EUROAKADEEMIA

Keskkonnakaitse teaduskond

Allan Reha

RITUAALSED TAIMED
Nende toime, kasutamine ja ravipotentsiaal ayahuasca ja iboga nitel

Bakalaureuset

Juhendaja: A. Altmets, MSc

Tallinn 2011

SISUKORD Resmee.................................................................................................................... 3 Summary.................................................................................................................... 5 Lhendite loetelu....................................................................................................... 7 Tabelite ja jooniste loetelu......................................................................................... 8 Sissejuhatus............................................................................................................... 9 1. BOTAANILINE LEVAADE.............................................................................. 13 1.1 Ayahuasca................................................................................................. 13 1.1.1 Ayahuasca liaan (Banisteriopsis caapi)..................................... 14 1.1.2 Chacruna (Psychotria viridis)................................................... 15 1.1.3 Chaliponga (Diplopterys cabrerana)........................................ 16 1.2 Iboga (Tabernanthe iboga)....................................................................... 17 2. PEAMISED TOIMEAINED JA NENDE ESINEMINE LOODUSES................. 19 2.1 Dimetltrptamiin.................................................................................. 19 2.2 Momoamiinioksdaasi inhibiitorid.......................................................... 22 2.2.1 Harmaliin.................................................................................. 22 2.2.2 Harmiin..................................................................................... 23 2.3 Ibogaiin.................................................................................................... 24 3. RITUAALNE KASUTAMINE............................................................................. 26 3.1 Ajalooline levaade................................................................................. 26 3.2 Ayahuasca rituaalne kasutamine.............................................................. 26 3.2.1 Santo Daime............................................................................. 27 3.2.2 Unio do Vegetal...................................................................... 29 3.3 Iboga rituaalne kasutamine...................................................................... 30 4. VIMALIK MEDITSIINILINE KASUTAMINE................................................ 33 4.1 Sltuvushaiguste ravi............................................................................... 33 4.2 Pshholoogiliste traumade ravi............................................................... 34 4.3 Vimalikud probleemid........................................................................... 36 4.3.1 Toksilisus.................................................................................. 37 4.3.2 Seadusandlikud piirangud........................................................ 38 5. VESTLUSED AMAANIDEGA......................................................................... 40 5.2 Ayahuasca amaan Ruyman..................................................................... 40 5.3 Iboga amaan Mallendi............................................................................ 42 1

Kokkuvte................................................................................................................. 48 Kasutatud kirjandus................................................................................................... 51 Lisad.......................................................................................................................... 54 Lisa 1. DMT, harmiini, harmaliini ja ibogaiini struktuurvalemid................. 54 Lisa 2. Illustreerivad fotod............................................................................ 55 Lisa 3. MAO inhibiitoreid sisaldavad taimed................................................ 60

Rituaalsed taimed: Nende toime, kasutamine ja ravipotentsiaal ayahuasca ja iboga nitel Allan Reha Resmee
Kesoleva t lesandeks on anda levaade rituaalsete taimede toimest, kasutamisest ja ravipotentsiaalist. Tegu on aastatuhandeid kasutusel olnud taimedega Luna-Ameerika ja Aafrika pliselanike hulgas. Taimed on leidnud laialdast rakendust nii ravis kui ka rituaalsetel toimingutel. T esimeses osas antakse botaaniline levaade neljast philisest taimest Banisteriopsis caapi, Psychotria viridis, Diplopterys cabrerana ja Tabernanthe iboga. Vlja on toodud botaanilised joonised, taimede ldkirjeldused, nende levikuala ja kasvukohad ning peamised kemikaalid, mis kutsuvad esile muutunud teadvuse seisundi taimede oraalsel manustamisel. Teine peatkk annab tpsema levaate peamistest toimeainetest dimetltrptamiin (DMT), monoamiini oksdaasi (MAO) inhibiitorid harmaliin ja harmiin ning ibogaiin. Rgitakse DMT mjust organismile, selle avastamisest, toksilisusest, 1990. aastatel tehtud katsetest ning funktsioonist inimkehas. Tegemist on serotoniinile vga sarnase ajus eksisteeriva ja organismi poolt toodetava ainega. MAO inhibiitorite puhul on tegu pshhoaktiivsete alkaloididega beeta-karboliinide grupist. Antakse levaade nende ohtlikkusest teatud toiduainetega kombineerimisel ning kasutatavatest doosidest. Kolmas peatkk ksitleb taimede rituaalset kasutamist. Nii ayahuasca Amazonases kui iboga Aafrika keskosas on krgelt hinnatud abivahendid pliselanike rituaalides ja ravimistraditsioonides. Gaboni president isiklikult on kuulutanud iboga strateegiliseks rahvuslikuks prandiks. Vttes aluseks ayahuasca joomise traditsiooni ning hendades sellega kristlikud phimtted, on Brasiiliast alguse saanud mitmed religioossed rhmitused, millest populaarsemad on Santo Daime ja Unio do Vegetal. Neljandas peatkis rgitakse taimede meditsiinilisest kasutamisest, eelkige depressiooni ja sltuvusprobleemide kes vaevlevate inimeste ravis. Lisaks antakse levaade taimede vimalikust toksilisusest, doseerimisest ning seadusandlikest

piirangutest. T lppu on lisatud kaks intervjuud amaanidega. Vastused leitakse ksimustele, mida arvavad nemad taimedest ja nende toimest, kuidas nad neid kasutavad ja millist potentsiaali nevad oma kodukohast prit taimede rakendamisel lne hiskonnas. Ayahuasca amaaniga lbiviidud vestlus on htlasi ka selle t praktiline osa.

Ritual plants: The use, effects and therapeutic potential by the example of ayahuasca and iboga Allan Reha Summary
The aim of the current thesis is to give an overview of ritual plant effects, their usage and healing properties. These plants have been used for thousands of years by native people in South-America and Africa. Plants have been widely used in native rituals and in healing overall. The first part is the botanical overview of four main plants - Banisteriopsis caapi, Psychotria viridis, Diplopterys cabrerana and Tabernanthe iboga. There are botanical drawings, general plant descriptions, the information about their growing area, and main chemicals, that produce the altered state of consciousness via oral ingestion. The second part of the research gives a dedicated overview about main active chemicals dimethyltryptamine (DMT), monoamine oxidase (MAO) inhibitors (harmaline and harmine) and ibogaine. DMT effects on humans, the discovery of DMT, its toxicity, the research done in 1990ties and its function in human body are discussed. DMT structure is very similar to serotonin and its produced in brain by human body. MAO inhibitors are psychoactive alkaloids from beta-carbolines group. This chapter also gives an overview about MAOI toxicity if combined with certain foods and about its recommended dosage. The third part of the research gives an overview about ritual use of the plants. Both ayahuasca in Amazon and iboga in Central Africa are treated as highly valuable resource in ritual and healing traditions. President of Gabon himself has declared iboga to be a strategic national heritage product. Based on ayahuasca drinking tradition which has been combined with Christian beliefs has been formed several religious sects in Brazil. Naming most popular of them: Santo Daime and Unio do Vegetal. The fourth part of the research talks about the possible medical use of ritual plants, but above all their effectiveness as a cure for people with drug addiction or depression. This chapter also discusses toxicity, dosage and legal status of these chemicals.

In the end of the research there are two interviews with shamans. Answers for following questions are being given: what does shamans think of their plants, how do they use them and what possible potential do they see using these plants in west. Conversation with ayahuasca shaman forms also a practical part of this research.

LHENDID dimetltrptamiin monoamiinoksdaasi inhibiitor monoamiinoksdaas A amiin 5-metoks-dimetltrptamiin N-monometltrptamiin 2-metl-tetrahdro-beeta-karboliin lsegriinhappe dietlamiid Unio do Vegetal Acquired immune deficiency syndrome AIDS Coalition to Unleash Power National Institute of Drug Abuse serotoniin bufoteniin Native American Church Reversible inhibitor of monoamine oxidase A University of California, Los Angeles Food and Drug Administration

DMT MAOI MAO-A NH2 5-MeO-DMT MMT MTHC LSD UDV AIDS ACT UP NIDA 5-HT 5-OH-DMT NAC RIMA UCLA FDA

TABELID JA JOONISED

Tabel 1. Ayahuascas kasutatavad taimed.................................................................... 13 Tabel 2. Taimed, mis sisaldavad DMTd..................................................................... 19 Joonis 1. Banisteriopsis caapi oks, is ja vili............................................................ 14 Joonis 2. Psychotria viridise lehed ja ied................................................................. 16 Joonis 3. Tabernanthe iboga...................................................................................... 17

SISSEJUHATUS Ayahuasca on taim, millel on vime nidata sulle nhtamatut ning meelitada kohale vaime. Ayahuasca ei vii sind mitte teise maailma, vaid see aitab nha seda, mis on tavaliselt peidetud. On ainult ks maailm, mida jagavad vga mitmed olendid inimesed, vaimud ja loomad. Antropoloog Marie Perruchon Kesoleva t teemani judis autor 2010. aasta lpus, mil juhtus ngema Andrew Rutajiti dokumentaalfilmi Manifesting the Mind. Filmis rgiti pshhedeelsetest taimedest, miks on nad keelustatud tnapeva hiskonnas ning kuidas viks neist kasu olla. ks filmi lik keskendus iboga ja ibogaiini omadusele ravida sltuvusprobleeme. Just sealt sai alguse autori idee uurida seda teemat lhemalt. Jrgnev t annabki levaate kahest pika traditsiooniga rituaalsest enteogeenist. Ayahuasca on Luna-Ameerikast prit keedus, mis on valmistatud kahest vi enamast taimest. Selle tarvitamine kutsub esile muutunud teadvuse seisundi, mis kestab tavaliselt 4 kuni 8 tundi. Ayahuasca on laialdaselt kasutusel kui religioosne sakrament. Toime vib varieeruda kergelt stimuleerivast kuni rmuslike visioonideni. Fsilises plaanis kaasneb ayahuascaga sna tihti oksendamine ning vib esineda ka khulahtisust. ks him kutsubki ayahuascat kamarapi, mis tuleb snast kamarank ning thendab oksendama. Seda on kutsutud ka la purga nime all, sest see puhastab keha lbi oma fsilise toime ning puhastab ka vaimu lbi thendusrikaste pshholoogiliste kogemuste vi visioonide. Tavaliselt tuntakse ennast prast rasket kogemust vga vrske vi lausa uuesti sndinuna. Termin ayahuasca tuleb Ketua keelest (Beyer, 2009). Sna huasca on tavaline Ketua termin kskik millise vntaime kohta. Sna aya thendab umbkaudu eraldatav hing, aga samuti surnud inimese hinge. Siit tulevad ka kaks philist ingliskeelset tlget selle kohta: vine of the soul ja vine of the dead. Sna ayahuasca kasutatakse mlemas thenduses sltuvalt kultuurilisest kontekstist. Ketua knelejad Canelos vi Napos, aga samuti ka mestizo amaanid tlgivad seda sna vrkeelde kui vine of the soul. Inimesed Bajo Urubambas tlgivad seda aga tihti kui vine of the dead (Beyer, 2009). Iboga on Lne-Aafrika keskosast prit mitmeaastane vihmametsa psas, mis 9

vikses koguses tarvitatuna toimib kui kesknrvissteemi stimulant ning suurtes kogustes kutsub esile visioone. Iboga vi eboghe on saanud oma nime verbist boghada, mis Tsogo keeles thendab hoolitsema (to care for). Taim on laialdaselt kasutusel Bwiti religiooni rituaalse sakramendina initsiatsiooniriitustel ja istel himu kokkutulekutel. Iboga on vga vimsa ja unikaalse ayahuasca sarnase toimega taim. Gabonis kutsutakse seda kui Pha Puu vi lihtsalt Puu, selleprst, et see on kui vti maagilisse universumi universumi, kus on esivanemad ja vaimud, kellega on vimalik suhelda. 2000. aasta septembris kuulutas Omar Bongo, Gaboni president, isiklikult iboga strateegiliseks rahvuslikuks prandiks (Ravalec et al., 2007) ning andis oma administratsioonile lesandeks teha kikvimalikud sammud selleks, et kaitsta seda taime rahvusvahelisel tasemel ning likvideerida selle illegaalne eksport. Kesoleva t eesmrgiks on anda levaade rituaalsete taimede kasutamisest tnapeval ning nende vimalikkusest leida kasutust meditsiinilistel eesmrkidel. Aga ka tutvustada nende philisi toimeaineid, uurida nende seadusandlikke piiranguid, vimalikke probleeme ning toksilisust. T peaks andma vastuse, (1) kas rituaalsetel taimedel on praktilisi ja kasulikke omadusi tnapeva hiskonnas, (2) kas tegemist vib olla vrkasutust ja sotsiaalset ohtu kujutavate taimedega ning (3) kuidas nevad amaanid rakendust iidsetele rituaalsetele taimedele. T teema heks valiku phjuseks on ha suurem huvi pshhedeelsete ainete ning nende vimaliku rakendamisviisi vastu tnapeva hiskonnas. Taimed, olgu nad inimeste poolt kasutatavad vi mitte, on ks keskkonna osa. Seega arvan, et rituaalsete taimede uurimine on sobilik teema keskkonnakaitse aineprogrammi lputks. T on jaotatud alapunktideks, millest esimene osa kirjeldab rituaalseid taimi nende loomulikus kasvukeskkonnas. Antakse levaade, milliseid alkaloide nad sisaldavad ning kus neid kasvamas vib leida. T teine peatkk annab levaate nende philistest toimeainetest. Kolmandas peatkis ksitletakse nende taimede kasutamist tnapeva maailmas. Neljandas peatkis keskendutakse taimedest kui taimede vimalikule ja meditsiinilisele kasutamisele. Rgitakse sltuvushaiguste

pshholoogiliste haiguste vimalikust ravimist. Ksitletakse potentsiaalseid probleeme nagu toksilisus ning seadusandlikud piirangud. Ning viiendas ehk viimases peatkis antakse levaade, mida arvavad asjast amaanid kuidas nemad taimi kasutavad ning millist rakendust leiavad rituaalsetele taimedele tnapeva hiskonnas. T peamiste allikatena on kasutatud valdavalt ingliskeelset kirjandust erinevatelt autoritelt. Sealhulgas sna hiljuti ilmunud raamatuid ning rahvusvahelisi 10

bestsellereid pshhedeelsete ainete teemal. Thtsamate raamatutena viks mainida: Iboga: The Visionary Root of African Shamanism, Singing to the Plants: a Guide to Mestizo Shamanism in the Upper Amazon, The Encyclopedia of Psychoactive Plants: Enthopharmacology and its Application. Aga ka veebist leitud kvaliteetset materjali Erowidi, Ayahuasca Info vi National Geographicu veebilehelt. Kuigi taimed on tnapeval leidnud lisaks rituaalsele kasutusele ka mningast meditsiinilist rakendust, on niteks ayahuasca toimeaine endiselt narkootiliste ja pshhotroopsete ainete I nimekirjas (RT L, 2005). Iboga ja tema toimeainete regulatsioon erineb riigiti. Peruulased ei tmba end pilve (get high) ayahuascast. Samuti ei tmba ennast pilve aafriklased ibogast. Tegemist on phade taimedega ning lne inimestele, kes lhenevad nendele taimedele kui meelelahutuslikele narkootikumidele vaadatakse teliselt halvasti. Loomulikult tekib ibogaga narkojoobele sarnane tunne, kuna teadvus muutub, aga mitte keegi ei vta seda joobe prast. Seega lne inimese jaoks tekitab see arusaamatusi. Taim, mis muudab taju, thendab otsekohe narkootikumi. See on ebatpne ja viib suurte arusaamatusteni. Lnes inimesed tarvitavad taju muutvaid aineid selleks, et ennast lbustada, et ennast hsti tunda, vi et kogeda ht vi teist kindlat tunnet. See ei ole vimalik iboga ja ayahuascaga. Nende vtmine on kike muud, kui meelelahutuslik rnnak. Tavaliselt, kui neid tarbida meelelahutuslikul eesmrgil, ilma amaani juhendamiseta, kaasneb sellega rmiselt ebameeldiv kogemus vi mni palju tsisem probleem.

