1. Logistika mõisted ja kontseptsioonid.

1.1.Logistika mõiste ajalooline areng.

Logistika on lai mõiste ja seda võib mitmeti selgitada. Logistika mõiste on palju
muutunud.
“Logistika” tuleb kreeka keelest: logisticos. See tähendas aritmeetiliste tehete sooritamise
oskust. Kreeka keeles sõna logos tähendab “arukust”, “mõistust”, “sõna”.
Ladina keelest pärinev prantsuskeelne tegusõna loger tähistab sõdurite majutamist ja
nimisõna logis majutuskohta.
Mõiste “ logistika” on kaua aega olnud seotud militaarsete struktuuride ja strateegia
arendamisega.
Ajaloost on teada, et Napoleon I armee ohvitser selgitas logistikat kui armee üksuste
manöövrite kavandamist ja juhtimist staabist. Üksuste logistilise juhtimisega sooviti
armees saavutada liikumisel suurem kiirus ja selle abil taktikaline eelis. Logistika rolli
olulisus militaarstruktuurides on jäänud püsima tänapäevani.

Logistika põhimõtete rakendamisest kaupade tootmisel ja turustamisel kirjutas prantsuse

insener Julies Dupuit 1844.aastal. Ta nentis, et kaubanduses tehakse eelistused erinevate
kulude osas ( veokulud versus ladustamiskulud).

Logistika laialdasem kasutamine majanduses algas eelmise sajandi alguses. 1901.aastal

kasutas John Crowell logistikale omaseid mõisteid põllumajandustoodete jaotuse kohta,
analüüsides jaotusahelaid ja nende kulusid.

1927 a analüüsis Fred E. Clark logistika rolli turunduses. Ta sõnastas tänapäevaselele

logistika käsitlusele lähedase seletuse, mis analüüsib kaupade füüsilist jaotust ja
turundust.
“ On olemas kaks tähendust sõnale “jaotus” . Esiteks, logistika tähendab kaupade
füüsilist jaotamist-transporti ja ladustamist. Teiseks, logistika kirjeldab jaotuse seda
osa, mida võib kirjeldada paremini sõnaga turundus” ( D.M. Lambert ,1999)

1956.aastal pandi alus logistika kogukulude kontseptsioonile, mis põhineb kulude

arvestamisel kogu logistikaahela kestel.

Logistika laiale levikule aitas kaasa USA logistika juhtimise nõukogu ( CLM), mis loodi
1962.a.
CLM-I käsitlusega laienes logistika rakendamisvaldkond: kaupade liikumise uurimisele
lisandus teenuste pakkumise käsitlus.
Selle ajajärgu logistika märksõna oli kaupade ja teenuste pakkumine tarbijale
vastavalt nõudlusele ning võimalikult efektiivselt.
1960 ja 1970.aastate logistikat iseloomustav joon oli logistika teoreetiliste aluste
sõnastamine ja nende kasutamine ettevõtetes.
1990-ndate algus tõi kaasa logistika globaliseerumise logistika ja infotehnoloogia uute
võimaluste kooskasutamisel.

1
Eelmise sajandi logistikaarengu etapid võib eristada alljärgnevalt:

• tootjakeskne periood – tegemist oli müüjakeskse turuga ja tootmise ning

jaotamise efektiivsusele pöörati vähe tähelepanu.

• turunduskeskne periood - müüjaturu muutumine ostjaturuks ja toodete ning

teenuste valikute suurenemine.

• logistikakeskne periood – logistikaahela (tarneahela) juhtimise kontseptsiooni

loomine ja ressursside kasutamise arvestamine tarnimisel, tootmisel ja jaotamisel.

1.2. Logistika tänapäevased käsitlused.

Logistika mõistet defineeritakse tänapäeval erinevalt.

Levinuim määratlus lähtub logistika missioonist.

Logistika missioon on tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige

hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele
maksimaalne kasum.

Logistika uurib kõiki neid protsesse ja tehnoloogiaid, mille abil toimub tooraine, pool-ja
valmistoodete liikumine lõpptarbija suunas. Logistika all ei saa mõista ainult transpordi
või tootmisprotsessi korraldamist, logistika tänapäevane käsitlus on märksa laiem.

Euroopa Standardiseerimise Komitee defineerib logistikat kui:

Inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, läbiviimist,

kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust.

USA Logistika Juhtimise Nõukogu defineerib logistikat järgnevalt.

Logistika on planeerimise, efektiivsuse juurutamise ja kontrolli, kaupade efektiivse

liikumise ja ladustamise ning sellega seotud teenuste ja info liikumise protsess, mille
eesmärk on pakkuda kaupu ja teenuseid tarbijale vajalikul hetkel vajalikus kohas.

Logistika põhimõtete oskuslik kasutamine annab ettevõttele püsiva konkurentsieelise.

Tänapäeval käsitletakse logistikat kui osa tarneahelast.

Logistika on osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine,

teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist kui ka sellega
seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide
nõudmiste täitmiseks.

2
1.3. Logistika funktsioonid.

Logistika funktsioonid võib jagada järgmiselt:

1. Klienditeenindus - ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste

kindlakstegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele:

• Turundusstrateegia kujundamine - toote-, hinna-, müügi-ja reklaamipoliitika

kujundamine
• Tellimuste töötlemine- tegevused klientidelt tellimuste vastuvõtmise hetkest kuni
kauba nõuedeinfo vastuvõtmiseni
• Infovahetus- infosüsteemi loomine, mis võimaldab infovahetusetarnija-tootja,
tootja-tarbija või tarnija-tootja-tarbija vahel
• Nõudluse prognoosimine- toodete( teenuste) mahu ja sihtgruppide määratlemine
ajas ning ruumis
• Müügijärgne teenindus- toodete müügijärgne hooldamine ja tarbija käitumise
monitooring
• Korje- pakendite utiliseerimine ja toote liikumine “ vastuvoolu” ehk tarbijalt
tootjale tagasi.

2. Tootmine- tarbimisväärtusega toodete valmistamine. See võib olla valmis-, või

osatoode, vastab standardile, kvaliteedile, tehnilistele tingimustele, keskkonna-ja
turustusnõuetele ning on tarbimisväärtusega.

• tootmislogistika- tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning

juhtimine
• hanked- siia kuulub tarneallikate asukoha valimine, maksetingimuste ja hinna
kooskõlastamine, ostude ajastamine, tarnija valimine, tarnete kvaliteedi kontroll
jne.
• pakendamine-toodete pakendamine ja pakendite märgistamine
• tootmisjäätmete ja praagi töötlemine- keskkonnakaitsenõuete arvestamine nii
tootmisjääkide kui pakkematerjali utiliseerimisel

3.Ladustamine-tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on null, kuid ladustamine on

vajalik majanduslikult optimaalsete tellimiskoguste ( toote hinna ning veo-ja
ladustamiskulude osatähtsus) moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud
kasutatava pakke- ladustamis-ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on näiteks
kaubakast,-alus, konteiner, haagis või vagun.

• asukoht- arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise, turu ja tarnijate

paiknemise, sadamate ja muu transpordiinfrastruktuuri olemasolu, riigi majandus
–ja maksupoliitikaga.

3
 • hoiustamine- seisneb põhiliselt toormaterjali või toodete ladustamises, mis
koosneb mitmest osategevusest ( lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus,
töötajad, laotehnika, tarkvara jne)
• laovarude suuruse analüüs- tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult
optimaalse laovaru kindlustamine ( ladudes olev materjal ja tooted on aktiivsest
käibest väljas)
• kaupade käsitlemine- toodete komplekteerimine ning peale-ja mahalaadimise
korraldamine , noppe korraldamine

4. Transport- tarneahela peamine siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilise
kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Transpordikulud moodustavad
paljude toodete logistikakuludest suurima osa.

Logistika ülesanne on eespool toodud tegevuste, materjali ja toodete liikumise

planeerimine, korraldamine ning kontroll, mis hõlmab hankeid ( hankelogistika),
tootmise korraldamist ( tootmislogistika) ja jaotust ( jaotuslogistika). Eesmärk on leida
tasakaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades:
varude suurust
teenindustaset
kulusid

Logistika eesmärk ei ole üksnes toodete müümine, vaid pigem tarbija vajaduste
rahuldamine logistikasüsteemi abil.

Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone ( hankimine, tootmine, vedamine,

ladustamine, pakendamine jne.) täitev ja turu muutustele reageeriv terviksüsteem,
mille peaeesmärgid on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse
suurendamine ning tarbijate rahulolu tõstmine.

Tootmine annab kaubale vormilise, transport ruumilise, turundus omamise, logistika

ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse.

1.4. Tarneahel

Tarneahelaks (supply chain) nimetatakse tegevuste seeriat, mis sooritatakse materjali

liikumisel esialgselt tarnijalt lõpptarbijani. Igal tootel ja teenusel on oma tarneahel, mis
võib olla lihtne või koosneda väga paljudest lülidest.

Tarneahela juhtimine (supply chain management) on materjalide või teenuste voo

planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine tarnijatelt lõpptarbijateni liikumisel. Selle
tervikliku lähenemisega on otseselt seotud tarnijad, varude juhtimine, terviklik logistika
ja sellega kaasnevad tegevused.

Logistika sisaldab endas kolme põhifunktsiooni: hankelogistika (inbound logistics),

ettevõttesisene ehk materjalilogistika (conversion operations) ja jaotuslogistika

4
(outbound logistics). Joonis 1.1. iseloomustab kolme logistika põhifunktsiooni ja toob
välja nendega seotud mõisted ja tegevused.
Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi, tooraine ja pooltoodete omandamine ning
tootmis- või töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava
hinna eest.
Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis-
või töötlemisprotsessi käigus organisatsiooni sees.
Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja
ajal.

E/v sisesed tegevused

Sisene Sisene
hankija klient

Sisendid Väljundid
Väline Väline
hankija klient
HANKE- MATERJALILOGISTIKA JAOTUS-
LOGISTIKA LOGISTIKA

1. Inimesed 1. Tootmine 1. Tooted

2. Ehitised 2. Teenindamine 2. Teenused
3. Toormaterjalid 3. Pakkumine 3. Kasum
4. Varustus 4. Transport 4. Jäätmed
5. Informatsioon 5. Müük 5. Palgad
6. Investeeringud 6. Koolitamine jne.
jne. jne.

