j u h e nd a j a l Käsiraam

K äs i r aa
ju h en
Kä si ra a ma t
daj
j uhenda
Kä s i r a
juhendajale j u h en d
ju hen da j a l
K ä s i r a am at j uhen d a ja le

j u h e n d a j a l e K ä s i r a a m a t a v a s t a m a i n t e r n e t t i K o o s
Toetab Euroopa Liit

Käsiraama t j uh e nd a j a l e
Koos internetti avastama
Käsiraamat juhendajale
 Koos internetti avastama – käsiraamat juhendajale

Sisukord

PROJEKT „NOORELT SEENIORILE“ LÜHIKIRJELDUS ....................................... 4

III. SEENIORID HARJUTAVAD ISESEISVALT, SAADES NOORELT KOKKULEPITUD AJAL
KONSULTATSIOONI - ................................................................................................... 5

KUIDAS MUUTA ARVUTI JA INTERNETI "AVASTAMINE" EAKALE INIMESELE

PÕNEVAKS JA JÕUKOHASEKS!? ................................................................... 6

ESIMENE KOOLITUSPÄEV ............................................................................. 8

OPERATSIOONISÜSTEEM ............................................................................................ 8
ARVUTIHIIR ............................................................................................................... 9
INTERNET ............................................................................................................... 10
VEEBILEHTEDE KÜLASTAMINE; BRAUSER INTERNET EXPLORER ................................... 10
OTSIMOOTORID ....................................................................................................... 11
TEINE KOOLITUSPÄEV................................................................................ 12
ARVUTI SISSE- JA VÄLJALÜLITAMINE .......................................................................... 12
RIISTVARA .............................................................................................................. 13
E-POST JA HOT.EE ................................................................................................... 14
ON-LINE SUHTLUSPROGRAMMID: SKYPE .................................................................... 16
KOLMAS KOOLITUSPÄEV............................................................................ 17
ID-KAART ................................................................................................................ 17
INTERNETIPOED ....................................................................................................... 18
INTERNETIPANGANDUS: HANZA.NET .......................................................................... 19
MUUD E-TEENUSED ................................................................................................. 20

3
Projekt „Noorelt seeniorile“ lühikirjeldus
Projekt „Noorelt seeniorile“ on algatatud Vanurite Eneseabi ja Nõustamisühingu (VENÜ)
eestvedamisel, koostöös Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudiga, et aidata parandada Eesti
vanemate inimeste digitaalset kirjaoskust, aidates neil selle kaudu säilitada aktiivset ellu-
suhtumist ja ühiskonnaelus osalemist.

VENÜ alustas oma tegevust Eesti Heategevusfondi juures 1995. aasta oktoobris, ning ühing
koondab pensionieas inimesi, keda iseloomustab positiivne ellusuhtumine ja kes oma
tegevuses lähtuvad põhimõttest – aktiivselt tegutsedes väärtustad oma elu, aidates teisi aitad
iseennast.

Tallinna Ülikooli Informaatika Instituut korraldas 2008. aastal Eestis noorte vabatahtlike
kaasabil eakatele inimestele Interneti võimaluste kasutamise algõpetuse kursuseid, mis viidi
läbi Itaalia kutsehariduse keskuse ENAIP poolt algatatud ja 8 Euroopa riiki hõlmava
rahvusvahelise projekti Grandparents & Grandchildren raames. (vt. lisaks
http://www.geengee.eu). Koolitused osutusid edukateks ja andsid nii noortele vabatahtlikele
kui seeniorist õppuritele väga positiivse kogemuse.
2009. aastal jätkame projektis osaleda soovivate koolide ja noorteühenduste leidmist, et ühiste
jõududega pakkuda Eesti vanemale elanikkonnale võimalust saada arvuti- ja internetialast
esmakoolitust tavapärasest erinevas vormis, kaasates õpetamise protsessi toredaid noori, kes
sooviksid anda vanemale põlvkonnale edasi neid igapäevaseid arvutioskuseid, mille kasu-
tamine nende endi jaoks on juba harjumuspärane, kes sooviksid panna ennast proovile
õpetajarollis, ning tahaksid saada uue ja huvitava kogemuse võrra rikkamaks.
Koolituse käigus saab iga eakas osaleja endale ühe noore juhendaja, kellega koos vaadatakse
ja proovitakse läbi koolitusel käsitletavad teemad ja harjutused. Selline paaris õppimine ja
õpetamine on isiklikum ja arvestab igati noore ja eaka oskuseid ja vajadusi.
Koolitust korraldatakse järgmiste etappidena:

I. Tallinna Ülikooli töötaja või kooli arvutiõpetaja koolitab noori –

Projektis osalemisest huvitatud noortele tehakse sissejuhatav seminar Tallinna Ülikooli

töötaja, üliõpilase või projektis osaleva kooli arvutiõpetaja (ehk tuutori) poolt, kus noored
saavad vajalikke eelteadmisi vanemate inimeste õpetamisest ja kursuse käigus läbitavatest
teemadest. Seminari järel tutvuvad noored koolitajad iseseisvalt koolituse materjalidega ning
teevad läbi praktilisi harjutusi, mille sooritamist nad hiljem koolitusel eakatele õpetavad.
II. Noored koolitavad seeniore –

Projektijuht lepib kooli või muu osaleva organisatsiooni esindajaga kokku seeniorite koolituse
toimumise koha (nt kooli arvutiklass) ja kuupäevad, kus ja millal seeniorite koolitust läbi
viiakse, kokku 3 korda 2 tundi. Seeniorite koolitus toimub üldjuhul 8-le kuni 16-le seeniorile
samal ajal. Koolitust ei vii läbi mitte üks klassi ees seisev õpetaja, vaid iga noor õpetab
õppematerjali abil ühte seeniorit. Samaaegselt on klassiruumis kohal noorte tuutor, kes
vajadusel toetab noori ja seeniore koolitamise käigus üleskerkivate küsimuste lahendamisel,
ning aitab korraldada koolituse läbiviimist.

4
 Koos internetti avastama – käsiraamat juhendajale

Põhilised teemad, mida seenioridele koolituse käigus tutvustatakse on järgnevad:

• Kuidas töötada arvutiga Windows keskkonnas
• Kuidas internetist vajalikku infot leida
• Kuidas kasutada e-maili ning suhelda veebis
• Kuidas kasutada erinevaid kasulikke Internetiteenuseid

III. Seeniorid harjutavad iseseisvalt, saades noorelt kokkulepitud ajal konsultatsiooni –

Peale põhikoolitust jätkavad seeniorid uute arvutioskuste harjutamist trükitud materjalide ja

internetis olevate harjutusprogrammide abil. Teisel või kolmandal klassikoolituse päeval
lepivad noor ja seenior omavahel kokku aja, millal nad saavad kohtuda, et aidata seeniorit
peale koolitust ja iseseisvat harjutamist esile kerkinud küsimustega või meelde tuletada
koolitusel õpitut. Konsultatsiooni võib läbi viia mõnes avalikku Internetti ja arvutikasutust
pakkuvas punktis, näiteks raamatukogus, pensionäride päevakeskuses, avalikus inter-
netipunktis, vms. Sobivate koolituskohad aitab leida tuutor, kes jälgib, et klassikoolituse 3
päeva jooksul saaksid kõik noored ja seeniorid omavahel kokku leppida neile sobiva
konsultatsiooniaja.

