VANA-EGIPTUSE

KUNST

Aime Peever
Kaart
 Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering

• Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine

u.3000.a.e.kr.
• Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr.
• Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050-
1652.a.e.Kr.
• Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr.
• Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr.
Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr.
Egiptuse jumalad
• Amon – loomise ja õhu jumal
• Anubis – surnute jumal
• Apis – härgjumal – viljakusjumal
• Geb – maajumal
• Hathor – armastuse jumalanna
• Hnum – viljakusjumal
• Horos – Isise ja Osirise poeg
• Isis – naiste kaitsejumal
• Nut – taeva ja maa jumal
• Osiris – allmaa ja ülestõusnute
jumal
• Seth – kurjuse kehastus Anubis
• Ra - päikesejumal
Amon
 Horos
Hator
Isis
Anubis Londonis Thamsil teel Egiptuse näitusele 2008.a.
Hator ja Horos koos vaaraoga 13.saj.e.Kr. Horos ja Seth vaaraoga
 Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahuta-
matult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kuns-
ti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli
säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti
seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kind-
lasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Hauakambrite seinte-
le maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna.
Mõisted
Mumifitseerimine – inimese uuestisünniks ettevalmistamine
Skarabeus – levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas)
Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid.
Sarkofaag - surnukirst
Ankh – igavese elu võti Muumiamask – hinge kandja või
hoidja (Tutanhamon)
Skarabeus

Mälestusskarabeus (11cm)
Hieroglüüf – Egiptuse piltkiri
Arhitektuur
Vana-Riigi ajastu

Haudehitised

Mastaba – koosneb
Maa-alusest kividega
vooderdatud haua-
kambrist ja selle kohal
asuvast kastitaolisest
Kiviehitisest.
Mastabad
Astmikpüramiid
Vaarao Džoserile
3.dünastia

Vaarao Džoseri hauakamber on maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument

ja esimene Egiptuse püramiid. Sellise astmikpüramiidi loomiseks tuli ehitada kuus
mastabat üksteise peale, iga järgmine eelmisest väiksem. Nii saadud suure püra-
miidi alus on mõõtmetega 125x109m . Kõrgus 62 m . Matmiskamber on 27 m
sügavusel maaall.
Püramiid

Püramiidid Giza
püramiidide väljal
Kairo lähedal
Giza püramiidid
 Cheopsi (Hufu) püramiid
Egiptuse vaarao
Hufu valitses aastatel
2589-2566 e.Kr.
ning tema haua-
kamber on suurim
Giza kolmest püra-
miidist. Orjad ehitasid
hauakambrit 20 aas-
tat. Kõigi aegade
suurim püramiid oli
algselt 147 m kõrge
ning koosnes umbes
2,3 miljonist kivi-
plokist keskmise
kaaluga 2,5 tonni.

Selle neli võrdset põhjaserva on 241m pikad. Püramiid oli kaetud lihvitud lubjakivi-
dega. Sisemuses on kolm kambrit, kuid maetud oli sinna vaid üks inimene.
Hufu e. Chiopsi püramiid
Cheopsi püramiidi sisevaade
Chephreni (Hafra) püramiid
Kõrgus 136 m, on
umbes meetri jagu
väiksem aga asub
kõrgemal ja tundub
seetõttu suuremana.
Chephreni püramiidi
juurde kuulub ka 20m
kõrgune sfinki raidkuju.
Chephren oli Cheopsi
poeg.
Mykerinose (Menkaure) püramiid
Chephreni poja
Mykerinose haua-
monument oli ainult
70m kõrgune.
Püramiidide
asendiplaan
Teised püramiidid
Snofru murd-
püramiid

Lõuna-Dahšur, 4.dünastia u.2615 e.Kr.

Püramiid kavandati peaaegu 150m kõrguseks aga kuna maapind andis järele,
siis püüti püramiidi päästa kalde vähendamisega.
Meroe püramiidid
Viimased kuninglike haudade ülesannet
täitvad järskude külgedega liivakivist püra-
miidid on Nuubia püramiidid Menroes. Ehitatud
ajavahemikus 6.saj.e.Kr. kuni 2.saj. p.Kr. Täna-
päeva Sudaan.
Kuningate hauakambrid ja templid