Joonis 1.1. Logistika põhifunktsioonid, roll ettevõttes ja nendega seotud mõisted.

Kõik kolm logistika põhifunktsiooni on seotud viie logistika põhitegevusega.

Transport tegeleb toote liigutamisega lattu või tehasesse, paigutamisega ettevõtte sees,
kui ka ettevõttest välja toimetamisega kliendile. Üldjuhul on transport kõige kulukam
logistiline tegevus.
Rajatiste struktuur on strateegiliste ladude, teeninduspunktide ja tootmiskeskuste
paigutus pakkumisahelas (nende arv, tüüp, asukoht, funktsioon).
Varude juhtimine on tooraine, pooltoodete ja valmistoodangu varude optimeerimine.
Materjalidega tegelemise all mõistetakse ettevõtte sees (tehastes ja ladudes) võimalikult
efektiivset materjalide liigutamist tootmisprotsessi käigus. Näiteks toote liikumisskeemi
optimeerimine arvestades rajatiste struktuuri eripäradega, pakkimise korraldamine jms.
Info liikumine – tellimuste vastuvõtt ja edastamine, prognoosimine, ajagraafiku
paikapanemine.

5
Alljärgnev joonis 1.2. aitab mõista terviklikku logistika süsteemi: kolme logistika
põhifunktsiooni, viit põhitegevust, kolme teenindusega seotud tegevust ja nende seoseid
omavahel ning teiste ettevõtte osadega.

Finants Inimkapitali
juhtimine
Tootmine Tehnoloogia Turundus

TERVIKLIK LOGISTIKA SÜSTEEM

Hankelogistika E/v sisesed Jaotuslogistika
tegevused

Logistika põhitegevused

Transport Varude juhtimine Info liikumine

Rajatiste struktuur Materjali juhtimine

Peamised teenindusega seotud tegevused

Ooteaeg Võimsus Kohale-

toimetamine

TARNIJAD KLIENDID

Joonis 1.2. Terviklik logistika süsteem

Süsteemi teooria kohaselt tuleb kõiki süsteemi osi vaadelda terviku osana. Kõik süsteemi
osad on omavahel sõltuvuses, mõjutades teineteist. Muutes logistika süsteemis kasutatava
transpordi liigi mõne aeglasema vastu, suurenevad üldjuhul laovarud.

Materjalide liikumise korraldus mõjutab ettevõtte kulusid, suhteid klientide ja

hankijatega, klienditeenindust ja tegelikult kõiki teisi organisatsiooni tegevust
kirjeldavaid näitajaid. Iga logistika tegevus on olulise kaaluga logistika efektiivsel
toimimisel. Näiteks ilma tõese ja õigeaegse infota ei toimi terviklik logistika efektiivselt.
Kõik need põhitegevused jagunevad omakorda suureks hulgaks alltegevusteks.

Üldjuhul liiguvad materjalid logistikasüsteemis kliendi suunas, kuid teatud juhtudel

esineb ka vastassuunalist liikumist. Toode võib liikuda kliendilt tagasi tootjale, kui
kliendile on antud õigus uus või kasutatud toode tagasi saata, siiski üldjuhul on see
liikumine seotud korduvkasutatavate materjalidega

1.5. Varude juhtimine

Tavaliselt varjavad suured varud lahendamata probleeme logistikasüsteemis. Logistikas,

eriti tootmisprotsessi logistikas, on iseloomulikud kaks süsteemi: tõukav ja tõmbav
süsteem.
Tõukav süsteem ( tooted liiguvad tarbijale-turunduspõhine)
/ tarnijad-komponendid-pooltooted-valmistooted-ladu-tarbija/

6
Tõmbav süsteem ( tellimustepõhine tegevus)
/ tarbija-ladu-valmistooted-pooltooted-komponendid-tarnijad/

Materjalivajaduste planeerimise (MRP materials requirements planning ehk MRP I)

põhimõte tugineb tootmisplaanil, mida koostatakse lähtuvalt tootmisvõimalustest,
turustusvõimalustest ja tootmiseks vajalikust materjalide ning pooltoodete hulgast.

MRP juures määrab nõudluse tootmisplaani teatud ajaperioodi prognoos. Toodete

valmistamiseks vajalik materjalide loetelu ja nende hulk tuleneb tootmisplaanist.
MRP I nõuab kolme olulise tegevuse kavandamist:
1. põhjaliku tootmisplaani loomine vastavalt nõudlusele
2. tootmisplaani ja materjalide sortimendi ning koguse sidustamine
3. laovarude minimeerimine

MRP II ( manufacturing requirements plan) on MRP I edasiarendus ja põhineb

integreeritud lähenemisel kogu tootmistegevusele alates toodete tellimisest kuni
materjalide ja pooltoodete toimetamiseni tarnijatele.

Jaotustegevuse planeerimine (DRP- distribution requirements planning) kavandab

ladustamise ja materjalivoo ehk laoseisu ja transpordi tugitegevused kauba liikumisel
tarbijani, arvestades tegelikke müügitehinguid.

DRP-süsteem saab toimida info vahendamisel ja laoseisu pideval jälgimisel. DRP –

süsteem toimib tarneahelas rohkem tõukesüsteemina, kus tooted toimetatakse täpselt
sinna, kus neid vajatakse.

Kiire reageerimine (QR quick response) põhimõte on tarneahela liikmete omavahelise

suhtlemise kiirendamine, mis võimaldab neil kiiremini reageerida muutustele
jaekaubandusturul. Seda kasutati algselt rõivatööstuses. Kiire reageerimise juures
kasutatakse EDI ( electronic data interchange) ja /või standarditud ribakoodi infokandjana
tarneahela juhtimisel.

Tõhus tagasiside tarbijalt ( ECR efficent consumer response) töötati USA-s välja
1993.a. toiduainetetööstuses.ECR-kontseptsioonis on vaja tootjate ja müüjate info-ning
materjalivood ühiselt planeerida. See põhineb koos kavandatud nõudluse prognoosil.

Tarnija juhitav laovaru ( VMI vendor managed inventory) on kontseptsioon, mis

põhineb tarbija reageeringu põhimõtte kasutamisel. See tuleneb pidevast varude
täiendamise vajadusest.

Varude ühine planeerimine, prognoosimine ja täiendamine ( CPFR collaborative

planning, forecasting and replenishment ) kontseptsiooni kasutamine eeldab hästi
toimivat suhet tarbija ja tarnija vahel. Järjest enam rajanevad need veebipõhistel ahelatel,
ühendades nii tarneprotsessi kui ka nõudluse prognoosimist. See nõuab rohkem teavet
tarneprotsessi üksikasjadest, kaasa arvatud andmete standardimist ja nende
kättesaadavust tarneahela partneritele.

7
2. Logistika probleemid Eestis. Logistikaettevõtete uuringud. Arengusuunad.

2.1.Logistikud ootavad riigi aktiivsemat tegutsemist probleemide lahendamisel

( ÄP 06.03.2002 )
Turu-uuringust selgus, et suurel osal logistikaettevõtetest leidub ettevõtte arengut
takistavate probleemide seas selliseid, mis on lahendatavad vaid riiklikul tasandil.

2001. aasta lõpul läbi viidud uuringust tuli välja kurb tõsiasi – ligi kaks kolmandikku
logistikasektori ettevõtetest nimetas oluliste probleemidena neid, mida nad ise mõjutada
ei suuda ning mille kõrvaldamiseks on vajalikud erinevate riiklike organisatsioonide
poolsed konkreetsed tegevused. Teisisõnu pole logistikasektori ettevõtete jaoks riigi poolt
loodud piisavalt soodsat keskkonda ehk vajalikke eeldusi ettevõtete edasiseks
arenemiseks ning edukaks konkureerimiseks teiste lähiregioonide sama sektori
ettevõtetega.

Kõige rohkem mainiti probleeme tolliga.

Soovida jätvat töö kiirus, ka olevat asjaajamine kohmakas. Kuigi tollitöötajate töö on üle
viidud tulemuspalgale, pole eesmärkide seas tollimise kiirendamist.

Mainiti ka, et IT-programmid jooksevad sageli kinni, serveri maht on liiga väike. Lisaks
kurdeti erandjuhuste lahendamise jäikuse ning seadussätete erineva tõlgenduse üle.
Osaliselt on kirjeldatud probleemid juba kõrvaldatud, näiteks peaks Tallinna
tolliinspektuuri serveri kiirus olema paranenud.

Tolliprobleemi võimendab see, et proportsionaalselt on logistikaettevõtete seas väga palju

selliseid firmasid, mis puutuvad kokku piiriületusega või selle (aegluse) tagajärgedega.

Kui vaadelda lisaks tollile ka teisi piiril tegutsevaid ametkondasid, võib öelda, et
ettevõtjatele tekitab probleeme ametkondade tegevuse liiga vähene koordineeritus,
ühtsete tegutsemisstandardite puudumine, seadussätete erinev tõlgendus, korraliku ühtse
infosüsteemi puudumine ning ametkondadevaheline liiga vähene andmevahetus.

Kuigi tolliprobleem oli põhiline nimetatud probleem, ei saa siinkohal mööda minna
tõigast, et kui Eestit võrrelda teiste sarnase ajalooga maadega ehk võrrelda meie tolli
sama taustasüsteemiga tollistruktuuridega, on Eesti toll üks parimaid.

Probleemidest Venemaa suunal (idast tulevad probleemid, mida Eesti pool lahendada ei
saa) mainiti suurimana topelttolle, aga ka seaduste erinevust kaupade liikumisel Vene
ning lääne suunas.

8
Lisaks ajaliselt pikenenud veoste kontroll ning hiline informeerimine seaduste ning
tariifide muutmisest.

Teravuselt kolmas oli klientidelt rahade laekumise probleem, sest seadus ei kaitse
ettevõtteid võlgade kättesaamisel.
Väikeste, alla 100 000krooniste võlgade puhul kohtusse minek tulemust ei anna, sest
kohtu töö on aeglane ning nt likvideeritud (riiuli)firmalt raha tagasi ei saa. Kokku võivad
niisugused võlad aga moodustada suhteliselt suure summa.
Konkurents sektoris on tihe ning osa ettevõtetest pakub kehva kvaliteediga madalate
hindadega teenuseid. Viimane on võimalik ümbrikupalkade, salakütuse kasutamise jms
pettuste tõttu.

