PJOTR USPENSKI

Imelise otsinguil
Tundmatu petuse fragmente

Originaali tiitel P. D. Ouspensky In Search of Miraculous. Fragments of an Unknown Teaching. Copyright 1949 by Harcourt, Inc. Copyright renewed 1977 by Tatiana Nagro Tlkinud Anne Ratman ja Evi Laido Toimetanud Aime Kons Kujundanud Momo Kljendanud Kalle Mller Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 2013 ISBN 978-9949-9457-1-9

SISUKORD

Esimene peatkk 15
Tagasiprdumine Indiast. Sda ja imelise otsingud. Vanad mtted. Koolkondadest ja koolidest. Edasised reisiplaanid. Idamaad ja Euroopa. Snum Moskva ajalehes. Loengud Indias. Kohtumine Gurdijeviga. Maskeeritu. Esimene vestlus, G arvamus koolkondadest. G grupp. Te vlgatused. Edasised kohtumised ja vestlused. G Moskva-grupi organiseerimine. Ksimus ppetasust ja tvahenditest. pilased olid nus hoidma saladust ja titma kohustusi. Vestlus Idamaadest. Filosoofia, teooria ja praktika. Kuidas leiti ssteem? G ideed. Inimene on masin, mida juhivad vlismjud. Kik juhtub. Keegi midagi ei tee. Et teha, tuleb olla. Inimene vastutab oma tegude eest, masin ei vastuta. Kas on vaja pshholoogiat masina tundmappimiseks? Faktide lubadus. Kas on vimalik lpetada sjad? Vestlus planeetidest ja Kuust kui elusolenditest. Pikese ja Maa mistus. Subjektiivne ja objektiivne kunst.

Teine peatkk 51
Peterburi aastal 1915. G Peterburis. Vestlus gruppidest. Esoteerilise t mainimine. Vangla ja pgenemine vanglast. Mida on vaja pgenemiseks? Keda ja kuidas saab aidata? Kohtumiste algus Peterburis. Taassnd ja tulevane elu. Kuidas saavutada surematust? Vitlus jah ja ei vahel. Kristalliseerumine igel ja valel alusel. Ohvri vajadus. Vestlused G-ga ja vaatlused. Vaipade mk ja jutustused vaipadest. Mida jutustas G endast. Iidsed teadmised: miks Sisukord

on need varjatud? G vastus. Teadmised pole varjatud. Teadmiste materiaalsus ja inimese loobumine teadmistest, mis talle antakse. Surematusest. Inimese neli keha. Nide retordist, mis on tidetud metallipulbriga. Fakiiri tee, munga tee ja joogi tee. Neljas tee. Kas on olemas kultuur ja tsivilisatsioon?

Kolmas peatkk 83
G phimised ideed inimesest. htsuse puudumine. Minade paljusus. Inimmasina ehitus. Pshilised keskused. G meetod oma ssteemi ideede selgitamiseks. Vltimatu kordamine. Mida thendab evolutsioon? Mehaaniline protsess on vimatu. Euroopalik arusaamine inimese evolutsioonist. Looduse leldine seos. Inimkond ja Kuu. Indiviidi eelised inimmassi ees. Vaja on tunda inimmasinat. Psiva mina puudumine inimesel. Vikeste minade rollid. Inimene on ilma jetud individuaalsusest ja tahtest. Idamaine allegooria: maja ja teenrid. Valitseja asetitja. Vestlused fakiirist naeltel ja budistlikust maagiast.

Neljas peatkk 99
G ssteemi ldmulje. Tagasivaade. ks phiteesidest. Teadmise liin ja olemise liin. Olemine eri tasanditel. Erinevus teadmise ja olemise liini vahel. Mida annab teadmise areng ilma olemise vastava muutuseta? Mida annab olemise muutumine ilma teadmise suurenemiseta? Mida thendab mistmine? Mistmine kui teadmise ja olemise tulemus. Erinevus mistmise ja teadmise vahel. Mistmine kui kolme keskuse funktsioon. Miks inimesed pavad anda nime asjadele, millest nad aru ei saa? Meie keel. Miks inimesed ksteist ei mista? Sna inimene ja selle erinevad thendused. Ssteemis kasutatav keel. Inimese miste seitse kategooriat. Suhtelisuse phimte ssteemis. Kategooriad, mis on paralleelsed inimese kategooriatega. Sna maailm. Selle thenduste mitmeklgsus. Sna maailm uurimine suhtelisuse phimtte seaduste aspektist. Universumi phiseadus. Kolme seadus ehk kolme ju seadus. Kolme ju vajadus mingi ilmingu avaldumiseks. Kolmas jud. Miks me ei ne kolmandat judu? Kolm judu iidsetes petustes. Maailmade loomine Absoluudi tahte juga. Maailmade ahel ehk loomiskiir. Seaduste arv igas maailmas. Imelise otsinguil

Viies peatkk 123

Loeng universumi mehaanikast. Loomiskiir, selle kasvamine Absoluudist. Teaduslike hpoteeside vastuolud. Kuu: loomiskiire lpp-punkt. Absoluudi tahe. Ime idee. Meie koht maailmas. Kuu toitub orgaanilisest elust. Kuu mju ja vabanemine Kuust. Erinevate maailmade erinev materiaalsus. Maailm kui vibratsioonide maailm. Vibratsioonid aeglustuvad proportsionaalselt kaugusega Absoluudist. Seitse liiki mateeriat. Inimese neli keha ja nende suhe eri maailmadesse. Kus asub Maa? Kolm judu ja mateeria kosmilised omadused. Keeruliste ainete aatomid. Mateeria mratlemine tema kaudu avalduvate judude jrgi. Ssinik, hapnik, lmmastik ja vesinik. Mateeria kolm judu ja neli liiki. Kas inimene on surematu vi ei? Mida thendab surematus? Inimese neli keha. Jutustus seminaristist ja Jumala kikvimsusest. Vestlused Kuust. Kuu nagu kellapomm. Vestlus universaalsest keelest. Pha htusmaaja selgitus.

Kuues peatkk 145

Vestlus eesmrkidest. Kas petus vib jrgida kindlat eesmrki? Olemise eesmrk. Isiklikud eesmrgid tuleviku teadmine, eksisteerimine prast surma, enesevalitsemine, saamine teliseks kristlaseks, abi inimkonnale, sdade lpetamine. G selgitused. Saatus, juhus ja tahe. Hullumeelsed masinad. Esoteeriline kristlus. Mis peaks olema inimese eesmrgiks? Sisemise orjuse phjused. Millest algab tee vabanemiseni? Tunne iseennast! Selle idee erinevad ksitlused. Enese tundmappimine. Kuidas ennast tundma ppida? Enesevaatlus. Registreerimine ja anals. Inimmasina t alusphimte. Neli keskust: mtlemiskeskus, emotsionaalne keskus, liikumiskeskus ja instinktiivne keskus. Keskuste t erinevus. Muutuste tekitamine masina ts. Tasakaalu hirimine. Kuidas masin taastab oma tasakaalu? Juhuslikud muutused. Keskuste ebaige t. Ettekujutus. Unistused. Vastupanu harjumustele enesevaatluse eesmrgil. Vitlus negatiivsete emotsioonide vljendamise vastu. Masinlikkuse registreerimine. Muutused kui ige enesevaatluse tagajrg. Liikumiskeskuse idee. Inimese tegude tavaline klassifikatsioon. Keskuste jaotusel phinev klassifikatsioon. Automatism. Instinktiivne tegevus. Erinevus instinktiivsete ja liikumisfunktsioonide vahel. Emotsioonide jaotus. Keskuste eri tasandid. Sisukord

Seitsmes peatkk 169

Kas kosmiline teadvus on saavutatav? Mis on teadvus? G ksimus, mida me mrkame enesevaatluse ajal. Meie vastused. G mrkus, et me ei mrganud kige thtsamat. Miks me enesemletamist ei mrka? Miski vaatleb, mtleb, rgib. Katsed ennast mletada. G selgitused. Uue probleemi thendus. Teadus ja filosoofia. Meie kogemused Thelepanu jaotamise katsed. Enese tahtliku mletamise esimesed aistingud. Mida me mletame minevikust? Edaspidised kogemused. Magamine rkvelolekus ja rkamine. Mida pole mrganud euroopalik pshholoogia? Teadvuse idee mistmise erinevused. Inimese tundmappimine toimub paralleelselt maailma tundmappimisega. Kolme seadusele jrgneb universumi phiseadus: seitsme seadus ehk oktavite seadus. Katkematuse puudumine vibratsioonides. Oktavid. Seitsme tooni skaala. Intervallide seadus. Tiendavate tugete vajadus. Mis toimub tiendavate tugete puudumisel? Mida teha, et osata tiendavaid tukeid kontrollida? Oktavite allutamine. Sisemised oktavid. Orgaaniline elu intervallis. Planeetide mju. Klgmine oktav sol-do. Nootide la, sol, fa thendus. Nootide do ja si thendus. Nootide mi ja re thendus. Orgaanilise elu roll Maa pinna muutumises.

Kaheksas peatkk 202

Teadvuse erinevad seisundid. Uni. rkvelolek. Eneseteadvus. Objektiivne teadvus. Eneseteadvuse puudumine. Milles seisneb eneseteadvuse omandamise esimene tingimus? Krgemad teadvusseisundid ja krgemad keskused. Tavalise inimese rkvelolek. See pole midagi muud kui uni. Magava inimese elu. Kuidas rgata? Mis on inimene, kui ta snnib? Mida teeb kasvatus ja teiste inimeste eeskuju? Inimese vimalused. Enese tundmappimine. Vaimsed fotod. Erinevad inimesed hes inimeses. Mina ja Uspenski. Kes on aktiivne ja kes passiivne? Inimene ja tema mask. Enese mitmeks lahutamine kui esimene staadium ts iseendaga. Inimeksistentsi phimine omadus. Miks inimene ennast ei mleta? Samastamine. Me arvestame teistega. Sisemine arvestamine ja vline arvestamine. Mis on vline arvestamine? Masin arvestab teistega. Ebaiglus. Siirus ja nrkus. Imelise otsinguil

Puhvrid. Sdametunnistus. Moraal. Kas on olemas kigi jaoks hist moraali mistet? Kas on olemas kristlikku moraali? Kas on kigi jaoks olemas hist hea ja kurja mistet? Keegi ei tee midagi kurja nimel. Erinevad hea ja kurja misted ning nende erinevate mistete tagajrjed. Millel vib phineda psiv hea ja kurja idee? Te ja vale idee. Vitlus puhvrite ja valega. Kooli tmeetodid. Allumine. Enese thisuse mistmine. Isiksus ja olemus. Surnud inimesed. ldised seadused. Ksimus rahast.

heksas peatkk 238

Loomiskiir kiirguse kolme oktavina. Maailma erinevate tasandite mateeria liikide ja judude suhe meie eluga. Intervallid kosmilistes oktavites ja neid titvad tuked. Universumi punkt. Vibratsioonide tihedus. Judude kolm liiki, mateeria neli liiki. Ssinik. Hapnik. Lmmastik. Vesinik. Kaksteist triaadi. Vesinike tabel. Mateeria keemiliste, fsiliste, pshiliste ja kosmiliste omaduste valguses. Mateeria mistus. Aatom. Inimese iga funktsioon, iga seisund sltub energiast. Inimeses olevad ained. Inimesel on piisavalt energiat t alustamiseks iseendaga, kui ta energiat sstab. Energia raiskamine. Eralda peen jmedast. Peente vesinike tootmine. Olemise muutumine. Sisemiste kehade kasv. Inimese organism kui kolmekorruseline vabrik. Toidu kolm liiki. Toidu, hu ja muljete sattumine organismi. Ainete muundust juhib oktavite seadus. Toidu oktav ja hu oktav. Krgemate vesinike vljavtmine. Muljete oktav ei arene. Kunstliku tuke loomise vimalus muljete saamise momendil. Teadlik pingutus. Enesemletamine. Muljete ja hu oktavi areng kui esimese tuke tulemus. Teine teadlik tuge. Emotsioonidega seotud pingutus. Ettevalmistus selleks pingutuseks. Analoogia inimese organismi ja universumi vahel. Inimmasina evolutsiooni kolm staadiumi. Emotsioonide muundamine. Alkeemia. Keskused ttavad erinevate vesinikega. Kaks krgemat keskust. Madalamate keskuste vale t. Kigi sisemiste protsesside materiaalsus.

