Robert Lanza, MD B o b B e rm a n

Biotsentrism
Kuidas elu ja teadvus on vtmed universumi telise olemuse mistmiseks

Originaali tiitel: Robert Lanza, Bob Berman Biocentrism: How Life and Consciousness are the Keys to Understanding the True Nature of the Universe BenBella Books, Inc. 2009 Robert Lanza, Robert Berman 2009 Alan McKnight (illustratsioonid)

Tlke kik igused kaitstud. Ilma autoriiguse omaniku kirjaliku loata pole lubatud htki selle vljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil, kaasa arvatud koopiate tegemine. Tlkinud Andres Tamm Toimetanud Leelo Laurits Konsultant Tiiu Hallap Kujundanud Momo Kljendanud Kalle Mller Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 2013 ISBN 978-9949-9168-8-7

SISUKORD

Sissejuhatus 11 1. Arusaamatu universum 13 2. Alguses oli ...? 20 3. Langeva puu heli 28 4. Kaamera kib, vte! 33 5. Kus on universum? 42 6. Mullike ajavoolus 50 7. Kui homne eelneb eilsele 56 8. Kige hmmastavam eksperiment 70 9. Kuldkiharakese universum 92 10. Pole aega, mida kaotada 104 11. Ruumist vlja 122 12. Mees eesriide taga 141 13. Meeleveskid 147 14. Kukkumine paradiisis 154 15. Looduse ehituskivid 159 16. Mis asi see maailm on? 164 17. Ulmejutud saavad teks 174 18. Teadvuse msteerium 180 19. Surm ja igavik 196 20. Kuhu edasi? 206 Lisa 1. Lorentzi teisendus 209 Lisa 2. Einsteini relatiivsus ja biotsentrism 211 Register 219 Autoritest 223

S iss e j uh a t us

Meie arusaamine universumist kui tervikust on judnud umbteele. Kvantfsika thenduse le on videldud alates selle avastamisest 1930. aastatel, kuid me pole kvantfsika mistmisele praegu lhemal, kui olime siis. Aastakmnete vltel on lubatud, et kigeteooria on keulatuses, kuid see teooria on aastakmneteks takerdunud stringiteooria abstraktsesse matemaatikasse, mille vited on testamata ja testamatud. Aga olukord on hullem. Kuni lhiajani arvasime, et universumi koostisosad on meile teada. Kuid praeguseks on selgunud, et 96% universumist koosneb tumeainest ja tumeenergiast ning meil pole peaaegu rna aimugi, mis need on. Oleme omaks vtnud Suure Paugu teooria, hoolimata ha suuremast vajadusest kohandada seda vaatlustele vastavaks (niteks 1979. aastal lisati teooriasse eksponentsiaalse paisumise periood, mida nimetatakse inflatsiooniks ja mida ei osata fsikaliselt kirjeldada). Samuti on selgunud, et Suur Pauk ei anna vastust hele suurimale universumi msteeriumile: miks on universum nii peenekoeliselt hlestatud elu eksisteerimise jaoks? Meie arusaamine universumi alusphimtetest muutub kogu aeg. Mida rohkem andmeid kogume, seda enam peame muutma oma teooriaid vi eirama avastusi, mida ei saa praeguste teooriatega lihtsalt kirjeldada.
Sissejuhatus