5
Kuidas muuta arvuti ja interneti "avastamine" eakale
inimesele põnevaks ja jõukohaseks!?
Selleks, et muuta arvuti kasutamine lihtsamaks ja kaasakiskuvamaks neile eakatele inimestele,
kellel pole kunagi olnud võimalust arvutit kasutada ja/või kellel puudub ülevaade sellest,
kuidas nad arvuti abil oma elu mugavamaks ja põnevamaks saavad muuta, on vajalik
vähehaaval ning rahulikus tempos edasi minna ja mitte võtta väga rangelt eeskujuks seda,
kuidas arvutikasutust tavapäraselt lastele koolis õpetatakse. Käesolev lühike juhend annab
mõningaid vihjeid, mida Teie, kui juhendaja, peaksite silmas pidama, et muuta vanemaealised
internetihuvilised selle uue ja huvitava seikluse suhtes enesekindlaks ja entusiastlikuks.
Nagu projekti kirjeldusest näha võisite, on "seenioride" koolitamine planeeritud kahe-osa-
lisena: põhikoolitus mahus 3 korda 3 tundi, kus Te tutvustate ja proovite koos "seenioriga"
läbi kursuse sisuks olevad teemad ja tegevused ning sellele järgnev iseseisev harjutamine,
mille käigus Te käite "seeniori" vähemalt kolmel korral abistamas, et vastata harjutamise
käigus tekkinud/tekkivatele küsimustele või aidata selgitada segaseks jäänud lõike koolitus-
materjalidest.
Põhikoolituse aluseks on juhendmaterjal "Lähme koos internetti avastama", mis on enne
koolituse algust antud nii teile kui "seeniorile" ning mida võib töö käigus kommentaaridega
täiendada jms. Siiski ei ole koolitus mõeldud koos materjali lugemisena, vaid Teil tuleb
"seeniorile" teemasid elavalt ning kaasakiskuvalt tutvustada tuues kõige pealt näiteid sellest,
milliseid igapäevaseid tegevusi saab tutvustamisele tuleva programmi või internetiteenuse abil
lihtsamalt ja/või mugavamalt sooritada, kuidas te ise vastavaid võimalusi kasutate jne.
Põhikoolituse käigus tutvustage teemasid antud juhendis soovitatud järjekorras ning valige
tempo vastavalt sellele, milline on teie juhendatava eelnev kogemus arvutiga. Näiteks tuleb
neile, kes pole arvutiga enne üldse kokku puutunud, anda aega ja erinevaid võimalusi hiire
kasutamist õppida ja harjutada, kuid mõne teise koolitatava puhul, kes on varem kas arvuti-
mänge mänginud vms tuleb vaid veenduda, et tal hiire kasutamise põhiaspektid kõik selged
on ning sealt juba sisulisemate ülesannete poole liikuda.
Juhendmaterjal "Lähme koos internetti avastama" on koosatud liiaga st niisuguse
põhimõttega, et ka neile, kes päris algajad ei ole, jaguks kolmeks põhikoolituse päevaks
küllaga uusi asju, mida avastada ja proovida. Samas, päris algajatel jäävad osad teemad
juhendmaterjalist põhikoolitusel ilmselt läbimata ning nad saavad neid hiljem iseseisvalt
materjali abiga proovida ja tundma õppida (seda selgitab „seenioridele“ kursuse alguses ka
koolituse juures viibiv tuutor). Seega, ärge olge mures, kui te ei jõua kolme koolituspäeva
jooksul kõiki teemasid oma juhendatavale tutvustada! Lähtuge põhimõttest, et parem
vähem, aga selgelt st nii, et see „seeniorile“ lihtne ja arusaadav tunduks ning et tal tekkiks
enesekindlus ka pärast kursust vähemalt lihtsamaid interneti võimalusi iseseisvalt kasutama
hakata.
Lisaks sobivale tempole valige ja/või leppige juhendatavaga kokku ka sobiv pauside arv ja
pikkus (ühist vaheaega ei ole plaanis korraldada). Kolm tundi on üsna pikk aeg, mille käigus
kipub nooregi inimese tähelepanu hajuma, rääkimata siis vanema inimese omast. Samas võib
juhtuda nii, et teemad on nii põnevad ja kaasakiskuvad, et tahetakse kogu aeg võimalikult
kasulikult sisustada ja pause ei soovitagi teha.
Kokkuvõtlikult võib soovitada, et väga hea õpetamise stiil on selline, mille puhul Te alustate
teemat sissejuhatava näidetega sellest, kuidas Teie ise või Teie sõbrad tutvustamisele tulevaid
arvuti võimalusi kasutades saate asju kiiremini/paremini/mugavamalt/põnevamalt/jne ajada
kui muidu. Teemade tutvustamise käigus on samuti hea kasutada näiteid ja metafoore elust

6
 Koos internetti avastama – käsiraamat juhendajale

illustreerimaks konspektides toodud võimalusi ja ideid, mis võivad "seenioridele" nende

igapäevaelust tundmatud olla: näiteks, võib interneti veebilehtede süsteemi võrrelda tohutu
raamatukoguga, kus on palju vajaliku ja põnevat infot ning otsingumootorit kogenud raamatu-
koguhoidjaga, kes suudab õige raamatu (veebisaidi) raamatukogust (internetist) vastavalt
teemale (märksõnale) kiirelt üles leida.
Kui Te seletate mõnda teemat, siis viidake ka juhendile, mis on "seenioridele" jagatud ning
millest nad võivad peale tundi iseseisvaks harjutamiseks leida lisainformatsiooni või siis heita
meenutuseks pilk teemadele, mis on tunni jooksul läbi võetud.
Üldiselt püüdke rääkida nii lihtsate sõnadega ja piltlikult kui suudate, kuid on rida tehnilisi
väljendeid (tihti ingliskeelsed), mis on arvutikasutuse ja internetis surfamise juures nii
kesksed, et neid ei saa vältida. Sellisel puhul on vaja mõisteid seletada ja korrata mitu korda
üle, et need väljendid lisanduksid algaja sõnavarasse.
Lisaks sellele on tähtis rääkida aeglaselt ja selgelt ning pöörata erilist tähelepanu oma
juhendatava(te) käitumisele: tihti on eakamad inimesed häbelikud välja näitama oma segadust
ja kahtlusi, nii et Te peate tabama õige hetke kordamaks uusi mõisteid ja ideid.
Olge alati valmis küsimustele vastama või koguni "seeniore" küsima julgustama! Püüdke ka
küsimustele vastates teha seda maksimaalse selguse ja lihtsusega tuues vajadusel praktilisi
näiteid vms. Samas, võite küsimusele vastamise viisakalt edasi lükata, kui sama teemat
käsitletakse veel tunni või kursuse lõpupoole.

7
Esimene koolituspäev
Esimesel korral võiks tunni alguses arvuti juba sisselülitatud ja töökorras olla, et hajutada
tehnilist laadi tegevuste õppimist ning alustada kohe enam motivatsiooni tekitavast sisulisest
tööst. Teisel ja kolmandal korral võiks alustada arvuti sisselülitamisest, et kindlustada
juhendatava iseseisev toimetulek kogu protseduuriga ning tutvustada ka arvuti põhi-
komponente.
Esimese koolituspäeva eesmärgiks on tutvustada "seeniorile" arvuti töökeskkonda st
MS Windows’i põhielemente, harjutada hiire kasutust ning "avastada" veebilehtede põnev
maailm. PS! Esimesel päeval võiks piirduda selliste veebilehtedega, millelt saab lihtsalt st
ilma sisse logimata leida vajalikku informatsiooni, jättes sisse logimist nõudvaid
veebiteenuseid pakkuvad lehed teiseks ja kolmandaks koolituspäevaks.
Seega, alustada võikski mõne praktilise "väljakutse" esitamisest a la: "Kas Teil on midagi,
mille kohta Te tahaks saada infomatsiooni?" või "Oletame, et me tahaks leida infot ..." ...
telekavade kohta ... väljuvate busside kohta ... tuleval kuul etenduvate näidendite kohta ... vms
Sellega loote põhjuse/vajaduse arvuti poole pöörduda, kuid algajale on enne internetti
jõudmist vaja mõned põhilised algtõed selgitada.

