TALLINNA LIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond

Siim Paas

ASTANGU PIIRKOND KAHEPAIKSETE ELUPAIGANA

Bakalaureuset

Juhendaja: Triinu Trv MSc

Tallinn 2013

Autorideklaratsioon

Kinnitan, et olen kesoleva lput teinud iseseisvalt ning seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmiseks esitatud. Kigi teiste autorite tulemuste kasutamisel on allikale viidatud.

...................................... Kuupev

........................................ autori allkiri

Kaitsmisele lubatud

Juhendaja

......................................... Kuupev

.................................................... nimi allkiri

ppekava juht

......................................... Kuupev

..................................................... nimi allkiri

Kesolev bakalaureuset on koostatud osana TL MLI ppetst. Selle hindamine positiivse hindega ei thenda, et MLI vastutab ts kasutatud meetodite, saadud tulemuste ja tehtud jrelduste eest.

ASTANGU PIIRKOND KAHEPAIKSETE ELUPAIGANA

Siim Paas Antud bakalaureuset eesmrk on kirjeldada Astangu kahepaiksete faunat ja kahepaiksetele sobilikke elupaiku ning esitada kaitsekorralduslikke ettepanekuid. Uuritud piirkond on Paldiski maantee, Kadaka puiestee, Astangu tee ja Thetorni tee vahele jv ala, mis jaotati edasiseks kirjeldamiseks kolmeks: pangapealne ala, pangaesine tiikide lik ja pangaesisest phjapoole jvad niisked hilud ning neile lisandub veel ks uurimisala idanurka jv ksik veekogu. Uurimist viidi lbi kaheksal peval: kaks eel- ja kuus vlitpeva. Vlitd teostati aprillis, mais ja oktoobris 2012 aastal. Uurimismeetoditest kasutati kahvapki, visuaalset tiskasvanud isendite loendust. Otsiti vesilike mune, krnkonnade kudunre ja teiste konnade kudupalle ning kulleseid. Kirjeldati veekogude seisukorda, pindala, sgavust, varjulisust, prgi hulka, ligipsetavust ja kallaste kaldenurka. lejnud ala sai ldise kirjelduse. Uurimispaiku nendel aladel oli 18: 12 tiiki, Jrveotsa oja, ks koobas ja niiskete hilude alal neli uurimispaika. Kahepaikseid leiti kokku neli liiki: rabakonn ( Rana arvalis); rohukonn (Rana temporaria); harilik krnkonn (Bufo bufo) ja thnikvesilik (Triturus vulgaris). Leitud isendite koguarvuks saadi 191. Vesilike mune ei leitud, hariliku krnkonna kudunre leiti 37, pruunide konnade kudupalle 2160cm3 ning >200 kullest. Kige laiema levikuga oli rohukonn, keda leidus 77,8% uurimispaikades, jrgnesid rabakonn 33,3%, harilik krnkonn 27,8% ja thnikvesilik 11,1% uurimispaikades. Isendite arvukuselt moodustas rohukonn 34,0% kigi leitud isendite koguarvust; rabakonn 7,9%; harilik krnkonn 22,5% ja thnikvesilik 4,2% ning liigini mitte mratud pruunid konnad 31,4%. Anti soovitusi edasiseks tegevuseks: veekogude pH taseme ja metallide sisalduse mtmine, varjulistes leiukohtades osade puude ja psaste maha vtmine, kallaste puhastamine prgist, kalade olemasolu kontrollimine ning keskkonnaameti teavitamine leitud isenditest ja nende olukorrast. Mrksnad: Astangu; kahepaiksed; elupaik; rohukonn; rabakonn; krnkonn; vesilik

SISUKORD
SISUKORD 3 SISSEJUHATUS 5 1. TEOREETILINE TAUST JA VAREM TEHTUD UURINGUD 6

1.1.Eesti kahepaiksed ja nende kaitse..........................................................................................6 1.2.Astangu kahepaiksete uuritus................................................................................................6 1.3.Harilikule krnkonnale, raba- ja rohukonnale ning thnikvesilikule olulised elutegevust mjutavad tegurid........................................................................................................................7 2.MATERJAL JA METOODIKA 10

2.1.Uuringuala kirjeldus............................................................................................................10 2.2.Vlitd...............................................................................................................................13 3.TULEMUSED 17 3.1.Tiikide nitajad....................................................................................................................17 3.2.Liikide protsentuaalne osathtsus ning leiukohakaardid.....................................................19 3.3.Uurimispaikade kirjeldused.................................................................................................22 4.ARUTELU 26

4.1.Rohukonn.............................................................................................................................26 4.2.Rabakonn.............................................................................................................................26 4.3.Thnikvesilik.......................................................................................................................27 4.4.Harilik krnkonn..................................................................................................................28 4.5.Kudupallid ja -nrid ning kullesed....................................................................................28 4.6.Olukord ja edasised ideed....................................................................................................30 KOKKUVTE SUMMARY 32 34 36

KASUTATUD MATERJAL LISAD 39 3

SISSEJUHATUS
Antud bakalaureuset autori (edaspidi autor) teema valikut mjutas huvi herpetoloogia ja liigikaitse vastu ning soov edasi ppida zooloogia erialal ttades kahepaiksete ja roomajatega. Linnastumisega kaasneb kahepaiksete elupaikade hvimine, mistttu on oluline vaadelda linna territooriumile jvaid alasid nagu Astangu, kus on teada varasem kahepaiksete esinemine kas ja kuidas taolised alad kahepaiksete elupaigana toimivad. Lisaks on Astangu piirkond tugeva ehitussurve all. Samuti motiveeris autorit fakt, et Eestis on kahepaiksete kaitsemisega tsiselt tegelema hakatud. Niteks on tehtud palju td ohustatud liikide (nt kre, mudakonn, harivesilik) elupaikade taastamisel. Autori pstitas jrgmised ksimused: Millised kahepaiksete liigid on Astangul esindatud ja kui suur on nende arvukus ning, kuidas nad on uuritaval alal jaotunud? Millised on leiukohtades valitsevad tingimused ja kas need mjutavad liigilist mitmekesisust ning populatsiooniarvukust? Bakalaureuset eesmrk on kirjeldada Astangu kahepaiksete faunat ja kahepaiksetele sobilikke elupaiku ning esitada kaitsekorralduslikud ettepanekud ala edasiseks hooldamiseks. Eesmrgi saavutamiseks pstitati jrgmised lesanded: Koguda kirjandust, mis ksitleb kahepaikseid ja nende elupaiganudlusi; koguda materjali sealse piirkonna veekogude kohta ning maismaa taimestiku kohta. Koguda varasemaid andmeid Astangu piirkonna kahepaiksete fauna kohta. Viia lbi vlitd, mille kigus leida, loendada ja mrata sealsed kahepaiksed ning kirjeldada nende elupaigas valitsevaid keskkonnatingimusi. Koostada kaardid kahepaiksete leiukohtadest, mis annavad levaate nende levikust. Koostada kaitsekorralduslikud nuanded.

Autor tnab oma juhendajat, kes leidis sobiva teema ja andis kiirelt ning phjalikult tagasiside tehtud tde osas. Riinu Rannapit (PhD), kes jagas enda koostatud ja kogutud materjali ning andis tehtud tde osas nu ja Andreas Halmani, kes kis autoriga vlitdel kaasas.

1.

TEOREETILINE

TAUST

JA VAREM

TEHTUD

UURINGUD
1.1. Eesti kahepaiksed ja nende kaitse
Eestis on 11 liiki kahepaikseid, millest 2 liiki thnikvesilik ( Triturus vulgaris Linna) ja harivesilik (Triturus cristatus Laurenti) kuuluvad sabakonnaliste (Caudata) seltsi ja lejnud 9 liiki priskonnaliste (Anura) seltsi. Viimased on: mudakonn (Pelobates fuscus Laurenti), harilik krnkonn (Bufo bufo Linna), rohe-krnkonn (Bufo viridis Laurenti), kre ehk juttselg-krnkonn (Bufo calamita Laurenti), rabakonn (Rana arvalis Linna), rohukonn (Rana temporaria Linna) tiigikonn (Rana lessonae Camerano), jrvekonn (Rana ridibunda Pallas) ja veekonn (Rana kl. esculenta Linna). Kik Eesti kahepaiksed on looduskaitse all (RT I 2004, 38, 258). Euroopa Liidu Loodusdirektiivi neljandasse lisasse (ranget kaitset vajavad liigid) kuuluvad: harivesilik, mudakonn, kre, rohekrnkonn, rabakonn ja tiigikonn ning teise lisasse (loodushoiualade mramist nudev lisa) kuulub harivesilik (Euroopa Nukogu direktiiv 92/43/EM). Lisaks on kre, rohe-krnkonn, mudakonn, rabakonn ja harivesilik kantud Berni Konventsiooni teise lisasse, kus on toodud rangelt kaitstud fauna liigid (Bern Conventsion, 1979). Harivesilik on kantud veel IUCN Punasesse raamatusse kategoorias LC ehk soodsas seisundis (least concern) (Arntzen, et al. 2009).