Kmnes peatkk 280

Millest algab tee? Juhuslikkuse seadus. Mjude liigid. Elus tekitatud mjud. Vljaspool elu tekitatud mjud tekkelt teadvuslikud mjud. Magnetiline Sisukord

10

keskus. Tee otsingud. Kohtumine inimesega, kes teab. Mjude kolmas liik: juhuslikkuse seadusest vljaspool seisvad mjud. Vabanemine juhuslikkuse seadusest. Aste, trepp ja tee. Neljanda tee erilised tingimused. Vimalik on ka vale magnetiline keskus. Kuidas ra tunda vri teid? pilane ja petaja. Teadmine algab kosmostepetusest. Kahe kosmose, makro- ja mikrokosmose tavaline mistmine. Tielik petus seitsmest kosmosest. Suhe kosmoste vahel kui nulli suhe lpmatusse. Relatiivsusprintsiip. Tee les on samal ajal tee alla. Mis on ime? Mtmete tskkel. Kosmoste ssteemide levaade paljumtmelisuse teooria seisukohalt. G mrkus: Aeg on hingamine. Mis on mikrokosmos: inimene vi aatom?

heteistkmnes peatkk 304

... kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jb ksi .... Aforismide raamat. rgata, surra, sndida. Mis segab inimest uuesti sndimast? Mis segab inimest suremast? Mis segab inimest rkamast? Enese thisuse mistmise puudumine. Mida thendab iseenese thisuse mistmine? Mis takistab seda mistmist? Elu hpnootiline mju. Uni, milles inimesed elavad, on hpnootiline uni. Vlur ja lambad. Kundalini. Ettekujutused. ratuskellad. Organiseeritud t. Grupid. Kas gruppides saab ttada ilma petajata? Enese tundmappimise t gruppides. Peeglid. Vaatluste vahetamine. hised ja individuaalsed tingimused. Reeglid. Peamine puudus. Oma thisuse mistmine. Jljendamise ohtlikkus ts. Tkked. Tde ja vale. Siirus iseenda suhtes. Pingutused. Akumulaatorid. Suur akumulaator. Intellektuaalne ja emotsionaalne t. Emotsioonide vajalikkus. Emotsioonidega saab mista seda, mida mistusega ei saa. Emotsionaalne keskus on keerulisem aparaat kui intellektuaalne keskus. Haigutuse selgitus seoses akumulaatoritega. Naeru thtsus ja thendus elus. Naeru puudumine krgemates keskustes.

Kaheteistkmnes peatkk 332

T gruppides muutub pingelisemaks. Iga inimese piiratud rollide repertuaar. Valik iseendaga tehtava t ja rahuliku elu vahel. Kuuletumise raskused. lesannete koht. G annab kindla lesande. Sprade Imelise otsinguil

11

reaktsioon ideedele. Ssteem toob inimestes vlja paremad vi halvemad omadused. Kuidas viksid inimesed tle lheneda? Ettevalmistus. Vajalik on pettumus. Valus ksimus inimesele. Sprade lehindamine. Vestlus tpidest. G annab edasise lesande. Pded rkida oma elulugu. Intonatsioonid. Olemus ja isiksus. Siirus. Halb tuju. G lubab vastata igale ksimusele. Igavene tagasitulek. Isiksuse olemusest eraldamise katse. Vestlus sugupooltest. Sugu kui kogu masinlikkuse peamine liikumapanev jud. Sugu kui peamine vabanemise vimalus. Uus snd. Seksuaalenergia transmutatsioon. Seksuaalne kuritarvitamine. Kas kasinus on kasulik? Keskuste ige t. Psiv raskuskese.

Kolmeteistkmnes peatkk 363

Sisemise t pingelisus. Ettevalmistus faktideks. Soome klastused. Ime algab. Mttelised vestlused G-ga. Te ei maga. Magavate inimeste ngemine. Krgemate ilmingute uurimise vimatus tavameetoditega. Muutunud vaade tegevusmeetoditele. Peamine omadus. G mratleb inimeste peamist omadust. Grupi reorganiseerimine. Need, kes tst loobuvad. Kahe tooli vahel. Tagasiprdumise raskus. G korter. Reaktsioon vaikimisele. Nha on valet. Demonstratsioon. Kuidas rgata? Kuidas luua vajalik emotsionaalne seisund? Kolm teed. Vaja on ohvrit. Ohverdada oma kannatus. Laiendatud vesinike tabel. Liikuv diagramm. Meil on vga vhe aega.

Neljateistkmnes peatkk 388

Objektiivsete tdede edastamise raskus. Objektiivne ja subjektiivne teadmine. htsus mitmekesisuses. Objektiivse teadmise edastamine. Krgemad keskused. Mdid ja smbolid. Snalised valemid. Nagu leval, nii ka all. Tunne iseennast! Kahesus. Kahesuse muundamine kolmesuseks. Tahte joon. Neljasus. Viiesus. Pentagrammi moodustumine. Viis keskust. Saalomoni pitsat. Arvude, geomeetriliste kujundite, thtede ja snade smboolika. Smboolika edasised nited. Smbolite ige ja vale mistmine. Arengu tase. Teadmise ja Sisukord

12

olemise liit: Suur Tegu. Keegi ei saa inimesele anda seda, mida tal varem pole olnud. Saavutus tnu ainult omaenda pingutustele. Smboolikas kasutatavad tuntud jooned. Antud ssteem ja selle koht. petuse ks phismbolitest. Enneagramm. Seitsme seadus koos kolme seadusega. Enneagrammi uurimine. Mida inimene ei suuda enneagrammi sisse panna, seda ta ei mista. Smbol liikumises. Enneagrammi lbielamine liikumises. Harjutused. Universaalne keel. Objektiivne ja subjektiivne kunst. Muusika. Objektiivne muusika phineb sisemistel oktavitel. Masinlikul inimkonnal saab olla vaid subjektiivne kunst. Inimeksistentsi erinevad tasandid.

Viieteistkmnes peatkk 415

Religioon on suhteline miste. Religioonid vastavad inimese olemasolu tasemele. Kas palve saab aidata? Palvetamise ppimine. leldine harimatus kristluse osas. Kristlik kirik kui kool. Egiptuse kordamise koolid. Riituste thtsus. Religiooni tehnikad. Kus klab inimeses sna mina? Telise religiooni kaks osa ja mida kumbki petab. Kant ja mtkava idee. Orgaaniline elu Maal. Loomiskiire kasv. Kuu. Inimkond on orgaanilise elu evolutsioneeruv osa. Inimkonna seisak. Muutused on vimalikud ainult ristmikel. Evolutsiooniprotsess algab alati teadvusliku tuuma moodustumisest. Kas on olemas teadvuslik jud, mis vitleb evolutsiooni vastu? Kas inimkond evolutsioneerub? Kakssada teadlikku inimest viksid muuta kogu elu Maal. Inimkonna kolm siseringi. Vlisring. Neli teed kui neli sissepsu eksoteerilisse ringi. Neljanda tee koolid. Pseudo-esoteerilised ssteemid ja koolid. Tde vale vormis. Esoteerilised koolid Idamaades. Phitsemine ja msteeriumid. Vimalik on ainult enesephitsus.

Kuueteistkmnes peatkk 437

Ajaloolised sndmused talvel 19161917. G ssteem kui juhis vasturkivuste labrindis ehk Noa laev. Mateeria teadvus. Selle arukuse astmed. he-, kahe- ja kolmeosalised masinad. Inimene koosneb Imelise otsinguil

13

inimesest, lambast ja ussikeset. Kigi elusolendite klassifikatsioon kolme tunnuse phjal: kuidas nad svad, millega hingavad, millises keskkonnas elavad. Inimese toidu muutmise vimalused. Kige elusa diagramm. G lahkub viimast korda Peterburist. Huvitav sndmus: teisenemine vi plastika? Ajakirjaniku muljed G-st. Nikolai II loobumine troonist. Vene ajaloo lpp. Venemaalt lahkumise kavatsused. Teade G-lt. T jtkamine Moskvas. Edasine jooniste ja kosmoste idee ppimine. Idee Aeg on hingamine arendamine. Selle suhe inimesesse, Maasse, Pikesesse, suurtesse ja vikestesse rakkudesse. Erinevate kosmoste ajatabeli koostamine. Kolm kosmost koos sisaldavad endas kik universumi seadused. Kosmoste idee kohaldamine inimorganismi sisemistele protsessidele. Molekulide ja elektronide elu. Ajamtmed erinevates kosmostes. Minkowski valemi kohaldamine inimkeha keskustele. Erinevate kosmoste aja suhe inimkeha keskustesse. Kosmiline ajaarvestus gnostilises ja India kirjanduses. Kui tahate puhata, sitke minu juurde. Sit G juurde Aleksandropolisse. G suhted oma perekonnaga. Vestlus kige tegemise vimatusest masside hulluse keskel. Sndmused ei ole ldse meie vastu. Kuidas tugevdada mina-tunnet? Lhiajaline tagasitulek Moskvasse ja Peterburi. Lkitus sealsetele gruppidele. Tagasitulek Pjatigorskisse. 12-liikmeline grupp Jessentukis.

Seitsmeteistkmnes peatkk 477

1917. aasta august. Kuus ndalat Jessentukis. G avab tplaani tervikuna. Koolid on vga vajalikud. lim pingutus. Keskuste kooskla on peamine raskus ts iseendaga. Inimene on oma keha ori. Energia raiskamine lihaste asjatu pinge tttu. G nitab lihaste talitsemise ja ldvestamise harjutusi. Harjutus Seis!. Nuded harjutusele Seis!. G rgib juhtumist seoses harjutusega Seis! Kesk-Aasias. Harjutuse Seis! mju Jessentukis. Rkimise harjumus. Paastu kogemus. Mis on patt? G nitab thelepanuharjutusi. Hingamise eksperiment. Tee raskuste mistmine. Suurte teadmiste, pingutuste ja abi lahutamatus. Kas pole mingit teist teed vljaspool teid? Teed kui abi, mis antakse inimestele Sisukord

14

tbi jrgi. Subjektiivsed ja objektiivsed teed. Obvatel. Mis thendab olla tsine? Ainult ks asi on tsine. Kuidas saavutada telist vabadust? Orjuse ja kuuletumise ksimuse raskus. Mida on inimene valmis ohverdama? Muinasjutt hundist ja lammastest. Astroloogia ja tbid. Etendus. G teatab grupi laialisaatmisest. Viimane sit Peterburi.

