Vana-Egiptus

Ajastu ldine Naiste rivastus Meeste rivastus Materjalid

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Vana riik 2778-2263a eKr

Keskmine riik 2263-1710a eKr

Uus riik 1710-1090a eKr Kalasiris

Aksessuaarid

Soengud, peakatted

Jalatsid Hgieen

huke liibuv r pahkluudest rindadeni (ks lapael) Sotsiaalse kuuluvuse mras kasutatud kanga kvaliteet Piklikust riidetkist niudev (riideots rippus lahtiselt ees) Niudev plvedeni (Schenti) lgadel kanti lahtist katet vi loomanahka Linane, puuvillane Valget vrvi riie (pruun ja sinine (krgema klassi vrv), must ja tumekollane riidevrv) Ornamente valmistati looduslikest materjalidest: elevandiluu, teokarbid, savi, puu, luu; korallid, helmed, oonks Ehiskraed merekarpidest, helmestest vi kullast Wedjati silm ehk Horuse taeva- ja pikesejumala silm Ehteid kandsid nii mehed kui naised Pikad peenikesed patsid Juuksepikendused ja parukad Abielunaise soeng triparti ehk kolm osa, ks salk taga, kaks ees Parukas = peakate Paruka kuju ja mtmed nitasid sotsiaalset kuuluvust Plaft (Nofretete) silindriline peakate Lihtrahvas kis paljajalu Sandaalid Silmade rhutamine mustaga Tunti juuksekasvu soodustavaid hendeid Kasutati salve, parfme. Psed ja kned vrviti punaseks likud kisid igal hommikul vannis, massaais

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Ajastu ldine

Naiste rivastus

Meeste rivastus Materjalid Aksessuaarid

Soengud, peakatted Jalatsid Hgieen

Varane 3000-2000a eKr Keskmine 2000-1700a eKr Hiline 1700-1450a eKr Minose ehk Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks. Kogu teave rivastuse kohta prineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tttu pole htegi rivaeset silinud. Jrkjrguline satsidega seelik. Seelik oli kujundatud karkassile (krinoliin). Piha mbert kinni tmmatud (korsett). Rinnad polnud kaetud. Varrukad. Tikandi kasutus. Meestel polnud kohustust rivast kanda. Niudev Pihaosad vga kokkutmmatud. Kitoon - eredavrviline pikk (sremarjad kaetud) r Ehete materjalid: kivikesed, korallid, poolvriskivid Filigraan- ja granuleerimistehnika Ehteid kandsid nii mehed kui naised. Kanti pikki kaelakeesid Naised: Seljale langevat hobusesaba, palmikuid vi lainesse koolutatud juukseid Krvade kohal lokirull, soenguid kaunistati paelte, kroonide ja prlitega. Kbarad. Kantsid likud, siseruumides oldi paljajalu Sussid, mokassiinilaadsed sokid jne Iga pev kidi vannis

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Ajastu ldine

Naiste rivastus

Meeste rivastus Materjalid Aksessuaarid

Soengud, peakatted

Jalatsid

Hgieen

Arhailine 700-500a eKr Klassikaline 500-338a eKr Hellenismi perioood 338-168a eKr Kreekas eraldus vaimuelu tootmisest Sndisid filosoofia ja paljud teised teadused Erialade rahvusvaheline terminoloogia phineb kreeka terminitele Kreeka kirjandus ja teater on tnapeva kultuuri raudvaraks; samuti arhitektuuris ja kujutavas kunstis. Rivad koosnesid nelinurksetest kangatkkidest. Vorm saavutati voldistiku ja v abil. Peplos - villane kangatkk, laius 180cm, pikkus u pool kandja kasvust. Pihaosa kahekordne. lgade pealt pandi fibulatega kokku. Kitoon - linane kangas, laius 2,5m. Tekivad varrukad mitme fibulaga kinnitades. Himation - suur 2,5m laiune kangatkk, mida kanti mber keha mhituna. Kandsid nii mehed kui naised. le parema la. Aluspesu - kanti vkohta ja khtu toetavat linast rtikut. Pharos - sall mber lgade vi phe pandud. Rivaid kaunistati tikandiga. Eksomis - nelinurkne villane kangas, mis kinnitati vasakul lal paeltega vi kanga enda nurkadega Kitoon - tuunika eelkija. Kanti he v kahe vga. Katab sremarja. Himation - keerati vasaku kaenla alt mber keha ning viidi mlemad servad le paremale lale. Hlamis - kanti lerivana reisidel ja ratsutamisel (keebi eelkija). Ehete materjalid: poolvriskivid, ametst, kvartsi, mekristalli, lasuriiti, koralle. Kulda kasutati esialgu vhe. Fibula - sletaoline ehe ja kinnituselement Kanti juukse kaunistusnelu, kaelaripatseid, kevrusid, krvarngaid, amulettsrmuseid Soengud Peakatted Naistel pats kuklas vi krunn. Petasos - madal laia servaga lg vi viltkbar Parukad v injoonid. Pilos - murumtsiga sarnanev ilma reta vildist v lngast mts, mida kanti ka kiivri all. Varasemal perioodil pikad juuksed ja habe. Saccos - naiste kbar mille tagaservas rippus tutt ning selle juurde kuulusid juuksevrk v lindid juuste kuklasse kinnitamiseks Peavrud, lilledest ja lehtedest prgi. Stephanie - tiaarasarnane peakate Hilisemal ajal lhikesed juuksed ja lhike habe. Rihmadega sandaalid Vrvilisest nahast rikkalike kaunistustega kingad v madalad saapad Sdurid ja tmehed kandsid sremarjani ulatuvaid saapaid Maaelanikud kandsid rihmadega mber sre kinnitatud nahksukki Naistel krgete korktaldadega kingad. Suurt thelepanu prati puhtusele Hilisemal ajal hakkasid lemklassi naised end meikima. Kasutati no valgendit, psepuna, kulmud vrviti mustaks - moes olid kokkukasvanud kulmud. Kasutati ka parfme.

