Tnases tunnis tutvud sa Peipsi randadel elavate organismidega. Mine aadressile http://viktoriin.ctc.ee/mviktoriin.

html

Avanenud lehekljel tee valik . Kokku on viktoriinis 25 ksimust. Iga ksimuse puhul antakse ette 3 valikvastust. Kui vastad esimesel korral igesti, saad 2 punkti, kui teisel korral, siis 1 punkti. Kui vastad kaks korda valesti, siis nidatakse sulle iget vastust, kuid punkte ei saa. Igale ksimusele jrgneb lisainfo igeks vastuseks olnud liigi kohta. Sellest lisainfost otsi vastused tlehele. Tlehel on samuti 25 lauset, iga ige vastuse kohta ks lause, kuid need ei ole samas jrjestuses kui viktoriinis. Igas lauses tuleb kohta, kus on kolm punkti, leida sobiv vastus viktoriini lisainfost (vid ka kopeerida). Kirjuta vastused mne teise vrviga. Kui tleht tidetud, lahenda viktoriin veelkord lbi. Kuna sa nd juba tead igeid vastuseid, peaks see olema sna lihtne. Kui viktoriin lahendatud, klpsa nupul lpetan. Nd kasuta likeriista ja lika vlja oma viktoriini tulemus.

Kleebi (aseta) vljaligatud tulemus tlehe lppu. Saada valmis t aadressile: urvejg@gmail.com

PEIPSI RANDADE ELURIKKUS 1. Kaldapsukesed uuristavad liivakivisse umbes meetri pikkusi kike, mis suunduvad veidi lespoole, sest 2. Liiv-vareskaer on pika tugeva risoomiga, sest 3. Kui lilledel oleksid lemmiknumbrid, siis laanelillele sobiks seitse, sest

4. Kevadisel mngulennul teevad tikutajad isevrki hlt abil. 5. Rstas-roolindude tegutsemist on vimatu mitte mrgata, sest 6. Sookurge lhemalt silmitsedes ratab thelepanu tema tore kohev saba, mis priselt polegi saba: uhke sabaosa moodustavad 7. Pilliroog on Eestimaa kige krgem rohi. Heades kasvutingimustes vib ta sirguda kuni 8. Rnnates vi pgenedes lauk 9. Vikeluik on phjamaine lind, kes pesitseb arktilises tundras. Peipsi jrvel vib neid kauneid luiki nha 10. Tuttvardid eelistavad pesitseda mnes kajaka- vi tiirukoloonias, sest 11. Trvalill on saanud oma nime trvataolise kleepuva aine tttu varrel, slmekohtade all. Sellised liimivd on kasulikud, sest 12. Meie vimsaim kulliline on 13. Pruunselg-psalinnu isaslind saabub kevadel emaslinnust ndalakese varem ja hakkab 14. Luigelille ites on nii emakad kui ka tolmukad, ent tolmukad kpsevad emakatest kiiremini. Selline nipp takistab 15. Mudakonn on eluviisiga loom. 16. Aasia pritolu liigina rndavad ka Eestis pesitsevad karmiinleevikesed talveks 17. Elukohana eelistab koha 18. Rannikul on kosulasele sobilikke paiku rohkem kui mujal, sest 19. Meie viiest tiiruliigist on jgitiir ainus, kes pesitseb ka 20. Suure arvukuse tttu on rndkarp oluline 21. Looduses aitab halapaju kinnistada liivaluiteid, sest 22. Mink ehk on Euraasias vrliik. 23. Kollane vhumk kuulub perekonda. 24. Vinnutatud srgi kutsutakse Peipsi res 25. Tuttptid ehitavad veele ujuvpesa, mille ankurdavad klge.