Lähiajalugu seda nim kasut XXsaj ajaloo kohta, kaasajal on lähiajalugu

periodiseeritud: 1) 1901-1913 Puuduvad ülemaailmsed vapustused,

toimub maj ja poliitika suhteliselt rahulik areng. Teaduses ja teh võetakse
kasut arvukalt uuendusi- auto rong elekt tel raadio tummfilm tootmises
konveier süsteem. Teaduses tuntuks füüsikud Marie ja Pierre Curie, kes
hakkasid uurima radioktiivsust ja selle kasut meditsiinis, enam tegeles
sellega Marie (2x Nobeli preemia). Nüüdisfüüsika rajajaks loetakse
Einsteini, relatiivsusteooria. Tuntud psühholoog ja filosoof Freud, ta õp
põhisuunaks oli in alateadvus ning väide et alateadvus on üheks in
psüühikahäirete põhjustajaks. Esimese sisepõlemismootoriga lennuki
ehitasid 1903 Am vennad Wrightid. Antud aega nim Eurotsentrismi ajaks,
sest just Eu suurriigid Ing, Prant, Saksa mõjutasid maailma arengut. Eu
suurriigi kõrval hakkasid maailma poliitikas suur rolli etendama ka USA
ja Jaapan. S.o aeg kus toimub linnastumine ning üleminek agraarühisk'lt
industriaalühisk 2) 1914-1923 mahub I MS (14-18) ning sellele järgnenud
revol'id Venemaal ja Austria-Ungaris, nende 2 suurriigi lagunemine ja
rahvusriikide tekkimine 3)1923-1929 maailm peale I MS'i, toimusid
mitmed riikidevahelised läbirääkimised rahu kindlustamiseks, tekkis
lootus rahu säilitamiseks. 20-ndate II poolel toimub maj areng ja
elatustaseme tõusm, eriti USA's, tekkis tunne et on saabunud rahu ja
jõukuse aeg 4)1929-1933 USA's algas maj ületootmiskriis, mis levis
kiirelt kõikidesse tööstusriikidesse, ettevõtted pankrotistusid, algas
massiline elatustaseme langus, tööpuudus ning rahva rahulolematus, mis
väljendus streikides, valitsused otsivad väljapääsu kriisist 5)1933-1939
riigid väljuvad kriisist, kuid teravnevad riikidevahelised suhted. Demo
riikide kõrvale tekivad autoritaalsed ja totalitaarsed riigid, viimaste hulka
kuuluvad Natsistlik Saksa, Fašistlik Itaalia ja Kommu NL. Need 3 on
militaristlikud ja valmistuvad sõjaks, et maailm jagada ümber vastavalt
oma soovile 6)1939-1945 II MS, kaasnes riikide maj ja poliitiline kriis,
sõda lõppes Suur-Saksa purustamise ja 2 Saksa riigi moodustamisega
SLV ja SDV. Sõjast väljus NL sõjaliselt tugeva riigina ning allutas enda
mõjule I-Eu riigid ja kehtestas seal sots korra 7)1945-1955 kujunes 2
pooluseline maailm. 1Poole moodustas USA ja Demo Lä-Eu, 2poole NL
ja I-Eu sots riigid. 2 poole vahel oli karta III MS'i puhkemist. Algas
kolooniasüsteemi lagunemine 8)1956-1985 jätkub kolooniasüsteemi
lagunemine ja iseseisvate riikide moodustamine. 2 pooluselises maailmas
on endiselt pinged, kuid suhteliselt tagasihoidlikumad, jätkus
võidurelvastumine. Toimus teaduse ja teh progressi uus laine mida nim
Teaduslik Tehniliseks Revolutsiooniks (TTR). Eesrindlikes Lääne riikides