1.2. Astangu kahepaiksete uuritus

Kahepaiksete osas on kesoleva bakalaureuset uurimispiirkonda ksitletud varem mitmel korral erinevate tde kigus (Kiristaja, 2006; Pappel, 2010; Uustal, 2011). 2010. aastal MT Phjakonna poolt tehtud Tallinna kahepaiksete fauna uuringu raames kontrolliti 1980ndatel aastatel leitud haruldaste liikide esinemist Tallinnas ja hinnati kahepaiksete elupaikade kvaliteeti, ohutegureid ja anti soovitusi kaitsemeetmete rakendamiseks ja seireks. Kidi ka antud t aladele jvate klindialuses metsas olevaid tiike uurimas (Pappel, 2010). T kigus leiti Astangult rohukonni ja thnikvesilikke. Kraavide ja tiikide olukorda hinnati halvaks ja sobimatuks vesilikele vhese taimestiku ning liiga madala vee temperatuuri tttu. Olukorra parandamiseks anti jrgmised soovitused: Tiikide mbrus avada pikesele, vltida edasist tiikide prgistamist ja vimalusel need puhastada.

2011. aastal vlja antud teoses Andmeid Tallinna faunast aastatel 1980-2010 (Uustal, 2011) on ra toodud, et rohu- ja rabakonni on leitud Astangult nii uurimisala metsast, tiikidest kui ka Peeter Suure Merekindluse moonaladude koobastest, mida raba- ja rohukonnad kasutavad talvituspaigana. Rabakonnade kudemispaigana on toodud metsaalused kraavid ja ajustise ilmega veekogud (niiskete hilude alal - autor). Veekogusid peeti halvaks elupaigaks: madal temperatuur ja vhe taimi. mbritsevat metsa peeti aga heaks maismaaelupaigaks, kus esineb piisavalt kive ja lamapuitu, mis pakuvad eriti sabakonnalistele varjumis- ja toitumisvimalusi. Vljaandes Tallinna rohealade loomastik (Kiristaja, 2006) on piirkonda kirjeldatud kui 252,2 ha suurust roheala, kus on palu eriilmelisi elupaiku niisketest psastikest kuivade loopealseteni. Samuti on ra mainitud klindiastang, endised sjaverajatiste mber olevad kuhjatud muldvallid ja ahelik tiike ning suur segamets. Eelkige on vlja tood pangaesised tiigid ja mainitud, et neid kasutavad rohukonnad kudemispaigana.

1.3. Harilikule

krnkonnale,

raba-

ja

rohukonnale

ning

thnikvesilikule olulised elutegevust mjutavad tegurid

Tallinnast on varasemalt leitud kuus liiki kahepaikseid: rohu- ja rabakonn, harilik krnkonn, kre, harivesilik ja thnikvesilik. Nendest peetakse Tallinnas tavaliseks rohukonna, harilikku krnkonna ja thnikvesilikku (Ernits, 1991). Varasematest andmetest on teada, et Astangult on leitud ka rabakonna (Uustal, 2011), seega ksitletakse selles peatkkis peamiselt neid nelja liiki. Kik Eestis elavad kahepaiksed on kudu- ja vastsestaadiumis tielikult veekogudest sltuvad (Adrados, et al. 2010). ldiselt kasutatakse kudemiseks tiike, jrvi, alalisi ja ajutisi veekogusid (Arnold, 2004). Eesti kahepaiksete kudemisveekogude eelistused on toodu ra tabelis 1.

Tabel 1. Eesti elavate kahepaiksete tpilised kudemisveekogud (Arnold, 2004).

Liik Thnikvesilik Harivesilik Mudakonn Harilik krnkonn Rohe-krnkonn Kre Rabakonn Rohukonn Tiigikonn Jrvekonn Veekonn Tpilised kudemisveekogud Madalad aeglasevoolulised vi seisuveekogud, ka niisutuskraavid Rohke taimestikuga alalised seisu ja aeglasevoolulised veekogud tiigid; jrved; kraavid; leujutatud karjrid Alalised veekogud kraavid; tiigid; jrved Aeglasevoolulised ja seisuveekogud Ajutised ja alalised veekogud Madalad pikesepaistelised tiigid; ajutised mage- vi riimveekogud Seisuveekogud jrved; tiigid; kraavid; leujutatavad jeluhad, rannaniidud, ajutised veekogud Ajutised ja alalised veekogud tiigid; jrved; jed Vikesed veekogud tiigid; kraavid; jrved; savi- ja kruusakarjrid Mitmesugused voolu- ja seisuveekogud; jrved; riimvesi Mitmesugused mageveekogud

Peaaegu kik priskonnalised vldivad oligotroofseid veekogusid. Veekogu troofsuse osas kige vhem valiv liik on rabakonn (Strijbosch, 1979). Oluline on veekogu pH tase sest liiga happelistes tingimused vivad kahepaiksete munad hukkuda (Andrn, et al. 1988). Niteks rohukonnad vldivad happelisi (madala pH tasemega) veekogusid. Kige edukam sigimine leiab rohukonnadel aset veekogudes, mille pH tase on 6 (Laurila, 1998). Sarnasele jreldusele juti ka thnikvesiliku puhul Inglismaal (Cooke & Frazer, 1976). Veekogudes, mille pH ji alla kuue leiti thnikvesilikku vaid hel korral. Samuti Norras tehtud uuringus, kus thnikvesilikega asustatud veekogude pH tase ji vahemikku 5,1-7,2 (Skei, et al. 2006). C. Andrn kaasautoritega (1988) uurisid Rootsis pruunide konnade munade vastupidavust pH tasemetele. Rabakonna munadest hukkusid 62% kui pH tase oli 4. Rohukonna munadest hukkusid 79% kui pH oli 4, 4% kui see oli 5 ja 1% kui see oli 6. L. Indemaur kaasautoritega (2010) uuris Itaalias veekogusid, mille pH tasemed olid le kuue ning leiti, et selle taseme vike kikumine avaldab sealses piirkonna rohukonna edukusele vhest mju. Samast uuringust selgub, et rohukonnad esinevad suurema tenosusega veekogudes, kus on vike rvloomade risk ja nad eelistavad suuremaid veekogusid.

Thnikvesilikule on olulised vee sgavus ning lbipaistvus ja vrvus. Rohevetikatest kllastunud veega veekogud sellele liigile sigimiseks ei sobi (Rannap, et al. 2012). Oluline on, et veekogus oleks rohkelt taimi (Pavignano, et al. 1990; Rannap, et al. 2012). Lisaks on thnikvesilikule olulised veekogu avatud osa pindala (valguse otsene kokkupuude veega ilma, et taimkate vi muud kehad seda takistaks) ning metallide sisaldus vees. ldiselt vldivad thnikvesilikud veekogusid, mille avatud osa pindala jb alla 100m2 ning eelistavad veekogusid, milles on rohkelt kaltsiumit ja kaaliumit (Cooke & Frazer, 1976). Norras tehtud uuringus oli kige suurem thnikvesilike isendite arv veekogudes, mille pind oli taimedega kaetud 41-60% ulatuses (Skei, et al. 2006). Veekogu varjulisus on oluline harilikule krnkonnale, kes vldib liigset avatust ja tielikku varju (Arnold, 2004). Lisaks eelistab harilik krnkonn kiviseid veekogusid (Laurila, 1998). Veekogude hooajaline muutumatus on samuti oluline. Harilik krnkonn kasutab kudemiseks enamasti igal aastal sama veekogu. Inglismaal ja Rootsis tehtud uuringus selgus, et kuigi hooaja siseselt liiguvad harilikud krnkonnad mingil mral erinevates veekogudes ringi, tulevad 7996% isendites jrgmisel hooajal tagasi esialgsesse tiiki kudema. Mrgistatud 7259st noorloomast naases nende snnitiiki 83% isastest ja 100% emastest (Reading, et al. 1991). Veekogude kuivamine ja kiskjate olemasolu mjutab kulleste elu. Rohukonna kullesed, kes kasvavad kiskjatega vees on vhem aktiivsed kui ilma kiskajata veekogudes. Rohukonna kullesed, kes kasvavad vheneva veega veekogudes alustavad metamorfoosi kuni 30% viksemana kui psivates veekogudes kasvavad kullesed (Laurila & Kuljasalo, 1999). Kahepaikseid ohustavad mitmed elusolendi. Osaliselt vi tielikult toituvad kahepaiksetest linnud, imetajad, seened, bakterid, roomajad, putukad, kaanid, kalad ja teised kahepaiksed (Vitt & Caldwell, 2009). T. Leu ja kaasautorid (2009) testasid, et kiskjaks vib olla ka vikesekasvuline mudamaim (Leucaspius delineatus Heckel), kes muu toidu ja varjevimaluste olemasolul si nelja pevaga ra 100% rohukonna munadest ja kullestest vastavalt suurusele 47100%.

2.

MATERJAL JA METOODIKA

2.1. Uuringuala kirjeldus

2007. aastal anti vlja Astangu IV ehituspiirkonna taimestiku, taimekoosluste ja maastiku hinnang (Nurme, et al. 2007), mis valmis ehituspiirkonna struktuurplaani koostamiseks. Hinnangu saanud ala (Joonis 1) suuruseks on umbes 96,6ha, millest rohkem kui pool jb antud bakalaureusets ksitletud alale.

Joonis 1. Astangu IV ehituspiirkonna taimestiku, taimekoosluste ja maastiku hinnangu uurimisala (Nurme, et al. 2007).

Tegemist on paeklindi ja Harku jrve vahelise soise tasandikuga. Alale jb paeklint paljandub kohati 12-15m krgusena. Reljeef on suhteliselt tasane, kui vlja arvata vanade moonaladude mber rajatud vallid, amortiseerunud kraavid ja maha jetud raudteetammid. ldine lang on Harku jrve suunas. Laohoonete vahel on niisked ja soostunud alad. Alal on palju kraave, mis on setteid tis ja vssa kasvanud (Nurme, et al. 2007). Pangaesine niiskete hilude alale jvad mitmed kasvukohatbid. Antud t aladega kattuvad nendest jrgmised: 1311 ehk snajala kasvukohatp, 1312 ehk angervaksa kasvukohatp, 1161 ehk sinilille kasvukohatp, 1412 ehk madalsoometsa kasvukohatp ja 2411 ehk rohketoitelised soostunud niidud (Paal, 1997; Nurme, et al. 2007).