11

TNUAVALDUSED Kesoleva t autor soovib tnada jrgmisi isikuid: Juhendaja Aune Altmetsa, kes jagas palju npuniteid ja kommentaare ning aitas varustada materjaliga, et muuta t vimalikult mitmekesiseks. Euroakadeemia rektorit, Jri Martinit, ja kooli juhtkonda, kes andis lipilastele vimaluse kaitsa lput 2011. aasta sees. Ning amaan Ruymanit, kes oli nus rkima oma loo, kuidas temast sai amaan, ning avaldama arvamust rituaalsete taimede potentsiaali kohta.

12

1. BOTAANILINE LEVAADE 1.1 Ayahuasca Ayahuasca on kibe lillakas-pruun keedus, mis vib koosneda vga mitmetest taimedest, kuid kindlasti peavad seal olema kaks koostisosa. ks, mis sisaldab hallutsinogeenset toimeainet dimetltrptamiini (edaspidi DMT) ja teine, milles leidub momoamiinioksdaasi inhibiitorit (edaspidi MAOI), mis vimaldab DMT suukaudsel tarvitamisel sellel ainel mjuda. MAOI allikaks on liaan Banisteriopsis caapi. Tabel 1. Ayahuascas kasutatavad taimed (Schultes et al., 2001)
Taime nimetus Ai curo Aji Amacisa Ingli Trompet (Angels Trumpet) Ayahuma Batsikawa Cabalonga Catahua Cats claw Ladinakeelne nimi Euphorbia sp. Capsicum frutescens Erythrina spp. Brugmansia spp. Omadus soodustab laulmist erguti purgatiiv ravib viirastusi, haigusi, mis on phjustatud maagiliste noolte poolt (chonteado) tugevdab keha vhendab visioone kaitseb vaimude vastu purgatiiv annab judu, ravib allergiaid, ravib neeruprobleeme, maohaavandeid ja suguhaigusi ravib palavikku, reumat ja artriiti parendab diagnoosimist vimendab visioone vimendab visioone puhastab keha khulahtisti muudab ayahuasca maitse magusamaks ravib khulahtisust ja sooleprobleeme ravib sooleprobleeme ravib seksuaalnrkust ravib palavikku soodustab vaimset arengut, vhendab hirmu stimuleerib visioone vimendab ayahuascat vimendab ayahuascat soodustab vaimset arengut, ravib halba mlu, reumat ja artriiti

Couroupita guianensis Psychotria sp. Thevetia sp. Hura crepitans Uncaria tomentosa

Chiricaspi Cuchura-caspi Cumala Guatillo Guayusa Hiporuru Kana Kapok tree Lupuna Pfaffia Pichana Piri piri Pulma Rami Remo caspi Sanango

Brunfelsa spp. Malouetia tamaquarina Virola spp. Iochroma fuchsioides Ilex guayusa Alchornea castanaefolia Sabicea amazonensis Ceiba pentandra Chorisia insignis Pfaffia iresinoides Ocimum micranthum Cyberus sp. Calathea veitchiana Lygodium venustum Pithecellobium laetum Tabernaemontana sananho

13

Sucuba Tobacco To

Himatanthus sucuuba Nicotiana rustica Ipomoea carnea

eemaldab maagilisi nooli ravib mrgitust vimendab visioone

Teiseks koostisosaks on tavaliselt, kas chacruna (Psyhotria viridis) vi chaliponga (Diplopterys cabrerana) lehed. Mlemad taimed sisaldavad pris krges koguses DMTd. Harva on ayahuasca jook valmistatud vaid kahest phitaimest (Tabel 1). ks aruanne nimetab 55 erinevat taimeliiki, mida on nhtavasti kasutatud ayahuasca tiendavate taimedena, ning teine omataoline nimekiri kuni 120 taime (Beyer, 2009). Mis iganes taimi sinna ei lisata, jooki kutsutakse ikka ayahuascaks.

1.1.1 Ayahuasca liaan (Banisteriopsis caapi) Umberto Quattrocchi CRC taimenimede snastiku jrgi on B. caapi nimi phendatud John Banisterile (Banisteriopsis caapi, 2011). John Banister oli 17. sajandi inglise vaimulik ja loodusteadlane. Varasem nimi oli Banisteriopsise asemel Banisteria ning siiani nimetatakse taime mnikrod igapevakasutuses Banisteria caapiks.

Joonis 1. Banisteriopsis caapi oks (1), is (2) ja vili (3) (http://deoxy.org/trypfaq.htm)

14

Banisteriopsis caapi (Joonis 1, Lisa 2.1), tuntud ka nimedega ayahuasca, caapi vi yage, on Luna-Ameerika dungliliaan, mis kuulub Malpighiaceae perekonda. Hiiglasliku B. caapi puine vars on okolaadipruun, vga pikk ning hargneb pidevalt. Lehed vivad olla 8 kuni 18 cm pikad ning 3,5 kuni 8 cm laiad. Need on rohelised, mmargused-ovaalsed ning tipust teravad ja sileda pealmise pinnaga. itsevad haruharva, seda rmiselt niisketes tingimustes ja troopilises kliimas. ied on 12 kuni 14 mm suurused ning nendel on viis valget vi roosat tupplehte. Kroonlehed on roosad, 5 7 mm pikad, 4 5 mm laiad. Tolmukaid on 10, puuvili samaara phkel on 5 mm pikk. Lehvikukujulised seemned on vrskelt rohelised, mne aja prast muutuvad pruuniks. Banisteriopsis caapi liaan sisaldab endas rohkesti -karboliine (Rtch & Hofmann, 2005), valdavalt harmiini, harmaliini ja tetrahdroharmiini. Lisaks veel harmooli, harmiinhapet, harmiinamiidi metlestrit, atsetlnorharmiini, harmiin Noksiidi, harmaliinhapet ja ketotetra-hdronorharmiini. Alkaloidide sisaldus taime erinevates osades varieerub. Tves on neid 0,11 0,83%, okstes 0,28 0,37%, lehtedes 0,28 0,7% ning juurtes 0,64 1,95% (Rtch & Hofmann, 2005).

1.1.2 Chacruna (Psychotria viridis) Psychotria viridis, tuntud chacruna nime all, kasvab pea kikjal Amazonase dunglis ning troopilistel aladel mlemal pool ekvaatorit. Seda vib leida Peruus, Ecuadoris, Boliivias, Kolumbias ja Ida-Brasiilias. Chacruna on kohvipsa sugulane. Perekond Psychotria hlmab rohkem kui 700 liiki (Tryptamind, 2011). P. viridis kuulub Rubioideae sugukonda, mis on tuntud oma krge alkaloidide sisalduse poolest. P. viridis on igihaljas psas vi vike puu, millel on likivad rohelised lehed, puine vars ning rohekas-valged ied ja punased viljad, mis sisaldavad ldjuhul nelja ovaalset seemet (Joonis 2, Lisa 2.2). Kasvatades saavutab ta umbes 2-3 meetrise krguse, oma naturaalsetes tingimustes vib taim olla isegi le nelja meetri. Parimad kasvutingimused on ereda valguse ja rohke niiskusega keskkonnas. Taim suudab kasvada ka vhem niisketes tingimustes, aga kasv on sel juhul vga aeglane. Lihtsaim viis paljundamiseks on lbi pookeoksade, sest seemnete idanemine on vga vaevaline. Pookeoksadeks sobib kige paremini ksik vike oks vi isegi ksik leht. Kuivatatud Psychotria viridise lehtedest on leitud 0,1% kuni 0,66% alkaloide, millest kuni 99% on trptamiini alkaloid N,N-dimetltrptamiin (DMT) (Tryptamind, 2011). Taimest vib leida ka beeta-karboliinide, N-monometltrptamiini (MMT) ja 215

metl-tetrahdro-beeta-karboliini (MTHC) jlgi. Psyhotria viridise lehed moodustavad tihti ayahuasca joogi teise koostisosa.

Joonis 2. Psychotria viridise lehed ja ied (http://www.catbull.com/alamut/Lexikon/Pflanzen/Psychotria%20viridis.htm) 1.1.3 Chaliponga (Diplopterys cabrerana) Diplopterys cabrerana nol on tegemist he hallutsinogeene sisaldava liigiga suurest Malpighiaceae perekonnast. Taim on rohkem tuntud chaliponga nime all. Vahel kasutatakse prismaalaste poolt ka teisi nimetusi nagu Chagroponga ja Oco-yage, mningates ksikutes kohtades Ecuadoris eldakse selle kohta Chacruna. Chaliponga on Luna-Ameerika vihmametsades kasvav vntaim (Lisa 2.3). Omab silmatorkavat sarnasust Banisteriopsis caapi liaaniga. Enne mberklassifitseerimist oli taime ladinakeelne nimetus Banisteriopsis rusbyana etnobotaaniku Henry Rusby jrgi. Professor Rusbyl nnestus esimest korda ajaloos jdvustada filmile ayahuasca tseremoonia (Wisdom Plants, 2011). Tnapeval esineb chalipongat peamiselt kultiveeritud kujul. Vabas looduses vib teda leida kasvamas sellistes riikides nagu Ecuador, Peruu, Brasiilia ja Kolumbia. Chaliponga hallutsinogeenne toime tuleneb valdavalt DMTst. Caliponga lehed sisaldavad 0,17 1,74% N,N-DMTd (Wisdom Plants, 2011). Lisaks DMTle, sisaldavad need ka 5-MeO-DMTd, bufoteniini ja N-metltetrahdro-beeta-karboliini. Vartes leiduvad alkaloidid on samad v.a. bufoteniin.

16

1.2 Iboga Ibogat on leitud Kamerunist kuni Kongoni, aga just Gabonis on ta kige paremini tuntud. Kasvab kuumas ja niiskes kliimas, eriti laialt levinud tiheda metsaaluse taimestiku hulgas. Kohalikud eristavad Gabonis peamiselt kahte sorti ibogat nende viljade kuju jrgi. Etnograafiline kirjandus eristab samuti mnikord kahte liiki: Tabernanthe iboga var iboga ja Tabernanthe iboga var manii.

Joonis 3. Tabernanthe iboga (Shultes, 1970) See igihaljas hargnevate okstega psas (Joonis 3, Lisa 2.4) kasvab tavaliselt 1,5 kuni 2 meetri krguseks. Sstjad lehed kasvavad 10 kuni 15 cm pikkuseks. Psas kasvatab tugevaid, hsti hargnevaid juuri, millel on pruunikas koor ja kollane sisemus. Pisikestel kollakas-valgetel itel on kroon 5 kuni 10 mm pikkune ja tihti ilmuvad ied kobaratena. Rippuvad oranikas-kollased viljad on munakujulised ja teravatipulised (18 kuni 24 mm pikad). Viljad on magusamaitselised ning neil puudub pshhotroopne toime (Ravalec et al., 2007). Taim eritab terava lhnaga valget piimjat mahla. Troopilistes

17

tingimustes itseb psas mrtsist kuni juulini ja mnikord isegi hiljem. Viljad valmivad kuiva perioodi alguses. Mlemad, nii ied kui viljad vivad ilmuda samaaegselt. Pshhoaktiivsed alkaloidid paiknevad iboga juurtes. Nende kontsentratsioon on krgeim juurte koores ulatudes kuni 6%-ni (Rtch & Hofmann, 2005). Peamised neist on ibogaiin, tabernantiin, ibogamiin, gaboniin, ibokuiin ja ibogaliin. Iboga toime sltuvalt kogusest vib olla vga erinev. Vike kogus mjub kesknrvissteemile stimuleerivalt, suurem kogus tekitab visioone.

18

2. PEAMISED TOIMEAINED JA NENDE ESINEMINE LOODUSES 2.1 Dimetltrptamiin N,N-dimetltrptamiin (DMT) on naturaalselt esinev pshhedeelne trptofaani perekonda kuuluv aine. DMT on loomuomane aine paljudes taimedes (Tabel 2) ja mningates loomades, sh toodab seda ka inimese organism (Ott, 1994). Loomulik funktsioon sellele laialt levinud ainele ei ole veel tpselt teada. Struktuurilt sarnaneb DMT neurotransmitter serotoniiniga (5-HT), aga ka melatoniini ja teiste pshhedeelsete trptamiinidega (Lisa 1), nagu 5-MeO-DMT, bufoteniin (5-OH-DMT) ja psilotsiin. Tabel 2. Taimed, mis sisaldavad DMTd (Rtch & Hofmann, 2005)
Pe rekond Gramineae (Poaceae) Kasutatav osa Trptamiin Arundo donax L. risoom DMT Phalaris arundinacea L. muru, juur DMT Phalaris tuberosa L. lehed DMT Phragmites australis risoom DMT, 5-MeO-DMT Acacia maidenii koor DMT Acacia phlebophylla lehed DMT Acacia simplicifolia lehed, koor DMT Anadenanthera peregrina koor DMT, 5-MeO-DMT juure koor DMT, indool Desmanthus illinoensis Desmanthus leptolobus juure koor DMT Desmodium pulchellum juure koor DMT Desmodium adscendens DMT Lespedeza capitata DMT Mimosa scabrella koor DMT Mimosa tenuiflora juure koor DMT Diplopterys cabrerana lehed DMT, 5-MeO-DMT koor DMT Virola sebifera Virola theiodora ied DMT Virola spp. koor, vaik DMT, 5-MeO-DMT DMT Psychotria carthaginensis lehed lehed DMT Psychotria poeppigiana Psychotria viridis lehed DMT koor 5-MeO-DMT Dictyoloma incanescens DMT (jljed) Limonia acidissima Melicope leptococca lehed, oksad DMT Pilocarpus organensis 5-MeO-DMT lehed, oksad DMT Vepris ampody Zanthoxsylum arborescens DMT (jljed) Liik

Leguminosae (Fabaceae)