toimus üleminek industriaalühisk teenindusühisk. NL ja sots riikides
toimus maj allakäik. Aas, Aaf ja Lad-Am eks kolooniad asuvad rahulikule
eneseteostusele, rajades oma riike ning need riigid hakkavad end nim
Kolmandaks Maailmaks 9)1985-2000 NL ja I-Eu riikides toimus sots

1
süsteemi lagunemine, tekivad uued rahvusriigid, kus hakatakse rajama
Demo korda ja vabaturu maj. Mõnedes eks sots riikides algab aga
rahvuslik ja usuline võitlus, toimuvad kodusõjad ja võimuvõitlus
Suurriigid ja nende kolooniad koloonia e asumaa, vähearenenud maa,
mis sõltub arenenud riigist nii maj kui poliitiliselt ja ei oma iseseisvust
dominioon e SB koloonia, millele SB andis oma valitsuse, s.t parlamendi,
kohtusüsteemi ja seadusandluse. Dominiooni õigustes oli Kanada,
Austraalia, Uus-Meremaa, Lõ-Aaf Liit ja Iirimaa. XXsaj 30-ndatel said
nad täiest iseseisvaks metropol e emamaa, on suurriik, mis omab
kolooniat XXsaj alguses oli suurriikide ajastu, väikesi iseseisvaid riike oli
vähe ja oli leivunud arvamus et väikeriigid kaovad kuna nad liidetakse
suurriikidega. suurriike 8: SB, Saksa, Prant, Ita, Aust-Ung, Vene, USA,
Jaapan. Territooriumi poolest oli ka Hiina suur, kuid maj mahajäänud ja
sisetülidest lõhestunud. Hiina nõrkust kasut SB, Prant, Vene, Saksa ja
Jaapan, kes jagasid Hiina mõjusfäärideks. Kõige rohkem kolooniaid oli
SB’l, lisaks oil ta XIXsaj II poolel sõjaliselt ja maj maailma võimsaim,
valitses merel, juhtis maailma rahandust. XXsaj algul toimus Ing-Buuri
sõda (1899-1902) ning selle ajal mõistis maailma üldsus hukka Ing
agresiivse tegevuse Buuri vabariikide suhtes, sellest võib järeldada et Ing
kui maailma nr 1 hakati kahtlema. Buurid olid Hollandi kolonistid, kes
olid rännanud Lõ-Aaf’sse. Ing oli huvitatud buuride vabariikide liitmisest
oma Lõ-Aaf kolooniaga, buurid tahtsid säilitada aga iseseisvust. Sõda
lõppes Ing võiduga, kes ühendas oma valdustega buuride vabariigi
moodustades oma valdustega koos Lõuna Aafrika Liit. Keerulised olid
suhted Iirimaaga, mis oi liidetud SB’ga juba 17saj. Iirlased nõudsid SB’lt
omavalitsust e hometule kuid esialgsed nõudmised jäid tulutuks kuni
XXsaj algul sai Iirimaa dominiooni õigused ning iseseisvaks 1937. SB
tähtsaim ja tulusaim koloonia India. Kolooniate arvukuselt 2 Prant XIX
lõpul ja Xxsaj algul laiendas ta oma kolooniaid Aaf ja Indo-Hiinas. Ühtne
Saksa riik oli tekkinud alles 1871, sellepärast oli ta jäänud hiljaks
kolooniate vallutamisel, suutis endale valluatda veel mõned vabad maad
Aaf. terav konflikt tekkis Saksal ja Prant Maroko pärast, sest see oli
XIXsaj lõpul veel iseseisev sultaniriik, kuid XXsaj algul õnnestus Prant ta
kolonialiseerida. Vene kolooniad piirnesid Vene põlisaladega,
kolooniateks Kesk-Aas, Taga-Kaukaasia, Baltimaad, Poola, Kaug-Ida.