10

Nurme ja tema kolleegide ts (2007) on toodud ka levaade alal leiduvast reostusest. Militaarobjektide juures ja tiikide kallastele on maha paisatud autokummide hunnikud, ITtehnika jtmed, ehitusprahti jne. Pangaesiste tiikide liku on ksitletud P. Pappeli poolt (2010). Pappel Peab sealse salumetsa silimist oluliseks. Pangapealset on ksitlenud J. Luik (2010) oma magistrits. Luik kirjeldab pangapealset kui kuiva looniidu kasvukohatpi, millel on peamiselt angerpisti-mgiristiku ( Filipendula vulgaris Moench-Trifolium montanum Linna) ja krge raikaeriku kooslused (Arrhentatherum elatius Linna). Kokku leidis pangapealselt alalt 90 liiki taimi. Bakalaureuset uuritav ala: Uuritav ala (Joonis 2) jb Paldiski maantee, Kadaka puiestee, Astangu tee ja Thetorni tee vahele.

Joonis 2. Bakalaureuset uuritav ala (punane) ning selle jaotus kolmeks: Kadaka pangapealne ja selle mbrus (must), pangaesine veekogude lik (sinine), niiskete hilude ala (roheline). Lisaks ks ala idaserva jv tiik.

Uuritav ala jaotati kolmeks (Joonis 2). Kadaka pangapealne ja selle mbrus; pangaesine veekogude lik ning niiskete hilude ala. Lisaks jb idakljele ks suurem veekogu, mida ts ksitletakse koos pangaesiste veekogudega. Jaotuse eesmrgiks on lihtsustada edasist

11

uurimispaikade kirjeldamist. Pangapealsed uurimiskohad said thise K, pangaesine lik P, niiskete hilude alal M ja krvaline veekogu oma kuju jrgi H. Kadaka panga pealne on loopeale, mille phjaosas on segamets kuni Thetorni tnavani vlja. Metsast voolab lbi Jrveotsa oja. Pangaesine veekogude lik koosneb 10st jrjestikusest tiigist kogupikkusega ~1,1km. Kik veekogud on jrskude kallastega ja peaaegu tielikult mbritsetud salumetsaga. Neile lisandub uuritud ala idakljele jv ksik tiik, mis asub heinamaa ja mnnituka vahelisel alal. Niiskete hilude ala jb pangaesistest veekogudest phjapoole, enamasti metsaga kaetud alale kuhu jvad eelpool mainitud kasvukohatbid, militaarobjektid ja nende vallid, kraavid ning raudteetammid. Uuritaval alal kujunes uurimispaiku kokku 18 ja neile anti edasiseks kirjeldamiseks nimetused (Joonis 3). Pangapealsel alal kaks, pangaesisel 11 ja niiskete hilude alal neli kohta ning ks idapoole jv veekogu. Uuringualalale jb 12 tiiki, Jrveotsa oja, moonalao koopad, millest uuriti hte ja niiskete hilude piirkond. Kikide uurimispaikade koordinaadid (Lisa 1) mrgiti les ja hiljem kontrolliti Maa-ameti Geoportaali phikaardi alusel.

Joonis 3. Vlitde uurimispaigad.

12

2.2. Vlitd
Eeltna klastati uurimisala kahel peval (26.04 ja 28.04.2012), valides vlja kohad, mida edaspidi tpsemalt uurida. Eesmrgiks oli levaate saamine Astangu piirkonnast ning sellele ligipsetavusest. Uurimispaikadeks kujunesid veekogud ja juhuslikud kohad, kust ala lbides leiti kahepaikseid. Vlitid teostati kuuel peval (30.04; 04.05; 12.05; 25.05; 02.10; 05.10.2012) kogumahus 27h. Vlitperioodiks valiti aprill ja mai sest parim aeg kahepaiksete otsimiseks on kevadine sigimisaeg, mis Eestis kestab, sltuvalt hutemperatuurist, aprillist juunini (Adrados et al. 2010). Oktoobrikuise loenduse eesmrk oli informatsiooni saada kahepaiksetest, kes M. Uustali (2011) andmetel lhevad klindi sisestesse koobastesse talvituma. Kevadised vlitpevad valiti ilmastikuolusid arvestades. Vaadati, et oleks soe ja sademete vaba pev, mil kahepaiksed on aktiivsed, mil nhtavus (veekogudes vaatluste tegemiseks) on hea ning madal temperatuur ega vihm ei takista td. Tdega alustati kige varem kell 10:00 hommikul ja lpetati kige hiljem kell 19:00 htul. Vlitde kigus klastati enamus uurimispaiku kahel peval (v.a. M1 ja P1) (Tabel 2). Uuringuid viidi lbi erinevatel pevadel seetttu, et mitmete liikide arvukus kigub pevade jooksul oluliselt. Niteks rohukonnad ei paaritu kik hel peval ja isendite hekordne loendus ei pruugi tpset tulemust anda, sama on hariliku krnkonnaga, kes liigub mingil mral ringi ja seetttu erinevatel pevadel loendustulemused tihti varieeruvad (Gent & Gibson, 1998).

Tabel 2. Vlitpevadel uuritud paigad. Vlitpevad H1 30.04.2012 04.05.2012 12.05.2012 25.05.2012 02.10.2012 05.10.2012 x x K1 x x K2 x x Uurimispaigad P1 P2-P10 x x x -

M1 x -

M2-M4 C x x x x

13

Sgisel uuriti ka P4 ja P5 vahel olevat moonalao koobast ehk uurimispaika C. Selle paiga uurimisest kujunesid kaks sgisest vlitpeva (02.10; 05.10.2012). Oktoobri esimesel vlitpeval uuriti kahepaikseid nahkhiirte loenduse krvalt hilishtul ja sel ning teisel peval varahommikul Mlemal peval loendati isendeid visuaalselt ning liigi mramiseks pti nad kinni. Leitud isendid ei ole toodud ra tulemuste tabelis kuna tegu vib olla kordusloendusega kll aga on arvestatud selle leiukohaga leiukohakaartide koostamisel ja levikuprotsentide arvutamisel. Uurimisaladeks valitud veekogudel ja niiskete hilude ala uurimispaikades mrgiti les jrgmised keskkonnatingimused: ligipsetavus lhedalolevad tehisobjektid prgistatus veekogu suurus sgavus varjulisus kallaste kaldenurk veekogu ldine seisukord tpsustati Maa-ameti Geoportaali phikaardi abil ning esitati tulemustes

Veekogu suurus

ruutmeetrites. Sgavust hinnati skaalal: <0,4m; <1,5m; >1,5m. Kallaste kaldenurka hinnati visuaalselt ning esitati ligikaudsetes kraadides skaalal: lauged (<40 kraadi); 50; 60 vi 70 kraadi. Varjulisust hinnati skaalal: <50%; 50%; >50%; >75%. Prgi hulka hinnati skaalal: puudus, vhe, vga palju. Tegemist on ligikaudsete nitajatega, mis illustreerivad olukorda Astangul. Kaldenurkasid ei ole mteriistadega kontrollitud ja varjulisuse kohta pole tehtud pevade pikkuseid vaatlusi ja arvutatud keskmisi. Niteks kui tde kigus oli veekogu peaaegu tielikult varjus siis hinnati varjuliususeks >75%. Kahepaiksete leiukohtade uurimiseks kasutati jrgmisi meetodeid: Kidi veekogude kaldad lbi ja loendati isendeid visuaalselt. 14

Tehti kahvapki (vhemalt 10 kahvatmmet igas veekogus). Pappel (2010) on nimetanud antud meetodit kige efektiivsemaks ja tulemuslikumaks viisiks, kuidas uurida kudemisveekogusid. Vesilike puhul peetakse siiski lambivalges loendust ja lksuga pki efektiivsemaks (Gent & Gibson, 1998) mida antud t raames ei tehtud.

Loendati kudunre ja kudupalle. Otsiti veest taimedelt volditud lehti, mille vahel viks olla vesilike mune (Adrados, et al. 2010).

Kudunrid

loendati

visuaalse

vaatluse

teel.

Kudupallide

hulk

esitati

ruumalana

kuupsentimeetrites he veekogu kohta. Veti mdulindiga kudu ligikaudsed mtmed (ristklikuna) ja arvutati nende ruumala. Kudupallide tulemused esitati raba- ja rohukonnale hiselt kuna antud t raames kudu liigini ei mratud. Kui hes veekogus leiti kudunre vi palle mitmes osas siis need esitati tulemuses he leiuna. Niteks veekogust H1 leiti kudupalle kahest kohast, esimesest 120cm 3 ja teisest 360cm3, tulemustesse pandi 480cm3. Kik isendid, kudupallid ja nrid kanti tabelisse. Kohtades, kus kidi kaks korda, esitati tabelis suurim loendatud isendite/kudu arv. Seega isendite arvu suhtutakse kriitiliselt. Pole vlistatud, et niteks mai kuus ei loetud veekogus P10 isendeid, kes olid aprillis veekogus P3. Seega isendite arv annab ligikaudse levaate populatsiooni arvukusest. Kahvapki tehti alati kige viimasena, kuna see hirib oluliselt kahepaiksete elutegevust ja peletab nende isendid eemale (Gent & Gibson, 1998). Saadud andmed kanti Maa-ameti Geoportaali phikaardile, millele mrgiti kahepaiksete tpsed leiukohad, isendite arv, kudunride ja -pallide kogused. Kirjeldatud meetodeid kasutati veekogude puhul kigil kevadistel vlitpevadel. Kikidel vlitpevadel kasutati kahepaiksete mramiseks Eesti kahepaiksete vlimrajat (Adrados et al. 2010). Kuna raba ja rohukonna liigitunnused ei ole kaugvaatlusel nhtavad, otsustati neid ksitleda liigipaarina. Juhul, kui osutus vimalikuks loom kinni pda, mrati liik. Antud t kigus kulleseid ei mratud. Samuti ei mratud kahepaiksete isendite sugu.