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Ajastu

Kuningate ajajrk 8-6. saj. eKr

Vabariigi periood 510-31 a eKr

Keisririigi periood 31 a eKr 476 a

ldine

Naiste rivastus

Meeste rivastus

Materjalid

Aksessuaarid

Soengud, peakatted

Legendi jrgi asutati Rooma 21. aprillil 753. aastal eKr sjajumal Marsi kaksikpoegade Romuluse ja Remuse poolt. Romuluse jrglane oli Numa Pompilius, kellele omistatakse nii Rooma iguse loomine, usukultuse mberkorraldamine ning aasta j agamine 12 kuuks. Rooma impeerium ulatus oma hiilgeajal tnapeva Suurbritanniast Egiptuseni ja Portugalist Iraagini. II saj pKr algas Rooma riigi langus ja Roomast sai Lne-Rooma ja Ida-Rooma riik (Btsants, mis psis aastani 1453). Linane tuunika Puuvillane vi siidist tuunika Villane uunika ------Stoola Stoola all subucula ehk varrukateta srk / strophium ehk pihikutaoline pehmest materjalist riietusese Aluspesuna niudev ja rinnahoidjaeelkija Palla Tuunika (ei ole tooga alt nhtav) Ainukeseks kehakatteks oli mber vkoha slmitav Niudevd tohtisid kanda vaid atleedid ja tlised linasest (niudev peal tuunika) Tooga (poolringikujuline riidetkk mhiti mber nii, et parem ksi ji vabaks, vasak ksi kaeti voltidega) Riidest niudev subligaculom Pikkade varrukatega tuunikad Pallium (kreeklaste himation) Tooga (vga suur ja ovaalne, 4-5 m pikk ja 3 m lai; Mitu varrukatega rivast ksteise peal (alumisel murti enne selga seadmist kahekordseks) olid kitsad, pealmisel laiad varrukad) Paenula Laiade varrukatega T-likeline tuunika Lacerna (kreeklaste hlamis) (dalmaatika) Tooga kahanes laiaks paelaks, mida kaunistati kalliskivide ja kuldtikandiga Sjakikudel hakati kandma pkse Linased vi villased pleegitatud valged vi naturaalset vrvi Puuvillased ja siidist rivad rikastel Philisteks vrvitoonideks olid valge ja koorekarva bee (ka punane, Erksavrvilised toonid purpur-punane, meresinine ja roheline, kollane, roosa) Alamklassi inimesed kasutasid pleegitamata ja tumedatoonilisi materjale Kandsid nii naised kui mehed. Eriti hinnatud olid vrvikad kalliskivid, enim smaragdid. Naised kandsid suurtest prlitest valmistatud krvarngaid ja kaelapaelu. Helmestega kaunistati kullast kevrusid, slgi, rinnanelu, juuksekaunistusi ja kameesid. Oluline oli maagiline mju Thtsaim amulett oli ussikujuline kevru. Abielusrmust hakati kandma neljandas srmes Kinnitusnel fibula. Naised: Meestel poolpikad juuksed ja poolpikk habe Naised: Vga oluline vlimuses Juuksed koguti kukla taha vi pea peale

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Jalatsid

Hgieen

Keskelt lahku kammitud ja kuklale slme seotud juuksed Juuksenelad, vrgud, prlite ja kalliskividega kaunistatud paelu, kilpkonnaluust kamme ja hiljem diadeeme Juuste vrvimine ja pleegitamine. Palju kanti valejuukseid ja parukaid. Soeng kaeti hukese lgadeni ulatuva looriga. Mehed: Pikad juuksed ja pikk habe. Peakatteid ei kantud. Vajadusel kaeti pea palla hlmaga. Vabad kodanikud kandsid pileust (kitsa servaga vildist mts). Talupojad ja tlised kandsid nahast vi lgpunutisest vikest liibuvat mtsi. Nitasid klassikuuluvust Palju kanti sandaale, rihmad visid olla mhitud kuni poole sreni. Rikkad kandsid sandaalide krval ka saapaid. Vga krgest soost isikud visid kanda punasest nahast hbekaunistustega saapaid, teised aga musti kaunistusteta saapaid. Rikaste roomlannade sandaalid olid kaunistatud prlitega, meeste sandaalide rihmad olid samuti kaunistatud. Orjad kisid paljajalu vi kandsid vga lihtsaid sandaale. Vrvuselt visid naiste jalatsid olla punased, kollased, rohelised vi valged. Maaelanikud kandsid kogu pikkuses kinni nritud nahksukki. Kosmeetilisi vahendeid kasutati rohkesti Tume jume muudeti salvide ja pleegitusainetega heledamaks Rohkesti kasutati novrve, huule- ja psepuna, meik ole sageli kriiskav Sooritati kosmeetilisi operatsioone Parfmide kasutamine Saunad

keerulistesse slmedesse ja palmikutesse Lauba mber seati juuksed jikadeks peenikesteks lokikesteks. Mehed: Meestel lhikesed juuksed ja lhike habe 3. saj habemeajamine ja peadligi kammitud juuksed Ka lokkis juuksed

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Ajastu

Orjandusliku ja keskaegse hiskonna kujunemine 4.-7. sajand

Feodalismi tekkimine ja arenemine 7.- 13. sajand

Feodalismi edasine areng 13.-15. sajand

ldine

Naiste rivastus

Meeste rivastus

Materjalid

Aksessuaarid

Btsantsi ehk Ida-Rooma riik psis endise Rooma riigi idaosas 4-15. saj (tpsemalt aastani 1453, mil Konstantinoopoli vallutasid osmanid). Btsantsi rivastus oli Vana-Rooma rivastuse jrglane ja selles silisid kik rooma rivastuse osad, muutusid ainult nende nimetused. Rooma riigi lpupevil kujunenud rivastusse viidi sisse idamaade elemente Btsantsi rivastus oli leminekuks antiikrivastuselt varase keskaja rivastusele Rivaste liked muutusid keerulisemaks, kontuurid tpseks, inimfiguuri kujutis silindrikujuliseks Meesterivastusega sna sarnane. Jigem ja sambataoline Rivastus pidi olema kauniks vutlariks ja samal ajal looma ettekujutuse ebamaisest ilust, mis vljendus Stoolad kitsad, alt laienevate varrukatega nojoonte omaprases harmoonias. Imperaatori lorum muutus mmarguseks kaelaehteks Kanti ihu peal pahkluudeni ulatuvat alussrki, selle peal tuunikat, selle peal rooma stoolat, lerivana (esiosa keskel rippus alla sall) paludamentumit, pallat vi paenulat ja peakatet. Kanti ka loori. Allpool lajoont varrukad kaunistatud tikitud Liked lihtsad. ribadega Rikkad kandsid hoolimata kiriku soovitustest vga uhkeid rivaid. Vhem thtsad naised kantsid alt kitsenevate varrukatega tuunikat ja selle peal plvini ulatuvat Armastati erilisi vrvikooslusi (hevrviline tikitud stoola, mustriline palla/paenula, lerivad stoolat kaunistatud segmentidega) Kige olulisem oli T-kujuline tuunika. Rivastus pidi olema kombekas ning katma tielikult kehavorme. Naiste rind ja ksivarred olid tielikult kaetud. Pksid (kanti tuunika all; aluspksid) 9-14.saj. muutus aristokraatide ja rikaste linnakodanike rivastus aina jigemaks ja siluett Tuunika (esi- ja seljaosa sirgelikelised, varrukad alt kitsenevad; kaunistati tikandiga ja pealemmeldud sambataoliseks dekoratiivsete lappidega) Kangad temaatiliste smboolsete mustritega Dalmatica (pikad laiad varrukad, kanti tuunika peal) Kasutati vga palju kalleid kaunistusi lerivad (paludamentum/paenula) Tooga asendati 6. saj keebiga Erinevast klassist inimestel oli lige hesugune, materjali kvaliteet ja riva pikkus erinev Lihtrahva rivastus: lhike kitsaste varrukatega tuunika, pkssukad. Keiser valitses riiki nagu kirikut, sellest tulenesid ka kangad ja materjalid: 9-14. saj kangad jigad, rasked, praktiliselt paindumatud. Vaimulikel purpursed kuldniitidega tikitud siidrivas Mustrid vga suured, kujutasid vimu smboleid: Rahvas kandis linast v villast tuunikat kotkaid, lvisid jms. Alates 6. saj. (552. a) kasvatati siidiusse ka Btsantsis krgetasemelised kangad vga mitmesugustes vrvitoonides, vga erinevate faktuuride ja mustritega metallniitidega lbikootud siidkangaid, brokaat jne Lihtrahvas kandis peamiselt villaseid, poolvillaseid ja linaseid hevrvilisest vi trkitud mustriga kangast rivaid. Peorivad visid olla ka poolsiidist. Kanti rikkalikult krvarngaid, kaelaehteid, kroone, diadeeme. Krgel positsioonil olevad inimesed kandsid raskeid, juveelidega kaunistatud kraetaolisi kaelaehteid

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Soengud, peakatted Jalatsid Hgieen