12

See raamat pakub uue vaatenurga: meie praegused teooriad looduse kohta ei toimi ning ei hakka ealeski toimima, kui me ei arvesta elu ja teadvusega. Selles raamatus videtakse, et elu pole miljardeid aastaid kestnud elutute fsikaliste protsesside hiljutine ja thtsusetu tagajrg, vaid elu ja teadvus on universumi mistmise aluseks. Nimetame uut vaatenurka biotsentrismiks. Biotsentrismi kohaselt pole elu fsikaseaduste juhuslik krvalsaadus. Samuti pole universumi olemus ja ajalugu piljardikuulide juhuslik veeremine kuigi meid on petatud nii alates algkoolist. Hakkame vaatama elu lbi he bioloogi ja he astronoomi silmade ning avame puurid, millesse Lne teadus on end tahtmatult lukustanud. Arvatakse, et 21. sajand kujuneb bioloogiasajandiks ning vrreldes eelmise sajandiga pole fsika enam valitsev teadus. Seega tundub sobiv astuda uude sajandisse, hakates universumit vaatlema teisiti ja hendama teaduse alastalasid mitte kujuteldavate stringidega, mis asuvad sama kujuteldavates nhtamatutes dimensioonides, vaid palju lihtsama ideega, milles peitub nii palju uusi ja llatavaid vaatenurki, et arvatavasti tekib meil reaalsusest tiesti uus ksitlus. Vib tunduda, et biotsentrism on praeguste arusaamade rmuslik hlgamine, ja nii see ongi, kuid viimased aastakmned on meid selleks juba ette valmistanud. Mned biotsentrismi jreldused vivad haakuda idamaiste usunditega vi teatavate new age filosoofiatega. Ja kuigi need on huviratavad, pole sellel raamatul new agega vhimatki pistmist. Biotsentristlikud jreldused phinevad laialt tunnustatud teadusel ning biotsentrism on mnede parimate teadlaste t loogiline edasiarendus. Biotsentrism paneb aluse uutele uurimissuundadele fsikas ja kosmoloogias. Selles raamatus kirjeldatakse biotsentrismi phimtteid, mis tuginevad tunnustatud teadusele ja mis kutsuvad meid praeguseid teooriaid universumi kohta mber mtestama.

Biotsentrism

E S I M ENE P EAT K K

Arusaamatu universum
Universum pole mitte ainult veidram, kui oleme arvanud, vaid veidram, kui oskame arvata. John Haldane, Possible Worlds (1927; Vimalikud maailmad)

ldiselt vib elda, et maailm pole selline, nagu kirjeldatakse meie koolipikutes. Alates umbkaudu renessansist on kosmose ehituse kohta valitsenud teaduslikus maailmavaates ks kindel arusaam. See mudel on andnud meile lugematul hulgal teadmisi universumi olemuse kohta ja loendamatul hulgal rakendusi, mis on muutnud kiki meie eluvaldkondi. Kuid mudeli kasulik eluiga hakkab lpule judma ning see tuleb asendada teistsuguse paradigmaga, mis kajastab sgavamat reaalsust tegelikkust, mida praeguse ajani on tielikult eiratud. Uus mudel pole ilmunud kitselt nagu meteoor, mis langes 65 miljonit aastat tagasi maakerale ja muutis biosfri. Pigem on tegu sgava ning jrkjrgulise protsessiga, mis sarnaneb maakoorealuste laamade nihkumisega, ning toob kaasa nii sgavad muutused, et prast seda pole maailm enam kunagi endine. Uue mudeli tukejuks on phjendatud rahutus, mida tunneb iga haritud ndisaja
Arusaamatu universum

14

inimene. Vajadus selle mudeli jrele ei lhtu mnest ksikust sobimatuks muutunud teooriast ega mnest kindlast vastuolust, mis ilmnevad praegustes pdlustes avastada universumit kirjeldav hendteooria. Probleem on nii sgav, et peaaegu kik on teadlikud, et meie praeguse ettekujutusega universumist on midagi viltu. Vana mudel vidab, et alles sna hiljuti koosnes universum ainult elututest osakestest. Need osakesed prkusid omavahel pidevalt, jrgides eelnevalt kindlaks mratud ent mstilise pritoluga reegleid. Universum on nagu kell, mis keeras mingil moel end ise les ning, sisaldades teatavat juhuslikkust, hakkas tiksuma osaliselt ennustataval viisil. Elu tekkis tundmatu protsessi kigus ning hakkas seejrel arenema darvinistlikke mehhanisme jrgides, mis toimivad vastavalt nendele samadele fsikaseadustele. Elu sisaldab teadvust, kuid teadvusest ei saada eriti aru ning see kuulub igal juhul bioloogia valdkonda. Kuid vanas mudelis on ks probleem. Teadvus pole lihtsalt bioloogiaksimus, teadvus on fsikaprobleem. Mitte kski ndisaegne fsikateooria ei suuda seletada, kuidas ajus paiknevad molekulid tekitavad teadvuse. Pikeseloojangu ilu, armumise ime, oivalise eine maitse kik mainitud kogemused on tnapeva teadusele msteerium. Teadus ei suuda selgitada, kuidas viks teadvus tekkida ainest. Meie praegune mudel ei hlma teadvust ning meie arusaamine sellest philisest nhtusest on peaaegu nullilhedane. Huvitaval kombel ei peeta seda praeguse fsikamudeli juures isegi probleemiks. Pole juhuslik, et teadvusega seotud probleemid kerkivad tiesti erinevates fsikavaldkondades ha uuesti esile. Teadlased teavad, et kvantteooria ttab uskumatult hsti matemaatiliselt, aga pole mistetav loogiliselt. Selles raamatus uurime tpsemalt asjaolu, et osakesed kituvad nii, nagu nad reageeriksid teadlikule vaatlejale. Kuna see ei tundu aga tesena, on kvantfsikud kuulutanud kvantteooria kas seletamatuks vi siis loonud ksikasjalikke teooriaid selle seletamiseks niteks idee, et on olemas lpmatu
Biotsentrism

