Riigid ja rahvusvaheline majandus

Riik – organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks

Riigi tunnused – territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur
Piiride liigid ja tekkimine – kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir
Riigi valitsemise vormid
Absoluutne monarhia – Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia
Konstitutsiooniline monarhia – Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK
Presidentaalne vabariik – Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA
Parlamentaarne vabariik – Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti
Riikide erineva arengutaseme näitajad – SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne
Kõrgelt arenenud riigid – Põhjapoolkeral
Vähem arenenud riigid – Lõunapoolkeral
Põhjused – Kliima, loodusvarad, merepiir, nakkushaigused, transport, reljeef,
SKT – sisemajanduse kogutoodang, kaupade ja teenuste kogumaht rahaliselt
Suurriigid – teised riigid peavad arvestama nende huvide ja poliitikaga, Venemaa, USA
Väikeriigid – peavad arvestama suurriikidega, Eesti, Läti, Leedu
Linnriigid – Piirid ei ulatu linnapiirist kaugele, Monaco, San Marino, Vatikan
EL – Euroopa Liit, majanduslik ja politiiline, Eesti, Saksamaa, Soome
ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, tagada rahu, Eesti, Leedu, Läti
NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, sõjalis-poliitiline liit, Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa
WTO – Maailma kaubandusorganisatsioon, tollimaksude alandamine, Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa
ASEAN – Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon, Hiina kultuurirevolutsiooni vastased, Malaisia,Singapur,Tai
NAFTA – Põhja-Ameerika vabakaubandusleping, vabakaubanduse piir, Kanada, Mehhiko, USA
OPEC – Naftat eksportivate riikide organisatsioon, naftahinna kujundamine, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia
Rahvusvaheline firma
Olemus – Firmad, mille tootmine asub mitmes erinevas riigis
Tähtsus – Rahvusvahelise tööjaotuse areng
Globaliseerumine
Olemus – üleilmastumine, kõige vaba liikumine
Head küljed – Raha, info ja kaupade kiire liikumine ja nendeks vajalike „teede“ kiire areng
Halvad küljed – illegaalsed immigrandid, kaubad, kultuuride segunemine
Indeks – Kõige rohkem globaliseerunud riikide välja selgitamiseks, poliitiline, tehniline, personal
ja majandus

Rahvastik
Rahvaarvu kasv
Praegu – Põhja riikides peatunud, Lõunas meeletu
Minevikus – Kasv oli aeglane ja ühtlane
Kiire kasvu algus ja põhjus – 1850, industriaalühiskond
Kasv erinevates maailmajagudes – Aasias väga suur, Aafrikas suur, mujal peatunud
Rahvarikkamad riigid – India, Hiina
Rahvastiku paiknemine
Tihedalt asustatud piirkonnad – Põhja poolkera
Hõredalt asustatud piirkonnad – Antarktika, Venemaa põhja osa, Aafrika
Keskmine tihedus – 42 in/km2
Tiheduse arvutamine – inimeste arv/ruutkilomeetrid
Mõjutavad inimtegurid – arstiabi, töökohad, hinnad
Mõjutavad loodustegurid – kliima, reljeef, toit, veekogud
Iibe – sünnid-surmad/elanike arv x1000
Sündimuskordaja – sünnid/elanike arv x1000
Suremuskordaja – surmad/elanike arv x1000
Madal iive – Eesti, Soome, Läti
 Kõrge iive – Hiina, India
Põhja ja Lõuna riikide erinevused ja sarnasused – Põhja riikides on iive madal, Lõunas tihti kõrge
Rahvastikud sooline ja vanuseline koosseis
Eluiga – Tänapäeval 65-70
Vananemine Põhjas – Rahvastik vananeb
Vananemine Lõunas – Noori palu rohkem, varsti vananev
Perepoliitika Põhjas – Keskmiselt kolmelapselised pered, toetused
Perepoliitika Lõunas – Laste arvu piiratakse, Hiinas 1 ja Indias 2, maksud
Taastootmine I – Väike sündimus, veel väiksem suremus
Taastootmine II – Kõrge sündimus, suremuse vähenemine
Genotsiid – mingi kindla rühma inimeste hävitamine
Demograafiline siire – Rahvastikuprotsess, kõrge sündimus ja suremus madalduvad
Traditsiooniline vaheldumine – Kõik ühtlane
Demograafiline plahvatus – Sünnib palju, rahvaarv kasvab
Üleminuetapp – sündimus langeb, rahvaarv püsib tõusvana
Vananemine – sünnib vähe, sureb vähe
Nüüdisaegne vaheldumine – sünnib vähe, sureb veidi rohkem

Rahvastiku hõive
Primaarne sektor – hankiv, langeb palju
Sekundaarne sektor – töötlev, langeb vähe
Tertsiaarne sektor – teenindus, kasvab palju
Kvaternaarne sektor – infoühiskond, tekkimisjärgus
Agraarühiskond – põllumajandus, tehnikat ei tuntud, kui 18.sajand
Industriaalühiskond – tööstus, 18-20.sajand
Infoühiskond – alates 20.sajand, väärtustab infot
Tööhõive ja haridustaseme erinevused Põhja ja Lõuna riikides – Põhjas on tertsiaarne, Lõunas
primaarne, Põhjas on haridustee pikem ja kirjutamisoskus suurem.

