Tallinna Tehnikaülikool aastal 2002

TTÜ avalike suhete osakonna väljaanne © 2003

Koostaja Helgi Arumaa

Kunstnik Aili Mittal
Fotod: Viivi Ahonen, Feliks Aarmann, TTÜ fotoarhiiv

Trükk: K&O Offset

ISBN: 9985-59-295-6
 SISUKORD

1. Sissejuhatus. 5
2. Juhtimine ja struktuur. Kai Aviksoo 6
3. Olulisemad sündmused. Helgi Arumaa 8
4. Õppetegevus. Jakob Kübarsepp, Tiit Nirk 11
5. Teadus- ja arendustegevus. Peep Sürje, Kiira Parre 14
6. Raamatukogu. Jüri Järs 20
7. Personal. Mare Pihel 21
8. Majandustegevus. Peep Jonas, Ülle Põder, Katrin Toompuu 22
9. Kinnisvara arendus. Rein Järva 25
10. Sport. Heino Lill 25
11. TTÜ Arengufond. Mare Aru 26
12. TTÜ Vilistlaskogu. Mare Aru 28
13. TTÜ Kultuurikeskus. Olavi Pihlamäe 29
14. Kaitstud doktoritööd. 31
15. TTÜ ajalooliste isikute tähtpäevi. Imbi Kaasik 33
16. TTÜ struktuuri skeem. 36

3
 Tallinna Tehnikaülikooli missioon
on pakkuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi
ja Eesti jätkusuutlikuks arenguks olulisi
õppe-, teadus- ja innovatsiooniteenuseid
inseneriasjanduse ja ettevõtluse valdkondades

4
 SISSEJUHATUS
1. MURRANGUAASTA. ANDRES KEEVALLIK, REKTOR 1

Meie ühine töö aastal 2002 on viinud meid oluliste sammude võrra
lähemale nendele eesmärkidele, mis on püstitatud meie arengukavas
aastateks 2001-2005. Õppe- ja teadustöö kvaliteedi tõstmisega oleme me
kindlustamas oma positsioone Eesti ühiskonnas. Rõõmustav on kindlasti
see, et tehnikaalade populaarsus noorte hulgas kasvab, mida kinnitab ka
sisseastumise suur konkurss. Palju tööd on tehtud uute õppekavade
süsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel ning õppetöö kvaliteedi juhtimise
süsteemi edasiarendamisel. Me oleme sihikindlalt taotlenud teadus- ja
arendustegevuse paremat fokusseerimist meie riigi praktiliste vajaduste
rahuldamisele. Märkimist väärib öeldu kontekstis siseriiklike lepingute
mahu rohkem kui kahekordne kasv. Meie tähelepanu keskmes on olnud
ka innovatsiooni edendamiseks vajaliku infrastruktuuri väljaarendamine.
Aktiva poolele võime kanda Tallinna Tehnoloogiapargi asutamise koostöös
Eesti riigi ja Tallinna linnaga. Edu oleme saavutanud ülikooli
organisatsiooni edasiarendamisel ning majandustegevuse ja kinnisvara
arenduse korrastamisel. Ent loomulikult ei saa käia ainult edu teed. Aastal
2002 on olnud ka tagasilööke ja ebaõnnestumisi. Tähtis on teha neist
vajalikud järeldused ja korrektsioonid.

Professionaalsus, ettevõtlikkus ja tugev motiveeritus on need eeldused,

millele saame rajada oma kordaminekud tulevikus.

Andres Keevallik
Rektor

5
 2 JUHTIMINE JA STRUKTUUR

Ülikooli juhib rektor, kes valitakse ametisse viieks aastaks. Alates 2000.
aastast on Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks Andres Keevallik. Rektor
määrab ametisse prorektorid, kelleks 2002. aastal on:
Jakob Kübarsepp, õppeprorektor
Peep Sürje, teadus- ja arendusprorektor
Peep Jonas, haldusprorektor

Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on neljakümneliikmeline TTÜ nõukogu.

Nõukogu esimees on traditsiooniliselt rektor, nõukogu juhataja ülesandeid
täitis 2002. aastal professor Sulev Mäeltsemees.

Nõuandvaks organiks on TTÜ valitsus (kolmteist liiget), esimeheks rektor

Andres Keevallik.

2002. aastal tegutses neli nõukogu alalist komisjoni:

l arengukomisjon, 15 liiget, esimees Jaak Leimann
l õppekomisjon, 15 liiget, esimees Andres Öpik
l akadeemiline komisjon, 12 liiget, esimees Andres Keevallik
l teaduskomisjon, 15 liiget, esimees Peep Sürje
Struktuurimuudatused
TTÜs on 8 teaduskonda, 10 asutust, 10 haldusosakonda ja 8 tugistruk-
tuuriüksust.
Aasta jooksul tehti struktuuris järgmised muudatused:
Uueks üksuseks sai asutus TTÜ Eesti Energeetika Instituut.
Moodustati TTÜ Meresüsteemide Instituut teadus- ja arendusasutuse
staatuses.
Arvutuskeskus ja haldusinfosüsteemi projektirühm kujundati ümber
haldusprorektorile alluvaks infotehnoloogia osakonnaks.
Majandusteaduskonnas
l nimetati territoriaalmajanduse instituut ümber avaliku sektori
majanduse instituudiks.
l ühendati majandusarvestuse instituudi finantsanalüüsi ja
maksunduse ning kuluarvestuse õppetool ja uus õppetool
nimetati juhtimisarvestuse õppetooliks.
Energeetikateaduskonnas
l ühendati mäeinstituudi allmaarajatiste õppetool ja maavarade
kaevandamise õppetool ning uus õppetool nimetati maavarade
kaevandamise õppetooliks.
Matemaatika-füüsikateaduskond kujundati ümber matemaatika-
loodusteaduskonnaks.
Keemiateaduskond kujundati ümber keemia ja materjalitehnoloogia
teaduskonnaks.

6
Materjaliteaduse ja geeni/biotehnoloogia keskus kujundati ümber kaheks
üleülikooliliseks teaduskeskuseks: materjaliteaduse keskus ja bio- ja
geenitehnoloogia keskus.
Uute teaduskondade struktuur muutus alates 1. septembrist alljärgnevalt:
lkeemiateaduskonnast viidi matemaatika-loodusteaduskonda alus-
ja rakenduskeemia instituut ning kujundati see ümber matemaatika-
loodusteaduskonna keemiainstituudiks ning geenitehnoloogia keskus,
mis kujundati geenitehnoloogia instituudiks.
l biomeditsiinitehnika keskus viidi teadus- ja arendusprorektori
otsealluvusest matemaatika-loodusteaduskonda.
l materjaliuuringute keskus viidi matemaatika-füüsikateadus-
konnast keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonda.
l31. detsembriks integreeriti TTÜ Keemia Instituut matemaatika-
loodusteaduskonda ja keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonda
Moodustati järgmised tippkeskused:
l arvutiteaduse aluste tippkeskus
l biomeditsiini ja biotehnoloogia tippkeskus
l biomeditsiinitehnika tippkeskus
l elektroonika ja bioonika tippkeskus
l keskkonnakaitse kaasaegsete tehnoloogiliste protsesside
tippkeskus
l digitaalsüsteemide projekteerimise ja diagnostika tippkeskus
l mittelineaarsete protsesside analüüsi tippkeskus
l päikeseenergeetika materjalide tippkeskus.
Välissuhete talitus kujundati ümber rahvusvaheliste suhete osakonnaks.

7
 3 OLULISEMAD SÜNDMUSED

JAANUAR
l 23. jaanuaril korraldas Tehnikaülikool koos Eesti Energia ja Eesti
Põlevkiviga energeetikafoorumi "Eesti põlevkivienergeetika
arenguteed". Esinesid majandusminister Henrik Hololei, AS Eesti
Energia juhatuse esimees Gunnar Okk, AS Eesti Põlevkivi juhatuse
esimees Mati Jostov, Hansapanga Grupi juhatuse esimees Indrek
Neivelt, energeetikaekspert Arvi Hamburg, TTÜ professorid Olev Liik,
Arvo Ots ja Rein Küttner. Foorumi avas rektor Andres Kevallik.
Päevakorras Eesti energeetika olukord ja võimalikud arenguteed.
l TTÜ kolmanda kuldsponsori plaadi sai Gerbert Rüf Foundation. Seda
olid vastu võtmas Max Schweizer ja ajakirjanik Rudolf Hermann Neue
Züricher Zeitung'ist. Kuldsponsori plaadi andsid üle rektor Andres
Keevallik ja Šveitsi teaduskoordinnator Peep Palumaa. Samas
autasustati doktorant Angela Ivaskit teaduspreemia "Swiss Science
Award 2001" auhinna võitmise puhul.
VEEBRUAR
l Majandusteaduskonna töökeskkonna ja ohutuse õppetool (dots Ülo
Kristjuhan) korraldas rahvusvahelise sümpoosioni "Vananemise
katastroofi vältimine". Korraldamisel olid abiks Rootsist professor
Bengt Knave, Rahvusvahelise Töötervishoiu Komisjoni president ja
Soomest professor Juhani Ilmarinen, eelmainitud komisjoni sektsiooni
"Töö ja vananemine" esimees. Osavõtjaid oli Eestist, Soomest, Rootsist,
Saksamaalt, Belgiast, Leedust, Lätist ja Poolast. Sümpoosionist
osavõtjatele saatis pöördumise Vabariigi President Arnold Rüütel.
l 5. veebruaril suri TTÜ kauaaegne rektor (1976 – 1991), ETA akadee-
mik, Soome Tehnikateaduste Akadeemia ja Rootsi Kuningliku Inse-
neriteaduste Akadeemia välisliige, Budapesti Tehnikaülikooli ning
Helsingi Tehnikaülikooli audoktor, rahvusvaheliselt tunnustatud
teadlane Boris Tamm.
l Vabariigi President Arnold Rüütel andis seoses iseseisvuspäevaga ning
riigile ja rahvale osutatud teenete eest Eesti riigi autasud järgmistele
Tehnikaülikooli töötajatele: Riigivapi IV klass – Jaak Leimann,
Valgetähe III klass – Boris Tamm ja Raimund-Johannes Ubar,
Valgetähe IV klass – Dimitri Kaljo, Sulev Mäeltsemees, Arvo Ots ja
Endel Risthein, Valgetähe V klass – Tanel Tammet ja Mart Ummelas.
l Avati pidulikult Tekstiilimaja – tekstiilitehnoloogia õppetooli ja
disainilektoraadi ruumid. 500 ruutmeetrile mahuvad tekstiilikatsetuste
labor, tehnoloogia- ja õppeklassid, loenguruumid, arvutiklass.
MÄRTS
l Loodi bio- ja geenitehnoloogia keskus. Tulenevalt Eesti teadus- ja
arendustegevuse strateegiast "Teadmispõhine Eesti", kus eelis-
arendatavateks teadusvaldkondadeks on muuhulgas materjaliteadus
ja biomeditsiin, otsustas Tehnikaülikooli nõukogu senise materjali ja
geeni/biotehnoloogia keskuse ümber kujundada kaheks: bio- ja
geenitehnoloogia ning materjaliteaduse keskuseks.
APRILL
l 16. aprillil kirjutasid TTÜ rektor Andres Keevallik ja AS Standard
juhatuse esimees Enn Veskimägi alla viieaastase koostöölepingu, mille
eesmärk on parandada noorte puidutehnoloogiainseneride
ettevalmistamist ja edendada mööblitööstuse rakendusuuringuid.