Malpighiaceae Myristicaceae

Rubiaceae

Rutaceae

19

DMT snteesiti esmakordselt 1931. aastal Kanada keemiku Richard Manske poolt (Bigwood & Ott, 1977). DMT kui naturaalse hendi avastamisel on oluline roll Brasiilia keemikul ja mikrobioloogil Oswaldo Goncalves de Limal (1908-1989), kes aastal 1946 isoleeris Mimosa tenuiflora juure koorest alkaloidi, mille ta nimetas nigeriiniks (Strassman, 2001). Kuna aga nigeriini valem sisaldab hapniku aatomit, on tegu osalise, nn. ebapuhta vi saastunud DMT molekuliga. Alles 1959. aastal, kui Goncalves de Lima varustas Ameerika keemikuid Mimosa tenuiflora juurega, identifitseeriti heselt DMT olemasolu (Ott, 1998) selles taimematerjalis. Mrksa konkreetsem on DMT isoleerimine ja identifitseerimine 1955. aastal Anadenanthera peregrina seemnetest ja kaunadest Ameerika keemikute trhma poolt, mida juhtis Evan Horning. Alates 1955. aastast on DMTd leitud vga mitmetest organismidest: vhemalt 50 taimeliigist, mis kuuluvad kmnesse eri perekonda (Ott, 1994), ning vhemalt neljast loomaliigist, kellest kolm on imetajad ja ks korall (Cimino & Stefano, 1978). Aastal 1957 tuvastasid Ameerika keemik Francis Hochstein ja Anita Paradies DMT seni tundmatust troopilisest taimest, mida nad kutsusid Prestonia amazonicum (Hochstein & Paradies, 1957). Taime ige botaanilise tuvastuse puudumine viis Ameerika etnobotaaniku Richard Evans Schultesi ja ka teisi teadlasi tsiste kahtlusteni selle pritolu kohta. 1965. aastal isoleeris Prantsuse farmakoloog Jacques Poisson DMT ainsa alkaloidina Aguaruna indiaanlastelt saadud taime lehtedest (Dimethyltryptamine, 2011). Identifitseerimisel selgus, et tegemist oli liaani Diplopterus cabreranaga. 1970. aastal leidsid ameerika uurijad farmakoloog Ara der Marderosiani juhtimisel DMTd laialt levinud troopilisest taimest Psychotria viridisest. Lisaks tuvastasid nad DMTd ka ayahuasca keedusest (Ott, 1996). DMT esineb tihti koos 5-MeO-DMT ja bufoteniiniga (5OH-DMT). DMT pshhotroopset toimet uuris esmakordselt Ungari keemik ja pshholoog Dr Stephen Szara (Strassman, 2001), kes viis lbi uuringuid vabatahtlikega 1950. aastate keskel. DMT juurde judis ta tnu asjaolule, et Sveiti firma Sandoz Laboratories lkkas tagasi tema LSD tellimuse viitega, et selline vimas pshhotroopne aine vib kommunistide kes ohtlik olla (Dimethyltryptamine, 2011). DMT on vimeline esile kutsuma vga tugevaid enteogeenseid kogemusi, mis sisaldavad vimsaid visuaale, eufooriat ja hallutsinatsioone. DMT ksi ei ole oraalselt aktiivne. Seetttu kombineeritakse seda MAO inhibiitoriga. Ilma selleta DMT laguneb kiiresti ainevahetuse kigus ning hallutsinogeenne toime ei jua tekkida, vlja arvatud 20

juhul, kui doos letab MAO lagundamisvime mahu. Lisaks suukaudsele tarvitamisele on DMTd vimalik manustada ka inhaleerides ja intravenoosselt. Mlemal puhul kaasneb sellega lhiajaline (tavaliselt vhem kui pool tundi) vimas hallutsinogeenne toime. Suitsetamisel on efektiivne DMT doos 15 - 60 mg. Tavaliselt saavutatakse see mne hingetmbega. Toime kestab vga lhikest aega, enamasti 5 kuni 15 minutit olenevalt doosist. Aine mju avaldub vga kiiresti (tavaliselt vhem kui 45 sekundiga) ning tipphetk saavutatakse minutiga. DMT nina kaudu manustamine eeldab suuremaid doose kui suitsetamine. Ka on sessiooni kestus mrgatavalt pikem ning mned kasutajad theldavad vhendatud eufooriat, samas vimendatud maavlist kogemust (Dimethyltryptamine, 2011). 1960. aastatel nimetati DMTd kui rimehe rnnakut (the businessmans trip) tnu selle lhiajalisele toimele aine sstimise ja inhaleerimise puhul. Sstimisel loob DMT kogemuse, mis on nii kestvuse kui vimsuse osas sarnane aine inhaleerimisega. Aastatel 1990 kuni 1995 New Mexico likoolis pshhiaater Rick Strassmani (2001) poolt lbi viidud uurimuses leiti, et mned vabatahtlikud, kellele sstiti suurtes kogustes DMTd, kogesid olukordi, kus nad kohtusid tulnukaid meenutavate olenditega. 2009. aastal antud intervjuus veebilehele Examiner.com kirjeldas Dr Strassman katsealuste kogemusi jrgnevalt: Subjektiivselt vttes olid kige huvitavamad tulemused need, kus suured DMT doosid vimaldasid katsealuse teadvusel siseneda mittekehalisse, iseseisvalt eksisteerivasse reaalsusse. Sealsed valgusolendid sageli juba ootasid katsealuste ilmumist, et nendega suhelda. Esines ka tpilisi surmalhedasi ja mstilisi kogemusi, kuid pigem harva. Suukaudsel manustamisel on DMT toime tunduvalt pikemaajalisem, tavaliselt le 3 tunni (Strassman, 2001), tekitades tarvitajale sgava metafsilise kogemuse, mis sarnaneb psilotsbiini seente kogemusega, aga on intensiivsem. Kaasneda vivad muutunud ajataju, ngemis- ja kuulmishallutsinatsioonid ja kogemused, mida reaalse maailma mistete abil ei ole vimalik kirjeldada. MAOId, mis vimaldab suukaudsel DMT manustamisel ainel toimida, tuleb kasutada vga kindlalt doseerituna, sest MAOIl vib olla surmav toime mningate ravimitega nagu antidepressantidena kasutatavad selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, aga ka osade ksimgiravimitega (Callaway & Grob, 1998). Sarnaselt teiste pshhedeelsete droogidega on DMTl vga vhe lbi viidud fsilisi krvalnhte. Inhaleerides on selle auru kirjeldatud kui vga kare. Dr Strassmani poolt uuring (Strassman & Qualls, 1994) nitas, et tpiliselt tstis DMT 21

vererhku, sdamelgi sagedust, muutis pupillide diameetrit ja rektaalset temperatuuri. Lisaks suurenes beeta-endropiini, kortikotropiini, kortisooli ja prolaktiini kontsentratsiooni veres. Kasvuhormooni tase tusis veres vrdselt erinevate DMT doosidega, ning melatoniini tase ei muutunud. Pshholoogiliselt vib vga intensiivne DMT kogemus kaasa tuua talumatut hirmu ja tekitada raskusi kogemuste integreerimisel, kui kasutaja ei ole selleks mentaalselt valmis. DMT puhul ei ole theldatud sltuvusttekitavaid omadusi (Dimethyltryptamine, 2011). Hirmust on vimalik le olla, kui on end vaimselt ette valmistatud ning teatakse, kuidas DMT tarvitaja keha ja vaimu mjutab. Kehasisese DMT loomulik funktsioon pakub endiselt uurimisainet. Mned spekulatiivsed hpoteesid vidavad, et endogeenset DMTd toodetakse inimese ajus ning sel on oma roll mningate muutunud teadvuse seisundite tekkimisel. DMTd leidub peaja seljaaju vedelikes ning teistes inimeste ja imetajate kudedes (Dimethyltryptamine, 2011). See vib mngida olulist osa unengude visuaalse efekti loomises, aga samuti surmalhedastes kogemustes, religioossetes visioonides ja teistes mstilistes seisundites. Uued hpoteesid (Wallach, 2009) pakuvad, et endogeenne DMT vib olla seotud ka rkvelolekul esineva teadvusseisundi loomisega. Dr Strassmann'i DMT uuringud (2001) New Mexico likoolis viisid hpoteesini, et suur kogus DMTd vabastatakse kbinrmest vahetult enne surma vi surmalhedastes kogemustes ning just DMT on surmalhedase kogemuse (near death experience) fenomeni phjustajaks. Paljud tema katsealused andsid teada surmalhedasel kogemusel ilmnenud helilistest ja visuaalsetest hallutsinatsioonidest. 2.2 Momoamiinioksdaasi inhibiitorid Olulisemad ayahuascas MAOIna toimivad alkaloidid on harmaliin ja harmiin. Mlemal on lisaks ka antibakteriaalne toime (Rtch & Hofmann, 2005). Leidub neid Banisteriopsis caapis ja Peganum harmalas. Harmiini ksinda vib leida ka paljudest teistest taimedest (Lisa 3).

2.2.1 Harmaliin Harmaliin on fluorestseeriv pshhoaktiivne indooli alkaloid harmala alkaloidide ja beeta-karboliinide grupist. Tegemist on hdrogeenitud harmiini vormiga. Mitmed erinevad taimed sisaldavad harmaliini, sealhulgas Banisteriopsis caapi ja Peganum harmala (harilik harmal), aga ka kannatuslill (Passiflora incarnata) ja tubakas. 22

Harmaliin on kesnrvissteemi stimulant ja prduv MAO-A inhibiitor (RIMA) (Massaro, 2002:237). Prduv MAO-A inhibiitor thendab seda, et see konkureerib tramiiniga sidudes MAO-A. Seega toite, mis sisaldavad vikeses koguses tramiini, vib enne ayahuasca seanssi ohutult tarbida (Massaro, 2002), aga veini ja juustu peaks igal juhul vltima. Prduv thendab seda, et selle asemel, et MAO-A lplikult kinni siduda ndalateks, kuni keha asendab uuesti MAO-A ensmide molekulid, halvab harmaliin nende mju ainult ajutiselt, seega tramiini metaboliseeritakse samal ajal harmaliiniga visteldes (Youdim & Weinstock, 2004). MAO inhibiitoreid (harmaliini alkaloide) ei tohiks koos tarbida jrgnevate toitudega: juust (eriti aegunud juust), lu, marineeritud rimed, teod, kanamaks, prmitooted, viigimarjad, rosinad, marineeritud kurk, hapukapsas, okolaad, sojakaste, koor ja jogurt (Most, 1985). Harmaliinil on nii kaitsvad kui ka toksilised toimed neuronitele (Lotsof, 1997). Harmaliini katsed rottidega hekordse sstitava annuse puhul 40 mg/kg, mis on vrdeline 3 grammiga inimeste puhul, vi 3 x 25 mg/kg, mis jaotati ra 3 peva peale, avaldasid vga selgeid neurotoksilisi toimeid. DMT aktiveerimiseks suukaudsel manustamisel on harmala alkaloide vaja 1,5 mg/kg (Erowid, 2009). Pshhoaktiivne toime inimese jaoks on 25 kuni 750 milligrammi. Vike doos (25-50 mg) toimib kui kesknrvissteemi stimulant. See tstab vaimset aktiivsust ja loob meeldiva unistava oleku mneks tunniks. Suuremad doosid (200 750 mg) avaldavad hallutsinogeenset toimet. Kogemus algab tavaliselt he tunni mdudes ja kestab tihti kuus vi rohkem tundi (Most, 1985). Harmaliini fsilist vi pshholoogilist sltuvust ei ole theldatud (Harmaline, 2011).

2.2.2 Harmiin Harmiin on samuti prduv monoamiin oksdaas A (MAO-A) inhibiitor. Harmiini leidub paljudes taimedes, kige enam aga sarnaselt harmaliinile Banisteriopsis caapis ja Peganum harmalas. Lisaks taimedele leidub seda ka erinevates organismides. Ameerika farmakoloog ja keemik Alexander Shulgin on nimetanud 30 erinevat liiki, mis teadaolevalt sisaldavad harmiini, sealhulgas seitse liblikaliiki Nymphalidae perekonnast. Tuntud taimedest sisaldavad harmiini tubakas ja kaks erinevat kannatuslille (Shulgin & Shulgin, 1997). Malpighiaceae perekonna taimedest sisaldab peale B. caapi harmiini vhemalt kolm liiki: kaks Banisteriopsist ning Callaeum antifebrile. Zygophyllaceae perekonnas, kuhu kuulub harilik harmal, leidub vhemalt kaks erinevat harmiini sisaldavat taime: 23

Peganum nigellastrum ja Zygophyllum fabago (Harmine, 2011). Katsed oraalsete vi veenisiseste harmiini doosidega hpotensiooni ja hallutsinatsioone. (30 300 mg) on phjustanud erutusseisundit, bradkardiat vi tahhkardiat, hmastunud ngemist,

2.3 Ibogaiin Keemiliselt on ibogaiin sna sarnane -karboliinidele ning eriti harmaliinile ja harmiinile. Ta kuulub tskliliste trptamiinide derivaatide gruppi. Ibogaiin eraldati esmakordset Tabernantne iboga juure koorest Prantsusmaal 1901. aastal. Ibogaiini leidub ka Pandaca retusa (Lam.) Mgf. [sn. Tabernaemontana retusa (Lam.) Picon] (cf. Tabernaemontana spp.) taimes ja Madagaskaril kasvavates koerakoollaste (Apocynum) liikides (Rtch & Hofmann, 2005). Paljud liigid Apocynaceae perekonnast sealhulgas Tabernaemonatana, Voacanga spp., Stemmadenia, Ervatamia ja Gabunea sisaldavad ka teisi ibogaiini tpi indoolalkaloide (ibogamiin, tabernantiin, voakangiin, ibogaliin). Enamik ibogaiini uuringutest on lbi viidud aastatel 1940 kuni 1950 Prantsusmaal. Esialgsed farmakoloogilised uuringud olid ajendatud ibogaiini tugevast stimuleerivast toimest. Alles hiljem hakati uurima selle aine hallutsinogeenseid toimeid (Rtsch & Hofmann, 2005). Tnapeval, mil ibogaiin on taas rambivalguses neurofarmakoloogilistes uuringutes, on selgunud, et tema alkaloidid aitavad vhendada ja ravida sltuvushaiguste smptomeid (Rtsch & Hofmann, 2005). Niteks on leitud, et ibogaiin suudab alla suruda motoorset aktiivsust, mis tekib opiaatidest vrutamisel. On videtud, et ibogaiin manustatud hekordse suure annusena suudab dramaatiliselt vhendada vrutusnhtusid, samal ajal phjustades patsiendile rnnaku, mis annab talle sgava pilguheidu enda sisemusse ja sltuvuse tekkimise phjustele. Enamik patsiente, kes on lbinud selle teraapia, suudavad olla kuid ilma sltuvusaineteta. Tielikuks vrutamiseks vivad olla vajalikud mned lisasessioonid (Rtsch & Hofmann, 2005). Ibogaiini toime neurofarmakoloogiline mehhanism ei ole veel tpselt selge. Ta mjutab mitmeid erinevaid retseptoreid ning on jreldatud, et just selline toime ulatus tagab ibogaiini efektiivsuse sltuvusravis. Eksperimendid primaatidega on nidanud, et ibogaiin vhendab opiaadi sltuvust ja osaliselt blokeerib vrutusnhud. Ravi kigus on ilmnenud, et tugevad vrutusnhud kaovad juba esimese 45 minuti jrel prast 24

ibogaiini manustamist (Rutajit, 2009).

25

3. RITUAALNE KASUTAMINE 3.1 Ajalooline levaade Ayahuasca on olnud kasutusel amaanide ja ravitsejate hulgas Amazonase piirkonna ravimisrituaalides ning amanistlikes kogemustes juba enne Kolumbuse aega (Wisdom Plants, 2011). Arvatavasti hakati esmakordselt keedust (Lisa 2.5) kasutama Amazonase je lnepiirkonnas, kus praegu paikneb Ecuador. Vanim ese, mida

seostatakse ayahuasca tseremooniaga, on Ecuadorist leitud graveeritud kaunistustega kivist tass. Rituaalne ese prineb ajavahemikust 500 BC kuni 50 AD. Selline leid nitab, et ayahuascat tarvitati juba vhemalt 2500 aastat tagasi ning selle iidne kasutus oli ilmselt kige rohkem levinud alam Amazonase piirkonnas (Ayahuasca Guide, 2011). Kuidas see jook tpselt avastati on tnapevani msteerium. Kindlasti oli see enam kui lihtsalt juhuslik avastus primitiivse indiaanlase poolt. Ehkki seda jooki on kutsutud plisrahvaste hulgas 40 erineva nimega, on selle koostisosad, valmistamine ning tarvitamisrituaal igal pool enam-vhem sarnane. Esineme dokumenteeritud kontakt lne inimestel ayahuascaga oli aastal 1851, mil sellest andis teada inglise etnobotaanik Richard Spruce (Ayahuasca Guide, 2011). Kui vtta arvesse arheoloogilisi tendusmaterjale kohalike taimede kasutamisest, siis paistab, et selle tarvitamine ulatub tagasi vhemalt 2 milleeniumit. Viimastel aastakmnetel on ayahuasca populaarsust kogunud ka lnes. Palju on juurde tekkinud neo-amaane ja ayahuasca kirikuid, populaarsust on kogunud ayahuasca turism Luna-Ameerikas. Ning mitte ainult pshhoteraapia akadeemilised uurijad ei ole nidanud les oma huvi selle vimsa vahendi suhtes. Ka teadlikult ja hoolikalt taju muutvaid aineid praktiseerivad inimesed kasutavad (Ayahuasca Info, 2011) ayahuascat, et vastu astuda iseenda teadvuse kllusele, universumi lpmatusele ja oma sgavaimatele hirmudele, et kogeda vaimustust nendest hirmudest jagu saamisest.