Need alad oli ühendatud hiigelsuureks Venekeisririigiks, kuid nendest oli
Venele vähe, tahtis laiendada oma valdusi ka Hiina. Seda tahtis ka
Jaapan, 1904-05 toimus Vene-Jaapani sõda Hiinas, lõppes Jaapani võidu
ja Jaapani mõju laienenemisega Hiinas ja Aas. USA pidas Xxsaj algul Eu
suhtes isolatsiooni poliitikat, st püüdis kõrvale jääda Eu suurriikide
tülidest. Samal ajal teostas aktiivset välispoliitikat Kesk ja Lõ-Am’is ja
takistas Lä-Eu kaupade jõudmist Am mandrile, sel ajal kasvas USA hubi
Aas turgude vastu, see ei meeldinud Jaapanile ning tekkis USA-Jaap

2
vastuseis. Metropolid kasut kolooniate juhtimisel otsest ja kaudset
valitsemist. Mõlema korral pani metropol ametisse kohalikku Aaf
elanikkonda. Otsese korral nim metr Aaf pealikke ühe v teise piirkonna
valitsejaks nii, et hõimu valitses võõra hõimu pealik, pealikule maksti
palka, seda kasutas eriti Prant. Kaudse korral jäeti koloonia meelsed juhid
oma hõimu valitsema, ülesandeks maksude kogumine ja teatud % võisid
nad siis endale jätta, kasut Ing. Rahvuspoliitika enimlevinud rassism,
antsemitism ja šovinism rassism väidab, et valge rass on kõigist teistest
üle, kuna nad on targemad, võimekamad ja töökamad. Põhjendati, et Eu
rahvad oli enam arenenud kui teiste maade põliselanikud. Selle pooldajad
arvasid, et teistel rassidel eriti mustadel on juba looduse poolt antud
märksa madalamad võimed, pooldas kolonialismi antisemitism juutide
teistest rahvastest halvemaks v maailma hädade süüdlaseks pidamine, on
vana nähtus ja pärineb kristluse tekkimise ajast. Kristlased peavad juute
Jeesuse surma põhjustajaks, juudid aga ennast jumala poolt välja
valituiks- see väide ei meeldi kristlastele. XXsaj algul levitati Eu’s
arvamust et juut on omakasupüüdlik ahne rahamees, tõsi et paljud
pankurid olid juudid. Juutide kodumaa Palestiina on läbi ajaloo olnud
paljude riikide poolt vallutatud ja juudid on välja rännanud erinevatesse
riikidesse, enamuses on neid hakatud tega kiusama. Eriti vaenulikud
antud perioodil on Vene ja Prant. Prant juudivaenulikke meeleolusid isel
Dreyfusi afäär. Juudi soost kõrgemat sõjaväelast süüdistati riigireetmises
Saksale. Mõisteti süüdi tõendite puudumisel, oli vajalik et õpetada riigis
juudivaenulikkust. Hiljem mõisteti Dreyfus õigeks kuid kohtuprotsess oli
eesmärgi saavutanud Šovinism isel suurrahvastele, nim ka
marurahvusluseks, isel vähemusrahvuste halvustamine ja püüd nende
arengut takistada, soov neid nende kodumaalt ümber asustada v isegi
hävitada. XIXsaj paistis Vene silma Suur-Vene šovinismiga, sest
paljudele vähemusrahvastele suruti peale vene k’d, kombeid ja õigeusku.
Paljurahvuselises Türgis (Osmanite impeerium) tapeti XIXsaj lõpul u
1milj Armeenia kristlast, kuna nad ei võtnud omaks islami usku.
Paljurahvuselisteks olid ka Aus-Ung, Saksa- kõikides toimus
tagakiusamine Suurriigid XXsaj alul Vene impeerium paljurahvuseline
riik, kus valitses absoluutne monarhia, parlament ja põhiseadus puudusid,
puudus ka sõna koosoleku ja trükivabadus e demokraatlikud vabadused.
Monarhiks geiser (tsaar) Nikolai II Romanov, tema ajal püüti
vähemusrahvaste hulgas ellu viia venestamist, lähtuti põhimõttest 1 riik 1
keel 1 usk 1 valitseja. Riik maj nõrk, elatustase madal ja valitsevakorra
vastu oli kujunenud 3 liikumist Talurahva liikumie taotles mõisnike
maade andmist talupoegadele Töölisliikumine nõudis 8h tööpäeva,
paremat palka, tööpuuduse kaotamist ja paremaid töötingimusi
Rahvavabastusliikumine st vähemusrahvaste soovi saada endale rohkem
õigusi, eelkõige autonoomiat, tähendab ka et Vene elanikkond nõudis

3
demo vabadusi. Need 3 liikumist kutsusid 1905 esile revolutsiooni, mille
peamiseks eesmärgiks oli monarhia kukutamine. Revo alguseks loetakse
9 jaan 1905, Peterburi töölised läksid tsaari juurde, et oma rasket elu
kurta, kuyid tsaar käskis neid tervitada tulistamisega ja seda hakati nim
“veriseks pühapäevaks”. Protestiks tulistamisele algasid kogu Venemaal
streigid ja kõrgpunktiks Okt. Tekkis olukord kus Vene Eu osa maj seisis,
olukorrast väljatulekuks läks tsaar järeleandmistele ja andis 17okt välja
manifesti, millega laiendati valimisõigust, anti rahvale demo vabadusi,
lubati kokku kutsuda seadusandlik Riigiduuma. Vaatamata
järeleandmistele ei saavutanud 05a revo eesmärki ja tsaar jäi kukutamata
Ing e Briti imp koloniaalne suurriik, kus tööstus hakkas arenema varem
kui mujal kehtestati vabaturumaj st puudusid igasugused riiklikud
piirangud ja tootmist reguleeris turg. XXsaj alguseks olid Ing ettevõtete
aegunud ning see aeglustas tootmist. Poliitikas parlamentaarne monarhia,
2 partei süsteem (Konservatiivid ja Liberaalid) olulist erinevust ei olnud
kuid poliitiline võitlus äge, sest kumbki tahtis parlamendis rohkem kohti.