Krvarngaste, srmuste ja prosside materjaliks olid kuld, prlid ja kalliskivid. Palju kasutati emailimistehnikat. Ametnikke iseloomustas pitsatsrmus. Naised: Naistel pikad juuksed, lokilised soengud Peakattena kandsid naised polsterdatud rulli ja looriga mtsi. Terava tipuga vi mara phjaga kitsa servaga mtsid. Pehmed saapad seoti kitsaste rihmadega plve alt kinni Kinniste sandaalide taolised kingad, mille paelad mhiti peaaegu plvini. Saunad Dekoratiivkosmeetika puudus Oluline oli parfmeeria

Mehed: Meestel lhikesed juuksed, habe aetud Vaimulikel tonsuur Hiljem lhikesed hooldatud habemed ja vuntsid

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Ajastu ldine

Naiste rivastus

Meeste rivastus Materjalid Aksessuaarid Soengud, peakatted Jalatsid Hgieen

10-13. sajand Kehakate oli praktiline, kaunistuslikku eesmrki polnud Hakati asutama ksitliste gilde Keha peeti patuseks ja seda pidi katma ksteise peal kaks kleiti o Alumine kleit oli T-likeline maani, pikad kitsad varrukad o Pealmine kleit sama lige, laiad ja lhikesed varrukad Mantel Peas lgadeni ulatuv rtik Erksad vrvid Mitte liibuv Vd ei kantud Kleit kaunistatud laiade kantidega mbluste kantimine paelaga lerivaks keep (kreeka hlamis) Alus- ja pealistuunika (plvini) Pkssukad (koosnesid kahest poolest, mis visid olla erivrvilised) Sremhised Keep (sarnanes samuti antiikaja hlamisega, kinnitati paremal lal) Mitmesugused kinnitusesemed ja pandlad, kaelaehted, kevrud Naised: Lihtsad Peamiselt kanti pikki lahtiseid juukseid Kaunistatud patsid Kuna pea kaeti rtikuga, ei saanud keerulisi soenguid kanda. Lihtsad ja hetaolised poolkrged nrideta saapad.

Mehed: Juuksed lhikesed Ei kantud vuntse ega habet (kui, siis piiratud ja hoolitsetud) Poolmarad mtsid

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Ajastu

ldine

Varagootika 1140-1200. a Professionaalsete rtsepate esilekerkimine (valdavalt mehed) Iga inimene sai ise valida kanga, vrvi ja lisandid Heraldika teke

Krggootika 1200-1350. a Kangas nitas sotsiaalset seisust. Tumedaid rivaid ja peakatted kurbadel sndmustel. Suurem thelepanu naistel (serenaadid, vljavalitud jne). Like areng, rivaste siluetid muutusid mitmekesisemaks. Rivastus muutus figuurijlgivaks. 13. saj. tekkisid nn vapiriietus ja mi- parti

Naiste rivastus

Plastiline ja graatsiline, liibuv; ulatusid maani Tekkisid lbiliked (puusadel) Korsett (krgklass), pihik (alamklass) Srk (vlja arenenud tuunikast) Kleit (biaut vkohalt liibuv, klje- vi seljamblustest nritav; puusade krguselt laiem seelikuosa, laiendamiseks mmeldi vahele kolmnurksed siilud) Varrukad vga pikad ja laiad (moodustasid slepi, seoti slme) Horisontaalsed lbiliked Kaunistatud v lerivad: o poolringikujuline keep o idamaadest prinev surcoat (T-kujulise likega kooniline alt laienevate varrukatega u plvini ulatuv) o le pea kiv tuunika pelicon (vooderdatud karusnahaga)

Srk (krooked) Pihik Kleit (erinevad liked; liibuv, pikad kitsad varrukad, vjoon puusadel; kinninrimine kui kaunistus) Klgedeta kleit (kleidi peal varrukateta rivas vni v puusadeni ulatuvad keavad, suur dekoltee; esiosal lhikkinnis prossiga) lerivad: o keep (eest lhem ja tagant pikem, vahel kanti ka kaelakaarelt kroogitud poolringikujulist keepi) o pelikon (karusnahaga vooderdatud le pea kiv tuunika) o surcoat (laiem varrukatega mantel, sageli eest nbitav; varrukad visid olla eestnbitavad)

Hilisgootika 1350-1525. a Mjutanud 100-aastane sda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Moodi hakkas dikteerima Prantsusmaa Vhenes erinevus eri rahvuste rivastuse vahel Kujunesid vlja kik tnapeval kasutatavad philiked Inglismaal korsett Vjoonel lbiliked Ilu ideaaliks habras noor ttarlaps 14. saj lpus suur dekoltee lgadel kleit liibuv Pihaosa nritav v nbitav Klolikeline seelik Puusadel metallplaatidest v Varrukad (pikad ja kitsad, alates knarnukist nbitavad) Klgedeta kleit Ihupesu

Meeste rivastus

Srk (tuunikalikeline kroogitud kaelusega) Alustuunika (avar, ulatus maani) Pikkade varrukatega pealistuunika (maani v plvedeni) Bliaut (alt laienev, puusa kohal lbilige; kljemblused kuni puusadeni lahti jetud

Srk Jakk (villasest riidest voodriga v karusnahast Tuunika o talupojad ja ksitlised bliaut

15. saj kleidi vkoht tusis puusadelt rinna alla Lai v (kaunistav detail) Sgav teravnurkne vni ulatuv dekoltee Sallkrae Rind oli kaetud tikitud siidiga Seljaosa kaelaava suurem Seelik lai ja drapeeritud; eest lhem (paistis aluskleit), taga slepp Figuuril S-kujuline paine (rind ja kht ees; kasutati korsetti, khul patju) lerivas: o houppeland (kalevist, sametist, paksust siidist) Alamklass kandis tavaprasemat rivast. Tiustati raudr konstruktsiooni, liikuvates kohtades hakati kasutama arniire. Pikad rivad pidulikel sndmustel ja ametiisikute rivastusena (arstid, kohtunikud, teadlased, vaimulikud,

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Pkssukad (kinnitati paeltega v klge) lerivad o keep (kolmveerandringi kujulise kaelaavaga, mida vastavalt vajadusele kinnitati kas eest vi paremalt lalt, vahel aga torgati ka v vahele. o peleriiniga kapuuts coiffe, millel vis olla pikk kuni vni ulatuv saba

o rikkad kitsaste varrukatega ja vtatud cott Cotti peal kanti: o cyclas (ilma varrukateta vestitaoline rivas, mis kis le pea; kinnis ees vi lal; allpool o vjoont mblused lahti jetud, et oleks mugavam ratsutada; kanti vga vi ilma) o surcoat (varrukatega lerivas, kis le pea vi oli eest lahtikiv; varrukad olid kimonolikelised vi otsammeldud; vga laiade ja pikkade varrukate puhul olid esimbluses avad kte jaoks) o poolringikujuline keep Pkssukad (kitsad, liibuvad, kinnitati v klge) lerivad: o houppeland o pelikoni Rtlid kandsid ka oma sdamedaami lemmikvrvi riietust

magistraadi liikmed) 14. saj alguses rivastus plvedeni; hiljem muutusid veel kitsamaks ja lhenesid puusadeni Srk Varrukateta jakk (selle klge kinnitati pkssukad) Pkssukad (sred erivrvilised mi-parti) Varrukatega jakk (poolliibuv eestnbitav, vjoon tavalisest madalamal, alt laienevad varrukad, millele kinnitati 1,5m pikkused riideribad) Dekoratiivne v (selle kljes relv, nuga jms) Sakiline serv lerivas 14.saj keskel jakk lhike, liibuv, v- ja puusajoone vahel olid lehvikuna voldid Varrukad alt laienevad ja lalt kroogitud Alumine jakk (pourpoint) kitsas, lhike ja pstkraega 15. saj. alguses laiad ja krged lad, sale vkoht. Varrukad kroogitud, tugev rull lgadel; kelabadeni kaetud. Voldid vkohal kitsad ja laienesid les- ja allapoole. Eest avatud pstkrae Pkssukad mmeldi kokku pksteks, esimblus kaeti klapiga lerivad: o Poolringikujuline keep o Houppelande (kanti vga) Poolvillane ja villane Siid Brokaat ja samet Linane (ainult srk) Taimornamendid, fantastilised figuurid ja mrgid. Mustrite paiknemine ruutudes v rombides Kangad kontrasttoonides

