele ja Pha Vaimu ande saamisele. Viide Pha
Vaimu andele oli tehtud seoses sellega, et apostlid kasutasid keelte ande ,
rkides rahvahulgaga erinevates keeltes, selgitades inimestele, et toimides
nii, nad tidavad Joeli prohvetikuulutust, imeliste andide esitamise kohta
(Apostlite teod 2:16-20). Vib oletada, et Peetrus totas imelisi vaimuande
iisraellastele, kes teda kuulasid. Rahvahulk koosnes juudalastest, mitte
paganatest (Apostlite teod 2:5). Joeli prohvetikuulutus, annete
omandamisest, puudutas ennekike juute. Seeprast, tles Peetrus,
prdudes nende poole: "Teie ja teie laste pralt on see totus (Apostlite
teod 2:39), pidades silmas nhtavasti Joeli ennustust, et Vaim valatakse
iisraellaste ja nende laste peale (Apostlite teod 2:17; vrdle Joeli 2:28-32).
Siin vib samuti olla vihje sellele, et nende imeliste annete totus oli
aadresseeritud ainult kahele plvkonnale - neile, kes kuulasid Peetrust ja
nende lastele.

58

JUMALA VAIM

Me nitasime, et esimese sajandi lpuks (s.o. umbes 70 aastat peale Peetruse

knet) anded lpetasid oma olemasolu. Seda kinnitavad samuti ajaloolised
andmed. Selle kahe plvkonna jooksul olid anded samuti ka paganatel:
"Teie ja teie laste pralt on see totus ja kikide pralt, kes on kaugel, keda
iganes Issand, meie Jumal, kutsub enese juurde" (Apostlite teod 2:39).
Prake thelepanu - paganaid kirjeldatakse kui "kes on kaugel" (vrd.
Efeslastele 2:14-17).
Kuid on alust arvata, et sndmused, mida on kirjeldatud Apostlite teod 2.
peatkis, kujutab endast ksnes vikest osa totusest, millest rgitakse Joeli
2. peatkis. Thtsaim ennustuste titumine, toimub peale seda, kui Iisraeli
tungivad vaenlaste ved, kui nad lakse puruks (Joeli 2:20) ja peale selle
iisraellased kahetsevad ja hakkavad elama nnelikus koosluses Jumalaga
(Joeli 2:27). "Ja prast seda snnib, et ma valan oma Vaimu kige liha
peale!" (Joeli 3:1). Selle ajani, kuni ei tideta neid eeltingimusi, ei vi me
oodata Joeli teiste snade titumist, peale nende vikeste sndmuste, mis
toimusid Neliphal, nii nagu seda on kirjeldatud Apostlite teod 2. peatkis.
Totus Vaimu ande saamisest, peale ristimist, vib kia praegu ka meie
kohta. On ks Vaim, kuid ta vib ilmneda erinevaid teid pidi (1Korintlastele
12:4-7; Efeslastele 4:4). Esimesel sajandil toimus see imeliste andide kaudu.
Praegu, kui need on tagasi vetud, on tiesti seaduslik nha "Vaimu annete"
totuste titumist teisel teel. "Pha Vaimu and" vib kia "annina, mis on
Pha Vaim", vi "annina, millest rgib Pha Vaim", see on andestamise ja
pste andele, mida totas hingestatud Jumala Sna. On palju teisi ande
teostumise niteid (see on, siin olevaid snu, omastavas kndes). "Jumala
tundmine" (Koloslastele 1:10) vis thendada tunnetust, mis on Jumalal, vi
teadmisi Jumalast. "Jumala armastus" ja "Kristuse armastus" (1Johannese
4:9; 2Korintlastele 5:14) vivad thendada armastust, mis on Jumalal, ja
Jeesusel meie suhtes, vi armastust, mis on meil nende vastu. "Jumala
Sna"; vib thendada sna Jumala kohta vi sna, mis lhtus Jumalalt.
Pha Vaimu and vib kia selleprast ande kohta, mille Pha Vaim teeb
vimalikuks ja millest ta rgib , kuid samuti ande kohta, mis koosneb Pha
Vaimu just.

Andestus (andeks andmine) - see on Vaimu and?

Roomlastele 5:16 ja 6:23 vrssides kirjeldatakse psemist, kui "andi",
tekitades seejuures vajaduse vrrelda sna "Vaimu and" Apostlite teod 2:38
vrsiga. Tegelikult salmis 2:39 nhtavasti tuuakse esile snad Joeli 2:32,
psemise suhtes, nagu see oleks Vaimu and. Peetruse vihje totatud andele,

JUMALA VAIM

59

neile "kaugetele", hildub snadega Jesaja 57:19 vrsiga: "Rahu, rahu

(Jumala andestuse kaudu) kaugel olijale". Efeslastele 2:8 vrsis kirjeldatakse
andi samuti nagu psemist, aga mni rida allpool eldakse, "et tema lbi on
meil mlemail ligips hes vaimus Isa juurde" (2:18). Seda kinnitatakse
samuti selle faktiga, et vrsid Efeslastele 2:13-17 on koosklas vrsiga
Jesaja 57:19: "Kes enne olite kaugel, Kristuses Jeesuses saanud ligi Kristuse
vere lbi. Sest tema on meie rahu ... Ja tema tuli ning kuulutas rahu teile, kes
olite kaugel, ja rahu neile, kes lhedal olid".
Jesaja 30:1 vrsis sdistatakse iisraellasi andestuse otsimise eest oma enese
tee kaudu, mitte Jumala Vaimu annina: nemad "teevad liidu aga ilma Minu
Vaimuta, lisades (mitte eemaldades) patule patu". Jesaja 44:3 vrss kirjeldab
viimast Iisraeli andestuse peva sellistes snades: "Ma valan janusele vett ja
kuivale voogusid (vaimset platule - Jesaja 53:2); ma valan sinu soo peale
Oma nnistuse". Aabrahami jrglaste nnistus toimub Kristuse kaudu
(Apostlite teod 3:25,26), mida vib vrrelda Vaimu vljavalamisega
iisraellaste peale. Siin tuuakse selgelt esile snad salmidest Joeli 2 ja
Apostlite teod 2. Galaatlastele 3:14 salmis ldistatakse kik see selliste
snadega: "et Aabrahami nnistus saaks paganaile osaks Jeesuses Kristuses
ja me usu kaudu saaksime Vaimu totuse". 1Korintlastele 6:11 salmis
rgitakse meie pattude mahapesemisest "meie Jumala Vaimuga". Lkituses
Roomlastele, mrgitakse vrdsust meie vahel, kes oleme saanud "armu...
lepituse... vaimu" (1:5; 5:11; 8:15), nidates sellega seost vaimu ande
("armu") vahel ja andestuse vahel, mis viib lepituseni. Raske on le hinnata
Uue Testamendi keele ilmekust, vttes thelepanu alla, et nende esimesteks
lugejateks olid iisraellased ja arvestades seda mju, mida osutasid neile
apostlite lkitused. Viiendas Moosese raamatus rgitakse korduvalt ja
Joosua raamatus, Jumala totustest, anda oma rahvale maad - "maa, mille
sinu Issand Jumal annab sulle omandiks". Seda fraasi vib kohata kllalt
tihti Vanas Testamendis.
Uues Testamendis kasutatakse sna "maa" asemel sna "psemine",
jrelikult, Jumala and praeguses perspektiivis koosneb muidugi pattude
andeksandmisest.
Peetrus palus juute, et nad kahetseksid, enne kui nad anded saavad, kuid see
viis isikliku palvuse lugemisele. Nib, et on alust arvata, et Vaimu and - see
on vime kirjeldada vastust palvele. Anda "hid ande palujatele" palves - on
sama, mis anda Pha Vaimu (and) (Matteuse 7:11; vrd. Luuka 11:13).
hemtteliselt on eldud ka Filiplastele 1:19 vrsis: "psteks teie palve
kaudu ja Jeesuse Kristuse Vaimu abil". 1Johannese 3:24 vrsis on samuti
eldud, et Vaim antakse meile meie kuulekuse tulemusel kskudesse; aga
vrsis 22 mrgitakse, et Tema kskude pidamine viib selle saamiseni, mida

60

JUMALA VAIM

palume. Sel moel on meie usaldus phjendatud sellega, kuidas Jumal kuuleb
meie palveid (1Johannese 5:14), aga samuti Vaimu valdamisega
(1Johannese 3:21,24; 4:13). Nagu nha , need vljendid vastavad teine
teisele.
Kreeka sna "charis", mida tihti tlgitakse kui "nnistus", on kasutusel mitte
harva seoses Jumala anniga. "Ent me usume Issanda Jeesuse Kristuse armu
lbi (tasuta) saada ndsaks" (Apostlite teod 15:11). Samal ajal sna
"nnistus", seondub tihti vastusega palvele (niteks Joosua 33:12; 34:9;
4Moosese 32:5; Laulud 84:11; 2Korintlastele 12:9; Heebrealastele 4:16;
Jaakobi 4:6; vrdle salmiga 3). Sakarja 12:10 vrsis rgitakse "nnistuse
vaimu ja armuanni" vljavalamise viimasest pevast iisraellastele. Sellega
ldistub meie mte, et palve (meeleliigutus) on Vaimu ande saamise
phjuseks - andestuse mttes ja et Vaimu andmine toimub vastuseks
palvele, mida kinnitatakse iisraellaste kahetsuse nitega esimesel sajandil ja
viimastel pevadel. Samas mttes rgib ka Paulus "Jumala armuandidest ja
kutsumisest" kahetsusele ja armuandmisele (Roomlastele 11:29).
LOHUTAJA (trstija)
Sama lhenemine vib olla tehtud Lohutaja totuse suhtes, millest on
kirjutatud Johannese 14. ja 16. peatkis. Algselt kis see imeliste judude
kohta, mis anti apostlitele, kuna nemad said esmajrjekorras totused. See
vib samuti kia meie suhtes, tavalises, mitte imeprases mttes. Imelised
jud, mis anti apostlitele, pidid nhtavasti olema; osutama kaasabi (aitama)
neile Evangeeliumi lkituse kirjutamises. Anded pidid "petama teile kik,
mis mina teile olen telnud" (Johannese 14:26). Sna "meelde tuletama"
piirab iseenesest imelise totuse elemendi ulatust, Lohutaja totuses
apostlitele, kes elasid koos Jeesusega tema karjaseameti ajal. Samal ajal,
nagu me nitasime ligus 2.5, on "Lohutaja" totuse keelt kasutatud samuti
ju suhtes kogu Piibli kirjutamisel. Me vime selleprast kokku vtta, et
need, kuid samuti ka teised Vaimu totused, olid tidetud imede nol
esimeses sajandis m.a.j., kuid praegu nad kuuluvad meile kui vaimu ilmutus
Jumala Snas, mis on Piiblis kirja pandud.
Tsi muidugi, et Jumala Vaim avanes vanasti kirjasna kaudu, kuid see oli
ksnes osaline ilmutus, vrreldes selle tiuslikkusega, mis on meil praegu
tielikult kirja pandud Jumala Snas (1Korintlastele 13:9-13). Sellest
jreldub, et ei saanud olla teisi totusi Jumalalt peale annete ravtmist,
seoses Uue Testamendi kirjutamise lpuleviimisega. Kinnitused, mida
sisaldavad Mormoonide raamat ja teised samalaadsed vljaanded sellest, et
Piibel ei sisalda iseeneses tielikku totust, on alusetud. Praegune Vaimu
annete puudumine on kinnituseks, et Piibel on tielikult valmis kirjutatud. Ja

JUMALA VAIM

61

kui me tahame kasutada Jumala totuste kogu tiust, siis me peame

kasutama igat tema osa, nii nagu Vana nii ka Uut Testamenti. Ainult siis
vib Jumala inimene olla samasugune tiuslik, nagu on Jumala tius, mis
avaneb Tema Snas.

KRVALEPIGE 8 : "TUNNUSTHED
JRGIVAD NEID, KES USUVAD" (MARKUSE
16:17)
Nendest snadest tehti jreldus, et iga siiralt usklik inimene saab imelised
anded. Kuid see kinnitab liiga paljut - "vtavad les madusid; ja kui nad
mnd surmajooki joovad, ei tee see neile mitte kahju; haigete peale nad
panevad ked ja need saavad terveks (Markuse 16:18). See - ei ole totus
sellest, mis oleks vinud teoreetiliselt juhtuda, kui usklikul oleks usku
vajalikus mdus; need olid telised (olemasolevad) totused sellest, mida
hakkavad tegema usklikud. Kui sellesarnased teod ei toimu praegust, siis
selle salmi totus ei saa levida meile antud (kesoleval) ajal. Te vite
meenutada, kuidas Paulus hoidis peos mrkmadu ja teda ei hammustatud
(Apostlite teod 28:3-7). See oli selle testuseks, et tema kuulutus oli
Jumalalt.
Kigist jumalainnustuse saanud kristlastest, kes on teatanud, et nad omavad
andi ei ole viimase saja aasta jooksul mitte keegi reaalselt kinnitanud sellise
ju kasutusele vttu. Kui iga usklik ei saa teostada sellise suurusega
tunnusthti, siis ei saa see totus teostuda praegust. See kinnitab meie
jreldust, mille me tegime meie Piibli levaatest Vaimu suhtes.
Selliseid imelisi ande omasid vara-kristlased, usklikud, esimesel sajandil
m.a.j., kuid need vaimuanded lpetasid oma tegevuse ja olid ra vetud
peale selle, kui oli lpule viidud Uue Testamendi Phakirja kirjutamine.
Markuse 16. peatki viimane salm annab alust melda, et imed, mis
"jrgnesid" usklikele, olid mratud spetsiaalselt Evangeeliumi suulise sna
kinnitamiseks: "Tunnusthed jrgivad neid, kes usuvad ... Nemad lksid
vlja ja jutlustasid igal pool. Ja Issand ttas hes nendega ning kinnitas
sna tunnusthtedega" (Markuse 16:17,20). Kuid, kui vaid see suusnaline
sna oli tielikult kirja pandud, nii nagu me seda praegu omame Uue
Testamendi nol, kadus ra imeliste tunnusthtede vajadus, et jrgida
usklikke.

62

JUMALA VAIM

MRKUS:
Phade andide omamise kinnitused said nii laiaulatuslikuks, et 1989. aastal
toimus kaks hiskondlikku arutlust Jumalavaimu Kiriku pastori, John
Lailikase ja kahe Kristadelflase, John Allfry ja nende ridade autori vahel.
Arutluse teemaks oli : "Kas praegu on olemas Pha Vaimu imeliste annete
omajaid?" Kutsed olid saadetud paljudele kirikutele le kogu Suurbritannia.
Selle tulemusena kogunes le 1000 inimese suurune auditoorium. Tuleb
tunnistada, et oli esitatud kige parem annete omamise "tendus" antud ajal.
Protokolli koopiat vib saada aadressil The Christadelphians, 49 The
Woodfields, South Croydon, Surrey England CR2 0HJ

JUMALA VAIM

63

PEATKK 2: KSIMUSED
1. Missugused allpool toodud snadest assotseeruvad snaga "Hing"?
a) Jud
b) Pha
c) Hingus
d) Tolm
2. Mis on Pha Hing?
a) Isiksus
b) Jud
c) Jumala jud, mis on suunatud spetsiaalse eesmrgi teostamisele
d) Kolmainsuse osa
3. Kuidas Piibel kirjutati?
a) Inimesed tid esile oma isiklikke mtteid
b) Inimesed kirjutasid sellest, mida mtleb Jumal
c) Inimeste innustuse kaudu Jumala Vaimuga
d) Mingi osa oli innustatud aga teised osad ei olnud sellised
4. Millised allpool toodud videtest nitavad phjusi, miks valati vlja
Vaimu andeid?
a) Et kinnitada Evangeeliumi snalist kuulutamist
b) Varase kiriku laiemale levitamisele
c) Et sundida inimesi vagadusele
d) Et psta apostleid raskustest
5. Kust me vime teada saada Jumala Tde?
a) Osalt Piiblist, osalt isikliku mttetegevuse teel
b) Phast Vaimust, mis rgib meiega vahetult, peale selle, et me
loeme Piiblit
c) ksnes Piiblist
d) Phakutelt
6. Nimetage mned Vaimu anded, mis eksisteerisid esimesel sajandil m.a.j.?
7. Millal olid need ra vetud? Kas on neid vimalik praegu omada?
8. Kuidas vib Pha Vaim tegutseda meie elus praegu?

KOLMAS PEATKK
JUMALA TOTUSED

60 JUMALA TOTUSED

3.1 JUMALA TOTUSED: SISSEJUHATUS

Niisiis, meie pingute kigus me rkisime kllalt ksikasjalikult Jumala
olemusest ja Tema tegudest. Me selgitasime vlja rea raskemaid ksimusi.
Nd pame me objektiivselt vaadelda seda, mida totas "Issand neile, kes
Teda armastavad" (Jakoobuse 1:12;2:5) Tema ksusnade pidamise eest
(Johannese 14:15).
Jumala totused Vanas Testamendis kujutavad endast telist kristlikku
lootust. Kige otsustavamal momendil, kui otsustamisel oli tema saatus
kohtus, rkis Paulus tulevasest tasust, mille nimel ta oli valmis kaotama
kik oma elus: "Ja nd ma seisan kohtu ees lootuse prast selle totuse
peale, mille Jumal on annud meie esiisadele. Selle lootuse prast ... tstavad
juudid kaebust minu peale!" (Apostlite teod 26:6,7). Ta veetis suure osa oma
elust, kuulutades rmsaid uudiseid (Evangeeliumi) - "totusest, mis anti
isadele", mille Jumal titis, ratades Jeesuse (Apostlite teod 13:32). Paulus
selgitas, et usk Jumala totustesse, andis talle lootust surmast rkamiseks
(Apostlite teod 26:6-8, vrd. 23:8), teadmise teisest Jeesuse tulekust, kohtust
ja Jumala Kuningriigi saabumisest (Apostlite teod 24:25; 28:20,31).
Kike seda silitab mt, sellest, et Vana Testament - on ainult katkendlik
Iisraeli ajalugu, mis ei rgi igavesest elust. Kuid 2000 aastat tagasi ei olnud
Jumala otsus ootamatu ,Tema totuste kohta meie igavesele elule, Jeesuse
lbi. See kavatsus oli Tal algusest peale:-"Igavese elu lootuses, mille Jumal, kes ei valeta, on totanud enne
igavesi aegu - omal ajal aga tegi Tema oma sna avalikuks
jutlustamises, mis minu ktte on usaldatud Jumala, meie nnistegija
ksul" (Tiituse 1:23).
-"Ja elu ilmus, ja me oleme ninud ja tunnistame ja kuulutame teile
seda igavest elu, mis oli Isa juures ja ilmus meile" (1Johannese 1:2).
Vttes thelepanu alla selle, et Jumalal oli kavas Oma inimestele pakkuda
igavest elu maailma loomise algusest peale, me loeme vheusutavaks, et Ta
vaikiks sellest kogu inimestega lbikimise aja jooksul, 4000 aasta vltel,
millest rgitakse Vanas Testamendis. Faktiliselt kubiseb Vana Testament
ennustustest ja totustest, millest igaks annab palju ksikasju selle lootuse
kohta, mille Jumal valmistas Oma inimeste jaoks. Selleprast on meie
psemiseks thtis, saada aru Jumala totustest, mis olid antud juudi isadele;
seda enam, et Paulus tuletas meelde usklikele Efesoses seda, et selle ajani,

JUMALA TOTUSED

61

kui nad said sellest teada: "olite lahus Kristusest, kaugel ra Iisraeli
kodakondsete igusest ja vrad totuse lepingule, ilma lootuseta ja ilma
Jumalata siin maailmas" (Efeslastele 2:12). Vheusutav, et nende eelnev
paganlik usk, andis neile mingit lootust ja teadmisi Jumalast. Selles sisaldub
tsine thendus Jumala totuste mittemistmises, millest rgitakse Vanas
Testamendis - faktiliselt, "mitte omada lootust ja olla paganatena ilmas.
Pidage meeles, et Paulus jagas kristlikku lootust, nagu lootuse totust, nagu
"totust, mille Jumal on annud meie esiisadele" (Apostlite teod 26:6).
Kahetsust tekitab see fakt, et ainult vike hulk kirikuid, prab thelepanu
neile kohtadele, Vanas Testamendis. "Ristirahvas" on degenereerunud
religiooni, mis on rajatud Uuele Testamendile, kuid ka sel juhul ta kasutab
ainult thist osa salmidest selles. Jeesus tles selle kohta selgelt nii:
"Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, ei nad veenduks ka, kui
keegi surnuist les tuseks!" (Luuka 16:31).
Mned inimesed arvasid, et neile piisab ksnes usust Jeesuse lestusmisse
(vt. Luuka 16:30), kuid Jeesus tles, et sellest ei piisa kui sa ei tunne
phjalikult Vana Testamenti.
Jesus selgitas, et apostlite usu kadumine peale tema risti lmist, oli esile
kutsutud nende pealiskaudsest suhtumisest Vanasse Testamenti:"Tema tles neile: "Oh te mistmatud ja sdamest pikaldased uskuma
seda kike, mis prohvetid on rkinud! Eks Kristus pidanud seda
kannatama ja oma auhiilgusse minema?" Ja ta hakkas peale
Moosesest ja kigist prohveteist ja seletas neile, mis temast kigis
kirjades oli teldud." (Luuka 24:25-27).
Prake thelepanu allakriipsutustele, et kogu Vana Testament rgib
Temast. Asi pole selles, et apostlid ei lugenud kunagi vi ei kuulnud Vana
Testamendi snu, vaid nad ei mistnud nende sgavat thendust. Telise
usu kinnitamiseks, on ennekike - tarvis mista ieti Jumala Sna, kui teda
lihtsalt lugeda. Juudid suhtusid fanaatiliselt Vana Testamendi lugemisse
(Apostlite teod 15:21), kuid, kuna nad ei saanud aru tema suhtest Jeesusesse
ja tema Evangeeliumisse, siis nad faktiliselt ei uskunud Vanasse Testamenti
ja selleprast tles Jeesus neile:"Sest kui te usuksite Moosest, usuksite te ka mind; sest tema on
kirjutanud minust. Aga kui te tema kirju ei usu, kuidas te siis usuksite
minu snu?" (Johannese 5:46,47).

62 JUMALA TOTUSED

Vaatamata kogu nende Piibli lugemisele, nad lihtsalt ei ninud reaalset

snumit selles Jeesusest, kuigi neile meeldis mte kohustuslikust pstest.
Jeesus pidi neile tlema:"Uurige phi kirju (s.t. lugege neid thelepanelikult), sest te arvate
enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad minust"
(Johannese 5:39).
Ja nii vib olla paljude inimestega, kellel on pealiskaudsed teadmised
mningatest Vana Testamendi kohtadest ja olukordadest; sest et nende
teadmine on saavutatud juhuslike vljavtetega kirja klgedelt. Kristuse ja
Evangeeliumi imelised snad "Jumala Kuningriigist" libisevad endiselt
meist mda. Antud peatkis tehakse katset, tuua vlja sellised inimesed
taolisest seisukorrast Vana Testamendi philiste totuste reaalse mtte
avamise teel:- Eedeni aias
- Noale
- Aabramile
- Taavetile
Nende totuste kirjeldus on toodud ra esimeses viies Piibliraamatus
(1Moosese - 5Moosese), mis olid kirjutatud Moosese poolt ja Vanas
Testamendis - prohvetite raamatutes. Kik, kristliku evangeeliumi
elemendid on siin ra toodud. Paulus selgitas, et tema kuulutus ei too esile
midagi uut, "peale selle, mis prohvetid ja Mooses on rkinud tulevasist
asjust, et Kristus pidi kannatama ja esimesena surnuist les tusma ning
kuulutama valgust (niihsti juutidele kui paganaile) rahvastele" (Apostlite
teod 26:22,23). Ja oma viimastel pevadel ji Pauluse laul ikka endiselt
samasuguseks: "Neile ta seletas Jumalariiki ning meelitas hommikust htuni
neid uskuma Moosese ksupetust ja prohvetitest (Jeesusest)" (Apostlite
teod 28:23).
Pauluse, selle lisuure kristlase lootus, peaks olema meie lootuseks; niisama
hsti kui ta oli lootustandvaks valguseks tema elutunneli lpus, peaks ta
olema igal tsisel kristlasel. Sel moel innustatud, vime me praegust uurida
phakirja".

3.2 TOTUSED EEDENIS.

JUMALA TOTUSED

63

Liigutav jutustus inimese langemisest on toodud 1Moosese raamatu 3.

peatkis. Madu oli neetud selle eest, et ta tlgendas valesti Jumala Sna ja
viis kiusatusse Eeva, et ta ei alluks sellele snale. Oma allumatuse eest said
mees ja naine karistada. Kuid lootuskiir ilmub sellesse pimedasse pilti, kui
Jumal rgib maole:
"Ja ma tstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema
seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad"
(1Moosese 3:15).
See salm on vga lakooniline; me pame anda sellesse kuuluvatele
erinevatele snadele mratlust (definitsiooni). Sna "seeme" all meldakse
jreltulijat vi last, aga teda vib seostada ka inimestega, kundlaksmratud
"seemnega". Hiljem me neme, et Aabrami seemneks oli Jeesus (ptk. 3:16),
kuid kui me seisame Kristuses ristimise lbi, siis saame ka meie seemneks
(Galaatlastele 3:27-29). Sna "seeme" vib samuti vljendada ka seemne
ideed (1Peetruse 1:23). Teline seeme omab oma isa iseloomujooni.
Mao seeme kib seeprast seemne kohta, sest tal on prilik sarnasus maoga,
sest ta:- moonutab Jumala Sna
- valetab
- juhib teisi pattu.
Kuuendas peatkis neme, et otseses thenduses ei peeta silmas inimest, kes
seda teeb, kuid meie sees on
- "meie vana inimene" keha (Roomlastele 6:6)
- "vaimne inimene" (1Korintlastele 2:14)
- "vana inimene, lagunev ahvatlevates kiusatustes" (Efeslastele 4:22)
- "vana inimene oma tegudega" (Koloslastele 3:9).
See patu "inimene", kes asub meie sisemuses, on piibli "kurat", mao seeme.
Naise seeme thendab erilist individuaalset isikut - "sina (mao seeme)
salvad teda kannast" (1Moosese 3:15). See inimene hakkab pidevalt mao
seemet purustama, s.o., patt - tema "purustab su pea". Lk mao pea pihta,
thendab surmavat lki, kuna maol on sda peas. Ainuke inimene, kes oli
teline kandidaat naise seemnele, oli Issand Jeesus Kristus.
"Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, kes hvitas surma
(ristil) ja jrelikult patu ju (Roomlastele 6:23) ja on toonud valge ette elu ja
kadumatu plve, evangeeliumi kaudu" (2Timoteusele 1:10).
"Jumal lkitas Oma Poja patuse liha kujul ja patu prast ning mistis patu
hukka liha sees", see thendab piibli kuradi, mao seemne (Roomlastele 8:3).

64 JUMALA TOTUSED

Jeesus ilmus selleks, et vtta meie patud" (1Johannese 3:5).

"Sa pead temale nimeks panema Jeesus (Pstja); sest tema pstab oma
rahva nende pattudest" (Matteuse 1:21).
Jeesus oli testi sndinud naisest (Galaatlastele 4:4); ta oli Maarja poeg,
kuid tema isaks oli Jumal. Selles thenduses oli ta naise poeg, kuigi oli
loodud Jumala poolt sellisel viisil, nagu ei oldud loodud ilmas htki teist
inimest. Naise seeme vib aegajalt nakatuda patust, mao seemnest - "sa
salvad tema kanda" (1Moosese 3:15). Mao hammustus kannast, kujutab
endast tavaliselt kerget haava, vrreldes surmava lgiga mao pea pihta.
Paljudel meie vljenditel on juured piiblist; snad "l teda vastu pead" (see
on peata tielikult vi lpeta midagi), nhtavasti, meldakse selles
ennustuses Jeesust, kes lb madu phe. Patu hukkamist, mao seemne
hukkamist oli teostunud ennekike lbi Kristuse ristisurma. Prake
thelepanu, et lalpool tsiteeritud vrsid rgivad Kristuse vidust mineviku
vormis. Ajutine haav kanda, mis ldi Jeesusele, on jrelikult viide tema
kolmepevasele surmale. Tema lestusmine kinnitas, et see oli ksnes
ajutine haav, vrreldes surmava lgiga, mille ta andis patule. On huvitav
mrkida, et piiblivlised, ajaloolised andmed mrgivad, et ristisurma ohvrid
ldi naeltega lbi kandade puust alusele. Sel moel oli Jeesust "salvatud
kanda" oma surma lbi. Joosua 53:4,5 salmid rgivad, et Kristus oli
"nustunud" Jumalaga oma surmaga ristil. See kib vahetult ettekuulutuse
kohta 1Moosese 3:15, mis rgib sellest, et Kristust salvab mao seeme.
Jumal li kurja, vahendiks, mille kaudu katsetada Kristust. Teda
kirjeldatakse siin kui Kristuse andjat piinadesse (Jesaja 53:10), kes juhib
kurjuse jude, mis piinasid Tema Poega. Samal viisil loob Jumal
vahendajana kurja, allutades katsumustele igahe Oma lastest.

KONFLIKT TNAPEVAL
Teil vib tekkida ksimus:"Kui Jeesus purustas patu ja surma (mao seemne),
siis, miks need nhtused ikka veel eksisteerivad praegu?" Vastus seisneb
selles, et ristil hvitas Jeesus patu ju iseeneses: ettekuulutus 1Moosese 3:15
rgib ennekike konfliktist Jeesuse ja patu vahel. Nd thendab see seda,
et kuna Kristus kutsub meid hinema tema viduga ,siis vime me
lpptulemuseks samuti vita patu ja surma. Kuigi patule ja surmale
allutatakse samuti telisi usklikke, oma sidemete kaudu naise seemnega;
vivad nad ristimise vahendusel Kristusesse (Galaatlastele 3:27-29), saada

JUMALA TOTUSED

65

oma pattudele andestuse ja lppude lpuks olla pstetud surmast,

surmast,mis on patu lpptulemus. Sel moel lammutas Jeesus surma ristil,
perspektiivis (2Timoteusele 1:10); ja ksnes siis, kui titub Jumala kavatsus
maaga, Kristuse tuhandeaastase valitsemise lpul, lakkavad inimesed
faktiliselt suremast - surm kaob maa pealt: "Sest tema peab valitsema, kuni
ta on pannud kik vaenlased Tema jalge alla. Viimane vaenlane, kellele ots
tehakse, on surm!" (1Korintlastele 15:25,26).
Kui meid hakatakse "ristima Kristusesse", siis sellised totused Jeesusest,
nagu 1Moosese 3:15-es, hakkavad samuti kehtima meie kohta isiklikult.
Ndsest ei saa need olla ksnes huvitavad kohad Piiblist; need
ettekuulutused ja totused on antud vahetult meile. Naise seemnena, kogeme
meie samuti eneses patu vitu meie le, lhikesel ajavahemikul. Kui Issand
ei prdu tagasi meie elu jooksul, oleme me samuti salvatud kannast, nagu
see oli Kristusega ja sureme samuti. Kuid kui me tepoolest oleme naise
seeme, siis saab see "haav" olema ainult ajutine. Need, keda ristitakse
Kristusesse vee alla matmisega, seovad end tema surmaga ja
lestusmisega, mida smboliseerib veest vljatulemine (vt. Roomlastele
6:3-5).
Kui me esindame telist naise seemet, siis meie elu hakkab 1Moosese 3:15
snul - alati olema pidev konflikti tunne, "vitlus" meie sees, ige ja vale
vahel. Suur apostel Paulus kirjeldas peaaegu skisofreeniliselt konflikti, patu
ja tema enese vahel, mis pulbitses tema sisemuses (Roomlastele 7:14-25).
Prast ristimist Kristusesse, see konflikt patuga, mis loomulikult toimub
meie sees, suureneb, ja hakkab pidevalt kasvama kigi meie pevade
jooksul. hest kljest on ta raske, selleprast, et patu jud on hiiglasuur.
Kuid teisest kljest, see konflikt ei olegi nii suure thtsusega, kuna me
teame, et me oleme Kristuses, kes juba vitles ja vitis sellises konfliktis.
Prake thelepanu, et usklikke kirjeldatakse nagu naist, Efeslastele 5:23-32
vrssides; see on , olles naise seeme, oleme me samuti nagu naised.
Samal viisil, nagu naise seeme kujutab endast Jesust, kuid samuti ka neid
inimesi, kes pavad omandada tema iseloomujooni, nii ka mao seeme
kujutab endast pattu (piibellikku "kuradit") ja neid inimesi, kes nitavad
avalikult patu ja mao iseloomu jooni. Sellised inimesed ilmutavad
hoolimatust vi moonutavad Jumala Sna ja lppude lpuks viib see neid
hbistavasse pattu ja Jumala hukkamistuni, mis toimuski Aadama ja
Eevaga. Nii nagu Juudid olid inimesed, kes faktiliselt andsid Jeesuse surma,
see on , salvasid naise seemet kanda, siis peaks oletama, et nad olid mao
seemne esmaseks niteks. Seda kinnitavad Ristija Johannes ja Jeesus:-

66 JUMALA TOTUSED

Aga nhes palju varisere ja sadusere tulevat ristimisele, tles ta neile:

"Te rstikute sigitis, kes on teile mrku annud pgeneda tulevase viha
eest?" (Matteuse 3:7).
"Et aga Jeesus nende mtteid mistis, tles ta neile ... Te rstikute
sigitis, kuidas te vite rkida head, kui te olete kurjad?" (Matteuse
12:25,34).
Maailm, isegi religioosne maailm, omab selliseid mao iseloomujooni. Ainult
Jeesusesse ristitud inimesed on hendatud naise seemnega; kik teised,
kujutavad endast erineval astmel mao seemet. Allpool tuuakse niteid,
kuidas Jeesus suhtus inimestesse, kes olid mao seeme:- Ta kuulutas meile armastuse ja isikliku osavtu vaimus, ja samal
ajal...
- Ta ei lasknud nende teedel ja mtetel mjutada teda, ja ...
- Ta nitas neile Jumala armastavat iseloomu omaenda elu eeskujul.
Ja vaatamata sellele, nad vihkasid teda. Nad kadestasid teda, tema enda
jupingutuste prast, olla kuulekas Jumalale. Isegi tema pere (Johannese
7:5; Markuse 3:21) ja lhedased sbrad (Johannese 6:66) seadsid talle
tkkeid, ja mned lksid tema juurest pris ra. Paulus koges sedasama ja ta
kaebas neile, kes kord olid temaga igas olukorras:"Kas minust tepoolest sai teie vaenlane, rkides teile ttt?"
(Galaatlastele 4:16).
Tde ei ole kunagi populaarne; teades seda ja elades nii, nagu me peame
elama, me loome alati enesele mingisuguse probleemi, mis viib meid isegi
jlitatava rolli:"Aga nnda nagu tol ajal see, kes oli snnitatud liha jrele, taga
kiusas seda, kes oli sndinud vaimu jrele (Jumala elava ja psiva
Sna jrele - 1Peetruse 1:23) on see ka nd" (Galaatlastele 4:29).
Kui me tepoolest hinesime Kristusega, siis me peame kogema tema
mningaid kannatusi, nii et me saaksime samuti jagada tema kuulsat tasu. Ja
jlle annab Paulus meile letamatu nite selle kohta:"Ustav on see sna: kui me hes temaga oleme surnud, siis me ka
elame hes temaga, kui me hes kannatame, siis me ka valitseme
hes temaga ... Sel phjusel ma talun kike" (2Timoteusele 2:10-12).
"On nemad mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga ... Aga
seda kike teevad nad teile minu nime prast" (Johannese 15:20,21).

JUMALA TOTUSED

67

"See on, seeprast, et me oleme ristitud Issand Jeesuse nimesse"

(Apostlite teod 2:38; 8:16).
Lugedes taolisi vrsse, tunned tahtmatult soovi elda: "Kui see on see, mis
on seotud Jeesusega, naise seemnega, siis mina eelistaks mitte siduda end
kige sellega".
Kuid muidugi ei oodata meilt kunagi, et me teeksime seda, mis ei ole meile
judu mda. Kuigi eneseohverdust nutakse nimelt selleks, et hineda
tielikult Kristusega; toob meie seos temaga, meile sellise suure tasu, "et
need kannatused, mida me tunneme praegu, ei ole mingil mral
vrreldavad selle kuulsusega, mis avaneb meis". Ja tema eneseohverdus
aitab isegi praegu, meie abipalvetega, le saada eluraskustest ja juda
Jumalani. Ja lisage sellele jrgnev tasu totus, mida kriipsutatakse eriti alla
paljude kristadelflaste Piiblites:"Ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda,
vaid hes kiusatusega valmistab ka vljapsu, nnda, et te
suudaksite kanda" (1Korintlastele 10:13).
"Seda ma olen teile rkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas on
teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ra vitnud"
(Johannese 16:33).
"Mis me siis tleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes vib
olla meie vastu?" (Roomlastele 8:31).

3.3 TOTUSED NOALE

Inimajaloo arenemise mtu mda, peale selle, kui elasid Aadam ja Eeva,
muutus inimene ha enam rikutuks. Sndmused arenesid sellises suunas, et
tsivilisatsioon saavutas moraalse degratsiooni staadiumi ja siis otsustas
Jumal hvitada maamunalt kik liha; vlja arvatud Noa ja tema pere
(1Moosese 6:5-8).
Jumal kskis Noal ehitada omale laev, milles ta oma perega, kuid ka igat
liiki loomade esindajatega, hakkab elama leilmse veeuputuse ajal. Tuleb

68 JUMALA TOTUSED

mrkida, et peale selle uputuse kirjelduse Piiblis, on kllaldane kogus

teaduslikku materjali, mis kinnitavad kindlalt lemaailmset veeuputust.
Prake thelepanu, et maa (see on otseselt meie planeet) ei hvinenud;
hvines rikutud inimhiskond, mis sellel oli, "ja heitis hinge kik liha, mis
maa peal liikus" (1Moosese 7:21). Jeesus (Matteuse 24:37) ja Peetrus
(2Peetruse 3:6-12) ngid kohtus, mis toimus Noa ajal - selle kohtu
peegeldust, mis toimub Kristuse teise tuleku ajal. Selline, mtlematult
rikutud inimkond, Noa ajal, on vrdluseks meie kaasaegse maailmaga, kellel
seisab ees karistus, Kristuse prdumisel.
Inimeste suure pattulangemise tttu, aga samuti meie planeedi kuulumisest
enesehvitamise programmi, kasvab usk isegi kristlaste hulgas sellesse, et
meie maa hvib. Selline arutlus demonstreerib selgelt tielikku, peamist,
Piiblisnumi mittetundmist, et Jumal ilmutab pidevat thelepanu meie
planeedi tegevusele, ja et Jeesus Kristus tuleb varsti tagasi, et taastada siin,
maa peal, Jumala Kuningriik. Kui inimesel lubatakse hvitada oma planeet,
siis ei saa need totused tituda. Osas 4.7 ja peatkis 5, tuuakse kaalukaid
tendeid selle kohta, et Jumala Kuningriik saab olema maa peal. Antud
momendil tuuakse tenduseks, et maa ja pikesessteem ei hvine, mitmeid
like Piiblist:- "Ja tema ehitas oma phamu nagu taeva krguse, nagu ilmamaa,
mille ta on rajanud igaveseks!" (Laulud 78:69).
- "Maa psib igavesti!" (Koguja 1:4).
- "Pike ja kuu .. thed .. taevad .. Tema .. pstitas nad alaliseks ja
igaveseks; tema andis mruse ja sellest nad ei astu le" (Laulud 148:
3-6).
- "Maa on tis Jehoova tundmist - otsegu veed katavad merephja"
(Jesaja 11:9; 4Moosese 14:21) - on raske ette kujutada, et Jumal
lubab maal end hvitada. See totus ei ole veel titunud.
-"Tema, Jumal, maa vormija ning valmistaja; ei loonud seda thjaks,
vaid on valmistanud, et seal elataks" (Jesaja 45:18). Kui Jumal li
maa, et nha ainult tema hvimist, siis oli Tema looming asjatu.

JUMALA TOTUSED

69

Kuid prdume tagasi 1Moosese raamatu juurde, milles Jumal totas kike
seda Noale. Kui Noa hakkas jlle elama uues maailmas, mille li uputus, oli
temal nhtavasti hirm teisest - ldisest purustusest. Iga kord, kui algas sadu
(peale uputust), pidi see mte tulema talle nhtavasti phe. Selleprast andis
Jumal totuse (rida lubadusi), et see ei kordu enam iialgi:"Mina teen lepingu teiega .. Ma teen teiega lepingu, (prake
thelepanu sellele imele - Jumal, prdudes sureliku inimese poole, et
anda talle totused, kasutas nimisna "Mina"), et enam ei hvitata
kike liha uputuse veega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma"
(1Moosese 9:9-12).
Seda totust kinnitati vikerkaarega:"Kui ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nhakse vikerkaart, ma
mtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel ..
See on lepingu this" (1Moosese 9:13-17).
Kui see on igavene leping Jumala ja inimeste vahel ja elajate vahel, siis
sellest jreldub, et maa peal peavad elama igavesti nii inimesed kui loomad.
See on iseenesest, tenduseks, et Jumala Kuningriik saab olema ennem maa
peal, kui taevas.
Sellisel moel, kujutab totus Noale iseenesest Kuningriigi Evangeeliumi
alust; see nitab, millist suurt thelepanu phendab Jumal meie planeedile ja
kuidas Ta toob esile kavatsusi igavesele elule sellel. Isegi raevus peab ta
meeles kaastunnet (Habakuk 3:2), ja selline on Tema armastus, et Ta
hoolitseb isegi enda loodu eest loomariigis (1Korintlastele 9:9; vrd. Joona
4:11).

3.4 LUBADUSED AABRAMILE.

Evangeelium, mida kuulutasid Jeesus ja apostlid, ei erinenud phimtteliselt
sellest, mida teadis Aabram. Jumal kuulutas kike seda Aabramile ette, mis
on eldud meile Phakirja kaudu (Galaatlastele 3:8). Kui me teame, mis oli
Aabramile eldud, siis on meil philine ettekujutus kristlikust
Evangeeliumist olemas. Peale selle on veel teisi viiteid sellele, et
"Evangeelium" ei ole selline hea snum, mis algas Jeesuse aegadel:- "Me kuulutame teile selle hea snumi, totuse, mis anti meie
esiisadele, et Jumal selle on titnud" (Apostlite teod 13:32).

70 JUMALA TOTUSED

- "Paulus, Jeesuse Kristuse ori, kutsutud apostel, valitud Jumala

kuulutajaks, keda Jumal enne totas oma ennustajate (nit. Aabram, 1Moosese 20:7) phades kirjades" (Roomlastele 1:1,2).
- "Selleks on surnuile kuulutatud" (1Peetruse 4:6).
- See on usklikele, kes elasid ja surid kuni esimese sajandini m.a.j.
- "Sest on kuulutatud meile nnda nagu neilegi" (Heebrealastele 4:2)
- s.o. iisraellastele krbes.
Totustes Aabramile on kaks phiteemat: 1) "Aabrami seemne kohta
(erilisest jrglasest) ja 2) Aabramile totatud maast.
Alguses elas Aabram Uri linnas, itsvas linnas, mis praegu asub Iraagis.
Kaasaegne arheoloogia annab tunnistust krgest tsivilisatsiooni tasemest,
mis oli Aabrami ajaks saavutatud. Oli arenenud: panga ssteem, kodanike
teenindus ja vastav infrastruktuur. Mitte teades midagi muud, elas Aabram
selles linnas; niipalju kui meie teame, ilmaliku inimesena (paganana).
Kuid siis tuli talle Jumala ebatavaline kutse - jtta maha kindlustatud heaolu
elu ja asuda rnnakule, totatud maale. Kuid ei olnud tit selgust, kus asub
see maa ja mida ta enesest kujutab. Lpptulemusena oli see rnnak 1500
miili (2400 km) kaugusele. See maa oli Kaanan - kaasaegne Iisrael.
Aabrami elu vltel ilmus Jumal mitmeid kordi tema ette, korrares ja
laiendades talle Oma totusi. Need totused moodustavad Kristuse
Evangeeliumi alustoed. Nagu telised kristlased, vtame me vastu sellesama
kutse, millega oli Aabrami poole prdutud, jtta maha meie olemasolevad
teod ja minna edasi, elades usus - Jumala Sna jrele, ja vtta Jumala totusi
sellistena nagu nad on. Me vime enestele hsti ette kujutada, kuidas
Aabram mtiskles totuste le oma rnnaku ajal. "Usu lbi kuulas Aabram
sna, kui teda kutsuti vlja minema (Uri linnast), paika (Kaanani maale),
mille ta pidi saama prandiks; ja ta lks vlja, teadmata, kuhu ta lheb"
(Heebrealastele 11:8).
Kui me esmakordselt mtleme Jumala totustest, ei tea ka meie tpselt,
mida kujutab enesest Jumala Kuningriigi totatud maa. Kuid meie usk
Jumala Snasse, peab olema selline, et meie ka meelsasti kuuletuksime.
Aabram ei olnud kahtlev variser, kellel polnud midagi muud teha kui
kasutada nende totustega etteantud juhust. Tema sidemed ja mbrus olid
paljus meie omade sarnased. Me vime end mtelda Aabrami asemele, kui
raske oleks meil vastu vtta sellist erutavat otsust, et jrgida Jumala totusi
ja suunduda kaugele ja tundmatule rnnakule. Tuleks kohtuda tkollegide

JUMALA TOTUSED

71

imelike pilkudega, naabrite mittekahemtteliste vaadetega ("Ta on

religioonist pimestatud..") ... kik see oli tuttav Aabramile. Oli tarvis suurt
tahtejudu ja tervet mistust, et vtta vastu iget otsust ja hiljem see tide
viia. Ja ainsaks stiimuliks, paljude raskuste letamisel, tema mitmeaastase
rnnaku ajal, olid totuse snad. Ta nhtavasti titis nendega mlu ja iga
pev mtiskles nende telise thenduse le.
Ilmutades samasugust usku ja tegutsedes sellele vastavalt, vime me saada
samasuguse au osaliseks nagu Aabram - olla Jumala sbrad (Jesaja 41:8),
tunda Teda (1Moosese 18:17) ja omada kindlat lootust igavesele elule
Jumala Kuningriigis. Me tahame jlle alla kriipsutada, et Kristuse
Evangeelium phineb nendel totustel Aabramile. Et teliselt uskuda
kristlikusse snumisse, peame me samuti teadma raudselt, totusi, mis oli
Jumal andnud Aabramile. Ilma nendeta ei ole meie usk - usk.
Thelepanelike, janunevate silmadega, peame me lugema ja le lugema
dialooge, Jumala ja Aabrami vahel.
MAA
1) "Mine omalt maalt, ... maale, mille ma sulle nitan" (1Moosese
12:1).
2) "Ja ta rndas peatuspaigast teise ... Peeteli poole (Iisraeli keskossa)
... Ja Issand tles Aabramile ... Tsta nd oma silmad les ja vaata
paigast, kus sa oled, phja ja luna ja hommiku ja htu poole, sest
kogu maa, mida sa ned, ma annan sinule ja su soole igaveseks
ajaks!" (1Moosese 13:3,14,15,17). Vta ktte, ki maa lbi pikuti ja
piki, sest ma annan selle sinule.
3) "Issand tegi Aabramiga lepingu ja tles:"Sinu soole ma annan
sellesinase maa Egiptuse ojast suure jeni, Frati jeni" (1Moosese
15:18).
4) "Ja ma annan sinule ja su soole prast sind selle maa, kus sa
vrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks" (1Moosese
17:8).
5) "Sest see totus (Aabramile ja tema seemnele) ei antud temale ega
tema soole mitte ksu lbi, vaid usu iguse kaudu." (Roomlastele
4:13).
Me neme totuste kasvu Aabramile:1) On maa, millesse Ma tahaksin, et sa lheks.
2) "Kogu maa, mida sa ned, annan Ma sulle ja sinu soole igaveseks".

72 JUMALA TOTUSED

Prake thelepanu, kuidas seda totust igavesest elust teatatakse ilma

romantilise oreoolita ja lespuhutuseta; inimene - kirjanik, tooks need snad
kuuldavale kahtlematult suurema emotsionaalsema vljendusega ja
listusega.
3) Totatud maa territoorium mrati kindlaks konkreetsemalt.
4) Aabram ei pidanud ootama totuste titumist oma eluajal; teda pidi
peetama "vramaalaseks" maal, kuigi hiljem elab ta seal igavesti.
Mte peitub siin selles, et ta sureb, aga seejrel, hiljem, tuseb selleks les,
et saada ktte see totus.
5) Paulus, olles innustuse seisundis, pidas Aabrami totusi, kui
pranduse thendust - kogu maale.
Kiri vljub oma tavalistest raamidest ja meenutab meile, et Aabram ei
saanud ktte totuste titumist oma eluea jooksul:"Usu lbi asus ta vrana elama totuse maale otsegu vrale maale
ja elas telkides" (Heebrealastele 11:9).
Ta elas nagu vramaalane maal, arvatavasti sellesama salajase ebakindluse
ja vastava tundega, mis on immigrantidel. Ta elas vist vaevalt oma
seemnega oma enda maal. Koos oma jrglastega, Iisaki ja Jaakobiga (kelle
kohta samuti kehtisid totused) "usus need kik surid ega saanud totusi
ktte, vaid ngid neid kaugelt ja teretasid neid ning tunnistasid endid olevat
vrad ja majalised maa peal" (Heebrealastele 11:13). Mrkige ra nelja
momenti:- totuste tundmist, - mida teeme meie, ppides Piiblit.
- "Ja nemad tundsid temast rmu", - kui rmutunne kestis Aabramil
mingi ajaperioodi, siis kui kaua vib see kesta meil?
- "Kik need surid usus", - nad olid ristitud Kristusesse (Galaatlastele
3:27-29).
- Me tunnistame oma elu eeskujuga, et maailm, milles me elame - see
ei ole meie teline kodu, kuid me elame lootusega tulevase sajandi
tulekust maa peale.
Kui me jagame kiki neid kinnitusi, siis saab Aabramist meie elus suur
kangelane ja eeskuju. Lplik lestunnistus, et totuse titumine juhtub
tulevikus, judis vsinud, vana inimeseni - kui suri tema naine. Faktiliselt,
tuli tal osta tkike totatud maast, et matta sinna oma naine (Apostlite teod
7:16).
Tegelikult, Jumal "ei andnud talle mitte mingisugust prandust selles" ja
isegi mitte sellist maatkki, et asetada sellele oma jalg ja samal ajal Ta
totas, et annab selle talle prisomandiks (Apostlite teod 7:5). Praegune

JUMALA TOTUSED

73

Aabrahami seeme vib tunda samasugust ebamrasust, kui nad ostavad vi

rendivad omandit - maa peal, mis oli totatud isiklikuks, igaveseks
pranduseks!
Kuid Jumal jrgib oma totusi. Peab saabuma pev kui Aabram ja kik
need, kellele olid antud totused, saavad tasu. Salmid Heebrealastele
11:13,39,40 testavad seda veenvalt:"Usus need kik surid ega saanud totusi ktte ... sest Jumal oli meile
varunud midagi paremat, et nad ilma meieta ei pseks
tielikkusesse."
Kiki telisi usklikke tasustatakse hel ja samal ajal, see on, kohtupeval
(2Timoteuse 4:1,8; Matteuse 25:31-34; Peetruse 5:4). Sellest jreldub, et
just kohtu alguses, Aabram ja teised, kes teadsid neid totusi, peavad les
tusma, et tulla kohtusse elusatena.
Kui nad ei saanud seda, mis neile oli totatud, aga saavad kik neile totatu
peale lestusmist ja kohut, Kristuse tagasitulekul, siis ei ole teist
alternatiivi kui ainult tunnistada, et sellised nagu Aabram, asuvad praegu
teadvuseta olekus, Kristuse tuleku ootel. Aga samal ajal on vrvitud
klaasmosaiigi maalingud laiali kirikutes le kogu Euroopa ja kujutavad
Aabramit nii, nagu ta asuks taevas ja naudiks totatud tasu oma elu eest
usus. Tuhanded inimesed kivad sadade aastate jooksul mda neist
piltidest, vttes neid vastu kui religioosseid pilte. Kas teil on Piiblijrgselt
phjendatud julgust, et tulla vlja sellest reast?

SEEME
Nagu ligus 3.2 oli eldud, kivad seemne (soo) totused ennekike Jeesuse
kohta ja siis nende kohta, kes on "Kristuses" ja seeprast kuuluvad samuti
Aabrami seemne hulka:1) "Ma teen sind suureks rahvaks ja nnistan sind ... ja sinu nimel
nnistavad endid kik suguvsad maa peal" (1Moosese 12:2,3).
2) "Ja ma teen su soo maaprmu sarnaseks: kui keegi suudab
maaprmu ra lugeda, siis on sinugi sugu raloetav ... kogu maa,
mida sa ned, ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks"
(1Moosese 13:16,15).
3) "Vaata taeva poole ja loe thti, kui sa suudad neid lugeda ... Nnda
saab olema sinu sugu ... Sinu soole Ma annan sellesinase maa"
(1Moosese 15:5,18).
4) "Ja Ma annan sinule ja su soole prast sind ... kogu Kaananimaa,
igaveseks omandiks. Ja mina olen neile Jumalaks" (1Moosese 17:8).

74 JUMALA TOTUSED

5) "Teen su soo vga paljuks nagu thti taevas ja nagu liiva mere
res, ja su sugu vallutab oma vaenlaste vravad! Ja sinu soo nimel
nnistavad kik maailma rahvad." (1Moosese 22:17,18).
Ja jlle laienes jrk jrgult Aabrami arusaam "seemnest":1) esiteks oli talle eldud, et mingil moel saab tal olema suurearvuline
jrelplv, ja et tema "seemne" kaudu nnistatakse kogu maad.
2) Hiljem eldi talle, et tema seeme saab nii rohkearvuliseks, et saab
suureks rahvaks. Ja see rahvas saab koos temaga igavese elu maa
peal, millele ta tuli, see on ,Kaananis.
3) Seejrel eldi talle, et tema sugu saab nii rohkearvuliseks, nagu
thti taevas. See vis thendada, et tal saab olema palju vaimseid
jrglasi (thed taevas), nii nagu ka loomulikult telisi jrglasi (nagu
"liivateri maa peal").
4) Eelolevaid totusi saatsid tiendavad kinnitused, et paljud
inimesed, kes saavad osaks tema seemnest, hakkavad omama
isiklikke sugulussuhteid Jumalaga.
5) Seeme saab vitu oma vaenlastest.
Prake thelepanu, et seemne kaudu peavad saama "nnistuse" kogu maa
inimesed. Tihti assotseerub nnistuse miste Piiblis pattude
andeksandmisega. Lppude lpuks ongi see suurim nnistus, mida inimene
tahab saada (Jumala armastust). Selleprast loeme me selliseid vrsse nagu:"
nnis on see, kelle leastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud!"
(Laulud 32:1); "nnistuse karikas" (1Korintlastele 10:16) - see on karikas
veiniga, mis kujutab Kristuse verd, mille kaudu on vimalik andestus.
Ainus Aadama jrglane, kes ti pattude andestuse maailmale oli muidugi
Jeesus ja Uues Testamendis antakse kindel kinnitus totustest Aabrahamile:"Totused on antud Aabrahamile (Jumalalt) ja tema soole. Ei ole
mitte teldud: "Ja sinu sugudele", otsegu paljude kohta, vaid nagu
he kohta: "Ja sinu soole", kes on Kristus (Galaatlastele 3:16).
" ... mille Jumal tegi teie esiisadega, kui ta Aabrahamile tles:"Ja sinu
soos nnistatakse kiki suguvsasid maa peal! Jumal on les ratanud
oma sulase, Jeesuse, ja on tema lkitanud teie juure teid nnistama,
kui te prdute igaks oma tigedusest" (Apostlite teod 3:25,26).
Prake siin thelepanu, kuidas Peetrus tsiteerib ja interpreteerib snu
1Moosese raamatust, 22. peatki 18. salmist:Seeme (sugu) = Jeesus
nnistus = pattude andeksandmine.

JUMALA TOTUSED

75

Totus selle kohta, et Jeesus kui Aabrami seeme saavutab vidu oma
vaenlaste le, klab siin vga kohaselt, kui seda totust vaadelda kui
Kristuse vitu kurja le - jumalainimeste suurima vaenlase le ja jrelikult
Jeesuse samuti.

LIITUMINE SEEMNEGA.
Praegu peaks olema selge, et Aabraham mistis igesti kristliku
Evangeeliumi philisi elemente. Philised totused kuulusid Aabrahamile ja
tema seemnele - Jeesusele. Mida vib kellestki veel elda? Isegi Aabrahami
otsene jreltulija ei mahtunud alati tema seemne hulka (Johannese 8:39;
Roomlastele 9:7). Kuid meie vime saada Jeesuse osaks, et totused, mis on
suunatud seemnele, kiksid ka meie kohta. Seda vib saavutada Jeesusesse
ristimise teel (Roomlasele 6:3-5). Me loeme tihti ristimisest tema nimesse
(Apostlite teod 2:38; 8:16; 10:48: 19:5). Galaatlastele 3:27-29 salmid ei ole
erandiks:"Nii paljud kui teid on Kristusesse ristitud, olete Kristusega riietatud!
Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin
meest ega naist, sest te kik olete ks Kristuses Jeesuses. Aga kui te
olete Kristuse omad, siis olete ka Aabrahami sugu ja prijad totuse
jarele - igavese elu totus maa peal, "nnistuse" saamise kaudu,
andestus Kristuse kaudu. Sellest jreldub, et ristimise kaudu
Kristusesse, seemnesse, saame meie ka totused, mis temale anti. Ja
selleprast,
nimetab
Roomlastele
8:17
meid
"Kristuse
kaasjrgijateks".
Pidage meeles, et nnistus peab tulema (langema) inimestele kigist
maailma osadest, seemne kaudu. Ja seeme peab saama lemaailmseks
inimeste grupiks, liiva sarnaseks mererannas ja thtede sarnaseks taevas. See
on phjendatud sellega, et nad said esimestena maailmas nnistuse, et saada
seemneks. Sel viisil "seeme" (ainsuses) "hakkab Teda teenima ja
nimetatakse Issanda omaks igavesti" (Laulud 22:31).
Me vime hildada totuste kaks osa, mis Aabrahamile anti:1) Maa.
Aabram ja tema seeme, Jeesus, kuid samuti ka need, kes on temas,
saavad prandiks Kaanani maa ja laiendamise teel - kogu maailma
maa ja hakkavad elama seal igavesti. selles elus ei saa nad maad, kuid
saavad selle viimsel peval, kui Jeesus tagasi tuleb.
2) Seeme.

76 JUMALA TOTUSED

Ennekike oli see Jeesus.Tema lbi videtakse kik inimkonna

(vaenlased) patud, nii et andestuse nnistust levitatakse kogu
maailmas.
Ristimise teel Kristuse nimesse, saab meist seemne osa.
Needsamad kaks joont on jlgitavad Uue Testamendi ennustustes ja
selle sagedane meenutus, et inimesed vtavad vastu ristimise kui nad
nendest kuulevad. See oli ja on moodus, mille vahendusel need
totused vivad lasuda ka meie peale. Nd vime me mista, miks
Paulus, vana inimene, vis mrata surma palge ees oma lootust, kui
"Iisraeli lootust" (Apostlite teod 28:20); teline kristlik lootus on - see
algne - juudi lootus. Kristuse snad: "ndsus tuleb juutidelt"
(Johannese 4:22), peaks meie jaoks samuti thendama vajadust, saada
vaimseteks juutideks, selleks, et me viksime ligata kasu psemise
totustest Kristuse kaudu, mis anti juudi isadele.
Me loeme, et vara-kristlased kuulutasid:1) "Jumala Kuningriiki ja
2) Jeesuse Kristuse nime" (Apostlite teod 8:12).
Neid kaht ksimust oli selgitatud Aabrahamile natuke teiste nimetuste all:1) Totused maast ja
2) totused seemnest.
Prake thelepanu sellele, et "Jumala Kuningriigi ja Jeesuse levitamine"on
snana, muuseas, ldistatud kui "Kristuse kuulutamine" (Apostlite teod 8:5,
vrd. vrss 12). Kike seda vetakse tihti vastu nagu jrgnevaid kinnitusi:
"Jeesus armastab teid! Ainult elge, et te usute tema surma teie eest ja teid
pstetakse". Kuid sna "Kristus" ldistab selgelt seisukohti Temast ja
Tema Kuningriigist. Ettekuulutus Kuningriigist, mis oli Aabrahamile antud,
etendas suurt rolli algses Evangeeliumi kuulutuses.
Korintoses viibis Paulus kolm kuud, vesteldes ja kinnitades "Jumala
Kuningriigi kohta" (Apostlite teod 19:8); Efesoses elas ta samuti,
"kuulutades Jumala Kuningriiki" (Apostlite teod 20:25), ja tema luigelaul
Roomas, oli samasugune:"Ta seletas neile asja ja tunnistas Jumala riiki ning
meelitas hommikust htuni neid, uskuma Moosese ksupetust ja
prohvetitest seda, mis Jeesusest on kirjutatud" (Apostlite teod 28:23). Ja see
fakt, et Paulus vis niipalju rkida, nitab, et Evangeeliumi seisukohad
Kuningriigist ja Jeesusest ei olnud lihtsalt fraas: "Uskuge Jeesusesse"
vljendamise prast. Jumala totus Aabrahamile oli palju ksikasjalikum kui

JUMALA TOTUSED

77

see fraas, ja see, mida ta temale totas, moodustab faktiliselt telise kristliku
Evangeeliumi aluse.
Me nitasime, et ristimine Jeesusesse teeb meist seemne osa ja vastavalt
sellele, osalise totatud prandusele (Galaatlastele 3:27-29). Kuid ksnes
ristimisest ei piisa veel selleks, et me saaksime meile totatud pste
osaliseks. Me peame jma semnesse, Kristusesse, kui tahame saada ktte
totust, mis anti seemnele. Ristimine - kujutab endast ainult algust; me
psesime alles jooksjate hulka ja peame lbi jooksma kogu distansi lpuni.
rge unustage, et Aabrahami seemnes olemine ei thenda veel, et me oleme
Jumalale vastuvetavad. Iisraellased on mingil viisil Aabrahami seeme, kuid
see ei thenda veel, et nad pstetakse ilma ristimiseta ja oma elu
kinnitamiseta Kristuse ja Aabrahami eeskujul (Roomlastele 9:7,8; 4:13,14).
Jeesus tles neile nii: "Tean, et te olete Aabrahami sugu, aga te pate mind
tappa ... Kui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite ka Aabrahami
tegusid" (Johannese 8:37,39), see on, elaksite usuga Jumalasse ja
Kristusesse, totatud seeme" (Johannese 6:29).
"Seeme" peab omama oma esivanema tunnusjooni. Kui me tahame olla
teliselt Aabrahami soost, peame me olema mitte ainult ristitud, vaid
omama samuti ka vga suurt usku Jumala totustesse, nagu temal oli.
Selleprast teda nimetataksegi "kikide isa, kes usuvad .. ja kivad usu
jlgedes" (Roomlastele 4:11,12). "Te ju teate (see on, vtke teliselt
sdameasjaks), et need, kes on usust, on Aabrahami lapsed" (Galaatlastele
3:7).
Teline usk peab ilmnema mingis tegevuses, muidu ei ole see Jumala silmis
usk (Jakoobuse 2:17). Esimeseks kinnituseks, et me tepoolest usume
nendesse totustesse, mida me praegust pime, saab olema meie ristimine.
Siis laienevad need totused isiklikult meile (Galaatlastele 3:27-29). Niisiis,
kas te testi usute Jumala totustesse? Seda ksimust peame me enesele
lakkamatult esitama - kogu meie pika elu jooksul.
Vana ja Uus Testament.
Praegu on nhtavasti saanud selgeks, et totused Aabrahamile ldistavad
Kristuse Evangeeliumi. Teise rea thtsaid totusi moodustavad need
totused, mis Jumal andis juutidele Moosese seaduse kontekstis. Nendes
rgitakse, et kui juudid alistuvad seadusele, siis nad saavad fsiliselt
nnistatud elus (5Moosese 28). Otsest totust igavesele elule selles totuste
grupis vi "testamendis" ei ole. Nii et me vime ra mrkida kahe
"testamendi" olemasolu:-

78 JUMALA TOTUSED

1. Aabrahamile ja tema soole, mis rgib andestusest ja igavesest

elust Jumala Kuningriigis, teisel Kristuse tulekul. See totus oli antud
ka Eedenis ja Taavetile.
2. Moosese eluajal oli juudi rahvale totatud rahu ja nne kesolevas
elus, kui inimesed alluvad seadusele, mille Jumal Moosesele andis.
Jumal totas Aabrahamile andestust ja igavest elu Kuningriigis, kuid see oli
vimalik ksnes lbi Jeesuse ohvri. Kristuse surm ristil kinnitas totusi
Aabrahamile (Galaatlastele 3:17; Roomlastele 15:8; Taanieli 9:27;
2Korintlastele 1:20), selleprast nimetatakse Tema verd "Uue Lepingu
vereks" (Matteuse 26:28). Peaks meeles pidama, et Jeesus kskis meid
regulaarselt vtta veini peekrit, mis smboliseerib Tema verd (vt.
1Korintlastele 11:25). "See karikas on Uus Leping Minu veres" (Luuka
22:20). Ei tuleks toimetada "leiva murdmist" Jeesuse ja tema tegude
mlestuseks, kui me ei saa aru nendest asjadest.
Kristuse ohver tegi vimalikuks andestuse ja igavese elu Jumala
Kuningriigis; selle tegevusega kinnitas ta totusi Aabrahamile: "Sedavrd
on palju parem ka leping, mille kemeheks on saanud Jeesus"
(Heebrealastele 7:22). Heebrealastele 10:9. salmis eldakse, et Jeesus
muudab ra esimese testamendi ja kinnitab teise. Sna snalt on eldud nii:
"tunnistab thjaks esimese, et panna kehtima teine". See tunnistab sellest, et
kui Jeesus kinnitas totusi Aabrahamile, lpetas ta testamendi tegevuse, mis
oli antud Moosese kaudu. lalpool meenutatud vrssides eldakse, et oma
surmaga kinnitas Jeesus Uue Testamendi ja et kuni selle ajani kehtis Vana
Testament, mis lpetas oma olemasolu (Heebrealastele 8:13). See thendab,
et kuigi testament Kristuse suhtes oli tehtud varem, ta ei hakanud tielikult
kehtima kuni tema surmani. Peale Jeesuse surma hakati seda testamenti
nimetama "Uueks Testamendiks", erinevalt vanast, s.o. Vanast
Testamendist. Moosese kaudu antud Vana Testamendi eesmrgiks oli
Jeesuse tegude ennustamine ja usu thtsuse allakriipsutamine, Kristuse
kohta kivates totustes (Galaatlastele 3:19,21). Omakorda, kriipsutab usk
Kristusesse alla seaduse igsust, mis oli Moosesele antud (Roomlastele
3:31). Paulus ldistas originaalselt seda selliste snadega: "Ksk on saanud
meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime igeks usust"
(Galaatlastele 3:24). Just selle eesmrgiga psis Moosese seadus ja teda
vajame me ppimiseks kesoleva ajani.
Kike lalpool eldut ei ole kerge mista kohe esimesel lugemisel; kuid me
vime ldistada seda jrgneval kujul:Totused Kristuse kohta, mis anti Aabrahamile - Uus Testament.

JUMALA TOTUSED

79

Totused iisraellastele seoses seadusega, mis anti Moosesele - Vana

Testament.
Kristuse surm. Vana Testamendi tegevuse lpp (Koloslastele 2:1417); Uue Testamendi justumine.
Sellega seoses, muutusid mittekohustuslikeks sellised ilmingud nagu
maksustamine kiriku kmnisega, laupeva pidamine jne., mis olid osa
Vanast Testamendist (vt. liku 9.5). Uus Testament tuleb slmimisele
maiste iisraellastega, kui nad kahetsevad ja vtavad vastu Kristuse (Jeremija
31:31,32; Roomlastele 9:26,27; Hesekieli 16:62; 37:26), kuigi muidugi iga
juut, kes teeb seda praegu ja viib lpule Jeesusesse ristimise toimingu, vib
kohe asuda Uude Testamenti (milles ei ole eraldamist juutideks ja
mittejuutideks (Galaatlastele 3:27-29).
ige ettekujutus, Vanast ja Uuest Testamendist, aitab meil mista Jumala
totuste seaduslikkust. Skeptikud sdistasid ebaiglaselt varakristlikke
kuulutajaid selles, et nad ei esita veenvaid phjendusi. Vastuseks sellele,
tles Paulus, et oma surmaga kinnitas Kristus Jumala totusi, aga lootus,
millest nad rgivad, ei ole haihtuv, vaid psiv ettepanek. "Jumal on ustav,
nii et meie kne teie vastu ei ole "jah" ja "ei" htlasi. Sest Jumala Poeg,
Jeesus Kristus, keda meie oleme teile kuulutanud, ei olnud mitte "jah" ja
"ei", vaid temas sai teks "jah". Sest Jumala totused puha on tema sees
"jah" ja tema lbi "aamen"!" (2Korintlastele 1:17-20).
Kahtlematult, teeb see lpu sellisele suhtumisele nagu: "Noh, ma oletan, et
selles kiges on midagi iget ... "

3.4 TOTUSED TAAVETILE.

Aabrahami taoliselt, ei olnud Taavetil ja teistel Jumala totuste saajatel maa
peal kerget elu. Taavet kasvas suures peres, noorima pojana. Iisraelis, 1000
aastat enne Kristuse sndi, thendas see seda, et ta karjatas lambaid ja oli
jooksupoisiks oma vanematel ja majanduslikumatel vendadel (1Kuningate
15:17). Selle aja jooksul koges ta sellist usku Jumalasse, mida tundsid
ksnes vhesed inimesed.
Saabus pev, kui iisraellased pidid vastu vtma vljakutse, mis oli esitatud
neile nende agressiivsete naabrite - filistide - poolt. Juudid olid kohustatud
vlja panema endi hulgast sellise mehe, kes oleks vimeline vitlema
hiiglase Koljatiga, filistide tsempioniga.

80 JUMALA TOTUSED

Koosklas esitatud tingimustele, pidi vitja rahvas hakkama valitsema

videtud rahva le. Jumala abiga vitis Taavet Koljati, kuigi ta vitles tema
vastu ainult lingu ja kividega. See vit ti Taavetile sellise kuulsuse, et see
letas kuninga (Sauli) kuulsuse. Kuid "armukadedus on julm" (lemlaul
8:6) - need snad leidsid kinnitust jrgnevate Sauli tegudega, kes 20 aasta
jooksul jahtis Taavetit, nagu rotti, mda Luna Iisraeli krbe, eesmrgiga,
teda tappa.
Lppude lpuks sai Taavetist kuningas ja et vljendada oma tnulikkust
Jumalale Tema armastuse eest, otsustas ta ehitada Talle koja. Kuid Jumal
tles Taavetile, et tema poeg, Saalomon, ehitab koja, aga Taavet ehitagu
endale maja (2Kuningate 7:4-13). Seejrel jrgnes ksikasjalik leping, mis
sisaldas palju sellist, mis oli eldud Aabrahamile:"Kui su pevad tis saavad ja sa puhkad hes oma vanematega, siis
ma lasen tusta sinu jrglase prast sind, kes vljub sinu niudeist, ja
ma kinnitan tema kuningriigi. Tema ehitab mu nimele koja ja mina
kinnitan tema kuningriigi aujrje igaveseks ajaks! Mina tahan olla
temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks! Kui ta eksib, siis ma
karistan teda inimeste vitsaga ja inimlaste nuhtlustega! Aga mu
heldus ei lahku temast, nnda nagu ma selle ra vtsin Saulilt, kelle
ma krvaldasin su eest. Ja su sugu ja su kuningriik psivad mu ees
igavesti, su aujrg on kinnitatud igaveseks!" (2Saamueli 7:12-16).
Meie eelnevatest lesannetest teame, et "jreltulijaks" saab Jeesus, tema kui
Jumala Poja kirjeldus (2Saamueli 7:14) kinnitab seda, niisama nagu seda
kinnitavad paljud teised kohad Piiblis:- "Mina olen Taaveti juur ja sugu", tles Jeesus (Ilmutuse 22:16).
- "Oma Pojast (Jeesusest), kes liha poolest on sndinud Taaveti soost"
(Roomlastele 1:3).
- "Selle soost (Taaveti) on Jumal ratanud oma totuse jrele Jeesuse
Iisraeli Pstjaks" (Apostlite teod13:23).
- Ingel tles neitsi Maarjale tema poja, Jeesuse, kohta: "Tema saab
suur olema ja teda peab htama Kigekrgema Pojaks, ja Issand
Jumal annab temale ta isa Taaveti aujrje, ja ta valitseb igavesti
Jaakobi soo le ning tema Kuningriigil ei ole otsa!" (Luuka 1:32,33).
See totus Taaveti soo kohta (2Saamueli 7:13), kib ka Jeesuse kohta.
Mrates kindlaks, et seemneks oli Jeesus, tuleb meil nd prata
thelepanu reale thtsatele ksimustele:- "Sinu jrglase, kes vljub sinu niudeist ... Mina tahan olla temale
isaks ja tema peab olema mulle pojaks" ... "Su ihu soost ma panen

JUMALA TOTUSED

81

he su aujrjele" (2Saamueli 7:12,14; Laulud 132:11). Jeesus,

seemnena, oli sna snalt Taaveti kehaline jrglane, ja samal ajal oli
tema isaks Jumal. See sai tituda ainult lbi snni mittepahelisest
neitsist, nagu sellest on rgitud Uues Testamendis. Jeesuse emaks oli
Maarja, Taaveti jrglane (Luuka 1:32), kuid tema isaks ei olnud
inimene, vaid Jumal. Selle jaoks, et Maarjas eostuks Jeesus, mjustas
Ta tema ska imeprasel viisil, Pha Vaimu kaasabil. Ja ingel rkis
sellest nii: "Selleprast peab ka Pha, kes sinust snnib, nimetatama
Jumala Pojaks" (Luuka 1:35). "Neitsist sndimine" oli ainsaks
vimaluseks vastaval kujul totuste titmiseks.
- "Tema ehitab mu nimele koja" (2Saamueli 7:13).
Need snad thendavad, et Jeesus ehitab Jumalale koja, - nagu sna snalt
nii ka vaimselt. Hesekieli 40-48 peatkis antakse ksikasjalik kirjeldus,
missugune koda ehitatakse Jeruusalemas Kuldsel ajastul (esimesed 1000
aastat Jumala Kuningriigist peale Kristuse teist tulekut maale). Jumala
"kodu" - on maja, milles hakkab elama Jumal. Jesaja 66:1,2 vrssides,
rgitakse samuti , et Jumal tuleb, et elada inimeste sdametes, kes on
alandlikud Tema snale. Jeesus ehitab seeprast praegu telistest usklikest
vaimset koda Jumalale, milles Ta hakkab elama. Siin oleks kohane tuua ra
Peetruse snad, mis ta tles Jeesusest, kui Jumala koja nurgakivist
(1Peetruse 2:4-8) ja kristlastest, kui elavatest kividest, kelledest ehitatakse
koda (1Peetruse 2:5).
- "Mina kinnitan tema (Kristuse) kuningriigi aujrje igaveseks ajaks
... ja su sugu ja kuningriik (Taaveti) psivad igavesti" (2Saamueli
7:13,16; vrd. Jesaja 9:6,7).
Jrelikult rajatakse Kristuse kuningriik Iisraeli - Taaveti kuningriik. See
thendab, et tulevane Jumala Kuningriik saab olema Iisraeli kuningriigi
taastamine (ksikasjalikumalt rgitakse sellest 5.3 osas). Selle totuse
titumiseks hakkab Kristus valitsema Taaveti "troonil" vi tema valitsemise
kohal. Otseses mttes peab see olema Jeruusalemas. See on veel ks
tendus, et nende totuste titumiseks rajatakse Kuningriik siin, maa peal.
- Snad: "Ja su sugu ning su kuningriik psivad igavesti" (2Saamueli
7:16), annavad alust melda, et Taavet tunnistab Kristuse valitsemise
igavest taastamist. See oli kaudne totus, et ta tuseb les, et nha
oma silmadega surematu Kuningriigi rajamist Kristuse juhtimisel Jeruusalemast.
Need totused Taavetile on arusaamiseks vltimatult thtsad. Taavet tles
rmuga, et see "igavene leping ... lhtub Temast kogu pste ja kik mu
tahtmine" (2Moosese 23:5). See kib samuti ka meie pste kohta; kogu

82 JUMALA TOTUSED

meie soov seisneb selles, et need totused laieneksid meile. Veel kord tuleks
alla kriipsutada nende doktriinide thtsust. Traagiline, et kristlaskond
kuulutab dogmasid, mis tielikult vastanduvad sellele imelisele tele:- Kui Jeesus oleks fsiliselt eksisteerinud isiksusena, enne oma
sndi, siis oleksid viljatud kik totused sellest, et Jeesus on Taaveti
sugu vi tema jreltulija.
- Kui Jumala Kuningriik saab olema taevas, siis Jeesus ei saa taastada
Taaveti kuningriiki Iisraelis, aga samuti ei saa ta valitseda Taaveti
troonilt vi tema valitsemise kohalt. See kik oli maa peal ja
selleprast peab selle taastamine toimuma samuti maa peal.

KAS TOTUSED TITUSID SAALOMONIS?

Taaveti lihases pojas, Saalomonis, titus teatud osa totustest, mis Jumal
Taavetile andis. Ta ehitas koja Jumalale (1Kuningate raamat 5-8) ja tal oli
vga heal jrjel kuningriik. Naaberrahvaste valitsejad saatsid Saalomoni
juurde oma esindajaid, et kinnitada talle oma austust (1Kuningate 10) aga
koja aktiivsest klastusest lhtus vaimne heaolu. Saalomoni valitsemise ajal
ennustati veel suuremat totuste titumist Taavetile, mida saab nha
Kristuse valitsemise ajal.
Mned inimesed kinnitavad, et totused Taavetile said tielikult tidetud
Saalomonis, kuid seda ei kinnita jrgnevad faktid:- Paljud Uue Testamendi tunnistused rgivad, et "seemneks" oli
Kristus, mitte Saalomon.
- "Seemne" kuningriik peab olema igavene, aga Saalomoni sugu ei
olnud seda.
- Taavet tunnistas, et totused olid igavesest elust, kuid see ei olnud
otseses suhtes vahetult tema perega: "...eks ole mu sugu nnda
henduses Jumalaga? Sest ta on minuga teinud igavese lepingu"
(2Saamueli 23:5).
- Taaveti seeme on Messias, Pstja patust (Jesaja 9:6,7; 22:22;
Jeremija 33:5,6,15; Johannese 7:42). Kuid Saalomon taganes hiljem
Jumalast (1Kuningate 11:1-3; Nehemja 13:26) oma paljude
vramaiste naiste prast.

KRVALEPIGE 9 : TAEVA JA MAA

HVITAMINE (Ilmutuse 21:1; 2Peetruse 3:6-12)

JUMALA TOTUSED

83

Kuna Jumala eesmrk seisneb Oma Kuningriigi taastamises, siin, maa peal
(vt. peatkki 6 ja osa 4.4), siis ei ole vimalikki, et Ta hvitaks meie
planeedi. Osas 4.3 rgitakse, et Ta totas korduvalt, seda mitte teha.
lalpool toodud viiteid, taeva ja maa hvitamisest, tuleb mista lekantud
thenduses.
Lik Peetruse lkitusest, nitab sarnasust kohtu vahel Noa aegadel ja selle
vahel, mis juhtub "Issanda peval", tulevikus. "Tookordne maailm hukkus
veeuputuses. Ent praegused taevad ja maa, hoitakse alal tule jaoks hukatuse
pevaks" (2Peetruse 3:6,7). Peetrus mrgib ra vahe vee vahel, kui hvitava
ju vahel; ja tule vahel, mida kasutatakse Kristuse teisel tulekul. "Taevad ja
maa" Noa aegadel ei hvinenud sna snalt, kuid hvis "kik elav", mis oli
patune(1Moosese 7:21 vrd. 6:5,12). "Taevad ja maa", thendavad jrelikult
esemelist ssteemi vi inimorganisatsiooni. Need, kes mistavad seda liku
valesti, kalduvad mitte prama thelepanu snadele "taevaste" hvimisele,
millest lalpool rgitakse. Neid ei tuleks mista sna snalt - kuigi need on
Jumala asukohapaigaks (Laulud 123:1), kus ei ole patust (Habakuk 1:13;
Laulud 65:4,5) ja nad pasundavad Jumala aust (Laulud 19:1). Kui snu
taevaste purustamisest tuleks mista lekantud thenduses, siis seda enam
kehtib see "maa" kohta.
Jrgnevad ligud tunnistavad, et snu "taevad ja maa", mida mrgitakse
teistes Piibli osades, ei peaks mistma otseses thenduses, vi kuuluvad
need esemelisse ssteemi maa peal:
"Ma vaatasin maad, ja enne, see oli thi ja paljas; ja vaatasin
taevaste poole, aga neil ei olnud valgust ... Sest nii tles Issand: kik
maa (Iisrael) peab saama lagedaks ... Seeprast leinab maa ja taevad
lal lhevad mustaks" (Jeremija 4:23-28).
See on kuulutus eelseisvast kohtust "taeva ja maa" le, ja iisraeli rahva le.
Kige selle prast leinavad (lekantud thenduses) "taevad ja maa".
Mooses rkis kogu Iisraeli koguduse kuuldes: "Pange thele, taevad, sest
mina rgin, ja kuule, maa, mu suu knesid" (5Moosese 32:1). Siin
kriipsutatakse alla kahte inimkategooriat, kelle poole ta prdus:
1) suguharude vanemad ja
2) "kogu Iisraeli kogudus" - (5Moosese 31:28,30).
Vanemaid vrreldakse "taevastega", aga lihtsaid inimesi "maaga".
Jesaja alustas oma kuulutust ka sellesarnases vaimus: "Kuulake, taevad, ja
maa, pane thele ... Kuulge Issanda sna, pealikud, pane thele meie Jumala
petust, rahvas" (Jesaja 1:2,10). Siin on jlle mrgata samastamine taevaste
ja pealike vahel, maa ja rahva vahel.

84 JUMALA TOTUSED

- "Ta kutsub taeva lalt ja maa, et kohut mista oma rahvale",

Iisraelile (Laulud 50:4). See salm rgib iseenda eest.
- "Sest taevas sstab mu mk, vaata, see tuleb alla Edomi peale ...
Issanda mk on verine ... Sest Issandal on ... suur tapp Edomi maal"
(Jesaja 34:5,6).
"Taevad" on siin vrreldavad Edomiga. Ja jrelikult, varem eldud
kuulutus, et kik "taevased kaovad" (Jesaja 34:4), kib Edomi kadumise
kohta.
- Taevad ja maa, millest rgitakse kui purustatavast, Jesaja 13. peatkis,
kib Babloni rahva kohta. Reas tlustes Babloni kohta tleb Jumal: "Ma
panen taevad vankuma ja maa vriseb paigast .. otsegu peletatud kari, keda
keegi ei aja kokku, prdub, igaks oma rahva juure ja pgeneb, igaks
omale maale!" (Jesaja 13:13,14). Siin, on taeva ja maa kitumine, vrreldav
rahva pgenemisega.
Kui see kik on meeles, viks oletada, et Uue Testamendi viited uuele
taevale ja maale, Kristuse prdumisel, kivad selle organisatsiooni uue
ssteemi kohta, mis luuakse Jumala Kuningriigi pstitamisel.
2Peetruse 3. peatki veel thelepanelikum lugemine, kinnitab seda. Peale
praeguste "taeva ja maa" lpu kirjeldust, jtkab vrss 13: "Aga meie ootame
tema totuse jrele uusi taevaid ja uut maad, kus igus elab". Siin antakse
edasi Jumala totus, millest on juttu Jesaja 65: 17. vrsis: "Vaata, ma loon
uued taevad ja uue maa!" Jesaja peatki lejnud osas antakse edasi uue
elussteemi organisatsiooni kirjeldus, siin, maa peal: "Ma loon Jeruusalema
rmuks ... nad ei ehita teistele elamiseks ... kige noorem sureb saja
aastaselt (see thendab, et eluiga pikeneb)... Hunt ja tall kivad hes karjas"
(Jesaja 65:18-25). Need nnistused kivad selgelt tulevase Jumala
Kuningriigi kohta maa peal - uue "taeva ja maa" kohta, mis asendavad
praeguseid ebatiuslikke olevusi.

KRVALEPIGE 10 : "BRITANNIA
IISRAELIMEELSUSE" NUDLUSED.
X.Y. Amstrongi organisatsiooni "Lihtne tde" pooldajad kisid vlja idee
sellest, et totused Aabramile on juba titunud inglise ja ameerika rahvas,
kes nende arvates on Efraim ja Manasse.

