Professional Documents
Culture Documents
Demokraatlikud Lääneriigid Külmas Sõjas
Demokraatlikud Lääneriigid Külmas Sõjas
Demokraatlikud Lääneriigid Külmas Sõjas
Riigikord
TÄIDESAATEV VÕIM
… kuulub 4-aastaks valitavale presidendile, kes on nii riigipea kui ka valitsusjuht e
peaminister. Seega on USA presidentaalne vabariik. Presidenti võib tagasivalimise
korral ametis olla kaks ametiaega (8 aastat) järjest.
President:
• nimetab ametisse valitsuse (kui president vahetub, siis vahetatakse välja
kogu administratsioon e valitsusaparaat - ca 7000 riigiametnikku)
• relvajõudude ülemjuhataja
• ülemkohtu liikmed
• tal on õigus algatada seaduseelnõusid
Sisepoliitika
1) Majandus ja sotsiaalpoliitika:
• Leiboristide põhimõte: riikliku reguleerimise teel tagada elanikkonna erinevatele
kihtidele sotsiaalne heaolu. Selleks:
a) natsionaliseerisid mitmeid ettevõtteid ja tööstusi. (N: Inglise Pank,
söetööstus, transpordi- ja energiaettevõtted)
b) loodi riiklik tervisekindlustussüsteem
c) hakati finantseerima odavate elamute ja korterite ehitamist
• Konservatiivid olid üldiselt riigi reguleerimise vastu ja pidurdasid
sotsiaalprogramme, kuid leiboristide ümberkorraldusi nad ei tühistanud.
Pidurdasid Briti impeeriumi lagunemist.
• 1970´ aastatel majanduskriis. Selle põhjused:
Madal majanduse kasvutempo e “Inglise haigus”. (1970´aastatel olid
Inglismaast majanduslikult nõrgemad Euroopa riikidest veel vaid Iirimaa, Itaalia,
Hispaania ja Portugal)
Briti kaubad olid konkurentsivõimetud avatud Euroopa turul
Ei pööratud tähelepanu tehnoloogia uuendamisele ja tootlikuse
suurendamisele
Sotsiaalprogrammide ülepaisutatus ning kahjumiga töötavate riigiettevõtete
pidev doteerimine
Araabiamaade naftaembargo, mis põhjustas nafta hinna tõusu (⇒
Suurbritannia hakkas ise Põhjamerest naftat pumpama ja eksportima)
• 1980´aastatel Margaret Thacheri (KP) monetaristlik (loojaks USA
majandusteadlane Milton Friedman1) majanduspoliitika e tätšerism:
vaba turumajanduse rakendamine;
natsionaliseeritud ettevõtete erastamine;
sotsiaalkulutuste vähendamine;
1
Monetarismist ja tätšerismist on lähemalt juttu ⇒ Lähiajalugu lk.185-189.
kahjumiga töötavate ettevõtete sulgemine;
ametiühingute õiguste kärpimine
tootmistehnoloogia moderniseerimine;
Lisaks monetaristlkele majanduspõhimõtetele sisaldas tätšerism ka
moraalseid põhimõtteid e nn viktoriaanlikke väärtusi (perekond, religioon,
seaduslikkus, kord, töökus, kokkuhoidlikkus)
• Poliitika tulemused ilmnesid 1980´ II poolel ⇒ majanduskasv suurenes, vähenesid
tööpuudus ja inflatsioon.
Margaret Thacher oli esimene Briti naispeaminister ja ühtlasi ka kõige kauem võimul olnud
peaminister - valimisvõit kolmedel järjestikustel valimistel (1979-1990). Hüüdnimeks
“Raudne Leedi”.
2) Põhja-Iirimaa (Ulster - 6 krahvkonda) probleem:
• Põhjused:
a) enamik Põhja-Iirimaa koosseisus moodusasid inglased ja šotlased kes olid
protestandid, iirlased on katoliiklased
b) Põhja-Iirimaa jäi Suurbritannia koosseisu pärast iseseisvumist
c) 1968 alustas IRA (Iiri Vabariiklik Armee)
d) Suurbritannia sotsiaalmajandusliku olukorra üldine halvenemine 1960
´aastatel. Põhja-Iirimaa riigi üks mahajäänum osa.
e) Iirlaste poliitiline diskrimineerimine - Põhja-Iirimaal kuulusid
omavalitsusse ainult protestandid.