15

arv alternatiivseid universumeid. Kige lihtsam seletus et subatomaarsed osakesed on mingil tasandil vastasmjus teadvusega on liiga kaugel tavaprasest mudelist, et seda tsiselt kaalutaks. Ometi on huvitav, et kaks kige suuremat fsikamsteeriumit on seotud just teadvusega. Kuid praegune mudel pole rahuldav isegi siis, kui jtta krvale teadvusega seotud probleemid ning kasutada seda meie universumi alusphimtete selgitamiseks. Universum (vastavalt hiljutistele tpsustustele) tekkis thjusest 13,7 miljardit aastat tagasi erakordse sndmuse kigus, mida nimetatakse humoorikalt Suureks Pauguks. Tegelikult ei misteta, kust sai Suur Pauk alguse, ning nokitsetakse pidevalt detailide kallal. Niteks lisati Suure Paugu teooriasse periood, mille jooksul paisub universum eksponentsiaalselt, kuid fsikaseadusi, mille abil seda kirjeldada, veel ei tunta. Aga perioodi lisamine on vajalik, et teooria oleks koosklas vaatlustega. Kui kuuenda klassi pilane ksib petajalt kige philisema ksimuse universumi kohta, niteks Mis juhtus enne Suurt Pauku?, siis on petajal vastus justkui varrukast vtta: Enne Suurt Pauku polnud aega, sest aeg saab tekkida ainult koos aine ja energiaga. Seega pole sellisel ksimusel mtet, nii nagu pole thendust ksimusel, et mis on phjapoolusest phjas. pilane paneb suu kinni ning kik teesklevad, et sjakuuldu vastab tele. Keegi ksib: Universum paisub, aga mille sees ta paisub? Professoril on jlle vastus valmis: Ruum ei saa eksisteerida objektideta, sest objektid mratlevad ruumi. Seega tuleb meil kujutleda, et universum paisub iseenese sees. Samuti on vale kujutleda, et vaatleme universumit vljastpoolt, sest miski pole universumist vljaspool. Seega pole ksimusel mtet. Kas te viksite siis vhemalt elda, mis oli Suur Pauk? Kas selle kohta on mni seletus? Raamatu kaasautor on paljude aastate jooksul kui ta pole viitsinud phjalikumalt seletada andnud lipilastele he ja sama vastuse nagu automaatvastaja: Oleme
Arusaamatu universum