15

Raba ja rohukonnade noorloomad, kellel ei esinenud kindlaid mramistunnuseid kanti liigikompleksi pruunid konnad.

16

3.

TULEMUSED

3.1. Tiikide nitajad

Astangu piirkonna 18st uurimispaigast 12 (H1; P1-10 ja K1) moodustasid tiigid. Nende sgavus, varjulisus ja prgi hulk on esitatud joonistel 4; 5 ja 6.

Joonis 4. Astangu piirkonna kaheteistkmne tiigi (K1, H1 ja P1-P10) sgavused.

17

Joonis 5. Astangu piirkonna kaheteistkmne tiigi (K1, H1 ja P1-P10) kallastel/vees oleva prgi hulk

Joonis 6. Astangu piirkonna kaheteistkmne tiigi (K1, H1 ja P1-P10) varjulisus.

18

3.2. Liikide protsentuaalne osathtsus ning leiukohakaardid

Uuritud 18st paigast 16s leiti kahepaikseid. Kokku 191 kahepaikset (sgisesest uurimispaigast C leitud 10 isendit maha arvestades) neljast liigist (Tabel 3). Lisaks loendati veekogus H1 rohkem kui 200 kullest. Kige laiema levikuga oli rohukonn (Joonis 7), kes esines uurimispaikades H1, K1, M1-M3, P2P10 ja C, mis moodustab 77,8% uuritud paikadest. Teisena rabakonn (Joonis 8), kes esines uurimispaikades M1-M4, P1 ja P2, mis moodustab 33,3% uuritud paikadest. Kolmandana harilik krnkonn (Joonis 9), kes esines uurimispaikades H1, P4, P5, P8 ja C, mis moodustab 27,8% uuritud paikadest. Neljandana thnikvesilik (Joonis 10), kes esines uurimispaikades H1 ja C, mis moodustab 11,1% uuritud paikadest. Isendite arvukuselt moodustas rohukonn 34,0% kigi leitud isendite koguarvust; rabakonn 7,9%; harilik krnkonn 22,5%; thnikvesilik 4,2% ja liigini mitte mratud pruunid konnad 31,4%.

Tabel 3. Astangu piirkonnast leitud kahepaiksete andmed.

H. Krnkonn Leiukoht H1 K1 M1 M2 M3 M4 P1 P2 P3 P4 P5 P6 P8 P9 P10 Kokku Isendid 35 4 2 2 43 Kudunrid (tk) 10 7 20 37 Pruunid konnad Rohukonn (Isendit) 3 3 3 8 10 2 4 7 3 8 6 2 6 65 Rabakonn (Isendit) 2 2 5 3 2 1 15 Kudupallid (cm3) 480 900 480 300 2160 Pruun konn (isendit) 15 15 30 60 Thnikvesilik Isendid 8 -

19

Joonis 7. Astangu piirkonna rohukonna leiukohad. Punane: kevadised leiukohad; sinine: sgisesed leiukohad.

Joonis 8. Astangu piirkonna rabakonna leiukohad. Punane: kevadised leiukohad.

20

Joonis 9. Astangu piirkonna hariliku krnkonna leiukohad. Punane: kevadised leiukohad; sinine: sgisesed leiukohad.

Joonis 10. Astangu piikonna thnikvesiliku leiukohad. Punane: kevadised leiukohad; sinine: sgisesed leiukohad.

21

3.3. Uurimispaikade kirjeldused

Pangapealne on kuiva looniidu kasvukohatp angerpisti-mgiristiku ja krge raikaeriku kooslustega (Luik, 2010), millel kasvab lunas ja lnes enamasti segamets, mida lbib tee ja Jrveotsa oja. Kokku leiti sellelt uurimisalalt ks oja ja ks veekogu. K1 (Joonis 3) jb alast vlja jnud hoonete krvale. Pigem jttis leujutatud ala kui veekogu mulje. Tegemist vib olla ajutise veekoguga. K1 on kummikutega lbitav mmargune veekogu, mille sgavus on <0,4m ja pindala ~54m 2. Phi kaetud samade taimedega, mis mbritseval alalgi. Luna- ja idaosas pikesele avatud, phja- ja lneosas piiratud lehtpuudega. Tiigi varjulisus <50%. Kaldad madalad ja lauged, millel kasvavad taimed ulatuvad ka vette. Vesi on lbipaistev ja veekogus ning kallastel prgi puudus. Kahepaiksete isendid leiti pikesele avatud kalda rest veest. Phikaardi jrgi (Joonis 2) on pangapealsel nha rohkelt ojasid ja/vi kuivenduskraave. Vlitde kigus leiti aga ainult ks oja (K2), mis voolab lunaosas olevast metsatukast panga poole, P1 ja P2 vahelt lbi ning jtkub niiskete hilude alal. ldist kallet arvestades voolab oja eeldatavasti Harku jrve. Teised ojad/kraavid on, kas kuivanud vi maa-alused. Uuritavas osas (~50m) oli K2 kiirevooluline ja klma veega Jrveotsa oja, mille laius ji alla 2m ning sgavuseks <0,4m (kummikutega lbitav). Oja kaldad on madalad ja lauged. Oja enamasti puudega piiritletud mlemalt poolt. Kivine ja mudane phi. Kallastelt ega ojast ei leitud mitte htegi kahepaikset. Kll aga leidus kevadise pikese kes kivide peal kolm arusisalikku (Zootoca vivipara Lichtenstein.). H1 on uurimisala idanurka jv veekogu. Maa-ameti Geoportaali phikaardil hobuserauana kujutatud seetttu, et phjakaldalt jookseb 2/4 ulatuses sisse puude rida, mis aerofotodelt vaadatuna veekogu kaheks jagab. Tegelikkuses on puud suhteliselt sgavas vees ja nende vahel saavad kahepaiksed vabalt ujuda. Kaldad lauged, mis lnepoolt piiritletud mndide ja hreda vsaga, kaldad kergelt ligipsetavad. Phjaosas on lehtpuud, mis osaliselt kasvavad vees. Lunas psaste ja paari lehtpuuga piiratud ja idapoolt avatud heinamaale. Tiigi varjulisus 50%, sgavus >1,5m ja pindala ~2257m2. Kallastel on ohtralt ehituskjke (peamiselt telliskivid), kuid veekogu ise suhteliselt lbipaistva veega ja jtmevaba. Mningad telliskivid on vees.

22

Vesilikud leiti kik varjulisest kohast phjakaldal vees olevate puude ja heintaimede krvalt. Teisi kahepaiksed leiti veekogu kikidest klgedest nii veest kui kaldalt. Kudunrid leiti ida- ja phjakalda, kudupallid lne- ja idakalda ning kullesed leiti kik idakalda pikesepaistelisest madalast veest. Lisaks ptud ja mratud liikidele oli nha veel rohkelt pruune konni ujumas veekogu keskel ja vees olevate puude vahel. Pangaesist (Joonis 2) tiikide liku iseloomustab rohke prgi (Lisa 2, Foto 1). Tiikide krval jookseb sirge tee, mis on autoga kergesti sidetav, mida ilmselt kasutatakse prgi veoks nendele tiigikallastele. Prgi esineb ka teisel pool teed metsa all. Veekogud P1 ja P2 ning P4-P9 on kaetud vikese lemmeli (Lemna minor Linna) kihiga. Kikides veekogudes on mningaid langenuid puid. Veekogud P2-P10 jvad kik osaliselt panga varju. Siiski leidub pangaesisel alal rohkelt kahepaikseid. P1 (veekogu, mida Maa-ameti Geoportaali phikaardil ei ole toodud, mis vib thendada, et tegu on ajutise sulaveest tekkinud veekoguga) on mmargune <1,5m sgav veekogu, mille pindala on ~90m2. Kaldad ~70 kraadise kallakuga, ehitusprahti ja tehnikajtmeid ning muud prahti tis. Veekogu asub vallide vahel, millel kasvavad mberringi lehtpuud ja mningad mnnid. Tiigi varjulisus >75%. Ligipsetavus kallastele raske. Kahepaikseid leiti kalda pealt. P2 on oakujuline >1,5m sgav veekogu, mille pindala on ~150m2. Kaldad ~60 kraadise kallakuga, mudased ja prgi tis. Vallide vahel ja lehtpuude ning mningate mndidega mbritsetud veekogu. Tiigi varjulisus >75. Ligipsetavus raske. Kahepaikseid leiti kalda pealt. Kudupallid luna kaldalt tielikust varjust. P3 on piklik >1,5m sgav veekogu, mille pindala on ~517m 2. Kaldad ~70 kraadise kallakuga, mudased ja vees esineb rohkelt langenud puid. Lne kallas vga prgine. Kallastel kasvavad mberringi lehtpuud. Tiigi varjulisus >75%. Ligipsetavus raske. Veekogu krvale ji ka ks tehislik auk, mille mtmed on ~1 x 1 x 2,5m, millest leiti pruune konni, kes on kantud selle veekogu tulemuste juurde. Teised kahepaiksed leitud kalda pealt. P4 on piklik >1,5m sgav veekogu, mille pindala on ~1560m2. Kaldad ~60 kraadise kallakuga ja suhteliselt kuivad. Tiik on mbritsetud lehtpuudega ja tiigi varjulisus >50%. Phjakaldal esines ohtralt sipelgapesi. Prgi praktiliselt puudus. Lbi lemmlete oli nha le 30ne pruuni konna. Ligipsetavus kerge. Kahepaiksed leitud nii kallastelt kui ka veest. Kudupallid ja nrid asusid phjapoolse, vhem varjulise kalda, lhedases vees. P5 on vike piklik >1,5m sgav veekogu, mille pindala on ~319m2 (Lisa 2, Foto 2). Kaldad ~60 kraadise kallakuga ja mudased ning vhese prgiga. Tiik on mbritsetud lehtpuudega ja 23