Kaheksateistkmnes peatkk 508

Peterburi 1917. aasta oktoobris. Bolevistlik revolutsioon. G tagasiprdumine Kaukaasiasse. G suhtumine hte pilasse. Vike grupp koos G-ga Jessentukis. Enamik inimesi saabub kohale t taasalustamiseks. Harjutused on keerulisemad ja mitmekesisemad. Vaimsed ja fsilised harjutused, derviite tantsud, pshiliste trikkide ppimine. Siidiga kauplemine. Sisemine vitlus ja otsus. Gurude valimine. Otsus lahku minna. G sidab Soti. Raske aeg: sda ja epideemiad. Enneagrammi edasine uurimine. Sndmused ja vajadus Venemaalt lahkuda. Lplik eesmrk London. Iseendaga tehtud t tegelikud tulemused: uue mina tunne, imelik enesekindlus. Rostovis koguneb grupp, esitletakse G ssteemi. G avab oma instituudi Tiflisis. rasit Konstantinoopolisse. Inimesed kogunevad. G saabub. G-le esitletakse uut gruppi. Derviite laulu tlge. G kui kunstnik ja poeet. Instituut alustab td Konstantinoopolis. G lubab Uspenskil oma petusest raamatu kirjutada ja selle trkis avaldada. G sidab Saksamaale. Otsus jtkata Konstantinoopoli td Londonis. G asutab oma instituudi Fontainebleaus. T Prieur lossis. Vestlus Katherine Mansfieldiga. G rgib hingamise tpidest. Hingamine liigutustega. Etendus Pariisis Thtre des Champs lysess. G rasit Ameerikasse jaanuaris 1924. Uspenski otsus iseseisva t jtkamiseks Londonis.

Imelise otsinguil

ESIMENE PEATKK

Ma prdusin Venemaale tagasi 1914. aasta novembris, see on, Esimese maailmasja alguses, prast sna pikka reisi mda Egiptust, Tseiloni saart ja Indiat. Sda oli leidnud mu Colombos ja ma tulin tagasi Inglismaa kaudu. Reisi algul Peterburist lahkudes tegin teatavaks, et suundun otsima imelist. Imelist on vga raske mratleda. Kuid minu jaoks oli sel snal tiesti kindel thendus. Ma olin ammu judnud jreldusele, et vastuolude labrindist, milles me elame, pole muud vljapsu, kui tiesti uus tee, mis ei sarnane hegagi meile teadaolevaist vi neist, mida seni oleme kasutanud. Aga kus algas uus ehk unustatud vana tee, ei osanud ma elda. Tollal ma juba teadsin kaheldamatut tsiasja, et petliku reaalsuse hukese pinna taga on teine reaalsus, millest mingitel phjustel meid midagi lahutab. Imeline oli tungimine tundmatusse reaalsusesse. Ja mulle tundus, et tee tundmatuni viks leida Idamaades. Miks Idamaades? Sellele oli raske vastata. Vahest oli selles mttes midagi romantilist, aga ma olin tiesti reaalselt veendunud, et igal juhul on vimatu leida midagi Euroopas. Tagasiteel ja mitme ndala jooksul, mis ma veetsin Londonis, segas minu mttekiku otsingute tulemustest sja meeletu
Esimene peatkk

16

absurdsus ja tunded, millest olid tulvil hk, vestlused ja ajalehed ning mis sageli vastutahtmist haarasid oma vimusesse ka mind. Kui ma aga Venemaale tagasi prdusin ja uuesti kogesin mtteid, millega sealt lahkusin, siis tundsin, et minu otsingud ja kik, mis nendega seotud, on thtsamad kui mis tahes muu, mis juhtub vi viks juhtuda selles ilmsete tobeduste maailmas*. Ma tlesin endale, et sjale tuleb vaadata kui hele neist elu ldistest katastroofilistest olukordadest, mille keskel tuleb elada, ttada ja oma ksimustele ning kahtlustele vastust otsida. Sda suur Euroopa sda, mille vimalikkusesse ma ei tahtnud uskuda ja mille reaalsust trkusin kaua tunnistamast oli saanud tsiasjaks. Me olime sjas ja ma ngin, et seda tuleb lugeda tohutuks memento moriks, mis nitab, et on vaja rutata ning on vimatu uskuda ellu, mis viib eikuhugi. Sda ei saanud puudutada mind isiklikult, vhemalt enne lplikku katastroofi, mis, nagu mulle nis, tingimata juhtub Venemaal ja vib-olla kogu Euroopas, aga lhemas tulevikus veel mitte. Tol ajal, mistagi, ngi lhenev katastroof vlja ajutisena ja mitte keegi ei suutnud aduda kogu sisemist ja vlispidist laostumist, mis meil tuleb lbi elada. Kokku vttes kiki oma muljed Idamaadest, sealhulgas Indiast, olin sunnitud tunnistama, et kojunaasmisel osutus minu probleem palju keerulisemaks, kui oli olnud rasidu hetkel. India ja Idamaad ei kaotanud minu jaoks kige imelisemate maade vlu, vastupidi, see vlu omandas uued varjundid, mis olid varem seal puudunud. Ma ngin selgesti, et seal vib leida les midagi, mis Euroopas on
* Muide, veidi vljendist ilmsed tobedused. See on prit mu lapseplveraamatust. Raamatu pealkiri oligi Ilmsed tobedused ja kuulus Stupini raamatusarja Vike raamatukogu ja koosnes piltidest, kus niteks inimene kndis majaga seljas, tllad olid nelinurksete ratastega ja muud sellist. Tol ajal avaldas raamat mulle sgavat mju, sest seal oli palju pilte, millest ma ei taibanudki, mis on seal tobedat. Kik ngi vlja tpselt nii nagu tavalised asjad elus. Alles hiljem hakkasin ma taipama, et raamatus olidki pildid tavalisest elust, sest tiskasvanumaks saades veendusin ma ha enam selles, et kogu elu koosnebki ilmsetest tobedustest, ning minu edasised kogemused ksnes kinnitasid seda veendumust.

Imelise otsinguil

17

ammu kadunud, ning arvasin, et minu poolt vetud suund oli ige. Samal ajal judsin aga arusaamisele, et saladus on paremini ja sgavamal peidus, kui seni olin eeldanud. Teele asudes teadsin, et sidan otsima koolkondi ja koole. Arusaamisele nende vajalikkusest olin judnud ammu. Mistsin, et isiklikud, individuaalsed pingutused on ebapiisavad ja tuleb otsida kokkupuudet reaalse ja elava mttega, mis peab kusagil olema, kuid millega me oleme seose kaotanud. Seda ma mistsin, kuid minu reiside ajal muutus mte koolkondadest minu jaoks tugevasti helt poolt lihtsamaks ja konkreetsemaks, teisalt aga vhem painavaks ja krvalisemaks. Ma tahan elda, et koolkonnad kaotasid paljugi oma muinasjutulisest eriprast. rasidu ajal arvasin ikka veel, et koolkondadel on fantastilisi vimalusi. Arvasin on liiga palju eldud. igem oleks elda, et ma unistasin isegi kehalese seose vimalusest koolkondadega, nii-elda vimalusest teises plaanis. Ma ei suutnud seda snades selgelt vljendada, kuid mulle tundus, et isegi esimesel kokkupuutel koolkondadega viks olla imeline olemus. Niteks kujutasin ma ette, et kontakti vib luua kauge mineviku koolkondade esindajatega, nagu Pythagorase koolkond, Egiptuse koolkonnad, NotreDamei ehitajate koolkond ja nii edasi. Mulle tundus, et sellisel kokkupuutel peavad aja ja ruumi takistused kaduma. Koolide idee oli iseenesest fantastiline ja midagi selle juures ei tundunud mulle liiga fantastilisena. Ma ei ninud vastuolusid nende ideede ja oma pdluste vahel leida koole Indias. Mulle nis, et just Indias vib saada mingi kontakti, mis edaspidi muutub psivaks ja sltumatuks vlistest sekkumistest. Tagasiteel, prast mitmeid kohtumisi ja muljeid, sai koolkondade mte mulle reaalseks ja ha kegakatsutavamaks ning kaotas oma fantastilise olemuse. Arvatavasti juhtus nii peamiselt seeprast, et koolkonnad, nagu ma mistsin, ei nua mitte ksnes
Esimene peatkk

18

otsinguid, vaid ka selektsiooni vi valikut ma pean silmas meiepoolset valikut. Ma ei kahelnud selles, et koolkonnad eksisteerivad. Samal ajal aga judsin veendumusele, et koolkonnad, millest ma olin kuulnud ja millega visin kontakti leida, ei olnud minu jaoks. Nende koolid olid varjamatult religioosse vi poolreligioosse olemusega, kuid kindlasti mne konfessiooni valitseva vaimsusega. Mulle ei meeldinud need peamiselt selleprast, et kui ma oleksin otsinud religioosset teed, oleksin ma selle vinud leida Venemaal. Teised koolid olid veidi sentimentaalse, moraalset-filosoofilist tpi asketismi varjundiga, nagu niteks Ramakrina jngrite vi tema jrgijate koolkonnad; nende koolidega olid seotud suureprased inimesed, kuid ma tundsin, et nad ei valda test teadmist. Niinimetatud joogakoolkonnad phinesid transiseisundite saavutamisel ja minu arvates lhenesid oma olemuselt spiritismile. Ma ei saanud neid usaldada, kik nende tulemused olid kas enesepettus vi see, mida igeusklikud mstikud (ma pean silmas vene kloostrikirjandust) nimetavad iluks vi ahvatluseks. Oli veel ks koolkond, millega ma ei suutnud kontakti luua, kuid millest olin kuulnud. Nende koolid totasid paljut, kuid samas ka nudsid vga palju. Nad nudsid kike kohe. Oleks tulnud jda Indiasse ja heita peast Euroopasse tagasiprdumise mte, loobuda omaenda ideedest ja plaanidest, minna mda teed, millest mul polnud aimugi. Need koolid huvitasid mind vga ja inimesed, kes olid nendega kokku puutunud ja mulle neist rkisid, erinesid ilmselgelt tavatbist. Siiski nis mulle, et peavad olemas olema ratsionaalsemad koolid ja et inimesel on igus kas vi teatud punktini teada, kuhu ta lheb. Samaaegselt tulin jreldusele, et millist nimetust kool ka ei kannaks okultne, esoteeriline vi jooga , peab see asuma tavalisel maisel tasandil nagu iga teinegi kool, olgu siis maalikool, tantsukool vi meditsiinikool. Ma sain aru, et mte koolist teisel tasandil
Imelise otsinguil

