mobiilsustoetused

vta struktuuritoetused euroopa noored hea petaja kuu eurydice ppekavade akrediteerimine tempus

petajakoolitus stipendiumid pirnne dora

nordplus

aastaraamat ppevisiidid study in estonia

2012
elukestev pe

primus comenius

enic/naric pimeetodid erasmus

vabatahtlik teenistus grundtvig

krghariduse kvaliteediagentuur noored petlased

sihtasutus archimedes
1

Vljaandja: sihtasutus Archimedes www.archimedes.ee Tallinn Koidula 13a 10125 Tallinn Tel 699 9399, info@archimedes.ee Tallinn Toompuiestee 30 10149 Tallinn Tel 640 0455, ekka@archimedes.ee Tartu Vike-Turu 8 51013 Tartu Tel 730 0800, info@archimedes.ee ISSN: 1406-7714 Koostaja: Eero Loonurm Toimetajad: Karol Sepik, Liina Kukkur, Katre Merime, Tuuli Soodla-Tikkerbr, Marianne Vime, Maarja Karjaherm, Liia Tr, Keit Kiissel, Marit Valge Kujunduse idee: Eero Loonurm ja Epp Leesik Kujundus: Epp Leesik (Ecoprint AS) Trkk: Ecoprint AS

sisukord

eessna | 2 euroopa elukestva ppe programm | 4 comeniuse programmi eelarve letas 1,5 miljoni euro piiri! | 6 leonardo da vinci | 10 erasmus | 12 tempus ja erasmus mundus edulood | 14 grundtvig | 16 haridusjuhtide ppelhetuste programm | 19 euroopa komisjoni ning haridus- ja teadusministeeriumi konkurss aasta vrkeelealane tegu 2012 | 21 nordplus programm | 22 haridusdokumentide hindamine. eesti enic/naric keskus | 24 eesti krghariduse kvaliteediagentuur (ekka) 2012 | 26 study in estonia | 28 akadeemilised mobiilsustoetusedja stipendiumid | 30 primus | 32 eduko | 35 euroopa noored eesti broo tegevused ja tulemused 2012. aastal | 38 euroopa liidu noorte kodanikuharidusprogramm euroopa noored | 39 euroopa sotsiaalfondi programm noorsoot kvaliteedi arendamine | 40 programmi euroopa noored noortevahetus the story of my life | 42 struktuuritoetuste rakendusksus: krghariduse ja teaduse valdkond nitab tulemusi | 44 archimedese ttajad | 50 archimedese 2012. a eelarve | 52 kvaliteedijuhtimisssteem | 53

hea lugeja!
Nii klas juhatuse tervitus juba 2001. aastal aastaraamatu sissejuhatuses. Siis oli see sihtasutuse Archimedes esimene aastaraamat. Juba sel ajal pidime tdema, et meie sihtasutust iseloomustab pidev muutumine. hed programmid ja projektid lpevad, teised algavad, pidevalt peab kursis olema poliitika kujunduse ja arengutega nii Eestis, kui Euroopas, kirjutasime siis. 2002. aastal sndis ka sihtasutuse esimene strateegia. Euroopa Liitu saamine oli veel lbirkimiste staadiumis, Schengeni viisaruumiga hinemisest visime vaid unistada. Pikkades passikontrolli jrjekordades seismine oli reisimisel igapevane reaalsus. Vaid kmmekonna aastaga on Archimedese elust mdanikku vajunud Phare rahastatud suurprojektid HESR ja ISE; struktuuritoetuste rakendamine, mis sel ajal polnud isegi strateegilistes plaanides, on saanud aga heks meie phitegevuseks. Vahel on hea meenutada minevikku, et anda thendust tnasele ja tajuda, kui palju on siiski muutunud meie elu vaid mdetud aastatega. 2012. aasta heks olulisemaks erakorraliseks protsessiks oli sihtasutuse he suurema struktuuriksuse, teaduskoostkeskuse, leandmine vastloodud Eesti Teadusagentuuri. Vahetult enne seda oli toimunud teaduskoostkeskuse juline areng. Kivitunud olid mitmed struktuuritoetuste poolt finantseeritavad programmid. Thelepanelik televaataja vis mrgata, et niteks saate Pramiidi tipus tiitrites muutus sihtasutus Archimedes Eesti Teadusagentuuriks. Administratiivselt oli aga leminek kllaltki trohke: 39 ttajat ja le 50 tegevuse vahetas asutust. Prasime 2012. aastal rohkem thelepanu oma asutuse peamisele kapitalile inimestele. Viisime lbi phjaliku trahulolu uuringu, et olla paremini kursis ttajate soovide, arvamuste ja probleemidega ning luua vimalikult inspireerivam tkeskkond. Sihtasutuse struktuuriksuste t peab reeglina vastama rahvusvaheliselt tunnustatud nuetele. Eriti puudutab see valdkondi, kus me tegeleme hindamisega. Et olla parimatest parim, viis Eesti Krghariduse Kvaliteediagentuur 2012. aastal lbi phjaliku eneseanalsi ning lbis aasta lpus ENQA (Euroopa Kvaliteediagentuuride Assotsiatsioon) vlishindamise. Positiivne tulemus vimaldab Kvaliteediagentuuril taotleda llitamist Euroopa Kvaliteediagentuuride Registrisse. Olulise sndmusena thistasime Erasmuse programmi 25. aastapeva. Kui meenutada jllegi aega kmme aastat tagasi, siis sel ajal oli Erasmus ainus arvestatav lipilasvahetusprogramm ja arvude keeles rkisime mnesajast vahetuslipilasest. Tnaseks on meil pakkuda lipilastele mitmeid erinevaid vimalusi ja numbrite keeles rgime tuhandetest toetatud lipilastest. Kik see kiire areng loob vajaduse muuta ssteem veelgi kasutajasbralikumaks ja ha enam vaadata numbrite taha: kas ja kuidas ning milliseid vrtusi me sellega loome. Kui rkida rahast, siis kige suurema toetussumma Eesti teadusele ja krgharidusele vahendas struktuuritoetuste rakendusksus. 2012. aastal valmis meie toel 3 ppe- ja 3 teadushoonet. Hoonetesse (ka juba olemasolevatesse) osteti hulganisti seadmeid ning 199 doktorit kaitsesid kraadi doktorikooli projekti kaudu. Kuid nii vga, kui me ka ei pa, ei ole vimalik kike head sissejuhatuses kirjeldada. Meid on 120 ttajat ja 155 tegevust. Kik see on suunatud meie hiskonna paremaks muutmisele ja histe vrtuste loomisele. Meil on heameel tunnustada parimaid parimate seas, kuid on ka heameel sellest, kui meid tunnustatakse. Kogu sihtasutus oli elevil, kui Eesti lipilaskondade Liit tunnustas sihtasutust Archimedes kui tudengielu aastatoetajat 2012. Kui lipilased tunnevad, et me vtame neid kui vrtuslikke ja vrdseid partnereid, on meie t linud iges suunas.

Andke mulle toetuspunkt ja ma liigutan maailma.

Kuigi sihtasutus on oma algaastatest peale arendanud rahvusvahelist koostd, oleme andnud aru ka sellest, et iga koost aluseks on meie haridus ja selle kvaliteet. Rm oli lugeda, et 90% Eestis ppivatest vlislipilastest peab Eestit ppimiseks heaks riigiks (International Student Barometer2011). Sellise arvamuse taga on ka meie programmide DoRa, Primus ja Eduko panus. Kuid oluline on just see suur t nende tulemuste saavutamisel ning ka nhtavuse teki-

tamine. Archimedese Eesti krghariduse rahvusvahelistumist tutvustava Study in Estonia Facebooki fnnileht on Archimedese populaarseim. Sel on juba le 3200 sbra. Lisaks on he populaarseima kontoga (2500 spra) ka Eesti noorte unistusi tide viiv Euroopa Noored Eesti Broo, mis toetab kikvimalikke noorteprojekte ning rahvusvahelist koostd ja panustab selle abil uute vrtustega hiskonna tekkesse. Liituge meie kontodega ka teie!

www.facebook.com/studyinestonia https://www.facebook.com/euroopanoored

sihtasutuse juhatus

eve sild | rait toompere

Euroopa elukestva ppe programm

2012. aasta oli Elukestva ppe programmi jaoks eelviimane. Tegevused ja menetlusreeglid on psinud stabiilsetena ning suurt thelepanu prati uueks programmiks (2014-2020) ettevalmistumisele. Rahaliselt oli aasta edukas: Euroopa Komisjon eraldas programmis osalevatele riikidele soliidse lisaeelarve, millest lviosa oli meldud Erasmuse ja Leonardo da Vinci programmi praktikantide arvu suurendamiseks. Koos koostprojektidele eraldatud lisavahenditega oli tegemist programmi senini suurima eelarvega le 8,1 miljoni euro. 2012. aasta thtsndmus oli Erasmuse programmi 25. aastapev. Seda thistati suurejooneliselt kogu Euroopas. Seoses aastapevaga korraldasime Eestis aasta jooksul mitmeid ettevtmisi. Esile vib tsta videokonkurssi Erasmuse erinevad vrvid ja 30. oktoobril Tartus toimunud konverentsi lipilasmobiilsuse erinevad tahud.

Elukestva ppe programmi 2012. aasta eelarve jagunemine:

LLP eelarve 2007-2012 19% Comenius

513 1571 553 7152 626 2696 666 8080 708 8000 810 8000

26% Leonardo da Vinci 46% Erasmus 3% EV kaasfinatseering (Erasmus) 5% Grundtvig 1% HJL

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Septembris vrustasime Kuressaares EL koostprogramme koordineerivaid Lti ja Leedu ssarbroosid traditsioonilisel hiskohtumisel. Kohtumisel toimusid mitmed ttoad, arutelud hist huvi pakkuvatel teemadel ning tehti plaane jrgmiseks aastaks.

Detsembris tunnustasime Koost kuldunaga rahvusvahelises koosts vljapaistvaid tulemusi saavutanud haridusasutusi. Koost kulduna ja rahalise preemia said Paide Sookure lasteaed, Paide Gmnaasium, Tallinna Tiskasvanute Gmnaasium ja Eesti Lennuakadeemia.

Koost kuldunaga avaldati tunnustust Eesti Lennuakadeemiale

Koost kuldunaga avaldati tunnustust Paide Sookure lasteaiale

Koost kuldunaga avaldati tunnustust Paide Gmnaasiumile

comeniuse programmi eelarve letas 1,5 miljoni euro piiri!

Comeniuse programmi eelarve jaotus 2012
Kogueelarve 1 565 000 eurot

petajate tienduskoolituse programmis on kasvav trend valida kursus kolme programmi nukogu poolt kinnitatud eelisteema hulgast, milleks on LAK-pe, loodus- ja tppisteadused ning tehnoloogia ja kaasav haridus. 2012 oli eelisteemade valijaid 29,6% koguarvust. Suurim sihtgrupp taotlejate seas on endiselt keelepetajad, kuid teiste ainete petajate arv on aasta-aastalt tusnud nt toetusesaajatest 16% olid reaalainete petajaid. Enim valitud sihtriigid olid Inglismaa, Malta, ja Portugal. lipilaste petajapraktika: Alates 2010 on tulevaste keelepetajate osakaal langenud teiste ainete petajate kasuks. 2012. aasta toetusesaajate seas oli viis algklasside petajat, matemaatik ja bioloog.

79% Koolide koostprojektid 2% petajapraktika 10% Tienduskoolitus 2% Regio koostprojektid 1% pilaste pirnne 6% Ettevalmistavad lhetused

Praktikanti vrustavad koolid Eestis: Praktikanti vrustada soovivate koolide arv on vrreldes 2010. aastaga tusnud ligi 38% ja seda vaatamata raskustele praktikantide saamisel. Comeniuse teemalehtelt Delfis avaldatud lugusid leiad hulgaliselt infot Eestis toimuva kohta www.delfi.ee/teemalehed/comenius

konkursid
Koolide koostprojektid: Nii taotlejate kui toetusesaajate arv on pidevalt tusnud: vrreldes 2010. aastaga on toetusesaajate arv tusnud 19%. Eesti koolide juhitud projektide arv varieerub aastati: 17% 2011. ja 14% 2012. aaastal. Kige meelsamini tehakse koostd Trgi, Saksamaa ja Hispaaniaga kultuuri, ajaloo ja keskkonna teemadel. KOV-ide Regio koostprojektide taotluste arv oli nelja aasta suurim. Programmi nukogu kiitis heaks kolm, kuid partnerbroode otsuse tttu ji kaks hea kvaliteediga taotlust rahastamata. 6 Esseekonkurss Rm ppimisest, rm jagamisest Comeniuse stipendiumiga tienduskoolituses osalenud petajatele: Laekus 12 td, komisjon hindas kolm td preemia vriliseks. Preemiad jagati 13. detsembril Kulduna galal. Konkursitdega saab tutvuda HKK kodulehel www2.archimedes. ee/hkk/index.php?leht=1010 . Td on saadetud avaldamiseks petajate Lehele.

Comeniuse projektide raames valminud videote konkurss. Tulemusi neb HKK kodulehe videoaknas www2.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=956

olulisemad sndmused 2012:

20. aprill - koosts Haapsalu Kollediga seminar petajapraktika programmis osalejaile (Eestis praktikat sooritavatele vlistudengitele ja praktikat vlismaal sooritanud eesti lipilastele. Muu hulgas toimusid vlismaal viibivate lipilastega vestlused Skypei vahendusel). Vaata www2.archimedes.ee/hkk/index.php?id=387 26. aprill - pilaste pirnde teemaline marlaud erinevate sihtgruppide osalemisel. 28.-29. august - toimus Tallinna Reaalkoolis Comeniuse projekti koordinaatoritele 2-pevane avaseminar 53 osalejale. 03. september - toimus avaseminar Regio projekti koordinaatoritele Roosna-Alliku vallast. 26. november - Eestis petajapraktikat sooritavate vlislipilaste koolituspev Viljandis.

muu
Viidi lbi Comeniuse petajapraktika programmi mju anals. Ksitluses osalesid perioodi 2007-2011 toetatud lipilased ja praktikaprogrammis osalenud koolid Eestis . Intervjuu Tallinna Reaalkoolis tunde andva prantslasest petajapraktikandi Marc Herglega. Comeniuse petajapraktika programmi raames siia petama saabunud lbusa ja jutuka olemisega Marc avastas end kitselt tasaste phjamaalaste keskelt: eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/kesklinn/haridus/prantsuseopetajapraktikant-eelistan-eesti-koolisusteemi-prantsusmaa-omale.d?id=64625678

Seminar Learning is Sharing Haapsalu Kolledis 20.04.2012:

Comeniuse projekti koordinaatorite avaseminar Tallinna Reaalkoolis 29.08.2012:

Rm ppimisest, rm jagamisest
Viktor Koop, Hdemeeste Keskkooli inglise keele petaja kahekmnendat aastat.
Olin inglise keelt juba 20 aastat petanud, enne kui jala Albionile sain. Lpetasin Tartu Riikliku likooli aastal 1983, kui miski ei vihjanud suurtele muutustele meie hiskondlikus elus. Inglise keele asend tolleaegses koolis oli ebalev peaks ju petama kll, aga mida ja milleks? Oma esimeses tkohas vikeses Kesk-Eesti maakoolis sain kohe ppealajuhatajalt vtta: Milleks te niipalju seda hldust nuate? Kus neil seda vaja lheb?! petage snaraamatuga tlkimist vaat seda lheb vaja ja ka klass on vaikne. Muidugi, foneetika petamine on kllalt lrmakas ja vahel ka naljakas ning vib krvalklassi matemaatika kontrollt untsu keerata kll. Ajad muutusid, vahetasin koole ja pdsin oma traditsiooniliste meetodite ning ha kasvavate isiklike kogemustega koolits ja keeleppes toime tulla. Tunnid olid vaiksed, lapsed kirjutasid snu, tlkisid tekste ja titsid lnki. Kik olid rahul. Prks kis aastal 1993 kui vahetasin elukohta ja kooli ning sain vimaluse uueks alguseks. Vahetasin vlja pikud. Lastevanemad olid ehmunud: Siin on ju ainult pildid ja eesti keelt ei ole ldse. Muutusteks peab seestpoolt valmis olema. Vaikselt-vaikselt uurisin ise uusi meetodeid ja kisin judumda kursustel. he sellise kinkis meile filantroop George Soros. See kursus li paljud Eesti inglise keele petajad tardumusest lahti olime astunud kommunikatiivse keeleppe ajastusse. Ometigi lks veel 10 aastat kuni mu unistus Inglismaal ppimisest titus. See oli Eastbourne School of English, East Sussexis. Eastbourne on umbes 100 000 elanikuga suvituslinn, ajaloolise Hastingsi ja suvepealinna Brightoni vahel. Inglismaa kogu oma ilus: krged rannakaljud, sadamakaid, sadu purjekaid, taustal South Downsi med. Eastbourne School of English asutati juba 1936, et suvitavatele jukatele vlismaalastele inglise keelt ja kultuuri petada. Minu kursus sisaldaski mlemat poolt: paarisloeng metoodikast ja teine paarisloeng inglise kultuurist, lisaks praktilise keele tunnid. Phippejud Rolf Donald ja Mitch Mitchell olid sbralikud meelelahutajad, kes pilaste (petajate!) lbustamise krval ka

keelemalle, hlduse nansse ja inglise kultuurilugu tutvustasid. Olen hiljem kinud veel kahel tienduskursusel ja mulle tundub, et tiskasvanukoolituses on kige thtsam mitte mida? vaid kuidas? Olgu siis tegusna vormistik, intonatsiooni nansid vi 18. sajandi aadli kombed ikka peab kasvi nide olema see suhkrutkk, mis pilase muigama paneb. Samas pole inglise petaja iialgi familiaarne ega pealetkkiv tema nali on selleks liiga abstraktne, et kedagi isikuliselt riivata. Eastbournes tutvusin humanistliku keelepetuse printsiipidega, phimtteks ikka pilase abistamine, julgustamine, ja isegi lohutamine, kui vaja. Kes ei oska hsti kirjutada, see vib osata hsti lugeda vi kuulata. Kes ei saa hldamisega hakkama, vib ju kenasti kirjutada (niteks toodi poola pritolu inglise kirjanik Joseph Conrad, kes ei suutnudki elu lpuni korralikult hldada). Siinkohal tuleb meelde Eesti koolides ikka veel praktiseeritavad snade td . Ikka 50-60 vi 100 sna phe! Kui teed veel mned kirjavead, oled lootusetult keskprane! Humanism petamisel ja demokraatia petamisel ongi phimtted, mida kigil kolmel tienduskursusel ppisin. Valikute paljusus nii piku valimisel, ppematerjali varieeruvus ja ppuri taseme ning huvide arvestamine on phimtted, mida saab rakendada ka vljaspool keeletunde. (Eesti petajatest on vaid kolm protsenti saanud tienduskoolitust vlismaal, nendest kolmest protsendist moodustavad suure enamuse vrkeelepetajad, kellest jlle omakorda paljudki on korduvkoolitustel osalejad. Kas meil puudub motivatsioon, vahendid vi on takistuseks keelehirm?) Suhtumine vigadesse ja krvalekaldumine normist on inglise kultuuriruumis vgagi tolereeriv. hest kljest kalduvus listada traditsiooni ja normi, teisest kljest lubada sellest krvalekaldumist. On kll Queens English ja RP, ent ometigi pole vale ka pakistani ega poola aktsent. Keelepetuses tuleb jlgida kristlikke phimtteid andestav petaja on ka armastav petaja ja vigadele ei osutata. igupoolest mrkasin, et vigadega isegi lepitakse! Ei saa kuidagi mda kaaspilastest-petajatest. Selle kirjelda-

kes veskil kib, sellele ikka jahu klge jb

miseks sobib vga hsti tnase Euroopa Liidu kirjeldus: enesekindlad ja veidi arrogantsedki saksa, veitsi ja hollandi petajad, lipuhta hlduse ja laitmatu grammatikaga, pdlikud ja iga sna konspekteerivad litkad ida-euroopa petajad ning muretud itaallannad-prantslannad, kellel ei lhe korda ei hldus ega grammatika! Omaette nhtuseks olid Abba-tdrukud noored rootslannad, kes igat lauset alustasid snadega Well, the feminist point of view is that Kolleegidelt ppisin palju: erinevate maade haridusssteemist, moes olevatest keelemetoodikatest, aga ka nende argipevast. Et meie palk on nadi, aga ometi vrreldes Ida-Euroopaga suur. Et meie koolide sisustus ja IT on krgelt le keskmise. le kige rmustas mind see, et Tartu likooli inglise filoloogia teoreetiline osa kannab vlja ka 30 aastat prast lpetamist. Minu viimane koolitus oli paar aastat tagasi Oxfordis. Tundsin ennast krvust tstetuna kui suutsin lingvistika loengus ppejule sekundeerida. Eks raamatuteadmisi saab omandada ka kodustel kursustel ent ehtsat inglise keele keskkonda ja kultuuriruumi saab ainult kopeerida, mitte luua. Lisaboonusena keelekeskkonnale sain ka tubli

annuse loodusest nii Eastbourne kui Plymouth paiknevad hingematvalt ilusates piirkondades, Oxford on aga elav ajaloomuuseum. Prast tienduskoolitusi Inglismaal olen alati veidi ka ise muutunud. See vast ongi koolitajate eesmrk jagada koos raamatutarkusega ka oma hoiakuid ja phimtteid, muutes sellega petaja isikut. Kodus Eestis ei suuda sellest lummusest veel hulga aega vabaneda ja tahes tahtmata kandub midagi le ka pilastele. Kes veskil kib, sellele ikka jahu klge jb. Sandasin hakata petama ka inglise kultuuri, ajalugu ja geograafiat. Olen endale snastanud veidi egoistliku phimtte: petaja motiveerib pilasi niikaua kuni ta ise pib. Loodetavasti jagab lugeja minu phimtet. Tienduskursuste loetelu:
1. Eastbourne School of English 14.07. 25.07.2003 Aspects of British Culture and Advanced Language Practice 2. Mayflower College Plymouth 23.07. 10.08.2007 Advanced Training for Secondary School Teachers 3. Oxford House College 04.07. 15.07.2010 Methodology and Language Skills

leonardo da vinci

Leonardo da Vinci on Elukestva ppe programmi (2007-2013) allprogramm, mis on suunatud kutsehariduse ja -koolituse edendamisele Euroopas. pirndeprojektide taotluste arv on aastate likes psinud stabiilsena. Esile vib tsta selle vga krget kvaliteeti, 2012. aasta oli hinnete keskmine 83 punkti 100-st. Uuendussiirdeprojekte laekus rekordarv: 9 (keskmine laekumine seni 5 taotlust aastas), neli neist oli esitatud kutseppeasutuste poolt, mida vib lugeda heaks tulemuseks.

Vga suur on nudlus kigi tegevuste likes. Heakskiidetud taotluste protsendist knekam on taotletud vahendite hulk versus eraldatud vahendid (ehk eelarve maht): rahuldada oli vimalik 44% taotletud vahenditest, mis nitab, et kasvupotentsiaal on enam kui kahekordne. Kahjuks jb ressursside nappuse tttu lhetusse/praktikale saatmata siiski iga teine taotleja.

Leonardo da Vinci programm 2012. a Tegevus pilaste pirnne Ttajate pirnne Spetsialistide pirnne Koostprojektid Uuendussiirde-projektid Ettevalmistavad lhetused Taotlused 2011 30 9 28 48 6 23 Taotlused 2012 29 12 32 56 9 21 Toetatud 2012 24 4 21 7 3 19 Edukuse % 83% 33% 66% 13% 33% 90% Kogueelarve Leonardo da Vinci programmi nudlus Tegevus pilaste pirnne Ttajate pirnne Spetsialistide pirnne Koostprojektid Uuendussiirde-projektid Ettevalmistavad lhetused Kokku Taotletud vahendid 1527340 316156 520 970 793 000 1650 000 22 135 4829 601 Eraldatud vahendid 1053 210 115 088 272 502 107500 542 600 20 567 2 111 467 Edukuse % 69% 36% 52% 14% 33% 93% 44% Taotletud lhetuste arv 847 205 339 21 1 412 Vimaldatud lhetuste arv 453 44 177 19 693 Eelarve 1053 210 115 088 272 502 107500 542 600 20 567 2 111 467 % kogueelarvest 50% 5% 13% 5% 26% 1% 100%

10

olulised ettevtmised

2012 projekt
Uuendussiirdeprojekt Parim ssteem ettevttepraktikaks (BEST) kogueelarvega 361 226 EUR siirdas partnerriikidesse Gdanskis kasutatava ettevtluspraktika mudeli kutseppeasutuste pilastele. Projekti sisuks on Gdanskis kasutatava kutsehariduskeskuste ja ettevtete koostmudeli kasutuselevtmine partnermaades (Eesti, Tehhi, Soome, Saksamaa, Itaalia, Hispaania) kaheaastase projekti kigus on ettevtted aidanud koolidesse rajada nn firmaklasse, kus jagatakse kutseoskusi konkreetse tandja vajadustest lhtuvalt. Gdanski mudel phineb tihedal koostl kutsekooli ja erinevate ettevtete vahel, mis annab tandjatele vimaluse pakkuda koolitust vastavalt tturu tegelikele vajadustele. Projekti tulemusena valmistatakse koolides ette koostpartneri tehnoloogiat ja tooteid hsti tundvaid ja kasutada oskavaid ttajaid. Gdanski kutseppekeskuses ttavad ettevtete esindajad, vastava ettevalmistuse saanud praktikud. Ettevtjad on loonud kooli hoonetesse tkojad eesmrgiga koolitada pilasi ning ka kutsepetajaid. Praktiline koolitus on kohandatud vastavalt ettevtjate vajadustele ning kooli ettepanekutele. Ettevtted saavad koostvormist kasu reklaami, hoonete ja tipptasemel spetsialistide nol. Koolile on kasuteguriks uusimad seadmed, materjalid, kaasaegne praktikakeskkond, ettevttepoolne finantseerimine, kompetentsed petajad ja lpetajad. Mudel on hea nide selle kohta, kuidas on vimalik arendada ja silitada tugevaid, vastastikku kasulikke partnerlussuhteid. Koostsuhete eesmrgiks on varustada pilasi kutseoskustega, mis on vajalikud pidevalt muutuvas tturusituatsioonis. BEST projekti lpptoode on video- ja treeningksiraamat koos tiendavate juhistega. Materjal on meldud kigile ppeasutustele, kellel tekkis huvi eelpoolnimetatud Gdanski mudelit oma koolis katsetada. Lhemalt projekti kodulehelt: eduprojects.eu/best

Taotletud lhetusi Vimaldatud lhetusi

pilaste piranne

Ttajate piranne Spetsialistide piranne

Algas Euroopa Komisjoni projekt ECVET raamistiku (Euroopa kutsehariduse arvestuspunkt) kivitamiseks Eestis: protsessi toetamiseks pakutakse koolitust 8 tugieksperdile ning ttatakse vlja Eesti arvestuspunkti kasutuselevtu phialused (vt www2.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=955). Jtkus t Euroopa temaatilises vrgustikus New Skills Network (vt www.newskillsnetwork.com/) 2012. aasta novembris korraldasime juba traditsiooniks saanud pirndeprojektide kajastuste konkursi, selgitamaks vlja pilaste parimad kirjutised ja parimad praktikatid kujutavad fotod. Valik 2012. a tdest koondatakse kogumikku Leonardoga Euroopasse ja tagasi, mille planeerime avaldada veebivljaandena.

II koha plvis Jrvamaa Kutsehariduskeskuses autotehniku eriala lpetav Mario Lte

11

erasmus

Eesti kuulub jtkuvalt nende Euroopa riikide hulka, kus Erasmuse lipilaste pi- ja praktikarnne pidevalt kasvab. 2011/2012 ppeaastal omandas Erasmuse kogemuse Eestist vlismaale ppima ja praktikale suundunud 1092 lipilast ehk 6,1% rohkem kui sellele eelneval aastal. Vljaminev lipilasmobiilsus kasvas seejuures just praktikantide arvelt. 2011/2012 ppeaastal osales programmis taas 24 krgkooli. Programmi tegevusteks jagati kokku 3,61 miljonit eurot, millest ligi 7,8% moodustas Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasfinantseering. Suurima lipilaste osalusaktiivsusega paistsid silma Tartu Krgem Kunstikool (8,6%), Eest Muusika- ja Teatriakadeemia (5,8%) ja Eesti Kunstiakadeemia (5,6%). Sissetulevate ja vljaminevate lipilaste koguarv on endiselt heas tasakaalus (vastavalt 1015* ja 1092 lipilast).
1213 lipiased vlja 1092 1029 1015 lipilased sisse 939 850 sh ppurid vlja 842 767 788 770 725

ppejudude ja personali pirnne on Eestis jtkuvalt aktiivne, 2011/2012 ppeaastal osales Erasmuse vlislhetustel kokku 491 isikut, mis on 13,7% rohkem kui sellele eelneval aastal. Sissetulevatele lipilastele korraldati Eesti krgkoolide poolt 7 eesti keele intensiivkursust, kus osales 111 Erasmus vlislipilast. 2011/2012 ppeaastal viisid Eesti krgkoolid lbi seitse Erasmuse intensiivprojekti (kogu eelarve 158 547 EUR). Projektides osales 169 lipilast ja 61 ppejudu.

ppejud/ ttajad sisse 552 ppejud/ ttajad vlja 490 500 485 462 491 464 432 333 282 243 243 281 284 340 306 296 262 184 307 sh ttajad vlja 213 sh ppejud vlja 339

717 572 511 444 255 183 305 274 304 273 115 170 166

761 701 619

595 489 371

551 371 322 210 214 241 78 78 58 2012/2013* 77 2000/2001 103 77 2002/2003 2001/2002 114 84 160

193 180

179

167 170

33 1999/2000

84

122

sh praktikandid vlja

Joonis 1. Erasmuse lipilaste vahetus 1999/2000 2012/2013 (2011/2012 sissetulevate number esialgne)
* esialgne statistika

Joonis 2. Erasmuse ppejudude/ttajate vahetus 2000/2001 2012/2013 (2011/2012 sissetulevate number esialgne)

12

2012/2013*

2008/2009

2008/2009

2004/2005

2004/2005

2005/2006

2005/2006

2003/2004

2006/2007

2003/2004

2006/2007

2002/2003

2000/2001

1999/2000

2007/2008

2007/2008

2001/2002

2009/2010

2009/2010

2010/2011

2010/2011

2011/2012

2011/2012

Vaata konkursi Erasmuse erinevad vrvid videoid! www.facebook.com/ ErasmusVideo

Erasmus Intensive language Week.

Erasmus 25 aastapeva konverents Tartus.