varjulisus >50%. Lnekaldalt voolas sisse oja nire. Paksu muda tttu ligipsetavus raske. Kahepaiksed leitud nii kalda pealt kui veest. P6 on piklik >1,5m sgav veekogu, mille pindala on ~960m 2. Kaldad ~50 kraadise kallakuga ja astmelised ning vhese prgiga, kergesti ligipsetav. Lehtpuud hredamalt kui teistes veekogudes. Tiigi varjulisus <50%. Kahepaiksed leitud kalda pealt P7 on muna kujuline <1,5m sgav veekogu, mille pindala on ~374m2. Kaldad ~50 kraadise kallakuga ning astmelised ja vhese prgiga, kergesti ligipsetav. Ida kallas avatud, mujalt mbritsetud lehtpuudega. Kige paksema lemmeli kihiga ja veekogu pinda hirides kandus edasi halba lhna. Tiigi varjulisus <50%. Kahepaikseid ei leitud. P8 on lenkstangi kujuline vga pikk >1,5m sgav veekogu, mille pindala on ~3332m 2. Kaldad ~70 kraadise kallakuga ja mudased. Lne- ja phjakallas ohtralt prgi tis, vga raskesti ligipsetav veekogu. Lehtpuudega mbritsetud ja tiigi varjulisus >75%. Ohtralt langenud puid vees. Kahepaiksed leitud nii kallastelt kui ka veest. Kudupallid leitud phjapoolsest vhem varjuliselt kaldalt keskkosast ja kudunrid lnepoolsest tipust. P9 on piklik >1,5m sgav veekogu, mille pindala on ~854m 2. Kaldad ~70 kraadise kallakuga ja mudased. Phjakallas ohtralt prgi tis, vga raskesti ligipsetav. Lehtpuudega mbritsetud ja tiigi varjulisus >75%. Kahepaiksed leitud vaid kallastelt. P10 on kige pikem >1,5m sgav veekogu, mille pindala on ~4144m 2. Kaldad ida poolt 3/4 ulatuses ~70 kraadise kallakuga ja mudased. Ohtralt prgi tis, raskesti ligipsetav ja lehtpuudega mbritsetud, varjuline. Lne poolsem tipuosa on samuti prgine kuid tunduvalt vhem. Phjapoolne osa on lauge ja kivine, kergesti ligipsetav ning mbritsevad lehtpuud suhteliselt hredalt, pikesepaisteline. levaatlikkuse mttes hinnatakse veekogu varjulisuseks kokku: 50%. Kahepaiksed leitud nii kallastelt kui ka veest. Niiskete hilude ala (Joonis 3) jb eelpool mainitud Astangu IV ehituspiirkonna taimestiku, taimekoosluste ja maastiku hinnangu uurimisalale (Nurme, et al. 2007) peaaegu tielikult, ainult uurimispaik M4 jb alast vlja. Lisaks hinnangus mainitule theldas autor veel sulavetest tekkinud kummikutega lbimatuid <1,5m sgavusi lompe. M1 ehk tee ja selle rsed kraavid jvad sinilille kasvukohatbile (Nurme, et al. 2007). Teerde jvad kraavid, mille kaldad on ~60 kraadise kallakuga ja vesi sgavusega <1,5m. Kraavid on ohtralt prgi tis ja esineb palju reostust. Mitmes kohas oli nha lilaike ja vahutavat vett. Tee poolne osa avatud. Teine pool piiratud enamasti lehtpuudega. Vga varjuline. Kahepaikseid leiti tee pealt. 24

M2 on mudane ja mrg ala, millel asuvad tihedalt mtaste vahel vikesed lombid, mille sgavus on <0,4m ja pindala <1m2. Jb rohketoitelise soostunud niidu kasvukohatbi serva (Nurme, et al. 2007). M2 on Raskesti lbitava madala vsaga lehtpuude vahel ja ksikute lagedamate kohtadega. Kahepaiksed leitud lompide seest ja vahelt. M3 on mudane ala, raskesti lbitav kuna kergelt vajub muda sisse ja palju on psaid. Jb mahajetud raudtee krvale (lnepoole) ja angervaksa kasvukohatbile (Nurme, et al. 2007). Rohkelt kahepaikseid taimestiku all, hlitsuse jrgi leitud ja siis kahvaga kinni ptud. M4 on ldiselt lage ala, rohkete mtastega, mille vahel on <0,4m sgavused ja <1m2 pindalaga lombid. Mudane ja mrg ala, kohati kummikutega lbimatute lompidega, mille sgavus on <1,5m ja pindala <15m2. Ala jb S. Nurme ja teiste (2007) tst vlja, kuid tegemist on sarnase paigaga nagu M2 seega peab autor seda samuti rohketoitelise soostunud niidu kasvukohatbiks. Kahepaiksed leitud vikeste lompide vahelt ja ks suurest lombist. Sgisel uuriti hte paika: C, mis on P4 ja P5 vahele jv moonaladu klindi sees (Lisa 2, Foto 3). ~60 kraadine langus lao tunneli sissepsu ees. Ohtralt sissevarisenud kive. Vesi <1,5m sgav. Uuritud ~10m ulatuses, kuni sai kividel kia. Kahepaiksed leitud nii tunneli eest kui ka tunneli sees veest. Kokku leiti 10 kahepaikset (ks thnikvesilik, ks harilik krnkonn ja kaheksa rohukonna) kuid kuna tegemist vib olla kordusloendusega siis ei ole neid tulemuste tabelisse kantud.

25

4.

ARUTELU

Arvestades vlitde mahtu vib eeldada, et leitud kahepaiksete isendite arv on tegelikkuses suurem. Tulemustest selgub, et Astangu piirkond on elupaigaks neljale kahepaikseliigile rohukonnale, rabakonnale, harilikule krnkonnale ja thnikvesilikule. Arvestades, et rabakonna, harilikku krnkonna ja thnikvesilikku leidus alla 50% veekogudest ning kulleseid leiti hest veekogust siis on tegu degradeerunud endise elupaigaga. Jreldatakse, et Astangu piirkonna kahepaiksed on vljasuremise ohus.

4.1. Rohukonn
Rohukonn esines peaaegu kikides uurimispaikades (Tabel 3) ja oli uuritud alal kige arvukam. Esines veekogudes H1; P2-10 ja K1 ning lisaks leiukohtades M1-3 ja C, mis thendab, et rohukonna elupaigad on kige mitmeklgsemad. Veekogude sgavus, prgi hulk ega varjulisus ei mnginud nende elupaikade valikus mingit rolli esinesid kikides. Need tulemused sobivad varasemate andmetega. E. N. Arnold (2004) andmetel on tegemist liigiga, kes suudab elada erinevates elupaikades. Ta on elupaikade suhtes generalist. Elab mitmesugustes niisketes paikades, metsades, tihedas taimestikus, soodes, kultuurmaistus, parkides, aedades jne. Iirimaal tehtud uuringutes selgus, et rohukonna jaoks on lisaks vees leiduvatele peidupaikadele oluline ka paaritumispaikades olevad varjekohad. Niteks sobivad knnud ja maha kukkunud surnud puud (Marnell, 1998). Suured kivid ja kiled ning muu praht on samuti sobilikuks pelgupaigaks kahepaiksetele (Gent & Gibson, 1998).

4.2. Rabakonn
Rabakonni leiti veekogude kallastelt ja tiikidest eemalt (Joonis 8). Veest leiti neid ainult niiskete hilude alal lompidest. Leitud 15 isendid olid kik varjulistest kohtadest. Vheste isendite leidmist vib seletada asjaoluga, et tegemist on pelgliku liigiga, kes varjub vette vi tihedasse taimestikku (Arnold, 2004), mistttu mitmed isendid autoril mrkamata jid. Samuti on tegemist liigiga, kes eelistab elutegevuseks ldjuhul rohke taimestikuga ajutisi veekogusid leujutatud lammiala; niidud; tarnastikud. Lisaks on oluline, et veekogud oleksid kiiresti soojenevad ja madalate kallastega, kus kudu ja kullesed saaksid areneda. (R.Rannap suul.). Ilmselt pole antud alal sellele liigile sobivaid veekogusid. Enamus Astangu piirkonna 26

veekogudest on psivad ja jrsukaldalised ning varjulised ega soojene piisavalt kiiresti, mis teeb need ebasobivaks selle liigi sigimisele. Rabakonnad on Astangul vljasuremise ohus. Kahepaiksete arvukust on nnestunud tsta sigimisveekogude taastamise ja rajamisega (Rannap et al., 2009). Neil nnestus kolme aastaga rabakonna arvukus 2,5 korda suurendada rajades pikesele avatud veekogud madalate kallastega, mis kiiresti soojenevad. Astangul niiskete hilude alal kevadel olnud suuremad lombid oleksid rabakonnale sobivad sigimiseks kui need avada pikesele.

