11.

Takutatud rhtpalksein. (Foto: M. Loit)

PUITMAJA SEINTE TIHENDAMINE JA SOOJUSTAMINE

Eestis hakati rhtpalkhooneid ehitama hiljemalt 6.-7. sajandil ning see traditsioon psis valdavana 19. sajandini. Puithoonete ehitamine muutus siis mrgatavalt kiiremaks ja kergemaks, kuna laialdaselt veti kasutusele lauasaag ja kahemehesaag ning laudu hakati massiliselt likama ka saekaatrites. Linnades levisid hoogsalt topeltplankseinad ja srestiktidisseinad. Enamasti olid sellised majad puitvoodriga, kuid esines ka kivivoodrit ja krohvitud seina. Rhtpalkseina soojapidavus sltub esmajoones sellest, kuidas palgid on varatud (varaks nimetatakse kahe ksteise peal oleva palgi hendust). ige on lahendus, kus palgid kannavad vara keskel, kuna takutamise hlbustamiseks on vara servad veidi avatuks jetud. Vanad rhtpalkseinad on tavaliselt aja jooksul vga tihedaks vajunud. Lbipuhumist vib esineda vaid nurgahendustes ja avade mbruses.

(Joonis: L. Jrgenson Elamu soojapidavus, 1942)

Topeltplanksein on kahekihiline pstplankudest srestiksein, kus sisemise kihi plank katab vlimiste plankude vahekoha. Soojapidavuse lisamiseks on kahe plangukihi vahele paigaldatud pappi, lisaks on plankude vahed takutatud.

(Joonis: L. Jrgenson Elamu ...)

Srestiktidissein on kahelt poolt laudadega vooderdatud ning laudade vahe tidetud mne urbse, kerge ja soojapidava materjaliga. Et tidis laudade vahelt vlja ei variseks, on tidiskihi mlemale kljele asetatud papikihid, mis lisavad seinale ka tuulepidavust.

(Joonis: L. Jrgenson Elamu ...)

Kui puitmaja seinad on kvaliteetselt ehitatud, korralikult tihendatud, vljast kaetud tuuletkke ja laudisega ning seest kas papi vi krohviga, ei ole lisasoojustamine phimtteliselt vajalik. Materjali soojapidavus sltub sellest, kui palju ta sisaldab eneses huga tidetud thimikke. Lisaks puidule peavad hsti sooja ka pilliroog, takk, turvas jt. traditsioonilised looduslikud materjalid (vt. allpool). Paraku on aga nii palkmajad kui srestikkonstruktsiooniga hooned tnapeva mugavustega harjunud inimeste jaoks sageli liiga klmad. Siit ei tule aga jreldada, et kik vanad majad vajaksid tingimata lisasoojustamist.

Pigem sltub tubade klmus ning suur soojakadu hoone vlispiirete tihedusest, mis vib olla ajapikku halvenenud. Kontrollida tuleks prandate, vlisseinte ja lagede liitekohti ning akna- ja uksepiitu. Soojakadu lbi ebatihedate vlispiirete suurendavad ka niiskus ja tuul niiskunud ja praguline vlissein juhib soojust mitu korda paremini. Lisaks kaob osa hoone kttesoojusest lbi ventilatsiooni. TIHENDAMINE Nagu juba mrgitud, on puitmaja tihendamine mrksa olulisem kui lisasoojustamine. Samuti on see tuuletmbusest ebamugavaks ning energiakulukaks muutunud hoone sisekliima parandamise kige odavam ja lihtsam moodus. Selgitamaks kuhu, kui palju ja millisel moel on tihendusmaterjali tarvis paigaldada, tuleb kigepealt mrata hulekete asupaigad. Parim on seda teha ahju ktmise ajal tuulise ilmaga. Selleks tuleb vtta sdatud knal ning liikuda piki pranda ja lae ning ukse- ja aknaavade servi jlgides leegi vbelemist. Leitud peenemad praod nt. prandaservades ja laenurkades vib sulgeda liimpaberiga. Palkide ja plankude vahed ning aknaraamide ja uksepiitade mbrus tihendati hoone ehitamise kigus sambla vi linatakuga. Linatakku vib seintele lisada ka nd, kasutades tihirauda vi mnda muud laia ja hukese, ent mitte terava otsaga triista. SOOJUSTAMINE Alles siis, kui kik meldavad tuult lbi laskvad praod on tihendatud, ent toad psivad endiselt klmad, vib hakata kaaluma lisasoojustuse paigaldamist. Et materjalivalik oleks ige ning soojustus paigaldatud vimalikult kvaliteetselt, tuleb ka siin teha korralikku eeltd. Esmalt peab kindlaks tegema seina soojapidavuse olukorra. Selleks vib lasta asjatundjal distantstermomeetriga mta seina sise- ja vlispinna ning sise- ja vlishu temperatuuri. Veelgi ksikasjalikuma tulemuse annab termograafi abil infrapunapildistamine miinustemperatuuridel ja tuulise ilmaga. Olgu mrgitud, et vana srestikseinaga puumaja normaalne soojusjuhtivus on umbes 0,5W/mK ning palkmajal umbes 0,7W/mK. Srestikkonstruktsiooniga hoonete puhul, kus soojustusena on kasutatud saepurutidist, tuleb eelnevalt kontrollida selle olukorda. Kui saepuru on niiskuse toimel muutunud raskemaks ja kokku vajunud, on seinte lemised osad jnud soojustuseta. Juhul kui olemasolev saepuru ei ole kahjustunud, vib selle paigale jtta ning lemisse ossa uut lisada. Puitmaja vib soojustada nii seest kui ka vljastpoolt. Vlispidise soojustamisega kaetakse vlisseinas olevad klmasillad, seina niiskusreiim paraneb ning lbipuhutavus vheneb. Kui aga uus soojustus kahjustaks hoone ajaloolist ilmet, tuleb sellisest lahendusest loobuda. Sissepoole paigaldatud lisasoojustus vhendab kll ruumide pindala, kuid vlisilme jb muutumatuks. Juhul kui tegemist on ajalooliselt vrtusliku interjriga, ei vi mistagi ka sissepoole lisasoojustust paigaldada.