Euroopa Liidu direktiive tahetakse rakendada liiga kiiresti, samas pole need sageli Eestile
kasulikud.
Euronormide rakendamine tähendab täiendavaid väljaminekuid, tiheda konkurentsi tõttu
aga hindasid tõsta ei saa. Lisaks tekitavad probleeme seaduste kiire muutumine ning
muud seadustest tulenevad raskused.

On ametnikke, kes on huvitatud erinevate riiklike asutustega suhtlemisel tekkivatele

probleemidele kiire lahenduse leidmisest, aga ka neid, kes probleemi edasi kellelegi
teisele suunavad. Viimaseid on kahjuks märksa rohkem. Lisaks segab ettevõtjaid
ametkondade bürokraatlikkus.

Probleemide lahendused on probleemiti loomulikult erinevad, küll aga nähakse olulist

osa sageli seadusmuudatustel, riigiorganite töö ümberkorraldamisel ning ametiisikute
hoiakute muutmisel. Lahendajatena nähakse kõige enam valitsust, tolliametit ja teisi
riiklikke asutusi.
Nimetatud probleemid pole uued ning on logistikuile tuttavad juba aastaid. Kuigi
kitsaskohti on püütud lahendada, pole paljudes valdkondades soovitud tasemel
tulemusteni jõutud.

On selge, et tänapäevase üha tiheneva konkurentsi tingimustes ehk keskkonnas, kus üha
enam on fikseeritud toote/teenuse võimalik maksimaalne müügihind ning lisaks on
vajalik kvaliteetne teenindus ja õigeaegsed kaubatarned, ei saa taolistes tingimustes
rääkida kaubavahetuse ehk ekspordi ja impordi arendamisest üha nõudlikumaks
muutuvate partneritega.

Logistikaettevõtete teravaimad probleemid:

• probleemid Eesti tollis

• probleemid Venemaa suunal (esinevad Venemaaga ärisuhetes olevatel ettevõtetel)
• klientidelt rahade laekumise probleemid
• ebaaus konkurents
• seadusandlus üldiselt

9
 • probleemid erinevate riiklike asutustega suhtlemisel
EAS Ekspordiagentuur

2.2.Logistikasektori firmasid häirib põhiliselt tolli tegevus

ÄP 24.01.2002
Eesti ekspordiagentuuri poolt mullu sügisel läbi viidud logistikasektori uuringu kohaselt
on erinevate logistikaga seotud tegevusalade lõikes ettevõtetel kõige enam probleeme
tolliga.

Ekspordiagentuuri uuringu kohselt peavad transpordiga tegelevad ettevõtted põhilisteks

probleemideks tolliprobleemide, sealhulgas tolli aeglaselt toimimise kõrval, veel ebaausat
konkurentsi ning seadusandlust, mis takistab tegevust või tekitab segadust.

Ekspedeerimis- ja laomajandusfirmad nimetasid oma põhiprobleemidena vaid tolli, muu

logistilise abitegevusega tegelevad firmad tolli kõrval veel probleeme Venemaa suunal.

Piiriületusel on peamised probleemid selles, et kui Eesti piiril tegutseb neli erinevat
ametkonda, siis keegi ei koordineeri nende tegevust, kellegi ülesanne pole tagada
piiriületuse kui teenuse kvaliteeti ja vastutada selle eest. Puudub standard, mille järgi
kogu protseduur peaks tervikuna käima ja mille täitmist saaks nõuda, mistőttu ametnikud
tegutsevad oma suva järgi.

Samuti on probleemiks seadusesätete selge ja ühtmoodi tõlgenduse puudumine kõigis

piiril tegutsevates ametkondades, eelkõige aga tollistruktuurides; veel häirib ettevõtjaid
tarbetute andmete sisestamisega tegelemine ning ametkondade omavahelise infovahetuse
ja ühtse ratsionaalse infosüsteemi puudumine.

Uuringu koostajad märkisid, et probleemidest on aastaid valitsust informeeritud ning

parimal juhul on saadud asjassepuutumatu formaalne vastus, ekspordi ja impordi
arendamisest nõudlike partneritega taolistes tingimustes ekspordiagentuuri hinnangul
rääkida ei saa.

Peamiste lahendustena näevad logistikasektori ettevõtted tolli ja ka muude

ametiasutustega seotud probleemide puhul töö ümberkorraldamist, ametiisikute hoiakute
muutmist ning ka seadusemuudatusi.

Venemaa suunal kerkivate probleemide ületamiseks tuleks ettevõtete hinnangul teha

muudatusi seadustes ning korraldada ümber vastavate ametkondade töö; rahade
laekumisega seotud probleemide lahendusena näevad firmad seadusemuudatusi.

Seadusemuudatust pakuvad ettevõtted lahendusena ka juhtudeks, mil probleemiks on

olemasolev seadusandlus tegevust takistades või segadust tekitades. Ebaausa konkurentsi
kaotamiseks tuleks ekspordiagentuuri poolt küsitletud firmade hinnangul muuta
ametiisikute hoiakuid.

10
Tekkinud probleemide lahendajatena näevad ettevõtjad põhiliselt valitsust, tolliametit
ning teede- ja sideministeeriumi, tolliprobleemide lahendamisel peavad firmad oluliseks
ka Eesit Ekspedeerijate Assotsiatsiooni osalemist.

Uuringust selgus veel, et kõikvõimaliku vajaliku info kättesaadavus on üldiselt hea,

probleemid on vaid info kvaliteedis.

Koolitusega seonduvates küsimustes leidsid ettevõtted, et tulevastele logistikutele on

vajalik praktikavõimaluste pakkumine ja logistikaettevõtetele on vajalik uute logistiliste
lahendustega kurssiviimine ning seadusemuudatustest informeerimine ja muudatuste
mõjude näitamine.

Ekspordiagentuuri tellimusel teostatud logistikasektori uuring toimus eelmise ( 2001

aasta )oktoobris ja novembris, Ariko Marketing küsitles uuringu käigus 135 ettevõtet.
Küsitletutest 39 protsendi tegevusalaks oli transport, 20 protsendil laomajandus,
kaheksal protsendil ekspedeerimine ning 33 protsendil muu logistiline abitegevus.

Kolme kuni kümne miljoni kroonise aastakäibega firmasid oli küsitletute seas 33
protsenti, 11-50 miljoni kroonise käibega ettevõtteid 50 protsenti ning üle 51 miljoni
krooni suuruse käibega ettevõtteid 18 protsenti.
Küsitletutest 52 protsendil oli sihtturuks nii kohalik kui ka välisturg, 33 protsendil
põhiliselt välisturg ning 15 protsendil ainult kohalik turg.
BNS

Äripäeva logistika veebruar 2005

2.3.Eksportööride uuringu tulemused.

Eksportöörid hindasid euroliidu mõju positiivseks

EAS ( Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) uuringust selgus:

• 42% eksportööridest näeb EL liitumisest pigem positiivset mõju .

• 20% tunnistab ekspordivõimaluste olulist paranemist.
• 31% olulist mõju ei näe
• 7% pigem negatiivne
EL tõi nii plusse kui miinuseid:
Plussid:
• lihtsustatud bürokraatia
• aja kokkuhoid
• tollide ja kvootide kadumine
Miinused:
• suhted kolmandate riikidega, nt imporditud tooraine hinna kasv
• bürokraatia suurenemine suhetes kolmandate riikidega

11
EL liitumisest tingitud Eesti konkurentsivõime kasvu erinevatel turgudel hindab reaalseks
70% vastanutest. Eelkõige ennustatakse EAS i andmetel konkurentsivõime kasvu Soome,
Rootsi ja EL kui terviku turul.

Oma toodete eeliseks pidasid eksportöörid :

• odavat tootmissisendit (61%),
• toodangu kõrget kvaliteeti ( 58%)
• tootmisprotsessi paindlikkust ( 52%).

Samas peeti üldisteks ekspordibarjäärideks:

• välisturgudel tugevat konkurentsi
• kvalifiteeritud tööjõu puudust
• rahapuudust vajalikeks arendus- ja turundustöödeks
• toodangu kõrget omahinda.

Eksportööride prognoosid tuleviku suhtes on samas positiivsed. Kasvu ennustavad enam

kui pooled, ekspordikäibe sama taset ligi 30% eksportivatest ettevõtetest.
Teistest enam näevad tulevikku positiivselt puidu –ja masinatööstus, samuti
infotehnoloogiaettevõtted.

2.4.Fakte:

2004 aastal tuli Eestis turule 4 suuremat logistikafirmat

1) LLC Sveitsi kontsernile M&M Fortransas kuuluv firma - pakub kõiki
transportteenuseid, lisaks ladustamist, markeerimist, varude korraldust ja andmete ning
info edastamist
2) ACE Logisticsi vahendusel on esindatud logistikakontsern Panalpina. Firma
teenustevalikusse lisanduvad uued meretranspordi teenused Baltimaade jaoks, seda nii
osa kui täiskoormatele.
3) Euroopa suuremaid logistikafirmasid, Prantsuse postiteenustele kuuluv GeoPost

2005 tuli turule

1) Belgia kapitalil põhinev firma Scanfor- põhitegevused on konteineri-ja maanteeveod,
nii osa kui täiskoormad. Eesti sisest vedu firma pakkuma ei hakka.
2) Vene kapitalil põhinev firma Eurosib. Firma pakub teenuseid Venemaal transiidina läbi
Venemaa, samuti SRÜ riikides siinsetele logistika-ja ekspedeerimisfirmadele. Tahab
pakkuda siinsetele veofirmadele erinevaid lahendusi.

2005 aasta alguses Eesti Logistikaühingus( asutatud 29.02.2000a) liikmeid 314 liiget
( logistikuna tegutsevat spetsialisti) ja 22 juriidilist liiget.

