3 (1742) 20.
veebruar 2008 T a l l i n n a
Kroonik
Kroonika
oonika
Kolmepoolne koostöölepe
TTÜ, Lääne-Virumaa ja
Rakvere vahel
14. veebruaril allkirjastasid TTÜ nõu-
kogu saalis Tallinna Tehnikaülikooli
rektor Peep Sürje, Lääne-Viru maavanem
Urmas Tamm ja Rakvere linnapea And-
res Jaadla kolmepoolse raamlepingu.
Koostöölepingu Tehnikaülikooli-
poolse koordinaatori, TTÜ tehnoloo-
gia- ja innovatsioonikeskuse projekti-
juhi Jüri Tanneri sõnul on koostöö Lää-
ne-Virumaa ja Tehnikaülikooli vahel
sujunud juba aastaid. Sõlmitav viieaas-
tane raamleping kinnitaks konkreet-
semalt senised arengusuunad.
Möödunud aastal sõlmis TTÜ koos-
töölepingu Ida-Virumaaga. Tänaseks
on ka Lääne-Virumaa näol tegemist
ühe jõudsalt areneva tööstuspiirkon-
naga Eestis. Märksõnadeks kiirelt
arenevas piirkonnas on ehitusmater-
jalide ja -elementide tootmine. Lisaks
enimtuntud Kunda Nordic Tsemen-
dile tegutsevad maakonnas edukalt
ka E-Betoonelement, Aru Grupp,
Aeroc, HeTi Pere jt ettevõtted.
Initsiatiiv ülikooli ja maakonna
koostööks tuli Lääne-Virumaalt. Möö-
dunud aasta detsembris kohtusid TTÜ
arendusprorektor Andres Keevallik ja
lepingu koordinaator Jüri Tanner maa-
konna juhtide ning ettevõtete esindajate-
ga maavalitsuses, kus ühiselt tunnis-
tati raamlepingu sõlmimise vajadust.
Maakonnal on selge arusaam, et ku-
junev uus tööstus on jätkusuutlik
vaid sel juhul, kui kaasatakse ka in-
novaatiliselt toimiv arendustegevus.
Lisaks on plaanis kaasata Teh-
nikaülikooli spetsialiste ka Lääne-
Viru maakonna ja Rakvere linna
arengustrateegia väljatöötamisse.
Koostöölepinguga on kavas teadus-
raamatukogu loomine maakonnas,
tehnikaõpetajate ettevalmistus ja
täiendkoolitus ning TTÜ tehnoloo-
giakooli tegevuse laiendamine seal-
setele õpilastele.
OECD peasekretär
Tehnikaülikoolis
Majandusliku Koostöö ja Arengu Or-
ganisatsiooni (OECD) peasekretär
Angel Gurría külastas oma Eesti-
visiidil 11. veebruaril Tallinna Teh-
nikaülikooli ja kohtus TTÜ nõukogu
saalis dekaanide ja ülikooli juhtkon-
naga. Talle tutvustati ülikooli ja selle
arengusuundi.
Angel Gurría pidas TTÜ aulas
avaliku loengu “Innovation Policy
and Economic Development: OECD
Experience and Best Practices”.
Loengule järgnes ülikooli tut-
vustav ringkäik, külastati elektrooni-
kainstituuti, kus prof Toomas Rang
rääkis euromüntide kvaliteedi hin-
damise meetodist jt instituudi tea-
dussaavutustest, prof Jüri Vain aga
iseliikuvatest robotitest.
T e h n i k a ü l i k o o l i
Emeriitprofessor Valdek Kulbach
Riigi teaduspreemiad
Tehnikaülikooli
Vabariigi Valitsuse määras 7. veeb-
ruaril 2008. teaduspreemiad.
TTÜ pälvis neist järgmised.
• 600 000 krooni suuruse pree-
mia pikaajalise tulemusliku tea-
dus- ja arendustöö eest sai Tallin-
na Tehnikaülikooli emeriitprofes-
sor akadeemik Valdek Kulbach;
• 300 000 krooni suuruse
aastapreemia eelneva nelja aas-
ta jooksul valminud ja avaldatud
parimate teadustööde eest said
TTÜ geenitehnoloogia instituudi
Eesti tänab
Mart Min
Oma riigi 90. aastapäeva eel
tänab ja austab Eesti riiklike au-
tasudega inimesi, kes oma tege-
vusega on aidanud kaitsta, hoi-
da ja edendada Eesti Vabariiki.
Seoses iseseisvuspäevaga ja
Eesti riigile osutatud teenete tun-
nustamiseks annab president
Toomas Hendrik Ilves riiklikud au-
tasud TTÜga seotud inimestele
järgmised teenetemärgid.
Valgetähe III klass Mart Min –
TTÜ infotehnoloogia teaduskonna
elektroonikainstituudi mõõte-
elektroonika õppetooli erakor-
raline juhtivteadur, professor;
Valgetähe IV klass Margus Lopp
– TTÜ matemaatika-loodusteadus-
konna dekaan, sama teaduskon-
na keemiainstituudi orgaanilise kee-
mia õppetooli juhataja, professor;
Tiina Mõis – TTÜ Aasta Vil-
istlane 2005, ettevõtja;
a j a l e h t
molekulaarbioloogia õppetooli
juhataja proffessor Tõnis Timmusk
arstiteaduse alal publikatsioonide
tsükli “Närvisüsteemi haiguste
molekulaarsetest mehhanismidest”
eest; TTÜ Küberneetika instituu-
di mehaanika ja rakendusmate-
maatika osakonna juhataja, era-
korraline juhtivteadur ja TTÜ ehi-
tusteaduskonna mehaanika insti-
tuudi professor akadeemik Jüri
Engelbrecht (uurimisgrupi juht)
ning TTÜ Küberneetika Instituudi
Margus Lopp
Tiina Mõis
Kalle Tammemäe – TTÜ info-
tehnoloogia teaduskonna arvu-
titehnika instituudi digitaaltehni-
ka õppetooli erakorraline profes-
sor; Infotehnoloogia Kolledzi rektor
v
Ilmub kolmapäeviti üle nädala
mehaanika ja rakendusmatemaa-
tika osakonna vanemteadur Marko
Vendelin (grupi liige) geo- ja biotea-
duste alal tööde tsükli “Molekulaar-
ne süsteemne bioenergeetika” eest;
Teaduspreemiad koos kultuu-
ri- ja spordipreemiatega ning F.J.
Wiedemanni keeleauhinnaga an-
nab peaminister Andrus Ansip
laureaatidele kätte Teaduste Aka-
deemia saalis Toompeal Eesti
Vabariigi aastapäeval 24. veeb-
ruaril kell 13.00.
Kalle Tammemäe
Olete oodatud Eesti Vabarii-
gi 90. aastapäeva pidulikule
tähistamisele Tehnikaülikoo-
li aulas neljapäeval, 21. veeb-
ruaril kell 14.00.
Kavas:
- Rektor Peep Sürje tervitus
- Videofilm “Esimene Eesti
Vabariik ja Tallinna Tehni-
kaülikool” (rezissöör Georg
v
Jegorov)
- TTÜ majandusteaduskon-
na dekaani professor Enn
Listra kõne “Raha ja rattad”
- Ülikooli töötajate autasus-
tamine
- Inseneride Meeskoori
kontsert
Loe ...
• Riiklikud teaduspreemiad
TTÜsse – Valdek Kulbach
Lk 1
• EV 90: riiklike teene-
temärkide kavalerid Lk 1
• LÜKKA projekt kutsub
kolmandat korda osalema
Lk 2
• Euroopa haldusteaduse
tipud TTÜs Lk 2
• Mati Karelson – Tartu
aukodanik Lk 3
• IT tudengeid ootab
tööle Politseiamet Lk 4
• Konrad Kikas – 80 Lk 4
Avaveerg
eerg
Millest kirjutasid ajalehed
75 aastat tagasi
Päewaleht, 5.02.1933, lk. 5
Tallinna politehnikumi asuta-
mine päewakorrale*
Kõrgema tehnilise hariduse wõimal-
damine kodumaal. Politehnikumi
ülalpidajaks Tallinn ühes teiste
omawalitsustega. Neli osakonda ja 4
õppeaastat 8 semestriga. Õppemaks
150 krooni aastas. Üliõpilasteks wõe-
takse keskkoolide lõpetajad.
Tallinna linnawalitsuse ring-
kiri kõigile omawalitsustele
Tehnilise Hariduse Edendamise
Selts on teinud tänuwäärt algatuse
kõrgema tehnilise hariduse andmi-
seks noortele kodumaal. Kuigi Tal-
linna tehnikumi peeti täiesti maha-
maetuks riigi ja eelmise haridusminist-
ri poolt, on nüüd asi pandud liikuma
eraalgatusel ja tahetakse seda ellu
wiia ka erawiisil ning omawalitsuste
toetusel. Sellelt seisukohalt wälja
minnes töötas selts wälja Tallinna po-
litehnikumi põhimääruse, õppe-
ainete nimestiku ja üldeelarwe kawa
ning esitas selle ühes seletuskirjaga
Tallinna linnawalitsusele.
Tallinnal kui pealinnal ja majan-
duse ning tööstuse elu keskkohal on
suurimad õigused ja kohustused kõrge-
ma tehnilise hariduse korraldamise
kohta. Ja kuna Tallinna linn neid õigusi
ja kohustusi wääriliselt hinnata suu-
dab, siis on tehnilise ülikooli – politeh-
nikumi – loomulikuks asukohaks
Tallinn.
Politehnikumi õppeaja kestwu-
seks on igas osakonnas 4 aastat wõi 8
semestrit. Osakondi on neli: arhitektuu-
ri-, ehitus-, elektri- ja masina-osakond.
Tallinna politehnikumi kui tehni-
lise ülikooli ülesandeks on tehniliste
teaduste edendamine ja lewitamine ning
tehniliste eriteadmistega warusta-
tud asjatundjate ettewalmistamine.
Politehnikumi üliõpilasteks wõe-
takse isikuid, kes lõpetanud ülikooli
astumiseks õigustawa keskkooli, wõi
haridusministri poolt politehnikumi
astumiseks wääriliseks tunnustatud
õppeasutuse, wõi õiendanud selleko-
hase eksami.
Politehnikumi lõppeksami ja diplo-
mitöö rahuldanud üliõpilased tunnus-
tab eksamikomisjon diplom-inseneri
wõi diplom-arhitekti kutse wääriliseks.
Üliõpilaste arwu ülemmääraks
kawatsetakse wõtta 350 ja õppemak-
su igalt 150 krooni aastas.