8
l 23. aprillil esines TTÜ nõukogus ettekandega Tartu Ülikooli rektor
Jaak Aaviksoo. Ettekanne käsitles Tartu Ülikooli ja kogu Eesti
kõrghariduse suundumusi.
l 30. aprillil sõlmiti Tallinna Raekojas pidulikul tseremoonial Tallinna
Tehnikaülikooli ja Tallinna linna koostööleping aastani 2007. Leping
sätestab koostöö eelkõige teaduse- ja õppetöö ning avalike suhete
korraldamise vallas. Linnapea Edgar Savisaar andis kahekümnele
tublimale TTÜ üliõpilasele tunnistuse Tallinna legendaarse linnapea
Jaan Poska stipendiumi saamise kohta.
JUUNI
l 10.–11. juunini korraldas TTÜ kontaktmessi Tehnoloogia 2002, mis
tõi TTÜ ruumidesse kokku suure osa ettevõtlikust Eestist, et näidata
ja tutvustada oma töö tulemusi. Messil eksponeerisid ennast ka kõik
TTÜ teaduskonnad ja loodavad arenduskeskused.
l 14. juunil korraldas TTÜ Glehni lossis BALTECHi juhatuse korralise
koosoleku. BALTECH on Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi,
Taani, Helsingi, Lundi, Linköpingu, Riia, Kaunase, Vilniuse ja Tallinna
tehnikaülikoolide 1997. aastal asutatud konsortsium. Koosolekut
juhatasid Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi rektor Anders
Flodström ja TTÜ rektor Andres Keevallik. Arutati koostöö,
õppekavade ühildumise ja topeltdiplomite väljaandmise küsimusi.
l 17. juunil avati Ilmar Öpiku nimeline auditoorium, millega tähistati
ühtlasi kauaaegse TTÜ professori, tööstusliku soojusenergeetika labori
asutaja, akadeemiku, ajakirja "Oil Shale" peatoimetaja, rahvusvaheliselt
tunnustatud teadlase 85. sünniaastapäeva.
l 18.–21. juunini olid kevadised lõpuaktused, kus diplomi sai 795
üliõpilast, neist 161 magistri-, 616 diplomi- ja bakalaureuseõppes ning
18 doktoriõppes. 39 üliõpilast lõpetas cum laude.
AUGUST
l 29. augustil oli traditsiooniline õppeaasta alguse nõukogu laiendatud
istung. Oma ettekandes käsitles rektor Andres Keevallik kõiki
ülikoolielu eelmise õppeaasta tahke – õppetöö, teadus- ja arendustöö,
infrastruktuur – ning järgmise õppeaasta ülesandeid.
SEPTEMBER
l 17. septembril tähistas TTÜ oma 84. sünnipäeva. Muude ürituste
kõrval promoveeriti nõukogu pidulikul istungil aulas 18 uut doktorit;
TTÜ teenetemedali Mente et Manu said Eesti tootmise edendaja Tiit
Vähi, akadeemik Valdek Kulbach, akadeemik Jüri Engelbrecht ja
meeskoori dirigent Jüri Rent. TTÜ aasta vilistlaseks 2002 valiti Eesti
Energia juhatuse esimees Gunnar Okk.
l 19. ja 20. septembril oli Eestis külas Soome Rektorite Nõukogu esindus.
Kokku saabus Eestisse 15 inimest, kes külastasid ka TTÜd.

OKTOOBER
l 11. oktoobril peeti 400-kohalise üliõpilaselamu sarikapidu. Ehitatavast
viiekorruselisest hoonest tuleb kõigi mugavustega kahetoaliste
boksidega kaasaegne tudengikodu. Projekteeris arhitekt Meelis Nurm,
ehitaja on AS Linnaehitus.
l 31. oktoobril kogunes TTÜ Kuratoorium esimehe Indrek Neiveldi
juhtimisel. Rektor Andres Keevalliku ettekande ja järgnenud arutelu
põhjal hindas Kuratoorium TTÜ eelmise aasta tegevuse väga heaks.

9
 NOVEMBER
l 7. novembril anti Tallinna Raekojas pidulikus õhkkonnas stipendiumi-
tunnistus TTÜ Arengufondi ja Vilistlaskogu selle sügise enam kui
kolmekümnele stipendiaadile.
l 4. novembril andis EV President Arnold Rüütel üle noore teadlase
preemia infoturbe õppetooli juhatajale professor Ahto Buldasele.
Preemiakandidaate oli 17.
l 28. novembril korraldati ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja
juhtimise õppetooli eestvõttel 10. majandusorganisatsiooni
juhtimisprobleemide konverents. Esimene, mille algatajaks oli
professor Üksvärav, korraldati 1966. aastal. Praegune pühendati noorte
uurijate tööde ülevaatusele.
l 22. novembril sõlmiti TTÜ SPINNO projekti toetusleping, mille
allkirjastasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees
Tea Varrak ja rektor Andres Keevallik. Lepingu maht on 14,3 miljonit
krooni. Projekt on suunatud TTÜ kui terviku ettevõtlikkuse
arendamisele.
DETSEMBER
l 2. detsembril lahkus manalateele mehhatroonikainstituudi emeriit-
professor, kauaaegne masinaelementide kateedri juhataja Heino
Lepikson, kes oli harvanähtavalt pika teadusjuhi karjääriga, töötades
27 aastat Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektorina.
l 12. detsembril valiti TTÜ uueks missiks äritehnoloogia teise kursuse
tudeng Helen Juksar. Esimese printsessi tiitli võitis Kristina Spasskaja
ja teise printsessi oma Anastasia Filimonova.
l 18. ja 19. detsembril olid lõpuaktused. Lõpetas 367 tudengit, kellest
12 cum laude ja 49 magistrit.

10
 ÕPPETEGEVUS 4
Olulisemad muudatused õppetöö korralduses
TTÜ nõukogu kinnitas 18. juunil 2002 oma määrusega uue TTÜ
õppetegevuse eeskirja, mis hakkas kehtima 1. septembrist 2002. Eeskirja
muutmine oli tingitud ülikooliseaduse muutmisest ja üleminekust uuele
(3+2) õppekavade süsteemile, aga ka vajadusest kaasajastada ja täpsemalt
reguleerida mõningaid eeskirjapunkte.
Kehtestati osa- ja täiskoormusega õppe mõisted. Riigieelarvelisel õppekohal
püsimiseks peab üliõpilane õppima täiskoormusega, s. o täitma iga
õppeaasta lõpuks vähemalt 75 % ettenähtud õppetöö mahust.
Osakoormusega õppe korral on see protsent
50 – 74 .
Teine oluline muudatus – positiivsele
hindele (hinded 1, 2, 3 jne) tehtud eksami
võib üliõpilane eksami sooritamisõiguse ajal
(kahe semestri jooksul) uuesti teha, kui
saadud hinne ei rahuldanud. Kehtima jääb
seejuures viimane hinne. Ühtede arv
lõpetamisel ei ole piiratud, küll aga peab
kaalutud keskhinne olema lõpetamisel
vähemalt 2,0. Doktoriõppes ei ole kasinad
hinded endiselt lubatud.
Rektori käskkirjaga muudeti õppe-
tegevuse juhendeid “Õpingukava
koostamise ja õppeainele registreerimise Seisuga 1. okt. 2002
juhend”, “Õppekohtade arvestamise,
vabanemise ja täitmise juhend” ja
“Teadmiste kontrollimine”. Muudatustega
täpsustati õppeainele registreerimist (s.h
elektroonselt), vabade õppekohtade täitmist
ja laiendati eksamite ning arvestuste
sooritamise võimalusi üliõpilastele.
Reguleeriti täpsemalt eksamisessioonis ette
nähtud eksamiaegade arvu ja lisaeksamite
sooritamise aegu.
Sügissemestril käivitus e-deklareerimine
(õpingukava elektroonne esitamine). Esialgu
oli e-deklareerimine kohustuslik ainult ühes,
infotehnoloogia teaduskonnas ja ka seal ei
rakendatud seda kohustuslikuna äsja Seisuga 1. okt. 2002
sisseastunutele. Kõigil ülejäänud üliõpilastel
oli e-deklareerimise võimalus küll olemas,
aga vabatahtlik. Elektroonselt esitati1357
deklaratsiooni.
Õppetöö käis 126 õppekava järgi,
akrediteeriti 19 õppekava, akrediteerimata
jäi kaks doktoriõppekava (haldusjuhtimine
ja rakendusgeoloogia), mille üliõpilased viidi
üle vastavatele uutele doktoriõppe kavadele.

11
 Vastuvõtt
Esmakordselt võeti bakalaureuse-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõppes
ning doktoriõppes üliõpilasi vastu uue süsteemi (3+2) õppekavadele.
Magistriõppes nii vanadele kui ka kahele uuele õppekavale (informaatika
mitteinformaatikutele ja ärikorraldus).
Vastuvõtu arvud olid järgmised:

RE kohad Võeti vastu

Õppetase Kohti Aval- Kon- RE* TREV*REV* Kokku
dusi kurss
Rakenduskõrgharidusõpe 65 237 3,65 61 13 55 129
Bakalaureuseõpe 897 5954 6,64 891 598 1489
Inseneriõpe 168 848 5,05 168 95 263
Magistriõpe 169 689 4,07 169 61 320 550
Doktoriõpe 48 76 1,58 48 25 73
Õpetajakoolitus 26 32 1,2 26 26
Ülikool kokku 1373 7827 5,7 1363 74 1093 2530

* RE - riigieelarvelised õppekohad;
TREV - diferentseeritud tasumääraga riigieelarvevälised õppekohad;
REV - riigieelarvevälised õppekohad
Konkurss on suurenenud kõikidel õppetasemetel. Samuti on tõusnud
bakalaureuse- ja inseneriõppesse kandideerijate tase. Riigieelarvelistele
kohtadele sissesaajate riigieksamite tulemused olid, võrreldes eelneva
aastaga, paremad. Oluliselt suurenes riigieelarvevälistele kohtadele
vastuvõetute arv kõikides teaduskondades. Populaarsed olid
majandusteaduskond, ehitusteaduskond ja infotehnoloogia teaduskond.
Doktoriõppesse astujate arv jäi eelneva aasta tasemele, magistriõppes
kasvas aga oluliselt.