Operatsioonisüsteem
Arvutiga tööle asudes seletage juhendatavatele, et põhiline programm arvuti töö juhtimiseks
on operatsioonisüsteem, mis käivitub arvuti sisse lülitumisel automaatselt. Seleta, et
põhiliselt on praegu kasutusel Windows operatsioonisüsteem, kuigi see pole ainus võimalik.
Maini ka seda, et Windows operatsioonisüsteemi uuendatakse pidevalt nagu teisigi
programme ja seetõttu võib olla erinevates arvutites erinev Windowsi versioon (uusim praegu
Windows Vista), mistõttu ekraanipilt jms võib olla pisut erinev, kuid tööpõhimõtted siiski
küllalt sarnased.
Kui arvuti on käivitunud on ekraanil töölaud (desktop). Arvuti näitab töölaual väikseid pilte,
mida kutsutakse ikoonideks (icons). Ikoonid kujutavad endast linke, mille abil saab avada
programme ja faile mis on arvutikettal (nt pildid, dokumendid, muusikapalad, arvutustabelid)
või failide kaustu, mis on justkui "sahtlid" erinevate asjade hoidmiseks.
Selgita, et Windowsil on selline nimi oma kasutajaliidese pärast – programmide jms kuva-
miseks ekraanil kasutatakse kergesti äratuntavaid raame, mida kutsutakse akendeks. Aknaid
saab avada (open) ja sulgeda (close) vastavalt vajadustele.
Selles kirjeldusfaasis avage brauseri aken ja demonstreerige, kuidas te eelnevalt räägitud info
internetist leiate (selgitage vajadusel, et see esimene kord on ainult näiteks ning et hiljem
tutvustate interneti võimalusi juhendatavale põhjalikult).
Sisuline info leitud, tutvustage akna erinevaid osasid ning nende funktsioone. Pidage meeles,
et samal ajal hiirega liikudes ning klõpsides ja rääkides, võite tegevuse kuulajale
arusaamatuks muuta: püüdke jälgida, et tempo oleks juhendatavale paras ning et ta jõuaks
seletatavat jälgida ja meelde jätta.
Seletage arusaadavalt, et igal aknal on üleval kontrollpaneel, mille paremas nurgas on alati
kolm nuppu. Nuppudel võib olla erinev väljanägemine, vastavalt Windowsi versioonile, mida
kasutatakse, kuid alati on nende tähendus järgmine:
• esimene nupp (sidekriips) minimeerib akna ikooniks.
• teine nupp (kahekordne ruut) muudab akna suurust: kui aken täidab kogu ekraani,
muudab nupp akna väikseks ja vastupidi.

8
 Koos internetti avastama – käsiraamat juhendajale

• kolmas (täht: X) sulgeb akna koos programmiga, millega aken on seotud (ja mille
tulemused olid kuvatud aknas)
PS! Alusta siinkohal arvutihiire kasutuse tutvustust!
Laske oma juhendataval akna sulgemist ja selle suuruse muutmist harjutada, et ta saaks end
sellega paremini kurssi viia. Näidake ka seda, kuidas aknaid saab ekraanil ühest kohast teise
lohistada, et vajadusel mitut akent korraga näha.
Tutvustage juhendatavale ka Start menüüd ja muid juhendmaterjalis kirjeldatud operatsiooni-
süsteemi aspekte.

Arvutihiir
Arvutihiire kasutamise tutvustamist tuleb alustada juba operatsioonisüsteemi ja akende
tutvustamise juures.
Seletage, et Windows keskkond on nii üles ehitatud, et tegevusi saab sooritada valides arvuti
töö juhtimiseks ekraanil olevatest pildikestest e ikoonidest või menüüdesse paigutatud
märksõnadest teile hetkel vajaliku. Arvutihiir on justkui sõrme pikendus, mille abil saab
ikoonidele ja menüüdele viidata. Sülearvutites saab tänapäeval tööd juhtida juba ka sõna
otseses mõttes sõrmega vastaval puutetundlikul seadmel liigutusi tehes.
Näidake oma juhendatavale kursorit (nool), mis näitab arvutihiire positsiooni monitoril ning
demonstreerige, kuidas arvutihiire liigutamisel, teeb kursor ekraanil sarnaseid liigutusi.
Arvutihiire kasutamine ning käe ja sõrme töö koordineerimine võib alguses olla raske,
mistõttu on oluline pühendada pisut aega oma juhendatava käe asendi kontrollimisele
arvutihiirel:
• ranne on lõdvestunud ja toetub lauale;
• käe pihk "puhkab" pehmelt arvutihiire alumisel poolel;
• nimetissõrm on valmis hiire vasakpoolsel nupul kiiresti klõpsama;
• arvutihiir liigub hiirepadjal neljas suunas (üles, alla, vasakule, paremale) kuid hiire
nupud e silmad "vaatavad" alati ülespoole st hiirt ei ole vaja keerata.
Hoidke oma juhendataval silm peal kui ta arvutihiirt kasutab, et saaksite teda vajaduse korral
abistada ja parandada käe asendit. Seejärel näidake rahulikult arvutihiire vasaku nupu
funktsiooni ja laske oma õpilasel harjutada akende avamist ja sulgemist. Ärge teda tagant
kiirustage!
Kursori liigutamise ja asetamisega ikoonile ning vasakpoolse nupuga klõpsamisega, saab
ikooni või muud objekti märkida. Kahekordse e topeltklõpsuga saab avada programmi, kausta
või faili.
Erinevatele objektidele liikudes võib kursori kuju muutuda – see tähistab tavaliselt seda, et
hiire abil on võimalik tavapärasest erinevaid spetsiifilisi tegevusi sooritada.
Arvutihiire parempoolset nuppu kasutatakse kontekstilise e antud konkreetse objektiga seotud
menüü saamiseks, kuhu on valitud iga objekti jaoks kõige tüüpilisemad funktsioonid e
tegevused.
Te võite oma juhendatavale näidata mõnd lihtsat ja lõbusat arvutimängu nagu Solitaire ja
Minesweeper, ning soovitada neid koduseks hiire kasutamise harjutamiseks.

9
Internet
Kui põgus ülevaade töökeskkonnast ja hiire kasutamisest on tehtud, keskenduge arvuti
võimalusele, mis on viimaste aastatega teinud suure arengu ja kiiresti levinud: internetis
surfamine. Te saate oma juhendatava huvi arvutikasutuse vastu tõsta tuues näiteid loendama-
tutest asjadest, mida on võimalik teha tänu arvutile. Näiteid tuues võite toetuda oma isiklikele
kogemustele, kuid abiks on ka see, kui vaatate üle juhendmaterjali toodud veebilehed ning
nende sisu. Püüdke leida näiteid, mis on eakale inimesele vajalikud ja arvatavalt huvi-
pakkuvad.
Seletage, et internetis surfamiseks on vajalik, et arvutil oleks olemas ühendus teiste arvutitega
e internetiühendus. Kirjeldage internetti lühidalt ja illustratiivselt (vt juhendmaterjal) püüdes
vältida keerulisi ingliskeelseid ja/või tehnilisi termineid. Selgitage, et internetti ühendatud
arvutid on võimelised informatsiooni vahetama 24h päevas ja seda iga päev. Päris tasuta see
kõik ei toimu, kuid reeglina ei ole tavakasutajal vaja eraldi maksta üksikute toimingute eest
vaid tasuda on vaja interneti püsiühenduse eest. Avalikes internetipunktides tasub ühenduse
eest mõni organisatsioon (nt omavalitsus) ja seega pole seal arvuti kasutajal interneti
kasutamise eest üldse vaja midagi maksta. On olemas ka tasulised internetikohvikud, kus
keegi ettevõtlik inimene on omale vastava äri loonud ja pakub huvilistele võimalust teatud
tasu eest internetis surfata.
Internetist on võimalik leida kõikvõimalikku infot, sest info valdajad (nt omavalitsused,
kaupmehed, teenusepakkujad, jt) teavad, et sealt on tänapäeval inimestele seda infot kõige
mugavam ja kergem leida ning seega nende info leiab seal kõige suurema lugejaskonna. See
tohutu kogus infot on internetis koondatud veebilehtedele e veebisaitidele ning selles
informatsioonidžunglis "seiklemiseks" ja orienteerumiseks on arendatud vastavad program-
mid: veebilehitsejad e brauserid ja otsimootorid, mis aitavad kasutajatel leida informatsiooni,
millest nad on huvitatud.