Materjalid

Linane Kodus kootud villane Karusnahk ja nahk Idamaade ja Btsantsi siidid Puuvilla kasutati vhe Mustritest ringid, rombid, ristid ja tpid Phivrviks kollane (kandsid mehed)

Vrvustel oli oma thendus Domineerisid erksad vrvitoonid (punase ja rohelise kombinatsioon) Pidulikud rivad idamaadest prinevatest lillelistest kangastest

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Aksessuaarid

Ksipeegel Kotike vajalike esemetega Knarnukini ulatuvad valged kindad

Soengud, peakatted

Naised: Kaks pikka patsi Pikad seljale langevad juuksed, tukk. Juuksed kinnitati peavru vi paelaga. Peakate oli ovaalne linik Kapuuts (naiste kapuutsiots mar) Mehed: Habe (jaotatud salkudeks, mis punuti kuldniitidega le) Turban

Naised: Ttarlastel juuksed lahti v patsis Kaunistati laubasidemega, lilleprjaga, diadeemiga v lilledega Abielunaistel juuksed patsis ja keeratud krvade juurde kokku Kaeti vrgu v paelaga (seoti mber pea ja lua alt) Kanti erinevaid peakatteid heaegselt Vike reta kbar Nn nunna peakate Pika mara sabaga kapuuts Linikud ja loor Mehed: Ngu raseeritud Pikad hepikkused juuksed Parukad Lokkis soengud Kapuuts Lua alt seotav mts Laia lespratud re ja krge phjaga kbar

Vrvid smboolse thendusega Naised: Palju ehteid (paelad kellukestega, kuldsed ja emailitud kaelakeed; korraga kuni 20 srmust) V kljes harjad, ksipeegel, amuletid, rahakott jne Mehed: Vikesed kellukesed, tikitud tekstid Kindad ja jalutuskepid Naised: Soengud jid tagaplaanile Otsmik ja kukal raseeritud Hennin [ann] kaetud looriga Sarvtanu Tvikoonusekujulised kbarad Mehed: Pikad veidi lokid juuksed Lhikesed sirge tukaga juuksed Lhike terava otsaga habe Lisaks eelnevatele peakatetele tvikoonusekujulised kbarad

Jalatsid

Hgieen

Meestel ja naistel sarnased Pika ninaga n. nokk-kingad vi saapad ukondlastel kaunistatud mitmevrviliste nahatkkidega, karusnahaga, paeltega Lhnavad lid ja essentsid Ngu grimeeriti hoolega Juukseid vrviti kikides toonides (v.a roostekarva)

Pika terava ninaga kingad (kinnitati paelaga plvede v v klge Naised kandsid platvormkingi Parema ja vasaku kinga vahel erinevust polnud

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Itaalia:
Ajastu

15. sajand vararenessanss e quattrocento (keskus Firenze)

Trkikunsti avastamine 1450 Ameerika avastamine 1492 Leiutati mehaaniline kell Hakati kasutama maakaarte Aluskleit (hukesest valgest riidest, pikkade varrukatega ja rikkalikult kroogitud ) Kleit (liibuv, nritav pihaosa, vike ovaalne dekoltee, pikad kitsad varrukad ja vabade voltidena maani langev seelikuosa; vis olla eest lahtikiv nn. mantelkleit) Sisseliked kitsastele varrukatele (paistis aluskleit) lerivas (simara kisteta ja kljemblusteta mantel; pikk ja lai volditud seljaosa)

ldine

Naiste rivastus

Meeste rivastus

Alussrk (linane) Aluspksid (lhikesed, linased) Vest (pstkrae) Pkssukad (kitsad; kinnitati vesti klge) Varrukate sisseliked Nrkinnised lerivad o simara laiad varrukad ja sallkrae; kanti vga o le pea kiv ringikujulise likega jakk (varrukad levalt kroogitud v volditud; kanti vga; kaunistati karusnahaga ristatud kaelaava ja varrukate allrega)

16. sajand krgrenessanss e cinquecento (keskus Rooma); teistes Euroopa maades umbes 1500-1630. Igapevases elus peldi mugavuse poole ja prati enam thelepanu isiklikule hgieenile. Ideaalseks hakati pidama tugevat, tervet, itsvat, hstiarenenud vormide, harmooniliste nojoonte ja heleda sooja koloriidiga nojumega naist. Rivastuse osad samad Vkoht igel krgusel Pihaosa liibuv Olulised detailid varrukad (kinnitati nriga kleidi klge) Erinevasuunalised sisseliked Seelik lai ja langes vabade voltidena Kik rivaosad eri vrvi Rivastus muutus lihtsamaks Loobuti erksates vrvidest, domineerivamaks muutusid tumedad hevrvilised kangad Silueti tpsus kadus rivas nii lai, et muutis mehe ruudukujuliseks Jakk (suure ja laia kaelusega; varrukad erinevad lalt laiad, alt kitsad v vastupidi; pikkus vkohast kuni plvini) Kroogitud srk Lhikutega jakid ja pksid lerivad samad

Materjalid Aksessuaarid Soengud, peakatted

Noored mehed lhikesed ja liibuvad rivad Vanemad mehed pikad ja laiad rivad Kleidid brokaat, samet; granaatuna ja paabulinnusule motiiv; erksate vrvide kombinatsioonid Pkssukad kalev, seemisnahk; nahast tallaalused (jalatseid eraldi ei kantud) Valged prlid Naised: Krge laup (juukseid ja kulme raseeriti) Juustesse pimiti prleid ja koralle; vrgud Prantsuse tpi peakatted (krge silindriline mts, millele kinnitati U-kujuliselt kanga tkk)

Samet, karusnahk

Kaelakeed Mehed: Noormehed ei kandnud habet, juuksed olid eest lhikesed, tagant pikad. Vike mtsike vi lame barett

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Kerged, jrsult lespratud servadega kbarad Madalad peadligi mtsid, klgedel lhikud ja lal rull Mehed: Krge laup (juukseid ja kulme raseeriti)
Jalatsid Oluline oli make-up Hgieen Kandiliste ninadega kingad (pardinokk) Aristokraatlikud naised prasid rivastusele ja kosmeetikale suurt thelepanu Massaa Vrviti juukseid Phjalik make-up Kasutati parfme

Hispaania:
Ajastu ldine 15. sajand Manerism Rivastust mjutas katoliku kirik Karkassiga rivastus 1547. a on esimest korda Hispaanias mrgitud silmuskoelisi sukki. 1589.a konstrueeriti esimene kudumismasin. Geomeetrilised vormid Hispaania kleit loodi traadi ja triikrauaga (volte pole) Srk Korsett Seeliku karkass Aluskleit (pihaosa kolmnurgakujuline, vkoht sale, krge krae; pikad kitsad varrukad) Mantelkleit (varrukateta/lhikeste v-ga/pikad laiad v-d; seelik eest lahti) Varrukad vahetatavad lerivasteks erinevad mantlid (siluett sarnane kleidi omale, kuid avaram)