Asulastik
Teke ja mõjutavad tegurid – veekogud, kliima, reljeef, toit
Linnastumine
Linnastumisaste – linnas elavate inimeste osakaal kogu rahvast
Kõrge linnastumine – Euroopas, Aasia, USA, Brasiilia
Madal linnastumine – Aafrika,
Linnastumine arenenud maades – suur, linnaplaneerimine
Linnastumine arengumaades – olenevalt riigist kontrollimatu ja organseerimata
Ränded, näited juurde
Rännete põhjused – töökoht, maade avastamine, poliitilised ja usulised veendumused
Rännete suunad – USAsse, Euroopasse, Australiasse
Migratsioon – ränne nii riigi sees kui välja
Emigratsioon – väljaränne
Immigratsioon – sisseränne
Rände saldo – emigrantide ja immigrantide vahe
Assimilisatsioon – vähemuse sulandumine suure rahvaga kas vägivaldsel või loomulikul moel
Pagulus – sunnitud elukohavahetus, poliitistel, usulistel või rassilistel põhjustel.
Inimarengu indeks – ÜRO arvutatav näitaja mis arvestab haridust, eluiga ja SKT.
Kõrge – 0.9
Keskmine – 0.6
Madal – 0.4
Eestil – 0.86
 Majandusharud
Põllumajanduse osatähtsus SKTs
Lõuna riikides – juhtiv majandusaru
Põhja riikides – mõni protsent
Ületoidetud piirkonnad – USA, Euroopa
Alatoidetud piirkonnad – Aafrika, osa Aasiast
Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid – vesi, kliima, nõudlus
Sobivad kliimavöötmed – lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne, parasvööde
Mittesobivad kliimavöötmed – arktiline, lähisarktiline, troopiline
Ekstensiivne põllumajandus – Suur maa ala, palju tööjõudu, vähe masinaid ja vähe väetisi
Intensiivne põllumajandus – väike maa ala, palju kapitali, vähe tööjõudu, rohkelt väetisi
Põllumajanduspoliitika – põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega
Ekspordimaksud – Et riiki rohkem kodumaist kaupa jääks või siis kohati vastupidi, makstakse
peale, et eksporditaks ja maailmaturul läbilöödaks
Impordimaksud – aktsiisi, käibe, tollimaks jne. Lisaks veel erinevad tolliteenused.
Kaitsetollid – võetakse mõningatelt kaupadel, püüdes nii soodustada kodumaiste toodete levikut
või lihtsalt piirata mingite toodete sissevedu
Tootmise vormid
Talus – traditsiooniline tootmisüksus
Spetsialiseeritud suurtalud – spetsialiseeritud kitsale harule
Rantšod – Suurel maaalal loomade kasvatamine, ekstensiivne
Loomavabrikud – intensiivne, mehhaniseeritus, tõuaretus
Istandused – taimekasvatusmajand, odav tööjõud, monokultuur
Ekstensiivsed teraviljatalud – suured maa alad ja odav tootmine
Põllusaaduste suuremad importijad – Hiina, Saksamaa, USA
Põllusaaduste suuremad eksportijad – India, Brasiilia, Venemaa
Metsandus
Metsamajandus- tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega
Metsasus – metsamaa osatähtsus piirkonna üldpindalast
Maailma metsarikkamad piirkonnad – Venemaa, USA; Kanada
Maailma metsavaesemad piirkonnad – Araabia poolsaar Põhja-Aafrika
Suurimad puidutootjad – Brasiilia, Venemaa
Suurimad eksportijad – Brasiilia, Venemaa
Suurimad importijad – Hiina, Jaapan, Eesti
Kalandus
Akvakultuur – kalade ja teiste mereandide kasvatamine nii mere kui magevees
Kalapüügi ja kasvatuse dünaamika – kasvab
Territoriaalveed – Rannaäärest kuni 200 km olev meremaa, mille ainuõigused kuuluvad mandril
asuvale riigile
Majandusveed – territoriaalvetest väljaspool olevad veed kus kõik võivad majandustegevust
arendada
Kalapüügiõiguste müük – Territoriaalvetes püüdmise õiguste müük
Kvoodid – Määrangud, kui palju kala tohib püüda
Kalatoodangu maht maailmas – 130 mln tonni
Kalarikkamad piirkonnad – Jaapani ümbrus, Põhjameri, Indoneesia saarestiku ümbrus
