Jud- suurus, mis on kehade vastastikuse mju mduks. This F, hik njuuton N.

Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos mravad ju mjusirge. Ekvivalentsed ehk samavrsed on need jud, millel on sama raken duspunkt, suund ja moodul.Jussteemi moodustavad mitu hele ja samale kehale rakendatavat judu. Kui ht jussteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jussteemiga. Kui jussteemiga on ekvivalentne ainult ks jud , siis nimetatakse seda judu resultandiks Fres, mida on vimalik leida niteks rpklikuaksioomi korduval kasutamisel. Tasakaalu all mistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes.Staatika- mehaanika haru , mis uurib jussteemide omadusi ja nende tasakaalu. Philesanneteks on jussteemi taandamine ja jussteemi tasakaalutingimustega. Jiga keha mudel - vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks. Jika keha nimetatakse vabaks , kui tema liikumine pole millegagi takistatud. Tasakaaluaksioom- kaks absoluutselt jigale kehale rakendatud judu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal mjusirgel vrdvastupidised F2=-F1. Nt. Kaalutu varras on tasakaalus ainult siis, kui mjuvad vastupidised jud on suunatud pikki otspunkte lbivat sirget.Superpositsiooniaksioom-tasakaalus olevate jussteemide lisamine vi eemaldamine ei mjuta jiga keha seisundite. Jiga keha seisund ei muutu , kui kanda ju rakenduspunkt piki mjusirget le keha mis tahes teise punkt. Jurpkliku aksioom- keha seisundit muutmata vib kaks tema mingis punktis rakendatud judu asendada resultandiga , mis vrdub judude geomeetrilise summaga. Mju ja vastumju aksioom(Newtoni III seadus)kaks keha mjutavad teineteist vrdvastupidiste jududega , millel on hine mjusirge. Jigastumise aksioom- deformeeruva keha tasakaal ei muutu , kui lugeda keha deformeerunud olekus absoluutselt jigaks.Suunakoosinus- koosinus nurgast , mis asub telja ja vektori positiivse suundade vahel.Sidemedigasugune liikumise tke. Keha ja sideme vahel tegutsevad vastastikused mjujud. Sidemereaktsioon- jud , millega side mjub kehale. Need reaktsioonid tekivad ainult siis kui mingi muu jud pab keha liikuma panna. Liikuma panevad jud on aktiivsed, aktiivsetest jududest sltuvad sidemereaktsioonid on aga passiivsed.Sidemetest vabanemise printsiip- iga seotud keha vib vaadelda vaba kehane, kui ra jtta sidemed ja nende mju asendada reaktsioonijududega. Sidemereaktsiooni arvulised vrtused leitakse keha tasakaalutingimuste abil. Toed- seadmed, mis hendavad keha alusega. Toereaktsioonid- toesidemete reaktsioonid.Koonduv jussteem- kigi judude mjusirged likuvad hes punktis. Lihtsaim jussteem. Koonduv jussteem on ekvivalentne resultandiga, mis lbib judude mjusirgete likepunkti. Fres=0 on koonduva jussteemi tasakaalutingimus vektorkujul.Staatikaga mramatu lesanne- juhtum , kus tundmatute arv on tasakaaluvrrandite arvust suurem. Kolme mitteparalleelse ju teoreemKolm mitteparalleelset judu saavad olla tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad paiknevad hes tasandis ja nende mjusirge l ikuvad hes punktis. Ju moment tel. suhtes- ju prlemisvimet iseloomustav skalaarne korrutis Fh, mrkidega + ja eristatakse prlemissuunda.= 0, kui jud ja telg samas T.

