1. Bioloogia on teadus, mis tegeleb eluslooduse uurimisega.

Harud: botanika(kik taimed); zooloogia(kik loomad)*; mikrobioloogia(bakterid jt mikroorganismid); mkoloogia(seened); rakubioloogia(rakud) * a)ornitoloogia(linnud) b)entomoloogia(putukad) 2. Uurimisksimuse esitamine- info kogumine- hpoteesi pstitaminehpoteesi kontrollimine, katsetamine- katseandmete kogumine ja analsimine- jrelduse tegemine Hpotees on uurimisksimuse oletatav vastus, mida peab olema vimalik kontrollida Katse: rakendatakse laboritingimustes, mida rohkem kordusi, seda usaldusvrsem tulemus, uurija loob uuritavale objektile soovitud tingimused, kasutatakse loodusteaduses Vaatlus: Uuritavat objekti uurija ei mjuta, meetod sobib liikide leviku uurimiseks, korratakse katset, kasutatakse loodusteaduses, uurija kasutab info jaoks oma meeli 3. 5 eluslooduse tunnust: rakuline koostis, reageerimine keskkonna muutustele, kasvamine ja arenemine, ainevahetus, paljunemine 4. 5 organismiriiki: a) Loomariik(teiste organismidega vrreldes liikuvamad, enamik ei kasva kogu elu, paljunevad enamik suguliselt, hulkraksed, svad energia saamiseks taimi vi teisi loomi; hobune, koer, kass, lvi, tiiger) b) Taimeriik(hulkraksed, vime fotosnteesida, toodavad endale ise toiduaineid, klorofll annab rohelise vrvuse, arenevad viljades vi kbides seemned, paljunevad suguliselt, erinevalt paljunevad) c) Seeneriik(enamik hulkraksed, hangivad seeneniidistiku abilteiste organismide toodetud toitaineid, on ka herakulisi seeni, lagundavad puitu) d) Algloomad ehk protistid(ks rakk, toitub teistest organismidest, paljunevad pooldudes) e) Bakterid(ks lihtsa ehitusega rakk millel pole tuuma, toitub valmis orgaanilistest ainetest, paljunevad pooldudes kiiresti) Bakterid on lihtsaim eluvorm maal, kige pisemad ning koosnevad rakust, millel pole tuuma 5. Loomad jagunevad kaheks: Selgroogsed ja selgrootud Selgroogsed Selgrootud Selgroog Selgroog puudub Sisetoes(tavaliselt kaks paari jsemeid) Vlistoes(nt karp, koda) Sisetoes, luud kasvavad Vlistoes ldjuhul ei kasva Hea nrvissteem Lihtne nrvissteem Hsti arenenud lihastik Sda selgmiselt, avatud vi suletud vereringe

Suletud vereringe Vhem arenenud lihastik 6. Luukalad(lihtne kala, kaela pole, voolujoonelisus, soomused, palju luid; ahven, koger, haug, srg, latikas) Khrkalad(toes khrest, mis painduvam luutoest, suur maks, haidel ninamik suust eespool, voolujoonelisus, raidel lame keha; haid ja raid ujupis puudub) Srsuud( maduja kehaga, soomused puuduvad, luude asemel khrest torutaoline toes, lehtrikujuline vikeste hammastega suu; silmud; je ja ojasilm) Kalade kohastumised: Ujumiseks uimed, hingamiseks lpused, voolujooneline keha, soomutega jal imaga kaetud keha Ujupis-aitab vees iget sgavust hoida Uimed-edasi liikumiseks, suuna muutmiseks ja tasakaalu hoidmiseks Kljejoon-tundlikud rakud, mis tunnetavad vee liikumist, vnkumist teiste loomade poolt Soomused-katab kala keha ja kaitseb seda, peal lima mis tasandab naha konarusi vhemaks veetakistusteks Limane nahk(leval) Silmad- silmalaud puuduvad, suured silmad, selgeks ngemiseks Lpused-kala hingab nende kaudu, kogu hapnikku veest ning vljastad vee, vesi liigub tnu lpusekaantele suust lpustesse ja lpustekaante vahelt vlja Kaistevrvus-vahetavad vrvi, kht kige heledab, alt les vaadates kala taeva taustal ei ne Siirdekalad elavad nii magedas kui soolases vees(lhe ja angerjas) 7. Kahepaiksed-kigusoojased selgroogsed loomad, kohastunud eluks nii maismaal kui vees ning sigivad vees Kaheks: sabakonnad(vesilik, salamander, eestis hari ja thnik vesilik) ja priskonnad(konnad ja krnkonnad; krel, harilik krnkonn, puukonn, lendkonn) Vlisehitus: Trummikiled, millega kuuleb Kael puudub Silmad punnis pealael, silmalaud Ninaavad pea lalpool, ujudes saab hingata Suu on suur ja lai, kleepuv keel saagi pdmiseks Neli jset, ujunahad, tagumised jalad tugevad hppavatel, head ujujad Nahk on huke ja paljas, alati jahe ja niiske ning toodab lima, nahk laseb vett lbi, kuivuse suhtes tundlikud Krnkonn on jssakamad, hepikkused jssakad nahad. Knnivad vi aeglased hpped, mrginrmed. Nahk kbruline, kuiv ja kare