Veebilehtede külastamine; Brauser Internet Explorer

Lühida interneti tutvutuse jätkuks alustage internetist eelnevalt toodud näidetele viidates infot
otsima. Esimese näite võite teha ise koos seletustega, kuid pidage meeles, et selles tunni osas,
peab andma juhendatavale praktilise tegevuste sooritaja rolli, mis tähendab, et ta peab
arvutihiirt valitsema ja rakendama kõike seni õpitut.
PS! Kui teie juhendataval puudub senine arvutikasutuse kogemus või see on väga napp, siis
võib juhtuda, et ta on üsna mures ja ärevil ning tunneb hirmu, et ta võib oma oskamatu
tegutsemisega põhjustada arvutile korvamatut kahju. Seetõttu peab olema valmis algaja
arvutikasutaja kartust hajutama seletades, et internetis surfates ei ole praktiliselt võimalik
teadmatusest teha asju, mis võiksid oluliselt kahjustada arvutit või selles olevaid andmeid.
Seletage, et kõige lihtsam on leida infot, kui on teada vastavat info sisaldava veebilehe
aadress. Rääkige, näidates juhendmaterjalis toodud veebilehtede nimekirja, et kõik
internetileheküljed on kirjeldatud täpse aadressiga, mis üheselt identifitseerib nad miljardite
teiste saitide seast. Seletage, et veebilehti tehakse pidevalt juurde ning ka olemasolevaid
muudetakse vastavalt vajadusele ja võimalustele.
Et otsida veebilehte, mille aadressi juba teate (viidake ajalehtedele ja televisioonile, kus
interneti aadressid on tavaliselt koos mingi teatega avaldatud) on piisav sisestada see aadressi
lahtrisse korrektselt ja hoolikalt ning vajutada nuppu "Enter”, mis asub klaviatuuri parem-
poolses servas.
PS! Siinkohal on vajalik tutvustada klaviatuuri põhilisi võimalusi ja seletada mõnede klahvide
tähendusi!

10
 Koos internetti avastama – käsiraamat juhendajale

Kui saidi avaleht on kuvatud, saab tulla tagasi arvutihiire kasutamise juurde ning seletada, et
hiirt liigutades muutub kursor aeg-ajalt "väikseks sõrmega viitavaks käeks”. Seletage, et see
"väike käsi" tähendab, et nende sõnadega on seotud link, mille kaudu saab liikuda teisele
veebilehele, mis vastavat informatsiooni täpsustab vms.
Kasutage harjutamiseks juhendmaterjalis toodud veebilehtede nimekirja, kuid veelgi parem
on, kui te eelnevalt otsite lisaks huvitavaid veebilehtede aadresse, kust võib leida just teie
paikkonnaga seotud huvitavat ja vajaliku infot. Võiksite koguni koostada neist aadressidest
väikese lisalehe, mille siis juhendatavale annate.
Pange tähele, et kuigi algajale on väga vajalik tutvustada põhilisi tehnilisi võimalusi ja lasta
neid harjutada, ei tohi ära unustada seda tähtsamat e veebilehtede sisu poolt – "leidke" ja
lugege koos juhendatavaga põnevat/vajaliku infot, kuid ärge väga kauaks ühele lehele
peatuma jääge viidates sellele, et põhjalikult saab infot lugeda juba iseseisva harjutamise/
interneti kasutamise käigus.
Kasutades nuppe (← →) saavad õpilased harjutada ka ühelt leheküljelt teisele liikumist.
Paluge juhendataval aeg-ajalt brauser sulgeda ja uuesti avada, et ta harjuks nende tehniliste
tegevustega. Pidage meeles, et algaja kasutaja vajab Teie toetust, kuid ärge proovige olukorda
rangelt kontrollida. Laske juhendataval tema enda vigadest õppida, kuid olge valmis vigu
koos analüüsima ja "seeniori" aitama ilma tema vabadust piiramata.
Kui juhendatav on saanud teatava kogemuse arvutihiire ja brauseri käsitlemises, võib pisut
seletada ka veebiaadresside ehitust (vt. juhendmaterjal).

Otsimootorid
Tunni lõpus võib etteantud aadresside kasutamise juurest edasi liikuda otsimootorite tutvusta-
mise juurde. Seletage, et tihti ei ole seda õiget aadressi kohe teada ja kuskilt võtta ning siis
tuleb kasutada "kavalamat" viisi vajaliku info leidmiseks: otsimootorit.
Otsimootorid on erilised interneti saidid, mis võimaldavad leida märksõnade järgi veebilehti,
millest me huvitatud oleme, isegi, kui me ei tea nende aadressi.
On olemas erinevad otsimootorid: kõige populaarsem on Google (www.google.com), Eestis
Neti (www.neti.ee).
Näita juhendatavale vastavaid otsingumootorite lehti ning rõhuta selgelt brauseri aadressi
lahtri (millesse saab kirjutada vaid tervikliku ja õige veebiaadressi nt. www.geengee.eu) ja
otsimootori otsingusõna lahtri (kuhu saab sisestada otsingut määravad märksõnad)
omavahelist erinevust.
Tooge erinevaid näiteid demonstreerimaks, et märksõnade valik on otsustav: termin, mis on
liiga üldine (nt. "kook") võib tulemuseks anda hiiglaslikul kogusel vasteid tehes seega
võimatuks vajaliku lehe leidmise. Ka vastupidi, liiga paljude/spetsiifiliste märksõnadega
otsides (nt. "šokolaad kook pähkel piim munad mandlid") on piirangud liiga suured ja seetõttu
võib vastuseks tulla, et vastavaid lehti ei leitudki. Tooge siinkohal näiteid – küsige oma
juhendatavalt, millistest teemadest on tema huvitatud ja leidke koos sobivad otsingusõnad.
Otsingusõna võib alata üldisest sõnast, seejärel võib lisada täpsustavaid sõnu, mis piiravad
otsingut.
Rõhutage, et treenimine ja harjutamine on heade märksõnade leidmisel hindamatud ja ükski
käsiraamat ei suuda neid asendada. Kuigi suur osa internetti kasutavatest inimestest eelistab
uurimuste kohaselt märksõnade järgi otsimist, on ka teine võimalus: temaatilised kataloogid,
mis võivad just algajatele mugavamad tunduda. Tutvustage Neti temaatilist kataloogi ja selle
kasutamist läbi mõnede praktiliste näidete (vt juhendmaterjal).
Koolituspäeva lõpetuseks tuletage meelde, järgmise kohtumise aeg ning öelge, et võimalusel
võiks juhendatava läbi võetut vahepeal materjali abiga harjutada.

11
Teine koolituspäev
Teise koolituspäeva eesmärk on tutvuda pisut arvuti riistvara poolega, korrata üle esimesel
korral õpitu ning tutvustada ja harjutada kasutama põhilisi arvutipõhiseid suhtlusprogramme:
e-posti (hot.ee näitel), e-postkaartide saatmist ja on-line suhtlusprogrammi (Skype näitel).
Teisel ja kolmandal koolituspäeval võiks praktilist tegevust alustada arvuti sisselülitamisest
ning lõpetada arvuti väljalülitamisega, et kindlustada juhendatava iseseisev toimetulek kogu
protseduuriga ning tutvustada ka arvuti põhikomponente.
Kui arvuti tööle saadud ja tema osadega põgusalt tutvutud, siis võiks (kordamise eesmärgil)
anda juhendatavale ühe uue põneva veebilehe aadressi ja lasta tal see avada ning seal pisut
ringi liikuda ja mingit infot leida. Tekitage vestlusega ka vajadus mingit infot märksõnade
abil leida ja andke seejärel juhendatavale võimalus otsimootori kasutamist korrata.
Peale kordamist võiks alustada vestlust eemal asuvatest pereliikmetest või sõpradest ja sellest,
kuidas nendega tavaliselt ühendust peetakse ning tuua ka mõne näite, kus tavaposti oodates on
aeg üsna pikk või telefonikõned välismaale väga kallid. See annab hea lähtepunkti teise
koolitustpäeva põhiteema juurde asumiseks.