19

oli lihtsalt nrkuse mrk, et teliste otsingute koha on hivanud unistused. Ja taipasin, et niisugused unistused on ks peamistest takistustest meie vimalikul teel imelise juurde. Teel Indiasse koostasin ma edasisi reisiplaane. Seekord tahtsin alustada muhameedlikust Idamaast, peamiselt Venemaa KeskAasiast ja Prsiast. Kuid sellel polnud mratud teostuda. Londonist lbi Norra, Rootsi ja Soome saabusin ma Peterburi, mis oli juba mber nimetatud Petrogradiks ning tulvil spekulatsiooni ja patriotismi. Peagi sitsin Moskvasse ja alustasin toimetajatd ajalehes, millele olin kaastd teinud Indiast. Viibisin seal umbes poolteist kuud ja selle aja sisse mahub mu elus vike episood, mis on seotud paljuga, mis juhtus edaspidi. Kord toimetuses jrgmist numbrit koostades sattusin kirjutisele (vist ajalehes Golos Moskv), kus mainiti balleti Maagide vitlus libretot, mis ajalehe teatel kuulus hele hindule. Balleti tegevus pidi toimuma Indias ja andma tieliku pildi idamaisest maagiast, sealhulgas fakiiride kunstist, phadest tantsudest ja nii edasi. Mulle ei meeldinud kirjutise lemra enesekindel toon, kuid kuna hindudest balletilibretistid olid Moskvas kahtlemata mingil mral haruldased, siis likasin selle vlja ja panin oma ajalehte, lisades juurde, et balletis on kik, mida ei leia tegelikus Indias, kuid mida rndurid sinna vaatama lhevad. Varsti prast seda jtsin ma mitmesugustel phjustel t ajalehes ja sitsin Peterburi. Seal pidasin ma 1915. aasta veebruaris ja mrtsis oma Indiareisidest avalikke loenguid. Loengute pealkirjad olid Imelise otsinguil ja Surma probleem. Loengud pidid olema sissejuhatuseks raamatule, mille ma kavatsesin neist reisidest kirjutada, ning rkisin, et Indias otsitakse imelist seal, kus seda ei tuleks otsida; et kik tavalised teed on seal kasutud; et India hoiab oma saladusi hoopis paremini, kui paljud inimesed arvavad, kuid imeline on seal testi olemas ja sellele viitavad paljud asjad, millest inimesed
Esimene peatkk

20

kivad mda, mistmata nende varjatud mtet ning teadmata, kuidas neile lheneda. Siin pidasin ma jllegi silmas koolkondi. Sjast hoolimata kutsusid minu loengud esile mrkimisvrse huvi. Igale loengule Peterburi linnaduuma Aleksandri-saali kogunes le tuhande inimese. Ma sain palju kirju, inimesed tahtsid minuga kohtuda ja ma tundsin, et imelise otsingu alusel on vimalik hendada palju inimesi, kes enam ei suuda tunnistada kibelolevaid vrvorme ja elada vales. Prast lihavttephi suundusin Moskvasse samu loenguid pidama. Inimeste seas, kes mu loengutel kisid, oli kaks ks muusik ja teine skulptor , kes varsti rkisid mulle Moskva-grupist, mis tegeleb okultsete uurimuste ja eksperimentidega ja mida juhendab Kaukaasia kreeklane, pris hindu, nimega Gurdijev. Ma taipasin, kelle oma oli balleti libreto, mida oli mainitud ajalehes, mis oli mulle ktte juhtunud kolm-neli kuud tagasi. Pean tunnistama, et nende kahe inimese jutud grupi ja seal toimuva kohta, samuti kik enesesisendustega imede liigid huvitasid mind sna vhe. Samasuguseid jutte olin kuulnud korduvalt ja nende kohta oli mul vlja kujunenud oma arvamus. Naised nevad mingis toas kellegi silmi, mis hljuvad hus ja vrgutavad neid, ning nemad jrgnevad silmadele helt tnavalt teisele, kuni lpuks juavad idamaise inimese maja juurde, kellele need silmad kuuluvadki. Vi tunnevad inimesed sellesama idamaise inimese juuresolekul kki, et ta vaatab neist lbi, neb lbi kik nende tunded, mtted ja soovid; nad tajuvad imelikku tunnet jalgades ega suuda edasi liikuda ning satuvad siis tema mju alla sel mral, et ta vib neid sundida tegema, mida soovib, isegi kaugusest. Need ja paljud taolised lood tundusid mulle alati lihtsalt viletsate vljameldistena. Inimesed mtlevad ise imed vlja ning mtlevad need tpselt oma ootustele vastavaks. See on ebausu, enesesisenduse ja puudulikult arenenud mtlemise segu ning minu

Imelise otsinguil

21

thelepanekute jrgi ei ilmu sellised lood kunagi ilma neisse puutuvate isikute osaluseta. Nii et oma kogemuste valgusel nustusin ma kohtuma ja rkima G-ga alles prast he oma uue tuttava M-i pidevaid pealekimisi. Mu esimene kohtumine G-ga muutis tielikult mu arvamuse temast ja sellest, mida ma oleksin vinud temalt oodata. Mletan seda kohtumist vga hsti. Me lksime vikesesse kohvikusse, mis asus krarikkal, kuigi mitte peatnaval. Ma ngin idamaist inimest, mitte enam noort, mustade vuntside ja lbitungivate silmadega. Ta hmmastas mind kige enam sellega, et ta oli nagu maskeeritud ega sobinud ldse kokku koha ega hustikuga. Ma olin ikka veel tulvil oma Idamaa-muljeid ja india rada vi araabia eigi noga mees, kes otsekohe oli mu vaimusilmas valges burnuses vi kullatikandiga turbanis, istus siin tillukeses kohvikus, kus tavaliselt kisid kohtumas kaubitsejad ja kaubaagendid ja muud viksemad tegelinskid. Mustas sametkraega palitus ja kvakbaras jttis ta imeliku, ootamatu ja peaaegu hirmuratava mulje halvasti mberriietatud inimesest, kelle vlimus paneb teid kohmetuma, sest tunnete, et ta pole see, kellena ta end vlja nitab, ning teil tuleb suhelda ja kituda nii, nagu te seda ei taipaks. Vene keelt rkis ta halvasti ja tugeva kaukaasia aktsendiga, ja see aktsent, millega me oleme harjunud seostama kike muud kui filosoofilisi ideid, tugevdas veelgi mulje ebatavalisust ja ootamatust. Ma ei mleta hsti, kuidas meie vestlus algas, arvan, et alustasime Indiast, esoteerikast ja joogakoolkondadest. Sain aru, et G on palju reisinud ja elanud sellistes kohtades, millest mina olin vaid kuulnud, aga mida vga oleksin tahtnud klastada. Minu ksimused ei hmmastanud teda kuidagi ja mulle nis, et ta paneb igasse vastusesse palju rohkem, kui ma olin ksinud. Mulle meeldis tema vljendusviis, mis oli hoolikalt valitud ja korrektne. M lahkus. G rkis mulle oma tst Moskvas. Ma ei saanud tema jutust hsti aru.
Esimene peatkk

22

Selle phjal, mis ta oma tst rkis, vis arvata, et see on philiselt pshholoogilise iseloomuga, suurt osa mngis keemia. Esimest korda teda kuulates vtsin ma tema juttu muidugi sna-snalt. See, mida te rgite, tlesin ma, meenutab mulle hte kooli Luna-Indias. Braahman, kes oli igati auvrne inimene, rkis kunagi Travancoreis noorele inglasele koolist, kus uuritakse inimese keha keemiat, ja et inimese organismi erinevaid aineid viies vi sealt vljutades vib muuta inimese moraalseid ja pshholoogilisi omadusi. See on vga sarnane sellega, mida teie rgite. See vib olla nii, tles G, aga vib olla ka hoopis teisiti. On koole, millel on hesugused meetodid, kuid neid mistetakse tiesti erinevalt. Meetodite ja isegi ideede sarnasus ei testa veel midagi. Mind huvitab vga ka ks teine ksimus, tlesin mina. On olemas aineid, mida joogid kasutavad selleks, et kutsuda esile erilisi seisundeid. Kas need ei ole teatud juhtudel narkootikumid? Ma olen ise palju selliseid katseid teinud ja kik, mida olen lugenud maagiast, tendab veenvalt, et kigi aegade ja maade koolid on laialdaselt kasutanud narkootikume, et luua seisundeid, mis teevad maagia vimalikuks. Jah, tles G, paljudel juhtudel on need ained testi need, mida teie nimetate narkootikumideks. Kuid kasutada vib neid mitut moodi. On olemas koolid, kus kasutatakse narkootikume igesti. Sellistes koolides vajavad inimesed neid enese tundmappimiseks; selleks, et vaadata ettepoole; et paremini teadvustada oma vimalusi; et eelnevalt teada saada, olla aegsasti kursis sellega, mida neil tulevikus prast pikaajalist td nnestuks saavutada. Kui inimene neb ja veendub, et see, mida ta ppis teoreetiliselt, on ka tegelikus elus olemas, siis ttab ta teadlikult, ta teab, kuhu ta liigub. Vahel on see lihtsaim viis veenduda nende vimaluste tegelikkuses, mille olemasolu inimene endas vaid aimab. Sellega tegeleb spetsiaalne keemia. Iga funktsiooni jaoks on erinevad ained. Iga funktsiooni saab kas tugevdada vi nrgendada, ratada
Imelise otsinguil

23

vi uinutada. Kuid siin lheb vaja inimmasina ja selle spetsiaalse keemia head tundmist. Kikides koolides, kus kasutatakse sellist meetodit, tehakse eksperimente vaid siis, kui need testi on hdavajalikud, ning ksnes kogenud ja suurte teadmistega inimeste juhtimisel, kes on vimelised kiki ebasoovitavaid tagajrgi ette ngema ja vtma tarvitusele abinusid nende ennetamiseks. Nimetatud koolides tarbitavad ained pole sugugi narkootikumid, nagu teie neid nimetate, kuigi paljusid neist valmistatakse oopiumist, haiist ja nii edasi. Peale koolide, kus tehakse neid katseid, on ka teisi koole, kus sarnaseid aineid ei kasutata mitte eksperimentideks ega uurimiseks, vaid vahel mingite lhiajaliste tulemuste nimel. Selliste ainete oskusliku manustamisega vib inimese mneks ajaks teha vga targaks vi uskumatult tugevaks. Muide, prast ta sureb vi kaotab mistuse, kuid sellest ei hoolita. Sellised koolid on olemas. Seega nete isegi, et me peame koolidest rkima vga ettevaatlikult. Need vivad tegelikult teha samu asju, aga tulemused on tiesti erinevad. Ma olin sgavalt huvitatud kigest, mida G rkis. Ma tundsin selles mingit uut vaatekohta, mis ei sarnanenud millegi mulle varem teadaolevaga. Ta kutsus mind endaga kaasa majja, kus pidid vestlusele kogunema tema pilased. Me peatasime voorimehe ja sitsime Sokolniki poole. Teel rkis G mulle, kuidas sda ajas ta plaanid segi, paljud pilased lksid rindele esimese mobilisatsiooniga, vga kallid vlismaalt tellitud aparaadid ja triistad lksid kaotsi. Seejrel rkis ta liiga suurtest tga seotud kulutustest, ruumi, kuhu me minu arvates trisime, kallist rist. Veel rkis ta, et tema t vastu tunnevad huvi paljud tuntud moskvalased professorid ja kunstnikud, nagu ta vljendus. Kui ma aga ksisin, kes nimelt, ei nimetanud ta htki nime.