16

vaadelnud, et osakesed tekivad thjast ruumist ja seejrel haihtuvad need on kvantmehaanilised fluktuatsioonid. Kui anda piisavalt aega, siis vib eeldada, et fluktuatsioonid hlmavad hel hetkel nii palju osakesi, et ilmneb terve universum. Kui universum oleks tepoolest kvantmehaaniline fluktuatsioon, oleksid tal tpselt sellised omadused, nagu on praeguseks katsetega kinnitatud! lipilane istub toolile. Jah! Universum on kvantfluktuatsioon! Lpuks ometi on asi selge. Kuid isegi professor mtiskleb vhemalt korraks, mnel vaiksel ksi veedetud hetkel, milline oleks vinud vlja nha teisipev enne Suurt Pauku. Isegi tema teab vaistlikult, et midagi ei saa tekkida eimillestki ning Suur Pauk ei selgita tegelikult universumi pritolu. Suur Pauk on parimal juhul he sndmuse osaline kirjeldus ning see sndmus on vaid ks punkt sndmusteahelas, mis on arvatavasti lpmatu. Kokkuvtteks vib elda, et ks kige tuntum ja populariseeritum selgitus universumi pritolu ja olemuse kohta ei toimi. Niisiis, ainult mned inimesed rahvamassist mrkavad, et nende ees patseeriv kuningas on riietega koonerdanud. hest kljest vib austada autoriteete ja tunnistada, et fsikateoreetikud on srava mistusega inimesed, isegi kui nad kipuvad puhveti juures endale toitu peale ajama. Aga hel hetkel on peaaegu kik meist melnud vi vhemalt tundnud: See ei toimi. Tegelikult ei seleta Suur Pauk mitte midagi phjapanevat. Kogu mainitud ettevtmine, A-st Z-ni, ei rahulda mind. See ei tundu teline, ei tundu ige. See ei vasta minu ksimustele. Midagi on mda nende luuderohuga kaetud seinte taga* ja see on midagi enamat kui vesiniksulfiid**, mis vabaneb tudengite rebaseks lmise pidustustel.
* Ameerikas on rhm mainekaid likoole, mida nimetatakse Luuderohu liigaks (ingl Ivy League). Nimi tuleneb sellest, et likoolihoonete seintel kasvas traditsiooniliselt luuderohi. hendusse kuuluvad jrgmised likoolid: Harvard, Yale, Princeton, Columbia, Dartmouth, Cornell, Brown ja Pennsylvania. (Allikas: Oxfordi inglise snaraamat. Siin ja edaspidi tlkija mrkused.) Vesiniksulfiid lhnab nagu mda.

**

Biotsentrism

17

Nii nagu rotikari tormab uppuva laeva tekile, nii kerkivad pinnale ka praeguse mudeli probleemid. Praeguseks on selgunud, et armastatud ja tuttav baronaine mis hlmab kike nhtavat, kiki vorme ja lisaks kiki teadaolevaid energiaid moodustab meie llatuseks ainult 4% universumist. Tumeaine moodustab 24 protsenti*. Enamik universumist koosneb aga tumeenergiast millestki dini mstilisest. Muuseas, universum paisub aina kiiremini, mitte aeglasemalt. Need avastused prasid vaid mne aastaga teadlaste arusaamise universumist pahupidi, isegi kui tavainimesed ei pannud seda thele. Viimase paari aastakmne jooksul on palju arutletud he philise paradoksi le seoses universumi teadaoleva ehitusega. Miks on fsikaseadused tpselt sellises tasakaalus, et elu saab eksisteerida? Kui Suur Pauk oleks olnud he miljondiku vrra tugevam, oleks universum paisunud liiga kiiresti selleks, et galaktikad ja elu saaksid areneda. Kui tugev tuumajud oleks vaid 2% viksem, siis aatomite tuumad ei psiks koos ja lihtne vesinik oleks ainus aatom universumis. Kui vhendada gravitatsioonijudu juuksekarva vrra, siis thed (nende hulgas Pike) poleks sttinud. Need on vaid kolm nidet rohkem kui 200-st pikesessteemi ja universumi fsikalisest parameetrist, mis on nii tpsed, et isegi vga kergeusklikul inimesel oleks raske arvata, et tpsus on juhuslik hoolimata sellest, et ndisaegsete fsikute hulgas on levinud justnimelt seesama lihtlabane arvamus. hegi teooria jrgi ei saa tuletada neid universumi aluskonstante ning tundub, et kik konstandid on hoolikalt ja suure tpsusega valitud selliselt, et elu ja teadvus saaksid tekkida (jah, teadvus tstab oma ttava ja paradoksaalse pea ka kolmandat korda). Vana mudel ei suuda pakkuda mainitud paradoksi

Tumeaine moodustab umbes 24% ja tumeenergia umbes 72% see teeb kokku umbes 96%, nagu sissejuhatuses mainitud.