3.2 Ayahuasca rituaalne kasutamine amaanile on ayahuasca lahutamatu osa vihmametsast. Selle joogi mju aitab tal nha vaime, kes eksisteerivad taimedes ja loomades. Ta suhtleb nendega ning ammutab infot nende sisemistelt olenditelt. Niiviisi saab ta teada iga erineva looma ja taime thenduse ning mistab, miks igal liigil on oma oluline osa eluringis. amaan kasutab ayahuasca visioone, et reisida ringi tegelikus reaalsuses, mida tihti nimetatakse kui sinine tsoon, kus nad on vimelised avastama mineviku, oleviku ja tuleviku saladusi, ravima haigeid himu liikmeid vi vitlema pahatahtliku nia vi musta amaaniga. 26

Tnapeval kasutavad amaanid telise reaalsuse jooki, et ravida ning avastada erinevate haiguste pritolu, reisida tavaliselt nhtamatusse maailma metsas, suhelda looma- ja taimekuningriikidega, ning et saata himurituaalidel osalejaid mtide maailma. Tervendamise rituaalides ei joo mitte ainult ravija seda phaks peetud jooki vaid samuti osalejad, et ayahuasca vaim saaks juhendada abiotsijat tema tervenemisrituaalis. amaanid omistavad ayahuasca toime taimevaimudele, kes avaldavad ennast meisterpetajatena inimesele, kui ta on ayahuasca mju all. Taime vaim teeb inimeste jaoks vimalikuks avastada haiguse pritolu, leida selle jaoks vasturohi ning koht, kus seda metsast leida vib. Enne ayahuasca tseremooniat soovitatakse olla seksuaalselt karske (6 peva kuni 6 kuud) ning vltida soola, tilli, piparde ja rasva tarvitamist. Mnikord kasutatakse organismi puhastamiseks ka lahtisteid ja klistiiri (Wisdom Plants, 2011). Ayahuasca rituaale saadab tihti jrjepidev tubaka suitsetamine. eldakse, et tubakas ajab eemale halvad vaimud, kes on ebameeldivad ja phjustavad hirmutavaid visioone. Mnikord leotatakse brugmansia lehti rummis ning juuakse seda kui toonikut krvale vi lisatakse brugmansia lehed ayahuasca joogile. Mestizo amaanid pletavad kamprit viirukina ayahuasca tseremooniate (Lisa 2.6) ajal ilmselt selleks, et suurendada pshhoaktiivset toimet. Kui amaan tahab ppida tundma teadmata taime ja tema raviomadusi, vib ta lisada selle taime ayahuasca segusse enne selle joomist. Kuna endine vihmamets on ha enam urbaniseeritud, siis seda rohkem mitteindiaanlasi puutub kokku selle maagilise joogiga, mis on viinud linna-amanismi vljakujunemiseni ja paljude inimeste fsilise ja spirituaalse tervenemiseni.

3.2.1 Santo Daime Santo Daime on kige vanem ja tuntum kaasaegne ayahuasca joomise

traditsioon (Rituals and Ceremonies), mis asutati 1930ndate alguses Raimundu Irineu Serra poolt. See on katoliikliku ideoloogia integreerimine iidse ayahuasca traditsiooniga hendades nii omavahel kristlikud tekspidamised kohalike enteogeensete taimedega. Kllaltki veider kombinatsioon, kui meenutada neli sajandit tagasi toimunud inkvisitsiooni, millega kaasnes peaaegu tielik ayahuasca amaanide hvitamine. Ayahuascat kutsutakse Daimeks, ning see on nende sakrament trabalhostel (istungitel). Kui vlja arvata joogi keetmine, siis toimuvad kik nende rituaalid kinnises, tielikult valgustatud suures saalis (Lisa 2.7) padrihno juhtimisel. Santo Daime on tnapeval laialt levinud (Rituals and Ceremonies), sel on palju keskuseid Brasiilias 27

ning mned ka Euroopas. Santo Daimel on palju erinevat tpi istungeid, mille osavtjate arv vib varieeruda neljast kuni kaheksasajani. Viis philist istungit on jrgmised: 1) Concentrao (konsentratsioon vi meditatsioon), mis toimub kaks korda kuus. Kik osalejad vtavad keedust istungi algul ning veidi hiljem tarvitatakse seda teistkordselt. Concentrao kestab umbes kaks tundi, mille vltel osalejad istuvad vaikuses. Enne ja prast vaikuseperioodi on palvetamine ja laulmine. Tavaliselt algab istung kell 8 htul ning kestab kuni 6 tundi. 2) Pidulikud istungid kindlatel kuupevadel, sisaldades julusid, uusaasta peva ning mnikord pulmasid ja thtpevasid. Osalejad tantsivad ja loevad poollauldes, samal ajal seistes ning reastades ennast ettenhtud koosseisu, kus ks grupp inimesi mngib kitarri ning mnikord teisi instrumente, nagu elektriline orel, flt vi klarnet. Paljud osal ejad kristavad maracat, mis on tehtud tinast vi alumiinimist ning mille sees on kristiks seemned. Pidulikud istungid kestavad tavaliselt kuni 11 tundi ning neid korraldatakse siti. Daimet manustatakse selle instungi jooksul kuni 5 korda. Prast teist serveeringut on vaheaeg, mil osalejad lhevad vlja ning ldvestuvad. 3) Vahel toimuvad ka intiimsed instungid viksema osavtjate arvuga, mida kutsutakse trabalhos de estrela, mis viitab thekujulisele lauale, mis asub istungisaali keskel. Need instungid keskenduvad kellegi haigusele. Rgitakse pooleldi lauldes, et haige terveneks. 4) Istung surnute mlestuseks on missa. 5) Ainuke vljas toimuv istung feitio on joogi valmistamine, milles osalevad kaheksa kuni 14 meest. Rituaali kigus serveeritakse suurtes kogustes Daimet, lauldakse hmne ning kogutakse ja uhmerdatakse ayahuasca liaani. Enne feitiot on naised chacruna juba kogunud ning puhastanud. Padrinho valmistab keeduse ja otsustab selle tpse valmistamismeetodi ning koostisosad, lejnud kogukonna liikmed on talle lihtsalt abiks. Santo Daime on tuntud oma hmnide vi hinoste poolest (Rituals and Ceremonies), mille kohta eldakse, et need on saadud otse astraaltasandilt Daime mju all olles Padrinho vi mne teise thtsa liikme kaudu. Need on ainsad selle kiriku kirjalikud petused ning moodustavad nende istungite tuuma. Funktsionaalselt vib neid hmne vrrelda ayahuasca amaanide icarodega lauludega, mida lauldakse amaanide poolt abistamaks tarvitaja vaimset rnnakut.

28

3.2.2 Unio do Vegetal Unio do Vegetal (UDV) on spirituaalne inimeste hendus ayahuasca rituaalseks tarvitamiseks. See asutati 21. veebruaril 1961. aastal Brasiilias (Porto Velho Rondonias) Jose Gabriel da Costa poolt (Rituals and Ceremonies). Ttades dunglis kummikorjamise laagrites kohtus ta seal kohalike Boliivia indiaanlastega, kes

tutvustasid talle ayahuascat. Da Costa poolt algatatud rituaali korratakse iga kuu esimesel ja kolmandal laupeval kogu Brasiilias, kus osaleb kokku ligikaudu 10 000 inimest. UDV rituaalidel serveeritakse ayahuascat tavaliselt viksemates kogustes kui Santo Daime kirikutes (Rituals and Ceremonies). Nagu Santo Daime, kogub ka UDV populaarsust inimeste seas kigist eluvaldkondadest. UDV keskusi (nuclei) (Lisa 2.8) on kikides Brasiilia suuremates linnades ning ka meretagustes maades. Unio thendab liitu, ning algselt viitab hinemisele pealtnha lahus olevate phimtetega. Lihtne nide on joogis kasutatavate erinevate taimede liit. UDVs kutsutakse Banisteriopsis caapit maririks ning see thendab judu. Psychotria viridist kutsutakse chacronaks ja see thendab valgust. Teine nide on mehelike ja naiselike judude liit. UDV liikmed viitavad erinevatele liitudele aga eriti viidatakse liidule universumiga ning selle liidu tiuslikkust lbi ayahuasca (vegetal) joomise, mis thendab henduse saavutamist. Istungeid viib lbi meister (Mestre), kes jagab laiali tee ning juhendab nii kollektiivset kui individuaalset kogemust. Seda kike saadab tavaliselt laulmine toime thendusest (chamadas). Lauldakse spetsiaalseid laule ayahuasca pritolust,

(mida nimetatakse burracheira) ning ayahuasqueiro (inimene, kes joob tihti ayahuascat) elu mttest. Inimesed kuulavad muusikat ning neil on vimalus ksida ksimusi Mestre kest. Nagu paljud teised religioonid on UDV planeerinud oma koosviibimised ja festivalid kvartali phiselt. Neid viiakse lbi suletud, valgustatud suurtes saalides, kus osalejad istuvad tugitoolides. Kige thtsamad kogunemised on sesses de escala (redeli istungid), mis toimuvad iga kuu esimesel ja kolmandal laupeval, alates kell 20:00 kuni 00:15 (Rituals and Ceremonies). Iga kuu toimuvad ametlikud istungid jrgmise programmi jrgi: 1) 20.00 juuakse heskoos ayahuascat. 2) Keskendutakse tee toimele (umbes kella heksani). 3) Tseremoonia juht hakkab laulma esimesi chamadas'eid, et juhtida inimesi henduse saavutamiseni. 29

4) Kogetakse tee mju, vimalus rkida grupiga ning ksida ksimusi, kuulatakse kaasaegseid laule ja lauldakse chamadaseid (kuni kella heteistkmneni). 5) Meister laulab mned lpetamise vi hvastijtu chamadased (umbes keskl). Lisaks ametlikele istungitele toimuvad istungid ka kristlikel phadel (julud ja lihavtted), mningate kristlike phakute mlestuspevadel (St. John ja St. Peter), UDV asutaja snnipeval, UDV asutamise aastapeval, emadepeval, isadepeval ja aastavahetuse ajal (Rituals and Ceremonies). Kogenud ayahuascqueirod viivad lbi petlikke istungeid (sesses instrutivas), kus osalejad avastavad UDV esoteerilisi aspekte laiemalt. Viimast tpi istung on preparo, kus ayahuasca (vegetal) on valmistatud ja joodud nagu Santo Daime feitiol.

3.3 Iboga rituaalne kasutamine Gaboni rahva juhid pdsid mitmel korral alla suruda Bwittide kultust, kasutades selleks fabritseeritud argumente, et Bwiti on kannibalide ja rituaalsete mrvarite rhmitus (Rtsch & Hofmann, 2005). Sellest hoolimata on Bwiti PhjaGabonis jnud elujuliseks tnapevani ja on psivalt kogumas oma populaarsust. 1890ndatel aastatel sulandasid Fangid esivanemate rituaali (bieri) kristlike phimtete ning tavadega, et luua snkretistlik Bwiti kultus. Selle protsessi kigus samastati iboga taime vahetevahel selle kultuse jumala Bwiti endaga. Igal juhul ksitletakse ibogat telise teadmiste puuna, mis tuli otse Eedeni aiast selleks, et inimesed saaksid seda kasutada tunnetamaks paremini jumalat ja maailma ning saaksid aimu paradiislikest saladustest, mis aitavad veeta nende elu maa peal meeldivamalt. Bwiti kultusel on mningaid sarnasusi Phja-Ameerika peyote ning Brasiilia Santo Daime kultusega. Mlemal juhul manustavad nende liikmed snkretistlikul rituaalil pshhoaktiivset ainet kui sakramenti. Bwiti kultus on ennekike initsiatsiooni riitus. Bwiti lugu on ligi 150 aastat vana ja sai alguse kristluse mjust traditsioonilistele iboga kultustele. See oli laialt levinud erinevates himudes Gabonis ja naaberriikides. Bwiti varieerub erinevates sektides sltuvalt sellest, mil mral on kristluse smbolid ja rituaalid sekti sisse imbunud. Erinevad kultuse kogukonnad, mis koosnevad enamasti 50 inimesest, kasutavad tavaliselt templit (abei), kus viiakse lbi initsiatsioone, spetsiaalseid rituaale (lihavttephad, julud jne) ning igandalasi iseid kogunemisi. Kikides sektides on iboga kasutusel kui teline sakrament vastandudes ebaefektiivsele kristlikule sakramendile. Ngoz vi teiste snadega bwittide kokkutulekuid (Lisa 2.9) viiakse lbi kolmel 30

jrjestikusel l (alates neljapeva htust kuni laupeva htuni), ning sel ajal sb usklik mduka koguse purustatud iboga juurt tantsides ja lauldes kuni koidikuni. Rituaalsed htud toimuvad loojangust kuni piksetusuni, sest d peetakse viljakuse ajaks, aga ka kuu ja maa ajaks, ning see peab olema nii silmapaistmatu kui vimalik. Ngozd on juba pikalt ette planeeritud. Samuti leiavad need tihti aset prast initsiatsiooni riitusi. Ngozsid peetakse tavaliselt selleprast, et teha lbi enneaegselt lahkunud sugulase initsiatsioon, pakkuda palveid surnutele, et leida les haiguse phjus ning seda ravida, vi et saada kala, maniokke ja lapsi (Barabe, 1981). Rituaalsed htud on avalikud ning kiki vib kutsuda sellest osa vtma, ent initsiatsiooni mittelbinud lahkuvad enne thtsate riituste algust. kski osaleja ei saa jda kuni hommikuni mitmel jrjestikusel l, ilma et ta vtaks ibogat. Jrgijad valmistavad ennast palvuseks ette nrides vikseid iboga juure tkke. Samuti jagatakse alkoholi ja veini vikestes kogustes. Enne iga tseremooniat viiakse lbi tulega puhastamine grupi liidri poolt. Ta kib ringi trvikuga, milles pletatakse okoume vaiku, kies lbi kik kohad selles templis. Initsiatsioonil osalejate otsaesised kaunistatakse naiste poolt punase vertikaalse ja valge horisontaalse joonega, mis smboliseerivad naiselikke ja mehelikke energiaid. Naised kannavad valget mantlit ning mehed, kes on krgemal positsioonil, kannavad valget mantlit koos punase vga. Sel hetkel, kui rahvas on kogunenud, annab Kombo edasi uudised ja juhised htuks. Tseremoonia, mille algust thistab sarve puhumine, jaotub jooksul kolme faasi: 1) Efun mille kohta eldakse algus ja snd, Jumala tekkimine. Sellega thistatakse tseremoonia algust. Taustaks mngitakse musikaalset vibu ning obakat (puust latt trummide mngimiseks), mis thistab jumaliku muna purunemist. Keskl, sarve klades, initsiatsioonil osalejad plvitavad ja knelevad Nzamega oma palvetes, peale mida lpeb alguse ja snni tseremoonia. 2) Mvege surm, on teine faas, mis viitab inimese elutsklile. Sel hetkel, kui tants ja laul saavutavad oma suurima intensiivsuse, kuuldakse kitaarat (kreekap rane kitarrieelne muusikainstrument), ning Bwiti vtab materiaalse kuju metsast ilmuva ristina. See on paar meetrit krge ning valmistatud lgedest ja puidust. Rist sdatakse plema ja see kumab igasse ilmakaarde. Bwiti vib ilmuda ka banaanilehtedest tehtuna ovaalse kujuna, millel on kaks trvikut silmadeks ning ks thistamaks suud. 3) Meyaya on kolmas faas, mis thendab teispoolsust. Hauda laskumise rituaalid 31

viiakse lbi enne plvitamist. Usklikud, trvik hes kes, lahkuvad siis templist ning lhevad kla peatnavatele, marssides kolm sammu edasi ning kaks tagasi. marss ajal, mil kuu on seniidis, on pris muljetavaldav ja majesteetlik. Sarve kla mrab ra iga sammu tempo ja rivi taganemise. Prast pikka jalutuskiku minnakse tagasi Mbandja juurde. Tantsimine jtkub segamatult kuni varajaste hommikutundideni. rituaal on viinud neid lbi pevavalguse pevavalgusesse, nd, siin ja edaspidi, on kustunud. Prast seda minnakse magama. Tobe si on initsiatsiooni riitus, mida peetakse iga kord kui keegi tahab astuda religioosse kogukonna liikmeks. Sel juhul peab algaja sma ra suure koguse ibogat, isegi kuni sajakordse doosi vrreldes sellega, mida sakse ra ngoz kigus. Selline kogus viib jrk-jrgult sja sgavasse ja kauakestvasse kooma seisundisse, mille kigus tema hing teeb reisi teise ilma samal ajal, kui tema keha lamab maas teiste rituaaliosaliste jlgida. Sellise retke teeb sja lbi ainult kahel korral initsiatsiooni ajal ja oma surmapeval (DeKorne, 2003). Ka tnapeval juhtub, et mni ei rka kunagi sellest teadvuseta seisundist ning sureb. Esimene valge inimene, kes tegi lbi Bwiti initsiatsiooni ja elas le iboga juure mju (Rtch & Hofmann, 2005) oli itaallasest etnobotaanik Giorgio Samorini.