2012. aastal thistas Erasmuse programm oma 25ndat tegutsemise aastapeva Euroopas, mille raames kuulutati Eestis vlja videokonkurss Erasmuse erinevad vrvid (tulemused laekuvad 03.2013), viidi Tallinnas ja Prnus lbi Euroopa keelepetajatele ja Erasmuse intensiivsete keelkursuste korraldajatele suunatud Baltimaade hisseminar Erasmus Intensive language Week (EILW) ning korraldati Tartus rahvusvaheline konverents lipilasmobiilsuse erinevad tahud, kus lisaks teistele jagasid oma kogemusi Eesti riiklikud Erasmuse 25. aastapeva saadikud Helen Margus ja Sirje Virkus.

archimedes.ee/erasmus
13

tempus ja erasmus mundus edulood

kurentsivimet tturul ning soodustada kultuuridevahelist mistmist kolmandate riikidega tehtava koost kaudu. Kolmanda meetmega on EM riiklikel kontaktpunktidel vimalik esitada projektitaotlusi eesmrgiga parandada EM riiklike kontaktpunktide (koos)td, thustada erinevate riikide EM programmis osalemist, parandada programmi nhtavust ja lihtsustada koostd kikide osapoolte vahel. Sihtasutus Archimedese HKK krghariduse broo osales viimastel aastatel mitmes EM riiklike kontaktpunktide koostprojektis. Erasmus Munduse projektide EMAP (Erasmus Mundus Active Participation, 2009-2010, koordinaator Tehhi EM riiklik kontaktpunkt) ja EMAP 2 (Erasmus Mundus Active Participation Vol.2, 2010-2012, koordinaator Slovakkia EM riiklik kontaktpunkt) eesmrgiks oli suurendada nende ELi riikide osalemist, kes olid Erasmus Munduse programmis vhem ja ebapiisavalt esindatud, ja parandada Erasmus Munduse magistri hisppekavade (EMMC) taotluste kvaliteeti riikides. Mlema projekti jooksul korraldati kokku viis potentsiaalsete EMMC ja ks potentsiaalsete EMJD taotlejate rahvusvaheline koolitust, kus osalesid ka Eesti likoolide esindajad. bridge Best Recognition Instruments for the Dialogue between Global Experts (2010-2012, koordinaator Itaalia, EM riiklik kontaktpunkt) projektis osalesid EM riiklikud kontaktpunktid, mille koosseisu kuuluvad samal ajal ka ENIC/ NARIC keskused. Projekti peamiseks eesmrgiks oli tugevdada EM riiklike kontaktpunktide ning NARIC, ENIC ja MERIC keskuste vahelist koostd ning pakkuda Erasmus Munduse konsortsiumidele praktilist abi. Projekti raames klastati erinevate riikide ENIC ja MERIC keskusi, viidi lbi uurimusi Erasmus Munduse kursuste kohta ning anti vlja ksiraamat hisppekavade arendajatele Joint Programmes and Recognition. What credential evaluators need to know about a Joint Degree.

tempus
Tempus on Euroopa Liidu programm, mille eesmrk on toetada Lne-Balkani, Ida-Euroopa, Kesk-Aasia, Phja-Aafrika ning Lhis-Ida partnerriikide krghariduse moderniseerimist ja reformimist Euroopa Liidu liikmesriikide ja partnerriikide institutsioonide vaheliste koostprojektide kaudu. Programm sai alguse 1990. aastal. Aastatel 19922000 osales Eesti Tempuse programmis partnerriigina toetuse saajana. Alates 1. maist 2004, mil 10 endist Tempuse partnerriiki hinesid Euroopa Liiduga, on programm Eestile taas avatud. Tempuse programmis osalemine liikmesriigina thendab Eestile eelkige oma vrtuslike kogemuste ja teadmiste vahendamist partnerriikide krgharidusssteemidele. Tempuse programm toetab nii hisprojekte kui ka struktuurimeetmete projekte. 2012. aasta taotlusvoorus esitati kokku 676 taotlust 51 riigist, sealhulgas 9 taotlust Eestist. Veel 31 projektitaotluses on Eestil partnerroll. Rahastuse on saanud 108 projekti (79 hisprojekti ja 29 struktuurimeetmete projekti). Eestist rahastatakse Tallinna likooli poolt koordineeritud hisprojekti INCOMING Interdisciplinary Curricula in Computing to Meet Labor Market Needs (koordinaator Prof Mart Laanpere). See on esimene Tempuse 4. faasi jooksul (20072013) rahastuse saanud projekt, mida koordineerib Eesti likool! Samas taotlusvoorus rahastati 9 Eesti osalusega projekti.

erasmus mundus
Erasmus Mundus (EM) on Euroopa Liidu krgharidusalane koost- ja vahetusprogramm. Selle eesmrk on edendada Euroopa krgharidust, avardada ja parandada lipilaste kon14

ASEMUNDUS ASEMUNDUS (a project to enhance higher education cooperation between the EU and Asia, 2009-2013, koordinaator Saksa EM riiklik kontaktpunkt) projekti eesmrk on parendada krgharidusalast koostd Euroopa Liidu ja Aasia riikide vahe ning suurendada Euroopa krgharidusruumi ja Erasmus Munduse programmi nhtavust ja atraktiivsust Aasia ASEMi liikmesriikides. Projekti tegevuste hulka kuulus projekti partnerite osalemine kolmel krgharidusmessil erinevates ASEMi liikmesriikides ning paralleelselt messidega toimuvates temaatilistes vrgustikuseminarides.

INTERUV INTERUV projekti (Joint Programmes Facilitator for University Internationalisation, 2012-2014, koordinaator Poola Erasmus Munduse riiklik kontaktpunkt) eesmrk on edendada hisppekavade arengut ELi ja ELi naaberriikide piirkondade riikide krgharidusasutuste vahel ning toetada krgharidusasutusi hisppekavade integreerimisel nende institutsionaalsetesse rahvusvahelistumisstrateegiatesse. Projekti jooksul korraldatakse kolm regionaalset konverentsi vljavalitud ELi naaberriikide piirkonna riikide jaoks. Konverentside eesmrgiks on hisppekavade edendamine ja krgharidusasutuste vahelise koost thustamine.

15

grundtvig
Grundtvigi programmi 2012. aasta eelarve oli 466 000 eurot, mis oli eelmise aastaga vrreldes heksa protsenti suurem. Kokku mrati 82 erinevat toetust ehk 1/3 esitatud taotlustest leidis Grundtvigi programmis ka toetamist. pikoostprojektide toetusesaajaid oli kokku 23, neist kolm projekti ka Eesti asutuste juhtimisel - Kohila Koolituskeskus, MT Arhipelaag, Sicista Arenduskeskus. Euroopa Grundtvigi piringide kataloogi psesid sel aastal kolm Eestis toimuvat tiskasvanute koolitust: Enjoy Estonian (Brain-friendly Estonian course) O Sugesto, Photography in Promotion and Preservation of Natural Heritage, Vaprame-Vellavere-Vitipalu SA ja Education Through Sport, Eesti Olmpiaakadeemia. Eesti Grundtvigi 50+ vanuses vabatahtlike vahetused toimusid 2012. aastal Suurbitannia ja Ltiga, saatvateks asutusteks Snna Kultuurimis ning Eestimaa Looduse Fond. Lisaks toetati 33 tiskasvanukoolitaja erinevaid tienduskoolituse vimalusi Euroopas. Kige olulisemaks sndmuseks oli rahvusvahelise Grundtvigi kontaktseminari Learning Happens Everywhere! Enhancing Adult Learning in Museums and other Informal Learning Places korraldamine Vihulas. Seminar ti kokku ligi 40 muuseumiharidusega seotud koolitajat 16 erinevast Euroopa riigist. Peaesineja oli Margherita Sani Itaaliast, tema koordineerib mitmeid silmapaistvaid Euroopa muuseumide koostprojekte ja vrgustikke. Sani juhtis osalejate thelepanu muuseumide rolli olulisusele hiskonna riskigruppide hariduse juurde tagasi toomisel. Seminari tulemusena sndis kuus potentsiaalset Grundtvigi projekti.

16

Inglismaal pksiplvi poriseks tegemas.

Siim Kuresoo (Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja) sai 2011. aastal Grundtvigi tiskasvanukoolitaja praktikandi toetuse Suurbritanniasse, organisatsiooni The Concervation Volunteers
Olin aastaks 2010 Eestimaa Looduse Fondis (ELF) looduskaitseliste talgute korraldamisega seotud olnud juba 6 aastat. Omi tegemisi plaanides olime tihti vaadanud ka oma briti kolleegide ettevtmisi ja vtnud neist, seal kus kohane, eeskuju. Tolle aasta sgisel avanes mul pisut ootamatu vimalus sita Londonisse tnu ELFi videtud auhinnale looduskaitselise vabatahtlikkuse arendamise eest. Arutasime seal BTCV* inimestega, kuidas meie vahelist koostd veelgi tihendada. Avaldasin arvamust, et koostle mjuks igati hsti, kui saaksin mne aja veeta ttades Britimaal ning kogedes omal nahal kiki neid edukaid BTCV algatusi, millest seni vaid hmaselt kuulnud olin ja tit ettekujutust ei omanud. Avaldus veti rmsalt vastu ning kohe, reisilt naasmisele jrel asusin tuuseldama seni hmaselt teada olnud rahastusvimaluste hulgas, et leida parimat, mis sobiks sellise tpraktika elluviimiseks. Mletan elevust, mis tekkis, kui lugesin Grundtvigi praktika toetuse tingimusi - just sellist vrki vaja oligi. Taotlemine lks hlpsalt ja juba mai keskel teatsin kindlalt, et see vgev plaan saab novembri alguses teoks. Sain ka oma phit asja nii korraldatud, et nii lahkumine, kui naasmine olid vrdlemisi valutud. Tpraktika toimus Readingus, kuhu minu sealoleku ajal just BTCV rahvusvaheline osakond kolis. Tpld oli mitmekesine ja tegelda tuli paljude asjadega vga erinevatel organisatsioonilistel tasemetel. Nii niteks kaasati mind nmme elupaiga taastamisel maha saetud ja lejnud mnnipuude heategevusmgi korraldamisse julude eel he lhikonna loodusspradest pensionride klubi poolt, kui mahukate rahvusvaheliste koostprojektide ettevalmistusse Conservation Volunteer Alliance raamistiku. Oli tavaline pilt, et peale hommikupoolikut koos kohalike vabatahtlikega traditsioonilise hekki (see on Inglismaal vga arenenud ja tnapeval ka looduskaitseliselt oluline kunst) rajamist, tuli teine pevapool veeta kontoris poriste pksiplvedega vastates aruprimistele ja uutele ettepanekutele koost osas kmnest Euroopa riigist. ppisin selle 3,5 kuu jooksul vga palju. Sain vga palju head mtteainet selle kohta, kuidas korraldada vabatahtlike td looduskaitses nii, et sellest nii loodusele, kui t tegijale vimalikult palju tulu oleks. Arendasin suhtlusoskust vrast kultuurist prit inimestega (ja ma ei mtle siin hetkel britte) ning kasvatasin tohutult oma t alast suhtlusvrgustiku teistes Euroopa riikides. Samas tundsin end ka vga priviligeerituna tulles vikese riigi vikesest ja paindlikust organisatsioonist. Suur arenenud koloss nagu BTCV seda on, on kll vga vimekas ja thus, kuid pakub kindlasti oma ttajatele ja organiseerimisse kaasatud vabatahtlikele oluliselt vhem vimalusi ennast vabalt teostada ja omaenese ideid ellu rakendada. Polnud varem seda nii selgelt tajunud. Olen nii rahastajale, kui vastuvtjale selle avanenud vimaluse eest vga tnulik ja loodan, et teen hel heal peval tublisti looduskaitsesse vabatahtlike kaasates ja neid innustades tasa ka selle kulu, mis ma Euroopa usinatele maksumaksjatele oma tpraktikaga kaasa tin.
* alates 2012 aastast tuntakse sama organisatsiooni kui The Concervation Volunteers

17

Grundtvigi kontaktseminaril esinenud Euroopa muuseumippe vrgustiku (LEM) koordinaator Margherita Sani: ERMi ehitamist tuleb tsiselt kaaluda. Muuseum ei saa kunagi olema iserahastav. Seega, peab vaatama, kui palju raha te sinna sisse panete ja mida te tagasi saate. Tagasi ei saa te loomulikult rahalist, vaid teistsugust vrtust (ppimine, kultuuris osalemine jne). Kui rahast rkida, siis on alati neid, kes rgivad, et raha lheb pigem vaja koolidele, vanadekodudele jne, see on mistetav. Samas ei saa me isegi rasketel aegadel muu arvelt kultuuri vlja llitada, laiali saata. Kultuuri investeerimine on thtis.

Grundtvigi kontaktseminaril esinenud muusemipedagoog Kaja Visnapuu:

Meenub, et keegi kirjutas ankeedile vastates nii: Mis ppima? Ma tulin muuseumisse elamust saama!. Tegelikult just see elamus vibki sisaldada ppimise momenti. Sa pid ju siis kui sul on kanalid lahti. Kui sul kommunikatsiooni ei toimu, ei pi sa tegelikult midagi.

18

haridusjuhtide ppelhetuste programm

Haridusjuhtide ppelhetuste programm toetab Euroopa riikide koostd hariduspoliitika kujundamisel ja hariduse juhtimisel. hendalase vlislhetuse ajal saavad koolijuhid, haridusametnikud ja teised hariduse arendamisel kaasarkijad le Euroopa vahetada kogemusi ja vrrelda riikide erinevaid lhenemisi hariduspoliitika eri aspektides. ppelhetuste programm toetab Eesti haridusjuhtide osalemist ppelhetustel teistes Euroopa riikides ja sarnaste rahvusvaheliste ppelhetuste korraldamist Eestis. 2012/2013 ppeaastal laekus rohkem taotlusi nii osalejatelt kui korraldajatelt ja selle le on meil ainult hea meel! Eesti osalejate suure enamuse moodustasid traditsiooniliselt koolijuhid ja kohaliku omavalitsuse, maakonna ja riigitasandi haridusametnikud. Osalejate eelisteemadeks kujunesid ldhariduse erinevad aspektid. ppelhetuste korraldajad Eestis katsid meeldivalt laia spektri teemadest, pakkudes ppelhetusi igale haridussektorile.

Rngu lasteaia juhataja Maive Sinijrv

(osales mais 2012 Norras Kopervikis korraldatud ppelhetusel Improving informed student choices through collaboration od schools and enterprises.): ppelhetus oli vga avardav nii maailmapildi kui talaste kogemuste vallas. See oli erakordne kogemus ning julgeksin vita, et parim tienduskoolitus, mida olen oma elu jooksul saanud. Sain tohutult palju kogemusi ja teadmisi nii Norra kui osalenud Euroopa riikide haridusssteemide kohta. Norras hakkas esimese asjana silma see, kui hsti on korraldatud noorte kutseharidus, et juba koolis tehakse vga palju praktilist td koosts ettevtetega, kuhu need noored prast kooli lpetamist tle lhevad.