Arvuti sisse- ja väljalülitamine

Arvuti sisselülitamise ajal aidake oma juhendataval leida arvuti korpusel olev õige nupp,
mis lülitab arvuti sisse, seletades, et nupp võib erinevatel arvutitel olla pisut erinev või pisut
erinevas kohas. Seletage juhendatavatele, et peale arvuti sisse lülitamist on töö alustamiseks
vaja veidi oodata, et arvuti operatsioonisüsteem, põhiline programm arvuti töö juhtimiseks,
lõpetab esialgsed operatsioonid korrektseks töö alustamiseks.
Kohe, kui arvuti on sisse lülitatud, seletage, et ka monitoril on eraldi lüliti, kuid tihti seda ei
kasutata, kuna monitor on arvutiga reeglina ühendatud nii, et arvuti väljalülitamisel kustub ka
monitor. Pöörake tähelepanu indikaatortulukestele arvuti korpusel ja monitoril, mille järgi
saab otsustada, kas arvuti on juba sisse lülitatud või mitte ning asjaolule, et pikka aega kasu-
tamata seisnud sisselülitatud arvuti ekraan võib olla must, kuid sellisel juhul arvuti ei vaja
uuesti sisse lülitamist vaid mõne klahvi vajutust või hiire liigutamist.
Kui UPS (katkematu toiteseade) on nähtaval, seletage lühidalt, milleks seda kasutatakse (et
hoida süsteemi "elus” mõned minutid elektrikatkestuse korral nii, et kasutajal on aega arvuti
välja lülitada ilma andmekaotuseta).
Kindlasti näidake ka seda, kuidas arvutit korralikult välja lülitada (kas märkasite naljakat asja
Windowsi juures? Et arvutit välja lülitada, peab vajutama "Start” nuppu! – sellele on
seletuseks, et ka arvuti väljalülitamine on tegevus, mida tuleb alustada.)
Selgitage ka, et vahel võib arvuti "kinni joosta" st arvuti ei võta enam vastu kasutaja käsklusi
ja sellisel juhul pole arvuti taaskäivitamiseks teist võimalust, kui kasutada "RESET" nuppu.
Selline olukord võib algajas kasutajas tekitada kõhedust, kuid rahustage oma juhendatavat
seletusega, et muud väljapääsu lihtsalt ei ole ning ega sellest arvutile mingeid rikkeid ei teki ja
kasutaja saab peale taaskäivitamist oma vajalikke programme rahulikult uuesti kasutama
hakata.

12
 Koos internetti avastama – käsiraamat juhendajale

Riistvara
Algajale kasutajale ei ole väga oluline teada arvuti riistavara seotud üksikasju, kuid kiire
ülevaatus põhilistest komponentidest võib arvutikasutajal aidata end kindlama ja teadlikumana
tunda. Soovitavalt võiks selle teema üles võtta teise tunni alguses ning lähtuda seletamise
detailsuse astet valides kogemusest, mis te oma juhendatavaga olete juba saanud st kas ja
kuivõrd ta võiks olla huvitatud arvuti tehnilisest poolest.
Kindlasti tuleb veenduda, et juhendatav teaks ja tunneks arvuti erinevaid osasid ning
seadmeid, mida tal võib töö käigus vaja minna (CD/DVD, mälupulk, jne – võiksite need tundi
kaasa võtta, et oleks, mida näidata!). Seletage, et viimased on vajalikud siis, kui on vaja infot
ühest arvutist teise transportida või tähtsatest arvutis talletatud asjadest/failidest igaks juhuks
varukoopiaid teha. PS! Failisüsteemi üksikasjadesse ei soovita käesoleva eakate algkoolituse
raames laskuda!
Arvuti esiküljel on DVD ja/või CD mängija. DVD mängija loeb ka CDsid kuid mitte vastu-
pidi. Pöörake tähelepanu faktile, et CD ja DVD näivad ühesugused, nende ainus tava-
kasutajale oluline erinevus on nende andmemaht: CD-l 700MB (umbes 0,7GB), DVD-l 4,5
või 9 GB.
Näidake juhendatavale, kus täpselt mängija asub ja milline nupp selle avab; avage mängija ja
kui CD on käepärast, näidake, kuidas see sinna sisestatakse. Ärge unustage lisada, et uuematel
arvutitel on mängija asemel CD või DVD kirjutaja e kõrvetaja, mis lubab lisaks plaatidel
oleva info lugemisele ka endal infot uutele plaatidele panna e plaate kõrvetada (viimane
naljakas nimetus tuleneb kasutatavast tehnoloogiast, inglise keeles on termin "burn").
Arvuti tagumisel pool või ka ees on ühenduspesad (avad) mille kaudu ühendatakse arvuti
klaviatuuri, arvutihiire, monitori, printeri, skanneri, kõrvaklappide, mikrofoni, veebikaamera
(videokaamera), mäluseadete (nagu populaarsed USB mälupulgad). Mainige, et vahel võivad
juhtmed nt koristamise käigus lahti minna ja siis tuleb nad üle kontrollida ning õigetesse
pesadesse tagasi panna.
Kui tunnete, et teie juhendataval on tehnoloogia vastu suurem huvi, siis võite seletada, et
arvuti sees on elektrooniline plaat, emaplaat, mis ühendab kõiki komponente, mis on
vajalikud arvuti töötamiseks (PS! selle osa võib ka täiesti seletamata jätta!). Väga spetsiifiliste
tegevuste jaoks võib olla vaja lisada emaplaadile teatud osasid e kaarte, kuid tavakasutaja
vajadusi rahuldavad tänapäevase emaplaadi võimalused täiesti.
Arvuti põhikomponentideks on:
• mikroprotsessor, mida saab kirjeldada kui süsteemi "aju” (näiteks viimase
põlvkonna mikroprotsessorid on Intel Core 2 ja AMD Athlon 64);
• muutmälu e RAM, mida protsessor kasutab töös olevate andmete säilitamiseks
(selle mahutusvõime uuematel arvutitel on 1-2 gigabaiti e GB). Muutmälu
tühjendatakse iga kord, kui arvuti välja lülitatakse. Siinkohal, kui õpilane on
huvitatud, võib talle seletada, et bait on andmete hulga mõõtühik, millega saab
talletada ühe sümboli; arvutiasjanduses suurenevad ühikud ligikaudu 1000
(täpsemalt 1024) kaupa, mistõttu räägitakse andmehulga mõõtühikutena ka:
kilobaitidest e KB (1 KB ≈ 1000 baiti);
megabaitidest e MB (1 MB ≈ 1000 KB ≈ 1 000 000 baiti) ja
gigabaitidest e GB (1GB ≈ 1000 MB ≈ 1 000 000 KB ≈ 1 000 000 000 baiti);

13
 • kõvaketas on püsimälu, millele on installeeritud programmid ja salvestatud kõik
andmed, mida on vaja säilitada ka siis, kui arvuti välja lülitada;
• erinevad kaardid, mis on vajalikud arvuti osade ja lisaseadmete töötamiseks (nt.
videokaart, mis tagab korrektse pildiedastuse monitorile, jne…).