SOOJUSTUSMATERJALID Et elamu oleks soojapidav, hingav ja tervislik, tuleks seinte soojustamisel kasutada vimalikult palju naturaalseid materjale. Muinsuskaitseamet soovitab selleks pika traditsiooniga turbasammalt ja -phku, linatakku, meriheina, lgi, roogu, saepuru, hvlilaastu. Samuti selliseid kaasaja koehituses kasutusele vetud looduslikke materjale nagu kanepitakk ja puitkiudvill e. tselluvill. heks vanemaks seinte soojustamise materjaliks on sammal. Rabas kasvavat turbasammalt ja metsas leiduvat palusammalt on traditsiooniliselt kasutatud palkhoonete palgikordade vahede tihendamiseks. Sammal seob oma mahukaalust vhemalt 85% vett. Seda saab koguda igal aastaajal, vlja arvatud talvel. Sammal pannakse ehitamise ajal palkide vahele niiskelt. Turbasammalt on vimalik srestiktidisseinte soojustamisel kasutada ka turbaphu vi turbapuru kujul. Parasiitide eemale hoidmiseks on sellese tavatsetud segada kustutatud lupja ning kipsi (proportsioonis kaalu jrgi 8:1:1). Hiirte ja rottide vastu aitab klaasipuru lisamine. Seinapalkide ja plankude vahede toppimiseks on edukalt kasutatud linatakku, millest tnapeval valmistatakse ka puistevilla ja tihendusvilti (sama tehakse ka kanepitakust). Ttlemata linavillas ei teki hallitust, kui suhteline niiskus psib alla RH 75%. Tulepsivuse parandamiseks ning hallituse vastu tdeldakse linavilla boorihenditega, mis on mjusad kuni suhtelise huniiskuseni RH 86%. Linavill on suure niiskusmahtuvusega ning ka selle tasakaaluniiskuse saavutamise aeg on pikem. See thendab, et materjal mrgub aeglasemalt, mis aitab tal le elada lhiajalisi suuremaid niiskuskoormusi. Analoogselt mrgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt. Linavildis on linakiud kraasitud hukesteks villakukihtideks, mis laotakse ksteise peale 0,8-1,5 cm paksuselt ning tihendatakse mehaanilise nelttlemise meetodil omavahel seotud vildiks. Sarnaselt takule on ka seda hea kasutada palgivahede tihendamisel. Vilti on hlpus seina paigaldada kas naelte vi klambripstoli abil.

Linatakk.

Kanepivilt. (Fotod: M. Loit)

Mererseid palkhooneid on tihendatud meriheinaga. Tnapeval valmistatakse sellest ka isolatsioonimatte ning puistevilla. Merihein on vga vastupidav kdunemisele, ei meeldi parasiitidele ning pleb visalt.