2.5.Uus transpordi arengukava (ÄP veebruar 2005 ) Arengukava 2004-2013.

Järgmise kümne aasta olulisteks märksõnadeks on :

• Koostöö tihendamine lähiturgudega

12
 • Eesti transiidikoridori hoidmine odavana
• Kaug-Ida kaubavoogude suunamine läbi Eesti Euroopasse.

Transpordi arengukava 2004-2013

Olulisemad veoseviise puudutavad suunad

Maanteetransport

1.05.2006 autoveoturu avanemine

Tähtsate teelõikude ehitamine, rekonstrueerimine ja taastamine ( Via Baltica, Tallinn-
Narva, Tallinn-Tartu-Luhamaa) ja siseriiklikult mandri ja Muhu saare vahelise
püsiühenduse loomine
Logistikafirmadele on oluline piiriületuse ja viisareziimi lihtsustumine Venemaa suunal

Lennutransport

Märksõnadeks Tallinna-Jägala lennuvälja rajamine, Tallinna lennujaama laiendamine,

kopterväljakute rajamine väikesaartele ja haiglate lähedusse ning teenuste
diferentseerimine soosimaks keskkonnasäästlike õhusõidukite kasutamist.
Turismiarengu seisukohalt on tähtis Pärnu, Tartu, Kuressaare ja Kärdla lennuväljade
lennuinfrastruktuuri kaasajastamine ning turvalisuse suurendamine.
Pärssivaks teguriks on lennundusturu ühesuunaline avatus, mis ei võimalda laiendada
tegevust Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse.

Raudteetransport

Esmatähtis on läbilaskevõime suurendamine , põhja-lõuna suunalise Rail Baltica projekti

käivitamine, Tallinna-Riia rongiliikluse taasavamine, Riia-Peterburi rongiliikluse
suunamine läbi Valga- Koidula jaamade ning siseriiklikult oluliste raudteeliinide nagu
Tallinn-Tapa, Tartu-Koidula, Tartu-Valga tehnilise taseme tõstmine. Prioriteediks on ka
eritasandiliste ülesõidukohtade loomine. Probleemiks on jätkuvalt alafinantseeritus ning
uute finantseerimisallikate leidmine.

Meretransport

Peatähelepanu lähimerevedudel, sadamate maismaaühenduste arendamisel ning kaupade

suuremal diferentseeritusel, eelkõige konteinerkaupade osakaalu suurendamisel.
Suurim probleem on Eesti lipu all sõitvate laevade vanus ( keskmiselt 20 aastat, EL on
näitajaks 10 ). Eesti laevade konkurentsivõime tagamiseks töötatakse välja
toetussüsteemid ning luuakse Lähimerevedude Edendamiskeskus.

13
3.Varude ja materjalivoogude logistika

3.1 Nõudluse prognoosimine

Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse

prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete “õige kaup õigel ajal õiges kohas”
Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist.. Ettevõtte
ühtlase töö ja materjalivarustuse tagamiseks tuleb ette näha turu võimalikke muutusi ning
astuda samme nende eeldatava negatiivse mõju minimeerimiseks.
Prognoosimine on tähtis vahend ettevõtte juhtimisotsuste langetamisel. Pikaajalistel
prognoosidel on mõju ka ettevõtte sidemetele ärikeskkonnaga ja koostöö valikule.

Prognoosimine aitab:
• Parandada kliendi rahulolu
• Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada
• Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust
• Vähendada võimalikke riskivarusid
• Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi
• Vedusid paremini planeerida
• Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist
• Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi
Tõhus materjalivoogude planeerimine eeldab mitut tüüpi prognoose:
• Nõudluse prognoosimine-kaup, ladu, laovaru jne
• Tarneallikate analüüs-info tarnijate kohta
• Hinnamuutuste prognoos- info tulevikus toimuvate muutuste kohta
Prognoose võib jagada mitmetel alustel:
• Ajamõõde, prognoosi ajaline kate
• Ruumiline mõõde, prognoosi geograafiline kate
• Tootegrupp
• Kliendigrupp
• Planeeritud keskmine täpsus
• Planeeritud kõrvalekalle
Prognoosid võivad olla lühiajalised ( nädal, kuu, kvartal), pikaajalised ( 1-3 aastat) ja
ülipikad ( üle 3 aasta strateegilised plaanid)

Prognoosimisel peab arvestama, et:

• Ka hea prognoos võib sisaldada olulisi vigu
• Prognoosimine eeldab vigade jälgimist, analüüsi ja ettenägemist
• Peab arvestama küllalt suurt hulka määramatuid tegureid

14
Prognoosimine põhineb nii statistilistel arvutustel kui ka erinevatel äriprotsesside
omavahelisete seoste arvestamisel. Efektiivne prognoosimine põhineb tihti üldisemat
laadi prognoosi lahutamisel algosadeks. Prognoosimise vead sõltuvad otseselt
prognoosiperioodi pikkusest ja geograafilisest ruumist.

3.2.Laovarud ja nende hoidmise põhjused.

Suurem osa tooteid läbib valmistamis-ja jaotusprotsessis keeruka tarneahela.

Tarneahel:

Allhankija – tarnija – tootja – jaotuskeskus – klient - lõppkasutaja.

( info liigub lõppasutajalt - alltarnija suunas, kaup liigub allhankijalt- lõpptarbija suunas)
Allhankija hangib tarnijale tooraine, tootja ostab tarnijalt pooltooted ja teeb nendest
valmistooted, valmistaja müügikeskus müüb toote jaotusketti, kust selle ostab lõpptarbija.

MRP II kontseptsiooni iseloomustab planeerimisel:

• Prognoositud nõudlus ja kliendi planeeritud tarbed
• Jaotusplaan ehk distribution requirements planning
• Tootmisplaan ehk master production schedules
• Materjalivajaduste plaan ehk materials requirements planning

Tarneahela niisugune organiseerimine peaks algama võimalikult lähedal lõpptarbijale

ning ulatuma nii kaugete tarneallikateni, kui on võimalik majanduslikult, tehniliselt ja
ohjamise seisukohalt.
Mida kiiremini info läbib tarneahela, seda objektiivsemad on otsused eri ettevõtetes ja
seda tõhusam on lõpptulemus.

Õigesti planeeritud laovarud toimivad määrdeainena, mis aitab hoida tarneketi efektiivset
toimimist.
Laovarude põhjused ja tüübid:

Laovaru põhjustaja Laovaru tüüp

olukorra määramatus riskivaru
optimaalne partii või tarne suurus tsüklilised laovarud
transpordiaeg transpordivahendis olev laovaru
tootmistsükli pikkus laovaru tootmisprotsessis olevate toodete
näol
hooajalisus hooajalised laovarud
muutuv kasutusaste puhverladu
muud põhjused spekulatiivsed laovarud

3.2.1. Optimaalse laovaru määramine

Kui suurt laovaru on vaja?

15
Laovarude määramise aluse saamiseks tuleb mõista laovarudega seotud kulutusi:
• Laovaru omamise kulud
• Kulud, mis tulenevad kauba mitteomamisest
• Kauba hankimise kulu
• Halduskulud

Laovaru omamiskulu koosneb järgmistest elementidest:

• Kapitalikulu
Aluseks on ettevõtte investeeringu suurus. Hinnata saab seda alternatiivkuluga ehk
võttes arvesse minimaalse saamata jäänud võimaliku tulu, mida ettevõte oleks saanud
selle raha pangaarvele paigutamisel, investeerimisel, väljalaenamisel või mõne muu
võla kustutamisel. Kapitalikulu võib väljendada protsendina laoväärtusest.
• Laovarude teenindamise kulu
Siia kuuluvad maksud, kindlustus jne.
• Ladustamise kulu
See võib muutuda koos laovarude suurusega, aga võib olla ka püsiv. Siia kuuluvad
hoonete alaldamise, inventari või personali kulud.
• Riskikulu
Kaup võib vananeda, selle väärtus väheneda, kaup võib viga saada, kaup võib asuda
vales kohas ja selle viimiseks õigesse asukohta tuleb teha ülearuseid kulutusi. Siia
kuuluvad ka muud riskid mille vastu ei saa, või ei ole otstarbekas kindlustada.
Kulu kauba mitteomamisest
Kauba mitteomamisest tulenevad kulud võivad olla pika-või lühiajalised. Kui ei ole
kaupa, ei saa midagi müüa. Müügist võib jääda saamata tulu kas tervikuna või
osaliselt. Tootmisprotsessis võib kõige tühisema detaili puudumine põhjustada terve
liini seisaku koos kaasnevate kuludega ( töötjate palk, muude saabuvate materjalide
arvel suurnevad laovarud jne). Kehvemal juhul võib kaotada kliendi. Kulu saab
arvutada iga puuduva kaubaüksuse kohta.
Hankekulu
Hankekulude hulka kuuluvad püsikulud kauba tellimisel. Hankekulutused sunnivad
koondama kaupa partiidesse ja sellega tegelema.
Halduskulu
Halduskulu on tehtud laovarude haldamise võimaldamiseks. Näiteks tarkvara,
arvutid, server nii soetamis- kui ka ülalpidamiskuludega, aga ka osa ettevõtte
üldhalduskuludest.

Hankeotsust mõjutavad tegurid:

Müüja Ostja
Vedu
Veotasu ja maksud
Teeninduse tase
Kaupade liikumine hankepoliitika
Tellimuste käsitlemise kulu trahvid kauba puudumisel
Kauba käsitlemise kulu kauba käsitlemise kulu
Tarneaeg nõudlus

16
Laovarudega seotud otsuste tegemisel tuleb arvestada, kuidas otsus mõjub kogu
tarneahela toimimisele ja efektiivsusele:
• Kui laovarude likvideerimine ei ole võimalik, peab püüdlema laovarude
põhjustajate kõrvaldamise poole
• Kui laovarusid on siiski vaja, tuleb need hoida võimalikult väikesed, arvestades
kogukulusid.
4. Veoviisid. (Transpordi ja jaotuslogistika)

Transpordiliikide kasutamine sõltub terviklikest veosüsteemidest.

