TALLINNA LIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut

OHUTUS- ja LABORITEHNIKA
KEEMIALABORIS TTAMISEL

Marju Robal
ja

Rando Tuvikene

Tallinn 2008

SISUKORD
1. OHUTUSTEHNIKA ......................................................................................................................................3 1.1 OHUD.......................................................................................................................................................3 1.1.1 Tuleoht ............................................................................................................................................3 1.1.2 Pletusoht (kuumusoht)..................................................................................................................4 1.1.3 Elektrioht .........................................................................................................................................4 1.1.4 Kemikaalidega seotud ohud ...........................................................................................................5 1.1.5 Mehaaniliste vigastuste oht ............................................................................................................6 1.2 ESMAABI- JA KAITSEVARUSTUS ..................................................................................................................6 1.2.1 Esmaabivarustus ............................................................................................................................6 1.2.2 Kaitsevarustus ................................................................................................................................7 1.3 KEEMIALABORIS TTAMISE NUDED ........................................................................................................7 2. LABORITEHNIKA........................................................................................................................................9 2.1 LABORINUD- JA SEADMED........................................................................................................................9 2.1.1 Klaasnud .......................................................................................................................................9 2.1.2 Lihvid.............................................................................................................................................11 2.1.3 Plastik-, metall- ja portselanvahendid laboris ...............................................................................11 2.1.4 Elektri- ja elektroonikaseadmed....................................................................................................13 2.2 LABORINUDE HOOLDUS .........................................................................................................................13 2.3 KOKKUVTLIKUD JUHISED KUUMUTAMISEL ...............................................................................................14 2.4 KEEMILISED REAKTIIVID ...........................................................................................................................15 2.4.1 Reaktiivide kasutamise nuded ....................................................................................................15 2.5 JKIDEST VABANEMINE (KITLUS) ..........................................................................................................17 3. TUNTUMAD LABORINUD (JOONISED)................................................................................................18 JOONIS 1. KATSEKLAASID, KEEDUKLAASID, KOLVID .........................................................................................18 JOONIS 2. LEHTRID, JAOTUSLEHTRID, JAHUTID ...............................................................................................19 JOONIS 3. TERMOMEETRID, MTEVAHENDID, PORTSELANNUD ....................................................................20 JOONIS 4. METALLAPARATUUR, SEADMED ......................................................................................................21

1. OHUTUSTEHNIKA
1.1 Ohud
1.1.1 Tuleoht
Tuleohutusnuded keemialaboris ttamisel
Teada tulekustutusvahendite (tulekustuti, kustutusliiv, kustutustekk) asukohta ja tunda nende kasutamise nudeid. Tuleohtlike ainetega (benseen, tolueen, propanool, etanool, eeter, bensiin jt) ttades tuleb veenduda, et lheduses ei oleks lahtist tuld (plevat gaasipletit), kuumi esemeid (elektripliiti) ega sdemeid. Plevate orgaaniliste ainete aurud on tavaliselt hust raskemad, kanduvad lhtekohast kaugele ja ei pruugi olla iseloomuliku lhnaga. Paljud orgaanilised hendid on plevad ja vivad krgetel temperatuuridel sttida isegi lahtise tule mjuta. Pudelid tuleohtlike ainetega tuleb peale kasutamist koheselt sulgeda. Tuld tohib laboris teha vaid siis, kui see on eeskirjas eldud. Kui leek sdatakse, ollakse vastutav tagajrgede eest, mida see endaga kaasa toob. Lahtist tuld (plevat pletit) ei tohi jtta jrelvalveta. Mitte koormata (sulgeda) evakuatsiooniteid. Vikse tulekahju katseklaasis vi teises viksemas anumas saab tavaliselt kustutada nu ava katmisega klaasi vi raamatuga. Plevaid elektriseadmeid ei tohi mitte mingil juhul kustutada veega (selleks on olemas pulberkustuti). Plev elektriseade tuleb koheselt vooluvrgust eemaldada (vimalusel teha seda seadet puutumata, niteks elektrikilbist). Riiete sttimisel tuleb koheselt seisma jda, pikali visata ja end veeretada, et leegid summutada. Mitte joosta (tuleteki poole) leegid ja tuli suureneb krgenenud hapniku juurdevoolu tttu. Tuli summutada kepraste vahenditega (laborikittel, tuletekk jne). Kustutatav ei tohi kustutustekiga kustutamise ajal sisse hingata, sest aurud on vga kuumad.

Kitumine tulekahju puhkemisel keemialaboris

Karjuda tuli, et ratada kaaslipilaste ja ppeju thelepanu. Silitada rahu, distsipliini, tita vastuvaidlematult ppeju korraldusi. Rakendades kiki esmaseid tulekustutusabinusid kutsuda samaaegselt tuletrje, helistades telefonil 112. Kiirelt viia ohutusse kohta plevad ja plahvatusohtlikud ained. Kustutamist alustada tulekolde realadelt liikudes kustutamisel tulekolde keskmesse.

