Tallinna Tehnikalikool Mehhaanika teaduskond

KAARKEEVITUSE VOOLUALLIKAD Referaat

Tallinn 2012

Vooluallikate tbid Trafod ja alaldid Kaarkeevitusel kasutatakse vooluallikatena trafosid, generaatoreid ja invertereid.

Keevitustrafo on trafo keevitusvoolu ja kaarleegi saamiseks keevitustdel. Trafo pinge on tavaliselt 15-40 V ja voolutugevus 15-500 A. Keevitustrafod vivad olla konstrueeritud vahelduvvoolu keevituse vi keevitusalalaldite jaoks. Alalisvoolukaare psivus on parem kui vahelduvvoolukaarel, mistttu annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema mbluse. Samas on vahelduvvooluseadmed ehituselt lihtsamad, odavamad ja tkindlamad. Vahelduvvoolu keevituseks ettenhtud keevitustrafo omab enamasti lisaseadmeid, nagu niteks keevitusvoolu regulaator, mhiste mberlliti, jahutus ventilaator, ampermeeter jms. Mhiseid on enamasti kaks primaar- ja sekundaarmhis. Keevitusvoolu reguleerimine toimub regulaatoriga sekundaarmhise asendi muutmises primaarmhise suhtes vi sekuundaarmhise keerdude arvu mberllitamise teel. Keevitustrafo talub lhiajaliselt ka elektrilist lhisreziimi, mis tekib elektroodide kokkupuutel keevitatava materjaliga. Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevitustrafosid ning keevitusvoolu tunnusjoon on enamasti jrsult langev. Vahelduvvoolu alaldamiseks alalisvooluks kasutatakse

pooljuhtalaldeid. Keevitusalaldiga keevitamisel on psivpingeline jik tunusjoon vi jrsult langev tunnusjoon, kuid ttkohtadel saadakse reostaatide abil reguleerides lineaarselt langev tunnusjoon. Alaldid koormavad vooluvrku htlasemalt kui trafod, mistttu kasutatakse tkodades enamasti alaldiga trafosid ehk keevitusalaldeid. Generaatorid Kaasaaegsed keevitusgeneraatorid kasutavad ju allikana philiselt siseplemismootorit, kus mehaaniline energia muudetakse elektrienergiaks, kuid vanemad masinad vivad ttada ka elektri jul. Sel juhul muudetakse vooluvrgust tulev elektrienergia mehaanliseks energiaks ning see omakorda tagasi elektrienergiaks. Seelbi saavutatakse trafodele sarnaselt kontroll pinge ja voolutugevuse le. Siseplemismootoriga ttavad generaatorid on kasulikud, kui keevituspaigas puudub juurdeps vooluvrgule. Generaatorite abil on vimalik toota nii vahelduv- kui alalisvoolu, mistttu kasutatakse neid samadel keevitusviisidel nagu trafosid ja alaldeid. Inverterid Tnapeval kasutatakse jrjest rohkem invertertehnikat. Tristor- ja transistorjuhtimisega keevitusinverterid eristuvad tavavooluallikatest heade dnaamiliste omaduste, vikese massi

ja lisafunktsioonide olemasolu poolest. Inverteris alaldatakse vrgust tarbitav kolmefaasiline toitepinge, muudetakse inverterplokis nelinurkimpullsvooluks sagedusega 5000-25000 Hz. Keevitusvoolu ja - vimsust reguleeritakse tagasisideahela abil, mis tagab psivad keevitusparameetrid. Invertereid iseloomustab tpiirkonnas praktiliselt pstiselt langev tunnusjoon. Inverterid on kaalult kerged ja mtmetelt viksed, kuna inverteris kasutatavad krgsagedusvoolu trafod on viksed ja kerged. Inverterid on konoomsemad, kui tavalised vooluallikad ja taluvad pikaajalist koormust, mistttu kasutatakse neid palju tstuses. Heaks omaduseks on ka vimalus muuta keevitusparameetreid keevituse kigus ning

keevtusinvertereid on vimalik ka arvutiga juhtida. Inverterite abil on vimalik keevitada nii vahelduv-,alalis- kui ka krgsagedusvooluga. Trafode kasutusala Keevitustrafod sobivad hsti elektroodkeevitusks, TIG-keevituseks, Al-plasmakeevituseks, sulatuspkk-keevituseks, kontaktkeevituseks. Alaldite kasutusala Keevitusalaldeid kasutatakse MIG/MAG-keevitusel, kontaktkeevitusel, plasmakeevituse, TIG-keevitusel.

Kasutatud kirjandus Kulu, P., Kbarsepp, J., Laansoo, A., Pirso, J., Valdma, L. (2001). Metallipetus ja metallide tehnoloogia II Metallide tehnoloogia 1. Tallinn: TT Kirjastus http://en.wikipedia.org/wiki/Welding_power_supply