32

4. VIMALIK MEDITSIINILINE KASUTAMINE Ayahuasca jooki ksitletakse kui ravimit. Sellel on vimas toime ravida mitmeid fsilisi haigusi, aga samuti vime ravida hinge. See on petaja-taim, kes juhendab selle manustajat lbi ravi, mida ta vajab. On leitud, et ayahuasca vib olla vimas ravim selliste haiguste vastu nagu sltuvusprobleemid vi depressioon. Empiirilised traditsionaalsed ravimid pakuvad keerukat teadmistepagasit, mis piltlikult annab vastuse kasutaja probleemidele (Wisdom Plants, 2011). Seega vivad Amazonase amaanid anda abi rasketele sltuvushaigetele, kes teadvustavad oma probleemi ja tahavad sellest vabaneda. Ayahuasca abil leiab ravitseja les probleemi tekkimise phjuse ning neb, millist vajadust sltuvusaine inimese elus rahuldab, misjrel on vimalik juba lahendus vlja ttada. 4.1 Sltuvushaiguste ravi Amazonase traditsioonilise ravi kontekstis on ayahuasca meisterravim kikide haiguste vastu. Mitte et ta oleks imeravim, aga ta toimib kui juhendaja ja petaja andes ravitsejale teada, milliseid taimi vi millist ravi patsient vajab. Sellised ravimeetodid lhenevad haigusele hoopis teisest kljest vrreldes harjumusprase lne meditsiiniga. Ayahuasca tarvitamisega sageli kaasnev fsilise ja pshilise puhastumise kombinatsioon lubab arvata, et selle ravimi olulisim funktsioon lne hiskonnas vib olla alkoholismi ja sltuvushaiguste ravi (Metzner, 2006). Brasiilia hoasca projekt koos kauaaegsete UDV liikmetega on teada andnud alkoholi ja narkootikumide tarbimise olulisest vhenemisest UDV liikmete seas (Metzner, 2006). Sarnast trendi alkoholisltlaste vhenemise suunas on theldatud ka Native American Church (NAC) liikmete puhul, kes kasutavad sakramendina peyotet. Siin vib muidugi oma osa olla ka traditsiooniliste eluviiside juurde naasmisel, mida NAC rituaalidest osavtmine kindlasti toetab. Vaadates tagasi lnes lbi viidud pshhotroopsete ainete uuringutele, siis kige thtsam laialtlevinud terapeutiline rakendus, mis LSDle omistati, oli alkoholiprobleemide ravi. Millalgi 1960. aastate lpus oli Phja-Ameerikas viis vi kuus haiglat, mis tegelesid alkoholiprobleemide ravimisega LSDd kasutades (Metzner, 2006). Selle efektiivsusmr oli keskmine ning edukalt vrreldav teiste kasutatud ravimeetoditega. Kuna osad pshikat mjutavad taimed vi toimeained avardavad teadvust, tstavad teadlikkust ja annavad parema levaate iseendast, toimivad nad kui naturaalsed 33

vastumrgid teadvust kokku suruvale, fikseerivale, sltuvust tekitavale ainele. Ayahuasca, iboga ja peyote tarvitamisega sageli kaasnev puhastav ja emeetiline toime lubab oletada nende suuremat efektiivsust sltuvushaigete ravis vrreldes LSDga. Sltlased peavad ennast puhastama, ning mitte ainult alkoholi vi muude ainete mrgistest henditest, vaid ka mentaalsetest ja emotsionaalsetest reaktsioonimustritest ning harjumustest, mis neid haigestumiseni on viinud. Juhtum 15-aastase staaiga heroiinisltlasest naise omaalgatuslikust ravist ayahuascaga nitas, et kaks ndalat vldanud keeduse igapevane tarvitamine viis tervenemiseni lbi emotsionaalse ning fsilise puhastumise (Metzner, 2006). Peruus on kokaiinisltlaste raviks Dr Mabiti poolt algatatud Takiwasi programm, mis toimib edukalt lbi nustamise, ayahuasca sessioonide ja fsilise t looduskeskkonnas. Prast intensiivset ravi ayahuascaga tuleks patsienti nustada mnes sltuvusprobleemidega tegelevas hingus vi tugigrupis, nagu teeb seda UDV vi NAC. Ibogaiini efektiivne doos narkosltuvusest vabanemiseks jb 15 18 mg/kg vahele. See teeb umbes 1,2 1,4 g keskmise kehaehitusega mehe kohta (Ravalec et al., 2007). 4.2 Pshholoogiliste traumade ravi Viimase kmnendi vltel on pshikat mjutavate ainete uuringud kujunenud Ameerika akadeemikute hulgas judsalt edenevaks teadusharuks (Kas pshhedeelsed ained..., 2011). California Los Angelese likooli (UCLA), New Yorgi likooli juures tegutseva Johns Hopkinsi arstiteaduste kooli ja muude asutuste pshholoogid on avaldanud tid, mis nitavad, et pshhedeelsed ained soodustavad nnelikkust normaalsetel inimestel ning leevendavad surmahaigete patsientide masendust ja revust. Taju muutvad kemikaalid, mis keelatud uimastitena on pikka aega kandnud hiskondliku halvakspanu mrki, on judnud tsise teaduse huviorbiiti. Johns Hopkinsi Bayview meditsiinikeskuse pshholoog William Richards on elnud, et pshhedeelsed ained muudeti avalikus ajakirjanduses sensatsiooniliseks 1960. aastate lpul ja 1970. algupoolel. Enne seda peeti taoliste ainete teadvusmjude teaduslikku uurimist igati legitiimseks. Muu hulgas avaldasid mainekad teadusajakirjad tid pshhedeelikumide mjust rasketele haigustele nagu skisofreenia ja alkoholism (Kas pshhedeelsed ained..., 2011). Kui USA valitsus ained aga 1968. aastal ebaseaduslikeks kuulutas, lppesid ka kik sellesuunalised teadusuuringud. Alles 1990.

34

aastatel hakkasid piirangud vastavate uuringute suhtes nrgenema. Prast praktiliselt 30 aastat kestnud seisakut on see valdkond taas esile kerkimas. Vrske uurimus (Grob et al., 2011), mis viidi lbi UCLA arstiteaduskonna pshhiaatria- ja pediaatriaprofessori Charles Grobi juhtimisel nitas, et surmava vhktve viimases, neljandas faasis patsientide revus kahanes mrkimisvrselt prast vikese koguse pshhedeelse aine tpset manustamist hoolikalt kontrollitud eksperimendi kigus. Grob koos trhmaga ksitles katsealuseid esmalt prast kolme ja seejrel prast kuue kuu mdumist eksperimendist; kigil juhtudel hindasid katsealused kogemuse mju ha positiivsemaks. Paljud katsealustest rkisid, et see aitas neil leppida enda peatse suremise tsiasjaga. See andis neile judu toimuvaga otse silmitsi seista. Nad kinnitasid, et see kogemus aitas neil elada olemasolevas hetkes ja kogeda iga neile jnud peva vahetult, ilma et nad oleksid tundnud end kammitsetuna oma vljapsmatust olukorrast. Pshhedeelsete ainete erinevus seisneb selles, et tavakorras vlja kirjutatavad antidepressandid kalduvad pshholoogilisi probleeme leevendama vi alla suruma neid tegelikult ravimata (Grob et al., 2011). Surmavas faasis patsientide reaktsioon revushirete ja depressiooni smptomite prssimiseks meldud arstimitele ei ole olnud mrkimisvrselt positiivne. Ayahuasca ja iboga toimemehhanism on tiesti teistsugune. Nendel ainetel on potentsiaali mahitada nn pshhospirituaalset epifaaniat (vaimlishingelist ilmutust). Samuti on oluline mista, et jtkuva pshhoteraapia kontekstis ei pruugi olla vajadust ayahuasca vi iboga manustamiseks rohkem kui hel korral, samas kui tavapraseid ravimeid tuleb reeglina manustada igapevaselt mitme ndala, kuu vi isegi aasta jooksul. Vga raskelt haigete patsientide puhul aitavad pshhedeelikumid inimesel oma haigusega leppida (Grob et al., 2011). Pshhedeelikumid vivad pinnale tuua sgavale maetud pshholoogilised traumad sellisel moel, mis aitavad manustajal aktsepteerida saatust, millele vastu astumiseks nad enne judu ei leidnud. Paljud katsealused on elnud, et elasid lbi sgavalt tervendava muutuse isiklike suhete vallas. Jrgnevalt nide hest naispatsiendist (Grob et al., 2011): Ta nuttis seansi vltel vga palju. Ma arvasin, et ta pisarad on seotud peatselt ees ootava lahkumisega elust, ent asi polnud nii. Ta oli elanud lbi mningaid varasemaid kogemusi enda isaga, kellega tal oli olnud vga pingeline suhe. Ta nuttis, kuna polnud kunagi suutnud isale tolle elu ajal elda, et armastab teda, ning ka isa 35

polnud seda saanud elda ttrele. Ta rkis meile, et muutunud teadvusseisundis ta tegi seda, ning et see aitas palju kaasa vabanemisele suurest pshholoogilisest taagast, mida ta seetttu endaga kaasas kandnud oli. Ibogaiini doos stimulandina kurnatuse, juetuse, jmt puhul on kaks kuni neli 8 mg tabletti pevas. Krvalnhtudena vib esineda iiveldust, oksendamist ja ataksiat. Ibogaiini pshhoteraapiline doos on 3 - 6 mg ibogaiinhdrokloriidi iga kehamassi kg kohta. Pshhoaktiivsetel eesmrkidel on soovitatavad doosid 200 mg mber (Rtch & Hofmann, 2005). 4.3 Vimalikud probleemid Ibogaiin juline turuletulek vib mitmetes eluvaldkondades mnevrra segadust tekitada. Kommertssektori jaoks vib see olla ohtlik konkurent ravimitstuste poolt vlja arendatud narkovastases ravis, mida reklaamivad reguleerivad institutsioonid tnu survele, mida avaldab farmaatsiasektori lobit. Metadooni reklaamijad olid esimesed, kes hakkasid ibogaiini uuringutele aktiivselt vastu ttama (Ravalec et al., 2007). Teadlased, kes on les ehitanud oma karjri metadooni uuringutele, tegid kik selleks, et videlda ibogaiini vastu. Isegi inimeste seas, kus ibogaiin justkui vinuks toetust leida, nagu niteks teistsuguse narkopoliitika pooldajad marihuaana legaliseerijate nol, vi AIDSiga tegelevad teistsuguste ennetusmeetmete pooldajad, sai ibogaiin pigem trjuva hoiaku osaliseks (Ravalec et al., 2007). Paljud aktivistid kartsid, et n ibogaiini reklaamimine vib nende endi philisele eesmrgile konkureerivaks takistuseks osutuda. Niteks AIDS Coalition to Unleash Power (ACT UP) organisatioonis ning ennetusmeetmete pioneeride hulgas avaldasid paljud umbusaldust sellele imerohule, mille reklaamimine oleks kikuma lnud nende enda eesmrgid ja lesanded, mis on seotud nelavahetusprogrammi vi metadooni jagamisega. Seni on sltuvusravi baseerunud asendusdroogidel vi blokeerivatel mehhanismidel (Ravalec et al., 2007) selle asemel, et leida vahend, mis sltuvuse peataks. Asendusdroogiga ravi eesmrgiks on asendada antisotsiaalne ja hedonistlik kitumine sotsiaalselt vastuvetava kitumisega silitades samal ajal sltuvuse, mida ei teenindata enam diileri abil, vaid viiakse le meditsiini ksutusse. Sltlane saab niimoodi endale uue sltuvuse ning kannatab terve elu oma esialgse vea prast (metadooni ja buprenorfiini puhul), sest sltuvus asendatavasse droogi on isegi suurem kui alguprasesse droogi (Ravalec et al., 2007). Sellisest moraalsest loogikast lhtudes 36

ei ole ibogaiin kui sltuvust peatav aine tepoolest atraktiivne. Blokeerivad ained aga lihtsalt tkestavad ainete poolt tekitatava mnutunde judmise ajju. Blokeerides aga dopamiini mnuefekti, blokeeritakse inimese heaolutunne leldiselt. Ka vib ibogaiini promomine tunduda mnevrra piinlik, sest propageerida ainet, mis on klassifitseeritud hallutsinogeenina, thendaks moraalselt vastuvetamatu ja tabu alla kuuluva aine reklaamimist. Mitte kunagi ei ole peetud avalikku debatti ibogaiini le (Ravalec et al., 2007). Tnu teadlastele on pshhedeelsete ainete uurimine taas aktuaalseks muutunud, aga vastavateemalistele uuringutele on keeruline leida rahastust. USA toidu- ja ravimiameti (FDA) poolt illegaalseks arvatud ainete uuringutesse suhtuvad trjuvalt nii fderaalsed agentuurid kui ravimitstus (Kas pshhedeelsed ained..., 2011). Pshhedeelikume ei saa patenteerida, ka pole need meldud regulaarseks manustamiseks, seega perspektiivitu.