Haridusjuhtide ppelhetused 2012/2013 a Taotlused 2011 Taotlused 2012 Toetatud 2012 Programmi eelarve

Eelisteemad

ppelhetustel osalejad (Eestist Euroopasse)

63

69

36

ldhariduse kvaliteet ja hindamine, innovatsioon koolis, keelepe, kaasamine koolis

48 000

ppelhetuste korraldajad Eestis

turvaline koolikeskkond, huviharidus, elukestev pe, kutsekoolide koost teiste asutustega

4 000

19

minu erinevad kogemused haridusjuhtide ppelhetuste programmiga

Maie Kitsing, Haridus- ja Teadusministeeriumi vlishindamisosakonna nunik
St Mary likooli Kolled Londonis korraldas ppelhetuse 2012.a mais. ppelhetuse teemaks oli Continuing professional development easing innovation and change in schools, vabatlge eesti keelde oleks Innovatsiooniline lhenemine petajate professionaalsuse tstmisele ja koolide parendamisele. Osalejaid oli kaheteistkmnest Euroopa riigist, esindajad olid koolidest, petajakoolituse asutustest, omavalitsustest ja haridusministeeriumitest. petaja ja tema professionaalsus loob erinevused pilaste vahel, nii vidab maailma mjukaim haridusteadlane ja kuulsa uuringu Edetabel vtetest, mis ttavad hariduses autor John Hattie. Sestap valisin ka teema. Riigi, kooli ja pilase saavutused hariduse valdkonnas sltuvad eelkige petajate teadmistest ja oskustest. Kuigi juuresolev pilt viitab tulevaste petajate teadmiste rangele kontrollile, on St Mary likool olnud altis petajakoolitust kaasajastama ja rohkem hitama kooli vajadustega. ppelhetus andis hea arusaamise inglaste petajakoolitusest, sealjuures uutest lhenemisest. Lhidalt kokkuvetuna vib elda, et Inglismaa on petajakoolituses rhunud koostle likoolide vahel ja magistripingute, eelkige selle raames tehtava uurimust selgele seostamisele petaja igapevatga. Meile tutvustati nelja likooli (St. Mary University College, Kingston University, Brunel Univercity, University of Roehampton) koostd ainementori ja professionaalsuse koordineerija juhendite ning tudengi ksiraamatu vljattamisel. Kool on andnud lisaraha magistripingutele, kuna sealsed uurimistd on aidanud lahendada mitmeid koolielu kitsaskohti. Uurimist teemad tulenevad konkreetse kooli probleemidest vi ootustest. Kasu seega kahepoolne. Kuigi mu t ei ole otseselt seotud petajakoolitusega, sain kindlust oma tle Inglismaa suhtumisest: Kui pilaste tulemuste ja kitumisega ei ole kool ise vi teda kontrolliv institutsioon rahul, siis ei

sdistata pilast ega kodu, vaid ptakse tsta ja toetada petaja professionaalsust. Vajalike oskuste ja teadmistega petaja suudab koduse toetuseta jnud pilastel pihuvi tsta ning kitumist parandada. Olles viimase kmnendi jooksul olnud nii haridusjuhtide ppelhetustel osaleja, Eesti toimunud ppelhetuste korraldaja kui kuuludes ka programminukokku, arvan, et see programm annab suureprase vimaluse osalejatele oma talast vimekust tsta. Erinevate riikide hariduskorraldustega tutvumine vimaldab paremini nha oma riigi tugevusi ja aitab leida ideid probleemide lahendamisel. Vahel on lihtsalt hea kogeda, et ka teistes riikides on petajad ja koolijuhid silmitsi samade muredega, mis meil siin koduses Eestis. Juht on eestvedaja koolis, kui tema on altis oma teadmisi tiendama vlisriigis, siis toetab ta kindlasti ka petaja enesetiendamissoove vlisriigis, samuti rahvusvahelise koost projekte. nnelik on pilane, kes pib koolis, kus petajad ja juhid on targad, kasutamaks kiki vimalusi oma teadmiste ja oskuste tiendamiseks. Antud programm andis vrtusliku vliskogemuse. Kokkuvttes on vitjad pilased.

St. Mary likooli Kolled loodi 1850. aastal Londoni lneossa, tegu on vanima romaanikatoliku kirikukolledga Inglismaal. Foto: Maie Kitsing.

Sacred Heart High School. Foto: Maie Kitsing

20

aasta vrkeelealane tegu 2012

Aasta vrkeelealane tegu vib olla vib olla tulemuslikult lppenud rahvusvaheline vi kohalik projekt, festival, piring, keelteklubi, vrkeelte ppimise ja petamise teemaline konverents vms eelkige tegevused, mis ei ole seotud formaalse ppetga. Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud 2012. aasta eelisteemad olid: 1. Uued tehnoloogiad keeleppes 2. Mitmekeelne pikeskkond Konkursile laekus 22 taotlust. Aasta vrkeelealase teo vriliseks tunnistati ja rahalise preemia said:
Tallinna Tehnikakrgkool innovaatilise automatiseerimise ja saksa keele online-kursuse ADOK loomise eest; Hydraco O eesti keele algtaseme (0-A2) kursuse Keeleklikk loomise eest.

euroopa komisjoni ning haridus- ja teadusministeeriumi konkurss

Tunnuskirjad ja meened jagati Euroopa keeltepeva sndmusel Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumis 14. septembril. Lisaks tunnustas ministeerium meenega tublide keelealaste algatuste ja saavutuste eest 7 taotluse esitanud asutust:
Tallinna Arte Gmnaasiumi, projekt Keeled valla! Tallinna Tehnikakrgkooli, projekt piobjekt Snavara naiste rivaste kirjeldamiseks vene, saksa ja inglise keeles: snakaardid ja harjutused Tartu likooli keelekeskust, projektid Eesti keele suvekursus vlismaalastele ning Saksa keele veebiphised erialakeele kursused loodus- ja tppisteaduste lipilastele Tartu likooli Narva Kolledit, projekt Keelepev Prnu Kolledis Vtsa Phikooli, projekt Vrv- ja magusained ning kalorid toidus Valga Vene Gmnaasiumi, projekt Eesti keel teise keelena pe toeks riigikeelsele aineppele leminekuks Tartu Descartesi Ltseumi, projekt Esimene frankofoonne kool Eestis

Hydraco O sai tunnustuse eesti keele algtaseme (0-A2) kursuse Keeleklikk loomise eest.

Lisaks koostati levaade Euroopa keeleppe tunnuskirja programmi menetlemisest ja tulemustest Eestis perioodil 2002 kuni 2012. levaade on avaldatud leeuroopalises vrgustikus NELLIP (Network of European Language Labelled Intiatives and Projects)
Tallinna Tehnikakrgkool sai tunnustuse innovaatilise automatiseerimise ja saksa keele online-kursuse ADOK loomise eest.

21

nordplus programm
Nordplus programmis tidab Archimedese hariduskoost keskus eelkige infopunkti rolli ning osaleb ka taotluste hindajatena. Heakskiidetud projekte menetlevad programmi juhtadministraatorid viies Phjamaas. Allolevas tabelis on toodud andmed ainult Eesti asutuste osalemise kohta programmis. Nordplus Juniori projekte juhivad Eestis 8 kooli: Tallinna Sikupilli Keskkool: Creativity and recycling - lets make art together!; Prnumaa Kutsehariduskeskus: Making Connections Between EUC Nordvestsjaelland and Prnumaa Kutsehariduskeskus; Tabasalu Gmnaasium: Learning Through Interactive Co-operation in a Foreign Language; Prnu Vabakool: Free Thinking and Experiential Learning; Rannu Keskkool: IT in the classroom - an open mind for different teaching and learning; Gustav Adolfi Gmnaasium: The Co-operation Between the Nordic and Baltic Countries for Developing Mathematics, Physics and Chemistry; Tallinna 21. Kool: Crossing Nordic borders in entrepreneurship education II ja Laagri Kool: Chess in School. Nordplus Adult projekte juhivad Eestist: Jrvamaa Kutsehariduskeskus: Answering what and how - advancing Nordic training programmes by unifying quality: Estonia, Finland and Denmark (mobiilsusprojekt); Eesti Korterihistute Liit: Preparatory visits for ENCHEPA: Estonian-Norwegian Cooperative Housing Education Program for Adults (mobiilsusprojekt) ja MT Personality Development: Effective language learning for people aged 18-30 (arendusprojekt). Nordplus Higher Educationi 5 koostvrgustikku koordineerivad 4 Eesti krgkooli: Eesti Maalikool: Eastern Baltic Network of Landscape Architecture Schools; Tallinna Tehnikakrgkool: Nordapparel; Tartu likool: Folklore-Philology Network ja Transition Studies Network ning Eesti Kunstiakadeemia: KUNO. Eesti krgkoolid paistavad silma ka aktiivse osalemisega (52% krgkoolidest) partneritena teiste krgkoolide juhitavates vrgustikes.

Nordplus programm 2012. a Taotlused Toetatud Edukuse % Toetussumma Eesti asutused partneritena 22 (FI 7; SE 5; LV 4; NO 3; IS 1; LT 2) 55 (FI 23; NO 12; SE 5; DK 4; IS 3; LT 3; LV 3; EE 2*) 12 (LT 4; LV 4; FI 1; NO 1; SE 1; DK 1) 8 0

Nordplus Junior

12

67%

167 495

Nordplus Higher Education

11

45%

169 830

Nordplus Adult Nordplus Horizontal Nordplus Nordic Languages

5 4 0

3 2 0

60% 50% 0

44 530 80 025 0

* kahes EE koordineeritavas projektis on partnerina teised Eesti krgkoolid.

22

4.-5. oktoobril korraldasime Nordplus krgharidusprogrammi administraatorite kohtumise Tallinnas. 18. jaanuaril toimus Nordplus krghariduse programmi ja Erasmus Munduse ja hine infopev koosts koolitajatega EMAP projekti raames Belgiast, Austriast ning Norrast. Nordplus Horizontali kaht projekti juhivad SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus: Discover the Art of Math ja Eesti Kirjandusmuuseum: Family History: Facilitating Intergenerational and Intercultural Exchange.

Nordplus Nordic Languages, mis on meldud taani, norra ja rootsi keele ppimise toetamiseks Phja- ja Baltimaades, avanes 2012. a Eesti jaoks esimest korda. Uute reeglite kehtestamine mjus drastiliselt huvile programmi vastu kikides riikides: vrreldes 2011. a vhenes taotluste arv 3-lt 8-le. Eestist ei esitatud htegi taotlust.

23

haridusdokumentide hindamine eesti enic/naric keskus

Akadeemilise tunnustamise infokeskuse ehk Eesti ENIC/NARIC keskuse phitegevus on vlisriikide haridusdokumentide hindamine ja tunnustamiseks ettepanekute tegemine. 2012. aastal esitati keskusele hindamiseks ja vastavuse mramiseks 1248 haridust tendavat dokumenti kokku 92 vlisriigist. Kige suuremal hulgal esitati hindamiseks Venemaa, endise NSV Liidu, Soome, Ukraina, Suurbritannia ja Nigeeria haridusdokumente. Teine keskuse peamine lesanne on anda informatsiooni Eesti ja vlisriigi haridusssteemidest ning kvalifikatsioonidest. 2012. aastal tehti keskusele 1453 pringut, millest enim jreleprimisi oli Suurbritannia, Venemaa, endise NSV Liidu, Taani ja Ukraina krgharidusssteemide, ppeasutuste ja kvalifikatsioonide kohta. Nii pringute kui ka hindamiseks esitatud haridusdokumentide arv on viimastel aastal suurenenud, millest nhtub, et keskuse tegevusest ollakse ha enam teadlikud. Kutsealase tunnustamise osas tidab Eesti ENIC/NARIC keskus kontaktpunkti lesandeid, milleks on kutsealase tunnustamise taotlejate edasisuunamine pdevate asutuste poole ning kutsealase tunnustamise protseduurist teavitamine. 2012. aastal esitatud kirjalikest pringutest moodustasid olulise osa ksimused pedagoogide, tervishoiuttajate ja fsioterapeutide kutsealase tunnustamise kohta. Eesti ENIC/NARIC keskus teeb koostd mitmete riigiasutustega. Niteks kontrollib keskus vlisriigi krgkoolides ppivate Eesti Vabariigi kodanike riikliku ppelaenu taotluse korral vlisriigi ppeasutuse staatust ning ppeasutuse ja selle ppekava vastavust ppelaenu saamiseks nutavatele tingimustele. Kaitseressursside Amet edastab keskusele vlisriigi krgkooli tendeid, mis kinnitavad immatrikuleerimist. Keskuse lesanne on kontrollida, kas vlisriigi ppeasutus on legaalne ja kas tegemist on krghariduse omandamisega vlisriigi ja Eesti Vabariigi haridusssteemi mttes. Keskus oli seotud ka krgkoolide ppekavagruppide leminekuhindamisel ppejudude kvalifikatsioonide ja nende igusaktidega kehtestatud nuetele vastavuse kontrollimisega. Igal aastal on Eesti ENIC/NARIC keskus korraldanud krgkoolidele ja tandjatele koolitusi, eesmrgiga anda praktilisi juhiseid kvalifikatsioonide hindamise ja tunnustamise teemal. Eesti ENIC/NARIC keskus alustas 2012. aastal vlisriikide haridusssteeme tutvustavate hepevaste koolituste lbiviimist Eesti krgkoolidele. Kevadel toimus koolitus Venemaa haridusssteemi ja selle kvalifikatsioonide hindamise kohta ning sgisel India, Bangladeshi ja Pakistani haridusssteeme ksitlev koolitus. Mlemad koolitused olid suunatud eelkige krgkoolide vastuvtu ja vlislipilastega tegelevate struktuuriksuste ttajatele. Vlisriigi valikul veti arvesse eelkige krgkoolide enda huvi, millise riigi haridusssteemist ollakse huvitatud ning mille kohta on neil infovajadus. Koolituste eesmrgiks oli anda kvalifikatsioonide hindamiseks ja tunnustamiseks vajalik levaade vlisriigi kesk- ja krgharidusssteemidest, sh kvalifikatsioonidest. Phjalikult ksitleti ka tunnistuste ja diplomite hindamist ning nudeid dokumentide esitamisel. Toimunud koolitused edendavad keskuse ja krgkoolide vahelist koostd ning aitavad seejuures kaasa diplomite iglasele tunnustamisele.

24

2012. aastal esitati keskusele hindamiseks 1248 haridusdokumenti 92 riigist. keskus viib lbi koolitusi vlisriikide haridusssteemidest ja kvalifikatsioonidest.

Archimedese poolt pakutavad koolitused on andnud phjaliku levaate erinevate riikide haridusssteemidest ning dokumentide nuetest. Kindlasti on see kasvatanud enesekindlust ja teadmisi erinevate vlisriikide dokumentide ratundmisel ja nuetele vastavuse kontrollimisel. Vlistudengite vastuvtu dokumentidega tegelevale inimesele on vga oluline tunda erinevate riikide haridusdokumente. Eesti ENIC/NARICu puhul tuleb kindlasti esile tsta ttajate professionaalsust ning toetavat suhtumist krgkoolide abistamisel.