Vees mittelahustuvaid plevaid vedelikke ei tohi kustutada veega.

Kitumine

tulekahju

puhkemisel

mujal

majaosas

laboripraktikumi

ajal

(tulekahjualarm)
Kustutada kik pletid ja llitada vlja elektriseadmed. Sulgeda kik avatud aknad. Llitada vlja ventilatsioon (tmbekapp). Kndida kiiresti lhima vljapsu poole. Viimane vljuja sulgeb laboriukse (tavaliselt ppejud).

1.1.2 Pletusoht (kuumusoht)

o o Kuumi objekte tuleb alati ksitseda ettevaatusega. Tiiglis orgaanilise aine pletamisel muutub tiigel vga kuumaks, seda kega koheselt mitte katsuda. o Teatud orgaanilised ained plevad pevavalguses praktiliselt nhtamatu leegiga (niteks metanool) vib tunduda, et plemist ei toimu, kuid piirkonna puutumisel saadakse pletada. o o o Pleva gaasipleti kohale ei tohi kummarduda. Pletid tuleb kustutada, kui neid ei kasutata. Kinnist ssteemi (niteks korgiga suletud katseklaas) ei tohi kunagi kuumutada. Rhk suureneb kuumutades, klaas puruneb ning killud paiskuvad laiali. Alati peab kuumutatav ssteem olema vliskeskkonnaga huava kaudu henduses. o Kuumade pindade puutumisest saadud viksemaid pletusi tuleb loputada kraani all klma veega 15 minutit. Suuremad pletused vajavad kohest meditsiinilist sekkumist.

1.1.3 Elektrioht
Teadmiseks elektriseadmetega ttamisel
Elektriseadmed on alati potentsiaalsed ohuallikad elektrilgi oht. Elektrilised kuumutite puhul on lisaks ka pletusoht. Vltida vee sattumist kontakti elektriseadmetega. Elektriseadmete ksitsemisel peavad ked olema kuivad, kik veeloigud tuleb elektriseadmete juurest koheselt koristada. Suure koguse vedeliku kukkumisel elektriseadmele, teatada juhtunust koheselt ppejule. Kunagi ei tohi kasutada elektriseadmeid, mille toitejuhtmetelt on maha kulunud isolatsioonikiht vi on mrgata metallkaablit. Sellest tuleb koheselt teavitada ppejudu.

 Paljud elektriseadmetega seotud nnetused juhtuvad toitejuhtme sattumisel kontakti kuumade pindadega (pliit, kuum liiv, pleti, jne) isolatsiooni hvimine, lhised. Kemikaale ei tohi hoida elektriseadmete peal. Seadme veidra ttamise korral (seadmest kostuvad imelikud hled, ebamrased kirjad ekraanil jne) tuleb sellest koheselt ppejule teatada. Elektriseadmed tuleb peale kasutamist vlja llitada.

1.1.4 Kemikaalidega seotud ohud

Kemikaalide sattumist nahale tuleb alati vltida (vivad absorbeeruda lbi naha, tekitada pletusi jne). Selle juhtumisel tuleb aine nahalt suure veekogusega koheselt maha pesta (ohtlike ainete puhul 15 minutit jooksva kraanivee all). Eriti ettevaatlik tuleb olla kontsentreeritud hapetega. Suurema ainekoguse sattumisel riietele tuleb riided kiiresti sellelt kohalt eemaldada ja loputada rohke veega (esmaabidui all). Eriti ohtlik on broomi sattumine nahale. Selle juhtumisel tuleb koheselt piirkonda veega loputada iga sekund loeb. Kemikaali silma sattumisel tuleb silma 15 minutit klma veega loputada (seejuures vaheldumisi ala- ja lalaugu les tstes). Kui aine pritsib kaitseprillidele ning ei satu silma, siis tuleb esmalt ngu loputada kaitseprille eemaldamata (kaitseprillide kohesel eemaldamisel on suurem aine silma sattumise oht). Peale prillide eemaldamist tuleb silmi loputada analoogselt eespool elduga. Kui aine lheb silma hoolimata kaitseprillide kasutamisest, tuleb prillid koheselt eemaldada ja silmi loputada. Ohtlik on elavhbeda sattumine prandale vi lauale termomeetri purunemisel. Sellest tuleb koheselt ppejudu teavitada. Teatud ained eraldavad hku rritavaid vi mrgiseid gaase (aure). Selliste ainetega ttamisel tuleb eksperiment lbi viia tmbekapis (eeskirjas on eldud, milliste ainetega tuleb ttada tmbekapis). Orgaaniliste ainete aurud vivad absorbeeruda toidu vi tubaka sisse. Seetttu ei tohi laboris sa, juua ega suitsetada. Soovitav ei ole ka toiduaineid hoida (selja)kottides, mis asuvad mnda aega laboriruumides. Keemialaboris pda vimalikult vhe silmi hruda ja ngu puudutada (ainete silma ja suhu sattumise oht).