Arusaamatu universum

18

kohta htki mistlikku seletust. Kuid biotsentrism annab vastuseid, nagu neme jrgmistes peatkkides. Mtlemisainet on veel. Hiilgavad vrrandid, mis kirjeldavad tpselt kehade liikumist, on vastuolus sellega, kuidas universum toimib livikeste osakeste tasandil. (Kui kasutada korrektsemaid snu, siis Einsteini relatiivsusteooria ja kvantmehaanika ei sobi omavahel kokku). Universumit kirjeldavad teooriad lakkavad toimimast just siis, kui juavad huvipakkuva sndmuse ehk Suure Paugu juurde. On proovitud luua hendteooriat, mis selgitaks kiki teadaolevaid judusid praegu on moes stringiteooria , kuid selleks on tulnud vlja melda vhemalt kaheksa tiendavat dimensiooni, millest kski pole vhimalgi viisil seotud inimese kogemustega ja millest htki ei saa katsetega kinnitada. Kokkuvttes mistavad tnapeva teadlased hmmastavalt hsti, kuidas toimivad terviku erinevad osad. Peatki alguses mainitud kell on vetud osadeks ning teadlased suudavad tpselt loendada, palju hambaid on igal hammasrattal, ning kindlaks teha, kui kiiresti prleb hooratas. Teame, et planeet Marss prleb mber oma telje 24 tunni, 37 minuti ja 23 sekundi jooksul ja see teadmine on kindel. Kuid meile jb tabamatuks suur pilt. Meie teadmised fsikalistest protsessidest kasvavad pidevalt, loome nende phjal uusi ja peeneid tehnoloogiaid ning oleme joovastunud oma avastuste rakendustest. Meil lheb halvasti ainult hes valdkonnas, mis hlmab kahjuks kiki phjapanevaid ksimusi: mis on reaalsuse olemus, universumi kui terviku olemus? Kui kaugele oleme siis judnud universumi kui terviku mistmisel? Praeguse olukorra vib ausalt kokku vtta he kujundliku snaga: soo. Ja see soo kubiseb kaine mistuse alligaatoritest, kes varitsevad meid igal sammul. Sgavate ja phjapanevate ksimuste vltimine vi edasilkkamine oli traditsiooniliselt religiooni prusmaa ning toimis vga edukalt. Ometi on kik mtlevad inimesed alati teadnud,
Biotsentrism

19

et mngulaua viimasel ruudul ootab letamatu msteerium ning seda pole vimalik vltida. Kui me ei osanud enam seletusi anda vi kirjeldada eelmise phjuse algphjust, siis tlesime: Jumal tegi seda. Me ei arutle selles raamatus vaimsete uskumuste le ega vta pooli, kas mainitud mtteviis on vale vi ige. Lihtsalt mrkame, et jumala mngutoomine andis midagi hdasti vajalikku: see vimaldas meil oma uuringutega juda justkui heselt omaksvetud lpp-punkti. Alles eelmisel sajandil tsiteeriti teadustekstides pidevalt jumalat ja jumala hiilgust iga kord, kui juti teliselt sgavate ja seletamatute thelepanekuteni seoses uuritava probleemiga. Tnapeval esineb sellist alandlikkust harva. Loomulikult on jumal krvale heidetud ja teadusliku meetodi rangeks jrgimiseks on see kohane. Kuid kasutusele pole vetud htki teist entiteeti vi vahendit, mille taha peita tdemust: Mul pole aimugi. Mned teadlased (esimesena meenuvad Stephen Hawking ja meie hulgast lahkunud Carl Sagan) on hoopis vastupidisel arvamusel: nad vidavad tungivalt, et kigeteooria (selle vasteks on kasutatud ka vljendit kikehlmav teooria; ingl theory of everything) on keulatuses, et siis teame phimtteliselt kike ning teooriani jutakse peatselt. Seda pole juhtunud ja ei juhtugi. Phjus pole vhestes pingutustes vi intelligentsuses. Asi on selles, et meie pingutuste aluseks olev maailmavaade on vigane. Oleme judnud punkti, kus vastuoluliste teooriate kohal lasub uus kiht seletamatuid vaatlusi, mis tungivad meie teadvusse hiriva regulaarsusega. Kuid lahendus on lhedal. Vastus vaatab meile otsa vana mudeli pragude vahelt ning peitub valitseva maailmavaatega seotud phiprobleemis: oleme eiranud hte olulist universumi osa, lkanud selle krvale, sest me ei osanud sellega midagi peale hakata. See universumi osa on teadvus.

Arusaamatu universum