Kruvireegel - moment on positiivne , kui paremakelist kruvi juga prates kruvi liigub telje positiivses suunas. Ju moment punkt suhtes- Ju F momendiks punkti O suhtes loetakse vektorit Mo(F), mis on risti judu ja punkti lbiva tasandiga ja mille moodul vrdub korrutisega Fh(h on juvektori mjusirge kaugust punktist). Vektori suund mratakse kruvireegliga. Ju moment punkti suhtes vljendub vektorkorrutisena. Ju moment telje suhtes ja ju moment punkti suhtes , nende vaheline seos- Skalaarne ju moment telje suhtes on selle telje mis tahes punkti suhtes vetus momentvektori projektsioon teljele. Kahe paralleelju liitmine- Kahe samasuunalise paralleelju rakenduspunkti kaugused kummastki just on jududega prdvrdelised. Antiparalleelsed jud- vastassuunalised paralleelsed jud.Jupaar- lihtsustamata staatika element ehk siis staatika II phielement.Jupaar on kahe vrdse mooduliga ju ssteem(F,-F). Jupaari moment- jupaari prdevime on hesugune mistahes telje suhtes ,mis on ainult risti jupaari tasandiga. M=Fh , kus h on jupaari mjusirgete vahekaugus ehk jupaari lg. Jupaari omadused- 1) jiga keha seisund ei muutu , kui asendada ks jupaar samas tasandis sama prdesuunaga teise jupaariga, mille momendil on sama moodul; 2)jiga keha seisund ei muutu , kui jupaar oma tasandist le kanda mis tahes teise paralleelsesse tasandisse; 3)jigale kehale mjuv jupaaride ssteem on ekvivalentne he jupaariga, mille moment vrdub ssteemi jupaaride momentide geograafilise summaga Mres=M1+M2+...+Mn. Ju rplke- Jigale kehale rakendatud judu vib selle ju mju muutmata paralleelselt le kanda keha mis tahes teise punkti, kui lisada jupaar , mille moment vrdub lekantava ju momendiga uue rakenduspunkti suhtes. Staatika phiteoreem- iga jussteemi saab asendada ekvivalentse ssteemiga , mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist(F0) ja jupaarist , mille moment vrdub peamomendiga(M0).Peavektor- taandamiskeskmesse lekantud judude geomeetriline summa.Varigoni teoreem- kui jussteemil on resultant, siis vrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes ssteemi judude sama punkti suhtes vetud momentide geomeetrilise summaga. Jussteemi taandamise erijuhud- 1) Fo=0 ja Mo0 , ssteem taandub jukruviks; 2) Fo0 ja Mo=0, peavektor on jussteemi resultandiks; 3) Fo0 ja Mo0, vektorid on risti , paralleelselt (Fo x Mo=0, taandub jukruviks ehk dnaamiks) vi suvalise nurga all; 4) Fo=0 ja Mo=0, jussteem on tasakaalus. Kaal- raskusju moodul Gi=mig, kikide elementide G kokku liites saame ssteemi kaalu, vektor G=G i on ssteemi raskusjud.Raskuskese(pinnakese)- ssteemiga muutumatult seotud punkt , mida ssteemi raskusju mjusirge lbib ssteemi mi s tahes prde korral. Kui kehal on smmeetriatelg(tasand), siis paikneb raskuskese selle(s) teljel (tasandis) . Kolmnurga raskuskese asub mediaanide likepunktis. Poolringi raskuskeskme leidmiseks on eraldi valem 2d/3. Lihtsustamise mttes kasutatakse ka tkeldamist , st. tkeldan kujundi sellisteks kujunditeks, mille raskuskeskmeid ma leida oskan ja prast leian he ldise. Kasutatakse ka katselisi vtteid nt, niidi otsa riputamine. Massikese- sinna vib kujutletavalt koondada ssteemi kogu massi. Homogeene keha- htlane keha.

.2. Pappose-Guldini teoreem- Kui tasandiline kujund prleb mber kujundi tasandis paikneva ja kujundit mitte likava telje, siis vrdub tekkiva prdkeha ruumala kujundi pindala ja tema pinnakeskme poolt lbitud ringjoone pikkuse korrutisega. Staatiline moment - liitkujundi staatiline moment mingi telje suhtes vrdub teda moodustavate kujundite staatiliste momentide algebralise summaga sama telje suhtes.Sx=ycA, Sy=xcAKeskteljed- Teljed,mis lbivad kujundi pinnakeset. Staatiline moment iga kesktelje suhtes vrdub 4 nulliga. Telginertsmoment -on pinnakaraketeristik, mis nitab kujundi pinnaelementide laotust mingi telje suhtes. Tegemist on positiivse suurusega. This Ix vi Iy , hiks cm , 2 vljendub integraalina Ix=y dA ja vastupidi ka.Inertsiraadius - kui kujutame kujundi pindala nii , et see