E-post ja hot.ee
Tuginedes juhendmaterjalile selgitage kõige pealt e-posti toimimise põhimõtteid. Meenutage
juhendatavale, et elektroonilise posti vastuvõtmiseks ja saatmiseks peab arvutil olema
internetiühendus.
Rääkige, et e-posti kasutamiseks on vaja spetsiaalselt programmi ning et neid programme on
olemas väga erinevaid. Selline programm võib olla paigaldatud kasutaja arvutisse (näiteks
MS Outlook, Mozilla Thunderbird, vms) või kättesaadav üle interneti (näiteks hot.ee, mail.ee
või Gmail). Tihti võib ühele postkastile ligi pääseda erinevate e-posti programmide abil.
Algajale kasutajale on lihtsam, kui ta erinevaid arvuteid kasutades (nt kodus, päeva-
keskuses, noorel külas olles, jne) saab alati oma e-postkasti vaatamiseks kasutada sama
programmi, mistõttu on soovitav kasutada üle interneti töötavaid e-posti lahendusi (nagu nt
www.hot.ee), mis on samasugusena kättesaadavad mistahes internetti ühendatud arvutist (nt
ka välismaal reisides).
Tutvustage siinkohal lühidalt suhtluskeskkonda hot.ee, mis on Elioni pakutav veebipõhine
tasuta teenus. hot.ee võimaldab kasutada elektronposti (...@hot.ee aadressiga), kasutada
pildialbumit, säilitada oma olulisi faile, märkida kalendrisse olulisi sündmuseid, pidada
elektroonilist aadressiraamatut (kontaktid) ning seada üles oma isiklik koduleht.
On oluline rõhutada, et mistahes e-posti programmi kasutamiseks, peab kasutajaks regist-
reeruma st tegema omale kasutajakonto, millega on seotud ka e-maili aadress. Seda aadressi
võivad ja peavadki teadma ka teie sõbrad, kes tahavad teile e-kirju saata, kuid et oma
postkasti kaitsta ja privaatsust säilitada ei tohi oma kasutajakonto salasõna teistele teatavaks
teha!
Soovitavalt tehke endale eelnevalt (kui teil juba ei ole) hot.ee kasutajakonto ning muretsege
selle eest, et postkastis ka mõni kiri oleks. Soovitavalt võikski alustada praktilist tegevust
sellest, et te tutvustate lühidalt hot.ee keskkonda (vt järgmine alampunkt!) ja näitate
juhendatavale juba olemasolevat postkasti (enda oma või selleks spetsiaalselt tehtud kontoga
seotut) nii, et te sinna sisenemiseks vajalikku salasõna juhendatavale ei avalda!
Tutvustage juhendatavale e-posti aadressi kuju ning seletage, et e-posti aadresse on kerge
eristada veebiaadressidest, sest nad sisaldavad spetsiaalset sümbolit "@".
Seejärel aidake juhendatavale teha enda konto ning paluge ka tal salasõnad nii määrata, et
need teile teatavaks ei saa (kui juhendatav on väga ebakindel, siis võite ka ühiselt salasõnad
määrata öeldes, et salasõnad saab hiljem peale harjutamist ja enne tegelikku postkasti
kasutama hakkamist ära muuta).
Selgitage, et hot.ee keskkonda uue konto loomine on sarnane teiste keskkondadega, kuid
kasutajanime valikul on teatud piirangud: ei saa kasutada punkti ja allkriipsu, mis mitmetes
teistes keskkondades on elektronpostiaadressis ja kasutajanimedes lubatud!
Selgitage, et kasutajakonto tegemine toimub üks kord, mitte iga kord kui soovitakse sõnumeid
lugeda või saata!

14
 Koos internetti avastama – käsiraamat juhendajale

Jälgige, et koolitatavatel oleks käepärast paber ja pliiats, et valitud elektronpostiaadress ja

salasõna kohe kirja panna! Selgitage ka, et üldkasutatavaid arvuteid kasutades ei tohi mingil
juhul brauseril oma kasutajanime ning salasõna lasta meelde jätta!
Kui konto loodud, tuleb see konfigureerida e sisestada pisut infot kasutaja kohta ning seejärel
saab juba hakata kirjade saatmist ja vastuvõtmist harjutama.
Võite teha nii, et saadate koos juhendatavaga e-kirja enda e-posti aadressile, logite tema
postkastist välja, sisenete enda omasse ja saadate vastuse. Nii peab juhendatav nüüd uuesti
postkasti sisse logimist harjutama, mis on väga kasulik, et kirja lugeda ja sellele vastata.
Võimalusel vahetage mõne teise kursusel osaleva "seenioriga" e-posti aadresse ning leppige
kokku, et "seeniorid" saadavad vastastikku üksteisele tervituskirjad, loevad neid ning saada-
vad vastused.
PS! Rõhutage fakti, et e-posti aadressi sisestamisel on oluline mitte vigu teha (nt. tühikuid ei
kasutata kunagi), sest muidu võib e-kiri "kaduma minna" või parimal juhul "tuleb tagasi" koos
veateatega. Näidake juhendatavale rahulikult, kuidas ta saab @ sümbolit sisestada ja laske tal
seda harjutada.
Hea komme on alati sisestada e-kirja teema reale mingi kirja sisu seletav lause või
märksõna(d), et aidata kirja saajal eristada huvitavaid ja soovimatuid e-kirju. Seletage siin-
kohal rämpsposti (spam) olemust ja põhjuseid, miks seda saadetakse.
Pühendage natuke aega sellele, et juhendatav saaks harjutada e-kirjade saatmist, vastuvõtmist
ja lugemist: "vanavanem" võib saata need teie enda e-posti aadressile või oma sõpradele ja
kursusekaaslastele. Hiljem harjutage sisendkausta kasutamist ning selle korrashoidu (vt
juhendmaterjal). Saatke juhendatavale ka manusega (nt oma pildiga) e-kiri, et ta saaks
harjutada manuste vaatamist.
Selgitage, et elektronpostkastil on mahupiirang, mis hot.ee puhul on 10 MB ning, et seetõttu
tuleb vanu sõnumeid aeg-ajalt kustutada! Mainige, et kustutamisel paigutatakse sõnumid
eraldi kausta "prügikast" ning nad võtavad seal ikka ruumi. Alles prügikasti tühjendamisel
vabaneb nende sõnumite arvel vaba postkasti ruum!
Manuste lisamisel elektronpostile, tuleks selgitada, et lisatavad failid ei tohiks olla liialt
suured (kB, MB), sest adressaadi elektronpostkasti mahupiirang võib takistada sõnumi
vastuvõtmist!
Soovitage "seenioril" oma adressaadid kanda kontaktide nimekirja, et säästa edaspidi aega
vajalike aadresside leidmisel ja/või sisestamisel.
Siinkohal on oluline juhendatavale meelde tuletada, et e-kirjad jõuavad reeglina kirja saajale
kohale väga kiiresti, kuid see ei tähenda veel, et päris elus saadetud e-kiri oleks kohe ka saaja
poolt loetud. Kirja saatmiseks ja lugemiseks ei pea mõlemad kasutajad korraga arvuti taga
olema. Seega võib viivitus tekkida olenevalt sellest, kui tihti kirja saaja oma e-postkasti sisse
logib ja saabunud kirju loeb.
E-posti teema lõpetuseks tutvustage juhendatavale e-postkaartide saatmise võimalust. Kõige
parem on alustada juba tuttava keskkonna hot.ee e-kaardi teenuse tutvustamisest ning seejärel
näidata nt Neti.ee teemakataloogi märksõna "E-kaart" alt avanevat e-kaardi kontorite
nimekirja, vaadates mõnd neist pisut lähemalt ja püüdes saata kaarte paarist erinevast kohast.
Vaadake e-postkasti saabunud teateid saabunud kaartide kohta ning näidake, kuidas selliselt
saabunud kaarte vaadata saab.