Nende kõrvale hakkas tekkima kodanlust esindav e Leiboristlik. XXsaj
alguses olid mehed saanud valimisõiguse, naistel see puudus ja algas
naisõiguslaste e sufrazettide liikumine nõudes naiste valimisõigust, liider
E. pankhurst. Saksa ühendati ühtseks riigiks 1871, peale seda algas kiire
maj areng. Tööstuse moderniseerimine, jõudis tööstusliku arengu poolest
Ing järele ja enne I MS’i ette. Oli keisririik, Wilhelm II, võim piiratud
parlamendi (Riigipäev) ja konstitutsiooniga. XXsaj algul kantsleriks
Bülov, kes pooldas Saksa sõjalise jõu kasvu ja ütles “Algaval saj on
Saksamaa kas alasiks v haamriks”, pidi saama haamriks vallutades uusi
alasid USA arenes maj veel kiiremini enne I MS’i kui Saksas ja lõpuks
edestades seda. Tööstuses tolle aja moodsaim tehnika, kiirelt arenes ka
põllumaj, USA ja Vene olid peamised vilja eks Eu’sse. Oli demo riik,
seadusandlik võim parlamendil e kongressil, täitesaatev presidendil kes
tegutses ka peaministrina. President ja kongress vastutasid teineteise ees
ja tasakaalustasid. USA 2 parteiline riik Vabariiklik ja
Demokraatlik.Vabariiklik pooldab vabaturu maj ja ei taha riigi sekkumist
ettevõtlusesse. XXsaj algul presidendiks T. Roosevelt, kes sai tuntuks
Trustide vastaste seadustega ja loodushoiu tähtsustamisega. Vaatamata
sellele, et seal oli piisavalt tööd, hea elatustase olid pinged mustade ja
valgete vahel eriti lõuna osariikides XXsaj alguse Vene ja USA
Erinevused V absoluutse monarhiaga riik kus puudusid demo vabadused-
U demo riik kus president ja parlament tasakaalustavad; V mahajäänud
agraarriik, peamine eksp teravili, suurtööstus tekkejärgus, arenes Vene Eu
poolne osa- U arenenud tööstusriik, kasut moodsat tehnikat, hästi
arenenud põllumaj; V elanikkond polnud rahul monarhiaga- U
elanikkond suhtus riiki positiivselt, sest riik ei piiranud maj tegeveust ja
kodanikud kujutasid oma riiki kui juhtriiki mis viib maailma

4
demokraatiale Sarnane mõlemad huvitasid oma mõju laiendamist
naabritele (U> Lad-Am, V> Iraan, Afganistaan, Hiina ja teised naabrid);
tööstuses tekkisid monopolistlikud ettevõtted, mis võtsid endale juhtiva
koha tootmises ja turustamises; elanikud suhtusid eitavalt sõjalise
kulutuse kasvu ja maksude tõusu Imperialism XIXsaj lõpul ja XXsaj
algust on nim imperialismi ajastuks, tuleneb sõnast impeerium (suur riik,
XXsaj suurriik). Antud ajal püüdsid tugevad riigid lüüa koloniaal
impeeriume, sest koloonia oli koht kust sai odavat toorainet ja tööjõudu
ning metropol turustada oma kaupu. Imerialistlike riikide maj oli isel
püüd luua monopole, mis tõrjusid välja väikeettevõtteid, niisuguseks
liigiks on ka trust. Sama toimus ka panganduses, väikepangad ühinesid
kontrollides kogu maailma v riigi rahandust. Jätkus ja hoogustus kaupade
väljavedu, aktiivsed USA, Saksa ja Jaapan, mis ei meeldinud SB’le, kes
hakkas teostama protektsionistlikku kaubandus ja maj poliitikat st võttis
kasutusele kõrged kaitsetollid, et sulgeda oma turg võõramaistele
kaupadele. Kaupade väljaveo kõrval uueks nähtuseks kapitali väljavedu,
paigutusega vähemarenenud riigi loodusvaradesse luues seal tööstus,
kasutada odavat tööjõudu ja müüa kaup mujale. Eu’s paigutati kapital
Venemaale ja Türki I MS (1914-1918) XXsaj alguses olid Eu riigid
jagunenud 2 vastasleeri: Keskriikide liit Saksa, Aus-Ung, Ita Antant Ing,
Prant, Vene. Kõik olid huvit oma mõju laiendamisest eelkõige Eu’s.