Veosüsteemid koosnevad:
• Füüsilisest infrastruktuurist – teed, tänavad, raudteed, lennuväljad, sadamad,
terminalid, torujuhtmed
• Veovahenditest – autod, treilerid, vedurid, vagunid, lennukid, laevad, konteinerid,
pumbad
• Tugifunktsioonidest – autotootjad, remonditöökojad, kütuse jaotus, elektri jaotus,
kindlustus, infotehnoloogia
• Veondusalastest seadustest, rahvusvahelistest kokkulepetest, vedude haldamisest,
liiklemise lubadest, maksustamisest, vedude jälgimisest, rahvusvahelistest
lepingutest

Veoviisid on auto, raudtee-, õhuveod ning veod veeteedel ( merel ning siseveekogudel)

Transpordilahendustele ja veoviisidele tuleb mõelda juba kauba ostu-müügitehingu

sõlmimisel. Ostu-müügilepingus fikseeritakse , mis tarnetingimustel kaupa ostetakse,
milline osapool sõlmib veolepingu, leiab sobiva transpordilahenduse ning veoviisi.

Veoviisi valimine sõltub mitmest tegurist:

• Sagedus ( sõiduplaanid)
• Veoaeg( kiirus)
• Transpordikulud ( summaarsed kulud, kulud ühiku kohta)
• Tarnekindlus
• Veokaugus ( ka geograafiline asukoht)
• Saadetise suurus( mõõtmed)
• Kauba omadused
• Pakend
• Kauba väärtus
• Laadimistingimused
• Tarnetingimused
• Erinõuded

4.1.Veoseviiside lühiiseloomustus.

17
1) Maanteetransport
Maanteetranspordile on iseloomulik suur paindlikkus ja manööverdamisvõime. Seda
toetab ka Euroopa suhteliselt tihe teedevõrk ja terminalide võrgustik ning regulaarsete
veograafikutega veod terminalide vahel. Selle tulemusena on loodud head tingimused just
väikesaadetiste ja grupikauba regulaarvedudel.
Eeliseks on võimalus pakkuda uksest-ukseni teenuseid suhteliselt lühikese veoajaga.
Samuti kehtivad kaupade pakkimisele suhteliselt madalad nõuded. Veoajad on lühenenud
ning Euroopa liikluses pakub autotransport arvestatavat konkurentsi lennutranspordile.
Maanteetranspordi kandevõime on piiratud ning peapuudus on vedude suhteliselt kõrge
omahind ning seega on see suhteliselt palju keskkonda saastav veoviis. Veovahendite
lubatud mõõtmed ja kaalupiirangud seavad piirid ka saadetiste suurusele ning
mõõtmetele. Euroopa arenenud teedevõrk on üle koormatud ning kehtestavad
autotranspordile üha uusi piiranguid.

2)Raudteetransport
Raudteetransport on regulaarne ja ilmastikukindel veoviis kaupade toimetamiseks suurte
vahemaade taha. Raudteetranspordi olulised eelised on suhteliselt madal vedude omahind
ja keskkonnasõbralikkus, samuti on laadimistöid võimalik efektiivselt korraldada.
Puuduseks on pikad veoajad ning raudteeorganisatsioonide vähene paindlikkus.
Raudteevõrgustiku haldamine on kulukas ning arendamine nõuab suuri investeeringuid.

3)Meretransport
Meretransport on kõige suuremate veomahtudega transpordiliik rahvusvaheliste vedude
alal. Selle peamiseks eelised on madalad veotariifid ja suur läbilaskevõime. Puuduseteks
on väike kiirus, ranged nõuded kaupade pakkimiseks ja kinnitamiseks ning suhteliselt
pikkade intervallidega veograafikud , samuti kõrged sadamamaksud ning vähene
paindlikkus.

4)Õhutransport
Eelised on hästiarenenud üleilmaline lennuliinide võrgustik ja võimalus toimetada
saadetised kiiresti kaugele. Lennuveoks sobivad eriti hästi kõrge kilohinnaga kerged
kaubad. Mahukaalu suhe 1m3 = 167 kg soodustab kergete kaupade vedu. Selle veoviisi
puhul kehtib madal pakendikulu. Asjaajamist lihtsustavad standarditud ( IATA) reeglid
lennukompaniidest sõltumata. Puudused on kõrged veotariifid ja suur sõltuvus
ilmastikutingimustest, lennujaamade maapealsete talitluste aeglus. Mitmete kaupade
transport lennukiga on keeruline kaalupiirangute ning IATA kehtestatud kitsenduste tõttu.
Karmistunud on ka turvanõuded.

5)Kombineeritud veod ( multimodaalne transport).

Kombineeritud vedude all mõistetakse mitme veoviisi koos kasutamist. Tavaliselt jääb
kauba lastiruum samaks.
Levinumad kombineeritud veoviisid:
• Kontenerveod ( konteiner laevas, rongil, autol)
• Treiler rongil, autol rongil
• Ro-ro-praamiveod
• Rong praamis

18
Kobineeritud vedudel püütakse ära kasutada erinevate veoviiside eeliseid, samas takistab
kombineeritud vedude arengut kõige enam raudteeorganisatsioonide jäikus.

4.2. Maanteetransport.
Autoveod jagatakse rahvusvahelisteks ja riigisisesteks. Autoveondust reguleerib CMR-
konventsioon ja riigisiseses veonduses lähtutakse võlaõigusseaduse sätetest.

Maanteetranspordis kasutatavad veovahendid:

• Jaotusautod-kasutatakse terminalide jaotuspiirkonnas kauba jaotus- ja kokkuveoks
• Autorongid- rahvusvahelistel vedudel ning terminalist terminali vedudel on
levinud vedukist ja poolhaagisest koosnev autorong.
• Poolhaagised- levinud vahetatavate poolhaagiste kasutamine kaubaveol koostöös
laevafirmadega. Laevas on poolhaagis ilma vedukita.

Autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m. Poolhaagisega
autorong pikkus 16.5m ja laius 255 cm. Autorongi kogukaal ei tohi ületada 40 tonni ja
registrimass 40 tonni.

Veod võib jagada otse-ja süsteemseteks vedudeks.

• Otsevedude all mõistetakse kauba vedu otse saatjalt saajale ilma
vaheladustamiseta või kauba käsitlemiseta terminalides.
• Süsteemsete vedude all mõistetakse veosüsteeme, mis põhinevad
terminalivõrgustikel ning jaotus-ja kokkuvedudel terminalide piirkonnas ning
terminalivahelistel põhivedudel. Tavaliselt töötavad veosüsteemid kindla
veograafiku alusel. Eesmärk on ühendada võimalikult palju erinevaid saadetisi
samal marsruudil.

Terminalidel on süsteemsete vedude protsessis oluline roll. Terminali eesmärk on

ühendada kaubavoogusid veoprotsessis. Terminali ei tohi segi ajada laoga. Ladude
peamine eesmärk on kaupade lühi-või pikaajaline ladustamine ning tavaliselt peetakse ka
ladustatavate kaubaartiklite üle arvestust. Terminal on veoprotsessi osa, kus toimub
kaubavoogude ühendamine.
Tolliterminal on koht, kus lõpeb rahvusvaheline kaubavedu ning kaup jääb tolli kontrolli
alla kuni impordi tollidokumentide vormistamiseni. ( Eestis võib tollis kaupa hoida kuni
20 päeva, võimalus pikendada 45 päeva võrra)
Veosüsteemides loetakse põhiveoks terminalidevahelisi vedusid. Rahvusvahelistel
vedudel on tegemist tolli kontrolli all liikuva koormaga. Samas lastiruumis veetakse
üldjuhul koos mitme kliendi kaubasaadetisi, auto lastiruumi hea koormatus ja täiteaste
ning sellest tulenevalt ka optimaalsed veokulud.

19
 • Jaotusvedude all mõistetakse tavaliselt riigisiseseid jaotusvedusid kesklaost või
terminali jaotuspiirkonnas. Jaotusveod on arenenud ka üle riigipiiride. ( Tallinna
kesklaost Helsingi kauplustesse või vastupidi )

Jaotusvedude IT-lahendused:
• Saadetiste jälgimise süsteemid
• Marsruutide optimeerimise arvutiprogrammid
• Vöötkoodide kasutamine
• Tellimuste elektrooniline edastamine nii vedajafirmasse kui autojuhile
• Arvuti abil optimeeritud veomarsruudid

Veoleping autoveol.
Veolepingu osapoolte kohustused ja vastutus on transpordiliikide lõikes reguleeritud
erinevate seaduste ja rahvusvaheliste kokkulepetega.

Kauba vedaja vastutus.

Üldiselt tunnustatud põhireegli järgi vastutab vedaja selle eest , et ta toimetab kauba
kohale tervena, vigastusteta, õiges koguses, õigel ajal ja õigele vastuvõtjale. Vedaja
kannab hoolt veetava kauba eest.

Kauba saatja vastutus

Kauba saatja peab loovutama kauba vedajale kokkulepitud viisil, andma infot, vajalikud
dokumendid ja hoolitsema, et kaup oleks kaitstud vastavalt tingimustele.

Kauba saaja vastutus

Kauba saaja on kohustatud kauba vastu võtma.

Veoleping
Saatja sõlmib vedajaga veolepingu, lähtudes kauba ostja ja müüja poolt ostu-
müügilepingus kokkulepitud tarneklauslitest.

Eestis saab kehtivate tollieeskirjade kohaselt transportida tollikontrolli all olevaid kaupu :
• Sisenemisdeklaratsiooniga
• Riigisisese transiidiga ( TI )
• Balti Ühistransiidiga
• TIR- märkmikuga
• ATA –märkmikuga
Veod TIR ja ATA-märkmikuga on vedaja vastutusel.
• TIR - leping on riikidevaheline kokkulepe - garantiide süsteem. Kasutatakse
tolliprotseduuride lihtsustamiseks transiidel läbi kolmandate riikide. Koorem
plommitakse lähteriigis, et see võiks takistuste ja vahepealsete kontrollimiste ning
avamisteta läbida teel olevaid transiitriike sihtriigis asuva mahalaadimiskohani.
( Eesti vedaja peab andma tagatise 50 000 USD )
• ATA – märkmiku eesmärk on hõlbustada kaupade ajutist sissevedu. See on ette
nähtud kaupade ajutiseks sisseveoks taasväljaveokohustusega muutmata kujul

20
 ( Levinud kontsertide ja messide korraldamisel )

Pakend ja markeering.
Pakend ja markeering on veoprotsessis äärmiselt olulised.