Naiste rivastus

Meeste rivastus

17. saj. seelik lai ja mmargune Pihaosa liibuv, laia dekolteega Sjamehelik vlimus Srk Puhvpksid Sukad Tistopitud voodriga vammus (vatt, hobusejhvid, suled jms) Krae (kroogitud)

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Materjalid

lerivas (lhike tis- v kolmveerandringikujuline keep) Alumine kleit brokaadist, pealmine sametist Kaunistatud vrismetallide ja kividega Aluspesu puuvillast v linasest Kaelakrooked batistist v pitsist Karusnahkne vooder

Aksessuaarid Soengud, peakatted Naised: lespandud ja keerulised soengud (kaunistatud kalliskivide ja pitsidega) Riidest tanu Mehed: Krge kitsa rega sametist kbarad (kaunistatud nride, paelte, vriskivide ja sulgedega) Teravaninalised kontsata kingad Kingapealsetel olid sisseliked, millest paistis vrviline vooder

Jalatsid Hgieen

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Ajastu

Rivastus 1618-1648

Rivastus 17. sajandi keskpaigas Reinkrahvi stiil

Rivastus 17.sajandi lpus, 18. sajandi alguses

ldine

Naiste rivastus

Kunstistiil Euroopa 1600-1750, rivastuses 1715. Rivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Louis XIV ajal ttati vlja ukondlik etikett. Seltskondliku elu keskpunkti tusis koketne naiselik naine, kes valdas vestluskunsti, hindas vaimukust ja oskas nuda thelepanu. Naisel pidi olema ilus kehaehitus, graatsiline rht ja kohevad juuksed. Naistemoe suunajaiks olid kuninga metressid. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Anti vlja korraldusi ja keelde rivastuse kohta, need mrasid seisuste jrgi lubatud materjalid ja kaunistused, kuid kik ruttasid kandma seda, mis neile oli keelatud. Barokkrivastus on mjutanud eesti rahvarivaid: lillkiri ja taimornament on tekkinud barokkkunsti taimornamentide mjul. 1675. a moodustati esimene naismblejate tsunft Moes lopsakate kehavormidega suur naine. Lai tnnseelik Moes sale ja rhikas naine. Eraldi seelik (kroogitud v volditud vpaela klge, tagant Puusapadi vhenes, figuur loomulik Korsett (muutus pikemaks, tugevasti kinni pikem; ksteise peal kanti mitut seelikut; puusade mber nritud) Kleit (kanti kahte kleiti korraga; pealiskleit avatud, lopsakas puusapadi lhikesed puhvvarrukad, avar lgu paljaksjttev Pealiskleidi hlmad drapeeriti puusadele (slepp; Pihik (ulatus puusadeni; eest lahti kiv; laiad pitsilised ktised, dekoltee; paistsid aluskleidi varrukad) varrukad kitsad, ulatusid knarnukkideni, alt varruka peal lhik, seoti puhvideks; seljaosa kitsas) paistsid aluskleidi kroogitud ja pitsidega varrukad) Srk (avar, kaelus kroogitud) Kleit (ulatus maani; eest lahti kiv; laiad pitsilised ktised, Dekoltee lai, aga mitte sgav (restatud rsidega) Korsett varruka peal lhik, seoti puhvideks; seljaosa kitsas; seelikuosa 1790. aastatel muutus rivas lekoormatuks (hakati Seelik (kroogitud, langes vabalt, vga pikk, eest lahti, paistis alusseelik) drapeeritud seelikuosa tagant padjaga les tstma) drapeeriti puusadele; slepp) Talvekleidid karusnahkse voodriga Mantoo (eest avatud, avar ja pikk mantlitaoline Kanti ka hollandiprast tumedat kleiti valgete ktistega rivas, kanti korseti ja seeliku peal; slepp; Reinkrahvi stiil avaldus naistemoes vaid selles, et plisseeritud) Dekoltee sgav ja nelinurkne. rivaste kaunistustena kasutati paelte kimpe, Alusseelik oli rikkalikult kaunistatud alusrivad olid avarad ning pitsidega kaunistatud Pitsidega restatud lai lamav krae (pidulik trgeldatud lai srgi varrukad paistsid kleidi varrukate alt. pstine krae) Lhike taljesse tdeldud siidjakk lerivad: o Keep 1635. a naisterivastuse maht vhenes, rull puusade mbert kadus, varrukad muutusid viksemaks, lhikesest paksust naisest sai pikk ja sihvakas. Lihtrahva igapevarivaid puudutas rivamood vhe, peorivaid tiendati jukamate eeskujul Erinevatel elujuhtudel erinevad rivad Lasterivad olid tiskasvanute rivaste koopiad, kuid pidulikul puhul kandsid ka poisid kleiti.

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Meeste rivastus

Materjalid

Tnaval liikudes kanti sageli maski. Mrksna musketr Rivastust mjutas sda see oli vhem luksuslik ja praktilisem. Moes suur tugev mees. Srk Pksid (laiad, puusadelt kroogitud, ulatusid allapoole plve; pksisred seoti allpool plve kinni pitsiliste paeltega; pilud kadusid, kohati oli lahti pkste kljemblus, sealt paistis pesu; kljemblust kaunistati paelte ja nbireaga Kuub (lhike; vaba likega; hlmad alt laienevad; varrukad pikad ja laiad, varruka peal last randmeni ulatuv lhik, mis kaunistatud paela ja npidega; osaliselt lahti kljemblused) Srpv Sukad (vrvilised) Kbar lerivad: o Keep/mantel ( vi tisringikujulist keepi v varrukatega mantlit, mlema pikkus vis olla plvini; karusnahkne vooder v kant) Siid ja pits (valge, must, hbedane, kuldne) Mustriline brokaat, atlassiid, sinine ja purpurne kalev, kitsevillane, trkitud puuvillased ja linased kangad Vd Korsetid Nbid (vasest, tinast, hbedat) Suled Lehvikud Kindad (nahast v kalevist) Muhvid (krgklassi privileeg; kandsid nii mehed kui naised) Rtid Teemantid, prlid Kunstsnnimrgid (mustad; erinevate kujudega: lilled, thed, hobused jm) Krae ja ktised (mmargune v nelinurkne, lamav, suur ja pitsidega restatud vi leni pitsist

Alusseelik-pksid (v reinkrahvi pksid - vga avarad, ulatusid lespoole plve; Plvpksid (algasid puusalt, esi- ja seljaosa olid hesugused, mlemal nbitav kinnis ja neid kanti mlemat pidi Srk (peenest linasest riidest ja rikkalikult kroogitud; srgivarrukad seoti knarnuki ja randme kohalt paeltega ja kaunistati lehvidega) Jakk v jakk (vga lhike ja avar; jakk eest nbitav; varrukad knarnukini Sukad Lahtkrae (parukate suurenedes muutus lahtkrae tagant kitsamaks, nurgad eest pikemaks, murti kahekordseks; hiljem krae asemel kaelaside e kravatt) lerivas - keep

Saterkuub (plvedeni ulatuv; liibuv; eest nbitav, ilma kraeta; varrukad pikad, vga laiad ktised; seljal lhik) Alumine kuub v vest (sama lige ja pikkus kui saterkuuel; varrukad kitsad Srk (rikkalikult kaunistatud) Kravatt Plvpksid (alt kitsenevad; sukapael; vpael) Sukad lerivad: o ringikujuline keep o nelinurkne pleed (kanti ainult reisidel)