Kalavaesemad piirkonnad – Venemaa põhjarannik, Gröönimaa ümbrus
Suurimad kalapüüdjad – Island, Marshalli saared, Mauritaania
Olulisemad keskkonna probleemid
Põllumajanduses – muldade kahjustumine, kurnamine
Metsanduses – metsade vähenemine,happesademed
Kalanduses – kalade hävimine, reostus
Energiamajandus
Taastuvad varad – tuul, biomass, vesi, lained, päike
Taastumatud varad – nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas
Traditsioonilised varad – nafta, maagaas, süsi, põlevkivi, hüdro
Alternatiivsed varad – päike, tuul, tõus-mõõn
Suurimad tootjad, eksportijad, importijad, varude paiknemine, plussid ja miinused
Kivisüsi – Ameerika, USA, Venemaa; ohutu transportida
Nafta – Saudi-Araabia, Venemaa, USA; mitmekülgne, plastikuid jne saab toota
Maagaas – Venemaa, USA, Kanada; kättesaadavam, vajab vähem töötlemist, puhtam
Paiknemise põhimõtted, osatähtsus, plussid ja miinused
Soojuselektrijaam – 2/3, odav, saastab palju, küüta saab peaaegu kõigega
Hüdroelektrijaam – 1/5, ehitamine kallis, edaspidi odav, vee elustiku hävitab
Tuumaelektrijaam – 1/5, ehitamine kallis, tootmine odav, jääkidega suured probleemid
Alternatiivenergiad
Päikeseenergia – kallis ja kohati kasutuskõlbmatu, keeruline
Tuuleenergia – kallis ja kohati kasutuskõlbmatu, väike võimsus
Tõusu-mõõna energia – keeruline ja seadmed hävinevad soolases vees
Geotermaalenergia – väga piiratud kasutamine
Metallurgia tehnoloogilised etapid ja nende paigutuse põhimõtted
Kaevandamine – tooraine leiukohad
Rikastamine – kaevandamisega samas kohas
Sulatamine – odav energia
Tootmine – sulatamise samas
Lõpptöötlus – tarbija lähedus
Must metallurgia
Toorained – raud
Suuremad rauamaagi tootjad – Hiina, Venemaa, Austraalia
Suuremad terasetootjad – Hiina, Jaapan, Venemaa
Värviline metallurgia
Vase tootmine – Hiina, USA, Austraalia
Alumiiniumi tootmine – Hiina, USA, Venemaa
Väärismetallide tootmine – Venemaa, Austraalia, Kongo
Masina ja keemiatööstus
Koopereerumine – ettevõttete koostöö ühise toote valmistamiseks
Spetsialiseerumine – ettevõtte keskendumine ainult ühele tootekomponendile või lihtsale tootele
Kõrgtehnoloogia – teadusmahukas ja keerukas tehnoloogia
Vanad harud – väga tooraine mahukas, paikneb tooraine lähedal, laevatööstus
Uued harud – jaguneb ülemaailma ja kaasab väga mitmeid erinevaid harusid, autotööstus
Uusimad harud – teadusmahukas ja nõuab riikide vahelist koostööd, elektroonikatööstus
Teenuste liigid
Argiteenused – toit
Perioodilised teenused – juuksur, vähemal mõni tuhat elanikku
Episoodilised teenused – teater, kino, vähemalt paarkümmend tuhat elanikku
Harva kasutatavad – autokauplus, sada tuhat elanikku
Eriteenused – kirurg, mõni sada tuhat
Veondus
Veonduse liikide tähtsus, plussid ja miinused
Autotransport – mugav ja kiire, kaubakogused väiksed ja kallis
Raudteetransport – odav ja suure mahutavusega, aeglane ja rööbaste panek kallis
Veetransport – odav ja liikumisel pole piire, hooajaline ja aeglane
Õhu ja torutransport – kiire, kallis ja piiratud liikumisega
Logistika – veoste võimalikult odav ja täpne transport
Sidevahendite muutumine ja tähtsus kaasaaegses majanduses
Turism
Soodustavad tegurid –
Takistavad tegurid –
Positiivne mõju –
Negatiivne mõju –
Tuntud turismipiirkonnad –

Dumping – kunstlik hinna langetamine konkurentsis püsimise eesmärgil

Rahvatulu – inimeste poolt teenitud tulu, kust on maksud jne maha arvestatud
Legeerime – metallidele lisandite lisamine vastupidavuse jm eesmärgil