Kemikaalid vib biotoime alusel jagada jrgmiselt: 1 Sbivad ained kudesid kahjustavad ained (happed, leelised). 1 Ainevahetust mjutavad ained tavaliselt organismile vajalike ainete kttesaadavust vhendavad ained (vingugaas). 1 Neurotoksiinid nrvissteemi kahjustavad ained (nikotiin, sjagaasid). 1 Pshhoaktiivsed ained tajumishireid phjustavad ained. 1 Kantserogeenid vhktbe tekitavad ained. 1 Mutageenid organismi prilikke omadusi ja tunnuseid muutvad ained. 1 Teratogeenid loote arengut kahjustada vivad ained. 1 Allergeenid mnedele inimestele litundlikkust tekitavad ained. 1 Lakrimaatorid pisaratevoolu ja silmade rritust phjustavad ained (pisargaasid).

1.1.5 Mehaaniliste vigastuste oht

heks sagedasemaks vigastuste phjustajaks keemialaboris on klaasnude vi portselani purunemine. Sisselikeid saab vltida klaasnudega ettevaatlikult mber kies. Viksemad haavad tuleb hoolikalt veega pesta ja veenduda, et haavas ei oleks vrkehasid (klaasikillud, kemikaalid jne). Suuremate haavade puhul tuleb verejooks sulgeda rhksideme (guti) abil. Kuigi keemialaboris ttamine on alati potentsiaalselt ohtlik, ei tohiks htegi ohtu paaniliselt karta. Kemikaalid on ohutud, kui neid igesti ksitsetakse (isegi puhas vesi vib teatud juhtudel ohtlik olla). lemrane kartlikkus suurendab nnetuste juhtumise tenosust.

1.2 Esmaabi- ja kaitsevarustus

1.2.1 Esmaabivarustus
Tulekustuti Kustutustekk Kustutusliiv Esmaabikapp plaastrid, sidemed jne. Esmaabidu Alus hapete neutraliseerimiseks Hape aluste neutraliseerimiseks Khvel ja hari klaasikildude eemaldamiseks

Igast nnetusjuhtumist tuleb alati teavitada ppejudu.

1.2.2 Kaitsevarustus
Kittel kitli kandmine laboris on alati kohustuslik (vlja arvatud juhtudel, kui mitte keegi laboris eksperimente ei tee). Kaitseprillid kaitseprillide kandmine eksperimente tehes on soovitatav kogu aeg, kohustuslik aga katsetes, kus kasutatakse tugevalt sbivaid aineid (kontsentreeritud happed, tugevad alused, broomivesi jne), samuti ka ainete kuumutamise juures (vljapaiskumise oht, klaasikildude lendamise vimalus, kuuma vedeliku silma sattumise oht jne). Kui kasutatakse ngemist korrigeerivaid prille, tuleb kaitseprillid asetada nende peale. Kaitseprillide

kriimustamist tuleb vltida, peale kasutamist tuleb puhtad kaitseprillid asetada tagasi kilepakendisse ning paigutada oma kohale. Kummikindad kummikinnaste kasutamine on soovitatav ttamisel eriti mrgiste ja sbivate ainetega (broom, kontsentreeritud happed jne), et vltida svitusi ja kemikaalide

absorbeerumist lbi naha. Kuigi kummikindad aitavad vltida kemikaalide ja naha kontakti, tuleb nende kandmisel hoida ksi ainete eest nii nagu kindaid ei oleks. Mrdunud kinnastega mitte katsuda erinevaid pindu (ukselingid, kapinupud jne). Vikeste aukude esinemisel

kummikinnastes vib juhtuda olukord, kus mrgine vi svitav aine satub kinda sisse ja on seal pidevas kontaktis nahaga (sellest ei pruugi kohe aru saada). Aine sattumisel kummikinnastele tuleb see koheselt veega maha pesta.

1.3 Keemialaboris ttamise nuded

Lahtiseid jalanusid (sandaale), lhikesi pkse vi miniseelikut laboris vimaluse korral mitte kanda. Jalanude tallad peaksid olema tugevast materjalist (vlistamaks klaasikildude jalga tungimise vimaluse). Kanda riideid, millega saab ohuolukorras kiiresti liikuda. Vimaluse korral tuleks laboris vltida nailonist ja teistest tissnteetilistest materjalidest riiete kandmist (staatilise elektri sdemete tekkimise oht). Vltima peaks kergestisttivast materjalist riietust. Laboris ttades on soovitav eemaldada leliigsed ehted. Krgete kontsadega jalanusid laboris vimaluse korral vltida. Juuksed peaks olema seatud selliselt, et need ei takistaks vaatamist ning ei vajuks katse sisse ega tulle (niteks taha kokku siduda). Mitte tkestada teed (varustuse, asjadega) vljapsude ja tulekustutite juurde. Smine, joomine ja suitsetamine on laboris rangelt keelatud (see kib ka nrimiskummi kohta). Laborinusid ei tohi kasutada sgi vi joogi hoidmiseks. htegi laboris olevat kemikaali ei tohi kunagi maitsta.