Esimene peatkk

24

Ma ksin seda seeprast, tlesin, et sndisin Moskvas ja pealegi ttasin siin kmme aastat ajalehtede toimetustes, nii et ma tunnen Moskvas peaaegu kiki. G ei vastanud ka selle peale midagi. Me sisenesime suurde thja korterisse, mis asus munitsipaalkooli peal ja kuulus nhtavasti selle kooli petajatele. Arvan, et see oli kusagil endise Krasnje Prud kohal. Korteris viibisid mned G pilased kolm-neli noormeest ja kaks koolipreili vljangemisega neiut. Olin olnud sellistes korterites. Mbli puudumine kinnitas minu oletust, kuna munitsipaalkoolide petajatele mblit ei eraldatud. Selle mtte juures oli mul kuidagi piinlik vaadata G poole. Miks ta rkis suurtest kulutustest selle korteri peale? Esiteks polnud korter tema oma, teiseks ei vetud selle eest ritasu ja kolmandaks ei oleks see maksnud le viiekmne rubla kuus. See ilmne vale oli nii tavatu, et ma kahtlustasin siin mingit varjatud mtet. Mul on mlus raske taastada vestluse algust G pilastega. Midagi seal kuuldust hmmastas mind. Ma pdsin vlja selgitada, milles nende t seisneb, kuid otseseid vastuseid mulle ei antud, pealegi kasutati mnel juhul imelikku ja mulle tundmatut terminoloogiat. Nad panid ette lugeda jutustuse algust, mille oli kirjutanud ks G pilastest, keda ennast tookord Moskvas ei olnud. Loomulikult ma nustusin ja ks neist hakkas ksikirja valjusti ette lugema. Autor kirjeldas oma kohtumist ja tutvust G-ga. Minu thelepanu kitis fakt, et jutustus algas momendist, kui autori ktte sattus seesama kirjutis balletist Maagide vitlus, mida minagi ngin talvel ajalehes Golos Moskv. Pealegi ja see meeldis mulle vga, sest seda ma ootasin oli autor esimesel kohtumisel G-ga tundnud, et too pani ta nagu peopesale, kaalus ja asetas siis kohale tagasi. Jutustuse pealkiri oli Te vlgatused ja ilmselt oli selle kirjutanud inimene, kellel polnud mingit kirjanduslikku kogemust. Sellele vaatamata avaldas lugu muljet, kuna sisaldas viiteid
Imelise otsinguil

25

ssteemile, milles ma aimasin olevat midagi vga huvitavat, kuigi ma ei suutnud seda enda jaoks nimetada ega formuleerida, ning mned vga ebatavalised ja ootamatud mtted kunsti kohta kutsusid minus esile vga tugeva vastukaja. Hiljem sain teada, et kirjutise autor on vljameldud isik, aga jutustuse kirjutamist alustasid kaks G pilast, kes viibisid lugemisel. Kirjatki eesmrgiks oli jutustada mber G ideed kirjanduslikus vormis. Veel hiljem sain ma teada, et jutustuse mte kuulus G-le endale. Esimese peatkiga lugemine lppes. G kuulas kogu aeg thelepanelikult. Ta istus diivanil, ks jalg istmiku alla kverdatud, ji klaasist musta kohvi, suitsetas ja vaatas vahetevahel minu poole. Mulle meeldisid tema liigutused, milles oli palju erilaadset kassilikku enesekindlust ja graatsiat; isegi tema vaikimises oli midagi, mis eristas teda teistest. Ma mtlesin, et oleksin pidanud temaga kohtuma mitte Moskvas ega selles korteris, vaid seal, kust ma olin just naasnud: mne Kairo moee uel, mingis Tseiloni saare hvinud linnas vi Luna-India templis Tiruchirappalis Thanjvris vi Madurais. Nii, kuidas teile jutustus meeldis? ksis G prast lugemise lppu tekkinud lhikest vaikust. Ma tlesin talle, et kuulasin huviga, kuid minu arvates on selles puudusi pole selge, millest nimelt on jutt. Jutustatakse vga tugevast muljest, mida avaldas autorile mingi petus, millega ta oli kokku puutunud, kuid see ei ava petuse sisu. Juuresviibijad vaidlesid mulle vastu, rhutades, et ma olin jtnud mrkamata jutustuse kige thtsama osa. G ise ei elnud midagi. Kui ma ksisin, millist ssteemi nad uurivad ja millised on eristavad jooned, sain ma vga ebamraseid vastuseid. Seejrel hakkasid nad rkima tst iseendaga, kuid ei suutnud selgitada, milles see t seisneb. Minu vestlus G pilastega ei sujunud eriti ladusalt ja ma tundsin neis midagi arvestavat ja kunstlikku, justkui
Esimene peatkk

26

oleksid nad mnginud phepitud osi. Pealegi ei saanud pilasi vrrelda petajaga. Kik nad kuulusid sna vaese Moskva intelligentsi hulka, keda ma hsti tundsin ja kellelt ma ei oodanud midagi eriti huvipakkuvat. Ma isegi mtlesin, et imelik on kohata neid teel imelise juurde. Samal ajal nisid nad kik mulle korralike ja meeldivate inimestena. Lood, mida ma olin kuulnud M-ilt, ei olnud kindlasti neist ega kinud nende kohta. Ma tahtsin teilt paluda hte asja, tles G prast pausi. Kas te saaksite avaldada selle artikli mingis ajalehes? Me arvame, et saaksime nii tutvustada publikule oma ideid. Tiesti vimatu, tlesin mina. See pole artikkel, see on midagi ilma alguse ja lputa, see on jutustuse algus ja ajalehe jaoks liiga pikk. Saage aru, me arvestame materjali ridade jrgi. Lugemine vttis kaks tundi see on umbes kolm tuhat rida. Te teate, mis on ajalehes fljeton ehk joonealune. Fljetonis on kolmsada rida. Jrelikult vtaks jutu loetud osa kmne joonealuse ruumi. Moskva ajalehtedes ei avaldata joonealuseid sagedamini kui kord ndalas, seega jutustuse avaldamine vtaks kmme ndalat ja see on kigest he htu vestlus. Kui seda olekski vimalik trkkida, siis vaid kuukirjas, kuid praegu ei kujuta ma ette htki selleks sobivat ajakirja. Igal juhul nutakse teilt kogu jutustust, enne kui nad midagi otsustavad. G vaikis ja sellega vestlus lppes. Kuid G-s endas tunnetasin ma kohe midagi ebatavalist, ja kogu htu jooksul see mulje ksnes tugevnes. Kui ma lahkusin, vilksatas mul peast lbi, et mul on vaja otsemaid, viivitamatult kokku leppida uus kohtumine ja kui ma seda kohe ei tee, vin kaotada temaga igasuguse sideme. Ma ksisin, kas me ei viks kohtuda veel kord enne minu rasitu Peterburi. Ta tles, et homme on ta samal ajal samas kohvikus. Ma vljusin koos he noormehega. Tundsin end sna ebalevalt: pikk ettelugemine, millest ma eriti aru ei saanud; inimesed,
Imelise otsinguil

27

kes ei vastanud mu ksimustele; G ise oma ebatavaliste maneeride ja mjuga oma inimestele, mida ma selgelt tunnetasin, kutsus minus esile ootamatu soovi valjult naerma puhkeda, hisata, laulda, justkui oleksin ma koolist vi mnest kinnipidamiskohast vlja psenud. Oleksin tahtnud noormehele rkida oma muljetest, lasta lendu mne nalja G ja selle sna ttu ja pretensioonika loo aadressil. Ma kujutasin kohe ette, kuidas ma jutustan sellest mnele sbrale. nneks sain ma snasabast kinni. Muidugi ta lheb ja rgib talle kohe telefoni teel kik ra. Nad on sbrad. Seeprast pdsin ma end vaos hoida, me istusime vaikides trammi ja sitsime Moskva kesklinna poole. Prast pris pikka situ judsime Ohhotni Rjadile, mille lhedal ma elasin, jtsime snatult hvasti ja lksime lahku. Ma olin samas kohvikus, kus ma G-d olin kohanud, jrgmisel peval ja lejrgmisel peval ja igal sellele jrgneval peval. Ndala jooksul, mille veetsin Moskvas, kohtusin G-ga iga pev. ige pea sai mulle selgeks, et ta teadis vga palju sellest, mida mina tahtsin teada. Muude asjade hulgas selgitas ta mulle mningaid meeltega tajutavaid nhtusi, millega ma olin Indias kokku puutunud, aga mida keegi ei osanud seletada ei seal kohapeal ega edaspidigi. Tema selgitustes tunnetasin spetsialisti enesekindlust, vga peent faktide analsi ja ssteemi, mida ma ei suutnud taibata, kuid mille olemasolu ma juba tunnetasin, sest kik G selgitused sundisid mtlema mitte ksnes faktidele, millest oli jutt, vaid ka paljudele muudele asjadele, mida olin theldanud vi oletanud. G grupiga ma rohkem ei kohtunud. Endast rkis G ige vhe. ks vi kaks korda mainis ta oma reise Idamaadesse. Mind huvitas teada saada, kus ta oli viibinud, kuid seda mul vlja selgitada ei nnestunud. Oma t kohta Moskvas tles G, et tal on kaks teineteisest sltumatut ja erineva tga hivatud gruppi vastavalt nende
Esimene peatkk

28

ettevalmistusele ja vimetele, nagu ta vljendus. Iga grupiliige maksis tuhat rubla aastas ning oli vimeline ttama temaga koos oma phitegevuse krvalt. Ma tlesin, et minu arvates on tuhat rubla aastas liiga palju neilt isikliku eravarata inimestelt. G vaidles vastu, et mingi teine lahendus ei ole vimalik, sest t iseloomu tttu ei suuda ta pidada palju pilasi. Samal ajal ta ei soovi ega ole kohustatud (ta rhutas neid snu) kulutama oma raha t korraldamisele. Tema t ei ole ega saa olla heategevusliku loomuga ja tema pilased on kohustatud ise leidma vahendeid selleks, et rida ruume kohtumisteks, eksperimentide lbiviimiseks ja nii edasi. Peale selle, lisas ta, on thelepanekud nidanud, et inimesed, kes on elus nrgad, osutuvad nrgaks ka ts. Sel korraldusel on mitu aspekti, tles G. Inimese iga tegevusega on seotud kulutused, reisimine ja nii edasi. Kui tema elu on korraldatud nii halvasti, et tuhat rubla aastas on tema jaoks le ju kiv summa, siis on temale parem seda td endale mitte vtta. Oletame, et aasta jooksul tuleks t kigus sita Kairosse vi kuhugi mujale. Tal peab selleks raha olema. Tnu meie nudmistele saame teada, kas ta on vimeline meiega ttama vi ei. Peale selle, jtkas G, on mul liiga vhe vaba aega, et viksin seda ohverdada teistele, olemata kindel isegi selles, kas see neile kasuks tuleb. Ma hindan oma aega vga krgelt, sest vajan seda oma t jaoks ning ma ei saa ega taha, nagu ma enne tlesin, seda niisama raisata. Kigel sellel on ka teine klg, tles G. Inimesed ei hinda seda, mille eest nad ei maksa. Ma kuulasin teda imeliku tundega. hest kljest meeldis mulle kik, millest G rkis. Mulle meeldis ka vikseimagi sentimentaalsuse, tavaliste altruismi targutuste vljendite nagu t inimkonna hvanguks ja nnda edasi puudumine. Teisest kljest pani mind imestama G soov veenda mind mingis rahasse puutuvas ksimuses, kui ma veenmist ei vajanud.
Imelise otsinguil

