Professional Documents
Culture Documents
Koosvõime Eestis. Uuno Vallner, RISO
Koosvõime Eestis. Uuno Vallner, RISO
( Estonia )
• Every member of the society will have the possibility to use all
benefits of the Information Society;
• Wide use of ICT is the engine of economic growth of Estonia;
• Public sector is citizen-centric, transparent and effectively
functioning.
Institutional Databases Banks X-road backoffice
X-road cert.center
Banks
Population Central
Taxing Vechiles … auth. Registry
registry HELPDESK
system registry of
payment
Other Monitoring Institutional
Services Services Services services Databases
Server II
(Backup)
AS AS AS AS AS AS
Server I
TS TS TS TS TS TS
Multi-channels access
Basic Functions/Services
36
Hindamise kriteeriumid (1)
• CAMSS. Common Assesment Method for Standards
and Specifications
• Kõlblikkus (suitability). Kõlblikkuse kriteerium
väljendab standardi vastavust avaliku sektori
"ärivajadustele". Lisaks otsestele ärivajadustele
arvestatakse kaasnevaid aspekte, nagu
juurdepääsetavus, turvalisus, privaatsus,
mitmekeelsus, koosvõime jne.
• Potentsiaalsus (potential). Potentsiaalsuse
kriteerium väljendab standardi
mittefunktsionaalseid omadusi nagu
skaleeritavus, küpsus, stabiilsus ja haldamine.37
Hindamise kriteeriumid (2)
• Avatus (openess). Avatuse kriteerium väljendab:
– standardi väljatöötamise ja haldamise protsessi avatust ja
osalejate neutraalsust;
– tehnilise kirjelduse kättesaadavust lugemiseks ja analüüsiks;
– turu võimekust standardi rakendamiseks;
– rakendamise avatus;
– rakendamise maksumuse määrad protsessi erinevatel
etappidel.
• Turuväärtus (market conditions). Turuväärtus väljendab
standardi vastavust "heale praktikale", tema
korduvkasutatavust, võistlevate rakenduste kättesaaduvust,
kohaldamise määra, toetuse olemasolu. 38
Vaba tarkvara
• Praeguseks on toodetud kvaliteetset vaba
tarkvara mahus 12 miljardit eurot (131 000
inimaastat) ja see maht kahekordistub iga 18-24
kuuga.
• Arvestatav hulk firmasid (töötajate koguarvuga
565000, eelarvega 263 miljardit eurot) on
investeerinud 1.2 miljardit eurot vaba tarkvara
tootmiseks.
• Aastaks 2010 baseerub 32% kõigist IT teenustest
vabal tarkvaral. Vaba tarkvara ja firmapõhise
tarkvara suhteks kujuneb 30:70.
Mida annaks vaba tarkvara (1)
• Kulude kokkuhoid. MKM tellitud uuring näitas, et
üleminekul vabale tarkvarale ainuüksi kontoritarkvara
osas annaks avalikule sektorile kokkuhoidu 30 miljoni
krooni ulatuses aastas.
Jätkusuutlikkus. Infosüsteemid muutuvad vähem
sõltuvaks arendajatest ja tarkvara produktidest. Avalik
sektor saab jätkata varem loodud infosüsteemi
arendamist mistahes IT firmaga.
• Eesti IKT sektori toetamine. Vaba tarkvara puhul jääb
seni "karbitoodetele" kulutatud raha Eesti IT sektorile.
Mehaanilise müügi asemel hakkab prevaleeruma kõrget
kvalifikatsiooni nõudev arendustöö.
Mida annaks vaba tarkvara (2)
• Läbipaistvus. Vaba tarkvara põhineb avatud
sandarditel. Seega suureneb avaliku sektori
infosüsteemide koosvõime. IT hanked muutuvad
läbipaistvamaks, oluliselt väheneb
korruptsioonioht.
• Korduvkasutus. Avalikus sektoris toodetud "hea
kogemus" on korduvalt kasutatav ja seda saab
edasi arendada. Ühe hankega tekitatud impulss
on heaks platvormiks uutele hangetele.
Mida annaks vaba tarkvara (3)
Uuno.Vallner@eesti.ee