Aksessuaarid

Pidulikeks ukonnasndmusteks oli alumine kleit mmeldud kallist kangast ja rikkalikult kaunistatud. Pealiskleit oli tumedamast vi vhem silmatorkavat vrvi sametist vi raskest siidist. Naised: Muhvid Maskid (kaitsesid ngu pikese ja tolmu eest) Pitskrae Rtik (mber lgade v peas) Pll (aristokraadid) Mehed: Jalutuskepp (nupp kaunistatud vriskividega v valmistatud metallist) Mk

Brokaat, siid Triibulised kangad Pidulikud kuued kuld- v hbebrokaat v samet

Naised: Lehvikud Ilutpid Ksipeegel Pikesevari ja jalutuskepp Pll Mehed: Kravatt Srp Pidulikel juhtudel lai lint v linik seoti puusal rosetiks Muhv

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Soengud, peakatted

Jalatsid

Hgieen

Mgarihm e srp (diagonaalis le parema la) Naised: Soeng madal Juuksed kammiti lahku ja seoti kuklasse slme, osa lokke meelekohal jeti vabalt rippuma. Mehed: Soengud muutusid koos kraega Juuksed pikemad, erineva likusega Patsid ja vrviliste paeltega kokkuseotud juuksed (kaunistati vriskividega) Metsikud salkus soengud ja korraprased lokid Juuksed visid hel pool pead olla pikemad kui teisel. Uhkuseks olid lespoole keeratud otstega vuntsid ja lhike luahabe. Pehme laiarega jaanalinnusulgedega, aga ka lintide ja vriskividega kaunistatud kbar Mehed: Sremarja keskkohani ulatuvaid lehterservadega saapad Lehterservad olid alla pratud ja kaunistatud pitside, batisti vi sulgedega Saabaste kljes kannused Kingad krge kontsaga, kaunistatud suurte paeltest rosettidega Parukapuuder Soengu tugevdamiseks kasutati lambarasva, munavalget, pumateid ja lisid.

Naised: Lapselikud lainelised seongud, patsid Kaunistati prlite ja vrviliste paeltega Hiljem elegantsed ja kerged, pikad lokid Tukk kadus, pitsist vi siidist valmistatud mtsikesed 1671.a tuli moodi hurluberlu e kapsapeasoeng (lhikesed juuksed, tugevad lokid) Mehed: Pikad juuksed Parukad (algul peente, hiljem suurte lahtikammimata lokkidega parukad; allon-paruka lokid visid ulatuda kuni puusadeni) Habe ja vuntsid kadusid (silisid ainult kuninglikel sduritel e musketridel) Naised: Kingad krge kvera kontsaga (seeliku alt ei paistnud vhe thelepanu) Mehed: Krge kontsaga ja suurte tuuleveski tiibu meenutavate rosettidega kaunistatud kingad

Naised: Kapsapeasoeng Fontange soeng (krge, traatsrestikuga toestatud; kaunistatud kroogitud loori, pitside ja paeltega; 1,5 pea krgust) Mehed: Parukad (pramiidjad) Peakatteks laiaservaline kolmest kljest lespratud servaga kbar (kaunistati kohevate sulgedega)

Mehed: Krge kontsaga, nurkse ninaga ja pannaldega kingad

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Ajastu

ldine

Naiste rivastus

Meeste rivastus

Materjalid

Rivastus 1715-1750 Rivastus 1750-1780 Kunstistiil Euroopas umbes 1730-1780. Moes olid vikesed intiimsed seltskonnad ja maskiballid, moeasjaks kujunes salongi pidamine. Krgklassi kitumine oli rmiselt kunstlik, meeste maneerid olid naiselikud. Naiste osathtsus tusis nii poliitilises, seltskondlikus kui koduses elus. Moodi kogu Euroopas dikteeris prantsuse ukond. Siluett oli vga naiselik: sale vkoht, kitsad lad, kumerad puusad. Phiosad samad, vorm keerulisem (drapeeringud, voldid, krooked jm detailid) Alussrk (pitsiline, paistis korseti alt) Seeliku karkass ulatus plvedeni Seeliku karkass (vaalaluudest v metallist) Pihaosa liibuv (kinni nritud korsett) Alusseelik Vkoht allpool Korsett (selle klge kinnitati rinnalapp, varrukad; tugevasti kinninritud; Dekoltee suur, hukese pitsiga kaetud kandsid ka lapsed) Varrukad kitsad, knarnukini Varrukad (kitsad, ulatusid knarnukini, volangid v pitsid) Seelikud rikkalikult kaunistatud Seelik (langes vabade voltidena; seeliku allrt kaunistati; hiljem muutusid Lahtine kleit (nn tnavakleit) ellipsikujulisteks) lerivad: Kleit (kanti pihiku ja seeliku peal) o Keep o Kalevist kuub (halva ilmaga suurkuub) Kontu / contouche (kleidi kaeluse klge kinnitatud seljaosa, mis langes laiade voltidena vabalt alla; vahel slepiga) o Redingot (juurde kanti alati jalutuskeppi) Aluspesu (rikkalikult kaunistatud, kohati paistis vlja) lerivad o Pika kapuutsi ja peleriinkraega keep (kljemblustes avad kte jaoks) Meeste mood oli vga naiselik, dekoratiivne ja rikkalik. Rivastuse osad samad, maht vhenes tunduvalt Saterkuub (ulatus plvini, lemine osa liibuv, vkohta toonitav; dekoratiivsed Kuub vga kitsas (klappidega taskud) klappidega v sisselikelised taskud) Varrukad (pikad, kitsad, mansetid) Vest (liibuv, kuuega hepikkune) Vest (puusade keskkohani, klappidega taskud) Srk (valge, pitsktised) Frakk (taskuteta, lamav krae, kitsad varrukad) Varrukad (kitsad, laiade knarnukini ulatuvad mansetid) Pksid (kitsad, tikandiga, pandlad ja nbid). Koos frakiga hakati kandma pikki pkse Kravatt (seoti lehviga, must v punane) Kravatt asendus abooga Plvpksid (kitsad, pandla v paelaga kokku tmmatud) Hommikukuub (kodus kandmiseks) Sukad (ukondlastel valged, kodanlastel vrvilised) lerivad: o Redingot (talvel ja reisidel) Vaalaluud (korsettide ja seelikukarkasside valmistamiseks) Brokaat, siid, atlas; hiljem tume hevrviline kangas (pidulik kuub ja vest) Atlass ja satn Siid, brokaat (frakk) Brokaat (vga pidulikud rivad) Siid, damast, brokaat (seelikud)

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Aksessuaarid

Soengud, peakatted

Jalatsid

Samet Pits (ihupesu, rivad, voodilinad) Puuvill (trkitud kangad vaesematel) Musliin, batist, linoon Murtud toonid ied, vanikud, triibud, ebasmmeetriline ornament Naised: Kaelakeed, srmused, ketiga kellad Kaela mber sametpael, sall Kunstlillede kimbud Muhvid Lehvikud Mehed: Kindad Nuusktubakatoos Jalutuskepp Muhv Mk ja aumrgid (sjavelastel) Naised: Soengud vikesed ja madalad Lokitud juuksed tsteti kuklale Juustes kanti lilli, pitse, sulgi jm ehteid Pitsidega tanu Mehed: Juuksed lokitud Laia siidpaelaga seotud pats Parukad Habet ja vuntse ei kantud Kolmnurkset sulega kaunistatud kbarat kanti rohkem kes Naised: Kingad kerged, algul madala hiljem krge kontsaga Parema ja vasaku jala kingal ei olnud vahet Kaunistatud Vaesemad kandsid pehmeid ja madalaid toasusse meenutavaid kingi Mehed:

Naised: (Kunst-)lilled, suled Prlid, kalliskivid Lehvik Kindad Kotike Vihma- v pikesevari, jalutuskepp Mehed: Jalutuskepp Mk (pidulikul puhul)

Naised: Omaette kunstiteosed (keerulised moodustised juustest, parukast, traatkarkassist, paeltest, sulgedest, vrisesemetest, riidest, kunstlilledest, puuviljadest ja vikestest kujudest Soengu kaitsmiseks traadist karkassiga tanu Mehed: Parukad Laubal ja klgedel lokirull Kolmnurkset sulega kaunistatud kbarat kanti rohkem kes

Naised: Krged kontsad (tasakaalu hoidmiseks kasutati jalutuskeppi) Mehed: Madala kontsa ja pandlaga kingad Saapad (ratsutamisel)

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Hgieen

Mitte vga krge kontsaga metallpandlaga kingad Kedrid (kanti klmade ilmadega) Saapad (ratsutamisel, jahil) Soengud ja parukad puuderdati (riisi- vi nisujahu), nii vanade kui noorte juuksed olid htviisi hallid

Naised: Ngu rikkalikult grimeeritud Parukad puuderdati (ka meestel)

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Ajastu ldine

Naiste rivastus

18. sajandi lpp (Inglismaa ja Prantsuse Kodanlikud Revolutsioonid) Valgustusajastu Moesuunad mras kodanlus Hakati avama valmisrivastega kauplevaid poode Lihtrahvas: o Pihik o Jakk (taljesse tdeldud) o Seelik (lopsakaks kroogitud) Vabariiklased: o Negligee a la patrioote (valge kleit, sinine redingotjakk, punase-valgetriibuline krae) Rojalistid riietusid musta Kaks erinevat siluetti: a) Inglismaal Yorki hertsoginna mood S-kujuline (rind ees, istmik taga) Pihaosa lhike Vkoht krge ja sale Liibuv Kaelas sall v aboo Varrukad pikad ja kitsad Seelikul rohkem volte (istmikupolster) + slepp Mehelikumad rivad (redingotmantel, fraktitaolised mantilid, jalutuskepp) Inglise frakk (hlmad ulatuvad kokku, prantsuse omal mitte) Kuub (ainult pidulikud sndmused)

Antiikstiilis rivastus (Klassitsism)

Revolutsiooniaegne Prantsusmaa

b) 1790. a alates antiikstiilis rivastustus Kerge lendlev srkkleit (lhike pihaosa, rinna all v, suur dekoltee) Varrukad (lhikesed, kroogitud) Seelikuosa sirge ja drapeeritud (slepp) Tuunika (pikk, linane v puuvillane) lerivaid asendasid suured tihedamatest hsti langevatest kangastest sallid

Meeste rivastus

Revolutsionrid: o Frakk (kitsas saba, lhikesed revrid) o Vest o Kaelaside (suur lehv ja pitsid) o Plvpksid o Sukad (sinise-punase-valgetriibulised) Kuninga pooldajad: o Algul kanti musta, hiljem o Kuub (roheline, roosa kraega) o Vest (liiliamuster) o Kaelaside (valge) Rahvalestusu mjul:

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

o o o o
Materjalid Aksessuaarid Soengud, peakatted Naised: Rikaste soengud kogukad Kohevad vabalt langevad lokid Kbarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud

Kuub Pikad pksid Srk Vabalt seotud kaelaside

Triibulised kangad (frakk, vest, pksid ks sama kangas v frakk, vest triibulised, pksid hevrvilised)

Siledad hukesed valged kangad: musliin, batist, popeliin Kekott

Naised: Kreekaprased slmega soengud Lhikesed juuksed Peakatted vga erinevad, vahetati sageli Naised: Madala kontsaga kerged kingad Rihmikud ja sandaalid

Revolutsionridel: Jme jalutuskepp Revolutsionridel: Krge silindriline kaabu (kaunistatud nri ja kokardiga (riidest vi metallist mtsimrk) Revolutsionridel: Tagasipratud servaga saapad Kontsata kingad

Jalatsid Hgieen

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Ajastu ldine

Naiste rivastus

Meeste rivastus

Materjalid

1804-1815 Antiikstiil hakkas naisterivastuse krval mjutama kogu hiskonna elustiili ja kunsti Prantsusmaal hakati tootma akaarkangaid Lihtne rivastus kadus moepildist, kasutati vimalikult rohkesti luksuslikke kangaid Prantsuse ukonnast sai uuesti naistemoe looja Kleit (lhike liibuv pihaosa, lbilige rinna all, lbilike kohal seos vi v; seelikuosa volditud v kroogitud, ulatus maan i, slepp; suur dekoltee) Erinevad varrukad (lhikesed ja laiad/pikad ja kitsad, kroogitud v volditud, laia ktisega jne) 1805 kadus kleidil lohisev pikkus 1807 kleit nii kitsas, et ei saanud jalgu liigutada 1809 korsett 1810 seelik lhenes pahkluuni 1812 vkoht allpool Dekoltee viksem Krge kaeluse ja pikkade varrukatega kleidid Kaunistused kleidiga hte vrvi lerivad: o ukonnamantel (kleidile sarnase likega lerivas; vhem kaunistusi kui kleidil) o Spencer-jakid (lhikesed pikkade varrukatega raskematest materjalidest nbitavad jakid, kanti kleidi peal, kleidist erinevates vrvitoonides) o Karusnahast mantlid (kapuuts, karusnahk kaetud tumeda sameti v siidiga) Juhtival kohal Inglismaa (George Bryan Brummel oli hstiriietatud hrrasmehe iidol) Tume likond Frakk (krge krae, revrid, kaks nbirida; varrukad lalt laiad, alt kitsad) Vest (erksavrvilised, tikandiga, valged v triibulised) Pikad v plvpksid (igapevased pikad, taskutega; pidulikel sndmustel valgest siidist plvpksid ja sukad) Srk (kitsas, allapratud krae, restatudpitsiga Kaelaside lerivad: o Redingot o Poola mantel (nride ja tuttidega kaunistatud) o Garrick (mitme lakrae v peleriiniga mantel) o Spencer (lhike jakk v mantel) Naised: Algul: siid, musliin; kuld- ja hbeniidiga tikandid Hiljem: siid, samet Pastellvrvid; pealisrivad pompeipunased, erkkollased, rohelised v violetsed

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Aksessuaarid

Soengud, peakatted

Jalatsid

Hgieen

Mehed: Valge puuvillane v linane (srk ja kaelaside) Siidsallid ja rtikud (kanti nagu hlamiseid) Boa Kindad Kotid Lehvikud Pikesevarjud Ilutaskurtikud Siidpaelad, suled; kalliskividega diadeemid, kameed, kaelaketid, prlikeed, kevrud Naised: Vana-Kreeka stiilis soengud: (otsmikujuuksed lokkis, tagant pats) 1812 eest juuksed lokiti, kammiti klgedele, tagant juuksed mbritsetud rngaga Soeng kaunistati sulgede, prlite, lillede jms. Turban (kaunistatud merevaigu, sulgede jms) Tanud (linasest riidest, pitsidega) Kbarad Mehed: Lhikesed juuksed Bakenbardid Silinder kbar Laia rega kbarad (incroyable) Kaksnurk-kbar (ohvitserid) Naised: Kontsata kerged kingad v sandaalid Terava ninaga kingad Mehed: Pool- v plvini saapad (v allapratud servaga) Kingad (madal konts, lahtised) Valge make-up (Kreeka marmorkujude eeskujul)