4.3.1 Toksilisus Seniste loomadega lbiviidud laborikatsete seas pole htegi juhtumit, mis nitaks ayahuasca tugevat toksilisust vi vrkasutuse potentsiaali. Erinevad loomkatsed DMT ja harmala alkaloididega nitavad, et nende ainete surmav kogus inimese jaoks letab tavalise tseremoniaalse koguse 20-kordselt (Gable, 2007). Ebasoodsad toimed vivad ilmneda regulaarse ayahuasca kasutamisega siis, kui tarvitatakse ka serotoniinergilisi aineid. DMT vib esile kutsuda ebameeldivaid pshholoogilisi reaktsioone vi lhiajalisi pshhootilisi episoode, mis mduvad spontaanselt mne tunni jooksul. Ei ole leitud htegi asitendit, et ayahuascal oleks mrkimisvrset vi psivat vrkasutuse potentsiaali. Samas on dokumenteeritud pikaajaline pshholoogiline kasu, kui ayahuascat tarvitatakse hsti vlja kujunenud sotsiaalses kontekstis (Gable, 2007). DMT ja harmala alkaloidide droogikeedus, mida kasutatakse religioossetel tseremooniatel, on umbes samas ohutusklassis nagu kodeiin, meskaliin vi metadoon. Suukaudselt manustatava DMT sltuvuspotentsiaal ning psiva pshholoogilise hire tekkimise oht on minimaalne (Gable, 2007). Dr Mark Molliveri uuringud (Ravalec et al., 2007) on nidanud, et ibogaiin annuses 100 mg/kg kohta toob kaasa 10 - 15% ulatuses tserebellumi rakkude hvimise, ning see mr vheneb logaritmiliselt, nii et koguse juures 25 mg/kg on kadu 1%. Standartne doos sltuvusvastaseks raviks on tavaliselt 17 mg/kg. Pealegi toimub 37

manustatamine suu kaudu, mitte ei sstita ainet otse ajju, nagu seda testiti rottide peal. Dr Deborah Mash on testinud ibogaiini sltuvuseks vajalikku doosi ahvide peal; uuringus toksilisust ei theldatud. Nii Molliveri kui Mashi trhmad on judnud jreldusele, et terapeutiliseks kasutuseks olevad ibogaiini doosid ei ole neurotoksilised (Ravalec et al., 2007). Dr Molliveri uuringud 1990. keskel ei ole suutnud testada ibogaiini neurotoksilisust primaatide seas isegi suurte dooside puhul. Ainuke oht, mis ibogaiiniga kaasneb, on hingamispuudulikkus, mida saab hlpsasti elimineerida lihtsa massaaiga. Molliver on isegi elnud: Ma olen veendunud, et sellest saab ohutu ravim inimeste jaoks (Ravalec et al., 2007). Ibogaiiniga ttanud teadlased on kinnitanud, et isegi, kui teatud katsed loomadega on olnud murettekitavad (kasutades vga suuri ja korduvaid annuseid), siis ibogaiini kogused terapeutilises kasutuses ei ole inimestele toksilised ning selle metaboliit, noribogaiin, on seda veelgi vhem (Ravalec et al., 2007). Samuti on videtud (De Loenen, 2004), et ibogaiini puhul ei ole tegu sltuvust tekitava ravimiga.

4.3.2 Seadusandlikud piirangud Tabernanthe iboga regulatsioonid on riigiti erinevad. Ameerika hendriikides, Prantsusmaal ja Austraalias kuuluvad iboga ja ibogaiin narkootiliste ja pshhotroopsete ainete I kategooria nimekirja, seega on nende kitlemine reguleeritud (Erowid, 2010). Puhast tinktuuri on vimalik omandada Sveitist, kuid ldiselt leidub taimematerjali harva vljaspool Lne-Aafrikat. Ehkki Ameerika hendriikides on ibogaiin kui I klassi narkootikum keelatud alates aastast 1970 (Rtch & Hofmann, 2005), on ibogaiin hdrokloriidi turustatud Endabuse nimelise ravimi all, ning spetsiaalse loa olemasolul on seda vimalik kasutada. Niteks Saksamaal ei ole ibogaiin arvatud narkootiliste ainete hulka ning on n legaalne, sama staatus on ibogal ka Eestis (RTL 2005). DMT kuulub 1971. aasta RO pshhotroopsete ainete konventsiooni (RT II 1996, 19, 84) alusel keelatud ainete I nimekirja. Samas, 2001. aastal Rahvusvahelise Narkootikumide Kontrollkeskuse sekretrilt Hollandi Rahvatervise Ministeeriumile (Ministry of Public Health) saadetud faks, mis puudutab ayahuasca rituaalset kasutust Hollandis vidab, et DMTd sisaldavad taimed ja neist valmistatud saadused, sealhulgas ayahuasca, ei ole rahvusvahelise kontrolli all ja jrelikult ei ole keelatud 1971. aasta konventsiooniga (INCB, 2001). RO pshhotroopsete ainete konventsiooni artikkel 32 p.4 stestab aga: Riik, kelle territooriumil kasvavad metsikult I nimekirja kantud

38

pshhotroopseid aineid sisaldavad taimed, mida traditsiooniliselt kasutatakse vikeste, tpselt mratletud elanikkonnagruppide poolt maagilistes ja religioossetes kombetalitustes, vib allakirjutamisel, ratifitseerimisel vi hinemisel esitada reservatsioone nende taimede osas kesoleva konventsiooni artikli 7 stete suhtes, vlja arvatud rahvusvahelist kaubandust puudutavad stted.

39

5. VESTLUSED AMAANIDEGA 5.2 Ayahuasca amaan Ruyman Minu vestlus amaan Ruymaniga toimus 2. detsembri vihmasel htupoolikul Tallinnas 2011. aastal. Olin pikka aega oodanud temaga kohtumist, et lisada veidi praktilist osa enda tsse. Uurimust tegemise ajal nnestus mul teada saada kolmest amaanist, kes aeg-ajalt Eestit klastavad. Tavaliselt on nende graafik tihe, ning raske on saada aega nendega kohtumiseks. Eriti veel, kui tegemist on vra inimesega. Kuigi meie vestlus amaan Ruymaniga oli lhike, sest meie aeg oli limiteeritud, loodan siiski, et see vike vestlus lisab vrtust minu lputle ning aitab paremini mista amaani mttemaailma. Eriti vrtuslikuks pean meie vestlusest selgunud amaani seisukohta, et ravimine ayahuascaga on vimalik. Kuigi Ruymani eesmrk ei ole mitte ravida konkreetset haigust, vaid pigem massipshhoosi, mis valdab lne inimesi. Muuta meie mttemaailma loodussbralikumaks ning mista vihmametsade silitamise ja oma planeedi silitamise vajadust. Kui lne inimesed proovivad oma planeeti ssta erinevate seadustega, siis amaanid teevad seda muutes inimeste suhtumist end mbritsevasse keskkonda. Vestlus toimus inglise keeles. Kuidas sinust sai amaan? Ruyman: Minu onu oli indiaanlane, ning 11 aastat tagasi [Ruyman oli sel ajal 19 aastane], kui ma olin eemal vihmametsadest ning reisisin Euroopas, vtsin ma osa oma esimesest ayahuasca tseremooniast. Ma saavutasin oma esimese tseremooniaga seisundi, mida nimetatakse Arutami liiduks (The Arutams Union), ning saades inspiratsiooni sellest valgustatusest, hakkasin ma ppima amanismi ja phendasin oma elu sellele. Reisisin vihmametsas 9 aastat tagasi oma naise isaga ning lbisin vga palju erinevaid puhastusrituaale pikad paastuperioodid, vga pikad jalutuskigud vihmametsades, erinevad rituaalid koskedega ning rituaalid, kus peab vga lhikese aja jooksul jooma vga suure koguse ayahuascat (mitmeid liitreid ayahuascat mne tunniga). Prast seda jtkasin pinguid. ppisin valmistama endale instrumente, nendel mngima, ning ppisin laule. Kulus neli kuni viis aastat enne, kui minust sai amaan. Selleks peab paastuma vga pikka aega (mitmeid aastaid). Alles prast seda tunnistasid kik teised mind kui meistrit, ning alustasin oma td amaanina. Hiljem hakkas mind treenima mu vanaisa, kes oli ks vanemaid selle traditsiooni petajatest. Ma olin justkui laps tema kes. Harjutuste ja harjutamisega ppisin ma unustama viimast osa oma egost, sain teadlikumaks jne. Vanaisaga tegin ma samuti treeniguid koskedega, ppisin 40

ravimise protsesse, ju lekandeid jmt. Olles ppinud vanaisa ke all paar aastat, sai minust teline meister. Miks inimesed tulevad sinu juurde siin lnes? Ruyman: On neid, kes tulevad otsima lahendusi oma probleemidele, aga enamjaolt on siin inimesed, kes on huvitatud spirituaalsusest. Nad otsivad oma elu mtet ning tahavad elada oma elu harmoonias suure vaimuga. Ma ei peta p aljusid inimesi. Kui ma teen oma td, siis ma vtan seda vga tsiselt. Mnikord, kui ma vihmametsas tseremooniaid lbi viin, osaleb seal ainult kaks kuni kolm inimest. Kuna Euroopas on vga raske leida hid petajaid sellel teemal, siis grupid on siin suuremad ja tseremooniad toimuvad harvemini. Tavaliseks grupi suuruseks on siin kuni 30 inimest. Rohkem he htuga lbi ttada lihtsalt ei jua. Mis sa arvad Ayahuascast kui ravimist? Niteks selliste haiguste ravimiseks nagu vhk, depressioon, narkosltuvus jne. Ruyman: Jah, see on vimalik. Ma olen ninud imesid juhtumas. Siiski, kike ei saa ayahuascaga ravida ning mnikord tuleb lihtsalt leppida oma saatusega. Sellisel juhul suudan ma inimesel aidata leppida oma olukorraga ning muuta tema jaoks leminekuprotsess lihtsamaks. Minu eesmrk ei ole ravida inimesi nende haigustest. Tavaliselt on haiguste phjuseks see, et oleme oma elu valesti elanud vi teeme valesid otsuseid. Ravimine toimub iseenesest, kui inimene mistab oma tegelikku eesmrki, miks ta on siia tulnud, ning suudab elada harmoonias suure vaimuga. Kas sa tead midagi ibogast ning sellest, et seda saab kasutada sltuvusravis? Ruyman: Tean sellest taimest vga vhe. Mina tulen Luna-Ameerikast. Olen tutvunud Plisameeriklaste Kiriku (Native American Church) peyote ja san pedro kultuuriga. Need taimed on prit minu kodukohast. Iboga tuleb Aafrikast. Ayahuasca on see, mida mina petan ning olen selles valdkonnas kige pdevam. Meie vestlust kokku vttes, millised on sinu lootused vi mida sa so ovid saavutada oma tga? Ruyman: See on vga hea ksimus. Oluline on saavutada hendus suure vaimuga. Kige thtsam asi on hoida seda liitu. Kui ma ei teeks seda, mida ma teen, siis varsti ei ole enam vihmametsasid. Need hvitatakse. Ma ei saa vtta relvi vitlemiseks. See oleks kindel kaotus. Kik, mida ma teha saan, on petada inimestele seda, mida ma tean. petada oma lhedasi ja pereliikmeid ning Arutami Liidu seisundis me hakkame muutuma nii oma sdames kui peas. Sel viisil suudame psta oma keskkonna.

41

Nii et sinu eesmrk on ssta planeet hvingust? Ruyman: Ssta planeet ning ssta inimkond omaenda hvingust. Kuna hvitatakse iseend ja kike, mis sellel planeedil on. Ego ning eemaldumine oma vaimust on selle haiguse juur. Kas sooviksid midagi lisada? Ruyman: Sa oled pingutanud palju, et minuga kohtuda. Vabanda, et mul ei olnud kevadel, kui sa Lne-Eestisse sitsid, meie vestluseks aega. Sul on vga huvitav lput teema. Ma loodan, et meie vestlusest on sulle kasu. 5.3 Iboga amaan Mallendi Vestlus iboga amaani Mallendiga prineb raamatust Iboga: The Visionary Root of African Shamanism. Intervjuu leidis aset 2003. aasta novembris Pariisis. Vestluse lbiviijaks on Agnes Paicheler, kes on raamatu ks kaasautoritest. See tekst annab edasi Mallendi tpsed snad, mis koguti pika intervjuu kigus, kuhu on lisatud vaid mni ksik tpsustav viide. Rgi mulle oma esimesest kohtumisest ibogaga ning kuidas sinust sai nganga ja kuidas sa ppisid inimeste eest hoolitsema? Mallendi: Juba 7 aastaselt, pooleldi juhuslikult, lbisin ma oma esimese iboga initsiatsiooni vanaisa juhendamisel (mlemad mu vanaisad olid ngangad). Tegelikult oli see minu ema initsiatsioon, aga ma lksin kaasa ning tlesin, et ma tahan ka osaleda. Kui nad tlesid ei, lksin ma voodisse ja teesklesin haiget. Prast seda asetati mind lgedest mati peale koos emaga ja anti mulle ibogat. Ma tahtsin seda. Ma tundsin tugevat vajadust selle jrele, aga ma ei teadnud veel, mida ma sellega peale hakkan. Ma olin veel vga noor ning mul polnud rna aimugi selle taime potentsiaalist. Kui ma olin 12 aastane lbisin ma uuesti initsiatsiooni, aga seekord koos oma bwiti isa Ehumuga. Sel hetkel avastasin ma selle taime telise potentsiaali. Taim nitas mulle paljusid asju lbi ngemuste ning see oli teliselt vaimustav. Naljakas on see, et kuigi ma olen aafriklane, oli mul palju [vrapraseid] ngemusi. Need olid vga selged ning tis lne inimesi. Ma ngin reisimist ja lennukeid, aga sel hetkel ei taibanud ma, kuidas see omavahel seotud on, mida see kik thendama peaks. Aja mdudes, asjad, mida ma olin ninud oma ngemustes, hakkasid teks saama. Mul oli rohkem ngemusi oma tuleviku kui mineviku kohta. Sel ajal elasin ma koos oma ema Tchibangaga. Juhtus ks sndmus, mis justkui sundis mind lbima oma teist 42

initsiatsiooni, ja tstis oluliselt minu huvi alternatiivmeditsiini vastu. Minu e laps haigestus tppe, mis on tegelikult vga lihtsasti ravitav meie hiskonnas. Kahjuks mrgati seda liiga hilja ning laps suri. See oli mulle suur okk. Kui on olemas inimesed, kes oskavad taimedega ravida, on kahju kaotada lhedasi, kui seda saab nii lihtsasti vltida. Seega jrgmisel korra ma testi valisin bwiti, sest ma tahtsin taimi tundma ppida. Ravijatele ei vaadatud sel ajal vga hsti inimesed arvasid, et see on nidus. Mina nidust ei kartnud. Ma tahtsin taimi tundma ppida, et saaksin ravida. Selleks pidin lbi tegema initsiatsioonid. Bwiti ratas minus tugeva huvi, ja ma tahtsin seda sgavuti tundma ppida. See oli tundlik teema minu ema jaoks, kuna ma kisin alles koolis, aga eelistasin bwitit koolile. Seega slmisime me emaga kokkuleppe: kui ma pin koolis hsti terve aasta, siis vin tegeleda bwitiga oma koolivaheajal. Seega ma ragistasin oma ajusid, et olla koolivaheajal vaba ning minna metsadesse. Alguses ppisin ma bwitit ainult koolivaheajal. Koos oma bwiti isaga kisime klades patsiente otsimas. Nii ppisin ma tundma haigusi ja taimi. Aastal 1994 ma lpetasin koolis kimise, sest ma leidsin, et see on minu jaoks kasutu. Minu elu ei olnud enam kool, vaid bwiti. Seega me lksime koos oma bwiti isaga Pygmy kladesse, et tiendada oma teadmisi. Me kndisime metsades peval ja l, jtkasime liikumist kogu aeg. ppimine Pygmyde juures nuab suurt delikaatsust, see ttab justkui vahetuskaubandus. Kui sa ei austa neid, siis nad ei peta sulle mitte midagi. Isegi nende juures kaua aega elades, vivad nad sulle kogu aeg valetada juhul, kui sa ei ole nende suhtes veatu. Kohtudes mitmete erinevate himude ja paljude inimestega nnestus meil ppida palju Pygmydelt taimede ja puude kohta. See aitas meil omandada paremaid teadmisi alternatiivmeditsiinist. Ravides pead sa olema kannatlik, sest iga pev ei leia haigeid inimesi. Ning peale selle on palju asju, mida peab ppima: looduse filosoofia, taeva, thtede, pikese ja kuu lugemine ning pikesetusude ja loojumise mistmine. Palju tuleb ppida ka muusikat, kuna bwitiga kib kaasa terapeutiline muusika. Bwitis ei ole initsiatsiooni lbiviia sinu edaspidine petaja. See inimene annab sulle vaid baasteadmised ning juhatab sind edasi nende juurde, kel on omaenda teadmised ja maailmavaade. Niteks tseremooniate kigus kohtud sa inimestega teistest templitest ja nnda pid juurde uusi teadmisi. Bwiti on elu filosoofia. Kui sa hakkad juba bwitit hsti mistma, vid sa lbida initsiatsiooni mwirisse. Minul nnestus lbida mwiri initsiatsioon 1995. aasta lpus, mil 43