Vana lehte luges
Endel Risthein
*
esitatud lühendatult
2 20. veebruar 2008
Õpe
LÜKKA
Juba kolmandat aastat osaleb TTÜ
Eesti avalik-õiguslike ülikoolide suur-
projektis “Ülikoolilõpetajate konku-
rentsivõime tõstmine läbi õppetege-
vuse kvaliteedi arenduse”, mille akro-
nüümiks on LÜKKA. Projekti on lisaks
ülikoolidele kaasatud ka rakendus-
kõrgkoole, kutseõppeasutusi, täis-
kasvanukoolituskeskusi ning samuti
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM).
Projekti seitse alaprojekti – vara-
semate õpingute ja töökogemuse
arvestamine (VÕTA), õppetegevuse
kvaliteet, praktika, nõustamine, õp-
pekavade arendus, õppejõudude õpe-
tamisoskuste parendamine ning üli-
õpilaste sotsiaal-majandusliku olu-
korra kaardistamine – on oma tege-
vustega kaasa aidanud päris mitme-
tele arengutele TTÜ-s.
Nii selles kui ka mitmes järgne-
vas lehes pakume teile lugemiseks
projektist välja kasvanud olulise-
maid algatusi, mis on meie igapäe-
vasesse õppetegevusse juba kinnis-
tunud või peaksid seda lähitulevikus
tegema. Alustame VÕTAst.
Informaalse ja mitteformaal-
se õppe tunnustamine akadee-
miliste õpingute osana
Ülikoolis ei ole mujal sooritatud
õpingute arvestamine ilmselt mida-
gi uut – alati on olnud üliõpilasi, kes
on osa oma õpingutest sooritanud
mõnes muus kõrgkoolis või neid, kes
oma ülikooliõpingutesse on n.ö vahe
sisse teinud ja soovivad aastateta-
guseid õpinguid näiteks uuele õppe-
kavale üle kanda.
Uuem on arvatavasti see, et eel-
kõige täiskasvanud õppija jaoks (kelle
osakaal on vastavalt HTM andmetele
aasta-aastalt kasvanud) on üha enam
päevakorda kerkinud täienduskooli-
tuse, töökogemuse ja ühiskondliku
tegevuse võimalik arvestamine aka-
deemilise õppekava täitmiseks.
Möödunud aasta 26.–27. novemb-
ril EL liikmesriikide haridusminis-
teeriumide ja ülikoolide esindajatele
suunatud konverentsil “Valuing Lear-
ning: European experience in valu-
ing non-formal and informal learn-
ing” Lissabonis rõhutati CEDEFOP
uuringule tuginedes, et ainult 18%
täiskasvanu õppimisest on pärit for-
maalharidusest. Samas märgiti ka
seda, et kogemustest õppimise tun-
nustamise oluliseks eelduseks on riik-
like (rahvuslike) kvalifikatsiooniraa-
mistike ja väljundipõhiste õppeka-
vade väljatöötamine. Mõtlemine
peab muutuma sisendipõhisest (näit
õppeaja pikkus) väljundipõhiseks.
VÕTA muudab (murrab) arusaama
klassikalisest haridussüsteemist –
selle mõistmine on võti protsessi õn-
nestumiseks. Arusaam/mõtteviis ei muu-
tu iseenesest, selleks peavad erinevad
ministeeriumid, ettevõtted, haridus-
asutused jne ühiselt tööd tegema. Vä-
liskogemused on näidanud, et süs-
teemi toimimahakkamiseks kulub
õppeasutuses vähemalt kuus aastat.
VÕTA kvaliteedi määrajatena ni-
metati samal konverentsil kolme as-
pekti:
• Orientatsioon ehk nõustamine
(informing vs coaching – mitte ainult
ei anta teavet protseduuride kohta,
vaid aidatakse inimesel jõuda oma
teadmiste/oskuste äratundmiseni).
• Hindamine – jaguneb kokku-
võtvaks (summative), kus kogemus-
test õpitu tunnustatakse/ei tunnus-
tata diplomi/kraadi/õppekava osa vää-
riliseks, ja kujundavaks (formative),
kus taotlejale antakse tagasisidet
tema õppimistee kohta (mida peaks
juurde õppima jne). Eesmärgiks peab
olema õppimise motiveerimine ja ini-
mese enesehinnangu tõstmine!
• Protsessi auditeerimine.
Kõike eelöeldut on korduvalt
nimetatud ka viimasel kolmel aastal
välisekspertide osavõtuga koolitustel
ja seminaridel. Järjest laienev ühine
arusaamine VÕTAst ning selle “para-
tamatusest” tänases ja homses ülikoo-
lis tipnes kõrgharidusstandardi muu-
datustega 13. augustil 2007, kus muu
hulgas on pühendatud VÕTA-le terve
peatükk, milles kohustatakse õppea-
sutusi potentsiaalseid taotlejaid eel-
neva õpitulemuse ja erialase töökoge-
muse arvestamise tingimustest ja
Ülikooliõpingute katkestamine ja jätka-
mine – probleemid ja lahendused* 2.
Õpe
Õpingute katkestamise vältimis-
võimalused
Õpingute katkestamise vältimis-
võimalused on lühidalt alljärgnevad:
• Kõige enam oleks õpingute
katkemist aidanud vältida või-
malus kaugõppesse üle minna –
TTÜ katkestanutest pidas seda
oluliseks 67% (TÜ 59%, EMÜ
63% ja TLÜ 52%).
• Erialaselt oleks kaugõppest
olnud huvitatud eelkõige LTT
(loodusteaduse ja insenerieri-
alad), aga ka majandus- ja õigus-
teaduste üliõpilased.
• Kaugõppevõimalustega
peaaegu sama oluliseks peetakse
tööalast nõustamist ning kõrg-
kooli huvi ja toetust. Ka oleksid
katkestanud oodanud enam üli-
kooli sekkumist ja nõustamist õp-
pekava täitmisega seotud prob-
leemide lahendamisel. Kooli toe-
tust vajavad kõige enam just LTT
erialadel õppijad (peamiselt TÜ
ja TTÜ), st nende õpinguid oleks
aidanud lõpule viia õppeasutuste-
poolne katkemist vältiva tegevu-
se kompleksne rakendamine.
• Katkemise vältimiseks tõid
katkestanud välja veel teisi või-
malusi: personaalne lähenemine,
e-õppe võimalused, õppejõudude
ja dekanaaditöötajate suurem
osavõtlikkus ning huvi, võima-
lused eriala vahetada.
Huvi õpingute jätkamise vastu
Katkestanute arvamused õpin-
gute jätkamise osas olid kokku-
võtvalt alljärgnevad:
• Valdav enamus (90%) on
mõelnud õpingute jätkamisele.
Kolmes ülikoolis (TTÜ, TÜ, EMÜ)
on vastanutest umbes 40% kin-
del plaan jätkata õpinguid.
• 68% vastajatest, kellel on
kindel plaan õpinguid jätkata, ei
katkestanud haridusteed eriti
ammu – viimase 8 aasta jooksul.
• Õpinguid soovitakse jätkata
peamiselt eneseharimise eesmär-
gil või seose tõttu oma huvialadega.
Teisalt on edasised õpingud vajali-
kud diplomi saamiseks, uue töökoha
leidmiseks ja praeguse töö tegemiseks.
TTÜ tõi kokku Euroopa
haldusteaduse tipud
30. jaanuarist 2. veebruarini oli
Tallinna Tehnikaülikool Euroopa
haldusteaduse sõlmpunktiks. Üli-
kooli nõukogu saalis kohtusid oma
esimeseks ühiseks teaduskonve-
rentsiks Euroopa kaks peamist
avaliku halduse professionaalset
ühendust – Network of Institutes
and Schools of Public Administ-
ration in Central and Eastern Euro-
pe (NISPAcee) ja European Group
on Public Administration (EGPA).
Konverentsiga anti avalöök
uuele kõrgetasemeliste kokku-
saamiste sarjale “Trans-European
Dialogue” (TED), mis hakkab ava-
• Õpingute taasalustamise juu-
res peetakse kõige sobivamaks
õppevormiks kaugõpet, korraldatu-
na kord kuus või kuu jooksul nä-
dalalõppude õppesessioonidena.
Päevasest õppest oleks huvitatud
vaid 13% katkestanutest. Sama
vähe on õhtuõppe huvilisi.
• 44% katkestanutest on val-
mis õpingute eest maksma ja
õppe eest tasumine oleks takis-
tuseks 9%le õpihuvilistest.
• Suurem osa katkestanutest on
veendunud, et eriala, mille õpinguid
jätkata soovitakse, on täielikult
või vähemalt osaliselt seotud eel-
nevate õpingutega ja enamasti soo-
vitakse jätkata samas kõrgkoolis.
• Valik, mida tulevikus õppida,
on valdavalt seotud tööga, mida
katkestanud praegu teevad. Me-
hed on huvitatud erialaõpingute
jätkamisest enam kui naised.
Varasemate õpingute ja töö
arvestamise võimalused
Õpingute jätkamine on seotud
varasemate õpingute ja töökoge-
muste arvestamise võimalustega
kõrgkoolis. Katkestanute huvi
väljendub alljärgnevas:
• Varasemate õpingute ja töö-
kogemuse arvestamise (VÕTA) võima-
lusi huvipakkuvale erialale õppima
asumiseks on uurinud ca 50% katkes-
tanutest. Viiendik (ca 20%) on küll
VÕTA infot otsinud, kuid ei ole kah-
juks oma küsimustele rahuldavaid
vastuseid saanud, ca 30% on sel-
lealast infot otsinud ja ka saanud.
• Õpingute jätkamisest ja VÕTA
nõustamisest on kindlasti huvita-
tud 58% katkestanutest. Kõige enam
on nõustamisest huvitatud TTÜ ja
TÜ katkestanud, kellest pidas VÕTA
nõustamist kindlasti oluliseks vas-
tavalt 63% ja 58% vastajatest.
• Soovitavamateks nõusta-
misviisideks on e-posti teel nõus-
tamine või nõustamine nõustaja
juures õppeasutuses.
• VÕTA rakendamise küsimuses
ülikoolis leidsid enim toetust järg-
mised asjaolud: süsteem võiks olla
paindlikum; arvestada võiks nii töö-
kui ka õpikogemusi terviklikult;
võiks olla rohkem infot VÕTA või-
maluste kohta; peaks rohkem arves-
tama töökogemustest õppimist.
liku halduse tippteadlasi kord
aastas kokku tooma momendi
kõige olulisemate teemade aru-
tamiseks. Kõige esimesel TEDil
“Towards the Neo-Weberian Sta-
te? Europe and Beyond” käsitle-
ti haldusteaduse hetke üht kõige
kuumemat teemaderingi – “uue
haldusjuhtimise” (New Public
Management) lõppu ja “neovebe-
riaanliku riigi” esilekerkimist.