Pakendiseadus liigitab pakendid müügi-, rühm-, ja veopakendiks.

Veopakend on müügi ja rühmpakendite veol kasutatav täiendav pakend, mis on ette
nähtud veokahjustuste vältimiseks ja kauba käsitlemise lihtsustamiseks. Pakendiks
loetakse ka täitematerjali, mida kasutatakse koos pakendiga veoohutuse tagamiseks.
Pakendiseaduse mõistes ei loeta veopakendiks auto-, raudtee, mere-ja lennukonteinereid.
Pakend peab kaitsma kaupa vigastuste eest transportimisel. Logistiliste kulude üks
komponent on pakendamiskulu. Mida lühem vedu, seda suurem on pakendamiskulu
osatähtsus veo hinnas. Vedajad näevad tihti, kuidas liigselt on kokku hoitud
transpordipakendi arvelt ning tulemuseks on veoprotsessis vigastatud kaubad, mida
kindlustusseltsid ei hüvita, viidates kehvale pakendile.
Pakendi valimisel tuleb silmas pidada järgmist:
• Toote omadused ( suurus, kaal, struktuur)
• Käsitlemismeetodid peale-ja mahalaafimispunktides
• Vedaja nõudmised
• Kindlustusseltside nõudmised
• Ostja soovid ja nõudmised
• Õigusaktid
• Korduvkasutuse võimalikkus

Markeerimine
Korralikult markeerimata ja pakendamata kaupa ei tohiks üldjuhul veoks vastu võtta.
Markeering peab sisaldama selgelt loetavat teavet saadetise identifitseerimiseks
alljärgnevate andmetega:
1)saatja ja tema aadress
2)saaja ja tema aadress
3)rahvusvaheliselt tunnustatud hoiatusmärgid
4)sõnades väljendatud hoiatus
5)pakkeühiku kaal
6)pakkeühiku number
7)pakkeühiku mõõtmed

Kaubaalus on pakendi osa. Peamiselt kasutatakse puidust või plastikust kaubaaluseid.

Tavaliselt lepivad kauba osta ja müüja kokku, milliseid kaubaaluseid kasutada, sest
kaubaalus on arvestatav kuluartikkel. Segaduste vältimiseks tuleks juba ostul-müügil
kokku leppida, kuidas kaubad on pakendatud, milliseid kaubaaluseid kasutatakse ja mis
saab alusest pärast kauba kohaletoimetamist. Üha rohkem nõutakse kaubaaluste
korduvkasutamist.

Kaupade laadimine

21
Laadimisel peab arvestama kaupade laadimise ja kinnitamise eeskirju. Kaubad tuleb
laadida ja kinnitada koormas nii, et need ei kahjustuks veo käigus ja tagatud oleks
liiklusohutus.

Kauba vastuvõtmine veoks

Vedaja allkirjastab veokirja, tõendades sellega, et ta on võtnud kaubad vedamiseks vastu.
Vedaja peab kontrollima saadetise brutokaalu, kogust või saatja nõudmisel ka sisu. Vedaja
võib teha märkuse veokirja. Tavavedudest erinevatel vedudel tuleb veolepingus
eritingimused eraldi kokku leppida. ( hinnalised esemed, eriseadmete vajadus
laadimiseks, ohtlikud kaubad, elusloomad, taimed jne)

4.3. Õhutransport
Tavaliselt mõeldakse õhutranspordi all kaubavedu lennukiga. Sellele lisaks on võimalik
kaupu transportida helikopteriga ja tsepeliini ehk õhupalliga. Viimaste osatähtsus on
vedudes väike, kuid neid võimalusi kasutatakse eriprojektide puhul, kui on piiratud
juurdepääs lennuvälja puudumise tõttu.
Õhutranspordis kasutatakse nii reisilennukeid kui ka kaubalennukeid.
Kaubavedu reisilennukiga on levinumaid transpordiviise rahvusvahelises õhutranspordis,
et kasutada lennuki lastiruumis vabaks jäävat ruumi kaupade veoks. Lennufirmadele on
sellisel juhul esmatähtis reisijate vedu ja teisejärguline kaupade vedu. Vaba kaubaruumi
ootamise aeg võib ulatuda nädalateni.
Kaupa võib vedada kaubaveole spetsialiseerunud lennukitega.( või tellimuslennuga ehk
charter flight )

Õhutranspordi hind koosneb kolmest osast:

• Kulud lähteriigis
• Õhutranspordi baaskulud ja lisatasud ( turvatasu, kütus)
• Kulud sihtriigis
Õhutranspordi põhitariif antakse lähtekoha lennujaamast kuni sihtkoha lennujaamani ja
hind hõlmab kogu veoahelat koos kauba ümerlaadimisega punktide vahel.

4.4. Meretransport.
Meretransporti kasutatakse tavaliselt suurte kaubakoguste vedamiseks. Meretransport on
enamasti ühe kaalu-või mahuühiku kohta oluliselt odavam teistest veoviisidest, kui ei ole
tegemist väga väikeste vahemaadega. Meretransport on suhteliselt aeglane ja kaupade
saabumisajad võivad sõltuda kontrollimatutest teguritest, nagu ilm, sadamate koormatus,
jääolud jms.
Kauba vigasaamise oht on suurem kui teistel veoviisidel, seetõttu on pakendamise ja
kinnitamise nõuded rangemad.

Meretranspordi liigid

22
Merekaubavedusid võib klassifitseerida: veetavate kaupade, kasutatavate laevatüüpide,
sõidupiirkonna jms järgi. Kõige laiemalt võib merevedusid jagada tramp-ja liinivedudeks.

• Tramplaevandus
Tramplaevandus (ingl. tramp- hulkur, rändur ) on iseloomulik nn lahtiste veoste suurte
partiide vedu ühekordsete või suhteliselt lühiajaliste prahilepingute ehk tsarterite alusel.
Trampvedusid võib jagada kuivpuistlasti ja vedellasti vedudeks.
Tramplaevanduse omapära tuleneb ennekõike veetavate kaupade ja kaubavoogude
iseloomust. Tegemist on enamasti suhteliselt odavate ( ühe ühiku kohta) ja tervete
laevapartiidena ( üks kaubasaatja-üks kaubasaaja ) veetavate kaupadega: teravili,
rauamaak, kivisüsi, mineraalväetis, toornafta, ümarpuit jms.
Tramplaevade reisid on enamasti ebaregulaarsed, see tähendab, et laeva iga järgmine reis
toimub prahiturul sõlmitava uue prahilepingu alusel. Sellist prahilepingut nimetatakse
üksikreisi tsarteriks ja selle suhteline lühiajalisus sunnib vedajat pidevalt otsima oma
laevadele tööd, kasutades selleks prahimaakleri teenuseid.
Kaupade omadused määravad tramplaevanduses kasutatavate laevade tüübid
( viljaveolaevad, maagiveolaevad, söelaevad jm. Ilma taarata vedelkaupade veoks
kasutatakse tankereid ( kütusetankerid, gaasitankerid, veetankerid, keemiakaupade
tankerid jne)

• Liinilaevandus
Liinilaevadel veetavate kaupade nomenklatuur on väga mitmekesine ja paljudel juhtudel
on kaubapartii väike. Kehtib moto: “ Üks laev-palju kaupa” ehk laevaliini teenuseid
kasutab korraga palju erinevaid kaubasaatjaid ja –saajaid ning sellest tulenebki
laevaliikluse regulaarsuse vajadus ning tähtsus liinilaevanduses.
Liinilaevanduses eristatakse lähimerevedusid ja ookeanivedusid. Liinilaevanduses
kasutatavaid laevu liigitatakse : universaalsed ja spetsialiseeritud laevad.
Universaalsed laevad on mõeldud kaupade veoks nn tükikaup ( kastid, kotid, tünnid jne.)
Neil laevadel on mitu trümmi, sageli ka vahetekki ning laeva laadimis-ja
lossimisvahendid.
Liinilaevade spetsialiseerumine on toimunud kauba enda, pakendi ja transportimisühiku
eriomadustest lähtuvalt.

Liinilaevanduse iseloomulik tunnus on laevaomanike kartellid.

Laevaomanike kartell on ühel veosuunal kliente teenindavate liinilaevafirmade
koostöövorm. Selle peamised eesmärgid on laevaomanike kartelli liikmete liinitegevuse
monopoliseerimine kindlatel veosuundadel ning laevaomanike kartelli liikmete
omavahelise konkurentsi minimeerimine. Selleks kooskõlastatakse omavahel vedude
mahtu ja reiside arvu, liinitariife ja allahindluste määra, sadamate külastamise järjestust
jm.

Mereveoteenuse pakkujad

Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad

laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel).
Laevaomanikud ei korralda sageli oma laevade tööd ise. Sel juhul on tegemist

23
laevaoperaatoriga. ( Eestis kasutatakse terminit “reeder”- ettevõtja, kes on laeva valdaja
ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik.
Laevadeta ühisvedaja on firma, kes pakub mereveoteenust vedajana, võtab enesele
vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi.
Erinevus laevafirmadest seisneb selles, et sellisel vedajal ei ole laevu, vaid ta ostab sisse
veoteenust laevaliinidelt. (Renditakse konteinerite veomaht ja tasutakse selle eest,
sõltumata kas konteinereid nii palju ka tegelikult veetakse.
Vahendusteenuste pakkujateks on laevaagent, kes esindab laevaomaniku huve,
kaitseagent vajadusel ja liiniagent, kes on laevakompanii täievoliline esindaja piirkonnas
( riigis, sadamas, nt esinduspiirkonnas Euroopas )

Mereveo hinna struktuur

Mereveo hind on väga mitmeti mõistetav suurus. Veotingimuste ühtlustamisele aitavad
kaasa tarneklauslid Incoterms, mis on märgitud kaubandusliku mereveo lepinngute
transporditingimustes.