JUMALA TOTUSED

85

"Britannia Iisraelimeelsuse" liikumise liikmed arvavad, et Inglise kuningad

ja kuningannad jtkavad oma pritolu Juuda liinis, kes algas kuningas
Taavetist. Oma teooreetilise eesmrgi kinnituseks, pidid nad tegema
jrelduse, et juudid kui "Jumala rahvas", heideti krvale, aga nende asemele
valiti briti rahvad.
Vastavalt snastusele, mis on ra toodud 3. peatkis, on selge, et Piibli
alusel ei ole neil videtel mingit alust. Allpool toome ainult mned nited
sellest rohkearvulisest reast, mis kinnitavad sellise arutelu ekslikkust:
-"Kik inimesed on pattu teinud ja on Jumala aust ilma" (Roomlastele
3:23), jrelikult, Kristus suri, et anda vimalus kigile rahvastele
(olenemata rahvusest) psteks. Ei ole thtis, mis rahvusest me
oleme, kui me oleme vastu vtnud Kristusesse ristimise toimingu ja
oleme vaimse Iisraeli osaks saanud (Galaatlastele 3:27-29). Me oleme
saanud lesande, kuulutada Evangeeliumi kigile rahvastele, juhtides
ristimisele neid inimesi, kes temasse usuvad (Markuse 16:15,16).
Niisiis, koosneb uus Iisrael inimestest kigist rahvustest, mitte ainult
britannia inimestest.
- Vga raske on kinnitada brittide ja ameerika rahvaste plvnemist;
nad koosnevad paljude rahvuste segust kogu maailma erinevatest
osadest. Ja see, et keegi on sndinud nendes maades ei thenda veel,
et see rahvas on Jumala poolt vlja valitud.
- Briti iisraellased kinnitavad, et nnistused, mis on totatud Aabrami
soole, olid tide viidud briti rahvastes, olenemata nende
alandlikkusest Jumalale. Kuid see on tielikult vastuolus korduvalt
korratavale printsiibile, et Jumala nnistused jagatakse inimestele
ksnes nende alandlikkuse jrgi. 3Moosese 26. ja 5Moosese 28.
peatkis kriipsutatakse alla, et nnistused langevad iisraellastele, kui
nad alluvad Tema snale; ja needused langevad neile nende
snakuulmatuse prast. Kinnitus selle kohta, et Jumal andis britlastele
oma nnistused, sltumata nende allumisest Tema snale ja tihti isegi
avalikku mittekuuletumist les nidates, ei ole miski muu kui
tingimuste rikkumine (lepingu rikkumine), millele Jumal saadab oma
nnistused.
- Kinnitus, et Jumal hlgas oma Iisraeli rahva ja vahetas selle brittide
vastu, on vastuolus kinnitusega, mis on vljendatud Roomlastele
11:1,2 salmides: "Kas vahest Jumal on oma rahva hljanud? Mitte
sugugi! Sest minagi (Paulus) olen Iisraeli mees, Aabrahami soost, ...
Jumal ei ole hljanud oma rahvast, kelle tema on ette ra tunnud".
- Jumala Kuningriigiks oli minevikus Iisraeli Kuningriik (2Ajaraamat
9:8). See oli lammutatud snakuulmatuse prast, kuid kuningriik

86 JUMALA TOTUSED

taastatakse (Hesekieli 21:25-27). See prdub tagasi Jeruusalemma

(Miika 4:8), kui Jesus istub seal Taaveti troonile (Luuka 1:32).
- Iisraeli laialipillatud inimesed, kogunevad praegu uuesti kigist
maailma jagudest: "Ma vtan Iisraeli lapsed paganate seast, kuhu nad
on linud, ja kogun neid igalt poolt ning toon nad nende omale maale.
Ma teen nad heks rahvaks seal maal, Iisraeli mgedel" (Hesekieli
37:21,22). See toimub antud ajal, ja juudid prduvad tagasi oma
maale. Nende tielik tagasitulek toimub Kuningriigi ajal, mis, nii
nagu seda nitab praegune juutide tagasiprdumise tempo omale
maale, peaks saabuma lhemal ajal.
M r k u s: See, keda antud ksimus huvitab, vib saada kirjastajatelt tasuta
brosri "Britannia Iisraelismi uurimused" - "British Israelism Examined".

JUMALA TOTUSED

87

PEATKK 3: KSIMUSED.
1. Missugused Jumala totustest ennustavad pidevat vitlust patu ja igluse
vahel?
a) Totused Noa'le
b) Totused Eedenis
c) Totused Taavetile
d) Totused Aabrahamile.
2. Missugused allpool toodud kinnitustest on iged totuse suhtes Eedenis?
a) Mao seeme on Lutsifer
b) Kristus ja ndsad on naise seeme
c) Mao seeme oli ajutiselt haavatud Kristuse poolt
d) Naise seemet oli haavatud Kristuse surmaga.
3. Kus hakkab Aabrami sugu igavesti elama?
a) Taevas
b) Jeruusalema linnas
c) Maa peal
d) Mned taevas ja mned maa peal.
4. Mida oli allpooltoodust totatud Taavetile?
a) Et tema suur jrglane hakkab valitsema igavesti
b) Et tema "sugu" saab Kuningriigi taevas
c) Et seemneks saab Jumala Poeg
d) Et tema seeme, Jeesus, elas taevas kuni oma sndimiseni maa peal.
5. Kuidas vime meie saada Aabrami seemneks?
6. Kas maa hvitatakse igaveseks?
7. Kuidas Jumala totused kinnitavad teie vastust 6. ksimusele?
8. Selgitage totusi Eedenis, millest on juttu 1Moosese 3:15-es.

NELJAS PEATKK
JUMAL JA SURM

86

JUMAL JA SURM

4.1 INIMESE LOOMUS.

Suurem hulk inimesi eraldavad nhtavasti vhe thelepanu mtisklusele
surmast vi isiklikust olemusest, mis lpptulemusena on surma phjuseks,
Sellise eneseanalsi puudumine viib enese mittetundmisele ja jrelikult
kulgevad inimesed eluvooluga kaasa, vttes vastu oma otsuseid vastavalt
oma loomulikele isiklikele soovidele. Seda enam tunnistab hinge sgavuses
iga inimene oma elu mdalendu ja et vara vi hilja tuleb tal kohtuda
surmaga. "Mis on teie elu? Aur, mis ilmub natukeseks ajaks ja prast kaob"
(Jaakobi 4:14). "Meie sureme ja oleme nagu vesi, mis maha voolab, mida ei
saa koguda" (2Saamueli 14:14). "Nagu rohi, mis hommikul kasvab,
hommikul (meie noorus) itseb ja haljendab, htul niidetakse ta ra ning ta
kuivab ra" (Laulud 90:5,6). Mooses, igesti mtlev inimene, tunnistas seda
ja prdudes Jumala poole, palus: "peta meid, meie pevi arvestama, et me
saaksime targa sdame" (Laulud 90:12). Ja vttes arvesse meie olemise
lhiajalisust, peame me le vaatama meie elu telist tarkust, kui
esmajrgulist prioriteeti.
Inimesed suhtuvad erinevalt mttesse omaenda surmast. Mned kultuurid
pdsid esitada inimese surma ja matust, kui tema elu osa, tasandades
sellega tema kaotusvalu ja summutades mtet elu lhiajalisusest. Paljud
inimesed, kes nimetavad end "kristlasteks", tulid jreldusele, et inimesel on
"surematu hing" vi mingisugune surematu osa enese sees, mis elab surma
le, suundudes mingisugusesse kohta, tasu vi karistuse saamiseks. Kuna
surm kujutab philist probleemi ja inimese loomise tragdiat, siis tuleks
oodata, et inimmistus leiab mingisuguse mooduse selle hingelise revuse
leevendamiseks. Ei ole imeks panna; et selleprast kerkib esile rida
valeteooriaid surma suhtes ja inimese enda loomuse suhtes. Selleks, et leida
telist tde selles ksimuses, on tarvis nagu alati, prduda Piibli poole ja
selgitada vlja, mis on selles eldud selle ksimuse kohta. Tuleks meeles
pidada, et kige esimene vale, millest rgitakse Piiblis, oli mao vale Eedeni
aias. Vaatamata Jumala selgele ksule, et inimene "sureb surma", kui
patustab (1 Moosese 2:17), tles madu: "Ei, ei sure" (1Moosese 3:4). See
katse eitada lplikku ja tingimusteta surma, sai kigile valereligioonidele
iseloomulikuks.
Et mista meie telist loomust, peame me teadma, mida nimelt rgib Piibel
inimese loomisest. Selle sndmuse kirjeldus antakse lihtsas ja selges keeles,
mis, kui vtta seda snasnalt, ei jta mingit kahtlust selles ksimuses, mida
meie esindame meie loomuse tttu (vt. krvalepige 18, nimelt selles suhtes,
mis on eldud 1Moosese raamatus). "Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes

JUMAL JA SURM

87

prm on, mullast ... Testi, sa oled prm ja pead jlle prmuks saama"
(1Moosese 2:7; 3:19). Siin ei ole absoluutselt mitte mingisugust viidet
sellele, et inimene oleks surematu; ei j jrele mingit tema osa, mis viks
elada peale tema surma.
Piiblis kriipsutatakse korduvalt alla, et inimene koosneb philiselt
maaprmust:"Meie oleme savi" (Jesaja 64:7); "inimene - oli maast muldne"
(1Korintlastele 15:47); "millede alusmrid on prmus" (Iiobi 4:19);
"inimene oleks saanud jlle prmuks" (Iiobi 3:14,15). Aabram oletas, et ta
on "prm ja tuhk" (1Moosese 18:27). Kohe peale seda, kui Jumala ksku oli
Eedenis rikutud, ajas Jumal "Aadama vlja... et ta oma ktt ei sirutaks ega
vtaks ka elupuust ja ei sks ega elaks igavesti" (1Moosese 3:24,22). Kui
inimesel oleks enese sees surematu osa, siis oleks kik see muidugi
leliigne.

SUREMATUS TEATUD TINGIMUSTEL.

Evangeeliumis korratakse korduvalt snu, mis rgivad, et inimene vib
leida vimaluse Igavese elu ja surematuse saamiseks Kristuse tegude kaudu.
See on ainus moodus surematuse saamiseks, millest rgib Piibel ja siit
jreldub, et igasugune mte inimese igavesest elust, kes hakkab teadlikult
kahetsema tema poolt tehtud patte, on ilma jetud igasugusest piiblilisest
toest.
Ainus viis surematuse saamiseks seisneb Jumala kskudele kuuletumises; ja
ainult alandlikud inimesed saavad igavese elu tiusliku seisundi, kui tasu
oma igluse eest.
Jrgnevad ligud on selgeks testuseks, et surematus antakse teatud
tingimustel ja et inimene ei saa seda omada kskik missugusel juhul:- "Ent nd on saanud avalikuks meie nnistegija, Jeesus Kristuse
ilmumise lbi, kes on hvitanud surma ja toonud valge ette elu ja
kadumatu plve evangeeliumi kaudu" (2Timoteusele 1:10;
1Johannese 1:2).
- "Kui te ei s Inimese Poja liha ega joo tema verd, siis ei ole elu teis
enestes. Kes sb minu liha ja joob minu verd, sel on igavene elu; ja
mina ratan tema les viimsel peval, et anda temale see "igavene
elu" (Johannese 6:53,54). Johannese kuuendas peatkis tuuakse ra
Kristuse snad sellest, et ta on "elu leib", ja et ainult ige kitumise

88

JUMAL JA SURM
korral tema suhtes vib olla lootust surematusele (Johannese
6:47,50,51,57,58).
- "Jumal on meile annud igavese elu ja see elu on Tema Pojas"
(1Johannese 5:11). Ei saa olla lootust surematusele, inimestel, kes "ei
ole Kristuses". ksnes lbi Kristuse on vimalik surematus. Tema on
(igavese) elu autor (Apostlite teod 3:15); Tema "sai igavese elu
ndsuse alustajaks kigile, kes on temale snakuulelikud"
(Heebrealastele 5:9). Inimeste surematus on niisiis seotud Kristuse
tdega.
- Teline usklik pab saada surematust, ja talle tasutakse selle eest
igavese elu anniga, aga seda andi ei anta iseenesest inimese
sndimisel (Roomlastele 2:7; 6:23; Johannese 10:28). Meie surelik
keha peab "riietuma surematusega" Kristuse prdumisel
(1Korintlastele 15:53). Sellisel kujul on surematus see,mida totati.
Praegu ei oma seda keegi (1Johannese 2:25).
- Jumalal ksi on surematus (1Timoteusele 6:16).

4.2 HING
laleldu valgusel pole endale vimalik ette kujutada, et inimesel on
"surematu hing" vi mingisugune surematu osake enda sees, mis on talle
looduse poolt antud. Praegu me pame eemaldada seda mittemistmist
(ebateadlikkust), mis mbritseb sna "hing".
Vanajuudi ja kreeka keeles vib sna, mida Piiblis on tlgitud snana
"hing", thendada jrgmist:keha
hingus (hingamine)
loomine
sda
mistus
isik, isiksus
ise.
Sna "hing" kuulub seeprast isiksuse, keha vi iseenda juurde. Kuulus fraas
"pstke meie hinged" (SOS), thendab selgelt - "pstke meid surmast".
Nagu nha, thendab sna "hing" isiksust (sina, teie) vi kige selle
ldistust, millest koosneb inimese isiksus. Saab arusaadavaks ,et paljud
kaasaegsed piiblivljaanded kasutavad harva sna "hing", vaid tlgivad seda

JUMAL JA SURM

89

snadega "sina, teie" vi "isik, inimene". Loomad, kes on Jumala poolt

loodud, on "elav hing ... kiksugu elavad olendid" (1Moosese 1:20,21).
Vana juudi sna "nephesh" tlgitakse siin kui "hing". Sedasama neme me
1Moosese 2:7 nites: ".. nnda sai inimene elavaks hingeks". Sellisel kujul
on inimene - hing ja loomad on ka - hinged. Ainus erinevus inimesel ja
loomal on selles, et inimene letab tarkuse suhtes looma; ta on loodud
Jumala fsilisel eeskujul (1Moosese 1:26; vt. liku 1.2). Peale selle, on
mned inimesed kutsutud Evangeeliumi tundma, mille kaudu on neile
avatud lootus surematusele (2Timoteusele 1:10). Philiste, elu loomise
phjal ja surma loomisel, ei ole vahet inimesel ja loomal.
"Mis snnib inimlastega, see snnib lojustega - neil on seesama saatus
(prake thelepanu Kolm korda on mrgitud ht ja sama sna); nagu sureb
ks, nnda sureb teine ... kik (inimene ja lojus) lhevad hte paika (hauda);
kik on prmust ja kik saavad jlle prmuks" (Koguja 3:19,20). Kogujat
kirjutav jumalavaimne inimene palvetas, et Jumal aitaks inimestel mista
seda leinaaegset fakti, et nemad (inimesed) ise on iseenesest lojused (Koguja
3:18). Muidugi, peavad paljud inimesed enda jaoks alandavaks tunnistada,
et oma loomult oleme me ksnes lojused ja elame nendesamade
enesealalhoiu instinktidega, lbides loomulikku valikut ja taastumist.
Koguja 3:18 vrsis (Uus Rahvusvaheline Piiblivljaanne) rgitakse, et
Jumal "katsub lbi" inimest, pannes teda arvama, et iseenesest ongi ta loom;
see, kes on kllalt tagasihoidlik, et olla tema teliseks inimeseks, mistab
seda tde, aga see, kes ei mista seda - ei lbi seda "katsumust".
Kahekmnenda sajandi jooksul levis mrkamatult le kogu maailma
humanismi filosoofia - idee, et inimesed kujutavad endast suurimat thtsust
ja hinnalisust. Tuleb lbida raske tee, et vabastada meie mttetegevus
humanismi mjust. Selles aitavad meid jrgnevad vrsid: "mu eluiga on kui
ei miski sinu sees" (Laulud 39:5). "Ei ole rnduri kes juhtida oma sammu"
(Johannese 10:23).
ks peamisi tdesid, mida me teame, on see, et kik inimesed surevad,
tegelikult, surevad lppude lpuks kik elusolendid. Sureb jrelikult ka
"Hing". Ta on tielik vastand millelegi surematule. Ei ole imekspandav, et
niteks, ks kolmandik snu piiblis, mida tlgitakse kui "hing", on seotud
hinge surmaga ja hvitamisega. Fakt ise, et sna "hing" kasutatakse sel
viisil, viitab sellele, et ta ei saa olla purustamatu ja surematu:- "Hing, kes teeb pattu, peab surema" (Hesekieli 18:4).

90

JUMAL JA SURM

- "Kartke ennemini teda, kes hinge ja ihu vib hukutada prgus"

(Matteuse 10"28). Teised meenutused hinge hukatusele on salmides:
Hesekieli 22:27; petussnad 6:32; 3Moosese 23:30.
- Kik "hinged", kes olid Haasori linnas, langesid mga lbi (Joosua
11:11 vrd. Joosua 10:30-39).
- "... suri iga elav hing" (Ilmutuste 16:3 vrd. Laulud 78:50).
- Tihti manitses Moosese seadus, et iga "hing", kes rikub Issanda
seadust, peab hvitatama (niteks 4Moosese 15:27-31).
- Viited sellele, et hing allutatakse lmmatamisele vi lksu
pdmisele, vivad omada mtet ksnes siis, kui peetakse silmas, et
hing vib surra (petussnad 18:7; 22:25; Iiobi 7:15).
- Kristus "andis oma hinge sohvriks", nii et tema "hing" vi elu oli
ohvriand patu eest (Jesaja 53:10,12).
See, et "hing" kuulub ennem inimese juurde vi keha juurde, kui
mingisugusele surematule sdemele meie sisemuses, mida on nidatud
suuremas jaos salmides, kus esineb see sna. Allpool tuuakse selle kohta
silmnhtavaid niteid:- "Kiida, mu hing Issandat, ja kik, mis mu sees on, tema pha nime!
Kiida, mu hing, Jehoovat, ja ra unusta kiki tema heategusid!"
(Laulud 103:1,2).
- "Kes iganes oma hinge tahab psta, see kaotab selle; aga kes iganes
oma hinge kaotab minu prast, see pstab selle" (Markuse 8:35).
See on piisav tendus, et hing ei kuulu mingisuguse hingelise osana meie
keha juurde meie sisemuses. Siin thendab sna "hing" ( kreeka keeles
"psuche") ainult kellegi fsilist elu, seeprast seda tlgitaksegi, nii, nagu
siin on tehtud.

4.3 INIMESE HING

Paljude inimeste peades on kahjuks segadus snade "hing" ja "vaim" vahel.
Seda raskendab see faktor, et paljudes keeltes ja Piibli tlgetes on inglise
snadel "hing" ja "vaim" htne ekvivalent. Hing kib philiselt kogu
inimese konstitutsiooni (kehaehituse) kohta, mnikord kib ka vaimu kohta.
Kuid tavaliselt on erinevus "hinge ja vaimu" thenduse vahel, nii nagu seda
on Piiblis kasutatud; hing ja vaim vivad "erineda" (Heebrealastele 4:12).
Vanajuudi ja kreeka snad, mis thendavad "hinge" ("Ruach" ja
"Pneuma"), vivad tlkes olla kui:Elu

JUMAL JA SURM

91

Vaim
Mistus
Tuul
Hingus
Me juba vaatlesime teemat "Vaim" ligus 2.1. Jumal kasutab Oma Vaimu
loomuliku olevuse silitamiseks, sealhulgas ka inimese. Jumala Hing , mis
asub inimeses, ongi selleprast, elu jud tema sees. "Keha ilma hingeta on
surnud" (Jakoobuse 2:26). "Ja li Issand Jumal inimese maamullast, ja
puhus tema srmetesse elu hingamise (vaimu), ja nnda sai inimesest elav
hing" (1Moosese 2:7). Iiob rgib"Jumala hingest", nagu "minu
ninasrmetes" asuvast (Iiobi 27:3; vrd. Jesaja 2:22). Jrelikult, elu hing
antakse meile sndimise ajal, ja jb meisse selle ajani, kui meie keha elab.
Kui Jumala hing eemaldatakse millestki, siis see miski hukkub otsekohe,
kuna hing on elu jud. Kui aga Jumal "enese juure oma vaimu ja hingehu
tagasi vtaks, siis heidaks kik liha heskoos hinge ja inimene saaks jlle
prmuks. Kui sul nd on mistust, siis kuule seda" (Iiobi 34:14-16).
Viimases lauses sisaldub jlle viide, et inimene vtab raskustega vastu oma
reaalse eksisteerimise loomuse.
Kui Jumal vtab meilt ra Oma Hinge meie surma korral, siis ei sure ksnes
meie keha, vaid saabub lpp kogu meie teadvusele. Taavet mistis seda ja
uskus ennem Jumalasse, kui sellistesse nrkadesse olevustesse, kui inimene.
Lauludes 146:3-5 rgitakse kllalt kainelt humaansusest: "rge lootke
ilsate peale, inimlaste peale, kellede kes ei ole abi. Kui tema vaim vljub,
siis ta prdub tagasi oma mulda; samal peval kaovad tema krged mtted!
nnis see, kelle abi on Jaakobi Jumal" (Laulud 146:3-5).
Surmaga "prm saab jlle mullasse, nnda kui ta on olnud, ja vaim lheb
Jumala juure, kes tema on annud!" (Koguja 12:7). Varem me nitasime, et
Jumal on kikjal Oma Vaimu vahendusel. Selles mttes "Jumal on Vaim"
(Johannese 4:24). Kui me sureme "me hingame viimast korda", selles
mttes, et Jumala Vaim , mis asub meie sees, lahkub meist. See hing on
imbunud Jumala Vaimu, mis asub kikjal meie mber; nii et meie surmaga
"prdub hing Jumala juure tagasi".
Kuna Jumala Hing mahitab kike loodut, siis toimub see surmaprotsess ka
loomadega. Inimestel ja loomadel on sama hing, vi elujud, eneses. "Mis
snnib inimlastega, see snnib lojustega - neil on seesama saatus; nagu
sureb ks, nnda sureb teine,ja neil kigil on hesugune hing; ja inimesel ei
ole paremust lojuse ees" (Koguja 3:19).Kirjeldus inimestest ja loomadest,
kellel on ks ja sama hing ja kes surevad sama surma, antakse kuulutuse
juures sellest, kuidas inimesed ja loomad, kellel oli elu hingamine Jumalalt
(1Moosese 2:7; 7:15), hukkusid he ja sama surmaga lemaailmase

92

JUMAL JA SURM

veeuputuse ajal: "Siis heitis hinge kik liha, mis maa peal liikus, niihsti
linnud kui loomad ja metselajad ja kik roomajad, kes maa peal roomasid, ja
kik inimesed ka. Kik, kelledel eluvaimu hingus ninas oli, kik, kes olid
kuival maal, need surid. Nnda hvitati kik olendid, kes maa peal olid"
(1Moosese 7:21-23).
Prake thelepanu, muuseas sellele, kuidas vrreldakse surma
veeuputusega Lauludes 90:5. Kirjeldus, mis on toodud 1Moosese raamatu 7.
peatkis, nitab selgelt, et inimene kuulub philiselt samasse kategooriasse
nagu "igasugune vili ... igasugune olevus". See on tingitud sellest, et tal on
seesama hing, mis on ka elajatel (loomadel).

4.4 SURM ON TEADVUSETU OLEK

Sellest kigest, mis me saime teada praeguseks ajaks hingest ja vaimust,
tuleks teha jreldus selle kohta, et surnud inimene on tervenisti teadvusetus
olekus. Piiblis rgitakse, et "phade tegusid Jumala ees tuletatakse meelde"
(Malakia 3:16; Ilmutuse 20:12; Heebrealastele 6:10), kuid selles ei sisaldu
mitte mingisugust meeldetuletust, et surnud inimesel on olemas
mingisugune teadvus. Raske on vastu vaielda jrgnevatele selgetele
testustele lalpool eldu suhtes:- "Tema (inimese) vaim vljub, ja ta prdub tagasi oma mulda,
samal peval (momendil, hetkel) kaovad tema krged (kik) mtted"
(Laulud 146:4).
- "Surnud ei tea enam midagi ... nende armastus kui viha, samuti
nende armukadeduski on kadunud" (Koguja 9:5,6).
Hauas ei ole tarkust (Koguja 9:10) - ei ole mttetegevust ja
selleprast, ei ole teadvust.
- Iiob rgib, et peale oma surma tema saab "otsegu olematuks" (Iiobi
10:19). Ta vaatles surma kui unustuse seisundit, teadvusetust ja
tielikku eksisteerimise katkemist, nagu see oli ka olnud tema
snnini.
- Inimene sureb samuti, nagu seda teevad lojused. Kui inimese
teadvus oleks kusagil vitnud surma, oleks ka elajad pidanud seda
tegema. Kuid nagu Evangeelium, nii ka teadus vaikivad tielikult
selle koha pealt.
- Jumal "teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme prm!
Inimese elupevad on nagu rohi; ta itseb nnda nagu ieke vljal;

JUMAL JA SURM

93

kui tuul temast le kib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam"
(Laulud 103:14-16).
Sellest, et surm on ainus teadvusetus, isegi ilsatele, rgib see fakt, et
Jumala orjad prdusid pidevalt palves Tema poole nende elu
pikendamisest, kuna nad teadsid, et peale surma ei ole nad vimelised
kiitma ja listama Jumalat, sest surm on teadvusetu seisund. Selle nitlikuks
eeskujuks on Hiskia (Jesaja 38:17-19) ja Taavet (Laulud 6:4,5; 30:9; 39:13;
115:17).
Surma meenutatakse korduvalt kui und vi rahu, nii nagu ilsatele, nii ka
patustele (Iiobi 3:11,13,17; Taanieli 12:13). Kllaldase hulga testuste
alusel vime me kindla veendumusega teatada, et Piiblis ei leita kinnitust
rahvalikele uskumustele sellest, et peale oma surma suunduvad ilsad
(vagad) otse taevasse, sealse tasu ja ndsuse saamiseks. Teline petus
surmast ja inimese loomusest annab leppimise ja rahulolu suure tunde. Peale
kigi traumade ja inimelu kannatuste, on haud tieliku unustuse koht. Nende
jaoks, kes ei tundnud Jumala kske ja nudmisi, hakkab see seisund kestma
igavesti. Mitte kunagi ei kerki nende ette jlle selle traagilise elu sgavad
jljed, titumatute soovidega, asjatute soovidega ja kartusega, oma inimliku
mistuse kaotamise prast.
Piibli pingute juures kehtib teatud te leidmise ssteem; kuid kahjuks on ka
vigade ssteem inimeste religioosses mttemaailmas, mis on tingitud
hoolimatust suhtumisest Piiblisse. Inimese lootusetud jupingutused, tema
lpliku sureliku saatuse kergendamise otsinguil, tid ta usu juurde, et tal on
"surematu hing". Kui inimene judis ainult jrelduseni, et tema sees on
selline surematu osake, hakkas ta mtlema sellele, kuhu ta lheb peale oma
surma. See viis mtteni, et surma saabudes peab olema mingisugune vahe
ndsate saatuse ja patuste inimeste saatuse vahel. Mlgutades mtteid selle
ksimuse le, tuli inimene jreldusele, et peab olema koht, kuhu suunduksid
"head surematud hinged". Ja ta valis selliseks kohaks Taeva, aga "patustele
surematutele hingedele" valis ta teise koha, nimetades selle prguks. Enne
me nitasime, et piiblipetuse jrgi "surematut hinge" ei ole olemas.
Teisteks valeideedeks, mis on kibel inimeste seas on jrgmised:1. Et tasuks meie elu eest, surma saabudes, on "meie surematu hinge"
suundumine kindlasse kohta.
2. Et jagamine ndsateks ja patusteks, toimub surma saabudes.
3. Et tasuks ndsatele, on nende suunamine taevasse.

94

JUMAL JA SURM

4. Niisiis, kui igahel on "surematu hing", siis peaks igaks suunduma kas
taevasse vi prgusse.
5. Et patused "hinged" suunatakse karistuskohta, mida kutsutakse prguks.
Allpool pame me analsida kiki lalpool loetletud viteid. Oma
analsis ei pa me anda ainult eitavat vastust. Me tahame vljendada seda
tde, mis esineb selle kohta Piiblis ja mis etendab thtsat osa inimese
loomuses.

4.5 LESTUSMINE
Piiblis kriipsutatakse alla, et tasuks ndsatele saab olema lestusmine,
Kristuse tagasitulekul (1Tessalooniklastele 4:16). Esimeseks tks, mis
Kristus toime paneb, saab olema surnute lestusmine, millele jrgneb
kohus. Kui hing suunduks taevasse peale inimese surma, siis ei oleks
vajadust lestusmiseks. Paulus tles, et kui ei oleks surnute lesratamist,
siis kik meie jupingutused, mis on suunatud Jumalale allumisele, oleksid
kasutud (1Korintlastele 15:32). Muidugi, ta ei oleks rkinud nii, kui ta
oleks uskunud, et tema hing suundub taevasse, kui ta sureb. Kuid ta uskus,
et ainsaks tasuks inimese jaoks saab olema tema keha lestusmine. Kristus
julgustas meid, eldes, et me saame tasu meie iglase elu eest
"lestusmise" ajal (Luuka 14:14).
Tuleb ra mrkida jlle, et Piiblis ei rgita kskik missugusest kehalisest
vormist eraldi - see kib nii Jumala, Kristuse, Inglite, kui ka inimese kohta.
Oma prdumisel muudab Kristus "meie alanduse ihu oma raseletatud ihu
sarnaseks" (Filiplastele 3:21). Nii nagu praegu on tal otseses mttes kehaline
kuju, mis nhtavasti liigub hinge aga mitte vere mjul, siis ka meil saab
olema sellesarnane kuju. Kohtus saame me tasu vastavalt sellele, kuidas me
elasime meie kehas (2Korintlastele 5:10). Need, kes elasid ilmalikku elu,
jvad oma tavalisse surelikku kehasse, mis seejrel kuulub kdunemisele ja
muutub uuesti prmuks; aga need, kes oma elus pdsid muuta oma liha
Hingeks, saavad igavese elu osaliseks. Evangeeliumis ongi nii eldud: "Aga
kes klvab Vaimule, see likab Vaimust "igavest elu" (Galaatlastele 6:8)
keha nol", mis on tidetud Vaimust.

JUMAL JA SURM

95

On suurel arvul tunnistusi sellest, et tasuks igluse eest, saab olema kehaline
kuju. Selle kinnituse omaks vtmisega, saab mistetavaks lestusmise
eluline thtsus. On selge, et meie keha lpetab olemasolu surma saabumisel.
Kuid, kui meie vime omada igavest elu ja surematust, kehalisel kujul, siis
sellest jreldub, et surm on teadvusetu olek kuni selle hetkeni, kuni meie
keha ei ole jlle les tusnud ja ei vasta Jumala omadustele. Kogu
1Korintlastele 15 peatkk rgib ksikasjalikult lestusmisest; seda tuleb
alati lugeda vga thelepanelikult. 1Korintlastele 15:35-44 vrsid selgitavad,
kui klvatakse seemet, trkab ta hiljem mullast ja vtab kuju, mis on Jumala
poolt antud; nii tusevad ka surnud maamullast ja vtavad kehalise kuju. Nii
nagu Kristus tusis hauast ja tema surelik keha kujunes mber surematuks,
nii toimub see samuti ka teliste usklikega (Filiplastele 3:21`). Ristimise
kaudu me hineme Kristuse surmaga ja lestusmisega, nidates
sellesamaga meie usku, et me jagame samuti tema tasu, mille tema sai oma
lestusmise lbi (Roomlastele 6:3-5). Tema kannatuste jagamise lbi
praegu, jagame samuti ka tema tasu: "Me kanname alati enestega (praegu)
Issand Jeesuse surma oma ihus, et ka Jeesuse elu meie ihus tuleks ilmsiks"
(2Korintlastele 4:10). "Kes Jeesuse Kristuse surnuist les ratas, teeb ka
teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu lbi" (Roomlastele 8:11). Sellise
lootusega me ootame "oma ihu lunastust" (Roomlastele 8:23), tema
surematuks muutumist.
Seda lootust ihulise elu saamisele, mistsid Jumala inimesed varastest
aegadest. Aabrahamile oli totatud, et ta saab isiklikult prandiks igaveseks
ajaks Kaananimaa, sellise usaldusvrsusega, millega ta kis lbi selle piki
ja piki (1Moosese 13:17: vaata liku 3.4). Tema kindlus nendesse
totustesse kutsus esile tema usu sellesse, et tema keha kunagi tulevikus
taastub ja saab surematuks.
Iiob vljendas selgelt oma arusaama kigest sellest, eldes, et vaatamata
sellele, et tema keha sakse ra usside poolt hauas, saab ta tasu kehalisel
kujul: "Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jb viimsena prmu
peale seisma! (ja ta tstab prmust selle minu laialipudenenud naha); Ja ma
saan oma ihusilmaga nha Jumalat, keda ma ise nen, keda nevad mu omad
silmad aga mitte mne vra. Mul kdunevad neerud sisikonnas (kduneb
minu sda minu rinnus)" (Iiobi 19:25-27). Samasugune oli ka Jesaja lootus:
"Sinu surnud rkavad ellu, laibad tusevad les!" (Jesaja 26:19).
Vga sarnased snad leiame me Laatsaruse, Jeesuse sbra, surma
kirjelduses. Selle asemel, et rahustada surnu desid, tles ta neile, et tema
hing lheb Taevaste juurde. Jeesus Kristus rkis lestusmise pevast:
"Sinu vend tuseb les". Laatsaruse de reageeris kiiresti sellele: Marta
tles talle: "Ma tean, et ta les tuseb lestusmises viimsel peval!"

96

JUMAL JA SURM

(Johannese 11:23,24). See vastus nitab kui tugevalt uskusid varakristlased

oma lestusmisse surmast. Nii nagu Iiob, mistis ka Marta, et surm ei ava
taevavravaid eluks unustuses, kuid, selle asemel, ta mtles "viimse peva
lestusmisele". Issand lubab: "Igaks, kes on Isalt kuulnud ja on ppinud,
tuleb minu juure ... ja mina ratan tema les viimsel peval" (Johannese
6:44,45)

4.6 KOHUS
Piibli petus kohtust kujutab enesest ht he usu philist printsiipi ja seda
printsiipi tuleks igesti mista enne ristimistoimingut (Apostlite teod 24:25;
Heebrealastele 6:2). Phakirjad rgivad tihti "kohtu pevast" (niteks
2Peetruse 2:9; 3:7; 1Johannese 4:17; Juuda 6); sellest ajast, kui need, kes
tundsid Jumalat, saavad tasu teenete kohaselt. "Meid kiki seatakse Jumala
kohtujrje ette" (Roomlastele 14:10); sest me kik peame saama ilmsiks
Kristuse kohtujrje ees, et igahele tasutaks vastavalt sellele, mis ta ihus
olles tegi" (2Korintlastele 5:10).
Prohvet Taaniel ngi unes Kristuse teist tulekut kohtupeva saabumisega,
mis etendus aujrje kujul (Taanieli 7:9-14). petussnad aitavad mingil
mral mista ksikasju. Nii tuuakse ra petussna peremehest, kes kutsus
oma teenrid ja andis neile raha (talendid), selleks, et teada saada, kuidas nad
seda ksutavad, kui ta nende juurest lahkub (Matteuse 25:14-29).
petussna kaluritest - vrdleb Evangeeliumi kutset kalanoodaga, mis
kogub erinevaid inimesi; kalurid istuvad seejrel (vrdlus kohtupevaga), et
eraldada hea, klbulik kala, halvast (Matteuse 13:47-49). Seletus on vga
lihtne: maailma lpus astuvad esile Inglid ja toimetavad valikut iglaste ja
patuste vahel.
Kigest eelpool eldust on iglane teha jreldus, et peale Kristuse
tagasitulekut ja surnute lestusmist, teatud kohas ja teatud ajal, toimub
kigi nende kogumine, keda oli kutsutud Evangeeliumi juurde. Sellel
kogunemisel toimub nende kohtumine Kristusega ja igaks kokkutulnutest
annab talle aru oma elu kohta. Jeesus Kristus mrab, kes on tasu vriline,
et pseda Jumala Kuningriiki. Alles sel momendil saavad iglased oma
tasu. Kigest sellest rgitakse petussnades lammastest ja sikkudest: "Aga
kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kik Inglid temaga, siis ta istub
oma aujrjele (Taaveti aujrjele Jeruusalemas) (Matteuse 25:31), ja siis
kogutakse tema ette kik rahvad; ja ta eraldab nad ksteisest, nagu karjane
eraldab lambad sikkudest. Ja ta asetab lambad oma paremale kele, aga

JUMAL JA SURM

97

sikud vasakule kele. Siis Kuningas tleb neile, kes on ta paremal kel:
"Tulge siia, minu Isa nnistatud, prige kuningriik, mis teile on valmistatud
maailma asutamisest!" (Matteuse 25:32-34).
Jumala Kuningriigi primine, Aabrahamile antud totuse jagamine, - see
ongi ndsate tasu. Kuid see kik saab toimuma peale kohut, mis jrgneb
Kristuse tagasi prdumisele. Seeprast ei ole vimalik saada totatud tasu
enne Kristuse maa peale tulekut. Ja meie peame tegema jrelduse, et
Kristuse surmast alates ja kuni lestusmise hetkeni, ei ole surnud usklikul
mitte mingisugust teadlikku eksisteerimist, kuna ei ole vimalik eksisteerida
kskik missugusel viisil, omamata keha.
Korduvalt korratav Piibli phimte seisneb selles, et kui Kristus prdub
tagasi, siis antaksegi tasu, kuid mitte varem:- "Ja kui lemkarjane (Jeesus) ilmub, siis te saate nrtsimatu auprja"
(1Peetruse 5:4; vrd. 1:13).
- "Ma tunnistan kindlasti (vannutan) Jumala ja Kristuse ees, kes
mistab kohut elavate ja surnute le, niihsti tema tulemist kui ka
tema riiki. Nd on minule tallele pandud igluse prg, mille Issand,
ige kohtumistja, mulle annab tol peval" (2Timoteusele 4:1,8).
- Lpuajal, Messiase prdumisel, "paljud neist, kes magavad mulla
prmus, rkavad: hed igaveseks eluks ja teised -teotuseks, igaveseks
plastuseks!" (Taanieli 12:2).
- Kui Kristus tuleb kohut mistma, siis "surnud peavad kuulma
Jumala Poja hlt, ja kes on teinud halba, hukkamistmise
lestusmiseks" (Johannese 5:25-29).
- "Vaata, ma tulen pea, ja mu palk on minuga, tasuda ktte igahele
nnda nagu tema tegu on!" (Ilmutuse 22:12).
Me ei suundu taevasse, et saada teenitud tasu - Kristus tuleb taevast, et tuua
meist igahele teenetekohane tasu.
Snad, selle kohta, et Jesus toob kaasa meie tasu, thendavad, et see tasu on
juba valmistatud meile taevas, kuid tuuakse meile maa peale Kristuse teisel
tulekul. Meile totatud prandust maast, ka Aabrahamile, tuleks selles
mttes mista kui midagi, "mis taevas on tallel teie jaoks, mida Jumala
vega valvatakse usu lbi ndsuse jaoks, mis on valmis ilmsiks tulema
viimasel ajal" (1Peetruse 1:4,5).
laleldu ige mistmine annab meile vimaluse ieti vljendada
Johannese 14:2,3 ligu mtet, mida tihti tlgendatakse mitte pris tpselt:
"Mina (Jeesus), lhen teile aset valmistama? Ja kui ma olen linud ja teile

98

JUMAL JA SURM

aseme valmistanud (vrd. tasu, "mis on tallel taevas"), tulen ma jlle tagasi ja
vtan teid enese juure, et teiegi oleksite, kus mina olen". Teises kohas rgib
Jeesus, et tuleb jlle, et tasuda meile teenete jrgi ja me teame, et see
tidetakse kohtupeval. Ta hakkab "igavesti" valitsema Taaveti troonil,
Jeruusalemas (Luuka 1:32,33). Ta veedab igaviku siin, maa peal ja kus tema
on - Jumala Kuningriigis maa peal, seal hakkame olema ka meie. Tema
totust "vtta meid enese juure" vib jrelikult, mista kui snu sellest, et
kohtupeval vtab ta meid vastu. Kreeka vljendit "vtta kedagi enda juure"
vib kohata ka Matteuse 1:20 vrsis Joosepi kohta, kes otsustas "vtta enese
juure" oma naise Maarja. Siit nhtub, et see ei thenda kindlat fsilist
liikumist Jeesusele vastu.
Nii nagu otsus tasust vi kttemaksust tehakse teatavaks alles kohtus,
Kristuse prdumisel, siis jreldub sellest, et peale oma surma, nii nagu
ndsad , nii ka patused, suunduvad hte ja samasse paika, see on, hauda.
Surm ei tee nende vahel vahet. Jrgnevad vrsside viited on selle
kinnituseks:- Joonatan oli ilis aga Saul patune, kuid nad olid "lahutamatud elus
ja surmas" (2Saamueli 1:23).
- ilis Aabraham "koristati oma rahva juure" vi oma esivanemate
juurde, kes kummardasid iidoleid (1Moosese 25:8; Joosua 24:2).
- "Niihsti tarka kui alpi tabab sama saatus - surm "(Koguja 2:16).
Kik see on teravas vastuolus rahvaliku "kristlusega". See petus sellest, et
ilsad suunduvad kohe peale surma taevasse, vlistab lestusmise ja kohtu
vajalikkuse. Kuid me ngime juba, et need sndmused kujutavad endast
elulist vajadust Jumala pstmise plaanis. Vastavuses levinud ideega,
suundub ilis inimene peale oma surma tasu eesmrgil taevasse, temale
jrgnevad iga pev, iga kuu ja iga aasta teised. Kuid see on jrsus vastuolus
piiblipetusega, mis rgib, et kiki ilsaid tasustatakse heskoos, hel ja
samal ajal:- Lambad eraldatakse sikkudest kohtus, ks teise jrel. Kohe kui
lpeb kohus, tleb Kristus kikidele lammastele, kes on kogunenud
tema paremale poolele: "Tulge siia, minu Isa nnistatud, prige
kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest" (Matteuse
25:34). Sel moel, privad kik lambad Kuningriigi hel ja samal ajal
(vrd. 1Korintlastele 15:52).
- Ilmutuse 11:18 salmis, "on aeg mista kohut surnutele",
vljendatakse seda aega, kui Jumal annab "ktte palga su sulastele prohvetitele ja phadele, kes kardavad sinu nime", see on kigile
usklikele - heskoos.

JUMAL JA SURM

99

Heebrealaste 11. peatkis loendatakse paljusid ilsaid Vana Testamendi

aegseid inimesi. Selle peatki 11. salmis eldakse, et "usus need kik surid,
ega saanud totusi ktte", mis anti Aabrahamile pste kohta Jumala
Kuningriiki sisenemiseks (Heebrealastele 11:8-12). Sellest jreldub, et peale
oma surma ei linud need inimesed ksteise jrel taevasse, nende poolt
teenitud tasu jrele. Selle phjust on kirjeldatud 39. ja 40. vrsis: Nad "ei
saavutanud ometi mitte seda, mis oli totatud. Sest Jumal oli meile varunud
midagi paremat, et nad ilma meieta ei pseks tielikkusesse". Neile
totatud tasu viivitus on tingitud sellest, et Jumala plaan neb ette, et ilsad
"saavutaksid tiuslikkuse" kik heskoos, hel ja samal ajal. See tehakse
teatavaks neile kohtus, Kristuse tagasitulekul.

4.7 TASUSTAMISE KOHT: TAEVAS

vi MAA ?
Kik, kes veel arvavad, et taevas, aga mitte maa, saab olema Jumala
Kuningriigi asukohaks, see thendab, totatud tasuks, peaksid endale
selgeks tegema jrgmised momendid:- Oma palves Issand Jumala poole, paluvad usklikud Jumala
Kuningriigi saabumist (s.o. nad palvetavad Kristuse tuleku eest), et
Jumala soovid tituksid maa peal, nii nagu nad on praegu titunud
taevas (Matteuse 6:10). Me palvetame selle eest, et Jumala
Kuiningriik tuleks maa peale. Kahetsusvrne, et tuhanded inimesed
lausuvad mttetult selle palve snu, tielikult uskudes, et Jumala
Kuningriik on juba taastatud taevas ja et maa hvitatakse.
- "ndsad on tasased, sest nemad privad maa" (Matteuse 5:5), - siin
ei rgita, et nende hinged lhevad taevasse. See kib Laulud 37
kohta, mis on tielikult phendatud sellele, et lplik tasu ndsatele
saab olema maa peal. Sellesama koha peal, kus patustel oli ajutine
lekaal, saavad ndsad tasuks igavese elu ja saavad igaveseks
omandiks sellesama maa, kus valitsesid patused (Laulud 37:34,35).
"Ent alandlikud privad maa... tema nnistatud privad maa... iged
privad maa ja elavad seal peal pliselt" (Laulud 37:11,22,29). Elada
maa peal (totatud maal) igavesti, thendab igavese elu vimatust
taevas.

100

JUMAL JA SURM
- Taavet suri ja on maha maetud... Taavet ei ole linud taevasse"
(Apostlite teod 2:29,34). Peetrus selgitas, et tema lootus psib
surnuist lestusmises Kristuse prdumisel (Apostlite teod 2:22-36).
- Maa on areeniks Jumala tegudele inimkonnaga: "Taevas on Jehoova
taevas ja maa on ta annud inimlastele" (Laulud 115:16).
- Ilmutuse 5:10. salmis tuuakse ngemus sellest, mida ndsad
rgivad, kui nad seisavad vastuse andmiseks kohtu ees -kohtupeval:
" (Kristus) on teinud meid kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale,
ja nad valitsevad maa peal". See meenutus valitsemisest Jumala
Kuningriigis maa peal - erineb tunduvalt hmasest ideest, et me
saame "unustuse" kusagil taevas.
- Ettekuulutused, mis on toodud Taanieli 2. ja 7. peatkis, rgivad
poliitilise vimu vljasuremisest, mis lpptulemusena vahetatakse
vlja Jumala Kuningriigiga Kristuse tagasitulekul. Kuningriik saab
olema "kogu taevalaotuse all" ja tidab "kogu maa" (Taanieli 7:27;
2:35; vrd. vrsiga 44). See igavene Kuningriik "kogu taeva all antakse
Kigekrgema phale rahvale" (Taanieli 7:27); seeprast on nende
tasu - igavene elu Kuningriigis, mis hakkab asuma maa peal, taeva
all.

4.8 VASTUTUS JUMALA EES

Kui inimesel on looduse poolt "surematu hing", siis peaks tal olema koht
oma igapevase saatuse veetmiseks. Selle koha saab ta kas tasu nol vi
karistuseks. Kuid meie nitasime, et vastavalt Piiblile, on inimene lojuse
sarnane, ilma mingisuguse temale omase surematuseta. Siiski, mnele
inimesele oli totatud igavese elu perspektiivi Jumala Kuningriigis.
On mistetav, et mitte iga inimene, kes kunagi elas, ei tuse les nagu ka
lojus; inimene elab ja sureb, pudenedes prmuks. Kuid nii nagu tuleb
kohtupev, kus htede le mistetakse kohut, aga teised saavad igavese elu,
tekib jreldus, et inimkonna seas saab olema teatud kategooria inimesi, kes
tuseb les kohtuks ja tasu saamiseks.
Kas surnud inimene tuseb les vi mitte, sltub sellest, kas ta on vastutav
kohtu ees. Aluseks vetakse ksimus, kuidas ta suhtus oma teadmistesse
Jumala Snast. Kristus selgitas: "Kes mind plgab, ega vta vastu minu
sna, sellel on oma kohtumistja. Sna, mis ma olen rkinud, see mistab
tema le kohut viimsel peval" (Johannese 12:48). Need, kes ei teadnud vi
ei saanud aru Kristuse snast ja jrelikult, ei olnud vimelised vtma vastu

JUMAL JA SURM 101

vi heitma eemale seda, ei kanna vastutust kohtu ees. "Sest kik, kes ilma
ksuta on pattu teinud, lhevad ka hukka ilma ksuta; ja kik, kes ksu all
on pattu teinud, nende le mistetakse ka kohut ksu jrele" (Roomlastele
2:12). Sel moel, need, kes ei teadnud Jumala nudmisi, hukkuvad kui
lojused, aga need, kes tundsid Jumala seadust ja sealjuures rikkusid seda,
lhevad kohtu alla ja jrelikult, tusevad les, et seista tema ees.
Jumal arvab, et "patt oli maailmas ka enne ksku, kuid pattu ei arvata sks
seal, kus ei ole ksku ... patt on see, mis on ksu vastu (see on Jumala
seaduse rikkumine) ...sest ksu kaudu tuleb patu tundmine (Roomlastele
5:13; 1Johannese 3:4; Roomlastele 3:20). Nagu Tema Snas arvatakse, ilma
Jumala seaduse tundmiseta "pattu ei arvestata" inimesele ja seeprast,
selliste patuste le ei misteta kohut vi ei tsteta surmast les. Jrelikult,
need, kes ei tunne Jumala Sna, jvad surmavalda, niisama, nagu see on
loomade ja taimedega, kuna nad kik on hesuguses seisundis. "Inimene,
toreduses, kui tal pole arusaamist, on lojuste sarnane, kelledele tehakse ots!"
(Laulud 49:15).
Jumala teede tundmine, teeb meid meie tegude eest vastutavaks Tema ees ja
jrelikult on vajalik meie lestusmiseks ja kohtu ette astumiseks. Tuleks
aru saada, et mitte ainult ndsad vi need, kes on ristitud , ei tuse ksi les,
vaid tusevad les kik, kes on vastutavad Jumala ees - Tema tundmise
judu mda. Seda teemat korratakse tihti Phakirjas:- Johannese 15:22 nitab, et vastutuse toob Sna tundmine: "Kui ma
(Jeesus) ei oleks tulnud ega oleks neile rkinud, siis ei oleks neil
pattu. Aga nd ei ole neil oma pattu millegagi vabandada".
Roomlastele 1:20-21 rgib samuti, et Jumala tundmine jtab
inimesed ilma "vabanduseta".
- "Igaks, kes on Isalt kuulnud ja on ppinud, tuleb minu juure ja
mina - ratan tema les viimsel peval" (Johannese 6:44,45).
- Jumal ksnes vaatab nende tegudele, kes ei tunne ldse Tema teid.
Kuid Ta jlgib ja ootab vastust neilt, kes tunneb Tema teid. (Apostlite
teod 17:30)
- "Aga sulane, kes teadis oma isanda tahtmist, aga ei valmistanud ega
teinud tema tahtmise jrele, saab palju hoope. Aga kes ei teadnud,
kuid tegi, mis on hoopide vrt, saab pisut hoope (niteks, jda
surmavalda). Sest kellele on palju antud, sellelt nutakse palju; ja
kelle hoole on palju jetud, sellelt pritakse veel rohkem" (Luuka
12:47,48), - Issand, kui palju siis rohkem?
- "Kes siis mistab teha head ja ei tee seda, sellele on see patuks"
(Jakoobuse 4:17).

102

JUMAL JA SURM
- Eriline iisraellaste vastutus Jumala ees, seisnes Tema Iseenda
ilmutamises neile (Aamose 3,2).
- Selle petuse tagajrjel vastutusest, " oleks neil parem (kes hiljem
taganes Jumalast), et iguse tee oleks jnud neile tundmatuks, kui
seda tundes ra prduda ksust, mis neile on antud" (2Peetruse
2:21). Teised tlused sellel teemal on Kirja jrgnevates kohtades:
Johannese 9:41; 3:19; 1Timoteusele 1:13; Hoosea 4:14; 5Moosese
1:39.

Jumala tundmine teeb meid vastutavaks kohtu ees ja sellest jreldub, et

need, kel ei olnud neid teadmisi, ei tuse les, sest neile ei ole vaja kohut
mista ja et neil ei ole teadmist, teeb nad "lojuste sarnaseks, kes hukkuvad"
(Laulud 49:21). On palju kinnitusi sellele, et mitte kik, kes kunagi elasid ei
tuse les:- Iidse Paabeli elanikud "ei rka les" peale oma surma, sest nad ei
tundnud telist Jumalat (Jeremija 51:39; Jesaja 43:17).
- Jesaja ergutas iseennast: "Jehoova, meie (Iisraeli) Jumal! Meid on
valitsenud muud isandad peale sinu - me kiidame ksnes sind, sinu
nime! Surnud ei rka ellu, kadunud ei tuse les. Seeprast sa siis
nuhtlesid neid ja hvitasid nad ning kaotasid neist iga mlestuse"
(Jesaja 26:13,14). Prake thelepanu mitmekordsele kordusele
sellest, et nad ei tuse les: "Ei rka ellu ... ei tuse (jlle)... hvitas
iga mlestuse neist". Erinevalt sellest, oli iisraellaste ees lestusmise
perspektiiv - seelbi, et nad tundsid telist Jumalat: "rkavad sinu
(Iisraeli) surnud ellu, minu laibad tusevad les" (Jesaja 26:19).
- Rkides Iisraeli Jumala rahvast, mrgitakse ra, et Kristuse
prdumisel "paljud neist, kes magavad mulla prmus, rkavad, hed
igaveseks eluks ja teised teotuseks, igaveseks plastuseks" (Taanieli
12:2). Sel moel, "paljud", aga mitte kik juudid, tusevad les, oma
vastutuse tttu Jumala ees, nagu Tema valitud inimesed. Nendest
need, kes ldse ei tunne telist Jumalat, "langevad ja ei tuse enam",
kuna nad ei ole vimelised leidma "Issanda sna" (Aamos 8:12,14).
Niisiis me teame, et:1. Jumala Sna tundmine paneb meile vastutuse Tema ees.
2. Ainult need, kes on vastutavad, tusevad les ja nende le mistetakse
kohut.
3. Need, kes ei tunne telist Jumalat, jvad jrelikult surmasse nagu
lojused.

JUMAL JA SURM 103

Need jreldused annavad tugeva lgi inimuhkusele ja loomulikult on meil
raske uskuda nendesse. Miljonid inimesed, nii nagu praegu elavad, nii ka
need, kes kunagi varem elasid, kuid ei tundnud telist Evangeeliumi:
vaimselt haiged inimesed ja need, kes ei ole vimelised mistma Piibli
Kirja; vikelapsed ja rinnalapsed, kes surid enne, kui said kllalt
tiskasvanuteks, et mista Evangeeliumi; kik need inimgrupid ei tunne
jrelikult telist Jumalat, sel phjusel ei ole vastutavad Tema ees. See
thendab, et nad ei tuse les, vaatamata oma vanemate hingelisele
staatusele. See kib tielikult humanismi ideede vastu ja kigi meie
loomulike soovide ja tunnete vastu. Ja seda enam, teline leppimine Jumala
Sna lpliku te ees, mis on korrutatud meie isikliku loomuse tagasihoidliku
arvamusega, viib meid te vastuvtmiseni. Erapooletu inimese loomise
faktide tundmappimine, isegi ilma Evangeeliumita, toob meid samuti
jrelduseni sellest, et ei vi olla lootust tulevasele elule lalpool mainitud
inimgruppidele.
Meie ksimused Issand Jumala teedest on kllalt ebakohatud: "Kes sa siis
oled, inimene, et tahad vaielda Jumala vastu?" (Roomlastele 9:20). Me
vime lubada endale mittemistmist, kuid ei peaks kunagi sdistama
Jumalat ebaigluses vi lekohtus. Mte sellest, et Jumal ei armasta meid
vi vib eksida ja teha vigu meie suhtes, viib jubeda jrelduseni sellest, et
Kikvimas Jumal, Isa ja Looja, kohtleb meid mistmatult ja ebaiglaselt.
Selles suhtes on kasulik le lugeda 2 Saamueli 12:15-24 salmid Kuningas
Taavetist, oma lapse kaotuse kohta, sellest, kuidas ta palvetas palju oma poja
prast kuni ta elus oli ja samal ajal vttis ta realistlikult vastu teadmise tema
paratamatu surma kohta: "Kuni mu laps oli elus, ma paastusin ja palvetasin,
kuna arvasin: kes teab, vahest Issand halastab nii minu peale ja laps jb
elama? Aga nd on ta surnud, miks peaks ma veel paastuma? Kas ma vin
ta tagasi saada? ... ta ei prdu minu juurde tagasi". Siis rahustas Taavet
oma naist ja varsti sndis neil teine laps.
Lpuks tuleks elda, et paljud inimesed, saades aru sellest vastutuse
printsiibist Jumala ees, kaotavad soovi saada Temast rohkem teada, kartes
vastutust Tema ees ja kohtupaiga ees. Kuid, teatud astmeni on need
inimesed juba vastutavad Jumala ees, kuna nende teadmine Jumala Snast,
andis neile arusaamise sellest faktist, et Jumal osaleb nende elus ja pakub
neile reaalseid sugulussuhteid Temaga.
Alati tuleks meeles pidada, et "Jumal on armastus", Tema, "mitte soovides
kellegi hukku... andis Oma ainusndinud poja, et igaks, kes temasse usub,
ei hukkuks, vaid saaks igavese elu osaliseks" (1Johannese 4:8; 2Peetruse
3:9; Johannese 3:16). Jumal tahab, et me oleksime Tema Kuningriigis.

104

JUMAL JA SURM

Selline au ja privileeg (eesigus) toovad enesega kaasa paratamatult

vastutuse, kuid see ei kujune liiga raskeks vi tlikaks meile. Kui me
tepoolest armastame Jumalat, siis me saame aru, et Tema pste
pakkumine ei ole automaatne tasu teatud kindlate tegude eest, vaid see on
armastav soov - teha omalt poolt kik vimalik, mida Ta saab teha oma
laste heaks, et anda neile igavest nnelikku elu Tema imelise iseloomu ige
mistmise kaudu.
Sedamda, kuidas me hakkame kuulama ja hindama Jumala kutset meile Tema Sna kaudu, me mistame, et sel ajal, kui me kime karjas, jlgib
Jumal suure huviga meid, oodates meilt kiiremaid vastuse tunnuseid Tema
armastusele, kui meie ebannestumisi - elada vastavuses vastutusega Tema
ees. See armastav pilk ei lahku kunagi meie pealt; me ei suuda iialgi
unustada vi kustutada meie teadmisi Temast sellega, et jrele anda meie
maisele kehale, olla vabad vastutusest Jumala ees. Selle asemel vime ja
peame me tundma rmu erilisest lhedusest Jumalaga ja uskuma nii tema
armastuse suurusesse, et meil oleks alati soov teada Temast rohkem, aga
mitte vhem. Meie Jumala armastuse teed ja meie soov, tunda neid selleks,
et me saaksime olla rohkem Tema sarnased, peavad letama meie loomuliku
kartuse Tema levoolavast phadusest.

4.9 PRGU
Rahva hulgas on arvamus, et prgu kujutab endast patuste "surematute
hingede" karistamise paika vi nende piinamise kohta, kes lkatakse vlja
kohtupeval. Meie veendumuse kohaselt petab Piibel, et prgu - on haud,
kuhu lhevad peale surma kik.
Vanajuudi sna "shoel", tlkes "prgu", thendab "varjatud kohta". Nii et
kui me loeme sna "prgu", ei kasuta me tema tielikult tpset tlget. Piibli
jrgi on see "varjatud koht" vi "prgu"- haud. On palju niteid, mis
kinnitavad, et iidset sna "shoel" tlgitakse kui "haud". Tegelikult kasutavad
mned kaasaegsed Piibli vljaanded harva sna "prgu", tlkides seda palju
tpsema snaga "haud". Mned nited, mis nitavad, et sna "shoel"
tlgitakse nagu "haud", peaksid mber lkkama rahvaliku ettekujutuse
prgust, kui kohast, kus pleb tuli ja toimub patuste piinamine:- "Jgu elad hbisse, jgu nad vait ning vajugu surmavalda"
(Laulud 31:18) - nad ei hakka ulguma agoonias.
- "Jumal lunastab mu hinge surmavalla kest" (shoel Laulud 49:15) s.o. et Taaveti hing vi keha tuseb les hauast vi "prgust".

JUMAL JA SURM 105

Usk sellesse, et prgu on patuste karistamise koht, millest nad ei ole

vimelised vlja tulema, ei vasta sellele vrsile; ilis inimene vib siseneda
prgusse (hauda) ja minna sealt jlle ra. Hoosea 13:14 kinnitab seda: "Kas
peaksin nad vabastama prgu kest? Kas peaksin nad lunastama surmast?"
Sedasama neme Korintlastele 15:55 lestusmise suhtes Kristuse
tagasitulekul. Sellesarnaselt, teise lestusmise ngemuses (vaata liku 5.5),
"surm ja surmavald andsid tagasi surnud, kes neis olid" (Ilmutuse 20:13).
Prake thelepanu pidulikkusele seoses surmaga, s.o. hauale ja prgule
(vaata samuti Laulud 6:5,6). Hanna snad 1Saamueli 2:6 on lemra
arusaadavad: "Jehoova suretab ja teeb elavaks (lestusmise kaudu), viib
alla hauda (shoel) ja toob jlle les".
Teades, et "prgu" on haud, tuleks melda, et ilsad pstetakse sellest
nende leststmise lbi igavesse ellu. Sel viisil on tiesti vimalik minna
"prgusse" vi hauda ja hiljem lahkuda sealt lestusmise kaudu. Selle
krgeimaks niteks oli meile Jeesus, kuna "tema hinge ei jetud surmavalda
ja tema liha ei ne kdunemist" (Apostlite teod 2:31), sest ta tusis les.
Pange thele pidulikkust snade Kristuse "HING" ja tema "MAISE
KESTA" vi keha vahel. Snad sellest, et tema keha ei jetud prgusse,
rgivad, et see oli seal mingi aja, aga nimelt: oli see seal kolme peva
vltel. Ja see, et Kristus oli "prgus" on selle tendiks, et see ei ole see koht,
kuhu suunduvad ksnes patused.
Nii nagu head, nii ka halvad inimesed suunduvad "prgusse", see on hauda;
Jeesusele "mrati haud kurjategijatega" (Jesaja 53:9). On ka teisi
sellesarnaseid niteid, kui iglased suunduvad prgusse, see on hauda.
Jaakob tles nii: "ma lhen testi leinates oma poja (Joosepi) juurde hauda
(prgusse)" (1Moosese 37:35).
heks Jumala printsipiaalseks postulaadiks on surmaga karistamine,
sooritatud pattude eest (Roomlastele 6:23; 8:13; Jakoobuse 1:15). Me
nitasime varem, et surm on tielik teadvusetuse seisund. See viib tieliku
hvimiseni (kdunemine), kuid mitte igavestesse piinadesse (Matteuse
21:41; 22:7; Markuse 12:9; Jakoobuse 4:12), - see on sama tsi, kui inimeste
hukkumine lemaailmases veeuputuses (Luuka 17:27,29) ja kui iisraellaste
surm krbes (1Korintlastele 10:10). Mlemis neist juhtudest, patused surid,
kuid neid ei karistatud igaveste piinadega. Selleprast, pole vimalik, et
patuseid karistataks igaveste teadlike piinadega ja kannatustega.
Me nitasime ka, et Jumal ei pea pattu sks ja ei kirjuta seda meie arvele,
kui me ei tunne Tema snu (Roomlastele 5:13). Need, kes on sellises
seisundis, jvad surma. Karistus, mille saavad patused - on surm, kuna

106

JUMAL JA SURM

selline on patu palk. Jrelikult, peale Kristuse tulekut kohtupaika,

kuulutatakse neile karistus ja seejrel nad surevad jlle. Sel korral jvad
nad igavesti surmavalda. See saab olema "teine surm", millest rgitakse
Ilmutuse 2:11; 20:6. Need inimesed surid kord tieliku teadvusetuse surma.
Nad tstetakse les ja neile mistetakse kohut Kristuse prdumisel ja
seejrel karistatakse teistkordse surmaga, mis nii nagu nende esimene
surmgi, saab olema tieliku teadvusetuse seisund. See surm jb kestma
igaveseks.
Karistus patu eest saab sel korral olema "igavene", see on - surmal ei ole
lppu. Olla igavesti surnud, ongi igavene karistus. Sellist vljendi
kasutamise nidet vime leida 5Moosese 11:4, kus antakse Punases meres
Jumala poolt vaarao armee hvitamise kirjeldus, kui igaveseks jtkuv
hvitamine, mille tulemusena just see armee ei hakka enam iial tlitama
Iisraeli: "ta laskis Krkjamere vee voolata nende peale .. ja Jehoova hukkas
nad alatiseks".
Isegi Vana Testamendi algusaegadel mistsid usklikud, et viimsel peval
saab olema lestusmine, mille jrel vastust andnud patused, prduvad
tagasi hauda. Iiobi 21:30,32 rkis vga selgelt: "Kurjadele antakse armu
nnetuspeval (ta tuseb les)... ja ta viiakse (seejrel) hauda". hes
petussnas Kristuse tulekust rgitakse tapmise vimalikkusest tema
juuresolekul (Luuka 19:27). See on vaevalt koosklas ideega patuste
igavesest eksisteerimisest, nende teadvuse silimisest ja nende pidevast
piinamisest. Igal juhul oleks see mingil mral mittemistlik karistus igavene piin 70 aastase tegevuse eest. Jumal ei tunne rmu patuste
karistamisest; tuleks jrelikult loota, et ta ei hakka neile peale panema
igavest karistust (Hesekieli 18:23,32; 33:11; vaata 2Peetruse 3:9).
Kristlased-ususalgajad assotseerivad tihti "prgut" tule ideega ja piinadega.
See on teravas vastuolus piiblipetusega prgust (hauast). "Nagu lambakari
pannakse nad kinni surmavalda (prgusse), surm on neile karjaseks"
(Laulud 19:15). See vrss annab mista, et haud on paik rahulikuks
unustuseks. Vaatamata sellele, et Kristuse hing vi keha oli prgus kolm
peva, ta ei kuulunud kdunemisele (Apostlite teod 2:31). See ei oleks olnud
vimalik, kui prgu oleks paik, kus pleb tuli. Hesekieli 32:26-30 annab
naaberrahvaste vimsatest sdadest pildi, kes lamavad rahumeelselt oma
haudades:
"Nad magavad hes muistsete langenud kangelastega ... lksid alla
surmavalda (prgusse) oma relvadega, kellede mgad pandi neile
pea alla ja ... sa pead magama hes mgaga mahaldutega "... kes
on linud hauda".

JUMAL JA SURM 107

See kib kombe kohta kui langenud sdalasi maeti nende relvadega koos,
neile pandi mk pea alla. Sel moel kirjeldatud "prgu" ei ole muud kui
haud. Need vimsad sdalased, kes ikka veel lamavad prgus (s.t. oma
haudades) vaevalt et kinnitavad ideed, et prgu on pleva tulega koht.
Kirjeldus Joonaga juhtunust, rgib samuti sellele vastu. Kui suur hai neelas
ta alla elavana, palus Joona oma Issand Jumalat hai khust ja tles: "Ma
hdsin oma kitsikuses Jehoova poole... Haua sisemuses (prgus) ma
hdsin appi" (Joona 2:2,3). Siin on "haua sisemust (prgut)" vrreldud hai
sisemusega. Hai sisemus oli tepoolest "varjatud koht", mis mahub tpselt
sna "sheol" thendusse, mida tlgitakse snana "prgu". On arusaadav, et
see ei olnud tulega koht ja Joona tuli vlja "haua sisemusest (prgust)" kui
hai ta vlja heitis. See eelnes Kristuse lestusmise ennustustele prgust vaata Matteuse 12:40.
Metafooriline tuli
Kuid Piiblis kasutatakse sageli igavese tule motiivi, et nidata Jumala raevu
patule, mis lppude lpuks viib patuse tielikule hvimisele hauas.
Soodomat karistati "igavese tulega" (Juuda v.7), see thendab - ta purustati
tielikult, tema elanike patususe prast. Praegu on see linn varemetes, mis
on maetud Surnumere vetesse; mingil moel ei ole ta praegu haaratud
leekidest, mis oleks pidanud olema, kui me oleksime pidanud vtma snu
"igavene tuli" otseselt. Sellesarnaselt oli ka Jeruusalem samuti Jumala raevu,
igavese tule, hvarduse all, juutide patususe prast : "Aga kui te ei vta mind
kuulda ... siis ma stan selle vravais tule, mis neeleb Jeruusalema paleed
ega kustu!" (Jeremija 17:27). Kuna Jeruusalem on tulevase Kuningriigi
totatud pealinn (Jesaja 2:2-4; Laulud 48:2), siis Jumal ei pidanud silmas, et
me vtaksime neid snu otseselt. Jeruusalema suured linnad plesid tules
(2Saamueli 25:9), kuid see tuli ei kestnud igavesti.
Sellisel moel karistas Jumal Edomi maad tulega, mis ei kustu l ega
peval, igavesti tuseb selle suits. See jb laastatuks plvest plve .. kull
ja kaaren elutsevad seal... tema paleedes kasvavad kibuvitsad, linnustes
ngesed ja ohakad" (Jesaja 34:9-15). Vttes arvesse, et loomad ja taimed
saavad eksisteerida purustatud Edomi maal, peaksid snad igavesest tulest
kima pigem Jumala raevu ja selle paiga tieliku hvitamise kohta , kui
vtta neid otseselt. Jumala raevu, Jeruusalema pattudele ja Iisraelile, on
korduvalt vrreldud tulega: "Mu viha ja mu viha lm voolab selle paiga
peale, see pleb kustutamata" (Jeremija 7:20; teised nited on Jeremija
nutulauludest 4:11 ja 2Saamueli 22:17).

108

JUMAL JA SURM

Tuli assotseerub samuti Jumala kohtuga patu le, eriti Kristuse

tagasitulekul: "Pev tuleb, plev nagu ahi, ja kik lbed ja kik, kes pattu
teevad, on nagu krred. Ja see pev,mis tuleb, pletab nad" (Malakia 3:19).
Kui krred vi kasvi inimese keha pleb tules, siis muutub see kik
prmuks. Ei ole vimalik, et mingi asi, eriti inimkeha pleks igavesti - sna
otseses mttes. Snad, "igavene tuli", ei saa jrelikult klada otseses
thenduses - igavese piina kohta. Tuli ei saa kesta igavesti , kui ei ole
millelgi pleda. Tuleks mrkida, et surm ja surmsvald (prgu) heideti
tulejrve" (Ilmutuse 20:14). See thendab, et prgu ei ole seesma, mis
"tulejrv"; see kujutab endast tielikku hvingut. Ilmutuse raamatus
rgitakse smboolselt, et haud hvitatakse tielikult, sest Kristuse
tuhandeaastase valitsemisaja lpus ei saa enam surma olema.
Gehenna
Uues Testamendis kasutatakse kaht kreeka sna, mida tlgitakse nagu
"prgu". "Hades" on ekvivalentne vanajuudi "shoelile", millest me
rkisime varem. "Gehenna" on prgime nimi, mille asukoht on
Jeruusalemmast vljaspool, kus pletati igasuguseid jtmeid. Nagu
isiklikku nime s.o. reaalse koha nimi, ei oleks seda pidanud ldse mitte
tlkima, nii nagu see on tlgitud snaga "prgu". "GEHENNA" see on
araami ekvivalent iidsele juudi snale "Ben-Hinnom". See oli org
Jeruusalema lhedal (Joosua 15:8), ja Kristuse aegadel kasutati seda
prgimena. Surnud korjused visati tulle, nii saigi Gehenna igavese hvingu
smboliks.
Peaks jllegi mrkima, et kik tulle visatu ei jnud sinna igaveseks korjused muutusid prmuks. "Meie Jumal on hvitav tuli" (Heebrealastele
12:29) kohtupeval; Tema raevu tuli patule, neelab patused enne nende
tielikku hvingut, kui jtab nad ksnes plevasse seisundisse ja ikka veel
elavateks. Eelnevatel Jumalakohtu aegadel, Oma Iisraeli rahva le,
babloonlaste ke lbi, oli Gehenna tidetud patuste ja Jumala inimeste
surnud korjustega (Jeremija 7:32,33).
Issand Jeesus hendas talle omasel hmmastaval viisil kik need Vana
Testamendi ideed sna "gehenna" kasutamisse. Ta rkis tihti, et need, kes
heidetakse vlja kohtupaigas, Tema prdumisel, lhevad "gehennasse" (s.o.
prgusse) kustumatusse tulle, "kus nende uss ei sure" (Markuse 9:43,44).
Gehenna kutsub juutide teadvuses esile mtteid keha hlgamisest ja
hvitamisest. Ja me neme, et igavene tuli on idioom, mis kujutab endast
Jumala raevu patu suhtes ja patuste igavest hvitamist surma lbi.
Snad, "nende uss ei sure", sisaldavad nhtavasti osa sellest idioomist,
tielikust hvingust, kusjuures on uskumatu ette kujutada endale usse, kes

JUMAL JA SURM 109

kunagi ei sure. Seda fakti, et gehenna oli patuste eelnevaks karistuse kohaks
Jumala inimeste hulgas, kinnitab selle sna "gehenna" kasutus Jeesuse poolt.

KRVALEPIGE 11: PUHASTUSTULI

Rooma Katolik kirik petab, et jumalainimeste hinged vivad peale surma
suunduda niinimetatud puhastusse, mis asub "taeva" ja "prgu" vahepeal.
Kirik rgib, et see koht on "puhastuseks"; selles piinatakse hinge mingi aeg
,enne seda, kui ta saab klbulikuks - psemiseks taevasse. Kui inimene ja ta
sbrad palvetavad, pletavad knlaid ja toovad kirikule finantsohvreid, siis
see vib lhendada hinge kannatusaega puhastustules. See, et need ideed
kujutavad enesest suurt viga, on nhtav jrgnevatest nidetest:- Piibel vaikib sellise koha olemasolust.
- Me nitasime, et hing kib ennem meie keha kohta, kui mingisuguse
surematu osa kohta meie sees, ja prgu on ennemini haud, kui
karistuse koht.
- ndsatele ei antud kunagi totusi taevasse psemiseks. Psemine
antakse kohtu paigas, Kristuse tagasitulekul, aga mitte mingil ajal
peale surma, kui me vljume puhastustulest (Matteuse 25:31-34;
Ilmutuse 22:12).
- Kik ndsad saavad tasu hel ja samal ajal, aga mitte iga inimene
eraldi.
- Surmale jrgneb tielik teadvusetus, mitte aktiivsus, mida oletatakse
puhastustule alusel.
- Me puhastume meie pattudest, ristimisega Kristusesse ja tugevdame
meie usku Tema tdesse, meie praeguse elu vltel, kuid mitte
mingisuguse kannatuste perioodi vltel, peale surma. Meil kstakse
"phkida vlja vana haputaigen", patud meie elus (1Korintlastele
5:7), puhastada meie sdametunnistus surnud tegudest
(Heebrealastele 9:14; 2Timoteosele 2:21). Seeprast peame me
puhastuma praegust, meie elu jooksul, aga mitte "puhastustules",
millesse me justkui siseneksime peale surma. "Nd on hsti soodus
aeg, vaata, nd on pstepev" (2Korintlastele 6:2). Meie
kuuletumine Jumalale ristimises ja vaimse iseloomu arendamine
selles elus, viivad meid psemisele (Galaatlastele 6:8), aga mitte
mingisuguse ajaperioodi veetmine "puhastustules".

110

JUMAL JA SURM

Teiste inimeste jupingutused psta meid knalde pletamisega ja teiste

annetustega Katoliku Kirikule, ei avalda ldse mingit mju meie
psemisele. "Nad kiitlevad oma suurest rikkusest! kski ei vi venna eest
anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda ... et keegi jks
elama lppemata" (Laulud 49:7,8,10).

KRVALEPIGE 12: HING JA

MBERKEHASTUMINE
Unustamatutest aegadest pab inimene end veenda, et surmaga ei ole tema
elu lppenud. Selle tulemusena tekib tal usk, et peale oma surma jtkub tal
elu teise inimese vi looma kehas, kes saab tema vaimu.
Me nitasime teile, et inimese hing kuulub hingamise (eluju) juurde tema
sisemuses ja et hing prdub tagasi Jumala juurde kui inimene sureb
(Koguja 12:7). See thendab, et tema hing ei hulgu ringi nagu "viirastus" ja
et tal ei ole vabadust hivata mnd teist inimest vi looma, nii, et inimese
isik elaks temas. "Igahele tasutakse vastavalt sellele, mis ta ihus olles tegi"
(2Korintlastele 5:10). Kui meie teod ja omadused ilmnevad endise inimese
funktsionaalses iseloomus, siis kontseptsioon Jumala kohtust ja meie
tasustamine, vastavalt meie tegudele (Ilmutuse 22:12), kaotab igasuguse
mtte. Inimese surmaga prdub hing Jumala juurde ja tema teadvus kaob
tielikult. Selleprast tunnistab igasugune katse, taastada kontakt surnuga,
piiblipetuse tsist mittemistmist selles suhtes (vaata Jesaja 8:19,20).
Piibel rgib tiesti selgelt, et inimesed ei prdu tagasi oma endistesse
kodudesse vi linnadesse, kskik millises kujus, peale oma surma. Ei ole
mingit "vaimu" vi "viirastust", kes elutseks sellistes kohtades peale inimese
surma. Iiobi 20:7-9 ei suudaks kirjeldada seda enam selgemini: "Ta kaob,
nagu roegi, igaveseks, need, kes teda ngid, ksivad: Kus ta on? ... ja teda ei
leita enam, ja ta ase ei pane enam teda thele". Sellele sarnased on ka Iiobi
7:9,10 salmid: "Kes lheb alla surmavalda ei tule enam tagasi oma kotta ja
tema ase ei tunne teda enam". Selle kinnituse tagasihoidlik tunnistamine,
viib meid kigi juttude eitamisele surnud "hingede" ngemisest, mis justkui
klastavad oma vanu kodusid. Sellised "ngemused" on paremal juhul
pettekujutlused.

JUMAL JA SURM 111

KRVALEPIGE 13: MEIE LESTUSMINE

Me nitasime, et igavene elu ja leminek Jumala looduks, antakse ndsatele
peale kohut. Kristus tstab les esmajrjekorras kohtu ees vastutavaid ja
mistab nende le kohut, peale seda, kui nad kik on kogunenud tema ette.
Niisiis, kui leviimine igavesse ellu saab toimuma kohtus, siis sellest
jreldub, et kik lestusnud omavad ennekike surelikku loomust. Kui nad
omaksid lestusmisel surematuid kehasid, siis ei oleks neile mtet kohut,
millel jagatakse tasu, mista.
Me siseneme Jumala Riiki, otsekohe, peale kohut (Matteuse 25:34);
jrelikult, ndsad ei viibi Jumala Riigis enne kohut. "Liha ja veri ei vi
prida Jumala Riiki (seeprast) ... me kik muutume ... Sest see kaduv peab
riietuma kadumatusega ja see surev riietuma surematusega" (1Korintlastele
15:50,51,53). Sellest jreldub, et olemuse muutus, surelikust surematuks,
toimub kohtu paigas, kui me siseneme Kuningriiki.
Kuid jumalavaimne apostel Paulus rgib sageli "lestusmisest" "elu
lestusmise" mttes - ilsate lestusmisest, kes saavad igavese elu peale
kohut. Ta mistis muidugi, "et tuleb igete ja lekohtuste lestusmine"
(Apostlite teod 24:15). Ta tunnistas, et vastutavad "tulevad vlja
(haudadest), ... kes on teinud head, elu lestusmiseks, aga kes on teinud
halba, hukkamistmise lestusmiseks" (Johannese 5:29).
Sel kujul viitab Paulus tihti "elu lestusmisele", kui rgib
"lestusmisest". iglased tulevad vlja oma haudadest "elu
lestusmiseks" - peale maa seest vlja tulemist, mistetakse nende le
kohut ja seejrel saavad nad igavese elu. Kogu see protsess ongi "elu
lestusmine". Ei ole erinevust nende "vljumisel" haudadest ja "elu
lestusmisel". Paulus rgib oma pdest elada kristlikku elu, "et pseda
lestusmisele surnute seast" (Filiplastele 3:11). Kuna ta oli vastutav, tuseb
ta les, et igal juhul anda vastust kohtus ja see, et ta pdis "pseda
lestusmisse", thendab, et "lestusmine" kib siin "ellu lestusmise"
kohta.
Teisi niteid sna "lestusmine" kasutuse kohta, thenduses "ellu
lestusmine" (vaata Luuka 14:14)- leiame vrssides: Luuka 20:35;
Johannese 11:24; 1Korintlastele 15:21,42; Heebrealastele 11:35; Ilmutuse
20:6. Sna, "lestusmine" kasutamine, nagu seda on tehtud 1Korintlastele
15. peatkis, aitab mista 1Korintlastele 15:52. vrsi mtet - "surnud
tusevad les kadumatutena". Tuleks ra mrkida, et sna "surnud", kib

112

JUMAL JA SURM

mnikord ilsate surnute kohta, kes tusevad les, et saada kohtus igavest
elu: 1Korintlastele 15:13,21,35,42; 1Tessalooniklastele 4:16; Filiplastele
3:11; Ilmutuse 14:13; 20:5,6.
1Tessalooniklastele 4:16,17 vrssides nidatakse sndmusi, mis on seotud
Kristuse tagasi prdumisega:
1. Kristus tuleb taevast alla inimestele nhtavana.
2. Surnud tusevad les.
3. Vastutavad, kes sel ajal elavad, tuuakse kohtu ette.
Igavese elu kuulutamine, toimub peale seda, kui kik kogunevad kokku
(Matteuse 25:31,34; 13:41-43); selleprast ei saa surematust kuulutada
lestusmise ajal, kuna viimane eelneb ldkogunemisele. Me nitasime, et
kik iglased saavad tasu hel ja samal momendil (Matteuse 25:34;
Heebrealastele 11:39-40). See oleks vimatu, et surematus kuulutataks vlja
lestusmise ajal, nii, et see eelneks elavate vastutavate ldisele
kogunemisele.
Tuleks siiski ra mrkida, et meie arusaam aja suhtes on vga inimlik. Jumal
ei ole sellega kuidagi seotud. Vib minna vga kaugele, et vlja ttada
sndmuste erilist kronoloogiat, sellest, mis hakkab toimuma Kristuse
tulekul. lestusmine ja meie leminek surematusesse, toimub kohtupaigas
"kki, hel silmapilgul" (1Korintlastele 15:52). Kristuse tuleku momendil
hakkab aeg, vajaduse jrgi, kulgema teises mdus, rmisel juhul nende
jaoks, kelle le mistetakse kohut. ldine Piibli phimte (printsiip) seisneb
selles, et iga kohtu ees vastust andev, esitab oma elust levaate teatud
astmeni ja rgib sellest oma kohtumistjaga, Issand Jeesusega (Matteuse
25:44 jne; Koguja 3:17; 12: 14; Luuka 12:2,3; 19:23; Hesekiel 18:21,22;
1Timoteusele 5:24,25; Roomlastele 14:11,12). Vttes arvesse vastust
andvate suurt hulka, peame me tegema kokkuvtte, et aeg peatatakse vi
tihendatakse seda tugevalt, et meie kikide le mistetaks kohut otsekohe ja
samal ajal, hekaupa. Niisiis, selles staadiumis aeg tihendatakse, et kogu
lestusmise ja kohtu protsess toimuks "kki, he silmapilgu vltel". On
arusaadav, et lestusmisest rgitakse mnikord, kui sndmusest, mille
vahendusel iglastele antakse igavene elu. Kuid see toimub selle kiiruse
tulemusel, millega meid viiakse hauast kohtupaigani ja seejrel, Jumala
armuga, igavesse seisusesse. Vrssidest, millest rgiti varem, jreldub, et
vastavalt Piibli petusele, antakse igavene elu kohtus, aga mitte

JUMAL JA SURM 113

lestusmisel. Sel phjusel 1Tessalooniklastele 4:16 rgib, et iglased
kutsutakse vlja pasuna helidega, samal ajal kui 1Korintlastele 15:52 rgib
sama pasuna kohta, assotsiatsioonis (seoses) surematuse andmisega.
See selgitab ka, miks mtles Paulus lestusmisele kui identsest kutsest
kohtupaigale (niteks Filiplastele 1:23).

KRVALEPIGE 14 : LENDAMINE
"Evangeelsete" kirikute hulgas eksisteerib laialt levinud usk, et Kristuse
prdumisel, lendatakse iglased taevasse. See usk assotseerub tihti
ideega, maa hvitamisest siis. Krvalepikes 9 nitasime me sellise vaate
ekslikkust. Ligus 4:7 tlesime me samuti, et Jumala Riigi asukohaks saab
olema maa, mitte taevas. Need religioossed vead phinevad
1Tessalooniklaste 4:16,17,
vral tlgendamisel: "Issand ise tuleb taevast alla ja Kristuses surnud
tusevad les esmalt, selle jrel meie, kes elame ja le jme, htlasi
nendega pilvede peal Issandale vastu les hku, ja nnda saame olla ikka
hes Issandaga".
Mitte rkides silmnhtavast ohust, teha tsiseid jreldusi ainult
Evangeeliumi he ligu phjal, tuleb mrkida, et siin ei ole viidet sellele, et
iglased lendatakse Taevasse. Kristus tuleb enne taevast alla, kui usklikud
teda nevad. Kristus hakkab igavesti valitsema Taaveti troonil, Jeruusalemas
ja me jme temaga maa peale. Seeprast ei saa olla, et me veedame temaga
igaviku rippuvas asendis, kusagil taeva ja maa vahel. "hk" laiub ksnes
mned kilomeetrid maapinnast ja see ei saa klada Taevaste kohta, mis on
Jumala teenistuspaigaks ja asukohaks.
Kreeka fraas, mis on Evangeeliumis tlgitud fraasina "kistakse les",
thendab otseselt "viiakse ra"; see ei sisalda mitte mingisugust viidet
suunale. 3Moosese 6:4 ja 5Moosese 28:31 vrssides, Kreeka Vanas
Testamendis (Septuagint) vib seda fraasi kohata seoses kirjeldusega
varastatu "raviimisest". Seda kohtab samuti Apostlite teod 8:39,40
vrssides: "Issanda Vaim vttis Filippuse ra, ja kojalem ei ninud teda
enam. Aga Filippus leiti Asdodist". Siin rgitakse, kuidas Filippus oli
imelisel viisil le kantud, hest kohast teise.
Kui Kristus tuleb, kogunevad kik vastutust kandvad, kohtupaika; kuid neil
ei lubata endil sinna minna. Vimalik, et meid viiakse sellesse kohta otseselt
hu kaudu.