Sakslasest haldusteaduse pio-
neeri Max Weberi järgi nime saa-
nud neoveberiaanliku riigi kont-
septsioon, mille väljapakkujateks
on Leuveni Katoliikliku Ülikooli
Jakob Kübarsepp
prorektor
Kokkuvõte
Võimalik tegevus ülikooliõpingute
katkemise (väljalangevuse) vähenda-
miseks ja õpingute jätkamiseks tingi-
muste loomiseks oleksid alljärgnevad:
• Üliõpilasete nõustamissüstee-
mi arendamine rõhuga väljalange-
mist ennetavale nõustamisele esi-
meste tõsisemate probleemide ilm-
nemisel. TTÜs on õppurite tervik-
liku nõustamisstrateegia arenda-
misel koostöös üliõpilastega juba
üsna kaugele jõutud. Personaalsele
nõustamisele ja probleemide vara-
jases staadiumis lahendamisele aitab
kaasa TTÜ uue õppeinfosüsteemi
(ÕIS) käivitamine 2008. aastal.
• Kaugõppevõimaluste laien-
damine kõikides teaduskondades
ja kolledzites. Kindlasti ei ole kaug-
v
õppes võimalik dubleerida kõiki eri-
alasid, vaid eelkõige selliseid, kus
on õppurite arv suurem ja/või mille
vastu tuntakse kõige enam huvi.
• Õppekorralduslik innovat-
sioon arvestamaks õppe- ja eriala-
töö ühildamise võimalusi, eelkõi-
ge magistriõppes. Jäljendamis-
väärseid kogemusi ei tule kaugelt
otsida – TTÜ majandusteadus-
konna, humanitaarteaduskonna
ja Tallinna Kolledzi ning samuti
v
eraülikoolide paindlikud, õp-
purisõbralikud lahendused.
Õpingute jätkamiseks:
• Otsesidemete loomine katkes-
tanutega ja neile teaduskonda-
dest/kolledzitest õppimisvõima-
v
luste tutvustava info saatmine.
• Õpingud katkestanute spet-
siifilisi vajadusi arvestava nõus-
tamise kättesaadavaks tegemine.
• Kaugõppevõimaluste laien-
damine, eelkõige magistriõppes.
• VÕTA nõustamise parema
kättesaadavuse ja kvaliteedi
tagamine. Asjakohased oleksid
VÕTA-nõustajate võrgustik ja
nõustajate koolitamine.
• Vanade ja uute õppekavade
õppeainete võrdlustabelite väl-
jatöötamine muutmaks VÕTA-
alane nõustamine süsteemse-
maks ja läbipaistvamaks.
*Algus eelmises MMs
T&A
professorid Christopher Pollitt ja
Geert Bouckaert, iseloomustab
Euroopa avaliku halduse arengus-
uundi pärast ulatuslikke “uue
haldusjuhtimise” reforme. Lühi-
dalt kokku võttes on selle sisuks
tugeva, klassikaliselt organiseeri-
tud riigi taastunnustamine, samas
ära kasutades erasektori juhtimis-
meetodite rakendamisest saadud
õppetunde. Et avaliku halduse toi-
mimist puudutavate arusaamade
muutumise kiirus ja suund on rii-
giti erinevad ning võrreldavaid
andmeid haldusreformide kohta
ei ole veel eriti palju, siis pakub
teema rohkelt arutlemisvõima-
lusi.
TEDi elav mõttevahetus, mida
vedasid TTÜ riigiteaduste profes-
sor Wolfgang Drechsler ning Eu-
roopa tunnustatuimad haldusre-
formide uurijad professor Pollitt
ja professor Bouckaert, oli üht-
aegu nii vastuoluline kui ka tule-
muslik. Osavõtjad olid ühel
meelel selles, et neoveberiaanliku
riigi kontseptsioon pakub väga
palju uurimisvõimalusi ja on hea
lähtekoht edasiseks teaduslikuks
tööks. Samuti sai selgeks, et
klassikaline bürokraatliku riigi
mudel ei ole Euroopast kaugeltki
kadunud, vaid kestab edasi ja on
palju tugevam kui oleks usutud
viis või kümme aastat tagasi.
Jätkub lk. 3
korrast teavitama, tagama hindajate
kompetentsus ja selleks vajalik kooli-
tus ning korraldama koostöös HTM-
ga vastavate tugisüsteemide, sh nõus-
tamissüsteemi ja hindajate koos-
töövõrgustiku loomine.
Õppeasutused pidid oma VÕTA
regulatsioonid viima kõrgharidus-
standardiga kooskõlla 1. jaanuariks
2008. Tehnikaülikool on seda ka
teinud: 18. detsembril 2007 kinnitas
TTÜ nõukogu oma määrusega “Eel-
nevate õpitulemuste ja töökogemuse
arvestamise tingimused ja korra”.
Nimetatud korras on suuremat rõh-
ku pööratud just taotlemise ja hin-
damise protseduuridele, aga kindlas-
ti ei tohiks unustada, et VÕTA pu-
hul on võtmetähtsusega ka nõusta-
mine! Protsessi auditeerimiseks on
TTÜs ellu kutsutud VÕTA Nõukoda.
Projektiga on korraldatud mitu
seminari – VÕTA üldiste põhimõtete
seminar Tartus (sügis 2006), VÕTA
kvaliteedile pühendatud seminar “Kva-
liteet versus diplomipesu” 2007. a ke-
vadel Glehni lossis ja nõustamist puu-
dutav seminar “Nõustamine – võtmetee-
nus VÕTA puhul?” 2007. a sügisel Tartus.
Enne projekti lõppu on tulemas
veel üks TTÜ korraldatav seminar,
mille fookuses peaks olema eelkõige
hindamine. Eeldatav aeg aprill 2008.
Samuti on kevadel kavas korralda-
da veel üks hindamise praktilisi os-
kusi käsitlev koolitus.
VÕTAt puudutavate küsimustega
võib pöörduda otse õppeosakonda või
saata e-mail aadressil vota@ttu.ee.
Maiki Udam
Õppeosakonna juhataja
Tunn ustus
unnustus
TTÜ teadustöö parimad
selgunud
TTÜ rektori 12. veebruari käskkir-
jadega kuulutati välja TTÜ tea-
dustöö parimad.
Aasta Teadlane 2007
Aasta Teadlane 2007 on mehaa-
nikateaduskonna dekaan, professor
Priit Kulu.
TTÜ 2007. aasta parim noor-
teadlane
Parim noorteadlane on TTÜ Kü-
berneetika Instituudi vanemteadur
Marko Vendelin.
Tulemusliku teadustöö eest mär-
giti ära ja anti rahaline preemia
2007. a parima noorteadlase konkur-
si nominendid materjaliteaduse ins-
tituudi teadur Ilona Oja-Acik ning
elektriajamite ja jõuelektroonika ins-
tituudi vanemteadur Dmitri Vinni-
kov.
Aasta teadusartiklid
• Parim teadusartikkel tehnika
ja tehnoloogia valdkonnas – M. Min,
T. Parve, A. Ronk, P. Annus, T. Paav-
le. Synchronous Sampling and De-
modulation in an Instrument for
Multifrequency Bioimpedance Mea-
surement. IEEE Transactions on
Instrumentation and Measurement,
Volume 56, Issue 4, Aug. 2007, pa-
ges1365–1372.
• Parim teadusartikkel loodus- ja
täppisteaduste valdkonnas – Lind-
holm, P., Voutilainen, M.H., Laurén,
J., Peränen, J., Leppänen, V.M., And-
ressoo, J.O., Lindahl, M., Janhunen,
S., Kalkkinen, N., Timmusk, T.,
Tuominen, R.K., Saarma, M., Novel
neurotrophic factor CDNF protects
and rescues midbrain dopamine neu-
rons in vivo., Nature, 2007, 448, 73 -
77.
• Parim teadusartikkel sotsiaal-
ja humanitaarteaduste valdkonnas –
Parts, Oliver, The Measurement of
Consumer Ethnocentrism and Coo
Effect in Consumer Research. Trans-
formations in Business&Economics
(TIBE). Vilnius University. Vol 6, No
1(11), 2007, pp 139-154.

Tudengielu
Arenda iseend ja loo
muutust õpetades!
3. märtsini ootab programm Noored
Kooli võimekate noorte avaldusi, et
kahe aasta jooksul teha läbi revolut-
sioon isiklikus arengus ja selles, kuidas
mõjutatakse ümbritsevat keskkonda.
Noored Kooli asutajad on Hansapank
ja Heateo Sihtasutus. Partneritena toe-
tavad programmi enam kui kümme juh-
tivat ettevõtet, kes tunnustavad hariduse
olulisust mistahes eluvaldkonna jaoks.
Valdur Laid, ASi Elioni Ettevõt-
ted peadirektor, ütles, et ei näe mõtet
olla lihtsalt rahulolematu haridus-
probleemidega, tuleb hoopis midagi
ette võtta: “Noored Kooli programm on
võimalus midagi paremaks muuta.
Selles on mitmeid võitjaid: koolid, kes
saavad endale entusiastlikke noori
õpetajaid; noor inimene, kes saab hinda-
matu kogemuse, ja ühiskond, kes saab
rikkamaks mitmete heade õpetajate
aga ka tulevaste juhtide ja liidrite näol”.
Nii pakub Noored Kooli programm
neile, kellel on olemas vähemalt ba-
kalaureuse kraad (või saavad selle
2008. aasta suveks), integreeritud
arenguvõimalust, mis ühendab õpe-
taja- ja liidrikoolituse, teooria ja
praktika. Selle ülesehitusel on läh-
tutud kahest põhimõttest:
1) inimene õpib kõige paremini
õpetades;
2) kes saab hakkama klassitäie
teismelistega, saab hakkama mille-
ga iganes.
Programmis osalejatelt oodatak-
se soovi anda endast parim, et ku-
juneda väljapaistvaks õpetajaks ja
liidriks: tuua positiivseid muutusi
Eesti kooli, haridusse ja ühiskonda.
Üksteist noort on juba koolides.
Üks neist, Maria Veldi, kirjeldas se-
nist kogemust: “Pean pidevalt impro-
viseerima, katsetama, ümber pla-
neerima, leiutama ja seda kõike
keset kirevat klassimöllu, erinevaid
inimesi ning soove. Esimest korda
tunnen, et olen tõeliselt elus!”
Noored Kooli:
• kaks aastat võimalust õpetada ja
innustada õpilasi ning tuua positiivseid
muutusi terava õpetajatepuudusega
kooli;
• avastusretk iseenda tundma-
õppimiseks: kuidas võtad vastu väl-
jakutseid ja õpetad koolinoori, kes on
ausaimate tagasiside-andjate seas,
keda endale võid soovida;
• koolitused: vaid Sinu ja veel vei-
di üle kümne inimesega rühmale spet-
siaalselt loodud koolitused Eesti tipp-
tegijatelt koolitusvaldkonnas, ülikoo-
lides ja ettevõtluses; sh liidrikursus Im-
perial College Londoni Tanaka ärikoolis;
• mentorid oma ala asjatundjate
seast;
• laiaulatuslik kontaktide võr-
gustik inimestest, kellega koos oma
ideid edasi arendada ja teoks teha;
• stipendium 25 000 krooni pro-
grammi mõlemal aastal.