12
Üliõpilased
2002/2003. õppeaasta algul õppis TTÜs 9426 üliõpilast, neist
riigieelarveväliselt 3382. Viimastel aastatel on õppeaasta alguse arv
pidevalt suurenenud, eeskätt just riigieelarveväliste üliõpilaste arvel.
Kõige rohkem üliõpilasi on infotehnoloogia teaduskonnas (23%), millele
v
järgneb majandusteaduskond (18%). Kolledzite üliõpilased moodustavad
8 % üliõpilaste üldarvust.
Lõpetanute arv on, võrreldes eelmise aastaga, kasvanud magistriõppes.
Teistel õppetasemetel on see veidi vähenenud. Aasta-aastalt on
suurenenud tehnika ja tehnoloogia erialade lõpetajate osakaal ulatudes
2002 70 %-ni. Lõpetasid esimesed õpetajakoolituse tehnikavaldkonna
õpetaja õppekava alusel õppijad.

Karjääriteenistus
2002. aasta kevadsemestril pandi alus süstemaatilisele andmete
kogumisele ülikooli lõpetanute karjääri alguse kohta. Küsimustik saadeti
ligi tuhandele 2000. aastal ülikooli lõpetanule. Tulemused võimaldavad
teha üldistusi, mis on kasutatavad üliõpilaste nõustamisel. Andmed
lõpetanute toimetuleku kohta tööturul on ka oluliseks indikaatoriks
hariduse kvaliteedi hindamisel. Saadud andmetele tuginedes võib öelda,
et TTÜ lõpetaja karjäär algab edukalt. Kuigi teaduskondade lõikes esineb
erinevusi, on tervikpilt positiivne. Vaid üks protsent lõpetajatest ei ole
endale töökohta leidnud.
Õpinguid jätkatakse peamiselt magistri-
õppes. Enamik vastanuid õpib edasi
Tallinna Tehnikaülikoolis, teistes Eesti
ülikoolides jätkab 7% ja välisülikoolides
5%. Tööleasunud TTÜ lõpetajad on oma
erialale hästi orienteeritud: 55% vastanu-
test peab oma tööd otseselt erialaseks,
38% leiab, et töö on erialaga osaliselt
seotud. Erialaseks ei pea oma tööd vaid
6% ja hinnangut ei oska anda 1%
vastanuist. Märkimisväärne on
lõpetanute rahulolu oma tööga. 76%
vastanuist on oma tööga väga rahul,
aktiivselt uue töö otsimisega tegeleb vaid
1%.
Head toimetulekut ja tööandjate hinnan-
gut peegeldab lõpetanute palgatase: vaid
11% vastanuist teenib alla keskmise
palga, 67% aga märksa suuremat.
17. oktoobril korraldas karjääriteenistus
rahvusvahelise konverentsi “Toimetulek
tööjõuturul – hariduse kvaliteedi
mõõdupuu”, kus Eesti ekspertide kõrval
osalesid Läti, Leedu ja Inglismaa kollee-
gid. Konverentsi korraldamist toetasid
Briti Nõukogu ja haridusministeerium.

13
5 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS

Aasta olulisemad märksõnad

l Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi jätkuv suurenemine.
l Ettevõtlusega koostöö märgatav kasv.
l Läbimurre rahvusvahelise koostöö arendamisel.
l Teadus- ja arendustegevuse uute tugistruktuuride (ülikooli
Spinno programm, tehnoloogiapark, tehnoloogiakeskus) ning
koostöövõrgustike (teaduse tippkeskused ja tehnoloogia
arenduskeskused) loomine.

Üldiseloomustus
Ülikoolis oli 2002. aastal teadustööga hõivatud 352 õppejõudu (neist 112
professorit), 333 teadustöötajat ning 135 inseneri/vanem(juhtiv)inseneri.
Kaitsti 19 doktori- ja 208 magistrikraadi.
Eesti Teaduste Akadeemia 57 akadeemikust on 14 Tehnikaülikoolist:
Hillar Aben (valitud 1977), Jüri Engelbrecht (1986), Dimitri Kaljo (1983),
Valdek Kulbach (1986), Rein Küttner (1997), Ülo Lille (1983), Uno
Mereste (1994), Leo Mõtus (1993), Arvo Ots (1983), Anto Raukas (1977),
Mart Saarma (1990), Enn Tõugu (1981), Raimund-Johannes Ubar
(1993), Mihkel Veiderma (1975).
TTÜ teadlaste Eesti teaduspreemiad 1998-2002:
Aasta Teaduskollektiivi juht Teadustöö teema
1998 prof Enn Mellikov Päikeseenergeetika ja
optoelektroonika pooljuhtmaterjalid
1999 prof Raimund-Johannes Ubar Digitaalsüsteemide disaini ja
diagnostika uued meetodid
2000 prof Hiie Hinrikus Publikatsioonide sari – Elektromag-
netväljad biomeditsiinitehnikas
2001 prof Rein Munter Täiustatud oksüdatsiooni protsessid
loodusvee varude kaitseks ja vee
säästvaks kasutamiseks
2002 prof Nigulas Samel Prostaglandiinide biosüntees
selgrootutes
2002 prof Jüri Elken Saaremaa süvasadama võimalike
asukohtade hüdrodünaamilised ja
geoloogilised uuringud

Ülikooli viimaste aastate olulisemad väljatöötlused:

Mehaanikainstituudi uurimus murdlainete kineetilise energia
määramisel, mis aitab kindlaks teha setteainete transporti rannajoonel
ja sadama akvatooriumides. Kasutatud Muuga sadamasse kavandatud
uue söeterminali rajamisel ja keskkonnaekspertiisiga seotud
küsimustes.
AS Tallinna Trammi- ja Trollibussikondis tellimusel töötati elektriajamite
ja jõuelektroonika instituudis välja ja evitati uue lahendusega
kõrgsageduslikud sisetoitemuundurid KT-4 tüüpi trammidele. Uus
muundur on, varasemate lahendustega võrreldes, kompaktsem, odavam,
energiasäästlikum ja töökindlam. Lahendused on kaitstud kahe Eesti
kasuliku mudeli ja ühe tööstusdisainilahendusega.
Ehitiste projekteerimise instituudi lahendused vanade puitlinnaosade ja
puitelamute ning kergete puitkonstruktsioonide renoveerimiseks.
ASi Kunda Nordic Tsement jaoks töötas ehitustootluse instituut välja
sulfaadi- ja ilmastikukindlad komposiit-tsemendid, kus kasutatakse Eesti
14
tööstuses ja energeetikas tekkivaid tahkeid heitmeid (põletatud põlevkivi,
metallurgiline räbu).
Mehaanikainstituut töötas AS Tallinna Vesi tellimusel välja hüdrau-
liliste võrkude mudelite standardlahendused, mida kasutatakse Tallin-
na vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistööde planeeri-
miseks ning süsteemide töö optimaalseks juhtimiseks.
Elektroonikainstituudi ja Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli (KTH)
ühine uurimistöö mitteisotermilise ränikarbiidseadiste simulaatori
väljatöötamisel. Kasutatakse KTH ja Linköpingi Ülikoolis ränist ja
ränikarbiidist pooljuhtseadiste projekteerimisel.
Toiduainete instituudi aukso-akselorostaat-meetod toidumikroobide
tehnoloogiliste karakteristikute määramiseks.
Masinaehituse instituut projekteeris kolmepunkti turvavööga istmeraami,
mille seeriatootmist alustas AS AVESTARK. Istmeraami kallutusmehha-
nismile saadi kasuliku mudeli tunnistus.
TTÜ Küberneetika Instituudi eestikeelse kõnesünteesi tarkvara aren-
dus. Tarkvara avab tee uute kommunikat-siooniteenuste arendamiseks
ja kasutuselevõtuks ning on puuetega inimestele asendamatuks abi-
vahendiks arvutiga suhtlemisel.
TTÜ Küberneetika Instituudi fotoelastsuse laboratoorium valmistas
ja installeeris USA firmas Emhart Glass Research Inc. automaatpola-
riskoobi AP-04 SM. Arvestades firma vajadust kasutada polariskoopi
karastatud klaaspudelite jääkpingete mõõtmisel, kohandati polariskoobi
riistvara selleks suurendades aparatuuri valgustundlikkust. Polaris-
koobi tarkvara täiendati algoritmiga, mis võimaldab interpreteerida
integraalseid interferentsribasid ka juhul, kui pingejaotus läbi pudeli
seina on tugevalt ebasümmeetriline.
Soojustehnika instituudi keskküttekatla STI20VGTP projekt. Katel on
universaalne, võimaldades põletada kerget õli, maagaasi ja puitpelleteid.
Katsetused näitasid suurt efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust. Katla
võttis tootmisse AS Viljandi Metallitööstus.
Materjalitehnika instituudis on lõpetamisjärgus uuringud CIS materjalide
baasil uuetüübiliste ja senisest märksa odavamate päikesepatareide
väljatöötamiseks. Töötatakse koos Saksamaa ja Hollandi teadlastega.
Elektroonikainstituudis jätkub koostöö USA firma St. Jude Medical
AB Rootsi filiaaliga sünkroonsete südamestimulaatorite alal. Patendi-
taotluse Euroopa Patendiametile esitas firma 2000. aastal, 2001. aastal
esitati patenditaotlus ka USA Patendiametile. 2002. aastal esitas TTÜ
uue tehnoloogilise lahenduse kaitsmiseks patenditaotluse Eesti Paten-
diametile.

Teaduse tippkeskused
Euroopa Komisjon tegi positiivse otsuse kahe TTÜ koordineeritava
Euroopa Liidu tippkeskuse finantseerimiseks:
l Infotehnoloogia virtuaalne tippkesksus „eVikings II“ (prof Jaan
Penjam, TTÜ Küberneetika Instituut);
l Päikesepatarei elementide materjalide ja tehnoloogiate
tippkesksus (prof Enn Mellikov, materjaliteaduse instituut).
Eesti tippkeskuste konkursil kinnitati aastateks 2002-2006 järgmised
tippkeskused:

15
 l Keemia ja Materjaliteaduse Tippkeskus (koostöös Tartu
Ülikooliga, TTÜ poolt prof Enn Mellikov, materjaliteaduse
instituut. Tartu Ülikooli poolt prof Ilmar Koppel);
l Mittelineaarsete Protsesside Analüüsi Keskus (keskuse juht Jüri
Engelbrecht, TTÜ Küberneetika Instituut);
l Töökindlate Arvutisüsteemide Uurimise Keskus (keskuse juht
Jaan Penjam, TTÜ Küberneetika Instituut).
TTÜ nõukogu 23.04.02 otsusega nr 63 moodustati järgmised TTÜ
tippkeskused:
l digitaalsüsteemide projekteerimise ja diagnostika tippkeskus
(arvutitehnika instituut);
l päikeseenergeetika materjalide tippkeskus (materjaliteaduse
keskus);
l biomeditsiini ja biotehnoloogia tippkeskus (geenitehnoloogia
keskus);
l elektroonika ja bioonika tippkeskus (elektroonikainstituut);
l biomeditsiinitehnika tippkeskus (biomeditsiinitehnika keskus);
l keskkonnakaitse kaasaegsete tehnoloogiliste protsesside
tippkeskus (keemiatehnika instituut);
l arvutiteaduse aluste tippkeskus (TTÜ Küberneetika Instituut);
l mittelineaarsete protsesside analüüsi tippkeskus (TTÜ
Küberneetika Instituut).
Käivitati TTÜ tehnoloogia arenduskeskuste programm, millega
moodustati TTÜ tehnoloogiakeskus ning käivitati arenduskeskuste
eeluuringute projektid järgmistes perspektiivsetes valdkondades:
l elektroonika, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia;
l bio-, keemia- ja geenitehnoloogia;
l materjalitehnoloogia ja kaasaegne tööstustehnoloogia;
l energiatehnoloogia;
l põlevkivitehnoloogia;
l keskkonnatehnoloogia.