Kontenerveodudel kasutatavad veotingimused:

• FIOS –laevaliini hind sisaldab ainult merevedu sadamast sadamani
• LI/LO- makstakse konteineri mahalaadimine lähtesadamasse saabuvalt veokilt ja
konteineri laadimine sihtsadamas veokile.
• LIFO ja FILO on tingimused, kus ühes sadamas on konteineri laadimine hinna
sees ja teises sadamas ei ole hinna sees.
• CY tähendab, et pakutud hinna sees on asjaomases sadamas üks laadimine-
sadamaterminalist laevale või vastupidi.
Hinnale võib lisanduda lisatasu erinevate teenuste eest.

5. Ladustamine

Laoruumide ja pindade planeerimise alus on laos käsitletavate kaupade maht, kaupade ja

pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitlemise eripära, laos
sooritatavad toimingud, kasutatav laotehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad.
Selgeks tuleb teha ladu läbiva kauba koosseis ja hoiustamise ning käsitlemise viisid.

Riiulitel ja tugialustel ladustatavad kaubad on võimalik jaotada üldjuhul järgmiselt:

• Alusekaubad
• Tükikaubad ( kastid, karbid jne)
• Kangkaubad ( torud, latid, vardad jne)
• Plaatkaubad ( ehitusplaadid jne)
• Nõukaubad ( vedelikud vaatides ja kanistrites)
• Rullkaubad ( kaabel, lehtmett jne)

Tegevuse kavandamisel alustatakse sellest , et kirjeldatakse kõik tegevused, mida tuleb

laos töö käigus sooritada. Väga tähtis on teha selgeks, kuidas toimub komplekteerimine,
kuna see nõuab enamuse osa laotöö ajast. Komplekteerimise tehnika ja tehnoloogia õige

24
kavandamine loob eeldused lao efektiivseks tööks ja kõrgetasemeliseks
klienditeeninduseks. Ühest sissetulevast saadetisest saab kaupa komplekteerida
keskmiselt seitse korda. Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada tegevuste arvu ja nende
läbiviimiseks vajalike ruumide suhteid. Liig suur vastuvõtuala laos võib põhjustada
ebaefektiivsust - pole kiiret asjade paigutamisega hoiukohtadele. Samuti peab loovutusala
suurus vastama väljuva kauba kogustele ja väljuvate saadetiste sagedusele. Kui
loovutusala on liiga suur võidakse hakata kaupa ette komplekteerima liiga palju. Kaubad
seisavad ja takistavad efektiivset tegutsemist.
Kaubavoogusid juhitakse efektiivselt, kui üht ja sama ruumi osa kasutatakse kahe või
enama eri tegevuse sooritamiseks.
Lao pinnajaotuse väljatöötamine koos riiulite paigutamise ja kinnitamisega on tõsine ja
vastutusrikas ettevõtmine. Enne lõpliku pinnajaotuse väljatöötamist on soovitav tegeleda
mitme alternatiiviga, et saada optimaalsem tulemus.

Ladustamisalad:
Kaupade ladustamiseks on vaja ette näha pinnad:
• Riiulikohtadele
• Kaubakogustele virnades
Ladustamisalade hulka tuleb lugeda ka koridorid riiulite ja virnade vahel, sest nendeta
poleks töö ladudes võimalik.

Ladustamisala pindala määramisel võetakse aluseks:

• Kaupade kogus ja sortiment
• Kasutatavast tehnoloogiast tingitud nõuded vahekoridoride laiustele

Laoruumi otstarbekaks planeerimiseks on vaja pidevalt andmeid:

• Hoiukoha suuruse kohta
• Tootesaldo kohta hoiukohal

Hoiustamissüsteemid
Hoiustamissüsteemide ülesanne on määrata kaupadele hoiukohad nii, et töö
hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerimisel, ümberpaigutamisel ja inventeerimisel
oleks võimalikult efektiivne.

Läbimõeldud hoiusüsteem:
• Muudab efektiivseks laoruumi kasutamise
• Suurendab toodete õige paigutamisega oluliselt komplekteerimistöö efektiivsust
• Aitab vähendada vigu komplekteerimisel
• Teeb võimalikuks sortimendi ja kaubakoguste kontrolli

Hoiukohtade süsteemid tuginevad järgmistele põhimõtetele:

• Ühe kliendi kaubad hoiustatakse laos kindlas piirkonnas
• Sarnased või ühe rühma tooted hoiustatakse ühes piirkonnas
• Ühesugust erikäsitlemist( tõstuk, lisaseadmed) nõudvad tooted hoiustatakse ühes
piirkonnas

25
 • Tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad alumistel ja harvemini väljastatavad
kõrgmematel riiulikorrustel
• Tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad põrandal asuvatel kindlaksmääratud
hoiukohtadel
• Esimesena saabunud tootepartii tooted väljastatakse esimesena ( FIFO) või
viimasena tulnud tooted väljastatakse esimesena ( LIFO)

Laotöö toimingud ja operatsioonid:

• Vastuvõtt
• Hoiuühikute moodustamine
• Hoiukohtadele paigutamine
• Siirdamine
• Komplekteerimine
• Pakkimine
• Loovutamine
• Inventeerimine
• Veokorraldus
• Töö infosüsteemis
• Muu kontoritöö

Efektiivsus
Laotöö ja materjalivoogude õige ning efektiivse juhtimisega on võimalik säästa firmale
raha käibe-ning põhivahenditelt.
Ladude töö eesmärk on korraldada iga päev sisenevate kaubavoogude käsitlemist
kaupade vastuvõtmisest väljastamiseni, kindlustada kaupade hoiustamine toodete
hävimise ja/või vigastusteta. Ladu peab suutma väljastada kaubad soovitud ajal, soovitud
kogustes ning korralikult kaitstuna vedamisel esineda võivate vigastuste eest.

Hoiuruumi efektiivne kasutamine

Riiulitega lao ruumala paremaks kasutamiseks on põhiliselt kolm võimalust:
• Riiulite kõrguse suurendamine
• Vahekoridoride arvu vähendamine
• Vahekoridoride laiuse vähendamine

Hoiustamisruum on efektiivne, kui:

• Koridorid ja vahekäigud võtavad enda alla võimalikult vähe pinda
• Laohoone on piisavalt kõrge ( m3 hoiustamise omahind väiksem)
Hoiustamisruum on efektiivne, kui kaup võtab enda alla lao kogupindalast:
• Kaubaaluse riiulitega laos laiade riiulivahede ( 2,8-3m) puhul vähemalt 32 %
• Kaubaaluse riiulitega laos kitsaste riiulivahede ( 1,7m) puhul vähemalt 47%
• Peenkaubariiulitega laos vähemalt 35%

26
Kaupade virnastamine on väga efektiivne hoiustamise viis. Virnastamine on otstarbekas
eelkõige madalates ladudes, kuna virna saab enamasti asetada 4-6 alust kaubaga.
Kõrgetes ladudes võib efektiivsus olla väiksem, kuna lae alla jääb liiga palju kasutamata
ruumi.
Kauba virnastatult hoiustamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:
• Ühte tooteartiklit peab olema palju kaubaaluseid
• Toodete pakendid peavad olema kompaktsed ja piisavalt tugevad
• Toodete pakendid peavad võimaldama aluste virnastamist vähemalt
neljakorruseliselt
• Sissetulevad partiid peab olema võimalik paigutada eraldi virnadesse (tuleb
arvestada aegumistähtaega)
6. IT roll äriprotsesside toetajana

Infosüsteem (IS) on ettevõtte infotasand. See tähendab info kogumiseks, salvestamiseks,

ja kommunikatsiooniks kasutatavate meetmete ning vahendite kompleksi. Samuti on
infosüsteemi osad ettevõtte töötajad oma teadmiste ja kogemustega, kommunikatsioon
inimeste vahel, aga ka erinevate meetoditega salvestatud info. (arhiiv, kartoteegid,
dokumendid )
Tänapäevase ettevõtte üks tähtsamaid tugiteenuseid ja edutegureid on IT, mille eesmärk
on sise- ning välisklientide teenindamine ning nende rahulolu saavutamine.
Tõrked ettevõtte infosüsteemis häirivad klientide teenindamist ja mõjutavad
majandustulemusi.
IT omadused, mis aitavad tõsta ettevõtte efektiivsust info töötlemisel:
- andmete kogumine ja salvestamine
- andmete jagamine
- andmete otsimine
- andmete analüüs
- kommunikatsioon

IT-ressursid ettevõttes:
• Riistvara
• Tarkvara
• Andmed
• Teenused ( sise-ja välisklientidele)
• IT-personal
• IT-dokumentatsioon
Ettevõtte IT -ga seotud töötajad:
• Infosüsteemi juht
• Infotehnoloogia juht
• Süsteemiadministraator
• Rakenduse administraator
• Tugiisik
Kõik need rollid peavad olema ettevõttes täidetud.
Väiksemates organisatsioonides täidab üks inimene mitut ülesannet. ( sisseostuvõimalus)

27
Elektoonilised dokumendid

Eesti kaubanduses liigub ca 90% infot paberkandjal. Keskmiselt tekitatakse ühe

äritehingu sooritamisel viis dokumenti ( pakkumine, tellimus, tellimuse kinnitus,
saateleht, arve, maksekorraldus )
Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele võimaldab:
• Dokumentide parema käideldavuse
• Kiirema edastatavuse
• Odavama arhiveerimise
mille tulemusel saavutatakse nii ajaline kui rahaline kokkuhoid .