ma olin 15 aastane. See oli vajalik selleks, et lbida jrgmine ppepraktika. Peale initsiatsiooni hakatakse andma sulle teatud lesandeid sisaldavaid kohustusi. Seega pead sa olema tasemel, et nendega hakkama saada. lesandeks vib olla niteks metsa minek ja sealt rohtude otsimine, valvata tule le terve kestvatel rituaalidel, valvata patsiente lbi . Kui on tegu tavalise meelelahutustseremooniaga, meyayaga, vivad petajad lubad ka sul tseremooniat juhtida. Aastal 1996 ma lahkusin Port-Gentilist (suuruselt teine linn riigis) koos oma bwiti isaga ning teiste bwiti vendadega. Et inimeste eest paremini hoolitseda, tuleb mista nende pshholoogilist taset ja kultuuri. Et seda ppida, pead sa nende juurde minema. Reisimine aitas mul maad avastada ning samal ajal inimeste eest hoolitseda. Ma olin kogu aeg koos oma spirituaalse isaga. Me lksime inimesi ravima ja nende probleeme lahendama. Kui inimesed ei suutnud teineteist mista, aitasime neil jlle saavutada lepitust. Sageli polnud inimestel klades vahendeid, et meile maksta. Siis pakuti meie teenetele vastutasuks majutust ja toitu. Bwiti on nagu phikool ning mwiri on nagu keskkool. Prast seda tuleb kono, mille kohta vib elda likool. Ma lbisin kono aastal 1997, kui ma olin 17 aastane. Alates sellest hetkest hakkasid asjad teliselt kiiresti liikuma. Minu isa lubas mul tseremooniaid juhatada kuni hommikutundideni ning me tegime testi palju td koos. Klades leidus kogu aeg inimesi, kes kisid meie uksele koputamas ja vajasid abi. Meil ei olnud plaaniski peatuda. Me liikusime klast klla kogu aeg. Sel perioodil nnestus mul teliselt tiendada oma teadmisi. Kui minu bwiti isa oli vsinud, jtkasin ttamist mina. hel tseremoonial oli meil kuni 150 inimest, kes said oma probleemidele vastused. Nustamine on teatud selgeltngemine, kus rgitakse inimestele lahti nende probleemid. Nustamist pitakse lbi bwiti. See sisaldab endas teadmisi, kuidas n lugeda teist inimest, nha tema probleeme, mista ja lahendada neid. Tavaliselt kestavad meie tseremooniad terve , kuni kella kuueni hommikul. ldjuhul paneme me pingi ringi keskele, mida konsulteeritavad siis kshaaval klastavad. Tihti on inimesi nii palju, et me peame jrgmisel l tseremooniat jtkama. Milliste probleemidega inimesed siin lnes tulevad sinu juurde? Mallendi: Philiselt kivad minu juures inimesed pshholoogiliste haigustega. Osadel on fsilised haigused. Spirituaalsust otsimas kib siin vga vhe inimesi. Ravimine on siin sna sarnane sellele, mis Gabonis, vlja arvatud see, et ma olen tavaliselt ksi. Prantsusmaal ma ei tee terve kestvaid rituaale. Oleneb muidugi, mida tahetakse ravida. On niteks naistehaigused vi hepatiit, mis otseselt ei vaja ibogat. 44

Iboga on rohkem pshholoogiliste haiguste raviks, kikide selliste probleemide jaoks nagu depression, murelikkus, seedehired jne. See on kiirendatud ravi: kolme pevaga vib saavutada sama tulemuse kui mitme aastase pshhoanalsiga. Juure ravitulemus on sarnane pshholoogilise analsi omaga. See ttab kigi kolme ajavormi puhul: praegune hetk, minevik ja tulevik. See aitab mista iseennast ning vastu astuda iseenda rumalustele ja ka headele episoodidele. Keegi ei mista sind hukka, midagi [probleem] tuleb sinu seest esile ning sina ise oled pshholoog. Sa ned iseennast nagu vaataksid vljastpoolt, misjrel mistad end paremini ka seestpoolt. Inimestega ttades mjub teliselt maagiliselt, kui sa ned inimesi, kes saabuvad vga halvas seisundis ning prast kahepevast kuuri nad lahkuvad palju paremas seisukorras, naeratades siiralt tulvil lootust ja julgust. Nad avastavad pshholoogilise ju ja fsilise energia, mis annab nende elule uue suuna. Missugused inimesed tulevad sinu juurde? Mallendi: Igasugused, kikidest eluvaldkondadest, nii rikkad kui vaesed. Puudub mingi otsene hisjoon, vlja arvatud vib-olla sltlased. Igaks tuleb omaenda unikaalsete probleemidega. Minu juures on kinud inimesi, kes on olnud huvitatud spirituaalsusest ning palju selliseid, keda spirituaalsus absoluutselt ei huvita, aga kes mistavad alternatiivmeditsiini potentsiaali. Spirituaalsus ei ole mstika, see on vaimu elutskkel. Vhemalt nii nen seda mina. Ning ma ttan vga paljude inimeste hingeeludega. Teline kaotus lnes on see, et inimesed kipuvad unustama, et keha sees on ka hing. See phjustab ka tsiseid pshholoogilisi ilminguid Prantsusmaal. Ma ei soovita mitte kellelgi vtta ibogat. See ei ole minu otsustada. Kui inimesed arvavad, et see on nende jaoks kasulik, siis nad valivad selle ise. Ma vin ainult nustada, millises suunas liikuda, kui inimene on sellest teliselt huvitatud. Samuti on vga raske elda, millist toimet iboga talle tpselt avaldab. Ma teavitan neid, et see on vga kibe, ja nad kindlasti oksendavad. lejnud toimeid on vga keeruline seletada. Kasulikud omadused ilmnevad tavaliselt prast initsiatsiooni. leldine mju on tohutu ja unikaalne iga inimese jaoks. Kige thtsam tulemus on, et prast initsiatsiooni sa tead, kes sa oled. Sul on parem mistmine iseendast ning enda olemusest siin Maa peal. Pealegi on see erinev igahe jaoks. Mul on olnud vga depressiivseid inimesi, kes olid linnelikud kui nad lahkusid. Mul on olnud inimesi, kes olid ohtlikult rahutud nad lahkusid, ilma et neis oleks kbetki rahutust alles. Seega on tegu imerohuga? Mallendi: Ei, see ei ole imerohi. Aga see on taim, mis pstab ja aitab. Iboga 45

rituaalis ei tta mitte juur sinuga, vaid sina juurega. Ravi edukus sltub inimesest, kuidas on ta valmistunud ning kuidas ta lheb kaasa selle raviga. Ning just seeprast ei ole soovitav vtta ibogat ksinda. Sul on vaja juhendajat, et saaksid ibogaga paremini ttada. Iboga ei ole aine, mis on meldud ostmiseks kohvikust vi lbi interneti, et sul oleks peol lbus. Vga oluline on mista selle pha taime vrtust ja potentsiaali. See taim on eksisteeriunud tuhandeid aastaid ning inimesed on alati tarvitanud ibogat rituaalsetel eesmrkidel meistri juhendamisel. Need, kes soovivad mista ibogat, peaksid olema teliselt positiivselt meelestatud otsirnnaku suhtes. Kui jtta krvale rituaalne tegevus, jb krvale ka terapeutiline kontekst, ning iboga vib kituda vga erinevalt. See vib olla vaenulik inimese vastu, kes ei vta taime vajalikes tingimustes nagu spetsiaalne saatemuusika, mis on loodud just iboga jaoks, ning mis aktiveerib selle taime potentsiaali kehas. Niteks, kui sa asendad selle reggega, siis kitub juur teistmoodi. Iga ibogast huvitatud inimene peaks les otsima teadja, kes saadab teda initsiatsioonil, mis smboliseerib meie sisemise olendi uuestisndi. Kas see ttab ka narkosltuvuse puhul? Mallendi: Ma olen ravinud paari inimest, kes olid heroiinist sltuvuses. Iboga aitas neil lahti saada oma sltuvusest. Aga peale fsilist vrutust jb veel pshholoogiline sltuvus. See nuab pikemat td. Tuleb jlgida inimest ning kohtuda temaga paar korda, et teda juhendada. Ravimine ibogaiiniga lneriikides piirdub fsilise sltuvuse eemaldamisega. Iboga ja sellega kaasas kivad rituaalid viivad ka pshholoogilise vrutuseni. Selline ravi aitab sltuvushaigel mista kindlaid detaile tema elus, mis teda sltuvuseni viisid. Meie ttame nende phjustega. Ma olen ravinud ka inimesi, kes on sltuvuses alkoholist. Vrutus on vga peen t, sest sltlastega ei ole lihtne. Nad on kuumad, klmad, haiget saanud hest vi teisest kohast, neil on kik, mida neil olema ei peaks. Lpetuseks, millised on sinu loootused? Mallendi: Ma loodan, et lne inimesed lpuks mistavad, et meie teadmised vivad olla abiks tnapeva meditsiinile. See vib olla tiendav ravi erinevate haiguste puhul, mida tnapeva meditsiin ei ole suuteline ravima lhikese ajaga. Ls peaks mistma, et ravimine ibogaga on thtis kogu maailmale, ning ei tohiks suhtuda trjuvalt rituaalsete taimedega ravimisse. Niteks, vin ma aidata mningaid pshhiaatreid. Ma olen kinud kaks korda pshhiaatriahaiglas, et kohtuda patsientidega. Ning seal ma ngin, et neid inimesi kll abistatakse, ent tasapisi tehakse ainult haigemaks. Haigust 46

silitatakse selle asemel, et seda tegelikult ravida. See okeeris mind. Patsientidele antakse ravimeid, aga mitte midagi muud. Kik on omavahel koos, tiesti hullud ning natuke hullud. Kuidas on vimalik sellises keskkonnas terveneda? Mulle meeldiks kui LOrdre des medecins (Prantsuse arstide liit) tunnustaks traditsionaalset meditsiini, ning et me teeksime koostd. Oleks huvitav, kui pshhiaatrid, kel on raskusi kindlate haiguste ravimisel, prduks ravitsejate poole, et koos oma teadmisi rakendada haiglates. See aitaks vhendada sltuvust keemilistest ravimitest. Ravi rituaalsete taimedega nuab rohkem jupingutusi, see ei ole nii lihtne, kui tableti neelamine. Koos ravijaga sa kll vtad midagi, aga lisaks me ttame nii pshilisel kui fsilisel tasandil. Minu teline eesmrk on rajada traditsioonilise meditsiini haigla Gabonisse. Osa sellest eesmrgist oleks luua herbaarium, mis sisaldaks kiki Gabonis leiduvaid ravimtaimi. Haigla oleks meldud inimestele kogu maailmas, kes soovivad ennast ravida taimedega (kuna see on lnes siiski alternatiivne ravimeetod). Tulevikus oleks see haigla ka vljappekeskus nendele inimestele, kes soovivad ppida traditsionaalset meditsiini. See aitaks meie teadmistel ellu jda ning edasi kesta (ohustatud, nagu see praegu on, metsade hvitamise ja lnestumise tttu) nii, et seda saaks kasutada terve maailm. Kokkuvtteks tleksin ma initsiatsioonist huvitatud inimestele, et ma soovin teile judu, sest see ei ole lihtne protsess ning vajab palju kannatust ja kultuurilist avatust. Minul isiklikult kultuurilisi barjre pole. Ma soovin edasi anda osa oma kultuurist, mis viks olla kasulik meie kigi jaoks.

47

KOKKUVTE Kesoleva t eesmrgiks oli uurida rituaalsete taimede kasutuspotentsiaali tnapeva hiskonnas. Nagu tst selgus, on need aastatuhandeid kasutuses olnud taimed siiani hinnatud abivahendid plisrahvaste ravitsejate kes. Paraku on lnes levinud trjuv hoiak pshhedeelsete ainete vastu kitsendanud oluliselt ka sellise toimega taimede potentsiaali uurimist. T kigus anti levaade rituaalsete taimede peamistest toimeainetest. Huvitav on fakt, et ayahuasca ks koostisosa DMT on loomuomane aine inimese (ja veel mningate imetajate) kehas. Seda leidub pea- ja seljaaju vedelikes, aga ka osades kudedes. Oletatakse, et DMT vib mngida olulist rolli unengude visuaalse efekti loomises, aga ka surmalhedastes kogemustes, religioossetes visioonides ja teistes mstilistes seisundites. Samuti on vlja pakutud, et endogeenne DMT vib olla seotud ka rkvelolekul esineva teadvuse seisundi loomisega. Dr Strassmanni uuringud viisid hpoteesini, et suur kogus DMTd vabastatakse kbinrmest vahetult enne surma vi surmalhedastes kogemustes, ning just DMT on surmalhedase kogemuse fenomeni phjustajaks. Ksitletud taimed koguvad he enam populaarsust kirikutes kui teline rituaalne sakrament. T kigus anti levaade kahest nn ayahuasca kirikust. Kige vanem ja tuntum kaasaegne ayahuasca joomise traditsioon on 1930. aastate alguses asutatud Santo Daime, kus katoliiklik ideoloogia on integreeritud iidse ayahuasca traditsiooniga hendades nii omavahel kristlikud tekspidamised kohalike enteogeensete taimedega. Teine ayahuascat rituaalse sakramendina tarvitav kirik on 1960. aastate algul asutatud Unio do Vegetal (UDV). Brasiilia hoasca projekt koos kauaaegsete UDV liikmetega on teada andnud alkoholi ja narkootikumide tarbimise olulisest vhenemisest UDV liikmete seas. Siin vib oma osa olla ka teiste liikmete sotsiaalsel toetusel. Aga kuna pshikat mjutavad taimed vi toimeained avardavad teadvust, tstavad teadlikkust ja annavad parema levaate iseendast, toimivad nad kui naturaalsed vastumrgid teadvust kokku suruvale, fikseerivale ja sltuvust tekitavale ainele. Niteks Peruus tegutseb edukalt kokaiinisltlaste raviks Takiwasi programm, mis toimib lbi nustamise, ayahuasca sessioonide ja fsilise t looduskeskkonnas. Teine uurimisobjekt iboga ja selle peamine alkaloid ibogaiin on erinevalt ayahuascast leidnud mningast reaalset kasutust sltuvusravis ka lne meditsiinis. Aafrikas on Iboga kasutusel kui Bwiti kultuse rituaalne sakrament aga ka kui ravitsejate 48