Triinu Lillepalu Vlistudengite vastuvtujuht Tallinna Tehnikalikool

25

eesti krghariduse kvaliteediagentuur (ekka) 2012

ekka vlishindamine euroopa kvaliteediagentuuride assotsiatsiooni poolt

2012.a viis EKKA seoses ENQA (Euroopa Kvaliteediagentuuride Assotsiatsioon) vlishindamisega lbi sisehindamise: koostas arengukava aastateks 2012-2016, ttas vlja EKKA kvaliteediraamatu ning koostas eneseanalsi aruande. ENQA hindamiskomisjon klastas EKKAt detsembris. Komisjoni hindamisaruannet on oodata 2013. a mrtsis. ENQA hindamise positiivne tulemus vimaldab EKKA-l taotleda llitamist Euroopa Kvaliteediagentuuride Registrisse (EQAR). Kuulumine EQAR-isse on nii rahvusvaheline tunnustus Eesti agentuurile ja riigi krghariduse kvaliteedi tagamise ssteemile kui ka kinnitus selle kohta, et Eesti krghariduse kvaliteedi vlishindamine toimub vastavuses Euroopa standardite ja suunistega.

hindamisvaldkonda Organisatsiooni juhtimine ja toimimine tunnustati lisamrkega tunnustust vriv; Eesti Maalikool akrediteerida seitsmeks aastaks.

ppekavagruppide kvaliteedihindamine
Peale aastatel 2009-2011 toimunud kogu Eesti krgharidust hlmanud ppekavagruppide leminekuhindamist oli 2012. aasta ppekavagruppide hindamise osas suhteliselt tagasihoidlik. EKKA viis lbi jrgmised ppekavagruppide hindamised: Isikuteeninduse ppekavagrupi rakenduskrgharidusppe kordushindamine Eesti Hotelli- ja Turismikrgkoolis. Hindamise tulemusena sai krgkool thtajatu ppe lbiviimise iguse. Viidi lbi ks esmahindamine rinduse ja halduse ppekavagrupis, mille tulemusel otsustati krgkoolile ppekavagrupis ppe lbiviimise igust mitte anda. Informaatika ja infotehnoloogia ppekavagrupi kvaliteedihindamine Tallinna Tehnikalikoolis ja Tartu likoolis. Hindamised viidi lbi programmi Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia krghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riikliku programmi 2011-2015 rakendusprogrammi (IKTP programm) raames ja toetusel. EKKA tegutses siin programmi elluviija Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse partnerina. Hindamise lbiviimiseks ttati partnereid kaasates vlja ppekavagrupi kvaliteedi hindamise phimtted ja kord ppekavagrupi kvaliteedi hindamine krghariduse esimesel ja teisel astmel, mille EKKA hindamisnukogu kinnitas 13.06.2012. Seega oli tegu esimese ppekavagrupi kvaliteedihindamisega ehk piloothindamisega. ppekavagruppide kvaliteedihindamine saab jrgnevatel aastatel olema

2012. a toimusid ekka phitegevustes jrgmised hindamised:

Institutsionaalne akrediteerimine
2012.aastal toimusid hindamisklastused nelja krgkooli: Eesti Maalikool, Majanduse ja Juhtimise Instituut (ECOMEN), Tallinna Tervishoiukrgkool ja Tartu Tervishoiukrgkool. EKKA Hindamisnukogu vttis vastu otsused kahe krgkooli osas: Sisekaitseakadeemia (klastus toimus 2011.aastal) akrediteerida seitsmeks aastaks krvaltingimusega, kusjuures

26

heks EKKA philistest ja suuremamahulistest hindamistest, kuna selle peavad lbima kik krgkoolid kigis oma ppekavagruppides vhemalt kord seitsme aasta jooksul.

Kutseppe ppekavarhmade akrediteerimine

Kutseppe ppekavarhmade akrediteerimine jtkus 2012. aastal pilootvooruna, kus osalemine on koolidele vabatahtlik kuni uue kutseppeasutuse seaduse justumiseni. 2012. aastal viidi akrediteerimine lbi 5 ppekavarhmas: arvutiteadused, juhtimine ja haldus, pllundus ja loomakasvatus, elektrotehnika ja energeetika, mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika. Osales 26 kooli, neist 7 esimest korda. Tulemused: 29 tisakrediteeringut kuueks aastaks ja 19 tingimisi akrediteeringut kolmeks aastaks. Kik hindamisotsused ja aruanded ning EKKA sisehindamise dokumendid on kttesaadavad EKKA kodulehel: www.archimedes.ekka.ee

EKKA should be commended for professionalism and dedication towards quality matters it is responsible for. The Review Panel shares opinion with all stakeholders that EKKA is working hard towards implementation of its mission for the Estonian society. (ENQA Raport)

Kutseppe akrediteerimise otsused ppekavarhmade kaupa 2012

pllundus ja loomakasvatus juhtimine ja haldus arvutiteadus elektrotehnika ja energeetika mootorliikurid 0% 6a 20% 3a 40% 60% 80% 100%

27

study in estonia

SA Archimedes vastutab Eesti krghariduse tutvustamise koordineerimise eest ja ttab tugevas partnerluses ingliskeelset tasemepet pakkuvate Eesti krgkoolidega projekti Study in Estonia raames. Tegevused viiakse lbi EL Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi DoRa tegevus 1 alt. 2012. aasta oli Study in Estonia jaoks viies hine tegevusaasta, mis ti kaasa rahvusvaheliste uuringute tunnustust kui ka lbi aegade suurima kraadipet alustanud vlistudengite vastuvtu Eesti krgkoolides.

Lisaks andsime vljappimisvimalusi tutvustavaidmaterjale nii inglise, vene, soome, trgi kui ka hiina keeles. Esmakordselt valmis Eestis toimuvate suvekoolide trkis ja ingliskeelne rakenduskrgkoole tutvustav kogumik. Jtkasime doktoripet, stipendiume, likoole tutvustavate ja paljude muude trkiste avaldamist. Avaldati lemaailmse vlistudengite uuringu International Student Barometer i-Graduate 2011 sgise uuringu tulemused, kus meil ppivate vlistudengite rahulolu ppe- ja tugiteenustega ning siinse elu-oluga oli krgem kui uuritavate riikide keskmine tulemus.Hinnanguid andsid 16 riigi likoolides ppivad vlistudengid. Laiast maailmast USA, LAV, Singapur, Austraalia, Kanada, Hongkong, Malaisia, Uus-Meremaa. Euroopast Eesti, Soome, Saksamaa, hendkuningriik, Iirimaa, Itaalia, Holland, Rootsi. 90% rahulolu on vga krge tulemus, arvestades tugevat konkurentsi. Study in Estonia on jtkuvalt pildil ka sotsiaalses meedias nii ametlikumad kui meelelahutuslikumad Eesti krgharidust tutvustavad videod on leval Youtube kanalil, lisaks on meie uudiseid ja kampaaniaid vimalik jlgida ka sotsiaalses meedias.

2012. aastaolulisemad tegevused:

heskoos Eesti krgkoolidega osaleti rahvusvahelistel haridusmessidel (Soome, Lti, Venemaa, Gruusia, Trgi, Hiina, India) ja ka vrgustikmessidel (EAIE ja NAFSA regionaalsed konverentsid ja messid). Korraldasime hulgaliselt infopevi, koolitusi, seminare ja vastuvtte oluliste sihtgruppide esindajatele. Eesti likoolide ppejud jtkasid ttubade lbiviimist vlislikoolides. Septembris-oktoobris korraldati Eesti krgkoolide esindajate ning Haridus- ja teadusminisiteeriumi esindajate hisvisiit Indiasse, loomaks sidemeid tulevaseks akadeemiliseks- ja teaduskoostks. Delegatsiooni juhtis haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Kas teadsid, et kige populaarsem sihtasutuse Archimedes Facebooki fnnileht on krghariduse arenduskeskuse vlisturundusbroo hallatav Study in Estonia? Lehel on hetkel juba enam kui 3300 spra. Liituge teie ka! www.facebook.com/studyinestonia

www.youtube.com/studyinestonia www.facebook.com/studyinestonia www.twitter.com/studyinestonia www.linkedin.com/company/study-in-estonia

www.studyinestonia.ee
28

Eesti krgharidust tutvustavad soomekeelsed trkised

UURINGUD
90% Eestis ppivatest vlistudengitest arvavad, et Eesti on ppimiseks hea riik (maailma keskmine 88%)
Allikas: International Student Barometer2011

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo esinemas aastalpuvastuvtul Eestis ppivatele vlistudengitele

Eesti on vlislipilaste meelest ppevahetuseks parim riik Euroopas (2. Portugal, 3. Austria)
Allikas: ESN Survey 2010

Eesktt on heade tulemuste taga meie likoolid, kes loovad uusi ingliskeelseid ppekavasid, siis likoolide tugistruktuuride ja tudengiorganisatsioonide jupingutused ja loomulikult soodsad elamiskulud ning Eesti arenenud infrastruktuur. Uuringute positiivsed tulemused annavad lisavimaluse Eesti krghariduse kvaliteedi nitamiseks, ppekavade tutvustamiseks ja vlislikoolide ja Eesti krgkoolide vahelise koost algatamiseks.

Study in Estonia rahvusvahelistumise aastakonverentsil EAIE Dublin 2012

29

akadeemilised mobiilsustoetused ja stipendiumid

Aastal 2012 jtkasime krghariduse arenduskeskuse mobiilsusbroo administreerimisel toetuste jagamist nii riiklike stipendiumiprogrammide kui ka Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava doktorippe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa raames. 2012. aastal viidi riiklike stipendiumide vljajagamiseks lbi 13 konkurssi, 2 toetusskeemi taotlusi vetakse vastu jooksvalt. DoRa programmis jagati 9 erineva tegevuse raames toetusi vlja aastaringselt. Samuti vahendas mobiilsusbroo mitmete vlisriikide pakutavaid stipendiume, mille raames toimus le 10 konkursi.

Kristjan Jaagu ja DoRa stipendiumid

Kuni aastapikkuseid vlislhetusi rahastavaid stipendiumi vimalusi on mobiilsusbroo pakutavate seas jtkuvalt neli: Kristjan Jaagu tasemeppe ja osalise ppe stipendiumid ning programmi DoRa tegevused 6 ja 7. Kristjan Jaagu programmis on tasemeppe stipendiumile jtkuvalt suurim konkurss igal aastal laekub taotlusi ligi 80, neist stipendiumi saab kolmandik taotlejatest. Osalise ppe stipendiumi taotlejatest saavad stipendiumi ligikaudu pooled taotlejatest 2012. aastal oli see arv 41, taotlejaid oli 96. Aktiivselt kasutatakse ka programmi DoRa tegevuste 6 ja 7 stipendiume: 2012 aastal viidi doktorantidele suunatud tegevuses 6 lbi neli taotlusvooru, milles kinnitati 95 doktorandi vlislhetuste rahastamine. Magistrantide pinguid toetavas tegevuses 7, kus stipendiumisaajad valivad vlja likoolid, oli 2012/2013 ppeaastaks jaotatud 90 stipendiumist 2012. aasta lpuks nimeliselt kinnitatud 85 stipendiumi kasutamine. Kuni 21 peva kestvale lhetusele minekuks on magistrantidel, doktorantidel, noortel ppejududel ja teadlastel kaks toetusvimalust: Kristjan Jaagu vlissidu stipendium ning programmi DoRa tegevuse 8 stipendium. 2012. aastal jagati kolme Kristjan Jaagu vlissidu taotlusvooru raames vlja 126 stipendiumit, taotlusi aga laekus kolmes voorus kokku 339. DoRa tegevuse 8 vahendeid kasutatakse jtkuvalt hoogsalt hes ppeaastas jagatavate stipendiumide arv on ligikaudu 800.

Vlismaal pib56 doktoranti

2012. aastal muutus doktoripinguid vlislikoolides toetava riikliku koolitustellimuse stipendiumiprogrammi nimetus ning ka see kannab nd Kristjan Jaagu nime. Kristjan Jaagu doktorantuur vlismaal stipendiumiga toetatakse tismahus doktoripinguid vlislikoolis. Selle raames pib 2012. aasta lpuseisuga vlismaal 56 doktoranti, doktorikraadi on erinevates vlislikoolides kaitsnud 78 doktoranti. 2012. aastal tsteti stipendiumimrasid 20 protsendi vrra, mistttu vhenes ka vljaantavate stipendiumide hulk stipendium mrati kuuele stipendiaadile. Kui keskmine lipilasele makstud stipendium (s.h ppemaks) 2011/2012 ppeaastal oli 14 570 eurot, siis 2012/2013.ppeaastal on selleks 19 269 eurot.

Noore petlase stipendiumi tsteti

Toetatakse vrskeid keskkoolilpetajaid, kes asuvad ppima tunnustatud vlislikooli esimeselkursusel. Vljakuulutatud thtajaks laekus 2012. aastal vrreldes varasemate aastatega taotlusi samal mral: kokku 41. Vlja anti 11 stipendiumit kogusummas 44 000 eurot. Sarnaselt varasematele aastatele asusid ka 2012. aasta stipendiaadid valdavalt ppima Suurbritanniasse.

Vlisppejudude kaasamine
Programmi DoRa tegevuse 2 raames oli 2012. aastal Eesti likoolides tl 27 tisajaga vlisprofessorit. 2012. aasta lpuksolitegevuses kulunudsumma suuruseks3 550 000 eurot. 2012. aasta sgisel lisandusid ka kaks uut tegevust: DoRa programmi tegevus 2.2, mille raames toetatakse klalisppejudude lhiajalist ttamist Eesti krgkoolides ning tegevus 2.3, mille raames toetatakse Eesti ppejudude lhiajalist

30

Noore petlase stipendiumide ktteandmine oli ka 2012. aastal meeleolukas sndmus.

Noore petlase stipendium toetab vrskeid keskkoolilpetajaid, kes soovivad ppida tunnustatud vlislikoolis

enesetiendamist vliskrgkoolides. Neist tegevus 2.2. on kivitunud eriti judsalt ning Eestisse on klalisppejude judnud juba muuhulgas Norrast, Taanist ja Ameerika hendriikidest.

Vlismagistrandid Eestis
Jtkus vlistudengite toetamine, kes soovivad ppida Eesti likoolides ingliskeelsetel magistrippekavadel. 2012/2013. ppeaastal toetatakse tegevuse 9 abil 70 vlismagistranti 288 eurose igakuise stipendiumiga

Rahvuskaaslaste programm
Programmi raames toetatakse vliseesti noorte pinguid Eesti avalik-iguslikes likoolides, riiklikes rakenduskrgkoolides ja kutsehariduskeskustes. ppeaastal 2012/2013on rahvuskaaslaste programmi kaasatud 27 vliseestlast, kellele jagati stipendiume 72 229 euro eest. Lisaks toetati ka 43 vlismaal eesti keelt petava petaja tiendkoolitust ning 29 lapse osalemist Eestis toimuvates keelelaagrites.w

Doktorippe lbimine koosts ettevtetega

Jtkus ka DoRaprogrammiline tegevus, mis toetab doktorippe lbimist koosts ettevtetega. Praktilise vljundiga teadustegevus panustab Eesti ettevtete konkurentsivime suurendamisse ning tippspetsialistide ringi laiendamisse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, materjalitehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, biotehnoloogia, energeetika- ja terviseuuringute valdkonnas. Kokku on toetatud programmi raames 52 doktorandi pinguid. Esimesed edukad on ka oma doktorikraadi kaitsnud.

Doktorantuur Eestis
Eesti likoolidesse on asunud ppima hulgaliselt vlisdoktorante, kes on Eestisse tulnud kas kraadippe eesmrgil (DoRa tegevus 4) vi klalislipilasena (DoRa tegevus 5). 2012. aastal toetati kokku 78 kraadippurit. Samas suurusjrgus on ka toetust saavaid klalisdoktorante. Hea meel on tdeda, et kaasatud on ha rohkem instituute, pingute eesmrgid on eelnevalt hsti lbi meldud ja t tulemuslik.

petajakoolituse stipendium
2012. aastast oli esmakordselt mobiilsusbroo hallata ka petajakoolituse stipendiumide jagamine. Nuetelevastavaid taotlusi esitati 194 ja kokku anti vlja 100 stipendiumi, seejuures he stipendiumi suuruseks on 1300 eurot. Taotlusi hindas petajakoolituse stipendiumi nukogu.