Lähem info ja avaldused
www.nooredkooli.ee
Tähtaeg 3. märts 2008
Tunn ustus
unnustus
Teaduskondade ja õppe-
asutuste 2007. aasta
parimad õppejõud
Ehitusteaduskond – emeriitprofessor
Andres Lahe;
Energeetikateaduskond – profes-
sor Juhan Laugis;
Humanitaarteaduskond – assis-
tent Aleksandr Aidarov;
Infotehnoloogia teaduskond –
professor Tanel Tammet;
Keemia- ja materjalitehnoloogia
teaduskond – dotsent Kalju Lott;
Majandusteaduskond – professor
Jaak Leimann;
Matemaatika-loodusteaduskond –
assistent Kairi Kasemets;
Mehaanikateaduskond – dotsent
Jüri Kirs;
TTÜ Tehnomeedikum – profes-
sor Margus Viigimaa;
v kuulutada eilseks moeks. Nagu
TTÜ Kuressaare Kolledz – lektor
Lea Pallas;
v
TTÜ Tallinna Kolledz – lektor
Ester Vahtre;
v
TTÜ Tartu Kolledz – lektor Sirle
Salmistu;
v
TTÜ Virumaa Kolledz – lektor
v
v selleks avaliku sektori tulemus-
Zanna Gratsjova.
Elektrikute ja elektriinseneride
täiend- ja ümberõpe
Elektriala ajakirjas kirjutas dot-
sent Raivo Teemets projekti käi-
vitamisest ja elektrikute täiend-
õppe esimese koolitusgrupi tegevu-
sest, millesse mahtusid lisaks õp-
petööle ka ekskursioonid Harku ja
Kivimäe alajaama, Keila-Joa hüdro-
elektrijaama ning AS Harju Elekter
Elektrotehnika. Esimene koolitus-
grupp lõpetas 2007. aasta kevadel
ja kõik töösoovijad said töökohad.
Selle Euroopa Sotsiaalfondi
projekti eesmärk on Eesti tööturul
kvalifitseeritud elektrispetsialis-
tide puuduse leevendamine töö-
tute täiend- ja ümberõppega. Pro-
jekt annab 45 töötule kolmekuuli-
se koolitusprogrammiga ja ühekuu-
lise praktikaga teadmisi ning prak-
tilisi oskusi tööks elektritööde
valdkonnas. Projekti mõju on üle-
eestiline – koolitusgruppe on
komplekteeritud erinevatest piir-
kondadest kolmel korral, igas
grupis keskmiselt 15 töötut.
Koolitusprogrammis läbitakse
37 õppeainet, nagu näiteks elekt-
riohutus, elektrimõõtmised, elektro-
tehnika, elektroonika alused, elektri-
aparaadid, elektriajamid, elektri-
masinad, elektrivarustus, elekter-
valgustus, elektripaigaldustööde
tehnoloogia, kogumahuga 540
tundi, millele lisandub veel 160
tundi kuuajalist praktikat elektri-
tööde ettevõtetes. Seega läbitak-
se projekti käigus elektriku õppe-
kava mahuga 700 tundi ja alles
seejärel antakse võimalus minna
kutseeksamile, et taotleda elekt-
riku I, II või III kutsekvalifikatsioo-
ni. Kutseeksamid tehakse Eesti
Elektritööde Ettevõtjate Liidu kut-
sekomisjonis.
Teine koolitusgrupp, kellega pro-
jektijuhina tööd alustasin, sai komp-
lekteeritud lisaks Tallinnale ja Harju-
maale ka Raplast ja Pärnust.
Õppurite vanus oli 20 kuni 62
ja mõnel isegi inseneridiplom tas-
kus, mõnel suured töökogemused.
Kokku 17 õppurit, mis teeb kahe
võrra rohkem, kui projekt ette näeb.
Kohe alguses lahkus erinevatel
põhjustel kaks inimest ja grupi
suuruseks jäigi vastavalt projek-
tile 15 osalejat.
Teise koolitusgrupi õppetöö
algas 3. septembril 2007 ja õpiti
viis korda nädalas ning kaheksa
tundi päevas. Projekt näeb ette
ka kahte ekskursioonipäeva ener-
giaobjektidele. Teisel koolitus-
grupil oli hea võimalus käia ühel
päeval Viru-Nigula tuulepargis ja
Narva lähistel Eesti Elektrijaamas
ning teisel korral Harku alajaa-
mas, Keila-Joa hüdroelektrijaa-
mas ja Pakri tuulepargis. Siinjuu-
res suur tänu giidile hr. Rein Levo-
le ja organisaatorile hr Tiit Miller-
Algus lk. 2
Eesti avaliku halduse arenda-
mise seisukohast tasub veel mai-
nida konverentsil valitsenud üldist
arvamust, et uue haldusjuhtimise
reformide aeg on läbi. Ärijuhti-
mise meetoditest lähtuvad hal-
dusreformid ei ole toonud oo-
datud tulemusi ja need võib täna
ütles üks tunnustatumaid avaliku
halduse professoreid Larry Lynn
Chicago Ülikoolist: “Kui sotsiaal-
teadused on üldse tõestanud
millegi ebatulemuslikkust, siis on
Euroopa Sotsiaalfondi projekti raames antakse Tehnikaülikoolis tööturul kvali-
fitseeritud elektrispetsialistide puuduse leevendamiseks töötuile täiend- ja
ümberõpet juba kolmandale koolitusgrupile.
tile ASst Eesti Energia. Auditoor-
ne õppetöö lõppes 4. detsembril
2007 ja sellele järgnes kohe prakti-
ka partnerettevõtetes, kelleks olid
AS Harju Elekter Elektrotehnika, AS
KH Energia-Konsult ja ABB AS.
Kõik õppeained, nii sissejuha-
tavad, erialased kui lisaained ja
praktika, lõppesid arvestuse või
hindelise arvestusega ning rõõm
on tõdeda, et teises koolitusgru-
pis ei olnud ühtki võlgnikku, kõigil
15-l õppuril oli positiivne tulemus
olemas ja grupi keskmiseks hin-
deks oli 4. Teine koolitusgrupp
lõpetas pidulikult oma õpingud
Tallinna Tehnikaülikoolis 21. jaa-
nuaril 2008. Avasõnaga esines
elektriajamite ja jõuelektroonika
instituudi direktor professor Juhan
Laugis. Kõik 15 õppurit said tun-
nistuse koos hinnetelehega. Kui
kasvõi üks õppeaine või praktika
oleks jäänud sooritamata, poleks
tunnistust väljastatud ja tasuta
kutseeksamile minemise võima-
lust ei oleks antud. Saan öelda, et
teine koolitusgrupp lõpetas TTÜ
läbiviidavas projektis ettenähtud
elektriku õppekava 700 tundi saja-
protsendiliselt ja projekti meeskond
soovib neile edu kutseeksamil!
Projektiga seonduvalt korralda-
takse iganädalased töökoosolekud
neljapäeviti, kus arutatakse ja lahen-
datakse tekkinud probleeme ning
kogu koosolek protokollitakse. Det-
sembris 2007 ja jaanuaris 2008
oli aga projektimeeskonnal tööd ka-
hekordselt, sest kolmas koolitus-
grupp tuli komplekteerida, uued
tunniplaanid koostada, lekto-
ritega kokkulepped saavutada ja
õppetööga alustada juba sel ajal,
kui teine koolitusgrupp oli alles
praktikal.
Tänan siinkohal projekti as-
sistenti Ants Rööpi ja tööandjate
koostööeksperti Mati Kodumetsa
ennastsalgava töö eest! Projekti
palk”. Kui riik tahab välja arenda-
da ärisõbralikku ja majandusaren-
gut toetavat haldussüsteemi, siis
uue haldusjuhtimise ideoloogia
seda teha ei aita.
Kokkuvõttes sai esimene
“Trans-European Dialogue“ väga
positiivset tagasisidet ja hinnati
õnnestunud ettevõtmiseks. Kahe
päeva jooksul peetud arutelude
põhjal sünnib ka publikatsioon,
mis teeb konverentsi tulemused
kõigile avalikult kättesaadavaks.
Lisaks viljakale mõttetööle
olid 1. ja 2. veebruaril Tallinnas
ka NISPAcee ja EGPA juhtkomi-
lepingupartneriteks on Tööturu-
ameti Tallinna ja Harjumaa osa-
konnast konsultant Irina Mar-
kelova ja InterAct Projektid ja
Koolitus OÜ esindajad Annemai
Mägi ja Omar Nõmm. Suured tä-
nud neilegi ja meeldivat jätku-
vat koostööd!
Kolmas koolitusgrupp, mis on
projektipõhiselt ka viimane, koos-
neb 16 õppurist, kes on tulnud Tal-
linnast, Harjumaalt, Pärnumaalt,
Viljandist ja Ida-Virumaalt (Toilast
ja Kohtla-Järvelt). Grupi keskmi-
ne vanus on eelmisega võrreldes
veidi väiksem ja isegi osalise õp-
pega tudeng on leidnud oma koha
elektrikute grupis, mis näitab, et
huvi elektriku kutse vastu on suur.
Tänaseks on kolmandal koolitus-
grupil tehtud sajaprotsendiliselt
kuus arvestust ja külastatud eri-
nevaid energiaobjekte, sh ASi
Narva Õlitehas. Nende lõpeta-
mine ootab kevadet, kuid seniks
soovib projektimeeskond kolman-
dale koolitusgrupile usinat õppi-
mist!
Elektrikute ja elektriinseneride
täiend- ja ümberõppe projekt näeb
ette, et õppima saab tulla Töö-
turuameti kaudu. Eriti hea meel on
aidata inimest, keda on tabanud eba-
õnn ja kellel puuduvad vastavad või-
malused, et oma kulul õppida.
Mõnel võib peale töö puududa ka
elukoht. Elu on habras ja ebaõnn
võib tabada sind siis, kui seda
kõige vähem ootad. Keegi pole
kaitstud elu “mustade aukude”
eest, mistõttu vahel on vaja vaid
mõistvat suhtumist ja sõbra kätt,
et aidata inimest väärikale elule
tagasi. On hea tunne, kui projek-
tipõhise koolitusega on inimene
saanud tagasi töövõimaluse ja
koos sellega jätkata inimväärset
elu!