Teadustulemuste publitseerimine
Ülikooli teadustöö tulemusi publitseeriti 2002. aastal 1 389 korral (1996
– 828; 1999 – 1 603; 2000 – 1 255; 2001 – 1 286), sealhulgas:
l 52 monograafiat, kogumikku, brošüüri
l 563 artiklit refereeritavates/eelretsenseeritavates ajakirjades, sh
145 artiklit Current Contents’i nimekirjas olevas ajakirjas,
l 759 teadusartiklit/teesi muudes ajakirjades/kogumikes.
Publikatsioonide üldarv (s.o lisaks teaduslikele publikatsioonidele ka
õpikud, õppevahendid, käsikirjalised teadustööde aruanded ja
populaarteaduslikud publikatsioonid) oli 2 067.

Leiutustegevus
TTÜ töötajad on märgitud autoritena seitsmel patenditaotlusel (viis esitati
Eesti Patendiametile ja kaks USA Patendiametile) ning kuuel Eesti
Patendiametile esitatud kasuliku mudeli taotlusel. TTÜ autorlusega
kaitsedokumente saadi kokku üheksa: kaks Eesti patenti ja neli kasuliku
mudeli tunnistust ning kolm välisriigi patenti.

16
Rahvusvaheline koostöö
Osaleti jätkuvalt erinevates rahvusvahelistes programmides. Suurenes
välifirmadele tehtavate rakendusuuringute arv. Aastalõpu seisuga võttis
Tehnikaülikool osa 23 Euroopa Liidu 5. Raamprogrammi (edaspidi EL
5RP) projektist. TTÜ osaleb järgnevates Euroopa Komisjoni heakskiidu
saanud projektides:
l Päikeseelementides kasutatavate pooljuhtmaterjalide õhukeste
kilede uurimine (van teadur Malle Krunks, materjaliteaduse
instituut).
l Linnakeskkonna parandamise uuringud erinevate Euroopa
linnade näitel (prof Roode Liias, ehitustootluse instituut).
l Tuuleenergeetika generaatorite püstitamine (Anatoli Jegorov,
Vello Selg, soojustehnika instituut).
l Automaatikasüsteemide seisundi jälgimise ja kaughoolduse
arukad vahendid (prof Leo Mõtus, automaatikainstituut).
l Peipsi järve veekasutuse uurimine ja valgala modelleerimine (prof
Enn Loigu, keskkonnatehnika instituut).
l Kutseõpetuse, kutseidentiteedi ja tööjõuturu suhete uurimine
(prof Raivo Vilu, keemiainstituut).
l Euroopa Liidu integratsiooni ja laienemise mõju haridus- ja
koolituspoliitikale (prof Raivo Vilu, keemiainstituut).
l Euroopa põhjavee ladestike kvaliteet (dr Rein Vaikmäe, TTÜ
Geoloogia Instituut).
l Tööstuslike põllukultuuride kasutamine (prof Antti Viikna,
polümeermaterjalide instituut).
l Teadus- ja koolitusprogramm mikrokiibi rakendustes (prof
Raimund Ubar, arvutitehnika instituut).
l Liikumispuuetega inimeste integreerimine infoühiskonda (prof
Leo Võhandu, informaatikainstituut).
17
 l Linnatranspordi mudelid (dots Ene-Mall Villemi, teedeinstituut).
l Balti mere seire (dr Jüri Elken, TTÜ Meresüsteemide Instituut).
l DASP- signaalitöötlus (prof Mart Min, elektroonikainstituut).
l Komponenttarkvara arendus (dots Enn Õunapuu, informaatika
instituut).
l Müra uurimismeetodid (prof Jüri Lavrentjev, masinaehituse ins-
tituut).
l Kahjulike vetikate õitsemise modelleerimise ekspertsüsteemi
arendus (dr Jüri Elken, TTÜ Meresüsteemide Instituut).
l Orgaaniliste-anorgaaniliste kihtide arendamine taaslaetavate
patereielemetide jaoks (prof Enn Mellikov, materjaliteaduse
instituut).
l Infotehnoloogia virtuaalne tippkesksus „eVikings II“ (dr Tarmo
Uustalu, TTÜ Küberneetika Instituut).
l Päikesepatarei elementide materjalide ja tehnoloogiate
tippkesksus (prof Enn Mellikov, materjaliteaduse instituut).
l Päikesepatareitehnoloogiate toetuskoostöövõrgustik (prof Enn
Mellikov, materjaliteaduse instituut).
l EMC direktiivi rakendamises osalevate laborite võrgustik (prof
Jaan Järvik, elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut).
l Tootmistehnoloogiate IT-hariduse arendamise koostöövõrgustik
(prof Jüri Papstel, masinaehituse instituut).
l Koostöövõrgustik Computer Assisted Reasoning Based on Type
Theory (TYPES) (dr Tarmo Uustalu, TTÜ Küberneetika Instituut).
l The European Network df Excellency in Computational Logic:
CoLogNET (dr Tarmo Uustalu, TTÜ Küberneetika Instituut).
Küberneetika Instituut osaleb Euroopa
Teadusfondi programmis NATEMIS
(Nonlinear Acoustic Techniques for Micro-
Scale Damage Diagnostics). Programmi
nõukogu liige on vanemteadur Arvi Ravasoo.
Ülikool osales aktiivselt EL 5.
Raamprogrammi assotsieerunud riikidele
suunatud projektide laiendamiskonkurssides.
Kokku rahastati neli taotlust. Osaluse kasv on
strateegiliselt oluline mitmel põhjusel. Eeskätt
pakub Raamprogramm kraadiüliõpilastele ja
järeldoktorantidele uurimistöös osalemiseks
konkurentsivõimelisi tingimusi.
Olulisemad välisfirmadest TTÜ koostööpartnerid on Scheuten Glasgroep,
National Semiconductor, Saint Jude Medical ja Altria Group. Jätkus
2001 käivitatud Eesti-Ameerika põlevkivi uuringute ja kasutamise
teaduslik-tehniline programm (US-Estonia Science and Technology Co-
operation in Oil Shale Research and Utlization). Programmi üks
põhitäitjatest on TTÜ Põlevkivi Instituut.

Siseriiklik koostöö ja arendustegevus

Koostöö Eesti ettevõtetega rakendusuuringute ning arendustegevuse ja
innovatsiooni osas on aasta-aastalt tugevnenud. Ülikooli teadus- ja
arendustegevust finantseeriti siseriiklikest lepingutest 44,7 miljonit
krooni ulatuses. Võrreldes 2001. a-ga kasvas tulu enam kui kaks korda

18
(2001 21,7 mln kr.). Suurem osa sellest olid lepingud ettevõtete ja avaliku
sektoriga – 27,0 mln kr, EAS Tehnoloogiaagentuuri arendustoetust saadi
kokku 12,2 mln krooni, konsultatsioonide ja teenuste maht ulatus 5,5
mln kroonini.
Ülevaate siseriiklike lepingute dünaamikast annab alljärgnev tabel:
Finantseerimisallikas 1998 1999 2000 2001 2002
Lepingud kohaliku tööstuse 11,1 6,8 9,8 14,3 27,0
ja avaliku sektoriga
Innovatsioonifondi/Tehnoloo- 11,2 9,9 10,4 3,7 12,2
giaagentuuri arendustoetused
Teenused ja konsultatsioonid 3,2 3,7 4,0 3,8 5,5
Kokku, mln krooni 25,5 19,9 24,2 21,8 44,7
Siseriiklike lepingute osas on kasvanud nii tööde maht (12,8 mln kr võrra),
arendustoetuste maht (8,4 mln kr.) kui ka osutatavate teenuste maht (1,8
mln kr.). Kasvutendents algas juba 2001. Suuremateks klientideks olid AS
Narva Elektrijaamad, AS Eesti Energia, OÜ Brandner PCB, AS Tallinna
Trammi- ja Trollibussikoondis, Tallinna Kommunaalamet, Maanteeamet,
Tartu Linnavalitsus, OÜ 3D-Proto, AS Tallinna Vesi, OÜ SKB Mehaanika,
AS ELPEC, AS Narva Elektrijaamad, OÜ ARTEC Design Group jne. Kokku
sõlmiti üle 80 uue lepingu. Oluliselt mõjutas finantseerimise kasvu TTÜ
SPINNO programmile EAS Tehnoloogiaagentuurilt saadud toetus 7 mln
kr. Programmi peamiseks eesmärgiks on TTÜ töötajate ettevõtlusalase
teadlikkuse tõstmine, TTÜ ja ettevõtete koostöö arendamine.
Siseriiklikku teadus- ja arendustegevust iseloomustab suuremahuliste
projektide käivitamine:
1. Spinno programm, millest oli juttu eespool.
2. Tehnoloogia arenduskeskuste (Competence Centre) programm,
millega moodustati TTÜ tehnoloogiakeskus ning käivitati kuues
alljärgnevas perspektiivses valdkonnas arenduskeskuste moodustamine.
Eesmärgiks on tõsta ettevõtete konkurentsivõimet.
l elektroonika, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia;
l bio-, keemia- ja geenitehnoloogia;
l materjalitehnoloogia ja kaasaegne tööstustehnoloogia;
l energiatehnoloogia;
l põlevkivitehnoloogia;
l keskkonnatehnoloogia.
3. Tallinna Tehnoloogiapargi moodustamine, mille strateegiliseks
eesmärgiks on tema tegevusse haaratud teadmismahukate ettevõtete
rahvusvahelise konkurentsivõime kasv, mis omakorda kasvatab Eesti
majanduse konkurentsivõimet. Tallinna Tehnoloogiapargi äriideeks on
pakkuda teadmismahukatele ettevõtetele rendi- ja infrastruktuuriteenust
koos oluliselt väärtust lisavate ärialustus- ja äriarendusteenuste ning
spetsiifilisest ettevõtluskooslusest ja teadusasutuse lähedusest tulenevate
sünergialiste eelistega.