koondub hte punkti , siis inertsiraadius on selle punkti kauguse vastavast teljest. Nt . ix on selle punkti kaugus x teljest.Tsentrifugaalmoment - pinnakarakteristik, mis nitab kujundi pinnaelementide laotust kahe telje suhtes. This Ixy, arvutatakse 4 integraali abil Ixy=xydA integraal le A, hik on cm . Vib olla nii positiivne kui ka negatiivne, vib vrduda ka nulliga.Polaarinertsimoment - kirjeldab pinnaelementide laotust 2 ristlike varda telje suhte. Samuti on ta pinnakarakteristik, mis nitab kujundi pinnaelementide laotuvust pooluste suhtes. A rvutatav integraaliga Ip=r dA le piirkonna A. R on 4 2 2 2 pinnaelemendi dA polaarraadius. Alati positiivne ja hik on cm .Polaarinertsmomendi seos telginertsmomendiga- Ip=Ix+Iy , sest r =x +y Lihtkujundite inertsimomendid-1) 3 3 3 3 2 2 4 ristklik Ix=bh /12, Iy=bh /3, kus b on laius ja h krgus; 2)kolmnurk Ix=bh /36 , Iy=(h(b/2) )/6 , Ixy=(b h )/72 ; 3)ring Ip=d /32, ringil Ix=Iy ning kuna Ip=Ix+Iy=2Ix=2Iy, siis 4 Ix=Iy=Ip/2= d /64.Liitkujundi inertsimoment mingi telje suhtes - vrdub osakujundite inertsimomentide summaga sama telje suhtes.Prdenurk- nurk lhtetelje positiivsest suunast vastava pratud telje positiivse suunani. Tan = -(D0-I*)/IxyPeateljed- teljepaari , mille suhtes inertsimomendid on ekstremaalsed. Tunnuseks on tsentrifugaalmomendi vrdumine nulliga. Smmeetrilise kujundi peateljeks on alati smmeetr iatelg ja selle risttelg. Mittesmmeetrilise kujundi korral kasutan nurga leidmiseks tan valemit.Peainertsmomendid - ekstremaalsed inertsmomendid. Peatasand-varda pikitasand, mis on mratud varda telja ja hega ristlike peatelgedest.Jussteemi tasakaaltarvilik ja piisav on tingimus, et nulliga vrdukisd judude projektsioonide summad kolmel koordinaatteljel ja momentide summad nende telgede suhtes. Tasandilise jussteemi tasakaal- variant.1. Fx=0 , Fy=0 , Mz=0 ; variant.2. MzA=0, MzB=0, MzC=0 ; variant.3. -MzA=0, MzB=0, Ft=0. Tala- horisontaalne varas, millele mjuvad peaasjalikult teljega ristuvad hes tasandis paiknevad koormused.Liikumatuse tagamiseks aluse suhtes on vaja toesidemeid.Vhima sidemete arvuga talasid nim. Lihttaladeks. Kehade ssteemi tasakaal- Ssteem on tasakaalus siis , kui ssteemi ksikosad on tasakaalus. Seega tuleb ssteem lahutada osadeks ja uurida kigi osade tasakaalu. Vahel on otstarbekam lugeda ssteem jigastumisaksioomi tttu jigaks tervikuks ja uurida selle tasakaalu.

Jud- suurus, mis on kehade vastastikuse mju mduks. This F, hik njuuton N. Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos mravad ju mjusirge. Ekvivalentsed ehk samavrsed on need jud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul.Jussteemi moodustavad mitu hele ja samale kehale rakendatavat judu. Kui ht jussteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jussteemiga. Kui jussteemiga on ekvivalentne ainult ks jud , siis nimetatakse seda judu resultandiks Fres, mida on vimalik leida niteks rpklikuaksioomi korduval kasutamisel. Tasakaalu all mistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes.Staatika- mehaanika haru , mis uurib jussteemide omadusi ja nende tasakaalu. Philesanneteks on jussteemi taandamine ja jussteem i tasakaalutingimustega. Jiga keha mudel - vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks. Jika keha nimetatakse vabaks , kui tema liikumine pole millegagi takistatud. Tasakaaluaksioom- kaks absoluutselt jigale kehale rakendatud judu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal mjusirgel vrdvastupidised F2=-F1. Nt. Kaalutu varras on tasakaalus ainult siis, kui mjuvad vastupidised jud on suunatud pikki otspunkte lbivat sirget.Superpositsiooniaksioom-tasakaalus olevate jussteemide lisamine vi eemaldamine ei mjuta jiga keha seisundite. Jiga keha seisund ei muutu , kui kanda ju rakenduspunkt piki mjusirget le keha mis tahes teise punkt. Jurpkliku aksioom - keha seisundit muutmata vib kaks tema mingis punktis rakendatud judu asendada resultandiga , mis vrdub judude geomeetrilise summaga. Mju