Aimeli Laasik
TTÜ elektriajamite ja jõu-
elektroonika instituudi projektijuht
teede nõupidamised ning nende
ajaloo esimene ühiskoosolek, kus
allkirjastati “Tallinna vastastikuse
mõistmise memorandum”. Me-
morandum loob alused kahe or-
ganisatsiooni edaspidiseks koost-
ööks. Tallinna Tehnikaülikool on
ainuke institutsioon, mille esinda-
ja on mõlema ühenduse juhtko-
mitees. Nagu ütles ürituse lõpe-
tuseks EGPA president professor
Geert Bouckaert: “Kui TTÜ ei ol-
nud varem Euroopa kaardil kui
üks avaliku halduse keskusi, siis
nüüd ta seda kindlasti on”.
20. veebruar 2008 3
Tudengielu
Majandusteaduskonna
üliõpilastööde konkurss ja
konverents
Oled oodatud esitama oma bakalau-
reuse-, magistri- või muu uurimistöö
teaduskonnasisesele konkursile.
Töid saab esitada k.a 1. veebrua-
rist kuni 10. märtsini (ruum X-208)
ja need peavad olema kaitstud 2007. a
kevadest kuni 2008. a märtsi alguse-
ni. Teadustööde konkursi nõuete ja
tööde esitamise korra kohta loe palun
lähemalt konkursi ja konverentsi ju-
hendist http://majandus.ttu.ee/
?id=14566
Seekordse konkursi eripäraks on,
eelnevate aastatega võrreldes, kol-
mekordsed auhinnad. Peaauhinnaks
on endiselt tasuta õppesemester
välismaa ülikoolis. Väärikad auhin-
nad peaksid andma selge tõuke kon-
kursil osalemiseks.
Konkurss ja konverents on Ma-
jandusteaduskonna Üliõpilaste Tea-
dusliku Ühingu (MÜTÜ) ettevõt-
mine, mida aitab rahastada TTÜ
Üliõpilasesinduse uudne tudengi-
teaduse edendamise projekt.
v
Peale konkursi lõppu ja zürii hin-
nanguid algab 4. aprillil kell 10.00
ruumis X-315 majandusteaduskonna
3. üliõpilaskonverents, kus tehakse
ettekandeid esitatud tööde põhjal. Ka
kuulajad saavad anda oma hinnan-
gu ja nende arvamust võetakse ar-
vesse lõpptulemuse kujundamisel.
Kellel endal pole tänavu tööd
konkursile esitada, on oodatud osa-
lema aktiivse kuulajana, kuid see
vajab elektroonset eelregistreerimist
hiljemalt 1. aprilli õhtuks aadressil
oliver.parts@ttu.ee Kui on küsimu-
si, siis olge head ja kontakteeruge
julgelt!
Soovin kõigile edu konkursil ja
olgem aktiivsed ning kohtumiseni
konverentsil!
Oliver Parts
TTÜ majandusteaduskonna
üliõpilaste teadustööde konkursi ja
konverentsi peakorraldaja
Aukodanik
Aukodanik
Mati Karelson –
Tartu aukodanik
Tartu Volikogu nimetas 14. veebrua-
ril linna aukodanikuks teiste seas
TTÜ matemaatika-loodusteaduskon-
na keemiainstituudi molekulaarbio-
loogia õppetooli juhataja professor
akadeemik Mati Karelsoni. Tartu
Volikogu pressiesindaja teatel on
Mati Karelson rahvusvaheliselt tun-
nustatud keemiateadlane, moleku-
laardisaini ja molekulaartehnoloogia
suuna rajaja Eestis.
Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht
Mente et Manu
Ilmub aastast 1949
19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)
Tel 620 3615, faks 620 3591
E-mail: ajaleht@ttu.ee
http://www.ttu.ee/ajaleht
Vastutav väljaandja Heiki Lemba
Tegevtoimetaja Mart Ummelas
Infotoimetaja Kersti Vähi
Keeletoimetaja Helgi Arumaa
Makett ja küljendus Liivi Pettai
Fotod TTÜ
Trükikoda SpinPress
4 20. veebruar 2008
Politseiameti suures majas Pär-
nu maanteel vestlesin nelja TTÜ
vilistlasega, politseinõuniku Raul
Savimaaga, kes 2005. a sai teh-
nikadoktori kraadi, infosüstee-
mide osakonna juhtivspetsialis-
tide, 2004. aastal tehnikamagis-
triks saanud Veiko Kanistiku ja
Janno Jõgisuga ning arendustal-
ituse juhtivspetsialisti, samuti
2004 diplomiõppe lõpetanud,
kuid magistrantuuris jätkava Triin
Toksiga. Kõik nad on endiselt
tihedalt seotud Tehnikaülikooliga
– kes osalenud lõputööde komis-
jonis, kes juhendanud praktikat
või kirjutanud retsensioone.
Mis teeb töö politseis köit-
vaks, miks valisite selle?
Triin Toks: Töö on põnev, saab
tegelda paljude erinevate asjade-
ga. IT arendamine nõuab politsei
igapäevatöö head tundmist, et
luua süsteeme vastavalt tege-
likele vajadustele.
Veiko Kanistik: Politseitööl on
väga lai spekter, millega tegel-
da, ning suured võimalused enda
täiendamiseks. Iga poole aasta
tagant tuleb lahendada uusi projek-
te ja avanevad uued võimalused.
Janno Jõgisu: Politseis teh-
taval tööl on selge tulem, kui
saab mingi süsteemi valmis, siis
näed kohe ka selle rakendust,
kuidas politseinikud hakkavad
seda oma töös kasutama.
Raul Savimaa: Politsei on Ees-
ti mastaabis väga suur organisat-
sioon, kus töötab üle Eesti kolm tu-
hat inimest. IT inimesi meelitab siia
tööle see, et nende tehtavad pro-
jektid on üle-eestilised, väga laia ka-
sutajaskonnaga, seetõttu piisavalt
keerulised, aga ka väga vajalikud.
Missugused omadused on va-
jalikud, et töötada infotehnoloo-
gina politseis?
J.J.: Olen töötanud Politseiame-
tis pool aastat. Nagu igal pool IT
valdkonnas on oluline võime kii-
reks enesetäiendamiseks, uue
info hankimiseks. Politseis on aga
töötempo veelgi kiirem, vahel on
vaja uusi lahendusi leida kas
nädala või koguni ühe päevaga.
UNESCO peakorteris avati rahvusvaheline Planeet Maa Aasta
12. - 13. veebruaril oli UNESCO
peakorteris Pariisis rahvusvahe-
lise Maa Aasta avaüritus. Maa
Aasta on ellu kutsutud vajadusest
tuua elanikkonna, teadlaste, ma-
jandusmeeste ja poliitikute tead-
vusse planeedi Maa praeguse
elukeskkonna ja geoloogiaga
seonduvad teravad probleemid,
sealhulgas kliimamuutus, vee- ja
maavarade piiratus, keskkon-
nariskid, looduslik mitmekesisus,
suurlinnade probleemid ning kõi-
gist nendest lähtuvad võimalikud
sotsiaalsed, poliitilised ja majan-
duslikud tulevikustsenaariumid.
Ürituse avas UNESCO pea-
direktor Koichiro Matsura, kes
puudutas aktuaalseid riikide aren-
gu ja keskkonnateadlikkusega
seonduvaid küsimusi. Peadirek-
tor oli mures jätkuva Maa-teadus-
te populaarsuse langemise pä-
rast, tunnistades, et teadmised Maal
toimuvast on elulise tähtsusega
meie lähituleviku kavandamisel ja
inimeste igapäevase heaolu ku-
jundamisel. Samuti viidati jätku-
vale suurlinnade probleemile ja
sellele, et mitmed neist on saa-
vutanud juba praegu oma mak-
simaalse võimaliku suuruse.
Teise küsimusena puudutati
elanikkonna arvu kasvuga seotud
küsimusi, mis omakorda tähendab
geoteadlastele uute ressursside
kontrollida inimesi ja sõidukeid
Infotehnoloogi tööl politseis on otse tänaval, sündmuskohas.
T.T.: Varem tuli andmete kont-
silmaga nähtav tulem* rollimiseks võtta raadio teel ühen-
dus juhtimiskeskusega, see võis
võtta aega kuni 20 minutit, nüüd ku-
V. K.: Väga tähtis on tajuda gu on töötanud ka needsamad kolm T.T.: Kindlasti ka e-politsei, lub vaid paarkümmend sekundit.
organisatsiooni suurust, et lahen- noort IT spetsialisti. Eriti vajab Po- mille sünni juures ise olin. Tegu on R.S.: E-politsei kasutuselevõt-
dused ei pruugi igal pool sobida, litseiamet telekommunikatsiooni väga suure ja põneva projektiga, mine on läinud ladusalt. Leidsime
nii et endal peab olema avar sil- ja raadioside asjatundjaid ning töö mis andis palju kogemusi ja mida kohe alguses struktuuriüksused,
mavaade ja avatud meel. Politseiametis annab ka palju ko- on praegu rõõmustav jälgida kes olid valmis hakkama testi-
Kuidas üks noor neiu sellises gemusi edaspidisteks uuteks välja- tegelikus elus toimivana. Eestis jateks, nende seas ühena esimes-
mehises asutuses hakkama saab? kutseteks, on hüppelaud tulevikku. sõidab praegu ringi ligi 300 au- test julgestuspolitsei liiklusjärele-
T.T.: Hakkama olen saanud häs- tot, millel on need seadmed peal. valve üksus. Tänu nendele polit-
Olgu siinkohal lisatud, et 27. ja seinikele said pilootrakendused
ti, spetsialist jääb spetsialistiks, Mida see e-politsei endast ku-
28. veebruaril on Tehnikaülikoo- ära proovitud ja vead silutud.
igaühel oma tööd ja tegemised. Kui jutab?
lis järjekordsed karjääripäevad Seejärel katsetas e-politsei
on ümberringi palju toredaid noor- V. K.: See on tehniline lahen-
“Võti tulevikku“, kus Politseiamet süsteemi osa prefektuuridest,
mehi, on töötada isegi meeldivam. dus politsei jaoks, kus patrullis
Kas oli vaja ka ületada min- tutvustab ka nende pakutavaid olevad politseinikud saavad päri- kuni süsteem oli täiesti töökor-
töövõimalusi, seda eelkõige in- ras ja võidi anda igapäevasesse
geid psühholoogilisi barjääre? Kas da isiku- ja autode andmeid and-
oli tööle asudes ka hirmu? fotehnoloogia vallas. mebaasist, saades reaalajas kiires- kasutusse.