Finantseerimine
Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise maht oli 144,8 mln krooni,
sellest riigieelarveline finantseerimine 69,1 mln kr: sihtfinantseerimine
ja infrastruktuuri kulutusteks Haridusministeeriumilt 54,6 mln kr, SA

19
 Eesti Teadusfondi grandid 14,8 mln kr. Rahvusvahelised finantseeringud
26,2 mln kroonini, siseriiklikud lepingud ja teenused 44,7 mln krooni,
sellest 12,2 mln kr EAS Eesti Tehnoloogiaagentuuri arendustoetused,
muudest allikatest saadi täiendavalt 5,8 miljonit krooni.

6 RAAMATUKOGU

TTÜ Raamatukogu (TTÜR, asut. 1919) on üleülikooliline raamatukogu- ja

infoteeninduse keskus ning ühtlasi Eesti üldkasutatav tehnikakeskraamatukogu.
Vabariigi Valitsuse 2002. a. 24. septembri korraldusega nr 625-k nimetati
TTÜR viieks aastaks teadusraamatukoguks. Samal ajal tunnistati kehtetuks
1994. aasta määrus teaduslike keskraamatukogude kohta.

Raamatukogul oli 18 800 lugejat (sh 29% väljastpoolt ülikooli), kes külastasid
raamatukogu 232 000 korral. Teavikute ostusumma oli 5,0 milj krooni, millele
saadi lisaks 400 000 krooni haridusministeeriumilt õppetegevuse
rahvusvahelistumiseks. Kogudes on 730 000 teavikut, sh 520 000 raamatut,
67 000 tehnilist normdokumenti ja 2000 elektroonilist teavikut. 2002. aastal
saadi 700 nimetust trükiajakirju. Ülikooli arvutivõrgu kaudu tehti
kättesaadavaks 6400 e-ajakirja täistekstid.

Raamatukogu lugejakoolitusena läbis 1357 bakalaureuse- ja diplomiõppe

esimese kursuse üliõpilast bibliograafiakursuse “Traditsiooniline ja elektrooniline
infootsing raamatukogus“, mille üks osa on veebipõhine. Kraadiõppes läbis
erialainfootsingu kursused 24 magistranti. Teaduskonna initsiatiivil korraldati
keemiainfootsingu harjutustunnid, mille läbis 47 üliõpilast.

Jätkus teadusbibliograafia andmebaaside täiendamine ja väljaannete

koostamine. TTÜ publikatsioonide andmebaasis on 23 000 kirjet aastatest
1990–2002, isikuloolises faktiandmebaasis 3800 kirjet TTÜ teadlaste ja
õppejõudude kohta.
20
 PERSONAL 7
2002. aasta lõpuks töötas Tallinna
Tehnikaülikoolis 1598 inimest (joonis 1). Joonis 1. Töötajate arv (1999-2002)
Töötajate üldarv vähenes jätkuvalt – seda
eelkõige mitteakadeemilise personali
arvelt. Mõnevõrra kasvas teadustöötajate
osakaal, moodustades 2002. aastal 19,9 %
ülikooli personalist. (joonis 2)
Personali jagunemist ülikooli struktuuris
iseloomustab joonis 3.
2002. aastal töötas teaduskondades 968,
asutustes 333 ning haldus- ja tugi-
struktuuris 297 inimest. Võrreldes eel-
neva aastaga suurenes teaduskondade
personali osatähtsus 3%.
Ülikooli personali keskmine vanus langes
ja oli 2002. aastal 48,3. Töötajate jaotumine
vanusegruppidesse on toodud joonisel 4.
Võrreldes 2001. aastaga suurenes teadus-
kraadiga personali osatähtsus:
magistrikraadiga töötajaid lisandus 29;
doktorikraadiga või sellel vastava
kvalifikatsiooniga töötajaid 33.
2002. aastal tõusis keskmine töötasu
ülikoolis 24,1%.
Töötajate keskmise palga tõusu akadee-
miliste ametikohtade lõikes aastatel 2001
– 2002 iseloomustab joonis 5.

amet 2001 2002

assistent 5893 7 870
lektor 8293 10 156
teadur 7423 8 769
vanemteadur 10325 12 518
dotsent 10644 13 278
professor 16937 19 095

Joonis 3. Personali jagunemine struktuuris Joonis 4. Töötajate vanus.

21
 8 MAJANDUSTEGEVUS

Bilanss (kroonides)
31.12.2002 31.12.2001
VARAD
Käibevara 87,563,874 32,442,019
Raha ja pangakontod 74,134,047 18,481,561
Nõuded ostjate vastu 6,295,116 4,784,170
Mitmesugused nõuded 210,801 371,763
Viitlaekumised 115,971 68,071
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 5,981,005 8,105,832
Varu 826,934 630,622
Põhivara 419,897,220 414,245,123
Pikaajalised finantsinvesteeringud 144,878 174,889
Materiaalne põhivara 419,687,784 414,027,392
Immateriaalne põhivara 64,558 42,842
VARAD KOKKU 507,461,094 446,687,142

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
KOHUSTUSED 206,087,185 145,497,352
Lühiajalised kohustused 83,744,778 64,107,718
Pikaajalised kohustused ja eraldised 122,342,407 81,389,634
OMAKAPITAL 301,373,909 301,189,790
Kapital 267,694,505 266,498,217
Annetatud kapital 13,332,737 16,181,031
Eelmiste perioodide tulem 18,605,922 9,328,899
Aruandeaasta tulem 1,740,745 9,181,643
OMAKAPITAL KOKKU
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
KOKKU 507,461,094 446,687,142

Tulude-kulude aruanne (kroonides)

2002 2001
TEGEVUSTULUD 381,631,868 338,081,113
Tulud majandustegevusest 96,698,927 76,385,455
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
riigieelarvest 224,386,773 222,279,395
Tulu põhivara sihtfinantseerimisest 406,000 406,000
Muud tulud 60,140,168 39,010,263
TEGEVUSKULUD 375,205,022 327,083,763
Mitmesugused tegevuskulud 104,142,439 90,666,898
Stipendiumid, sõidusoodustused 10,115,493 10,781,147
Tööjõu kulud 217,794,940 186,871,595
Põhivara kulum 35,831,664 28,670,391
Muud kulud 7,320,486 10,093,732
TEGEVUSTULEM 6,426,846 10,997,350
Finantstulud 578,086 1,259,352
Finantskulud 5,264,187 3,075,059
Aruandeaasta tulem 1,740,745 9,181,643

Tallinna Tehnikaülikooli eelarve

TTÜ esialgne eelarve 2002. aastaks kinnitati nõukogu 18. 12. 2001
otsusega nr. 131, tulude ja kulude kogumahus 457 059,5 tuhat krooni.
Arvestades täiendavaid laekumisi riigieelarvest ja muid laekumisi kinnitas
TTÜ nõukogu 29. 10.2002 otsusega nr. 108 2002. aasta eelarve lõplikuks
kogumahuks 470 306 600 kr.

22
2002. aasta eelarve täitmine(tuh krooni)
ESIALGNE LISA- EELARVE
TULUD/tuh kr EELARVE EELARVE TÄITMINE
Teaduskondade, haldusstruktuuri
tulud 287 767.0 300 112.9 322 421.0
Eelmise aasta eelarvejääk 17 076.0 26 769.0 28 615.0
Tulu tasemeõppest 166 290.3 162 281.2 163 452.9
Tulu täiendõppest 13 793.1 14 732.6 17 041.5
Tulu teadustegevusest 66 019.5 64 254.5 63 027.7
Tulu välislepingutest 13 084.3 14 558.6 14 641.7
Eraldised sisekäibena 5 633.6 4 508.9 6 364.7
Tulud majandustegevusest 12 721.2 14 019.0 21 650.3
Täiendavad tegevustulud 4 416.2 8 006.9 20 356.6
TTÜ kolled•id 21 232.8 20 473.7 22 645.8
TTÜ teadusasutused 49 734.7 51 917.0 53 609.4
Eriotstarbelised projektid 1 878.0 1 878.0 1 764.6
Sihtotstarbelised ülekanded 12 597.0 9 015.0 10 393.3
IT riigieelarveline eraldis 2 500.0 2 310.0 2 355.0
Õppetegevuse projektid 0.0 1 750.0 1 751.5
Kapitalieelarve tulud 81 350.0 82 850.0 72 901.2
Eelarve tulud kokku 457 059.5 470 306.6 487 841.8

ESIALGNE LISA- EELARVE

KULUD/tuh kr EELARVE EELARVE TÄITMINE
Teaduskonnad ja üleülikoolilised
keskused 174 873.4 192 609.3 188 820.3
Ülekantav eelarvejääk 12 024.0 12 491.9
TTÜ kolled•id 17 403.4 18 086.9 19 861.4
Ülekantav eelarvejääk 3 829.6 2 386.8
TTÜ teadusasutused 48 776.2 49 589.5 50 582.6
Ülekantav eelarvejääk 958.0 2 327.5
Haldusstruktuur ja tugistruktuur 68 898.5 68 575.5 75 973.1
Ülekantav eelarvejääk 1 658.4 2 555.9
IT projektid 3 360.0 3 360.0 3 361.5
Raamatukogu teavikute ost 5 300.0 5 000.0 5 197.7
Rektori reserv 4 553.0 4 253.0 3 891.6
Teadus-ja arendustegevuse projektid 15 100.0 8 315.3 3 915.7
Doktoritööde kaitsmisega seotud kulud 390.0 1 007.0 549.1
Eriotstarbelised projektid 1 878.0 1 878.0 1 148.2
Sihtotstarbelised ülekanded 12 597.0 9 015.0 7 935.1
Kapitalieelarve kulud 81 350.0 82 850.0 40 089.4
Liikmemaksud 1 500.0 1 500.0 1 500.0
Kindlustus 500.0 500.0 949.8
Arenduskeskused, tippkeskused 1610.0 1755.0 961.7
Õppetegevuse projektid 0.0 1 750.0 343.5
Tehnoloogiamess 500.0 500.0 92.5
Eelarve kulud kokku 457 059.5 470 306.6 405 173.2

Tulu riigieelarvest oli 273 947 tuh. krooni ja jagunes alljärgnevalt

(tuh. kr): 2002 2001
Riiklik koolitustellimus 151 898 147 748
Assigneeringud 10 672 8699
Investeeringud 54 299 5810
IT koolitus 0 3000
Sihtfinantseerimine, teadustöö toetus 41 882 36 128
Infrastruktuur 12 235 11 675
Riiklikud programmid, teadusreform 2 962 60
Kokku: 273 947 213 120

23
 Audiitori järeldusotsus
Tallinna Tehnikaülikooli nõukogule
Oleme auditeerinud Tallinna Tehnikaülikooli (ülikool) 31. detsembril 2002
lõppenud aasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannet, mis on
esitatud lehekülgedel 15-29 ja mille eest vastutab ülikooli juhtkond. Meie
kohustus on avaldada auditi tulemustele tuginedes arvamust nimetatud
raamatupidamise aastaaruande kohta.
Sooritasime auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega.
Nimetatud standardid nõuavad, et audit planeeritakse ja sooritatakse viisil,
mis võimaldaks põhjendatud kindlustundega otsustada, kas
raamatupidamise aastaaruanne on koostatud olulises osas korrektselt.
Auditi käigus kontrollitakse väljavõtteliselt tõendusmaterjale, millel
põhineb raamatupidamise aastaaruandes esitatud informatsioon. Audit
hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete ja juhtkonnapoolsete
raamatupidamislike hinnangute kriitilist analüüsi ning seisukohavõttu
raamatupidamise aastaaruande esitluslaadi suhtes tervikuna. Usume, et
audit annab meile põhjendatud aluse arvamuse avaldamiseks.
Meie arvates kajastab ülalmainitud raamatupidamise aastaaruanne
olulises osas õigesti ja õiglaselt ülikooli finantsseisundit seisuga 31.
detsember 2002 ja 2002. aasta tegevuse tulemust ning rahavoogusid
kooskõlas Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega.