Elektrooniline andmevahetus EDI

EDI süsteemi vaadeldakse tihti kui lihtsalt paberdokumentide asendamist
elektroonilisega. Tegelikult tähendab EDI käsitsi andmesisestuse asendamist
elektroonilise andmesisestusega. EDI eesmärk on vähendada andmetöötlusaega ning
andmete korduvsisestust.
Näide: Boston Consulting Grupi ( BCG) hinnangul on keskmise toote omahinnast 37%
logistikakulud. Elektroonilise andmevahetuse puhul võidetakse: edasimüüja kokkuhoid
tellimuse töötlemisel 10$ ( tööjõukulude kokkuhoid), tarnija tellimuse töötlemisel 40$
( tööjõukulud). Kasutatakse tasu paberdokumendi töötlemisel ( 20-30 $ hüvitiseks)

Elektroonilise andmevahetuse eelised:

Ostuosakond: Kauba vastuvõtuosakond:

• Paremad tingimused • Andmesisestus puudub
• Tellimuste saatmine kiirem • Vähem vigu
• Laoseis väheneb • Hinnakirjade uuendamine
• Vähem vigu • Tellimuste ja saatelehtede
• Tellimuste jälgimine paraneb automaatne võrdlus
Tellimuste töötlemine: Kaubalähetus:
• kliendi rahulolu suurem • kliendi rahulolu on suurem
• tellimuste töötlemine kiirem • kiirem makse
• andmesisestus puudub
• vähem vigu
• tellimuste jälgimine

Ostja ja müüja ootused elektroonilisele infovahetusele:

Ostja soovib:
• suurendada kasumit tööprotsesside efektiivsemaks muutmisega
• võtta kaup vastu elektrooniliste saatelehtede abil

28
 • väljastada oma infosüsteemist tarnijale automaatset müügistatistikat
• saada elektrooniliselt uut toote-ja hinnainfot
• saada elektroonarveid
• vähendada kulusid
• teenindada lõpptarbijat paremini

Tarnija soovib:
• suurendada kasumit tööprotsesside efektiivsemaks muutmisega
• võtta tellimused vastu elektrooniliselt
• tellimusi kiiresti käsitleda
• vältida vigaseid tellimusi
• omada tootekeskset müügiinfot päevase täpsusega
• mõõta kampaaniate tulemuslikkust
• planeerida tootmist
• planeerida logistikat
• saada inventuuriaruandeid
• vähendada kulusid
• edasimüüjat paremini teenindada

Mõlema ootused:
• palju partnereid, kellega vahetada e-dokumente
• kiire juurutamine mõistlike kuludega
• lihtne hallata ja kasutada
• hallatav ja kontrollitav dokumendiedastus
• turvalisus ja konfidentsiaalsus

Mobiilsidel põhinevad rakendused logistikas

Mobiilsete rakenduste kasutuselevõtu eesmärgid:

Töötaja Ettevõte Klient

Teenuse Teenindamise Tellimuste täitmise Tellimuste
kvaliteet lihtsustamine ja planeerimine. kiirem ja täpsem
kiirenemine Teenuse kvaliteedi täitmine
kontroll
Töö Selged ja täpsed Lihtsam ja kiirem Teenuse
planeerimine juhised tööks, on juhtida personali läbipaistvus,
lihtne teatamine tööd, lähetada tellimuse täitmise
täitma tööülesannet jälgimine
Efektiivsus Tööks vasjaliku info Saab optimeerida Odavam teenus
saab kätte sõiduaega inimeste ja
ja kilomeetreid seadmete koormust.
kulutamata Kasvab käibekiirus.

29
Näide:
Toote elutsükkel on nähtav alates valmimisest.:

1. Tehas toodab toote ja varustab selle unikaalse elektroonilise tootekoodi EPC-koodiga.

Tooted pakendatakse karpidesse , seejuures saab karp oma tunnuse. Pidevalt on võimalik
registreerida, millised tooted on millises karbis.

2.Karbid laetakse autosse. Seejuures võib RFID-lugeja väljapääsul registreerida väljuvad

karbid. Nii selles kui eelnevas ja järgmisetes etappides on lugejad ühendatud SAVANT-
serveritega, mis registreerib toote ja selle järgnevad liikumised PMLi abil.

3.Kauba saabumisel jaotuskeskusesse registreeritakse lugejate abil automaatselt

saabumine. Kuna tegemist on RFIDiga, toimub registreerimine kiiresti, karpe pole vaja
avada, serverite abil saadakse info, mis tootega on tegemist, kust see saabub, kuhu edasi
saata jne.
4. Kauba väljastamisel jaotuskeskusest toimub jällegi automaatselt registreerimine.
Vastuvõtva kaupluse SAVANT-server, saanud teate kauba lähetamisest, oskab auto
saabumisel juhatada viimase õige sissepääsu juurde. Uksel olevad lugejad registeerivad
kauba saabumise.

5.Kui kaupluse riiulid on varustatud lugejatega, on võimalik laotöötajatele õigeaegselt

anda infot vajadusest täita riiuleid, seejuures öeldes, millisete ühikutega, aluseks näiteks “
parim enne” või mõni muu oliline tunnus.

6. Kassadest läbimisel saab lugeja käru ID ja toodete tunnused. Piisab, kui klient tõmbab
pangakaardiga läbi kaardilugeja ja ost on registreeritud.

7. Kui toode jõuab pärast kasutamist jäätmekäitlusse, muutub prügi sorteerimine oluliselt
lihtsamaks. Seejuures on võimalik taara saata tagasi lähtekohta taaskasutamiseks.
Selliselt identifitseeritud tarneahel pakub:
• Suuremat usaldust -kõik ahela lülid võivad olla kindlad, mis tootega on tegemist.
Millal ja kes on selle tootnud, kuidas toimub tarne, millistes tingimustes on toodet
hoitud.
• Toodete paremat saadavust - kõik tootjad omavad pidevat ja täpset ülevaadet
toodangu saadavusest, väheneb vajadus toota “ igaks juhuks” Tootjad saavad
kiirema ülevaate turu trendidest ja suudavad sellele operatiivselt reageerida.
Vähenevad laovarud, kuna automatiseeritud süsteemid suudavad kiiresti teha
täiendusi tellimusi müügisaalist lattu, laost jaotuskeskusse jne.
• Vähenevaid kulutusi - selliselt on võimalik säästa raha tänu vähenenud kuludele
tarneahelas: laoseisud, kaod, ebatäpsused on väiksemad.
• Paranenud taaskasutust - iga pakend sisaldab unikaalset tunnust, mis võimaldab
prügi täpsemalt sorteerida ja suunata taaskasutusse või luua süsteeme
maksustamiseks ressursside kasutamise eest.
Selgitused:

30
EPC - elektrooniline tootekood (Electronic Product Code) . Koosneb 4 osast: EPC
tunnus, EPC haldaja, toode ja igale ühikule unikaalne seerianumber. Olemas EPC
64bitilised või 96 bitilised. Viimane võimaldab eristada 268 miljonit ettevõtet. Iga
ettevõte võib omada 16 miljonit erinevat toodet. Igat toodet võib olla 68 miljardit ühikut.

Turvasüsteem - raadiomärkide ja lugejate süsteem, mis võimaldab EPCd kasutada.

ONS -teenus, mis annab infot, milliselt aadressilt saab infot toote kohta. ( Object Name
Service). Sarnane internetis kasutatavate domeenide nimede süsteemidega.

PML - uus standard “ keel” füüsiliste objektide kirjeldamiseks.

SAVANT -tarkvaratehnoloogia, mis võimaldab liigutada raadiomärkide lugejatest

tulenevat informatsiooni arvutivõrke üle koormamata. SAVANT – serverid võivad asuda
väga erinevates paikades ( laod, kauplused, jaotuskeskused jne) Serverid vahetavad
omavahel andmeid, olles häälestatud täitma konkreetseid ülesandeid.
Allikas: Aivar Proos ÄP logistika nov 2004
7. Logistika bilanss

Logistika bilanss on ülesehitatud sarnaselt raamatupidamisbilansiga.

Põhiprintsiibid:
Aktiva Passiva
(vahendite kasutamine) (vahendite allikad)
Kuidas vahendeid kasutatakse? Missuguseid vahendeid kasutab firma kui
omakapitali?
Missugused on ettevõtte pikaajalised
rahapaigutused ( sh kinnisvara) ? Missuguseid võõrvahendeid saab ettevõte
oma tegevusse kaasata?
Kuidas on tehtud lühiajalised
investeeringud?

Ettevõttes investeeritakse logistikasse ning selle tulemusena kasvatatakse logistikaga

seotud vara konkurentsieelise saavutamiseks. Logistika on optimaalne siis, kui logistika
loodud tulu on maksimaalne. Raamatupidamises mõõdetakse ettevõtte tegevuse edukust
kasumiga, logistikas võib esitada erinevaid tulukriteeriume ( kasumi, väärtuse või käibe
kasv ). Bilansi maht ja bilansi tasakaal on logistika bilansi puhul teisejärguline. Logistika
bilansi puhul on oluline logistika optimeerimine ettevõtte tulu maksimeerimiseks.

Logistika bilansi põhistruktuur

Aktiva Passiva
(vahendite kasutamine) (Vahendite allikad)
A. Käibevarad E. Võõrkapital: kolmandate ettevõtete
A.1. Protsesside efektiivsus ressursid
A2.Mõju väljapoole E1. Allhangete strateegia
-klientidele E2. Teenustepakkujate võimekus

31
 -partneritele E3. Lepingud ja sidustatus
-allhankijatele
B. Põhivarad D. Kasum optimeeritud logistikast
B1 Immateriaalsed varad
B2 Materiaalsed varad C. Omakapital
-hooned C1 Töötajad ehk inimkapital
-ehitised C2 Finantskapital
-seadmed C3 Protsesside kujundus ja juhtimine
-veovahendid
B3 IT ja muud süsteemid

Logistika bilansi eesmärk on vahendite optimeerimine, seetõttu eeldab niisugune

optimeerimine arendusprojektide järjekindlat rakendamist.
Ettevõttes on võimalik nii ettevõttesiseselt( tootmine, müük jt andmed) kui ka
majandusharu parematega võrrelda, kui palju ettevõte investeerib logistika arengusse.

Logistika bilansi kaasabil on võimalik luua läbipaistvam ülevaade ettevõtte

logistikasüsteemist. Läbipaistvus seisneb selles, et logistika on rühmitatud nelja
alajaotusse:
• logistika omakapital
• logistika võõrkapital
• logistika käibevarad
• logistika põhivarad
Logistika bilansi esitlemine firmale olulistele huvigruppidele võib aidata neil gruppidel
paremini mõista logistika olemust ja logistikasüsteemi toimimise mõju ettevõtte
ärieesmärkide saavutamisele, sealhulgas ettevõtte väärtuse kasvatamisele.

Materjalid: Äripäeva logistika käsiraamat.

32