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Ajastu

ldine

Naiste rivastus

Meeste rivastus

Materjalid

1820-1840 Biidermeier keskkihtide vikekodanlik elulaad Kunstis mjutas peamiselt sise-, mbli- ja rivakujundust Iseloomulik mugavad ja praktilised vormid, dusus, hea materjalittlus, heledad vrvid ja rohke lillvdi kasutamine ornamendis Esikohal oli kodu, see oli korras ja hoolitsetud, interjr mugav. Lapsed olid peres thtsal kohal, soojenesid suhted laste ja vanemate vahel Biidermeieri ajastu naine pidi olema ilus, vaga, stu, truu, naiivne. Tekkis rhutatud huvi vaimuelu vastu. Palju korraldati balle ja maskiballe. Naistemoodi loodi Pariisis, meestemoodi aga Londonis. Moes andis tooni mni kuulus nitleja vi kirjanik. Phithelepanu oli naisterivastusel. Moodne rivastus kttesaadav kigile Jrjest sagedamini prduti varasemate ajalooliste perioodide juurde Vkoht loomulikul kohal, keskkoht sale Laiad lad Varrukad vga suured 1830 varruka karkass (vaalaluust v polster) Uuesti veti kasutusele korsett Lai dekoltee, prast vike ja asendus volangidega 1820 veidi alt laienev seelik 1830 vga lai seelik, kaunistati volangidega Hakati kandma seelikut ja pluusi Kleidid kaunistatud lipsude, lintide, paelte jms. Aluspesu (valge ja trgeldatud, tikandid, pitsid) lerivad: o Sallid ja rtid (soojema ilmaga) o Vateeritud ja karusnahaga restatud peleriin (rotund ja karusnahast muhv) Siluett naiselik kohevad varrukad, sale vkoht ja alt laienev frakk Argipeva frakk: pikad hlmad, taljesse tdeldud Pidulik frakk: lhikesed hlmad, sgavam kaelus, sametist sallkrae Pksid (pikad, kitsad; heledad, valged v triibulised Vest (lilleline, ruuduline v triibuline; siid, samet); pidulik vest (must, valge) Pikk-kuub (tweed sirgelikeline v taljesse tdeldud kergest villasest kangast, kinni nbitud) Srgi krae ja ktised (1820 krae trgeldatud ja pstine; 1840 tnapevane; ktised paistsid kuue alt vlja) lerivad: o Carrick (suure dekoratiivse kraega pikk mantel) o Redingot mantel (taljesse tdeldud, alt laienev) Puuvillane (kleidid) Samet, musliin, muaree, siiddamast, taft, brokaat

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Aksessuaarid

Soengud, peakatted

Jalatsid

Hgieen

Vikeseieline lillemuster, triibud, ruudud; hevrvilised ja vrvilised kangad 1820 moes ruuduline kangas (jalutuskleidid) Kingad: nahast, suvekingad atlass-siidist, peokingad brokaadist Naised: Kindad (pikkus sltus varruka pikkusest) Pevavari (pitside, volangide jm kaunistatud) Palju erinevaid ehteid: prlid, kaelakeed, prossid, pandlad, diadeemid, dekoratiivsed kam mid. Ka odavatest materjalidest ehteid (poleeritud terasest, vrvilisest klaasist, portselanist) Lai v Boa (mber kaela ja lgade karusnahast boa) Mehed: Jalutuskepp (kaunistatud vastavalt jukusele) Srmkindad (kollane pehme nahk) Kaelaside (igapevaselt must, pidulikul puhul valge, must v roheline) Naised: Soengud dekoratiivsed ja fantaasiarikkad Juuksed kammiti tagant pealaele, kinnitati ja kaunistati lillede, paelte, sulgede jm. Klgedele jid lokid Ajastu lpus soengud lihtsamad Vanemad daamid tanu Noortel laia rega kbarad lua alt kinni seotud Schute laia madala rega kbar, klgedel vastu krvu surutud, lua alt siidpaelaga seotud Turbanitaoline peakate ballidel ja teatrites Mehed: Juuksed lhikesed ja lokitud Juuksed olid lhikesed ja lokitud Bakenbardid ja vuntsid Krge, lalt veidi laiem silinder (ka kokkupandav silinder) Naised: Madalad kingad Pahkluuni ulatuvad nritavad vikese kontsa ja terava ninaga saapad Mehed: Kitsaninalised poolsaapad Krge srega ratsasaapad Lhnavad pumatid soengu hoidmiseks

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Ajastu ldine

Naiste rivastus

Meeste rivastus

Materjalid

Aksessuaarid

Teine rokokoo 1852-1870 Prantsusmaal oli 1852-1870. a vimul Napoleon III, kes pdis pimestada kogu Euroopat vastuvttude ja tualettide hiilgusega ning kasutas selle saavutamiseks kiki mineviku stiile. Eriti pti jrgida rokokoostiilis rivastust. Naisterivastus oli kaunistustega lekoormatud Philiseks naistemoe kujundajaks sai inglise moelooja Charles Worth Siluett vga naiselik (sale vkoht, kuplikujuline seelik, pudelikujulised lad) Krinoliin (jhvidega tugevdatud alusseelik, hiljem metallsrestik) vga pikk ja lai; suured volangid Korsett (lbilige vkohast veidi allpool) Varrukad (lalt kitsad, alt avarad v pikad ja kitsad) Pidulikel kleitidel dekoltee Rivastuse mitmekesisus seisnes kaunistustes, mida tuli aasta -aastalt juurde (erinevate faktuuride ja vrvustega kangad; volangid, rid, pitsid jm) 50-ndatel aastatel tekkis kostmi eelkija jakk ja seelik 1879 krinoliin turnr (istmiku kohal seeliku alla mmeldud hobusejhvidest padjake) Peathelepanu seljal materjalid ja kaunistused lerivad: o Keebid o Mantlid Muutus praktilisemaks, lihtsamaks ja demokratiseerus Tekkisid kik liked/siluetid, mis tnapevalgi (?) Dekoratiivsed elemendid kadusid (pitsid, rid jne) Frakk ainult hturivas Peval kuub, pksid (pikad, mduka laiusega), vest (1860 valmistati hest riidest) lerivad: o Lhikesed mantlid o htumantlid Musliin, tarlatan jt. La gase cristal (kahte eri vrvi lngast) Damast, brokaat, satiin, siid (Lioni siid) Kangastega kaeti lagesid ja seinu, eesriided ja drapeeringud akendele, ustele Mehed: Hall, pruun; pidulikel sndmustel must Suvel heledad, kuid mitte erksad toonid Ruudulised ja peene musta-hallitriibulised kangad Naised: Valged kraed ja ktised (va ballikleitidel)

Vana-Egiptus

Kreeta

VanaKreeka

VanaRooma

Btsants

Romaani

Gooti

Renessanss

Barokk

Rokokoo

18. sajandi mood

Ampiir

Biidermeier

19. sajandi mood

Soengud, peakatted

Jalatsid

Hgieen

Mehed: Kindad, jalutuskepp, silinderkaabu (tnavarivastus) Nbitav trgeldatud krae Manisk Ktised Lihtsad kaelasidemed Naised: Madalad, rippuvate lokkidega v prjana mber pea kinnitatud Kaunistati paelte, pitside, rttide ja kunstlilledega Naised: 1850ndad kandilise nina ja madala kontsaga kingad 1860ndad poolkrge kontsa ja kitsa sirge ninaga kingad Mehed: Mustad saapad Naised: Vhem make-upi (rhutati vaid loomulikku ilu)