Urmas Kaarlep Tiit Raimla

AS Pricewaterhouse Coopers Vannutatud audiitor

24
 KINNISVARA ARENDUS 9
Tallinna Tehnikaülikooli omanduses on 01.01.2003.aasta seisuga 17
kinnistut pindalaga 802756m2 ehk 80,3 ha, sealhulgas Tallinnas 568156
m2 ehk 56,8 ha. Kaasomanduses (TTÜ osalus 2/3) on veel kaks kinnistut
pindalaga 6965m2. TTÜga liitunud asutuste näol kasutab ülikool veel 14
maaüksust pindalaga 101648 m2 ehk 10,2 ha. Kinnistutel ja kasutuses
olevatel maaüksustel on kokku 76 hoonet, 155822 m2.
2002. aastal tulid TTÜ omandisse riigi käest tasuta võõrandamisega kaks
kinnistut: Tõnismägi tn. 14, 1216m2 ja Akadeemia tee 21B, 2035m2.
Samas võõrandas TTÜ ise riigilt saadud loaga kinnistu Männiku tee 104
,24700 m2
Jätkusid TTÜga liitunud asutuste maade võõrandamine ja kinnistamine.
Aasta viimases kvartalis võõrandas Eesti TTÜ-le viis kinnistut: 30.
septembril Paldiski mnt 1/Toompuiestee 23, 13. detsembril Akadeemia
tee 15; 15/1 ja 17, 16. detsembril Sütiste tee 21. TTÜ omandusse kantakse
nimetatud kinnistud eeldatavalt 2003.a. I kvartalis.
“TTÜ Mustamäel asuvate kinnistute arengukava” alusel algatas ülikool
kolme erineva maa-ala detailplaneeringu koostamise. Neist Ehitajate tee,
Üliõpilaste tee, Raja tn ja Akadeemia tee vahelise ala detailplaneering
kehtestati Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2002.a. otsusega. Selle otsuse
ja 7. novembril sõlmitud notariaalse lepingu alusel jagatakse ülikooli põhi-
kinnistu aadressil Ehitajate tee 5 kaheteistkümneks erinevaks kinnistuks.
Ehitajate tee, Sütiste tee ja Mustamäe nõlva vahelise ala detailplaneering
võeti vastu Tallinna Linnavalitsuses ja avalikustati Mustamäe Linnaosa
valitsuse korraldamisel.
Akadeemia tee, Raja tn ja Mäepealse tn vahelise ala detailplaneering on
menetluses Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametis.
Viimatinimetatud kaks detailplaneeringut peaksid kehtestatama 2003.
aasta jooksul.
Ülikool alustas kahe uue ja ülikooli arenguks väga vajaliku hoone
ehitamist: 400 kohaline üliõpilaselamu Akadeemia tee ja Raja tn nurgal
ning energeetikateaduskonna uus hoone Ehitajate tee ja Akadeemia tee
nurgal. Samas lammutati aastaid kasutuseta seisnud endine kohvik-klubi
Akadeemia tee 3. Jätkus vana peahoone, Kopli tn. 101, renoveeriimine.

SPORT 10
Kehaline kasvatus oli õppekavas vabaõppeainena. Kehalise kasvatuse
deklareerinud tudengil tuli osaleda õppe-treeningus 20 korda (40 t), et
saada ainepunkte. Valida sai järgmisi huvialasid: korvpall,
atleetvõimlemine, sulgpall, lauatennis ja aeroobika. Eriti soositud olid
atleetvõimlemine ja aeroobika, kus mõlemas osalesid nii mees- kui ka
naistudengid. Kokku umbes 3100 üliõpilast.
Spordiklubi jätkas edukalt traditsiooniliste sprdialade arendamist. Eesti
meistrivõistlustel saavutasid korvpallimeeskond TTÜ/A.LeCoq ja
saalihokimeeskond hõbemedali. Hästi esinesid TTÜ ujujad, seda nii Eesti
ja Eesti Akadeemiliste Spordiliitude meistrivõistlustel kui ka
rahvusvahelistel üliõpilasmärgudel. Malevõistkond saavutas EASLi
meistrivõistlustel esimese koha.
25
 11 TTÜ ARENGUFOND

TTÜ Arengufondi nõukogu koosseis: Toomas Luman (esimees), Toomas

Sõmera (aseesimees), Toomas Annus, Andres Keevallik, Aare Kitsing
Elmar Kruusma, Jaak Leimann, Sulev Luiga, Gunnar Okk, Andres Sarri,
Tiit Vähi.
Mais sõlmiti koostööleping TTÜ Arengufondi, Tallinna Tehnikaülikooli
ja aktsiaseltside Abobase Systems, Cell Network, Cybernetica ning Oracle
Central Europe Ltd Eesti filiaali vahel akadeemik Boris Tamme nimelise
stipendiumi asutamiseks. Stipendiumi suurus on 100 000 krooni.
Teadaolevalt on see Eestis rahasuuruselt teine haridusele ja teadusele
määratav stipendium.
Novembris sõlmiti koostöölepingud TTÜ üliõpilastele stipendiumite
maksmiseks TTÜ Arengufondi ja AS Eesti Telefon, TTÜ Arengufondi ja
AS Eesti Energia ning TTÜ Arengufondi ja AS Silberauto vahel. Samas
sõlmiti leping professor Heinrich Laulu nimelise stipendiumi asutamiseks.
Lepingu allkirjastasid Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Arengufond ja AS
Eesti Ehitus ning AS Merko Ehitus. Stipendiumi rahastavad
viimatinimetatud kaks ehitusettevõtet. Stipendiumi suurus on 100 000
krooni. Stipendiumikonkurss on 2003. aastal.
Akadeemik Boris Tamme ja professor Heinrich Laulu stipendiumid
noortele doktorikraadiga õppejõududele-teaduritele on sihtsuunitlusega
tagamaks Tallinna Tehnikaülikoolile akadeemilist järelkasvu.
1999. aastal seitsme Tehnikaülikooli vilistlase asutatud arengufondi
vilistlaskapitaliga liitusid 2002. aastal August Kull, Elmar Kruusma, Aivar
Lehtmets, Mehis Pilv ja Peeter Vilipuu. Vilistlaskapital kujuneb
eraannetustest (a 50 000 krooni). Kokku on annetajaid 35.

Magistrandid ja doktorandid TTÜ Arengufondi stipendiumite pidulikul

vastuvõtmisel Tallinna Raekojas

26
Heinrich Laulu stipendiumi asutajad: Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Arengufond, AS Eesti Ehitus ja
AS Merko Ehitus

2002 jagas arengufond stipendiume neljandat korda, kokku 35

stipendiumi.
l Boris Tamme nimeline stipendium 100 000 krooni
l 17 stipendiumi bakalaureuseõppe üliõpilastele a 15 000 krooni.
l 8 stipendiumi magistriõppe üliõpilastele a 25 000 krooni
l 8 stipendiumi doktoriõppe üliõpilastele a 40 000 krooni
l 1 stipendium Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides 5 000 krooni
Stipendiume rahastasid Toomas Luman ja ASid Eesti Ehitus, EE Grupp,
Eesti Energia, Ericsson Eesti, EMT, Eesti Raudtee, Eesti Telefon, Harju
Elekter, Tallinna Vesi, Tallinna Sadam, Eesti Post, ES Sadolin, Merko
Ehitus. Koos uute sõlmitud koostöölepingutega on 2003. aastal võimalik
maksta stipendiume 1 040 000 krooni ulatuses. Ühe miljoni piir on
ületatud!
Kokku on arengufond nelja aasta jooksul toetanud TTÜ üliõpilasi
2 340 000 kroonga. Välja on jagatud üks stipendium doktorikraadiga
õppejõule, 24 stipendiumi doktoriõppe üliõpilastele, 23 stipendiumi
magistriõppe üliõpilastele ja 53 stipendiumi bakalaureuseõppe
üliõpilastele. Stipendiumi on saanud 100 üliõpilast.

27
 12 TTÜ VILISTLASKOGU

TTÜl on praeguseks üle 30 tuhande vilistlase.

TTÜ Vilistlaskogu juhatuse koosseis: Toomas Luman (esimees), Aare
Kitsing (aseesimees), Toomas Annus, Andres Keevallik, Elmar Kruusma,
Jaak Leimann, Sulev Luiga, Gunnar Okk, Andres Sarri, Toomas Sõmera,
Tiit Vähi.

Seitse aastat on juhatus valinud TTÜ aasta vilistlase. Tiitel omistatakse

vilistlasele, kes on oma tegevusega oluliselt edendanud Eesti ühiskonda
hariduse, teaduse, tehnika, majanduse või kultuuri vallas. Aasta vilistlane
2002 on Gunnar Okk, AS Eesti Energia juhatuse esimees.
Vilistlaskogu tenniseturniiri võitsid segapaarismängus Malle Aarik ja
Heino Raivet.
Hästi õnnestus 15. novembril toimunud, nüüd juba traditsiooniks
kujunenud TTÜ vilistlasball.
Vilistlaskogu stipendium määratakse kord aastas, sügisel, avaliku
konkursiga kahele väga hea õppeedukuse ja ühiskondlikult aktiivse
eluhoiakuga bakalaureuseõppe üliõpilasele. Stipendiaadid 2002 on Mailis
Terno ja Sander Klaos. Koostöös audiitorfirmaga KPMG Estonia määrati
kaks Peeter Riida nimelist stipendiumi – magistriõppe üliõpilasele Anneli
Terepile ja bakalaureuseõppe üliõpilasele Ruslan Mahhovile.
Vilistlaskogul on regionaalsed ühendused Jõhvis, Võrus, Valgas, aktiivseid
liikmeid on Tartus, Pärnus ja Kuressaares.