4.3. Thnikvesilik
Thnikvesilik esines kahes kige lbipaistvama veega kohas H1 ja C (Tabel 3). C ehk endine moonaladu sisaldab palju sisse varisenud kive, mille all saab varjus olla ja seal talvituda, mida nad ka M. Uustali (2011) andmetel teevad. Muul ajal kui talvitusperioodil seal arvatavasti kahepaikseid ei leia, kuna tegu on tielikult varjatud kohaga kuhu pike ei paista, mis thendab, et vesi on seal alati jahe. H1 kaldad on lnes mnnimetsa vilus selge veega ja ida kallas on heinamaaga ristatud, taimestik on osaliselt ka vees, mis pakub thnikvesilikele varjupaika. Lisaks tiigis H1 ei leidunud vaatlusel kalu (mis oli vimalik tnu vee lbipaistvusel). H1 on kitsa joaga henduses teiste veekogudega, mis teeb kalade sattumise sinna ebatenoliseks. Kuid kalade olemasolu ei ole kindlalt kontrollitud nagu ei ole seda ka tehtud teistes veekogudes. Neid andmeid vrreldes R. Rannapi ja kaasautorite (2012) artikli tulemustega, tundub H1 thnikvesilikule sobiliku elupaigana. Artikkel ksitleb Eestis esineva kahe vesiliku liigi vajadusi. Nende vrdlusest selgus, et thnikvesilik vldib kaladega veekogusid, eelistab selget vett, varjumisvimalustega. Eelpoolmainitud P. Pappeli vljaandest (2010) selgub, et pangaesised veekogud ei sobi vesilikele just vhese taimestiku ja madala veetemperatuuri tttu. Vlitdel theldati kahvapki tehes ja seelbi vikest lemmelit eemaldades, et veekogudes P3, P4 ja P10 leidub krget rohtu kaldarses vees isegi suuremas koguses kui veekogus H1, mille lhedusest kaheksa thnikvesilikku leiti. Seega autori arvates on probleemiks pigem veekogusid kattev lemmel ja liiga varjuline asukoht, mis takistavad veekogu soojenemist. Samuti eelpoolmainitud R. Rannapi artiklist (2012) selgub, et ka kallaste kaldenurk on oluline. Pangaesised veekogud on vesilikele liiga jrsud. Veekogu K1 vib olla sobilik thnikvesilikule. Kallastel olevad taimed on samad, mis veekogus H1 ja tegu on vhe varjulise veekoguga, mille kaldad on madalad ja lauged, mis kiiresti

27

soojenevad. Samas vib olla tegu ajutise veekoguga ja selle pindala (~54m 2) on thnikvesilikule liiga vike (Cooke, Frazer, 1976).

4.4. Harilik krnkonn

Vlitde kigus leiti harilikku krnkonna kokku 43 isendit neljast erinevast veekogust. Tpsemalt H1; P4 ja P5 ning P8 (Tabel 3.), lisaks ks isend uurimispaigast C. Kigis nendes veekogudes peale P8 esineb vhe prgi. Arnold (2004) andmetel vldivad harilikud krnkonnad liigset avarust ja tielikku varju, mis sobib antud t tulemustega kuna veekogud H1; P4; P5 ja P8 on poolenisti varjulised vi varjulised ning vhese prgiga, mille alla varjuda (v.a. P8). Lugemistulemusi vis mjutada asjaolu, et nad on aktiivsed peamiselt videvikus (Kuzmin & Cavagnaro, 1999; Arnold, 2004; Gent & Gibson, 1998). Kik loendused, mille kigus hariliku krnkonna leiti, toimusid peval vi htupimeduses ja sel. Isendite arvu vis mjutada ka asjaolu, et ei ole veekogud sobiva troofsusega, millest harilik krnkonn eelistab eutroofset (Strijbosch, 1979). Antud t raames veekogu troofsust ei mdetud. Soomes tehtud uuringute phjal (Laurila, 1998) selgus, et nad eelistavad suuri veekogusid. Sellele teooriale rgib vastu asjaolu, et kudunre ja hariliku krnkonna isendeid leiti veekogust P4, mis on viksem kui P6 ja P10. Samas jllegi ei saa kindlalt elda, et nendes kahes veekogus ei olnud neid ldse. Antud t kigus neid ei leitud. Veekogudes P6 ja P10 on rohkem prgi kui veekogus P4, mis vib olla harilikule krnkonnale ebasobilik.

4.5. Kudupallid ja -nrid ning kullesed

Kudupallid (mida oli kokku 2160cm3) leiti veekogudest H1; P2; P4 ja P8 ning kudunrid (mida oli kokku 37 tkki) veekogudest H1; P4 ja P8. Hariliku krnkonna kudunrid on enamasti taimede vahel ja natuke sgavamas vees kui teiste konnade kudu (Gent & Gibson, 1998), mis teeb nende leidmise raskeks veekogudes, mille kallastele oli raske ligi pseda. Seega ei saa kindlalt vita, et kudunre teistes veekogudes polnud. Veekogus H1 olid kudupallid idakljel avatud osas ja teisel vastaskaldal mndide vilus. Kudunrid olid samuti idakljel pikese kes ja phjaosas puude ning heintaimede krval, kohas, kus vhemalt mingi osa pevast paistab pike. Veekogus P2 olid kudupallid tielikus varjus valli rsel kaldal.

28

Veekogus P4 olid kudupallid phjaosas vhem varjulisel kaldal ja kudunrid samuti samal kaldal. Veekogus P8 olid kudupallid phjakaldal, mis on vhem varjuline kui pangapoolne kallas ja kudunrid leiti lnepoolsest tipust varjulisest kohast. Kullesed (>200 isendit) leiti kik hest veekogust H1 idapoolselt kaldalt piksesepaistelisest madalast veest. Kudunrid ja pallid ning kullesed vajavad arenguks sooja vett (R. Rannap suul.). Antud t vlitde kigus leitud kudu oli nii varjus kui ka pikese kes. Kik kullesed oli pikese kes, millega saab seletada asjaolu, miks teistes veekogudes kulleseid ei olnud. Kikides teistes veekogudes, kus esines kudu ei olnud nii laugeid kaldaid ja pikesele tielikult avatud kohta. Sageli leidub kudemisveekogudes mitmete meetrite suuruseid kudulaamu (Adrados, et al. 2010) aga Astangul jid kudupallide ruumalad viksemaks. he rohu- vi rabakonna muna tuum on 1,4-2,3mm lbimduga, millele lisandub vhemalt samas laiuses sltjat kesta ja mingil mral ka mune hendav limamass. ks rohukonn koeb 1-2 kudupalli, milles on kokku 700-4500 muna (rabakonn 500-3000) (Adrados, et al. 2010). Arvutades ligikaudselt 1000 munalise kudupalli phjal: Arvestades, et ks muna on kokku ~4mm ehk 0,4cm lbimduga tuleb 1000 pallist koosneva kuubiku kljepikkuseks 4cm, mis teeb ruumalaks 64cm3. Kui 64cm3 moodustavad 1000 muna siis tiigist H1 leiti ~7500 muna, milleks on vimeline ks rohukonna isend (Adrados, et al. 2010). Uurimispaigast H1 leiti kolm rohukonna ja 15 liigini mitte mratud pruuni konna, mille phjal eeldatakse, et kudupallide ruumala peaks olema suurem. Tiigist P2 leiti ~14062 muna, milleks on vaja vhemalt kahte rohukonna isendit (Adrados, et al. 2010). Uurimispaigast P2 leiti kaks rohu- ja ks rabakonn (munad visid kuuluda ka rabakonnale). Seega esines seal veekogus rohkem isendeid kui loendati. Tiigist P4 leiti ~7500 muna, milleks on vimeline ks rohukonna isend (Adrados, et al. 2010). Uurimispaigast P4 leiti seitse rohukonna ja 30 liigini mitte mratud pruuni konna. Seega kudupallide kogus peaks olema suurem. Tiigist P8 leiti ~4687 muna, milleks on vimeline ks rohukonna isend. Uurimispaigast P8 leiti kuus rohukonna. Seega kudupallide kogus peaks olema suurem.

29

Kuna kahepaiksete isendite sugu ei mratud siis ei ole vlistatud asjaolu, et veekogudes oli emaseid isendeid tpselt nii palju kui nende munade munemiseks vaja on ja seega loendusandmed on tpsed.