114

JUMAL JA SURM

Jeesus tles: "Sel peval, mil Inimese Poeg ilmub ... kaks meest on vljal;
ks vetakse vastu ja teine jetakse maha" (Luuka 17:30,36). See annab
samuti alust melda ootamatust raviimisest. Apostlid ksisid tsimeelselt:
"Kus, Issand?" Ja ta vastas neile: "Kus on korjus, sinna kogunevad ka
kotkad" (Luuka 17:37). Nii nagu kotkad lendavad instinktiivselt hus ja
seejrel maanduvad seal, kus asub laip, nii tuuakse ka vastust andvad, kohta,
kus nad kohtavad oma Issandat kohtus.
Me peame jlle alla kriipsutama Kristuse kohtupidamise koha thtsust.
Esimestena peavad saabuma kohtusse vastutavad, nende seast tasustatakse
iglased. Pealiskaudne Tessalooniklastele 4:16,17 vrsside lugemine, vib
meid viia jrelduseni, et kik vastutavad viiakse taevasse ja jvad sinna
igavesti, Kristusega koos. Aga me teame, et kik vastutavad kogutakse
kohtuks kokku, vimalik, et nad viiakse sinna hu kaudu ja seejrel saavad
oma tasu.

JUMAL JA SURM 115

PEATKK 4. KSIMUSED
1. Mis toimub peale surma?
a) Hing suundub Taevasse.
b) Me viibime teadvusetus olekus.
c) Hing on kusagil hoiul kohtuni.
d) Patused saadetakse prgusse ja iglased Taevasse.
2. Mis on hing?
a) Surematu osa meie sisemuses.
b) Sna, mis thendab "keha, isiksust, loodut".
c) Tpselt seesama, mis on ka vaim.
d) Midagi sellist, mis saadetakse Taevasse vi prgusse, peale surma.
3. Mida kujutab enesest inimese loomus?
4. Kirjeldage lhidalt inimese loomust.
5. Tooge Piiblist 2 salmi, mis kinnitavad, et surm on teadvuseta olek.
6. Mida te teate Kristuse kohtupaigast?
7. Kes tuseb les ja kelle le mistetakse kohut?
8. Mis on prgu?
9. Mis on gehenna?

VIIES PEATKK
JUMALA KUNINGRIIK

114

JUMALA KUNINGRIIK

5.1 KUNINGRIIGI MRATLEMINE

Oma eelnevates peatkkides nitasime me, et Jumala siht seisneb oma
ustavate inimeste tasustamises igavese eluga, Kristuse tagasitulekul. See
igavene elu hakkab toimuma maa peal; korduvad Jumala totused sellest ei
sisaldanud snu, et iglased suunduvad taevasse. "Kuningriigi Evangeelium
(head uudised)" (Matteuse 4:23) oli kuulutatud Aabrahamile, Jumala
totuste nol, igavese elu kohta maa peal (Galaatlastele 3:8).Jumala
Kuningriik saab olema siis, kui Kristus tagasi tuleb ja need totused
tituvad. Kuigi Jumal on lppkokkuvttes kogu Maailmaruumi Kuningas,
annab ta inimesele isegi praegust vabaduse maailma valitsemises ja isikliku
elu elamises oma rangemise jrgi. Sel moel on praegu maailmas "inimeste
kuningriik" (Apostlite teod 2:37-44; 4:17).
Kui Kristus tagasi tuleb, tituvad snad, "ning hled tlesid: Maailma
valitsus on saanud meie Issanda ja tema Kristuse omaks, ja tema valitseb
ajastute ajastuteni" (Ilmutuse 11:15). Siis saavad Jumala tahe ja soovid
tielikult ja avalikult tituda maa peal. Seeprast ksebki Jeesus meil
palvetada: "Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sndigu nagu taevas, nnda ka
maa peal" (Matteuse 6:10). Siin vahelduvad snad "Jumala Kuningriik",
"Jumala Riik" snadega "Taevane Kuningriik" (Matteuse 13:11; vrd.
Markuse 4:11). Prake thelepanu sellele, et me ei saa kusagilt
lugeda"kuningriigist taevas"; kuna taevane kuningriik taastatakse Kristuse
poolt maa peal, tema prdumisel. Nii nagu Inglid alluvad tielikult Jumala
tahtele taevas (Laulud 103:19-21); nii saab see olema ka tulevases Jumala
Riigis, kui maa saab asustatud ainult iglastega, kes saavad siis "vrdseks
Inglitega" (Luuka 20:36).
Ps Jumala Riiki, Kristuse tulekul, saab olema lpptulemuseks kikidele
meie kristlikele kannatustele, selles elus (Matteuse 25:34; Apostlite teod
14:22); seeprast on meil vajalik omada absoluutselt iget ettekujutust
sellest kigest. Filippuse ettekuulutused Kristusest, kerkivad esile kui
"kuulutus Jumala Kuningriigist ja Jeesuse Kristuse nimest" (Apostlite teod
8:5,12). Pauluse ennustustes tuletab lik ligu jrel meile meelde, et "Jumala
Kuningriik" oli tema philiseks teemaks (Apostlite teod 19:8; 20:25;
28:23,31). Selleprast omab esmajrgulist thtsust meie tielik Jumala
Kuningriigi petuse mistmine, kuna see etendab Evangeliumi kirjutises
thtsat osa. "Et meil mitme viletsuse kaudu tuleb minna Jumala Riiki"
(Apostlite teod 14:22). See on valgus meie elutunneli lpus ja see ergutab
meid tooma ohvreid, kes sisenevad telisse kristlikku ellu.

JUMALA KUNINGRIIK 115

Babloni Kuningas Nebukadnetsar tahtis teada maailma tulevikku (vaata
Taanieli 2). sel ngi ta unes suurt kuju, mis oli tehtud erinevatest
metallidest. Taaniel selgitas, et kuju kullast pea thendab Babloni kuningat
(Taanieli 2:38). Prast teda kerkivad Iisraeli mbruse territooriumil teised
suured kuningriigid ja lppude lpuks luuakse selline olukord, mille puhul
"jalgade varbad olid osalt rauast ja osalt savist, mis thendab seda, et osa
kuningriiki on tugev ja osa on rabe" (Taanieli 2:42).
Praegusel ajal on maailm asustatud paljude rahvastega, kelledest hed on
tugevad, aga teised nrgad. Taaniel rkis edasi, et vikene kivi, mis on lahti
rebinud end mest, li vastu kuju ja purustas selle jalad, aga ise muutus
hiiglaslikuks meks ja titis kogu maa. See kivi kujutas Jeesust (Matteuse
21:42; Apostlite teod 4:11; Efeslastele 2:20; 1Peetruse 2:4-8). "Mgi", mille
ta loob kogu maailmas, kujutab endast igavest Jumala Kuningriiki. See
luuakse Jeesus Kristuse teisel tulekul. See ettekuulutus on iseenesest
tenduseks, et Kuningriik saab olema maa peal, aga mitte taevas.
Ksimust sellest, et Kuningriik taastatakse peaaegu tielikult Kristuse
tagasitulekul, on valgustatud ka teistes Piibli kohtades. Nii tleb Paulus, et
Jeesus mistab kohut nii elavatele kui surnutele; "niihsti tema tulemist kui
ka tema riiki" (2Timoteusele 4:1). Miika (4:1) haarab Taanieli idee sellest, et
Jumala Riik saab olema suure me sarnane. "Aga viimseil pevil snnib, et
Jehoova koja mgi seisab kindlana". Seejrel antakse kuningriigi kirjeldus
maa peal (Miika 4:1-4). Jumal annab Jeruusalemas Jeesusele Taaveti trooni.
"Ja ta valitseb igavesti, ning tema Kuningriigil ei ole otsa" (Luuka 1:32,33).
Siin kerkib ksimus, mis hetkel hakkab Jeesus valitsema Taaveti troonil ja
millal algab tema kuningriik? See saab olema Kristuse tagasitulekul. Snad,
"tema valitsemisel ei tule lppu", korduvad Taanieli 2:44. vrsi snades:
"Taeva Jumal pstitab Kuningriigi, mis jb igavesti hvimatuks ja mille
valitsust ei anta teisele rahvale". Ilmutuse 11:15 kasutatakse Kristuse teise
tuleku kirjeldusel sama keelt: "Maailma valitsus on saanud meie Issanda ja
tema Kristuse omaks, ja tema valitseb ajastute ajastuteni!" Ja jllegi peab
olema mingi kindel aeg, mil algab Kristuse valitsemisaeg ja Tema
valitsemine maa peal. Ja jlle on sama vastus - see saab olema Tema
prdumisel.

5.2 PRAEGU EI OLE KUNINGRIIK

KINDLAKS MRATUD

116

JUMALA KUNINGRIIK

Eksisteerib laialt levinud arvamus, et Jumala Riik on praegu tielikult

olemas, ja see koosneb kaasaegsetest usklikest - "kirikust"; niisama, nagu
perspektiivis on telised usklikud juba "pstetud", ja neile on mratud
Kuningriigis potentsiaalsed kohad; kuid on selge, et me ei saa praegu olla
tielikult Kuningriigis, kuna Kristus ei ole veel tagasi tulnud, et seda
taastada.
Sellest, mida me antud momendini oleme ppinud, on selge, "et liha ja veri
ei vi prida Jumala Riiki" (1Korintlastele 15:50). Me oleme "Kuningriigi
prijad, mille ta on totanud neile, kes teda armastavad" (Jakoobuse 2:5),
kuna ristimine teeb meid Aabrahami totuste prijaiks, ja neist totustest
koosneb Kuningriigi Evangeeliumi alus (Matteuse 4:23; Galaatlastele
3:8,27-29). Selleprast ei ole imekspandav, et Piiblis kohtab tihti vrsse,
milles rgitakse, et totused Aabrahamile, primisest, tituvad Kristuse
tagasitulekul (Matteuse 25:34; 1Korintlastele 6:9,10; 15:50; Galaatlastele
5:21; Efeslastele 5:5). Nende salmide keel, tulevasest primisest, nitab ise,
et Kuningriik ei koosne praegustest usklikest.
Jeesus jutustas mistukne, et parandada neid, kes arvas, "et varsti peab"
avanema Jumala Kuningriik. Niisiis ta rkis: "ks krgest soost inimene
lks pikale teekonnale, et saada omale kuningriik ja tulla tagasi". Oma
raoleku ajaks andis ta oma sulastele teatud lesanded. "Ja kui tema tuli
tagasi ja oli omandanud selle riigi, kskis ta kutsuda enese juure need
sulased" ja mistis neile kohut (Luuka 19:11-27).
Suursugune inimene - on Jeesus, kes lks teele "kaugele maale", taevasse, et
saada Kuningriik, millega ta prdub tagasi kohtupidamise ajaks, ja see saab
olema tema teine tulemine.
Seeprast on vimatu, et "sulased" omaksid praegu, oma isanda raolekul,
Kuningriiki.
laleldut kinnitavad ka jrgmised kohad Piiblist:- "Minu riik ei ole sellest maailmast (sajandist)", selgitas Jeesus
lihtsalt (Johannese 18:36). Kuid isegi sel ajal vis ta elda: "Mina
olen kuningas" (Johannese 18:37), nidates sellesamaga, et praegune
Kristuse "kuningriik" ei thenda veel seda, et see on juba praegu
paigas.
- Kristus tles oma pilastele, et ta ei hakka jooma enam veini "kuni
selle pevani, mil ma hes teiega joon uut oma Isa riigis" (Matteuse
26:29). Selles on kindlalt silmas peetud, et Kuningriik saab olema
tulevikus. Ja inimesed mistsid seda nii: "ta rndas linnast linna ja
klast klla ning jutlustas ja kuulutas evangeeliumi Jumala riigist"
(Luuka 8:1). "nnis on, kes leiba sb Jumala riigis" (Luuka 14:15).

JUMALA KUNINGRIIK 117

- Luuka 22:29,30 jtkab seda teemat: "ja mina sean teile riigi, nnda
nagu minu Isa selle mulle on seadnud, et te sksite ja jooksite minu
lauas, minu riigis".
- Jeesus selgitas mrke, mis ennustavad tema teist tulekut ja lpetas
jrgnevate snadega: "Nnda ka teie; kui te nete seda sndivat, siis
tundke, et Jumala riik on ligidal" (Luuka 21:31). See lkkab
kategooriliselt mber kinnitused, et Jumala riik on olemas praegu,
enne Kristuse teist tulekut.
- "Mitme viletsuse kaudu tuleb meil minna Jumala kuningriiki"
(Apostlite teod 14:22). Ei ole imeks panna, et iga valvelolev usklik
palvetab hardalt Jumala riigi tuleku eest (Matteuse 6:10).
- Vastuseks Jumala snadele, "kes teid kutsub Oma riiki"
(1Tessalooniklastele 2:12), peame me pdma siseneda sellesse riiki
lbi vaimse elu, praegust, kesoleval ajal (Matteuse 6:33).
Jumala kuningriik Teie sees?
Vaatamata neile veenvatele jreldustele, rajavad paljud igeusklikud
kristlased oma usku sellele, et kuningriik on praegust juba olemas usklike
sdametes. Seejuures lhtuvad nad hestainsast fraasist: "Jumala riik on teie
sees". Konteksti jrgi rkis Jeesus variseridega (vrss 20); ja seeprast kib
sna "teie" nende kohta. Pris kindlasti ei olnud nad kristlikud usklikud Jumala riik ei olnud loodud nende sdametesse.
Juudid korraldasid suure avaliku etenduse, pdest "Messias (Pstja)"
vastu vtta. Selles ligus oleks vinud sna "Jumala Riik" asendada snaga
"Messias", kuna ta saab olema Selle Kuningriigi kuningaks.
Niisiis, kui Jeesus sisenes Jeruusalemma, hakkasid inimesed karjuma:
"nnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! nnistatud olgu meie isa Taaveti
kuningriik!" (Markuse 11:9,10). Siin vrdub sna "kuningriik" snaga
"messias". Aga Ristija Johannes rkis oma ettekuulutustes, et "taevariik" on
lhedal. Tema (Jeesus) on nimelt see, kellest prohvet Jesaja on rkinud
(Matteuse 3:2,3). Kui variserid ksisid Jeesuselt, "millal tuleb Jumala
Riik?", - vastas ta neile "Inimese Poja" tulekuga (Luuka 17:20-24).
Kristus ngi, kuidas (tugevalt) juudid demonstreerisid oma messiase tuleku
ootust; meldes kitsest ju ilmumisest neile, nad isegi ei mrganud
Messiast - "Jumala Riiki" - endi keskel, tagasihoidliku Jeesuse kehastuses.
Ja tema hoiatas neid: "Jumala Riik ei tule thelepanu ratades; ... sest enne,
Jumala riik on seespidi teie sees!" (Luuka 17:20,21).

118

JUMALA KUNINGRIIK

5.3 JUMALA KUNINGRIIK MINEVIKUS

Jumala Riik saab tulevikus tasuks usklikele. Selleks innustab ta neid elama
nii, nagu elas Kristus, letades lhiajalisi kannatusi ja ebamugavusi.
Seeprast tuleks oodata, et usklikud phendavad kik oma pevad jrjest
kasvavale soovile, mista ja hinnata tulevase Kuningriigi imesid. Sellest
saab kigi nende vaimsete pdluste kokkuvte ja Jumalale, oma isale, oma
armastuse ilmutamine.
Phad Kirjad kubisevad ksikasjadega sellest, milline saab Jumala Riik
olema. Inimene peaks raiskama kogu oma elu, et kujutada endale selgelt ette
ainult mnda neist. ks moodustest, mille abil me vime mista tulevase
Kuningriigi mningaid phiprintsiipe, on selle mistmine, et Jumala Riik oli
juba minevikus olemas Iisraeli kuningriigi nol. Selline kuningriik
taastatakse Kristuse tagasiprdumisel. Piibel annab meile palju
informatsiooni Iisraeli rahva kohta, selleks, et me viksime mista, laias
plaanis, tulevase kuningriigi organisatsiooni.
Jumalat kirjeldatakse tihti kui "Iisraeli Kuningat" (Jesaja 44:6; vrdle Jesaja
41:27; 43:15; Laulud 48:2; 89:18; 149:2), millest jreldub, et Iisraeli rahvas
oli Tema Kuningriigiks. Iisraellased said Jumala Riigiks, slmides lepingu
Temaga Siinai mel, varsti, peale oma lahkumist Egiptusest ja Punase mere
lbimist. Vastavuses nende sooviga, pidada kinni sellest lepingust, tles
Jumal neile, et nemad "saavad omandrahvaks kigi rahvaste hulgast ... ja
phaks rahvaks" (2Moosese 19:5,6). Sel kujul "kui Iisrael lks vlja
Egiptusest sai Iisrael tema valitsusealuseks" vi Kuningriigiks (Laulud
114:1,2). Slmides sellise nusoleku lepingu, lksid iisraellased lbi Siinai
krbe ja asusid elama totatud Kaanani maale. Kuna Jumal oli nende
Kuningas, siis juhtisid neid peamiselt "kohtunikud" (niteks Gideon ja
Salmon), kuid mitte kuningad. Need kohtunikud ei olnud kuningad, vaid
administraatorid, keda juhtisid omakorda Taevased. Nad valitsesid teatud
osa maast, kuid mitte tervet maad. Jumal kutsus neid tihti teatud
eesmrkidel, niteks, juhtida iisraellasi kahetsusele ja vabanemisele oma
vaenlastest. Kui iisraellased palusid kohtunik Gideoni, olla nende
kuningaks, tles ta: "Ma ei hakka teie peremeheks ... Issand on teie
peremees" (Kohtumistjate 8:23).
Viimaseks kohtunikuks oli Saamuel. Tema ajal palusid iisraellased omale
inim-kuningat, selleks, et olla nagu neid mbritsevad rahvad (1Saamueli
8:5,6). Teline jumalarahvas allus kogu oma ajaloo vltel kiusatustele,
alahinnates oma lhedast sugulussuhet Jumalaga ja ti selle lheduse
ohvriks, et nilikult sarnaneda teda mbritseva maailmaga. Need kiusatused

JUMALA KUNINGRIIK 119

on erakordselt tugevad meie kaasaegses maailmas. Jumal kaebas
Saamuelile: "Nad plgavad mind, kui oma kuningat" (1Saamueli 8:7). Siiski
saatis Jumal neile terve rea kuningaid. Vaimust rikkamad neist, tunnistasid,
et Iisrael oli ikka veel Jumala Kuningriik, vaatamata sellele, et nad tlesid
lahti Tema Kuningriigist. Sellised kohtunikud mistsid, et nad valitsevad
Iisraeli pigem Jumala nimel, kui oma isikliku iguse nimel. Selle printsiibi
mistmine annab meile vimaluse kirjeldada Saalomoni, Taaveti poja,
valitsust, keda Jumal "pani oma aujrjele kuningaks" (2Ajaraamat 9:8;
1Ajaraamat 28:5; 29:23). Saalomoni juhtimine ti Iisraelile rahu ja itsengu
ja oli eeskujuks (tpiline) tulevasele Jumala Kuningriigile.
Selleprast kriipsutataksegi alla, et Saalomon oli kuningaks iisraellastele ja
juhtis neid Jumala nimel, nii nagu Jeesus hakkab istuma Jumala troonil ja
hakkab neid juhtima, Jumala nimel, kui nende Kuningas (Matteuse
27:37,42; Johannese 1:49; 12:13).
Paljud ndsad kuningad, kellest rgitakse Vanas Testamendis, valitsesid sel
moel, et seda hakati vtma kui tulevase Kristuse Kuningriigi kujutist. Nagu
Saalomon ehitas Jumalale koja Jeruusalemas, nii teeb ka sedasama Jeesus
tulevases Kuningriigis (vaata Hesekieli 40:48). Nagu Hesekiel ja Saalomon
vtsid vastu kingitusi ja tunnusthti naaberrahvastelt (1Kuningate 10:10) ja
tegid Iisraeli nnistatud maa viljarikkaks ja itsvaks (Jesaja 37:30), nii
tehakse kike seda mitmekordselt rohkem lemaailmses Kristuse
Kuningriigis.
Abielu.
Vaatamata heale algusele, hakkas Saalomon juba noorusaastatel tegema
vigu abikaasa kohustuste suhtes, mis eaga ha enam kuivatasid tema judu.
"Kuningas Saalomon armastas paljusid vramaa naisi ... moabiite,
ammonlasi, edomlasi ... rahvaist, kellede kohta Issand oli telnud Iisraeli
lastele: "rge minge nende sekka ja need rgu tulgu teie sekka, sest nad
pravad testi teie sdamed oma jumalate jrele; Neisse kiindus Saalomon
armastusega ... ta naised aga prasid tema sdame teiste jumalate jrele; ta
sda ei olnud siiras Jehoova, oma Jumala vastu ... Saalomon tegi kurja
Jehoova silmis, ega kinud ustavalt Jehoova jrel ... Jehoova vihastus
Saalomoni peale ... Ja Jehoova tles Saalomonile ... ma kisun testi
kuningriigi sinult" (1Kuningate 11:1-11).
Saalomoni usu langus, kestis terve elu. Tema suhted naistega, kes ei
tunnistanud Iisraeli Jumalat, viisid ha enam selleni, et ta hakkas
kummardama nende valejumalaid. Tema naistearmastus pimestas teda
sedavrd, et ta hakkas vaatama nendele jumalatele kui "Telise Jumala"

120

JUMALA KUNINGRIIK

teotusele. Aja jooksul eemaldus tema sda tielikult Iisraeli Jumalast. "Ta
sda ei olnud korras", see thendab, sdametunnistus ei piinanud teda, kui ta
kummardas valejumalaid. See, et tal puudus sdamega kiindumine
telisesse Jumalasse, oli "kurjus Jumala silmis" ja viis selleni, et Jumal
katkestas oma suhted Saalomoniga. Iisaeli poegadele rgiti korduvalt, et
nad ei vtaks endale naisi teiste rahvaste hulgast (2Moosese 34:12-16;
Joosua 23:12,13; 5Moosese 7:3).
Ristimisega Kristusesse saavad meist vaimsed iisraellased. Kui me oleme
vallalised (ksikud), siis me peaksime abielluma ainult inimesega, kes jagab
meie usku ja asub "Issandasse" (1Korintlastele 7:39), see thendab
"Kristusesse" ristitud usklikuga. Kui me olime juba abielus sel ajal, kui
toimus ristimise rituaal ei peaks me lahkuma oma naistest. Meie
abielusuhted on lendatud meie usuga (1Korintlastele 7:12-14). Teadlik
abielu nendega, kes ei tunne telist Jumalat, viib meid lppude lpuks
usutaganemiseni. Saalomon ei hinnanud kige tenolisemalt kllaldaselt
Jumala hoiatuse thtsust selliste naiste eest: "Nad pravad teie sdamed"
(1Kuningate 11:2; 2Moosese 34:16). On nutav erakordselt suur
enesekontroll ja puhtsdamlik kahetsus, et olla erandiks selle reegli suhtes.
Me tlesime ennem, et igeusklikud kristlased ei mista juudi kristlikku
lootuse alust; nad ei tunne telist Iisraeli Jumalat. Selliste inimeste
segaabielud viivad samm - sammulise eemaldumiseni te kuulsatest
doktriinidest, mis on meie psemise aluseks. Sel phjusel kohtasid Iisak ja
Jaakob oma teel suurte raskustega naist, kellega nad visid abielluda. Iisak
abiellus alles 40 aastaselt, nii kaua otsis ta oma usule vastavat, tulevast naist.
Esdra ja Nehemja kurvastus, juutide astumisest abiellu mittejuutidega, on
selle ksimuse thtsuse kinnituseks (Esra 9:12; Nehemja 10:29,30). Me
teravdasime praegu thelepanu sellele ksimusele, selleks, et kutsuda esile
lugejas vastavat hingelist vastukaja. Veel ksikasjalikumalt rgitakse
abielust ligus 11:3.
Jumala kohus
Iisraeli riik jagati kahte ossa Saalomoni tagasiastumise tulemusel:
Saalomoni poeg Rehobeam, valitses Juuda maad, Benjamini ja poolt osa
Manassed, samal ajal kui Jeroboam valitses teisi - kmmat suguharu. Seda
kmne suguharu riiki nimetati Iisraeliks vi Efraimiks, aga kuningriiki kahe
suguharuga nimetati Juudaks. Kigi nende suguharude elanikest suurem osa
jrgis Saalomoni halba eeskuju - nad kll rkisid, et usuvad telist Jumalat,
kuigi samas kummardasid naaberrahvaste ebajumalaid (iidoleid). Prohvetite

JUMALA KUNINGRIIK 121

kaudu prdus Jumal korduvalt nende poole leskutsega kahetsusele, kuid
kik oli tulemusteta. Siis ta karistas neid, ajades nad vlja Iisraeli
Kuningriigist, nende vaenlaste maale. See toimus assrlaste ja
babloonlaste lbi, kes tungisid Iisraeli ja viisid vangi selle elanikud. "Sa
kannatasid nendega palju aastaid ja manitsesid neid oma vaimu lbi, oma
prohvetite kaudu, aga nad ei pannud seda thele; seeprast sa andsid nad
teiste maade rahvaste ktte" (Nehemja 9:30). Iisraeli kuningriigil, mis
koosnes kmnest suguharust ei olnud olnud ldse hid kuningaid. Jerobeam,
Ahab, Joosia ja teised, nagu sellest rgitakse Kuningate raamatus, olid
ebajumalakummardajad. Viimaseks Iisraeli kuningaks oli Oosia; tema
valitsemise ajal purustasid assrlased iisraellased ja viisid kik kmme
suguharu endaga kaasa, vangi (2Ajaraamat 36:17). Sellest vangistusest ei
tulnud nad kunagi tagasi.
Juuda kuningriigil olid mned head kuningad (Hesekiel, Hoosea), kuid
suurem jagu olid neist halvad. Rahva korduvate pattude kordamise prast,
tles Jumal lahti Juudast kui oma kuningriigist. Rahvast valitses siis
Sedekija, kui babloonlased tungisid Juudamaale ja viisid tema elanikud
vangi, Babloni (2Ajaraamat 25). Vangid jid Babloni seitsmekmneks
aastaks, peale mille mned neist prdusid Nehemja ja Esdra juhtimisel
Iisraeli tagasi. Sellest ajast ei ole neil olnud oma kuningat; nende le
valitsesid babloonlased, kreeklased ja roomlased. Jeesus sndis roomlaste
valitsuse ajal. Kui iisraellased Jeesusest lahti tlesid, tungisid roomlased
nende aladele (70.aastal m.a.j.) ja pillutasid nad laiali le kogu maailma.
Alles sada aastat tagasi hakkasid juudid prduma jlle Iisraeli tagasi,
kuulutades sellesamaga Kristuse peatset tulekut (vaata lisa 3).
Hesekieli 21:25-27 andis ettekuulutuse Jumala Riigi lpust, nii nagu see oli
nha Iisraeli rahva jrgi: "Ja sina, sga teotatud Iisraeli vrst (Sedekija),
kelle pev on tulnud ... nnda tleb Jehoova; heida ra peakate, vta ra
kroon! Mis on ei j selleks, mis ta on ... Varemeiks, varemeiks, varemeiks
teen ma selle! Seegi ei j selleks, mis ta on, kuni tuleb see, kellel on igus
selle kohta, ja mina annan selle temale!" (Hesekieli 21:30-32).
Lik ligu jrel nutavad prohvetid taga Jumala Riiki (Hoosea 10:3;
Nutulaulud 5:16; Jeremija 14:21; Taanieli 8:12-14).
Kolm korda korratav sna "varemeiks" (Hesekieli 21:30-320, kib kolme
sissetungi kohta Iisraeli, Nebukadnetsari, Babloni kuninga, poolt.
Thelepanelik lugeja neb nendes vrssides selle nidet, kuidas vib mber
kia kuningriigi ja tema kuningaga, sest Sedekija kukutamine oli ka Jumala
Kuningriigi kukutamine (vaata liku 5.2). Nii lppes Jumala Riik, nagu ta
oli Iisraeli rahva seas: "Ma lpetan Iisraeli soo kuningriigi" (Hoosea 1:4).
"Tema saab suur olema"... sisaldab vihjet, et Kuningriik elustub, "kui tuleb

122

JUMALA KUNINGRIIK

see, kellele see kuulub... ja Issand Jumal annab temale". "Ja Issand Jumal
annab temale ta isa Taaveti aujrje ... Tema kuningriigil ei ole otsa!" (Luuka
1:32,33) Kristuse tagasi prdumisel. Siis teostubki Kuningriigi taassnni
totus.
Vanas Testamendis on eraldatud palju ruumi ettekuulutustele Jumala Riigi
taassnnist, Messiase prdumisel. Kristuse pilased huvitusid samuti
sellest ksimusest: "Sest nemad, kes kokku tulid, ksisid temalt, eldes; kas
mitte praegu "Issand, ei taasta sa mitte Iisraeli Riiki?", see thendab - kas
Hesekieli 21:27. vrsi ennustus tidetakse praegu (kohe)? Selle peale vastas
Jeesus Kristus, et nad ei saa iial teada tema teise tulemise tpset aega; ja
kohe peale seda kinnitasid Inglid neid, et Jeesus tuleb tagasi samal kujul kui
teda nhti taevasse minemas (Apostlite teod 1:6-11).
Jumala Riigi (Iisraeli) taastamine toimub jrelikult teisel tulekul. Ja Peetrus
kuulutas, et Jumal lkitab "Jeesus Kristuse, keda taevas peab pidama enesele
(ta peab jma sinna) selle ajani, mil oma kohale asetatakse kik, mis Jumal
on rkinud kigi oma phade prohvetite suu kaudu" (Apostlite teod
3:20,21). Teine tagasitulek toob enesega kaasa Jumala Kuningriigi taas les
ehitamise, vana Iisraeli Kuningriigi taassnni.
Jumala Kuningriigi taastamine on tepoolest ldine teema "kigil (Jumala)
phadel ennustajatel": - "Siis rajatakse armastuses aujrg ja sellel istub (Jeesus) Taaveti
telgis (teisel tulekul- Luuka 1:32.33) kindlalt kohtumistja, kes nuab
igust" (Jesaja 16:5).
- Sel peval ma pstitan jlle Taaveti lagunenud hti (s.o. Taaveti
trooni - Luuka 1:32,33), mrin kinni ta praod, pstitan jlle ta
varemed ja ehitan ta les, nagu ta oli muistseil pevil" (Aamos 9:11).
Viimane fraas rgib selgelt taastamisest.
- Ja tema (Iisraeli) pojad on nagu muistegi ja ta kogudus seisab
kindlana mu ees" (Jeremija 30:20).
- "Siis valib Issand ... uuesti Jeruusalema" (Sakarja 2:12), tehes selle
oma lemaalise Kuningriigi pealinnaks (vrdle Laulud 48:2; Jesaja
2:2-4).
- "Ma pran Juuda vangiplve ja Iisraeli vangiplve ja ehitan nad
les nnda nagu muistegi ... Veel kuuldakse siin paigas lustihlt ja
rmuhlt ... Ma pran nad vangiplve nnda nagu muistegi ... ja
linnades (Jeruusalemas) kib veel lambaid lbi lugeja kte alt"
(Jeremija 33:7-13).

JUMALA KUNINGRIIK 123

Kristuse tagasitulek selle Kuningriigi taastamiseks on tegelikult "Iisraeli
lootus" ja seda lootust peame me kinnitama ristimisega.

5.4 JUMALA KUNINGRIIK TULEVIKUS

Eelnevates artiklites time me kllaldaselt selgitusi selle kohta, missugune
see Kuningriik saab olema. Nagu me juba teame, oli Aabrahamile teatatud,
et tema seemne lbi saavad nnistuse inimesed kigist maailmajagudest.
Roomlastele 4:13. vrss lheb kaugemale ja rgib, et kogu maailm saab
prandiks neile inimestele, kes on Aabrami seemnes, see on - Kristuses.
Taanieli 2 ennustus vrdleb Kristuse tulekut smboolselt vikese kivi
kukkumisega ja seejrel jrk-jrgulise suurenemisega, vastavalt sellele
kuidas kuningriik levib kogu maailma (vrdle Laulud 72:8). See thendab,
et Jumala Kuningriik asub mitte ainult Jeruusalemas vi ainult Iisraeli maa
peal, nagu sellest mned mtlevad, kuid need piirkonnad on muidugi selle
keskmeks.
Inimesed, kes elavad selles elus Kristuses, hakkavad "kuningriigiks ja meie
Jumala preestreiks ja meie hakkame valitsema maa peal" (Ilmutuse 5:10).
Me hakkame valitsema erinevate suurustega ja erineva hulgaga asundusi ja
linnu. ks valitseb kmmet, teine viit linna (Luuka 19:17). Kristus jagab
valitsemist kogu maal meiega (Ilmutuse 2:27; 2Timoteusele 2:12). Kuningas
(Jeesus) hakkab valitsema iglaselt, ja vrstid (usklikud) hakkavad
valitsema seaduse jrgi" (Jesaja 32:1; Laulud 45:16).
Kristus hakkab valitsema igavesti taastatud Taaveti troonil (Luuka 32,33),
see thendab, et ta saab Taaveti koha, mis asub Jeruusalemas. Aga kui ta
hakkab valitsema, saab sellest linnast, Jeruusalemast, tulevase Kuningriigi
pealinn. Ja tema territooriumil ehitatakse les koda (Hesekieli 40:48). Sel
ajal kui inimesed hakkavad listama Jumalat erinevates maa osades
(Malakia 1:11), saab sellest kojast lemaailmse jumalateenistuse keskus.
Rahvad "peavad aasta aastalt minema sinna les, koja juurde, kummardama
kuningat, vgede Jehoovat ja pidama lehtmajade pha" Jeruusalemas
(Sakarja 14:16).
See igaaastane palmipuude pha Jeruusalemas oli samuti ette eldud Jesaja
2:2,3: "Aga viimseil pevil snnib, et Jehoova koja mgi seisab kindlana kui
mgede tipp ja tuseb krgemale kngastest ning kik paganad voolavad ta
juure. Ja paljud rahvad lhevad ning tlevad: "Tulge, mingem les Jehoova
mele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile petaks oma teid ... sest Siionist
vljub ksupetus ja Jeruusalemast Jehoova Sna!". Sellisena nidatakse

124

JUMALA KUNINGRIIK

pilte varastest Kuningriigi pevadest kui hakkas levima teadmine Kristuse

valitsemisaja kohta ja inimesed hakkavad kima Jumala Riigi "me" juurde,
mis jrkjrguliselt hakkab levima le kogu maa. Nii kujutame me endile ette
pilti telistest pidustustest meie telises Jumala kummardamises.
Meie pevade heks suurimaks tragdiaks on see, et enamik inimesi
"kummardab" Jumalat ennekike poliitilistel, hiskondlikel, kultuurilistel
vi konoomsetel kaalutlustel, kui et lhtudes Tema , kui oma Isa ja Looja
mistmisest. Kuningriigis saab letamatuks sooviks Issanda teede tundmine
ja selle eesmrgi nimel hakkavad toimuma palvernnakud Jeruusalemma
kigist maailma rtest, et saada rohkem teadmisi meie Loojast.
Segaduse ja ebaigluse asemel, mida viivad lbi seaduslikud ssteemid ja
inimeste kohtu organid, hakkab kehtima ksnes ks ldine koodeks "Issanda Seadus ja Sna", mida lausub Jeesus Jeruusalemast. "Kik rahvad
hakkavad kokku voolama (kogunema)", et teda isiklikult kuulda; ja
leldine soov, omada telist Jumala tundmist, silub loomulikud
hrdumised rahvaste vahel, nagu see toimub vahel mningate inimeste
vahel, kes on phendanud end meie Issanda Jumala tundmappimisele selles
elus. Selline kigi rahvaste kirjeldamine, kes voolavad kokku Jeruusalemma
on pildi sarnane, mis on joonistatud Jesaja 60:5 vrsis, kus "kik juudid
kogunevad" koos mittejuutidega, kummardama Jumalat, Jeruusalemas. Kik
see vastab tielikult ettekuulutusele Kuningriigist, mida on kirjeldatud
Sakarja 8:20-23 vrssides:- "Veel tuleb rahvaid ja paljude linnade elanikke, ja he linna
elanikud lhevad teise juure ning tlevad: "Tulge lhme leevendama
Issanda palet ja otsima vgede Jehoovat! Minagi lhen!" Ja paljud
rahvad ja vgevad paganad tulevad Jeruusalemma otsima vgede
Jehoovat ja leevendama Jehoova palet... Kmme meest igakeelsete
paganate hulgast haaravad kinni Juuda mehe hlmast ja tlevad:
"Meie tahame minna hes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on
teiega!"
Siit on nha, et juudi rahvas on "peaks, mitte sabaks" kigile rahvastele,
oma kahetsuse ja alandlikkuse tulemusel (5Moosese 28:13), ja juudi alus
Jumala pste plaanis, leiab tunnustuse kigi poolt. Siis lakkab otsemaid
ignoreerimine, mida praegust ndisaegsed kristlased ilmutavad. Inimesed
hakkavad erutuse ja rmuga arutama toimuvaid sndmusi, ja tlevad
juutidele: "Me oleme kuulnud, et Jumal on teiega". Ja siis suunduvad jutud
ennem vaimsele, aga mitte mingitele ebamrastele teemadele, mille poolest
tnapeva ilmalik mtlemine on le kllastunud.

JUMALA KUNINGRIIK 125

Kui inimesed hakkavad ilmutama sellist suurt jumalikkust, siis ei ole imeks
panna, et Kristus "mistab kohut paganate vahel, ning juhatab paljusid
rahvaid : siis nad taovad oma mgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas
ei tsta mka rahva vastu ja nad ei pi enam sdima" (Jesaja 2:4). Kristuse
tielik autoriteet ja tema tielik iglus vaidluste puhul, viivad selleni, et
rahvad vahetavad meelsasti oma vennatapurelvad pllumajandusmasinate
vastu, ja lpetavad igasuguse sjalise vljappe. "Tema pevil itseb ige"
(Laulud 72:7) - siis kasvab vaimsus ja neist peetakse lugu, kes ilmutavad
Jumala armastuse, halastuse ja igluse jne. tunnusjooni. Vrrelge seda
praeguse lbuse, enesekindluse ja auahnuse lendamisega.
Vabatahtlik "mkade mberttlemine sahkadeks" saab veel suuremaks
pllumajanduse itsvaks muutmise osaks kogu maa peal. Aadama patu
prast oli maa ra neetud (1Moosese3:17-19), mille tulemusena nutakse
praegu suuri jupingutusi, et saada sellelt (maalt) toidu jaoks vajalikke
aineid. Kuningriigis on maa peal viljarohkus. Mgede otsas, kus varem oli
viljatu ala, kahisevad viljapead nagu "Liibanoni mets" (Laulud 72:16).
"Kndja juab jrele likajale ja viinamarja stkuja seemne klvajale; siis
med tilguvad vrsket viina ja kik knkad sulavad" (Aamos 9:13). Selline
saab olema maa viljakuse kasv ja kaob Eedenis maale peale pandud needus.
Jrsult tusev pllumajandustoodangu kasv, haarab endaga palju inimesi.
Ettekuulutused Kuningriigist annavad ettekujutuse sellest, kuidas inimesed
hakkavad end ise varustama kige vajalikuga ja hakkavad elama kla
oludes, tegeldes pllumajandusega:"Igaks istub siis oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja kski ei
peleta neid" (Miika 4:4).
Isevarustamine letab puudujgid, mis on omane igale ssteemile, kes
kasutab palgalist tjudu. Kogu oma elu mdasaatmine ts teiste
hvanguks ja rikastamiseks, saab siis olema mdanik.
"Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamgesid ja
svad nende vilja. Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele
smiseks ... Ja mu valitud kasutavad ise oma kte td. Nad ei ne
asjata vaeva ... " (Jesaja 65:21-23).
Jesaja 35:1-7 annab vrratu ettekuulutuse sellest, kuidas muutub viljatu maa
ja hakkab tooma rmu ja nne neile, kes sellel ttab; Kuidas siis inimeste
t kergeneb ja nende vaimne elu muutub rikkamaks. "Krb ja liivik
rmutsevad, nmmemaa hiskab ja itseb nagu liilia! Ta itseb kaunisti ja
ilutseb rmu ning hiskamisega ... Veed keevad les krves ja ojad
nmmemaal. Kuumavirvendusest saab jrv ja pudsest pinnast veeallikad".

126

JUMALA KUNINGRIIK

Kaob isegi igavene vaen kiskjate vahel: "Hunt elab tallega heskoos", ja
lapsed mngivad koos madudega (Jesaja 35:1-7; 11:6-8; 65:25).
Niisamuti, nagu vheneb needus maale, vheneb ka needus inimkonnale.
Ilmutuse 20:2,3 rgitakse smboolselt kuradist (patust ja selle
tagajrgedest), kes "aheldatakse" vi isoleeritakse (eemaldatakse) tuhandeks
aastaks. Elu kestus pikeneb ja kui inimene sureb saja aastaselt, loetakse, et ta
suri noorena (Jesaja 65:20). Naised ei piinle nii palju snnitusvalude kes
(Jesaja 65:23). "Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide krvad lhevad
lahti. Siis hppab jalutu otsegu hirv ja keeletuma keel hiskab" (Jesaja
35:5,6). Kik see saab toimuda tnu Vaimu imelistele andidele, mis jlle
laskub inimestele (vrdle Heebrealastele 6:5).
Ei tuleks siiski arvata, et Jumala Riik kujutab endast paradiisi mingil
troopilisel saarel, kus ilsad (ndsad, vagad) hakkavad muretult elama, nagu
inimesed, kes ksnes pevitavad imeilusa looduse foonil (taustal). Philine
Kuningriigi eesmrk seisneb Issand Jumala kiitmises, selle ajani - kuni maa
titub Tema kuulsusega, "otsegu veed katavad merephja" (Habakuk 2:14).
Jumala lplik eesmrk seisneb selles: "nii testi kui ma elan (ja elab minu
nimi) on kogu maailm tis Jehoova auhiilgust" (4Moosese 14:21). Jehoova
auhiilgus thendab: et maa elanikud saavad aru, kiidavad ja jljendavad
(vtavad le) Tema iglasi meetodeid; ja kui maa on sellises seisundis, siis
lubab Jumal peegeldada maal kike seda. Sel moel privad alandlikud maa
(Kuningriigis) ja tunnevad rmu suurest (vaimsest) rahust" (Laulud 37:11),
vaid ei saa rahuldust ksnes kergest elust. "ndsad, kelledel on nlg igluse
jrele ... rahuldatakse" sellega Kuningriigis (Matteuse 5:6). Mtet igavese
elu omamisest Kuningriigis, kasutatakse tihti kui "kompvekki", et ratada
inimestes huvi kristluse vastu. Kuid selle omandamine on sel juhul ennem
juhuslik, mitte meie Kuningriiki sisenemise teline phjus. Teline phjus
seisneb Jumala listamises. Kmne aasta jooksul letas selle raamatu autor
vidukalt kik tema ette kerkivad raskused ja selle elu petlikkuse "rmu
tunnetamise seisundis absoluutsest tiustamisest ja mttelisest hendusest
Jumalaga". ksnes ettekujutus, et selline meeldiv seisund kestab igavesti,
lihtsalt vapustab kujutlusvimet, viies meie mtte inimliku tajuvuse piiridest
vlja.
Kui vaadelda kasvi mningatest fsilistest klgedest, siis on meie
krgeimaks eesmrgiks judmine Jumala Kuningriiki, mitte hoolides
sealjuures ilmalikest eelistest ja materiaalsetest hvedest. Selle asemel, et
mtteliselt hlestuda lhitulevikule, soovitas Kristus: "Otsige esiti Jumala
Riiki ja tema igust, siis seda kike antakse teile pealegi" (Matteuse 6:33).
Kik, mida me praegust vime omale mttes kujutada ja mille poole

JUMALA KUNINGRIIK 127

pdleme, on vhethtis, vrreldes meie lppeesmrgiga - olla Jumala
Riigis.
Me pdleme Jumala igluse poole, s. o. pame eneses arendada armastust
Tema iseloomu suhtes ja see thendab, et me soovime olla Issanda
Kuningriigis. Me tahame olla moraalselt puhtad ja ldse mitte seeprast, et
pame vltida surma ja elada igavesti kerget elu.
Siiski kujutatakse vga sageli Evangeeliumi lootust sel kujul, kuna see
vastaks inimese auahnusele. Muidugi muutub meie osaluse phjus
Kuningriigis oluliselt, pev pevalt. Me pakume vlja jrgmist - meie
esimene eelistus seisneb Evangeeliumi ppimises ja sellele kuuletumises,
mis ilmneb ristimises, mis omakorda lhtub meie alandlikkusest
(kuuletumisest) Jumalale. Lootus, mis Ta meile annab ja meie teline tuge
Jumala Riiki psemiseks, hakkab kasvama ja kpsema peale meie ristimist.

5.5 TUHANDEAASTANE KRISTUSE

KUNINGRIIK
Thelepanelik lugeja vib ju ksida: "Kas ei ni siis see Jumala Riigi
kirjeldus liiga inimlikuna?" Inimesed snnitavad kuningriigis endiselt lapsi
(Jesaja 65:23) ja isegi surevad (Jesaja 65:20). Nad vaidlevad omavahel ja
Kristus mistab nende le kohut. Nad hakkavad endiselt harima maad, et
elada, kuigi see elu saab kergem olema kui praegu. Kik see ei tundu ldse
selle sarnane, mis me oleme kuulnud Jumala Riigist, kui kohast, kus
ndsatel saab olema igavene elu, saab olema Jumala loomus ja et nad saavad
Inglite sarnaseks, kes ei astu abielusuhetesse ja ei paljune (Luuka 20:35,36).
Vastus sisaldub selles, et see esimene pool Jumala Riigist kestab tuhat
aastat. Vaata Ilmutuse 20:2-7. Sellel ajaperioodil saab maa peal olema kaks
gruppi inimesi:1. Phad - need meist, kes elas Kristuses selles elus ja kellele
omistatakse kohtus igavene elu. Prake thelepanu, et "pha"
thendab "kutsutud" inimene, ja kib iga uskliku kohta.
2. Tavalised, surelikud inimesed, kes Kristuse prdumise momendil
ei tunne Evangeeliumi, see thendab, et nad ei ole vastutavad kohtu
ees.
Saades kohtus Jumala loomuse, ei sure phad ega hakka lapsi snnitama.
Mis puutub teise inimgruppi, siis nemad jetakse ellu. Tasuks saavad ndsad
valitsejateks ja meie Jumala preestriteks ja nad hakkavad valitsema maa peal

128

JUMALA KUNINGRIIK

(Ilmutuse 5:10), valitsedes neid, kes ei tundnud Evangeeliumi Kristuse teise

tuleku momendil. Olles "Kristuses", jagame me tema tasu, see on, saame
maailma kuningateks: "Kes vidab... sellele ma annan meelevalla paganate
le ja ta peab neid karjatsema raudkepiga... otsegu minagi olen saanud
meelevalla oma Isalt" (Ilmutuse 2:26,27).
Praegu on kohane meenutada Kristuse mistujuttu rahast ja linnadest ustavad orjad said oma isandalt kmnest kuni viie linnani Kuningriigis
(Luuka 19:12-19). Issanda teede tundmine ei levi kohe maa peal; inimesed
hakkavad korraldama palvernnakuid Jeruusalemma, et saada rohkem
teadmisi Jumala kohta (Jesaja 2:2,3). Tuletage meelde, kuidas mgi (mis
esindab Jumala Riiki) kasvas jrk jrgult le kogu maa (Taanieli 2:35,44).
Phad on kohustatud levitama teadmisi Jumalast ja jrelikult ka Tema
Riigist.
Kui Iisrael oli varem Jumala Riigiks, kuulus vaimulike kohustuste hulka
kuulutamine Jumalast (Malakia 2:5-7). Sel eesmrgil paiknesid nad Iisraeli
erinevates linnades. Veel kuulsamas, taastatud Kuningriigis, vtavad
phakud enda kanda vaimulike kohustused (Ilmutuse 5:10).
Kui Kristus tuleb tna:
1. Vastutavad surnud tusevad les ja koos vastutavate elavatega
toimetatakse kohtusse.
2. Vastutavaid patuseid karistatakse surmaga, aga iglased saavad
igavese elu.
3. iglased hakkavad siis juhtima neid inimesi, kes sel ajal on elus, kuid
ei ole vastutavad Jumala ees. Nad hakkavad petama neile
Evangeeliumi nagu "kuningad ja preestrid" (Ilmutuse 5:10).
4. See kestab tuhande aastata jooksul. Selle ajaga hakkavad kik
surelikud tundma Evangeeliumi ja jrelikult saavad vastutavaks Jumala
ees. Need inimesed hakkavad elama mrksa kauem ja palju
nnelikemana.
5. Tuhandeaastase Kuningriigi lpus toimub lestus Kristuse ja
phakute vastu. Selle lestusu surub Jumal maha (Ilmutuse 20:8,9).
6. Tuhande aasta lpus tusevad kik, kes on surnud selle aja kestel
les ja astuvad kohtu ette (Ilmutuse 20:5,11-15).
7. Patused eraldatakse nende seast, kuid iglased hinevad meiega ja
saavad samuti igavese elu.
Siis titub Jumala eesmrk maa suhtes. Maa asustatakse surematute iglaste
olevustega. Praktikas teostub Jumala nimi "Jahve Elohim", thendusega "see, kes ilmub kikvimsate keskel". Jrelikult ei eksisteeri enam mitte

JUMALA KUNINGRIIK 129

kunagi surm ja patt maa peal. Siis titub totus, et mao seeme saab lpliku
hvingu, lgiga phe (1Moosese 3:15). Kristus valitseb "kuni paneb kik
vaenlased oma jalge alla. Viimanegi vaenlane - surm - hvitatakse. Sest "ta
on kik alistanud tema jalge alla". Aga kui kik temale on alistatud, siis
peab ka poeg ise alistatama sellele, kes kik temale on alistanud, et Jumal
oleks kik kigis (1Korintlastele 15:25-28).
Siis tuleb ots, "kui ta annab riigi Jumala ja Isa ktte" (1Korintlastele 15:24).
See, mis peale seda saab olema, kui "Jumal on kiges", ei ole meile teada.
Me teame ainult, et meil saab olema igavene elu, Jumala loomus, ja me
hakkame listama Jumalat ja olema Talle meele jrele.
lejnus vime me ainult oletusi pstitada ja mistatada, mis siis saab
peale tuhandeaastast Kristuse Kuningriiki?
"Jumala Kuningriigi Evangeeliumi mistmine" omab vga suurt thtsust
kigi nende snade lugejate psteks. Kas me viksime paluda Teid veel
kord lbi lugeda selle peatki sisu, aga samuti ka need vrsid Piiblist, mis
siin on ra toodud?
Jumal tahab, et me oleksime Tema Kuningriigis. Kik Tema kavatsused
seisnevad selles, et me osaleksime aktiivselt Kuningriigis ja ei piirduks
ainult Tema loominguliste vimete mberjutustamisega. Ristimine puudutab
meid totustega Kuningriigist. On raske uskuda, et ristimine ja sellele
jrgnevad mned eluaastad, annavad meile vimaluse astuda sellesse
toredasse igavesse ellu. Kuid meie usk, Jumala suurde armastusse, peab
olema kindel. Missugused ka ei oleks meie lhiajalised probleemid, ei peaks
meil olema mitte mingisugust erilist phjust keeldumiseks Pha Kirja
kutsest, kas ei ole?
"Kui Jumal on meie poolt, kes vib olla meie vastu?" (Roomlastele
8:321).
"Sellesinase aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile
peab ilmsiks saama" (Roomlastele 8:18).
"Sest see silmapilkne kerge viletsus saavutab meile mratu suure ja
rohke igavese au" (2Korintlastele 4:17).

KRVALEPIGE 15: KUNINGRIIGI OTSENE

THENDUS

130

JUMALA KUNINGRIIK

Kirjanduslikud kirjeldused, mis esinevad Vana Testamendi ettekuulutustes,

satuvad tihti teoloogide ja paljude erinevate konfessioonide naeru alla. Nad
tlevad, et kirjanduslik keel on kllalt tinglik ja lubab arvata, et tasuks vib
olla valitud teine koht, aga mitte maa, arvestades sellega, et meie planeet
hvib tules.
Peamine reegel Piibli ppimisel, seisneb selles, et selle sisu peab alati vtma
sna snalt, kui ei ole selgelt vljendatud viidet sellele, et teatud kindel koht
selles omab vaimset suunitlust. Niteks, Ilmutuse esimene vrss annab meile
teada, et ngemus on smboolne (Ilmutuse 1:1). Jutustuse keel annab ise
samuti kindla suuna sellele, kas vtta kirjeldatud liku reaalsena vi
smboolsena. Niisiis, kui me loeme, et "maa taarub nagu joobnu" (Jesaja
24:20), siis on meile tielikult selge, et see on maa smboolne kirjeldus. Ja
vastupidi, kui jutt kib tulevasest Kuningriigist, siis on jutt siin vga kerge
otseseks mistmiseks ja ei ole mingit viidet teisiti tlemisele.
Inimeste vimetuse tttu, uskuda Jumala Kuningriigi saabumisse maa peal,
olid vljattatud teooriad, mis lhevad vastuollu Piibli petusega. Need
teooriad vaimsest vi Taevasest Kuningriigist kannatavad laialivalguvusest
ja ksikasjade puudusest. Selleprast on need raskesti vastuvetavad meie
teadvuses. Tegelikult kui kirjeldused lonkava inimese terveksravitsemisest
vi krbe muutmisest viljarikkaks on smboolsed, siis tuleks ksida: "Milles
seisneb nende smboolika?" Allpool tuuakse ra ligud Jumala
Kuningriigist. Kui me ei ole kindlad nende reaalsuses, siis me ei tunne
Evangeeliumi ("hid uudiseid") Jumala Kuningriigist ja seeprast, ei vi me
loota kohale selles.
Jrgnevad ligud kinnitavad seda:-"Jumal, maa vormija ning valmistaja; tema, selle rajaja, ei ole loonud
seda thjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks" (Jesaja 45:18).
Maa loomine oleks olnud asjatu, kui Jumal selle hvitaks, kuid sellele
vastandina, on Jumala eesmrgiks selle asustamine surematute
inimestega.
-"Maa psib igavesti" (Koguja 1:4).
-"Ta pstitas nad (pikesessteemi planeedid) alaliseks ja igaveseks;
tema andis mruse ja sellest nad ei astu le!" (Laulud 148:6).
Tuhandeaastase Kuningriigi kestvust, nagu sellest rgitakse Ilmutuse 20:4.
vrsis, tuleks vtta samuti sna snalt, et jlgida vastavust teiste snadega
ettekuulutustes, selle perioodi olemuses. Isegi Ilmutuses ei tuleks kike
vtta mistuknena. Selle ilmselgeks niteks on viited kolmandatele
isikutele. Enam thelepanuvrivaks on kirjeldus Ilmutuse 4:4-9 vrssides,

JUMALA KUNINGRIIK 131

kuningriigist, kui laupevasest puhkepevast. Aga "Issanda juures on ks
pev nagu tuhat aastat" (2Peetruse 3:8). Prast kuut "peva", millest igaks
on kestvusega tuhat aastat, saabub tuhandeaastase Kuningriigi laupevane
"pev", Jumala suhetes maaga.
Vastavuses 6000 aastase piibliterminiga maailma loomisest (on see 6
"peva"); see hakkab tituma maailma loomisest 2000ndal aastal meie aja
jrgi (selle arvestusega, et maailm loodi 4000 aastat enne Kristuse sndi).
See thendab, et tuhandeaastane Kuningriik vib alata kusagil 2000nda aasta
ringis m.a.j. Nii et meie kigi aeg on piiratud. Seoses Kristuse peatse
naasmise perspektiiviga, on meil vaja kasutada igat vimalikku hetke, selles
lhikeses elus, enese ettevalmistuseks, tema tulekuks.

KRVALEPIGE 16: LHIANDMED

IISRAELI AJALOOST
Aabrahamist Mooseseni.
Aabram oli kutsutud Kaldea linnast Urist. Esimene juut. Jumal andis temale
ja tema seemnele totused Kaanani maa suhtes. Ta suri, saamata ktte neid
totusi.
Iisak.
Aaraham oli valmis tooma ohvriks oma poega, Iisakit. Kuna Aabraham oli
usklik inimene, siis kinnitas Jumal veelkord oma totusi temale. Iisaki
valmisolek surra, alludes oma isa ksule, on Kristuse ilmumise ettekuulutus.
Totusi korrati Iisakile (1Moosese 26:3-5).
Jaakob.
Iisaki poeg. Totusi korrati ka temale. Tal oli 12 poega; Ruuben oli vanim
poegadest ja Benjamin oli noorim poegadest. Kolmandast pojast Leevist
olid jrglased vaimulikud. Joosep oli Jaakobi armsaim poeg.
Joosep.
Ngi lapseplves kahel korral und, milles ta oli valitsejaks oma vendade le.
Kui Joosep rkis vendadele oma unengudest, hakkasid nad teda vihkama
ja msid ta Egiptusesse orjusesse. Aja jooksul sai temast seal kogu

132

JUMALA KUNINGRIIK

Egiptuse valitseja ja ta kogus suured viljatagavarad eelnevaks seitsmeks

aastaks, mille jooksul terves selles piirkonnas oli suur nljaaeg. Et pseda
nljasurmast, tulid Jaakob ja tema pojad elama Joosepi juurde Egiptusesse.
Kik nemad ja nende jrglased elasid Gooseni maakonnas. Juute sai palju
Egiptuses ja vaarao hakkas neid jlitama, tehes nad egiptlaste orjaks.
Mooses.
Sndis sel ajal. Et psta last surmast, pani ema ta punutud korvi je res.
Mdaminev vaarao ttar ngi last ja lapsendas ta. Kui Mooses kasvas
suureks, tappis ta egiptlase, selle eest, et see peksis juuti. Peale seda pgenes
Mooses Midjanimaale, kus ta karjatas Jirto pudulojuseid. kskord ilmus
Jumal pleva psa kujul tema ette. Jumal kskis Moosesel minna vaarao
juurde ja nuda juutide vabastamist. Mooses tegi imetegusid, et
kinnitadaseda, et ta on Jumalast saadetud. Kuid vaarao ei lasknud
iisraellastel minna. Siis saadeti Egiptusele kmme karistust: krnkonnad,
pimedus, rahe ja lpuks kigi egiptlaste esmasndinud poeglaste surm - hel
ja samal peval. Iga juudi pere tappis selleks pevaks tallekese ja selle
verega pritsiti oma maja uksepiidad. See oli selle ennustus, et Jeesuse veri
vib psta meid surmast. See pev sai tuntuks kui paasapha.

Lahkumine.
Lpuks lubati juutidel Egiptusest lahkuda. Nad lksid, juhituna Jumala Ingli
poolt, peval pilvesambas ja tulesambas sel. Vaarao sjaved jlitasid
neid Punase mereni. Selle mere vood avanesid imekombel, et lasta endast
inimesed lbi, peale mille vesi taastus ja uputas egiptlased. Peale seda
rndasid iisrellased mda krbe totatud Kaanani maa suunas. Jumal jootis
neid veega kaljust ja igal hommikul andis neile leiba manna nol. Kui nad
judsid Siinai meni, andis Jumal neile kmme ksku ja Moosese seaduse.
Siis nad moodustasidki Jumala Kuningriigi. Neil ksti teha kogudusetelk,
milles nad Jumalat teenisid. Neile anti preestrid ja lempreester, et vtta
vastu ohvriande Jumalale. Kik kogudusetelgi elemendid ja phitsetud
esemed olid Jeesuse Kristuse kuulutajad.
Totatud maa.
Lpuks judsid iisraellased totatud maani. Ette saadeti 12 maakuulajat
(vaatlejat), et teada saada, kas seda maad vib omandiks vtta. Kmme neist
tulid tagasi ja tlesid, et see maa on vga raske selleks, et seda omada. Kaks
maakuulajat, Joosua ja Kaaleb, rkisid ttt Kaanani maa kohta ja soovitasid

JUMALA KUNINGRIIK 133

kigil sinna minna. Nad rkisid, et kui iisraellastel on usku Jumala
totustesse, siis nad vivad vtta selle maa omandiks. Kuid inimesed
uskusid oma kmmet maakuulajat, millega vihastasid Jumalat. Selle eest
pidid nad rndama 40 aastat krbes, kuni selle ajani, kui surid kik need, kes
olid Egiptusest vljumise momendil le kahekmne aasta vanad.
Joosua.
Oli Moosese teener. Ta ti iisraellased Kaanani maale. Esimene linn, mille
nad enesele vtsid oli Jeeriko, kus elas Raahab. Jrgmine linn, mille nad
hivasid oli Ai.
Kohtunikud.
Kui iisraellased jid paikseks maale, juhtisid neid kohtunikud; kuid nende
teliseks kuningaks oli Jumal. Kohtunike hulgas olid Giideon, Jefta ja
Simson. Nad kik vabastasid iisraellasi nende vaenlastest, kes tungisid
nende maale, nende pattude prast Jumala ees. Iisraeli ajalugu on tis niteid
nende (iisraellaste) snakuulmatusest Jumalale, mille eest neid karistati
naaberrahvaste sissetungidega. Peale seda nad kahetsesid patte Jumala ees ja
Tema vabastas nad vaenlaste kest, aga hiljem patustasid nad jlle.
Viimaseks kohtunikuks oli Saamuel. Tema ajal tlesid iisraellased lahti
Jumalast, kui kuningast ja nudsid, et nende kuningaks oleks inimene, nagu
naaberrahvastel.
Kuningad.
Esimeseks kuningaks oli Saul. Alguses oli ta hea inimene, kuid ajapikku
muutus klvatuks. Ta ei allunud Jumala kskudele ja jlitas Taavetit. Peale
Sauli surma sai jrgmiseks kuningaks Taavet, kes oli ks parimatest Iisraeli
kuningatest. Jumal andis talle suuri totusi. Prast teda sai kuningaks
Saalomon. Peale head algust eemaldus ta aja jooksul telisest usust oma
rohkearvuliste naiste tttu, keda ta oli vtnud naaberrahvaste hulgast. Peale
tema surma jagunes kuningriik kahte ossa: Kmme suguharu moodustasid
Iisraeli kuningriigi, kelle esimeseks kuningaks oli Jerobeam. Teised kaks
suguharu, Juuda ja Benjamin, moodustasid Juuda kuningriigi, kelle
esimeseks kuningaks oli Rehabeam.
Iisraeli kuningriigil (10 suguharu) ei olnud hid kuningaid. Selle kuningriigi
elanikud ei kuuletunud Jumalale pidevalt. Ta saatis nende juurde palju
ennustajaid, kes keelitasid neid kahetsusele, kuid inimesed olid kurdid nende
snadele. Selleprast tungisid assrlased nende maale ja viisid nad
vangistusse. Seejrel pillutati vangid laiali le maailma.

134

JUMALA KUNINGRIIK

Juuda kuningriigil (2 suguharu) olid ainult mned head kuningad (niteks

Aasa, Hiskija), kuid nad ei allunud samuti reeglipraselt Jumalale.
Selleprast saadeti sellesse riiki bablonlastest vallutajad, kes vtsid vangi
elanikke ja viisid nad seitsmekmneks aastaks Babloni. Prast seda ei
olnud neil kuningat olnud. Seitsmekmne aasta prast prdusid nad tagasi
Iisraeli - Esra, Nehemja, Joosua (kes sel ajal oli lempreester) ja
Serubbaabeli juhtimisel. Viimane sai nende peaks. Alguses valitsesid
iisraellasi prslased, siis kreeklased ja lpuks roomlased. Kui sndis Jeesus
Kristus, olid nad Rooma lemvimu all. Selle eest, et juudid tlesid lahti
Jeesusest,
saatis
Jumal
roomlased
hvitama
Jeruusalemma,
seitsmekmnendal aastal m.a.j. ja lppude lpuks olid kik juudid Iisraelist
vlja saadetud.
Viimastel aastakmnetel hakkasid juudid tagasi prduma Iisraeli, mis on
osaliseks Vana Testamendi ennustuse titumise mrgiks.
Iisraeli riigi taastamine on kindlaks mrgiks Jeesuse peatsele prdumisele
ja Iisraeli kuningriigi, kui Jumala Kuningriigi, taastamisele.

JUMALA KUNINGRIIK 135

PEATKK 5: KSIMUSED.
1. Missugune allpool toodud kinnitustest vastab Jumala Kuningriigi
taastamise ajale?
a) See on kogu aeg olemas olnud.
b) Kristuse tagasitulekul.
c) Nelipha peval, esimesel sajandil.
d) Usklike sdametes, nende phendumisel usku.
2. Kas Jumala Kuningriik eksisteeris minevikus? Kui jah, siis millisel kujul?
3. Millal see lppes?
4. Mis on tuhandeaastane Kuningriik?
a) ndsuse tunne meie sdametes.
b) Usklike valitsus Taevas 1000 aasta jooksul.
c) Saatana valitsemine maa peal 1000 aasta jooksul.
d) Esimene aastatuhat tulevasest Jumala Kuningriigist maa peal.
5. Missugune saab Kuningriik olema?
6. Mida hakkavad tegema praegused usklikud tuhandeaastases Kuningriigis?
a) Valitsema ja petama surelikke inimesi.
b) Valitsema Taevas.
c) Me ei tea.
d) Elama teisel planeedil.
7. Teadet Jumala Kuningriigist kuulutati:
a) Ainult Uues Testamendis.
b) Ainult Jeesusele ja apostlitele.
c) Nii Vanas kui ka Uues Testamendis.
d) Ainult Vanas Testamendis.

136

JUMALA KUNINGRIIK

KUUES PEATKK
JUMAL JA PATT

JUMAL JA PATT 135

6.1 JUMAL JA PATT

Paljude kristlike sektide liikmed, aga samuti ka inimesed, kes kuulutavad
paljusid teisi religioone, usuvad koletise, nimega saatan vi kurat,
olemasolusse, kes tekitab probleeme, mis on meie elus ja maailmas ja kes on
vastutav meie tehtud pattude eest. Piibel petab selgelt, et Inglid ei vi
patustada. Kui me siiralt usume sellesse, saame me aru, et meie maailmas ei
saa olla mingit leloomulikku olevust, kes oleks Kikvimsa Jumala
vastand. Kui aga me arvame, et selline olevus on tepoolest olemas, siis me
asetame Kikvimsa Jumala thtsuse kahtluse alla. See ksimus on
sedavrd thenduslik, et selle iget mistmist tuleks vaadelda kui
erakordselt thtsat doktriini. Heebrealastele 2:14 rgib, et Jeesus hvitas
kuradi oma surmaga; seeprast, kui meil ei ole iget ettekujutust kuradist,
siis me ei saa mista Kristuse tegusid ja loomust.
Maailmas ldse ja eriti "kristlikus" maailmas, eksisteerib idee, et kik hea
elus - lhtub Jumalast, aga kik halb - saatanast vi kuradist. See idee ei ole
uus, see on iseloomulik mitte ainult Kristusest lahtitlejaile. Babloonlased
niteks uskusid jumala vaimude olemasolusse - headuse ja valguse
jumalasse , kurjuse ja pimeduse jumalasse. Nad arvasid, et need jumalad
peavad pidevat surmasda ksteise vastu. Kir, suur Prsia kuningas uskus ka
sellesse. Selleprast tles Jumal talle:"Mina olen Issand, ja ei ole teist; ja ei
ole Jumalat peale Minu ... Mina loon valgust ja pimedust, teen maailma ja
kutsun esile nnetused. Mina, Issand, teen kike seda" (Jesaja 45:5-7,22).
Jumal li maailma ja Ta loob kurja vi hda. Selles mttes on Jumal autor kurjuse looja. Ja selles on ka vahe kurjuse ja patu vahel, mida loob inimene.
Patt sisenes maailma pattu teinud inimesega; seda ei loonud Jumal
(Roomlastele 5:12).
Jumal tles Kir'ile ja Babloni elanikele: "... ei ole (teist) Jumalat peale
Minu". Vanajuudi sna "el" tlkes "Jumal", thendab philiselt "judu vi
ju allikat". Jumal tleb, et ei ole muud juallikat peale Tema. Selleprast ei
saa teline jumalausklik vtta vastu ideed leloomulikust kuradist vi
deemoneid.
Jumal: hda looja
Piiblis on palju niteid sellest, et Jumal toob "kurja" inimeste ellu ja sellesse
maailma. Aamos 3:6. vrsis mrgib ra, et kui linnas on kurjus, siis Jumal
lasi sellel sndida. Kui niteks linnas toimus maavrin, siis rgivad
inimesed tihti, et see on "kuradi" kte t, kes valas hdad linna peale.
Teline usklik peaks siis aru saama, et kurja eest on vastutav Jumal. Miika

136

JUMAL JA PATT

1:12. vrss rgib nii: "Pses hda Jumala ktest Jeruusalema vravateni".
Iiobi raamatus loeme me, kuidas Iiob, iglane inimene, kaotas kik, mis tal
oli oma elus olnud. Raamat petab, et "kurjuse" kogemus inimese elus ei ole
otseselt proportsionaalne tema kuuletumise vi mittekuuletumisega
Jumalale. Iiob tunnistas, et "Issand andis, Issand ka vttis" (Iiob 1:21). Ta ei
elnud: "Issand andis aga kurat vttis". Ta vastab oma naisele: "Kas testi
vtame me vastu Jumalalt ainult head, kuid halba ei vta me vastu?" (Iiobi
2:10). Raamatu lpus sugulased ja tuttavad "lohutasid teda kige kurja eest,
mis Jumal oli temale saatnud" (Iiob 42:11, vrd. 19:21; 8:4).
Niisiis on Jumal kurja allikas, selles mttes, et Tema on lplik otsustaja
probleemide le, mis meil meie elus esile kerkivad.
"Sest keda Issand armastab, seda ta karistab ... Taluge karistust kasvatuseks
... aga prast toob see neile, kes sellega on petatud, iguse rahuvilja"
(Heebrealastele 12:6-11). Need snad nitavad, et need katsumused, mis
Jumal meile saadab, juhivad meid lpptulemusena meie vaimse kasvuni.
Jumala snad kiksid iseendale vastu, kui rgiksid, et kurat sunnib meid
pattu tegema ja olema ebaiglased ja samal ajal ta saadab probleeme meie
ellu, mis juhivad meid "rahu vilja, igluse", arendamisele.
Ortodoksiline idee kuradist loob siin tsiseid probleeme. Erilist raskust
arusaamiseks kujutavad sel juhul ligid, mis rgivad inimese toomisest
saatana juurde, "et hing oleks pstetud" vi "et nemad (inimesed) piksid
eemalduma pilkamisest" (1Korintlastele 5:5; 1Timoteusele 1:20). Kui saatan
on tepoolest olevus, kes sunnib inimesi patustama ja osutab negatiivset
vaimset mju inimestele, miks siis need ligud rgivad saatanast
positiivses valguses? Vastus on selles, et "saatan" vi raskused elus, toovad
meid sageli usklikus elus positiivsete vaimsete tagajrgedeni.
Kui me usume, et kurjus lhtub Jumalast, siis me vime paluda Teda palve
kaudu, teha midagi nende probleemidega, mis meie ette on kerkinud,
niteks, vtta need meilt ra. Kui Ta seda ei tee, siis me teame, et need on
saadetud meile Jumalast; meie vaimseks kasvuks. Kui aga me usume
mingisuguse kurja olemasolusse, mida nimetatakse saatanaks vi kuradiks,
kes loob meile probleeme, siis ei ole meil mingit lootust leida Temaga hist
keelt. Ju kadumine, haigused, ootamatu surm vi nnetused, - kike seda
tuleks vtta kui ebanne. Kui kurat on mingisugune patune Ingel, siis on ta
meist palju tugevam ja meil ei ole mingit valikut, kui ksnes kannatada tema
ke lbi. Ja vastupidi, me lohutame end, et Jumala juhtimisel "kik tuleb
meile kasuks" (Roomlastele 8:28). Selleprast ei ole uskliku elus sellist
arusaamist nagu "vedamine".

JUMAL JA PATT 137

PATU PRITOLU
Tuleb mrkida, et patt lhtub meist enestest. Meie patus oleme meie ise
sdi. Muidugi oleks meeldivam melda, et meie ei kanna vastutust meie
pattude eest. Kui see oleks nii, siis me viksime vabalt pattu teha ja
igustada end sellega, et kige meie poolt tehtu eest peab vastutama kurat.
Pole imekspandav, et patus sdiolevad igustavad end sellega, et teo
sooritamise momendil vi isegi kurits juhtis neid kurat ja seeprast nad ei
saa vastutada kige nende poolt sooritatu eest. Ja on tiesti loomulik, et
selline ebannestunud igustus ei leia thelepanu ja patused saavad oma
"teenete" kohaselt.
Me peaksime meeles pidama, et "kttemaks patu eest on surm"(Roomlastele 6:23); patt viib surma. Kui melda, et meie ei vastuta
oma pattude eest, vaid vastutust nende eest kannab kurat, siis peaks iglane
Jumal karistama kuradit aga mitte meid. Kuid meie pattude eest mistetakse
kohut meie le ja see nitab, et meie ise vastutame nende eest. Mte kuradi
sdiolekust meie pattude eest, on eesmrgiga, vtta meilt ra vastutus meie
poolt tehtud kurja eest. See on veel ks nide, mis selgitab inimeste
piiblipetusest keeldumise phjust; inimliku loomuse patusust.
"Kik, mis vljastpoolt lheb inimese sisse, ei vi teda rvetada ... Sest
seestpoolt, inimeste sdamest, lhtuvad kurjad mtted, hoorus, vargused,
tapmised, abielurikkumised, ahnus, kurjused, kavalus, kiimalus, kade silm,
Jumala pilkamine, krkus, rumalus. Kik need pahad asjad lhtuvad
seestpoolt ja rvetavad inimest" (Markuse 7:15-23). Idee mingisuguse
patuse olevuse olemasolust vljastpoolt, mis siseneb meisse ja sunnib meid
patustama, ei ole siin koosklas Kristuse petusega. Seestpoolt, inimese
sdamest, vljuvad kik need patused mtted. Selleprast tles lemaailmse
leujutuse ajal Jumal: "Inimese sdame mtlemised on kurjad ta
lapseplvest peale" (1Moosese 8:21). Jakoobuse 1:14 rgib meile: "Igaht
kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb". Meid kiusatakse
meie isiklike himude kaudu, meie endi patuste soovide kaudu, aga mitte
millegiga, mis asub meist vljaspool. Jaakob ksib: "Kas mitte sealt, teie
himudest?" (Jakoobuse 4:1). Igahel meist on oma isiksusele iseloomulikud
kiusatused. Nad snnivad meie isiklike patuste soovide kaudu ja kivad
ainult meie isiksuse kohta. Ja rgitakse ieti, et meie ise oleme iseenese
suurimad vaenlased.
Lkitus roomlastele rgib philiselt patust: selles vaadeldakse patu pritolu
ja kuidas sellest le saada. Erakordselt thtis on ra mrkida, et lkituses
kohtab vga harva meenutusi kuradist ja saatanast. Ja ka Paulus ei meenuta
kuradit ja saatanat, kui rgib, kust lhtub patt. Sedasama vib elda

138

JUMAL JA PATT

kontseptsiooni kohta kuradist, Uues Testamendis. Kui oleks olemas vline

olevus, kes sunnib inimest patustama, siis nhtavasti oleks sellest korduvalt
meelde tuletatud Vanas Testamendis? Kuid selles mttes on sgav ja
hemtteline vaikus. Kohtunike aja kirjeldus vi iisraellaste viibimine
krbes, nitab, et juudid panid sel ajal toime hulgaliselt patte. Kuid Jumal ei
hoiatanud neid kellestki tugevast, leloomulikust olevusest vi just, mis
oleks vinud siseneda neisse ja sundida neid pattu tegema. Selle asemel
kutsus Ta neid les prduma Tema Sna poole, nii et nad ei kiks oma
isikliku la otsas (niteks 5Moosese 27:9,10; Joosua 22:5).
Paulus kaebab: "Minus, see on minu lihas, ei ela head ... Sest head, mida ma
tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen! Kui ma nd teen
seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis elab
minus" (Roomlastele 7:18-20). Ta ei lao siin sd tehtud patu eest vlisele
olevusele, kelle nimeks on kurat. Ta rgib oma patusest loomusest, kui
reaalsest patu allikast: " ... Siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis
elab minu sees. Nii ma leian eneses ksu, et kuigi ma tahan teha head, on
mulle omane teha kurja" (Roomlastele 7:20,21). Paulus mrgib, et vaimsele
vastupidine lhtub sellest, mida tema nimetab "Patt, mis elab minus". Iga
mtlev, vaimselt andekas inimene, juab eneses sellesama ratundmiseni.
Tuleb elda, et isegi selline letamatu usklik nagu Paulus, ei tundnud oma
loomuse muutumist peale leminekut kristlusesse ja teda ei olnud asetatud
sellisesse olukorda, mille puhul ei oleks saanud pattu teha ja ei oleks pattu
teinud. Kaasaegse "Evangeelse liikumise" liikmed kinnitavad, et nemad on
sellises olukorras, seejuures nad on asetanud Pauluse "pstmatute" ritta,
tema snade prast, mis on lausutud Roomlastele 7:15-21 vrssides. Need
vrsid kinnitavad philist raskust nende kutsumusele.
Teine kaheldamatult ilis inimene, Taavet, vljendas samuti muret oma
loomuse alalise patususe le: "Sest ma tunnen oma leastumisi ja mu patt on
alati mu ees!" (Laulud 51:5).
Piibel rgib kllaltki tpselt inimese loomuse fundamentaalsest patususest.
Kui seda ieti mista, siis ei ole mingit vajadust kujuteldava olevuse
leiutamiseks, mis asuks vljaspool meie inimlikku loomust ja kannaks
vastutust meie pattude eest. Jeremija 17:9. vrss rgib, et inimese sda on
rmiselt rikutud ja petlik, et meie ei suuda isegi ieti ette kujutada endale
tema patususe mtmeid. Ja ei saa elda enam selgemalt, kui seda on tehtud
Koguja 9:3. vrsis:"Inimlaste sda on ju tis kurjust". Efeslastele 4:18. vrss
selgitab nii inimese loomuse eemaldumise phjust Jumalast: "Neis pesitseva
rumaluse ja nende sdame paadumuse tttu". Meie vaimselt pimedate ja
rumalate sdamete tttu, eemaldab meie mttekik meid Jumalast.
Koosklas sellega klavad Galaatlastele 5:19 snad "meie liha tegudest";

JUMAL JA PATT 139

see thendab, et meie liha, meie loomus ja iseloom, sunnivad meid pattu
tegema. Mitte kski lalpool toodud likudest ei tenda patu pritolu meie
sees nagu oleks see kuradist sisendatud. Patu tendentsid on meis, meie
sndimisest alates, mis moodustavad meie inimliku loomuse philise osa.

6.2 KURAT JA SAATAN

Sna "saatan" kujutab endast tlkimatut vanajuudi sna, mis thendab
"vastane"; samal ajal kui sna "kurat" on tlge kreeka snast "diabolos", mis
thendab "petist, vaenlast vi valesdistajat". Kui me usume, et saatan ja
kurat on olevused, mis asuvad vljaspool meid ja vastutavad pattude eest,
siis kskik kuna me ka ei kohtuks nende snadega Piiblis, peame me
suunama need sellisele patusele inimesele. Nende snade piiblikasutus
nitab, et nendest vivad lhtuda omadused, mis kirjeldavad tavalisi inimesi.
See fakt teeb vimatuks mttekujutuse, et snad saatan ja kurat, nagu neid
kasutatakse Piiblis, kivad mingisuguse suure patuse isiksuse vi olendi
kohta, mis asub vljaspool meid.

SNA "SAATAN" PIIBLIS.

1Kuningate 11:14. vrsis loeme: "Ja tstis Jehoova vastase (seesama
vanajuudi sna, mis on teistes kohtades tlgitud kui "saatan"), Saalomonile,
edomlase Hadadi"; ja edasi: "Ja Jumal tstis temale vastaseks ka teise (teise
saatana) ... Tema oli Iisraeli vastane (saatan)" (1Kuningate 11:23,25). See ei
thenda, et Jumal tstis leloomuliku isiksuse vi Ingli, et olla saatanaks
(vastaseks) Saalomoni vastu; Ta tstis tavalised inimesed. Matteuse
16:22,23 vrsid annavad teise nite. Peetrus pdis veenda Jeesust, et ta ei
lheks Jeruusalemma, surma ristil. Jeesus prdus ja tles Peetrusele:
"Tagane minust, saatan! Sa oled mulle pahanduseks (kiusatuseks), sest sa ei
mtle sellele, mis on Jumala, vaid mis on inimeste meelt mda". Nii
nimetatigi Peetrust saatanaks. Siin on kristallselge, et Kristus ei rkinud ei
Ingli ega koletisega, kui ta lausus need snad; ta rkis Peetrusega.
Nii nagu sna "saatan" thendab vastalist, vib ka hea inimene, isegi Jumal
olla nimetatud "saatanaks". Iseenesest ei kujuta see sna mitte midagi halba.
Patu varjund, mis snal "saatan" on, on tihti phjendatud sellega, et meie
patune loomus on meie kige suuremaks "saatanaks" vi vastaseks. See
varjund on samuti seotud selle sna kasutamisega inimeste knepruugis
seoses patuga. Jumal ise vib olla meie jaoks "saatanaks", kuna ta toob meie

140

JUMAL JA PATT

ellu katsumusi vi seisab vale tegevussuuna teel, millele meie oleksime

vinud astuda. Kuid kui me ka nimetame Jumalat "saatanaks", ei thenda
see seda, et Tema ise on "patune".
Kuningate raamatud ja Ajaraamatud annavad samuti nende episoodide
kirjelduse; neli liku Evangeeliumist rgivad hest ja samast, kuid
kasutavad selleks erinevaid stiililisi vtteid. 2Kuningate 24:1. vrss rgib,
et Jumal saatis Taaveti, tegema leskirjutust Iisraeli rahva kohta.1Ajaraamat
21:1. vrsis on antud vastav kirjeldus sellest sndmusest selliselt: "Aga
saatan tusis Iisraeli vastu, ja kihutas Taavetit, et ta Iisraeli ra loeks". hes
ligus on eldud, et Jumal sundis Taavetit tegema rahvaloendust, aga teises,
saadab saatan teda sedasama tegema. Ainus jreldus, mis siit ilmneb,
seisneb selles, et Jumal oli Taaveti suhtes kui saatan vi vastane. Sedasama
tegi Jumal Iiobiga, saates talle katsumusi elus, nii et Iiob tles Tema kohta
nii: "Sa oled muutunud julmaks mu vastu, Sa kiusad mind oma vgeva
kega" (Iiobi 30:21); faktiliselt vljendus Iiob nii: "Sinu teod on minu vastu
nagu saatan".