Merihein palgivahede titena Hanikatsi laiul. (Foto: M. Loit)

Teadolevalt on saartel ja rannikualal vooderdatud seinu ka lgede vi pillirooga. Seintele kinnitati krred horisontaalsete lattide abil. Kihi paksus oli tavaliselt 6-8 cm. Tnapeval valmistatavatel tsingitud traadiga kokku mmeldud vi vesiklaasiga liimitud 5-8 cm paksustel pillirooplaatidel on hea soojapidavus- (ligi kaks korda suurem kui puidul) ja heliisolatsioonivime. Tulepsivuse tstmiseks vib plaate immutada nt. savilahusega. Pillirooplaate on eriti sobilik kasutada sise- ja vlisseintel savi- vi lubikrohvi alusena. Kuna pilliroog ei paisu ega kahane, psib krohv sellel kindlalt ja pragunemiseta.

Pillirooplaat. (Fotod: M. Loit)

Savikrohviga kaetud pillirooplaat.

Srestiktidisseinte soojustamiseks on vrt materjal saepuru. Nriliste ja parasiitide eemale hoidmiseks vib sellesse segada klaasikilde, kadakaokkaid vi lupja (u. 10% kogumahust). Lubi peab olema kustutatud, sest kustutamata kujul vib see sttida (saepurus sisalduva niiskuse mjul hakkab lubi kustuma ning selles protsessis eraldub soojust). Aja jooksul saepuru ja lubja segu e. termoliit kvastub. Saepuru on soojapidav ning tal on vime siduda suurel hulgal niiskust. Temperatuuri tustes ning hu liikumise toimel annab saepuru niiskuse endast vlja ja kuivab. Soojustuskihis saepuru ajapikku vajub, mistttu peaks olema tagatud selle lisamise vimalus. Kasutada ei tohi kuivatamata saepuru. Maksimaalselt kuiv saepuru vajub ka vhem.

Hvlilaast kuivab saepurust kiiremini, ent seda on seinas raskem tihendada. Hea tulemuse annab saepuru ja hvlilaastu 1:1 segu, mis on vetruv ning vajub suhteliselt vhe.

Hvlilaast. (Foto: M. Loit)

Vana maja srestiktidisseinte soojustamisel on sbralikuks materjaliks ka puitkiudvill e. tselluvill, mida toodetakse makulatuurist. Tulepsivamaks muutmiseks lisatakse villale boorihendeid, mis hoiavad htlasi eemal ka hallitust, seeni ja putukaid. Erinevalt niiskust mittesiduvatest mineraalvilladest (klaas- ja kivivillad), on tselluvill muude puidutoodete kombel suure niiskusmahtuvusega ning mrgub seetttu mrksa aeglasemalt. See aitab materjalil le elada lhiajalisi krgemaid niiskuskoormusi.

Puitkiudvill sobib hsti ka lagede soojustamiseks. (Foto: M. Loit)

TUULETKE Tuuletkkekihti hakati laudise all kasutama alates 19. saj II poolest. Algselt vidi palgivuukide peale kleepida lihtsalt paberiribasid vi suuremaid paberitkke, peagi ilmus aga selleks otstarbeks sobivam materjal puutrvaga tdeldud kaltsupapp e. trvapapp (mitte segi ajada ruberoidiga!). Sageli on vanadele hoonetele tehtud karuteene kasutades vlisvoodri all tuuletkkena kilet. Nii ei pse aga majas tekkinud veeaur konstruktsioonidest vlja ning loob kondenseerudes mdanikule ja seentele soodsad arenemistingimused. Lisaks suureneb mrgatavalt ka niiskunud konstruktsiooni soojajuhtivus ning

miinuskraadidel klmub selline sein suures osas lbi. Seetttu vib tuuletkkeks kasutada ksnes selliseid hingavaid, st. auru lbi laskvaid, ent samas piisavalt hutihedaid materjale nagu ehituspapp, tuuletkkepaber ja huke tuuletkkeplaat (puitkiudplaat). Odavaima lahendusena vib kasutada ka vanu ajalehti, mis naelutatakse seinale vlisvoodri alla 5-6 kihis soomuseliselt ksteise peale.

Uue laudise taha paigaldatud tuuletkkepaber. (Foto: M. Loit)

Vljapoole paigaldatav lisasoojustus (pillirooplaat, tselluvill) vajab kindlasti katteks tuuletkkekihti. SOOJUSTUSE JA TUULETKKE PAIGALDAMINE Soojustust ja tuuletket tuleb paigaldada kuivades oludes. Kihte ei vi jtta aastaringselt avatuks. Soojustus peab titma kogu temale mratud ruumi ning liibuma tihedalt vastu sisemist ja vlimist materjalikihti. Jlgida tuleb, et soojustuskihi ja seina vahele ei jks lbivaid hukanaleid ega tuuletkkekihti pragusid. Vastasel korral moodustuvad tmbekanalid, mida mda hakkab seinas olev soe hk lespoole liikuma ning klma vlishku sisse vedama. Soojustuskihi lisamisega vljapoole peab arvestama, et koos seinapinna viimisega ettepoole tuleb nihutada ka aknaid. Muidu mjuvad need kummaliste laskeavadena ning kogu hoone arhitektuurne ldilme saab rikutud.