29

Kui seal oligi midagi, millega ma nus ei olnud, siis lihtsalt see, et G ei suuda sel viisil, nagu ta kirjeldas, koguda piisavalt raha. Ma tajusin, et mitte keegi nendest pilastest, keda ma ngin, ei suuda tuhandet rubla aastas maksta. Kui ta testi oli leidnud Idamaades les varjatud teadmiste nhtavad ja telised jljed ning jtkas uurimusi selles suunas, siis oli selge, et tema t nudis kapitali, nagu iga teine teaduslik ritus, ekspeditsioon mnda maailma tundmatusse paika, iidsete linnade arheoloogilised vljakaevamised vi uuringud, milleks tuleb teha arvukalt fsikalisi ja keemilisi eksperimente. Mind selles veenda ei olnud mingit vajadust. Vastupidi, mul oli juba mttes, et kui G annab mulle vimaluse oma tegevusega lhemalt tutvuda, tuleks minul leida talle vajalik kapital, et panna tema t nuetekohasele alusele ning samuti varustada teda paremini ettevalmistatud inimestega. Kuid seni oli mul kahjuks ainult kige hmasem ettekujutus sellest, milles tema t seisnes. Otseselt kll mainimata andis G mulle mista, et ta vtaks mind pilaseks, kui ma selleks soovi avaldaksin. Ma tlesin, et minu peamine takistus tks tema juures on asjaolu, et ma praegu ei saa jda Moskvasse, sest olen slminud lepingu Peterburi kirjastajaga ja valmistan trkiks ette mitut raamatut. G tles, et ta kib vahel Peterburis ja lubas varsti tulla ja oma tulekust mind teavitada. Kui ma aga astun teie gruppi, tlesin ma G-le, olen ma silmitsi vga keerulise probleemiga. Ma ei tea, kas te nuate oma pilastelt, et nad hoiaksid saladuses seda, mida nad teilt pivad, kuid mina sellist totust anda ei saa. Minu elus on olnud kaks juhust, kui mul oli vimalus astuda gruppi, kus tegeldi sellise tga, vhemalt kirjelduse jrgi, ja see t huvitas mind tol ajal vgagi. Kuid mlemal juhul oleks sinna astumine thendanud, et hoian saladuses kik, mida ma oleksin vinud seal ppida. Ja mlemal juhul ma loobusin, sest ennekike olen ma kirjanik, soovin jda absoluutselt vabaks ning ise otsustada, mida ma kirjutan ja mida ma ei kirjuta. Kui ma totan hoida saladuses seda, mida mul kstakse, siis on mul prast vga raske eraldada seda, mida
Esimene peatkk

30

mulle oli rgitud, sellest, mis mul endal phe tuli elduga seoses vi isegi ilma seoseta. Niteks on mul vga vhe teada teie ideedest, kuid ma tean, et kui me hakkame vestlema, tuleme ige pea aja ja ruumi, krgemate dimensioonide ja nii edasi juurde. Need on ksimused, mille kallal ma ttan juba palju aastaid. Mul pole mingit kahtlust, et need hivavad paratamatult suure osa ka teie ssteemis. (G noogutas.) Nii, te mistate, et kui me praegu rgiksime saladuse hoidmisest vande all, siis ma ei teaks juba prast esimest vestlust, millest ma vin kirjutada ja millest mitte. Aga mis te ise asjast arvate? ksis G. Liiga palju rkida ei tasu. On asju, mida eldakse ainult pilastele. Ma vin sellised tingimused vastu vtta ksnes ajutiselt, tlesin ma. Oleks kentsakas, kui ma kohe hakkaksin kirjutama kigest, mida ma teilt teada saan. Kui te aga phimtteliselt ei taha teha oma mtetest saladust ja muretsete ksnes selleprast, et neid ei edastataks moonutatult siis sellise tingimuse viksin ma vastu vtta ja oodata kirjutamisega seni, kuni ma teie petust juba paremini mistan. Kord puutusin ma kokku grupi inimestega, kes tegelesid teaduslike eksperimentidega vga laial skaalal. Nad ei teinud oma tst saladust. Kuid nad esitasid tingimuse, et kellelgi neist pole igust rkida mingist eksperimendist ega seda kirjeldada enne, kuni ta ise pole vimeline seda teoks tegema. Ja kuni inimene ei suuda eksperimenti iseseisvalt korrata, tuleb tal vaikida. Paremat formuleeringut olla ei saagi, tles G, ja kui te sellest reeglist kinni hoiate, ei kerki see ksimus meie vahel kunagi. Kas on kehtestatud mingid tingimused teie gruppi astumiseks? ksisin mina. Ja kuidas inimene, kes sellega hineb, on seotud grupi ja teiega? Teisisnu, ma tahan teada, kas ta vib vabalt minna ja teie t jtta vi tuleb tal vtta endale teatud kohustused? Ja mida te ette vtate, kui mni liige oma kohustusi ei tida? Selliseid tingimusi ei ole, vastas G, ega saagi olla. Meie lhtume tsiasjast, et inimene ise ei tunne ennast, et ta ei ole. (Neid
Imelise otsinguil

31

snu ta rhutas.) See thendab, et ta ei ole see, mis ta viks olla ja mis ta peaks olema. Sel phjusel ei ole ta vimeline slmima mingeid lepinguid ega vtma endale mingeid kohustusi. Ta ei suuda midagi otsustada oma tuleviku kohta. Tna on ta ks isik ja homme teine. Ta pole mingil viisil meiega seotud ja kui ta tahab, vib igal ajal tst loobuda ja minna. Ei ole mingeid meiepoolseid erilisi kohustusi tema suhtes ega ka tema omi meie suhtes. Kui talle meeldib, vib ta ppida. Tal tuleb kaua aega ppida ja palju iseendaga td teha. Kui ta on piisavalt teadmisi kogunud, siis on teine asi. Siis neb ta ise, kas talle meeldib meie t vi ei. Kui ta soovib, vib ta meiega edasi ttada, kui ei, vib ta ra minna. Selle hetkeni on ta vaba. Kui ta jb prast seda, siis on ta vimeline otsustama vi slmima lepinguid tulevikuks. Vtame niteks he asja. Vib tekkida olukord muidugi mitte kohe, vaid hiljem , kui inimene peab kas vi ige vhe aega hoidma saladust millegi kohta, mida ta teada sai. Kuid kas saab inimene, kes ise ennast ei tunne, lubada, et ta hoiab saladust? Muidugi, ta vib lubada seda teha, aga kas ta suudab sna pidada? Sest ta pole htne isik, temas on varjul mitu inimest. ks neist lubab ja usub, et ta tahab. Homme aga teine neist rgib sellest oma naisele vi sbrale veinipudeli juures vi petab selle temalt vlja mni nutikas mees, ksitledes teda nii, et too ise ei saa arugi, kuidas saladuse vlja lobises. Lpuks vidakse teda ka hpnotiseerida, kki tema peale kratada vi hirmutada nii, et ta teeb, mida tahetakse. Missuguse kohustuse saab ta endale vtta? Ei, sellise inimesega me tsiselt rkima ei hakka. Saladuse hoidmiseks peab inimene ise ennast tundma, ta peab olema. Aga inimene, nagu kik inimesed, on sellest vga kaugel. Vahel me seame ajutised tingimused, et inimesi testida. Tavaliselt rikutakse neid vga ruttu, aga me ei avalda kunagi tsiseid saladusi inimesele, keda me ei usalda, nii et rikkumistel pole thtsust. Ma tahan elda, et pole thtsust selles mttes, et meie jaoks
Esimene peatkk

32

pole see thtis, kuigi kahtlemata rikub meie suhteid selle inimesega ning see inimene kaotab vimaluse meilt midagi teada saada kui meilt ldse on midagi ppida. See vib mjuda halvasti ka tema spradele, kuigi nad seda ei oota. Mulle meenub, et he vestluse ajal G-ga meie tutvuse esimesel ndalal rkisin ma oma kavatsusest uuesti Itta reisida. Kas tasub sellele melda? Ja kas ma oskan seal leida seda, mida vajan? ksisin ma G-lt. Hea on sita sinna puhkusele, niisama puhkama, tles G, kuid sita sinna selle jrele, mida teil on vaja, ei tasu. Kike vib leida siin. Ma mistsin, et ta rgib koostst temaga. Kas siis koolkonnad, mis asuvad seal kohapeal, nii-elda traditsioonide keskel, ei anna teatud eeliseid? ksisin ma. Sellele ksimusele vastates avas G mulle mitmeid asju, millest ma sain aru alles hiljem. Isegi kui te leiaksite koolkonnad, leiaksite ainult filosoofilised koolkonnad, tles ta. Indias on ainult filosoofilised koolkonnad. Kik on ammu juba jagunenud jrgmiselt: Indias oli filosoofia, Egiptuses teooria ning tnapeva Prsias, Mesopotaamias ja Turkestanis praktika. Kas nii on jnud tnaseni? ksisin. Osaliselt jah isegi praegu, vastas ta. Kuid te ei saa tielikult aru, mida ma nimetan filosoofiaks, mida teooriaks ja mida praktikaks. Neid snu on vaja mista teistmoodi, hoopiski mitte tavathenduses. Kui aga rkida koolidest, siis on olemas ainult spetsiaalsed koolid, ldist laadi koole ei ole. Iga petaja vi guru on mingi he ala spetsialist. ks on astronoom, teine skulptor, kolmas muusik. Ja kik pilased peavad esiteks ppima ainet, milles petaja on spetsialist, prast seda teist ainet ja nii edasi. Lheks vaja tuhat aastat, et kike ra ppida.
Imelise otsinguil