8. Roomajad:kigusoojased selgroogsed loomad, kelle hulka kuuluvad sisalikud(aru ja kivisisalik), krokodillid(niiluse krokodill, alligaator), kilpkonnad(galapagose kilpkonn, merikilpkonn), roomajad(nastik, rstik, anakonda, boa) Roomajate nahk on kuiv ja tugev, mis ei lase vett lbi. Nahk kestub neil Vlisehitus: Simadel silmalaud Kael mitmest selgroollist, liigub hsti Neli jset pikkade varvastega Pikk saba Krvaava ja trummikile roomajatel, madudel pole Sus pikk kaheharuline keel, kilpkonnadel hammaste asemel lualuudel kvad sarvainest servad, millega toitu rebivad Maod on jsemeteta, pole liikuvaid silmalauge ega krvaavasid 9. Nastik, rstik, arusisalik, kivisisalik, vaskuss 10. Lindude vlisehitus: Tiivad Pikk kael Krvaavad silmade taga, kuulmine teine meel Sabasuled trimiseks Kerge ja tugev luustik ning nokk, mille lapoolel ninaavad Suured silmad Jalad kaks Kohastumised lendamiseks: Kerged ja tugevad suled, voolujooneline keha, hukotid, kerge luustik, , tiivad, thusad lennulihased 11. Imetajate vlisehitus Krvalestad, osadel sarved kaitseks, nina, saba enamikel, silmalaud ja ripsmed, nisad toitmiseks, neli jset, karvad Neil on karvad, higi- ja rasunrmed, toidavad poegi piimaga Higi- ja rasunrmed annavad loomale lhna, higi jahutab keha, lhn aitab suhelda, rasunrmed toodavad rasu, mis kaitsevad keha karvu ja nahka kuivenemise ja mrgumise eest, toodavad rasu ja higi, nrmed 12. Thtsus. Kikidel: TOIDUAHEL Kalad: ravimid(li), tstuslik tooraine, ilukalad akvaariumis, katsed Kahepaiksed: Kahjurite hvitajad, hvitavad haigusi, nt sski kes on malaariaga nakatunud, ravimitstus, uurimist jaoks, lemmikloomad Roomajad: kahjurite hvitajad, ravimid ja vaktsiinid, nahk riieteks, lemmikloomad Linnud: Hoiavad putukate ja kahjurite arvu vaos, taimede levitajad(seemned), tolmeldavad taimi, koduloom, linnusuled patjades, kaka vetiseks Loomad. Koduloomad, t- ja veoloomad, tooraine tstusele(nahk, vill, karusnahk), katseloomad, hvitavad kahjureid Ohustab: liigne kttimine, toidu nappus, keskkonna saatatus, vee reostamine, haigused, kodud lhutakse, uued liigid tulevad peale, saakloomaks langemine 13. Ksoojased: konnad, kalad, ja roomajad Psoojased: linnud ja loomad