ja vastumju aksioom(Newtoni III seadus)kaks keha mjutavad teineteist vrdvastupidiste jududega , millel on hine mjusirge. Jigastumise aksioom- deformeeruva keha tasakaal ei muutu , kui lugeda keha deformeerunud olekus absoluutselt jigaks. Suunakoosinus- koosinus nurgast , mis asub telja ja vektori positiivse suundade vahel. Sidemedigasugune liikumise tke. Keha ja sideme vahel tegutsevad vastastikused mjujud. Sidemereaktsioon- jud , millega side mjub kehale. Need reaktsioonid tekivad ainult siis kui mingi muu jud pab keha liikuma panna. Liikuma panevad jud on aktiivsed, aktiivsetest jududest sltuvad sidemereaktsioonid on aga passiivsed.Sidemetest vabanemise printsiip- iga seotud keha vib vaadelda vaba kehane, kui ra jtta sidemed ja nende mju asendada reaktsioonijududega. Sidemereaktsiooni arvulised vrtused leitakse keha tasakaalutingimuste abil. Toed- seadmed, mis hendavad keha alusega. Toereaktsioonid- toesidemete reaktsioonid.Koonduv jussteem- kigi judude mjusirged likuvad hes punktis. Lihtsaim jussteem. Koonduv jussteem on ekvivalentne resultandiga, mis lbib judude mjusirgete likepunkti. Fres=0 on koonduva jussteemi tasakaalutingimus vektorkujul.Staatikaga mramatu lesanne- juhtum , kus tundmatute arv on tasakaaluvrrandite arvust suurem.Kolme mitteparalleelse ju teoreemKolm mitteparalleelset judu saavad olla tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad paiknevad hes tasandis ja nende mjusirge l ikuvad hes punktis. Ju moment tel. suhtes- ju prlemisvimet iseloomustav skalaarne korrutis Fh, mrkidega + ja eristatakse prlemissuunda.= 0, kui jud ja telg samas T.

Kruvireegel - moment on positiivne , kui paremakelist kruvi juga prates kruvi liigub telje positiivses suunas. Ju moment punkt suhtes- Ju F momendiks punkti O suhtes loetakse vektorit Mo(F), mis on risti judu ja punkti lbiva tasandiga ja mille moodul vrdub korrutisega Fh(h on juvektori mjusirge kaugust punktist). Vektori suund mratakse kruvireegliga. Ju moment punkti suhtes vljendub vektorkorrutisena. Ju moment telje suhtes ja ju moment punkti suhtes , nende vaheline seos- Skalaarne ju moment telje suhtes on selle telje mis tahes punkti suhtes vetus momentvektori projektsioon teljele. Kahe paralleelju liitmine- Kahe samasuunalise paralleelju rakenduspunkti kaugused kummastki just on jududega prdvrdelised. Antiparalleelsed jud- vastassuunalised paralleelsed jud.Jupaar- lihtsustamata staatika element ehk siis staatika II phielement.Jupaar on kahe vrdse mooduliga ju ssteem(F,-F). Jupaari moment- jupaari prdevime on hesugune mistahes telje suhtes ,mis on ainult risti jupaari tasandiga. M=Fh , kus h on jupaari mjusirgete vahekaugus ehk jupaari lg. Jupaari omadused- 1) jiga keha seisund ei muutu , kui asendada ks jupaar samas tasandis sama prdesuunaga teise jupaariga, mille momendil on sama moodul; 2)jiga keha seisund ei muutu , kui jupaar oma tasandist le kanda mis tahes teise paralleelsesse tasandisse; 3)jigale kehale mjuv jupaaride ssteem on ekvivalentne he jupaariga, mille moment vrdub ssteemi jupaaride momentide geograafilise summaga Mres=M1+M2+...+Mn. Ju rplke- Jigale kehale rakendatud judu vib selle ju mju muutmata paralleelselt le kanda keha mis tahes teise punkti, kui lisada jupaar , mille moment vrdub lekantava ju momendiga uue rakenduspunkti suhtes. Staatika phiteoreem- iga jussteemi saab asendada ekvivalentse ssteemiga , mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist(F0) ja jupaarist , mille moment vrdub peamomendiga(M0).Peavektor- taandamiskeskmesse lekantud judude geomeetriline summa.Varigoni teoreem- kui jussteemil on resultant, siis vrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes ssteemi judude sama punkti suhtes vetud momentide geomeetrilise summaga. Jussteemi taandamise erijuhud- 1) Fo=0 ja Mo0 , ssteem taandub jukruviks; 2) Fo0 ja Mo=0, peavektor on jussteemi resultandiks; 3) Fo0 ja Mo0, vektorid on risti , paralleelselt(Fo x Mo=0, taandub jukruviks ehk d naamiks) vi