Laskeavadena mjuvad aknad liiga paksus soojustuskihis. (Foto: M. Loit)

Saepurutite paigaldamisel on oluline, et see saaks korralikult kokku pressitud nii paraneb tuntavalt materjali soojapidavus ning ka vajumine on viksem. Et hiljem saaks vajunud titele saepuru lisada, tuleks seinte laosa (pningul) avatuks jtta. Samal phjusel viks ka aknalaua all paikneda kergesti eemaldatav seinalaud. Puistevillasid on hlpus paigaldada. Pakkidesse kokku surutud vill hekseldatakse kohapeal kohevaks ning puhutakse seejrel spetsiaalse puhuri abil voolikute kaudu htlase kihina paigalduskohta. Puistevilla paigaldamiseks ei pea piiret tielikult avama, kuna seda saab hlpsasti konstruktsiooni vahele (nt. aknaalustesse) puhuda piisab vaid paari laua eemaldamisest. Tselluvilla paigaldatakse seina kas kuivalt pressituna vi mrgpuhutuna (vee ja villa kaalusuhe 1:1). Viimane jb poorsemaks ning tagab parema isolatsiooni. Ka ei vaju mrgpritsitud vill oluliselt (vajub kuivades kuni 1%, so. 2 m kohta 2 cm). Kui sein suletakse kohe prast mrgpuhumist, vib konstruktsiooni lplik kuivamine kesta he ktteperioodi. Ehituspappi ja tuuletkkepaberit on samuti lihtne paigaldada, kuna puudub vajadus alusroovitise jrele. Hoone arhitektuuri seisukohalt on nende eeliseks ka see, et seina paksus jb muutumatuks. Ehituspappi vi tuuletkkepaberit sissepoole paigaldades ei tarvitse vanu tapeedikihte eemaldada, kuna needki lisavad hoonele tuulepidavust. Tuuletkkeplaadi (puitkiudplaadi) eeliseks on see, et mningal mral toimib ta ka soojusisolatsioonina. Plaadid asetatakse tihedasti vastu vlissoojustust. Fikseerimiseks kasutatakse tsingitud naelu vi kruvisid. Plaatide vahele tuleb jtta 2-3 mm paisumisruumi. Takistamaks tuulehu lbi puhumist paigaldatakse vuukide kohale liistud, mis on htlasi fassaadi vlisvoodri kinnituse aluseks ning loovad vajaliku tuulutusvahe. Kui sissepoole ei paigaldata paksemat lisasoojustuskihti, vib sooja- ja tuulepidavust siingi lisada hukese puitkiudplaadi naelutamisega otse seinapinnale. Plaatide vahelised praod kaetakse kleepribaga. Plaate paigaldades tuleb jlgida, et nelja plaadi nurgad ei satuks hte punkti. Selleks tuleb plaatide ridu nihutada 30-60 cm. AURUTKE Puithoonete eluruumide seinad ei vaja eraldi aurutket, sest materjal seob veeauru nii, et ei teki kondensaati ega kahane puidu soojusisolatsioonivime, ning mingi aja mdudes kuivab niiskus vlja. Kindlasti tuleks aga hoone teistest osadest eraldada aurutkkega niisked ruumid (vannitoad, saunad jms.). Aurutkkeks sobivad plastikkiled ning lamineeritud vi bituumenpaberid, mis paigaldatakse soojustusest sissepoole. Kindlasti tuleb neisse ruumidesse paigaldada ka ventilatsioon. KUI TEGEMIST ON MLESTISEGA VI MUINSUSKAITSEALAL PAIKNEVA EHITISEGA, KONSULTEERI KINDLASTI ENNE TDE ALUSTAMIST MUINSUSKAITSEAMETI SPETSIALISTIGA!

Lisamaterjalid: Jrgenson, L., Elamu soojapidavus. Tartu, 1942. Kaila, P., Majatohter. V osa. Soojusisolatsioon ja tihendamine. Tallinn, 1999. Masso, T., Palkmajad. Konstruktsioon ja ehitamine. Tallinn, 1991. Soojustus: http://www.erm.ee/?lang=est&node=463&parent=429 Koostaja: Mari Loit