Aasta vilistlane 2002 Gunnar Okk - AS Eesti Energia juhatuse esimees

28
 TTÜ KULTUURIKESKUS 13
Tähtsündmuseks kujunes 22. märtsl Gleni lossi taastamise 25. aastapäev.
Glehni lossi olid kutsutud rektor, taidluskollektiivide esindajad ja need,
kelle tegevusega loss veerand sajandit tagasi uue ilme sai. Esines
meeskvartett Kuninglik Kaelkirjak, demonstreeriti 1978 valminud
muusikafilmi Tudengiloss, mille vaatamine paljudele nostalgiat tekitas.
Trükist ilmus lossi taastamise ühe eestvedaja professor Ülo Tärno raamat
“Glehni lossi kroonika”.
18. augustil oli Glehni lossis von Glehnide järeltulija Adriana von Glehni
heategevuskontsert. Kohal olid veel tema abikaasa Aleksander Puljajev
ja vanemad. Ehitustöödest lõpetati lossi trepikoja ja kaminasaali remont.

TTÜ Akadeemiline Meeskoori väljapaistvaimaks ettevõtmiseks oli

kontsertreis Lõuna-Koreasse Busani kooriolümpiale, kus koor sai
hõbediplomi. Samal reisil esineti üle pika aja Moskvas, Eesti saatkonnas.
Lisaks Tallinnale esineti mitmel pool Eestis – Otepääl, Rakveres, Võrus,
Hüpassaares ja Kuressaares ning esmakordselt koori ajaloos Harku
naistevanglas. Löödi kaasa ka koolinoorte laulupeol Tallinnas.
Teist aastat järjest korraldas koor kevadkontserdi, sedapuhku Estonia
kontserdisaalis.
Kaheaastaseks sai uus traditsioon, sügisene koori mitmevõistlus. 2002.
aastaga lõppes üks ajastu koori ajaloos – jõulukontserdiga Kaarli kirikus
lõpetas peadirigenditöö 19 aastat sel kohal töötanud Jüri Rent.
Aastast 2003 on peadirigent Peeter Perens, dirigent Siim Selis.

TTÜ Akadeemiline Naiskoor alustas aastat 36 lauljaga, aasta jooksul

liitus 10 uut lauljat. Peamiselt esines koor Eestis, kus andis mitu huvitava
kavaga kontserti, aga esineti ka TTÜ üritustel.
Koori peadirigent on Raul Talmar, dirigent Õnne-Ann Roosvee,
hääleseaja Leelo Talvik.

TTÜ Kammerkoor osales aprillis VII Eesti Kammerkooride Festivalil

Pärnus, kus sai B-grupis II koha. Huvitav oli osalemine 26. juunist 2.
juulini Põhjamaade–Baltikumi koorifestival Klaipedas ja osavõtt 3.
oktoobril II Noorte Koorijuhtide Konkursist. Kontserte anti aasta jooksul
kümmekond, millest eriti jäi meelde esinemine Mart Saare 120.
sünniaastapäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis.
Koori peadirigendina tegutseb Peeter Perens, dirigentidena esimesel
poolaastal Veronika Portsmuth, sügisest Endrik Üksvärav.

TTÜ Vilistlaste Naiskoori suuremad ettevõtmised olid: kontsertreis

Itaaliasse, kus lauldi vana klassikalist ja eesti kirikumuusikat ning
kaasaegsete heliloojate loomingut; osavõtt Mart Saare 120.
sünniaastapäeva koorifestivali kontsertidest Hüppassares ja Estonia
Kontserdisaalis; jõulukontserdid koos Vantaa Meeskooriga Tallinnas
Kaarli Kirikus ja Vantaas Myyrmää kirikus; iga-aastane
metsaistutamine koos meeskooriga Forestalia, kes on vilistlasnaiskoori

29
 sõpruskoor. Eelneva sekka hulgaliselt koorisiseseid üritusi, kontserte ja
suvealguse piknik.
Koori dirigendid on Anne Dorbek ja Andres Heinapuu.

Rahvatantsuansambel “KULJUS” osales 19. veebruaril üle-eestilisel

rahvatantsijate jõukatsumisel “Lihaselõdestus”, saades seal esikoha,
samuti kui 30. märtsil Ullo Toomi ja 11. mail Kai Leete tantsude võistu-
tantsimisel. Esineti traditsioonilisel lastevanemate kontserdil Glehni
lossis, Narva tantsufestivalil “Divertisment” ja rahvusvahelisel
tantsufestivalil “Neposedõ”. Eriliseks kujunes kontsert Estonia
kontserdisaalis Eurovisiooni lauluvõistluse esinejatele ja külalistele.
Veel kontserte: lastekaitsepäeval Lastehaigla hoovis, 5. juunil Tartu
tantsufestivalil “Tants 2002”, 7. Vanalinnapäevadel, 28.-30. IX Noorte
laulu- ja tantsupeol, Õllesummeril, Karksi-Nuia päevadel ning 20.
tantsujuhtide suvekursusel Jänedal.
Mitmeid kordi esineti ka TTÜ-le, millest olulisem oli 19. novembril
Rahvusvahelise Põlevkivi Sümpoosionist osavõtjatele
“Kuljuse” kunstiline juht on Marina Kuznetsova, abi Ülo Luht.

TTÜ Puhkpilliorkestril oli üheksateist mitmesugust esinemist, neist

kuus TTÜs. Traditsiooniline hooaja lõpureis korraldati Lahemaale.
Tähtsamad kontserdid: 4. mail sõpruskontsert TÜ puhkpilliorkestriga
Popsid, 16. mail kontsert TPÜ aulas, 6. juunil kontsert Raekoja platsil
(Vanalinna päevad), 27. oktoobril kontsert Kehras, 15. detsembril kontsert
Rapla kirikus.
Tänu TTÜ toetusele ja linna ning kultuurkapitali abile osteti mitu uut
pilli (bariton, altsaksofon, tuuba), uued puldid ja remonditi mitu
instrumenti.
Orkestris oli 35 orkestranti, peadirigent Reet Brauer ja dirigent Tarmo
Kivisilla.

30
 KAITSTUD DOKTORITÖÖD 13
Andri Riid (automaatikainstituut). Läbipaistvad hägusad süsteemid:
modelleerimine ja juhtimine. Teaduslik juhendaja professor Ennu Rüstern.

Arvi Kuura (haridusuuringute keskus). Väikeettevõtluse suhted sotsiaal-

sete partneritega siirdeühiskonnas. Teaduslik juhendaja professor Väino
Rajangu

Ingo Valgma (mäeinstituut). Põlevkivi kaevandamise mäenduslik geo-

infosüsteem – MGIS. Teaduslik juhendaja professor Enno Reinsalu.

Olle Hints (mäeinstituut). Eesti ja naaberalade Ordoviitsiumi

skolekodondid: taksonoomia, levik, paleoökoloogia ja rakendus. Teaduslik
juhendaja professor Enn Pirrus.

Jaak Nõlvak (mäeinstituut). Baltoskandia ordoviitsiumi kitinozoade

biostratigraafia. Teaduslik juhendaja professor Enn Pirrus.

Marina Brik (arvutitehnika instituut). Digitaalsüsteemide juhtseadmete

testide genereerimise meetodite uurimine ja väljatöötamine. Teaduslik
juhendaja professor Raimund Ubar.

Raul Land (elektroonikainstituut). Võendsignaalide sünkroonne

aproksimeerimine ja töötlus. Teaduslik juhendaja professor Mart Min.

Ants Ronk (elektroonikainstituut). Laiendatud plokk-adaptiivne Fourier

analüsaator piiratud spektriga ning ajas diskreetse signaali perioodiliste
komponentide analüüsiks ja reprodutseerimiseks. Teaduslik juhendaja
professor Mart Min.

Toomas Tiivel. Mitokondri välismembraani roll normaalse südame- ja

skeletilihase rakkude hingamisregulatsioonis in vivo. Teaduslik juhendaja
professor Valdur Saks.

Toivo Tähemaa (masinaehituse instituut). Sünergia ja konkurentsivõi-

melise toimimissõltuvuse tagamine ohutuse seisukohalt mittekriitiliste
mehhatroonikasüsteemide projekteerimisel. Teaduslik juhendaja professor
Vello Reedik.

Jüri Resev (masinaehituse instituut). Virtuaaldiferentsiaal liikuri

jõuülekandemehhanism juhtmoodulina. Teaduslik juhendaja professor
Lembit Roosimölder.

31
 Liivi Kluge (matemaatikainstituut). Preoperaadi algebralisest
struktuurist. Teaduslik juhendaja professor Eugen Paal.

Jaanus Lass (biomeditsiinitehnika keskus). Biosignaalide interpre-

teerimine: eluohtlikud südame rütmihäired ning elektromagnetkiirguse
mõju inimese närvisüsteemile. Teaduslik juhendaja professor Hiie
Hinrikus.

Tuuli Tammeraid (rahvamajanduse instituut). Eesti finantsvoogude

modelleerimine. Teaduslik juhendaja professor Vello Vensel.

Ivo Karilaid (rahvamajanduse instituut). Investeeringute ja edukuse

üldise hindamise meetodi valik. Teaduslik juhendaja professor Vello
Vensel.

Ilmar Tomusk (humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut). Eesti

keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ning
rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis. Teaduslik juhendaja professor
Ülo Kaevats.

Merike Vaher (keemiainstituut). Toatemperatuuril vedelate soolade

kasutamine taustelektrolüütidena kapillaarelektrofreesis. Teaduslik
juhendaja professor Mihkel Kaljurand, vanemteadur Mihkel Koel.

Janek Peterson (keemiainstituut). PAMAM dendrimeeride süntees,

struktuuri iseloomustamine ja modifitseerimine. Teaduslik juhendaja
professor Margus Lopp.

Jan Willemson (informaatikainstituut). Suuruse mõttes efektiivsed

intervallajatemplid. Teaduslik juhendaja professor Ahto Buldas.

32
 TTÜ AJALOOLISTE ISIKUTE TÄHTPÄEVI 15
TTÜ aastapäeva traditsioonilise iga-aastase tähistamise kõrval väärivad
meenutamist isikud, kes töötasid meie ülikooli rajamise ja kujunemise
aastail. Inseneriharidusele alusepanijad ja edendajad olid eesti soost
tehnikaharitlaskonna esimesest põlvkonnast, paljud neist samal ajal
tööstusettevõtete või inseneriorganisatsioonide juhid, riigi- või
haridustegelased, eesti insenerimõtte ja -teaduse rajajad ja arendajad ning
tehnika ja tehnoloogia juurutajad Eesti majandusse. Inseneride
koolitamises ei osalenud üksnes tehnikaspetsialistid, vaid tihti ka teiste
erialade inimesed.

HANS KUUSIK 130

18.08.1872 Tuhalaane vald, Viljndimaa –18.08.1953 Stockholm.
Peterburis kunstniku ja arheoloogi eriala omandanud Kuusik õpetas 1921–
31 Tallinna Tehnikumis (TT) arhitektoonilist joonistamist,
perspektiiviõpetust, vaba joonistamist ja oli ka tehniliste kursuste lektor
ning 1940/41 TTÜs õppeülesande täitja (vaba joonistamine). Samal ajal
oli põhikohaga Riigi Kunsttööstuskooli, hiljem Riigi Kõrgema Kunstikooli
õppejõud, samuti Eesti Kunstimuuseumi direktor.
Valgetähe III klassi teenetemärk, 1938.

