Klassikaline eestlane Tammsaare loomingus ja Tnapeval

Oma kultuur ja rahvuslik eripra - kombed, traditsioonid ja keel - liidavad iga rahvust. Oluline roll on aga ka hele rahvale omastel tunnusjoontel, mille phjal saab inimesi iseloomustada. Teada - tuntud on arusaam, et prantslased on " konnagijad", venelased ja soomlased on alkohoolikud, sakslased on pedandid, ameeriklased kaevavad endale hammastega hauda. Tihti paistavad inimloomuse head ja halvad kljed ilukirjanduses paremini ktte kui priselus. Tammsaare kui nimekas Eesti kirjanduseklassik on andnud juba sajandi tagasi rahvuskaaslastest vrvika lbilike. Anton Hansen Tammsaare teostest on vlja tulnud, millistena neb oma rahvuskaaslasi, millised on nende ideaalid. Kirjanik kirjeldab neid(asenda millegagi muuga) kui tkaid, kurba trahvast, kes on kinni oma tavadest ja kommetest. Sajand tagasi oli elementaarne pidada talu pidada, kui kia linnas koolis ppimas, mis oli uus eestlaste seas. Kirjaniku tegelased olid kinni maaharimisest (knekeel harisid maada vms) , mis thendas, et taluperenaine pidi(minevik) olema tugev, kes juab(judis!) raskete tdega hakkama saada( teha raskeid talutid). Naise ideaaliks oli tugeva kondi ja laiade puusadega naine(kordad, lause algaas juba naisega, pane muu sna), kes juab(juaks) teha talutd teha ja palju lapsi ilmale kanda(palju lapsi snnitada, muidu sul on knekeel, see parem). Tnapeva naiste iluideaalideks on pigem peenikesed, ilusa vlimusega, rnad, blukesed ja modelli sarnased naised. Ilus vlimus ei thenda tnapeval enam naturaalset ilu, mis vis olla aastakmneid tagasi, vaid "tuuning" vlimust. Mis( pole inimese loomulik vlimus, niteks vrvitud juuksed, meik ,iluoperatsioonid kui ka kunstjuuksed, -kned ja -ripsmed. Klassikaliste eestlase naisevalikuks oli pigem perettar, kuid tnapeval on n- kaandetdruk. Jreltulijad olid thtsad Tammsaare rahvuskaaslaste seas, kuna talu prandati edasi oma jrglastele, mis oli vanade eestlaste ks elumtteid(mis oli tol ajal tavaks?). Selleprast olid eelistatud poisslapsed perre tulema, kuna nendest saaksid uued taluomanikud, kes oleks suutelised ka talu leva pidama. Lapsi oli peres nii palju, kui jumal andis ja vttis. Tavalises(tavaliselt ) oli peres oli le 7(snaga kirjuta!)lapse, kuid kik ei jnud ellu, sest valitses katk ja teised(haigused levivad) haigused, mille vastu puudusid ravimid ja ravitsemise vimalused. Ndisajal on tavalises Eesti (klassikalise eestlase)peres ks-kaks last, kuna tnapeva inimestele on karjr thtsam, mille tttu on peres vhem lapsi peres. Eelistusi lapse soo osas ei ole, nagu

oli vanasti ,kuna tnapeval on naised ja mehed sama vrdsed ja puuduvad rasked maatd. Laste haridusekik oli klassikalise eestlase jaoks ebaoluline, kuna saadeti(umbisikuline, muuda) ainult ks poeg linna ppima, sest teisi oli vaja talutdes. Suurem rhk pandi poistel pandi peremeheks saamise peale. Taluperemehed(eelmises lauses oli peremees, vali midagi muud) polnud huvitatud oma vsukesi linna saatmast, kuna pidasid seda kasutuks. Perettred olid emal abis ja kui saabus l aeg , lksid nad uude tallu perenaiseks. Tnapeval on laste haridustee thtis, sest kool annab eluks teadmisi, mida rakendatakse(umbisikuline) edaspidises elus. Selleprast pannakse(kes panevad?) juba lapsi kooli 6 -aastaselt. Alguses algkooli prast aga phikooli,keskkooli ja likooli. Inimestel, kellel on raha panevad oma lasped eliit- ja erakoolidesse, et kindlustda oma laspele parem ppimisvimalus. Noored, kes tahavad ennast veel tiusatada lhevad vlismaale keskkooli vi likooli. Tnapeva inimestes on silinud mned hisjooned vanade eestlastega. Nagu niteks jukuse nitajad. Mida rohekm maju, valdusi ja kallit???? tehnikaid on seda rikkam ollakse. hisjooneks saab ka tuua ttahte soovi, mis pole aastatega kuhugi kadunud.Tehakse kll erinevaid tid aga t jb ikka tks. Anton Hansen Tammsaare kujutab oma rahvuskaaslasi usinate inimestena, kellel puuduvad elus teised prioriteerid kui talupidamine. Tnapeva inimesed erinevad sajand tagasi olevatest iniestest, kuid on ka silinud hisjooni, mis on aastatega alles jnud.