4.6. Olukord ja edasised ideed

P7 on kige halvemas seisus. Veekogust eritub halba lhna ja on pakus lemmeli kihiga kaetud. Vimalik nide, milliseks vivad antud piirkonna tiigid muutuda kui hooldustid ei tehta. Puuduvad tpsed andmed selle kohta, kui kaua on sealsesse piirkonda prgi viidud ja veekogusid reostatud ning varem pole nii mahukat loendust Astangul lbi viidud. Seega ei ole vimalik elda, kas ja kui suurt mju need tegurid avaldavad kahepaiksete liigilisele mitmekesisusele ja nende arvukusele antud piirkonnas. Samas vlit andmed nitavad, et kige arvukam leiukoht on H1, mis on veekogudest K1 jrel kige prgi ja reostuse vabam paik ning sinna ei vii mitte htegi rada, mida saab teeks nimetada, millest oletatakse, et inimesi kib seal vhem kui teistes punktides. Seega oletatakse, et reostus ja inimeste liikumine avaldab populatsioonidele prssivat mju. Kahepaiksete populatsioonide vhenemiste teadaolevad peamised phjused on: UV-B radiatsioon; rvloomad; sisse toodud vrliigid; elupaiga muutused; elupaikade hvimine; veekogude muutumine happeliseks ja toksiliste ainete sattumine vette; kliima muutused; ekspluateerimine ning kikide nende faktorite koosmju (Alford & Richards, 1999; Beebee & Griffiths, 2005). Prgi Astangule toomine on elupaiga muutmine ja osa sellest prgist vib olla toksiline kahepaiksetele. Olukorra parandamiseks tuleb teha jrgmist: Teavitada keskkonnaametit leitud isenditest ja nende olukorrast kuna kik kahepaiksed on Eesti Vabariigis looduskaitse all. Lisaks on rabakonn ka EL Loodusdirektiivi kuuluv liik. Pangaeiste tiikide ja H1 mbrused prgist puhastada, korraldades niteks talgud, mille kigus prgi kokku korjatakse ja ra viiakse. Tiikide, mille varjulises ji le 50% ja niiskete hilude leiukohtade avamine pikesevalgusele osade puude ja vsa maha vtmine. R. Rannapi ja kaasautorite (2009) tiigivrgustiku rajamine. Lisaks 2,5 kordsele rabakonna arvukuse tusule suudeti ka harivesiliku arvukust tsta 2,3 korda ja mudakonna arvukust 6,5 korda. Vib-olla nnestub neid tiike niiskete hilude alale 30

rajades ja pikesele avades tsta ka thnikvesiliku vi teiste liikide arvukust Astangul. Pole ka vlistatud, et ainult pikesele avamine tstab arvukust kuna sealsed kevadised lombid vivad juba olla piisavalt head ajutised elupaigad. Edasise t kigus tuleks: Korrata loendust nii pevasel ajal kui ka videvikus. Uurida kikides veekogudes kalade olemasolu ja hinnata nende vimalikku mju kahepaiksete mitmekesisusele ja populatsiooni arvukusele. Kikides veekogudes viia lbi troofsuse uurimine; pH taseme mtmine ja metallide sisalduse uurimine. Mis aitaksid selgitada, miks ks vi teine liik asub just leitud paigas. Leiukohakaartidelt (Joonis 7;8;9;10) on nha, et liigid on jaotunud uurimisalal erinevatesse paikadesse nii, et omavaheline kokkupuude on suhteliselt vike. Rabakonn esineb vikeste tiikidega niiskete hilude alal, rohukonn on vikese lemmeliga kaetud veekogudes, kus rabakonni ei leitud. Samuti leidub neid prgiste kallaste varjus, mningate eranditega. Thnikvesilik esineb selges ja puhtas ning eeldatavasti ilma kaladeta veekogudes, kus on puude ja vserikuga kaldad, millede vahel ja all end varjata. Harilikku krnkonna leidub suuremates veekogudes ja nende kallastel. Selline isendite jaotus nitab, et erinevatel liikidel on erinev elupaiganudlus.

31

KOKKUVTE
Paldiski maantee, Kadaka puiestee, Astangu tee ja Thetorni tee vaheline ala jaotub kolmeks: pangapealne, pangaesine ja niiskete hilude ala, milledele lisandub uurimisala idanurka jv ksik veekogu. Uurimispaiku oli 18: 12 tiiki, ks oja, ks koobas ja niiskete hilude piirkonnas neli uurimispaika. Kahepaikseid leiti kokku neli liiki: rabakonn; rohukonn; harilik krnkonn ja thnikvesilik. Leitud isendite koguarvuks saadi 191. Pangapealne ehk loopealne on ala, millel lunas ja lnes kasvab enamasti segamets, mida lbib tee ja Jrveotsa oja. Pangaesisel ligul on jrjestikku 10 veekogu, millede kaldad on jrsud ja prgised. Veekogud P1 ja P2 ning P4-P9 on kaetud vikese lemmeli kihiga. Kikides veekogudes on mningaid langenuid puid. Veekogud P2-P10 jvad kik osaliselt panga varju. Uurimisala idaossa jv veekogu on laugete kallastega mndide ja hreda vsaga ning krgema taimestikuga piiritletud veekogu. Niiskete hilude ala on enamasti kaetud metsaga, ksikute lagedamate aladega. Alale jvad militaarhoonete varemed ja vallid ning raudteetammid. Lagedamatel aladel on mtaste vahel vikesed lombid ja mned suuremad sulavetest tekkinud tiigid. Ala lbivad mudased teed, millede res on reostatud kraavid. Eestis elavast 11st kahepaiksete liigist leidub Astangul neli: rabakonn, rohukonn, harilik krnkonn ja thnikvesilik, kes kik on looduskaitse all ning rabakonn kuulub EL Loodusdirektiivi neljandasse lisasse ja Berni Konventsiooni teise lisasse, mis teevad antud piirkonna oluliseks kahepaiksete elupaigaks. Kige laiema levikuga oli rohukonn, keda leidus 87,5% uuritud leiukohtades, jrgnesid rabakonn 37,5%, harilik krnkonn 31,3% ja thnikvesilik 12,5% leiukohtades. Isendite arvukuselt moodustas rohukonn 34,0% kigi leitud isendite koguarvust; rabakonn 7,9%; harilik krnkonn 22,5% ja thnikvesilik 4,2% ning liigini mitte mratud pruunid konnad 31,4%. Uurimist viidi lbi kaheksal peval: kaks eel- ja kuus vlitpeva. Vlitd teostati aprillis, mais ja oktoobris 2012 aastal. Uurimismeetoditest kasutati kahvapki, visuaalset tiskasvanud isendite loendust. Otsiti vesilike mune, krnkonnade kudunre ja teiste konnade kudupalle ning

32

kulleseid. Vesilike mune ei leitud, hariliku krnkonna kudunre leiti 37, pruunide konnade kudupalle 2160cm3 ja >200 kullest. Kirjeldati ka veekogude seisukorda, pindala, sgavust, varjulisust, prgi hulka, ligipsetavust ja kallaste kaldenurka. lejnud ala sai ldise kirjelduse. Leitud kahepaiksete isendite arvudele anti vimalikud seletused. Rohukonna rohkus vib tuleneda sellest, et tegu on elupaiga valimisel generalistiga, elab peaaegu kikjal. Rabakonna vhesust seletatakse asjaoluga, et tegu on argliku liigiga ja nad eelistavad rohke taimestikuga ajutisi veekogusid, millede kaldad on lauged ja vesi kiiresti soojenev. Astangu veekogud on enamasti jrsud ja varjulised. Thnikvesiliku vikest isendite arvu ja levikut selgitatakse asjaoluga, et veekogud on liiga varjulised ja lemmeliga kaetud, mis takistavad vee soojenemist. Lisaks kaldad on thnikvesilikule liiga jrsud. Veekogu K1 viks sellele liigile sobida, kuid tegu on arvatavasti ajutise veekoguga ja selle pindala jb liiga vikeseks. Hariliku krnkonna isendite arvu seletatakse sellega, et loendusi viidi lbi peval ja sel kuid selle liigi isendid on enamasti aktiivsed videvikus. Lisaks enamus veekogud vivad olla selle liigi jaoks liiga varjulised. Samas vib olla mjutavaks asjaoluks veel veekogude troofsus, milledest harilik krnkonn eelistab eutroofseid. Veekogude troofsust antud t kigus ei mdetud. Arvestades, et rabakonna, harilikku krnkonna ja thnikvesilikku leidus alla 50% veekogudest ning kulleseid leiti hest veekogust siis leitakse, et tegu on degradeerunud endise elupaigaga. Jreldatakse, et Astangu piirkonna kahepaiksed on vljasuremise ohus. Anti soovitusi edasisest tegevuseks ja kahepaiksete kaitseks. Esmalt tulemuste esitamine keskkonnaministeeriumile. Seejrel niteks veekogude pH taseme ja metallide sisalduse mtmine ning kalade olemasolu uurimine. Lisaks veekogude kallaste prgist puhastamine ja osade puude ning psaste maha vtmine, et need avada pikesevalgusele.

33

SUMMARY

ASTANGU AREA AS AN AMPHIBIAN HABITAT

Siim Paas The goal of this bachelores thesis is to describe the amphibian fauna and suitable habitat locations for them in Astangu as well as to present ideas for future conservation of the amphibian species found in that area. The author was interested in the following aspects: Are there any amphibians in Astangu? Which species of amphibians do exist in that area and in which areas of the inspected grid to they live? How many individuals of each species exist in the area? What are the environmental conditions in the area and how do they impact the species diversity and population numbers? To acheive these goals the following challenges were set: Collect literature on ampibians in general, their environmental needs and information on the flora of the land and information on the waterbodys in Astangu. Collect eariler works on the herpetofauna of Astangu. Conduct fieldworks in order to find, count and describe the amphibian species and describe the environmental conditions in which they live. Put together maps of the finds to illustrate the spread of ampibian species in that area. Present ideas on how to protect and preserv the amphibian species. Fieldworks took place during six days (30.04; 04.05; 12.05; 25.05; 02.10; 05.10.2012). The following methods were used in the field: Visual identification and counting of amphibian individuals. Using a scoop net to catch the individuals to determin their species.