• IRA (Iiri Vabariiklik Armee) jaguneb:
1) IRA poliitiline tiib
2) nn tõeline IRA, mis pole nõus kompromissidega ja nõuab ühinemist Iirimaaga.
• IRA võitlusmeetodid:
pommiplahvatused;
atentaadid;
näljastreigid (1981.a. hukkus selle tagajärhel 10 inimest);
tänavalahingud 1970-1973; 1988.
• Iga-aastased rahutused on seotud Oranje ordu paraadiga- Ordu sai oma nime
kuningas William II (Oranje Willem) auks, kuna tema saavutatud võit katoliiklaste
üle 1961. aastal sümboliseeris Iirimaa lõplikku allutamist inglastele. Selle võidu
aastapäeva tähistatakse iga-aastaste pidulike rongkäikudega mööda katoliiklaste
linnakvartaleid.
Välispoliitika
Sisepoliitika
I Majandus ja sotsiaalpoliitika
1) 1950-1965 pidev majanduskasv keskmiselt 6,7% aastas - Saksa majandusime. Maailmas II-l
kohal USA järel. Pandi alus sotsiaalsele turumajandusele (Ludwig Erhard). Sel ajal
valitsesid Saksamaad kristlikud demokraadid. Majandusime põhjused:
a) väikesed sõjalised kulutused, taasrelvastumine 1955, ei osalenud Külma sõja sõjalistes
konfliktides ja jäänud ka praegu kõrvale sõjalistest ühisaktsioonidest (N: Afganistani
ja Iraagi sõda)
b) toetumine eraomandile ja vabale turumajandusele;
c) vaba tööjõud - peale sõda 7 miljoni ümberasujat;
d) USA laenud ja investeeringud;
e) SLV-le jäi endise Sxm peamine tööstuspiirkond Ruhr (61% Sxm endisest
tööstusvõimsusest).
f) sakslaste töötahe ja -oskused
2) Sotsiaalne turumajandus e “heaolu kõigile”(lk. 97) - majandus baseerub eraomandil ja
turumajandusel; riigieelarvest jagatakse vaestematele ja vähem kindlustatutele sotsiaalabi e
“rikas maksab vaese eest, terve aga haige eest”. Loodi mitmeid tervisekindlustuse- ja
pensionifonde.
3) 1970´ II poolel majanduslangus nagu teisteski tööstusriikides. Põhjuseks:
nafta hinna tõus maailmaturul (Araabiamaade naftaembargo);
riigi suurem sekkumine majandusse (võimul sotsiaaldemokraadid)
4) 1980´ majanduskasv jätkus. Kasvuprotsent väike, kuid see normaalne. Abinõuks maksude
vähendamine. Väliskaubanduses alates 1986.aastast esikohal maailmas.
II Ühiskondlikud liikumised
• Noorsooliikumine aktiviseerus 1960´aasatel nagu teisteski arenenud demokraatlikes riikides;
• loodi vasakäärmuslik organisatsioon Punaarmee frakstioon, mis üritas terroriga õõnestada
kehtivat korda (41 hukkunut). 1980´ likvideeriti (arreteeriti või põgenesid SDV-sse).
• roheliste liikumine on tugevaim Euroopas. Nende tegevuse eesmärgiks keskkonnakaitse.
Võitluses eesmärkide eest kasutatakse objektide blokeerimist (N: tuumajaamad, raudteed),
meeleavaldusi, muusikaüritusi.
• paremäärmusluse kasv alates 1990´-st; eelkõige neonatsid, kelle liikmeskond on suurem just
endisel Ida-Saksamaal. Nende tegevus suunatud eelkõige immigrantide vastu (türklased,
volgasakslased)
Välispoliitika
I SLV rahvusvaheline seisund 1950´
• Kuni 1951 Oli SLV-s liitlaste (Ing, Pr, USA) okupatsioon;
• 1955 võeti SLV NATO-sse ja ta sai õiguse luua sõjavägi ⇒ SLV-d tunnustati seega
suveräänse riigina (põhjuseks oli kartus kommunismi leviku ees)
• 1957 EÜ (praegune EL) asutajaliige ja seal liidripositsioonil;
• Ei kuulunud ÜRO-sse, sest II maailmasõja rahuleping sõlmimata