Kemikaale ei tohi nuusutada, vlja arvatud juhtudel, kui eeskirjas on nii eldud. Ttamise kigus tuleks ksi tihti pesta, peale praktikumi lppu laborist lahkumisel pesta ksi eriti hoolikalt kuuma vee ja seebiga. Mitte kunagi ei tohi ksi pesta orgaaniliste lahustitega. Kik kemikaalid tuleb alati peale kasutamist oma igele kohale tagasi panna. Suvalisi eksperimente (mis ei kajastu eeskirjas vi ei ole ppejuga koosklastatud) laboris lbi viia ei ole lubatud. Laboris tohib eksperimente lbi viia vaid selleks ettenhtud aegadel. Ohtliku t puhul ei ole lubatud laboris ksinda ttada (ei ole kedagi, kes nnetuse korral abistaks). Labor tuleb korras hoida, kik maha kukkunud ained tuleb koheselt koristada. Maha kukkunud tahked pulbrid tuleb esmalt kokku phkida ning seejrel pesta koht seebi ja veega. Klaasnude purunemisest tuleb teavitada ppejudu. Ainete purunemisel tekkinud killud tuleb koheselt koristada (khvli ja harjaga). Vajadusel paluda teistel end aidata. htegi kemikaali ei ole lubatud laborist kaasa vtta. Enne laborist lahkumist tuleb tkoht hoolikalt koristada. Mitte jtta pesemata klaasnusid oma kohale vedelema. Soovitav on jlgida ka kaaslaste tegevust ning mne ohutustehnilise nude rikkumisel juhtida sellele rikkuja thelepanu. Tahtliku ning ohtliku ohutustehnilise nude rikkumisest

informeerida ppejudu. Laboris vastutavad lipilased enda turvalisuse eest.

Vastunidustused laboripraktikumist osavtul

Hilinemine laboripraktikumidesse ei ole lubatud. ppejudu tuleb informeerida fsilisest seisundist, mis vib mjutada toimingute sooritamist ja enda vi teiste tervist (niteks rasedus, teatud ravimite tarvitamine, allergiad, epilepsia, AIDS). Informatsioon hoitakse konfidentsiaalsena. Kontaktltsed tuleb laboris vimaluse korral asendada prillidega. Kui see vimalik ei ole, on kaitseprillide kandmine koguaeg kohustuslik, sest kemikaalid vivad sattuda kontaktltse taha (ltse ja silma vahele). See on rmiselt ohtlik, kuna kemikaal psib koguaeg kontaktis silmaga. Ltsed takistavad silma puhastamist ning nende eemaldamine muutub raskeks, sest silmalihased on silmarrituse tttu pingul. Laboris ttamiseks tuleb olla fsiliselt valmis mitte ritada katseid teha, kui ei ole piisavalt maganud, enesetunne on halb jne. Laboris eksperimente teostada ei ole lubatud, kui vastavas pevikus puudub lipilase allkiri ohutustehnika valdamise kohta (allkirjad kogutakse ohutustehnika loengu lpul).

2. LABORITEHNIKA
Laboritehnika all meldakse: labori seadmete ja nude otstarbelist kasutamist, ohutuid ja otstarbekaid tvtteid.

2.1 Laborinud- ja seadmed

2.1.1 Klaasnud
Katseklaas hest otsast suletud klaastoru (joon. 1, nr 1). Kasutatakse reaktsioonide lbiviimiseks: ainete (enamasti vedelate) kokkuvalamiseks, sadestamiseks, kuumutamiseks, aurutamiseks jm. Aine mahu hindamiseks katseklaasis kasutatakse jrgnevat lihtsat soovitust 1 cm krgusele vedelikusambale katseklaasis vastab aine kogus 1 ml. Ainete segamisel ei tohi katseklaasi ava sulgeda srmega, vaid kasutada korke. Ainete kuumutamisel katseklaasis tuleb tita jrgmisi nudeid: titmisaste ei tohi olla le he kolmandiku; katseklaasi hoitakse kaldu; mingil juhul ei tohi kuumutada katseklaasi phja alt, kuumutamist alustatakse pinnalt ja liigutakse kuni umbes he neljandikuni aine mahu krgusest; kuumutamisel tuleb katseklaasi srmede vahel pidevalt prata mber katseklaasi mttelise vertikaaltelje; katseklaasi hoitakse srmedega, hoidmiseks abivahendeid mitte kasutada; kuumutamisel ei tohi katseklaasi suuet suunata enda, kaaslipilaste ega ppeju suunas (vhendab vimaliku vljapaiskumise kahjulikku toimet). Keeduklaas klaasist silindriline nu mahuga 10 ml 2 liitrit (joon. 1, nr 3), millel markeeringud TY termiliselt psiv, s.o sobiv kuumutamiseks ja XY keemiliselt psiv. Keeduklaasi ei tohi kuumutada lahtisel leegil, vaid lbi keraamilise resti, mis on asetatud statiivi klge kinnitatud rngale. Kuuma keeduklaasi ei tohi asetada klmale pinnale. Ainega (vedelikuga) tidetud suuremat keeduklaasi tuleb tsta kahe kega, sealjuures kindlasti alt toetades (mitte ainult servast). Kolvid mitmesuguse kujuga ja kaelapikkusega klaasnud (joon. 1, nr 4-12), milledele kehtivad samad kuumutamise ja kandmise nud kui keeduklaasidele (maht 10 ml 10 liitrit). Koonilisi (Erlenmeyeri) kolbe kasutatakse enam tiitrimisel. Seisukolbe (joon 1, nr 5) kuumutada ei tohi.