suvalise nurga all; 4) Fo=0 ja Mo=0, jussteem on tasakaalus.Kaal- raskusju moodul Gi=mig, kikide elementide G kokku liites saame ssteemi kaalu, vektor G=G i on ssteemi raskusjud.Raskuskese(pinnakese)- ssteemiga muutumatult seotud punkt , mida ssteemi raskusju mjusirge lbib ssteemi mi s tahes prde korral. Kui kehal on smmeetriatelg(tasand), siis paikneb raskuskese selle(s) teljel (tasandis) . Kolmnurga raskuskese asub mediaanide likepunktis. Poolringi raskuskeskme leidmiseks on eraldi valem 2d/3. Lihtsustamise mttes kas utatakse ka tkeldamist , st. tkeldan kujundi sellisteks kujunditeks, mille raskuskeskmeid ma leida oskan ja prast leian he ldise. Kasutatakse ka katselisi vtteid nt, niidi otsa riputamine.Massikese- sinna vib kujutletavalt koondada ssteemi kogu massi. Homogeene keha- htlane keha.

Jud- suurus, mis on kehade vastastikuse mju mduks. This F, hik njuuton N. Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos mravad ju mjusirge. Ekvivalentsed ehk samavrsed on need jud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul. Jussteemi moodustavad mitu hele ja samale kehale rakendatavat judu. Kui ht jussteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jussteemiga. Kui jussteemiga on ekvivalentne ainult ks jud , siis nimetatakse seda judu resultandiks Fres, mida on vimalik leida niteks rpklikuaksioomi korduval kasutamisel.Tasakaalu all mistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jussteemide omadusi ja nende tasakaalu. Philesanneteks on jussteemi taandamine ja jussteemi tasakaalutingimustega.Jiga keha mudel - vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks. Jika keha nimetatakse vabaks , kui tema liikumine pole millegagi takistatud. Tasakaaluaksioom- kaks absoluutselt jigale kehale rakendatud judu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal mjusirgel vrdvastupidised F2=-F1. Nt. Kaalutu varras on tasakaalus ainult siis, kui mjuvad vastupidised jud on suunatud pikki otspunkte lbivat sirget.Superpositsiooniaksioom -tasakaalus olevate jussteemide lisamine vi eemaldamine ei mjuta jiga keha seisundite. Jiga keha seisund ei muutu , kui kanda ju rakenduspunkt piki mjusirget le keha mis tahes teise punkt.Jurpkliku aksioom- keha seisundit muutmata vib kaks tema mingis punktis rakendatud judu asendada resultandiga , mis vrdub judude geomeetrilise summaga. Mju ja vastumju aksioom(Newtoni III seadus)- kaks keha mjutavad teineteist vrdvastupidiste jududega , millel on hine mjusirge. Jigastumise aksioom- deformeeruva keha tasakaal ei muutu , kui lugeda keha deformeerunud olekus absoluutselt jigaks.Suunakoosinus - koosinus nurgast , mis asub telja ja vektori positiivse suundade vahel. Sidemed-igasugune liikumise tke. Keha ja sideme vahel tegutsevad vastastikused mjujud. Sidemereaktsioon- jud , millega side mjub kehale. Need reaktsioonid tekivad ainult siis kui mingi muu jud pab keha liikuma panna. Liikuma panevad jud on aktiivsed, aktiivsetest jududest sltuvad sidemereaktsioonid on aga passiivsed.Sidemetest vabanemise printsiip - iga seotud keha vib vaadelda vaba kehane, kui ra jtta sidemed ja nende mju asendada reaktsioonijududega. Sidemereaktsiooni arvulised vrtused leitakse keha tasakaalutingimuste abil.Toed- seadmed, mis hendavad keha alusega. Toereaktsioonid- toesidemete reaktsioonid. Koonduv jussteem- kigi judude mjusirged likuvad hes punktis. Lihtsaim jussteem. Koonduv jussteem on ekvivalentne resultandiga, mis lbib judude mjusirgete likepunkti. Fres=0 on koonduva jussteemi tasakaalutingimus vektorkujul. Staatikaga mramatu lesanne - juhtum , kus tundmatute arv on tasakaaluvrrandite arvust suurem.Kolme mitteparalleelse ju teoreem - Kolm mitteparalleelset judu saavad olla tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad paiknevad hes tasandis ja nende mjusirge likuvad hes punktis. Ju moment tel. suhtes - ju prlemisvimet iseloomustav skalaarne korrutis Fh, mrkidega + ja eristatakse prlemissuunda.= 0, kui jud ja telg samas T.