31

Primus on ajavahemikus 2008-2015 Euroopa struktuurivahenditest rahastatav programm, mida viib ellu SA Archimedes. Programmil on kuus tegevusvaldkonda, mille eesmrgiks on toetada krgkooli ppe kvaliteeti ja tsta lpetajate konkurentsivimet. Eesmrkide titmiseks tehakse tihedat koostd partneritega. 2012. aastal toimusid mningad muudatused partnerite seas: koostd hakati tegema Eesti Hotelli- ja Turismikrgkooli ning Eesti-Ameerika riakadeemiaga. Kuna Tallinna Pedagoogiline Seminar hines Tallinna likooliga, sai partnerite koguarvuks 2012. aasta lpuks 22. Lisaks astus 2012. aastal Primus edasi suure sammu rahvusvahelistumise suunas, inglise keelde on tlgitud VTA ksiraamat ja Primuse koduleheklg, on osaletud vliskonverentsidel ning korraldatud rahvusvahelisi ritusi Eestis.

kvaliteetse pivljundiphise ppe arendamine

Lpule judis projekt Kvaliteedijuhtimine krgkoolis, kus kokku osales 17 krgkooli/likooli struktuuriksust ja lisaks EL (jtkuprotsessis 12 organisatsiooni), kvaliteedialase koolituse ja kogemuse on saanud ligikaudu 300 inimest; Krgkoolidesse on lisandunud koolitatud vljundiphiste ppekavade spetsialiste (krgkoolid ise viisid lbi 8 koolitust 1680 osalejale: ppejud, tandjate esindajad ja krgkoolide juhtkonnad) Valmis sai juhend Projektiphine praktika krgkoolis. Juhendmaterjal (2012). Rutiku, S., Lorenz, A., Pedak, E. Valmis sai anals Kokkuvte programmi Primus toetatud ppekavade arendusest perioodil 20082012 (2012). Vanari, K., Vilgats, B.

Olulisemad 2012. aasta saavutused tegevuste kaupa

ppejudude petamis- ja juhendamisoskuste arendamine

Hoogsat tegevust on jtkanud mentorite vrgustik. 2012. aastal kohtuti kolmel korral ning viidi lbi mentorlusmess Kuidas ppejuna ellu jda?, lisaks on trhm kokku pannud Mentorppeju ksiraamatu(ilmub 2013); 190 kursusel koolitati 2053 ppejudu Avaldati neli trkistTonaalstruktuurid, Juhend kvaliteetse piobjekti loomiseks, Hlemngud. pik-ksiraamat hletehnika ja improvisatsioonioskuste arendamiseks ja Kvalitatiivse andmeanalsi tarkvara Nvivo 10 Aktiivselt tegutsevad ppejudude koolitajate ja mentorite vrgustikud

32

vta rakendamise kvaliteedi arendamine

VTA infossteemide arendamise trhm pani Haridus- ja Teadusministeeriumile edastamiseks kokku ettepanekute paketi, mis lheb loodetavasti kiku EHISe arendamisel; Pilootprojektina viidi kolmes krgkoolis lbi VTA vlishindamisprotsess, protsessi jtkatakse 2013. aastal Viidi lbi VTA hindajate koolitusi 205 osalejale, VTA eneseanalsialaseid koolitusi ja seminare 482 osalejale. Erinevatel VTA seminaridel osales 1291 inimest, VTA infopevadel oli 1738 osalejat Ttati vlja VTA hindajate juhend Ttati vlja VTA e-piobjekt, mis annab kasutajale esmateadmised VTAst ning mis oleks liidetav erinevate e-keskkondadega, sh VTA portaali ja tudengiveebiga; VTA rakendamise sagedus kasvas 2012. aastal vrreldes 2009. aastaga 31% 14 valminud uuringut/analsi Kaitstud kaks doktoritd Uuringutulemuste phjal valminud trkised

uuringute ja analside lbiviimine

ppija toimetuleku toetamine

Algaja ppija toimetulekut toetavaid koolitusi viidi lbi 12 krgkoolis, kokku 39 koolitust 2035 osalejaga; pi- ja karjrinustamise alaseid seminar korraldati 98, kokku 1963 osalejale Erivajadusega lipilastele vi erivajaduste teemal korraldati tuutoritele ja teistele lipilastele 17 seminari, infopeva kokku 728 osalejaga) Koordineeriti Eesti krgkoolide ning sisseastujate, lipilaste ja tandjate portaali Tudengiveeb sisuartiklite koostamist

strateegilise juhtimise suutlikkuse tstmise toetamine krgkoolides

Programmi tegevuste edukas elluviimine ning eelarve titmine 85% Juhtimissuutlikkuse tstmine (koolituste, konverentside ja koostseminaride abil)

1. Programm Primust iseloomustab laiaphjaline koost kvaliteetse krghariduse arendamisel. 2. petamine on ppimine on Primuse lipukiri. Programmi tegevuse jooksul on osalenud tiendkoolitustel ligi 10000 ppejudu. 3. Tnu Primusele on VTA arendamine ning kasutamine Eesti krghariduses rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel.

33

Primus programmi 2012. aasta arvudes:

Valmis Tielikult vi osaliselt rahuldati Arendati Eksperthinnangu sai

14 8704 252 29 67 94 3262 33 2 3 75 79 2035

krgharidusvaldkonda ksitlevat uuringut vi analsi (valminud uuringuks loetakse uuringutulemuste avaldamist trkises, kogumikus, teadusartiklis vi eraldi kokkuvttena kodulehel). VTA taotlust. ppekava. ppekava. ksust (krgkool vi selle struktuuriksus) osales tiendkoolitusel. didaktikakursust. ppejudu osales petamise ja juhendamise alastel koolitustel. mentorppejudu. doktoritd. ppereisi. lipilast lipilast. lipilast.

Koolituskeskused korraldasid

Lisandus Kaitsti Toimus Toetati erivajadustega tudengeid, kevadsemestril sai stipendiumi ning 2012.2013. ppeaasta sgissemestril Algaja ppija kursusel osales

34

Eduko on ajavahemikus 2008-2014 Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav programm, mille eesmrgiks on tugevdada ja arendada Eesti haridusteadust ning petajakoolitust. Programmis on 2012. aasta seisuga 6 tegevust, mis jagunevad kolme valdkonda: doktoripe ja uuringud; ppe sisu ja kvaliteedi arendamine ning ppejudude koolitus; petajakoolituse populariseerimine ja koost arendamine. Programmi eesmrkide titmise nimel ttavad heskoos SA Archimedes ja partnerid: Tallinna likool Tartu likool Tallinna Tehnikalikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Kunstiakadeemia.

ppekavaarendus
ppekavaarenduse valdkonnas keskenduti pedagoogilise praktika arendamisele. Eduko broo ja kuue krgkooli koosts valmis Riiklik praktika arendamise kava ning krgkoolide rakenduskavad. Eduko broo korraldas ppekavaarenduse valdkonnas kaks konkurssi: 1. Uuenduslikud pedagoogilise praktika mudelid petajakoolituse esmappes, mille raames otsustati toetada 4 praktikamudeli piloteerimist Tallinna likoolis, Tartu likoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. 2. petajakoolituse esmappe ppekavade loomine krgkoolidevahelises koosts raames toetatakse 3 koostist projekti.

doktoripe ja uuringud
Eduko toel pib doktorantuuri lisappekohtadel 7 haridusteaduse doktoranti. 2012. aastal lppes 3 Eduko programmist toetatud analsi: Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid, Phikooli 3. astme petaja positiivset identiteeti kujundavad omadused ning Kooli ppekava arendamine ja rakendamine. Analsidega saab tutvuda siin: eduko.archimedes.ee/doktoriope-ja-uuringud/rahastatud-analuusid. Jtkub 5 pnevat haridusuuringut, mille fookuses on muuhulgas petajate professionaalne areng, riiklikud ppekavad, laste areng ja heaolu ning abiturientide loodusteaduslik kirjaoskus. Uuringutega saab lhemalt tutvuda siin: eduko.archimedes.ee/doktoriope-jauuringud/rahastatud-uuringud. Haridusuurijatele korraldati koosts Programmiga Primus seminar teaduse mngureeglitest, mille viis lbi TL professor Aaro Toomela ning haridusuuringute suvekool Uuringu vi analsi finantseerimise taotlemine: Kes peale ei l, see vravasse ei saa.

didaktikakeskused ja ppejudude koolitus

Eduko programmi toel korraldati kaks meistriklassi petajakoolituse ppejududele. Esimese meistriklassi teemaks oli Ebakohase kitumise tagajrjed. Meistriklassi vedasid Ene Kulasalu Avatud Meele Instituudist ja Austraalia haridusnustaja Bill Rogers. Meistriklassi ajaks ilmus eestikeelsena Bill Rogersi raamat Kitumine klassiruumis. Thusa petamise, kitumisjuhtimise ja kolleegitoe ksiraamat. Teise meistriklassi teemaks oli Koosklaline klass: klassi kui grupi juhtimine. Koolitaja oliKoidu Tani-Jrisoo. Lppes tegevusuuringu projekt, mille eesmrk oli senisest rohkem toetada tegevpetajate praktilisi uurimusi ning soodustada kooli ja krgkooli vahelist koostd. Projekti raames pakuti petajakoolituse lipilastele ning nende juhendajatele tuge tegevusuuringu metoodika omandamiseks ja rakendamiseks koolikeskkonnas. Projektis osales 7 kooli ja krgkooli vahelist tiimi.

35

HEA PETAJA ON ; EINSTEIN ; MACGYVER ; EMA TERESA

OPETAJAKUU.EE

eduko.archimedes.ee

Eduko broo korraldas jrgnevad konkursid:

Tegevpetajate kaasamine krgkooli ppetsse, mille raames otsustati toetada 6 taotlust Aastatel 2011-2013 kaasatakse krgkooli ppetsse 13 tegevpetajat. petajakoolituse ppejududude staeerimine haridusasutustes, mille raames otsustati toetada 3 taotlust. Aastatel 2011 - 2013 osaleb staeerimises 7 petajakoolituse ppejudu. ppematerjalide vljaarendamine petajakoolituse esmappes, mille raames toetatakse 6 taotlust.

Siiri Evard Hea petaja kuu projektijuht

Hea petaja kuu abil soovime tsta petaja elukutse populaarsust ja loodame, et ehk on tulevikus kasvi mni entusiastlik ja vimekas pedagoog juures. Hea petaja kuu jagunes neljaks teemandalaks. Kuna 2012. aasta erifookuseks oli koost, siis snastati ka ndalad sellele vastavaks. Esimene ndal, mille vib kokku vtta pealkirja petaja ja kool alla, keskendus koostliikidele, millega petaja oma koolis kokku puutub. hist td tuleb teha nii pilaste kui petajatega. Samuti ootavad juhtkonnad jrjest suuremat huvi selle vastu, et petajad annaksid panuse kooli juhtimisse. Teisel ndalal tegeleti petaja ja lapsevanema koostga. Mitmetes liitunud koolides toimus sel ajal avatud tunde, mida vanemad klastada said. Kolmas ndal ksitles petaja ja hiskonna koostd. Siinkohal vis arutleda, kas ldisemalt hiskonna ja petajate vrtused langevad kokku. Neljandal ndalal rhutati petajat ise ppija rollis. petajaks saab hetkel Eestis ppida viies suures krgkoolis ning nende andmed on ndsest ra toodud ka petajakuu kodulehel.Kuigi petajakuu on oktoober, ootavad petajad kiitust ja tnu aga aasta lbi!

Tallinna likooli ja Tartu likooli juures arendati didaktikakeskusi , mis on ppimisteaduste tippkeskused. 2012. aasta lpus alustas td Tallinna likooli Haridusinnovatsiooni Keskus. 2012. aastal valmis didaktikakeskuste e-keskkonna eelanals ning likoolid allkirjastasid koostleppe e-didaktikumi arendamiseks. E-keskkonna kaudu luuakse leeestiline didaktikavrgustik.

petajakoolituse populariseerimine
KoolOn
Sgisel oli igandalaselt Kuku raadio eetris saatesari KoolOn. Saatejuht Rein Prna eestvedamisel kneldi erinevatel hariduse ja teadmistega seotud teemadel. Kokku tehti 24 pnevat ja pevakajalist saadet, mis on jrelkuulatavad aadressil http://podcast.kuku.ee/saated/koolon/.

petajahariduse infoboks Intellektikal ja Teeviidal

Noorte haridus- ja infomessidel Intellektika (Tartus) ja Teeviit (Tallinnas) oli Eduko programmi toel les seatud pi petajaks boks, mis tutvustas noortele elluastujatele, kuidas ja miks ppida petajaks. Huvilistele tutvustasid petajahariduse ppekavasid ja petajaametit petajakoolituse lipilased ise. Jagati ka infomaterjale petajaks ppimise vimaluste kohtaTallinna likoolis, Tartu likoolis, Tallinna Tehnikalikoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks petajakoolitusega tutvumisele said messiklalised tita petaja kutsesobivusteste.

Hea petaja kuu

Oktoober on hea petaja kuu. petajakuu eesmrk on petajaid tunnustada ja tnada. 2012. aasta hea petaja kuu oli jrjekorras juba neljas. Hea petaja kuuga liitus lbi kodulehe www.opetajakuu.ee 326 kooli, lasteaeda ja muud ppeasutust. Need liitujad lidki hea petaja kuu sisu, korraldades teemaritusi ning lisades vastavasisulise info ka petajakuu kodulehele. ritusi pandi kirja le 250 ning anti seelbi ideid ka teistele.

Uudiskiri
Loe lhemalt Eduko tegemistest ja petajakoolitusega seotud teemadest programmi uudiskirjast: http://eduko.archimedes.ee/uudiskiri.