VILLEM ALEKSANDER REINOK 120

15.03.1882 Riia – 10.03.1958 Tallinn.
Tehnoloogiainsener (Riia Polütehniline Instituut 1908) V. Reinok oli 1918/
19 Eesti Tehnika Seltsi Tehniliste Erikursuste elektrotehnika osakonna
rajaja ja esimene juhataja, 1927–30 TT õppejõud (auruturbiinid, pumbad,
tõstemasinad), soojusjõu laboratooriumi juhataja ning Riikliku Katsekoja
soojustehnilise osakonna juhataja.
1918.a. määrati V. Reinok Eesti Vabariigi Raudteede Veo-osakonna
ülemaks, 1919–27 oli Raudteede Peavalitsuse ülem, hiljem Riigi
Turbatööstuse nõunik, mitme ettevõtte juhatuse liige, samuti Tallinna
linna volikogu liige. Ta oli Eesti Tehnika Seltsi asutajaid 1917, Eesti I
Riigikogu asendajaliige, Eesti Inseneride Ühingu juhatuse liige ja
Insenerikoja sekretär, korp!Vironia liige. 1945. a. küüditati ja oli kümme
aastat Siberis. Artikleid raudteemajandusest.

MAIT PÜÜMETS (Püümann) 120

12.07.1882 Peningi vald, Harjumaa – 19.01.1965 Tallinn.
Meedik (TÜ 1913) M. Püümets õpetas tulevastele inseneridele a-il 1921-
32 tervishoidu.
Vabadussõja ajal oli Püümets Eesti Kaitseväe Tallinna kaitsepataljoni
vanemarst ning 1920 Tartu rahuläbirääkimistel Eesti delegatsiooni liige.
Olnud Eesti Asutava kogu ja I Eesti Riigikogu liige ning hiljem kooli- ja
spordiarst. Artikleid spordimeditsiinist ja koolitervishoiust. Kuulunud
EÜS “Ühendus”.
Eesti Punase Risti mälestusmärk, II järgu I aste, 1932.

OSKAR EDUARD HINTO 120

24.07.1882 Kambja vald, Tartumaa – 16.12.1961 Tallinn.
Tehnoloogiainsener (Peterburi Tehnoloogia Instituut 1912) O. Hinto oli
1921–35 TT õppejõud (maakuivendus, vesivarustus maal, sookultuuri ja
turba kasutamine).
Kuni 1921 töötas Venemaal sisevete ja turbatööstuse alal. Olnud
majandusministeeriumi tööstusosakonna direktor, Eesti turbatööstuse

33
 rajajaid, mitme ettevõtte juhatuse liige või esimees. Peale II Maailmasõda
töötas turbatrustis ja põllumajandusministeeriumis. Artikleid Eesti
tööstuse arengu, kütteprobleemide ja turba tootmise valdkonnast.
Kuulunud EÜS “Põhjala” ja Rotary klubisse.
Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk, 1938.

ALEKSANDER KINK (Kenk) 120

04.12.1882 Palupera vald, Tartumaa – 18.12.1937 Tallinn.
Mäeinsener (Peterburi Mäeinstituut 1913 cum laude) ja tööstustegelane
A. Kink oli 1924-35 TT õppejõud (elektrotehnika ja elektrimasinad).
Täiendanud end Saksamaal mäemehaanika ja elektrotehnika alal, töötas
Kink kuni 1920 Petrogradis ja oli Eesti-Vene esimeste rahuläbirääkimiste
algataja 1919 Pihkvas. Olnud Riigi Turbatööstuse juhatuse esimees,
Tehnika Ajakirja vastutav toimetaja 1930–34, Eesti Tehnilise Järelevalve
Seltsi asutajaid 1917 ja esimees 1928–36, Eesti esimese
elektrifitseerimiskava koostajaid, mitme ettevõtte omanik. A. Kink oli
Eesti Inseneride Ühing esimees 1921–34. Artikleid jõumajanduse,
ehituste järelevalve, elektrifitseerimise ja tehnikahariduse alalt. Kuulunud
EÜS “Põhjala”.

VIKTOR PÄSS 110

14.05.1892 Jõgeveste vald, Valgamaa – 22.09.1956 Tallinn.
Matemaatik (TÜ 1918) ja haridustegelane V. Päss oli 1919–34 TT
direktori abi, hoolekogu esimees, inspektor ja õppejõud (algebra, kõrgem
matemaatika, sfääriline trigonomeetria, astronoomia), laevamehaanikute
kooli juhataja, ning tehniliste kursuste lektor; 1944–49 TTÜ füüsika
kateedri assistent.
Peale ülikooli lõpetamist töötas kooliõpetajana Tartus, võttis osa
Vabadussõjast. A-st 1929 oli Prantsuse Lütseumi matemaatika ja füüsika
õpetaja, hiljem ka direktor .
Arreteeriti 1949 (valmimas oli füüsikakandidaadi töö), vabanes sunnitöõlt
Krasnojarski krais 1956. Matemaatikaõpikute autor. Kuulunud Eesti
Üliõpilaste Seltsi.
Prantsuse Vabariigi Akadeemiline aumärk, 1938. Valgetähe IV klassi
teenetemärk, 1939.

HANS BENJAMIN EINBERG (Einbek) 110

26.05.1892 Tallinn – 22.09.1955 Stockholm.
Tehnoloogiainsener, konstruktor (Riia Polütehniline Instituut 1916 cum
laude).
H. Einberg oli 1919–36 TT õppejõud (masinaelemendid, tõstemasinad,
kinemaatika, mehaaniline tehnoloogia, liikumisõpetus, tugevusõpetus),
laevamehaanikute kooli õppejõud ja tehniliste kursuste lektor ning 1937–
44 TTÜ dotsent, erakorraline professor, masinate konstrueerimise ja
mehaanilise tehnoloogia laboratooriumi juhataja.
Töötas Vene-Balti laevatehastes allveelaevade projekteerijana kuni 1918,
hiljem F. Krulli tehases, Veeteede Valitsuses ning oli 1930–40 Kaubandus-
Tööstuskojas laevavigastuste ja -remondi ekspert. 1944 põgenes Rootsi,
kus töötas konstruktorina. Publikatsioone puu- ja metallide tehnoloogiast.
Valgetähe III klassi teenetemärk,1938.

34
JÜRI NUUT (Nuth) 110
10.07.1892 Peterburi - 31.05.1952 Tallinn.
Akadeemik, matemaatik (Peterburi Ülikool 1914, I järgu diplom), dr.
phil. nat.
J. Nuut oli 1936-41 TTÜ matemaatika ja mehaanika laboratooriumi
juhataja, professor, rektor 1939-41.
I Maailmasõja ajal tsaariarmees, hiljem Punaarmees teeninud Nuut op-
teerus 1921 Eestisse. Töötas matemaatikaõpetajana ja dotsendina TÜs.
1941-44 oli õppejõud NSV Liidu tagalas, Eesti NSV hariduse rahvasko-
missar 1944-46, seejärel Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik-
sekretär ning Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi vanem-
teadur. J. Nuut oli Eesti VI Riigikogu Riiginõukogu liige 1939-40, NSV
Liidu I ja II Ülemnõukogu saadik 1941-50. Uurimusi reaalsirge aksiomaa-
tikast, Lobatševski geomeetriast ja selle kasutusest universumi evolut-
siooni seletamiseks, avaldanud kõrg- ja keskkooli matemaatika õpikuid. Oli
Akadeemilise Matemaatika Seltsi liige ja esimees, kuulunud EÜS "Põhjala".

HARALD ERNST REINHOLD VIIKMAN (Wieckmann) 110

09.09.1892 Tallinn - 07.08.1965 Stockholm.
Ehitusinsener (Riia Polütehniline Instituut 1919) ja filmiamatöör H.
Viikman oli 1920-32 TT õppejõud (staatika, ehitusaluste õpetus, ehi-
tusmaterjalid, päevapildistamine) ning 1942-44 TTÜs õppeülesande
täitja (vesiehitused).
Erialane karjäär algas 1919. a Teedeministeeriumi Mereasjanduse
Peavalitsuses, olles a-st 1930 Veeteede Talituse Ehitusameti juhataja-
na tegev Eesti sadamate ja veeteede väljaarendamisel. "Eesti Kultuur-
filmi" juhatuse liige ja harrastusoperaator Viikman tegi ringvaateid,
filme sadamatest, Eesti loodusest. Rootsis paguluses töötas sillaehituse
alal. Avaldanud artikleid sadamaehitistest ja süvendustöõdest.

ANTS (Hans) SÄREV 100

14.04.1902 Heimtali vald, Viljandimaa – 09.07.1983 Tallinn.
Matemaatik (TÜ 1927), mag. math. A. Särev oli 1940–76 TTÜ
matemaatika dotsent, matemaatikakateedri juhataja 1953–66, osales
pensionärina kateedri töös kuni 1983.
TÜ stipendiaadina täiendas end 1929–31 Pariisis Sorbonne‘i ülikoolis.
Olnud Akadeemilise Matemaatika Seltsi asutajaliige 1926 ja sekretär,
Sotsiaalministeeriumi töökaitse ja sotsiaalkindlustuse osakonna inspe-
ktor 1935–40. Üle kümne võõrkeele vallanud Särevil oli rikkalik er-
araamatukogu. Laialdaste teadmistega loodusteaduste ja humanitaaral-
adel, matemaatika arenguloo uurija Särevi mahukas käsikirjaline
pärand on seni avaldamata. Kuulunud EÜS “Veljesto”.

ALEKSANDER KRUUSAMÄGI 100

05.12.1902 Avanduse vald, Virumaa – 22.11.1988 Tallinn.
Masinaehitusinsener (Moskva Insenertehnilise ja Kvalifikatsiooni Tõst-
mise Kaugõppe Instituut 1936), tehnikakandidaat Kruusamägi oli
1947–74 TPI metallide tehnoloogia kateedri vanemõpetaja kuni 1951,
masinaehitustehnoloogia kateedri dotsent (survega töötlemine, valatud,
sepistatud ja stantsitud detailide ning keeviskonstruktsioonide tootmise
tehnoloogia, rakiste konstrueerimise alused), kateedri juhataja 1956–
61. TPI teadusliku uurimise sektori juhataja 1957–60.
Olnud Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee Majanduse Teadusliku Uuri-
mise Instituudi direktor 1946–48, TTO Vabariikliku Nõukogu esimehe
asetäitja, Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu masinaehituse valit-
suse survetöötlemise ja valamise sektsiooni esimees. Avaldanud artikleid
metallide töötlemisest ja õppevahendeid.
35