vastuolude sõlmpunktiks sai Balkani ps, kus 1912-13 oli toimunud 2
sõda, mille tulemusel oli tekkinud nõrgad riigid ja nende allutamisest olid
huvit Vene, Aus-Ung, Türgi. Eu suurriigid olid sõjaks valmistunud oli
vaja ainult ajendit. Ettekäändeks sündmused Sarajevos, kus 28.06.1914
Serbia terrorist G. Princip tappis Aua-Ung troonipärija France Ferdinandi.
Aus-Ung nõudis õigusi uurida Serbias atendaadiga seotud küsimusi,
millest keelduti. Nüüd võtsid kõik juhtivad riigid hoiaku kujunenud
sündmusele. Vene oli nõus Seriat toetama Aus-Ung vastu, Saksa aga Aus-
Ung. Et kõik riigid olid sõjaks valmis näitab fakt et sõda algas kuu peale
Sarajevo juhtumit. Kõikidel riikidel olid oma sõjaplaanid. Kõige täpsem
plaan Saksal, koostajaks krahv Schliefen- nägi ette välksõja teostamist
läbi Belgia Prant, Prant purustamist 2 kuuga ning seejärel pidi Saksa
alustama sõda Vene vastu. Plaan nägi ette Saksa-Prant piirile tugevate
kaitserajatiste ehitamist, kuid Belgia piir jäi kindlustamata sest Prant
uskus et Saksa säilitab Belgia neutraliteedi. Vene pidi sõja korral sõdima
nii Saksa kui Aus-Ung ja ta otsustas anda pealöögi Saksa vastu ning
koondas oma väed I-Preisimaa e Saksa idapiirile. Kui I MS algas
28.07.1914 siis selgus, et Ita kes kuulus Keskriikide liitu ei hakkagi
sõdima Saksa poolel vaid asub 1915 Antanti koosseisu. Keskriigid said
said endale 2 uut liitlast Bulgaaria ja Türgi, nii oli sõja jooksul
Keskriikide poolel 4 riiki. Enamus riike asus sõtta Antanti poolel,
tähtsamad nendest SB, Prant, Vene, Ita, Kreeka, Serbia, USA, Kanada,

5
Jaapan. Osa Eu riike jäi I MS'is neutraalseks: Norra, Rootsi, Island, Hisp,
Sveits, Taani. I MS ajal kujunes välja positsiooni e kaevikusõda, mis oli
kõige isel Lä-rindel, st kumbki pool kindlustab end kaevikutes, mis
kulgesid pikki rindejoont, keavikuid mitu rida, omavahel ühendatud
kaevikutega. Kahe vaenutseva poole vahele jäi eikellegimaa, mida
piirasid okastraat ja miiniväljad. Eesmärgiks võita vaenlase kaevik e
positsioon, et tungida edasi vaenlase territooriumile. Lä-rindel võideldi
positsiooni pärast palju, kuid läbimurret rindes ei saavutatud ja nii püsis
see peaaegu muutumatuna 1914 sügis - 1918 kevad. Vaatamata sellele et
rinne püsis muutumatu toimusid seal pidevad lahingud: 1)Marne'i (1914
sept) Prant, Prant väed peatasid Saksa armee sissetungi ja panid aluse
positsioonisõjale 2)Ypres'i (1915) Prant-Belgia piiril tungisid peale Saksa
väed kes võtsid esmakordselt kasutusele mürkgaasi 3)Verduni (1916 veb-
dets) Saksa väed püüdsid pideva pealetungiga läbi murda Prant rindejoon,
et tungida Pariisi kuid tulemusteta 4)Somme (1916 juuli-nov) Prant
tungib peale et kergendada Prant armee olukorda Verduni all. SB’d
kaitses meri ja nende võimas laevastik. Saks oli ka endale enne I MS
algust laevastiku ehitanud kuid see jäi sõjalise jõu poolest Ing maha,
Saksal oli ehitatud ka arvukalt allveelaevu ja alustas kohe sõja algul
allveesõda mille käigus uputas Antant riikide sõja, reisi ja kaubalaevu.