SNA "KURAT" - PIIBLIS

Sama on ka snaga "kurat". Jeesus tles: "Kas siis mina ei kogunud teid
kahtteist (apostlid) ja ks teie seast on kurat?" Ja ta rkis Juudas Iskariotist,
kes oli tavaline, surelik inimene. Ta ei rkinud kellestki sarvedega vi
ebaloomulikust hingest. Sna "kurat" kib siin lihtsalt patuse inimese kohta.
1Timoteusele 3:11. vrss annab teise nite. Preestrite naised ei tohiks olla
laimajad. Algne kreeka sna on siin "diabolos", mida teistes kohtades on
tlgitud snana "kurat". Paulus hoiatab Tiitust, et elatanud naised koguduses
ei tohi olla "laimajad" vi "kuradid" (Tiitusele 2:3). Sedasama tles ta ka
Timoteusele (2Timoteusele 3:13): "Viimastel pevadel ... on inimesed ...
elad (kuradid)". See ei thenda, et nad muutuvad liinimesteks, vaid et nad
on veel patusemad. Peaks olema tiesti selge, et snad "kurat" ja "saatan" ei
ki langenud Ingli kohta vi mingisuguse patuse olevuse kohta vljaspool
meid.
PATT, SAATAN JA KURAT
Snu "saatan" ja "kurat" kasutatakse mistuknelises (allegoorilises) mttes
loomulike patuste kalduvuste lahti seletamiseks, mis meis on, millest me
rkisime ligus 6.1. See on meie peamine "saatan" vi vastane. Neid snu
vib samuti kasutada kui mistuknet, mis sellisel juhul thendab "kuradit",
- kui meie vastast, laimajat, kes moonutab tde. See on see, mida kujutab
endast meie loomulik "inimene" - teline kurat. Side kuradi ja meie patuste

JUMAL JA PATT 141

soovide vahel, patu vahel, mis elutseb meie sees, on selgelt vljendatud
mitmes katkendis. "Et nd lapsed meil on liha ja vere osalised, siis temagi
(Jeesus) sai otse samal viisil osa sellest, et ta (oma) surma lbi kaotaks selle,
kelle vimu all oli surm, see on kuradi" (Heebrealastele 2:14). Siin
rgitakse kuradist kui surma eest vastutavast olendist. Kuid "patu palk on
surm" (Roomlastele 6:23). Selleprast esinevad patt ja surm hesuguse
mistena. Jakoobuse 1:14. vrss tleb sellele sarnaselt, et meie patused
soovid kiusavad meid, viies meid patuni ja jrelikult, surmani; aga
Heebrealastele 2:14. vrss mrgib, et Jeesusel oli meie (inimlik) loomus, et
purustada kuradit. See on kontrastiks Roomlastele 8:3. vrsile: "Jumal
lkitas oma Poja patuse liha sarnasuses (meie inimlikus loomuses) ja patu
prast ning mistis patu hukka liha sees". Siin on nidatud, et kurat ja
patused kalduvused, mis loomulikult on meie inimloomuses, esindavad
tegelikult ht ja sama. On rmiselt thtis mista, et Jeesus allus
samasugustele kiusatustele nagu meiegi. Kuradi thenduse mittemistmine
thendab, et me ei suuda ieti endale ette kujutada Jeesuse loomust ja
tegusid. ksnes selleprast, et Jeesusel oli meie inimlik loomus, "kurat"
tema sees, vib meil olla lootus psemisele (Heebrealastele 2:14-18; 4:15).
Saades vitu omaenese loomulikest soovidest, piibellikust kuradist, suutis
Jeesus purustada kuradi ristil (Heebrealastele 2:14). Kui kurat oleks olnud
isiksus, siis ta ei saaks enam eksisteerida. Heebrealastele 2:14. vrss seletab
seda ,kinnitades, et oma surmaga hvitas Kristus kuradi. Oma surmaga
Jeesus kaotas "patuse keha" (Roomlastele 6:6), see thendab, inimliku
loomuse, patu, mis ilmneb meie endi kehade kujul.
"Kes pattu teeb, see on kuradist" (1Johannese 3:8), sest patt on meie
endi isiklikele loomulikele patustele soovidele jreleandmise tulemus
(Jakoobi 1:14,15), mida Piibel nimetab "kuradiks". "Selleks on
Jumala Poeg ilmunud, et ta thistaks kuradi teod" (1Johannese 3:8).
Kui meil on igus, rkides, et kurat kujutab endast meie patuseid
soove, siis on patt,nende, meie patuste soovide tulemus. See on
koosklas 1Johannese 3:5: "Selleks on Jumala Poeg (Jeesus)
ilmunud, et ta thistaks kuradi teod". See kinnitab meie jreldusi, et
"meie patud" ja "kuradi teod" - on ks ja seesama. Apostlite teod 5:3.
vrsiga annab teise nite sellele seosele kuradi ja meie pattude vahel.
Peetrus tleb Ananjale: "Miks sa lubasid saatanal klvata oma
sdamesse mtte valetada Phale Vaimule?" Millegi asetamine meie
sdamesse on sama, kui tita meie sda saatanaga. Kui me ise
asetame midagi oma sdamesse, niteks, patuse plaani, siis see algab
meie seest. Kui naine eostub, siis see ei toimu vljastpoolt teda; see
saab alguse tema sees. Jakoobuse 1:14,15 vrsid kasutavad sedasama

142

JUMAL JA PATT
mistet, kirjeldades seda kui "meie himu, siis, kui ta on rasestunud,
toob patu ilmale". Laulud 109:6. vrss vrdleb patust inimest
kuradiga: "Sea el tema vastu, ja saatan seisku ta paremal kel", see
thendab hakkab valitsema tema le (vrd. Laulud 110:1).

MBERKEHASTUMINE
Kuid te vite titsa phjendatult elda: "Kogu see jutt kuradist kib nii, nagu
ta oleks inimene!" Ja see on titsa ige. Heebrealastele 2:14. vrss rgib
temast, nagu ta oleks surmavalla omanik. Isegi pgus svenemine Piibli
lugemisse, nitab, et selles figureerib tihti mberkehastumise idee, mis juhib
knet abstraktsest arusaamast, nagu inimesest. petussnad 9:1. vrsis
rgitakse nii naisest, keda nimetati tarkuseks, kes ehitas endale maja, aga
Roomlastele 6:23. vrss kehastab pattu arvepidajana, kes annab tasu vlja
surma nol. Veelgi ksikasjalikumalt vaadeldakse seda ksimust
KRVALEPIKES 5. Meie kurat, "diabolos", kujutab tihti meie patuseid
soove. Kuid inimene ei suuda omada abstraktset "saatanat". Patused soovid,
mis on inimese sdames, ei saa eksisteerida inimesest lahus; selleprast
"kurat" kehastubki mber. Patt esineb tihti hrrasmehe kujul (niteks,
Roomlastele 5:21; 6:6,17; 7:3). Selleprast on arusaadav, et ka kurat
kehastub mber; sealjuures kib ka "kurat" samuti "patu" kohta. Samuti
rgib Paulus meist, kui kahestunud isikutest, kes asuvad meie kehades
(Roomlastele 7:15-21), kus ilmalik inimene, "kurat", vitleb vaimse
inimesega. Kuid on tiesti mistetav, et meie sees ei ole otseses mttes
isikuid, kes vitlevad teine teisega. See, meie loomuse patune osa Matteuse
6:13. vrss, kehastub snaga "kiusatus", piiblikuradi thenduses.
1Korintlastele 5:13. vrss on seesama sna, "kiusaja" thenduses,
lahtiseletatult - "klvatu", nidates, et kui inimene annab jrele patule, see
thendab oma "kiusajale", siis ta ise saab "taganejaks" vi "kuradiks".

"KURAT" ja "SAATAN" POLIITILISES KONTEKSTIS

Snad "kurat" ja "saatan" kehastuvad ka samuti, kirjeldades pahelist, patust
maailma, milles me elame. hiskondlikest, poliitilistest ja pseudoreligioossetest inim ierarhiatest vib rkida "kurat" mttes. Kurat ja saatan
kivad Uues Testamendis tihti Juudi ja Rooma ssteemi poliitilise ja
hiskondliku vimu kohta. Me loeme kuradist, kes sulgeb usklikud
pimedasse (Ilmutuse 2:10); sealjuures peetakse silmas Rooma valitsust, kes
sulges usklikud vanglatesse. Sellessamas kontekstis loeme me Pergamoni
kirikust, mis asetseb saatana istekoha vi trooni lhedal, seega on siin jutt

JUMAL JA PATT 143

Rooma valitsemiskoloonia asukohast, mis oli Pergamonis, kus oli samuti
grupp usklikke. Me ei saa rkida, et saatanal endal, kui ta on olemas, oli
troon Pergamonis.
Individuaalne patt vljendub kui Jumala seaduse rikkumine he inimese
poolt (1Johannese 3:4). Kuid patt, mida vljendatakse kollektiivselt, kui
poliitilist ja hiskondlikku judu Jumala vastu, on veel vimsam, kui
individuaalne. See kollektiivne jud, mis tihti kehastub vimsa olendi nol,
on kuradi nimeline. Selles mttes nimetavad Iraan ja teised Islami maad
hendriike "suureks saatanaks", see thendab, suureks vastaliseks nende
kursile poliitilises ja religioosses suunas. See on ks nidetest, mis
illustreerib kuidas snu, "kurat ja saatan", sageli Piiblis kasutatakse.
Lpetuseks peab nhtavasti tlema, et selles ksimuses rohkem kui kskik
missuguses teises, on thtis rajada meie arusaam ldistatud jreldusel, mis
on tehtud kogu Piibli ulatuses, aga mitte teha tsiseid jreldusi, lhtudes
mnest vrsist, mis sisaldavad pgusaid fraase, mis kivad laialtlevinud
arusaama kohta kuradist. Ligud 6.1 ja 6.2 oleks kasulik veel kord
thelepanelikult lbi lugeda. Neis on antud lhike levaade sellest, mis
annab ige levaate kigist likudest - kuradi ja saatana kohta. Need snad
vivad olla kasutusel tavaliste omadussnade moodustamiseks vi mnes
kohas kivad nad patu kohta, mis toimub meie isikliku inimliku loomuse
s tttu. Mned enam petlikuna tuntud ligud, mis tuuakse laialt levinud
uskumuste toetuseks, on vaatluse all KRVALEPIGETES, mis on toodud
selle peatki lpus.

6.3 KURJAD VAIMUD (DEEMONID)

Eelnevas kahes kirjutises selgitasime, miks me ei usu kuradi vi saatana kui
isiku vi koletise olemasolusse. Kui me rgime sellise olevuse puudumisest
looduses, siis tuleb sellest teha kindlasti jreldus ka kurjade vaimude
(deemonite) puudumisest, mis, nagu rahva hulgas arvatakse, on kuradi
teenrid. Paljud inimesed arvavad, et Jumal annab meile elus kike head aga
kurat ja kurjad vaimud (deemonid) toovad meile ainult halba ja vtavad ra
selle hea, mis meile on Jumalast antud.
Piibel petab selgelt, et Jumal on kige ju allikas (vt. liku 6.1) ja et Tema
on vastutav - nii nagu hea - nii ka halva eest meie elus:-

144

JUMAL JA PATT
"Mina valmistan valguse ja loon pimeduse, mina annan nne ja toon
nnetuse, mina, Jehoova, teen kike seda" (Jesaja 45:7).
"Jehoovalt tuleb nnetus Jeruusalema vravasse" (Miika 1:12).

"Kas linnas puhutakse sarve, ilma et rahvas ehmuks? Kas linnas

juhtub nnetus, mida Jehoova ei ole teinud?" (Aamos 3:6).
Seeprast, kui me kohtame elus raskusi, peame me teadma, et need lhtuvad
Jumalast ja meil ei oleks vaja sdistada selles kuradit vi kurje vaime
(deemoneid). Iiob kaotas palju head, milles Jumal teda nnistas, kuid ta ei
elnud: "Et need pahad vaimud vtsid minult kik, mis Jumal mulle andis".
Vastupidi, te vaid kuulake, mis ta tles:"Jehoova on annud ja Jehoova on vtnud; Jehoova nimi olgu
kiidetud!" (Iiobi 1:21).
"Kas me peaksime Jumalalt vastu vtma ainult head, aga mitte
kurja?" (Iiobi 2:10).
Ja kui me teame, et kik tuleb meile Jumalalt, siis, kui meil on raskusi,
vime me paluda Jumalat, et Ta vtaks need meilt ra, aga kui Ta ei tee
seda, thendab Ta saadab need meile meie iseloomu arendamiseks ja meie
hveks kauges tulevikus:"Mu poeg ra plga Issanda karistust ja ra saa araks, kui Tema sind
noomib. Sest keda Issand armastab, seda Ta karistab; Ta peksab igat
poega, keda ta vastu vtab. Taluge karistust kasvatuseks: Jumal
kohtleb teid kui poegi; sest milline poeg on see, keda isa ei karista?
Ent kui te olete ilma karistuseta, millest kik on osa saanud, siis te
olete vrdjad ja mitte pojad" (Heebrealastele 12:5-8).

JUMAL: KIKVIMAS ALLIKAS

Jumal on kikvimas allikas. Vanajuudi sna, mida tlgitakse nagu Jumal,
thendab tegelikult vimast:
"Mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole, ei ole htki jumalat peale
minu" (Jesaja 45:5);
"Kas on muud Jumalat kui mina? Mina kll ei tea, ei, muud kaljut ei
ole!" (Jesaja 44:8).

JUMAL JA PATT 145

"Jehoova on sinu Jumal; ja ei ole htki teist peale tema!" (5Moosese
4:35).
Selliseid salme kohtab Piiblis tihti. Kuna aga Jumal on kikvimas allikas ja
Tema on ainus Jumal; see, kui tihti Ta seda meenutab meile, nitab et Ta on
- armukade Jumal (nt. 2Moosese 20:5; 5Moosese 4:24).
Jumal muutub armukadedaks kui Tema inimesed hakkavad uskuma teisi
jumalaid ja kui nad rgivad Talle: "Sina - oled suur Jumal, kikvimas
Jumal, kuid tegelikult usume me veel mitme jumala olemasolusse peale
Sinu, isegi kui nad ei ole nii vimsad kui Sina". Sellesarnase vea tegid ka
iisraellased. Vanas Testamendis on eraldatud palju thelepanu selle
kirjeldamisele, kuidas juudid kurvastasid Jumalat oma usuga teistesse
jumalatesse, niisama nagu ka Temasse. Piiblist on nha, et kurjad vaimud
(deemonid), kellesse inimesed ikka veel ka praegust usuvad, on nende
valejumalate sarnased, kellesse iisraellased uskusid.

KURJAD VAIMUD (deemonid) _ NEED ON IIDOLID

Paulus selgitab 1Korintlastele, miks kristlased ei peaks mingit tegemist
tegema iidolite kummardamisega vi uskuma millessegi sellesarnasesse.
Piibliaegadel uskusid inimesed, et kurjad vaimud (tondid) on vikesed
jumalakesed, keda tuleb kummardada, et letada need raskused, mis elus
ette tulevad. Sel eesmrgil tegid nad tontide kujusid, mis olid samasugused
kui iidolid, ja kummardasid neid. Selleprast kasutabki Paulus vaheldumisi
snu "kurjad vaimud" ja "iidolid" oma lkituses:
"Mida paganad ohverdavad, seda nad ohverdavad kurjadele
vaimudele, aga mitte Jumalale. Ent ma ei taha, et teil oleks osadust
kurjade vaimudega. Aga kui keegi teile tleb: "See on ohvriliha", siis
rge sge selle inimese prast, kes tegi mrkuse ... " (1Korintlastele
10:20,28).
Niisiis iidolid ja kurjad vaimud (tondid) on faktiliselt ks ja sama. Prake
thelepanu, kuidas Paulus rgib, et nad toovad ohvreid "kurjadele
vaimudele (iidolitele aga mitte Jumalale", ja kuna on ainult ks Jumal, siis
sellest jreldub, et kurjadel vaimudel ei ole mitte mingit reaalset judu, nad ei ole jumalad. See mte avaneb hsti 1Korintlastele 8:4. vrsis.
"Mis nd puutub ebajumala ohvriliha smisse, siis teame, et
maailmas ei ole htki ebajumalat (on ekvivalentne kurjale vaimule) ja
et ei ole muud jumalat kui ks".
Iidoleid vi kurje vaime ei ole olemas. On ainult ks teline Jumal, vi jud
maailmas. Paulus jtkab: (vrss 5,6)

146

JUMAL JA PATT

"Sest kuigi on olemas niinimetatud jumalaid, olgu taevas vi maa

peal, nagu ju on olemas palju jumalaid ja palju isandaid, on meil
ometigi ainult ks Jumal, Isa, kellest on kik asjad (nii head kui ka
halvad, nagu me eespool tlesime)".
Ja ka praegust on veel inimesi, kes usuvad igasuguste deemonite (pahade
vaimude) olemasolusse - ks neist aitas kaotada t, teine li phjuse, mille
prast naine lks ra kodust jne.
Edasise kinnituse, et inimesed uskusid Uue Testamendi aegadel kurjadesse
vaimudesse nii nagu iidolitesse vi "jumalakestesse", leiame Apostlite teod
17:16-18. vrssides. Siin rgitakse, et Paulus kuulutas Ateenas, kus "linn
oli tis ebajumalaid". Ateena elanikud kummardasid vastavalt mitmetele
erinevatele jumalatele. Kuuldes, et Paulus jutlustas Evangeeliumi, tlesid
inimesed: "Tema nib kuulutavat vraid (s.o. uusi) vaime (kurje vaime),
sest ta jutlustas neile Jeesusest ja lestusmisest". Inimesed arvasid, et
"Jeesus ja lestusmine" - need on uued kurjad vaimud, iidolid, kellest neile
kuulutati. Kui te loete lejnud peatkki, siis nete, kuidas Paulus jtkab
kuulutamist nendele inimestele. Vrsis 22 tleb ta: "Te olete igapidi vga
jumalakartlikud"
(nimelt:
allute
tielikult
kurjade
vaimude
kummardamisele), ja ta selgitas neile, et Jumalat ei ole nende kurjades
vaimudes vi iidolites. rge unustage, et Jumal on - ainus vimas allikas.
Kui Teda ei ole kurjades vaimudes, siis ei ole neil mitte mingit judu, kuna
meie universumis ei ole mitte mingisugust teist ju allikat; siis siit jreldub,
et kurje vaime ei ole olemas.

KURJAD VAIMUD (deemonid) OLID VANA TESTAMENDI

IIDOLID (ebajumalad)
Vana Testamendi juurde tagasi tulles, leiame me ha enam kinnitusi, et
"kurjad vaimud" on seesama, mis iidolidki. Laulud 106:36-39. vrsid
rgivad iisraellaste vigadest ja vrdlevad Kaanani iidoleid kurjade
vaimudega:"Nad (iisraellased) teenisid nende ebajumalaid ja need said neile
pniseks! Nad ohverdasid oma poegi ja ttreid haldjaile ja valasid
sta verd, oma poegade ja ttarde verd, mida nad ohverdasid
Kaanani ebajumalaile! Ja nad rvetusid oma tegudest ning hoorasid
oma eluviisidega!"
On titsa selge, et kurjad vaimud - on iidolite (ebajumalate) teine nimi.
Jumal tleb, et kummardades kurje vaime, "rvetasid iisraellased end oma
tegudega ... oma leastumistega", sest nende usk kurjadesse vaimudesse oli

JUMAL JA PATT 147

inimkujutluse vili ja ebajumalad, mida nad lid, oli nende endi kte t.
Sellisel kujul, need inimesed, kes veel praegu usuvad kurjade vaimude
olemasolusse, usuvad tegelikult sellesse, mis inimesed on vlja melnud,
aga mitte sellesse, mida Jumal meile petab.
5Moosese 32:15-24. vrsid kirjeldavad, kuidas vihastub Jumal, kui tema
inimesed usuvad (ebajumalatesse) kurjadesse vaimudesse:"Nad (iisraellased) rritasid teda vraste jumalatega, nad vihastasid
Teda oma jledustega. Nad ohverdasid haldjaile, kes ei ole jumalad,
jumalaile, keda nad ei tunnud, kes olid uued, sja tulnud, kelledest
teie vanemad ei teadnud. Ta tles: "Ma peidan oma palge nende eest,
sest nad on prane sugu, lapsed, kelledes ei ole truudust! Nad on
Mind rritanud nendega, kes ei ole jumalad, on Mind vihastanud oma
thisustega . Ma kuhjan nende peale nnetusi, Ma paiskan nende
vastu kik oma nooled!"
Niisiis, nimetab Jumal kurjasid vaime iidoliteks (ebajumalateks), jleduseks
ja thisuseks, see thendab, annab neile sellised nimetused, millesse ei saa
uskuda ja mis ei thenda olevusi. Usk kurjadesse vaimudesse demonstreerib
usu puudumist Jumalasse. Ei ole muidugi kerge uskuda, et Jumal saadab
meile elus mitte ainult head vaid ka halba. Kergem on melda, et halb
saadetakse meile veel kelleltki, muidu, kui me rgime, et halb tuleb meile
Jumalalt, siis me peame uskuma sellesse, et Jumal vtab selle halva meilt
ra, vi et Tema nib meile lppude lpuks mtmatult suure nnistusena.

KURJAD VAIMUD (deemonid) VANAS TESTAMENDIS

Kuid teie vite ksida: "Mida te rgite likude kohta Vanas Testamendis,
mis rgivad selgelt kurjadest vaimudest?"
ks seisukoht peab olema tiesti selge: Piibel ei vastandu iseenesele; ta
vahendab Kikvimsa Jumala Sna. Kui meile rgitakse, et Jumal saadab
meile probleeme ja et Tema on kogu ju allikas, siis ei saa Piibel rkida, et
kurjad vaimud on vikesed jumalakesed, kes seisavad Jumalale vastu ja
samal ajal toovad meile igasugu hdasid ja probleeme. Thelepanuvrne on
see fakt, et sna "kuri vaim", tuleb ette Vanas Testamendis ainult neljal
korral ja alati kontekstis iidolite kummardamisega; kuid Uues Testamendis
kohtab seda mrksa enam. Me seostame seda sellega, et kui kirjutati
Evangeeliumi, oli inimeste hulgas levinud uskumus, et igasugune
arusaamatu (mistmatu) haigus tuuakse kurjade vaimude poolt. Kui kurjad
vaimud tepoolest eksisteeriksid ja oleksid kaasosalised meie haigustes ja

148

JUMAL JA PATT

probleemides, siis rgitaks sellest ka Vanas Testamendis ja neid oleks

meenutatud veel sagedamini. Kuid me ei loe ldse kurjadest vaimudest
selles kontekstis.

KURJAD VAIMUD (deemonid) UUES TESTAMENDIS

Kui me loeme, et kellestki aeti vlja kurjad vaimud, siis me teame, et
inimesed, kellest nad vlja aeti, olid allutatud ravile mingisuguse mlulnga
vi haigusega, mida sel ajal ei mistetud seletada. Inimestel, kes elasid
esimesel sajandil m.a.j. oli kalduvus sdistada kujuteldavaid kurje vaime,
kiges, mida nad ei mistnud. Ja kuna vaimuhaigused olid inimestele
arusaamatud, tolleaegse meditsiini taseme juures, rgiti sellistest haigetest
kui "kurjadest vaimudest vaevatuist". Vana Testamendi aegadel rgiti
vaimuhlvetega inimestest kui elatest ja kurjadest vaimudest haaratutest
(Kohtumistjate 9:23; 1Saamueli 16:14; 18:10). Uue Testamendi aegadel
klasid snad, "kurjadest vaimudest/hingedest vaevatud", inimeste kohta,
kes kannatasid vaimuhaiguste all. Side kurjade vaimude ja haiguste vahel on
ra toodud jrgnevates vrssides:
"Tema (Jeesuse) juurde toodi palju seestunuid; ja ta ajas vaimud vlja
snaga ja tegi haiged terveks, et lheks tide, mis on teldud prohvet
Jesaja kaudu: "Tema vttis enese peale meie haigused ja kandis meie
tved!" (Matteuse 8:16,17).
Nii et inimlikud puudused ja haigused - on seesama, mis on olla "kurjade
vaimude ja deemonite" meelevallas.
Inimesed arvasid, et Jeesus on hull ja rkisid, et see on selleprast, et tema
sees on kuri vaim: "Temas on kuri vaim ja ta jampsib" (Johannese 10:20;
7:19,20; 8:52).

HAIGETE RAVIMINE
Prast "kurjadest vaimudest vaevatute" ravimist, said inimesed tagasi "terve
mistuse". Olla "kurjast vaimust vaevatud", thendas olla vaimselt ebaterve.
Evangeeliumis rgitakse, et "seestunuid" sai terveks ravida, kusjuures sna,
"seestunud", vljendab teist haiguste kirjeldamise vimalust.
Luuka 10:9. vrsist loeme, et Jeesus kskis oma seitsmekmnel pilasel
minna ja "ravida haigeid", mida nad ka tegid. Kui nad tagasi tulid, tlesid
nad: "Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime tttu!" (Luuka
10:17). Siin samastatakse kurje vaime jlle haigustega. Mnikord ravisid
apostlid haigeid Jeesuse nimel (Apostlite teod 3:6; 9:34).

JUMAL JA PATT 149

OMA AJA KEEL

Niisiis, neme me, et Uues Testamendis on kasutatud selle aja keelt,
"kurjadest vaimudest vaevatud" inimeste kirjeldamiseks, kui neil oli
vaimuhlbeid vi haigusi, mida keegi ei mistnud seletada. Meie keeles on
sna "kuutbine", vaimselt haige inimese kirjeldamiseks. Sna snalt
thendab see seda, et inimest "kahjustab kuu". Palju aastaid tagasi uskusid
inimesed, et kui inimene kib sel majast vljas tiskuu ajal, et ta vib olla
kuu mju all ja temast vib saada vaimuhaige. Praegust kasutame me sna
"kuutbine" - hullu inimese kirjeldamiseks, kuid see ei thenda, et me
usume, et hullumeelsus on kuu mju tulemus.
Kui oletada, et neid snu hakatakse lugema kahetuhande aasta prast ja kui
eeldada, et Jeesus ei prdu selleks ajaks, vivad inimesed arvata, et meie
uskusime inimeste hullumeelsusesse - kuu mju tagajrjel, kuid nad oleksid
ebaiglased, kuna me kasutame ksnes meie aja keelepruuki, nagu seda tegi
Jeesus kakstuhat aastat tagasi. Taolisel viisil rgime me ka prilikest
haigustest, sellistest nagu "tantstbi" (Parkinsoni tbi), mis ei kujuta endast
tantsu, kuid meie kasutame meie aja keelt, nimetades seda haigust nende
snadega. On selge, et Jeesus Kristus ei sndinud 25. detsembril, kuid
vaatamata sellele, kasutavad kaasaegsed kirjanikud snu "sndimise pev",
kui rgivad sellest pevast, kuigi ma ei usu, et me peame thistama seda
peva kui Kristuse snnipeva. Ndalapevade nimed phinevad keelelisel
ebajumalakummardamisel, niteks, "phapev" - thendab peva, mis oli
phendatud pikese kummardamisele; "laupev" - oli planeedi Saturn
kummardamise pev; "esmaspev" - kummardati kuud jne. Nende snade
kasutus meie poolt ei thenda veel, et me jagame nende inimeste keelelist
usku, kes algselt lid meie kaasaegse keele.
Hesekieli ajal eksisteeris mt, et Iiisraeli maa toob neile hdasid, kes sellel
elab. See ei olnud ige, kuid Jumal, justkui jagades iisraellaste arvamust,
kasutab seda ideed, mis oli tol ajal rahva hulgas laialt levinud:
"Nnda tleb Issand Jumal. Et teile teldakse: "Sina oled inimeste
sja ja oma rahva lastetumaks tegija": siis selleprast ei s sa enam
inimesi ... tleb Issand Jumal" (Hesekieli 36:13,14).
Siis oli ka laialt tuntud uskumus, et meri - see on suur koletis, kes soovib
neelata alla maa. Kuigi see on titsa vale, kohtab Piiblis tihti meenutust
sellest, selleks et aidata esmakordsetel lugejatel mista kujutatud ideed (vt.
Iiob 7:12; Aamos 9:3; Jeremija 5:22; Laulud 89:10; Abakuk 3:10; Matteuse
14:24; Markuse 4:37-39).

150

JUMAL JA PATT

Assria mtoloogias mssav merekoletis oli Rahab'i nimeline ja tpselt

samasugune nimi oli antud Egiptuse merekoletisele Jesaja 51:9. vrsis. Kuna
Piibel on Jumala Sna, siis ei ole vimalik, et see oleks lihtsalt
keelepeegelduse virvendus, mis eksisteeris selle kirjutamise ajal.
Tenoliselt prdus Jumal teadlikult tolleaegsete uskumuste poole, et
nidata, et Tema on ainus vimas allikas ja et Tema tahe teeb kik. Sellisel
moel parandas Jumal siin philise vea sellest, et maailmas justkui oleks
jude, mis ei ole tema kontrolli all ja selle tttu ilmneb kurjus. Samal ajal ei
vlju Piibel oma raamidest ja ei mista hukka uskumust sellest, et meres
elab hiiglaslik koletis vi et meri ise on koletis.
Teiseks niteks on vlgu ja ikesepilvede kirjeldus, nagu "pgenev madu"
(Iiob 26:13). See kis ilmselt tolleaegse keelepruugi kohta, et vlk ja
hirmuratavad ikesepilved olid mao sarnased. Niisugused ligud ei lkka
mber sellise mtteviisi valelikkust ja ei sisalda teaduslikke katseid
selgitusteks. Selle asemel viitavad nad sellele, et Jumal juhib kiki
loodunhtusi. Samasugune oli ka Kristuse suhtumine tol ajal eksisteerivasse
uskumusse kurjadest vaimudest. Tema imettegevad teod rkisid selgelt, et
Jumala jud on absoluutselt tiuslik ja ei ole seotud inimlike ebauskudega,
niinimetatud "kurjadesse vaimudesse". Need, kes usuvad, et "kurjade
vaimude" kirjeldus Uues Testamendis, kinnitab nende olemasolu, peavad
tunnistama, et meri on tepoolest koletis ja vlk on tepoolest suur madu.
Siin peab veel kord alla kriipsutama, et Piibel on kirjutatud oma aja keeles,
kuid ta ei kinnita seda usku, mis on aluseks selle aja keelele. Nagu me juba
mainiseme, on selline eripra iseloomulik ka meie endi keelele. Piibel teeb
kike seda, selleks, et kinnitada phitdesid, millest rgitakse osades 6.1 ja
6.2; et Jumal on kikvimas, et Tema on vastutav kigi meie eluliste
ebaklade eest; et patt lhtub meist enestest ja et kik lalpooleldu,
kinnitab Jumala thtsust meie pstmises. Niinimetatud "suured kriitikud"
osutavad pidevalt Phakirja keele seosele ja sel ajal eksisteerinud kultuuri
uskumustele, millest rgitakse Piiblis. See on tiesti arusaadav, kuna Piibel
on kirjutatud keeles, mis sisaldab viiteid kohalikele uskumustele, kuid see
on tehtud selleks, et kriipsutada alla, et Jahve on ksainus teline Jumal,
vrreldamatult palju suurem, kui kik vikesed inimlikud uskumused, mis
olid tuntud neile, kes esmakordselt lugesid innustavaid snu, mis kandusid
kuulutajate huultelt.
Kui mtled sellest, siis imestad tahtmatult selle suure hulga oma aja
keelenidete kasutamise le Piiblis, ilma katseteta seda parandada. Allpool
tuuakse mned nited:-

JUMAL JA PATT 151

- Variserid sdistasid Jeesust selles, et ta tegi oma imetegusid
valejumala Peetsebuli abil. Jeesus tles: "Kui mina Peetsebuli abil
kurje vaime vlja ajan, kelle abil ajavad teie pojad need vlja?"
(Matteuse 12:27). 2Ajaraamat 1:3. vrss rgib selgelt, et Peetsebul
oli vilistide ebajumal. Kuid Jeesus ei telnud: "Vaadake, 2Ajaraamat
1:3. vrss rgib, et Peetsebul on valejumal, ei ole teie sdistustel
(alust) igustust". Ei, Jeesus tles nii, nagu oleks Peetsebul tepoolest
olemas olnud, kuna Ta tahtis, et Tema snad juaksid nende
inimesteni, kellele Ta kuulutas. Samal moel rkis Jeesus kurjade
vaimude vljaajamisest. Ta ei kinnitanud, et "neid ei ole tegelikult
olemas". Ta lihtsalt kuulutas evangeeliumi nende pevade keeles.
-Juudid pidasid end Jeesus Kristuse ajal phakuteks ja arvasid, et
nemad on Aabrahami jrglased. Jeesus kitus nendega ka nagu
"phakutega" ja tles neile: "Tean, et teie olete Aabrahami sugu"
(Johannese 8:37). Aga Ta ei uskunud nende phadusse, millest Ta
tihti rkis ja Johannese 8:39-44. vrssides tles Jeesus otse, et nad ei
olnud Aabrahami sugu. Nii et Jeesus vttis inimeste usku puhta
mndina, kuid demonstreeris neile tde praktikas. Me nitasime, et
selline oli Jumala suhtumine paganlikesse uskumustesse Uue
Testamendi kirjutamise aegadel. Niisamuti suhtus Kristus kurjadesse
vaimudesse sel ajal. Tema, Jumala poolt nnistatud imettegevad teod,
rkisid tiesti selgelt, et haigused saadeti Jumalalt aga mitte
mingisuguse muu ju poolt ja ainult Jumalal oli vimas jud nende
ravimiseks.
- Paulus ti tsitaate kreeka poeetidelt, kes olid kuulsad piibli vastase
vihkamisega, et kritiseerida neid, kes uskusid neid poeete (Tiituse
1:12; Apostlite teod 17:28). Me vime siin samuti meenutada Pauluse
suhtumist ohvritulpa, millele oli kirjutatud: "Tundmatule Jumalale",
see on mingisugusele paganlikule jumalale, kes vis eksisteerida,
kuid keda Ateena elanikud veel ei tundnud (Apostlite teod 17:22,23).
- Efeslastele 2:2.vrsis rgitakse "huvalla vrstist". See ei ole
kahemtteline viide huvallale, kelle kontseptsiooni uskusid omal
ajal Pauluse lugejad. Paulus rgib, et kunagi nad elasid "huvalla
vrsti" tahtmise jrgi. Sellessamas salmis kasutatakse selle "vrsti"
kohta vljendit - "vaim (teadvuslik olend), kes tegutseb" inimeses.
Varem nad uskusid paganlikku taevase vaimu, vrsti, ideesse. Nd
aga mrgib Paulus, et vim, kellele nad formaalselt allusid, oli nende

152

JUMAL JA PATT
endi vale ettekujutuse vili. Apostlid suhtusid just sellisel moel
paganlikesse uskumustesse ja rkisid neist avaliku eitamiseta,
nidates samal ajal tde patu kohta.
- 2Peetruse 2:4. vrss tleb patuste inimeste kohta, kes suunatakse
surmavalda (paljudes vljaannetes tlgitakse seda sna "prgu").
Surmavald oli mtoloogiline koht allilmas. Kuid Peetrus ei tee siin
parandust, vastupidi, ta kasutab seda sna kui tieliku hvingu
smbolit ja karistust patu eest. Kristus kasutab sellesarnaselt oma
kuulutusts sna "gehenna".

KAS KURJAD VAIMUD ON TESTI HAIGUSTE PHJUSEKS?

Igaks, kes usub kurjade vaimude olemasolusse, peab esitama enesele
ksimuse: "Kas minu haigus ei ole esile kutsutud kurjadest vaimudest, kui
ma haige olen?"
Kui te arvate, et kurjad vaimud, kellest rgitakse Uues Testamendis on
jumalakesed (tondid), kes keerlevad meie mber ja loovad kurjust, siis te
peaksite tlema: "Jah!". Kuid, kuidas te saate selgitada seda fakti, et paljud
haigused, mis on esile kutsutud kurjadest vaimudest, saavad praegu olla
ravitavad vi kontrolli all ravimitega? Klassikaliseks niteks on malaaria.
Suurem hulk aafriklasi uskusid hiljutise ajani, et malaariat kutsuvad esile
kurjad vaimud, kuid meie teame, et seda haigust saab ravida hiniiniga vi
teiste ravimitega. Teie vite telda, et kui kuradikesed nevad, kuidas
vikesed kollased tabletid lhevad teie neelu, hakkavad nad kartma ja
lendavad minema? Mningaid haigusi, mida Jeesus ravis, nagu kangestus
kramptbi, pidalitbi vi epilepsia, on kirjeldatud kui kurjast vaimust
seestunuid. Kiki neid haigusi on vimalik ravida ravimitega.
Minu sber tuli maalt klla, Kampala linna lhedalt (Ugandas). Ta rkis
meile, et inimesed uskusid seal, et malaariat kutsuvad esile kurjad vaimud,
kuid kui nad ngid, et ravimid aitavad kiiresti haigusest vitu saada,
lakkasid nad uskumast kurjadesse vaimudesse. Kuid kui inimene haigestus
musta malaariasse (mis kutsub esile tsiseid mistuse hlbeid), hakkasid nad
jlle sdistama kurje vaime. Arst, kes tuli kohale lhimast linnast, pakkus
neile tugevatoimelist malaariavastast ravimit, kuid nad tlesid sellest ra,
eldes, et neile on tarvis midagi erilist, vitluseks kurjade vaimudega. Arst
prdus hiljem tagasi ja tles: "Mul on ravim, mis ajab vlja kurjad
vaimud!" Haige vttis meelsasti rohtu ja tal hakkas parem. Teise tabletiga

JUMAL JA PATT 153

oli sama lugu, mis esimesegagi. Arst ei uskunud kurjadesse vaimudesse,
kuid ta kasutas nende inimeste keelt, et lheneda haigele, just niisamuti nagu
"Suur Arst", Issand Jeesus, toimis 2000 aastat tagasi.

KRVALEPIGE 17: NIDUS (posimine)

See artikkel on kirjutatud philiselt lugejatele ja pilastele, kes elavad
Aafrikas ja teistes maailma jagudes, kus nidus on tavaline igapevane normaalse elu ilming. Kik, telised pilased, kes pivad Piiblit,
tunnistavad, et nidade poole, aafriklastest posijate poole, abi jrgi
prdumine - ei ole henduses Te silitamisega. Ma saan sealjuures aru, et
posijad on odavamad ja tihti ka kttesaadavamad kui arstid-meedikud,
kusjuures nende nhtav edu teeb nad vastuvetavaks kohaliku elanikkonna
silmis. Me hakkame vaatlema seda probleemi loogilisest Piibli seisukohast.
See on ainus viis, tnu millele te vite leida eneses judu, et vita kiusatus
ja mitte prduda nende inimeste poole.

NIDADE (posijate) KLGETMME

Kigepealt on vajalik analsida nidade klgetmmet. Me vime olla
veendunud, et nende edu on suuresti le thtsustatud. Nende ravimine ei
toimu kunagi avalikult, et kik saaksid seda nha. Kui nende ravitsemine
oleks tepoolest edukas, siis nad ttaksid haiglates ja neid oleks vimalik
nha kogu maailmas. Nende haigete reaalne seisund, kes allusid nidade
ravitsemisele, ei ole mitte kunagi teada, - hakkas neil tepoolest parem vi
ei.
Need inimesed, kes annavad jrgi kiusatusele, et prduda abi saamiseks
nidade poole, peavad eneselt ksima, kas nad on ninud oma silmaga
(mitte ksnes kuulnud), inimest, kes lheks nia juurde raligatud kega ja
prduks tagasi tema juurest, uue, tvimelise kega? On tarvis niisugust
testust, et veenduda nidade usaldusvrsuses. 5Moosese 13:1-3. vrsid
rgivad ses suhtes kindlamalt: iisraellasi petati, et kui ennustaja vi
selgeltngija esitab mrke vi isegi imet, ei peaks inimesed uskuma seda
inimest, enne, kui ta ei ole kinnitanud snadega truudust telisele petusele,
mis vastab Jumala snale. On selge, et ravitsejad-niad, ei usu tde, millest
rgib Piibel, seeprast ei tasu allutada end kiusatusele, usaldada neid ja
melda, et neil on reaalset judu, kuna kogu jud lhtub Jumalalt
(Roomlastele13:1; 1Korintlastele 8:4-6). Edasi, milliseid haigusi nad

154

JUMAL JA PATT

ravivad? Praegu on tunnistatud, et inimene kasutab ra ainult ht protsenti

oma aju potentsiaalist. lejnud osa on krgemal meie vimetest,
(kahtlematult on inimesed vimelised tegema seda Jumala Kuningriigis).
Me isegi peaaegu ei tunneta, et meie aju vib osutada fsilist kaastegevust
meie kehaga. On teada, et pshholoogid ravivad verehaigusi intensiivse
sisendamise teel patsientidele, et nende veri on hea koostisega ja normaalse
tsirkulatsiooniga. Arstid oletavad, et mnikord vivad aset leida sellised
tervenemised, mis ei sltu ortodoksilisest meditsiinist. Stressi kaasmju
meie ajule vib esile kutsuda maohaavad ja peavalu. Rahustades aju vi
tehes vastavaid harjutusi, vib need valud maha vtta. Kuid kui inimesel on
niteks ra ligatud ksi, siis ei saa mitte mingisugused mluharjutused
asetada seda endisele kohale. Selleprast vivad niad-posijad saavutada
nhtavasti selliste haiguste ravimisel edu, mida meie teadvus kontrollib.
Kuna me ei taipa tielikult, kuidas ttab meie aju, siis nib meile, et niad
omavad sellist vimet. Kuid see ei ole nii. Ainult mjustades inimese
teadvust, vivad nad ravimisel saavutada teatud tulemusi.
JU ALLIKAS
Kogu jud tuleb siiski Jumalalt. Kik hea ja halb, sealhulgas ka haigused,
lhtuvad Temalt, aga mitte nidadelt. Sellest rgitakse palju Phakirjas:
Jesaja 45:5-7; Miika 1:12; Aamos 3:6; 2Moosese 4:11; 5Moosese 32:39;
Iiob 5:18. Kiki neid kohti tuleb thelepanelikult lugeda. lalpool eldust
jreldub, et haiguse puhul, peame me prduma palves Tema poole, vttes
sel ajal rohtusid, mis on arst meile ette kirjutanud. Kui me aga prdume abi
saamiseks nidade poole, siis me peame teadma, et me prdume inimeste
poole, kes kinnitavad, et nemad juhivad "tumedaid jude", justkui meie
aitamiseks. Kuid me teame, et selliseid jude ei ole tegelikkuses olemas.
Prduda abi saamiseks nidade poole, thendab, mitte uskuda Jumala
kikvimsusesse; mitte uskuda, et see on Tema, kes saadab meile haigusi,
see thendab, arvata, et seda teevad teised jud, kes alluvad nidadele, nagu
niad seda ise kinnitavad.
Jumal kurvastab vga, kui inimesed nii mtlevad, sest Tema teab, et Tema
saadab haigusi ja et Tema - on kikvimas. Iisraellased uskusid Jumalasse,
kuid nad uskusid ka teiste judude olemasolusse, kes osalevad nende elus ja
kummardasid iidoleid, mis nad olid loonud nende judude auks. See
vihastas Jumalat nii, et Ta ajas nad ra Oma rahva seast (5Moosese 32:1624). Jumala jaoks on see, et me ei usu tielikult Temasse, seesama, kui me ei
usuks Temasse ldse. Rkida oma usust telisse Iisraeli Jumalasse ja samal
ajal tunnistada teiste judude olemasolu, kes on Jumalast lahus ja lubada

JUMAL JA PATT 155

nial ritada mjustada neid jude, et Tema meid hlgaks - kik see on
seesama, mida tegid iisraellased vanasti. Kauaaegne kurb Iisraellaste
iidolikummardamise ajalugu on "kirja pandud meile petuseks". Me ei
peaks ldse nendega suhtlema, kes usub neisse jududesse.
"Mis on hist valgusel pimedusega? ... Kuidas snnib Jumala tempel
hte ebajumalatega? Sest meie oleme elava Jumala tempel ... "Minge
ra nende keskelt ja eralduge neist", tleb Issand. ... ja olen teile
Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja ttardeks" (2Korintlastele 6:1418).
Kui me tepoolest tunnistame valeks uskumused kurjadesse vaimudesse ja
vtame ette pingutusi neist eemaldumiseks, siis me saame austava kinnituse
selles, et me tepoolest oleme Jumala enda lapsed. Lihane lapsevanem
hoolitseb instinktiivselt oma lapse eest, kui ta haige on. Kas meil on raske
hendada meie usk mttega sellest, et meie Taevane Isa teeb sedasama meie
jaoks, ainult palju suuremal mral?
See on fakt - et nidadel on mju ainult nende le, kes neisse usuvad.
Samamoodi nagu inimene, kes on kaotanud oma armastatu, vib minna
meediumi (vahendaja inimeste ja "hingede" vahel) juurde vi nia juurde ja
paluda temalt kohtumist surnuga. Meedium palub siis kliendil sulgeda
silmad ja vga selgelt kujutada endale selle inimese ngu. Klient vib
keskenduda fotole, mida ta hsti mletab. Meedium hakkab siis lugema
kliendi mtteid ja vikese liialdusega rkima inimesest reaalses mttes.
Klient veendub peale seda, et meedium tepoolest ngi surnud inimest, nagu
elavat. Prake thelepanu, et kunagi ei anta kindlat kinnitust, et see
inimene on elus. Kui inimene keeldub uskumast vi allumast meediumile,
siis ei ole mingit tulemust. "Niad", kes tavaliselt jutustasid vaaraole ja
Nebukadnetsarile nende unengude thendusi, ei oleks jnud psima oma
kohtadele, kui nad ei oleks saavutanud mingisugust edu. Ei ole kahtlust, et
nad kasutasid mtete lugemise tehnikat. Kuid kui Jumal sekkus selle
inimese ellu, kellega neil tegemist oli, nii nagu see juhtus vaaraoga ja
Nebukadnetsariga, siis kaotasid niad oma ju ja vime unengusid
ennustada. Sama juhtus Bileamiga, kes oli teatud mral nid. Baalak,
Moabi kuningas, uskus Bileami vimet, inimesed ra needa. Ta tasustas teda
ohtrasti tema teenete eest, rkides, et ta teab vanadest kogemustest, et keda
ta neab see on tepoolest neetud (4Moosese 22:6). Kuid Bileam avastas, et
tema on kaotanud oma tavalise vime needa, kui ta prkas kokku
iisraellastega. On arusaadav, et sellistel inimestel ei ole ldse judu, kui neil
on tegemist inimestega, kes on seotud usuga telisse Jumalasse, sltumata

156

JUMAL JA PATT

sellest kuulsusest, mida nad omavad oma edu eest, suhtlemises teiste
inimestega.
PIIBEL NIDUMISEST (posimisest)
Selle praktiline thendus seisneb selles, et kui me allume kiusatusele minna
nia juurde, peab meil olema tielik usk temasse. Ei ole mingit mtet kia
selliste inimeste juures. kui me loodame saada abi neilt oma tervise
parandamiseks ja nhtavasti nad ise jagavad niliselt seda arvamust. Kuid
tielikult uskuda neisse ja nende judude olemasolusse, mida nad juhivad,
thendab, et me ei usu tielikult telise Jumala kikvimsusesse. Kui me
tepoolest usume kirjutisse vaaraost, Baalakist ja Nebukadnetsarist, kellest
oli lalpool juttu, siis me ei saa minna nia juurde selle usuga, mida on vaja
temalt abi saamiseks. Allpool tuuakse niteid selle kohta, et nidadel ei ole
judu Jumala Inimeste le, kes meie ka oleme, meie tunnistuse ja ristimise
jrgi.
Vlumine (ka nidumine) on Pauluse poolt nimetatud "liha teoks" ja
arvatakse samasse kategooriasse nagu lahkpetused, ebajumalateenistus ja
eksitamine (Galaatlastele 5:19-21). Ta rkis: "Millest ma teile ette tlen,
nagu ma ka juba enne olen telnud, et need, kes teevad seesugust, ei pri
Jumala riiki". See oli ks suuremaid emotsionaalseid osi Pauluse kuulutuses.
Moosese Seaduses rgitakse samuti, et kik on vlurid, kes kasutavad
ennustamist (niduse kohta teine sna) ja need, kes saatsid oma lapsi lbi
tule, pidid viivitamatult olema antud surmale (5Moosese 18:10-11;
2Moosese 22:18). Need, kes saatsid oma lapsi lbi tule, ei olnud tegelikult
niad. Niad ja ebajumalakummardajad rkisid neile, et laste kaitseks kurja
ju eest, tuleb nad saata lbi tule. Tuli puhastab. Siit neme, et nagu niad,
nii ka need, kes prdusid nidade poole abi saamiseks, tuli anda surma
ktesse. Vastavuses Uue Testamendiga, saab selle karistuseks olema
vljaheitmine Jumala Kuningriigist. Jumal ei taha, et me jookseksime
nidadelt teeneid paluma, et oma seisukorda parandada. Meie elu jooksul
Kristuses, peame me iga otsuse vastuvtmiseks ksima eneselt tie
tsidusega: "Kas Jumal testi tahab, et me seda teeksime? Kas ma teeksin
sedasama, kui Jeesus seisaks minu krval?" Nidus on nhtavalt ja selgelt
hukka mistetud Jumala poolt. Mina arvan, et vramatu vastus nendele
ksimustele on sna "ei". Jumal ei taha, et me hooliksime nidusest.
Saamuel mratles nidust kui "snakuulmatust" (vanas juudi keeles sna
"provokatsioon") Jumala Snale (1Kuningate 15:23).
Tepoolest ei ole mtet provotseerida Kikvmast, nagu seda tegid
iisraellased oma usuga ebajumalatesse ja nidumisse (5Moosese 32:16-19).

JUMAL JA PATT 157

Jumal mrgib, et Tema kskis iisraellastel ajada ra kaananlased nende usu
tttu ebajumalatesse, mis oli Temale mittesobilik; aga selle asemel hinesid
nad ise selle tegevusega (5Moosese 18:9-14). Niisiis uue Iisraeli nimel, mis
koosneb ristitud usklikest, ei peaks me tegema seda, mis toimub mbritsevas
pahelises maailmas, vastasel juhul - ei saa me prida meile igavesti totatud
Kuningriigi maad. Kohatu on isegi mte, et seda hakkavad valdama ainult
niad, aga mitte meie. Kui me loodame, et niduse mju vib meile mju
avaldada, siis me tepoolest kasutame teda.
nnistagu kiki meid Jumal, selles meie pimedas, paganliku maailma
viimaste pevade lbimises, Tema Kuningriigi valguse, te ja kuulsuse
poole.
"Selleprast, et nad ei vtnud vastu te armastust, et nad oleksid
vinud pseda ... Jumal lkitab neile vgeva eksituse, et nad
hakkavad uskuma valet ... Aga me peame alati tnama Jumalat teie
eest, Issanda armastatud vennad ... Siis seiske nd, vennad, ja pidage
kinni neist petusist, mis te meilt olete ppinud suusnal vi kirja
teel. Aga meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal, meie Isa, kes meid
on armastanud ja meile on annud igavese troosti ja hea lootuse
armuannina, trstigu teie sdameid ja kinnitagu teid igasuguses heas
teos ja snas" (2Tessalooniklastele 2:10-17).

KRVALEPIGE 18: MIS JUHTUS EEDENIS?

"Ja madu tles naisele: "Te ei sure kummatigi mitte, vaid Jumal
teab, et mil peval te sellest ste, lhevad teie silmad lahti ja te
saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!" (1Moosese 3:4-5).
KIBELOLEV ARVAMUS: Arvatakse ekslikult, et maoks on siin
patustanud Ingel, nimega "saatan". Taevast vlja heidetud (pagendatud) oma
patu tttu, laskus ta maa peale ja allutas Eeva kiusatusele, teha pattu.
MEIE KOMMENTAARID
1. Katkendis on juttu "maost". Snu "saatan ja kurat" ei esine terves
Moosese raamatus.
2. Madu ei meenutata kusagil Inglina.
3. Selleprast ei ole imekspandav,et 1Moosese raamatus ei rgita kellestki,
kes oleks prgust vlja aetud.

158

JUMAL JA PATT

4. Patt toob surma (Roomlastele 6:23). Inglid ei sure (Luuka 20:35-36),

selleprast ei saa nad ka pattu teha. iglaste tasu seisneb selles, et nad
saavad Inglitega vrdseks ja ei sure (Luuka 20:35-36). Kui Inglid saaksid
patustada, siis saaksid ka iglased pattu teha, jrelikult surra, mis thendaks
tegelikkuses neile, et nad ei saaks vimalust igavesele elule.
5. Tegelasteks on siin: Jumal, Aadam, Eeva ja madu. Rohkem kedagi ei
meenutata. Ei ole mingisugust tendust selle kohta, et keegi tungis mao sisse
ja sundis teda tegema seda, mis ta tegi. Paulus tles: "Madu pettis Eevat oma
kavalusega" (2Korintlastele 11:3). Jumal tles maole: "Et sa seda tegid, siis
..." (1Moosese 14). Kui saatan oleks madu ra kasutanud, miks teda siis ei
meenutata ja miks ka tema ei saanud karistust?
6. Aadam sdistas Eevat oma patu prast: "Tema andis mulle puust"
(1Moosese 3:12). Eeva sdistas madu: "Madu pettis mind ja ma sin"
(1Moosese 3:13). Madu ei sdistanud kuradit - ta ei igustanud end.
7. Kui elda, et madudel ei ole praegu knevimet ja seada kahtluse alla
Eedenis mao kohta eldu, siis tuleks meeles pidada, et:a) kskord sunniti eeslit rkima ja tegutsema inimese sarnaselt
(Baalak): "Keeletu koormakandja loom rkis inimese hlega ja
takistas prohveti jledust" (2Peetruse 2:16) ja
b) "Madu oli kavalam kigist loomadest vljal kelled Jumal oli
teinud" (1Moosese 3:1). Temale pandud needus vttis nhtavasti
temalt vime rkida, nii nagu ta vis seda teha Aadama ja Eeva ajal.
8. Kui Jumal li mao (1Moosese 3:1), siis teine olevus "saatan" ei linud
tema sisse. Kui me paneme selle kahtluse alla, siis me anname alust
oletusele, et ks inimene vib siseneda teise inimese sisemusse ja teda
juhtida. Kuid see on paganlik idee, mitte Piibli kohane. Kui rkida, et kui
Jumal polekski loonud madu, selle suure patu tttu, mille ta toime pani
Aadama ja Eeva suhtes, siis tuleks meenutada, et patt tuli maailma inimese
kaudu (Roomlastele 5:12), seeprast et madu (loom) oli amoraalne ja rkis
sellest, mida ta ngi ja sellisena ei olnud vastutav Jumala ees ja jrelikult, ta
ei patustanud.
Mned inimesed tlevad vlja oletuse, et 1Moosese raamatu 3. peatki
vrsid kivad Serafimi kohta. Kuid, vanajuudi snal, mida tlgitakse
"madu", ei ole midagi hist snaga "Serafim". Viimane on phithendusega
"tuli" (leegitsev) ja 4Moosese 21:8. vrsis on tlgitud kui "vaskmadu", kuid

JUMAL JA PATT 159

see ei ole sama sna, mida meldakse meie sna "madu" all 1Moosese 3.
peatkis. Vask smboliseerib pattu (Kohtumistjate 16:21; 2Saamueli 3:34;
2Kuningate 25:7; 2Ajaraamat 33:11; 36:6). Sel viisil vib sna "madu"
assotseerida patu ideega, aga mitte patuse Ingliga.

MEIE SELGITUSED ANTUD ARTIKLILE:

1. Me oletame, et ei ole alust hakata kahtlema selles, mis on eldud maailma
loomisest ja inimese pattu langemisest esimestes Moosese raamatu
peatkkides. "Madu" oli otseses mttes madu. See fakt, et me praegu neme
madu roomajana, on needuse tagjrg, mis pandi madudele esmasndinud
mao patu prast (1Moosese 3:14), kinnitab seda. Samal moel neme me,
kuidas mehed ja naised vaevlevad praegust needuse kes, mis oli neile
asetatud selsamal ajal. Me kujutame, et Aadam ja Eeva olid sna otseses
mttes mees ja naine, nii nagu me vrdleme neid praegusaegsete meeste ja
naistega, kes praegu omavad siiski palju paremaid tingimusi
eksisteerimiseks. Jrelikult, ka otseses mttes oli esimene madu, elajas
(loom), kuigi palju arukam kui maod praegu on.
2. Jrgnevad nited on edasisteks kinnitusteks, et 1Moosese raamatu
peatkke tuleb vtta sna-snaliselt:-Jeesus suhtus Aadama ja Eeva loomise kirjeldusse, kui oma petuse
alusesse abielu registreerimisest ja lahutusest (Matteuse 19:5-6). Ei
ole mingit viidet, et ta oleks vtnud seda mingis muus mttes.
"Sest Aadam loodi enne, siis Eeva; ega Aadamat petetud, vaid naist
peteti ja ta sattus leastumisse" (1Timoteusele 2:13-14). Ka Paulus
luges 1Moosese raamatut sna snaliselt. Ja mis on eriti thtis, ta
kirjutas varem, et "oma kavalusega meelitas madu Eevat"
(2Korintlastele 11:3). Prake thelepanu sellele, et Paulus ei maini,
et kurat kiusas Eevat.
- Kas on ldse mingit tunnistust, et maailma kirjelduses ja pattu
langemises, peaksime me vtma midagi teise mtteliselt? Vastavuses
1Moosese raamatu 1. peatkiga, oli maailm loodud kuue pevaga.
See, et need olid just pevad, igaks kestvusega 24 tundi, kinnitab see
fakt, et kik erinevatel pevadel loodu ei saanud eksisteerida ks
teiseta praegusel kujul, mitte le mne peva. Ja see, et need pevad
ei olnud 1000 aastaste perioodidena vi veelgi enam, rgib see fakt,
et Aadam loodi kuuendal peval, kuid suri peale seitsmendat peva
930 aasta vanusena (1Moosese 5:5). Kui seitsmes pev oleks olnud

160

JUMAL JA PATT
1000 aasta pikkune periood, siis oleks Aadam pidanud olema le
1000 aasta vana oma surma ajal.

3. Kui madu oli ra neetud ja pidi roomama oma kerel (1Moosese 3:14), siis
annab see alust arvata, et varem olid tal jalad. Vttes siiski arvesse, et ta oli
kigist loomadest kavalam, vib oletada, et maol oli selline loomalik
eluskuju, mis oli vga lhedane inimese omale, kuigi ta oli veel loom - ks
"loomadest vljal, kelle Issand Jumal oli loonud" (1Moosese 3:1,14).
4. Vimalik, et madu oli juba snud tarkuse puu vilja, mis oleks vinud
ollagi tema kavaluse seletuseks. Eeva "ngi, et puust oli hea sa ja et puu
oli ihaldusvrne, sest see pidi targaks tegema" (1Moosese 3:6). Kust vis ta
seda teada, kui ta ei oleks ninud vilja smise tulemust, selle elus, kes vilja
oli snud? Vib olla oli Eeva juba mitmeid kordi vestelnud maoga enne
seda, kui sellest on mainitud 1Moosese raamatu 3. peatkis. Esimesed mao
snad, mis ta Eevale tles olid sellised: "Kas Jumal on testi telnud? ... "
(1Moosese 3:1). Snad "kas testi" annavad tunnistust sellest, et see oli
nhtavasti eelneva jutuajamise jtk, millest 1Moosese raamatus ei rgita.

KRVALEPIGE 19: LUTSIFER

"Kuidas sa ometi oled, helkjas koidutht, alla langenud taevast,
tkkidena paisatud maha, rahvaste alistaja?
Sina mtlesid oma sdames: "Mina tusen taevasse, krgemale
Jumala thtedest ma tstan oma aujrje ja ma istun kogunemismele
kaugel phjamaal! Ma lhen les pilvede krgustikele, ma teen
ennast Kigekrgema sarnaseks!" (Jesaja 14:12-14).
KIBELOLEV ARVAMUS: On meeldiv arvata, et Lutsifer oli omal ajal
vimas Ingel, kes Aadama ajal patustas ja seeprast aeti maa peale, kus ta
tekitab kahju Jumala inimestele.
MEIE KOMMENTAARID:
1. Snu "kurat", "saatan" ja "Ingel" selles peatkis ei esine. See on ainus
koht, kus mitmetes Piibli vljaannetes esineb sna "Lutsifer".
2. Ei ole mingit kinnitust, et Jesaja 14. peatkis antakse kirjeldus millestki
Eedeni aias toimuvast. Kui selline kinnitus oleks olnud, siis miks on jetud

JUMAL JA PATT 161

meid ilma teadmistest 3000 aasta vltel, 1Moosese raamatu kirjutamise
ajast, enne kui meile sellest rgiti, mis tegelikkuses seal toimus?
3. Lutsiferist rgitakse, kui ussidega kaetust (vrss 11) ja inimestest
pilgatust (vrss 16), selleprast, et ta ei oma mitte mingit judu, peale seda,
kui ta taevast vlja tugati (vrss 5-8). Selleprast ei ole mitte mingisugust
alust arvata, et Lutsifer on praegust maa peal ja eksitab inimesi igelt teelt
krvale astuma.
4. Miks karistatakse Lutsiferi tema snade eest: "Mina tusen taevasse"
(vrss 13), kui ta juba oli seal?
5. Lutsifer laguneb hauas: "Alla surmavalda on tugatud su krkus ... ja sind
katavad vaglad" (vrss 11). Kuna Inglid ei sure (Luuka 20:35,36), siis
Lutsifer, jrelikult, ei saa Ingel olla; keel sobib rohkem inimese kohta.
6. Vrsid 13 ja 14 on seoses 2Tessalooniklastele 2:3,4 vrssidega, mis
rgivad "patu inimesest". Sel kujul kib Lutsifer ennem inimese kohta, aga
mitte Ingli kohta.
SELGITUSED SELLE ARTIKLI KOHTA:
1.Uus Rahvusvaheline Piiblivljaanne (N.I.V.), aga samuti ka selle teised
kaasaegsed vljaanded, annavad edasi Jesaja 13-23 peatki teksti nagu
"raskuste" seeria, mis lasub erinevatel rahvastel, sellised niteks nagu
Paabeli, Trose, Egiptuse asutajad. Jesaja14:4. vrss mrab nii meie poolt
vaadeldavate vrsside konteksti: "Sa hakkasid laulma seda pilkelaulu
Paabeli kuningast ...". Ennustused inimesest kivad seeprast Pabloni
kuninga kohta, keda kirjeldatakse "Lutsiferina". Peale tema langust "kes
sind ngid ... silmitsevad sind: "Kas see on mees, kes pani maa vrisema
...?" (vrss 16). Sel kujul on Lutsiferi kindlalt mratletud kui inimest.
2. Kuna Lutsifer oli inim-kuningas, siis "kik maa juhid ... tlevad sulle:
"Sinagi oled jnud juetumaks nagu meie, oled saanud meie sarnaseks!"
(Vrss 9,10). Siit jreldub, et Lutsifer oli samasugune kuningas, kui iga teine
kuningas.
3. Vrss 20 tleb, et Lutsiferi seeme hvitatakse. Nii vrdsustuvad Lutsiferi
seeme ja Pabloni seeme teine teisega.
4. Meenutage, et see petussna on "vidulaul Pabloni kuningale" (Vrss
4). Sna "Lutsifer" thendab "koiduthte", see on kige eredam tht kigist
teistest. petussnades otsustab see tht uhkelt: "Mina tusen taevasse,
krgemale Jumala thtedest ma tstan oma trooni" (vrss 13). Selle oma
uhkuse prast oli tht aetud maa peale. Ta kehastas Pabloni kuningat.
Taanieli 4.peatkk kirjeldab, kuidas Pabloni kuningas Nebukadnetsar
vaatles uhkelt suurt kuningriiki, mille ta ehitas, meldes seejuures, et tema
ise oma juga vttis ja alistas teised rahvad. Ta ei tunnistanud, et tema

162

JUMAL JA PATT

Jumal, saatis tema edu. "Sinu uhkus on kasvanud ja ulatub taevani" (vrss
19). Ja selle prast "ta aeti ra inimeste juurest; ta si rohtu nagu hrjad ja ta
ihu kasteti taeva kastega, kuni ta juuksed kasvasid pikaks nagu kotkasuled ja
ta kned olid nagu linnukned" (vrss 30). Selline ootamatu he kige
vimsama inimese langemine ebanormaalse kuutbise seisundini oli
selliseks dramaatiliseks sndmuseks, mis oli petussna ilmumise phjuseks
hommikuthest, kes langes taevast maa peale. Thed on smbolid tugeva
inimese kohta, nagu sellest rgitakse niteks 1Moosese 37:9. vrsis; Jesaja
13:10. vrsis (Pabloni valitsejate suhtes); Taanieli 8:10. vrsis (vrdle
vrsiga 24). lendamine taevasse ja taevast alla heitmine on piibellikud
metafoorid, mida kasutatakse tihti le paisutatud uhkusele ja langusele
vastavalt - vaata Iiobi 20:6. vrssi; Jeremija 51:53. vrssi (Pablonist);
Nutulaulud 2:1. vrssi; Matteuse 11:23. vrssi (Kapernaumast): "Ja sina,
Kapernaum, kas sa ei olnud lendatud taevani? Kuni prguni (hauani) sa
langed alla!"
5. Vrss 17 sdistab selles Lutsiferi, et tema "kes tegi ilmamaa krve
sarnaseks ja kiskus maha selle linnad, kes oma vange ei lasknud koju!" Kik
see rgib Pabloni sjapoliitikast - teha maatasa terved geograafilised
rajoonid (nagu seda tehti Jeruusalemaga), vangide ajamine teistesse
maadesse ja keelust nende tagasiprdumise kohta kodukohta (nagu seda
tehti juutidega), uute linnade ehitamist ja andamite nudmist kullas rhutud
rahvastelt. Siin kerkib esile see moment, et oma tegude eest ei vrinud
Lutsifer isegi auga matmist, mis oli kombeks teiste valitsejate puhul (vrsid
18,19). Sellega kriipsutatakse alla mte, et ta oli ksnes inim-kuningas ja
teiste surelike inimestega sarnaselt, oli ka tema keha vaja matta.
6. Vrss 12 tleb, et Lutsifer "kukkus taevast alla", mis annab alust arvata, et
ta oli puu. Siin on jlgitav edasine side Taanieli 4:8-16 vrssidega, kus
Nebukadnetsarit ja Pabloni on vrreldud maha raiutud puuga.
7. Pablon ja Assria on ennustustes tihti ksteise sarnased. Nii niteks
Jesaja 14:24,25 vrsid rgivad Assuri kuninga allutamisest: "Nagu ma olen
mtelnud, nnda snnib ... ma murran Assuri ... ". Ettekuulutus Pabloni
langemisest (Jesaja 47) kattub ettekuulutusega Assria purustamisest
(Nahum 3:4,5,18; Sefanja 2:13,15). 2Ajaraamat 33:11. vrss rgib , et
"Assuri kuninga sjavepealikud vtsid Manasse kinni peiduurkas, sidusid
ta vaskahelatega ja viisid Paabelisse", illustreerides sellega repressiivsete
vtete kasutamise identiteeti.
Aamose 5:27. vrsis on eldud, et iisraellased olid mber asustatud
"Damaskuse taha", see on Assriasse, aga Stefanos tsiteerib seda nii nagu
"teispoole Pabloni" (Apostlite teod 7:43). Esra 6:1. vrss kirjeldab
Pabloni kuninga Daarjavesi tegevust, seoses koja ehituse lpetamisega.

JUMAL JA PATT 163

Juudid tnasid Jumalat, selle eest, et Ta "pras Assuri kuninga sdame
nende poole" (Esra 6:22). Siin on jlle theldatav sndmuste ennetamine.
Ettekuulutus Jesaja 14 peatkis, aga samuti ka paljud teised Jesaja
ettekuulutused on tielikus koosklas kontekstiga Assria Sennahirimi
armee sissetungiga Hesekia aegadel ja vrss 25 (Jesaja 14) kirjeldab
assrlaste hvitamist. Vrssi 13 on kergem mista, kui selles on jutt
Jeruusalema jumalavastasest kiusamisest assrlaste poolt, assrlaste
pdest tulla linna ja hivata koda oma jumalate jaoks. Eelnevalt oli tahtnud
Assria kuningas Tilgat-Pilneser teha sedasama (2Ajaraamat 28:20,21).
Jesaja 14:13. vrsis on sellest nii eldud: "Sina mtlesid oma sdames:
"Mina tusen taevasse (koja ja laeva smbol - 1Kuningate 8:30; 2Ajaraamat
30:27; Laulud 20:2,6; 11:4; Heebrealastele 7:26) ja ma istun
kogunemismele (Siioni mel oli koda) kaugel phjamaal" (Jeruusalemas Laulud 48:1,2).

KRVALEPIGE 20: JEESUSE KIUSATUSED

Matteuse 4:1-11 vrsid rgivad: "Siis Vaim viis Jeesuse krbe kuradi
kiusata. Ja kui ta oli paastunud nelikmmend peva ja nelikmmend d,
tuli temale viimaks nlg ktte. Ja kiusaja tuli ta juure ning tles temale: "Kui
sa oled Jumala Poeg, siis tle, et need kivid leivuks saaksid!" Aga tema
vastas ning tles: "Kirjutatud on: Inimene ei ela kspinis leivast, vaid
igahest snast, mis lhtub Jumala suust!" Siis Kurat vttis tema enesega
phasse linna ja asetas ta phakoja harjale ja tles temale: "Oled sa Jumala
Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Ta annab oma Inglitele ksu
sinu prast, ja nemad kannavad sind ktel, et sa oma jalga vastu kivi ei
tukaks!" Ja Jeesus tles temale: "Taas on kirjutatud: "ra kiusa Issandat,
oma Jumalat!" Jllegi vttis kurat ta enesega vga krgele mele ja nitas
talle kik maailma kuningriigid ja nende hiilguse ning tles temale: "Selle
kik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad!" Siis Jeesus
tles temale: "Tagane minust, saatan! Sest on kirjutatud: Sina pead Issandat,
oma Jumalat kummardama ja kspinis teda teenima!" Siis kurat jttis ta
rahule. Ja vaata, Ingleid tuli tema juure, ja need teenisid teda".
KIBELOLEV ARVAMUS: See lik nitab, et olend, keda nimetatakse
kuradiks, pdis allutada Jeesust kiusatusele patustada, esitades talle
kiusatuseks teatud tegevusi ja viis teda ahvatlevatesse situatsioonidesse.

164

JUMAL JA PATT

MEIE KOMMENTAARID:
1. Jeesus oli "kiges kiusatud, otsegu meie, siiski ilma patuta"
(Heebrealastele 4:15) ja "igaht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab
ning ahvatleb" (Jakoobuse 1:14).
Meid kiusab "kurat" meie endi ahvatlustega vi patuste soovidega,
niisamuti, nagu Jeesus oli sellest ahvatletud. Kuid meid ei kiusa kurat, kes
ootamatult seisab meie krval ja kutsub meid pattu tregema - patt ja kiusatus
lhtuvad "seestpoolt, inimeste sdamest" (Markuse 7:21).
2. Kiusatust ei tuleks nhtavasti vtta tht-thelt:- Matteuse 4:8 rgib, et Jeesus viidi vga krge me peale, et ta
neks kiki maailma riike ja nende au. Kuid ei ole nii krget mge,
millelt viks nha kogu maailma. Ja kas Jeesusel oleks olnud
vimalik nha kskik kui krgelt melt kogu maailma, teades, et
meie maa on kerakujuline? Ei ole sellist paika maa peal, millelt viks
nha heaegselt kiki maailma osi.
- Matteuse 4. peatki ja Luuka 4. peatki vrdlus nitab, et kiusatusi
on kirjeldatud erinevas jrjestuses. Edasi, Markuse 1:13. vrss rgib,
et Jeesus oli "krves nelikmmend peva, saatana kiusata", samal ajal
kui Matteuse 4:2,3 vrssides on eldud, et "kui ta oli paastunud
nelikmmend peva ja nelikmmend d, tuli talle viimaks nlg
ktte. Ja kiusaja tuli ta juure ... ". Ning kuna Pha Kiri ei saa
iseenesele vastu rkida, vime me teha jrelduse, et need kiusatused
kordusid mitu korda. Ilmselgeks niteks on juhtum, teha kividest
leivad. On tiesti vimalik, et kiusatused leidsid aset Jeesuse
teadvuses. Kuna tal oli meie loomus, siis vis pikaajaline toiduta
olemine mjuda temale nii vaimselt kui fsiliselt, ja sel kujul vis ta
mttes kergelt kujutada enesele ette selliseid asju. Kui inimene jb
toiduta, vib see temas esile kutsuda sonimisseisundi (vrd. 1Saamueli
30:12). Sarnasust leivaptsikeste ja kivide vahel meenutab Jeesus
Matteuse 7:9. vrsis ja ei ole kahtlust, et ngemused kangastusid tihti
tema vaevatud peas, kuigi ta ajas alati need kiiresti ra snadega
Phast Kirjast.
- Tenoliselt rkis Jeesus Evangeeliumi kirjutajatele oma
kiusatustest ja selleks, et tuua esile leelamiste sgavust, kasutas ta
metafoorilist lhenemist, mida me neme Matteuse 4. peatkis ja
Luuka 4. peatkis.
- Tundub ebausutavana, et kurat oleks saatnud Jeesust lbi krbe ja
mda Jeruusalema tnavaid ja nad oleksid seisnud hiljem koos
Phakoja harjal ja seda kike uudishimulike juutide silme all.

JUMAL JA PATT 165

Josephus ei rkinud midagi taolist oma eksirnnakutest, nhtavasti,
et mitte kutsuda esile suurte tarkade erutust. Kui Jeesuse kiusatused
toimusid mitmeid kordi 40 peva jooksul, aga samuti ka selle
ajaperioodi lpus (aga see leidis aset vhemalt kahel korral, kui vtta
arvesse kirjeldatud sndmuste toimumise jrjekordade mitte
vastavust), siis on arusaamatu, kuidas leidis Jeesus aega kige selle
lbitegemiseks: minna lhima krge meni (aga see oli nhtavasti
Sermoni mgi Iisraeli phjapiiril), tusta selle tippu, tulla jlle alla,
minna tagasi krbe ja seejrel seda jlle korrata? Kik tema
kiusatused toimusid krbes. Ta viibis seal 40 peva, olles allutatud
kogu selle aja kuradi kiusatustele (ta kadus alles pris lpus Matteuse 4:11). Kui Jeesus oli allutatud kuradi kiusatustele iga pev
ja need toimusid krbes, siis siit jreldub, et ta pidi tulema
Jeruusalemma, ja kima krge me juures. Jrelikult, kik see ei
saanud toimuda otseses thenduses.
- Kui kurat on fsiline kuju, kellel ei ole austust Jumala Sna vastu
ja kes on huvitatud ksnes inimeste pramisest patu tegemisele, siis,
miks Jeesus tsiteeris talle Phakirja Snu, et temast vitu saada?
Rahva uskumuste kohaselt ei saanud see kuradit eemale peletada.
Prake thelepanu sellele, et Jeesus tsiteeris Piiblit iga kord, kui
kuradiks olid patused mtted Jeesuse sdames, siis on arusaadav, et
tuletades enesele meelde Jumala Sna, suutis ta vitu saada nendest
halbadest soovidest. Laulud 119:11. vrss sobib vga siia, vimalik,
et ta ennustab spetsiaalselt Kristuse leelamisi krbes: "Ma panen Su
sna tallele oma sdamesse, et ma ei teeks pattu Sinu vastu".
SELGITUSED SELLE ARTIKLI KOHTA:
1. Peale seda kui Jeesus ristiti Johannese poolt Jordani jes, sai ta Jumala
Vaimu ju (Matteuse 3:16). Kui Jeesus vaid tuli vlja veest, viis Vaim ta
krbe, kiusata. Teades oma vimest muuta kivid leivaks, hpata tornist
vigastamatuna j.n.e., olid need kiusatused nhtavasti tema mtetes. Kui
inimene oleks soovitanud kike seda ja Jeesus oleks teadnud, et see inimene
on patune, oleks temal olnud kergem le saada nendest kiusatustest,
vrreldes nende kiusatustega, mis oleks tulnud tema teadvusest.
2. Kiusatus, vtta omale kuningriik oleks olnud palju tugevam, kui nad
oleks tulnud Jeesuse enda poolt. Tema mtted olid lbinisti haaratud
Phakirjast ja sellises tasakaalustamata mistuse seisundis, mis nlgimine
oli esile kutsunud, oleks vinud kergelt valesti tlgendada Piibli like, et

166

JUMAL JA PATT

igustada palju kergema tee valikut, sellest olukorrast vljumisel, milles ta

oli.
Kui Hesekiel seisis krgel mel, siis ngi ta sellelt missugune saab
kuningriik olema (Esra 40:2) ja Johannes ngi "pha Jeruusalemma", suurelt
ja krgelt melt" (Ilmutuse 21:10), Jeesus ngi maailma kuningriike
sellistena nagu nad saavad tulevikus olema (Luuka 4:5), see thendab, kui
"maailma riigid said meie Issanda ja Tema Kristuse Riigiks" (Ilmutuse
11:15). Vimalik, et sel ajal ta mtles Moosesele, tema neljakmneaastasele
rnnakule krbes, sellele, kuidas tema ngi totatud maad(riiki) Nevo melt.
Taaniel kriipsutas alla (Taanieli 4:17,25,32; 5:21), et inimeste kuningriigi
le valitseb Kigekrgem Jumal ja paneb nende le, keda tahab". Jeesus
teadis, et ainult Jumal, ja mitte keegi teine, vis temale anda Kuningriigi.
Selleprast, ei olnud tema jaoks suuremat kiusatust, kui mingi patune koletis
totaks talle Kuningriiki, kuna ta teadis, et ainult Jumalal oli selline jud.
Samal ajal teadis Jeesus ka Jumala heast tahtest, anda temale Kuningriik. Ei
ole vlistatud vimalus, et selline ettepanek tuli "kuradilt", kes oli Jeesuse
sees, vtta Kuningriik, kohe, samal momendil. Ta vis arvata sellest, et
Jumal andis temale vimu, vtta vastu otsuseid oma tuleviku kohta
(Johannese 5:26,27), et tema vimuses oli anda oma elu ja jlle vtta see
vastu (Johannese 10:18), kuigi, lppude lpuks, kogu vim pidi talle antama
alles peale tema surma ja lestusmist (Matteuse 28:18).
3. Tundes hsti Phakirja, vis Kristus nha sarnasust iseenda ja Eelija
vahel, mille eetilised vaated ei pidanud vastu kontrollile peale neljakmne
pevast viibimist krbes (1Ajaraamat 19:8), ja Moosese vahel, kes ji ilma
oma maa prandist peale neljakmne aastast viibimist krbes. Jeesus oli
samasuguses olukorras peale oma neljakmne pevast rndamist krbes,
kohtudes nost nkku reaalse vimalusega saada ebanne osaliseks. Mooses
ja Eelija kannatasid omaenda inimliku nrkuse tttu, mitte subjekti nimega
"kurat" tttu. See oli seesama inimlik nrkus, mida nimetatakse saatanaks
vi vastaliseks, kes viis Jeesuse kiusatusse.
4. "Ja tles temale kurat: kui sina oled Jumala Poeg ..." (Luuka 4:3). Kige
tenolisemalt oli see pidev kiusatus Jeesuse teadvuses, esitada enesele
ksimus, kas ta ikka on tepoolest Jumala Poeg, vi nagu arvasid kik
teised inimesed, oli ta Joosepi poeg (Luuka 3:23; Johannese 6:42), vi
ebaseaduslikult sndinud (nii oletab Johannese 9:29), ja ametlikud
kirikudokumendid rkisid temast, kui Joosepi pojast (Matteuse 1:1,16;
Luuka 3:23). Snad, "nagu arvati" (Luuka 3:23), thendavad arvatavasti
"seaduse jrgi". Ta oli ainus inimene maa peal, kellel ei olnud inim-isa.

JUMAL JA PATT 167

Filiplastele 2:8. vrsis eldakse vlja oletus, et Jeesus hakkas arvama, et
tema on tepoolest samasugune inimene, nagu meiegi, et see oli kiusatus
melda endast, kui Jumala Pojast vi mitte aru saada omaenda loomusest.
5. Kiusatused olid Jumala kontrolli all Kristuse vaimse kasvu eesmrgi
nimel. Katkendid, mida Jeesus tsiteeris enda kinnitamiseks oma patuste
soovide vastu (kuradi), olid kik sellestsamast 5Moosese raamatu osast, mis
rkisid iisraellaste viibimisest krbes. Jeesus ngi selgelt sarnasust enda ja
nende olukorras:5Moosese raamat 8:2
Jehoova, su Jumal, on sind
lasknud kia need nelikmmend aastat krves,
et sind alandada, et sind
kiusata, et teada saada, mis
on su sdames: kas sa pead
Tema kske vi mitte".
vrss 3
"Tema alandas sind ja laskis
sind nlgida ja stis sind
mannaga ... et teha sulle
teatavaks, et inimene ei ela
kspinis leivast, vaid
inimene elab kigest, mis
lhtub Jehoova suust."

vrss 5
"Sa pead tundma oma sdames, et nagu mees karistab
oma poega, nnda karistab
sind Jehoova, su Jumal."

Matteuse 4/ Luuka 4
"Vaim viis Jeesuse krbe" ja ta
oli seal "nelikmmend peva ja
nelikmmend d". Ja kiusaja tuli
tema juurde. Ta alistas kiusaja
Phakirja tsiteerides, mis asus
tema sdames. (Laulud 119:11).

"Aga tema (Jeesus) vastas"...

Johannese 6. peatkis nimetab
Jeesus mannat Jumala Snaks,
millega ta krbes elas. Jeesus
tundis, et ta elas vaimselt
Jumala Snaga. Ta vastas:
"Inimene ei ela ksipinis leivast
vaid igahest snast, mis lhtub
Jumala suust!"

Nhtavasti pani Jeesus kahtluse

alla oma leelamised. Jumal
karistab Oma Poega, Jeesust
(2Kuningate 7:14; Laulud 89:32).

Nii nitas Jeesus meile, kuidas peab arvestama ja mistma Sna. Ta asetas
end Iisraellaste olukorda, kui nad olid krbes ja seeprast tegi (kasutas)
seda, mida ta oli ppinud nende rnnu kogemustest seal enda katsumuste
jaoks krbes.

168

JUMAL JA PATT

KRVALEPIGE 21: SDA TAEVAS

Ilmutuse 12:7-9 vrssides eldakse: "Ja sda tusis taevas: Miikael ja tema
Inglid sdisid lohe vastu, ja lohe sdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud
vimust ja nende aset ei leitud enam taevas. Ja suur lohe, keda htakse
Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema
inglid visati vlja hes temaga."
OLEMASOLEV ARVAMUS:
See on ks tuntumaid katkendeid, mida kasutatakse lestusu mtte
phjendamiseks taevas, Inglite vahel, mille tulemusel kurat ja tema inglid
olid justkui pagendatud maa peale, kus nad mao nol hakkasid levitama
hdasid ja pattu maa peal.
MEIE KOMMENTAARID:
1. Kik, mida me selles peatkis teada saime, peaks olema kasutatav antud
ligu arutamiseks. Me tlesime, et Inglid ei saa pattu teha, ja et taevas ei saa
olla lestusu. Niisiis see lik, aga ta on ainus selletaoline, peaks olema nii
mistetav, et ei oleks mtet patuste inglite olemasolul vi sellel, et nemad
sunnivad inimesi patustama, sest nagu me teame, lhtub patt meie endi
sisemusest, aga mitte vljastpoolt (Markuse 7:20-23).
2. Kui rkida mao vljaviskamisest taevast, thendab see lubada levida
mttel tema viibimisest seal, kuni tema vljaheitmise momendini. Kuid
teline madu oli loodud Jumala poolt maaprmust Eedeni aias (1Moosese
1:24-25). Ei ole mingit alust arvata, et kurat tuli taevast alla ja lks mao
sisse.
3. Prake thelepanu sellele, et siin ei ole meenutatud seda, et Inglid
patustasid vi tusid les Jumala vastu, jutt on ainult sjast taevas.
4. Peale dramaatilist sndmust, mida on kirjeldatud vrssides 7-9, rgitakse
vrsis 10 jrgmist: "Ja kuulsin ma tugevat hlt, mis rkis taevas: nd
saabus pste ja jud ja meie Jumala Riik ja Tema Kristuse vim, seeprast
ei ole vratud meie vendade laimaja, kes on rkinud valet nende kohta
meie Jumala ees peval ja l." Kui kik, mis on eldud vrssides 7-9,

JUMAL JA PATT 169

toimus maailma loomise alguses, enne Aadamat ja Eevat, kuidas vib siis
rkida, et peale saatana vramist saabus pste ja Jumala Riik?
Prast pattu, mis pandi toime Aadama poolt, algas inimkonnal kurb orjuse,
patu ja ebanne ajastu - seisund, mida vib vaevalt nimetada kui "pstvat"
Jumala Riiki. Rgitakse, et kurat oli heidetud alla, maa peale ja seeprast
oli Taevastes rmupidu. Miks peaks olema rmupidu, kui tema tulek maa
peale oli patu ja hdade algus inimese jaoks? Kui vljaheitmist taevast maa
peale tuleks mista ennem kujundlikult, kui otseselt, nagu vimu kaotuse
kujutamist (nagu Jesaja 14:12; Jeremija 51:53; Nutulaulud 2:1; Matteuse
11:23), siis selles on rohkem mtet. Kui see kik juhtus enne Aadamat, vi
rmisel juhul, kuni tema pattulangemiseni, siis, kuidas sai (vis) kurat
jlitada "meie vendi", kui neid ei olnud olemaski?
5. Ei ole mingit viidet sellele, et see kik toimus Eedeni aias. Thtis mrkus
on tehtud Ilmutuse 1:1 ja 4:1, et ilmutus on ennustus, "mis peab ige varsti
aset leidma". Selleprast ei ole see selle kirjeldus, mis toimus Eedenis, vaid
ennustus sellest, mis toimub mingil ajal - peale esimese sajandi, kuna
ilmutus oli antud Jeesuse poolt. Ja see, kes telise thelepanelikkusega
suhtub Jumala Snasse, neb, et juba ksnes see lkkab mber kik katsed,
suunata vrsid Ilmutuse 12. peatkist Eedeni aeda.Tuleks samuti anda vastus
ksimusele, miks samastus kuradist ja sellest, mis juhtus Eedeni aias, on
antud Piibli lpus, enne tema ilmumist.
6. "Oli suur draakon, igavene madu" (Ilmutuse 12:9). Draakon oli "seitsme
peaga ja kmne sarvega" (vrss 3), seeprast ei olnud ta otseselt madu. See,
et teda nimetatakse "igaveseks maoks", nitab tema iseloomu sarnasust mao
iseloomustusega Eedenis, selles mttes, et tema oli petis. Samuti snad
"surma astel on patt" (1Korintlastele 15:56) ei thenda otseselt, et surm - on
madu. Muidugi, surmal on hiseid tunnusjooni maoga oma sidemete kaudu
patuga.
7. Kui kurat oli heidetud maa peale, oli ta "suures raevus, teades, et tal on
vhe aega" (vrss 12). Kui kurat oleks vlja heidetud Eedenist, oleks tal
vimalus piinata inimesi oma pika eluea jooksul ja vaevalt, et tal oli "vhe
aega", et luua hdasid maa peal.
8. Kuidas vis kurat kiusata "kogu ilmaruumi" (vrss 9), sellest hetkest, kui
ta taevast vlja aeti, kuni Aadama ilmumiseni ei olnud maailmas mitte
kedagi?