37

euroopa noored eesti broo tegevused ja tulemused 2012. aastal

Euroopa Noored Eesti broo rakendab Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammi Euroopa Noored ning arendab noorsoot koolitusvaldkonda Euroopa Sotsiaalfondi programmi Noorsoot kvaliteedi arendamine toel. Broo panuse noorte ja noorsoot arengusse 2012. aastal vib kokku vtta jrgmiste nitajate abil:

Euroopa Liidu kodanikuharidusprogramm EUROOPA NOORED:

toetas 158 projekti 218 esitatud taotlusest. Toetuste koondsumma oli le 2 miljoni euro, mis teeb programmist Euroopa Noored Eesti suurima noorteprojektide toetaja. Toetatud projektides osaleb le 5100 inimese toetatud projektidest 56 % kaasasid vhemate vimalustega noori toetas 114-e noorsoottaja ja noortejuhi osalemist rahvusvahelistel koolitustel korraldas 43 koolitust 1034-le noorele ja noorsoottajale korraldas le 100 programmi teavitusrituse rohkem kui 6400 noorele ja noorsoottajale tegevused said le 350 meediakajastuse erinevates meediakanalites tunnustas parimaid aastatel 2010-2012 ellu viidud projekte kuues erinevas kategoorias pidulikul gaalal Euroopa Noored Cirque du Projet http://euroopa.noored.ee/nominendid2012

Programm NOORSOOT KVALITEEDI ARENDAMINE:

korraldas 45 koolitust rohkem kui 1000-le noorsoottajale kivitas kaks pikaajalist arenguprogrammi kmne omavalitsuse noorsootalase vimekuse suurendamiseks. Arenguprogrammid toetavad kooliraskustega noori ja noori totsijaid andis vlja kolm numbrit noorsoot ajakirja MIHUS. Teemadeks olid noorsoot rohujuuretasandil, noortepoliitika ning noored ja tulevik valmis noortevaldkonna koolituspoliitika anals korraldas noortevaldkonna koolitajatele MEETODIMESSi korraldas koosts Bilgi likooli, Trgi programmi Euroopa Noored riikliku agentuuri ja Trgi Haridusministeeriumiga noortevaldkonna koolituse korraldajatele ppevisiidi Istanbuli

euroopa liidu noorte kodanikuharidusprogramm euroopa noored

2012. aastal esitati Euroopa Noored Eesti broole 218 taotlust. Esitatud taotlustest 158-le eraldati toetust htekokku le kahe miljoni euro. Pidades oluliseks rhutada Eesti hiskonna tasakaalustatud arengut ja Eestis elavate noorte vrdset ligipsu erinevatele enesetiendusvimalustele, seati programmi Euroopa Noored 2012. aasta riiklikeks prioriteetideks: riskioludes elavad noored; maa- ja vikelinnanoored; puuetega ja terviseprobleemidega noored ja vhemusrahvuste noored. Programmi raames toetust saanud 158-st projektist 56% kaasavad otseselt erivajaduste- ja/vi vhemate vimalustega noori ning 44% kaudselt vhemate vimalustega seotud sihtgruppe vi temaatikat. Kige rohkem on kaasatud projektidesse geograafiliselt ja majanduslikult vhemate vimalustega noori. julgustada koole, omavalitsusi ja teisi noortega tegelevaid organisatsioone vtma ette rahvusvahelisi noortevahetusi, millest saaksid vrt kogemuse nii selles osalevad noored, kaasatudnoorsoottajadkui kakohalik kogukond. Aasta lpus tunnustas ENEB parimaid Euroopa Noored projektitegijaid, kes viisid projekte ellu 2010-2012. aastatel. Kokku anti vlja seitse auhinda viies kategoorias. Lisaks tunnustati ka populaarseimat Euroopa Noored videoveebi Telepurk videot. Pidulikule tnugaalale eelnes analsiv osa, kus osalejad heskoos arutlesid, milliseid teadmisi ja oskusi projektides omandati ning kuidas hiskonda mjutati. Lisainfo: http://euroopa.noored.ee/cirque Lisaks toetas broo 114 inimese osalemist 43-l rahvusvahelisel koolitusel/seminaril erinevates Euroopa riikides. Eesti noorsoottajate ja ka noorte huvi rahvusvaheliste koolitustegevuste vastu kasvab, kuna lisaks oma professionaalsuse tstmisele motiveerib neid ka vrgustumise ja koostpartnerite leidmise vimalus.

koolitustegevused
2012. aastal korraldas broo 43 koolitustegevust, kus osales 1034 noort ja noorsoottajat. Tegevuste hulgas oli 3 rahvusvahelist koolitusprojekti. 2012. aastal oli koolitusvaldkonnas olulisimaks eesmrgiks potentsiaalsete taotlejate aktiviseerimine ja projektiideede arendamise toetamine. Korraldati mitmeid koolitusi, millega toetati osalejaid oma idee arendamisel programmi Euroopa Noored sobivaks. Eriti populaarseks osutus Idee24 koolitus, kus noortegrupid 24 tunni jooksul oma projektiidee vlja ttasid, seda esitlesid ja vastavalt saadud tagasisidele tiendasid. Veel heks prioriteediks seadis broo uue sihtgrupi kaasamise programmi, selleks ttati vlja koolitustegevuste moodulid vikevaldade ning linnade noorsootga seotud spetsialistidele. Erinevad koolitused toimusid eesmrgiga

teavitustegevused
Programm Euroopa Noored tutvustamiseks toimus 2012. aastal 106 esitluspeva, kus osales le 6400 noore ja noorsoottaja. Nende lbiviimisel olid broole toeks programmi esitlejad. Esitlused toimusid nii noorte infomessidel (Teeviit, Intellektika, Suunaja, Viljandi haridusmess jne), koolides, noortekonverentsidel ja teistel suurematel noorteritustel kui ka noorsoottajate jt noortega ttavate spetsialistide (nt Ttukassa karjrispetsialistid) kohtumistel. Maakondlikud partnerid MT VitaTiim Ida-Virumaal ja FIE Indrek Palu Valga- ja Plvamaal jagasid tiendavalt programmi kohta infot ja pakkusid nustamist vastavalt Ida-Virumaal 1081, Plvamaal 339 ja Valgamaal 118 noorele, noorsoottajale ja lapsevanemale. 39

euroopa sotsiaalfondi programm noorsoot kvaliteedi arendamine

Alates 2008. aasta teisest poolest vastutab ENEB partnerina ESF riikliku programmi Noorsoot kvaliteedi arendamine raames Eesti noorsoot koolitusvaldkonna arendamise eest.

koolitajate koolitus
2012. aastal jtkus noortevaldkonna professionaliseerumise ja kvaliteedi arendamise toetamine lbi valdkonna he olulise osapoole - koolitajate - pdevuste edendamise, nii konkreetsete koolitajatele suunatud koolitustegevuste kaudu kui laiema arendustegevuse toel. Noortevaldkonna koolitajate huvi valdkonna tegevustes osalemiseks on krge ning tagasiside osalenutelt vga positiivne, mrgata on nii uusi tulijaid kui vastastikust limumist noorsoot tasemehariduses tegutsevate ppejudude ja mitteformaalses koolituses tegevate koolitajate vahel. Vrgustumise heaks niteks on toimunud koolituste kigus loodud kontaktide edasised koostettevtmised ja koolitajate endi poolt. Nimetatud arengud toetavad mitte ainult noortevaldkonna koolitajate laiemat silmaringi ja paremat teadlikkust oma tks olulistest pdevustest, vaid ka huvi ja teadlikkust noortevaldkonnast ja selle suundumustest laiemalt, mis on rmiselt oluline, tagamaks koolitajate teadlikku ja thusat tuge noorsoot kvaliteedile. Jtkates eelnevate aastate head traditsiooni, kuulutati ka 2012. aastal vlja avalik konkurss Noortevaldkonna Aasta Koolitaja tunnustamiseks. Kokku esitati 8 kandidaati, kelle seast plvis Aasta Koolitaja tiitli Hannes Sildnik Tallinna likooli Pedagoogilisest Seminarist.

koolitused noorsoottajatele
ENEB korraldas 2012. a noorsoottajate pdevuste tstmiseks kokku erinevates Eesti piirkondades 45 koolitustegevust 1003-le osalejale. ESF koolitustegevustes osalenute poolt on esile tstetud koolituste praktilist vrtust, igapevatks vajalike pdevuste arengut (eriti on osalejate poolt theldatud mju sotsiaalsete oskuste arengule) ning koolituste positiivset mju vrgustumisele ja koostle nii valdkonna sees kui sidusvaldkondadega. Oluliseks vrtuseks peetakse koolitustegevuste puhul kaasaegset noorsoot ksitlust ning uut infot valdkonnas toimuva kohta, htlasi vimalust koolitustel jagada erialaseid kogemusi valdkonna spetsialistidega ning saada innustust ja nuandeid oma t tegemiseks. Nii koolituste sisu (sh teemade ksitlus, programmid ja koolitajad) kui korraldus on osalejate poolt krgelt hinnatud. Koolituste kvaliteeti seiratakse pidevalt ning arendusettepanekuid on arvesse vetud jrgmiste koolitustegevuste planeerimisel. Kooliraskustes noorte ja noorte totsijate aitamiseks viidi ellu erinevaid arenguprogramme omavalitsustele. Arenguprogrammide raames toimunud koolituste ja mentorluse toel tugevdasid omavalitsused oma noorsoot struktuuri ja valdkondadevahelist koostd ning ttasid vlja jtkusuutlikke lahendusi koolikatkestajate ja noorte totsijate aitamiseks. Eriti heaks niteks tulemustest on Prnu, kus kivitati tugiprogramm kooliraskustes noortele. Erinevate osapoolte koosts suunatakse neid huviringidesse, kus erivljappe saanud juhendaja ja tugiisik aitavad noortel leida endile sobiv tegevus, mis aitab kaasa nende enesekindluse tusule ja pimotivatsiooni kasvule.

ppematerjalid ja teavitustegevus
2012. aastal ilmus kolm numbrit noorsoot ajakirja MIHUS, kohaliku omavalitsuse noorsoot, noortepoliitika ja tuleviku noorsoot teemadel. Arendustd toimusid veebilehel www.mitteformaalne.ee, kust leiab, kust leiab noortevaldkonna koolituskalendri, ppemeetodite ja vrt nidete kogu ning palju muudki kasulikku. Jtkati ka mitteformaalne.ee ja noortevaldkonna koolitajate uudiskirjade vljaandmist.

Pildid Euroopa Noored parimate projektide tunnustussndmuselt Cirque du Projet, mis toimus 11. detsembril Tallinnas

4141

programmi euroopa noored noortevahetus the story of my life

Juuli-august 2012, Venevere-Tallinn-Venevere Pille-Mai Heleme, projekti korraldaja

Mte teha projekti, kus noored saavad tegutseda koos eakatega, on HeadEsti mttes olnud juba pikka aega. Euroopa aktiivsena vananemise ja plvkondadevahelise solidaarsuse aasta andis ideele omalt poolt tuke ja sellest inspireerituna programmi Euroopa Noored toel ellu viidud rahvusvaheline noortevahetus Story of My Life sndiski. Projektiga soovisime luua keskkonna, kus erinevad plvkonnad saaksid vabalt suhelda, omavahel kogemusi ja mtteid vahetada murdes seelbi ka stereotpe, mis vastastikku olemas on. 2012. aasta suvel kohtusid Veneveres noored Eestist, Soomest, Austriast, Portugalist, Belgiast, Sloveeniast ja Saksamaalt. Esimesed pevad mdusid noortel omakeskis, et luua grupitunne ja ksteist, nagu ka olukordasid erinevates riikides, paremini tundma ppida. Mneti oodatult, samas ka llatuslikult, tuli vlja, et erinevate plvkondade probleemid, sh vhene suhtlemine ja vastastikused eelarvamused, on riigiti sarnased. Plvkonnad on lahku kasvanud ja suhtlemine on vhene isegi perekonna tasandil.

Seda pnevam oli oodata, milline saab olema noorte hine aeg koos seenioritega. Story of My Life tegi eriliseks koost hrradega Nmme Vanameeste Klubist ja prouadega Kohila Reumahingust. Noored ja seeniorid veetsid Tallinnas koos neli peva ja isegi, kui esmasel kohtumisel vis tunda teatavat kohmetust, siis see kadus ruttu. Nagu ka keeleprobleemid, sest nagu tunnistasid ka seeniorid, nn roostes vrkeel hakkas aktiivse suhtlemise tulemusena aina paremini meelde tulema. Ja suhtlemisel kogu histegevus baseeruski. Noored ja seeniorid jagasid majutust, sgilauda ja kiki tegevusi. See oli ka parim lahendus, kuidas vastastikku teineteist paremini tundma ppida. Arutelude kigus tehti tiir peale nii maailmale kui ka kikide osalejate elukikudele ja unistustele kohtadele, kus keegi kinud, lapseplve unistustele, peredele, oskustele jpms. hiselt veedetud aja kulminatsiooniks oli avalik ritus Nmme turul, mille programmi pani grupp hiselt kokku ja hiselt ka ellu viis. Rahvatantsud, plakatid, infovoldikud, esinemised ja mngud kandsid kik hte ideed testada, et plvkonnad oskavad koos aega veeta ja et aktiivsena vananemine on elustiil, mitte vheste privileeg. 42

Projektist osalejate suu lbi

On uskumatu, kui palju suudavad tiesti vrad inimesed kmne pevaga sind elule teistmoodi vaatama panna! Anne-May (19 aastane) Nii vahvaid vanureid pole ma veel ninud ja nagu olen oma spradele elnud, kordan ka siin: nende tdidega viks ma iga kell uuesti pittu minna. Tiesti kindlasti vin ma praegu vita, et ma ei vaata htki vanurit enam sellise pilguga nagu ma tegin seda enne noortevahetust. Madis (24 aastane) Kogu projektis osalemise jooksul mlkus mul peas mte, et kikidele meie maa noortele oleks tulnud kasuks jlgida seda ritust krvalt. Snum on ikka see, et ole avatud, kompleksivaba ja julge, vhemalt pa selle poole. Sama kib ka meie kohta! ra ole ksi! Tule ikka toast vlja ja elu muutub elamisvrsemaks. Ingrid (68 aastane)

Vaata ka noorte peetud pevikut www.headest.ee /the-story-of-my-life/

43

struktuuritoetuste rakendusksus:
krghariduse ja teaduse valdkond nitab tulemusi

Mrkamatult on eurotoetuste periood judnud lpusirgele. Seitsme aasta sisse (2007-2013) peavad mahtuma nii toetuste ettevalmistamine ja kasutamine kui ka tulemuste nitamine. Kogu protsess nuab valdkonna arendajatelt suhteliselt paindumatus ssteemis vga tarka planeerimist ja kiireid otsuseid. Ettevaatlikust algusest hoolimata on teaduse ja krghariduse valdkonna vajadused 2012. aastaks pea tielikult kaetud. 390 miljonit eurot toetusraha on suunatud nii krghariduse kvaliteedi tstmiseks kui ka teadustaristu kaasajastamiseks. Pool ettenhtud summast on kasutatud ja seega saame juba rkida konkreetsetest tulemustest. Olgu nendeks nideteks krgharidusse lisandvrtust andvad ettevtjad, valminud teadushooned vi soetatud teadusaparatuur.

TjaA eurotoetuste eelarve perioodiks 2007-2013

195 233 984

389 123 535

412 978 112

Vlja makstud eurotoetus

Eurotoetuse kasutamine teadusja arendustegevuse valdkonnas 2012. a lpu seisuga

Vetud kohustused

102,6 miljonit eurot euroopa Sotsiaalfondi toetusi

286,5 miljonit eurot euroopa regionaalarengufondi toetusi

26% 24% 21%

ppejudude tiendkoolitused, E-ppekeskkond; Eesti Krghariduse Kvaliteediagentuur; jtkuppurid pikaajalised vlisppejud; vlismagistrandid ja -doktorandid petajahariduse arendamine ja populariseerimine; vlistippteadlased ja jreldoktorid lipilaste praktika ettevtetes; ettevtjatest ppejud krgkoolides; ettevtjatest ppejud krgkoolides; uuenduslikud krgharidustooted; doktorikoolid noorteaade Rakett; teadussaade Pramiidi tipus; teaduslaagrid ja -ringid elektrooniline teadusraha taotlemine

14% 38% 25% 3% 14% 4% 2%

teaduse arendamise tippkeskused kaasaegsed krgkoolide ja teadusasutuste hooned tipptasemel teadusaparatuur moodne ppekeskkond rakenduskrgkoolides energia- , tervishoiu- , bio-, keskkonna-, materjalitehnoloogia ja IKT valdkonna teadusuuringud Eesti teaduse tutvustamine maailmale parem juurdepsetavus ja turvaline ppekeskkond

23%

4% 2%

45

uus eurorahaperiood koputab uksele

Euroopa Komisjon on uue eurotoetuste perioodi tarbeks ttanud liikmesriikidele vlja tulemusphised toetamise juhised. See thendab seda, et toetuseandmise alus on projekti vi programmi tulemuslikkus. Tulemus peab olema mdetav ja samas nitama ka kvaliteeti. TjaA valdkonnas viks tulemuse indikaatoriks olla niteks pingud edukalt lpetanud doktorandid, praktika edukalt lbinud magistrandid, teadust populariseerivate saadete arv vi ettevtetes kasutatavad teadusuuringud.

