Professional Documents
Culture Documents
Tallinna Inglise Kolledži Õppekava
Tallinna Inglise Kolledži Õppekava
1. ÜLDSÄTTED 2
2. ÜLDOSA 3
2.1. Tallinna Inglise Kolledži õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted 3
2.2. Tallinna Inglise Kolledži õppesuunad 6
2.3. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Tallinna Inglise Kolledžis 6
2.4. Tallinna Inglise Kolledži tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused 7
2.5. Hindamise korraldus Tallinna Inglise Kolledžis 7
2.6. Nõuded õpetaja ainekaardile Tallinna Inglise Kolledžis 8
2.7. Õpilaste loovuse arendamine Tallinna Inglise Kolledžis. 9
2.8. Tunniväline tegevus Tallinna Inglise Kolledžis 9
2.9. Tallinna Inglise Kolledži õppekava uuendamise ja täiendamise kord 9
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Tallinna Inglise Kolleži (edaspidi TIK-i) õppekava on Tallinna Inglise Kolledži õppe-
ja kasvatustegevuse alusdokument.
1.2. Tallinna Inglise Kolledži õppekava terviktekst on kättesaadav köidetuna kooli
raamatukogus ja elektrooniliselt pdf-dokumendina public folderites. Tallinna Inglise
Kolledži õppekava lühike variant on kättesaadav Tallinna Inglise Kolledži veebilehel.
1.3. Aineõpetajad koostavad riikliku õppekava ja TIK-i õppekava üldosa alusel
ainekavad. Ainekavad kinnitatakse ainesektsiooni koosolekul.
1.4. Õpetaja koostab TIK-i õppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava e
ainekaardi kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Klassi ainekaardil täpsustatakse kooli
ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -
materjale ning õpetajatevahelist koostööd.
1.5. Tallinna Inglise Kolledži õppekavas on üldosa ja ainekavad.
1.6. Tallinna Inglise Kolledži õppekava üldosas esitatakse:
1.6.1. Tallinna Inglise Kolledži õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;
1.6.2. Tallinna Inglise Kolledži õppesuunad;
1.6.3. läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Tallinna Inglise Kolledžis;
1.6.4. valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted Tallinna Inglise Kolledžis;
1.6.5. hindamise korraldus Tallinna Inglise Kolledžis;
1.6.6. nõuded õpetaja ainekaardile Tallinna Inglise Kolledžis;
1.6.7. õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Tallinna Inglise Kolledžis;
1.6.8. Tallinna Inglise Kolledži õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
2
Tallinna Inglise Kolledž ÕPPEKAVA Tallinn English College
2. ÜLDOSA
Inimese areng selle terviklikkuses on TIK-i kõrgeim eesmärk ja väärtus. See tähendab
õpilase füüsilise, vaimse, hingelise ja sotsiaalse mitmekülgsuse tunnustamist ja
arendamist;
Teadmiste omaksvõtmine ja nende toetusel luua valmisolek uute teadmiste
vastuvõtmiseks;
Õppimisoskus on tähtsaim elukestev oskus. See tähendab iga õppija individuaalse
õpihuvi, õpistrateegiate valdamise, oma õpistiili ja sõltumatu õppimise oskuste toetamist
ning arendamist;
Tingimuste loomine humaanses ühiskonnas toimetuleva isiksuse kujundamiseks.
3
2.1.3. Tallinna Inglise Kolledži õppekava põhimõtted
2.1.5. Üldpädevus
2.1.5.1. Tallinna Inglise Kolledži õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste
kujunemist:
õpipädevus - suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades
juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida
vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine
teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja
õpitegevust;
tegevuspädevus - suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi
kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida
tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused;
väärtuspädevus - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude
rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi
üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;
enesemääratluspädevus - suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma
tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.
2.1.6. Õppeainepädevus
Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused
määratletakse ainekavas klassiti.
2.1.7. Valdkonnapädevus
2.1.7.1. Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena
kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.
2.1.7.2. Tallinna Inglise Kolledži ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste
kujunemist:
looduspädevus - õpilane orienteerub loodusnähtustes, nendega seonduvates
seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisis. Õpilases
kujundatakse loodushoidlikku maailmasuhtumist. Looduspädevuse
kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia,
keemia, füüsika, läbiv teema “Keskkond ja säästev areng”;
sotsiaalne pädevus - õpilane orienteerub ühiskonnaelus, mõistab kaasaja ning
mineviku ühiskondlikke nähtusi ja arenguid, mõistab õigusnormide vajalikkust.