170

JUMAL JA PATT

9. Vrsis 9 on eldud: "Tema saba (draakoni) phkis taevast kolmanda osa

thti ja pillas nad maa peale". Kui neid snu vtta te phe, aga ldise
arvamuse kohaselt on Ilmutuse 9-s vaja kike vtta tpselt, siis draakoni
teline suurus ei allu kujutlusele - kolmas osa kogu ilmaruumist (vi
rmisel juhul pikese ssteemist) vis ra mahtuda tema sabale. Planeedil
Maa ei oleks kohta, et mahutada enda peal sellist hiiglasuurt, laiutavat
elukat. Suurem osa pikesessteemi thti on oma suuruselt suuremad kui
planeet Maa, kuidas vis siis sellest kolmas osa laskuda maale. Ja melge
vaid, kik see toimus vi toimub peale esimest sajandit m.a.j., nagu see
totatud oli.
10. Vttes kik selle thelepanu alla, aga samuti palju muudki, mida on
eldud Ilmutuse 12. peatkis (ja kogu ennustuses), saab arusaadavaks, et
sndmuste kirjeldused ei ole tidetavad sna otseses mttes (thttheliselt).
Seeprast ei ole llatav, kui Ilmutuse alguses rgitakse, et seda kirja tuleks
vaadata kujundlikuna, see thendab, ta on koostatud mrkide ja smbolite
keeles (Ilmutuse 1:1). Justkui ennetades eldut, kirjeldab peatkis 12 vrss 1
jrgnevaid sndmusi kui "suuri tunnusthti".
11. Kuradi tegevuse kirjeldamises maa peal, ei ole viiteid sellele, et ta
provotseeris inimesi patustama. Vrssides 12-16 on eldud, et otsekohe kui
kurat laskus maa peale, saatis teda ebann oma katsetes alatute tegude
tegemisel.
12. ks vtmeksimusi, ligu sisu mistmisel, on ksimus sja
usaldusvrsusest taevas. Ja kas siin kasutusel olev sna, "taevas", ei ole
lekantud thenduses? Varem me selgitasime, et sna "taevas" vib
kujundlikult kia ka vimu asukoha kohta. Ilmutuse raamat - on smboolne
ja meie arvame, et just sellisest seisukohast tulekski vaadelda antud
ksimust.
Naine, keda on kirjeldatud kui "riietatut pikesega ja kuu tema jalge all, ja
temal peas prg kaheteistkmnest thest" (vrss 1). Kik need taeva kehad,
kui ka naine, kes on tstetud nhtavasti taevasse, ei saa olla otsesed
(thtthelised). Ta ei saa tepoolest olla riietatud pikesega vi omada thti,
millest igaks on maa suurune, oma peas.
Teine imetht ilmub taevasse - tulipunane lohe (vrss 3). Tavaliselt vetakse
siin taevast kui reaalset, kuid miks peaks see nii olema, kui seesama taevas,
millest oli varem juttu (vrss 1), vetakse vastu, kogu tenosuses,
kujundlikuna. Vrsis 4 rgitakse, et draakon "phkis ra kolmanda osa
taevathti ja viskas need maa peale". Me juba rkisime, et teliste thtede

JUMAL JA PATT 171

ja Maa suuruse tttu, ei saa see klada reaalse taeva ja thtede kohta. Jumala
Kuningriik peab olema taastatud maa peal (Taanieli 2:44; Matteuse 5:5),
mida on vimatu teha kui maa purustatakse hiiglasuurte thtede poolt, mis
temale kukuvad.
Naine snnitas "taevas" lapse, kes "kisti Jumala ja Tema aujrje juurde"
(vrss 5). Jumala aujrg asub taevas. Kui naine juba oli taevas, miks peab
siis tema laps olema "kistud" taevasse? Nhtavasti oli ta millegi smboliks
maa peal, kuigi oli ka taevas lekantud thenduses. Seejrel ta "jooksis ra
krbe" (vrss 6). Kui ta oli kujutletavas taevas, siis peaks ka krb asuma
taevas. Oleks palju otstarbekam kujutada endale, et naine asus mingisuguses
smboolses paigas taevas, aga seejrel ta laskus maa peale, kusagil krbes,
kas otseses vi smboolses thenduses.
Seejrel suundume me vrsi 7 juurde: "Ja sda tusis taevas". Kuna kik
viited taeva kohta Ilmutuse 12-es olid smboolsed, siis jrelikult oli ka sda
kujundlikus taevas. Ja see peaks tegelikult nii ka olema, sest reaalses taevas
ei saa olla lestusu ega pattu (Matteuse 6:10; Laulud 5:4; Habakuk 1:13).
Nende ridade kirjutaja esitab mnikord neile, kes usuvad ortodoksilisse
ideesse kuradist jrgneva ksimuse: "Kas te saate tuua mulle lhikese viite
kuradist, vastavuses teie interpretatsiooniga piiblikatkenditest?" Vastused on
erinevad. Vastavuses ortodoksilise petusega peaks vastuste variandid
olema niteks sellised:
a) Kurat oli Ingel Taevas, Ta oli aetud Eedeni aeda. Ta heideti maa
peale 1. Moosese raamatu 1. peatkis.
b) Nib, et ta laskus maa peale ja abiellus 1. Moosese raamatu 6.
peatkis.
c) Rgitakse, et Iiobi aegadel vis ta olla nii taevas kui ka maa peal.
d) Jesaja 14 kirjutamise ajaks, oli ta juba vlja aetud taevast, maa peale.
e) Sakarja 3. peatkis oli ta jlle taevas.
f) Matteuse 4. peatkis on ta jlle maa peal. Ta oli "vlja heidetud"
Jeesuse surma ajal, vastavalt laialtlevinud arvamusega "selle maa
vrstist", kes siis "vlja heidetud" oli.
g) Ettekuulutus kuradi vljaheitmisest on Ilmutuse raamatu 12.
peatkis.
Ja lalpool eldust jreldub, et vastavalt inimeste ettekujutusele, kuradi
vljaajamine taevast tema pattude prast, ei vasta tegelikkusele, vttes
arvesse, et temast rgitakse kui veel taevas viibivast, peale igat tema
vljaheitmise juhtu. On thtis aru saada, nii nagu "Taevaid" nii ka kuradit
kirjeldatakse metafoorilises thenduses.
SELGITUSED SELLE ARTIKLI KOHTA:

172

JUMAL JA PATT

1. Katsed, anda sellele peatkile selline tlgendus, vljuvad antud mrkuste

raamest. Nende vrsside tielikuks seletuseks on tarvis kogu Ilmutuse
raamatu mistmist.
2. Konflikt smboolses taevas, see on vimu asupaigas, oli kahe valitseva
grupi vahel, kumbki oma jrgijatega vi Inglitega. Pidage meeles, et meie
nitasime, et kurat ja saatan assotseeruvad tihti rooma ja juudi ssteemidega.
3. See, et kurat-draakon esindab mingit liiki poliitilist vimu, mis on jlgitav
selle jrgi, et tal on "peade peal seitse ehissidet" (vrss 3). Ilmutuse 17:9,10
vrsid rgivad samuti draakonist nii: "Siia kuulub mistus, millel on
tarkust", see thendab, rge pdke vtta seda koletist elusolendina. "Seitse
pead on seitse mge ... ja seitse kuningat". ks nendest kuningatest, kes
valitseb "natuke aega", assotseerub nhtavasti kuradi-draakoniga, kellele on
jnud "pisut aega" Ilmutuse 12:12-s.

JUMAL JA PATT 173

PEATKK 6: KSIMUSED
1. Kes vastutab lpptulemusena meie probleemide ja hdade eest?
a) Jumal.
b) Juhus.
c) Patused olevused saatana nime all.
d) Patused olevused nimetuse "kurjad vaimud"all (deemonid).
2. Kes vastutab meie kiusatuse eest, teha pattu?
a) Meie endi inimlik loomus.
b) Jumal.
c) Patused hinged.
d) Patune olevus, saatan.
3. Mida thendab "kurat" snana?
a) Patt.
b) Madu.
c) Valesdistaja / laimaja / vaenlane.
d) Lutsifer.
4. Mida thendab "saatan" snana?
a) Patukott.
b) Vastane.
c) Elukas (metsloom).
d) Kurjade vaimude (deemonite) kuningas.
5. Kas sna "saatan" vib kasutada ka heade inimeste kohta?
6. Mille kohta vivad klada snad "saatan" ja "kurat" lekantud
thenduses?
7. Kuidas peaksime me mistma (aru saama) snast "kurjad vaimud"
(deemonid), kellest rgitakse Uues Testamendis?
a) Patused Inglid.
b) Haigused.
c) Oma aja keel haiguste kirjeldamiseks, mille, inimeste arvates,
kutsusid esile kurjad vaimud (deemonid).
d) Hinged.

174

JUMAL JA PATT

8. Mida te arvate sna "madu" all, Eedeni aias?

TEINE OSA
"Kuulutas ...
Jeesuse Kristuse Nimest ..."
(Apostlite teod 8:12)

SEITSMES PEATKK
JEESUSE PRITOLU

7.1 VANA TESTAMENDI KUULUTUS

JEESUSEST
Peatkis 3 selgitati, kuidas Jumala kavatsus inimeste pstmisest koondus
Jeesusele Kristusele. Totuses, mis Ta andis Eevale, Aabramile ja Taavetile,
rgiti Jeesusest kui nende otsesest jreltulijast. Tegelikult on kogu Vana
Testament suunatud Kristuse tuleku ettekuulutusele. Moosese seadus,
millest iisraellased oleksid pidanud kinni pidama, kuni Kristuse ilmumiseni,
ennustas pidevalt Temast: "Ksk on saanud meie kasvatajaks Kristuse
poole" (Galaatlastele 3:24). Nii pidi juut Lihavtteks tapma talle, kellel ei
oleks ainsatki viga (2Moosese 12:3-6). See talleke kujutas endast Jeesuse
ohvrit: "Jumala Tall, kes vtab ra maailma patu" (Johannese 1:29;
1Korintlastele 5:7).
Veatu ja puhas seisund, mida nuti loomadelt, keda toodi ohvriks, andis
tunnistust Jeesuse laitmatust iseloomust (2Moosese 12:5; vrdle 1Peetrse
1:19).
Laulud ja Vana Testamendi ettekuulutused kubisevad arvukatest
ennustustest selle kohta, milline saab olema Messias. Erilist thelepanu
eraldavad nad sellele, kuidas Ta sureb. Juudalaste keeldumine, tunnistada
Messiase surma ideed, vib olla seletatav ksnes nendele ettekuulutustele
thelepanu mittepramisega, nende eiramisega. Allpool toome neist
mningad ra:
VANA TESTAMENDI ENNUSTUSED
Mu Jumal, mu Jumal, (kuuluta
mulle) miks Sa mind maha jtsid ?
(Laulud 22:1).
Aga mina olen ussike ja ei mitte
mees, inimeste teotus ja halb rahva
meelest. Kik, kes mind nevad,
irvitavad mind; nad ajavad suu
ammuli, vangutavad pead: "Ta on
kik veeretanud Jehoova peale;
see pstku ta, kiskugu Ta vlja
hdast, sest Tal on ju Temast hea
meel!" (Laulud 22:7-9).

TEOSTUS KRISTUSES
Just samasuguseid snu
kasutas Kristus ristil
(Matteuse 27:46).
Iisraellased pilkasid
Jeesust ja naersid Tema
le (Luuka 23:35); nad
vangutasid pid (Matteuse
27:39) ja rkisid seda,
kui Tema rippus ristil
(Matteuse 27:43). See teostus
kui Jeesusel oli ristil janu
(Johannese 19:28).

JUMAL JA PATT 177

"Mu keel on kinni suulae kljes ...
nad uuristavad mu ksi ja jalgu"
(Laulud 22:16,17).
"Nad jagavad mu riided eneste
vahel ja heidavad liisku mu
kuuele" (Laulud 22:19).

Kte ja jalgade uuristamine

kuulub fsilise moodusena
ristilmise juurde. Nende
snade tpne titumine on
nidatud Matteuse 27:35-s.

Prake thelepanu sellele, et vrss 22:22 sobib eriti Jeesuse kohta vrsiga
Heebrealastele 2:12-s.
"Ma olen jnud vraks oma
vendadele ja tundmatuks oma
ema lastele. Sest pha viha Su
koja prast on mind ra snud"
(Laulud 69:9-10).

Need snad kirjeldavad

vrastustunnet oma juutidest vendadelt ja oma perelt
(Johannese 7:3-5; Matteuse
12:47-49).

"Nad andsid mulle sa mrkrohtu (sappi) ja mu janus

jootsid nad mind dikaga"
(Laulud 69:22).

See toimus sel ajal kui Kristus oli ristil (Matteuse 27:
34).

Kogu Jesaja 53 peatkk kujutab endast ebatavalist ettekuulutust surmast ja

Kristuse lestusmisest; iga tema vrss vastas tpselt sellele, mis toimus
tegelikkuses. Allpool antakse ainult kaks nidet sellest peatkist:
"Nagu tall, keda viiakse tappa, nagu
Kristus, Jumala Ingel, oli
lammas, kes oma niitjate ees on
vait kohtus Tema le
vait, nnda ei avanud Ta oma suud"
(Matteuse 27:12-14).
(Jesaja 53:7).
"Temale anti haud elate juure,
kuid Ta maeti rikka mehe hauda"
(Jesaja 53:9).

Jeesus ldi risti rvlitega

koos (Matteuse 27:38), kuid
Tema maeti rikka mehe hauda (Matteuse 27:57-60).

Seeprast ei ole imekspandav, et Uus Testament meenutab meile seda, et

Vana Testamendi "seadus ja prohvetid" on meile Kristuse mistmise aluseks
(Apostlite teod 26:22; 28:23; Roomlastele 1:2,3; 16:25,26). Jeesus ise
hoiatas, et kui me ei mista ieti "Moosest ja prohveteid", ei suuda me Teda
mista (Luuka 16:31; Johannese 5:46-47).

178

JUMAL JA PATT

See fakt, et Moosese seadus osutas Kristusele, kui prohvetid Teda

ennustasid, on selle kllaldaseks testuseks, et Jeesus ei eksisteerinud
fsiliselt enne oma sndimist. Vale doktriini, justkui Kristus oleks
"eksisteerinud" enne oma sndimist, teevad alusetuks korduvad totused
sellest, et Temast saab Eeva
seeme" (jreltulija), Aabrami seeme ja Taaveti seeme. Kui Ta oleks juba
taevas olemas olnud sel ajal kui anti see totus: "Ma lasen tusta sinu
jrglase prast sind, kes vljub sinu niudeist ... Mina tahan olla temale isaks
ja tema peab olema mulle pojaks" (2Saamueli 7:12,14). Prake thelepanu
siin kasutatavale tuleviku ajavormile. Kui on teada, et jumal saab olema
Kristuse Isaks, siis pole vimalik ette kujutada, et Jumala poeg oleks olnud
tol ajal juba olemas, kui see totus anti. Fraas sellest, et see seeme "vljub
sinu niudeist", nitab, et temast saab otseselt Taaveti fsiline jrglane.
"Jehoova on vandunud Taavetile ttt, ... Su ihu soost ma panen he su
aujrjele" (Laulud 132:11).
Saalomon oli esimene, kellele vis langeda selle totuse titumine, kuid
kuna ta oli juba fsiliselt olemas sel ajal, kui see totus anti (2Saamueli
5:14), siis peamiseks kelle kohta see totus kis oli Taaveti jrglane ja
Jumala Poeg - Kristus (Luuka 1:31-35). Mina "lasen tusta Taavetile he
ige vsu" (Jeremija 23:5) see thendab Messiase.
Tuleviku aja vormi kasutatakse samuti ka teistes ettekuulutustes, mis kib
Kristuse kohta. Vrsis "ma ratan neile (iisraellastele) he prohveti nende
vendade keskelt (Moosese omadest)" (5Moosese raamat 18:18), sna
"prohvet" selgitatakse nagu Jeesus. "Neitsi saab kima peale ja toob poja
ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel" (Jesaja 7:14). On selge, see
oli titunud Kristuse sndimisega (Matteuse 1:23).

7.2 SNDIMINE NEITSIST

Kristuse eostumise ja snni kirjeldamine lheb lahku arutlustest Tema
olemasolust kuni selle ajani. Need inimesed, kes jagavad vale teooriat
"kolmainsusest", on sunnitud tulema jreldusele, et hel ajal oli taevas
olemas kolm olevust ja seejrel ks neist haihtus ja mingil moel muutus
embroks Maarja sas, jttes seejuures kaks kaaslast taevasse. Nagu me juba
mrkisime on Phakirjas eldud, et iga eksistents, kaasa arvatud Jumal, on
fsiline eksisteerimine, kehalises vormis. Jrelikult tuleb meil juda
kinnituseni, et Kristus laskus mingil viisil fsiliselt taevast alla ja sisenes
Maarja ihusse. Kogu see keeruline teoloogia on vljaspool Phakirja piire.

JUMAL JA PATT 179

Kik eldu Kristuse algusest ei anna mingil moel alust arvata, et Ta lahkus
fsilisel kujul taevast ja sisenes Maarjasse. Sellele oletusele puuduv
kinnitus on kolmainsuse teooria suureks "puuduvaks lliks".
Ingel Gaabriel ilmus Maarja juurde teatega: "Sa saad kima peale ning tood
ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ja Teda
peab htama Kigekrgema Pojaks ..." Aga Maarja tles Inglile: "Kuidas
see vib sndida, kuna ma mehest ei tea?" (s.t. ta oli neitsi). Ingel vastas
ning tles temale: "Pha Vaim tuleb su peale ja Kigekrgema vgi varjab
sind; selleprast peab ka Pha, kes sinust snnib, nimetatama Jumala
Pojaks" (Luuka 1:31-35).
Mitmekordselt kinnitatakse, et oma sndimises saab Jeesus olema Jumala
Poeg. Selge, et Jumala Poeg ei eksisteerinud enne Oma sndimist. Tuleb
jlle ra mrkida mitmel kohal tulevast ajavormi, niteks, "Ta saab suur
olema". Kui Jeesus oleks juba sel ajal fsiliselt olemas olnud kui Ingel
need snad Maarjale lausus, oleks Ta olnud juba siis suur.
JEESUSE EOSTAMINE.
Pha Vaimu vahendusel (Jumala hingusega/juga) oli Maarja Jeesuse
eostamise seisundis ilma mehega sugulises vahekorras olemata. Sel moel ei
olnud Joosep Jeesuse teline isa. Tuleb aru saada, et Pha Vaim ei ole
inimene (vaata 2. peatkki). Jeesus oli Jumala Poeg, mitte Pha Vaimu
poeg. Oma Jumala Vaimu (hinge) mjutusel Maarjale "selleprast peab ka
Pha, kes sinust snnib, nimetatama Jumala Pojaks" (Luuka 1:35). Sna
"selleprast" kasutamine rgib sellest, et ilma Pha Vaimuta, kes mjutas
Maarja ska ei oleks Jeesus, Jumala Poeg, saanud sndida.
See, et Jeesus oli "eostatud" Maarja sas (Luuka 1:31) on samuti ka selle
kinnituseks, et Ta ei saanud fsiliselt eksisteerida selle ajani. Kui me
"eostame" idee, siis on see meie sees. Samal viisil oli Jeesus eostatud Maarja
sas - Ta sai alguse seal lootena, niisamuti kui iga teinegi inimene. Kige
tuntuim Johannese vrss (3:16), mis seisab Piiblis, rgib, et Jeesus oli
Jumala "ainusndinud poeg". Miljonid inimesed, kes loevad seda vrssi ei
omista erilist thendust sellele mttele. Kui Jeesus oli ainusndinud, siis Ta
alustas oma "sndi" (lhedane sna "ainusndinule") kui Ta oli eostunud
Maarja sas. Kui Jeesuse Isaks oli Jumal, siis on see ilmseks tendiks
sellest, et Tema Isa on Temast endast vanem - Jumalal ei ole algust (Laulud
90:2) ja selleprast ei saa Jeesus olla Jumalaks endaks (ksikasjalikumalt
rgitakse sellest peatkis 8).
On thtis ette kujutada, et Jeesus oli "eostatud" Jumala poolt, mitte loodud
tema poolt nagu Aadam alguses. See selgitab Jumala lhedast sidet
Jeesusega - "Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega"

180

JUMAL JA PATT

(2Korintlastele 5:19). See fakt, et Kristus olles eostatud Jumalast aga mitte
loodud lihtsalt maaprmust, aitab meil samuti selgitada Tema loomulikku
kalduvust, kia Oma Isa, Jumala, jlgedes.
Prohvet Jesaja annab vrsis 49:5 ettekuulutuse Kristusest kui maailma
valgusest. See ettekuulutus titus Jeesuses (Johannese 8:12). Kristus tles:
"Issand, kes mind emaihust alates on valmistanud enesele sulaseks" (Jesaja
49:5). Sel moel oli Jumal "loonud" Kristuse Maarja sas (emaihus) Oma
Pha Vaimu ju vahendusel. On selge, et Maarja sk oli Kristuse fsilise
alguse paik.
Nagu me mrkisime artiklis 7.1, Annab Laulud 22. peatkk ennustuse
Kristuse mtetest ristil. Ta mtleb nii: "Jah, Sina oled see, kes mind ti vlja
sast ... Sinu hooleks ma olen jetud lapsekojast, mu ema sast alates oled
Sina minu Jumal" (Laulud 22:10,11).Surma eel meenutas Kristus oma
pritolu - ema Maarja sas, loodud Jumala juga. Maarja enda kirjeldus
Evangeeliumis, kui Kristuse ema , lkkab iseenesest mber igasuguse mtte
Tema olemasolust enne seda kui Maarja Ta snnitas.
Maarja oli tavaline inimene ja ka ta vanemad olid normaalsed inimesed.
Maarja onuttar snnitas Ristija Johannese, tavalise inimese (Luuka 1:36).
Rooma Katoliku kiriku idee selle kohta, et Maarjal ei olnud tavaline
inimloomus, thendab, et Kristus ei saanud olla ei inimese poeg ega ka
Jumala Poeg. Neid tiitleid vib tihti kohata terves Uues Testamendis. Ta oli
"inimese poeg", sest tal oli kige ehtsam inimesest ema ja Ta oli "Jumala
Poeg", Jumala mjutusest Maarjale oma Pha Vaimu vahendusel (Luuka
1:35) ja see thendas, et Jumal oli Tema Isa. See ilus lesehitus viiakse
nullini kui oletada, et Maarja ei olnud tavaline naine.
"Kes vib roojasest teha puhta? Mitte keegi ... Kuidas viks inimene olla
puhas, naisest sndinul olla igus? ... Ja kuidas viks naisest sndinu olla
puhas?" (Iiobi 14:4; 15:14; 25:4). See teeb lpu igasugusele kahtlusele nii
Maarja puhtuse suhtes kui ka Jeesuse suhtes.
"Maarja, "sndinud naisest", kellel olid tavalised inimesest vanemad, omas
tenoliselt meie inimlikku loomust ja andis selle edasi Jeesusele
(Galaatlastele 4:4). Snad sellest, et Jeesus "sndis naisest" on edaspidi selle
kinnituseks, et Kristus ei oleks saanud fsiliselt eksisteerida, kui ta ei oleks
temast (naisest) sndinud.
Evangeeliumis kriipsutatakse tihti alla Maarja inimlikku loomust. Kristus
oleks pidanud vhemalt kolmel korral temale (Maarjale) ette heitma vaimse
taju puudumist (Luuka 2:49; Johannese 2:4); Ta ei saanud kigest aru, mida
Tema rkis (Luuka 2:50). Seda ei oleks pidanud ootama naiselt, kellel on
inimloomus, kelle poeg oli Jumala Poeg ja selleprast, vaimselt enam
vastuvtlik kui tema (Maarja), kuigi ka Temal oli inimlik loomus. Joosepil

JUMAL JA PATT 181

olid sugulised suhted Maarjaga peale Kristuse sndi (Matteuse 1:25) ja ei
ole alust arvata, et neil ei olnud normaalseid abielulisi suhteid peale seda.
Kristuse meenutus "emast ja tema vendadest" Matteuse 12:46,47 rgib
sellest, et peale Jeesuse oli Maarjal ka teisi lapsi. Jeesus oli ainult tema
esiklaps. Katoliiklik petus sellest, et Maarja ji neitsiks ja seejrel kandus
taevasse, ei leia Piiblist absoluutselt mitte mingisugust kinnitust. Nagu iga
surelik inimene, pidi ka Maarja saama vanaks ja surema. Peale selle loeme
me Johannese 3:13-est: "Ei ole kski muu linud taevasse". See, et Kristusel
oli inimlik loomus (vaata Heebrealastele 2:14-18; Roomlastele 8:3),
thendab, et Tema emal oli sama loomus, kuigi Tema Isal ei olnud.

7.3 KRISTUSE KOHT JUMALA PLAANIS

Jumal ei tee Oma plaane kiirustades ja ei kavatse neid tiendada aja
mdudes. Tal oli olemas valmis plaan juba maailma loomise momendist
(Johannese 1:1). Ja juba algusest peale oli Tema plaanis soov Pojast. Terve
Uus Testament rgib Jumala plaanist Kristuses psemise erinevatest
klgedest.
Me mrkisime tihti, et totuste kirjeldustes, tarkade ennustustes ja Moosese
Seaduse artiklites, Uues Testamendis, avanevad pidevalt Jumala kavatsused
Kristuses. Jumal viis lpule maailma loomise, sest Ta teadis, et Ta saab
Poja. Kristuse kaudu kulgevad inimajaloo sajandid, mille li Jumal
(Heebrealastele 1:2). Sellest jreldub, et Jumala ilmutus inimesele, toimib
paljude aastate vltel, nagu sellest rgitakse Vanas Testamendis, mis on tis
viiteid Kristusele.
Meil on endale isegi ette kujutada raske Kristuse suurust ja Tema erilist
suurt thendust Jumalale. ige oleks elda, et Kristus eksisteeris Jumala
mtetes pris algusest peale, kuigi Ta ilmus fsilisel kujul ilmale Maarjast
sndinuna. Vrsid Heebrealastele 1:4-7,13,14 rhutavad, et Kristus ei olnud
Ingel, ja vaatamata sellele, et Oma surelikus elus oli Ta viksem Inglitest
(Heebrealastele 2:7), oli Ta kuulsus palju suurem kui nende oma, sest Ta oli
"ainusndinud Jumala Poeg" (Johannese 3:16). Nagu me lalpool mrkisime
on Evangeeliumis eldud, et ainsaks eksisteerimise vormiks on
eksisteerimine kehalisel kujul, selleprast ei eksisteerinud Kristus kui
"vaim" enne oma sndi. 1Peetruse 1:20 vrsis on Kristuse snni kohta
eldud, "kes kll oli ette mratud enne maailma rajamist, aga aegade lpul
on saanud ilmsiks teie prast".

182

JUMAL JA PATT

Jeesusele oli eraldatud keskne koht Evangeeliumis "mille Jumal on enne

totanud oma prohvetite kaudu phades kirjades, oma Pojast - kes liha
poolest on sndinud Taaveti soost ja phaduse vaimu poolest on seatud
surnuist lestusmise lbi Jumala Pojaks ves" (Roomlastele 1:1-4).
ldistatud kujul neb Kristuse kuulutamine vlja niimoodi:
1. Ettekuulutused Vanas Testamendis, see on Jumala plaanis;
2. Sndinud fsilisel kujul neitsist, kui Taaveti seeme;
3. Tnu oma laitmatule iseloomule ("phaduse vaimule"), mis oli nhtav
Tema sureliku elu vltel;
4. Ta oli les tstetud ja kuulutatud rahva hulgas Jumala Pojaks
vaimuannetega apostlite jutlustes.

JUMALA ETTENGELIKKUS
Kui me tunnistame postulaati, et Jumal teab kike, mis saab toimuma
tulevikus, siis on meil mrksa kergem mista ksimust Kristuse asukoha
asetusest Jumala plaanis, pris maailma loomise algusest. Jumalal on
absoluutne ettengemisvime. Ta vib melda ja rkida tulevastest asjadest
kui reaalsusest, kuigi nad tegelikult ei eksisteeri praegusel momendil
(Roomlastele 4:17). Selleprast vib Ta nii elda: "Ma kuulutan algusest
alates lppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud, kes tleb: Minu nu
lheb korda ja ma teen kik, mis ma tahan!" (Jesaja 46:10).
Issanda sna ennustas Kristust pris algusest peale. Ta oli alati Jumala
plaanis ja on tiesti arusaadav, et mingil ajal pidi Kristus fsiliselt sndima.
Jumal titis oma totuse Kristuses. Jumala ettengelikkuse tpsus peegeldub
Tema sna ustavuses. Juudi piiblikeeles on niinimetatud "prohvetlik olevik".
See kasutab mineviku vormi tulevaste sndmuste kirjeldamiseks, mida
Jumal on totanud. Samal ajal olevikku (kesolevat aega) vib kasutada
tuleviku thenduses, nagu niteks: "Taavet tleb : "Siin olgu Jumala koda"
(1Ajaraamat 22:1), kuna koda oli veel alles lubadus Jumala poolt. Selline oli
tema usk Jumala sna totustesse, et Taavet kasutab kesolevat aega
(olevikku) tuleviku thenduses. Jumal oli nii kindel, et Ta tidab oma
totused Aabramile, et tles talle: "Sinu soole Ma annan sellesinase maa"
(1Moosese 15:18 ja see oli eldud ajal kui Aabramil ei olnud seemet (last).
Enne jrglaste sndimist (Iisak,Kristus) totas Jumal: "Mina olen sind
pannud paljude rahvaste isaks!" (Roomlastele 4:17). Faktiliselt rkis Jumal
olematust kui olemasolevast, titunust.
he oma kuulutuse ajal tles Kristus, et Jumal "on kik annud Tema
(Kristuse) ktte" (Johannese 3:35), kuigi nende snade vljatlemise hetkel

JUMAL JA PATT 183

ei olnud asi veel nii. "Kik Sa panid Tema (Kristuse) jalge alla ... ". Aga me
ei ne veel kike temale alistatuna" (Heebrealastele 2:8).
Jumal rkis oma pstmise plaanist Kristuse kaudu "nnda nagu Ta
maailma ajastu algusest on rkinud oma phade prohvetite suu kaudu"
(Luuka 1:70). Selle prast, et need inimesed olid nii lhedalt seotud Jumala
plaaniga, rgitakse neist nii nagu nad oleksid testi eksisteerinud pris
alguses, kuigi see ei olnud nii. Selle asemel vime me elda, et prohvetid
olid Jumala plaanis pris algusest. Esimeseks niteks on prohvet Jeremija.
Jumal tles talle: "Enne kui Ma sind emaihus valmistasin, tundsin Ma sind,
ja enne kui sa emaihust vljusid, pUhitsesin Ma sind: Ma panin sind rahvaile
prohvetiks!" (Jeremija 1:5). Nii et Jumal teadis kike Jeremija kohta, isegi
enne tema sndimist. Selle sarnaselt vis Jumal ruakida Prsia kuningast,
enne tema sndi, lausudes snu, mis thendavad, et ta nagu oleks siis juba
olemas olnud (Jesaja 45:1-5). Vrsid Heebrealastele 7:9, kujutavad endast
selle keele teist nidet - rkida inimeste olemasolust,kes ei ole veel
sndinud.
Niisamuti nagu rgitakse Jeremijast ja prohvetitest kui enne sndi olemas
olevatest, nende osaluse tttu Jumala plaanis, nii rgitakse ka telistest
usklikest, kui juba siis olemas olnutest. On selge, et meid ei olnud siis
fsiliselt olemas, olime ksnes Jumala mtetes.
Jumal "pstis meid ja kutsus pha kutsega ... oma nu ja armu jrele, mis
meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu" (2Timoteuse 1:9).
Jumal "on meid valinud Tema (Kristuse) sees enne maailma rajamist ...
meid ette ra mrates lapseiguse osaliseks ... oma tahtmise
heaksarvamisel" (Efeslastele 1:45). Kogu idee sellest, et inimesed olid juba
varakult Jumalale teada -tuntud kige algusest peale ja olid ra "mrgitud"
(mratud) pstele, nitab, et nad eksisteerisid Jumala mtetes pris
maailma loomise alguses (Roomlastele 8:27; 9:23).
Kige selle valgusel, ei ole imekspandav, et Jumala plaani titumiseks oli
Kristusest vaja rkida algusest peale kui Jumala mtetes olemasolevast,
kuigi fsiliselt ei saanud Ta eksisteerida. Ta oli "tall, nurgakivi maailma
loomisest" (Ilmutuse 13:8). Jeesus ei surnud siis otseselt; Ta oli "Jumala
tall", kes toodi ristil ohvriks umbes 4000 aasta ringis peale seda (Johannese
1:29; 1Korintlastele 5:7). Samal moel nagu Jeesus oli valitud pris maailma
algusest (1Peetruse 1:20), nii olid ka usklikud valitud (Efeslastele 1:4; sama
kreekakeelset sna "valitud" kasutatakse nendes vrssides).

7.4 "ALGUSES OLI SNA" (Johannese 1:1-3)

184

JUMAL JA PATT

"Alguses oli Sna, ja Sna oli Jumala juures, ja Sna oli Jumal. Seesama oli
alguses Jumala juures. Kik on tekkinud tema lbi" (Johannese 1:1-3). Need
vrsid, kui neist igesti aru saada, kinnitavad ja laiendavad jreldusi, mis on
antud viimases ligus. Kuid seda liku mistavad paljud inimesed vriti.
Lhtudes sellest, arvavad nad, et Jeesus eksisteeris taevas enne sndimist.
Nendest vrssidest ige arusaamine on seotud sellega, missugune mte on
panustatud sellesse "Snasse", mis on ra toodud antud kontekstis. See ei
saa kehtida vahetult inimese kohta, sest inimene ei saa olla "Jumala juures"
ja samal ajal olla Jumal. Kreeka sna "logos", mida siin on tlgitud kui
"Sna ei thenda iseenesest "Jeesust". Seda tlgitakse tavaliselt kui "sna",
kuid samal ajal vib tlkida kui: arve
phjus
teade
doktriin
kavatsus
phjus
kneknd
uudised (teated).
"ALGUSES"
"Logos" vib rangelt eldes kia sisemise mtte kohta, mis vljendub
vliselt snades; aga samuti ka teise teate vahendajana. Jumalal oli pris
alguses see "logos". Ainus siht oli koondatud Kristusele. Me nitasime,
kuidas Jumala Vaim rakendab oma mtted tegevusse, siit ka side Tema
Vaimu ja Tema Sna vahel (vaata artiklit 2.2). Nii nagu Jumala Vaim ttas
vlja oma plaani inimestega ja innustas Oma Kirjasna algusest peale,
samamoodi sai ka idee Kristusest teoks tegudes ja snades. Kristus oli
Jumala "logo'seks" ja selleprast vljendas Jumala Vaim, Jumala plaani
Kristusest, kigis Tema tegevustes. See selgitab, et Kristuse olemasolu
Vanas Testamendis ei ole juhuslik. Sealjuures ei ole tarvis le hinnata seda,
et Kristus kui isiksus ei olnud "Sna". Sna thendas Jumala plaani psemiseks Kristuse lbi. "Logos" (Sna) kasutatakse vga sageli selle
suhtes, mida rgitakse Evangeeliumis Kristusest, niteks "Kristuse sna"
(Koloslastele 3:16; vrdle Matteuse 13:19; Johannese 5:24; Apostlite teod
19:10; 1Tessalooniklastele 1:8 jne.). Mrkigem, et "logos" on ennem
Kristuse petuse kohta kiv, kui Tema enda kohta. Kui Kristus sndis, vttis
see sna keha ja vere kuju - "ja sna sai lihaks" (Johannese 1:14). Jeesus oli
isiklikult "sna, mis sai lihaks" aga mitte lihtsalt "snaks"; Tema isiklikult

JUMAL JA PATT 185

sai "snaks", ennemini lbi oma snni Maarjast, kui kskik missugusel ajal
selle ajani.
Jumalal oli plaan Kristusest vi kavatsus maailma algusest alates, kuid
avalikult teostus see Kristuse isikus ja kuulutustes Temast, Evangeeliumis,
esimesel sajandil m.a.j. Sel moel rkis Jumal meile Oma sna Kristuse
kaudu (Heebrealastele 1:1,2). Korduvalt kriipsutatakse alla, et Kristus rkis
Jumala sna ja tegi imesid Jumala sna juhatusel, selleks, et avada meile
Jumalat (Johannese 2:22; 3:34; 7:16; 10:32,38; 14:10,24).
Paulus allus Kristuse ksule, kuulutada Evangeeliumi Temast "kigile
rahvastele": "Jeesuse Kristuse jutluse jrele selle saladuse ilmutamist
mda, mis on olnud igavesest ajast varjul aga nd on saanud avalikuks ...
tehtud teatavaks kigile rahvastele" (Roomlastele 16:25,26; vrdle
1Korintlastele 2:7). Igavene elu sai vimalikuks ksnes lbi Kristuse tde
(Johannese 3:16; 6:53), kuid juba pris alguses oli Jumalal plaanis anda
inimesele igavene elu, sest Ta teadis, et selleks toob Jeesus ennast ohvriks.
Selle ohverduse tielik thtsus tuli ilmsiks alles peale Jeesuse sndi ja
surma: "Igavese elu lootuses, mille Jumal, kes ei valeta, on totanud enne
igavesi aegu - omal ajal aga tegi tema oma sna avalikuks jutlustamises"
(Tiitusele 1:2,3). Me mrkisime juba, et Jumala prohvetitest rgitakse kui
igavesti eksisteerivatest (Luuka 1:70), selles mttes, et "sna", mida nemad
kuuldavale tid oli Jumala juures maailma loomise algusest peale. Jeesuse
petussnad tegid avalikuks paljud nendest ilmutustest, kusjuures Ta titis
prohvetikuulutuse enda kohta: "Ma avan oma suu thendamissnades ja
kuulutan, mis olnud salajas maailma algusest" (Matteuse 13:35). Selles ongi
mte, et "Sna" oli Jumala juures "alguses", et "saada lihaks" Kristuse
snniga.

"SNA OLI JUMAL"

Vaatleme nd ksimust sellest, missugune mte on pandud fraasi "Sna oli
Jumal". Meie plaanid ja mtted vljendavad nimelt meid endid. Vtame
niteks lause: "Ma sidan Londonisse". See kujutab endast "sna" vi
teadet, mis vljendab minu kavatsust. Sest see on minu kavatsus. Samal
moel tuleks aru saada Jumala plaanist Kristuses. "Sest ta on niisugune, kes
arvestab iseennast" (petussnad 23:7), ja nagu Jumal mtleb, selline Ta ka
on. Jumala sna vi mte on Jumal: "Sna oli Jumal". Selle tulemusel on
vga lhedane side Jumala vahel ja Tema sna vahel: parallelism, mis on
sarnane Laulud 29:8 vrsile, osutub tavaliseks: "Issanda mrina hl paneb
krve vrisema; Issand paneb krve vrisema". Prohvetitel on tihti sellised
vljendid nagu: "Aga teie ei kuulanud mind, tleb Issand" (Jeremija 25:7).

186

JUMAL JA PATT

Faktiliselt thendavad need Jumala snad: "Teie ei kuulanud Minu sna ,

mida prohvetid kuulutasid". Taavet vttis Jumala sna kui lampi ja valgust
(Laulud 119:105) ja samal ajal ta ka vastas: "Sina, Issand, oled mu lamp ja
Issand valgustab mu pimedust" (2Saamueli 22:29), nidates analoogi Jumala
ja Tema sna vahel. Selleprast on arusaadav, et Jumala sna kehastub ja
vtab "Tema Ise" thenduse, see thendab, et rgitakse kui isiksusest, kuigi
see tegelikult nii ei ole (vaata krvalepiget 5 "mberkehastumise
printsiip").
Jumal on ise tde (Johannese 3:33; 8:26; 1Johannese 5:10) ja seeprast on
Jumala sna samuti tde (Johannese 17:17). Sel teel Jeesus samastab ennast
oma snadega nii lhedalt, et Ta kehastub mber oma snaks: "Kes mind
plgab ega vta vastu minu sna, sellel on oma kohtumistja. Sna, mis ma
olen rkinud, see mistab tema le kohut viimsel peval" (Johannese
12:48). Jeesus rgib oma snast, justkui see oleks faktiline olevus, see
thendab Tema Ise, kui snad olid mber kehastunud, sest nad olid nii
lhedalt seotud Jeesusega. Sarnasel kujul kehastab ka Jumala Sna isikut
vrssides 1:1-3, see on Jumalat Ennast. Sna kohta rgitakse meile nii:
"Kik on tekkinud Tema lbi" (Johannese 1:3). Kuid "Jumal li" kik Oma
Snaga (1Moosese 1:1). Selle tagajrjel rgitakse Jumala Snast nii nagu
see oleks Jumal Ise. Siit tuleks vlja noppida nnistav mte sellest, et
Jumala Sna kaudu, mis on meie sdames, vib Jumal tulla meile nii
lhedale.
1Moosese raamatu vrssidest jreldub, et Looja oli Jumal - oma sna kaudu
aga mitte Kristus. Jumala snaga oli kik loodud aga mitte Kristusega
(Johannese 1:1-3). "Issanda snaga on tehtud taevad ja Tema suu vaimuga
kik nende ved (s.o. thed) ... sest Tema tles ja nnda see sai" (Laulud
33:6,9). Isegi praegust luuakse looduses kik Tema sna jrele: "Ta lkitab
oma tlused maa peale, rutusti jookseb Tema sna. Ta annab lund nagu villa
... Ta lkitab oma sna ja veed vulisevad" (Laulud 147:15-18).
Niisiis kui Jumala sna on Tema loomingu jud, siis kasutas Jumal seda
Jeesuse eostamiseks Maarja sas. Sna, Jumala plaan, mille viib ellu
praktikas Tema Pha Vaim (Luuka 1:35), teostas Kristuse eostamise. Maarja
tunnistas seda oma vastuses uudisele eelseisvast Kristuse eostamisest temas:
"Mulle sndigu Su sna jrele" (Luuka 1:38).
Nagu me juba tlesime Jumala Sna/Jumala Vaim peegeldab Jumala
kavatsusi, millest rgiti Vanas Testamendis. Selle usaldatavuse aste on
nidatud Apostlite teod 13:27, kus Jeesus asetatakse samale tasapinnale
Vana Testamendi prohvetite snadega: "(Juudid) ei tundnud Teda, nad ei

JUMAL JA PATT 187

tundnud ka prohveti hlt ra". Kui Kristus sndis, kehastus kogu Jumala
Sna (Vaim) Jeesus Kristuse isikus. Apostel Johannes rkis vaimustusega,
sellest, kuidas Jumala plaan igavesest elust oli vljendatud Kristuses, keda
apostlid olid vimelised fsiliselt ngema ja Temaga kokku puutuma.
Johannes tunnistas, et nad tundsid Jumala Sna, kogu Tema pstmise
plaani Kristuses (1Johannese 1:1-3). Kuigi me ei vi fsiliselt Kristust
nha, vime meie ka rmu tunda sellest, et tema tieliku mistmise kaudu
vime me nii lhedalt tunda Jumala kavatsusi meie kohta ja uskuda igavesse
ellu (1Peetruse 1:8,9). Me peame endalt ksima: "Kas ma tepoolest tunnen
Kristust?". Ei ole kllalt ksnes selle tunnistamisest, et kunagi oli olemas
hea inimene, nimega Jeesus. ksnes sstemaatilise Piibli ppimise teel,
palvega, vib Teda kiirelt tundma ppida kui oma Pstjat ja saada
sugulaseks Temaga lbi ristimise.

KRVALEPIGE 22: AJALOOLINE JEESUS

Kui nii nagu kinnitavad mned ei ole tendeid sellele, et Jeesus Naatsaretist
oleks kunagi olemas olnud, siis on raske selgitada kristluse olemasolu.
Tuleb ksitleda tohutul arvul inimesi, et kohtuda sellise inimesega, kes
tleks, et miljonid inimesed vtsid viimase 2000 aasta jooksul oma usu
aluseks inimese, keda pole kunagi olemas olnud ja et usku sellesse
olematusse inimesesse levitasid nad kogu maailmas, vaatamata
tagajrgedele ja surmale. Kristlased ja juudid nustuvad tavaliselt sellega
raskusteta, et Muhhamed elas kunagi, kuigi nad lkkavad eemale tema
seadused ja petuse. Tegelikult me nustume sellega, et kik kuulsad
ajaloolised tegelased elasid kunagi, mitte nudes selleks erilisi testusi. Tihti
tehakse laialt tuntud ajaloosndmuste analse, et kinnitada neid
konkreetsete tenditega, mida on suhteliselt raske mber lkata (niteks,
lahing Gastingi all 1066.a.)
See fakt, et mned inimesed eitavad nii energiliselt Naatsareti Jeesuse
olemasolu ennast, rgib lemrasest reaktsioonist, soovist, leida mugav
vabandus, et mitte arvestada phjustega ja et Tema teenistuse Missiooni
mitte vastu vtta. See nib eriti tene, kui arvesse vtta, et varased juudid ise
uskusid esimesel sajandil m.a.j. inimese, nimega Jeesus, olemasolusse.
Jrgnevaid ajaloolisi tendusi Jeesuse olemasolusse Naatsaretist ei tohi
mitte mingil moel vaadelda kui inimeste teoloogilist leiutist. Antud ligus
tuuakse hulgaliselt huvitavat informatsiooni, mis on omandatud Harry

188

JUMAL JA PATT

Haabermasi raamatust "Iidne tendus Jeesuse elust" (Gary Habermas,

"Ancient Evidence For The Life Of Jesus").
1. Rooma ajaloolane Tacitus, oma tuntud raamatutes esimesest sajandist
m.a.j. ("Anaalid" ja "Ajalood") mainib Jeesust ja kristlasi. Ta kirjutas
"Anaalides (umbes 115. a.m.a.j.):
"Klass inimesi, keda alamrahvas ei sallinud nende jultumuse eest,
nimetas end kristlaskonnaks. Kristus, kelle nime jrgi levis see
nimetus, oli mistetud surma Tibeeria valitsuse ajal he tema
prokuraatori, Pontius Pilaatuse, ke lbi".
Vastavalt sellele raamatule, valitses Tiberi imperaator 14.- 37. aastani m.a.j.
ja selle perioodi vltel oligi Kristus hukatud. Tsitaat kirjeldab, et kristlaste
usk "ei levinud mitte ksnes juudamaal, esmases allikas, vaid isegi
Roomas". Ta kirjeldab, kui tugevalt vihati kristlasi, kelledest paljusid hukati
Roomas. Kik see on koosklas Uue Testamendi kirjeldusega sellest, et
Jeesuse ja Tema pilaste, apostlite petus, sai alguse Juudamaal ja levis
seejrel le kogu Rooma impeeriumi, kaasa arvatud Rooma, kohates oma
teel raevukat vastupanu.
2. Teine Rooma ajaloolane, Suetonius, kirjeldas Klaudiuse (41-45. a. m.a.j.)
valitsemist:
"Selle prast, et juudid korraldasid Roomas lakkamatuid korratusi,
mida hutas Jeesus, ajas tema (Klaudius) nad linnast vlja"
Apostlite teod 18:2 rgitakse, et juudi abielupaar, Akila ja Priskilla, pidid
lahkuma Roomast, juutide tagakiusamise tttu. Suetonius kirjutab edasi
jahist kristlastele Nero valitsemise ajal:
"Peale suurt tulekahju Roomas ... langes karistus samuti ka
kristlastele, sektile, kes kuulutas uut ja kahjulikku usku".
See viide grupi olemasolust, nimega "kristlased", esimesel sajandil m.a.j.,
annab alust rkida sellel sajandil olemas olnud inimesest, nimega Kristus.
3. F.F. Bruce ("Kristuse pritolu") lehekljed 29,30 juhivad thelepanu
Kristuse meenutamisele raamatus Ida Vahemere piirkonna ajaloo kohta, mis
kirjutati Thalluse poolt ligi 52.a. m.a.j. Ja teises teoses ("Dokumendid Uuest
Testamendist" lk.113) rgib Bruce Thalluse poolt meenutatud mehest,
nimega Julius Africanus, kes irvitas tema kirjeldatud pimeduse le Jeesuse
hukkamisel ja selgitas seda sndmust kui pikese varjutust. See rgib, et
Thallus kirjutas Jeesuse hukkamisest, mis toimus mned aastad enne seda
aega kui tema kirjutas oma loo, 52.a. m.a.j.
4. Plinya, Rooma riigitegelane, meenutab esimese sajandi viimastel aastatel
eksisteerivast vga aktiivsest inimeste grupist, kristlaste nimetuse all. Ta
kirjeldab nende mlestusteenistuse lbiviimist nii:

JUMAL JA PATT 189

"Neil oli harjumuseks saanud kohtuda kindlaksmratud peval enne
koitu ja laulda vrssidega hmni Kristusele" ("Plinya kirjad",
Melmothi tlge 2. kide, X:96).
Rooma imperaatorid Trojan ja Adrian rkisid oma probleemidest
kristlastega suhtlemises (vaata "Plinya kirjad" 2kide X:97 ja Eusebiuse
"Koguduste ajalugu" IV-IX, vastavalt). Selle grupi eksistents alates
esimesest sajandist m.a.j. ja nende erakordne kannatlikkus tagakiusamiste
ajal, annavad tunnistust sellest, et nad olid reaalse ajaloolise kuju jrgijad,
kes elas esimesel sajandil.
5. Talmud, juudi pha raamat, Sinedroonis 43.a., meenutab Jeesuse surma.
Arvatakse, et see Talmudi osa kuulub selle raamatu kirjutamise varasemasse
perioodi (s.o. 70-200 a. m.a.j.).
"Paasaphade eelhtul Jeesu (Jeesus) poodi. 40 peva enne Tema
hukkamist astus kuulutaja ette ja kuulutas valjult: "Teda tahetakse
kividega surnuks visata, seeprast, et Ta tegeles nidumisega ja
hutas iisraellasi usutaganemisse. Kik, kes vivad tunnistada Tema
kasuks, astugu vlja ja lausugu Tema kaitseks".
Kuid kuna midagi ei tehtud tema heaks, poodi Ta Paasaphade eelhtul.
Sna "poodi" tuleks mista kui "ristilmist" - sellises thenduses
kasutatakse seda sna Uues Testamendis (Galaatlastele 3:13; Luuka 23:39).
Selles ligus rgitakse, et juudid tahtsid, et Jeesus visataks kividega
surnuks (nhtavasti vastavuses Moosese seadusega), kuid teatatakse, et Ta
tegelikult poodi (naelutati ristile). Selgitus sellele antakse Uues
Testamendis, kus viidatakse, et juudid pidid jrgima Rooma seadust Jeesuse
surmanuhtluse tideviimiseks, see thendab - ristilmist vi poomist.
Sanhedrinis 43.a. rgitakse samuti, et viis Jeesuse pilast oli kohtu all ja
misteti surma. Siin mrgitakse jlle ra, et juudid uskusid traditsiooniliselt
ajaloolise Jeesuse olemasolusse. Sanhedrini 1066-es on isegi eldud, et
Jeesus oli 33 aastane kui Ta suri, mis vastab tpselt Uuele Testamendile.
Maier ("Esimene Lihavttepha" lk.117,118) toob ra tmmise 5.sajandi
juudi dokumendist "Jeesuse naelutamine", milles kinnitatakse, et apostlid
pdsid varastada Jeesuse keha peale Tema surma, kuid aednik nimega
Juuda, sai nende plaanist teada ja viis Jeesuse keha teise kohta, andes Ta
hiljem le juutidele. Justin Martyr kirjutas 150.a. m.a.j., et juudid saatsid
eraldi kskjalad, kes kuulutasid Jeesuse keha vargusest ("Dialoog Tryphoga"
108) aga 200.a. m.a.j. ti sama teate Tertullian ("Vaatamisvrsustest" lk.
30). Sel kombel rgivad kik need andmed sellest, et meie ajastu esimese
sajandi juudid uskusid ajaloolise Jeesuse vgivaldse surma toimumisse.
6. Kreeke dramaturg, Lucian, kes kirjutas teisel sajandil, naerab kristlaste
le, kes "kummardavad inimest,kes risti ldi, tnase pevani" (Lucian,

190

JUMAL JA PATT

"Roomas elanud vlismaalase surm" lk.11-13; "Luciani td" 4.kide

Fowleri ja Fowleri tlge).
7. Tuntuim esimese sajandi ajaloolane oli Josephus (Jossif). Oma raamatus
"Vana aja mlestusmrgid" meenutab ta Jakoobuses, "Jeesuse venda, keda
kutsuti Kristuseks". Sellesama raamatu teises osas rgib ta Jeesusest selliste
snadega, mis vastavad Tema kirjeldusele Uues Testamendis: "Nd , sellel
ajal arvati Jeesuse kohta, tark inimene ... Ta oli Kristus ... Ta ilmus neile
elavana kolmandal peval, kui jumalik prohvet ja ennustas neile ja veel
kmnele tuhandele imelist sndmust enda kohta".
See lik annab niisuguse tpse kirjelduse, et mned peavad seda
interpolitsiooniks - selle ligu kasutamist selle kasuks, et kinnitada seda, et
oli selline inimene, nimega Jeesus Naatsaretist, kes elas esimesel sajandil
m.a.j., rgivad ka jrgnevad andmed:
- Eusebius ("Kogukonna ajalugu" 1:XI) tsiteerib seda liku.
_ Auvrsed teadlased kinnitavad seda eelpoolloetust kui originaalset ja
vivad nidata, et see lik on kirjutatud samas stiilis, mis ka lejnud
osa Josephuse loomingust (vaata Daniel Ropsi "Jeesuse kaasaegsete
vaikimine" lk.21; J.N.D. Andersoni "Uue Testamendi rikud"
(dokumendid) lk.108, 109).
Ei ole tekstilist kinnitust, et see lik oleks interpolatsioon.
- Professor Schlomo Pines kinnitab, et on avastatud Josephuse
araabiakeelne teos, mis on peaaegu usaldusvrne originaal. Meie poolt
tsiteeritud lik on seal olemas, kuid ilma ilmselgete doktriinsete
kinnitusteta Jeesuse lestusmisest ja missionitegevusest, mis on antud
lalpool toodud ligus. See nib titsa phjendatud, kui vtta
thelepanu alla see, et Josephus oli juut. Pines teatas esmakordselt oma
avastusest 12. veebruaril 1972.aastal ajalehes "New York Taims", kus
esitas meie poolt arutusel oleva ligu Jeesusest -araabiakeelsest
vljaandest: "Sel ajal oli seal tark inimene, keda hti Jeesus. Ja Tema
kitumine oli hea, ja Ta oli kuulus kui heategija. Ja paljud inimesed
juutide seas ja teiste rahvaste seas hakkasid Tema pilasteks. Pilaatus
mistis Ta surma ristilmise lbi. Kuid need, kes hakkasid Tema
pilasteks ei elnud lahti Tema petusest; nad rkisid, et Tema ilmus
nende ette kolme peva prast peale tema ristilmist ja et Ta oli elus;
vastavalt sellele, oli Ta nhtavasti Messias, kelle kohta prohvetid
rkisid imeasju".
See kirjeldus on imelisel moel koosklas sellega, mida rgitakse Jeesusest
Uues Testamendis.

JUMAL JA PATT 191

KRVALEPIGE 23: "MA TULIN TAEVAST

ALLA"
"Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu! ... Ma
olen taevast alla tulnud" (Johannese 6:33,38).
Neid, kuid samuti ka teisi nende sarnaseid snu on kasutatud vralt
valeideede algatamiseks, et Jeesus eksisteeris fsiliselt Taevas enne oma
sndi. Kuid siin tuleks prata thelepanu jrgnevatele momentidele:
1. Kolmainsuse dogmadesse uskujad vtavad neid snu thttheliselt
oma doktriini kinnitamiseks. Kuid kui me suhtume neisse vastaval
moel, siis see thendab, et me tunnistame Jeesuse hljumist
mingisugusel kujul taevas, mis teeb mttetuks kik Tema snad sellest,
et Ta oli eostatud Maarja sas. Johannese 6:60 rkides taevamannast,
hab: "Kuidas vib seda kuulda?", see thendab, annab mista, et snu
mannast tuleb mista metafoorilises mttes.
2. Johannese 6. peatkis selgitab Jeesus, et manna kujutab mingil moel
Teda ennast. Snu sellest, et manna tuli Jumalalt, tuleks mista selliselt,
et selle ilmumise eest maale vastutab Jumal, Ta ei lahkunud fsiliselt
Jumala troonilt Taevas. Samuti tuleb mista ka snu Kristuse tuleku
kohta Taevast. Ta oli loodud maa peal Phast Vaimust, kes mjustas
Maarjat (Luuka 1:35).
3. Jeesus tleb: "Leib, mille mina annan, on minu liha" (Johannese
6:51). Kolmainsuse pooldajad kinnitavad, et Taevast tuli alla
"jumalapoolne" Jeesuse osa. Kuid Jeesus kinnitab, et "Tema "liha" - on
leib, mis on Taevast tulnud". Taolisel kujul samastab Ta leiba Taevast,
iseendaga, nagu "inimese pojaga" (Johannese 6:62) aga mitte "Jumala ja
Pojaga".
4. Sellessamas ligus Johannese 6. peatkis sisaldub tsine kinnitus, et
Jeesus ei olnud vrdne Jumalaga. Snad "elav Isa on mind lkitanud"
(Johannese 6:57) nitab, et Jeesus ei aseta end hele pulgale Jumalaga;
aga snad "mina elan Isa lbi" (Johannese 6:57) thendavad vaevalt
"htset igavikku", millest rgivad kolmainsuse pooldajad.
5. Vib ksida: "Kuna ja kuidas Jeesus "tuli alla Taevast?".
Kolmainsusesse uskujad kasutavad vrsse Johannese 6. peatkist
"kinnituseks", et Jeesus tuli Taevast alla oma sndimisega (vrss
33,500, justkui oma katkematu elu protsessi kigus. Rkides Jeesuse

192

JUMAL JA PATT
jumalikust annist, tles Jeesus ise: "minu Isa annab teile telise leiva
taevast" (vrss 32). Samal ajal kui Jeesus lausus neid snu, Ta tuli juba
"alla" selles mttes, et Ta oli Jumalast saadetud, selle tagajrjel vis Ta
rkida endast, kasutades tegusnu mineviku ajavormis: "Mina olen
elav leib, mis taevast on alla tulnud" (vrss 51). Kuid Ta rgib samuti
taevast "langevast" leivast oma surma nol ristil: "Leib, mille mina
annan, on minu liha, mille annan maailma elu eest" (vrss 51). Niisiis
rgib Jeesus siin sellest, et Ta tuli juba taevast alla, et Ta on veel
"tuleku" protsessis ja et kik peab veel "toimuma" tema surmas ristil.
Ainult see ks fakt kinnitab, et "langemine" kib Jumala enese
ilmutamise kohta ja mitte ksnes Kristuse snni kohta. Uues
Testamendis kinnitatakse seda veenvalt kigi viidetega Jumala
"langemisele", seejuures omab sna "langemine" sama thendust,
millest me just sja rkisime. Nii ngi Jumal oma rahva viletsat
olukorda Egiptuses ja "tuli alla", et teda psta, kasutades selleks
Moosest. Ta ngi samuti orjalikku suhtumist patule ja "tuli alla" vi
ilmutas End, saates Jeesuse kui vrdvrse Moosesele, et viia meid
vlja orjusest.

KRVALEPIGE 24: KAS JEESUS LI MAA ?

"Tema on kige loodu esmasndinu. Sest tema (Jeesuse) lbi on loodud
kik, mis on taevastes ja mis on maa peal, mis nhtav ja nhtamatu, olgu
aujrjed, lemused, valitsused, vimud; kik on loodud tema lbi ja
temasse; ja tema ise on enne kiki ja kik psivad koos tema sees; ja tema
on ihu - see on koguduse - pea; ta on algus ja esmasndinu surnutest".
(Koloslastele 1:15-18).
See on tpiline katkend nende katkendite hulgast Piiblis, mis loovad mulje,
et Kristus li faktiliselt maailma.
1. Kuid Piiblis on palju teisi katkendeid, mis rgivad, et Jeesus ei
eksisteerinud enne oma sndimist. 1Moosese raamat petab selgelt, et
loojaks oli Jumal. Kuid kui me mtleme, et looja oli Jeesus, siis sellega me
arvamegi, et Kristus on vrdne Jumalaga. Sel juhul ei ole vimalik selgitada
paljusid vrsse, milles rgitakse erinevusest Jumala ja Jeesuse vahel (vaata
niteks liku 8.2 antud raamatus).
2. Jeesus oli esmasndinu, mis thendab algust. Ei ole selliseid tunnistusi, et
Jeesus oli Jumala esmasndinu enne maailma loomist. Vrsid nagu

JUMAL JA PATT 193

2Kuningate raamat 7:14 ja Laulud 89:27 ennustasid, et Taaveti jreltulijast
saab Jumala esmasndinu. On selge, et ta ei eksisteerinud sel ajal kui
kirjutati neid katkendeid. Jeesusest sai "Jumala Poeg ves ... surnuist
lestusmise lbi" (Roomlastele 1:4). Jumal "ratas" les Jeesuse, nagu ka
teises laulus on kirjutatud: "Sina oled mu Poeg, tna ma snnitasin sind"
(Apostlite teod 13:32,33). Nii sai Jeesusest Jumala esmasndinu (1Moosese
48:13-16) ja Kristus oli tstetud Jumala paremale kele, peale lestusmist
(Apostlite teod 2:34; Heebrealastele 1:3).
3. Ja selles mttes kirjeldatakse Kristust kui "esmasndinut surnuist"
(Koloslastele1:18), fraasiga, mis on oma mttelt vrdne snadega "kige
loodu esmasndinu" (Koloslastele 1:15). Selleprast tleb Jeesus enda
kohta, et Ta on "esmasndinu surnuist ... Jumala loodu algus" (Ilmutuse 1:5;
3:14). Jeesus oli esimene uuestiloodu surematutest meestest ja naistest, kelle
nagu surematute Jumala poegade lestusmine ja tielik sndimine sai
vimalikuks Jeesuse surma ja lestusmise lbi (Heebrealastele 2:10;
4:23,24; 2Korintlastele 5:17). "Kristuses kik (telised usklikud) elustuvad.
Igaks oma jrjestuses: esmasndinu Kristus, prast Kristuse omad, tema
tulemises" (1Korintlastele 15:22,23). See on seesama idee, mis ka
Koloslastele 1. Jeesus oli esmasndinu, kes tusis surnuist ja sai surematuse;
Ta oli esimene uuest loodust ja teliselt usklikud jrgivad Tema eeskuju
Tema prdumisel.
4. Olevus, kellest rgitakse Koloslaste 1. peatkis, kujutab endast ennem
uut olevust kui seda, keda on kirjeldatud 1Moosese raamatus. Jeesuse
tegude kaudu "on loodud kik ... aujrjed, valitsused" jne. Paulus ei tle, et
Jeesus li kik, mis on looduses, nagu niteks jed, med, linnud jne. Selle
uue olevuse elemendid sisaldavad selliseid autasusid, mis meil saab olema
Jumala Kuningriigis. "Aujrjed, valitsused" jne. See sisaldub arusaamas, et
usklikud saavad "kuningateks ja meie Jumala phakuteks ja meie hakkame
valitsema maa peal" (Ilmutuse 5:10). Kik see sai vimalikuks Jeesuse
tegude kaudu, "Tema lbi on loodud kik, mis on taevastes" (Koloslastele
1:16). Efeslastele 2:6 loeme me usklikest, kes istuvad "taevastes Jeesuses
Kristuses". Sel moel rgivad need vrsid, et see krge vaimne seisus, mida
me vime omada praegust, kui ka see, mida hakkame omama tulevikus, sai
vimalikuks tnu Jeesusele. "Taevased ja maa" sisaldavad kike, mis on
vajalik "Tema ristivere" lepitamiseks (Koloslastele 1:16,20), nidates
sellega, et kik, mis on "taevastes" kib ennem usklike kohta, kes istuvad
praegust "taevastes, Jeesuses Kristuses", kui kige fsilise loodu kohta, mis
meid mbritseb.
5. Snad sellest, et Kristus on "kige loodu esmasndinu" kivad ennekike
tema seisuse kohta ja Jumala lheduses asumise kohta, kui aja kohta,

194

JUMAL JA PATT

vrdluses kige muuga, mis asus Jumala lhedal. Ta oli "ennem", see
thendab oli thtsam kui meie, "kik loodu", keda Ta ilmus lepitama.
Matteuse 21:31 vrss on siin iseloomulikuks niteks: "tlnerid ja hoorad
saavad enne teid Jumala riiki". Tegelikult juudid, kellega Kristus rkis ei
saa Jumala kuningriiki (Luuka 13:28; Matteuse 8:12; 21:43). Nii et siin ei
ole juttu iglaste psemisest Kuningriiki enne neid, aja mttes. Snad
sellest, et Jeesus "on enne kike loodud", ei thenda, et "Ta oli enne kike
loodud", nagu seda nuab kolmainsuse apologeet, selle katkendi
nendepoolses interpretatsioonis. Kreeka sna, mis thendab "ennem",
tlgitakse 1Peetruse 4;8 kui sna "rohkem"' .

KRVALEPOIGE 25: "ENNE KUI AABRAM

SNDIS, OLIN MINA" (Johannese 8:58)
Neid snu kasutatakse tihti valesti, selle petamiseks, et Jeesus oli olemas
enne Aabrahami. Kuid tpsemal uurimisel selgub sellele vastupidine:
1. Jeesus ei rgi: "Enne kui Aabram oli, olin mina". Ta oli Aabramile
totatud jrglane ja sellega me krvaldaksime igasuguse Jumala totuse
mtte Aabramile kui tleksime, et Jeesus oli fsiliselt olemas enne
Aabrami aega.
2. Snad, mis on toodud Johannese 8:58, kujutavad endast Kristuse
juttu juudalastega Aabrami kohta. Nende jaoks oli Aabram kige
suurem inimene, kes kunagi oli elanud. "Mina olen praegu, sel ajal kui
seisan siin, thtsam kui Aabram". Kreeka sna "pro", tlgitud nagu
"enne", kib ennem Kristuse kohta, kellel on palju thtsam thendus kui
Aabramil, aga mitte aja kohta.Me vime jlle viidata Matteuse 21:31.
vrsile, mis illustreerib kuidas kasutatakse Piiblis sna "enne". Jeesus
tles: "Tlnerid ja hoorad saavad enne teid (neetud juudid) Jumala
Riiki". Tegelikult juudid, kellega rkis Kristus ei saa Jumala Riiki
(Luuka 13:28; Matteuse 8:12,; 21:43).
Nii et siin ei ole juttu iglaste psemisest Jumala Riiki enne neid ,
ajalises mttes. Kui seda juttu aeti , oli tarvis rohkem austada Jeesust
kui Aabrami. Kristus tleb: "Mina olen praegu thtsam kui Aabram
oli". Kuid sna "enne", mida kasutatakse Johannese 8:58, vib
mningase astmeni vtta ka aja suhtes, see on, enne kui elas Aabram,
oli Kristus juba Jumalal plaanis ja see plaan oli Tal juba maailma
loomisest alates. Niisiis, nagu Jeesus oli "enne" Aabramit, siis Tema
thtsuse mttes tulekski mista sna "enne".

JUMAL JA PATT 195

3. Testuse sellele leiame Johannese 8:56. vrsis: Aabraham, teie isa,
hakkas rmutsema, et tema saab nha minu peva". Nagu rgitakse
Kirjas, Aabram naeris ja rmutses ainult hel peval. Toimus see siis,
kui ta sai totuse, et ta saab seemne (poja). Lppude lpuks sai ta aru, et
totus kib Jeesuse kohta (1Moosese 17:17). Aabram ngi Kristust ette
totuste kaudu, mis talle anti. Mttes ei kiitnud ta Tema eelseisvat
eneseohverdust heaks: "Mel, kus Jehoova ennast ilmutab" (1Moosese
22:14). Just selles mttes rgib Jeesus Aabramist, justkui Ta oleks
ninud teda. Pidades silmas totusi, vis Kristus elda: "Enne kui oli
Aabram, olin mina". Nii nagu me selgitasime ligus 3:1, sai Jeesus aru,
et Jumala totused Aabramile avasid plaani Tema kohta, mida Jumal
teadis maailma loomise algusest. Ja see totus oli teostatud esimese
sajandi juutide silmis, sel ajal, kui nemad seisid Jeesuse mber, "Sna
(totus) sai lihaks".
4. Kinnitatakse, et Jeesus meenutab tihti Jumala nime kui rgib: "Mina
olen". Me juba rkisime KRVALEPIGETES 3, et Jeesus aga
samuti ka kik teised surelikud inimesed, vivad kanda Jumala nime,
mitte pidades seejuures silmas, et nad ise on Jumalaks endaks. Kuid
vib olla, et Jeesus kasutab siin lihtsalt oleviku ajavormi snal "olema".
Samasugune pilt tuleb ette mitmed vrsid allpool, Johannese 9:9-as.
Jeesus ravis terveks pimeda kerjuse ja see sai ngijaks. Imestunud
inimesed ksisid ksteiselt, kas see on testi seesama pime, kes istus ja
palus almust. Mned tlesid: "jah on". Aga teised: "on tema sarnane".
Tema aga tles: "olen mina". Vimalik, et te theldate, et sna "mina"
on siin esile toodud kursiivina. See thendab, et kreeka tekstis seda sna
ei ole, see on lisatud tlkijate poolt. Terveks ravitud pime rgib: "Olen
mina", see on niisamuti nagu ka Jeesus rgib Johannese 8:58. Kui me
hakkame arvama, et Kristuse snad: "Mina olen", rgivad sellest, et
Tema on Jumal, siis peame me tunnistama, et ka terveks ravitud pime,
rkis endast, et ta on jumal. Tuleb mrkida siiski, et Jahve, Jumala
nimi, thendab tepoolest: "Mina olen olemas" vi lihtsalt "Mina olen".

KRVALEPIGE 26: MELHISEDEK

Paljud inimesed, kes pivad Piiblit, lausuvad sdamliku "Aamen" prast
Peetruse vrsse: "Meie armas vend Paulus on kirjutanud temale antud
tarkust mda ... kigis kirjades, milledes ta rgib neist asjust, kus on raske
aru saada mnest asjast, mida ppimatud ja kinnitamatud inimesed nagu

196

JUMAL JA PATT

muidki kirju vnavad iseeneste hukatuseks" (2Peetruse 3:15,16). See

muidugi kib ka Pauluse snade kohta Melhisedekist, mis on eldud iidses
juudi keeles. Ta ise tunnistas, et rgib sellest, et on raske omaks vtta ja
vib olla mistetav ksnes hsti ette valmistatud usklikele (Heebrealastele
5:10,11,14). Kuid ei peaks arvama, et nende vrsside mistmiseks on tarvis
Piibli petuse fundamentaalseid teadmisi; ei oleks samuti tarvis le
thtsustada Melhisedeki kohta kivaid like nende inimeste jaoks, kes
pivad Pha Kirja aluseid.
"Melhisedek - Saalemi kuningas, kige krgema Jumala preester, kes
tuli vastu Aabrahamile kui see oli koju minemas prast vitu kuningate
le ja nnistas teda; kellest rgitakse, et ta on isata, emata, ilma
suguvsata, ilma pevade alguseta ja ilma elu otsata, ent kes on
sarnastatud Jumala Pojaga - jb preestriks igavesti" (Heebrealastele
7:1,3).
Nendest ridadest teevad mned inimesed jrelduse, et Jeesus oli nagu
olemas enne oma sndi ja jrelikult ei omanud inimvanemaid.
Jeesusel oli Isa (Jumal) ja ema (Maarja) ja geneloogia (sugupuu) (vaata
Matteuse 1; Luuka 3 ja vrdle Johannese 7:27). Selleprast ei olnud
Melhisedekil Temaga isiklikku suhet, peale selle, et Melhisedekki
"sarnastati Jumala Pojaga" (Heebrealastele 7:3), ta ei olnud Jeesuseks, kuid
omas teatud sarnasust Temaga, mida autor kasutab ppeeesmrkidel.
"Tuseb teissugune Melhisedeki sarnane preester", Jeesus (Heebrealastele
7:15), kes oli phitsetud phakuks "Melhisedeki korra jrele"
(Heebrealastele 5:5,6).
Vana juudi keelt, Melhisedekist, ei saa vtta otseses mttes. Kui Melhisedek
tepoolest ei omanud isa ega ema, siis oli tal ksnes Jumal.
Tema - on ainus inimene, kellel ei olnud algust (1Timoteuse 6:16; Laulud
90:2). Kuid sellele vastandub Heebrealastele 7:4 vrss, milles rgitakse:
"Kui suur on see (inimene)" aga samuti see seisukord, et inimesed teda
ngid (aga Jumalat ei saa nha) ja et ta ti ohvreid Jumalale. Kui teda
nimetatakse inimeseks, siis peavad tal ka vanemad olemas olema otseses
mttes. Aga seda, et ta on "isata, emata, sugupuuta" vib selgitada sellega,
et tema genealoogiat ja vanemaid ei eksisteeri kusagil.
Kuninganna Estri vanematest ei olnud samuti mingisuguseid mrkmeid ja
tema sugupuud kirjeldatakse samal moel.
Mordokai oli oma sugulase(Hadassa) ttre, Estri, kasvataja, sest sellel ei
olnud ei isa ega ema ... ja Mordokai vttis tema enesele ttreks" (Ester 2:7).
1Moosese raamatus antakse tavaliselt iga isiku kohta vga ksikasjalik
sugupuu kirjeldus, keda meile esitletakse. Kuid Melhisedek ilmub esile ilma

JUMAL JA PATT 197

mingi teateta temast, ilma tema vanemaid meenutamata; ja sama ootamatult
kaob. Samal ajal ei ole kahtlust, et ta vrib vga suurt austust; isegi suur
Aabram maksis talle kmnist ja sai temalt nnistuse, mis nitab selgelt
Melhisedeki leolekut Aabramist (Efeslastele 7:27).
Paulus ei viinud lbi vaimset meditatsiooni Phakirjaga. Esimesel sajandil
oli teline probleem, mida vis korda saata Melhisedeki otsus. Juudid
arutasid nii:
"Teie kristlased rgite meile, et Jeesus vib praegu olla meie lempreester.
Kuid preestril peab olema tuntud sugupuu, mis kinnitab, et ta on Leevi
soost. Ja peale selle, te oletate ise, et Jeesus oli juuda soost (Heebrealastele
7:14). Kahjuks on meile limaks juhiks ja eeskujuks Aabram (Johannese
8:33,39) ja me ei saa tunnistada seda Jeesust".
Mille peale Paulus vastab: "Kuid meenutage Melhisedekki. 1Moosese
raamat nitab meile, et selline suur preester ei omanud mingit sugupuud; ja
Messias peab olema nii kuningas kui ka preester ja preestriamet peab olema
Melhisedeki korra jrele (Heebrealastele 5:6 vrdle Laulud 110:4). Aabram
oli oma seisuselt Melhisedekist madalamal, nii et te peate oma thelepanu
llitama mber Aabramilt Jeesusele ja lpetama oma katsed teha sugupuu
ksimus nii thtsaks (vaata 1Timoteusele1:4). Kui te hakkate mtlema
sellest kui sarnased on Melhisedek ja Jeesus (see thendab nende elu
ksikasjad), siis hakkate te rohkem mistma Kristuse tegusid".
Ja meie vime kasutada seda ppetundi enda heaks.

198

JUMAL JA PATT

PEATKK 7: KSIMUSED
1. Tooge 2 ettekuulutust Jeesusest, Uuest Testamendist.
2. Kas Jeesus eksisteeris fsiliselt enne sndimist?
3. Mis mttes vib rkida Jeesuse olemasolust enne tema sndi:
a) Inglina
b) Kui kolmainsuse osa
c) kui vaim
d) ksnes Jumala mtetes ja kavas.
4. Missugune jrgnevatest kinnitustest on iglane Maarja suhtes:
a) Ta oli laitmatu, patuta naine
b) Ta oli tavaline naine
c)Ta eostas Jeesuse Phast Vaimust
d) Praegu annab ta edasi meie palved Jeesusele.
5. Kas Jeesus li maa?
6. Kuidas teie mistate Johannese 1:1 snu: "Alguses oli Sna?" Mida
see ei thenda?
7. Miks te arvate, et on thtis olla kindel selles ksimuses, kas Jeesus oli
fsiliselt olemas enne oma sndi?

JUMAL JA PATT 199

KAHEKSAS PEATKK
JEESUSE LOOMUS

192

JEESUSE LOOMUS

8.1 JEESUSE LOOMUS: SISSEJUHATUS

heks suurimaks dragdiaks kristlikus mtlemises on nhtavasti see, et
Kristus ei saanud vajalikku lugupidamist ja lendamist, seoses Tema
viduga patu le, mille Ta saavutas, tnu oma ideaalsele iseloomule. Laialt
levitatud usk "kolmainsusesse", teeb Jeesusest Jumala enda. Selle teamine,
et Jumal ei saa sattuda kiusatusse (Jakoobuse 1:13) ja tal ei ole vimalust
pattu teha, viib sellisele arusaamisele, et Kristusel ei oleks tarvis olnudki
videlda patu vastu. Sellisel juhul oleks Tema elu maa peal, fiktsioon. Ta
elaks inimlikku elu kuid ilma reaalsete vaimsete ja fsiliste probleemide
tunnetuseta, mis on inimkonnale omane, kuigi need ei puudutaks teda
isiklikult.
On olemas teine rmus, sellised grupid, nagu Mormoonid ja Jehoova
tunnistajad, kes ei phenda vajalikku thelepanu sellele faktile, et Kristus oli
ainus, sndinud, Jumala Poeg. Sellisena ei saanud Ta olla ei Ingel ega ka
Joosepi lihane poeg. Mned avaldavad arvamust, et oma elu jooksul oli
Kristuse loomus samasugune nagu Aadamal, enne pattulangemist. Piiblis ei
ole sellisele vaatepunktile kinnitust; peale selle, tuleks silmas pidada, et
Aadam oli loodud Jumala poolt maaprmust, samas, kui Jeesus oli sndinud
Jumalast ja neitsi Maarjast. Niisiis, kuigi Jeesusel ei olnud inim-isa, oli Ta
kigis teistes tingimustes samasugune nagu meiegi. Paljud inimesed ei
suuda enesele ette kujutada, et meie patuse loomusega inimene, vis omada
laitmatut iseloomu. See fakt loob teatud raskusi, telise usu vastuvtmiseks
Kristusesse.
Ei ole kerge uskuda, et Kristus, omades meie loomust, oli patuta oma
iseloomult ja vitis alati oma kiusatused. Tuleks paljustki aru saada, mis on
Evangeeliumis eldud Tema laitmatu elu kohta ja lugeda hulgaliselt
piiblipetusi, mis eitavad seda, et Ta oli Jumal, selleks, et juda kindla
arusaama juurde ja usuni reaalsesse Kristusesse. Kergem on mdugi oletada,
et Ta oli Jumal Ise ja selle jul oli Ta automaatselt tiuslik. Kuid selline
vaatenurk vhendab vidu suurust, mille Kristus saavutas patu le ja
inimliku loomuse le.
Tal oli inimlik loomus ja niisama nagu meil, olid ka Temal kik meie
patused kalduvused (Heebrealastele 4:15), kuid vaatamata sellele Ta letas
need, jdes ustavaks Jumala teedele ja paludes Tema abi patu vitmiseks.
Ja Jumal aitas Teda meelsasti, kuna: "Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma
iseenesega" lbi oma isikliku Poja (2Korintlastele 5:19).

JEESUSE LOOMUS 193

8.2 ERINEVUS JUMALA JA JEESUSE

VAHEL
Tuleks ra mrkida seda hist, mis on nende kohtade vahel Evangeeliumis,
kus rgitakse millise astmeni "oli Jumal Kristuses" ja nende katkenditega
selles, mis kriipsutavad alla Kristuse inimlikkust. Need katkendid teevad
vimatuks kinnitada Piibli seisukohtadelt ideed, et Jeesus Ise oli Jumal,
"teline Jumal, ainuisikuline Jumal Isaga" nagu kolmainsuse doktriin
ekslikult kinnitab. (Vljend "teline Jumal, ainuisikuline Jumal Isaga" oli
kasutusel Esimesel lemaailmsal Kogul, Nikeias 325.a. m.a.j., kus
esmakordselt oli avalikustatud idee "kolmainsusest"; varakristlastele oli see
tundmatu). Sna, "kolmainsus", ei kohta kusagil Piiblis. 9. peatkis
rgitakse ksikasjalikult sellest, kuidas Kristus vitis patu ja Jumala
osalusest selles. Kuid meenutagem alguses veel kord seda, et psemine
sltub reaalse Jeesus Kristuse igest mistmisest (Johannese 3:36; 6:53;
17:3). Kui me juame selle telise arusaamani Tema vidu kohta patu le ja
surma le, vime me olla ristitud Temasse, selleks, et hineda Tema
psemisega.
ht kige eredamatest sugulussuhete mratlustest, Jumala ja Jeesuse vahel,
leiame 1Timoteusele 2:5: "Sest Jumal on ks, ka vahemees ks Jumala ja
inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus". Nende snade le mtisklemine
toob meid jrgnevate kokkuvteteni:
- On ainult ks Jumal ja pole vimalik, et Jeesus oli Jumal; kui Isa on
Jumal ja Jeesus - on ka Jumal, siis on kaks Jumalat. Kuid "meil on ks
Jumal Isa" (1Korintlastele 8:6). "Jumal Isa" on selleprast ainus Jumal.
Ja ei ole vimalik, et oleks eraldi olevus, keda nimetatakse "Jumal
Pojaks", nagu seda kinnitab valedoktriin kolmainsusest; Vana
Testament nimetab samuti Jahvet ainsaks Jumalaks nagu ka Isaks
(niteks Jesaja 63:16; 64:8).
- Lisaks sellele ainsale Jumalale, on ka vahemees - inimene Kristus
Jeesus - " ... ks on ka vahemees ..." liit "ja" nitab erinevust Kristuse ja
Jumala vahel.
- Kristus , kui "vahendaja", thendab, et Ta on siduv lli, arbiiter. Selge,
et vahelliks/arbiitriks patuse inimese vahel ja patuta Jumala vahel ei

194

JEESUSE LOOMUS

saa olla patuta Jumal ise. Selleks peab olema patuta inimene, patuse
inimliku loomusega. Fraas, "inimene Kristus Jeesus", vtab meilt
kahtlematult igasuguse kahtluse selle selgituse igsuses. Vaatamata
sellele, et Paulus kirjutas Kristusest, peale tema lendamist, ei
nimetanud ta Teda "Jumalaks Jeesuseks Kristuseks".
- Uues Testamendis tuletatakse meile mitmel korral meelde, et "Jumal
ei ole inimene" (4Moosese 23:19; Hoosea 11:9) ja samal ajal
nimetatakse Kristust selgesti "inimese pojaks" vi "inimene Jeesus
Kristus". Ta oli "Kigekrgema Poeg" (Luuka 1:32). Nimetada Jumalat
"Kigekrgemaks", thendab rkida, et ainult Temal ksi on kige
krgem auaste. Nimetada aga Jeesust "Kigekrgema Pojaks", thendab
rkida, et Ta ei saa olla Jumalaks endaks. Snade kasutamine isast ja
pojast, kui jutt on Jumalast ja Jeesusest, tunnistab seda, et snad ei
thenda ht ja sedasama. Kuigi pojal vib olla teatud tunnusjooni oma
isaga, ei saa Ta olla heaegselt oma isaks ja olla temaga heealine.
Sellega vrdselt on rida silmnhtavaid erinevusi, Jumala ja Jeesuse vahel,
mis nitavad veenvalt, et Jeesus ei olnud Jumal:
JUMAL
"Jumalat ei kiusata" (Jakoobuse
1:13).

JEESUS
Kristus on kiges kiusatud
otsegu meie" (Heebrealastele
4:15).

"Jumal ei saa surra - Temal

ksi on surematus" (Laulud
90:2; 1Timoteusele 6:16).

Kristus oli kolm peva surnud

(Matteuse 12:40; 16:21).

"Inimesed ei vi nha Jumalat"

(1Timoteusele 6:16; 2Moosese
33:20).

Inimesed ngid Jeesust ja

katsusid teda ktega
(1Johannese 1:1).

Kui meie satume kiusatussse, seisame me valiku ees, teha pattu vi alluda
Jumalale. Sageli valime me esimese ja ei allu Jumalale. Kristuse ees seisis
samuti selline valik, kuid Tema valis alati kuuletumise. Niisiis oli Tal
vimalus teha pattu, kuid tegelikult ei teinud Ta seda mitte kunagi. Ei tohi
melda, et Jumalal oleks mingi vimalus pattu teha. Me ngime, et Kristus
oli prit Taaveti soost (2Saamueli 7:12-16). Vrss 14 rgib Kristuse
vimalusest pattu teha: "Kui Ta eksib, siis ma karistan Teda".