Selle kuue aasta vltel on toetusest osa ja kasu saanud u 140 000 inimest. Nende seas on nii lipilasi, ppejude, teadlasi kui ka ettevtjaid Eestist ja mujalt maailmast. Eraldi vrib nimetamist 15 teaduse populariseerimise projekti TEEME, mis laagrite, messide ja huviringide kaudu on loodus- ja tppisteaduse juurde toonud le 23 tuhande noore. Teaduse populariseerimise projekti TEHNOCUM abil korraldati tehnoloogiahuvilistele gmnasistidele pitubasid, huviringe ja tehnoloogiapevi. Kokku osales projektitegevustes le 1300 noore. Viljandi ehituse huviringide lpetajatest pooled asusid ppima insenerierialadel. Mehaanika huviringi kaks lpetajat asusid eriala ppima Tallinna Tehnikakrgkooli. Projekt sai toetust 74 019,91 eurot (ESF osa sellest 62 176,59 eurot). Projekti kestus oli 01.08.10 30.11.12 ning toetuse saaja oli Tallinna Tehnikakrgkool.
Pildil on TEHNOCUM projekti raames valminud mootorratas. Tehnocumi projektitegevustes osales le 600 tdruku.

tudengitel on oma veeb

Euroopa Sotsiaalfondi toetuse tulemusena peab 2015. aastaks lisanduma Eestile uus plvkond teadlasi ja insenere ja tugevnema krghariduse kvaliteet. Milliseid tulemusi oleme saavutanud? Millist kasu on toetusest lipilane saanud? Kas krgharidus on nd kvaliteetsem? Mis saab edasi? Eesti teadus ja krgharidus on 2012. aastaks kasutanud Euroopa Sotsiaalfondi toetusi 51 miljoni euro eest. Selle ajaga on 86 toetuse saajat judnud mrkimisvrsete tulemusteni, mis peegelduvad nii numbrites kui ka tegudes. Olgu siin nimetatud niteks noorte teadlaste vistlussarja Rakett 69 valimine Euroopa parimaks teadussaateks vi Eesti tudengite teadlikkuse tstmine krgkoolides ja likoolides pakutavast. 2012. aastal kivitus 11 krgkooli innovatsiooniprojekti, mille kaudu sai toetust tudengiveebi projekt. Aasta jooksul on heksa krgkooli loodud tudengiveeb saanud endale nii sisu kui ka vormi. Tudengiveeb asub aadressil www.tudengiveeb.ee. Tudengiveebi projekti juhib Tartu likool ja projekt sai toetust summas 94 047 eurot (sellest ESF osa 84 147 eurot). Projekti kestus oli 01.01.2011 28.02.2013.

46

narva kolledil oma maja

2012. aastaks on Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu toetust saanud le 450 projekti. Teadustegevused on kivitunud keskkonna-, materjali-, bio-, energia- ja tervishoiutehnoloogia valdkonnas. Teadusesse on kaasatud rohkem kui 65 ettevtet. 2012. aastal toimus viimane avatud voor info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadusprojektide toetamiseks, kuhu laekus 29 projekti. 2012. aasta seisuga on toetusteks kasutatud 144 miljonit eurot. Selle summa eest on valminud niteks 3 uut teadushoonet ja 3 uut ppehoonet. Olgu heks niteks vastvalminud Tartu likooli Narva Kolled. Narva kolledis on 16 auditooriumit ja 2 praktikakeskust. Hoones on ruumi 750 lipilasele, lisaks osaleb Narva kolledi poolt korraldatud tiendppes aastas keskmiselt 2500 ppijat. Narva kolledi projekt sai toetust summas 7,3 miljonit eurot (sellest Euroopa Regionaalarengufondi osa 6,6 miljonit eurot). Narva kolledi projekti kestus oli 01.01.2008-31.12.2012 ja toetuse saajaks Tartu likool.

Narva kolledi direktor pr Katri Raik:

Meie saame rakendusksuse kohta elda vaid kige soojemaid snu. Oleme saanud abi ja tuge, kunagi ei ole asjaajamine phjuseta veninud. Hilinenud tde ja lohakate vormistuste osas on rakendusksus meiega tsiselt rkinud. Kokkuvttes olime hise asja nimel vljas ja tulemus on super.

T Narva kolledi avamine 14.11.2012

47

numbrid ja nited
Krgkoolide ja ettevtete koosts on praktikategevustes osalenud 1092 magistranti ja 88 ppejudu Valminud on 3 ppe- ja 3 teadushoonet Doktorikooli projektide kaudu on 199 doktoranti judnud kaitsmiseni ja neist 58% nominaalajal Eestis tehakse tipptasemel teadust 12-s teaduse tippkeskuses Mobilitas programm on Eestisse toonud 18 vlistippteadlast 65 ettevtet on kaasatud valdkondlikesse rakendusuuringutesse Best programmi kaudu on loodud 2500 e-ppe kursust

lo Niinemets, Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse juht

Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus ENVIRON Eesti Maalikooli juhtimisel alustas ELi regionaalarengu fondi toel tegutsemist 2011. aasta augustis. Toetus avas vimaluse senisest tihedama teadusliku koost arendamiseks viie teadusrhma vahel kolmes likoolis - Eesti Maalikoolis, Tartu likoolis ja Tallina Tehnikalikoolis. Tippkeskuse toimimise pooleteise aasta jooksul on toimunud ligi 100 osavtjaga hised seminarid, kus teadusrhmade juhtivad teadlased on vastastikku tutvustanud oma uurimistid. Toetus on vimaldanud kaasata vlisriikide tippteadlastest ekspertide kogu, kes on tippkeskuse teadustle andnud asjalikku ekspertnu, andnud vimaluse luua uusi teaduslikke kontakte ning jaganud soovitusi, kuidas paremini juda histe ideedeni ja nende realiseerimiseni histes teadusartiklites. Toetus tippkeskusele on soodustanud teiste toetuste edukat taotlemist: taimeteadust populariseeriva rahvusvahelise Taimede lummuse peva korraldamiseks, tippkeskuse doktorantidele meldud praktika ja metoodika keskse suvekooli korraldamiseks koosts doktorikooli ning tippkeskuse juhi, professor lo Niinemetsa Euroopa Teadusnukogu kogenud teadlase toetuse saamist.

Phja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige hr Sergei Nazarenko:

Oleme koost kaudu saavutanud eelkige usalduse TT ja T ppekavade tudengite vastu. Heade suhete aluseks on olnud meie ja likoolide kindlad kokkulepped ja vastutusalad tde jaotamisel. Meie juures on praktikal kinud 14 lipilast. Peame praktikantide kaasamist vga oluliseks, seda enam, et vajame pidevalt kvalifitseeritud tjudu tehnikaerialadelt. Praktikaperiood vimaldas meil sobivale kandidaadile teha ettepanek tkohale asumiseks ning mitu biomeditsiinitehnika ja meditsiinifsika ppekava tudengit on meie juures td alustanud.

Projekt Tallinna Tehnikalikooli ja Tartu likooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifsika magistri taseme hisppekava arendamine tturuvajadustest lhtuvalt sai toetust 331 005,14 eurot (ESF osa sellest 275 658,85 euro). Projekti kestus 01.10.2009-30.09.2012 ning toetuse saajaks oli Tallinna Tehnikalikool.

lo Niinemetsa juhitav Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus sai toetust summas 3 054 552,95 eurot (sellest ERF osa 2 733 021,06 eurot). Projekti kestis vahemikus 01.01.2011- 31.12.2015 ja toetuse saajaks on Eesti Maalikool.

48

rakendusksusel uuenes koduleht

Kodulehelt on vimalik jlgida ka toetuste sisulist edenemist. ldine info on koondatud aastaaruannete kaupa ja samas on vimalik uurida konkreetseid saavutusi, mida euroraha toel korda on saadetud. Lisaks on kodulehele koondatud teave teaduse ja krghariduse uuringute ja hindamiste kohta, mis annavad hinnangu toetuse mju ja kasutamise kvaliteedi kohta. Kodulehe aadress archimedes.ee/str/

2012. aasta lpus valmis rakendusksusel uus koduleht, kus on senisest enam pratud thelepanu toetusesaaja nustamisele. Niteks on teabekogu alt vimalik leida lahendeid abiklbliku ttasu arvutamise vi sidukulude hvitamise kohta. Samuti oleme koondanud olulised ja aegumatud ettekanded infopevadelt, mis aitavad toetusesaajal leida kiirelt infot hanke korraldamise vi tagasimakse phimtete kohta.

str.archimedes.ee

archimedese ttajad
2012. aasta 31. detsembri seisuga ttas sihtasutuses 100 tis- ja 13 osalise tajaga ttajat. Rasedus- vi lapsehoolduspuhkusel oli 17 ttajat. Kokku oli slmitud 130 tlepingut. Ttajatest 88% moodustasid naised ja 12% mehed. Sihtasutuse noorima ttaja vanus oli 23,6 ning eakaima ttaja vanus 65,9 aastat. Kige pikem tsuhe oli 15,4 aastat. Aasta jooksul liitus sihtasutusega 25 uut inimest ja lahkus 53, kellest 42-ga lppes tsuhe seoses teaduskoost keskuse leminekuga Eesti Teadusagentuuri koosseisu.

ksus ADM ADM ADM ADM ADM ADM ADM ADM ADM EKKA EKKA EKKA EKKA EKKA EKKA EKKA ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB ENEB FIN FIN FIN FIN FIN FIN FIN FIN FIN FIN

Ttaja Anu Sillaots Egle Mtas Juhan Raudsepp Kaire Allas Karin Kase Kirsi Viikholm-Karu Raimond Viiding Reti Merila Tnis Eelma Heli Mattisen Hillar Bauman Lagle Zobel Liia Tr Maiki Udam Marge Kroonme Tiia Bach Anna Kuzina Annely Aasalaid Elina Jgeva Elina Kivinukk Gea Grigorjev Helle Kanep Ivica Mgi Kaja Ainsalu Katri Hoogand Katrin Ostrat Marit Kannelme-Geerts Marit Valge Marko Vene Nele Mets Reet Kost Siiri Sisas Terje Henk Triinu Trumsi lly Enn Aire Karhu Anne Park Anneli Hellat Anu Angerjas Ene Palgi Erika Kolk Helena Paal Helve Rammul Hely Leppik Indrek Mahla

FIN FIN FIN FIN FIN FIN FIN FIN FIN FIN FIN FIN HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK HKK
juhatuse liige

Kadri Klaos Liina Thalfeldt Liisi Erlang Malle Peedo Merike Arpo Merike Vilimaa Merili Martinson Regina Borissova Zita Kirsimaa Tiina Haabpiht Tuuli Slla Viive Oks Anastassia Knor Anne Htt Anu Palm Asse Sild Gunnar Vaht Hannelore Juhtsalu Kai Treier Karol Sepik Kerli Liivak Kersti Kaldma Kirsti Sinivee Ktlin Lepa Liina Kukkur Made Kirtsi Maria Leek Marina Klementjeva Merike Sanglepp Merike Talli Raja Lssenko Ramia Allev Rille Raaper Signe Reinumgi Sirli Taniloo Terje Kaelep Tiina Lipp Ulvi Maamees Viktoria Toomik lla Kulasalu Eve Sild Annela Oona Anneli Lorenz Anu Lepik Ave Jalakas

KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA KHA STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR

Carmen Raudsepp Eero Loonurm Eve Toomsalu Evelin Einla-Polluks Helen Jesaar Inga Kukk Julia Duh Kadri Bader Kadrin Kergand Karin Ruul Katrin Kiisler Kristiina Vaik Liis Revell Liisa Lumiste Maarja Karjaherm Mariann Lugus Marianne Vime Maris Saar Monika Maamgi Piret Koll Raul Ranne Teibi Torm Tiina Anspal Tuuli Soodla-Tikkerbr Urve Vool Alice Liblik Annemari Muru Anu Laumets Iivika Krillo Illimar Labent Jaana Lump Kadri Adrat Kaidi Kenkmann Kaie Tamm Kairi Lamp Kaja Smer Katre Merime Katrina Koha Kristel Meesak Kristiina Vainome Liis Pennonen Liis Siimon Lili Veesaar Maaja Pontus Maido Puna Marge Teder

STR STR STR STR STR STR STR STR STR STR TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK TKK

Margit Toomsalu Mariann Saaliste Pille-Triin Saarma Priit Vassiljev Sandra Toim Taivo Kurvits Tea Tassa Tiina Raa Tiina Uiga Vambola Kesselmann Aavo Kaine Ain Vellak Anna Mossolova Anu Kongo Anu Toomiste Argo Soon Assar Luha Epp Tohver Kaidi Meus Kaili Kaseorg Kairi Jrv Katrin Saart Kristi Auli Kristi Kukk Kristin Kraav Laura Jrva Liina Raju Liina Saar Maarja-Liisa Krp Madis Saluveer Margit Lehis Margit Meiesaar Maria Habicht Marika Meltsas Meelis Sirendi Merle Leiner Merle Lust Oskar Otsus Priit Tamm Priit Tuvike Riina Kristal Rivo Raamat Terje Tuisk Vallo Mulk Viktor Muuli lle Must

meie ttajad aastal 2012

juhatuse esimees Rait Toompere

KHA KHA KHA KHA

archimedese 2012. a eelarve

1. Tulud EV riigieelarvest 1.1 sh struktuuritoetused ja kaasfinantseerimine 1.2 1.3 1.4 Tulud kokku Euroopa Komisjoni jt vlisvahendid Muud kulude katteallikad Majandustegevusest laekuv tulu

126 309 275 106 388 418 13 214 502 1 354 785 87 629 140 966 191

2. Kulud 2.1 2.2 2.2.1 2.2.2 2.2.3 2.2.4 2.2.5 2.2.6 Kulud kokku sh toetused Juhtimine ja tugitegevused Phitegevused sh Hariduskoost keskus Euroopa Noored Eesti broo Krghariduse arenduskeskus Eesti krghariduse kvaliteediagentuur Teaduskoost keskus (kuni 28.02.2012) Struktuuritoetuste rakendusksus

520 815 140 445 376 11 808 559 3 320 208 12 507 480 1 008 600 353 830 111 446 699 140 966 191 133 931 136

52

Auditi komitee

SIHTASUTUSE NUKOGU

Siseaudiitor

SIHTASUTUSE JUHATUS
Juhatuse esimees
Tallinna kontor

Juhatuse liige
Tartu kontor

strateegiline juhtimine

Eesti Krghariduse Kvaliteediagentuur

Finantsosakond
Finantsjuhtimine

Hariduskoost keskus
ldhariduse broo Kutsehariduse broo

Euroopa Noored Eesti broo

Euroopa Noored projektide ksus Noorsoot arendamise ksus

Krghariduse arenduskeskus
Mobiilsusbroo Primuse broo Eduko broo Vlisturunduse broo

Struktuuritoetuste rakendusksus
T&A majanduskeskkonna arendamise broo T&A inimressursi arendamise broo

Administratiivosakond
Personalijuhtimine Dokumendi- ja andmehaldus igusteenindus Kommunikatsiooni korraldamine Infossteemide korraldus

Krghariduse broo Tiskasvanuhariduse broo Eesti ENIC/NARIC keskus Haridusteabe broo

kvaliteedijuhtimisssteem

www.twitter.com/ ArchimedesEE www.facebook.com/ Archimedes.ee

haridusprogrammid ja stipendiumid nii suurtele kui vikestele vlismaal ppimine, praktika ja vabatahtlik tegevus noortele struktuuritoetused krgharidusele ja teadusele haridus-, teadus- ja noorsoot valdkonna arendamine ja rahvusvaheline koost

2012 Sihtasutus Archimedes on aasta tudengielu toetaja

Eesti lipilaskondade Liit