V.K: Tegelikult kõik meie kolm, Missugused on Politseiametis ti vastuseid. Selleks kasutavad nad
Intervjueeris Mart Ummelas
peale Rauli, pole ju politseinikud, viimasel ajal tehtud huvitavamad spetsiaalset autoarvutit. Ekraan
vaid tavalised IT spetsialistid. projektid? on politseiautos paarilise ees, kla- *Intervjuu kõlas ka Vikerraadio
Väikesed saladused selle tööga V.K.: Eelmise aasta üks põneva- viatuurilt saab sisestada pärin- 14. veebruari saates Huvitaja.
seoses küll on, aga kus neid poleks. maid IT projekte oli seotud Eesti ühi- guid ja saada seejärel hästi kiiresti
T.T.: Ma pole päris politsei- nemisega Schengeni viisaruumiga. vajalikke vastuseid. See võimaldab
nik, tavakodanikest enam on mul
küll kokkupuuteid politseiametni-
kega. Ent suhtumine töösse polit-
seimajas on ka vanemate ja tut-
tavate poolt olnud väga hea, ehkki
sellest teadasaamisega on kaas-
nenud võib-olla väike üllatus.
Missuguseid tingimusi seab
Politseiamet neile noortele, keda
te siia IT alale tööle võtate?
R.S.: Need noored peaksid ole-
ma laia silmaringiga ja hea pea-
ga. Ikka selleks, et nende siin väl-
jaarendatavad süsteemid oleksid
leidlikud, lihtsalt kasutatavad, efek-
tiivsed. Politsei tarvis loodavad
süsteemid peavad olema täpsed,
vastama seadustele ja tegelikele
vajadustele. Tööletulejalt ootame
kohusetundlikkust, nõudlikkust
enda vastu, meeskonnatöö oskusi.
Ent samal ajal ei suru see suur kol-
lektiiv kuidagi maha isiksuse
eripära ega tõeliselt häid ideid.
Pealegi, kogemusi võib haka-
ta koguma juba ülikooli ajal, me
otsime praegu ka kasutajatoe ini- Politseiameti raamatukogus on istet võtnud noored IT spetsialistid. Vasakult TTÜ magistrantuuris õpinguid jätkav info-
mesi, tudengeid, kes saaksid se- süsteemide osakonna arendustalituse juhtivspetsialist Triin Toks ning kolm vilistlast, sama osakonna juhtivspetsialist,
da tööd teha õppetöö kõrvalt, na- 2004. aastal tehnikamagistriks saanud Veiko Kanistik, juhtivspetsialist tehnikamagister Janno Jõgisu ja samuti polit-
seinõunik tehnikadoktor Raul Savimaa.
leidmist ja kasutuselevõtmist. Mär- datud üritustega 2007. aastal. Looduse Omnibussi korraldatud puutu ei Indoneesia maavärinad,
giti, et lähiaastatel on enim ohus- Märkimisväärseimaks viimaste Maa Aasta eelõhtu seminar algu- vulkaanipursked, Vaikse ookeani
tatud mere läheduses elavad inime- seas oli Euroopa geoloogia selt- sega kell 18, kus räägitakse Maa- orkaanid ega Euroopa üleujutu-
sed, kuna kliimamuutuse mõjud side konverents Tallinnas möö- teadustest ja tutvustakse ning sed. See ei ole kindlasti adekvaat-
võivad olla kõige tuntavamad ran- dunud aasta septembris, mille jagatakse geoturismi projektiga ne tõlgendus, kuna Maa majan-
nikutel ja rannalähedastel aladel. korraldasid Eesti Geoloogia Selts valminud raamatuid ja DVDsid. dus ja keskkond on omavahel seo-
Prantsusmaa välisminister, aga ja TTÜ Geoloogia Instituut. Eesti Teaduste Akadeemia juur- tud ning igal katastroofil on mit-
ka mitmed Aafrika ja Põhja-Eu- Lähitulevikus on tulemas Maa de loodud Planeet Maa Aasta Ees- meid pika perioodiga järelmõju-
roopa riikide esinejad rõhutasid Aastale pühendatud ettevõtmi- ti orgkomiteed juhib professor Tõnu sid. Valmisolek suurte muutuste-
maakera elanikkonna arvu suure- sed nii Tallinnas kui Tartus, sh Maa Meidla, aseesimehana professor ga toimetulekuks nii igapäevases
nemisest ja geovarude piiratusest Aasta ametlik avaüritus 18. märt- Alvar Soesoo, teavitusprogrammi elukeskkonnas kui ka majandus-
tulenevaid probleeme. Itaalia sil algusega kell 11 Tartu Ülikooli koordineerib Ivar Puura. Lisain- ja sotsiaalsfääris on praegu saamas
esindaja rõhutas vajadust teha aulas. Päev varem, 17. märtsil fot saab: www.planeetmaa.org riigi tegeliku edukuse näitajaks.
kogu keskkonda puudutav teave on Rahvusraamatukogus Tallin- Eesti on väike riik ja jätkuvalt
Professor Alvar Soesoo
elanikkonnale kättesaadavaks. nas TTÜ Geoloogia Instituudi ja on levinud arusaam, et meisse ei TTÜ Geoloogia Instituudi direktor
Väga domineeriv oli arusaam,
et noorte geoteadlaste väljaõp-
pesse tuleb palju rohkem investee-
rida ja geoteadlaste arv peaks
tunduvalt kasvama (viimane aga
langeb jätkuvalt). Muutuva klii-
ma probleeme puudutati erine-
vatest vaatenurkadest ja kliima-
muutuste põhjuseidki nähti väga-
gi erinevalt. Endine Hollandi pea-
minister Luud Rubbers tutvustas
1990. alguses alanud mõtteviisi
(Hollandi-Norra koostöös), kuidas
seostada ökoloogilist ja majandus-
likku mõtteviisi, mis baseerub tea-
duse ning tehnoloogia sümbioosil.
Video vahendusel tervitas de-
legaate ja toetas rahvusvahelise
Maa Aasta ideed tuntud teadlane
ja ulmekirjanik Sir Arthur C. Clar-
ke. Esitleti Planeet Maa Aasta
deklaratsiooni, mis eluõiguse leiab
nimega Pariisi Deklaratsioon.
Maa Aasta Eestis
Rahvusvahelise Maa Aasta üritus-
te sari Eestis algas geoteadusele
ja ühiskonna vajadustele pühen-

Mees, kellest ei saanud arsti…
… vaid Eestis ja mujalgi tuntud-
tunnustatud raamatukogutegela-
ne-teadlane, kel täitus 8. veebrua-
ril 80. aastaring. Sel puhul mõned
küsimused juubilar Konrad Kikasele.
Sa oled 52 aastat oma elust
pühendanud Tehnikaülikooli raa-
matukogule ja kogu Eesti raama-
tukogunduse heale käekäigule.
Mis Sind kallutas valima bibliote-
kaari ametit?
Olen selle üle isegi mõelnud ja
ei oskagi täpselt vastata. Ilmselt
mingi pisik mind kujunemiseas
ründas ja mu ära keeras. Mäletan,
et meil kodus eriti palju raamatuid
polnud, aga lugemise-kirjutamise
olin kaunis varakult selgeks saa-
nud ja hakkasin usinalt linna kesk-
raamatukogu lasteosakonda kü-
lastama. Aga esimene “raamatu-
kogunduslik akt” on hästi meelde
sööbinud: panin toa nurka püsti
oma mänguasjadest tühjaksteh-
tud kasti ja ladusin sinna rivvi kõik
oma raamatud, mis olid minu väl-
jamõeldud süsteemi järgi numbrid
saanud. Ehk seda tegu võikski
lugeda minu “erialakarjääri” al-
guseks. Tegelikult oli see suur
juhus, mis elukutsevaliku määras.
Räägi veidi oma lapsepõlvest,
kodust ja vanematest. Kas Sa oled
põline Tallinna poiss?
Jah! Minu 7. eluaastani elasi-
me Pääskülas, siis Kalamajas, kus
9. märtsil 1944 punalendurid meie
korteri elamiskõlbmatuks muut-
sid. Edasi kolisime Toom-Kunin-
ga tänavale, majja, mis asus prae-
guse Rahvusraamatukogu kohal.
Naljaga pooleks olen mõelnud, et
head kolleegid Tõnismäelt võiksid
selle asjaolu tõttu mõnele oma
rohketest ruumidest minu nime
anda. 1950 ostis isa Rahumäele
maja, kus elan siiani. Minu isa oli
väike-ettevõtja. Tal oli Niguliste
tänaval töökoda, kus tehti mitme-
suguseid maalritöid, ka elumajade
fassaadide võõpamis- ja korterite
remondisoovidega pöörduti tema
värkstoa poole. Ema oli kodune
ja seega täielikult minu päralt, sest
olin ainuke laps, tema käe all sain
ka vajaliku kooliküpsuse.
Kuhu Sa oma kooliküpsusega
jõudsid?
Astusin 1936. aastal Jakob
Westholmi Poeglaste Era-humani-
taargümnaasiumi ja sellel asutu-
sel oli minu inimeseks saamisel
ääretult tähtis osa. Sinu küsimus
kooliküpsuse kohta on väga asja-
kohane, sest igaüht sinna ei võe-
tud, enne tuli läbida vestlusvoor.
Koolis oli selline asjamees nagu
inspektor ja tema ette ma astusingi.
Nagu juba kooli nimi ütleb, oli
tegu humanitaarkallakuga pois-
tekooliga. Tase oli väga kõrge, ka
reaalainetes. Õpetajad olid eredad
isiksused, keda Jaan Kross on
väga hästi meieni toonud. Maini-
ma peab Tuudur Vettikut, algklas-
side muusikaõpetajat ja tema viiu-
lipoogna õrnu puudutusi vastu
kukalt, kui poiste tähelepanu laulmi-
selt liiga eemale kandus. Või ees-
ti keele õpetajat ja klassijuhatajat
Paul Viirest – tõeline eestiaegne
dzentelmen. Tema väärikas välja-
v
peetud olek mõjus teismelistele naak-
mannidele vahest isegi rohkem kui
õppetundides jagatu. Tema manit-
sused kasutada alati korrektset
emakeelt selle rikkuses, on kind-
lasti meelde jäänud kõigile West-
holmi poistele kogu eluks, ka teh-
nilistele erialadele siirdunutele.
Eks oli ka patriootlik kasvatus
koolis heal järjel?
Võin kindlalt väita, et mingit
erilist isamaalist kasvatust pol-
nud. Kogu õhustik koolis, aga ka
kodus ja igal pool mujal, oli loo-
mulikult ja iseenesestmõistetavalt
eestimeelne, nii et meist said ku-
juneda ainult patrioodid.
1947.a said gümnaasiumi
lõputunnistuse. Mis edasi ?