Lehtrid mitmesuguse suurusega klaasist vi portselanist vahendid vedeliku (pulbrite) mberpaigutamiseks vi lahuse filtrimiseks (joon. 2, nr 13-14). Jaotuslehtrid silindri-, pirni- vi kerakujulised kraaniga klaasseadmed vedelike jaotamiseks, segamiseks ja doseerimiseks (joon. 2, nr 16-17). Eksikaatorid paksuseinalised klaasist hermeetiliselt suletavad nud, mida kasutatakse preparaatide, proovide ja kemikaalide kuivatamiseks ja silitamiseks, et need ei niiskuks (joon. 2, nr 15). Mtenud mtudega varustatud klaasnud vedeliku mahu mramiseks, neid ei tohi kuumutada! Mensuurid koonilised klaasid vedeliku mahu ligikaudseks mtmiseks. Mtesilindrid klaassilindrid mahuga 10 ml 2 liitrit, samuti vedeliku mahu ligikaudseks mtmiseks (joon. 3, nr 25). Klaasi mrgavate vedelike (vesi vi vesilahus) piirdepind ei ole ngus ja vedeliku mahtu tuleb lugeda silmade tasapinnal piirpinna madalaima taseme jrgi. Mtekolvid seisukolvid mahuga 25 ml 2 liitrit (joon. 1, nr 7). Pika kitsa kaelaga, millel umbes keskel on mrge, mis vastab mtekolvile mrgitud tpsele mahule antud temperatuuril. Mtekolbe kuumutada ei tohi. Pipetid klaasist laiendiga klaastorud neile mrgitud vedeliku mahu tpseks mtmiseks ja lekandmiseks (mahtpipett) vi jaotustega varustatuna soovitava mahu vljalaskmiseks (mtpipett), (joon. 3, nr 24). Kunagi ei tohi pipeteerida suuga, selleks on olemas spetsiaalsed sifoonid. Bretid tiitrimisel kasutatav kraani vi muu sulguriga ning mtudega varustatud klaastoru vljalastava vedeliku hulga mtmiseks (joon. 3, nr 23). Termomeetrid vahendid katsetemperatuuri mtmiseks, neid ei tohi kasutada vedelike segamiseks (joon. 3, nr 22). Kui elavhbedatermomeeter puruneb, tuleb sellest koheselt teavitada ppejudu.

10

2.1.2 Lihvid
Lihve kasutatakse erinevate aparatuuriosade

kern muhv

hukindlaks hendamiseks, seejuures liigub ks lihv teise sisse. Vlimist lihvi nimetatakse muhviks, sisemist kerniks (kern lheb muhvi sisse). Lihve on mitmesuguse suurusega, kerni puhul on oluline vlislbimt, muhvi puhul siselbimt. Suuruse jrgi vib lihve jagata normaallihvideks ja mittestandardseteks lihvideks. Enamkasutatavad normaallihvide mdud on 14,5; 19 ja 29 mm (kerni vlislbimt, muhvi siselbimt). Lihvide hukindlaks hendamiseks on vajalik nende mrimine spetsiaalse mrdeainega Joonis. Lihvid muhv ja kern

(vaseliin, apisoon). Lbipaistev klaaspind nitab kvaliteetset liidet.

2.1.3 Plastik-, metall- ja portselanvahendid laboris

Tiiglid portselanist anumad mahuga 10-200 ml, kasutatakse ainete pletamisel vi tuhastamisel (joon 3, nr 33). Portselankausid kasutatakse agressiivsete ainete aurutamiseks (joon 3, nr 32). Kuumutamisel pritsivate ainete puhul kaetakse portselankauss spetsiaalse kaanega. Uhmrid kausikujulised paksuseinalised portselanist, metallist, ahhaadist vms. nud, milles peenestatakse uhmrinuia abil tkilist materjali vi segatakse pulbrit (joon. 3, nr 26-27). Pesupudelid kasutatakse tavaliselt sademete pesemiseks destilleeritud veega ja viksemate koguste vee lisamiseks reaktsioonisegule. Pesupudeli kasutamiseks pigistatakse seda, luues sellega mningase rhu, mistttu torust vljub vesi (joon. 3, nr 28). Korgid kasutatakse erinevate anumate sulgemiseks. Mitte kasutada kuumade anumate sulgemiseks klaaskorke, need ei pruugi enam kunagi vlja tulla. Orgaaniliste lahustite puhul on soovitav kasutada korgimaterjalist korke (mitte pressitud korgipurust), sest kautukist korgid (kummikorgid) vivad punduda. Statiivid rasked metaliist seadmed kppade ja rngaste kinnitamiseks (joon. 4, nr 37). Kpad metallist vahendid kolbide, katseklaaside, termomeetrite ja teiste laboriseadmete

kinnitamiseks statiivile (joon 4, nr 34-35).