33

Kuidas aga ppisite teie? Ma polnud ksi. Meie hulgas oli kigi alade spetsialiste. Igaks ppis oma eriainet. Kui me seejrel kogunesime, hendasime kik, mida olime leidnud. Ja kus on teie kaasppurid praegu? G vaikis veidi, siis aga, vaadates kuhugi kaugusesse, tles aegamisi: Mned on surnud, mned ttavad, mned on tmbunud eraklusse. Need nii ootamatud snad munkade leksikonist kutsusid minus esile imeliku ja harjumatu tunde. Samal ajal tunnetasin ma G-s teatud mngu, ta nagu pdis aeg-ajalt meelega heita mne sna, et panna mind huvi tundma ja kindlas suunas mtlema. Kui ma pdsin tpsemalt jrele uurida, kus ta leidis selle, mida teab, mis on tema teadmiste allikas ja kui kaugele lheb tema teadmine, siis ta mulle otsest vastust ei andnud. Teate mis, tles G kord. Kui te sitsite Indiasse, kirjutati ajalehtedes teie sidust ja selle eesmrkidest. Ma tegin oma pilastele lesandeks lugeda teie raamatuid, nende phjal kindlaks teha, kes te olete, ja selle phjal arvata, mida te lpuks vite leida. Seega me teadsime, mida te seal leiate, juba siis, kui te seal olite. Sellega meie vestlus lppes. Kord ksisin ma G-lt balleti kohta, millest kirjutati ajalehtedes ja millele viitas jutustus Te vlgatused ja kas pole sellel balletil msteeriumidraama loomus. Minu ballett ei ole msteerium, tles G. lesanne, mille ma pstitasin, oli luua huvitav ja suureprane nidend. Muidugi on seal vlise vormi taga peidus teatud thendus, kuid ma ei jrginud eesmrki seda thendust nidata ja rhutada. Thtsa koha selles balletis on hivanud teatud tantsud. Selgitan seda teile lhidalt. Kujutage
Esimene peatkk

34

ette, et taevakehade liikumist, niteks Pikesessteemi planeete uurides, ehitasite les erilise mehhanismi, et anda edasi nende liikumisseaduste visuaalne kujutis ja neid meile meelde tuletada. Selles mehhanismis asub iga planeet, mida kujutab vastavas mdus sfr, teatavas kauguses kesksfrist, mis kujutab Pikest. Mehhanism pannakse liikuma, kik sfrid hakkavad prlema ja liikuma etteantud teid mda, taastades nhtavas vormis seadused, mis juhivad planeetide liikumist. See mehhanism tuletab teile meelde kike, mida te teate Pikesessteemist. Midagi samalaadset esineb ka teatud tantsude rtmis. Tantsijate rangelt mratud liigutustes ja kombinatsioonides on silmale nhtaval kujul taastatud teatud seadused, mis on mistetavad neile, kes neid tunnevad. Selliseid tantse nimetatakse phadeks tantsudeks. Oma idarnnakute ajal olin ma mitu korda tunnistajaks, kuidas neid tantse tantsiti phade riituste ajal iidsetes templites. Mned neist tantsudest on taastatud Maagide vitluses. Peale selle on balleti aluseks kolm ideed. Kui ma aga lavastaksin balleti tavalises teatris, siis ei mistaks publik neid ideid mitte kunagi. Sellest, mis ta hiljem rkis, mistsin, et see pole ballett tavathenduses, vaid draama- ja miimikastseenide seeria, mida omavahel seob hine see ning kik toimub laulu, muusika ja tantsu saatel. Kige sobivam oleks stseene nimetada revks, kuid ilma igasuguse koomilise elemendita. See on ballett vi rev nimetusega Maagide vitlus. Thtsad stseenid kujutavad musta maagia ja valge maagia koolkondi, mlema koolkonna pilaste harjutusi ja heitlust omavahel. Tegevuse taustaks on idamaine linnaelu, millesse on sisse toodud phad tantsud; derviite ning Idamaade teised rahvuslikud tantsud on pimitud armuloosse, millel iseenesest on allegooriline thendus. Ma huvitusin eriti sellest, kui G tles, et samad osatitjad peavad esinema ja tantsima valge maagia ja musta maagia stseenides ja et nad ise ja nende liigutused peavad olema esimeses stseenis vluvad ja ilusad, teises aga ebardlikud ja eemaletukavad.
Imelise otsinguil

35

Teate, sel viisil nad nevad ja pivad tundma kiki iseenese klgi ning selleprast on balletil tohutu thtsus iseenese tundmappimiseks, selgitas G. Tol ajal oli mul kigest vga hmane ettekujutus, aga mind hmmastas teatud vastukivus. Ajaleheartiklis, mida ma ngin, oli eldud, et teie ballett lavastatakse Moskvas ja et selles osalevad tuntud balletiartistid. Kuidas te viite selle kokku enese tundmappimise ideega? ksisin ma. Nad ei hakka ju mngima ja tantsima, et iseennast tundma ppida. Kike pole kaugeltki otsustatud, vitis G vastu. Ja ka tolle leheartikli autor ei olnud kuigi hsti informeeritud. Kik vib vlja tulla hoopis teisiti. Aga teisest kljest need, kes osalevad balletis, nevad ise, kas see meeldib neile vi ei. Kes kirjutab muusika? ksisin. Ka see pole veel teada, vastas G. Rohkem ei elnud ta midagi ja ma juhtusin selle balletiga uuesti kokku alles viie aasta prast. Kord Moskvas olles vestlesin ma G-ga. Rkisin talle Londonist, kus ma peatusin lhikest aega, hirmuratavast mehhaniseerimisest, mis suurtes linnades kasvab ja ilma milleta poleks vist vimalik elada ja ttada nendes tohututes mehhaanilistes mnguasjades. Inimesed muutuvad masinateks, laususin ma. Ja kahtlemata muutuvad nad vahel tiuslikeks masinateks. Ma ei usu aga, et nad on vimelised mtlema. Kui nad paksid melda, ei oleks nad saanud nii suureprasteks masinateks. Jah, tles G, see on tsi, aga ainult osaliselt tsi. Eelkige on ksimus selles, millist mistust inimesed tks kasutavad. Kui nad kasutavad telist mistust, siis suudaksid nad masinate hulgas ttades melda veel paremini. Aga jlle tingimusel, et nad mtlevad telise mistusega. Ma ei saanud aru, mida G mtleb telise mistuse all, ning mistsin seda hoopis hiljem.
Esimene peatkk

36

Ja teiseks, jtkas ta, mehhaniseerimine, millest teie rgite, pole hoopiski ohtlik. Inimene vib olla inimene (Ta rhutas seda sna.) ka masinatega ttades. On teine liik mehhaniseerimist, mis on hoopis ohtlikum muutuda ise masinaks. Kas olete kunagi melnud tsiasjast, et kik inimesed ise on masinad. Olen kll, tlesin mina, rangelt teaduslikust vaatepunktist lhtudes on kik inimesed masinad, mida juhivad vlismjud. Kuid ksimus on selles, kas seda teaduslikku vaadet saab tielikult tunnistada. Teaduslik vi mitteteaduslik on minu jaoks ks ja sama, tles G. Ma tahan, et te mistaksite, mida ma tlen. Vaadake, kik need inimesed, keda te nete, ja ta nitas tnavale, need on lihtsalt masinad ei midagi enamat. Ma arvan, et ma mistan, mida te elda tahate, tlesin mina. Ja ma olen tihti melnud, kui vhe on maailmas seda, mis viks sellele mehhaniseerimisvormile vastu seista ja oma tee valida. Aga just siin teete te suurima vea, lausus G. Te mtlete, et seal on midagi, mis valib oma tee, mis on suuteline mehhaniseerimisele vastu seisma; te mtlete, et mitte kik pole htmoodi masinlik. Miks? Muidugi mitte! tlesin mina. Kunst, poeesia, mte on tiesti teistmoodi nhtused! Tpselt samasugused! tles G. Need tegevused on sama mehaanilised nagu kik muu. Inimesed on masinad, aga masinatelt pole oodata muud kui mehaanilist tegevust. Olgu peale, tlesin ma. Kas aga polegi siis olemas inimesi, kes pole masinad? Ehk ongi, lausus G, kuid need pole need inimesed, keda teie nete. Ja teie ei tunne neid. Seda tahangi ma teid mistma panna. Mulle tundus kllalt imelik, et G nii vga just seda mtet rhutab. Tema eldu nis mulle selge ja vastuvaidlemist mittesalliv. Samal ajal pole mulle kunagi meeldinud lhikesed ja kikehlmavad
Imelise otsinguil

37

metafoorid. Need vlistavad alati erinevuse olemuse. Ma olin pidevalt vitnud, et erinevused on kige thtsam asi ja selleks, et asjast aru saada, on eelkige vaja nha, milles nhtused ksteisest erinevad. Seeprast tundus mulle imelik, et G rhutab mtet, mis niigi paistis ilmselge, tingimusel, et seda ei absolutiseerita ja erandite olemasolu arvestatakse. Inimesed on ksteisest vga erinevad, tlesin. Kahtlen, kas vib panna neid kiki hte ritta. Nende hulgas on metslasi, on intellektiga inimesi, on geeniusi. Tiesti ige, tles G. Inimesed on erinevad, kuid telist vahet nende vahel te ei tea ega saagi teada. Erinevusi, millest teie rgite, pole lihtsalt olemas. Seda tuleb mista. Kik inimesed, keda te nete, kik inimesed, keda tunnete, kik inimesed, keda te vite edaspidi tundma ppida, on ainult masinad, tegelikud masinad, mis ttavad ksnes vliste mjude mjutusel, nagu te ise vljendusite. Nad on sndinud masinatena ja nad surevad masinatena. Mil viisil metslased ja mtlevad inimesed selleni on judnud? Isegi praegu, selsamal momendil, kui meie teiega rgime, pavad mitu miljonit masinat ksteist hvitada. Mis erinevus neil on? Kus on siin metslased ja kus mtlevad inimesed? Kik on hesugused ... Kuid on vimalus lakata olemast masin. Sellest peame mtlema, aga mitte sellest, millist liiki masinaid on olemas. Muidugi on erinevaid masinaid: auto on masin, grammofon on masin ja tulirelv on masin. Ja mis siis? See on sama asi kik need on masinad. Seoses selle vestlusega meenub mulle teine. Milline on teie arvamus tnapeva pshholoogiast? ksisin ma kord G-lt, kavatsedes puudutada pshhoanalsi, millesse ma selle ilmumisest saadik olin umbusuga suhtunud. Kuid G ei andnud mulle vimalust nii kaugele minna. Enne kui rkida pshholoogiast, peame vlja selgitama, kelle juurde see kuulub, aga kelle juurde ei kuulu, tles ta. Pshholoogia
Esimene peatkk

38

kuulub inimeste juurde, inimese juurde, inimolendite juurde. Milline pshholoogia (Ta rhutas seda sna.) saab kuuluda masinatele? Masinate tundmappimiseks on vaja mehaanikat, aga mitte pshholoogiat. Nimelt selleprast me alustamegi mehaanikast. Pshholoogiani on veel vga pikk tee. Kas inimene vib lakata olemast masin? ksisin. Ah selles on ksimus, tles G. Kui te sagedamini esitaksite selliseid ksimusi, siis ehk juaksime oma vestlustes kuhugi. Vib lakata olemast masin, kuid selleks tuleb eelkige masinat tunda. Masin, teline masin, ei tunne iseennast ega suuda iseennast tunda. Kui masin iseennast tunneb, ei ole see enam masin, vhemalt mitte see masin, mis oli enne. Tal hakkab tekkima vastutustunne oma tegevuse eest. See thendab teie arvates, et inimene ei vastuta oma tegude eest? ksisin ma. Inimene (Ta rhutas seda sna.) on vastutustundlik. Aga masin (Ta rhutas ka seda sna.) ei ole. he vestluse ajal ksisin ma G-lt: Kuidas teie arvates oleks parem teie meetodi tundmappimiseks end ette valmistada? Kas on kasulik niteks uurida niinimetatud okultset vi mstilist kirjandust? Seda rkides pidasin ma silmas eelkige tarot ja kirjandust taro kohta. Jah, vastas G. Lugedes vib vga palju leida. Vtke niteks ennast. Te viksite juba vga palju teada, kui te teate, kuidas lugeda. Ma tahan elda, et kui te oleksite mistnud kike, mida elu jooksul olete lugenud, siis te juba teaksite, mida te praegu otsite. Kui te mistaksite kike, mida te oma raamatus kirjutasite ... kuidas seda nd nimetatigi? ... (Ta tegi midagi tiesti vimatut snadest Tertium Organum.) siis tuleksin mina teie juurde, kummardaksin maani ja paluksin end petada. Kuid te ei mista ei seda, mida te loete, ega seda, mida te kirjutate. Te isegi ei mista,
Imelise otsinguil