Lõpetasin kooli küllaltki edu-
kalt – keskmine hinne oli umbes
4,6 või 4,7. Vanemate soov oli,
et astuksin Tartu Ülikooli arsti-
teaduskonda, ja kuna mul endal
mingit kindlat eesmärki selleks
ajaks polnud kujunenud, siis miks
mitte. Aga edasiõppimine oli küll
enesestmõistetav. Konkurss oli
kaunis suur, aga Westholmist saa-
dud pagasiga polnud eksamitega
muret. Olgu siinkohal öeldud, et
meie lennu 35st vilistlasest astus
kõrgkooli 33!
Kui kaua Sul tohtriks pürgi-
mine kestis?
Esimese sessi tegin edukalt
ära. Endise westholmlasena oli
mul teatud edumaa kursuse-
kaaslaste ees: olin ju viis aastat
ladina keelt õppinud ja seega oli
see aine mulle lihtsamast lihtsam.
Kahju, et kreeka keelt õppekavas
polnud – ka seda olin Westhol-
mis kaks aastat õppinud. Aga siis
tuli teine semester ja praktikumid
anatoomikumis ning ma sain aru,
et olen väga valesse kohta sattu-
nud. Mul õnnestus üle minna ing-
lise filoloogiasse, kus valisin lisa-
erialaks bibliograafia. See käis ko-
guni õigusteaduskonna kaudu,
sest filoloogias polnud parajasti
vabu kohti. Asusin eksameid järgi
tegema, sest arstiteaduskonnast
matriklisse kogutuga polnud filo-
loogias suurt midagi peale hakata.
Kas seejärel tuli vene kroonu?
See tuli alles 1950. aastal,
enne seda olin üle läinud kaug-
õppesse ja jõudsin töötada mõne
kuu Riiklikus Avalikus Raamatuko-
gus. Kroonuaeg vältas ligikaudu
neli aastat ja sinna mahtusid õpin-
gud Kaliningradi lähistel lennu-
väetehnikute koolis ning töötami-
ne vanemtehnikuna Mitšurinski
linnas lendurite koolis. Tehniku
ameti kõrval õnnestus veel kasu-
tada oma kirjakunstioskusi õppe-
plakatite valmistamisel.
Ja siis hakkas pihta töö TPI
raamatukogus, mis kestab siiani?
Seda küll, aga töö kõrvalt õp-
pisin edasi Tartu Riiklikus Ülikoo-
lis, nüüd juba puhast raamatuko-
gundust ja bibliograafiat, mille lõ-
petasin 1960. Seega võib öelda,
et mitmete elu ja saatuse keerd-
käikude tõttu kujunes minu seo-
tus Tartu ülikooliga kolmeteist-
kümne aasta pikkuseks.
Keda mainiksid oma õpingu-
kaaslastest, keda õppejõududest?
Minu kursusekaaslased olid
näiteks tuntud raamatukogume-
hed Boris Mikk ja Endel Pillau. Õp-
pejõudude põhikaadriks olid ülikoo-
li raamatukogu silmapaistvad isik-
sused ja seetõttu oli teooria or-
gaaniliselt praktikaga seotud.
Läheks pikale kõiki neid suurepä-
raseid õpetajaid ja nende isikuoma-
dusi üles lugeda. Aga kindlasti ei
saa jätta mainimata Kaja Nood-
lat, tema süvateadmisi, erakord-
set eruditsiooni ja väärikust, samu-
ti väga intelligentset ja boheemlu-
sega vürtsitatud Elsa Kudu, Arda
Kirselit, Karin Sarve, Helene Jo-
hanit. Kirjandusõppejõududest
meenuvad erilise tänutundega
Villem Alttoa ja Harald Peep.
1954. aastal sidusid oma elu
meie raamatukoguga. Ega Sa
kohe direktoriks ei saanud?
Tollane raamatukogu juhataja
Lembit Tepp võttis mind vanem-
raamatukoguhoidjaks, aga järgmi-
sel aastal sain komplekteerimisosa-
konna juhatajaks, kus tuli tegelda
ka kataloogimise ning liigitamise-
ga. Kohe minu tööle asumise järel
alustasime raamatukogu üleviimist
Koplist Laiale tänavale, see sai mi-
nu jaoks raamatukogu permanent-
se kolimisahela avaakordiks. Nal-
jaga pooleks võibki öelda, et meie
raamatukogu ajalugu on üks pidev
kolimine ühest kohast teise. Loomu-
likult olen selliste ettevõtmiste juu-
res mente et manu osaline olnud.
1961 said direktoriks, milliseid
ettevõtmisi oma valitsemisajal
pead olulisemateks ja mainimis-
väärsemaks?
Kõik need 33 aastat tundsin
ülikooli juhtkonna usaldust minu
vastu ja toetust kõigile raamatu-
kogu ettevõtmistele, ei mingit se-
gamist. Kindlasti tahan öelda, et
juba 50. aastate lõpul hakkasime
kõvasti laiendama kirjanduse ko-
halkasutamise võimalusi ja aren-
dama avariiulite süsteemi. Koos
Tartu ülikooli kolleegidega olime
me esimesed teadusraamatuko-
gud Eestis, kes rahvaraamatuko-
gude kõrval sellise kirjanduse
paigutuse eelised lugejateni tõid.
1961/62. õppeaastast alusta-
sime bibliograafiaõppustega. Kuni
käesoleva ajani viime läbi regu-
laarset tudengite ja aspirantide-
magistrantide harimist. See on
olnud erinevas mahus ja vormis, aga
alati ühe eesmärgiga – raamatu-
kogu ja bibliograafia võimaluste
tutvustamine, infokirjaoskuse aren-
damine. Kindlasti esimesena Ees-
tis, aga ilmselt ka kogu NSV Lii-
dus hakkasime lugejaile mitmeid
metoodikavahendeid koostama.
Sarjad “Bibliograafia miinimum” ja
“Bibliograafia lühikursus” andsid üle-
vaate bibliograafia- ja infoväljaan-
netest TPI teaduskondade profiilil.
1970 hakkasime välismaa üli-
kooliraamatukogude eeskujul ja
erialakirjandusele toetudes tööle
võtma tehnika- ja majandushari-
dusega spetsialiste-erialareferen-
te. Seda oli vaja bibliograafia ja
infotöö sisulise töö tõhustami-
seks, aga ka komplekteerimisel ja
liigitamisel. 1975 moodustati refe-
rentide osakond, 50ndate lõpul
alustasime TPI bibliograafia ja
70ndail teenekate teadlaste-õppe-
jõudude personaalbibliograafiate
koostamist ning nende juubelite
puhul näituste korraldamist.
Palganumbritega pole me ku-
nagi kiidelda saanud. Ilmselt kut-
sumus, meelepärane töö, lahe team,
või kõik need kokku, on mu kollee-
gid suhteliselt paikseks teinud.
Nõukogude ajal jagati raamatu-
kogud igasuguste näitajate järgi
kategooriatesse. Kui alustasin,
polnudki meil kategooriat, 1965 tuli
aga palgareform ja me hüppasime
kohe II kategooriasse, jättes alamad
astmed vahele. Selle tulemusena
hüppasid ka palgad tublisti.
Teatavasti on raamatukogu
üks suur naispersoonide kogu,
kelle hulka mõni üksik meeshing
eksinud. Kas oma asetäitjateks
sookaaslaste valimine oli ajen-
datud soovist veidikenegi jõude
tasakaalustada?
Võib-olla ka sellest. Rohkem
aga siiski tõekspidamisest, et ühe
tehnikakõrgkooli raamatukogu
kaastüürijaks humanitaarlasest
pea kõrvale sobib kõige paremini
tehnikamees ja eriti hea, kui ta on
sama kooli vilistlane. Nii oligi minu
esimene asetäitja automaatik,
teine energeetik ja kolmas keemik
– Meelis Ideon, kellega olime
paarisrakendis pea 20 aastat.
Kogumiku “Verba volant, scrip-
ta manent” bibliograafias on ainu-
üksi Sinu trükis ilmunud oopusi kir-
jas 138. Mis on need peamised tee-
mad või küsimused, mille kallal oled
juurelnud või millega rinda pistnud?
Ega spekter polegi kuigi lai.
Ligikaudu pooled kirjutistest käsit-
levad Eesti spetsialistide infovaja-
dusi ja teadusraamatukogude
koostist. Selles valdkonnas tehtu
kokkuvõtteks kujunes 1997. aas-
tal kaitstud magistritöö. Teise
poole tööd kajastavad meie raa-
matukogu tegevust ja raama-
tukogude efektiivsuse probleeme,
näitarve, statistikat, ajalugu.
Kuidas õnnestus Sul 33 aastat
pidada ideoloogiaasutuse direktori
ametit punase piletita?
Kahel korral pöörduti mu poole
vastava ettepanekuga ja töödeldi
selle suunas. Teisel korral päris
tõsise-tungiva tooniga. Kui olin
värbajale teada andnud, et olen
parteituks jäämise nimel valmis
juhitoolist loobuma, jäeti mind
imekombel rahule. Mul oli ja on
hea tunne, et jäin endale kindlaks
ega kahelnud oma otsuses het-
kegi. Olin muidugi jupp aega ne
võjezdnoi – isik, keda välismaale
ei lubanud. Keelu tingis “laimu le-
vitamine nõukogude korra kohta”
– nii oli kirjas minu väljasõidu-
toimikus, mida käisin uue korra ajal
arhiivis vaatamas. Ausalt öeldes
valmistas selle toimiku lugemine
üksjagu nalja, kuid on ju öeldud-
ki, et “inimkond jätab naerdes
hüvasti oma minevikuga”. Tões-
ti, ühel korral oleks ilmselt parteipi-
let päästnud mind suurest alan-
dusest. See juhtus siis, kui olin jul-
genud oma töökabinetis võõrus-
tada Soome kolleegi.
Mis Sulle praegu rõõmu teeb?
Eks ikka see, et raamatukogul
läheb jätkuvalt hästi ning teadus- ja
arendustalituse juhataja ametis näen
omagi osa selles. Ääretut rõõmu val-
mistas mulle ka üks veebruarikuu
alguse pärastlõuna Glehni lossis
koos oma kolleegide ja sõpradega.
Aga suurim rõõm on ikka igal
hommikul tööle tulles avanev
vaatepilt Akadeemia ja Ehitajate
tee nurgal – taraga piiratud ehi-
tusplatsil müttab buldooser....