11

Gaasipleti abil saadakse laboratoorsetes tdes vajalik temperatuur. Kasutatakse kahte liiki gaasipleteid. Bunseni pletil (joon. 3, nr 30) imetakse plemiseks vajalik hk pleti allosas oleva ava kaudu, mille suuruse reguleerimisel vastava muhviga saab muuta leegi iseloomu. Pleti stamisel peab hu juurdevool olema katkestatud. Teclu pleti toru laieneb allosas koonuseks. Siin reguleeritakse (suletakse) hu juurdevool ketta pramisega. Kui ketas prata koonuse vastu, on hu juurdevool katkestatud. Toperatsioonide jrjekord pleti kasutamisel: sulgeda hu juurdevool (huava); sdata tuletikk; avada gaas (keerata gaasikraani pide piki gaasijuhet); sdata gaas; reguleerida pleti leek (kuumutamiseks kasutada sinist vi vrvitut leeki).

Ebaigel reguleerimisel vib leek alla tmbuda s.o plemine toimub pleti torus iseloomuliku suminaga ja toru kuumeneb. Gaas tuleb viivitamatult sulgeda ja otsida ebaige plemise phjus ja peale jahtumist uuesti sdata. Gaasipleti leek on kllaldasel hu juurdevoolul sinakas ja lbipaistev, hu vaegusel on leek kollane ja tahmav. Leegis vib eristada kolme koonust: sisemine sinakas, seal plemist veel ei toimu; keskmine algab gaasi plemine (taandav keskkond); vlimine toimub gaasi lplik plemine (oksdeeriv keskkond).

Gaasileegi kuumim osa on keskmise koonuse (taandav keskkond) kohal. ldnuded gaasipletiga ttamisel: ldgaasi avab ainult ppejud (laborant); enne gaasipleti stamist tuleb veenduda, et lheduses ei oleks kergestisttivaid (plahvatusohtlikke) aineid; gaasilhna tundmisel pletit mitte enne sdata, kui lekke phjus on selge ja likvideeritud; keelatud on lahkuda tkohalt ja jtta plevad gaasipletid valveta; t lpetamisel tuleb gaasipletid kustutada; ldgaasikraani suleb ppejud (laborant).

12

2.1.4 Elektri- ja elektroonikaseadmed

Elektripliidid elektriseadmed laboritdes vajaliku temperatuuri saamiseks. Kuivatuskapp elektriseade ainete kuivatamiseks vi hoidmiseks kindla temperatuuri juures. Tsentrifuug elektriseade sademe eraldamiseks lahusest. Magnetsegaja elektriseade vedelike pidevaks segamiseks. pH-meeter vesinikioonide kontsentratsiooni registreeriv elektroonikaseade lahuste pH vrtuste mtmiseks.

2.2 Laborinude hooldus

Kik laboratoorsed td tuleb sooritada puhastes ja tervetes nudes (enne eksperimendi alustamist kontrollida hoolikalt kik nud pragude suhtes). Puhas on klaasnu siis, kui vesi voolab seintel htlaselt. Puhastamisprotsessis vib eristada kolme jrjestikust etappi: Mehaaniline puhastamine seintele kogunenud sade eraldatakse harjadega

(pudeliharjaga) hrudes ja sade uhutakse veega. Pudeliharjaga tuleb katseklaasi ettevaatlikult pesta, kuna vib kergelt la phja augu. Sellest hoidumiseks on soovitav varustada harjaots peene kummivooliku tkiga. Nusid pesta soovitavalt kuuma veega. Keemiline ttlus toimub seebi vi sooda lahusega, vajaduse korral aga orgaaniliste lahustitega (etanool, atsetoon jt). Loputamine lpuks loputatakse pestud nu korduvalt kraaniveega ja viimane kord destilleeritud veega. Eriti puhtad analsiks vajalikud nud pestakse nn kroomseguga, mis on kaaliumdikromaadi (K2Cr2O7) lahus kontsentreeritud vvelhappes. Kasutades kroomsegu, tuleb jlgida kiki kontsentreeritud hapetega ttamise ohutuse nudeid, sest pletused on eriti sgavad ja tugevad. Pestud nud kuivatatakse kas hus vastavatel restidel, kuivatuskappides (kuni 100C) vi huvooluga (kummiballooniga). Kui soovitakse eriti kiiresti mnda seadet kuivatada, siis kasutatakse kergeltauruvaid orgaanilisi lahusteid nagu etanooli vi atsetooni ja nende jgid eraldatakse dietleetriga (tuleoht) loputades ning lpuks puhutakse kummiballooni abil seadmest hk lbi.