JEESUSE LOOMUS 195

8.3 JEESUSE LOOMUS

Sna "loomus" kib selle kohta, mida me loomulikult enesest kujutame. 1.
peatkis nitasime me, et Piibel rgib ainult kahest loomusest - Jumala
loomusest ja inimese loomusest. Jumal ei saa oma loomuselt surra, sattuda
kiusatusse jne. Selge, et elu ajal ei omanud Kristus Jumala loomust.
Jrelikult oli Tal tielikult inimese loomus. Meie mratlusest snale
"loomus", jreldub, et Kristus ei saanud samaaegselt omada kahte loomust.
On thtis, et Kristus sattus kiusatusse meie sarnaselt (HeebrealAstele 4:15)
ja tnu ainult oma suureprasele vimele, letada need, vis Ta ktte vita
andestuse meie jaoks. Pahelised soovid, mis moodustavad meie kiusatuste
philise osa, tulenevad meist endist (Markuse 7:15-23), meie inimlikust
loomusest (Jakoobuse 1:13-15). selleprast oli hdavajalik, et Kristusel
oleks inimlik loomus ja Ta viks kannatada ja letada need kiusatused.
Lkituses juutidele (2:14-18) on kik eldud selliste snadega:
"Et nd lapsed on liha ja vere osalised, siis temagi sai otse samal viisil osa
sellest, et ta surma lbi kaotaks ... kuradi. Sest ega ta ometi hoolitse inglite
eest, vaid ta hoolitseb Aabrahami soo eest. Selleprast pidi ta kiges saama
vendade sarnaseks, et ta oleks halastaja ja ustav lempreester ... rahva
pattude lepitamiseks. Sest selles, milles ta on kannatanud, kiusatud olles,
vib ta aidata neid, keda kiusatakse".
Selles ligus kriipsutatakse eriliselt alla seda fakti, et Jeesusel oli inimlik
loomus: "siis temagi sai otse samal viisil osa sellest" (Heebrealastele 2:14).
Selles fraasis on suuremaks kindluseks kasutatud kolme sna, kik, millel
on ks ja sama thendus. Heebrealastele 2:16. vrss rhutab, et Kristus ei
omanud inglite iseloomu, kuna Ta oli Aabrami seeme, kes oli tulnud paljude
usklike pstmiseks, kes saavad Tema seemneks. Sel phjusel pidi Kristusel
tingimata olema inimlik loomus. Ta pidi kiges olema "vendade sarnane"
(Heebrealastele 2:17), nii et Jumal saaks anda meile andestuse Tema ohvri
lbi. Jrelikult rkida sellest, et Jeesusel ei olnud tielikku inimloomust,
thendab, mitte teada tde Kristusest.
Kui ristitud usklikud teevad pattu, vivad nad tulla Jumala juurde,
tunnistada oma pattu palvetes, lbi Kristuse. Jumal tunnistab, et Kristus, nii
nagu ka nemad, sattus kiusatusse, kuid Tema, vites samasuguse patu, oli
tiuslik, aga nemad mitte. Sel phjusel vib Jumal Kristuses anda teile
andeks (Efeslastele 4:23). Selleprast on thtis mista, et Kristust kiusati
samuti nagu meidki ja Tema pidi omama meie loomust, et teha see
vimalikuks. Heebrealastele 2:14 vrss tleb selgelt, et Kristusele oli selleks
antud "liha ja vere" loomus. "Jumal on Vaim" (Johannese 4:24) loomult ja

196

JEESUSE LOOMUS

kuigi Tal on fsiline keha, siis, nagu "Vaim", ei ole Tal "liha" (Luuka
24:39). See fakt, et Kristusel oli "kehaline" loomus, thendab, et oma elu
ajal ei olnud Tal mingit Jumala loomust.
Eelnevad inimeste katsed, elada Jumala Sna jrele, see thendab, tielikult
letada kiusatused, lppesid kik ebannega. Selleprast "Jumal lkitas
Oma Poja patuse liha sarnasuses ja patu prast ning mistis patu hukka liha
sees" (Roomlastele 8:3).
"Patt" kuulub loomuliku kalduvuse juurde, rahuldada kiusatus (teha pattu),
mida me oleme vimelised oma loomuse poolest tegema. Me oleme juba
kinud seda teed ja jtkame seda teed, kuid, "patu palk on surm". Selleks, et
vljuda sellest raskusi tekitavast olukorrast, vajas inimene abi vljastpoolt.
Ise osutus ta andetuks tiuse suhtes: liha ei saanud lunastada liha pattu. Siis
sekkus Jumal ja andis meile oma isikliku Poja, kellel oli meie "patune ihu",
samasuguste kalduvustega patule nagu meilgi. Erinevalt kigist teistest
inimestest, letas Kristus kik kiusatused, kuigi Ta oleks vinud saada
ebanne osaliseks ja samuti patustada nagu meie seda teeme. Roomlastele
8:3. vrss kirjeldab Kristuse inimlikku loomust, kellel oli patune ihu. Aga
mned vrsid lalpool, tleb Paulus, et lihas "ei ela head" ja et liha vitleb
Jumalale kuuletumise vastu (Roomlastele 7:18-23). Seoses sellega kutsuvad
veel suurema imetluse esile snad sellest, et Kristusel oli "patune liha"
(Roomlastele 8:3). Ja ainult sel phjusel ja veel selleprast, et Tema vitis
oma liha, avanes meil tee meie lihast psemisele. Jeesus mistis vga hsti
oma loomuse patusust. Kunagi prdus keegi Tema poole, nimetades Teda
"hea petaja", arvates, et Ta oli "ilis" ja patuta loomusega. Jeesus tles
selle peale: "Miks sa mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult
Jumal" (Markuse 10:17,18). Teine kord, inimesed, nhes mitmeid Kristuse
imetegusid, hakkasid uskuma Tema suurusesse. Kuid see ei avaldanud
Jeesusele mitte mingit muljet, "sest Ta tundis neid kiki, ega olnud Tal
tarvis, et keegi oleks andnud tunnistust kellegi inimese kohta; sest Ta ise
teadis, mis oli inimeses" (Johannese 2:23-25). Kuna Jeesus teadis palju
inimloomuse kohta, ei tahtnud Ta, et inimesed kiidaksid nimelt Teda, kuna
Ta teadis kui patune oli Tema loomus.

8.4 JEESUSE INIMLIKKUS

Evangeelium sisaldab palju niteid, mis nitavad Jeesuse inimliku loomuse
kogu tiust. Nii rgitakse, et kord oli Ta vsinud ja pidi maha istuma, et
kaevust juua (Johannese 4:6). Teine kord "valas Jeesus pisaraid" Laatsaruse

JEESUSE LOOMUS 197

surma korral (Johannese 11:35). Kuid kige rohkem rgivad Kristuse
inimlikkusest, vrsid, Tema viimastest kannatustest: "Minu hing on nd
ehmunud" tunnistas Ta kui palvetas Jumala poole, surmast pstmisest ristil
(Johannese 12:27). Ta palvets ja tles: "Minu Isa, kui on vimalik, siis
mingu see karikas minust mda. Ometi mitte nnda, kuidas mina tahan,
vaid kuidas Sina tahad" (Matteuse 26:39). See nitab, et mningatel
juhtudel, Kristuse "tahtmine" vi soovid, erinesid Jumala "tahtmistest" vi
soovidest.
Kristus allutas terve oma elu vltel oma tahtmise, Jumala tahtele,
valmistudes oma viimasele katsumusele ristil. "Mina ei vi iseenesest htki
teha. Nagu ma kuulen, nnda ma mistan kohut ja minu otsus on ige, sest
mina ei nua oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes mind on lkitand"
(Johannese 5:30). See erinevus, Kristuse tahtmise vahel ja Jumala tahtmise
vahel, on kllalt kaalukas tendus sellest, et Jeesus ei olnud Jumal.
Arvatakse, et meie eluea jooksul tienevad meie teadmised Jumalast, nende
katsumuste tulemusel, mis meil tuleb letada. Ja siin annab Jeesus meile
kigile suurimat eeskuju. Tal ei olnud tielikke teadmisi Jumalast ja Ta ei
saanud neid ka rohkem kui meie. Lapseplvest saati "Jeesus edenes tarkuses
ja pikkuses (see on, vaimses kpsuses, vrdle Efeslastele 4:13) ja armus,
Jumala ja inimeste juures (Luuka 2:52). "Lapsuke kasvas ja sai tugevaks
ning titus tarkusega" (Luuka 2:40). Need kaks rgivad sellest, et Jeesuse
fsiline kasv kulges paralleelselt Tema vaimse arenguga; kasvuprotsess
toimus nagu fsiliselt, nii ka vaimselt. Kui "poeg on Jumal", nagu
kinnitavad mitmed usundid seoses "kolmainsusega", siis ei oleks kik
lalpooleldu vimalik. Isegi oma elu lpus tles Kristus, et Ta ei tea oma
teise tulemise tpset aega, kuigi Isa teab seda (Markuse 13:23).
Mingisuguse ajaperioodi vltel peame me kik ppima alluma Jumala
tahtele. Kristus pidi samuti lbima selle protsessi, et ppida alluma Oma
Isale, nagu seda teevad kik pojad. "Ja kuigi Ta oli Poeg, ppis ta
snakuulmist (Jumalale allumist) sellest, mida ta kannatas ja kuigi Ta oli
saanud tielikuks (vaimselt kpseks), sai Tema igavese ndsuse alustajaks
kigile, kes on Temale snakuulelikud", see thendab oma tieliku ja
lpliku vaimse kasvu tagajrjel (Heebrealastele 5:8,9). Vrsid Filiplastele
2:7,8 (vaata ka KRVALEPIKED 27), rgivad samuti sellestsamast
Jeesuse vaimse arengu protsessist, mis lppes Tema surmaga ristil. Ta
"hvitas iseenda, vttes vastu orja kuju ... lepitas end, olles kuulekas isegi
surmani ja ristisurmas!".
Siin kasutatav keel illustreerib, kuidas Jeesus liikus teadlikult edasi oma
vaimses arengus, saades ha enam ja enam tagasihoidlikuks, nii, et lpuks

198

JEESUSE LOOMUS

sai Ta "kuulekaks" Jumala soovile, et surra ristil. Nii sai Ta laitmatuks, ige
suhtumise tulemusel oma kannatustesse.
Sellest on selge, et Jeesus pidi rakendama teadlikult pingutusi, et olla
iglane. Jumal ei sundinud Teda mitte mingil viisil selline olema, muidu
oleks Ta olnud lihtsalt marionett. Pidev allakriipsutamine, et Kristus
armastab meid, oleks thi snaklks, kui Jumal oleks sundinud Teda surema
ristil (Efeslastele 5:2,25; Ilmutuse 1:5; Galaatlastele 2:20). Kui Jeesus oleks
Jumal, siis ei oleks Tal olnud valikut peale laitmatuse ja ristisurma. See fakt,
et Jeesusel oli selline valikuvimalus, ergutab meid veel enam hindama
Tema armastust ja mrama oma Isiklikku suhtumist Temasse.
Jumal tundis rmu Kristuse vabatahtlikust otsusest, anda oma elu:
"Selleprast Isa armastab mind, et ma jtan oma elu, et seda jlle vtta.
kski ei vta seda minult, vaid ma jtan selle iseenesest" (Johannese
10:17,18).
Raske on mahutada teadvuses kahte arusaama, sellest, et Jumal oli limalt
rahul Kristuse vabatahtliku otsusega, surma vastuvtmisest ja samal ajal, et
Ta oli Jumal, kes elas nagu inimene ja kellel oli patuse inimese smboolne
kuju (Matteuse 3:17; 12:18; 17:5). Siin antud snad Jumala rmu kohta
Kristuse kuulekuse le, on veel heks tenduseks Tema (Jeesuse) mitte
kuuletumise vimalikkusele ja teadlikust otsusest kuuletumise kohta.

KRISTUSE PD ENDA PSTELE

Kuna Jeesusel oli inimlik loomus, vis ta samuti kergelt haigestuda, vsida
jne. Sellest jreldub, et kui Ta ei oleks surnud ristil, siis oleks Ta surnud
mingil muul viisil, niteks vanadusest. Mistes seda hsti, "ohverdas Ta oma
liha pevil palveid ja anumisi suure hdmise ja silmaveega ja tema palvet
kuuldi Ta jumalakartuse prast" (Heebrealastele 5:7). See fakt, et Kristus
oleks pidanud paluma Jumalat, et Tema aitaks Tal pseda surmast, vlistab
igasuguse vimaluse, et Ta ise oligi Jumal. Snad sellest, et prast oma
lestusmist "ei olnud surmal Tema le vimu" (Roomlastele 6:9), annab
tunnistust sellest, et enne seda aega oli Kristus surma vimuses.
Paljud vrsid kuulutavad Jeesusest. Kui mitmed vrsid Lauludest tsiteerivad
Kristust Uues Testamendis, mis on eldud Lauludes 91:11,12. Aga Laulud
91:16 ennustab, et Jumal annab Jeesusele pste: "Pika eaga (see on igavese
eluga) ma tidan Tema ja annan Temale nha oma ndsust!"
Laulud 89 rgib Jumala totusest Taavetile Kristusest. Vrss 27 ennustab
Tema kohta: "Tema hab mind: Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu
pstekalju".

JEESUSE LOOMUS 199

Kristuse palveid pstest Jumalale oli kuulda vetud. Kirjeldused Jumala
poolt Jeesuse leststmisest ja Tema nnistamisest surematusega on Uue
Testamendi thtsaks teemaks"
- "...Jumal on les ratanud Jeesuse ... Tema on Jumal oma parema kega
tstnud Juhiks ja nnistegijaks" (Apostlite teod 5:30,31).
- "... Jumal on austanud oma sulast Jeesust, ... kelle Jumal on surnuist les
ratanud" (Apostlite teod 3:13,15).
- "Jumal on tema les ratanud" (Apostlite teod 2:24,32,33).
- Jeesus ise tunnistas kike seda, kui ta palus Jumalat end psta (Johannese
17:5, vrdle 13:32; 8:54).
Kui Jeesus oleks olnud ise Jumal, siis oleksid kik need snad kohatud,
kuna Jumal ei saa surra. Jeesus ei oleks siis pidanud paluma pstet kui ta
ise oleks olnud Jumal. See fakt, et Jumal lendas Jeesuse, tunnistab Jumala
leolekut Tema le ja erinevust Jumala ja Jeesuse vahel. Kristus ei saanud
kuidagi olla "teliseks ja igaveseks Jumalaks, kahe loomusega ...Jumalikuga
ja inimlikuga", nii nagu sellest rgib Inglise Kiriku esimene artikkel 39sast.
Sna enda thendus nitab, et iga olend vib omada ainult ht loomust.
Meie oletame, et tendusi on rohkem kui kllalt, sellest, et Jeesusel oli
inimlik loomus.

8.5 JUMALA SUGULUS JEESUSEGA

Selle ksimuse levaatus, kuidas Jumal ratas Jesuse, viib meid mttele
sugulusest Jumala ja Jeesuse vahel. Kui nad on "vrdselt vrdsed ... vrdselt
igavesed", nagu sellest rgib "kolmainsuse" doktriin, siis oleksime me
pidanud ootama, et nemad on ksteisega vrdsed. Kuid me oleme toonud
juba kllaldase koguse niteid, mis nitavad, et see ei ole nii. Suhted Jumala
ja Kristuse vahel on mehe ja naise suhete sarnased: "Kristus on iga mehe pea
ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea" (1Korintlastele 11:3). Nii
nagu mees - on naise pea, nii ka Jumal - on Kristuse pea, kuna neil on
samasugune hine eesmrk, mis on ka mehe ja naise vahel. "Kristus on
Jumala pralt (1Korintlastele 3:23) nagu naine on mehe pralt.
Tihti rgitakse, et Jumal Isa on Kristuse Jumal. See fakt, et Jumalat
kirjeldatakse, kui Jumalat ja "meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa" (1Peetruse
1:3; Efeslastele 1:17), isegi peale Kristuse taevasse tusmist, nitab, et ka

200

JEESUSE LOOMUS

praegu on nende suhted samasugused nagu need olid Kristuse sureliku elu
vltel. "Kolmainsuse" pooldajad testavad mnikord, et Kristusest
rgitakse kui viksemast Jumalast, pidades silmas ksnes Tema surelikku
elu. Uue Testamendi lkitused olid kirja pandud prast Kristuse tusmist
taevasse, kuid vaatamata sellele, rgiakse selles Jumalast, nagu Jumalast ja
Kristuse Isast. Jeesus nimetab endiselt Oma Isa Jumalaks.
"Ilmutused", Uue Testamendi viimane raamat, oli kirja pandud rmisel
juhul 30 aastat peale Kristuse igeksmistmist ja lestusmist taevasse, kuid
selles rgitakse Jumalast kui "Jumalast ja Oma Isast" (Ilmutuse 1:6). Selles
raamatus andis lestusnud ja kuulsaks saanud Kristus lkitused Oma
usklikele. Ta rgib " oma Jumala templist... oma Jumala nimest ... oma
Jumala linnast" (Ilmutuse 3:12). See kinnitab, et Jeesus mtleb isegi
praegust Isast, kui oma Jumalast ja selleprast ei ole Ta (Jeesus) Jumal.
Oma sureliku elu vltel suhtus Jeesus Oma Isasse samasugusel moel. Ta
tkis tusmisest "Oma Isa juurde ja teie Isa juurde ja minu Jumala juurde ja
teie Jumala juurde" (Johannese 20:17). Ristil ilmutas Jeesus Oma
inimlikkust tiel mral: "Mu Jumal, mu Jumal! Miks Sa mind oled maha
jtnud?" (Matteuse 27:46). Neid snu ei oleks vimalik miste, kui nad
oleks lausutud Jumala enese poolt. Fakt ise, et Jeesus palus Jumalat "suure
hdmise ja silmaveega", nitab juba telist loomust nende suhetes
(Heebrealastele 5:7; Luuka 6:12). On arusaadav, et Jumal ei saa paluda
iseennast. Isegi praegust palub Kristus Jumalat meie nimel (Roomlastele
8:26; vrdle 2Korintlaste 3:18).
Me nitasime juba, et Oma sureliku elu vltel Kristuse suhtumine Jumalasse
ei erinenud philiselt sellest suhtumisest, mis eksisteerib praegu. Kristus
suhtus Jumalasse nagu Oma Isasse ja Jumalasse ja palus Teda; samasugune
suhe on kibel ka praegust, peale Kristuse lestusmist ja taevasse tusmist.
Elu vltel maa peal, oli Kristus Jumala ori (Apostlite teod 3:13,26; Jesaja
42:1; 53:11). Ori tidab oma isanda tahtmist ja ei ole kuidagi temaga vrdne
(Johannese 13:16). Kristus rhutas, et Tema poolt omandatud jud ja tahe
on antud neile Jumalast, kuid ei olnud tegelikult Tema enda vimed: "Mina
ei vi iseenesest htki teha ... sest mina ei nua oma tahtmist, vaid selle
tahtmist, kes mind on lkitanud (Isa) ... Poeg ei vi iseenesest teha midagi"
(Johannese 5:30,19).

KRVALEPIGE 27: "OLLES JUMALA

NOLINE ..."

JEESUSE LOOMUS 201

"Jeesus ... kuigi ta oli Jumala ngu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga
hesugune, vaid loobus iseenese elust ning vttis orja no" (Filiplastele
2:6,7).
Neid salme kasutatakse kinnituseks, et Jeesus oli Jumal, kuid oma snni
momendil vttis Ta inimese kuju. Kui see nii on, siis tuleks krvale heita iga
testus, mis on tehtud 7.ja 8. peatkis. On meldav, et ks lik ei saa vastu
rkida Piibli petuse ldisele sisule. On thtis mrkida, et need on peaaegu
ainukesed vrsid, mis vivad olla toodud "puuduva lli " toetuseks
kolmainsuse dogmaatikas, - kuidas Jeesus kehastus mber Jumala kujust
taevas, lapse kujuliseks Maarja sas. Allpool toodavas analsis tehakse
katset, selgitada lalpool toodud ligu mtet.
1. Filiplastele 2:5-11 vrssides on rida iseloomulikke fraase, mis tielikult
vastanduvad "kolmainsuse" ideele:
a) "Selleprast ongi Jumal Tema (Jeesuse) lendanud krgele ja annud
Temale (Jeesusele) nime le kigi nimede" (vrss 9). See vrss nitab,
et Jeesus ei lendanud ise end; seda tegi Jumal. eldust jreldub, et Ta
ei olnud lendatud seisuses selle ajani, kuni Jumal ei olnud seda
Temaga teinud, Tema lestusmisel.
b) Kogu Kristuse Iseendaga lepitamise protsess ja Tema jrgnev
lendamine Jumala poolt, pidi toimuma "Jumala Isa auks" (vrss 11).
Sellest on nha, et Jumal Isa ei ole vrdne Oma Pojaga.
2. Tuleks thelepanelikult tungida selle ligu sisusse. Paulus ei hakka
rkima "thjast-thjast". Natuke eespool, vrsis 1:27, mrgib ta ra meie
mtteseisundi thtsust. ksikasjalikumalt arendab ta seda ideed 2. peatki
alguses: "... olge ksmeelsed ja hemttelised ... leplikkuse jrgi ... ja et
kski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on
tulus teistele. Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Jeesusel Kristusel"
(Filippusele 2:2-5). Siit on nha, et Paulus rgib sellise mtlemise omamise
thtsusest, nagu see oli Kristusel, kes phendas end teiste alandlikku
teenimisse. Vrsid, mis jtkuvad, rgivad ennem vagadusest, mida Jeesus
ilmutas, kui Tema snade kohta, mingist loomuse muutmisest.
3. Jeesus oli "Jumala kujuline". Ligus 8.3 nitasime me, et Jeesusel oli
inimlik loomus, selleprast, snad Jumalikust loomusest ei ki Tema kohta.
Selle ligu tlkes, Uues Rahvusvahelises Piibli vljaandes (N.I.V.) on
tsiseid patustamisi. Tuleks mrkida muuseas, et mned kaasaegsed tlked,
mis on meldud "kergeks lugemismaterjaliks", omavad tendentsi kreeka
teksti vraks tlgendamiseks ja ennem jutustavad mber kui annavad
mnede vrsside kohta tpse tlke. Filiplastele 2:5-8 on selle klassikaliseks
eeskujuks. Kuid meie ei sea endale eesmrgiks alahinnata siin sellise Piibli
populariseerimise viisi thendust.

202

JEESUSE LOOMUS

Sna "kuju" (kreeka sna "morphe") ei vi olla kasutusel vljenduses "orja

kuju", kellest rgitakse vrsis Filiplastele 2:7.
Tal oli Jumala kuju, kuid vttis orja kuju.
Loomulik orja loomus ei erine kskik missuguse teise inimese loomulikust
loomusest. Vastavuses kontekstiga vime me edukalt interpreteerida seda,
selles mttes, et kuigi Jeesus oli laitmatu, tema mtlemine oli Jumala
sarnane, kuid seda enam tohtis Ta oma kitumisega, vtta Enesele orja kuju.
Mned vrsid allpool kutsub Paulus meid les "muutuma Tema (Kristuse)
surma sarnaseks" (Filiplastele 3:10). Me peame jagama Tema "morphe",
Kristuse kuju, mida Ta nitas meile Oma surmas. See ei thenda, et me
peaksime jagama Temaga seda loomust, mida Ta siis omas, sest meil juba
on inimlik loomus. Meil ei ole vaja muuta meie mtlemisviisi, nii, et meil
saaks olla "morphe" vi mtlemisviis, mis oli Jeesusel Oma surmas.
Kreeka sna "morphe" thendab kuju, jljendit vi sarnasust. Inimeste kohta
eldakse, et neil on "jumalakartuse ("morphe"" ngu" (2Timoteusele 3:5).
Galaatlastele 4:19 vrss hatab: "kuni Kristus teie sees (usklikes) saab
kuju!". Kuna Jeesusel oli laitmatu iseloom, ideaalne, Jumala sarnane
mttelaad, siis oli Ta "Jumala kujuline". Selles mttes "ei pidanud ta
rvellikuks" melda vi teada, et Ta on vrdne Jumalaga". Uus
Rahvusvaheline Piibli vljaanne annab sellele fraasile teise tlke, millega
vastavuses Jeesus ei pidanud vrdsust Jumalaga millekski selliseks, millest
viks kinni haarata". Kui see tlge on ige, siis lkkab see tielikult mber
teooria sellest, et Jeesus oli Jumal. Vastavuses selle Piibli vljaande tlkega
ei taotlenud Jeesus hetkekski ideed, olla Jumalaga vrdne; Ta teadis, et Ta
teenib Jumalat ja ei ole Temaga ldsegi vrdne.
4. Kristus "alandas Ise end" (vi nagu eldakse parandatud Inglise Piibli
Vljaandes T.R.V.J. "tegi End thiseks"), meldes selle all ettekuulutust
Oma ristisurmast Jesaja 53:12: "(Tema) thjendas oma hinge surmani".
Jeesus "vttis endale (eeskuju andmiseks) orja kuju", vastupidiselt isanda
suhtumisele oma pilase suhtes (Johannese 13:14), eriti demonstreerides
seda oma surmaga ristil (Matteuse 20:28). Jesaja 52:14 salmis antakse
ettekuulutus Kristuse kannatuste kohta ristil: "nnda rikutud, ebainimlik oli
Ta vlimus, ja ta kuju ei olnud inimlaste taoline". See progresseeruv enese
allutamine "surmale ja ristisurmale", oli millekski selliseks, mis toimus
Tema elu ajal ja surma momendil, kuid mitte Tema snni ajal. Me
nitasime, et selle ligu sisu kib Jeesuse mttelaadi kohta maa peal, meie
inimlikul kujul ja kuidas Ta thjendas End, vaatamata sellele, et Tema
mttelaad oli tielikult koosklas Jumalaga, vastavalt meie vajadustele.
5. Kui Kristus oli loomult Jumal ja seejrel jttis Taeva enesest maha ja
vttis inimliku kuju, nagu kolmainsuse pooldajad pavad tlgendada seda

JEESUSE LOOMUS 203

liku, siis ei olnud Jeesus sel ajal "teline Jumal" kui ta oli maa peal. Kuid
kolmainsuse kummardajad arvavad siiski, et Ta oli ka siis Jumal. Kik see
vljendab vasturkivust, mis luuakse nende poolt, kes jagab sellist
mratlust nagu kolmainsus.
6. Ja lpuks, vaatleme fraasi "olles Jumala noline". Kreeka sna, mida
tlgitakse "olles", ei thenda, "olles oma pritolult, aegade algusest".
Apostlite teod 7:55 rgib Stefanosest, kes "olles tis Pha Vaimu, vaatas
ksisilmi taeva poole, ngi Jumala auhiilgust ning Jeesust ...". Stefanos oli
siis tis Pha Vaimu ja mne aja vltel selle ajani, kuid ta ei olnud alati
(pidevalt) sellega titunud. Teisi niteid vib kohata Luuka 16:23; Apostlite
teod 2:30; Galaatlastele 2:14. Selleprast fraas "olles Jumala sarnane",
thendab ksnes seda, et Kristus oli Jumala sarnane (mttelt). See ei rgi,
et Ta oli selle kujuline aegade algusest.

204

JEESUSE LOOMUS

PEATKK 8: KSIMUSED
1. Kas Piiblis on viiteid sellele, et Jumal on kolmainsus?
2. Nimetage kolm erinevust Jumala ja Jeesuse vahel.
3. Mille poolest erineb Jeesus meist, allpool toodud videtes?
a) Ta ei patustanud iialgi.
b) Ta oli Jumala enda poolt snnitatud poeg.
c) Ta ei oleks saanud iialgi patustada.
d) Jumal sundis teda kuulekas olema.
4. Milles allpool toodud testustest oli Jeesus Jumala taoline?
a) Tal oli Jumala loomus, elu ajal, maa peal.
b) Tal oli samasugune laitmatu iseloom nagu Jumalal.
c) Ta teadis sama palju kui Jumalgi teadis.
d) Ta oli Jumalaga vrdne kiges.
5. Milles allpool loetletust oli Jeesus meie sarnane?
a) Tal olid kik meie kiusatused ja inimlikud leelamised.
b) Ta patustas, kui oli lapseeas.
c) Ta pdles pstele.
d) Tal oli inimese loomus.
6. Millised allpool toodud testused on iged?
a) Jeesusel oli laitmatu loomus ja laitmatu iseloom.
b Jeesusel oli patune loomus kuid laitmatu iseloom.
c) Jeesus oli nagu teline Jumal, nii ka teline inimene.
d) Jeesusel oli Aadama loomus kuni selle pattulangemiseni.
7. Kas Jeesusel oli ldse vimalust patustada?

HEKSAS PEATKK
JEESUSE TEOD

9.1 JEESUSE VIT

Eelnevas peatkis vaatlesime me Jeesuse inimliku loomuse ksimust ja
seda, kuidas Ta meiesarnaselt allutati patukiusatusse. Erinevus Tema ja meie
vahel seisneb selles, et Tema vitis tielikult patu. Kuigi Tal oli patune
loomus, seda enam ilmutas Ta alati laitmatut iseloomu. Me tunneme uhkust
sellise ime le ja see hakkab alati meid innustama. Uues Testamendis
kriipsutatakse alla Kristuse iseloomu laitmatust: - Kes oli "kiges kiusatud, siiski ilma patuta" (Heebrealastele 4:15).
- Ta "ei teadnud mingist patust". "Temas ei ole pattu" (2Korintlaste
5:21; 1Johannese 3:5).
- "Kes ei teinud pattu ja kelle suust ei leitud pettust" (1Peetruse 2:22).
- "Pha, veatu, laitmatu, eraldatud patustest" (Heebrealestele 7:26).
Evangeeliumis on nidatud, kuidas Tema mttekaaslased tunnistasid
laitmatust, mis lhtus Tema iseloomust ja vljendus Tema snades ja
tegudes. Nii tunnistas Pauluse naine, et Ta oli "ige" (Matteuse 27:19) ja ei
olnud karistust ra teeninud; Rooma sjapealik, kes jlgis Kristuse kannatusi
ristil, pidi tunnistama: "See inimene oli testi ige" (Luuka 23:47). Oma
varasemas elus prdus Jeesus juutide poole ksimusega: "Kes teie seast
vib mind patus sdistada?" (Johannese 8:46). Sellele ksimusele ei olnud
vastust.
Oma laitmatu iseloomu tttu oli Jeesus Jumala kehastuseks lihas
(1Timoteusele 3:16). Ta kitus ja rkis samuti, nagu seda oleks teinud ka
Jumal, kui Ta ei oleks olnud inimene. Selleprast oli Ta tiuslikuks Jumala
kehastuseks - nhtamatu Jumala "kujuks" (Koloslastele 1:15). Selle
tagajrjel ei ole surelikel inimestel vajadust fsiliselt nha Jumalat. Nii
nagu selgitas Jeesus: "Kes mind on ninud, see on ninud Isa!?" (Johannese
14:6). Elades patuses maailmas, on meil raske mista htsust ja Kristuse
hingelise leoleku ulatust ja kujutada ette, et inimene on vimeline tiel
mral ilmutama iglust oma iseloomus. Selleks, et sellesse uskuda, on
tarvis ilmutada mrksa rohkem telist usku, kui lihtsalt vtta vastu
teoloogilist mtet sellest, et Kristus oli Jumalaks endaks. On arusaadav, et
valedoktriinid kolmainsusest ja "Kristuse jumalikkusest" on vga
populaarsed, kuna on kergemini vastuvetavad.
Selle tttu, et Kristusel oli meie loomus, pidi Ta surema. Ta oli Aadama
jrglane Maarja kaudu, aga kik Aadama lapsed peavad surema
(1Korintlastele 15:22). Kigil Aadama jrglastel tuleb surra tema patu
prast, sltumata nende isiklikust iglusest: "Surm vimutses Aadamast ...

JEESUSE LOOMUS 207

he (Aadama) leastumisest lhtusid paljud surmad ... he inimese
mittekuuletumisest tekkisid paljud patused" ja jrelikult, pidid minema
surma (Roomlastele 5:14-19; vrdle 6:23). Aadama jrglasena oli Kristus
"loodud" patuseks ja jrelikult pidi surema, nii nagu kik Aadama jrglased,
tema patu tagajrjel, olid mratletud kui patused, kes on ra teeninud
surma. Jumal ei muutnud seda printsiipi ja laiendas selle ka Kristusele.
Jumal "on tema, kes ei teadnud mingist patust, meie eest, teinud patu
ohvriks" (2Korintlastele 5:21).
Peale Jeesuse on kik teised Aadama jrglased ra teeninud selle karistuse,
kuna me kik isikuliselt oleme patused. Jeesus pidi surema, selleprast, et
Tal oli meie loomus ja jagas endaga needust, mis langes Aadama jrglastele.
Kuid kuna Tema ei teinud isiklikult midagi, mis oleks vrinud surma,
"ratas Jumal Ta les, pstes ta surmavaludest, sest ei olnud ju vimalik, et
surm oleks Teda kinni pidanud" (Apostlite teod 2:24). Kristus on "phaduse
vaimu poolest seatud surnuist lestusmise lbi Jumala Pojaks ves"
(Roomlastele 1:4). Sel moel, tnu oma laitmatule iseloomule, oli Ta tstetud
auga les.
Kristus suri ristil ksnes selle prast, et Tal oli inimloomus. Ta andis
vabatahtlikult oma elu kingiks meile, Ta nitas oma armastust meile, surres
"meie pattude eest" (1Korintlastele 15:3), teades, et oma surmaga annab Ta
meile pste surmast (Efeslastele 5:2,25; Ilmutuse 1:5; Galaatlastele 2:20).
Kuna Jeesus oli laitmatu, vis Ta letada patu ja saada esimeseks inimeseks,
kes tusis surnuist ja sai surematu elu. Selleprast, kik need, kes teostavad
end Kristuses ristimise lbi ja Tema elu eeskujul, omavad lootust
samasugusele lestusmisele ja tasule. Selles seisab Kristuse imelise
lestusmise thendus. See "kuulutus" on selles, et me tuseme les ja
seisame kohtu ette (Apostlite teod 17:31) ja kui me tepoolest osutume
Tema sarnaseks, siis saame samuti tasuks surematuse, teades (kindlalt), et
kes ratas les Jeesuse Kristuse, ratab Jeesuse kaudu ka meid"
(2Korintlastele 4:14; 1Korintlastele 6:14; Roomlastele 6:3-5). Patustena
oleme me ra teeninud igavese surma (Roomlastele 6:23). Kuid Kristuse
laitmatu elu nol ja lestusmise nol vib Jumal anda meile igavese elu
anni, mis tielikult vastab kigile Tema phimtetele.
Jumal arvab meie pattude mju ravtmiseks meile "iguse osaks"
(Roomlastele 4:6) psemist, meie usu kaudu, Tema totustesse. Me teame,
et patt toob surma, selleprast usume me siiralt, et Jumal pstab meid
sellest ja me peame uskuma, et Tema hakkab lugema meid igeteks kuigi
me ei ole nendeks. Kristus oli laitmatu ja kui me oleme tepoolest Kristuses,
siis vib Jumal suhtuda meisse, kui laitmatutesse, kuigi meie ei ole isiklikult
sellised. "Tema on Tema, kes ei teadnud mingist patust, on meie eest teinud

208

JEESUSE LOOMUS

patuks, et meie saaksime Jumala iguseks Tema sees" (2Korintlastele 5:21),

see on, et olla Kristuses ristimise lbi ja elada Kristusele sarnast elu. Sel
kujul, nende jaoks, kes "Kristuses Jeesuses" on saanud ... iguseks ja
phitsuseks ja lunastuseks" (1Korintlastele 1:30). Selleprast, vahendb
jrgmine vrss meid tstma les kiitust Kristusele, suurte tegude eest, mida
Ta saavutas: "Selles avaneb Jumala tde usust usku, nagu on kirjutatud:
"ige elab usust!" (Roomlastele 1:17). Seeprast sisaldab nende snade
mistmine vajaliku osa telise Evangeeliumi teadmistest.
Kik see sai vimalikuks Kristuse lestismise lbi. Tema oli "esimeseks
viljaks" kigist inimeste saagist, kes saavad vriliseks tasuks surematuse,
Tema tegude kaudu (1Korintlastele 15:15-20), "esmasviljaks" uuele
vaimsele perele, kellele antakse Jumala loomus (Koloslastele 1:18; vrdle
Efeslastele 3:15). Kristuse lestusmine li jrelikult vimaluse Jumala
jaoks, vaadelda Kristusesse uskujaid nagu ndsaid, kuna nad asuvad Tema
iglase kaitse all. Kristus "loovutati meie leastumiste prast ja les ratati
meie igekssaamise prast" (Roomlastele 4:25), snad, mis thendavad "olla
iguseks".
On tarvis teadlikku, lbimeldud usku, et olla tepoolest kindlad Jumala
kavatsustes, arvata meid ndsate hulka. Kristus vib meid kutsuda
Kohtupeval "oma auhiilguse palge ette", "phadena ja veatuina ja
laitmaituina enese ette" (Juuda 24; Koloslastele 1:22; vrdle Efeslastele
5:27). Meie patuse olemusega ja alaliste hingeliste ebannestumistega,
nutakse tepoolest kindlat usku, et reaalselt uskuda kigesse sellesse.
ksnes he ke tstmisega "ristikigul" vi hinemisega akadeemiliste
krguste tulemuste ppimisel ei saa hineda selle usuga.
ksnes lbi vastava ristimise Kristusesse vime me olla "Kristuses" ja Tema
iguse kaitse all. Ristimise toiminguga hendame me end Tema surmaga ja
lestusmisega (Roomlastele 6:3-5) ja sellesamaga vabaneme pattudest
"igeksmistmise" lbi vi meie tunnistamise lbi igeteks (Roomlastele
4:25).
Imelised teod, millest me rkisime lalpool, jvad meie mistuse piiride
taha kui me ei vta vastu ristimist. Ristimises me hendame end Kristuse
verega, mis valati ristil; usklikud pesevad oma riided ja teevad need valgeks
Talle verega" (Ilmutuse 7:14). Piltlikult eldes, siis nad riietuvad valgeisse
riietesse, mis esindab Kristuse igust (Ilmutuse 198). On vimalik, et
valge saab mustaks meie patu tulemusel (Juuda 23); ja kui me teeme seda
peale ristimise, peame me jlle pesema seda Kristuse verega ja puhastama
r, prdudes Jumala poole meie andestuseks lbi Kristuse.

JEESUSE LOOMUS 209

lalpooleldust jreldub, et peale ristimist, peame me pdma jda sellesse
nnistatud seisundisse, millesse me sisenesime. On vaja regulaarselt,
igapevaselt, mitme minuti jooksul, laskuda mtisklustesse oma tegudest,
saates neid palvega, andestust paludes. Kitudes sel moel, on meil alati
tagasihoidlik kindlustunne sellest, et meie Kristuse kaitse all viibimise
tagajrjel, me tepoolest satume Jumala Riiki. Me peame pdlema selleni,
et viibida Kristuses meie surma peval vi Tema uuel tulekul: "ega oleks
mul oma igust, mis on ksust, vaid see igus, mis tuleb Kristusesse usu
kaudu, mis tuleb Jumalalt usu varal" (Filiplastele 3:9).
Usu korduv allakriipsutamine, endale iguse klgepookimise tagajrjel,
nitab, et me mitte mingil juhul ei saa loota psemisele, lootes ainult meie
tegudele; psemine antakse armuna: "Sest teie olete armust ndsaks saanud
usu kaudu ja see pole mitte teist enestest; see on Jumala and; mitte tegudest"
(Efeslastele 2:8,9). Kuidas igeks mistmine ja igus kujutavad endast
"ande" (Roomlastele 5:17), nii on ka psemise and. Oma tegudega
kristlikus teenistuses, vljendame me meie tnu Jumalale, kige eest, mis ta
meie jaoks teeb, arvates meid igeks Kristuse kaudu ja avab meile
sellesamaga tee psemisele.
Ei ole sugugi ige melda, et meid pstetakse meie tegude kaudu.
Psemine - see on kink, mida me ei saa ra teenida. Oma tdesse me
asetame ksnes armastuse ja suure tnu. Teline usk teeb tegusid, nagu
mdapsmatu kaasnev produkt (Jakoobuse 2:17).

9.2 JEESUSE VERI

Uues TestAmendis rgitakse vga tihti, et meie igeksmistmine ja pste
teostub lbi Jeesuse vere (niteks: 1Johannese 1:7; Ilmutuse 5:9; 12:11;
Roomlastele 5:9). Et kujutada endale ette Kristuse vere thtsust, peame me
mistma piibliprintsiipi "iga keha hing, on Tema veri" (3Moosese 17:14).
Ilma vereta ei saa keha elada, siit jreldus - see on elu smboliks. See
selgitab Kristuse snade vastavust: "Kui te ei s Inimese Poja liha ega joo
Tema verd, siis ei ole elu teis enestes" (Johannese 6:53).
Patt viib surma (Roomlastele 6:23), see on, verevalamiseni, mis kannab
eneses elu. Sel phjusel pidid iisraellased valama verd iga kord, kui nad
patustasid selle mistmises, et patt viib surma. "Peaaegu kik puhastatakse
verega ksupetuse (Moosese) jrele, ja ilma verd valamata ei ole
andeksandmist olemas" (Heebrealastele 9:22). Selle tagajrjel kujuneb
vastuvetamatuks Aadama ja Eeva teguviis, kes katsid end viigipuu

210

JEESUSE LOOMUS

lehtedega; selle asemel tappis Jumal tallekese ja andis neile nahad, oma patu
kinni katmiseks (1Moosese 3:7,21). Vastaval kujul, vttis Jumal ennem
vastu Aabeli anni, kes ti talle eluslooma, kui Kaini annetuse, kes ti
Temale maa viljadest anni; kuna Jumal tunnistas printsiipi, et ilma
verevalamiseta ei saa olla andeksandmist ja ligipsu Jumalale (1Moosese
4:3-5).
Need nited nitavad Kristuse vere erakordset thtsust. Kahjuks eksisteeris
selline komme, kuna Paasaphadeks inimesed, eesmrgiga, saada pstet
surmast, kandsid oma uksepiitadele tallekese verd. See veri viitas justkui
Jeesuse verele, millega inimesed katavad kinni oma patud. Kristuse snnile
eelnevatel aegadel, tid Juudid ohvriks loomi oma pattude eest, nagu seda
nudis Moosese Seadus. Kuid selline loomade vere valamine toimus ksnes
kasvatuslikel eesmrkidel. Pattu karistatakse surmaga (Roomlastele 6:23), ja
ei tohi inimene tappa elajat oma isikliku surma asemel. Loomal, kes toodi
ohvriks, ei olnud ettekujutust heast ja kurjast ja see ei saa kujutada endast
inimest, kes tegi pattu. "Sest on vimatu, et hrgade ja sikkude veri vib
patud ra vtta" (Heebrealastele 10:4).
Tekib ksimus: miks pidid juudid tooma ohvriks loomi, kui nemad ise pattu
tegid? Paulus ldistab erinevaid vastuseid sellele ksimusele: "seadus oli,
ksk on saanud meie kasvatajaks Kristuse poole" (Galaatlastele 3:24).
Loomad, keda toodi ohvriks inimeste pattude eest, pidid olema veatud - ilma
vigadeta (2Moosese 12:5; 3Moosese 1:3,10 jne.). Nemad oleksid nagu
esindanud Kristust, "veatumat ja puhast tallekest" (1Peetruse 1:19). Ja
nende loomade elu kujutas Kristuse verd. Loomi vaadeldi kui patu ohvrit,
just nagu nad oleksid peegeldanud eneses Kristuse laitmatut ohvrit. Jumal
teadis, et Kristus toob end selleks ohvriks. Sel phjusel vis Jumal
andestada oma inimeste patud, kes elasid enne Kristuse tulemist. Tema surm
oli "lunastuseks esimese lepingu ajal olnud leastumistest" (Heebrealastele
9:15), see on Moosese Seaduse jrgi (Heebrealastele 8:5-9). Kik
ohverdused, mis teostati selle Seaduse jrgi, ennustasid Kristuse tulekut ja
tema laitmatut ohvrit inimeste pattude eest. Ta on "ilmunud, et oma ohvriga
kaotada patt" (Heebrealastele 9:26; 13:11,12; Roomlastele 8:3; vrdle
2Korintlastele 5:21).
Ligus 7:3 selgitasime me, kuidas Vana Testament, eriti Moosese Seadus,
kuulutas ette Kristuse tulekut. Selle seaduse jrgi teostus lhenemine lbi
lempreestri; tema oli vahemeheks Jumala ja inimeste vahel, Vana
Testamendi jrgi ja Kristuse, lbi Uue Seaduse jrgi (Heebrealastele 9:15).
"Ksk seab ndrad inimesed lempreestreiks, aga vandesna seab Poja, kes
on tiuslikuks saanud igaveseks" (Heebrealastele 7:28). Kuna lempreestrid
ise olid patused, siis ei saanud nad anda telist andestust. Loomad, mis toodi

JEESUSE LOOMUS 211

nende poolt ohvriks pattude eest, ei saanud esindada eneses patuseid
inimesi. Nuti laitmatut inimest, kes oleks vinud kiges esindada patust
inimest ja tuua ennast vastuvetavaks ohvriks, tehtud pattude eest. Inimesed
oleksid saanud kasu osalusest selle ohvriga. Samuti oli tarvis laitmatut
lempreestrit, kes oleks vinud tunda kaasa patusele inimesele ja olla
vahendajaks, nende ja Jumala vahel ja samuti ka, nagu lihtsalt surelikud
inimesed, sattuda kiusatusse (Heebrealastele 2:14-18).
Jeesus oli selle nude absoluutselt rahuldanud - "niisugune lempreester
peabki ju meil olema: pha, veatu, laitmatu, eraldatud patustest"
(Heebrealastele 7:26). Selle valgusel nimetab Evangeelium Kristust meie
lempreestriks; "Selleprast vib ta ka tielikult psta need, kes tulevad
tema lbi Jumala juure, elades aina selleks, et kosta nende eest"
(Heebrealastele 7:25). Kuna Kristusel oli inimese loomus, esineb Ta meie
ideaalse lempreesterina, kes "vib ssta mistmatuid ning eksijaid; on Ta
ju ise ka ntruse sees" (Heebrealastele 5:2). See meenutab sellist kinnitust
Kristuse suhtes: "Ta vttis samuti vastu" meie inimliku loomuse
(Heebrealastele 2:14).
Nii nagu juudi lempreestrid olid vahendajaks ksnes Jumala inimeste jaoks
- iisraellastega, nii ka Kristus on Preestriks ksnes ainult vaimsetele
iisraellastele - nende jaoks, "kes on ristitud Kristusesse" ja mistavad
Evangeeliumi tde. Tema - "Suur Preester Jumala koja le" (Heebrealastele
10:21), mis koosneb nendest, kes olid uuesti sndinud ristimise lbi
(1Peetruse 2:2-5), kellel oli kindel Evangeeliumi lootus (Heebrealastele 3:6).
Kristuse esmapreestluse imeliste eelistuste le uhkuse tundmine, peab
seeprast sisendama meisse soovi Temasse ristimiseks; ilma selleta ei saa
Tema esineda meie vahemehena.
Vttes vastu Kristusesse ristimise, vime me haarata kogu kasu Tema
phadusest. Tegelikult, vtame me oma lgadele teatud vastutuse ja peame
kandma seda lbi kogu meie elu. "Viigem siis nd tema kaudu alati
Jumalale kiitusohvrit, see on nende huulte vilja, kes tunnistavad Tema nime"
(Heebrealastele 13:15). Jumala plaan, saata meile Kristus meie preesrina, on
seda vrt, et me Teda listaksime ja me peaksime pidevalt ra kasutama
meie vimalust, omada vimalust Jumalale lheneda Kristuse kaudu, et
Teda tnada. Lkituses Heebrealastele (10:21-25) tuuakse ra selle vastutuse
loetelu, mis meil on sellel phjusel, et Kristus - meie lempreester: "on suur
preester Jumala koja le":
1. "Astugem siis ligi telise sdamega, tielikus usus, sdame poolest
piserdamisega puhastatud kurjast sdametunnistusest, ja ihu poolest
pestud puhta veega" (Heebrealastele 10:22,23).

212

JEESUSE LOOMUS

Kristuse phaduse mistmine, thendab, et me peame vastu vtma ristimise

Temasse (pesema meie ihu) ja ei tohi iialgi lubada enesele, et meie peas
kpseksid halvad mtted. Kui me usume Kristuse lunastusse, siis me vime
uskuda meie lunastusse, Jumala poolt, lbi Tema ohvrianni.
2. "Pidagem kikumata kinni lootuse tunnistusest" (Heebrealastele
10:23).
Me ei tohi lahkuda telistest doktriinidest, mis tid meile Kristuse phaduse
mistmise.
3. "Ja pidagem ksteist silmas hutamiseks armastusele ja headele
tegudele; ning rgem jtkem maha oma koguduse kooskimisi"
(Heebrealastele 10:24,25).
Me peaksime olema seotud ksteise armastusega, nendega, kes mistab ja
saab abi Kristuse phadusest. See teostub osaliselt lbi histe kogunemiste,
teenistuse lbiviimiseks, millel me meenutame Kristuse ohvrit (vaata liku
11:3,8).
Nende postulaatide tunnistamine, peaks titma meid tagasihoidliku
kindlustundega, selles, et me tepoolest saame pste, kui me vtame vastu
ristimise ja hakkame olema Kristuses: "Lki siis julgusega armujrje ette, et
me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks igeks ajaks"
(Heebrealastele 4:16).

9.3 OHVER MEIE EEST JA ENESE EEST

Juudi lempreester pidi tooma alguses ohvri enda pattude eest ja prast inimeste eest (Heebrealastele 5:1-3). Kristuse ohvril oli samasugune
kahepoolne suunitlus. Kuigi Kristusel isiklikult ei lasunud mittemingeid
patte, oli Temal, vaatamata sellele, inimlik loomus ja vajadus pstele
surmast. Vttes arvesse, et Kristus ti ohvriks iseenese, andis Jumal Talle
pste. Sel viisil suri Jeesus nii nagu iseenese pste nimel, nii ka selle eest,
et teha vimalikuks meie psemine. Evangeeliumis rgitakse sellest palju
kordi.
- lempreester "peab niisamuti nagu rahva eest, ka iseenese eest ohvrit
tooma pattude prast ... nnda Kristuski" titis selles suhtes
Mooseseaegse lempreestri rolli (Heebrealastele 5:3,5). Sna "peab"
kreeka keeles thendab osaliselt finantsvlga - meie Issanda suhtes,
thendas see osta iseenda pste, kuid samuti ka meie pste. Kristus
pidi tegema seda oma inimloomuse tttu (Heebrealastele 5:3). See ei
thenda, et Tal olid mingid isiklikud patud, mille vljaostmise eest tuli

JEESUSE LOOMUS 213

maksta. Sealjuures ei tuleks seda momenti liiga teravalt esile tuua. Meid
oli lunastatud Tema ohvriverega. Sedasama tegi Ta ka enda jaoks.
- Kristusel "ei ole mitte iga pev vaja nnda nagu lempreestril, esiti
tuua ohvreid enese pattude eest ja siis rahva pattude eest; sest seda on
Ta igaks juhuks teinud" (Heebrealastele 7:27). Ei ole kahtlust, et Paulus
kriipsutab alla sarnasust kahestunud phakute ohvritoomise liigi vahel
ja Kristuse ohvri vahel. Ta teeb seda jlle Heebrealastele 9:7 (vrdle
vrsse 12,25). Erinevus seisnes selles, et Kristus tegi seda he korra,
aga lempreester tegi seda igal aastal. Kui erinevus oleks seisnenud
selles, et Kristus ti end ohvriks ksnes rahva jaoks, siis oleks seda ka
rhutatud. Kuid nagu eldud, Kristuse ohver oli toodud Tema enese
"pattude" eest, mis olid eraldi rahva pattudest - Tema "patud" ei olnud
meie patud. Teades, et Jeesusel oli laitmatu, patuta iseloom, kujutab
sna "patud" endast veel ht moodust siin inimnatuuri patuse olemuse
kirjeldamiseks. Mdistiku kohaselt, rgitakse (patuse natuuri)
phjusest kui tagajrjest. Tuleks veel kord alla kriipsutada, et meie
Issand oli laitmatu ja Teda ei saa sdistada patus.
- Jumal "on surnuist les toonud igavese lepingu vere lbi lammaste
suure karjase, meie Issanda Jeesuse Kristuse" (Heebrealastele 13:20),
see thendab, meie Issand oli karjane; Ta tappis samuti lambaid ja
sellega ti end surma, ja Tema vere lbi lendas Jumal Teda; tuleb
vlja, et Kristus oli nii nagu ohver nii ka phak.
- Prohvet Sakarja raamatus (9:9) on eldud: "Vaata, sinu kuningas
(Jeesus) tuleb sulle, iglane ja aitaja". Inglise Piibli tlkes viidatakse
teistele vimalikele tlke variantidele: sna "aitaja" asemel - snade
"enda aitaja" kasutamine, aga Piibli Autori versiooni vljaandes "pste omaja". Need erinevad loetelud annavad alust oletada, et
pstes end, ti meie Issand meile pste. Ohvritoomise kaudu ristil,
ostis Jeesus vlja oma olemuse, sel moel, et Ta vis saavutada meie
pste. On kohatu melda Tema surmast, allteksti tagamaadest
vljaspool, eesmrgist - meie pstmisest.
- Tuleb arvata, et kik viited loomade verevalamisele, loomade
ohverdamise kaudu, mis toimetati Seaduse jrgi, on mingil moel
henduses Kristuse ohvriga. Altar, Kristuse smbol, puhastati kord
aastas verega (2Moosese 30:10), nidates sellega, kuidas Kristus
phitses Ise End iseenese verega. Ja tegelikult pidi kogu phamu , mis
kujutas endast Kristust, olema puhastatud verega (Heebrealastele 9:23).
Phamu fsiline mbel ei teinud mingit pattu, kuid ka seda pidi
puhastatama oma lheduse prast patuga. Sama oli ka meie Issandaga.
Nii nagu lempreester ise pidi oma teenistuse alguses puhastama end

214

JEESUSE LOOMUS

verega (lepiserdamise nol) nii pidi ka Kristus oma teenistuse alguses

Taevas, tooma end meie eest ohvriks (3Moosese 8:23).
See, et Jeesus ostis End vlja, ei thenda veel, et Tema (isiklikult) oli
patune. Isikliku patuohvri toomine ei thenda alati, et ohverdaja oli patune.

9.4 JEESUS - MEIE ESINDAJANA

Nagu me lalpool mainisime, ei saanud loomade ohverdamine kujutada
patuseid inimesi, kes oma patud maha peseb. Aga Jeesus esindas meid, olles
igas suhtes "vendade sarnane" (Heebrealastele 2:17). "Ta maitses surma
igahe eest" (Heebrealastele 2:9). Kui meie teeme pattu, niteks, kui me
vihastume, vib Jumal andestada meile "Kristuses" (Efeslastele 4:32). See
toimub selleprast, et Jumal vib meid vrrelda Kristusega, inimesega, nagu
meie, kes oli allutatud kiusatusele, teha pattu, niteks vihastuda, kuid kes
letas igasuguse ahvatluse. Selleprast vib Jumal andestada meile meie
patu - raevu, kuna me oleme Kristuses, Tema iglase kaitse all. Kristus,
meie esindaja kujul, on vahendiks, mille abil vib Jumal nidata meile Oma
ndsust, pidades kinni seejuures Oma isiklikust igluse printsiibist.
Kui Jeesus oleks Jumal, aga mitte ainult inimene, ei oleks Ta meie esindaja.
See on veel ks nide, mis nitab, kuidas ks ebaige idee viib teise ebaige
ideeni. Nii ttasid usupetajad vlja palju keerulusi teooriaid, Kristuse
surma selgitamiseks. Kristluse ususalgajate populaarne teooria seisneb
jrgmises: inimese patud tegid inimese vlglaseks Jumala ees ja ta ise ei
suutnud neid tasuda. Kristus tasus siis iga uskliku vla oma verega, mis
valati ristil. Paljud Evangeliumi prohvetid vljendavad seda nii: "Meid kiki
oli justkui pandud seina rde rivvi, enne seda, kui kurat meid mahalaskmise
lbi hukkab. Siis sekkus Jeesus. Kurat lasi Tema maha meie asemel, ja meie
oleme nd vabad".
Sellised oskuslikult vljattatud teooriad ei oma mittemingisugust piiblilist
tuge. Silmanhtav vasturkivus, kui Kristus oleks surnud meie asemel, siis
meie ei surekski. Kuid kuna meil on inimlik loomus, peame me siiski
surema; psemine patust ja surmast, lppkokkuvttes, avaneb kohtupeval,
kui meile kuulutatakse vlja surematus. Me ei saanud seda Kristuse surma
ajal. Kristuse surm hvitas ennem kuradi (Heebrealastele 2:14), kui kurat
tappis Tema.
Kui Kristus oleks maksnud vla Oma surmaga, siis viksime meie oodata
meie pstet justkui igusega. Kuid psemine - on and, mis antakse meile
Jumala halastuses ja andestuses ja see kaotab igasuguse mtte, kui me
hakkame vaatlema Kristuse ohvrit kui vla maksmist. Tuleb vlja nii, et

JEESUSE LOOMUS 215

vihane Jumal rahunes, kui ngi Jeesuse fsilist verd. Kuid meie
kahetsemise ajal, neb Jumal Oma Poega, kes esineb meie esindajana; ja
meie omakorda pame kiges ennem jljendada Teda, mitte lihtsalt
hineda Kristuse verega kui talismaniga. Paljud "kristlikud" hmnid ja
laulud sisaldavad eneses uskumatul hulgal vale seisukohti, antud
valdkonnas. Kige vram doktriin sbib inimeste mllu kiiremini muusika
abil, kui ratsionaalse piiblipinguga. Me peame alati olema valvel, sellise
ajupesu vastu.
Kahjuks, lihtsad snad: "Kristus on surnud meie eest" (Roomlaste 5:8) on
jhkralt moonutatud arusaamaga ja justkui thendaksid, et Kristus on surnud
meie asemel. On rida sidemeid vrsside vahel Roomlastele 5. peatkis ja
1Korintlastele 15. peatkis (niteks vrss 12 = 1Korintlastele 15:21; vrss
17 = 1Korintlastele 15:22). Snad, "Kristus suri meie eest " (Roomlastele
5:8), vrdsustuvad fraasiga "Kristus suri meie pattude eest" (1Korintlastele
15:3). Eessna, "eest", ei thenda tingimata "asemel". Eessna, "eest", ei
thenda "asemel" vrssides Heebrealastele 10:12 ja Galaatlastele 1:4.

9.5 JEESUS JA MOOSESE SEADUS

Kuna Jeesus oli laitmatuks ohvriks patu eest ja ideaalseks lempreestriks,
kes vis tepoolest vita meile andestuse, siis, peale Kristuse surma, vana
seadus loomade ohvriks toomisest lpetas oma eksistentsi (Heebrealastele
10:5-14). Selleprast, et "preestriameti muutumisega (leviitidest Kristuseni),
snnib paratamatult ka ksupetuse muutus" (Heebrealastele 7:12).
Kristusest sai phak; "ei ole lihaliku ksusna ksku mda (see thendab,
phakuks vis olla ainult Leevi jrglane) saanud preestriks, vaid hbumatu
elu vge mda", mille Ta sai oma laitmatu ohvri tulemusel (Heebrealastele
7:16). Selleprast "endise ksusna thisus snnib (see thendab, Moosese
Seadus) ju selle tttu, et see oli juetu ja kasutu - ei ole ju ksk midagi
viinud tiuslikkusele - ent asemele seatakse parem lootus (Kristuse kaudu)"
(Heebrealastele 7:18,19).
Sellest on selge, et Kristuse ohvri tulemusena, kaotas Moosese Seadus oma
ju (Heebrealastele 2:14-17). On tiesti selge, et oma surmaga ristil, vttis
Kristus Seaduse "keskkonnalt", nii et meie vime vastu hakata igasugusele
survele, et kinni pidada kskik missugusest tema osast, niteks, phad ja
laupevad. Kogu Seadus oli sihitud Kristuse tuleku ettekuulutusele. Peale
Tema surma, oli Saduse spetsiifiline thendus ra raisatud ja selleprast ei
ole vajadust sellest edaspidi kinni pidada.

216

JEESUSE LOOMUS

Esimese sajandi varane kristlik kirik m.a.j. oli ortodoksete juutide poolt
pideva surve all, mis nudsid Seaduse osadest kinnipidamist. Uues
Testamendis sisaldub korduv hoiatus vajadusest nendele katsetele
vastuttamisest. Kige selle valgusel on limalt thtis mrkida, et praegust
on mitmeid sekte, mis kuulutavad osalist Seadusest kinnipidamist. Me
nitasime lalpool, et igasugune katse saada pste lbi Seadusele
kuuletumise, peab olema suunatud terve (kogu) Seaduse jrgimisele, muidu
mistetakse meid automaatselt sdi sellele mitteallumises (Galaatlastele
3:10).
Inimnatuuris on ks iseloomulik eripra - pda pste ideele oma tegude
kaudu; meie tahaksime melda, et me teeme midagi enda pstmise suunas.
Sellel phjusel on kindlaks kohustuseks kirikukmnise maksmine, risti
kandmine, kindlate palvete avalik lugemine, teatud poosis palvetamine kik see on suurema osa religioonide atribuutika, sealjuures ka kristliku.
Pste ksnes usust Kristusesse etendab eneses peaaegu unikaalset doktriini
kristlusest, milles on algne usk telisse Piiblisse.
Uues Testamendis tuuakse tihti ra piiblilised hoiatused, mis ei luba jrgida
kskik missugust Moosese Seaduse osa, pste saamiseks. Vastavuses
nende Seadustega rgivad mned kuulutajad vajadusest kristlased mber
ligata. Kigi teliste usklike nimel, mistis apostel Jakoobus hemtteliselt
selle idee hukka, eldes, "ilma et meie neid oleksime kskinud" (Apostlite
teod 15:24). Apostel Peetrus tles nende kohta, kes petab Seadusest
kinnipidamise vajadust, et nad pavad "panna jngrite kaela ikke, mida
meie esiisad ega meie ei ole suutnud kanda. Ent me usume Issanda Jeesuse
Kristuse armu lbi (kui Seaduse kummardamise vastuseis) saada ndsaks"
(Apostlite teod 15:10,11). Apostel Paulus kriipsutas korduvalt alla
sedasama. Ta tles innustunult nii: "Inimene ei saa igeks ksu tegudest,
vaid ksnes Jeesuse Kristuse usu kaudu ... ksu kaudu ei saa kski igeks ...
kigest sellest, millest te ei vinud igeks saada Moosese ksupetuse
kaudu, mistetakse igaks igeks Tema (Kristuse) sees" (Galaatlastele 2:16;
3:11; Apostlite teod 13:39).
Paljude kristlaste taganemise kindlaks tunnuseks on see fakt, et nende
praktiliste tegude rida on rajatud Moosese Seaduse seisukohtadele,
vaatamata selle ksimuse selgele sisule, nagu sellest on lalpool juttu, et
kristlased ei pea Seadust jrgima, sest see oli Kristuses lpule viidud. Praegu
vaatleme me veel ksikasjalikumalt mningaid aspekte, mis nitavad, kuidas
Moosese Seadus on praktilise tegevuse aluseks kaasaegsetel "kristlastel":
PHAKUD

JEESUSE LOOMUS 217

Katolik ja Anglikaani kirik kasutavad avalikult inimese phaduse ssteemi.
Rooma katoliiklased loevad paavsti vrdseks juudi lempreestrile. Kuid on
"ks vahemees Jumala ja inimeste vahel, inimene Jeesus Kristus"
(1Timoteusele 2:5). Selleprast pole vimalik, et paavst vi preestrid oleksid
meie vahemeesteks, kuna Vana Testamendi jrgi olid sellisteks
vahemeesteks "preestrid". Kristus on praegu meie lempreester Taevas, kes
edastab Jumalale meie palved. Puuduvad absoluutselt piiblilised tunnistused,
et autoriteet, mis oli saavutatud selliste esimese sajandi phendunud
vanemate poolt, nagu niteks, Peetrus, lks le jrgnevatele plvkondadele
ja sealhulgas paavstile. Kui isegi oleks selline vimalus, siis ei ole tendeid,
et paavst isiklikult vi preestrid, oleksid nendeks, kellele oleks langenud
esimese sajandi vanemate vaimulik r.
Kuna vaimu anded olid ra vetud, siis on kigil usklikel vrdne ps
Vaimu-Sna juurde Piiblis (vaata like 2.2 ja 2.4). Selleprast oleme me
kik vennad ja kellelgi meist ei ole vaimselt lendatud krgemat seisust kui
teistel. Tegelikult, kik telised usklikud - on meie lepingu liikmed oma
ristimise jul Kristusesse, selles mttes, et need on "valitud sugu, et te
kuulutaksite Tema aulisi tegusid, kes teid on kutsunud pimedusest oma
imelise valguse juure" (1Peetruse 2:9). Selleprast saavad nad kuningateks
ja Kuningriigi preestriteks, kui see taastatakse maa peal, Kristuse tulekul
(Ilmutuse 5:10).
Katoliiklastel on komme, nimetada oma preestreid "isaks". See on ilmses
vastuolus Kristuse selgete snadega: "Ja rge te kutsuge kedagi maa peal
isaks, sest ks on teie Isa, kes on taevas" (Matteuse 23:9). Tegelikult hoiatas
Jeesus suvalisele inimesele omamoodi vaimse austuse avaldamise eest, mida
kaasaegsed preestrid nuavad: "Aga teie rge laske endid hda rabiks
(petajaks), sest ks on teie petaja - Kristus, aga teie kik olete vennad"
(Matteuse 23:8).
Kaunistatud r, mida kannavad Peapiiskopid ja teised phakoja teenrid,
omab oma algupra erilisel riitusel, mida kandsid mooseseaegsed preestrid
ja lempreestrid. See riietus kuulutas siis ette Kristuse laitmatut iseloomu,
kuid kuna Moosese Seadus kaotas oma kehtivuse, siis ka riietus on ammu
oma eesmrgi titnud. Tegelikult, sda valutab, kui mtled, et riietus, mis
kuulutas Kristuse suurust, on kasutusel praegust inimeste listuseks, kes
need selga paneb. Mned neist ei usu Kristuse lestusmisse vi isegi
Jumala olemasolusse.
KMNIS
See oli samuti Moosese Seaduse osa (4Moosese 18:21), mille titmiseks
pidid juudid maksma kmnendiku osa oma varanduse suurusest Leviitide

218

JEESUSE LOOMUS

phitsetud soole. Me teame, et nd ei ole inimeste phitsemist, selleprast

ei ole ka kohustust maksta kmnist mingisugustele kiriku vanematele. Ja
jlle ks vale idee (antud juhul preestrite suhtes), viib teiseni (see on
kmniseni). Jumal Ise ei vaja meie ohvreid, teades, et kik kuulub Talle
(Laulud 50:8-13). Me anname Jumalale selle, mis Tema meile andis
(1Ajaraamat 29:14). Meil ei ole vimalik saada pstet materiaalsete
annetuste tulemusel, finants vormis. Tnutheks suure ande eest, mille andis
meile Jumal, peame me Talle tooma mitte ainult kmnenda osa oma rahast,
vaid terve meie elu. Paulus nitas meile eeskuju selleks, viies praktiliselt
tide selle, millest ta kuulutas: "andke oma ihud elavaks phaks ja Jumala
meelepraseks ohvriks, teie mistlikuks jumalateenistuseks" (Roomlastele
12:1).
LIHA
Juudi seadus eraldas mned liha liigid kui ebapuhtad (roojased). See toimib
ka praegu mningate usulahkude praktikas, eriti sealiha suhtes. Selle
tulemusel, et Kristus annuleeris Seaduse ristil: "ei mista keegi teid hukka
toidu prast, vi joogi prast" (Koloslastele 2:14-16). Niisiis, Kristuse
tulekuga krvaldati Moosese Seadused liha suhtes. See oli Tema, kellest
kuulutati kui "puhtast" toidust.
Jeesus tegi selgeks, et mitte mingisugune toit ei saa vaimselt rvetada
inimest. Seda vib teha see, mis lhtub tema sdamest (Markuse 7:15-23).
Markus ti ra Jeesuse snad, kes tles, et kik toit on puhas. Peetrus ja
Paulus kuulsid samuti sellesarnaseid snu (Apostlite teod 10:14,15). Paulus
kirjutas: "Ma tean ja olen kindel Issandas Jeesuses, et iseeneses ei ole
midagi ebapuhast" (Roomlastele 14:14). Varem ta mrkis, et keeldumine
mingist toidust - see on vaimse nrkuse mrk (Roomlastele 14:2). Meie
suhtumine lihasse on selline: see "ei too meid Jumalale lhemale"
(1Korintlastele 8:8). Kige silmakirjalikumaks kujuneb hoiatus kristlastele
usutaganejatele, "mis keelab ... kasutada toiduks seda, mis Jumal li"
(1Timoteusele 4:3). Kuid Paulus tles nii: "Kik, mis Jumal on loonud, on
hea ja miski ei ole hljatav" (1Timoteusele 4:4).

9.6 LAUPEV
ks kige levinum jrjepidevus, praeguse "kristliku" praktika ja Moosese
Seaduse vahel, ilmneb laupevast kinnipidamise idees. Mned grupid
nuavad, et me jrgiksime juudi laupeva, tpselt nii, nagu see oli mratud

JEESUSE LOOMUS 219

Seaduses. Paljud teised arvavad, et kristlased peavad omama kindlat
ndalapeva jumalateenistuseks ja tihti eraldavad nad selleks eesmrgiks
phapeva. Esimene, mis tuleks selgeks teha on jrgmine: laupev oli ndala
viimane pev, mil Jumal puhkas, peale kuut loomispeva (2Moosese
20:10,11). Phapev oli ndala esimene pev ja ei oleks korrektne pidada
seda peva, kui laupeva. Laupev oli osaliselt thiseks Minu (Jumala) vahel
ja nende (iisraellaste) vahel, et teaksite, et Mina olen Issand "kes neid
phitseb" (Hesekiel 20:12). Sellisena ei ole see mitte kunagi olnud mratud
kohustuslikuks mittejuutidele.
Me teame, et Kristuse surma lbi ristil, lpetas Moosese Seadus oma
olemasolu, nii et praegu ei ole vajadust pidada silmas laupeva vi
tepoolest kskik missugust pidupeva, niteks, Kristuse snnipeva
(Koloslastele 2:14-17). Paulus, prdudes varaste kristlaste poole, kes
hakkasid uuesti silmas pidama osa Moosese Seadusest, sealhulgas laupva,
tles jrgmist: " Ent nd, kus te olete Jumala ra tunnud, vi igemini
Jumal on teid ra tunnud, kuidas te prdute jlle nrkade ja viletsate
algjudude poole, mida te jlle tahate uuesti orjata? Te arvestate pevi (see
on laupeva) ja kuid ja aegu ja aastaid (see on juudi pidupevi). Ma kardan
teie prast, et ma teie kallal ehk asjata olen vaeva ninud" (Galaatlastele 4:911). See on tsine meeldetuletus, neile, kes pab pidada kinni laupevast,
kui psemise vahendist. On selge, et sellest pevast kinnipidamine ei oma
midagi hist psemisega: "Mni arvab ht peva paremaks teisest (see on
vaimses thenduses), - aga teine peab kik pevad hesuguseks. Igaks olgu
enese mttes kindel omas veendumuses. Kes paneb thele peva, paneb seda
thele Issandale: ja kes ei pane thele peva, ei pane seda thele Issandale"
(Roomlastele 14:5,6).
Selle tagajrjel, saab arusaadavaks, miks me ei kohta kirjeldusi sellest,
kuidas usklikud thistasid laupeva. Tegelikult, on snad, mis rgivad, et
nad kohtusid "ndala esimesel peval", see on phapeval: "kui me esimesel
ndalapeval olime kokku tulnud leiba murdma ... " (Apostlite teod 20:7).
See oli laialt levinud komme ja Paulus soovitas usklikel Korintias lbi viia
kogunemisi phapeval, "ndala esimesel peval" (1Korintlastele 16:2), see
on, oma tavalisel kogunemise peval. Kiki usklikke kirjeldatakse kui
phasid (preestreid) (1Peetruse 2:9), kes ei pidanud kinni laupevast
(Matteuse 12:5).
Kui meil on tarvis jrgida laupeva, siis peame me seda ka vastaval kujul
tegema. Varem me nitasime, et Moosese Seadust on hukatuslik kasutada
osaliselt, kuna see viib meid sdimistmisele (Galaatlastele 3:10).
Psemine saavutatakse ennem Kristuse Seaduse lbi, kui Moosese Seaduse
lbi. Iisraellastel ei lubatud teha mitte mingisugust td laupeval: "Kes siis

220

JEESUSE LOOMUS

iganes td teeb, seda karistatagu surmaga". Neile kirjutati ka: "rge

sdake tuld hingamispeval, kus te iganes elate" ja selleprast oli neil
keelatud toidu valmistamine sel peval (2Moosese 35:2,3; 16:23). Inimene,
kes korjas puid laupeval, arvatavasti tule tegemiseks, sai selle eest surma
karistuse (2Moosese 15:32-36).
Need kofessioonid, kes kuulutavad laupeva jrgimist, oleksid pidanud seda
arvestades, karistama oma liikmeid surmaga, selle rikkumise prast. Sel
peval ei tohi valmistada toitu vi kasutada tuld, kskik millisel eesmrgil;
niteks, juhtida autot, kasutada soojendusssteemi jne. Ortodokssed juudid
nitavad seda liiki eeskuju: nad jvad ruumi kogu pevaks, vlja arvatud
religioossete rituste lbiviimine, ja ei osale isiklikult toidu valmistamises,
transportvahendite juhtimises jne. Suur osa neist , kristlased", kes pavad
jrgida laupeva, jvad selles suhtes kaugele maha.
Tihti kinnitatakse, et laupevast kinnipidamine oli ks kmnest ksust, mis
anti Moosesele ja kuigi lejnud Moosese Seaduse osa lpetas olemasolu,
jb kohustus, pidada kinni kigist kmnest ksust. Seitsmenda Peva
Adventistid teevad vahet kmne ksu "moraalse seaduse" ja nii-nimetatud
"teenistus seaduse" vahel, mis thistati Kristuse poolt. Kuid sellisest
erinevusest ei rgita Evangeeliumis. Me juba tlesime, et Vana Testament
kuulub Moosese Seaduse juurde, mis muudeti ristil Uue Testamendiga. Vib
nidata, et kmme ksku, sealhulgas ka laupeva seadus, olid Kristuse poolt
ra muudetud:
- Jumal "tegi teile (iisraellastele) teatavaks oma seaduse, mida Ta kskis
teid (iisraellasi) tita - need kmme ksku; ja Ta kirjutas need kahele
kivilauale" (5Moosese 4:13). Tuleks jlle ra mrkida, et see seadus,
mis on rajatud kmnele ksule, oli slmitud Jumala ja Iisraeli vahel, aga
mitte praeguste mitte-juutide vahel.
- Mooses tusis Hoorebi mele, et saada kivitahvlid, millele Jumal
kirjutas kmme ksku. Mooses ka rkis hiljem sellest: "Issand, meie
Jumal, andis meile Hoorebil seaduse" (5Moosese 5:2), see on, nende
kmne ksu lbi.
- Ja kirjutas (Jumal) laudade peale seaduse snad, need kmme
ksusna" (2Moosese 34:28). Seesama ksk sisaldab ksikasju
niinimetatud "seaduse snad" (2Moosese 34:27). Kui me hakkame
rkima seaduse titmise vajalikkusest kmnes ksus, siis me peaksime
samuti rkima kigi seaduste titmisest, mis on ra toodud kogu
Seaduses, aga seda kaheldamatult ei ole vimalik tita.
- Heebrealastele 9:4 rgitakse "ksulaudadest". Kmme ksku olid
kirjutatud kivilaudadele, mida sisaldab "Vana Testament".

JEESUSE LOOMUS 221

- Kristus thistas ristil "meie kohta kiva vlakirja" (Koloslastele 2:14).
See kib Jumala kega kirjutatud kmne ksu kohta kivilaudadel. Ka
Paulus rkis Seadusest, mis suri, aga tema thed vanadeks
(lagunenuks), pidas nhtavasti silmas kmmet ksku, mis olid kirjutatud
kivilaudadele.
- ht kmnest ksust nimetatakse "seaduseks" Roomlastele 7:8 : "aga
patt, saades tuget ksust, ratas minus kiksugu himusid; sest ilma
ksuta on patt surnud:. Eelolevad vrsid Roomlastele 7:1-7 nitavad, et
Seadus muudeti ra Kristuse surmaga: "Seadus" seeprast, sisaldas
endas kmmet ksku.
Kik see teeb selgeks, et Vana Testament ja "Seadus", sisaldasid endas
kmmet ksku. Kik nad annuleeriti (thistati) Uue Seadusega. Kuid heksa
kmnest ksust taastati Uues Testamendis. Nende numbrid 3,5,6,7,8 ja 9
vib leida ksnes 1Timoteusele; aga numbrid 1,2 ja 10 - 1Korintlastele 5.
Kuid neljas ksk, laupeva suhtes, ei kordu Uues Testamendis mitte
kusagil, kui kohustuslik meile. Allpool antakse vrsside loetelu Uues
Testamendis, mis kinnitavad heksa ksu taastamist:
1 - Efeslastele 4:6; Johannese 5:21; Matteuse 4:10.
2 - 1Korintlastele 10:14; Roomlastele 1:25.
3 - Jakoobuse 5:12; Matteuse 5:34,35.
5 - Efeslastele 6:1,2; Koloslastele 3:20.
6 - 1Johannese 3:15; Matteuse 5:21.
7 - Heebrealastele 13:4; Matteuse 5:27,28.
8 - Roomlastele 2:21; Efeslastele 4:28.
9 - Koloslastele 3:9; Efeslastele 4:25; 2Timoteusele 3:3.
10 - Efeslastele 5:3; Koloslastele 3:5.

KRVALEPIGE 28: RISTISURM

Kristluses on laialt levinud usk, et Jeesus suri ristil. Kuid kreeka sna
"stauros", thendab inglise Piiblites faktiliselt posti vi vaia. Tegelikult
ristilmise smbol, omab keelelist pritolu. Enne kike suri Kristus ktega,
mis olid tstetud pea kohale, aga mitte risti kuju jrgi laialiasetatud
ktega.Tstetud ked, see on Jumala totuste kinnituse smbol (Hesekieli
20:5,6; 36:7; 47:14), samuti kui puhtsdamlik palve (Nutulaulud 2:19;
1Timoteusele 2:8; 2Ajaraamat 6:12,13; Laulud 28:2), mille Jeesus lausus
ristil (Efeslastele 5:7). Varem Ta rkis, et nagu vaskuss oli tstetud tulbal,

222

JEESUSE LOOMUS

kui iisraellased olid krbes, nii ka teda tstetakse avalikult, kui ta surema
hakkab; sel moel, Ta assotseerib "risti" tulbaga (vaiaga) (Johannese 3:14).
Rooma Katolik Kirik omistas suurt mstilist thendust ristile. Kuid sel ei ole
mingit piiblilist alust. Toimus see seetttu, et ristisurmast sai talisman,
Jumala meiega olemise fsiline smbol. Inimesed hakkasid mtlema, et
kandes risti vi tehes regulaarselt ristimrke, on Jumal nendega. Kuid need
on ainult smbolid; tegelik risti jud on meie hinemises Kristuse surmaga,
ennem usu ja ristimisega, kui ristimrgi fsilise reprodutseerimisega
(taastamisega). Kergem on muidugi teha viimast, kui esimest.

KRVALEPIGE 29: KAS JEESUS TEGELIKULT

IKKA SNDIS 25 DETSEMBRIL ?
Teine suur viga kristlaste seas, on Jeesuse snni kuupeva kindlaks
mramises. Karjased magasid pldudel, oma karja juures, kui Kristus
sndis (Luuka 2:8). Nad ei oleks seda talvel teinud. Kristus elas 33,5 aastat
ja suri Paasaphade phitsemise ajal. Jrelikult, pidi Ta olema sndinud
kuus kuud teisele poole Paasaphasid, see on, kusagil septembris vi
oktoobris.
25. detsember oli algselt paganlikuks pidupevaks kristluseeelses Euroopas.
Phade Apostlite tegudes rgitakse sellest, kui tugevalt jlitati telisi
kristlasi, nende usu prast. Apostlid hoiatasid korduvalt, et selle tulemusena
mned kristlased hakkavad paganlusse uskuma, selleks, et teha oma usk
vljakannatatavaks, talutavaks neid mbritsevatele paganatele (niteks
Apostlite teod 20:30; 1Johannese 2:18; 2Tessalooniklastele 2:3; 2Peetrusele
2:1-3). Kuupeva 25. detsember vastuvtmine kristliku phana, kujutab
endast selle esimest nidet. Julukuused, kaunistused jne. - kike seda
kasutati paganlikeks rituaalideks, mida peeti 25. detsembril.
Kigest sellest jreldub, et telised kristlased ei peaks phitsema 25.
detsembrit, Kristuse snnipeva. Praktikas hakkavad telised usklikud
kasutama suuremat osa rahvapidustustest, nagu niteks julud, suhtlemiseks
ksteisega, seal, kus see on vimalik.

JEESUSE LOOMUS 223

PEATKK 9: KSIMUSED.
1. Miks nuti Jeesuse surma rohkem, kui kskik missuguse teise inimese
surma, meie pstmiseks?
2. Miks olid loomade ohvriks toomised, mis toimetati Moosese Seaduse
jrgi, mittekllaldased patu eemaldamiseks?
3. Kas Jeesus oli meie esindajaks vi meie asemikuks, kui Ta suri?
4. Missugused jrgnevatest kinnitustest on iged:
a) Kristus suri selle asemel, et meie sureksime.
b) Kristus esindas meid, selleprast vib Jumal Tema nimel andestada
meile.
c) Kristus oli meie sarnane, kuid Ta esindas meid.
d) Kristuse surm thendas, et Jumal ei hakka enam kedagi sdistama
patu prast.
5. Kas Kristusel oli mingit kasu omaenese surmast?
6. Kui Kristus suri ristil,
a) Kas Ta muutis ra mingisugused eeskirjad Moosese Seadusest, kuid
mitte kmmet ksku?
b) Kas Ta muutis kogu Moosese Seaduse, sealhulgas ka kmme ksku?
c) Kas Ta muutis Moosese Seaduse, vlja arvatud juudi phad?
d) Ta ei avaldanud mitte mingisugust mju Moosese seaduse staatusele?
7. Kas me peame praegu jrgima laupeva pidamist?
8. Selgitage oma seitsmenda ksimuse vastuse phjust.

