Millise niidul kasvava

taimega on tegemist?
Ülle Anier
 Tema Ta rahvapärased
ladinakeeln nimed on:
jaanilill,
e nimi on: jaanikann,
Primula ellerhein,
farinosa neitsitina,
siniõllud, õlangas

Kasvab niiskematel Õied on 5...15-

päris- ja (25-) kaupa
lamminiitudel, sarikõisikus.
sooniitudel, ka Enamasti on üks
puisniitudel õisik, kuid vahel
Lubjalembene, ei esineb ka mõni
talu happelist väiksem
pinnast. õisikuvarb
Pääsusilm
 Ka selle taime
Õied on
rahvapäraseks
punakaslillad,
nimeks on:
roosad või valged.
jaanilill, kuid ka
On koondunud
krambirohi ja
tihedatesse
jumikas
nuttidesse .

Kasvab päris-, Hea meetaim.

Lehtedes C vitamiini.
lammi- ja
Söödaväärtust pole.
looniidul. Eelistab Kasutatakse
kuivemaid rahvameditsiinis,
päikesepaistelisi köha - kopsuhaiguste
kasvukohti. vastu. Tema abil on
ennustatud.
ÄIATAR
 Tema
rahvapärane Hea meetaim,
nimetus on härja kasutatakse
pead, rahvameditsiin
rukkisinine, is õitest saab
rüälill, sinilill sinist värvi.
Seemned
sisaldavad õli.
On Eestis Kasvab
rahvuslill niidutaimena ja
põlluumbrohuna
Valguslembene,
kuid talub ka
varju.
RUKKILILL
 On meie
rahvuslille Kasvab päris-,
sugulane, Kuid, lammi-, loo- ja
sugulased on ka puisniitudel,
võilill, takjas ja vahel ka
härjasilm umbrohuna
põldudel.

On mee- ja
Lehtedest ja vartest ravimtaim.
saab kollast Rahvameditsiinis on
värvainet. kasutatud mõningate
nahahaiguste
Söödaväärtus madal ravimiseks. Lehed
ja loomad teda eriti sisaldavad rikkalikult
ei söö. vitamiini C.
JUMIKAS
 On meie kõige Kasvab kuivadel
tavalisem looduslik pärisniitudel
meelespea ehk
Õisi tolmeldavad
äraunustamiselill ja
ära-unusta-mind-lill. putukad. Seemned
Niidul ei ole ta nii levivad loomade ja
suurte õitega kui inimeste abiga.
aedades ilutaimena

Taim paljuneb
seemnetega, mis Armastab
levivad loomade päikeselist
karvadele ja kasvukohta.
inimeste riietele Lehed mõjuvad
kinnitudes. veidike karedate
Seemneid on igal või kleepjatena
puhmal 500-1000.
LÕOSILM
Rahvapärane nimi Õied üksikult,
on: munalill, kerajad, 3¼5 cm
munaninn, läbimõõdus.
haninupp, Enamasti kollased.
kulderkupud, Õiekate kaheli,
kuldnupp, lahklehine. Tupp on
kullerkukk kroonjas,
Kasvukoht on Kogu taim on mürgine,
niisketel niitudel, sisaldab südamemürki.
metsaservadel, Mürgistusi võib esineda
loomadel Inimesed
põõsastikes: peaks mürgisusega
puisniitudel, arvestama ka taine
pärisniidul, sooniidul, kevadel korjates. Laialt
salu-, lodu- ja levinud ka aedades ja
ka vaasilillena.
lammimetsas.
KULLERPUPP
Rahvapärased Õied on
nimed on: pruunikad
karukell, kassikellad, kellukese
mesilill. Kuulub kujulised.
roosõieliste Peamiselt paljunevad
sugukonda ja seemnetega, viljad
perekonda mõõl. haakuvad möödujate
külge.
Kasutatakse
Kasvukoht on rahvameditsiinis,
niisketel või
peamiselt risoomi
pärisniitudel ja
südamehaiguste,
puisniitudel, soo- ja
kõhulahtisuse,
lamminiitudel, soo-,
neeru- ja
lodu-, salu- ja
külmetushaiguste
laanemetsas,
vastu. On meetaim.
veekogude kallastel.
OJAMÕÕL
Mitmeaastane Õitseb juulist
ühekojaline rohttaim. septembrini.
Taimel esinevad Putuktolmleja.
ainult keelõied, mis Paljuneb seemnetega
moodustavad
korvõisiku. Õied on
sinised, harva
roosakad või valkjad
Kibedamaitselisi juuri
tarvitati kohvi
Kasvab teeservadel,
aseainena. Erilist
põldudel, harva
majanduslikku
pärisniitude
tähtsust ei oma.
lagedamatel kohtadel.
Noored lehed sobivad
Samuti aedades
tarvitamiseks salatina.
kultuurtaimena.
Hea meetaim.
SIGUR
Kuulub sugukonda
Hea nektariallikas
liblikõielised
tolmeldavatele
Õis meenutab
putukatele. Väga
liblikat
hea söök kõigile
Kõrge väärtusega
taimtoidulistele
söödataim
loomadele.
looduslikel
Hea meetaim.
karjamaadel.
Valgurikkad on lehed ja
Juurtel esinevate õied. Värskelt sisaldab
mügarbakterite tõttu C vitamiini. Kogutakse
on pinnase õienutte. Tee aitab
kvaliteeti parandav reuma,
liik. Kannatab külmetushaiguste ja
mõõdukat tallamist, mõnede naistehaiguste
seetõttu väärtuslik vastu. Hautist on
ilumuru tugevdaja. kasutatud paistetuse
vähendamiseks.
RISTIKHEIN
Rahvapärased nimed Laialt kasutatud
on: kanavarvas, ravimtaimena.
käokaatsad, taevavõti, Ravitakse köha.
saksapüksid, Aitab liigeste
kikkapüksi, reuma, migreeni ja
piimapisarad, peapöörituse puhul,
pääsulill, käokäpp on higileajava ja
rahustava toimega
Kuivatatud lehti ja õisi Noored lehed
kasutatakse sisaldavad väga
maitseainena likööri ja rikkalikult vitamiini
alkohoolsete jookide
C tarvitada salatina,
valmistamisel. Nad
annavad mõrkja maitse neist tehakse ka
ning kollaka värvitooni. suppe ning mitmeid
Hea meetaim. köögiviljatoite.
NURMENUKK
 Kasvab päris- ja Munajas kupar, mille
lamminiitudel, on tipul 10
puisniitudel, Õied paarikaupa
on valged või kokkuhoiduvat
roosad. püstist hammast.
Kupraga meeldib
lastel teha pauke