13

2.3 Kokkuvtlikud juhised kuumutamisel

Kuumutamise nuded
Kuumutamisel tuleb eelkige veenduda, et kuumutatavast segust ei eraldu mrgiseid gaase. Kunagi ei tohi kummarduda anuma kohale, kus toimub reaktsioon (ka vaatamisel). Keeva vedelikuga anumat mitte kallutada (piiskade pritsimise oht). hukeseseinalisi klaasnusid (keeduklaas, kooniline kolb) kuumutatakse lbi statiivile kinnitatud rngale asetatud keraamilise plaadi. Olenevalt kuumutamisnuetest (vajalikust temperatuurist) kasutatakse kuumutusvahenditena vedelik- vi tahkistidisega vanne: kuni 100 C 130 C 250 C le 250 C Vesivann Gltseroolvann livann Liivavann

Katseklaasi kuumutamise nuded

Kuumutamisel tuleb katseklaasi hoida kaldu, ava suunatuna ohutusse suunda (mitte enda, kaaslipilaste ega ppeju poole). Kuumutada mitte katseklaasi phja alt, vaid umbes sentimeeter krgemalt. Katseklaasi tuleb sujuvalt viia leegist vlja ja tagasi leeki, et vltida kuumade intensiivselt keevate punktide tekkimist vedelikus. lekuumutamisest hoidumiseks prata kogu aeg katseklaasi mber mttelise telje. Katseklaasi hoidmiseks mingeid abivahendeid (niteks klambrit, tiiglitange) mitte kasutada (hoida srmedega lemisest rest). Esineb kahte tpi katseklaase randiga ja ilma. Randiga katseklaasid on kuumutamiseks sobivamad, kuna nende laserv ei lhe kuumaks. Jahutamisel tuleb jlgida, et veejuga ei mrgaks katseklaasi vedeliku pinnast krgemal.

14

2.4 Keemilised reaktiivid

Reaktiivid on keemiliselt enam vi vhem puhtad ained, mida kasutatakse mitmesugusteks laboratoorseteks tdeks. Reaktiivid vivad olla tahked, vedelad, aga ka gaasilised. Nende puhtusaste sltub lisandeist ja reaktiivid reastuvad puhtuse kasvavas jrjekorras jrgmiselt: tehnilised ainult abitdeks laboratooriumis; puhtad kuni 0,1% lisandeid; puhasanalsiks kuni 0,07% lisandeid; keemiliselt puhtad kuni 0,03% lisandeid.

Viimast kolme kasutatakse laboratoorseteks tdeks. Iga reaktiivi sisaldav nu (pudel, purk, ampull jne.) peab olema varustatud etiketiga, millest selgub, millise ainega on tegu. Etiketil peab olema keemilise hendi valem ja nimetus, reaktiivi puhtusaste, lahuste korral ka kontsentratsioon kas molaarses (M) vi protsentuaalses (%) vljenduses. Ttades keemiliste reaktiividega peab meenutama: mitte kasutada puuduva vi mitteloetava etiketiga reaktiive; mitte jtta reaktiivinud avatuna seisma; reaktiivi liiga nusse (pudelisse) mitte tagasi valada, vaid kogumisnusse vi kanalisatsiooni (ppejuga konsulteerida); tkohale valgunud reaktiiv tuleb kohe eemaldada ja koht pesta; laborilaudadel asuvad ainult selleks tks (praktikumiks) vajalikud reaktiivid (kontsentreeritud happed ja halvasti lhnavad reaktiivid asuvad tmbekapis); mitte uidata laboris ringi ainsa reaktiiviga, mida kik vajavad (seda tuleb hoida ettenhtud kohas); reagentide silte tuleb phjalikult lugeda (veenduda, et nimetus on sama, mis juhendis).

2.4.1 Reaktiivide kasutamise nuded

Tahked reaktiivid
3 Vetakse purgist ainult spetsiaalse spaatliga, mitte ktega. 3 Spaatli puudumisel puistatakse vajalik reaktiivikogus purgist puhtale siledale paberile. 3 Reaktiivipudeli korki kest vimalikult mitte ra panna, rmisel juhul puhtale lauale, alumine pool lespidi. 3 Kui reaktiiv on purgis paakunud, tuleb seda peenestada (ettevaatlikult!) puhta ja kuiva portselanspaatli vi jmeda klaaspulgaga (metallist esemeid mitte kasutada!).

15

3 Reaktiivi ei tohi purgist vlja vtta rohkem, kui seda tks vaja. lejki ei ole lubatud purki tagasi puistata. 3 Igal reaktiivil on laboratooriumis oma kindel koht. Keelatud on reaktiivipurgi teisaldamine.