34

The amount of frogspawn was measured in cubic centimeters and the strings of eggs were all counted (results were: 2160cm3 and 37 strings). Neither spawn nor the tadpoles (of which more than 200 where found) were identified. Looking for newt eggs amongst the plants failed. All of the ponds were described as follows: The surface area, depth and the angles of the banks were measured. Then the accessabilty to the water edge was graded by judging the amount of plants, trees and garbage on the banks. Finally the openness of the surface to sunlight was described (shadows form the trees, terrain and also the plants on the surface). Rest of the area got a general description. All the sightings of speices were recorded which later were used to create maps to illustrate the spread of each species. The area has 12 ponds and one stream and a lot of wet areas. Total of 18 location were analysed 16 of which yielded amphibians. Four species of amphibians were found: the moor frog ( Rana arvalis) (15 individuals); common frog (Rana temporaria) (65); common toad (Bufo bufo) (43) and the smooth newt (Triturus vulgaris) (8). In total 191 individuals were found which include 60 individuals which the author was unable to catch thus unable to determine their species. Additional 10 individuals (one smooth newt, eight common frogs and one common toad) were found in one of the locations in autumn but due to the possibility of recounting those results were only presented to illustrate the spread of the species, they are not added to the amount of individuals found. The most widely spread species was the common frog which occured in 87,5% of the locations. The least spread species was the smooth newt with 12,5%. The area was classified as a degrading ex-habitat that will lose some if not all amphibian species soon unless drastic action is taken. For future fieldworks and conservation of the species the following ideas were presented: Determining the existance of fish in the ponds and their impact on the populations. Measuring the pH levels, trophic levels and metal concentrations in the water as well as repeating the fieldwork for annual data on the amphibians. For conservation the data should be presented to the ministry of the environment. The banks of the ponds should be cleaned of all garbage and then opened to sunlight by taking down some of the trees and bushes.

35

KASUTATUD MATERJAL
Raamatud Adrados, L. C., Rannap, R., Briggs, L. 2010. Eesti kahepaiksete vlimraja. Keskkonnaamet, Tallinn. Arnold, E. N., 2004. Euroopa kahepaiksed ja roomajad. Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn. Ernits, P. 1991. Kahepaiksete sigimisest Tallinnas. Eensaar, A., Sander, H. (Toim.). Inimmju Tallinna keskkonnale II. Tallinn, lk 130133. Gent, A. H., & Gibson, S. D., eds. 1998. Herpetofauna workers manual. Joint Nature Conservation Committee, Peterborough. Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatpide klassifikatsioon. Keskkonnaministeerium ja RO Keskkonnaprogramm, Tallinn. Uustal, M. 2011. Andmeid Tallinna faunast aastatest 19802010. Sstva Eesti Instituudi vljaanne nr 17, Tallinn, 85 lk. Vitt, L., Caldwell, J. P. 2009. Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles, Third Edition. Elsevier, Oxford. Artiklid Alford, R. A., Richards, S. J. 1999. Global Amphibian Declines: A Problem in Applied Ecology. Annu. Rev. Ecol. Syst., 30: 133-165. Andrn, C., Henrikson, L., Ollson, M., Nilson, G. 1988. Effects of pH and aluminium on embryonic and early larval stages of Swedish brown frogs Rana arvalis, R. temporaria, R. dalmatina. Holarctic Ecology, 11, 2, 127-135. Beebee, T. J. C., Griffiths, R. A. 2005. The amphibian decline crisis: A watershed for conservation biology? Biological Conservation, 125: 271-285. Cooke, A. S., Frazer, J. F. D. 1976. Characteristics of newt breeding sites. J. Zool., Lond. 178, 223-236.

36

Indermaur, L., Schaub, M., Jokela, J., Tockner, K., Schmidt, B. R. 2010. Differential response to abiotic conditions and predation risk rather than competition avoidance determine breeding site selection by anurans. Ecography, 33, 5, 887-895. Laurila, A. 1998. Breeding habitat selection and larval performance of two anurans in freshwater rock-pools. Ecography, 21, 5 484-494. Laurila, A., Kuljasalo, J. 1999. Habitat duration, predator risk and phenotypic plasticity in common frog (Rana temporaria) tadpoles. Journal of Animal Ecology. 68, 6, 1123-1132 Leu, T., Lscher, B., Zumback, S., Schmidt, B. R. 2009. Small fish ( Leucaspius delineatus) that are often released into garden ponds and amphibian breeding sites prey on eggs and tadpoles of the common frog (Rana temporaria). Amphibia-Reptilia, 30, 2, 290-293 Marnell, F. 1998. Discriminant analysis of the terrestrial and aquatic habitat determinants of the smooth newt (Triturus vulgaris) and the common frog (Rana temporaria) in Ireland. J. zool. 244, 1, 1-6. [Online] EBSCOhost (16.03.13). Pavignano, I., Giacoma, C., Castellano, S. 1990. A multivariate analysis of amphibian habitat determinants in north western Italy. Amphibia-Reptilia, 11, 311-324. Rannap, R., Lhmus, A., Briggs, L. 2009. Restoring ponds for amphibians: a success story. Hydrobiologia, 634, 1, 87-95. [Online] Academic Search Complete, EBSCOhost (16.03.13). Rannap, R., Lhmus, A., Linnamgi, M. 2012. Geographic variation in habitat requirements of two coexisting newt species in Europe. Acta Zoologica Academiae Scientarium Hungaricae (Czusdi, Cs & Vrs, J., eds) pp. 69-86. Acta zool. Budapest. Reading, C. J., Loman, J., Madsen, T. 1991. Breeding bond fidelity in the common toad, Bufo bufo. J. Zool., Lond. 225, 1, 201-2011. Skei, J. K., Dolmen, D., Rnning, L., Ringsby, T. H. 2006. Habitat use during the aquatic phase of the newts Triturus vulgaris (L.) and T. cristatus (Laurenti) in central Norway: proposition for a conservation and monitoring area. Amphibia-Reptilia, 27, 3, 309-324. Strijbosch, H. 1979. Habitat selection of amphibians during their aquatic phase. Oikos, 33, 3, 363-372.

37

igusaktid Bern Convention. 1979. Conventsion on the Conservation of European Wildlife and Natural Habitats. Bern. [WWW] http://conventions.coe.int/Treaty/en/Treaties/Html/104.htm (22.04.13). Euroopa Nukogu direktiiv 92/43/EM. 1992. Looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. Nukogu direktiiv 92/43/EM, lk 15. [WWW] http://www.natura2000.envir.ee/files/doc/loodusdirektiiv.pdf (22.04.13). Looduskaitseseadus. 2004. Riigi Teataja I, 38, 258. Ksikirjad Luik, J. 2010. Niitude taimekooslused Astangul ja Mnnikul, Tallinn. Magistrit, TL loodusteaduste osakond. Kiristaja, P. 2006. Tallinna rohealade loomastik. Ksikiri, 12 lk. [WWW] www.tallinn.ee/est/g3566s32505 (31.03.2013). Nurme, S., Jnes, J., Palo, A. 2007. Astangu VI ehituspiirkonna taimestiku, taimekoosluste ja maastiku hinnang. Seletuskiri Tallinna Linnaplaneerimis Ametile, 72lk. Artes Terrae O. Pappel, P. 2010. Tallinna kahepaiksete faunast. Aruanne SEI-Tallinnale. MT Phjakonn. Tartu-Tallinn, 10 lk. Ksikiri Sstva Eesti Instituudis. Muu allikas internetis Arntzen, J. W., Kuzmin, S., Jehle, R., Beebee, T., Tarkhnishvili, D., Ishchenko, V., Ananjeva, N., Orlov, N., Tuniyev, B., Denol, M., Nystrm, P., Anthony, B., Schmidt, B., Ogrodowczyk, A. 2009. Triturus cristatus. In: IUCN 2012. IUCN Red List of Threatened Species. Version 2012.2. [WWW] http://www.iucnredlist.org/details/22212/0 (22.04.12) Kuzmin, S. L. & Cavagnaro, J. 1999. Bufo Bufo. [WWW] http://amphibiaweb.org/cgi/amphib_query?where-genus=Bufo&where-species=bufo (16.03.13)

38

LISAD
Lisa 1. Uurimispaikade koordinaadid. Autori andmed; tpsustatud Maa-ameti Geoportaali phikaardi alusel. Uurimispaigad H1 K1 K2 M1 M2 M3 M4 P1 P2 P3 P4 P5 P6 P7 P8 P9 P10 C Kooridnaadid 59 23 44.47N 24 36 51.08E 59 24 10.61N 24 36 58.14E 59 23 42.19N 24 37 44.98E 59 23 57.84N 24 37 29.84E 59 24 02.71N 24 37 29.92E 59 24 03.48N 24 37 20.03E 59 24 10.61N 24 36 58.14E 59 23 49.47N 24 37 50.90E 59 23 49.42N 24 37 48.59E 59 23 49.68N 24 37 44.43E 59 23 50.74N 24 37 39.07E 59 23 52.02N 24 37 34.87E 59 23 53.03N 24 37 29.97E 59 23 54.10N 24 37 25.13E 59 23 56.23N 24 37 14.32E 59 23 58.31N 24 37 04.31E 59 23 59.81N 24 36 56.68E 59 23 49.70N 24 37 34.28E

39

Lisa 2. Autori fotod uurimispaikadest

Foto 1. Veekogu P10 phjapoolne kallas, millel on nha vikest osas sealsest prgist.

Foto 2. Tpiline pangaesise ligu veekogu (P5). Vikese lemmeliga kaetud, osadel kallastel oksarisu ja lehtpuudega mbritsetud. 40

Foto 3. Veekogude P4 ja P5 vahele jva moonalao (C) sisseps.

41