Kuninganna Hatšepsuti tempel

Kuningate org
Suur tempel Abu Simbel
S
Templi sisevaade
Sellel täiuslikul kaljutemplil, ühel kahest, mille
Ramses II laskis enda mälestuseks ehitada, oli
õnn säilida. Templite algne asukoht Niiluse kal-
dal on praegu sügaval vee all Assuani paisu tõt-
tu, mille projekteerisid ja rajasid 1960.a. venelased.
Kujud saeti osadeks ja teisaldati uude kohta.
F
Fassaadi laius 36m, kõrgus 32m ja kujude kõrgus 20m
Abu Simbeli väike tempel

Põhjapoolne väiksem tempel on pühendatud

kuninganna Nefertarile, kuninga armastatule
ja kuningalaste emale.
Fassaadil (28x12m) vahelduvad kummalgi pool
sissepääsu 9,50m kõrgused kuningakujud
kuningannakujudega.
Templid
Karnaki tempel
Templid olid jumalate kummardamiseks
Taga kuna Vanas-Egiptuses oli jumalaid
epalju, siis oli ka templeid palju.
mÜks suuremaid on Amoni tempel
Karnakis. Templi südames uhkeldab
134 tohutut, 16 reas vabalt seisvat
sammast, kõik külluslikult kaunistatud.
Keskel asuvate sammaste kõrgus on
21m ja läbimõõt 3,6 m. Kogu kompleks
koosneb erinevatel aegadel püstitaud
pühamutest, ümbritsetuna massiivse-
test müüridest. Püha järve ääres aset-
sev templiala mõõdud on 366 x 110m.
Karnaki tempel on ühenduse sfinkside
Alleega Luxori templiga.
Karnaki templi sambad Obelisk templi väravas
Luxori tempel
 Püloon – templi värav
Luxori templi sambad
Horose tempel
 Kujutav kunst
Skulptuurikunst

Chephreni püramiidi läheduses

asub kaljust väljaraiutud hiig-
lakuju – Chephreni sfinks,
20 meetri kõrgune ja 57,3 meet-
ri pikkune lamav inimpeaga
lõvikuju.

Sfinks on valitseja või juma-

S kuju, mille jõudu sümboli-
la
seeris lõvikeha.

Napoleon ja sfinks
Luxori templi sfinksid
Karnaki templi sfinksid
Memnoni kolossid, mis kujutavad vaarao Amenhotep III-t (1402-1364). Lääne-Teeba.
Memnoni kolosside
rekonstruktsioon
M
e
m
Egiptuse skulptuur on
väga lihtne, kuid ülevalt
mõjuv. Kujusid tehti puust
ja värviti või lihviti kivist.
Vaaraosid kujutati sageli
ühesugustes asendites,
käed küljel ning üks jalg
veidi ees või siis istuvana.

Rahotep ja Nofret
u.2600a. E.Kr.
Vaarao Džoser u.2600 e.Kr.

Vaarao Mykerinose ja ta Vaarao Chephren kotkakujulise

naise kuju Gizast jumal Horose kaitse all u.2500 e.Kr.
u.2470 e.Kr.
 Reljeefikunst
Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef.
Aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse
süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid
tihti eredalt värvilised. Pildile lisati hiero-
glüüfe.

Jumal Amon Surnutejumal Anubis muumiaga

Püha härg Apis

Vaarao kaarikuga
 Seinamaal

Maalidel kujutatakse inimesi stiliseeritult ja staatiliselt. Tihti lisatakse hieroglüüfkiri.

Tütarlaps lootosega Musitseerivad tütarlapsed
Ehnatoni-aegne kunst
Amenhotep IV oli ainuke Egiptuse valitseja, kes tegi tõsise katse murda vana
kunsti põhimõtteid. (14.saj.e.Kr.) Amenhotep IV e. Ehnaton kummardas
ühtainsat jumalat – päikejumal Atonit, keda kujutati päikesekettana.

Ehnaton oma naise ja lastega mängimas

Ehnatoni valitsemise ajal muutub kunst loomulikumaks ja vabamaks.
Ehnatoni ennast kujutatakse inimesena, mitte jumalusena.
Ehnaton lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni (praegune Tell el-Amarna)
Kuninganna Nofretete u. 1365.a. e.Kr.

Meritaton. Ehnatoni ja Nofretete tütar.

Tutanhamon – Ehnatoni järeltulija u. 1330.a.
Tema haud avastati 1922.a.
ja oli üks väheseid vaaraode haudu,
mida vanal ajal tühjaks ei varastatud.
Tutanhamoni muumiat ümbritses
kolm inimesekujulist kirstu ja sise-
mine neist oli puhtast kullast. Lisaks
oli muumia nägu kaetud kuldse
maskiga.
Tutanhamon
Tutanhamon
Tutanhamon abikaasaga