Suurim merelahing Saksa ja Ing vahel 1916 mai Jüüti lahing, ei andnud
kummalegi otsustavat võitu. I MS ajal võeti lisaks allveelaevadele kasut
ka tankid, lennukid, zeppelin ja mürkgaas. Sõja esimene suur tanki lahing
toimus 1916 Somme’i juures. Kuni 1917 oli Antant ja Keskriikide jõu
vahekord enam-vähem võrdne, kuid 1917 nov (vana kalender okt) toimus
Venes Okt revol, millega tulid võimule enamlased e bolševikud e
kommunistid Lenini juhtimisel. Revol tulemusel moodustati enamlaste
valitsus ja see otsustas lõpetada sõdimine Saksaga hoolimata Antantist.
3.03.1918 sõlmisid Saksa ja Nõukogude Vene Brestis vaherahu, st sõja
lõppu idarindel ja Saksa sai osa vägesid suunata Lä-rindele.1918
kevadsuvel kui Saksa oli toonud Lä-rindele täiendavaid vägesid võttis
Saksa ette 3 edukat pealetungi ning suutis positsioonisõjas teostada
läbimurde. Kuid Saksa armee edu osutus ajutiseks, sest 1918 aug läksid
Antanti väed vastupealetungile saavutades edu ja Lä-rindel algas Saksa
pidev taandumine. Samal ajal hakkasid taanduma ka Saksa liitlased teistel
rinnetel. 1918 sügiseks olid lisaks Venele alanud sõjavastased rahutused
ka Saksas. Nov alguses 1918 algas Saksa sotsiaaldemokraatide juhitud
revol, mille käigus keiser Wilhelm II põgenes ja 09.11.1918 kuulutati
Saksa vabariigiks. Uus valitsus kiirustas Antant riikidega rahu sõlmima ja
11.11.1918 sõlmiti Empiegne metsas vaherahu Saksa ja Antant vahel. See
kuup tähistab I MS lõppu. Vaherahu tingimuste kohaselt tunnistasid Saksa
ja tema liitlased enda lüüasaamist. Nad olid kohustatud oma väed
võõraste riikide territooriumeilt ära viima ja taanduma sõjaeelsetesse

6
piiridesse. Saksa ja ta liitlased pidid oma relvastuse ära andma Antantile
ning tühistati need rahulepingud mis Saksa oli sõlminud 1918 kevadel
Vene, Rumeenia ja Ukrainaga. Lõplikud rahuläbirääkimised pidid
toimuma Versaille’s. I MS laastas Eu maj, hävitas inimelusid ja
inimvaimu, põlvkonnad noori mehi oli hukkunud v vaimselt ja füüsiliselt
muserdunud, seda põlvkonda hakati nim kadunud põlvkonnaks. Isikud A
von Schlieffen Saksa sõjaplaani autor G Princip I MS vallapäästmise
otsuse põhjustaja A Brussilov Vene armee ülemjuhataja idarindel H Ph
Petaiu organiseeris Pariisi kaitset F Ferdinand Aus-Ung troonipärija
Sigfreidi liin Saksa kaitseliin Prant piiril P von Hindenburg Saksa kindral
kes juhtis Saksa sõjategevust Ida-Preisimaal, hilisem Saksa president G P
Nivelle Prant kindral, kes 1916 määrati Lä-rinde ülemjuhatajaks. Ta plaan
nägi ette lüüa vastase väed ühes lahingus ja plaani hakkas nim
Operatiivne avarus