Kruvireegel- moment on positiivne , kui paremakelist kruvi juga prates kruvi liigub telje positiivses suunas. Ju moment punkt suhtes- Ju F momendiks punkti O suhtes loetakse vektorit Mo(F), mis on risti judu ja punkti lbiva tasandiga ja mille moodul vrdub korrutisega Fh(h on juvektori mjusirge kaugust punktist). Vektori suund mratakse kruvireegliga. Ju moment punkti suhtes vljendub vektorkorrutisena. Ju moment telje suhtes ja ju moment punkti suhtes , nende vaheline seos Skalaarne ju moment telje suhtes on selle telje mis tahes punkti suhtes vetus momentvektori projektsioon teljele. Kahe paralleelju liitmine - Kahe samasuunalise paralleelju rakenduspunkti kaugused kummastki juas on jududega prdvrdelised. Antiparalleelsed jud - vastassuunalised paralleelsed jud.Jupaar - lihtsustamata staatika element ehk siis staatika II phielement.Jupaar on kahe vrdse mooduliga ju ssteem(F,-F). Jupaari moment - jupaari prdevime on hesugune mistahes telje suhtes ,mis on ainult risti jupaari tasandiga. M=Fh , kus h on jupaari mjusirgete vahekaugus ehk jupaari lg. Jupaari omadused - 1) jiga keha seisund ei muutu , kui asendada ks jupaar samas tasandis sama prdesuunaga teise jupaariga, mille momendil on sama moodul; 2)jiga keha seisund ei muutu , kui jupaar oma tasandist le kanda mis tahes teise paralleelsesse tasandisse; 3)jigale kehale mjuv jupaaride ssteem on ekvivalentne he jupaariga, mille moment vrdub ssteemi jupaaride momentide geograafilise summaga Mres=M1+M2+...+Mn.Ju rplke - Jigale kehale rakendatud judu vib selle ju mju muutmata paralleelselt le kanda keha mis tahes teise punkti, kui lisada jupaar , mille moment vrdub lekantava ju momendiga uue rakenduspunkti suhtes. Staatika phiteoreem- iga jussteemi saab asendada ekvivalentse ssteemiga , mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist(F 0)js jupaarist , mille moment vrdub peamomendiga(M0).Peavektor taandamiskeskmesse lekantud judude geomeetriline summa. Varigoni teoreem- kui jussteemil on resultant, siis vrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes ssteemi judude sama punkti suhtes vetud momentide geomeetrilise summaga.Jussteemi taandamise erijuhud - 1) Fo=0 ja Mo0 , ssteem taandub jukruviks; 2) Fo0 ja Mo=0, peavektor on jussteemi resultandiks; 3) Fo0 ja Mo0, vektorid on risti , paralleelselt(Fo x Mo=0, taandub j ukruviks ehk dnaamiks) vi suvalise nurga all; 4) Fo=0 ja Mo=0, jussteem on tasakaalus.Kaal- raskusju moodul Gi=mig, kikide elementide G kokku liites saame ssteemi kaalu, vektor G=G i on ssteemi raskusjud.Raskuskese(pinnakese) - ssteemiga muutumatult seotud punkt , mida ssteemi raskusju mjusirge lbib ssteemi mi s tahes prde korral. Kui kehal on smmeetriatelg(tasand), siis paikneb raskuskese selle(s) teljel (tasandis) . Kolmnurga raskuskese asub mediaanide likepunktis. Poolringi raskuskeskme leidmiseks on eraldi valem 2d/3. Lihtsustamise mttes kasutatakse ka tkeldamist , st. tkeldan kujundi sellisteks kujunditeks, mille rask uskeskmeid ma leida oskan ja prast leian he ldise. Kasutatakse ka katselisi vtteid nt, niidi otsa riputamine.Massikese- sinna vib kujutletavalt koondada ssteemi kogu massi. Homogeene keha- htlane keha.