Oskab ette kujutada ühiskonna võimalikke tuleviku suundumusi. Sotsiaalse
pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu,
geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad
“Keskkond ja säästev areng”, “Turvalisus” ning “Tööalane karjäär ja selle
kujundamine”;
refleksiooni- ja interaktsioonipädevus - õpilane on orienteeritud
enesearendamisele, eneseteadvustamisele, enesejuhtimisele ja enesehoolele.
Austab teiste inimeste väärikust, valikuid, kultuuritausta. Mõistab
konstruktiivse koostöö vajalikkust ja oskab teha koostööd. Refleksiooni- ja
interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus,
kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia,
bioloogia, läbivad teemad “Turvalisus” ning “Tööalane karjäär ja selle
kujundamine”;
kommunikatiivne pädevus - õpilane austab oma emakeelt ja valdab riigikeelt
kõnes ja kirjas. Huvitub võõrkeelte õppimisest ja väärtustab võõrkeele oskust.
Omandab A-võõrkeele (inglise keele) korrektse keelekasutuse kõnes ja kirjas
kõrgtasemel (advanced level), omandab B- ja C- võõrkeele kesktasemel
(upper-intermediate). Valdab mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Pädevuse
kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti (vene) keel, kirjandus,
võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema
“Infotehnoloogia ja meedia”;
tehnoloogiapädevus - õpilane mõistab tehnoloogia arengust tingitud muutusi.
Oskab planeerida ja kavandada oma tööd, valides selleks sobivaid
tehnoloogilisi vahendeid. Tunneb loodus- ja keskkonnakaitse printsiipe ja
mõistab oma vastutust ressursside kasutajana. Pädevuse kujunemisel
tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu,
ühiskonnaõpetus, läbivad teemad “Keskkond ja säästev areng”, “Tööalane
karjäär ja selle kujundamine” ning “Infotehnoloogia ning meedia”;
kultuuripädevus - õpilane orienteerub kultuuris, oskab kasutada
kunstivahendeid eneseväljenduseks. Suudab nautida kunstiloomingut.
Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti
(vene) keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus,
läbiv teema “Infotehnoloogia ning meedia”;
matemaatikapädevus - õpilane käsitab matemaatilist mõtlemisviisi olulise
tegurina inimtunnetuse ja kultuuriajaloos. Oskab kasutada matemaatilisi
teadmisi teiste õppeainete õppimisel ja igapäevaelus. Matemaatikapädevuse
kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika,
keemia, läbiv teema “Infotehnoloogia ning meedia”.
2.2. Tallinna Inglise Kolledži õppesuunad
2.5.1. Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija
east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja
mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja
loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija
sisemine motivatsioon.
2.5.2. Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine ja seda suunav,
nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste
vastastikustes seostes.
2.5.3. Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest,
kavandamisest ja hindamisest.
2.5.4. Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses keskkonnas.
2.5.5. Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:
2.5.5.1. olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema;
2.5.5.2. küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama;
2.5.5.3. tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma,
konstrueerima, katsetama;
2.5.5.4. ennast arendama, õppimist õppima;
2.5.5.5. õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust;
2.5.5.6. probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema,
argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;
2.5.5.7. oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ja juhtima.
2.5.6. Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate
õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida
ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise
kriteeriumid.
2.5.7. Hindamise põhieesmärgid on:
2.5.7.1. motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;
2.5.7.2. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;
2.5.7.3. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;
2.5.7.4. anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale,
hooldajale) teavet õpilase õpiedukusest.
2.5.8. Tallinna Inglise Kolledži õpilaste hindamisel, järgmisse klassi üleviimisel ning
klassikursuse kordamajätmisel lähtutakse Haridusministri 20. septembri 2000. a.
määrusest nr. 33.
Õpilaste loovust arendatakse TIK-i kõikides kooliastmetes, igas õppeaines nii ainetundides kui
tunnivälises tegevuses. Eesmärgiks on empaatia- ja kujutlusvõime süvendamine,
individuuaalsete võimete, sotsiaalsete oskuste arendamine, õpilase motivatsiooni suurendamine.
Protsessi juhivad õpetajad arvestades õpilaste individuaalseid iseärasusi.