Vedelad reaktiivid ja lahused

3 Igal reaktiivil (lahusel) on laboris oma kindel koht. 3 Kontsentreeritud happeid ja leeliseid, samuti ka mrgiseid ning tugevasti lhnavaid reaktiive (lahuseid) silitatakse tmbekapi all, seal peab neid ka kasutama. 3 Reaktiivilahuste pudelid peavad olema alati suletud. 3 Pudelite korkide segiajamise vltimiseks reaktiivilahuse valamisel ravetud kork hoida kes. 3 Kinnijnud korkide avamiseks prduda ppeju poole. 3 Lahuse vljavalamisel jlgida, et silt jks lespoole (aine allavalgumisel mda anuma vlisseina ei saa silt kahjustada). 3 Pudeli vlisseina mda allavalguvad tilgad tuleb kohe ra phkida filterpaberiga vi lapiga. 3 leliigse lahuse tagasivalamine reaktiivipudelisse ei ole lubatud, see tuleb vastavaid ettevaatusabinusid rakendades valada valamusse vi teisele lipilasele (valamusse valamisel hapete-aluste neutraliseerimine). 3 Lhna mramiseks tuleb keliikega tmmata le avatud nu gaasi (auru) enda poole, hoides nud ohutul kaugusel nost (kunagi ei tohi nina anuma kohale panna ja sgavalt sisse hingata). 3 Tugevasti lhnavate, mrgiste ja limaskesta rritavate gaasidega (aurudega) tuleb ttada tmbekapis. 3 Kahe lahuse segamisel (kokkuvalamisel) valatakse suurema tihedusega lahus viksema tihedusega lahusesse (niteks kontsentreeritud H2SO4 lahjendamisel valatakse viimane peene joana vette). 3 Vett ei tohi kunagi valada kontsentreeritud happesse, reaktsioon on vga eksotermiline ja vib tekkida pritsimine. Kontsentreeritud hapet tuleb valada vette aeglaselt ja pidevalt segades. 3 Suure klaasnu mberpaigaldamisel (keeduklaas, kooniline kolb jne) vtta kahe kega selliselt, et ks ksi toetaks nud phja alt. 3 Kasutada ainult loetava sildi vi kirjaga varustatud nudes (pudeleis) asuvaid reaktiive ja ainult neid, mille vastavus tjuhendile on tuvastatav (nimetus sildil, kontsentratsioon).

16

2.5 Jkidest vabanemine (kitlus)

3 Tahkeid aineid ei tohi panna kraanikaussi (filterpaberid, liiv, lakmuspaberid jne) ummistumise oht. 3 Kemikaale ei tohi panna prgikasti, vlja arvatud juhul, kui eeskirjas nii eldud on. 3 Kui ainet (segu) ei tohi valada kraanikaussi, on see laborieeskirjas eldud (siis tuleb aine panna spetsiaalsesse kogumisnusse). 3 Kemikaalide jke ei tohi mitte mingil juhul suvaliselt kokku kallata. Kahtluse korral ksida nu ppejult. 3 Ained, mida tohib valada valamusse, tuleb alla loputada rohke veega (mitte lihtsalt aine kraanikaussi valada). 3 Hapete ja aluste jgid tuleb neutraliseerida.

17

3. Tuntumad laborinud (joonised)

Katseklaasid (1) Tsentrifuugiklaasid (2) Keeduklaasid (3) markolb (4) Seisukolb (5)

Kjeldahli kolb (6)

Mtekolb (7) Erlenmeyeri kolb (8) Bchneri kolb (9)

Pirnikujuline kolb (10)

Kahe kaelaga markolb (11)

Kolme kaelaga markolvid (12)

Joonis 1. Katseklaasid, keeduklaasid, kolvid

18

Lehtrid (13)

Bchneri lehter (14)

Eksikaator (15)

Jaotuslehtrid (16) Kerakujuline (tilklehter) Pirnikujuline Silindrikujuline (tilklehter) Tilklehtrid (ekstraktorid) (17)

250

200

150

100

50

Deflegmaator (18)

Liebigi jahuti (19)

Kuuljahuti (20)

Spiraaljahutid (21)

Joonis 2. Lehtrid, jaotuslehtrid, jahutid

19

Termomeetrid (22)

Brett (23)

Mtpipett (24)

Mtesilinder (25)

Uhmer (26)

Uhmrinui (27)

Kurdfilter (31) Pesupudel (28) Kalasabaotsik (29)

Bunseni pleti (30)

Portselankauss (32)

Tiigel (33)

Joonis 3. Termomeetrid, mtevahendid, portselannud

20

Kpp (34)

Claiseni pealis (38)

mblik (39)

Termomeetri hoidja (35)

Rngas (36)

Statiiv (37)

Tstja (40)

Lihtdestillatsiooni seade (41)

Joonis 4. Metallaparatuur, seadmed

21