.2. Pappose-Guldini teoreem- Kui tasandiline kujund prleb mber kujundi tasandis paikneva ja kujundit mitte likava telje, siis vrdub tekkiva prdkeha ruumala kujundi pindala ja tema pinnakeskme poolt lbitud ringjoone pikkuse korrutisega. Staatiline moment - liitkujundi staatiline moment mingi telje suhtes vrdub teda moodustavate kujundite staatiliste momentide algebralise summaga sama telje suhtes.Sx=ycA, Sy=xcAKeskteljed- Teljed,mis lbivad kujundi pinnakeset. Staatiline moment iga kesktelje suhtes vrdub 4 nulliga. Telginertsmoment -on pinnakaraketeristik, mis nitab kujundi pinnaelementide laotust mingi telje suhtes. Tegemist on positiivse suurusega. This Ix vi Iy , hiks cm , 2 vljendub integraalina Ix=y dA ja vastupidi ka.Inertsiraadius - kui kujutame kujundi pindala nii , et see koondub hte punkti , siis inertsiraadius on selle punkti kauguse vastavast teljest. Nt . ix on selle punkti kaugus x teljest.Tsentrifugaalmoment - pinnakarakteristik, mis nitab kujundi pinnaelementide laotust kahe telje suhtes. This Ixy, arvutatakse 4 integraali abil Ixy=xydA integraal le A, hik on cm . Vib olla nii positiivne kui ka negatiivne, vib vrduda ka nulliga.Polaarinertsimoment - kirjeldab pinnaelementide laotust 2 ristlike varda telje suhte. Samuti on ta pinnakarakteristik, mis nitab kujundi pinnaelementide laotuvust pooluste suhtes. A rvutatav integraaliga Ip=r dA le piirkonna A. R on 4 2 2 2 pinnaelemendi dA polaarraadius. Alati positiivne ja hik on cm .Polaarinertsmomendi seos telginertsmomendiga- Ip=Ix+Iy , sest r =x +y Lihtkujundite inertsimomendid-1) 3 3 3 3 2 2 4 ristklik Ix=bh /12, Iy=bh /3, kus b on laius ja h krgus; 2)kolmnurk Ix=bh /36 , Iy=(h(b/2) )/6 , Ixy=(b h )/72 ; 3)ring Ip=d /32, ringil Ix=Iy ning kuna Ip=Ix+Iy=2Ix=2Iy, siis 4 Ix=Iy=Ip/2= d /64.Liitkujundi inertsimoment mingi telje suhtes - vrdub osakujundite inertsimomentide summaga sama telje suhtes.Prdenurk- nurk lhtetelje positiivsest suunast vastava pratud telje positiivse suunani. Tan = -(D0-I*)/IxyPeateljed- teljepaari , mille suhtes inertsimomendid on ekstremaalsed. Tunnuseks on tsentrifugaalmomendi vrdumine nulliga. Smmeetrilise kujundi peateljeks on alati smmeetriatelg ja selle risttelg. Mittesmmeetrilise kujundi korral kasutan nurga leidmiseks tan valemit.Peainertsmomendid - ekstremaalsed inertsmomendid. Peatasand-varda pikitasand, mis on mratud varda telja ja hega ristlike peatelgedest. Jussteemi tasakaaltarvilik ja piisav on tingimus, et nulliga vrdukisd judude projektsioonide summad kolmel koordinaatteljel ja momentide summad nende telgede suhtes. Tasandilise jussteemi tasakaal- variant.1. Fx=0 , Fy=0 , Mz=0 ; variant.2. MzA=0, MzB=0, M zC=0 ; variant.3. -MzA=0, MzB=0, Ft=0. Tala- horisontaalne varas, millele mjuvad peaasjalikult teljega ristuvad hes tasandis paiknevad koormused.Liikumatuse tagamiseks aluse suhtes on vaja toesidemeid.Vhima sidemete arvuga talasid nim. Lihttaladeks. Kehade ssteemi tasakaal- Ssteem on tasakaalus siis , kui ssteemi ksikosad on tasakaalus. Seega tuleb ssteem lahutada osadeks ja uurida kigi osade tasakaalu. Vahel on otstarbekam lugeda ssteem jigastumisaksioomi tttu jigaks tervikuks ja uurida selle tasakaalu.