KMNES PEATKK
JEESUSESSE
RISTIMINE

222 JEESUSESSE RISTIMINE

10.1 RISTIMISE ELULUSELT THTIS

VAJADUS
Meie eelnevates peatkkides mainisime me mitmeid kordi ristimise eluliselt
thtsat vajadust, kui viimast astet Evangeeliumile kuuletumises. Lkituses
Heebrealastele 6:2 rgitakse ristimisest, kui hest enamthtsast ppimise
dogmast. Meie jtsime selle ksimuse vaatlemise sellise hilise hetkeni,
ksnes seeprast, et teline ristimine vib toimuda ksnes peale seda, kui
inimene tunnetab telist tde, mis sisaldub Evangeeliumis. Me tiendasime
praegu meie teadmisi ja kui te tahate olla teliselt hendatud suure
lootusega, mida annab Piibel, lbi Jeesus Kristuse, siis saab ristimine
absoluutseks vajaduseks.
"Psemine tuleb juutidelt" (Johannese 4:22), selles mttes, et psemise
totus oli antud ksnes Aabramile ja tema seemnele. Meie vime teha nii, et
see totus kiks ka meie kohta ja saada Aabrami seemne prandiks, ristimise
teel Kristusesse (Galaatlastele 3:22-29).
Jeesus kskis selleprast selgelt oma jrgijatel: "Minge kike maailma ja
kuulutage evangeeliumi (mis on Aabramile totatud - Galaatlastele 3:8)
kigele loodule. Kes usub ja keda ristitakse, see saab ndsaks" (Markuse
16:16). Mttemlgutus liidu le ja "ja" siin kasutamine, selgitab meile, et
ksnes ainult hest usust Evangeeliumisse, ei saa meid psta; ristimine ei
kujuta endast mitte ainult kohustuslikku lisandit kristlikus elus, see on
eluliselt thtis tingimus psemiseks. See ei thenda ksnes seda, et ainult
ristimise toiming pstab meid. Ristimisele peab jrgnema Issanda Snale
kuuletumine, kogu elu vltel. Jeesus rhutas seda snadega: "Testi, testi
ma tlen sulle, kui keegi ei snni veest ja Vaimust, ei vi ta Jumala riiki
pseda!" (Johannese 3:5).
See sndimine "veest" kib ka inimese kohta, kes tuleb vlja ristimisveest,
prast mida ta peab olema uuesti sndinud vaimust. See on jtkuv protsess:
"uuesti snnitatud ... Jumala snast" (1Peetruse 1:23). Sel kujul, jrgides
pidevalt Issanda sna, snnime me uuesti vaimust (vaata artiklit 2.2).
Meie "oleme ristitud Kristusesse" (Galaatlastele 3:27), Tema nimesse
(Apostlite teod 19:5; 8:16; Matteuse 28:19). Prake thelepanu sellele, et
meie vtame vastu ristimise Kristusesse, aga mitte kristadelflastesse vi
kskik millisesse inimeste organisatsiooni.
Ilma ristimiseta ei ole me "Kristuses" ja "jrelikult, ei ole kaitstud Tema
pstva teoga (Apostlite teod 4:12). Peetrus, tuues esile selle fakti, vrdles
laeva Noa ajast Kristusega, mis nitab, et nii nagu laev pstis Noa ja tema
pere kohtu eest, mis langeb patuste peale, nii ka ristimine Kristusesse,

JEESUSESSE RISTIMINE 223

pstab usklikud igavesest surmast (1Peetruse 3:21). Noad, kes lks laeva,
vrreldakse meie minekuga Kristusesse, ristimise lbi. Kik need, kes ei
olnud laevas, hukkusid veeuputuse lbi; laeva lheduses viibimine vi
sprus Noaga, ei muutnud ldse asja. Ainus tee psemiseks oli ja on Kristuses viibimine (laevas). On selge, et teine tulemine, mida on vrreldud
leujutusega (Luuka 17:26,27), on lhedal (vaata Lisa 3). Jrelikult,
sisenemine Kristusesse (laeva) ristimise vahendusel, kujutab endast tungivat
vajadust. Tegelikult ei jtku inim-snu, et edasi anda seda edasilkkamatuse
tunnet. Piibliline vrdlus sisenemisest laeva, Noa aegades, on palju
thendusrikkam.
Esimesed kristlased kuuletusid Kristuse npunidetele ja lksid maailma,
kuulutama Evangeeliumi ja ristima. Jutustus sellest tuuakse ra Apostlite
tegude raamatus. Ristimise elulise thtsuse tenduse vib leida selles, et
raamatus kriipsutatakse alla see, millise kiirusega lasid inimesed end ristida
prast Evangeeliumi vastuvtmist enda poolt (niteks: Apostlite teod 8:12;
36:39; 9:18; 10:47; 16:15). Selle allakriipsutamine saab selgeks, kui tulla
jreldusele, et ilma ristimiseta, on meie Evangeeliumi ppimine kasutu;
ristimine kujutab endast esimest sammu psemise teel. Mningatel juhtudel
osutavad vaimulikud raamatud erilist thtsust sellele, et vaatamata raskustele
ja puhtalt inimlikele phjustele, viivitatakse ristimisega; ristimise toiming
toimus ja on eriti thtis, et Jumala abiga, rakendasid inimesed kik
jupingutused nende letamiseks.
Vimas maavrisemine, mis purustas vangla Filippias, ti jrsu murrangu
vangla jrelvalvaja ellu. Kinnipeetutele oli antud vimalus pgeneda, mis
oleks maksnud tema elu. Just nimelt siis, sai tema usk Evangeeliumisse
teks, kuna "sel tunnil ... ta ristiti sedamaid" (Apostlite teod 16:33). Kui
kellelgi oligi arvestatav phjus ristimisega viivitamiseks, siis oli see temal.
Kige suurem maavrin Kreekas viimase 3000 aasta vltel, maniakaalsete
arestantide hord oli valmis vlja murdma kinnipidamiskohast ja
surmanuhtluse hvardus, oma tkohustuste hooletusse jtmise eest, rippus
tema pea kohal, sel samal ajal kujutas ta selgelt ette, missugune kige
thtsam tegu oli tarvis teha igaveseks eluks ja igaveseks saatuseks. Lkates
krvale mbritseva maailma pakilised probleemid (see on maavrisemine),
oma igapevase teenistuse raskused ja letades tugeva nrvivapustuse, viis
ta lpule oma ristimise. Paljud khklevad ristimise kandidaadid, vivad
vaimustuda selle inimese teguviisist. Selle sarnane usu toime, tendab, et ta
oli hiilgavalt kursis Evangeeliumiga ja vib teha jrelduse, et selline teline
usk tuleb ainult Jumala Sna kuulmisest (Roomlastele 10:17; vrdle
Apostlite teod 17:11).

224

JEESUSESSE RISTIMINE

Phade Apostlite tegudes (8:26-40) kuulutatakse etiooplasest teenistujast,

kes ppis piiblipetust oma sidu ajal tllas mda thermaad. Seal kohtas
ta Filippust, kes selgitas talle ksikasjalikult Evangeeliumi sisu, sealhulgas
ka ristimist. Kainelt mtiskledes, ei oleks vimalik ette kujutada
ristimistoimingu nuete titmist, veeta krbes. Kuid Jumal ei anna
juhendeid, mida pole vimalik tita. "Ent kui nad edasi lksid, judsid nad
vee juure", see on, oaasi, kus vis lbi viia ristimise toimingu (Apostlite teod
8:36). See episood nitab oletuse alusetust, et ristimine tieliku vee alla
kastmise lbi oli ette nhtud ksnes paikkondades, kus oli palju vett, kerge
kttesaadavuse tttu. Jumal kindlustab alati Tema kskude titmise
vimaluse.
Dramaatiline ngemus, mis Kristus saatis apostel Paulusele, hakkas tema
sdametunnistust nii piinama, et ta kiirustades "sedamaid ... tusis ning
laskis ennast ristida" (Apostlite teod 9:18). Vimalik, et tal oli kiusatus
lkata oma ristimine edasi, teades oma krgest hiskondlikust seisusest ja
oma karjrist juudalaste hulgas. Kuid apostel Paulus, see juudi maailma
phak, vtab vastu ige ja kiire otsuse ristimise kohta ja tleb avalikult lahti
oma eelmisest elust. Hiljem meenutas ta oma otsust nii: "Aga mis mulle oli
kasuks, olen ma arvanud kahjuks Kristuse prast. Jah testi, mina arvan kik
(see on kik, mis ta ngi "kasuks" enda jaoks) kahjuks oma Issanda Jeesuse
Kristuse livimsa tunnetuse vastu ... Ma unustan ra, mis on taga, ja sirutan
sinnapoole, mis on ees, ma prin seatud eesmrgi poole, taevase kutsumise
viduhinna poole Kristuses Jeesuses" (Filiplastele 3:7,8,13,14).
See on sportlase keel, kes rebib edasi finisilindi poole. Selline vaimse ja
fsilise ju koondamine, peab iseloomustama meie elu peale ristimist.
Tuleks teada, et ristimine - see on sihikindel liikumine Jumala Kuningriigi
suunas; see ei ole kiriku ja usu vahetuse smbol ja ka mitte inertne astumine
kergemeelsusega andunud lodevasse, uduselt vljendunud, kristlike
printsiipidega ellu. Ristimine hendab meid meie teadvuses Jeesuse
ristisurmaga ja lestusmisega (Roomlastele 6:3-5), sndmustaga, mis on
tis dnaamilisust igas suhtes.
Olles vsinud, kuid vaimselt vidutsev, elatanud inimene, meenutas Paulus:
"Ei olnud ma kuulmatu taevase ngemuse vastu" (Apostlite teod 26:19).
See, mis oli tsi Paulusele, on samuti tsi kigile, kes vtavad vastu
ristimise kombetalituse vastaval moel: ristimine - see on otsus, mida
inimene iialgi ei saa kahetsema. Kogu meie elu vltel hakkame me tundma,
et tegime ige valiku. Meil ei tule just palju otsuseid vastu vtta, millest me
vime alati rkida kindlustundega. Tuleb endalt tsiselt ksida: "Miks ei
peaks mina vastu vtma ristimist?"

JEESUSESSE RISTIMINE 225

10.2 RISTIMISE TOIMING

Eksisteerib laialt levinud arvamus, et see peab toimuma eeldatavasti vikeste
lastega, piserdades neile vett phe (see on ristimistoiming). See on teravas
vasturkivuses piibliliste nuetega ristimisest.
Kreeka sna "baptizo", mis tlgitakse snana "ristima", ei thenda veega
piserdamist; see thendab tielikku puhtaks pesemist ja vedelikku kastmist.
Seda sna kasutatakse klassikalises kreeka keeles uppunud laevade kohta.
Seda kasutatakse samuti riidematerjali kohta, mida vrvitakse hest vrvist
teise, vrvi sisse kastmise teel. On selge, et riide vrvi muutmiseks, on see
tarvis tielikult matta, mitte piserdamise teel vrvida. Tepoolest, vette
matmine kujutab endast iget viisi, millest rgitakse sellistes vrssides:
- "Aga ka Johannes oli ristimas Ainonis Salimi lhedal, sest seal oli
palju vett ja sinna tuli inimesi ja nad ristiti" (Johannese 3:23).
See nitab, et ristimise jaoks nuti palju vett; kui seda oleks tehtud
piserdamise teel, siis oleks hest mbrist veest jtkunud sadadele inimestele.
Inimesed tulid sellele kohale Jordani je kaldal, ristimiseks, aga mitte
Johannes ei kinud nende juures veepudeliga.
- Jeesus oli samuti ristitud Johannese poolt, Jordani jes: "Kui nd
Jeesus oli ristitud, tuli Ta sedamaid veest vlja" (Matteuse 3:13-16).
On selge, et Tema ristimine viidi lbi tieliku vee alla matmise teel - Tema
"tuli veest vlja" peale seda. ks Jeesuse ristimise phjus - eeskuju
paikapanemise vajalikkus; nidata, kuidas tuleb lbi viia ristimise toiming,
selleks, et mitte keegi ei saaks korduvalt kinnitada, et mitte toimetada seda
(ristimist) tieliku vee alla matmise teel.
- Samuti ka Filippus ja Etioopia riigiteenistuja "lksid mlemad vette ...
ja ta (Filippus) ristis teda . Aga kui nad veest vlja tulid ..." (Apostlite
teod 8:38-39). rge unustage, et teenistuja palus ristimist, kui nad oaasi
ngid: "Enne vett. Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?" (Apostlite
teod 8:36).
On tiesti mistetav, et inimene ei hakkaks ette vtma teekonda lbi krbe,
mitte kaasa vttes kasvi pudelitit vett. Kui ristimine oleks toimunud
piserdamise teel, siis oleks vinud see toimuda ilma oaasita.
- Ristimist nimetatakse "pattude mahapesemiseks" (Apostlite teod
22:16). Faktiline vee alla matmine on vrreldav "puhtaks pesemisega"
(Ilmutus 1:5; Tiitusele 3:5; 2Peetruse 2:22; Hebrealastele 10:22 jne.).
Sna "puhtaks pesemine", on rohkem kohane ristimise toimingu

226

JEESUSESSE RISTIMINE

meenutamiseks, vee alla matmise teel, kui selle lbiviimine piserdamise

abil.
Vanas Testamendis on mitmeid viiteid sellele, et lubatav lhenemine
Jumalale, tuli lbi tieliku puhtakspesemise, kskik millisel viisil.
Phakud pidid pesema end leni vannis, mida nimetati "pesemisnuks",
enne kui nad lksid Jumalateenistust lbi viima (3Moosese 8:6; 2Moosese
40:32). Iisraellased pidid pesema selleks, et puhastada end porist (5Moosese
23:11), mis oli tpiline ettekujutus patust.
Inimene, nimega Naaman, oli mittejuudist pidalitbine; ta otsis tervendamist
Iisraeli Jumalalt. Sellisena kujutas ta endast patust inimest, kandes elava
surma mrki tielikust patust. Tema tervenemine toimus tieliku vee alla
mattumisega Jordani jes. Alguses pidas Naaman seda lihtsat kombetalitust
enese jaoks raskeks toiminguks, arvates, et Jumal nuab temalt mingisugust
ootamatut sammu vi hstituntud je vette tielikku mattumist, niteks,
Abana jkke. Selliselt vime me vaevalt uskuda, et selline lihtne tegevus on
vimeline lpptulemusena andma meile pstet. Palju etem on melda, et
ennem vivad meid psta meie teod ja meie suhted laialt levinud ja hsti
tuntud kirikuga (vrdle Abana jega), kui see lihtne tegu, seoses telise
Iisraeli lootusega. Prast Naamani tielikku vee alla mattumist "tema ihu
paranes pisikese poisi ihu sarnaseks ja ta sai puhtaks" (2Kuningate 5:14).
Praegust, peale esimest tutvumist Evangeeliumi philise koostisega, ei
peaks enam olema alust kahtluseks, et ristimine koosneb inimese tielikust
vee alla matmisest. See Piibli ristimise mratlus kib vrdselt iga inimese
kohta, vaatamata tema hiskondlikule seisusele. Kuna ristimine toimub
tieliku vee alla mattumise teel, peale seda kui inimene hakkas uskuma
Evangeeliumisse, siis vib teoreetiliselt oletada, et inimene on vimeline
lbi viima iseenese ristimise. Kuid selle jul, et ristimine viiakse lpule alles
peale seda, kui inimene vettemattumise momendiks omab iget arusaama
Kristuse petusest, soovitatakse tungivalt toimetada ristimistoimingut teisel
usklikul inimesel, kes saab ennekike mrata inimese teadmiste astet, enne
tema vee alla mattumise momenti.
Selleprast on Kristadelflastel vlja kujunenud salajase vestluse traditsioon
iga inimesega, kes on otsustanud vastu vtta ristimise, enne tema faktilist
vee alla mattumist. Umbkaudsete ksimuste loetelu antakse selle raamatu
iga peatki lpus. Need vivad olla sellise vestluse aluseks. Kristadelflased
sidavad tuhandete miilide kaugusele, selleks, et aidata ksnes hel inimesel
lbi viia ristimise toiming. Me tunneme tohutut rmu, kui veel ks inimene
saab telise lootuse igaveseks eluks ja ei mtle ennekike uuestisndinute
arvukusest. Meie jaoks on thtis ennekike kvaliteet, mitte kvantiteet.

JEESUSESSE RISTIMINE 227

10.3 RISTIMISE THENDUS

Ristimise toiming, vee alla mattumine, smboliseerib hauda minekut ja
hinemist Kristuse surmaga, aga samuti thistab "surm" meie eelnevat
patust elu ja thisust. Veest vljatulek hendab meid lestusnud Kristusega
ja annab meile lootust lestusmisele igaveseks eluks tema tagasituleku
puhul, aga rgib samuti meile nd uue elu loomisest, mis vaimselt
vidutseb patu le, Kristuse vidu tagajrjel, mis on saavutatud Tema
surmaga ja lestusmisega.
"Vi te ei tea, et nii mitu, kui meid on ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme
ristitud tema surmasse? Me oleme siis surmasse ristimise kaudu hes
temaga maha maetud, et otsegu Kristus on surnuist les ratatud Isa au lbi,
nnda meiegi kiksime (s.o. elaksime pevast peva) uues elus. Sest kui me
oleme kasvanud hte tema surma sarnasusega, siis saame heks ka tema
lestusmise sarnasusega" (Roomlastele 6:3-5).
Kuna aga psemine on vimalik ainult lbi Kristuse surma ja lestusmise,
siis on isiklikuks psemiseks vajalik hineda selle sndmusega.
Smboolsed, surm ja lestusmine Kristusega, mida meile annab ristimine,
on ainsaks mooduseks Temaga hinemiseks. On vajalik mrkida, et
piserdamine ei anna sellise toimega tulemust. Ristimise kigus on "meie
vana inimene (vana eluviis) hes temaga risti ldud", koos Kristusega ristil
(Roomlatele 6:6). Jumal on "meid hes Kristusega teinud elavaks"
(Efeslastele 2:5) ristimise ajal. Vaatamata sellele, on meil ikkagi peale
ristimist veel inimlik loomus ja selleprast, valitseb lihalik eluviis meie le.
"Ristisurm" meie liha le, saab pidevaks protsessiks, mis alles algab
ristimisega. Selleprast rkiski Jeesus usklikele vajadusest Teda jrgida ja
kanda oma risti iga pev (Luuka 9:23; 14:27). Sel Ajal kui elu, mis tles
enesest lahti telise ristisurmaga, Kristuse nimel, ei ole kerge, hakkavad
seletamatu rahuldus ja rm titma inimeste sdameid, htsuse kaudu,
Kristuse lestusmisega.
Kristus ti rahu "Oma ristiverega" (Koloslastele 1:20) - ja "Jumala rahu, mis
on lem kigest mistusest" (Filiplastele 4:7). Sellega seoses tles Kristus
nii: "Rahu ma jtan teile; oma rahu ma annan teile; mina ei anna teile nnda
nagu maailm annab. Ma annan teile ..." (Johannese 14:27). See rahu ja
teline vaimne rm letab valu ja meie avaliku hinemise raskused
Kristuse ristisurmaga: "otsegu Kristuse kannatamisi tuleb rohkesti meie
peale, nndasamuti tuleb meile rohkesti ka troosti Kristuse kaudu"
(2Korintlastele 1:5).

228

JEESUSESSE RISTIMINE

Meile tuleb samuti vabadus selle tunnetamisega, et meie loomulik "mina"

suri ja selleprast elab Jeesus meiega vga tegusalt le kiki meie pardusi.
Suur apostel Paulus, omades suuri elukogemusi ja katsetades paljutki oma
sndmusterohke elu vltel, rkis nii: "Ma olen hes Kristusega risti ldud.
Nd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees. Ja mida ma nd elan
lihas, seda ma elan usus Jumala Pojasse" (Galaatlastele 2:19,20).
"Sellele vrdluskujule vastavalt pstab teidki nd vesi ristimisena ...
Jeesuse Kristuse lestusmise kaudu" (1Peetruse 3:21), selleprast, et meie
hineme Kristuse lestusmisega igavesse ellu, avab Ta meile juurdepsu
sellesse, Tema tagasitulekul. Ja ainult osavtu lbi selles lestusmises,
saame me lpuks pstetud. Jeesus vljendas seda lihtsalt: "sest mina elan ja
teie saate elama!" (Johannese 14:19). Paulus tles samuti: "meid lepitati
Jumalaga tema Poja surma kaudu, ... meid pstetakse tema elu lbi"
(lestusmisega; Roomlastele 5:10).
Korduvalt kriipsutatakse alla, et assotseerudes Kristuse surmaga, tema
kannatustes ristimises ja meie jrgneva elu jooksul, me kahtlematult jagame
tema osa imelises lestusmises:
- "Kui me hes temaga oleme surnud, siis me ka elame hes temaga,
kui me hes temaga kannatame, siis me ka valitseme hes temaga"
(2Timoteusele 2:11,12).
- "Me kanname alati enestega Issanda Jeesuse surma oma ihus, et ka
Jeesuse elu meie ihus tuleks ilmsiks ... teades, et see, kes les ratas
Issanda Jeesuse, ka meid les ratab hes Jeesusega" (2Korintlastele
4:10,14).
- Apostel Paulus jagab oma "kannatamise osadust (Kristusega),
muutudes (oma karmi elu kogemusega) tema surma sarnaseks; et
pseda lestusmisele" (s.t. lestusmisele igaveseks eluks, nii nagu
sellest rkis Kristus (Filiplastele 3:10,11; vrdle Galaatlastele 6:14).

10.4 RISTIMINE JA PSEMINE

Ristimine seob meid Kristuse surmaga, thendab, et ainult selle toimingu
lbi vime me saada andestuse. Me vime lugeda enda kohta kivateks
jrgmised apostel Pauluse snad: " ... olles hes temaga maha maetud
ristimises, milles teid hes les ratati usu lbi, mis on tegev Jumala ves,
kes tema surnuist les ratas, ka teid, kes olite surnud leastumistes, hes
temaga andes meile andeks kik leastumised" (Koloslastele 2:12,13). Meie
"oleme puhtaks pestud, oleme igeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes"

JEESUSESSE RISTIMINE 229

(1Korintlastele 6:11), - see thendab, et ristimine Jeesuse nimes on
vahendiks, mille abil meie patud puhastatakse. Ligus 10.2 rgiti, et
ristimisega peseme me endalt patud (vaata Apostlite teod 22:16). Usklike
kirjeldused, kellelt pestakse maha patud Kristuse veres, kivad seeprast
nende ristimistoimingu kohta (Ilmutus 1:5; 7:14; Timoteusele 3:5). Nad
rgivad sellest kui taassnni saunast", viidates sealjuures "sndimisele
veest" ristimisel (Johannese 3:5).
lalpooleldu valgusel saab arusaadavaks apostel Peetruse vastus
ksimusele: "Mis me peaksime tegema?", et pstetud saada. "Parandage
meelt ja igaks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude
andekssaamiseks" (Apostlite teod 2:37,38). Ristimine Jeesuse Kristuse
nimesse antakse pattude andeksandmiseks; ilma selleta ei ole pattude
andeksandmist. Selleprast peavad mitteristitud inimesed saama tasu oma
pattude eest - surma (Roomlastele 6:23). Pstet ei ole ilma Jeesuse nimeta
(Apostlite teod 4:12), ja meie vime saada osa sellest nimest ristimise teel
temasse. See fakt thendab, et mittekristlikud religioonid mitte mingil juhul
ei vii pstele. Mitte kski teline Piiblisse uskuja ei tunnista, et nad on
vimelised judma psteni teist teed pidi; ja kui katolism ja veel laiem
oikumeeniline liikumine kinnitavad seda, siis on see nende kurb peegeldus
nende suhtumisest Phasse Kirja.
Kristuse lestusmine igavesele elule oli tema isikliku elu vidu
phitsemise mrk patu le. Viies lbi ristimist, seome me end selle vidu
phitsemisega ja selleprast rgitakse meist, kui Kristusega koos
lestusnutest ja patt ei ole enam vimeline meie le valitsema, nii nagu tal
ei olnud vimu Tema le. Selleprast vabaneme me ristimise kaudu patust;
"patt ei tohi teie le valitseda" peale ristimist (Roomlastele 6:8,14). Kuid ka
peale ristimist me ikka veel patustame (1Jonannese 1:8,9). Patt vib meid
jlle kigutada, kui me prdume ra Kristusest. Selleprast jagame me
praegust Kristuse surma ja kannatusi, kuigi ristimine kehastab meie
hinemist Kristuse lestusmisega, mida nagu meie loodame, jagame
temaga tema tagasitulekul.
Alles perspektiivis oleme me vabad patust. "Kes usub ja keda ristitakse, see
saab ndsaks" (Markuse 16:16) Kristuse teisel tulemisel. Lplik psemine
ei tule kohe, kuid see viiakse lpule kohtus, kui me ei saa pstet ristimisel
ja me ei pea surema. "Kes jb psima otsani, see pstetakse" (Matteuse
10:22).
Isegi peale ristimist pidi apostel Paulus (ja kik kristlased) pdma
pstmise poole (Filippusele 3:10-13; 1Korintlastele 9:27). Ta rkis
lootusest igavesele elule (Tiitusele 1:2; 3:7; 1Tessalooniklastele5:8;
Roomlastele 8:24) ja meie "prandist pstele" (Heebrealastele 1:14).

230

JEESUSESSE RISTIMINE

Kohtus lhevad ndsad igavesse ellu (Matteuse 25:46). Pauluse suureprane

innustav loogika helendub tema lkituses roomlastele (Roomlastele 13:11) ta rgib, et peale ristimist saame me teada, et iga pev meie elust ja meie
kannatustest toob meid lhemale Kristuse teisele tulemisele ja meie vime
rmustada, "sest nd on meie pste lhemal kui siis, kui me usklikuks
saime" (Roomlastele 13:11). Jrelikult ei oma me praegu pstet. See on
tinglik; me saame pste siis, kui me peame kindlalt kinni telisest usust
(Heebrealastele 3:12-14), kui me peame meeles thtsamaid Evangeeliumi
tdesid (1Timoteusele 4:16; 1Korintlastele 15:1,2) ja kui me toimime
vastavalt meie Suurele Lootusele (2Peetruse 1:10).
Kreeka tegusna "pstma" kasutatakse mnikrd kestvas ajavormis (on
silmas peetud inglise grammatikat), mrkides sellega pikaajalist protsessi,
mis toimub meie sees, meie pidevas Evangeeliumi tdedest kinnipidamises.
Nii rgitaksegi usklikest, kui "pstetavatest", pidades silmas nende suhet
Evangeeliumisse (1Korintlastele 1:18; teisi niteid sellest kestvast
ajavormist vib kohata Apostlite teod 2:47 ja 2Korintlastele 2:15). Seesama
kreeka sna "pstma" on kasutusel ainult mineviku ajavormis, mis kib
suure pstmise kohta, mille Kristus tegi vimalikuks ristil ja millega meie
assotseerume ristimise teel (2Timoteusele 1:9; Tiitusele 3:5).
Kike seda kinnitavad nited Jumala tegudest pliste iisraellastega, mis
moodustasid Tema suhtumise aluse teiste iisraellastega, see on, usklikega.
Iisraellased lahkusid Egiptusest. mis kujutas endast liha ja valereligiooni
maailma, maailma, millega meie oleme seotud kuni ristimise
vastuvtmiseni. Nad lksid lbi Punase mere ja seejrel lbi Siinai krbe,
totatud maale, kus lid Jumala Kuningriigi. Nende minek lbi Punase mere
kujutab meie ristimist (1Korintlastele 10:1,2), meie igapevaste elu
raskustega ja Jumala Riigi, Kaananiga, Juuda lkituses (vrss 5) rgitakse
sellest, et paljud nende hulgast hukkusid peale seda leminekut: "et Issand,
kui ta rahva oli pstnud Egiptusest, teisel korral hukkas ra need, kes ei
uskunud". Sel viisil olid iisraellased "pstetud" Egiptusest, samuti nagu
kik ristitud on "pstetud" patust. Kui hele neist iisraellastest oleks
esitatud ksimus: "Kas te olete pstetud?", oleks ta vastanud "Jah", kuid
see ei thendanud veel, et nad kik olid lplikult pstetud.
Nii nagu iisraellased oma sdametes prdusid uuesti Egiptusesse (Apostlite
teod 7:39), ellu, liha ja valereligiiooni rahuldamiseks, nii ka ristimise
toiminguga patust "pstetud" vivad samuti eemalduda "nnistusest",
milles nad osalevad. Meie vimest sellesarnase kordamiseks, rgitakse
1Korintlastele 10:1-12; Heebrealastele 4:1,2 ja Roomlastele 11:17-21. Phas
Kirjas tuuakse palju niteid nendest inimestest, kes olid kord "pstetud"
patust ristimise lbi, kuid hiljem langesid pattu ja see thendab nende

JEESUSESSE RISTIMINE 231

sdimistmist Jeesuse prdumisel (niteks, Heebrealastele 3:12-14; 6:4-6;
10:20-29). Kadedate "evangeelsete" teenistujate tpiline kinnitus "kord
pstetud - igavesti pstetud", nitab nende telist ngu, sovinistliku
lihahimu rahuldamise pooldamist.
Nii nagu kigil teistel juhtudel on tarvis piiri tunnetamist, arusaamiseks,
millise astmeni oleme me "pstetud" ristimise toiminguga. Ristimist ei
tohiks vaadelda iseenesest kui garantiid meie pstmiseks - palju kindlam
oleks seda saada ristimiseta, kui see oleks vimalik. Oma tulekuga
"Kristusesse, pstame me end perspektiivis; meil on reaalne lootus olla
Jumala Riigis, kui me peame kinni Kristuses olemisest, nii nagu
ristimisveest vljumise momendil. Peale ristimist vime me igal ajal
vljendada meie tagasihoidlikku kindlust selles, et meid vetakse vastu
Kuningriiki Kristuse tagasitulekul. Kuid me ei saa olla selles lplikult
kindlad, kuna me vime patustada jrgmisel peval; me ei tea meie isiklikku
vaimset tulevikku selles elus.
Samal ajal kui ristimine kujutab endast eluliselt thtsat vajadust, suure
psemise saavutamiseks, mida omab Jeesus Kristus, peame me olema
ettevaatlikud selles kujultuse lootuses, et saame pste ksnes he ristimise
"teo" kaudu. Varem me juba rkisime vajadusest, elada pidevas henduses
Kristuse ristisurmaga: "kui keegi ei snni veest ja vaimust, ei vi ta Jumala
riiki pseda" (Johannese 3:5). Nende snade vrdlus apostel Pauluse
snadega (1Peetruse 1:23) nitab, et Vaimu snd, mis toimub peale ristimist,
peab kima meie pideva taassnni kohta Vaimust/Snast. Pste on
phjendatud mitte ainult ristimisega - ta on muuhulgas usu (Roomlastele
1:5) ja lootuse (Roomlastele 8:24) nnistuse tulemus (Efeslastele 2:8).
Vahel on kuulda vastuviteid, et psemine saavutatakse ksnes usuga ,
jrelikult sellist "tegu" nagu ristimine ei peeta kohustuslikuks. Kuid apostel
Jakoobus (2:17-24) on selgelt elnud, et selline kinnitus mrab ebaige
erinevuse usu vahel ja tegude vahel; teline usk, niteks Evangeeliumis,
kinnitab oma igsust tegudega, see on ristimisega. "Inimene mistetakse
igeks tegudest ja mitte ksipinis usust" (Jakoobuse 2:24). Mitmel korral
ksisid usklikud, mis nad peavad "tegema", et olla pstetud? Vastuses
sisaldus alati sna "ristimine" (Apostlite teod 2:37; 9:6; 10:6; 16:30).
Selleprast, "teha" ristimist - thendab ilmutada meie usku pstesse. T
meie pste kohta saab lpptulemusena teoks Jumalast ja Kristusest, kuid
meie peame tegema "igeid meeleparanduse tegusid" (Apostlite teod 26:20;
vrdle Markuse 16:15,16).
Me tlesime juba, et snad pattude mahapesemisest, kuuluvad meie
andestuse juurde Issanda Jumala poolt- ristimisega Kristusesse. Mitmes
kohas rgitakse, et meie patud pestakse maha meie usuga ja kahetsusega

232

JEESUSESSE RISTIMINE

(Apostlite teod 22:16; Ilmutus 7:19; Jeremija 4:14; Jesaja 1:16), teistes
kohtades on nha Jumal, kes peseb meie patud (Hesekiel 1:16; Laulud
51:2,7; 1Korintlastele 6:11). See annab veenvalt tunnistust sellest, et kui me
tidame ettenhtud osa oma usust ristimise toiminguga, siis Jumal peseb
maha meie patud. Sellisel kujul, "tegevus", vi ristimise "tegu", kujutab
endast thtsat astet ndsuse vastuvtmises ("teenimatu armuand"), mis on
meile saadetud Tema Snas.

KRVALEPIGE 30: KORDUV RISTIMINE

Mned inimesed ilmutavad suurt ettevaatlikkust ristimise vastvtmises,
arvates, et nad on juba kunagi ristitud; vi lapsena veega piserdatud; vi
teise koguduse konfessioonis ristitud tieliku vee alla kastmise teel. Kuid,
kuni ristimistoimingu lpuleviimiseni, on vajalik kahetseda ja inimene peab
omama puhtsdamlikku usku telisse Evangeeliumi (Apostlite teod 2:38;
Markuse 16:15,16). Ristimine viiaksegi lbi ainult siis, kui usklik seab kik
selle korda, oma mattumise hetkeks vee alla. Laps ei ole vimeline
kahetsema vi Evangeeliumi mistma; igal juhul veega piserdamine ei
kujuta endast ristimist. Ujuja, kes sukeldub ujumisbasseini vib sukelduda
vette, kuid see ei ole ristimine, kuna ta ei seo seda oma teadvuses telise
Evangeeliumiga. Sama kib ka nende inimeste kohta, kes sukelduvad vette
usuga ebaigetesse religioossetesse dogmadesse; nad sukelduvad vee alla,
kuid neid ei ristita.
On ainult "ks usk", see thendab, ks usupetus, mis sisaldab
Evangeeliumi tde ja jrelikult on ainult "ks ristimine" - ristimine, mis
toimub kui inimesel on "ks usk". "ks ihu ja ks vaim, nagu te ka olete
kutsutud heks lootuseks oma kutsumise poolest; ks Issand, ks usk, ks
ristimine" (Efeslastele 4:4-6).
Ei ole kahte lootust nagu arvavad need, kes rgivad, et ei ole thtsust, kas
me saame tasu taevas vi maa peal. On ainult ks Jumal - seeprast, Jeesus
ei ole Jumal. Sellest jreldub, et kui meid ristiti, ei olnud meil ettekujutust
sellistest phitdedest nagu Jumala Kuningriik, Jumala ja Jeesuse loomus
jne., jrelikult, meie esimene "ristimine" ei olnud teline.
Ristija Johannes vajutas vee alla inimesi, ta kutsus neid kahetsusele ja jagas
neile petusi Jeesusest (Markuse 1:4; Luuka 1:77). Kuid seda ei olnud
piisavalt. Apostlite tegudes (19:1-5) rgitakse inimestest, keda Johannes
ristis ja seejrel ristiti neid uuesti, kuna kuni oma teise ristimiseni ei
mistnud nad tielikult mningaid seisukohti. Nende sarnaselt kahetsesime

JEESUSESSE RISTIMINE 233

meie oma esimese vette mattumise ajal siiralt ja panime alguse uuele elule.
See vib ka nii olla, kuid see ei vlista vajadust saada "ht (telist)
ristimist", mis vib toimuda ainult peale "he usu" kikide seisukohtade
vastuvtmist.

KRVALEPIGE 31: VAJALIK TEADMISTE

TASE RISTIMISE VASTUVTMISEKS
Paljud lugejad kohtavad vastuvaidlemist "evangeelsete kirikute" poolt, kes
kinnitavad, et petus ei ole tingimata vajalik psteks ja lihtne suusnaline
pihtimus: "Mina usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg" on piisav psteks.
Esimesel pilgul nib see te sarnane,selle tulemusel, kuidas kirjeldatakse
inimeste prdumist telisse usku ja nib meeldivana "armastuse" ja
"kannatlikkuse" mistmiseks, meie aja vaimu koostamiseks. Allpool tuuakse
ra ksikasjalikum anals lalpool eldule.
MIKS NII RUTTU ?
Kahtlematult tekib Apostlite tegude pgusal lbilugemisel mulje sellest, et
ristimise toimingule eelnesid lhiajalised pihtimused Evangeeliumi
philistest alustest ja toimingu lpuleviimiseks oli kllalt ksnes usust
Kristusesse kui Jumala Poega. Kuid ilmselt lihtne snade lausumine: "Ma
usun Kristusesse", on mttetu teel psemisele ja enamus "evangeliste"
tleb, et inimese jaoks, kes lausub need snad, on vajalikum phjalikum
teadmine Phast Kirjast, et mtestada lahti nende snade thendus. Seda
kinnitust ei ole raske kindlaks mrata. Raske on mitte nustuda nende
kohtadega, milles rgitakse, et usu pihtimus Kristusesse kui Jumala Poega,
sisaldab kike vajalikku psemiseks. Kuid on kllaldane ksnes tervest
mistusest, et mista, et he lhikese lause lausumine, sltumata tunde ja
usu vljendusest ei pane inimest pste teele. Allpool toodavad read vivad
olla kasulikud nende kiirete usku prdumiste selgituseks:
- Apostlite tegude snastus, samuti nagu ka suurem Kirja osa on vajaduse
jrgi vga kokku pigistatud. Avaneb huvitav vimalus, lugeda kuuldavalt
mningaid knedest, mis on ra toodud Apostlite tegudes ja ra mrkida
aeg, mis neile kulub. Muidugi reaalsetes tingimustes vtavad nad mrksa
rohkem aega, kaasa arvatud paljutki, millest siin ei meenutata. Mned
nited: Pauluse kne Jeruusalemas vtab 4 minutit lugemisaega (Apostlite
teod 22), seesama on Feeliksi ees - 1 minut, Agrippase ees - 4 minutit.

234

JEESUSESSE RISTIMINE

Peetruse prdumine maavalitseja poole, vtab ainult 4 minutit, kne

Korneeliuse ees - 3 minutit; Kristuse kne peale 5000 inimese stmist
(Johannese 6) - 6 minutit, mejutlus - 18 minutit. Peetruse jutlus (Apostlite
teod 3:12-26) vtab aega 2 minutit lugemist kuuldavalt, kuid tegelikkuses
oli selleks vaja kllalt pikka aega - tema jutluseks rahva ees, enne kui nende
juurde astusid koja valvelemad ja saduserid (Apostlite teod 4:1). Selliselt,
see fakt, et aega enne ristimist ei olegi meenutatud, kuid ei ole ka tendatud,
et neil ei olnud kohta. Aga argument, mis on rajatud vaikimisele, on antud
juhul vga kahtlane.
- "Imelise anni ... mista vaimu (mtet)" omamine andis varajastele
kuulutajatele vimaluse, lugeda tpselt nende mtteid, kellele nad oma
kuulutused adresseerisid, tehes sel moel mittevajalikuks tieliku teoloogilise
intervjuu, mida me nii vajame.
- Juutide massiline ristimine, Jeruusalemas, kristluse algperioodis, oli
eriliseks ilminguks. Ei ole tendeid, et selline kogus ristimise toiminguid,
mis teostati sellisel kujul, oleks leidnud aset hiljem, esimeses sajandis. Kui
leminek hest usust teise toimuks samas tempos, siis kogu Jeruusalema
elanikkond saaks kristlaseks mne aasta jooksul. Vib arvata, et need
inimesed, olles juudid, omasid hid teadmisi Vanast Testamendist ja Issanda
teedest. Pauluse ja Peetruse lkituse sgav sisu nitab, et nende lugejad
omasid vimet kiiresti haarata mitmeid viiteid Vanast Testamendist ja nib
imelik, et Paulus, rkides Melhisedekist ja meenutades sna piima, kurdab
vimetusest veel ksikasjalikumalt rkida temast kuulajate vaimse
ebakpsuse tttu (Heebrealastele 5:11,12). See rgib nende teadmiste
tasemest, usu tunnistuse muutmise ajal ja Paulus peab neile sks nende
vaimset informeerimatust. Nhtavasti olid need kirjad kirjutatud ennekike
Jeruusalema kogudusele, kellest suurem osa oli ristitud veel varasematel
pevadel, kellest on kirjutatud Apostlite tegude alguses.
- Me loodame nidata, et kristluse ja usutunnistuse kuulutamine, nii nagu
sellest rgitakse Apostlite tegudes, oli vrdvrne kllaltki ksikasjalike
petuse aluste tundmisele.
- 1Korintlastele 1:17-st selgub, et Paulus (nii nagu ka teised apostlid)
tegutses koos grupi aktiivsete kuulutajate toetuskonnaga ja ristijatega,
kellele oli usaldatud ristimistoimingu lbiviimine, nii et ta veetis vrdlemisi
lhikest aega kohtades, kus ta kuulutas.
JEESUSE NIMI
Issanda nimest ja tema teedest on palju rgitud. Snad, mis kivad
personaalselt Jumala ja Tema tiitlite kohta, vljendavad tema iseloomu ja

JEESUSESSE RISTIMINE 235

kavatsusi. Jeesuse Kristuse nimi ei too Teda esile kui isiksust, vaid on
samuti veel ksikasjalikuma thendusega tema petusest.
"Filippus ... kuulutas neile Kristust" (Apostlite teod 8:5); need snad on nii
nagu ta oleks elnud: "Uskuge Kristusesse, aga "Kristus" tehakse kindlaks
Apostlite tegudes (8:12): "Aga kui nad Filippust uskusid, kes neile kuulutas
evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi
kui naisi". Liidu "ja" olemasolu (snades, Jumala Kuningriigist ja Jeesuse
Kristuse nimest) rgib mitmusest, siin ei sisaldu lhiteade Kristusest; ja
samal ajal "kuulutada Jeesuse Kristuse nimest" sisaldab samuti eneses videt
ristimisest. Johannese (6:40) rgib meile Jumala tahtest "igahel, kes Poega
neb ja temasse usub, on igavene elu". Hiljem rgib Jeesus: "Kui keegi
tahab teha Tema (Jumala) tahtmist, kas see petus on Jumalast" (Johannese
7:17). Samuti, "tunda petust" all - meldakse, "nha" Poega. Kristuse
snad: "Sina oled pidanud mu sna ega ole salanud mu nime!" (Ilmutus
3:8), nitavad samuti, et Kristuse sna psib paralleelselt Tema nimega.
Kristus tsiteerib innuga (Jesaja 42:4): "Saared ootavad Tema (Kristuse)
petust", aga rida, "paganad panevad oma lootuse tema nime peale"
(Matteuse 12:21), vrdsustab jlle Tema nime Evangeeliumiga Temast.
Johannese teine ja kolmas lkitus sisaldavad viiteid rndavatele
kuulutajatele: "Sa teed hsti, kui sa neid saadad edasi teekonnal, vrikalt
Jumala ees" (3Johannese 6,7)). Meldakse nhtavasti Markuse missiooni
(16:15,16) - minna maailma ja kuulutada Evangeeliumi. Sellisel kujul
vrdsustuvad Kristuse nimi ja Tema Evangeelium. Jrelikult, uskuda
piiblikohaselt Kristusesse, thendab, olla ristitud: "Sest te olete kik usu
kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses. Sest nii paljud kui teid on
Kristusesse ristitud, olete Kristusega riietatud" (Galaatlastele 3:26,27).
Pauluse snadest jreldub, et nende usk Kristusesse, loomulikult, sisaldab
selle usu avaldamist ristimisse. Sel viisil, usk Kristusesse on arusaamise
protsess, millele jrgneb ennem kuuletumine, kui kiire snaline
tunnistamine: "Ma usun Kristusesse". Seda kinnitatakse Johannese snadega
(6:35): "Kes tuleb minu juure, see ei ne nlga, ja kes minusse usub, sellele
ei tule iialgi janu", mis vrdsustab usu Kristusesse, Tema juurde tulekuga,
nidates sellega, et usk - see on protsess.
Jrelikult, Kristuse kuulutamine sisaldab endas rea alustugesid. Luuka (9:1)
kirjeldab kuidas Kristus kuulutas Jumala Kuningriigi Evangeeliumist
(vrdle Matteuse 4:23), aga Markus (6:34) teatab sellest, kuidas tema petas
neid "palju", kuid ei rgita lhikesest teatest Kristusest, mida oleks vinud
teha minutiga. Sel viisil me loeme selliseid fraase nagu: "nad olid
kuulutanud selles linnas evangeeliumi ja saanud mned jngreiks ... "
(Apostlite teod 14:21), kus on kasutatud vrdthenduslikke snu

236

JEESUSESSE RISTIMINE

"kuulutamine" ja "petamine". Selline snade kasutamine ei oleks vajalik,

kui Evangeelium koosneks mnest lihtsast testusest. Pauluse usu
kuulutamine viis selleni, et inimesed arutasid Kirja iga pev, phjalikult
(snoptiliste Vana Testamendi koopiatega), et veenduda, kas Paulus oli neid
igesti petanud (Apostlite teod 17:11). Evangeelium, mida Paulus kasutas
oma kuulutustes, phines seeprast Vanal Testamendil. Ja inimesed uskusid
teda, nad uurisid Piiblit peale seda, kui olid kuulanud Paulust. "Siis uskusid
nd paljud neist" (Apostlite teod 17:12). Kui meil on tegemist inimestega,
kes ei tunne kllalt hsti Piiblit ja ei uuri seda regulaarselt, peale jutluse
kuulamist ja arutamist, siis ei ole imekspandav, et kulub palju rohkem aega
selle ppimisele, kui see oli esimesel sajandil. Snad: "Igaks, kes usub, et
Jeesus on Kristus, on Jumalast sndinud" (1Johannese 5:1) vastab tpselt
vrssidele: "Tema on meid oma tahtel snnitanud te snaga" (Jakoobuse
1:18). "Uuesti snnitatud ... Jumala elava ning psiva sna lbi ... Ja see on
see sna, mis teile rmusnumina on kuulutatud" (1 Peetruse 1:23,25). See
nitab, et uskuda Kristusesse, Jumala Poega - thendab kinnitada, et
Evangeelium kujutab endast Jumala Sna.
KUNINGRIIGI KUNINGAS
Nime "Kristus" vib mningates kohtades vlja lugeda kui Kristuse
Kuningriigi snonmi. Sellega seoses omandab snahend "usk
Kristusesse" erilise mtte. Issand tles variseridele, et neil pole tarvis kia
messiase otsinguil, kuna ta juba seisab nende seas. Ta vljendab seda selliste
snadega: "Jumala Kuningriik on teie sees" (Luuka 17:21), tuues vlja sna
"Kuningriik" kui "Kuningriigi kuningas". Johannes, kuulutades Jumala
Kuningriigi lhedusest, kuulutab Kristusest. Kivi, mis purustas kuju
Nebukadnetsari unenos, kujutab enesest Jumala Kuningriiki (Taanieli
2:44). See kivi on - kuningriik, mis "lb tkkideks ja purustab kik need
(teised) kuningriigid". Siin antud kivi - on kuningriik ja kui ta lb vastu
kuju, siis ta ka purustab tema. Samuti rgitakse Hesekieli petussnades
seedrist, millelt rebitakse rn kasu ja istutatakse me otsa, et kasvaks
suursugune seeder. "Selle alla asuvad kik linnud" (Hesekiel 17:22,23). See
kib nhtavasti Kristuse kohta, kellest rgib Jesaja (53:2): "nagu vsuke,
otsegu juur pudsest maast". Samal ajal on sinepiival silmanhtav seos
Kristuse kuulutusega, kus Jumala Kuningriiki vrreldakse vikese ivaga,
mis kasvab suureks puuks ja mille varjus elavad igasugused linnud. See
seos, sna "Kuningriik" vahel ja "Jeesuse" enda isiku vahel, nitab, et ta
rkis iseendast kui elavast Kuningriigist. Selle valgusel on "usk
Kristusesse" ja usk tulevasse Jumala Kuningriigi Evangeeliumisse - ks ja
seesama.

JEESUSESSE RISTIMINE 237

MIS ON EVANGEELIUM ?
Praegust asume me veel ksikasjalikuma ksimuse arutelu juurde, mis oli
esimese sajandi usklike seas, suure thtsusega. Uue Testamendi ajal oli
olemas petuse viis, mida vib vaevalt vtta analoogselt kaasaegsega. On
tarvis silmas pidada teist thtsat faktorit - vendade olemasolu, kellel on
prohvetlik and - ettekuulutused, otsesed ilmutused Jumalalt, on vimelised
innustama. On alust arvata, et mningad sellised innustatud tlemised,
lisandusid aeg-ajalt petamise ssteemi vaadetele.
PETAMISE AVALDUMINE
Paulus vis rkida Rooma koguduse liikmetele rmisel juhul selliselt:
"olete sdamest saanud snakuulelikuks sellele petuse vljendusele, mille
juure teid on juhatatud" (Roomlastele 6:17) kuni ristimiseni. Kreeka sna
"vljendus", mida tlgitakse ka nagu "nide" ja "kujund", kuulub
laialtlevinud petuse ssteemi juurde. Pauluse poolt siin kasutatav sna,
"vljendus", osutab teatud hulga teadmiste vajalikkuse thtsusele, enne
ristimist, aga mitte ainult mnest lhikesese kinnitusest arusaamisele, mis on
tehtud enne ristimise vastuvtmist. Mnedel koguduse teenistujatel "on
jumalakartuse ngu, aga kes salgavad tema vge" (2Timoteusele 3:5),
oletades arvatavasti oma doktriini aluste teadmisi usust, kuid samal ajal ei
tunnista Te reaalset judu oma igapevasas elus. Paulus vis galaatlastele
meelde tuletada: "kellede silmade ette Jeesus Kristus oli joonistatud risti
lduna" (Galaatlastele 3:1). Kreeka sna "joonistatud", thendab otseselt
"kirja snadega vljendatud", nii nagu ka esmased npunited olid
galaatlastele antud, mingisuguses kirjalikus vormis.
Paulus vis elda doktriini puhul lestusmisest: "Ma olen teile ... teada
annud, mida ma olen saanud, et Kristus suri ..." (1Korintlastele 15:3),
nidates, missugusel kujul ta sai jumalakuulutuse ja teatades seda kui
doktriini, mis tuleks vtta aluseks. Peetrus ei rkinud siin mitte
kahemtteliselt: "Neil oleks parem, et iguse tee oleks jnud neile
tundmatuks, kui seda tundes ra prduda ksust, mis neile on antud. Kuid
... ka pestud emis lheb porisse pherdama" (2Peetruse 2:21,22). Siin on
seotud sna "tee" ja "pha ksk", mis olid neile antud pattude
mahapesemisega ristimisel, nagu oleks tee ja ksk olnud neile varem tuntud.
Me nitasime, et ei olnud ksku, mis oleks vastu vetud enne ristimist,
selleprast sna "ksusna", mida kasutati ainsuses, vib tlgendada kui
tpselt mratletud petuse aluseid, mida inimene oleks pidanud teadma
enne ristimist. On mitmeid kohti, milles rgitakse petuse saamisest,
doktriinist ja Evangeeliumist: Galaatlastele 1:9,12; Filiplastele 4:9;

238

JEESUSESSE RISTIMINE

Koloslastele 2:6; 1Tessalooniklastele 1:6; 2:13; 4:1. See vastab sellele, et

"Evangeelium" koosneb teatud tdedest, mille said algul apostlid, aga
seejrel juba need, kellele seda kuulutati.
USK
Juuda rgib samuti kord phade poolt reedetud "usust" (Juuda 3). Sna
"usk" kasutatakse selllisel kujul paralleelselt snadega "doktriini alused",
mida nad omandasid kuni ristimiseni. Kuid esimese sajandi snaraamatus
m.a.j. vis olla teine fraas, mis kis petamise aluste kohta.
Paulus kuulutus: "pidagem kikumata kinni lootuse tunnistusest"
(Heebrealastele 10:23), vib kaudselt kia usutunnistuse kohta enne nende
ristimist. "Ustava sna" silitamine (Tiituse 1:9) kiks ennekike selle
"usutunnistuse" kinnituseks, millega neid alguses petati. Sna "hine usk"
(Tiitusele 1:4) nitab, et philine petuse sisu jagati kigile usklikele, oli
ainult "ks usk" (Efeslastele 4:5). "Usk ja Kristuse nime" hinevad Apostlite
tegudes 3:16. Kristuse nimi - see on teine nimetus sellele samale petusele,
mis sisaldub snas "usk". Nii nagu elulistes asjades (1Timoteusele 4:1)
hoiatas Paulus, et mned "eemalduvad usust". Esimeseks sammuks selles
usutaganemises tuleks nimetada, et usule ei ole vimalik anda mratlust.
PRAKTIKA KSIMUSED
Praktilised ksimused olid samuti petamise osaks. "Usk Kristusesse"
sisaldas veendumust "igusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust" (Apostlite
teod 24:24,25). Paulus rgib mrustest leiva murdmisel ja phapevasest
petamisest. "Sest mina olen Issandalt eneselt saanud selle, mis ma teilegi
olen annud" (1Korintlastele 11:2,3). See nitab, et sellesarnaste seisukohtade
tlgendamine peab toimuma enne ristimist ja on petuse aluste osaks, mida
nuti veel esimesel sajandil. Kreeka sna "toiming" tlgitakse ka nagu
"traditsioon" 2.Tessalooniklastele 3:6 ja 2:15: "Aga me ksime teid, vennad,
meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel hoiduda igast vennast, kes elab
korratumat elu ja mitte seda primust mda, mille olete meit saanud. ...
seiske nd, vennad ja pidage kinni neist petusist, mis te meilt olete
ppinud innustatud prohvetlikul suusnal vi kirja teel" (Inglise Piibli
Vljaandes R.S.V. kasutatakse sna "primus" asemel sna "traditsioon").
Kik see nitab petuse omamise elulist thtsust ja vajadust, eemalduda
neist, kes ei vta seda vastu: "Pidage kinni ustavast snast vastavalt
petusele, et ta oleks vimeline niihsti manitsema terves petuses kui ka
kummutama vasturkijate vited" (Tiitusele 1:9).
Me teame, et varajastes kogudustes olid "valeprohvetid", kes kinnitasid, et
neil oli ilmutus Jumalalt doktriinide seisukohtade kohta, mida peab lisama

JEESUSESSE RISTIMINE 239

olemasolevatele petuse alustele. Seoses sellega kriipsutab Paulus alla,
milliseid "ustavaid snu" ilmutuse innustusest (Tiitusele 1:9; 3:8;
2Timoteosele 2:11; 1Timoteusele 4:9) on vaja vastu vtta (1Timoteusele
1:15; 4:9); see on llitada doktriini usust. Sel phjusel hoiatab ka Johannes:
"Armsad, rge uskuge igat vaimu, vaid katsuge vaimud lbi, kas nad on
Jumalast; sest palju valeprohveteid on vlja linud maailma" (1Johannese
4:1).
MNINGAD VLJAVTTED
Allpool tuuakse mned nende seisukohtade selged nited, mis lisaks lihtsale
"usule Kristusesse," kui Evangeeliumi phi osasse, peavad olema
mistetavad enne ristimise toimingut.
- "Peval, kui Jumal kohut mistab inimeste salajaste asjade le
Kristuse Jeesuse lbi minu evangeeliumi jrele" (Roomlastele 2:16).
petus kohtupidamise kohast ja vastutusest on jrelikult "esmaseks
printsiibiks" - vaata samuti Apostlite teod 24:25; Heebrealastele 6:1,2.
- Seisukohta mberlikamisest, kui vajadust pstele oli Pauluse poolt
nimetatud "teistsuguseks evangeeliumiks" (Galaatlastele 1:6). Sel kujul
ei pea me kinni pidama Moosese Seadusest, niteks laupeva kohta see on thtis osa telise Evangeeliumi mistmises.
- "Kuningriigi kuulutamine" - mitte ainult Kristusest vaid ka tema
tulevasest Kuningriigist (Jesaja 52:7; vrdle Roomlastele 10:15)
kirjeldab kuulutajat, kes kuulutab Evangeeliumi ja rgib ajast kui
Siionile on vimalik elda: "Sinu Jumal valitseb" Kuningriigis.
- Kristuse olemuse "imeilusate klgede" ige mistmine oli
sbralikkuse ksimus (2Johannese 7:10). Sel phjusel sisaldab
Evangeelium hulgaliselt seisukohti Kristusest (Apostlite teod 8:12).
Jllegi, ainult rkida usust Kristusesse - ei ole ilmselt kllaldane.
- Kuningriigi kuulutamise thtsus - on Evangeeliumi eluline osa, mida
kuulutati Aabramile (Galaatlastele 3:8) ja iisraellastele (Heebrealastele
4:2). Paulus rkis Taavetile oma jutlusest totustest, kui "selle Pste
Snast" (Apostlite teod 13:23,26). Selleprast - on see lkituse eluliselt
thtis osa pstest. Ta rgib: "Me kuulutame teile selle hea snumi,
totuse, mis anti meie esiisadele" (Apostlite teod 13:32). Sellesarnaselt:
"Jumal on totanud oma phades kirjades - Oma Pojast - kes liha
poolest on sndinud Taaveti soost" (Roomlastele 1:1-4).
- Totustest arusaamiseks on tarvis teatud teadmisi Iisraeli ajaloost.
Pauluse Antiohhia jutluse ppimine, nitab (Apostlite teod 13), kuidas
ta joonistas vlja Iisraeli ajaloo, kriipsutades alla totuse erilist thtsust
ja asetas rhu sellele, kuidas see teostus Jeesuses. Niisiis, tema jutlus

240

JEESUSESSE RISTIMINE
phines Iisraeli ajalool ja oli meie arvates "kujunduslik", hlmates
hoiatust kohtu tagajrgedest, kui ei tideta seda, millest ta rkis.

JRELDUSED
lalpool mainitu thtsust on raske le hinnata. "Pane thele iseennast ja
petust; psi kindlasti selles; sest kui sa seda teed, pstad sa enese ja need,
kes sind kuulevad" (1Timoteusele 4:13-16). petuse sisu loetelu, mis on
sarnane selle raamatu LISA 1-le, ei ole ammendatud, kuid autori arvates,
annab kllaldase levaate paljudest ksimustest, mida on meenutatud Piibli
leheklgedel ja mis on osa "usust", "traditsioonidest" jne. Kesolevas
peatkis on nidatud, et on olemas tungiv vajadus petuse philiste
seisukohtade kindlaks mramiseks, mida me kik vtame vastu ja millega
viivitamatult kinnitame meie ustavust. Selle dogmade loetelu sisu, justkui
sisaldab endas meie reegleid neile, kes soovib saada ristituks ja ei oleks
halb, enne vee alla mattumist, diskussiooni korras mrata kui sgavalt
mistsid nad seda, mida neile petati. Vga sageli tukavad usklikke "usu"
juurde nende jaoks rasked ajad. "Jumala alusmr on vastupidav". Meie
tutvus petuse esimeste printsiipidega, imeliste Jumala kavatsustega, peaks
iseenesest meelitama meid. Ainult psiv ppimine ja Pha Kirja
kuulutamine vib tuua kasu ja sgava kindlustunde. Ja nii nagu Paulus, oma
ksinduse ja kurbuse tundidel, vime me elda: "Ma olen head vitlemist
videlnud, ma olen oma jooksmise lpetanud, usu silitanud". "Sest ma
tean, kellesse ma usun, ja olen julge selles, et ta on vgev silitama minu
ktte ustud vara (meie elu, meid kiki) tolle pevani" (2Timoteusele 4:7;
1:12).
Mrkused: Issanda, meie Jeesuse, pihtimus
"Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma sdames usud,
et Jumal on tema surnuist les ratanud, siis sa saad ndsaks" (Roomlastele
10:9).
Tuleb mrkida:
- Eelpool eldust on selge, et "Issand Jeesus" - see on kigi eelduste
kohaselt, snonm, ainsaks petuseks "Jumala Kuningriigist ja Jeesuse
Kristuse nimest", hlmates ristimist (Apostlite teod 8:5).
Usutunnistus, millest rgib apostel Paulus, on ristimine. Selles suhtes
vib meenutada apostel Markust (16:16): "Kes usub (pihib) ja keda
ristitakse (tuseb Kristusega surnuist) see saab ndsaks".
- Kristuse lestusmise mistmine, sisaldab endas Piibli tundmist,
prgu ja inimese loomuse kohta.

JEESUSESSE RISTIMINE 241

- Roomlastele 10:8,9 vrsid vastavad vrssidele 13, "sest igaks, kes
hab appi Issanda nime, pstetakse". Paulust kirjeldatakse kui
ristimise vastu vtnut ja selleprast ta hab Issanda Jeesuse nime
(Apostlite teod 22:16); ksnes ristimine annab meile iguse hda
Issand Jeesuse nime (Matteuse 28:19).
- Kriipsutades alla ristimise thtsust, mned peatkid eespool
(Roomlastele 6), ei ole vimalik ette kujutada, et Paulus hakkaks
petama ristimise mittevajalikkust psteks peatkis 10.
- Vrssidele Roomlastele 10:9 eelnevad vrsid 6-8: "ra tle oma
sdames: kes lheb les taevasse? vi kes lheb alla sgavusse? Sna
on sinule ligidal, sinu suus ja sinu sdames. See on usu sna, mida me
kuulutame". Jrelikult, "usu sna" thendas seda, mida pidi kuulutatama
ja vastab snadele "Issand Jeesus", vrsis 9. Me tegime kindlaks, et
"usk" hlmab endas tervet petust, mis on kirja pandud Evangeeliumis.
Paulus tsiteerib 5Moosese raamatus (30:11-14): "Sest seesinane ksk,
mille ma tna sulle annan ... see ei ole taevas, ... ega ole see mere taga ..
Vaid sna on sinule vga ligidal". Nhtavasti mtiskleb ta "sellest
ksust", kui Kristuse kohta kivast. Sel kujul rgitakse 5Moosese
raamatus (30:16), et kui iisraellased peavad Sna, siis neid nnistatakse,
nii et kui uus Iisrael usub sna Kristusest, siis ta pstetakse. Kristuse
kuulutamine suuga, vastab jrelikult sellele petusele Kristusest. Vrss
"kui sa kuulad Issanda, oma Jumala hlt" (5Moosese 30:10), langeb
kokku vrsiga "sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand"
(Roomlastele 10:9). Selline vrdlus nitab jlle uuesti, et snad "Issand
Jeesus", sisaldavad eneses philist Jumala Sna petust.

KRVALEPIGE 32: KURJATEGIJA RISTIL

"Ja ta (kurjategija) tles: "Jeesus, mtle minule, kui sa oma kuningriiki
tuled! Ja Jeesus tles temale: "Testi ma tlen sulle, tna pead sa minuga
olema paradiisis!" (Luuka 23:42,43). Nende ridade jrgi vib oletada, et
ristimine ei ole psemiseks vajalik ja et meie lheme kohe peale surma otse
taevasse. Nende ridade thelepanelikumal lugemisel saab selgeks jrgmine:
1. Ksk ristimisest Kristuse surma ja lestusmisse oli antud peale Kristuse
lestusmist (Markuse 16:15,16). Kurjategija elas veel Moosese seaduse
ajal, sel ajal, kui Kristus temaga rkis.

242

JEESUSESSE RISTIMINE

2. Teline ristimine - ristimine Jeesuse surma ja lestusmisse. Vttes selle

thelepanu alla, saab mistetavaks, et kuni Jeesuse jutuajamiseni
kurjategijaga antud sndmusi ei olnud toimunud ja ristimine Kristusesse ei
olnud vimalik.
3. Ristimine smboliseerib meie surma Kristusega (Roomlastele 6:3-5).
Kurjategija oli ainus inimene, kes suri otseselt koos temaga.
4. On tiesti usutav, et kurjategija oli ks neist, keda oli ristinud Ristija
Johannes. Paljud uuestiprdunud olid minevikus tumedad isikud (Matteuse
21:32). telda seda, et kurjategija ei olnud ristitud - thendab, vaielda
tundmatusega, mis muidugi osutub nrgaks argumendiks, millele vib
vihjata, et vltida ksku ristimisest. Antud katkend vaikib samuti snade
"hing" ja "taevas" thendusest.
5. Kurjategija palus Jeesust "pidada meeles" teda, kui Jeesus tuleb oma
"Kuningriiki". Kurjategija oli teadlik Evangeeliumist ja "Jumala Riigist",
millest Jeesus kuulutas (Matteuse 4:23), teadis, et saabub kohtupev
Kuningriigi taastamisel, ja selleprast palus ta Jeesust, teda meenutada.
Mistes, et Jeesus tuseb surnuist les ja hakkab sel peval kohut mistma,
tunnistas ta, et psemine ja kohus, lestusmispeval, klavad Kristuse
suust.
6. Jeesus vastas, et kurjategija saab olema temaga paradiisis. See kreeka
sna thendab alati ideaalset olukorda maa peal. Seda kasutatakse Eedeni
aia taastamise suhtes, mida vib nha tulevases Jumala Kuningriigis
(Ilmutus 2:7). Jumala Kuningriigi jtkuna prdub maailm Eedeni aia
paradiisliku olukorra juurde (Jesaja 51:3; Hesekieli 36:35), kuna needus on
ra vetud (Ilmutus 22:3). Kreeka Vana Testament (Septuagint septuagindid - kreeka tlke autorid, lisasid Piiblile mned raamatud, mida
judaism ei tunnistanud kanoonilisteks - 11 raamatut) kasutab sedasama
kreeka sna "paradiis" idllilise elu kohta maa peal (Koguja 2:5; Nehemja
2:8; lemlaul 4:14; 1Moosese 13:10). Sna "paradiis" hakkas assotseeruma
snadega "taevad", tema kasutamise prast kunstilises kirjanduses, nagu
niteks Miltoni romaanis "Kaotatud paradiis". Jeesus lubas paradiisi
kurjategijale, vastuseks tema soovile, olla koos Kristusega Kuningriigis. Me
nitasime 5.peatkis, et Kuningriik saab olema maa peal; jrelikult, paradiis,
saab samuti olema maa peal.
7. Vrss 43 tavalises tlkes, mtleb, et Kristus ja kurjategija saavad olema
"paradiisis" samal peval. Kuid ilmselt ei ole Jumala Kuningriiki veel
taastatud maa peal. Ja nad ei linud Kuningriiki sel peval. Jeesus paigutati
hauakambrisse, vastavalt ettekuulutustele temast(Apostlite teod 2:32) ja ta
asus "maa pues" kolm peva ja kolm d (Matteuse 12:40, vrdle 16:21)
peale oma surma ristil. Isegi peale lestusmist tles ta: "... rge puudutage

JEESUSESSE RISTIMINE 243

mind, sest ma pole veel les linud oma Isa juure!" (Johannese 20:17).
Niisiis, Jesus ei linud taevasse selsamal peval kui ta suri.
Seda enam lubas Jeesus kurjategijale: "Tna saad sa olema Minuga
paradiisis". Vastust sellele ilmsele vasturkivusele tuleks otsida Piibli
algtekstidest. Kreeka ja juudi keelsetes ksikirjades ei ole kirjavahemrke
ega isegi suuri algusthti. Kirjavahemrgid vib teisiti mber asetada:
"Testi ma tlen sulle, tna pead sa minuga olema paradiisis" (Luuka
23:43). Ja tepoolest, Rotherhami tlkes on koma asetatud peale sna "tna
veel". See kib vimalikult hsti allteksti kohta. Kurjategija palus Jeesust,
meenutada teda kohtupeval. Ta tunnistas oma sd ja arvestas, et ilmub
seal. Ja Jeesus andis talle ebatavalise totuse: "Ma vin sulle elda kohe
praegust! Sa ei pea ootama selle ajani, et teada saada minu otsust sinule - sa
saad olema minuga Kuningriigis".
8. Kigest lalpool eldust on vimalik formuleerida olukordi, mida
kurjategija ilmselt mistis:
- Jumala Kuningriik
- Kristuse teine tulek
- lestusmine ja kohus
- Vastutus
- Psemine lbi usu Kristusesse
- Kristuse lestusmine
- Kristuse laitmatus ("see inimene ei teinud midagi halba")
- Vajadus jrgida Kristust (ta nimetas teda "Issand")
- Inimese patusus ("Me oleme iglaselt hukka mistetud").
Jrelikult, ei vi vtta nidet sellest inimesest, selle kinnituseks, et igaks
saab pste, kui tal tekib vikseimgi huvi kristluse vastu; tal peab olema
petuste alustest arusaamine, nagu sellel kurjategijal. Ilma selleta ei oleks ta
saanud tusta usu tippu, mida omas. Kristus ei lubanud teisele kurjategijale
pstet, kellel oli teine suhtumine: "Kui sa oled Kristus, psta siis ennast ja
meid". See oli selline inimene, kes arvas nii: "Kui midagi ongi Jeesuse loos,
ei ne ma phjust, miks ka mina ei viks midagi saada". Ta rkis nii, sest ta
ei teadnud petuse aluseid, aga teine kurjategija teadis ja sai aru oma
vimatusest, saavutada pstet oma pevade lpul, vaatamata oma huvile
Kristuse petuse vastu.

244

JEESUSESSE RISTIMINE

KRVALEPIGE 33: RISTIMISE NIDISKOMBETALITUS

Selleks, et nidata, kuidas ristimise toiming peab ieti toimuma, vaatleme
selle lbiviimise korda kristadelflaste poolt Hartlepooli linnas, Inglismaal,
1990. aasta novembrikuu laupevasel peval. Tuleb kindlasti mrkida, et
ristimine kujutab endast tielikku vette mattumist, peale puhtsdamlikku
kahetsust, usuga Evangeeliumisse. "Kombetalitus" - see on ainult suvaline
lisand vastava tundemomendi thtsuse vljendamisel. Kombetalituse
lbiviimise kord oli jrgmine:
- Eelnev palve
- Lkitus Roomlastele 6. peatki lugemine.
- Jutlustamine ristimise puhul (on antud allpool, telised nimed on
muudetud).
- Palve.
- Inimese matmine ujumisbasseini, vee alla
- Palve.
Jutlus ristimisel.
Ei ole mitte mingisugust kahtlust, et tna on Deivi elus kige thtsam pev:
mne minuti prast ta vajub vee alla ja vljub tielikult Kristuses,
Aabrahami seemnes, omades ilusat totust, mis on Evangeeliumis. Selle teo
erakordne lihtsus vib olla petlik, kuid Deiv ja kik siin viibijad, usume
tielikult, et see sukeldumine vette, hendab teda Jeesuse surma ja
lestusmisega, nii nagu me lugesime "Lkituses Roomlastele", peatkis 6,
vrssides 3-5.
"Vi te ei tea, et nii mitu, kui meid on ristitud Kristusesse Jeesusesse,
oleme ristitud tema surmasse? Me oleme siis surmasse ristimise kaudu
hes temaga maha maetud, et otsegu Kristus on surnuist les ratatud
Isa au lbi, nnda meiegi kiksime uues elus. Sest kui me oleme
kasvanud hte tema surma sarnasusega, siis saame heks ka tema
lestusmise sarnasusega."
Pame ette kujutada Kristuse lestusmise pilti, kuna Deiv oma
vljumisega veest, saab olema hendatud Jeesusega, kes tusis surnuist.
Me vime ette kujutada Kristuse lestusmise pilti, kuna Deiv oma
vljumisega veest saab olema hendatud Jesusega, kes tusis surnuist.
Me vime ette kujutada ise hu vrskust ja vaikust ja levat uue elu tunnet,
Jeesuses. Ta ngi Jeruusalema tulesid, mis vilkusid kauguses; inimesi, kes

JEESUSESSE RISTIMINE 245

elasid seal ja olid thtsast sndmusest mitteteadlikud, mis toimus nii lhedal
ja puudutas neist igaht, inimesest, kes tusis surnuist uude ellu.
Nii ka Deivi vljumisel veest, ei hinda maailm meie mber toimunu thtsust.
Kik, mida inimesed oleksid vinud nha, kui oleksid vaevunud vaatama,
siis ksnes vikest gruppi mehi ja naisi, kes sisenesid ujumisbasseini ja
kuidas ks inimene kastab teist vee alla. Kuid samuti nagu Inglid tundsid
rmu Jeesuse lestusmisest, nii ka nd, meile nhtamatud Inglid
tunnevad rmu veel he pattu kahetsenud patuse le.
Me lugesime "Lkituses Roomlastele" peatkis 6, et meie siseneme samuti
"uuenenud ellu", rmuks, mis Deivil nd saab olema ja mida ta kannab
lbi kogu oma elu. Nagu me lugesime, ei ole ta enam patu ori, vaid Jumala
ori, tites Tema tahet, nagu sellest rgitakse Piiblis. On kiusatuslik arvata,
et me tahame vabadust endale, kuid teenides end, ei ole me vabad, me oleme
patu orjad. Deiv valis omale isanda ja on valmis teenima Jumalat. Aeg-ajalt
nib, et need piirangud, mis pannakse meie peale uues elus, on liiga rasked
ja neid ei ole vimalik tita; ja meil on kiusatus katsuda neist vabaneda.
Kuid kui me hakkame nii tegema, siis me ei saa olla vabad, me hakkame
uuesti patu teenriteks.
Paulus selgitab 1Korintlastele 10:1,2, et meie kimine lbi ristimisvee on
sarnane iisraellaste minekuga lbi Punase Mere vete. Oleks vinud vlja
tuua omamoodi kneknu mitmete ppetundidega meie jaoks. Iisraellased
olid orjadeks Egiptuses, elasid eesmrgita elu, ttades palehigis ja
kummardades Egiptuse ebajumalaid. Nad palusid Jumalat leida neile
pstetee, kuigi arvatavasti ei kujutanud ette, kuidas Tema saab neile
vastata.
Vastuseks saatis Jumal Moosese neid Egiptusest vlja viima, lbi Punase
mere ja seejrel lbi krbe, Totatud maale. Iisraellased olid Egiptuses Deivi
ja kigi ristimise juurde judnute sarnased; nd on Deiv justkui toodud
Punase mere kaldale. Minnes lbi vee, ei jua ta otsekohe Kuningriigi
totatud maale; ta hineb kigi meiega siin, lbiminekuks lbi krbe. Jumal
juhtis juute lbi krbe Ingli abiga, kes oli nendega pidevalt - nii peval kui
sel.Ja meist igahel on samuti Ingel, kes elab meie mber ja juhib meid
lbi meie elu, psemisele.
Iisraellased toitusid iga pev taevamannast, mida Jeesus nimetab
Evangeeliumis (Johannese 6) Jumala Snaks. Kui nad ei oleks toitunud
sellest, oleksid nad peagi krbes hukkunud, kuna mingit muud toitu seal ei
olnud. Sel phjusel soovitame me ka sulle vga "Piibli Teejuhti"
(spetsiaalne vljaanne), mille abil vid sa lugeda Piiblit iga pev, lugedes
teatud kindlaid peatkke. Meie igapevases elus on tarvis teha vaheaegu,

246

JEESUSESSE RISTIMINE

soovitavalt iga pev hel ja samal kellaajal, antud Piiblitkkide lugemiseks

ja lahtimtestamiseks.
Iisraellastele oli eldud, et nad ei tohi koguda taevamannat ette mitmeks
pevaks korraga, vaid teha jupingutusi ja koguda seda iga pev. Nii peame
ka meie toituma Jumala Snast iga pev. Nii nagu me ei unusta meie
igapevast toitu, nii ei peaks me unustama ka Jumala toitu; ainult
igapevased jupingutused tidavad meid. Tegelikult vis Iiob elda, et ta
hindab Jumala Sna rohkem kui oma igapvast toitu.
Iisraellased jid samuti kosest, mis voolas lhestunud kaljust. Korintlastele
10 rgitakse, et see kujutab endast "Kristust".
Niisiis peame me sma ja jooma Jesuse eeskujul ja seda vime me teha
igandalastel mlestusteenistustel. Rkides koosolekutest, tuleks alla
kriipsutada meie loomulikust soovist kohtuda, et heskoos jagada meie
Lootust. Veeta krbes on rnduril heameel iga vimaluse le kohata enda
sarnast, et jagada kogemusi ja arutada eeloleva tee raskusi. Nii ka meie,
meie raskes ja patuses elus, peame andma kik juvarud, et hoida sidet
ksteisega. Tihti ei saa sellistele kogunemistele kik tulla, keda me
tahaksime nha, kuid me peame kasutama igat vimalust sideme hoidmiseks
kirjavahetuse teel, ajakirjade lugemisega jne.
Me rgime meie vastutusest uues elus, kuid oleks igem kujutada endale, et
kui me hakkame tegema teatud katseid, niisuguseid nagu igapevane Piibli
lugemine, siis Jumal tasustab meid. See on Jumala tahe, tema soov, saata
meile Kuningriik, kui and aga mitte nagu tasu meie t eest. Ja oleks tiesti
vale arvata, et ristimene - on tasu Jumala Riiki sisenemise eest. Tde ja
Jumala armastus, Kristuse vit, annavad meile mrksa rohkem vimalusi
Jumala Kuningriiki psemiseks. Jumal tahab tepoolest, et Deiv ja kik
meie, oleksime seal. See fakt tundub nii toredana, et me peame enesele
meelde tuletama aeg-ajalt seda, kui tegelikku tde, ja selle valgusel peame
meie ka vastama vastaval viisil Jumala armastusele.
Kui iisraellased vljusid Punasest merest, oli suur rm. Mooses laulis oma
laulu ja kik inimesed hiskasid. Laulud 105:35-41 vrsid vljendavad seda
rmu hsti ja nitavad kuidas Jumal varustas neid kige hdavajalikuga
leminekuks: " ... ja need sid ra kik rohu nende maal ja neelasid nende pllu vilja!
Tema li maha ka kik esmasndinud nende maal, kogu nende esimese
ju! Siis ta viis nad vlja hes hbeda ja kullaga, ega olnud htki, kes
oleks komistanud nende suguharude seas! Egiptus rmustas nende ra
minnes, sest hirm nende prast oli teda vallanud. Ta laotas pilve nende
katteks ja tule valgustama d. Nad palusid, ja ta ti vutte ning stis

JEESUSESSE RISTIMINE 247

nende khud tis taeva leivaga! Ta avas kalju ja vesi jooksis; see
jooksis jena pudsel maal!"
Selline on ka meie rm ja sinu tulevaste vendade ja dede rm, kes siin
on ja saavad olla sinu ristimise tunnistajateks. See suur Jumala rm,
Jeesuse ja Inglite rm, kes thelepanelikult jlgivad teda sel minutil. Las
igaks meist hoiab Lootust ja seda rmu "lpuni", et me viksime minna
koos Jumala Kuningriiki.
Aga nd vime me minna mberriietumise ruumi ja seejrel
ujumisbasseini.

248

JEESUSESSE RISTIMINE

PEATKK 10: KSIMUSED

1. Kas me vime saada pste ilma ristimistoiminguta?
2. Mida thendab sna "ristimine"?
a) kohustust,
b) kogunemist,
c) usku,
d) vee alla mattumist.
3. Kuidas selgitatakse ristimise thendust Roomlastele 6:3-5-es?
4. Millal peab toimuma ristimine?
a) Peale telise Evangeeliumi tundmappimist ja kahetsemist;
b) Olles vikelapse eas;
c) Peale huvi trkamist Piibli vastu;
d) Siis kui meil tekkis tahtmine kirikusse astuda.
5. Millesse meid ristitakse?
a) Kogudusse, kes meid ristib;
b) Jumala Snasse;
c) Kristusesse;
d) Phasse Vaimu.
6. Mis toimub peale ristimist?
a) Meist saab Aabrami seemne osa;
b) Me ei hakka iialgi enam patustama;
c) Me saame siis kindlasti pste igaveseks ajaks;
d) Meie patud on andeks antud.
7. Kas meid pstab ksnes ristimise toiming?
8. Kas me saame Pha Vaimu imelise anni peale ristimist?

HETEISTKMNES
PEATKK
ELU KRISTUSES

ELU KRISTUSES 247

11.1 SISSEJUHATUS
Ristimine annab meile lootuse igavesele elule Jumala Riigis. Mida rohkem
me usume ja hindame oma kindlustunnet lootuses, seda ilmsemaks saab
vastutus, mis meil lasub. See kib eluviisi kohta, mida me peame, mis on
inimese vriline, kellel on lootust Jumala loomu saamiseks (2Peetruse
14), faktiliselt, htesulamist Tema Nimega (Ilmutus 3:12), saades
tiuslikuks igas suhtes.
Ligus 10.3 on selgitatud, et peale ristimist me kohustume elama pidevalt
vabanedes meie loomuse kuratlikest soovidest (Roomlastele 6:6). Kui me ei
taha seda teha, siis on ristimine mttetu. See vib toimuda ksnes siis kui
inimene on valmis vtma vastu vastutust uue elu eest, mis jrgneb
ristimisele.
Ristimises sureme me vana elu jaoks, tevalise eluviisi jaoks, kujundlikult
eldes - tuseme hes Kristusega. "Kui te nd hes Kristusega olete
surnuist les tusnud, siis otsige seda, mis on lal, kus Kristus on istumas
Jumala paremal kel. Mtelge sellele, mis on lal, mitte sellele, mis on maa
peal. Sest teie olete surnud ... Selleprast surmake ... kired, pahad himud ...
ja ahnus" (Koloslastele 3:1-5). Peale ristimist totame me elada sellist elu,
mille puhul vaatad kigele Jumala Taevaliku perspektiiviga, meldes
taevasest (s.o. vaimsest), vahetades meie maise enesearmastuse, pdele,
saada vitu meie lihalikest soovidest, mille jul vib saada siseneda Jumala
Riiki.
Inimloomuse tendents seisneb selles, et ilmutada aeg-ajalt oma pdu
Jumalale kuuletumisele. Kuid Jumal hoiatab meid tihti selle eest. Oma
npunidete kohaselt tleb Ta: "mida inimene peab titma, et ta nende varal
viks elada" (Hesekiel 20:13). Kui me anname enesele aru Issand Jumala
npunidete kohaselt ja hakkame neile alluma ristimises, siis me peame
vtma enesele kohustuse, elada alati nendele kuuletudes.

11.2 PHADUS
"Pha, pha, pha on Issand Kuningas!" (Jesaja 6:3). Siin kolmekordselt
korratav sna, kujutab endast vaid hte Jumala phaduse tunnistust. Sna
"pha" thendab phiolemuselt "eraldunud" - eraldumine nii nagu
mittephadest tegudest, nii ka eraldumine vaimsesse ellu. "Vtke nd

248

ELU KRISTUSES

Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed" (Efeslastele 5:1). Jrelikult,

"nnda nagu see, kes teid on kutsunud, on pha, saage ka ise phaks kigis
eluviisides (s. o. igapevases elus), sest on kirjutatud: "Olge phad, sest
mina olen pha!" (1Peetruse 1:15,16; 3Moosese 11:44).
Plised iisraellased olid vlja viidud Egiptusest, oma ristimisega Punases
meres, et "olla phaks rahvaks" (2Moosese 19:6). Peale ristimist saavad
vaimse Iisraeli liikmed antud kujul "phade nime" (2Timoteusele 1:9). Peale
ristimise saame me orjadeks ... phadusele" (Roomlastele 6:19,22 jne.).
Phadus kui selline, on thtis osa Jumala enda olemusest ja Tema peab
olema kigi nende philiseks hooleks, kes pavad olla "Jumala
jljendajaks". Kui me hakkame seda tegema, hakkame me "omama osadust
Tema phaduses", kus meile kingitakse Tema loomus (Heebrealastele
12:10; 2Peetruse 1:4). Selleprast, usklik "ei saa nha Issandat" ,ilma
phaduseta selles elus (Heebrealastele 12:14), s.o. ta ei saa tegelikult nha
Jumalat ja suhelda Temaga isiklikult Kuningriigis.
Et omandada suurt lootust, peame me eralduma meid mbritsevast
maailmast, kel ei ole usku ja on eraldunud Jumala loomusest igavikuga.
"Eraldumine" ei peaks olema vastu vetud sundimisena, kuna meie minek
krgenenud kutsumuse ja lootuse maailma on tiesti loomulik, tunda end
eraldunuks sellisest maailmast, milles domineerivad lihalikud kiusatused!
Praegust me vaatleme ksimusi, mis kivad selliste inimeste tegevusklgede
kohta, mis moodustavad maailma, millest me peame eralduma, aga ligus
11.3 lheb jutt sellele maailmale, millega me peaksime hinema.

11.2.1 JU KASUTAMINE
Me elame maailmas, milles domineerib patt. Ligus 6.1 rkisime me
valitsustest, kui "kuradist", sest need on loodud lihalike vajaduste
rahuldamise eesmrgil, s.o. piiblilise "kuradi" rahuldamise eesmrgil.
Piiblis rgitakse korduvalt, et patt ja kurjuse seeme, osutuvad vitjateks, sel
ajal kui peale ajutisi kannatusi, mida talutakse erineval moel, naise seeme
saab lpptulemusena igeks mistetud. Sel phjusel soovitatakse usklikule
pidevalt: "ra hakka kurjale vastu" (Matteuse 5:39; Roomlastele 12:17;
1Tessalooniklastele 5:15; Peetruse 3:9).
Me ngime, et kurjus ilmus Jumala ksul (Jesaja 45:7; Aamos 3:6; vrdle
osaga 6.1). Jrelikult, thendab kurjale vastupanu osutamine, vitlemist
Jumala vastu. Sel phjusel soovitas Jeesus meile, mitte osutada fsilist
vastupanu kurjuse jududele: "kui keegi sind lb vastu su paremat krva,
siis kna temale ka teine; ja sellele, kes tahab sinuga kohut kia ja vtta su

ELU KRISTUSES 249

vammuse, jta ka kuub" (Matteuse 5:39,40). Kristus on selle niteks: "Ma
andsin oma selja peksjaile" (Jesaja 50:6).
Kristus vrdleb protsessi algatamist kohtus, ilmaliku tegevusega, mis on
vastuolus usklike veendumustega. See on esimene nide kurja
vastuhakkamisest ja mitte kski inimene ei hakka seda tegema, kui tal on
kindel usk Jumala snadesse: "Minu sna on kttemaks, mina tasun ktte,
tleb Issand" (Roomlastele12:19). "ra tle: "Ma tasun ktte kurja eest!"
(petussnad 20:22; vrdle 5Moosese 32:35). Sel phjusel manitses Paulus
korintlasi teiste le kohtu mistmise prast (1Korintlastele 6:1-7).
Meie Lootuse suurus, ei anna meile igust, prata erilist thelepanu selle
kulgeva elu ebaiglusele: "Kuidas julgeb keegi teie seast, kui tal on tegemist
teisega, kia kohut ... kas te ei tea, et phad mistavad kohut maailma le?"
(1Korintlastele 6:1,2). Hagi (kohtuasja) alustamine kohtus, olgu see maa
jagamine vi lahutus - ei ole koosklas telise uskliku kitamisega.
Kurjuse ju mahasurumiseks ja patuste hoidmiseks (mningatel juhtudel)
vimu juures, kasutavad valitsused ra politseid ja armeed. Need on
konstitutsioonilised kurjuse vastu suunatud vormid ja teline usklik ei peaks
nendes osalema. "Kik, kes mga tmbavad, saavad mga lbi hukka"
(Matteuse 26:52). See on varem tuntud Jumaliku printsiibi kordamine: "Kes
valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala
no jrele" (1Moosese 9:6). Tahtlik vgivald meie kaaslase suhtes, kujutab
endast vgivalda, mis on suunatud Jumala vastu, kui Tema vaid ei
sanktsioneerinud seda. Jumala kristliku mttekigu jrgi on meile eldud:
"Armastage oma vaenlasi, tehke neile head, kes teid vihkavad; nnistage
neid, kes teid neavad; paluge nende eest, kes teid siunavad" (Luuka
6:27,28). Armee ja politsei tegutsevad otseses vastuolus nende
printsiipidega ja selleprast, hakkab teline usklik vltima igasugust
koostd nendega. Ei saa osaleda mitte ksnes vahetult vgivalla
sooritamises, vaid ka kaudselt sellele kaasa aitamises, ttades sjavelistes
vi politsei struktuurides, vaid ka organisatsioonides, mis on nendega
seotud.
Tegelikult, igasugune kaasa aitamine, ustavuse vande vastuvtmiseks, jtab
meid ilma sdametunnistuse vabadusest Jumala kskudele kuuletumisel.
Selle jul tlevad telised usklikud alati lahti sjaveteenistusest ja politseis
teenimisest, kskik missugusel kujul, kuigi on alati valmis osalema
alternatiiv teenistuses, rahvusliku kriisi ajal, aidates sellega kaasa
materiaalse abi osutamises oma kaasvendadele.

