Projekt Ettevõtluskodu

ETTEVÕTTE STRATEEGILINE PLANEERIMINE

Tiit Urva MBA

SA Tartu Teaduspark
projektijuht / konsultant

24.01.2008

Märksõnad millest räägime

• Strateegiline juhtimine ja planeerimine

• Ettevõte – terviklik arengu mudel ja selle elemendid
• Ettevõtte arengufaasid
• Strateegia koht ettevõtte arengumudelis

Strateegiline planeerimine
(strategic planning), (strategische Planung), (стратегическое
планирование) – ...
- kui sammsammuline tegevus arengu kaugemate ja laiemate
eesmärkide ning nende saavutamise teede ja tegevuskava
sõnastamiseks, viimistlemiseks ja lõplikuks määratlemiseks.
Strateegiline plaan loob konteksti ja annab suunad ning juhised
detailsemaks kavandamiseks ja halduslike otsuste langetamiseks.

- kui selline erinevate tegevuste organiseerimisprotsess kus

defineeritakse ettevõtte strateegilised eesmärgid ja
juhtimispoliitika, ning otsuste tegemise ja kaastöötajate kaasamise
kaudu (kasutades olemasolevat inimesed ja kapitali ressursse)
püütakse saavutada püstitatud eesmärgid .

1
- kui erinevate metoodiliste instrumentide ja ärianalüüsi tehnikate
nagu näiteks SWOT (Strengths, Weaknesses, Opportunities,
Threats) ja PEST (Political, Economic, Social ja Technological)
jne. kasutamine

Strateegiline mõtlemine tähendab

Vastamist kolmele olulisele strateegilisele küsimusele:

* Kus me praegu oleme?
* Kuhu me tahame minna?
* Kuidas me saavutame selle, mida me tahame?

Strateegiline mõtlemine tähendab ka

* põhjus-tagajärg-seoste analüüsimist:

– igal asjal (tagajärjel) on alati omad põhjused;

– igal asjal (põhjusel) on alati teatud tagajärjed

Kus me praegu oleme

• milliste toodete-teenuste turul me tegutseme

• milliste konkurentide käitumist tuleb jälgida ja analüüsida
• milliseid olulisi muutusi on oodata tarbijate käitumises

NB! Neid aspekte tuleb aeg-ajalt üle vaadata

• tegevusala määratlemisel ei ole alati otstarbekas kinni pidada

ametlikust majandusharude klassifikaatorist;

• Ärivaldkonna võib määratleda

– tehnoloogiakeskselt (oleme IT ettevõte);
– tootekeskselt (toodame väikepaate);
– tarbija vajaduste keskselt (aitame kaasa sotsiaalteenuste
väljaarendamisele)

2
 • Ärivaldkonnale võib määratleda nii laiemalt kui kitsamalt
kas näiteks mööblitootmine üldiselt või täispuidust mööbli
tootmine
• Tegevusala määratlemisega tehakse ka otsus vertikaalse
integratsiooni astme kohta
- kas ainult tootmine või tootmine ühendatult
kaubandusega jne.

Kuhu me tahame jõuda?

• strateegiliste sihtide seadmise etapp:
– kujundatakse ettevõtte tulevik
– arendatakse välja ettevõtte visioon ja missioon;
– püstitatakse eesmärgid

– VISIOON peegeldab seda, milliseks soovitakse

organisatsiooni pikemas perspektiivis arendada:
– on teatud mõttes ideaal, ei ole detailne ega sisalda
numbreid;
– on selgeks suunanäitajaks kiiresti muutuvas maailmas;
– ei ole ainult tippjuhtkonna asi
• Abistavaid küsimusi strateegilise visiooni väljatöötamiseks
– Kuhu me tahame oma äriga jõuda lähema 5-10-20 aasta
jooksul?
– Mida meie kliendid meilt tulevikus ootavad?
– Missugused on omanike ootused?
– Kes on lähiajal meie põhilised konkurendid? hankijad?
partnerid?
– Missugused keskkonnastsenaariumid on võimalikud?

• MISSIOON on vastus küsimusele: milline on meie äri

olemus ja mida me püüame teha oma klientide/tarbijate
jaoks?
• Missiooniga määratletakse ära (soovitavalt ühe lausega)
organisatsiooni olemasolu vajalikkus
• küsimused, mis on abiks missiooni sõnastamisel

3
 – milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse (olulised just
rahuldatavad vajadused, mitte tooted ise)
– milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse
(geograafiliselt ja tüübiti)?
– kuidas neid vajadusi rahuldatakse? (tuum-
kompetentsid, kasutatavad tehnoloogiad, põhiväärtused,
tegutsemispõhimõtted jne.)

• EESMÄRKE võib määratleda kui

– tulevast seisundit, mida tahetakse saavutada või
– olemasolevat seisundit mida püütakse säilitada
• Eesmärgid konkretiseerivad visiooni ja missiooni, seades
konkreetsed tähtajad ja tuues sisse mõõdetavuse
• Enimlevinud nõuded eesmärkidele
• mõõdetavus, konkreetsus
• keskendatus tulemusele, mitte tegevusele;
• prioriteetsus;
• tähtaegade seadmine;
• reaalsus (pingutust nõudvad, kuid saavutatavad);
• omavaheline kokkusobivus;
• aktsepteeritus töötajate poolt

4
Pioneerifaas:

Ettevõte kui vandeseltslaslik tegevusühing või suur perekond

Kõik meie kliendi jaoks,

* pioneeriisikust kantud struktuur ja tööstiil;
* Klienditruudus, isiklik oma kliendi tundmine;
* karismaatiline ja autoritaarne juhtimine;
* otsesed, soojad isiklikud suhted;
* klannistruktuur;
* funktsioonid on seotud isikute võimetega;
* Improvisatsioon – paindlikkus;

Ohud: üliküpses pioneerifaasis kaos, omavoli, kaastöötajate

iseseisvusetus, isiksusekultus, tekivad probleemid

Strateegilised arenguprotsessid

5
7 baasprotsessi
• Diagnoosiprotsessid
• Tulevikukujundamise protsessid
• Psühhosotsiaalsed protsessid
• Õppeprotsessid
• Infoprotsessid
• Rakendusprotsessid
• Muudatuste juhtimise protsessid

Kirjanduslikud allikad:

* Alas, R. (2005) Strateegiline juhtimine. Kolmas muudetud

trükk. Külim.

* Karjus, P. (2003) Strateegiline audit: läbimõeldud sõjaplaan

äris. EBS

* Leiman, J., Skärvald, P-H., Teder, J. (2003) Strateegiline

juhtimine. Tallinn: Külim.

* Reiljan, A. (2002) Ettevõte: teooria ja rakendused. Võru Täht

(III Strateegia lk. 175-199)

* Innovatsiooni juhtimine. Tehnoloogiliste, organisatsiooniliste ja

turu muudatuste integreerimine. (2006) autorid Tidd, J., Bessant,
J., Pavitt, K. Pegasus. (II strateegiline lähenemine lk 107)

Strateegia on see, mis viib edasi!

Tiit Urva MBA

Tartu Teaduspark SA
Projektijuht/konsultant
Tiit.Urva@teaduspark.ee
Tel. 7302 635