Rahvapärased nimed
on: põierohi, valge
õhtulill, tütarlaste
Kuulub sugukonda kriisirohi,
nelgilised, metsanelgid, aas-
perekonda põisrohi.
tõrvalill
PUSUROHI
 Vars on püstine,
Rahvapärased paljas või hõredate
nimed on: karvadega kaetud,
tõrvanelk, see on tume ja
tõrvakann, unilill, kleepuv.
kurjakubjapisarad

Taime võib
Kasvab liivikutel, nii
kastutada kuivade
päris- kui looniitudel,
liivaste alade
ka puisniitudel, samuti
haljastamiseks, eriti
hõredate loo- ja
dekoratiivne on
palumetsade
paarinädalasel
servaaladel. Eelistab
massilise õitsemise
lubjavaest liivakat
ajal juuni alguses.
pinnast.
TÕRVALILL
Kuulub sugukonda
Vili eritab
piimalillelised,
vigastamisel
mitmeaastane.
valget
piimmahla, mis
Kasvab niitudel,
on inimestele ja
loopealsetel.
koduloomadele
mürgine.
Meenäärmed alguses
rohelised, hiljem Ta viljal on küljes
kollased, lõpuks lennukarvakesed,
punakasvioletsed. tänu millele
Südajad kõrglehed saavad lapsed
rohekaskollased. neid kaugele
Õitseb mais-juunis puhuda.
HUNDITUBAKAS
 Rahvapärased Korvõieline, keelõied
nimed on: einalilled, on ühesugulised
kanaperse, tibutuss, emasõied, putkõied
on mõlemasugulised.
kas-armastad-mind,
Õitseb juunist
õnnelill, jaanikakar, augustini või koguni
ätses septembrini.

Kasvab looduslikel On tarvitatud

puisniitudel, päris-, loo- rahvameditsiinis
ja lamminiitudel, sageli mitmesuguste haiguste
teeservades. puhul, solkmete
Mullaviljakuse suhtes väljutamiseks. Taime on
vähenõudlik. Eelistab kasutatud ka putukate
valgusrikkaid peletamiseks ja kollase
parasniiskeid kohti. värvaine saamiseks.
HÄRJASILM
Rahvapärased nimed Kasvab rannaniidul,
on: ämmakuleht, pärisniitude
kõhmarohi, rüüs, lagedamatel kohtadel,
vaeselapseleht küngastel. Eelistab
niisket savikat või
liivakat pinnast.

Lehed on toiduks On röga lahtistav,

loomadele. kopsutuberkuloosi ja
Tolmeldavad putukad teiste hingamisteede
saavad õitest rikkalikult häirete, aga ka
nektarit. Lehtedel seedeteede
parasiteerib sageli ka limaskestade põletike
üks roosteseen. puhul. Taime lehtedega
on pead pestud
kõõmast vabanemiseks.
PAISELEHT
III kategooria Ravib läkaköha,
kaitsealune taim. bronhiidi ja teiste
Rohke korjamise tõttu hingamisteede
on arvukus haigusi. On tugeva
vähenenud, samuti baktereid ja seeni
kannatab looduslike hävitava toimega.
kasvukohtade Ravi soolatüügastele
vähenemise tõttu. närvivaludele,

Õied longus, harva

püstised, kellukjad, Kasvab
mõlemasugulised toitainetevaesel
lahklehise õiekattega, pinnasel: kuivades
õied lillad liivastel looniitudel.
KARUKELL
Tänan koostöö eest!