Psoojasus: Kehatemp, psib, ei sltu keskkonnast- Sda neljaosaline, vatsakesed vahekojaga eraldatud-Veri ei segune, keha saab hapnikurikast verd, rakud on hapnikuga hsti varustatud ja ainevahetus kiire, toodavad palju soojust, et kehatemp psiks Ksoojasus_Kehatemp ei psi, sltub keskkonnast-. ks vatsake, kuhu voolab nii hvaene kui hrikas veri -Segaveri, kopsud vhe arenenud, keharakud saavad vhe hapnikku. Ainevahetus on aeglane ning loom ei suuda toota nii palju soojust, et kehatemp. Psiks 14.Ainevahetus-protsess, mille kigus keha saab vliskeskkonnast vajalikke aineid, muudab neid elutegevuse kigus ning eritab jgid vliskeskkonda Smine-seedimine-ainete imendumine verre-jkide eritamine Organism vajab energiat kasvamiseks, paljunemiseks, rakkude uuendamiseks, hingamiseks 15. Fotosnteesorgaaniliste aintete valmistamine taimedes pikeseenergia abil ssihappegaas + vesi + valgusenergia glkoos + hapnik +

vesi, seda on vaja taimedel lagundamisel, kust nad saavad vajaliku energia

Toiduahel- organismide ahel, milles hed organismid on toiduks teisele Algab alati taimest 16. Ttoidulise seedimine- pikk soolestik, vtab aega, sest taimerakul tugev kest, mida raske lagundada, algloomad ja bakterid aitavad soolestikus ja maos elades toitu seedida. Ltoidulise seedimine-Lhike soolestik, loomset toitu kerge seedida Linnu seedimine- Sb nokaga, kiire seedimine lendamise jaoks, magu lhike Pugu-sgitoru laienenud osa Kloaak-soolestiku laienenud lpuosa(linnud, roomajad ja kahepaiksed) 17. Kalad- lpused, veri liigub suust lpustesse, vtab hapniku, vljutab vee Kahepaiksed-kopsud, nahk, lihtsa ehitusega kopsud, sisepinnal vikesed sopistused, naha all palju veresooni, kuhu liigub naha kaudu hapnik Roomajad- rohkem arenenud kui kahepaiksetel, suurem sisepind, sopilisem, vaid kopsud Linnud- kopsud ja hukotid hupanipaigaks, kopsudes peenikesed torud, hk liigub hes suunas lbi kopsu

Imetajad-suure sisepinnaga kopsud, kiire kaasivahetus, peened harud, kus on hapnik, mis rikastub verega Hingata on vaja energia saamiseks 18. Suur vereringe- kehavereringe veri ligub sdamest kehasse, annab seal ra hapniku ning kogub ssihappegaasi ning liigub tagasi sdamesse Vike vereringe-kopsuvereringe veri liigub sdamest kopsudesse(kahepaiksetel ka nahaveresoontesse), kus rikastub hapnikuga ja vabaned ssihappegaasist ning suundub tagasi sdamesse Suletud vereringe-veri liigub kehas vaid mda veresooni (selgroogsetel) Kalad- 1 vr, sda 2 osa: koda ja vatsake, veri voolab aeglaselt, sest sda pumpab verd ka lpustesse Kpaiksed ja roomajad-sda 3 osa:2 vaheseinaga eraldatud koda ja 1 vatsake, kojad vatsakesega hendatud, 2 vr Linnud ja imetajad-sda 4osa: 2koda ja 2 vatsakest, kumbki koda hendatud 1 vatsakesega, 2vr, hsti varustatud hapnikuga, kiire ainevahetus, psisoojasus 19. Paljunemine: suguline ja mittesuguline. Mittesuguline: eoseline(spooride abil; nt snajalg, karusammal) vegetatiivne(pooldumine, pungumine; kartul, bakter, paju) 20. Viljastumine- Munaraku hinemine seemnerakuga. Kehasisene-keha sees, sugurakke vhe, tenosus suur, roomajad, linnud ja imetajad Kehavlinevljaspool keha vees, sugurakke palju, tenosus vike, kalad ja kahepaiksed Platsenta- imetajate emaka seinale kinnituv elund, mille kaudu toimub ema ja loote vahel ainete vahetus Emakas- elund, kus arened loode imetajate emasloomadel Loode-elusolendi arengujrk kuni sndimise vi munast koorumiseni 21. Moondega-areng, mille korral jrglased esialgu erinevad tiskasvanutest ja kelle sise- ja vlisehitus kasvades oluliselt muutub Moondeta- areng, mille korral jrglased sarnanevad vanematega, kasvades nende sise- ja vlisehitus oluliselt ei muutu