15
On-line suhtlusprogrammid: Skype

Ülevaade on-line suhtlusprogrammide kasutamisest on koolitusprogrammi esialgu lisatud

katselisena, kuna meil ei ole veel selget ettekujutust sellest, kui palju aega kulub nt e-posti
teenuse kasutamise tutvustamiseks ning kui palju jääb koolituspäeva lõpus aega Skype
programmi kasutamist õpetada. Selle, kas Skype’i kasutamist on konkreetse koolituse puhul
võimalik õpetada või mitte, lepib ülikoolipoolne tuutor vastava kooli ja „lastelastega“ kokku
enne teist koolituspäeva.
Windows Messenger’ile eelistasime Skype’i, kuna selle abil on mugavam telefoniteenust (st
hääle abil suhtlemist) kasutada, mis võiks oodatavalt eakamatele ning vähese hiire ja
klaviatuuri kasutamise kogemusega inimestele lihtsam otsesuhtlusviis olla. Sellest hoolimata
soovitame põhikoolitusel piirduda programmi tekstisõnumite vahetamise osa tutvustamisega,
kuna pole kindel, et koolitusruumis on alati võimalik kasutada mikrofoni ja kõrvaklappe ning
üheaegne hääle abil suhtlemine võib koolitusel tekitada segaduse.
Selleks, et seda osa koolitusest läbi viia, eeldame, et Skype on koolituspäeval juba arvutitesse
alla laaditud ning töökorras ja teil kui juhendajal on olemas Skype konto ning kontaktide
nimekirjas mõned sõbrad-tuttavad.
Alustuseks seletage „seeniorile“, mis võimalused Skype’i kasutajatele avanevad. Rõhutage, et
nii programmi alla laadimine oma arvutisse kui ka esmaste teenuste (st tekstisõnumite abil
„vestlemine“ ja arvuti vahendusel helistamine) kahe samaaegselt Skype’i kasutava inimese
vahel on tasuta. Oluline on ka rõhutada ja demonstreerida, et kui programm juba arvutis
olemas on ja kasutajakonto loodud, siis on suhtlemine juba väga lihtne. Selleks võiksite kõige
pealt sisse logida oma kasutajatunnusega ning lühidalt vestelda mõne oma tuttavaga (või
mõne kaaslasega kursuse teiste juhendajate seast).
Seletage, et on-line suhtlusprogrammide kasutamise populaarsus on viimasel ajal plahva-
tuslikult tõusnud – võimalust arvuti vahendusel reaalajas mugavalt ja ilma lisanduva tasuta
suhelda kasutavad nii noored kui vanad, nii koolilapsed kui tõsiste ametite esindajad.
Selgitage, et samalaadseid programme on ka teisi (nt. Windows Messenger) ning et tekstis-
õnumite abil vestlemine on neis programmides väga sarnane ning ei nõua mingeid erioskusi
peale teatava klaviatuuri kasutamise kogemuse.
Peale Skype’i kasutamise demonstreerimist aidake juhendataval luua oma konto (PS! Jälgige,
et juhendatava kirjutaks üles oma kasutajanime ja salasõna!) ning seletage, et seda tehakse
ainult üks kord ning hiljem saab mistahes arvutis, kus Skype on installeeritud siseneda, oma
„tuttavasse“ keskkonda, kus on kirjas juba talletatud kontaktid, jne. Rõhutage, et
ühiskasutuses olevates arvutites ei tohi lasta programmil oma salasõna meelde jätta!
Paluge „seenioridel“ omavahel kontakte vahetada ning aidake need kontaktide nimekirja
lisada. Julgustage oma juhendatavaid omavahel tervitussõnumeid saatma ning väikest „vest-
lust“ alustama.
Harjutamise eesmärgil paluge juhendataval mõned korrad programmist välja logida ning
seejärel uuesti siseneda ja kellegagi vestlust alustada.

16
 Koos internetti avastama – käsiraamat juhendajale

Kolmas koolituspäev
Kolmanda koolituspäeva eesmärk on korrata üle teisel koolituspäeval õpitu ning tutvustada
n.ö "isu tekitamiseks" väga ülevaatlikult veebiteenuseid, mis nõuavad kasutajakonto
olemasolu ning isiku tuvastamist.
Teisel ja kolmandal koolituspäeval võiks praktilist tegevust alustada arvuti sisselülitamisest
ning lõpetada arvuti väljalülitamisega, et kindlustada juhendatava iseseisev toimetulek kogu
protseduuriga ning tutvustada ka arvuti põhikomponente.
Kui arvuti on tööle saadud, siis võiks (kordamise eesmärgil) "käia läbi" postkastist (PS!
Saatke enne kolmandat koolituspäeva oma juhendatavale kindlasti vähemalt üks e-mail, et
oleks uusi kirju, mida avada). Samuti võiks paluda kursusel osalejatel omavahel suhelda
Skype’i kasutades (PS! Kui teise koolituspäeva lõpus ei olnud piisavalt aega Skype’i
kasutamist tutvustada, siis võib seda teha nüüd kolmanda koolituspäeva alguses!)
Peale kordamist oleks hea sissejuhatavalt rääkida sellest, et tänapäeval saab läbi interneti teha
ka palju selliseid tehinguid, mille tegemiseks tuleb tavaliselt poodi, kassasse, mõne ettevõtte
või asutuse kontorisse või mujale ise kohale minna. Läbi interneti võib aga toolilt tõusmata
tellida omale koju nt raamatuid, kontserdi pileteid ning muud kaupa, aga maksta ka arveid või
teha muid pangatehinguid, jne.
Oluline on siinkohal rõhutada, et niisugused tehingud nõuavad tavaliselt internetipanga konto
või krediitkaardi olemasolu ning tihti ka ID-kaarti, et oma isikut elektrooniliselt tõestada.
Selgitage, et kuna viimaseid ei pruugi kõigil osalejatel veel olemas olla, siis on see viimane
osa kursusest mõeldud ainult võimaluste tutvustamiseks, et "seeniorid" saaksid aru, miks neil
on kasulik interneti panga konto ja ID-kaart omale teha lasta. Materjali ning vastavate teenuse
pakkujate klienditeenindajate abiga saab siis juba edaspidi konkreetsete teenuste kasutamise
vilumusi harjutada.

ID-kaart

Kuna me ei saa eeldada, et kõigil „lapselastel“ ja „seenioridel“ on olemas isiklikud ID-

kaardid, siis on mõeldud ka see kursuse osa pigem võimalusi tutvustavana, kui praktiliseks
ID-kaardi kasutamise õpetamiseks. Seega juhul, kui teil on ID-kaart olemas, võtke ta kaasa, et
seda juhendatavale näidata, kuid arvestage, et sisuliste võimaluste tutvustamine tuleb läbi viia
juhendmaterjalis ja internetis olevate materjalide põhjal ilma ID-kaarti otseselt kasutamata.
Tutvuge enne koolitust ise hoolikalt ID-kaarti tutvustavate materjalidega, et tunneksite end
kindlana selle võimalustest rääkides ka juhul, kui teil endal kaarti veel ei ole.
Selgitage, et passi asemel on tänapäeval ID-kaart esmane isikuttõendav dokument, mis kehtib
ka interneti toiminguteks. Seega, on ID-kaardi omamine olulisem, kui passi omamine (passi
on vaja ainult teatud kaugetesse maadesse reisimiseks ja seda nimetataksegi seepärast tihti
reisidokumendiks). ID-kaardi abil saab Eesti ja Euroopa piires teha kõiki toiminguid, mida
varem tuli passi abil teha; lisaks saab ID-kaardi abil teha mitmeid „e-toimetusi“ st siseneda
riigi ja mitmete firmade veebiteenustesse, näiteks on see lihtsaim, mugavaim ja turvalisim
vahend internetipanka sisenemiseks ja pangateenuste kasutamiseks.
Näidake juhendatavale passi ja ID-kaardi koduleheti ning kui tal kaarti veel ei ole või see
hakkab aeguma, siis avage ekraanile dokumendi taotlemise vorm.