11.2.2 POLIITIKA

250

ELU KRISTUSES

Selge arusaam ja kindel usk Jumala Kuningriigi tulekusse, thendab meie

tunnustust sellele faktile, et valitsused ei ole vimelised kaasa aitama
tiustumisele. Selleprast, ei ole kskik milline osalus valitsuse poliitikas,
koosklas - lootusega Kuningriigist. Kristus ennustas, et sndmused
hakkavad arenema jrjest halvemini ja halvemini "viimastel pevadel", just
Tema tuleku eelhtul (Luuka 21:9-12, 25-27). Ei saa uskuda tema snu ja
samal ajal pda parandada olukorda maailmas, riigi poliitika vi abistavate
struktuuride abil. petussna heast samariitlasest nitab, kuidas kristlased
peaksid aitama mbritseval maailmal teha head kigile inimestele, niipalju
kui see on vimalik (Galaatlastele 6:10).
Kuulutused varastest usklikest nitavad, kuidas nad veetsid oma vaimset elu
Kristuse tuleku ootel, ilmutades oma suhtumist mbritsevasse maailma,
peamiselt telise petuse kuulutamise teel. Ei ole viiteid nende suhtumisest
mbritseva maailma hiskondlike, konoomiliste ja poliitiliste probleemide
kohta.
"Inimese tee ei olene temast enesest" (Jeremija 10:23), selline inimese
loomuse hinnang peamise kuulutaja poolt, thendab, et meie ei tunnista
inimese juhtivat osa, Jumala inimeste poolt vastuvetava hiskonna
juhtimises. Selle tagajrjel ei ole ka hletamine koosklas telise tega.
"Kigekrgem valitseb inimeste kuningriigi le ja annab sellele, kellele
tahab" (Taanieli 4:29). Lppkokkuvttes on maistele valitsejatele antud
vim Jumala poolt (Romlastele 13:1), jrelikult, hletada demokraatlikus
hiskonnas, thendab, hletada selle vastu, kelle valis Jumal vimu juurde.
On teada, et Jumal andis kindlaksmratud rahvad Babloni kuninga
Nebukadnezzari, valitsemise alla (Jeremija 27: 5,6).
Kuna me tunnistame, et Jumal andis rahvad nende valitsejate ktte, peame
me pdma olla eeskujulikud kodanikud, alludes riigi seadustele, milles me
elame, kui need ainult ei satu vastuollu Kristuse kskudega. "Iga hing olgu
allaheitlik valitsemas olevaile lemustele ... nad on Jumala poolt seatud ...
Selleprast makske ka makse ... Tasuge kigele, mis teie kohus on: maksu,
kellele maksu; au, kellele au tuleb anda" (Roomlastele 13:1-7).
Osavtt niinimetatud kristlike organisatsioonide tegevusest, poliiitilise
protsessi vormis vi maksu boikottides, kujutab enesest samuti tahtlikku
halvakspanu nendele philistele piiblilistele printsiipidele. Kuid apostel
Peetruse nide, kes jtkas Kristuse kuulutamist, sel ajal kui valitsus keelas
tal seda teha, nitab, et me vime alluda maailma kskudele, kui nad ainult
ei ole vastuolus Kristuse seadustega: "Otsustage ise, kas on ige Jumala ees
teid rohkem kuulata kui Jumalat!" (Apostlite teod 4:19; 5:29).

ELU KRISTUSES 251

Kristadelflaste suhtumine kohustuslikku armeeteenistusse on sellele niteks,
viimastel aastatel.

11.2.3 MAISED RMUD

Telise sideme puudumisel Jumala ja reaalse tuleviku lootuse tagajrjel,
mtles maailm vlja arvutul hulgal meelelahutusi. Inimesed, kes pdlevad
oma liha rahuldamisele, tuleks eraldada inimestest, kes pavad luua
vaimset maailma. "Liha himustab Vaimu vastu ja Vaim liha vastu"
(Galaatlastele 5:17). Selle philise vastuolu tttu, ei ole vimalik kindlaks
teha, et nimelt meie ei vi seaduslikult jrele anda lihale ja samal ajal jrgida
Vaimu kutsest. Maailm on les ehitatud "lihahimule, silmahimule ja
elukrkusele" (1Johannese 2:16). "Kes nd tahab olla maailma sber, see
saab Jumala vaenlaseks" (Jakoobuse 4:4). Omada spru, kes armastavad
ilmalikku heaolu, vaadata maiseid filme jne. - thendab olla "maailma
sber". Soov, armastada maailma, lheb peagi le ja kik need, kes
armastasid maailma selles elus, lhevad koos sellega (1Johannese 2:15-17).
"Usklike maailm (s.o. hiskond" lammutatakse ka teisel tulekul (2Peetruse
2:5). et nidata, et "kik maailm on tigeda vimuses" (1Johannese 5:19).
Kui me tahame vltida seda hvingut, peame me olema "mitte maailmast"
(Johannese 17:16; vrdle Ilmutuse 18:4).
Paljud liha rahuldamise ilmalikud moodused, lammutavad inimeste tervist,
niteks: suitsetamine, narkootikumid, piiritustoodete lemrane tarbimine.
Meie fsiline tervis, meie raha, kik, mis meil on - kuuluvad Jumalale.
Selleprast ei ole meil voli, kasutada kike seda meie soovi kohaselt, vaid
peame tegutsema nagu kige hoolsad jaotajad, mis Jumal meile andis.
Kohtus tuleb anda aru meie majandamise kohta (Luuka 19:12-26). Sellised
harjumused nagu suitsetamine ja piiritustoodete kasutamine, on meie
finantside ja tervise kuritarvitamine. "Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja
et Jumala Vaim elab teie sees? Kui keegi rikub Jumala templi, siis Jumal
rikub tema; ... Teie ihu on teie sees oleva Pha Vaimu tempel, kelle te olete
saanud Jumalalt, ja et te ei ole iseeneste omad ... te olete kalli hinnaga
ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!" (1Korintlastele 3:16,17; 6:19,20).
Keha kuritarvitamine selliste harjumuste prast, nagu suitsetamine, omab
seeprast tsist thendust.
Kuid kui harjumused, lalpool loetletute sarnased, olid vlja kujunenud enne
usu juurde judmist, siis vib olla raske neist kohe lahti elda. On thtis, et
inimene, tunnistades harjumuste kahjulikkust, asuks neid reaalselt vlja

252

ELU KRISTUSES

juurima. Elu vapustusi tuleks vastu vtta Jumala Sna poole prdumisega
ja palvega, kuid mitte mingisuguste teiste rahustamise vimalustega.

11.3 IGAPEVANE KRISTLIK ELU

11.3.1 PIIBLI PPIMINE
Peale ristimise peame me kandma "liha phadusse" ja elama elu, mida juhib
vaim, aga mitte liha (Roomlastele 6:22; 8:1; Galaatlastele 5:16,25). Lbi
Jumala Sna, mis on meie sees, kanname me vaimset vilja (Johannese
15:7,8). Vaim juhib meid selles mttes, et Jumala Vaim seisneb Tema
Snas. Terve meie elu jooksul peame me pidama seda sna, regulaarselt
lugedes ja ppides Piiblit.
Thelepanelikul Sna ppimise tulemusel, hakkab inimene tajuma ristimise
vajalikkust ja prast vtab selle vastu. Jumala Sna mju protsess tegudele
ja meie elu sihi nitamine, peab jtkuma; ristimine, see on ainult esimene
samm eluaegses Issanda Snale kuuletumises. Kuid on reaalne oht
familiaarseks suhtumiseks Piiblisse ja Evangeeliumi peamistesse teesidesse
ja see viib meid sellise seisundini, kui Sna enam ei avalda meile mju. Me
vime lugeda snu, kuid neil ei ole mitte mingisugust praktilist mju meile
(vaata Lisa 2). Sel phjusel on kohane lugeda lhike palve, enne igat
Phakirja lugemist: "Ava mu silmad vaatlema Su ksupetuse imesid"
(Laulud 119:18). Selle sarnaselt klavad ka Jeremija vrsid: "Kui leidus su
snu, siis ma neelasin neid ja su sna oli mulle lustiks ja sdamermuks"
(Jeremija 15:16). Meie ajakava tuleks nii les seada, et me loeksime iga
pev regulaarselt Piiblit. Kui hakkame igat hommikut alustama
krvalekaldumatu piiblipinguga 30 minuti jooksul, siis see saab olema ige
suund meie vaimses elus. Selliseid harjumusi usu formeerimiseks hakatakse
mtma kulla hinnaga Kohtupeval.
Et ra hoida loomulikku soovi, lugeda ainult selliseid Pha Kirja osi, mis
meelitavad meid, ttasid kristadelflased vlja programmi lugemiseks,
nimetuse all "Piibli Teejuht" (mida vib saada selle raamatu kirjastajatelt).
See annab meile vimaluse lugeda mitut peatkki iga pev ja aasta jooksul
vime me lugeda lbi Uue Testamendi kaks korda ja Vana Testamendi ks
kord. Pev peva jrel, lugedes teatud peatkke, vime me endale ette
kujutada, et tuhanded teised usklikud, sel samal ajal, loevad neid samu

ELU KRISTUSES 253

peatkke. Kui me kohtume ksteisega, on meil hine teema jutuajamiseks,
aga nimelt: peatkid Phast Kirjast, mida me lugesime viimasel ajal.

11.3.2 PALVE
Teiseks thtsaks vaimse elu printsiibiks on palve. Meenutades meile seda, et
on "ka vahemees ks Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus, kes
andis iseenese lunahinnaks kikide eest", Paulus teeb jrelduse Kristuse
tegudest: "Ma tahan siis, et mehed palvetaksid igas kogumispaigas ... ilma
vihata ja kahtlemiseta" (1Timoteosele 2:5-8). Kui meil ei oleks sellist
lempreestrit, kes ei viks meile kaasa tunda meie ebannestumistes, kuid
kes nagu meie, on kiges kiusatud, peale patu. Selleprast asugem siis
julgesti nnistuse altari ette, et saada halastust ja leida armu igeaegseks
abiks (Heebrealastele 4:15-16).
Kristus on meie lempreester, kes annab meie palved Jumalale ja see
innustab meid regulaarsetele palvetele. Kuid palve ei pea olema nudmiste
nimekiri, mille me edastame Jumalale: nagu palve enne ski, ohutusest
reisi ajal jne. peavad sisaldama thtsa osa meie palvetes.
Iseenesest probleemide lesehitus meie Issanda ees palves, annab suure
lepitamise tunde: "rge muretsege htigi, vaid laske kiges oma palumised
palve ja anumisega hes tnuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu,
mis on lem kigest mistusest, hoiab teie sdamed ja mtted Kristuses
Jeesuses" (Filiplastele 4:6,7). Ja vaata, millist julgust me omame Tema
suhtes, et kui me palume. "Ja see on see julge avameelsus, mis meil on tema
ees, et kui me midagi palume tema tahtmist mda, ta kuuleb meid"
(1Johannese 5:14). Me vime tunda Jumala tahet Tema Sna ppimise
kaudu, mis avab Tema Vaimu kavatsused meie suhtes. Selleprast petab
Piibli lugemine meid, kuidas tuleks palvetada ja millest palvetada, tehes, sel
viisil meie palved tugevateks. Niisiis, "kui minu snad jvad teisse, siis
paluge, mis te iganes tahate, ja see snnib teile!" (Johannese 15:7).
Phas Kirjas tuuakse palju niteid palvete regulaarsest lugemisest (Laulud
119:164; Taanieli 6:10). Hommikul ja htul, aga samuti mned lhikesed
tnupalved peva jooksul, on minimaalselt kllaldased.

11.3.3 KUULUTAMINE

254

ELU KRISTUSES

On olemas ks suur kiusatus, mis ilmneb telise Jumala ratundmises - see

on vimalus, muutuda vaimseks egoistiks. Me vime olla nii rahulolevad
oma isikliku sidemega Jumalaga, nii haaratud Piibli pingutest, et vime
ignoreerida teiste inimestega teadmiste jagamise ksimust. Jumala Sna ja
Evangeeliumi Tde, mis selles sisaldub, vrreldakse valgusega vi lambi
plemisega pimeduses (Laulud 119:108; petussnad 4:18). Jeesus
kriipsutas alla, et mitte keegi ei tohiks peita sellist valgust vaka alla, vaid
valgustama sellega inimesi "Matteuse 5:15). "Teie olete maailma valgus"
oma ristimise lbi Kristusesse; maailma valgus (Matteuse 5:14; Johannese
8:12). "Ei saa jda varjule linn, mis asetseb me otsas", jtkas Kristus
(Matteuse 5:14). "Teie olete maailma valgus" (Matteuse 5:14). Kui me
tepoolest elame vastavalt telise Evangeeliumi petusele, mida me
mistame, saab meie "phadus" nhtavaks neile inimestele, kelle krval me
elame. Ei ole vimalik varjata oma "eraldumist" Kuningriigi lootusesse, aga
samuti "eraldumist" nende maistest teedest.
Me peame pdma taktitundeliselt jagada meie Te teadmisi, kigiga,
kellega me elus kokku puutume, juhtides jutuajamisi vaimsetele teemadele,
arutades pitut teiste usutunnistuste liikmetega, jagades laiali trkiseid ja
isegi paigutama viksemaid kuulutusi meie kohalikesse informatsiooni
vahenditesse - kiki neid mooduseid vib kasutada, et tuua inimesteni
valgust.
Me ei peaks mtlema, et seda td te teele suunamisest, hakkavad tegema
teised usklikud; igahel meist on isiklik vastutus. Kristadelflased
korraldavad vrdlemisi vhe organiseeritud, laiahaardelisi, kuulutustiseid
ritusi, vrreldes teiste konfessioonidega. Igaks meist teeb individuaalselt
seda, mida suudab, philiselt, oma isiku arvelt.
ks kige efektiivsematest kuulutamise vimalustest, seisneb meie usu
selgitamises meie pere liikmetele ja neile inimestele, kellega me vahetult
kokku puutume. Kuid inimestele, kes ei jaga meie petust, peab otse
rkima meie usust, kuigi, kui see saab tehtud, ei ole soovitav tstatada seda
ksimust uuesti vi avaldada mingit survet neile. Jumal ei taha, et inimesed
lheksid le teise usku surve all. Meie kohus on - selgitada tde ilma
lemrase edu ootuseta. Me kanname suurt vastutust selle selgitust eest
(Hesekiel 3:17-21); kui Kristus tuleb meie elu ajal - "kaks meest on vljal:
ks vetakse vastu ja teine jetakse maha" (Luuka 17:36). Oleks tepoolest
kummaline, kui me ei rgiks oma pere liikmetele ja kolleegidele t
juurest, meie Issanda teisest tulemisest, kui see juhtub.

ELU KRISTUSES 255

11.3.4 KOGUDUSE SESISENE ELU
Kuni selle ajani rkisime me selles peatkis meie isiklikust vaimsest
vastutusest. Kuid meil on kohustus kohtuda teiste inimestega, kes jagavad
meie lootust. On arusaadav, et me tahaksime seda teha. Me juba nitasime,
et peale ristimist, asume me raskele teekonnale Kuningriigi suunas. Muidugi
tahaksime me luua kontakte meie teekaaslastega. Me elame Kristuse tuleku
viimastes pevades. Selleks, et letada paljud keerulised raskused, mis sel
ajal seisavad meie ees, tahame me luua sbralikud suhted nendega, kes on
samasuguses olukorras: "rgem jtkem maha oma koguduse kooskimisi, ...
vaid manitsegem ksteist ja seda enam, et nete selle peva lhenevat (teise
tuleku)" (Heebrealastele 10:25; vrdle Malakia 3:16). Selleprast, peavad
usklikud vtma tarvitusele kik abinud ksteisega kontaktide loomiseks
kirja teel ja reisimiseks mlemapoolseteks kohtumisteks, et heskoos ppida
tundma Piiblit, osaleda jumalikus liturgias ja teostada kuulutustd.
Igaks meist on "kutsutud" isiklikult maailmast, suurde Kuningriigi
Lootusesse. Sna "pha" thendab "kutsutud inimene" ja vib klada ennem
kikide teliste usklike kohta, kui ainult vheste kuulsate mdunud aegade
usklike kohta. Kreeka sna "kogudus", mida tlgitakse inglise Piiblis kui
"kirik", thendab "kutsutute kogu", s.o. usklikud. Selleprast kib sna
"kirik" ennem usklike grupi kohta, kui fsilise hoone kohta, milles nad
kohtuvad. Et ra hoida arusaamatusi selle termini kasutamises, eelistavad
kristadelflased suhtuda oma "kirikutesse" nagu kogudusse.
kskik kus ka usklikud ei asuks, kskik millises linnas vi paikkonnas,
tekib neil tiesti reeglipraselt soov, leida oma regulaarseteks kohtumisteks
koht. See vib olla uskliku maja vi saal, mis on rendile vetud.
Kristadelflaste kogudus kohtub klubides, vrastemajade koverentsi
saalides, iseehitatud saalides vi eramajades. Koguduse eesmrk seisneb
oma liikmete vaimses kasvus, kollektiivse piiblippimise kaudu aga samuti
eluloova valguse viimise lbi, maailma, jutlustamise teel.
Kristadeflase jaoks tpiline koguduse tplaan neb vlja nii:
PHAPEV: 11.00 - Leivamurdmise teenistus.
18.00 - hiskondlik kuulutust.
KOLMAPEV 20.00 - Piiblippimine.
Kogudus, on osa Jumala perest. Igas tihedalt slmitud hingus, peab iga
tema liige olema thelepanelik ja alandlik teiste suhtes. Kristus ise oli
limaks niteks selles. Sltumata oma vaimsest lekaalust, pidas ta end

256

ELU KRISTUSES

leval nagu "kigi teenija", pestes apostlite jalgu, sel ajal kui nemad
vaidlesid isekeskis selle le, kes neist on kige suurem. Kristus kutsub meid
les, jrgima tema eeskuju selles (Johannese 13:14,15; Matteuse 20:25-28).
Nd, kui Pha Vaimu imelised anded on ra vetud, ei ole kohta
"vanematele", nii nagu see oli varases kirikus: "Sest ks on teie petaja Kristus; aga teie kik olete vennad" (Matteuse 23:8). Selleprast suhtuvad
kristadelflased ksteisesse nagu "vendadesse" vi "dedesse", nimetades
ksteist eesnime pidi, sltumata erinevast seisusest ilmalikus elus. Samal
ajal suhtuvad nad lugupidavalt nendesse usklikesse, kes tunnevad telist
Jumalat mitmete aastate jooksul vi kes on kiiresti kasvanud vaimses elus
Jumala Sna pinnal. Selliste usklike nuanded kujutavad suurt vrtust
nende jaoks, kes tahavad jrgida Jumala Sna. Kuid vastu vetakse ksnes
sellised nuanded, mis ei lhe lahku tpsest Jumala Sna peegeldusest.
petus, mis on antud koguduses, peab muidugi rajanema Jumala Snal.
Need, kes esinevad avalikult koguduses, peegeldavad jrelikult Jumalat ja
rgivad Tema nimel. Kuna Jumal on meessoost, tuleb jreldada, et ainult
vennad vivad tita Jumala Sna petamise kohta hiskonnas. Sellest
rgitakse vga lihtsalt 1Korintlastele 14:34: "Olgu naised koguduses vait,
sest neil ei ole luba knelda". Lkituses Tomoteusele (2:11-15) selgitatakse
seda sndmustega, mis toimusid Eedeni aias, kus Eeva petas Aadamit pattu
tegema, selleprast ei pea ka naine praegu meest petama. See fakt, et Jumal
li Aadama enne Eevat, thendab ennem seda, et "naise pea on mees"
(1Korintlastele 11:3), kui vastupidi. Kige selle tulemusel "Naine ppigu
vaiksel viisil, olles kigiti alistuv. Aga naisel ma ei luba petada ega
valitseda mehe le, vaid ta elagu vaikselt. Sest Aadam loodi enne, siis Eeva;
ega Aadamat petetud, vaid naist peteti ja ta sattus leastumisse, aga ta saab
ndsaks lastesnnitamise lbi, kui ta jb ususse ja armastusse ning
phitsusse mistliku meelega" (1Timoteusele 2:11-15).
Sellest on selge - Piibel eraldab erinevad lesanded usklikele, meestele ja
naistele. Mningatel juhtudel rgitakse naistest, et nad "lheksid mehele ja
tooksid lapsi ilmale, valitseksid majatalitusi" (1Timoteusele 5:14). See
thistab nende vaimse tegevuse sfri - maja. Jrelikult mratakse
hiskondlik tegevus koguduses, mehele. See on teravas vastuolus
humaansete teooriatega sugudevahelisest vrdiguslikkusest, kus ttav
naine vib nuda vrdiguslikkust oma mehega kigis tegemistes perekonna eelarve jaotamisest, kuni riiete kandmiseni, mis on hesugused
mlemil sool. Tuleb vlja, et laste kasvatamist ja hooldamist, vaadatakse kui
ebamugavust, kui teatud taseme emotsionaalse phaduse silitamise
vajadust, tielikus materiaalses ja egoistlikus maailmas. Telised usklikud
trjuvad seda sajandi hinge, kuigi, nagu alati, on tarvis mdutunnet.

ELU KRISTUSES 257

Mees ei pea kituma lekohtuselt naise ees, vaid armastama teda, nagu
Kristus meid armastas (Efeslastele 5:25). "Mehed, elage naisega targasti
(s.o. kige nendega mber hellalt, vastavalt teie teadmistega Jumala Snast)
kui nrgema astjaga ja osutage neile austust, sest nad on elu armuanni
kaasprijad" (1Peetruse 3:7).
Vaimses vljenduses teeb ristimine Kristusesse mehe ja naise vrdseteks
(Galaatlastele 3:27,28; vrdle 1Korintlastele 11:11). Kuid see ei avalda
mju selgetele printsiipidele, et "naise pea on mees" (1Korintlastele 11:3),
praktilistes ja vaimsetes tegudes, nii nagu peres nii ka koguduses.
Et demonstreerida selle printsiibi tunnetust, peabki usklik naine kandma
peakatet, kui vend kuulutab Jumala Sna. Praktikas thendab see, et kbar
vi rtik peab olema peas koguduse koosolekutest osavtu ajal. Erinevust
mehe ja naise rolli vahel kriipsutatakse alla sellega, et naine kasvatab oma
juuksed pikaks, aga mees hoidub seda tegemast (1Korintlastele 11:14,15).
"Aga iga naine, kes palvetab vi prohvetlikult rgib katmata peaga,
hbistab oma pead (s.t. oma mehe pead, vrss 3), sest see on otse sama, kui
oleks tema pea paljaks aetud. Sest kui naine ei kata oma pead, siis ligaku ta
ka juuksed maha. Aga et naisel on hbiks juukseid ligata vi pead paljaks
ajada, siis ta katku oma pea ... Selleprast peab naisel olema pea peal
meelevallatunnus ..." (1Korintlastele 11:5,6,10).
Katmata naise pea nitab, et tal on juuksed, aga "kaetud" pea annab
tunnistust teadlikust suhtumisest peakatte kandmisse. Ilma peakatteta ei saa
naine loota oma loomulikule juuste katmisele; aga nii melda - thendab
loota, et Jumal ei ne tema juust. Mees ei pea katma pead (1Korintlastele
11:7). See ei ki isiklike juuste kohta, vaid peakatte kandmise kohta.
Naine kujutab endast kogudust, aga mees esindab Kristust. Nii nagu me
teadlikult vtame vastu usu meie psteks Kristuses, nii ka naine peab vastu
vtma teadliku otsuse oma pea katmise kohta. Loota sellele, et tema juuksed
saavad kaetud loomulikul kujul, on vrdthenduslik mttele sellest, et meie
lootus enda pstmisest, on vastuolus Kristuse tahtega. Naise pikad juuksed
- see on tema au (Jumalast antud), kuna juuksed on talle antud liniku eest
(kreekapraselt "loomulik rivas") (1Korintlastele 11:15). Naine peab
kasvatama oma juuksed selliselt, et rhutada enda erinevust mehest.
Erinevus meeste ja naiste juuste vahel on Jumalast loodud. Selleprast, peab
naine kasutama seda vimalust enda erilise rolli rhutamiseks.
Vaadeldes naiste pikkade juuste ksimust ja naise peakatte kandmist, peame
me silmas pidama ettevaatlikkust, et see ei vljenduks ainult smboolselt.
Kui el on teliselt vaimne ja alandlik kitumine (vrdle Peetruse 3:5),
hakkab ta kuuletuma vendadele, nagu usklikud Kristusele, ja nitab hea
meelega oma kuulekust igal viisil, sealhulgas ka peakatte kandmisega. Kui

258

ELU KRISTUSES

ta teadvustab selle ksu phjust, nagu kiki Jumala kske, siis tal ei teki
mingit vastumeelsust neid tita.
dedele leidub alati koguduses td - jutlustamine Phapevakoolis ja teiste
kohustuste juhendamine, mis ei sisalda avalikke kuulutusi vi esinemisi,
niteks, finantsaruande juhtimine. Vaimselt kpsed naised vivad kaasa
aidata nooremate dede ppet juhtimises (Tiituse 2:3,4; vrdle Mirjamiga
2Moosese 15:20).

11.3.5 LEIVA MURDMINE

Krvuti palvetega ja Piibli lugemisega on thtis regulaarne Kristuse seaduste
titmine - leivamurdmisest ja veinijoomisest tema ohvrimeelsuse
mlestuseks. "Seda tehke Minu mlestuseks", tles Jeesus (Luuka 22:19).
See oli Tema soov, et Tema jrgijad teeksid seda regulaarselt, kuni tema
teise tulekuni, kui Jeesus jagab ise leiba ja veini jlle meiega (1Korintlastele
11:26; Luuka 22:16-18).
Leib kujutab Kristuse ihu, mis anti ristil, aga vein - tema verd
(1Korintlastele 11:23-27). Varased usklikud titsid tavaliselt seda ksku
(Apostlite teod 2:42-46), tehes seda nhtavasti ks kord ndalas (Apostlite
teod 20:7). Kui me tepoolest armastame Kristust, tidame me tema
tunnistust. Kui meil on teliselt isiklik suhtumine temasse, siis me tahame
pda meenutada tema ohvrit, nii nagu tema palus ja sellega suuname
iseennast mlestusele sellest suurest pstest, mille ta saavutas: Tema
kannatuste rahuliku peegelduse periood ristil, muudab meie loomulikud
raskused thtsusetuks, vrreldes sellega, mida koges meie Issand.
Leivamurdmine kujutab endast philiselt mlestusteenistust; selle
tulemusena midagi maagilist ei toimu. See on ekvivalentne Paasaphaga,
Moosese Seaduse jrgi (Luuka 22:15; 1Korintlastele 5:7,8). See oli suur
Egiptusest vabanemise meenutamise vahend., mille Jumal lpetas Moosese
vahendusel Punases meres. Leivamurdmise teenistus viib meid patust
pstmisele Kristuse lbi, mis tehti vimalikuks ristil ja millega me saime
sugulusse ristimisega. Jrelikult, peab selle ennustuse titmine olema
millekski selliseks, mida me tahame loomulikult teha.
Fsiline tegevus leiva murdmises ja veini joomises - see on Kristuse
armastuse vljendus meile ja tegelikult saavad kik sndmused meie
pstmise suhtes jlle nii reaalseks. Leivamurdmine kord ndalas - on
jrelikult terve vaimse tervise mrk. Kui seda ei ole vimalik teha koos
usukaaslastega, siis peab see toimuma ksinduses. Selle ksu titmise
katkestamiseks ei tohiks olla mitte mingisugust mjuvat phjust. Me peame

ELU KRISTUSES 259

rakendama kik jupingutused, selleks, et kindlustada leiva ja veini
olemasolu meie teenistustel, kuigi erandjuhtudel, isegi nende toiduainete
puudumine ei peaks meid peatama Kristuse meenutamisest, tehes seda
niipalju kui vimalik, tavalisel teel. Jeesus ji veini "viinamarja viljadest"
(Luuka 22:18) ja meie peame selleprast jooma punast viinamarja veini.
Vtta vastu Kristuse kannatuste ja ohvri smboleid - on suurim au, mis
mehel vi naisel saab olla. Tehes seda mittekllaldase thelepanuga, seda,
mida need kujutavad, thendab olla jumalateotuse rel, kuna "iga kord" kui
te seda leiba ste ja karikast joote, kuulutate te Issanda surma ...
Selleprast: kes iganes seda leiba sb vi Issanda karikat joob klvatumalt,
sellel on Issanda ihust ja verest sd (1Korintlastele 11:26,27).
Leivamurdmiseks on tarvis valida niisugune aeg ja koht, mille juures oleks
vlistatud mttete krvalekaldumine jumalateenistusest. See vib toimuda
hommikul vara vi htul hilja, magamistoas vi mnes teises sobivas kohas.
Me tunnistame edaspidi nuannet: "Aga inimene katsugu ennast lbi ja
nnda sgu ta seda leiba ja joogu sellest karikast" (1Korintlastele 11:28).
Sel phimttel, peame me koondama meie mtted Kristuse ohvrile,
vimalik, et vaatama le Evangeeliumi lehekljed, mis rgivad tema
ristisurmast. Tehes seda vajalikul viisil, me usaldame paratamatult meie
sdametunnistuse Kristusele. Vastav teenistuse kord leivamurdmiseks viks
olla selline:
1. Palve - palve Jumala nnistusest; et ta avaks meie silmad Tema Snale;
teiste usklike vajaduste meenutamine; tnu tema armastuse eest ja palved
meie elust.
2. Piibli lugemine "Piibli Kaaslase" abil.
3. Arutelu tundide le, mis lhtuvad Piiblist vi jutluste lugemine, mis
viivad meid meie teenistuse eesmrgini - Kristuse meenutamiseni.
4. 1Korintlastele 11:23-29 salmide lugemine.
5. Vaikimise minutid - enesetunnetamine.
6. Palve leivast.
7. Leivamurdmine ja vikese tkikese mlumine.
8. Veini palve.
9. Veini neelatamine.
10. Lpu palve.
Kik jumalateenistused peavad vtma aega natuke le he tunni.

11.4 ABIELU

260

ELU KRISTUSES

Me alustame selle ligu vaatlemist nende inimeste seisukohast, kes ristimise

momendiks ei ole veel abiellu astunud. Ligus 5.3 rkisime, et abiellu
astuda tuleks alles peale ristimist. Piiblis on mitmeid kohti, milles rgitakse
sellest, et Jeesus, aga samuti ka Paulus ja teised apostlid, kutsusid abiellu
mitte astunuid mtlema ja otsustama, kas nad ei peaks mitte ksikuteks
jmagi, et end tielikult phendada Issanda tle (1Korintlastele 7:7-9, 3236; vrdle 2Timoteusele 2:4; Matteuse 19:11,12,29; Koguja 9:9-ga). "Aga
kui sa abiellud, siis sa ei tee pattu" (1Korintlastele 7:28). Paljud apostlitest
olid abielus (1Korintlastele 9:5); ja Jumala arvamuse jrgi on abielust palju
fsilist ja vaimset kasu. "Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi
rvetamata" (Heebrealastele 13:4). "Inimesel ei ole hea ksi olla"
(1Moosese 2:18), ainult kui ta ei ole krgel tasemel teostamas oma
kohustusi vaimsetes asjades ja selleprast Jumal rajas aluse abielule. "Kes
leiab naise, leiab nne ja saab Issanda hea meele osaliseks ... arukas naine
on Issandast" (petussnad 18:22; 19:14). ldkokkuvte selles ksimuses
antakse 1Korintlastele 7:1,2: "Mehele on hea naist mitte puudutada. Kuid
hooruspattude prast olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees"
(vrdle vrss 9).
Nende vrsside mte seisneb selles, et jreleandlikkus sugudevahelise
tegevuse kuritarvitamises, vljaspool abielu, on hoorus. Hoiatusi hooruse
eest (sugulise hte vastu inimeste vahel, kes ei ole omavahel abielus),
abielutruuduse murdmist ja igasuguse amoraalsuse liike, vib tihti kohata
Uues Testamendis peaaegu igas lkituses. Allpool antakse ainult neist
mnede loetelu: Apostlite teod 15:20; Roomlastele 1:29; 1Korintlastele 6:918; 10:8; 2Korintlastele 12:21; Galaatlastele 5:19; Efeslastele 5:3;
Koloslastele 3:5; 1Tessalooniklastele 4:3; Juuda 7; Peetruse 4:3; Ilmutus
2:21.
lalpool eldu valgusel, kiusata Issanda selgelt vljendatud tahet - on tsine
asi. Kui Jumal vib veel andestada hetkelise nrkuse minutid, mida inimene
kahetseb lpuks (niteks Taaveti rvedus Batsebaga), siis elu, mille kestel
rvetsetakse regulaarselt, on ra teeninud hukkamistu. Paulus rkis
korduvalt: "Hoorus, rvedus ... ja muud sellesarnast, millest ma teile ette
tlen, nagu ma ka juba enne olen telnud (kohtupevani), et need, kes
teevad seesugust, ei pri Jumala riiki" (Galaatlastele 5:19,21), selleprast,
"pgenege hooruse eest (vrdle 2Timoteusele 2:22). Iga patt, mida inimene
iganes teeb, on vljaspool ihu, aga kes hoorab, teeb pattu omaenese ihu
vastu" (1Korintlastele 6:18). Kui noorpaarid elavad suguelu enne abiellu
astumist, saab kogu maailmas peaaegu tavaliseks nhtuseks, termini "abielu hiskondliku seaduse jrgi" kasutamine - selle teo igustamiseks,
mis on tiesti ebaige. Abielu peab uskliku jaoks olema niisugune, et see

ELU KRISTUSES 261

tielikult vastaks Jumala poolt mratule. Me ei saa lubada, et abielu
mramine kikjal maailmas, mis toimub lihaliku nudluse, kuigi meeldiva,
kasuks, oleks lekaalus Jumala kinnituste kohta abielust, - lppude lpuks,
oli abielu ennem Jumala poolt kinnitatud, mitte inimese poolt. Vastavalt
Piiblile sisaldab abielu rmisel juhul kolme momenti:
1. Abielu tseremoonia, kskik mis kujul, kasvi lihtsal.
Selle kirjeldus, kuidas Boas abiellus Rutiga (Rutt 3:9; 4:13) nitab, et
abielu - see ei ole ainult sugulus, millesse inimesed astuvad; peab olema
eriline moment, kui inimene lpuks astub tielikult abiellu. Kristust
vrreldakse peigmehega, aga usklikke pruudiga, kellega ta "abiellub" oma
teisel tulekul. Et thistada seda sndmust, selleks saab siis olema "Talle
pulma smaaeg" (Ilmutus 19:7-9). Sugulussuhted mehe ja naise vahel, on
nende suhete sarnased, mis hakkavad olema Kristuse ja usklike vahel
(Efeslastele 5:25-30). Nii, kuidas hakatakse mrama nende abiellumise
momenti, nii peab olema ka pulm usklike vahel, kes abiellu astuvad,
samastades sellega liitu, meie ja Jumala vahel, Kohtupeval.
2 Jumala astumine abiellu Iisraeliga, sisaldas sisenemist vastastikusesse
vaimsesse ksmeelde, usaldusse ksteise vastu (Jesaja 16:8) ja see peab
olema iseloomulik moment usklike abiellumise puhul.
3. Sugulised hted on abielusuhete teostamiseks vajalikud (5Moosese 21:13;
1Moosese 24:17; 29:21; 1Saamueli 11:2). Selle tagajrjel selgitab
1Korintlastele 6:15, miks abieluvlised suguhted on pahelised.
Sugudevaheline htsus, fsilises mttes,
nitab, kuidas Jumal hendas abielupaari (1Moosese 2:24). Selleprast,
hinemine "heks kehaks" ajutiseks suhteks, thendab kehade teotamist, mis
Jumal on meile andnud. Ta li need, et teostada abielu suhted fsilises
mttes, mis ta abielus hendas.
Sellest jreldub, et paarid, "kes elavad koos" enne pulmi, elavad faktiliselt
patus. Kui nad ei soovi vormistada oma suhteid seaduslikul teel vi ei lhe
lahku ksteisest - ei saa nende ristimisest juttugi olla.
Raskused tekivad mnede arengumaade traditsioonidega, milles ei ole
pulmatseremoonia mistet vi lepingu slmimist tavaliste inimeste jaoks.
Paar vib elada mitu aastat ilma sidemete ametliku ja rituaalse
vormistamiseta, lugedes ennast abielus olevateks. Nende ridade kirjutaja
soovitus oleks selline: "sel juhul, usklik, kes viib lbi ristimist, peab
selgitama kandidaadile olukorda ristimisel ja veenma teda koos partneriga
kirjutama alla mingisugusele abielu nusolekule. See dokument peab
seejrel viivitamatult olema registreeritud vastavas hiskondlikus organis.

262

ELU KRISTUSES

Ristitud inimesed, kelle abikaasad ei ole ristitud, ei peaks neid mingil juhul
maha jtma (1Korintlastele 7:13-15) vaid peavad armastama neid ja oma
eeskujuga testama puhtsdamlikku usku Jumalasse, aga mitte lootma
ksnes oma abikaasa lihtsale leminekule usku. 1Peetruse 3:1-6 julgustab
inimesi, kes asuvad sellises olukorras ja arvab, et eeskujulik kitumine on
iseenesest vahendiks, oma teise poole religiooni muutmiseks.
Printsiibid, mis juhivad abielu, on lhidalt ra toodud jrgmiste Jumala
snadega: "mees jtab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja
nemad on ks liha!" (1Moosese 2:24). See pe liidule mehe ja naise vahel
kiges, nii palju kui see on vimalik, on analoogne meie pidevatele
jupingutustele liidule Kristusega, patu ja enesearmastuse letamise lbi.
See on vitlus ennekike meie eneste vastu, kui Kristuse vi meie partneri
vastu. Mida rohkem me selles edasi liigume, seda nnelikumad me saame
olema ja seda tugevam saab olema meie side.
Kuid me elame patu ja ebanne reaalses maailmas ja vimalus tusta
tielikult phaduse krgema astmeni, millest Piiblis rgitakse, Jumala ja
Kristuse eeskuju nol, on ideaalseks, nagu on nidatud 1Moosese 2:24, et
ks mees ja ks naine elaksid koos tielikus ksmeeles kogu elu vltel.
Usklikud peavad olema valmis selleks, et mnikord pole vimalik saavutada
sellist seisundit nende isiklikus elus ja teiste usklike elus. Mehed ja naised
vivad lahku minna vaadetes ja kaotada arvamuste htsuse, mida nad
oleksid pidanud omama ja vimatu saab olema jtkata abielu. Mehel vis
olla enne ristimist mitu naist, kui ta elab hiskonnas, kus on lubatud mitme
naise pidamine. Sel juhul peab ta jma oma naistega, kuid mitte vtma neid
enam juurde. Apostel Paulus - see on leegitsev peegeldus inimlikust
kaastundest ja kiindumusest jumalikele printsiipidele - lubada vimalikku
lahutust, erilistel mittesobivuse juhtudel: "Naine rgu mingu mehest lahku.
On aga keegi lahutatud, siis ta jgu abielutuks" (1Korintlastele 7:10-11).
See kinnitus peegeldab ideaalset asjade seisu, kuid Phakirjas vljendatakse
tihti soovi, teha jreleandmisi abielusuhete ksimustes kui nad ei lhe lahku
philiste jumalike printsiipidega (niteks, hoorus on patt). Pauluse nuanne
1Korintlastele 7:10,11 on suguluses nuandega 1Korintlastele 7:27,28: "...
kui jid naisest ilma, ra otsi naist (s.o. j ksikuks). Aga kui sa ka
abiellud, siis sa ei tee pattu". Kuid ettekavatsetud lahutus - see on
seadustatud pilge Jumala phimtete le, mehe ja naise hendamise le
heks kehaks. Kristuse snad on eriti lihtsad: "Loomise algusest Jumal li
nad meheks ja naiseks. Selleprast loobub inimene oma isast ja emast, ja
need kaks, mees ja naine, saavad heks lihaks. Nii ei ole nad enam kaks,
vaid ks liha. Mis nd Jumal on hte pannud, seda inimene rgu lahutagu!
... Kes iganes oma naise enesest lahutab ja vtab teise, rikub abielu tema

ELU KRISTUSES 263

vastu. Ja kui naine enese lahutab oma mehest ja lheb teisele, siis ta rikub
abielu!" (Markuse 10:6-12).
Kigis suguliste suhete sfrides pab liha leida igustust loomulikele
soovidele allumisele. Need inimesed, kes satuvad eriti ahvatlevatesse
situatsioonidesse, vivad leida judu ja vaimset kindlust kasvi vrsside le
mtisklustes, mida selles ligus on meenutatud. Mned pavad igustada
homoseksualismi ja lesbismi, kui loomulikke seaduslikke soove. Kuid need
teod on Jumala silmis titsa hukutavad nhtused.
Philine 1Moosese 2:24 vrsi mte on homoseksualismi kui patu
hukkamistmises. Jumala pd on selles, et mees ja naine astuksid abiellu ja
hineksid teineteisega. Jumal li Eeva Aadama abiliseks, mitte teise mehe.
Meestevahelisi sugulisi suhteid mistetakse korduvalt Piiblis hukka. See on
ks pattudest, mille prast purustati Soodom (1Moosese 18 ja 19 peatkk).
Apostel Paulus rgib vga selgelt, et inimesed, kes panevad toime selliseid
asju, kutsuvad esile Jumala raevu ja ei saa Tema Kuningriiki (Roomlastele
1:18-32; 1Korintlastele 6:9,10). Samal ajal, olla mssitud sellisesse asja,- ei
thenda ilmajmist Jumala abist. Ta vib andestada sellele, kes kahetsusega
palub Teda selle eest (Laulud 130:4). Kogudus Korintoses vis leida oma
ridades kllaldasel arvul kahetsejaid: "Ja sellised olid teist mningad; aga te
olete puhtaks pestud (ristimises), olete phitsetud, olete igeks tehtud
(ristimisega) Issanda Jeesuse Kristuse nimes" (1Korintlastele 6:11).
Kaebus loomuliku kiindumuse puudumise le vastassoosse on faktiliselt
suunatud Jumala vastu, kes justkui ebaiglaselt keelas astuda
homoseksuaalsetesse suhetesse, kuid samal ajal li meid lisuure kiusatuse
tundega. Kuid Jumal ei lase meid kiusata lemra, vaid annab kiusatuse
puhul ka kergenduse, mida me suudame taluda (1Korintlastele 10:13).
Liigsest lihaliku kiusatuse pdlusest, vib juda sellise seisundini, mis
hakkab iseloomustama inimest sellisena, milliseks ta faktiliselt sai. Nii ei
saa alkohoolik vi narkomaan elada teatud keemiliste ainete regulaarse
kasutamiseta, mis tavaliselt nuab meditsiinilist vahelesegamist, et prata
ta tagasi normaalse, tasakaalustatud eluviisi juurde.
Homoseksualistid peaksid minema sama teed. Jumal aitab neid nende
jupingutustes. Kui nad aga andusid tielikult oma soovidele, siis Jumal
kitub nendega samuti, nagu vanal ajal iisraellastega: "Selleprast on Jumal
nad annud hbematuisse ihadesse; sest nende naised on vahetanud
loomuliku sugulise kitlemise loomuvastasega, ja samuti on ka mehed
loobunud loomulikust naise sugulisest kitlemisest ja on oma himus sttinud
ksteisest ja teinud rvedust mees mehega ja ktte saanud iseenestes (s.o.
oma kehades) oma eksimuse palga" (Roomlastele 1:26,27).

264

ELU KRISTUSES

ksnes lootusetult pimedad inimesed ei taha nha selles kahemttelist

ettekuulutust AIDS'ist ja teistest haigustest, mis kandub sugulisel teel, mida
meie hukkalinud maailm praegu likab.

11. 5 SUHTLEMINE
Kreeka sna, mida tlgitakse kui "suhtlemine" ja "hiskond", kirjeldab
philiselt seisundit, millel on midagi hist = hine liit. "htsus" vastab
snale "teatama". Tundes ja kasutades elus Issanda teid, on meil htsus
Temaga ja kigi teistega, kes teevad sedasama, mis Kristus tegi. On kerge
suhtuda hoolimatult vastutusse, mis meil on teistega suheldes: "rge
unustage head teha ja osadust pidada (s.o. suhtlemist)" (Heebrealastele
13:16). Filiplastele 1:5 rgib meile "osadusest evangeeliumiga"; meie
suhtlemise alus seisneb seeprast olukordades, mis moodustavad telise
Evangeeliumi. Sel phjusel on osalus teliste usklike vahel palju krgem,
kui kskik missuguses teises organisatsioonis vi kirikus. Selle osaduse
tulemusel, reisivad nad kaugete vahemaade taha, et olla ksteisega ja
klastada isoleeritud usklikke, aga samuti peavad kontakti kirja teel ja
telegraafi teel, kus ainult see vimalik on. Paulus rgib "vaimu osadusest"
(Filiplastele 2:1), s.o. osadusest, mis phineb meie hisel Sna Vaimu
jrgimisel (Jumala Tarkusel, nii nagu see avaneb Tema Vaimus).
ks meie osaduse suurimatest vljendustest on hine leivamurdmise
teenistuse lbiviimine. Varased usklikud "jid alati apostlite petusse ja
osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse ... murdsid leiba ... ilutsemise ja
siira sdamega" (Apostlite teod 2:42,46). Smboild, mis esindasid meie
lootuse keskset keset, peavad hendama meid sdame lihtsuses". "nnistuse
karikas, mida me nnistame, eks see ole Kristuse vere osadus (jagamine)?
Leib, mida me murrame, eks see ole Kristuse ihu osadus? On ainult ks leib,
meie paljud, oleme ks ihu; sest me kik saame osa hest leivast", s.o.
Kristusest (1Korintlastele 10:16,17). Selleprast on meie kohustus jagada
Kristuse ohvrianni smboleid kigi nendega, kes saavad sellest kasu, kes
"osalevad hes leivas". Ainult need, kes on ristitud Kristusesse, ppides
vastaval moel tundma tde, asuvad sellises seisukorras ja oleks smbolite
pilkamine, kui me hakkame neid jagama nendega, kes ei tee seda.
Johannes meenutab, kuidas ta jagas Evangeeliumi petust igavesest elust
teistega: " et teilgi oleks osadus meiega. Ja meie osadus on Isaga ja Tema
Pojaga, Jeesuse Kristusega" (1Johannese 1:2,3). See nitab, et osadus

ELU KRISTUSES 265

rajaneb Jumala Sna hisel mistmisel ja seda tugevam on meie osadus
Jumalaga ja Kristusega.
Meie osadus Jumalaga ja Kristusega, aga samuti teiste usklikega ei sltu
ksnes meie judmisest doktriini tdede krgusteni, mis moodustavad "he
usu". Meie eluviis peab vastama printsiipidele, mis on nendes vljendatud:
"Jumal on valgus ja temas ei ole mingit pimedust. Kui me tleme, et meil on
osadus ksteisega ja Jeesuse Kristuse, tema Poja veri puhastab meid kigest
patust" (1Johannese 1:5-7).
"Pimeduses kimine", kib eluviisi kohta, mis pidevalt ja avalikult lheb
lahku Jumala Sna valgusest (Laulud 119:105; petussnad 4:18), see ei ki
meie juhuslike patustamiste kohta, kuna jrgmine vrss jtkab: "Kui me
tleme, et meil ei ole pattu, - siis me petame iseendid ja tde (s.o. Jumala
Sna - Johannese 17:17; 3:21; Efeslastele 5:13) ei ole meie sees"
(1Johannese 1:8).
Sellest jreldub, et osadus katkeb, kui usklik hakkab vaidlustama Pha Kirja
seisukohti, vi elama eluviisi,mis on avalikus vastuolus Piibli selge
petusega: "rgu teil olgu tegemist pimeduse viljatumate tegudega, vaid
mistke need pigemini hukka" (Efeslaste 5:11). Tuleks koondada kik
jupingutused, et prata eksinud tagasi, hea karjase eeskujul, kes otsib
kadunud lammast (Luuka 15:17). Kui aga vend vi de sunnib peale petuse
vale lahtimtestamist vi oma patust kitumist, siis on tarvis katkestada see
osadus, mis oli kuni selle ajani (Matteuse 18:15-17). Praktikas tehakse seda
vestluses koguduse vastutavate liikmetega ja selle teatamisega
kristadelflaste ajakirjas. Kuid seda ei tuleks liiga tugevalt rhutada. Selline
protsess saab teoks ksnes siis, kui toimub avalik valedoktriini vastuvtmine
vi patuse eluviisi jtkamine. Inimene peab olema kindel, et meie vahel on
silinud nii vhe hist, tema eemaldumise tagajrjel Piibli aluste
seisukohtadest, et on muutunud vltimatuks osaduse formaalne
katkestamine.
he kige selgema ligu osaduse suhtes, leiame 2Korintlastele 6:14-18:
"rge hakake vras ikkes vedama hes uskmatutega; sest, mis on hist
igusel lekohtuga? Mis on hist valgusel pimedusega? ... Selleprast,
minge ra nende keskelt ja eralduge neist, tleb Issand ... siis ma vtan teid
vastu ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja ttardeks, tleb
Kigeveline Issand".
Me nitasime, et Jumala Sna - on valgus. Need vrsid selgitavad, miks meil
ei tohi olla osadust kirikutega, kes kuulutavad valedoktriine; miks ei peaks
astuma abiellu nendega, kes ei tunne Tde ja peavad eemalduma
ldkehtivast elukeskkonnast. Meie eraldumise tulemusel maailmast on meil
hmmastav au saada ustavateks Jumala poegadeks ja ttardeks, osakeseks

266

ELU KRISTUSES

teiste inimeste lemaailmsest perest, kellel on ks ja seesama sugulus - meie

vennad ja ed. On ainult "ks keha", s.o. ks teline kirik (Efeslastele 1:23),
kes tugineb neile, kelles on ks lootus - hele Jumalale, hele ristimisele ja
"hte usku", s.o. ks teline kokkuvte petusest, mis ehitab les he usu
(Efeslastele 4:4-6). Ei ole vimalik olla he keha osa ja samal ajal olla
osaduses teiste religioossete organisatsioonidega, kes ei kuuluta telist usku.
Teades, et valgusel ei ole osadust pimedusega, kuulutame me oma olekust
pimeduses, kui me teeme valiku osadusest pimedusega.
Kui me jagame tielikult kogu te ppimise ssteemi, mis on ra toodud
Phas Kirjas, siis me neme, et need, kes kuulutavad valedoktriini
kristlaskonna nimel, ei oma suuremat osadust Jumalaga kui ateistid.
Kui te lugesite thelepanelikult lbi eespool toodud peatkid, siis saab teile
mistetavaks, et me ei vi seisma jda poolel teel, meie suhetes Jumalaga.
Meie kas oleme Kristuses ristimise lbi vi ei ole Temas.
Me oleme kas valguses, telise petuse vastuvtmise tulemusena ja
igapevases kuulutamises temale vi me asume pimeduses. Keegi ei saa
seista he jalaga kahes leeris.
Meie poolt omandatud teadmised, asetavad meie peale teatud astmel
vastutuse, Jumala ees. Me ei ki praegust tnavatel ja ei ela meie igapevast
elu, nagu seda tavaline ilmakodanik. Jumal jlgib meid thelepanelikult. Nii
nagu Jumal ja Jeesus Kristus, meie Issand, nii ka kik telised usklikud
sisendavad teisse "tahet", ige otsuse vastuvtmiseks. Kuid samuti nagu
Jumal ja Kristus, teeme meie ise ka, kik, mis on meie vimuses, et aidata
teid - isegi sellisel mral, nagu seda tegi Jumal, andes surmale meie eest
oma ainusndinud Poja - lppkokkuvttes, sltub teie psemine teie enda
heast tahtest, et pidada eneses suurt LOOTUST, mis teile praegu antakse.

PEATKK 11: KSIMUSED

1. Millised muudatused toimuvad inimese elus ristimise ajal?
2. Mida thendab "ndsus"?
a) Mitte omada suhteid uskmatutega,
b) Olla eraldatud patust ja suunatud Jumala tegudele,
c) Kia kirikus,
d) Teha head teistele inimestele.
3. Millised tegevused ei ole kohased telisele kristlasele?

ELU KRISTUSES 267

4. Mida thendavad snad "pha" ja "kogudus"?

5. Missugused allpool toodud kinnitustest leivamurdmise kohta on iged?
a) Me peame tegema leivamurdmist igal ndalal,
b) Me peame seda tegema Paasaphal,
c) Leib ja vein muutuvad, sna otseses mttes, Jeesuse ihuks ja vereks,
d) Leib ja vein kujutavad endast Jeesuse ihu ja verd.
6. Missugused allpool toodud kinnitustest abielu liidust on tesed?
a) Me peame slmima abielu ksnes telise usklikuga,
b) Usklikele on lahutus lubatud,
c) Usklik, kes on abielus uskmatuga, peab jma abielusuhetesse oma
partneriga,
d) Abielus kujutab mees Kristust aga naine - usklikke.
7. Kas naised peavad kuulutama koguduses (siseselt)?
8. Kui te vtsite vastu ristimise peale seda kui saite teada Te, kas te hakkate
jtkuvalt osalema kiriku ts, kes ei kuuluta telist usku?

268

LISA 1

LISA 1: LHIKE PHILISTE PIIBLI

SEISUKOHTADE TLGENDUS
1. JUMAL
1.1 On olemas kigekrgem olevus, nimega Jumal,
1.2 kellel on eraldi asupaik taevastes,
1.3 kellel on reaalne kehaline kuju,
1.4 Kelle kuju meil on.
1.5 Inglid on Tema saadikud,
1.6 kes ei patusta,
1.7 kes jagavad Jumala loomust.
1.8 Nagu Piibel petab, on olemas ainult ks eksisteerimise vorm eksisteerimine kehalises vormis.
1.9 Kristlik Lootus seisneb Jumala loomuse saamises, kehalises vormis,
Kristuse teisel tulekul.
2. JUMALA VAIM
2.1 Jumala Vaim kib Jumala ju kohta, Tema hinguse ja mistuse kohta,
2.2 mille vahendusel Ta saavutab kik
2.3 ja on kikjal.
2.4 Pha Vaim kib selle ju kohta, mida kasutatakse teatud eesmrkide
saavutamiseks.
2.5 Erinevatel aegadel, minevikus, oli inimestel Vaimu imettegev and.
2.6 Praegu on need ra vetud.
2.7 Jumala Jud avaldub praegu meile lbi Tema Sna.
2.8 Pha Vaim ei kohusta inimesi olema vaimsed, vastu nende tahtmist.
2.9 Piibel oli saadetud tielikult Jumala Vaimust.
2.10 Piibel on ainus autoriteet meie suhetes Jumalaga.
3. JUMALA TOTUSED
3.1 Evangeeliumi kuulutati testamendi vormis, mis anti juudi phakutele.
3.2 Naise seeme (1Moosese 3:15) kib Kristuse ja ndsate kohta, kes olid
ajutiselt kahjustatud patust - mao seemnest.
3.3 Jumala totuste titumiseks ei hvitata planeeti Maa mitte iialgi.
3.4 Aabrami ja Taaveti seemneks oli Kristus;
3.5 me vime olla Kristuses, usus ja ristimises,
3.6 nii et need totused kivad teliste usklike kohta.
4. JUMAL JA SURM

LISA 1 269
4.1 Oma olemuselt on inimene surelik, kalduv patule ja
4.2 neetud Aadama leastumise prast.
4.3 Kristusel oli inimlik loomus.
4.4 Hing (vaim) kib "meie" kohta, meie keha kohta, mtete ja isiksuse
kohta.
4.5 Vaim kib meie eluju kohta (hingamise).
4.6 Mitte keegi ei saa eksisteerida kehatuna, vaimu kujul.
4.7 Surm - on tieliku teadvusetuse seisund.
4.8 Kristuse teisel tulekul, tusevad kehaliselt les ainult need, kes ppisid
tundma telist Evangeeliumi.
4.9 Jumala Sna tunnistamine ja ige arusaamine, saab olema kohtu aluseks.
4.10 Surematuse and antakse kohtupeval.
4.11 Neetute karistuseks saab olema igavene surm.
4.12 "Prgu", kib haua kohta.
4.13 "Gehenna", oli paikkond Jeruusalema lhedal, kus pletati prahti ja
kurjategijaid.
5. JUMALA KUNINGRIIK
5.1 Iisraeli inimesed olid vanasti Jumala Kuningriigiks.
5.2 Praegu ei ole Jumala Kuningriiki, kuid see taastatakse Kristuse
tagasitulekul.
5.3 lemaailmse kuningriigi nol maa peal, mida valitseb Kristus, Jumala
nimel.
5.4 Selle Kuningriigi esimese 1000 aasta jooksul (kuldne sajand) hakkavad
telised usklikud valitsema surelikke inimesi, kes hakkavad elama teisel
Kristuse tulekul.
5.5 Selleprast Kuningriik ei ole praegust poliitiliselt paika pandud.
5.6 Me saame pste ennem armust meie usu kaudu, kui oma tegudega.
6. JUMAL JA KURJUS
6.1 "Kurat" thendab "valesdistaja" vi "laimaja".
6.2 Sna "saatan" thendab "vastast",
6.3 ja vib kia nii heade kui ka halbade inimeste kohta.
6.4 Piltlikult eldes, kurat ja saatan vivad kia patu ja inimkeha kohta.
6.5 Madu Eedenis oli otseses mttes elukas (loom).
6.6 Mrkmed, mis kivad inimese loomise kohta ja tema langemise kohta
1Moosese raamatus, tuleks mista ennem otseselt, kui puhtalt smboolses
thenduses.
6.7 "Deemoneid", kui surnud hingi vi patu jude, ei eksisteeri.

270

LISA 1

6.8 "Deemonite vljaajamist" Kristuse poolt, tuleks mista kui snalist

knekndu, mis thendab haigete ravitsemist.
6.9 Lutsifer, ei thenda patust Inglit.
6.10 Jumal on kikvimas, Ta ei jaga oma vimu mingisuguse patuse
olevusega, kes seisab Jumalale vastu.
6.11 Katsumused, usklike elus, lhtuvad lppkokkuvttes ennem Jumalalt,
kui on "halva juhuse" tulemuseks vi lhtuvad patuselt olevuselt, keda
nimetatakse kuradiks.
7. JEESUS KRISTUS
7.1 "Kolmainsus", nagu seda laialdaselt mistetakse kristluses, on seisukoht,
mis ei leia peegeldust Piiblis.
7.2 Kristus sndis neitsi Maarjast,
7.3 kes oli tavaline naine.
7.4 Kristusel oli inimloomus,
7.5 tal oli tiuslik, patuta iseloom.
7.6 Kuigi Jumal ei sundinud Jeesust mitte patustama, suri Jeesus nagu
ohver, pattude eest, omal vabal tahtel.
7.7 Jeesus oli les tstetud peale oma surma ristil.
7.8 Jeesust ei eksisteerinud (ei olnud olemas) enne sndimist,
7.9 kuigi Ta oli Jumalal plaanis pris algusest peale.
7.10 Jesus suri, kui ohver, meie pattude eest
7.11 selleks, et saada pstet meie jaoks ja endale.
7.12 Jeesus suri kui meie esindaja,
7.13 aga mitte meie asemel, nagu on laialdaselt levitatud kristluses.
7.14 Moosese Seadus katkes Kristuse surmaga,
7.15 selleprast, ei pea me sellest kinni, kaasa arvatud laupev.
8. RISTIMINE
8.1 Ristimiseta ei ole lootust psemisele;
8.2 usk ja ristimine hendavad meid Aabrami totusega
8.3 ja pattude andeksandmises.
8.4 Ristimine, on tielik vee alla mattumine,
8.5 tisealisel inimesel, kes tunneb Evangeeliumi.
8.6 Vee alla mattunud inimesed, kes ei tundnud telist Evangeeliumi,
peavad saama ristitud uuesti.
8.7 Ristimine omab judu ksnes tielikul Evangeeliumi mistmisel.
9. ELU KRISTUSES

LISA 1 271
9.1 Prast ristimist peavad usklikud suunama kik jupingutused
eraldumiseks patusest maailmast
9.2 ja sarnanemisele Kristusega.
9.3 Osalemine tegevuses ja lbustustes, mis viivad meid Kristuse totuste
rikkumisele, nagu niteks, ju kasutamisele ja lemrase alkoholi
tarbimisele, ei ole koosklas telise kristliku eluga.
9.4 Ristitud usklikud peavad kohtuma ja suhtlema ksteisega, kus ainult ja
kuna vaid see vimalik on.
9.5 Ristitud usklikud peavad regulaarselt thistama mlestust, Kristuse
ohvrist, leimurdmisega ja veini tarvitamisega.
9.6 Regulaarne Piibli lugemine ja palved, on kohustuslikud (vajalikud)
ristitud usklikule.
9.7 Ristimise vastu vtnud usklik, peab hoidma hendust ainult nendega,
kes jrgivad telist petust ja pavad praktiliselt seda realiseerida.
9.8 Selleprast, peavad telised usklikud katkestama suhtluse nendega, kes
lakkas uskumast ja jrgimast tde praktilistes tegudes.
Mrkus: "Seisukoht telisest usust", mis saab olema kasutusel 100 aastat,
vib saada kirjastajatelt.

272

LISA 2

LISA 2: MEIE SUHTUMINE PIIBLI TE

PPIMISSE
On tiesti vimalik ppida kiki philisi Piibli seisukohti ja samal ajal mitte
pidada neid enese kohta kivateks. See fakt vib olla vga kurb neile, kes
kasutab seda vahendit inimeste petamiseks, kes ei suuda mista selles
avaldatud phimtteid.
Esimesel sajandil kohtas Evangeeliumi kuulutamine puhtsdamlikke
vastutundeid inimestelt, kes vtsid "meelsasti vastu" Evangeeliumi, lasid
end ristida (Apostlite teod 2:41). Ilma puhtsdamliku vastukajata lkitusele"tundelist usku", nagu seda tihti nimetas Robert Roberts, ei ole mingit mtet
ristimisel. Aga need, kes vtavad selle vastu lhedaste vi sprade survel,
vaevalt et oskavad vastu pidada uuele elule, Kuna meie oleme rohkem
huvitatud sellest, et tuua inimesi pstele, kui ristitute arvus, tasub raisata
veel aega Evangeeliumi kuulutamisele selleks, et meie uus-prdunud
juaksid ristimiseni ige arusaamisega.
Usus inimesed "vtsid sna vastu kige hea meelega ja uurisid iga pev
Kirjast", et kontrollida selle igsust, mida Paulus neile kuulutas (Apostlite
teod 17:11). Kuid seda ei suuda alati Piibli kuulutaja saavutada. Meie vime
siin ainult pda saavutada thelepanu vastavatele Piibli katkenditele.
Usklikud Roomas, "olid sdamest saanud snakuulelikuks sellele petuse
vljendusele, mille juurde teid on juhatatud" enne, kui neid ristiti
(Roomlastele 6:17).
Need, kes kangekaelselt seisavad oma liha ktkes, ei saa iialgi vajalikul
moel omandada Evangeeliumi; need inimesed "Kelledel on jumalakartuse
ngu, aga kes salgavad tema vge ... kes alati on ppijad, kuid kunagi ei
pse te tunnetusele" (2Timoteusele 3:1-7). Me ei suuda kunagi mista,
mida siis meilt ka ei nuta. Kui meil ei ole telist armastust iglusele, ei ole
telist soovi, anda meie elu Jumala kontrolli alla, ei saa me iial olema
vimelised judma Te arusaamiseni, vaatamata kigile meie
jupingutustele Piibli ppimises. Meie Piibli lugemine saab olema vaid
harjutuseks. On palju niteid, mis toovad esile selle, et inimesed loevad
Pha Kirja nii, et nad ei saa sellest aru. See on selline haigus, millele me
kik kaldume.
Kristuse aegsetel juutidel oli tugev pe Jumala Sna tundmappimisele,
nad usaldasid innustunult Vana Testamendi kirjutisi (Johannese 5:45;
Apostlite teod 6:11); nad teadsid, et ainult neid Kirju ppides, vivad nad
saada lootuse igavesele elule (Johannese 5:39) ja nad lugesid neid iga ndal
avalikult (Apostlite teod 15:21). Peale selle, ppisid mned neist svendatult

LISA 2 273
Kirja peatkke ndalate jooksul. Kuid nad ei mistnud tielikult nende
kirjade telist thendust, mida Kristusest rgiti. Jeesus tles neile otse:
"Uurige phi kirju ... sest kui te usuksite Moosest, usuksite te ka mind; sest
tema on kirjutanud minust. Aga kui te tema kirju ei usu, kuidas te siis
usuksite minu snu?" (Johannese 5:39,46,47; Luuka 16:29-31).
Me vime ette kujutada juutide pettumust, kes kinnitasid: "Me ju loeme
Piiblit! Me ju usume sellesse!" Kuid, oma mistuse piiratuse tttu,
tegelikkuses nad ei lugenud ja ei mistnud seda, mida lugesid; nad vaatasid,
kuid ei ninud. Ei ole olemas veel pimedamaid inimesi kui need, kes ei taha
nha. Me peame nende taolistest hoiduma, kigil meie vaimse arengu
astmeil.

274 LISA 3

LISA 3: KRISTUSE PRDUMISE LHEDUS

Kristuse snad Matteuse 24:36-es, annavad meile selgelt mista, et me ei
saa iialgi teada Tema teise tulemise tpset aega. "Aga sellest pevast ja
tunnist ei tea kski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa ksi"
(vrdle Apostlite teod 1:7).
Kuid kui apostlid ksisid Jeesuselt: "Mis on su tulemise tunnus?" (Matteuse
24:3), ta ei elnud neile, et nende ksimusele pole vimalik vastata.
Tegelikult, tles ta neile, et tunnused on nhtavad maailmas just enne tema
tulekut. Jeesus ei oleks seda elnud, kui ei oleks uskunud tolle plvkonna
vimekusse, tunnistada seda fakti, et inimesed elavad oma "viimastes
pevades", kes elab enne tema tulekut. On igati alust loota ja uskuda, et
meie elame nimelt nendes viimastes pevades.
KRISTUSE TEISE TULEKU TUNNUSED:
Jeesus rkis Matteuse 24 ja Luuka 21, ajast, kui:
1) tuseb valeprohveteid, kes kuulutavad end Kristuseks;
2) sjad ja vgivald tidavad maa;
3) "ja suuri maavrisemisi on siis ja paiguti nlga ning katku";
4) inimesed taganevad test;
5) "inimesed lhevad rammetumaks kartuse ja sndmuste ootamise
prast, mis maailma peale on "tulemas", sest taeva vgesid
kigutatakse" (Luuka 21:26).
igupoolest, oli maailm alati tidetud seda liiki probleemidest. Jeesus.
mistes seda, rkis sellisest ajast, kus taolised probleemid hakkavad endast
kujutama hvardust planeedile. Kahtematlult, iga tervelt mtlev jlgija tleb,
et seda rgitakse meie ajast. Uskumatu inimnatuuri optimism ja tema
kangekaelne vastuolu, reaalselt hinnata situatsiooni, raskendab maailma
faktilise seisukorra hindamist.
Allpool antakse ainult vike osa nidetest, mis seda testavad, kuidas
Kristuse snu tidetakse:
1) Peaaegu igal kontinendil on hulgaliselt sarlatane ja innustunud
inimesi, kes kisub inimesi end jrgima.
2) Jrgmised statistilised andmed nitavad jrsku sdade arvu kasvu,
vaatamata rahuarmastavate judude koosklastatud tegevusele nende
talitsemiseks:
sajand

kogus (miljonid)

suurte sdade ohvrite arv

LISA 3 275

17
18
19
1900-1945
1945-1975

3,3
5,0
5,5
40,5
50,7

?
?
?
19
119

(Informatsiooni allikas: Konfliktide Uurimise Instituut, Londoni likool).

3) Meile on hsti teada suurehaardeline nlja ja haiguste probleem.
AIDS - kige laiahaardelisem epideemia maailmas, mida kunagi varem
ei tuntud. Lppkokkuvttes, hvardab see jrsult maakera elanike
arvukust. Peale Kristuse snade, mis on ra toodud Matteuse 24 ja
Luuka 21, eksisteerib mitmeid teisi Piibli tlusi, mis seovad
maavrisemisi Kristuse teise tulekuga: Jesaja 2:19-22; Hesekieli 38:20;
Joel 3:16; Haggai 2:7; Sakarja 14:3.
4) Maavrinad, mis on viimastel aastatel aset leidnud kige ootamatutes
kohtades ja toonud endaga kaasa vrreldamatul hulgal ohvreid, vivad
samuti teenida eelolevat, peatset, Kristuse tulekut. Thelepanu on ra
teeninud jrgmised statistilised andmed maavrinate kohta, mis on
avaldatud USA Sisejudude Ministeeriumi poolt:
Aastad
1948
1949
1950
1964
1965
1976

Thelepanuvrsete maavrinate arv

620
1152
2023
5154
6686
7180

5) Nudmiste nrgenemine Piibli seaduste jrgimisele, viis massilisele

taganemisele Piibli Test. Inimkonna kskik mis hinnaga hendamise
filosoofia, mis hlmab praegu kogu hiskonda, kiirendab seda protsessi.
6) Kiire tegelikkusest pgenemise kasv, mida on vimalik jlgida igas
inim hiskonnas, on kllaldaseks testuseks inimeste hirmust oma
tuleviku prast. petlased, konomistid ja koloogid, on nus selles, et
maailm ei saa viibida ka edaspidi samasuguses seisundis. Looduslike
rikkuste lppemine, hukeskkonna ja merekeskkonna reostumine ja
osoonikihi hvitamine, koosvetuna haiguste epideemiatega, aatomi
hvinguga - kik rgib kasvavast ohust ja eksisteeriva maailma

276

LISA 3
hvingust. Seda enam, totas Jumal, et ei lase juhtuda kigel sellel
(vaata KRVALEPIGE 9). Oma totuse titmiseks, peab Jumal
saatma sna varsti Jeesuse, meie planeedi muutmiseks teliselt puhtaks,
lbi Jumala Kuningriigi kehtestamise.

IISRAELI TAASSND
Jeesus lpetab oma tunnuste loetelu jrgmise julge avaldusega: "Ja siis nad
nevad Inimese Poja tulevat pilves suure ve ja auhiilgusega" (Luuka
21:27). Jrgnev vrss ksnes sisendab julgust ristitud inimeste hingedesse ja
neisse, kes elavad puhta sdametunnistusega Jumala ees. "Aga kui see kik
hakkab sndima, siis vaadake les ja tstke oma pead, sest teie lunastus
lheneb" (Luuka 21:28).
Jeesus lisas nendele ettekuulutustele oma teisest tulekust, mistukne
viigipuust: "Vaadake viigipuud ja kiki puid. Kui nad juba pakatavad ja te
nete seda, siis tunnete iseenesest, et suvi on juba ligidal. Nnda ka teie: kui
te nete seda sndivat, siis tundke, et Jumala Riik on ligidal (ja jrelikult ka
Kristuse teine tulek). Testi ma tlen teile, see suguplv ei lpe ra, enne,
kui see kik snnib" (Luuka 21:29-32). Meie thelepanekute jrgi,
pakatavate puude jrgi kevadel, on meil intuitiivne tunne, et tuleb suvi vi
aastaaegade muutus. Sellele sarnaselt, kui "viigipuu" hakkab puhkema, tekib
meil eelaimdus, et meie plvkond neb teist tulekut. Viigipuu - see on
Iisraeli rahvuse smbol (Joel 1:7); Miika 7:1; Oosia 9:10; Jeremija 24:2;
vrdle Hesekiel 36:8). Eriline tunnus Kristuse tagasitulekust kib Iisraeli
taassnni (idepuhkemise) kohta. Suured sndmused, mis on seotud Iisraeli
kasvuga, tema, kui rahvuse taastamise aegadest 1948. aastal, peaksid olema
thelepanuvrsed selles kontekstis.
TULEVANE SISSETUNG IISRAELISSE
Paljud Piibli ettekuulutused ennustavad suuri sissetunge Iisraeli, mis
toimuvad ligilhedaselt enne Kristuse tulekut. Laulud 83 kirjeldab, kuidas
rahvad, kes mbritsevad Iisraeli, hinevad, eldes: "Lhme ja hvitame nad
rahvaste seast, nnda, et Iisraeli nimegi enam ei mletata ... omandame
enestele Jumala aasad" (Laulud 83:5,13). Mrkigem, et viimane sissetung
Iisraeli toimub siis, kui iisraellastest saab rahvus. Jrelikult,nende praegune
taassnd rahvusena on vajalikuks tunnuseks, viimasele suurele sissetungile
Iisraeli. Inimesed, kes on ksipulgi ppinud Piiblit, ennustasid ette Iisraeli,
kui rahvuse, taassndi, palju aastaid enne seda, kui see toimus. (Niteks,
John Thomas, Elpus "Israel", trkiti esmakordselt 1948. aastal. Selle

LISA 3 277
raamatu kordustrkki vib kirjastajatelt saada). Interventide kavatsused,
mida on kirjeldatud Laulud 83, langevad hte araablaste kavatsustega
tnapeval. Nad kuulutavad pidevalt oma leppimatut vihkamist Iisraeli
suhtes, nudes endale Jeruusalema, kui Pha Islami linna, Laulud'es antakse
edasi interventsiooni lpu ja Jumala Kuningriigi asutamise kirjeldus (Laulud
83:13-18).
Paljud teised ettekuulutused kirjeldavad samasugust sndmuste kulgu:
araablaste ja teiste vastaste sissetung Iisraeli, viib Jumala sekkumiseni, kes
saadab Kristuse, Kuningriigi rajamiseks (Hesekiel peatkid 38-40; Taaniel
11:40-45). Sellesarnaste ennustuste sgav ppimine, moodustab meie
vaimse kasvu thtsa osa, varsti, peale ristimist. Sakarija 14:2-4 vrsid on
hed kige selgemad neist: "Ma kogun kik paganad sdima Jeruusalema
vastu; linn vallutatakse (vrdle Luuka 21:24), kojad rstatakse, naised
vgistatakse ... Siis lheb Issand vlja ja sdib nende paganate vastu, nagu
oma vitluspeval (s.o. ta saab imelisel moel tmmatud maailma asjadesse,
nagu see varem oli). Sel peval seisavad ta jalad limel, mis on
Jeruusalema ees ida pool".
See suur sissetung Iisraeli vib praegust, iga moment, teoks saada. Vttes
thelepanu alla sjaliste ja poliitiliste tegude ha kasvavat kiirust, on titsa
vimalik, et sel ajal, kui lugeja loeb neid ridu, lendavad Araabia raketid juba
Iisraeli suunas. Kuid oleks ebaige arvata, et me ootame sissetungi, millest
Evangeeliumis rgitakse.
Me ei ole kunagi vimelised tpselt ra arvama Kristuse tuleku tpset
kuupeva, me teame ainult, et see on seotud sissetungiga Iisraeli ja nib, et
see sissetung Iisraeli saab varsti teoks. On titsa tenoline, et tuleb teine
sissetung Iisraeli, enne ettekuulutustes kirjeldatut, kuid vaatamata sellele,
peavad Piibli tundma ppijad thelepanelikult jlgima Iisraeli olukorda. Me
teame, et lppude lpuks, astub Jumal oma jalaga limele. Nimelt sellelt
melt tusis Jeesus taevasse, ja sellele prdub ta ka tagasi. "See Jeesus, kes
teilt les veti taevasse, tuleb samal kombel kui te ngite teda taevasse
minevat", rkisid Inglid apostlitele, kes seisid mel ja jlgisid Issanda
teekonda taevasse (Apostlite teod 1:9-12).
Me peame kainelt hindama Kristuse tuleku lhedust. Ettekuulutused, mis on
ajaliselt lhedased Kristuse teisele tulekule, on antud nende usu
lalhoidmiseks, kes juba usaldasid end Kristusele, ristimise lbi.
Samal ajal, on silmanhtav vastavus nende vahel ja maailmas olemasolevas
situatsioonis, mis peaks olema kahtlematult suureks stiimuliks neile, kes
alles valmistuvad selleks sammuks ja muidugi hakkab intensiivistama meie
innustust Jumala Snast. Meie kuuletumises Jumalale, ei peaks me lhtuma
hirmu tundest Kristuse vltimatu tuleku ees. "Ainult kik, kes armastavad ta

278

LISA 3

ilmumist" (2Timoteusele 4:8) saavad tasu. Meie olukorra edasilkkamatus,

annab tunnistust meie olekust inimkonna saatuse rel, see ei jta rhumist
meile, meie elu igal peval.

LISA 4

279

LISA 4: JUMALA IGLUS

pilaste suunamisel, kes pivad Piiblit, avastatakse, et vastavalt pingute
lpu lhenemisele, ilmneb palju kindlaid ksimusi. Kik nad on suunatud
Jumala igluse vljaselgitamisele. Mned nited:
- Ei ole iglane, et kik inimesed ei ole kutsutud Jumala poolt
Evangeeliumi ppimisele!
- Miks Jumal laskis Aadamal ja Eeval patustada ja sel moel sundis
kannatama ja taluma raskusi miljardeid jreltulijaid?
- Miks valis Jumal iisraellased oma rahvaks Vanas Testamendis ja ei
andnud sellist vimalust kigile?
Sarnased probleemid erutavad meid kiki, missugusel omavaheliste suhete
astmel Jumalaga me ka ei asuks. Leides, et neist ksimustest on raske aru
saada, ei tohiks me krvale kalduda Jumala kutsest. Samuti nagu Kristuse
teisest tulekust, ei saa me tpset ja selget vastust kigile nendele
ksimustele. Kaks tuhat aastat tagasi "hdis" inimene pisarates: "Ma usun,
aita mu uskmatust" (Markuse 9:24). Meil kigil on sellesarnane isiksuse
kahestumine; osa meist usub, kuid teine osa, mida kutsutakse
"uskmatuseks", vajab meeleheitlikult Jumala abi, et vaikida. Mned pevad
vi ndalad enne ristimist, elab inimene vga tugevalt le sellist seisundit ja
mnel juhul jb see meiega terveks elu ajaks.
Meie "uskmatus" hakkab alati vljenduma selliste ksimuste vormis
Jumalale, mis on lalpool loetletud. Me peame andma enesele aru selles, et
on absoluutselt mttetu sdistada Jumalat ebaigluses ja vaenus. Kui me
teeme seda, mistame me kohut Kikvimsa Jumala le, meie tajumise
raames. Me rgime seega, et kui meie oleksime Jumalaks, tegutseksime me
teisiti kui Issand Jumal seda teeb. See on ks inimese suurimatest pahedest,
mitte hinnata oma telist patusust ja Jumala absoluutset iglust. Kui Jumal
ei ole absoluutselt eksimatu, siis ei eksisteeri moraalset kriteeriumi kogu
eksistentsis. Jrelikult, ei ole telist hea ja kurja kriteeriumit ja religioon
muutub mttetuks. Nii nagu lapsed vivad mitte nustuda tiskasvanutega,
omades oma isiklikke piiratud ettekujutusi ja jreldusi, nii ka meie, Jumala
lapsed, ei nustu oma Isaga kiges. Kuid selle piiri taga, kus koer kuulub
inimese juurde, nii ka inimesel on vastastikune suhe Jumalaga. Jeremija
seadis ksimuse alla Issanda teed, kuid katsetes ppida Jumalat sgavamalt
tundma, keda ta luges absoluutselt igeks, tles: "Sina jd iglaseks,
Issand, kuigi ma riidlen sinuga, ma tahaksin sinuga rkida
igusemistmisest" (Jeremija 12:1; vrdle Laulud 89:19,34,39,52). Arvamus

280

LISA 4

sellest, et Jumal vib olla ebaiglane, sisaldab eneses mtet, teatud iguste
olemasolust meil, mida Jumal rikub mingil moel. See fakt, et Jumal oli meie
loojaks ja on meie alaliseks tagasihoituse teguriks, thendab, et meil ei ole
mitte mingisuguseid iguseid ldse. Me elame pidevalt Tema armus, mitte
ksnes siis kui me pattu teeme. "Inimese igused" kujutavad endast inimese
kontseptsiooni, mis on loodud inimeste poolt enese igustamiseks. Me
tulime siia maailma midagi omamata ja samasugustena lheme ka siit ra.
Aga see, et me elame ja midagi omame, kujutab endast ksnes andi, mis on
meile antud lhikeseks ajaperioodiks, et nha, kuidas me kigesse sellesse
suhtume. Kui Jumal kutsub meid veel lhedasemasse sugulusse Temaga,
peame me rmuga sellele vastama. Talle ra elda selles, selleprast, et
teised inimesed on ilma jetud sellisest kutsest, thendab, teha haiget
Jumalale kige tundlikumal viisil.
Loomult oleme me kik elajad (Koguja 3:18-20). Me viksime elda: "Miks
on inimene valitud suguluseks Jumalaga, aga mitte mingisugune elajas?"
Tpset phjust ei suuda me mista, isegi kui meile seda eldaks. Seesama
on iglane maailma loomise kohta. Selle teaduslik selgitus, kuidas Jumal li
mateeria ja kujundas selle mber meie maailmaruumi llatavaks imeks, asub
meie teaduse vimaluste piiri taga. Selleprast kirjeldas Jumal oma maailma
loomist selliste snadega, mis vib olla jukohane ainult lastele. See sama
kehtib ka moraalsete aspektide kohta, mis on ra nidatud selle LISA
alguses. Antud raamatus on ptud vtta ette katse, avalikustada Piibli
petus nendes ksimustes. Samal ajal vtab meie teadvus raskustega vastu
Piibli mningaid seisukohti, sellisel kujul, kui sellest on selles rgitud.
Kuid me oleme sunnitud tunnistama, et need on meie probleemid, mitte
Jumala omad. Suuremalt jaolt oleme meie ilma jetud vimest tunnistada
meie mtlemine kaugeltki mitte ideaalseks ja kalduvaks teha vigu. Samal
ajal peame me tunnistama, et vrreldes Jumalaga, ei ole meie mtlemine
kaugeltki mitte vrdvrne. Meie mttekik kujutab endast mitte ainult
sammu tagasi, vaid juab tiesti teise suunda. Sel phjusel palutakse meid,
ehitada les meie mtlemine nii, nagu seda teeb Kristus; ppida Jumala
Sna kaudu mistma Tema mtte kiku ja pda see muuta isiklikuks.
Me kik oleme sellega nus, et Jumala loomises on vga palju tehtud
suurepraselt. Meie Loojalt lhtub kahtlematult mingisugune ndsuse hng,
mis on ktketud Tema tegudes. Probleem on selles, et meie elukogemuse
jrgi, eksisteerib maailmas ebaiglus ja kurjus. See kutsubki meis esile
kahtluse Jumala tegude igsuses. Kahjuks, paljud meist hakkavad
selleprast kahtlema Jumala igsuses ja isegi Tema olemasolus. Kas ei oleks
parem vljendada oma veendumust Jumala absoluutses igsuses, nii nagu

LISA 4 281
Ta sellest Phakirjas rgib ja tunnistada meie vimetust mista kurja kohta
Tema loomises.
"Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale, aga mis on ilmutatud, kuulub
igavesti meile ja meie lastele" (5Moosese 29:28). Evangeelium - see on see,
"mida vib teada Jumalast" (Roomlastele 1:19), ja nendes snades
meldakse paljut seda, mida me peame teadma. Jumala Snas vime me
selgelt nha rida kindlaid te printsiipe, aga samuti palju teisi eriprasusi
Jumala iseloomus, mis meid Tema juurde viivad. Kuid on ka arvutul hulgal
teisi "salajasi ilminguid" Issanda teedest, millele meil ei ole ligipsu selles
elus. Sel moel vis Paulus elda, et hes mttes ta sai tundma Kristust ja
Jumalat, niipalju kui see vimalik (2Timoteusele 1:12; 2Korintlastele 5:16;
Galaatlastele 4:9; Heebrealastele 10:30; 1Johannese 2:13) ja eriti lbi
isikliku Jumala armastuse vastuvtmise ja enda vastutunde Temale
(1Johannese 4:7,8), kuid teises mttes ta "tunnetas poolikult" (1Korintlastele
13:9,12), nukrutsedes Kristuse tuleku le, "et tunda ra Tema ja Ta
lestusmise ve" (Filiplastele 3:10).
Nii nagu me rkisime suurest Jumala iglusest, Phakirja jrgi arvestades,
siis me ootame vga Tema Kuningriigi tulekut, kui lpuks Tema igluse
iseloomujooned ilmutatakse, lihtsalt ja fsiliselt, sel kujul, et kik Tema
inimesed vtavad need rmuga vastu ja hakkavad armastama. Ja siis
ravitakse meie haavad, mis praegu teevad Jumala inimesed nii rahutuks intellektuaalselt, moraalselt ja fsiliselt: "Sest nd me neme nagu peeglis
tuhmi kujutist, aga siis palgest palgesse; nd ma tunnetan poolikult, aga
siis ma tunnetan tiesti, nagu minagi olen tiesti tunnetatud" (1Korintlastele
13:12).
www.carelinks.net