ja amaanide oluline abivahend. Iboga alkaloidid aitavad vhendada ja ravida sltuvushaiguste smptomeid. Niteks suudab ibogaiin alla suruda motoorset aktiivsust, mis tekib opiaatidest vrutamisel. Ibogaiini manustamine hekordse suure annusena suudab oluliselt vhendada vrutusnhtusid, samal ajal phjustades patsiendile rnnaku, mis annab talle sgava pilguheidu enda sisemusse ja sltuvuse tekkimise phjustele. Enamik patsiente, kes on lbinud selle teraapia, suudavad olla kuid ilma sltuvusaineteta. Pshhedeelsed ained on andnud edukaid tulemusi ka pshholoogiliste haiguste ravis. Pshhedeelsete ainete erinevus seisneb selles, et tavakorras vlja kirjutatavad antidepressandid kalduvad pshholoogilisi probleeme leevendama vi alla suruma, neid tegelikult ravimata. Oluline on mista, et jtkuva pshhoteraapia kontekstis ei pruugi olla vajadust ayahuasca vi iboga manustamiseks rohkem kui hel korral, samas kui tavapraseid ravimeid tuleb reeglina manustada igapevaselt mitme ndala, kuu vi isegi aasta jooksul. Pshhedeelsed ained leevendavad patsientide masendust ja revust ning suurendavad nnetunnet ka muidu tervetel inimestel. Phjuseid, miks sellised ravipotentsiaaliga ained on avalikkuse ees valdavalt tundmatud, on mitmeid. Niteks ibogaiini puhul vib oletada teatud ebasoovitavat konkurentsi senises ravimitstuste poolt vlja arendatud narkovastases ravis. Konventsionaalne sltuvusravi baseerub asendusdroogidel vi blokeerivatel mehhanismidel selle asemel, et leida vahend, mis sltuvuse peataks. Asendusdroogiga ravi eesmrgiks on asendada antisotsiaalne ja hedonistlik kitumine sotsiaalselt vastuvetava kitumisega silitades samal ajal sltuvuse, mida ei teenindata enam diileri abil, vaid viiakse le meditsiini ksutusse, kusjuures sltuvus uude, tolereeritud droogi vib olla isegi tugevam, kui algsesse. Ka vib ibogaiini promomine tunduda mnevrra piinlik, sest propageerida ainet, mis on klassifitseeritud hallutsinogeenina, thendaks moraalselt vastuvetamatu ja tabu alla kuuluva aine reklaamimist. Seniste loomadega lbiviidud laborikatsete seas pole teada htegi juhtumit, mis nitaks ayahuasca tugevat toksilisust vi vrkasutuse potentsiaali. Erinevad loomkatsed DMT ja harmala alkaloididega nitavad, et nende ainete surmav kogus inimese jaoks letab tavalise tseremoniaalse koguse 20-kordselt. Samuti ei ole DMT puhul theldatud sltuvusttekitavaid omadusi, ometi on aine klassifitseeritud narkootiliste ainete I nimekirja. Ibogaiiniga ttanud teadlased on kinnitanud, et isegi kui teatud katsed loomadega on olnud murettekitavad (kasutades vga suuri ja korduvaid annuseid), siis ibogaiini kogused terapeutilises kasutuses ei ole inimestele 49

toksilised ning selle metaboliit, noribogaiin, on seda veelgi vhem. Plisrahvaste ravitsejate kes on taimed tnapevalgi oluliseks ravimiks. amaanid, kes omavad vga phjalikke teadmisi kohalikest ravimtaimedest, saaksid olla kaasaegsele meditsiinile abiks, eriti selliste haiguste ja seisundite korral, mille vljaravimine lne meditsiini vahenditega tulemusi ei anna. Olgu selleks siis depressioon, sltuvusprobleemid vi vaimsed probleemid. Lput autorile andis tehtud t arvestataval mral uusi teadmisi rituaalsetest taimedest, millede kasutamine on ha enam populaarsust kogumas tnu tervenenud inimeste positiivsetele kogemustele. Seega on vastus ksimusele, kas pshhedeelsetel ainetel on meditsiinilist rakendust ning kasutuspotentsiaali tnapeva hiskonnas, kindlasti positiivne. Lbi ttatud materjali phjal vib jreldada, et tegemist ei ole hiskonnale ohtlike taimedega, nagu viks arvata narkootiliste ja pshhotroopsete ainete klassifikatsioonile tuginedes. Teema vriks kindlasti edasist uurimist, eriti nende taimede peamised toimeained. Selleks vajalike lubade hankimine ning katsete lbiviimine eeldab aga mrksa suuremat ettevalmistust ning vljub seega bakalaureuset raamidest.

50

KASUTATUD KIRJANDUS

Ayahuasca guide. History of ayahuasca. [veebimaterjal]. http://ayahuascaguide.org/history-of-ayahuasca [13.12.11] Ayahuasca info. What is ayahuasca. [veebimaterjal]. http://www.ayahuascainfo.com/introduction/ [13.12.11] Banisteriopsis caapi. 2011. [veebimaterjal]. http://en.wikipedia.org/wiki/Banisteriopsis_caapi [13.12.11] Barabe, P. 1981. The Religion of Iboga or the Bwiti of the Fangs. [veebimaterjal]. http://www.ibogaine.desk.nl/barabe.html [14.12.11] Beyer, S.V. 2009. Singing to the Plants: A Guide to Mestizo Shamanism in the Upper Amazon. University of New Mexico Press. Bigwood, J., Ott, J. 1977. DMT: the fifteen minute trip. Head, 2 (4): 5661. Callaway, J.C., Grob, C.S. 1998. Ayahuasca preparations and serotonin reuptake inhibitors: a potential combination for severe adverse interactions. [veebimaterjal]. Journal of Psychoactive Drugs, 30 (4): 3679. http://wiki.dmtnexus.me/w/images/a/a0/Ayahuasca_and_SSRI_Interactions.pdf [10.09.11] Cimino, G.., De Stefano, S. 1978. Chemistry of Mediterranean gorgonians: simple indole derivatives from Paramuricea chamaeleon. Comparative Biochemistry and Physiology Part C: Comparative Pharmacology, 61 (2): 3612. De Loenen, B. 2004. Ibogaine: Rite of Passage. [DVD]. DeKorne, J. 2003. Pshhedeeliline amanism. Pshhedeeliliste taimede kasvatamine, kasvatamiseks ette valmistamine ja amanistlik kasutamine. Tallinn. Dimethyltryptamine, 2011. [veebimaterjal]. http://en.wikipedia.org/wiki/Dimethyltryptamine [13.12.11] Erowid, 2009. Golden Guide: Hallucinogenic Plants. [veebimaterjal]. http://www.erowid.org/library/books_online/golden_guide/g51-60.shtml [17.01.11] Erowid, 2010. Iboga: Legal Status. [veebimaterjal]. http://www.erowid.org/plants/iboga/iboga_law.shtml [17.01.11] Gable, R.S. 2007. Risk assessment of ritual use of oral dimethyltryptamine (DMT) and harmala alkaloids. Addiction, 102: 24-34. [veebimaterjal]. http://web.cgu.edu/faculty/gabler/Ayahuasca%20paper%20PDF.pdf [11.11.11]

51

Grob, C.S., Danforth, A.L., Chopra, G.S., Hagerty, M., McKay, C.R., Halberstadt, A.L., Greer, G.R. 2011. Pilot study of psilotcybin treatment for anxiety in patients with advanced-stage cancer. Archives of General Psychiatry, 68(1):71-78. Harmaline, 2011. [veebimaterjal]. http://en.wikipedia.org/wiki/Harmaline [15.12.11] Harmine, 2011. [veebimaterjal]. http://en.wikipedia.org/wiki/Harmine [15.12.11] Hochstein, F.A., Paradies, A.M. 1957.Alkaloids of Banisteria caapi and Prestonia amazonicum. Journal of the American Chemical Society, 79(21):5735-36. INCB, 2001. International control of the preparation "ayahuasca". UN International Narcotics Control Board. [veebimaterjal]. http://www.erowid.org/chemicals/ayahuasca/ayahuasca_law10.shtml [10.09.11] Kas pshhedeelsed ained vivad teha nnelikumaks? 2011. [veebimaterjal]. http://forte.delfi.ee/news/teadus/kas-psuhhedeelsed-ained-voivad-tehaonnelikumaks.d?id=45777523 [10.09.2011] Lotsof, 1997. Method of treating chemical dependency using -carboline alkaloids, derivatives and salts thereof. United States NDA International, Inc. (Staten Island, NY) 5591738. [veebimaterjal]. http://www.freepatentsonline.com/5591738.html [13.12.11] Massaro, E.J. 2002.Handbook of neurotoxicology. Totowa, NJ: Humana Press. Metzner, R. 2006. Sacred Vine of Spirits: Ayahuasca.Vermont: Park Street Press. Most, A. 1985. Peganum Harmala: The Hallucinogenic Herb of the American Southwest. [veebimaterjal]. http://www.erowid.org/plants/syrian_rue/syrian_rue_info9.shtml [13.12.11] Ott, J. 1994. Ayahuasca Analogues: Pangan Entheogens. Kennewick, WA: Natural Products. pp. 8183. Ott, J. 1996. Pharmacotheon: Entheogenic Drugs, Their Plant Sources and History (2nd ed.). Kennewick, WA: Natural Products. Ott, J. 1998. Pharmahuasca, anahuasca and vinho da jurema: human pharmacology of oral DMT plus harmine. In Mller-Ebeling, C. Special: Psychoactivity. Yearbook for Ethnomedicine and the Study of Consciousness. 6/7 (1997/1998). Berlin: VWB. Ravalec, V., Mallendi, Paicheler, A. 2007. Iboga: The Visionary Root of African Shamanism. Vermont: Park Street Press. Rituals and ceremonies. A general introduction to ayahuasca. [veebimaterjal]. http://www.ayahuasca-info.com/ritual/ [14.12.11]

52

RT II 1996, 19, 84. RO 1971. aasta pshhotroopsete ainete konventsioon. [veebimaterjal]. https://www.riigiteataja.ee/akt/13082019 [15.12.11] RTL 2005, 57, 807. Narkootiliste ja pshhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmrgil kitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja pshhotroopsete ainete nimekirjad. [veebimaterjal]. https://www.riigiteataja.ee/akt/902508 [14.12.11] Rutajit, A. 2009. Manifesting the Mind. [DVD]. Rtsch, C., Hofmann, A 2005. The Encyclopedia of Psychoactive Plants: Ethnopharmacology and its Applications. Park Street Press. Shultes, R.E. 1970. The plant kingdom and hallucinogens (part III). [veebimaterjal]. http://www.catbull.com/alamut/Bibliothek/The_plant_kingdom_and_hallucinogens_ _part_III.pdf [14.12.11] Schultes, R.E., Hofmann, A., Rtsch, C. 2001. Plants of the Gods. Vermont: Healing Art Press. Shulgin, Al., Shulgin, A. 1997. TiHKAL: The Continuation. Transform Press. Strassman, R. 2001. DMT: The Spirit Molecule: A Doctors Revolutionary Research into the Biology of Near-Death and Mystical Experiences. Rochester, Vermont: Park Street Press. Tryptamind. Psychotria viridis. [veebimaterjal]. http://tryptamind.com/psychotria_viridis.html [12.12.11] Strassman, R.J., Qualls, C.R. 1994. Dose-response study of N,N-dimethyltryptamine in humans. I. Neuroendocrine, autonomic, and cardiovascular effects. Archives of General Psychiatry, 51 (2): 8597. Wallach, J.V. 2009. Endogenous hallucinogens as ligands of the trace amine receptors: a possible role in sensory perception. Medical Hypotheses, 72 (1): 914. Wiedemann, T. 2004. Tabernanthe iboga fruit & plant. [veebimaterjal]. http://www.erowid.org/plants/show_image.php?i=iboga/tabernanthe_iboga_fruit4.j pg [12.12.11] Wisdom plants. Chaliponga. [veebimaterjal]. http://ayahuascaguide.org/all-aboutdiplopterys-cabrerana-chaliponga [12.12.11] Youdim, M.B., Weinstock, M. 2004. Therapeutic applications of selective and nonselective inhibitors of monoamine oxidase A and B that do not cause significant tyramine potentiation. Neurotoxicology, 25 (12): 24350.

53

LISAD Lisa 1. DMT, harmiini, harmaliini, ibogaiini ja teiste pshhedeelsete ainete struktuuri vrdlus

http://www.springerimages.com/Images/Pharmacy/1-10.1208_s12248-008-9028-5-1

54

Lisa 2. Illustreerivad fotod Lisa 2.1 Banisteriopsis caapi

http://www.erowid.org/plants/show_image.php?i=banisteriopsis/banisteriopsis_caapi18. jpg

55

Lisa 2.2 Chacruna lehed

http://anthropogen.com/2008/03/07/rubiaceae-psychotria-viridischacruna/dscf8218/

Lisa 2.3 Chaliponga lehed

http://www.erowid.org/library/books_online/ayahuasca_apa/aya_sec3_part1.shtml

56

Lisa 2.4 Iboga (Wiedemann, 2004)

Lisa 2.5 Ayahuasca keetmine

http://meltingplots.com/wp-content/uploads/2011/02/The-brew2.jpg

57

Lisa 2.6 Ayahuasca tseremoonia

http://www.nationalgeographic.com/adventure/0603/features/peru.html

Lisa 2.7 Santo Daime istung

http://4.bp.blogspot.com/_5aU8YizsJyk/S6zvQ4o2jII/AAAAAAAAAUk/h1D5524Esdg /s1600/730x300_hinario-710906.jpg

58

Lisa 2.8 Unio do Vegetal kirik

http://www.panoramio.com/photo/34272486

Lisa 2.9 Iboga tseremoonia

http://aquarianagrarian.blogspot.com/2010/10/bwiti-religion-nganga-andtabernanthe.html 59

Lisa 3. MAO inhibiitoreid sisaldavad taimed (Rtch & Hofmann, 2005) Taim Agaricaeae Coriolus maximus Apocynaceae Amsonia tabernaemontana Apocynum cannabinum Ochrosia nakaiana Aracaeae Pinellia pedatisecta Bignoniaceae Newbouldoia laevis Calycanthaceae Calycanthus occidentalis Chenopodiaceae Hammada leptoclada Kochia scoparia K. scoparia var. childsii K. scoparia var. trichophylla Combretaceae Guiera senegalensis Cyperaceae Carex brevicollis Elaeagnaceae Elaeagnus angustifolia Elaeagnus hortensis Elaeagnus orientalis Elaeagnus spinosa Hippophae rhamnoides Shepherdia argentea Shepherdia canadensis Gramineae Arundo donax Festuca arundinaceae Lolium perenne Leguminosae Acacia baileyana Acacia complanata Burkea africana Calliandra pentandra Desmodium pulchellum Mucuna pruriens Petalostylis labicheoides Petalostylis labicheoides var cassioides Alkaloid harmaan harmiin jt harmalool harmaan norharmaan harmaan harmiin tetrahdroharmaan harmiin, harmaan, triterpeenglkosiid

harmaan jt harmiin jt harmaan jt tetrahdroharmaan jt tetrahdroharmaan tetrahdroharmaan harmaan jt tetrahdroharmool tetrahdroharmool tetrahdroharmaan jt harmaan jt harmaan jt tetrahdroharmaan tetrahdroharmaan harmaan jt tetrahdroharmiin harmaan jt 6-metoksharmaan tetrahdroharmaan tetrahdroharmaan

60

Prosopis nigra Loganiaceae Strychnos usambarensis Malpighiaceae Banisteriopsis spp. Cabi paraensis Myristicaceae Virola cuspidata Passifloraceae Passiflora actinea Passiflora alata Passiflora alba Passiflora bryonoides passiflora caerulea Passiflora capsuralis Passiflora decaisneana Passiflora edulis Passiflora eichleriana Passiflora foetida Passiflora incarnata Passiflora involucrata Passiflora quadrangularis Passiflora aff. ruberosa Passiflora subpeltata Passiflora warmingii Polygonaceae Calligonum minimum Rubiaceae Leptactinia densiflora Nauclea diderrichii Ophiorrhiza japonica Pauridiantha callicarpoides Pauridiantha dewevrei Pauridiantha lyalli Pauridiantha viridiflora Simira klugii Simira rubra Uncaria attenuata Uncaria canescens Uncaria orientalis Sapotaceae Chrysophyllum lacourtianum Symplocaceae Symplocos racemosus Zygophyllaceae Fagonia cretica

harmaan jt harmaan harmiin harmiin 6-metoksharmaan harmaan harmaan harmaan harmaan harmaan harmaan harmaan harmaan, harmool, harmaliin, harmiin harmaan harmaan harmaan, harmiin, harmaliin beeta-karboliinid harmaan harmaan harmaan harmaan harmaan jt tetrahdroharmiin harmaan jt harmaan harmaan harmaan harmaan harmaan harmaan harmaan harmaan harmaan harmaan norharmaan jt harmaan harmaan

61

Fagonia indica Peganum harmala

Tribulus terrestris Zygophyllum fabago

harmiin harmiin, tetrahdroharmiin, dihdroharmaan, harmaan, isoharmiin, tetrahdroharmool, harmalool, harmool, norharmiin, harmalitsiin, tetrahdroharmiin, harmaliin harmiin jt harmiin jt

62