Küsitles kolleeg Tiit Valner
20. veebruar 2008 5
Pub lik
Publik atsioon
lika
Esitleti raamatut „Soojusteh-
nika instituut 1918–2007“
Esitletav raamat annab põgusa üle-
vaate soojustehnika inseneride õpeta-
mise ajaloost TTÜs. Sadakond soojus-
tehnika inseneri ja külalist ei pida-
nud paljuks 24. jaanuari tuisusel pea-
lelõunal otsida üles Tallinna ääremaal
Kopli lahe kaldal asuv pilkupüüd-
matu kahekorruseline maja, kunagise
Vene-Balti Laevatehase tuletõrje, ho-
busetalli ja aurupritsi hoone, kuhu juu-
nis 1933 Sadamatehasest kolis ümber
Tallinna Tehnikumi soojustehnika la-
boratoorium, millest hiljem võrsus TTÜ
soojustehnika kateeder ja veelgi hiljem
TTÜ soojustehnika instituut (STI).
Kokkutulnud, nende hulgas ka Ees-
ti vanim soojustehnika insener, 98aasta-
ne reibas vanahärra Harri Veide kogu-
nesid osalema raamatu “Soojustehni-
ka instituut 1918–2007“ esitluses, jaga-
des ühtlasi tunnustust sellele viljakale õp-
pe- ja teadustööle, mis selle väheesindus-
liku maja seinte vahel on korda saadetud.
STI on aastate jooksul olnud tule-
muslikumaid instituute TTÜs, eel-
kõige on jõutud põlevkivi põletamise
uuringutega paljude riikide huviväl-
ja. Mainitud raamatu pidulikul esitlu-
sel väljendati üksmeelselt soovi näha
vähemalt järgmise taolise ülevaateteo-
se ilmumisel TTÜ teenekat instituu-
ti esinduslikumas rüüs.
Kokku on raamatus 536 lehekül-
ge ja see on kakskeelne – kogu tekst
on antud kolme tõlkija tubli töö
vahendusel ka ingliskeelsena. Raama-
tu koostamise mõtte ja elluviimise al-
gatas professor Arvo Ots, kokkupane-
misega tegeles vanemteadur Arvi
Prikk, kelle vankumatu visaduseta ei
oleks teos kaante vahele jõudnud.
Toimetustöö abilistest võiks esile
tõsta Karl Ingermanni, Elsa Paju-
maad ja allakirjutanut, andmebaasi
arvutis aitas korrastada Raul Juurma.
Raamatu juhatab sisse TTÜ rek-
tor Peep Sürje, tõstes esile STI kand-
vat osa Eesti kvalifitseeritud soojusteh-
nika spetsialistide koolitamisel. Üle-
vaate STI õppe- ja teadustööst on kir-
jutanud H. Arro ja A. Kull.
Personaalias on elulooandmed 77
instituudis töötanu kohta, lisaks va-
likuliselt tugiisikute fotosid. Kõige
mahukama osa moodustab publikat-
sioonide loetelu, milles on 1899 nime-
tust artikleid, monograafiaid, õpperaa-
matuid. Nendest peegeldub mul-
jetavaldavalt teadustöö laienemine ja
süvenemine, teaduslabori loomine ja
kujunemine rahvusvaheliselt suure
tunnustuse pälvinud põlevkivienergee-
tika uurimiskeskuseks. Tulemuslik
uurimistöö on andnud Eestile aka-
deemikud Ilmar Öpiku, Arvo Otsa, Har-
ri Kääri, professorid Ilmar Miku, Too-
mas Tiikma jt, kuidagi ei saa jätta rõhu-
tamata Hendrik Arro väljapaistvat osa
teadustöö korraldamisel ja juhtimises.
Omaette osas on loetletud soojuseri-
ala lõpetajad (kaasa arvatud ka Tallin-
na Tehnikum): insenerid, magistrid,
bakalaureused aastatel 1923–2006, kok-
ku 1252 nime. Fotomeenutuste osa hõl-
mab 41 lk, see valgustab õppejõudude-
teadurite tegevust laboris, väljasõitu-
del teadustöö objektidele ja välisreisidel.
Raamatu esitlust juhatas STI prae-
gune direktor professor Aadu Paist. Raa-
matu tekkelugu valgustas Arvi Prikk.
Üksmeelset tunnustust teose ilmuta-
misele jagasid sõnavõtjad Vahur Mägi,
keemikute nimel laborijuhataja Rein
Kuusik. Tervitusega astus üles meie
ammune tuttav professor Olev Träss
Kanadast. Endine STI töötaja dotsent
Leo Õispuu tõstis esile STI töötajate
aktiivset osalemist Eesti Vabariigi taas-
tamise aastatel Muinsuskaitse Seltsi
ja Memento liikumises. Just Leo Õispuu
on omal ajal aidanud õigesse kohta
panna TTÜ algusaasta 1918, mis teeb
tänavuse aasta TTÜ juubeliaastaks.
Arvo Kull
Soojustehnika instituut
Raamatu saamislugu tutvustas esitlu-
sel selle koostaja vanemteadur Arvi Prikk
6 20. veebruar 2008

8. veebruaril kutsus Tal-

linna Ülikooli ajalehe toi-
metus lehe 25. sünnipäe-
vale ka teiste avalik-õigus-
like ülikoolide lehetegi-
jaid. Algul arutati semi-
nari vormis tuntud eesti
kommunikatsiooni asja-
tundja, Jyväskylä ülikooli
õppejõu Kaja Saksakulm-
Tampere eestvõttel ülik-
oolide mainekujundus-
probleeme, seejärel anti
üle õnnitlusi ja kingitusi.
Tehnikaülikool kinkis aja-
lehele universaalse aja-
mõõtja-termomeetri-niis-
kusmõõtja, et leht ilmuks
ikka õigel ajal, sisaldaks
kuumi uudiseid ja liigne
vesi oleks välja pressitud.
Foto: Tallinna Ülikool

Vastukaja
astukaja

Robert Livländer osales ka

Vabadussõjas
Lugesin viimases Mente et Manus
ilmunud artiklit Vabadussõjas osale-
nud TTÜ õppejõududest suure hu-
viga. Kuna palusite täiendada aval-
datud nimistut, siis geodeedina ei saa
kuidagi jätta märkimata, et üks TTÜ
endine rektor, Robert Livländer
(1903-?), olevat samuti võtnud osa
Vabadussõjast. Seda vähemalt V. Se-
gerkrantzi andmetel, vt. ajalehte
“Tehnikaülikool”, 6 sept 1989. Sama
artikkel on avaldatud ka ajakirjas
Geodeet nr 4. 1993.
Asjakohane on märkida, et TTÜ
loomisel 1936. a nimetati R. Livlän-
der geodeesia dotsendiks ning aas-
tast 1938 erakorraliseks professo-
riks.12.09.1941 nimetati prof R. Liv-
länder TTÜ rektoriks, kellena ta töö-
tas 1944. a septembri lõpuni. Arva-
tavasti hukkus R. Livländer koos
oma perekonnaga saksa reisiauriku
“Nordstern” põhjaminekul (torpeedo-
tabamus) 6.10.1944. a.
Loodan, et sellest infost oli abi,
jõudu nimistu täiendamisel!
Artu Ellmann
erakorraline professor
TTÜ teedeinstituut
geodeesia õppetool
TEIST AASTAT JÄRJEST KUULUTAB
REIN OTSASONI FOND VÄLJA
STIPENDIUMIKONKURSI
Eesti Panga esimese sõjajärgse presidendi ja
Krediidipanga asutaja Rein Otsasoni
mälestuseks loodud fond (ROF) kuulutab välja
konkursi stipendiaatide leidmiseks kuni
35aastaste majandus- või rahanduseriala
magistrantide või doktorantide hulgas. 2008.
aastal antakse välja kuni 3 stipendiumi ja Tule ja anna avalöök sumo- Robotiklubi on just see koht, kus neid
nende suuruseks on 30 000 Eesti krooni. ringis! omandatakse. Tulge kohale ja uurige
TTÜ Robotiklubi pakub kaheksale lähemalt!
tehnikahuvilisele tudengile võimalust Rohkem infot sumorobotite ehita-
Stipendiumi taotlemiseks tuleb 9. aprilliks 2008 osaleda sumorobotite ehitamise kursu- mise kohta saab meie kodulehelt:
esitada ROF-i aadressil Narva mnt 4 Tallinn sel. Ehitatakse kaks rahvusvahelisse http://www.robotiklubi.ee/
3 kg standardklassi sumorobotit, mille- projektid/sumorobot_2008
10117 taotlus ja lisadokumendid. Lähem info ga minnakse 15. aprillil võistlema Rii-
konkursi tingimuste ja vajalike dokumentide ga robootikamessile “Robotics 2008”.
Projekti käigus saavad tudengid
kohta www.krediidipank.ee/otsasonifond teadmisi mehaanika-, elektroonika- ja
programmeerimisprobleemide lahen-
Stipendiaadid kuulutatakse välja hiljemalt Rein damises ning kogemusi meeskonna-
Otsasoni sünniaastapäeval, 24. mail 2008. töös. Kursuse sissejuhatav loeng on
25. veebruaril algusega kell 18.00 Ro-
botiklubi ruumis V-407A.
Kindlasti ei tohiks karta eelne-
vate kogemuste puudumist, sest TTÜ

Tee suurepärasuseni
7. märtsil on Tallinna Tehnikaülikoo-
lis konverents Märklaud, kus neli
professionaali ja tippjuhti võtavad
luubi alla eesmärgid, strateegia,
ideede positsioneerimise ning uued
suunad turunduses. Teiste hulgas
astuvad üles Eesti Päevalehe juht
Aavo Kokk, koolitusfirma Franklin-
Covey juht Ilmar Raudsep ning roh-
kete kogemustega koolitaja ja men-
tor Inglismaalt – Russell Williams.
Igas konverentsiettekandes on suur
hulk ideid ja mõtteid ning seetõttu
loomulikult ka huvitav ja õpetlik.
Konverentsile oodatakse juhti-
vaid töötajaid või selleks pürgijaid,
oma ettevõttega alustanud inimesi,
kes on huvitatud selle edukaks
jäämisest/muutmisest ning kõiki
ettevõtliku vaimuga tudengeid. Kuu-
lajail tekib väga hea võimalus tõm-
mata paralleele enda tegevuse ja
teadmiste ning esineja omade vahel.
TTÜ auvilistlane, EMT juhatuse
esimees Valdo Kalm on Märklaua koh-
ta öelnud: “Eesmärkide seadmine ja
veel enam, nende elluviimine, on üks
olulisemaid ja edasiviivamaid oskusi
elus. Seepärast on mul väga hea meel,
et nüüd on korraldatud konverents,
kus noored saavad mainekate juhtide
õpetusel teadmisi, kuidas oma äri-
ideed õigesti positsioneerida, mis suu-
nas eesmärke seada ja kuidas soovi-
tut saavutada.” Kõik huvilised saavad
rohkem informatsiooni ammutada
ning end ka konverentsile registreer-
ida aadressil www.marklaud.ee.
Investeeri üks päev oma elust
edukama homse nimel. Kohtumiseni!
Märklaual!
Gerli Veermäe