Historistlik arhitektuur

Joonas Tiido ja Jaak Vaabel

 Ajalooline ülevaade
 19 saj. toimus linnade tormiline kasv ja
linnastumine, mida soodustas transpordi
areng.

19. saj. lõpuks oli linnades

olemas ka elekter.

 Leiutati uued
sidevahendid – telegraaf
ja telefon.
 Kunstistiili kirjeldus
Historism ehk minevikuarhitektuuri eeskujuks võtmine.

➔ Historismi soosis romantismi ideoloogia.

➔Historismil on palju vormisüsteeme

näiteks neogootika ja neobarokk.

➔Uuenduseks oli raudkonstruktsioonide

kasutuselevõtt. (Sillad, raudteejaamad)

➔Tihti oli vastuolu fassaadi ja

siseruumide vahel – arhitekt kujundas
fassaadi aga siseruumide sobitamisega
tegelesid insenerid. Fassadid tulid uhked,
kuid siseruumid hämarad
Charles Barry
(1795 – 1863 )
Londoni parlamendihoone
Ehitatud 1840-1860
 Alatskivi loss Tartumaal

Peahoone edelatorn Peahoone fassaadi detail

Tallina Aleksander
Nevski katedraal
(neovene stiilis)
Arhitekt Charles Garnier

Pariisi ooperiteater
Notre-Dame kirik Pariisis
Coalbrookdale`i sild Inglismaal
Romantism

Inglismaal
Hispaanias
Saksamaal
Prantsumaal
 Romantismi kirjeldus
● Romantism on kunstisuund, mis tuli 1820. – 1830. aastail klassitsismi asemele.

Võõrdumus tegelikkusest
Iseloom:
•
●
• Individualism (isikupära rõhutav ja tavalist elu trotsiv)
• Ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik
• Mineviku idealiseerimine (Ainestik valiti ajaloost, legendidest ja kirjateostest)
• Rõhutas tunnete ja instinktide tähtsust

● Tekkimise allikaks olid: • 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud

rahvahulkade vabadusliikumine

• Rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu

• Ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi

revolutsioonide tulemustes.

● Romantism ei esinenud arhitektuuris või skulptuuris, sest selle loomine on kallis

ja eeldab rikkaid tellijaid. Romantikule sobisid maalikunst ja graafika.
 Inglise maalikunst
Kunstnikud
● William Blake eelistas isiklikku
mütoloogiat. Ühendas omavahel
piibli ja antiikaja.
● William Turner kõigi aegade
suurimaid meremaalijaid.

W. Blake (1757 – 1827)

 William Blake

„Muistsed ajad“

„Aabeli mõrv“
W. Turner „Temeraire“
 Hispaania maalikunst
● Romantismi tekkepinnaks oli
ühiskondlik ummikutunne
– õukonnale polnud vastujõudu
kohaliku rahva seas.
– Oodati lahendust Prantsuse
revolutsiooni levikust.

Suurim kunstnik Francisco Goya.

Hindas valgustajate ideid.
Tegi peamiselt pilkava algtekstiga
masendavaid paraadportreid.
Tema töödes avaldub õudus ja
pessimism (N “Ülestõusnute
mahalaskmine”).
F. Goya „Ülestõusnute mahalaskmine“
F. Goya „Alasti maja“
F. Goya „Kapriisid“
 Saksamaa maalikunst
● Saksamaad iseloomustas
tol ajal killustatus.
● Mitu kunstikeskust.
● Romantism oli seal seotud
– rahvusliku ärkamisega
– Aga ka ühiskondlikust
elust põgenemise
püüetega
● Romantismi ja klassitsismi
piirid olid tihti ebaselged.
Caspar David Friedrich (1774–1840 )
C. D. Friedrich
“Rügeni kriidikaljud”
Philipp Otto Runge
“Hommik”
 Prantsusmaa
● Jagunes ametlikuks ja sõltumatuks
kunstiks.
● Ametlikul kunstil oli kindel teemade
hierarhia
I. Mütoloogilised, religioossed või
allegoorilised kompositsioonid
II.Ajalooteemalised pildid
III.Portreed
IV.Maastik ja olustik

● Akadeism – kindlakskujunenud reeglitega

kunsti õpetamine.
● Salongikunst – suurtes saalides korraldati
kunstinäitusi ja hinnati tõelisi kunstnikke. Eugene Delacroix
(1798 – 1863)
Eugene Delacroix “Lahing araablastega mägedes“
E. Delacroix “Vabadus viib rahva barrikaadidele“
E. Delacroix “Dante ja Vergilius“
Theodore Gericault “Meduse parv”
Camille Corot “Meenutus Mortefontaine`ist“
 Skulptuur

Francois Rude “Marseljees”

 Kokkuvõte

● Historism ja romantism olid omavahel seotud.

● Historismi soosis romantism.

● Mõlemad nii historim kui romantism on seotud
mineviku idealiseerimisega.