17
Selgitage koolitatavale, et kuna ID-kaarti ei saa kasutada ilma PIN-koode teadmata, siis on
selle kasutamine turvaline (kui kaart kaob või varastatakse, siis leidja ei saa sellega tehinguid
sooritada). Turvalisuse tagamiseks on seega vaja PIN 1 ja PIN 2 koodid meelde jätta ja mitte
kanda koos kaardiga kotis (kodus muidugi peaks paberile kirjutatud koodid kuhugi turvalisse
kohta peitma juhuks, kui need endal ununevad)!
Tutvustage ID-kaardi kodulehe ja juhendmaterjali abiga ID-kaardi võimalusi ning rõhutage, et
kõigist süsteemidest, kuhu sisse logitakse (ID-kaardiga või muul moel), peab turvalisuse
tagamiseks alati ka väljuma!

Internetipoed

Selgitage, et internetist saab tänapäeval osta ja tihti endale ka koju tuua lasta kõikvõimalikke
kaupu k.a bussi, aga ka teatri või kontserdi pileteid. Kuna interneti poes, nagu igas teiseski
poes, tuleb kaupade eest maksta, peab selle teenuse kasutamiseks olema olemas krediitkaart
või internetipanga konto. Kuid nende puudumine ei tähenda, et interneti poes ringi vaatamas
käia ei tohiks. Selgitage, et isegi ostukorvi võib endale kaupu valida üsna vabalt, sest keegi ei
kohusta valitud kaupu ostma ega nende eest maksma seni, kuni kasutaja pole selleks ise oma
krediitkaardi andmeid sisestanud või internetipanga kaudu makset alustanud.
Käige koos uudistamas mõnedes erinevat kaupa pakkuvates internetipoodides (PS! Kui teil
endal puudub seni kogemus internetipoodide kasutamise osas, siis külastage neid enne
koolituspäeva, et teil oleks mõningane kogemus). Küsige, milliste kaupade ostmise vastu
internetist võiks juhendatav olla kõige enam huvitatud ning seejärel võite näitena luua mõnda
poodi ka kasutajakonto ja koguda kaupu ostukorvi. Ostu sooritamine jätke koolitusel siiski
tegemata jättes tegevuse pooleli sel hetkel, kui on vaja asuda makset sooritama.
Alljärgnevalt on toodud mõned näited veebiaadressidest, kus saab oste sooritada. Näitena on
toodud ka Piletilevi internetipoest ostetud kontserdipilet nn „sebrapilet“, mille saab otse arvuti
taga istudes välja trükkida, kui arvutiga printer on ühendatud või siis oma e-postkasti tellida,
et hiljem ja/või kuskil mujal trükkida (nimi tuleneb triipkoodist, mis pileti kontrolörile
esitades üheselt identifitseerib). Viidake sellele, et paljudes keskkondades on ka ostu
sooritamise õppimiseks näitlik õpetusprogramm e demo.
www.piletilevi.ee
www.bussireisid.ee
www.anttila.ee
http://on24.delfi.ee/

18
 Koos internetti avastama – käsiraamat juhendajale

Internetipangandus

Internetipoodide tutvustamise käigus kerkis päevakorrale vajadus omada interneti-panga

kontot, sest muidu ei saa internetis ostude eest tasuda (selgitage vajadusel, et internetipanga
konto luuakse soovi korral kõigile panga klientidele, kuid krediitkaardi saamiseks seavad
pangad tihti lisatingimusi sissetuleku suuruse jms kohta). Kasutage seda lähtepunktina
alustamaks vestlust internetipanganduse võimalustest, lisades kirjeldusi sellest, milliseid muid
võimalusi internetipanga konto omamine annab (ülevaade konto jäägist ning kõigist tehtud
pangatehingutest s.h info laekunud ja välja makstud summadest, võimalus maksta arveid,
jne). Mainige ka, et internetipanga jaoks ei looda kasutajale uut arvet – internetipank pakub
lihtsalt mugavamat võimalust oma tavalisele pangaarvele ligi pääseda.
Selgitage, et kursusel saate te tutvustavalt esitleda vaid kahe Eesti suurema panga
internetipanka (Swedbank ja SEB), kuid et ka kõigil teistel pankadel on oma internetipangad
olemas. Rõhutage seda, et internetipanga kasutamiseks tuleb sõlmida pangaga vastav leping
ning et pangas on alati olemas väga abivalmid klienditeenindajad, kes aitavad oma konto
saanutel esimesi samme „päris“ internetipangas teha.
Enne näidisprogrammi avamist näidake veebilehel www.hanza.net olevat kohta, kus tuleb
konto omanikel oma kasutajanimi ja salasõna või PIN-kood sisestada, et turvaliselt oma
internetipanga kontot kasutama hakata. Seejärel sisenege lingi abil internetipanga näidis-
kontole ja vaadake rahulikult läbi need võimalused, mida näidisprogramm pakub (vastavad
lingid on tähistatud tärniga; pane tähele, et näidisena toodud internetipanga postkastis on ka
üks e-arve, mille maksmist saab läbi proovida!).

19
Rõhutage lõpetuseks, et kõigi selliste programmide puhul, kuhu töö alustamiseks tuleb sisse
logida, tuleb töö lõpetamisel sealt ka õieti välja logida, sest muidu võivad järgmised arvuti
kasutajad teie kontole ligi pääseda.

Muud e-teenused

Selgitage, et ostude sooritamine ja internetipangas toimingute tegemine ei ole sugugi

ainukesed teenused, mida internetis kasutada saab. Lisaks sellele, saab nt esitada vee ja elektri
näitusid ning palju muud. Paljud neist teenustest on seotud kasutaja isikuga ning temaga
seotud tähtsate andmetega sellisel moel, et ei piisa lihtsalt meelepärase nimega kohaliku
kasutajakonto tegemisest, vaid teenuse kasutamiseks on oma isikut vaja rangelt tõestada.
Sellisel juhul on teenuse kasutamiseks vaja ka ID-kaarti.
Alljärgnevalt on toodud mõned veebilehed, mis pakuvad erinevaid e-teenuseid. Koolituse
raames ei ole mõeldud, et te nende teenuste kasutamist otseselt õpetate, kuid eesmärgiks on
tekitada eakates koolitatavates arusaam sellest, milliseid tegevusi on põhimõtteliselt võimalik
üle interneti sooritada. Selleks vaadake enne koolitust läbi vähemalt mõned alltoodud
veebilehtedest (või teile endale tuttavatest analoogsetest veebilehtedest) ja tutvuge avalehel
või ka mõne teenuse tutvustuseni viiva lingi alt avaneva infoga. Koolituse ajal saate siis
koos juhendatavaga neil veebilehtedel käia ja rääkida pisut pakutavatest teenustest ning
seletada ja näidata, et need teenuseid pakkuvad veebilehed annavad algajale huvilisele ka
palju tutvustavat infot pakutavate e-teenuste kohta. Soovitage juhendataval iseseisva
harjutamise käigus mõnede neid huvitavate teenuste kirjeldustega põhjalikumalt tutvuda.
Rõhutage vastavatele väljadele osutades eriliselt seda, et teenuse kasutamiseks tuleb end
veebilehe vastavas piirkonnas sisse logida ning nagu lehel kirjas, peab selleks reeglina (aga
mitte alati) olemas olema ID-kaart. Siinkohal saate uurida, kas juhendataval on ID kaart
olemas või mitte ning viimasel juhul saate sujuvalt minna viimase teema st ID-kaardi
tutvustuse juurde. Juhul, kui juhendataval on ID-kaart olemas, tundke huvi selle vastu, milleks
ja kui palju ta seda kasutab. Sellest vestlusest tulenevalt saate hinnata, kas ja mida on teil
mõistlik ID-kaardi kohta juhendatavale lisaks rääkida.
www.energia.ee
www.elion.ee; www.emt.ee; www.elisa.ee
www.haigekassa.ee
www.eesti.ee
www.valimised.ee
www.osale.ee

20