39

mida thendab sna mistma. Kuid sisuline mistmine on thtis ja lugemine saab kasu tuua alles siis, kui te mistate seda, mida te loete. Muide, kski raamat ei suuda anda telist ettevalmistust. Nii on vimatu elda, mis on parem. See, mida inimene teab hsti, (Ta rhutas seda sna.) see ongi tema ettevalmistus. Kui inimene teab, kuidas hsti kohvi keeta, kuidas hsti jalatseid teha siis vib temaga juba vestlema hakata. Hda selles ongi, et kski inimene ei tea midagi hsti. Kike teatakse justkui kuidagiviisi, pealiskaudselt. See oli ks neist ootamatutest pretest, mille G andis oma selgitustele. Tema snades sisaldus peale tavalise thenduse kahtlemata teine, sootuks erinev mte. Ma hakkasin juba aru saama, et varjatud mttele pihtasaamiseks tuleb alustada snade tavalisest ja lihtsast thendusest. G snad olid alati paljuthenduslikud oma tavalises thenduses, kuigi sellega nende paljuthenduslikkus ei ammendunud. Laiem ja sgavam thendus ji veel kauaks varjatuks. Veel ks vestlus, mis on meelde jnud. Ma ksisin G-lt, mida tuleks inimesel teha, et tema petust omandada. Mida teha? ksis G nagu imestades. Midagi pole vimalik teha. Esiteks peab inimene teatud asju mistma. Tal on tuhandeid vrideid ja valearusaamu, ja peamiselt enese kohta, ning ta peab mnest neist vabanema, enne kui hakkab omandama midagi uut. Muidu toetatakse uus vanale vundamendile ja tulemus on eelmisest veelgi hullem. Kuidas vabaneda vrideedest? ksisin ma. Me oleme sltuvuses oma tajumise viisist. Vrideed luuakse meie tajumisvormidega. G vangutas pead. Jlle te rgite millestki muust, tles ta. Te rgite vigadest, mis tekivad tajumisest, aga mina ei rgi sellest. Antud tajumise
Esimene peatkk

40

piirides vib inimene eksida kas rohkem vi vhem. Kuid inimese peamine eksiarvamus, nagu ma juba tlesin, on tema veendumus, et ta vib teha. Kik inimesed mtlevad, et nad vivad teha, kik inimesed tahavad teha; ja esimene ksimus, mida inimesed esitavad on ksimus selle kohta, mida neil tuleks teha. Tegelikkuses aga keegi midagi ei tee ja keegi midagi teha ei saa. See on esimene, mida on vaja teada. Kik juhtub. Kik, mis inimesega toimub, kik, mida ta on teinud, ja kik, mis tuleneb temast kik juhtub. Ja see juhtub tpselt samuti, nagu sajab vihma prast muudatusi atmosfri lemistes kihtides vi pilvedes, nagu sulab lumi pikesekiirte all vi nagu tuseb tolm tuules. Inimene on masin. Kik tema teod, tegemised, snad, mtted, tunded, veendumused, arvamused ja harjumused on vliste mjude, vliste muljete tulemus. Enda seest ei ole inimene suuteline vlja tooma htki mtet, htki tegevust. Kik, mida ta rgib, teeb, mtleb vi tunneb kik juhtub. Inimene ei suuda midagi avastada, midagi vlja melda. See kik juhtub. Teha see tsiasi selgeks enese jaoks, mista seda, olla veendunud selle tesuses thendab vabaneda tuhandetest illusioonidest inimese kohta ja selle kohta, et ta on loominguline ja korraldab teadlikult oma elu ja nii edasi. Midagi sellist ei ole olemas. Kik juhtub: rahvaliikumised, sjad, revolutsioonid, valitsuste vahetused kik juhtub. Ja juhtub tpselt nii, nagu juhtub indiviidi elus. Inimene snnib, elab, sureb, ehitab maja, kirjutab raamatuid, aga mitte nii, nagu tema tahab, vaid nii, nagu juhtub. Kik juhtub. Inimene ei armasta, ei vihka, ei soovi kik juhtub. Kuid keegi ei usuks teid, kui te talle tlete, et ta ei saa midagi teha. See on kige solvavam ja kige ebameeldivam asi, mida te inimesele vite elda. See on eriti ebameeldiv ja solvav selleprast, et see on tde, aga tde ei taha teada mitte keegi. Kui te seda mistate, on meil palju kergem vestelda. Kuid ks asi on kike mistusega vtta, teine aga kogu kehaga tunnetada,
Imelise otsinguil

41

olla teliselt veendunud, et asi on nimelt nii ja seda mitte kunagi unustada. Tegemisega (G rhutas seda sna.) on seotud veel ks asi. Inimestele nib alati, et teised teevad kike valesti mitte nii, nagu nad peaksid tegema. Igaks mtleb, et tema viks kike teha paremini. Inimesed ei saa aru ega taha aru saada, et kik, mis tehakse, ja eriti see, mis on juba tehtud htmoodi seda ei saanud ega saagi teha teisiti. Kas te olete mrganud, kuidas praegu kik rgivad sjast? Igahel on oma ngemus ja oma teooria. Igaks arvab, et kike ei tehta nii, nagu peaks tegema. Tegelikult aga tehakse kike ainult nii, nagu seda teha saab. Kui ks asi vib olla erinev, siis vib kik olla erinev. Ja siis vib-olla poleks sda. Pdke mista seda, mida ma rgin: kik sltub kigest lejnust, kik on seotud, miski pole lahus. Seeprast lheb kik ainult nii, nagu saab minna. Kui inimesed oleksid teistsugused, oleks kik teisiti. Kuid nad on sellised, nagu nad on, ja seeprast on kik, nagu on. Seda kike oli vga raske seedida. Kas pole midagi, pole absoluutselt mitte midagi, mida viks teha? ksisin mina. Absoluutselt mitte midagi. Ja keegi ei saa midagi teha? See on teine ksimus. Selleks, et teha, on vaja olla. Aga alguses on vaja mista, mida thendab olla. Kui me jtkame oma vestlusi, siis te nete, et me kasutame erilist keelt, ja selleks, et meiega vestelda, tuleb see keel omandada. Ei tasu rkida tavalises keeles, sest tavalist keelt kasutades pole vimalik ksteisest aru saada. Praegu tundub see teile imelikuna. Aga see on tsi. Et mista, tuleb ppida teist keelt. Selles keeles, milles inimesed rgivad, ei saa nad ksteist mista. Hiljem te saate aru, miks see nii on. Seejrel peab inimene ppima rkima ttt. See tundub teile samuti imelikuna. Te ei saa aru, kuidas saab ppida rkima ttt. Teile nib, et piisab soovida vi otsustada nii teha. Aga mina tlen, et
Esimene peatkk

42

inimesed rgivad suhteliselt harva lbimeldud valet. Enamasti nad mtlevad, et rgivad ttt. Ja ikkagi valetavad nad kogu aeg; valetavad siis, kui soovivad valetada, ja valetavad siis, kui tahavad ttt rkida. Nad valetavad pidevalt nii endale kui ka teistele. Seeprast ei mista mitte keegi kunagi ei ennast ega teisi. Melge, kas oleks vinud tekkida sellised lahkhelid, nii sgav mistmatus, selline vihkamine vraste arvamuste ja vaadete vastu siis, kui inimesed oleksid vimelised ksteist mistma? Kuid nad pole vimelised ksteist mistma, sest ei suuda vltida valet. Rkida ttt see on kige raskem asi maailmas, ning selleks, et rkida ttt, on vaja kaua ja palju ppida. ksnes soovist jb siin vheks. Et rkida ttt, peab teadma, mis on tde ja mis on vale ja seda eelkige iseendas. Aga seda ei taha keegi teada. Vestlused G-ga ja need ootamatud prded, mida ta andis igale ideele, huvitasid mind iga pevaga ha enam. Kuid ma pidin sitma Peterburi. Mletan viimast vestlust temaga. Tnasin teda osutatud thelepanu ja seletuste eest, mis, nagu ma juba ngin, muutsid minu jaoks paljutki. Kuid ikkagi, nagu te teate, on kige thtsam asi faktid, tlesin ma. Ja kui ma suudaksin nha uue, mulle tundmatu iseloomuga telisi ja reaalseid fakte, veenaksid ksnes need mind lpuks, et ma olen igel teel. Ma mtlesin jlle imedele. Faktid tulevad, tles G. Luban teile. Kuid alustuseks on vaja palju muud. Siis ma ei mistnud tema viimaseid snu, kuid mistsin neid hiljem, kui puutusin kokku tegelike faktidega, sest G pidas sna. See juhtus alles pooleteise aasta prast, 1916. aasta augustis. Viimastest vestlustest Moskvas on mulle meelde jnud veel ks, mille ajal G rkis veel mitmest asjast, mis jllegi muutusid mulle arusaadavaks alles hiljem.
Imelise otsinguil

43

Ta rkis inimesest, keda ma olin kohanud tema seltskonnas ja ta rkis tema suhetest teiste inimestega. Ta on nrk inimene, tles G. Inimesed kasutavad teda ra, muidugi ebateadlikult. Ja kik selleprast, et ta arvestab nendega. Kui ta nendega ei arvestaks, oleks kik teisiti, ja need inimesed ise oleksid ka teistsugused. Mulle tundus imelik, et inimene ei pea teistega arvestama. Mida te mtlete sna arvestama all? ksisin ma. Ma mistan ja samas ei mista teid. Sel snal on nii palju erinevaid thendusi. Tpselt vastupidi, tles G. On ainult ks thendus. Pdke sellele melda. Hiljem sain ma aru, mida G mtles sna arvestama all, ja ma sain aru, kui tohutu osa hivab see elus ja kui palju saab sellest alguse. G jaoks thendas arvestama hoiakut, mis tekitab sisemise orjuse, sisemise sltuvuse. Edaspidi oli meil palju vimalusi arutada seda ksikasjalikumalt. Meenutan ka hte teist jutuajamist, sjast. Me istusime Filippovi kohvikus Tveri puiesteel. See oli rahvast tis ja vga lrmakas. Sda ja hangeldamine olid tekitanud ebameeldiva, palavikulise hkkonna. Ma isegi keeldusin sinna minemast. G kis peale ja mina, nagu alati temaga, andsin jrele. Selleks ajaks oli mul juba selge, et ta meelega otsis vestluseks raskeid tingimusi, nagu nudes minult erakordseid pingutusi ning valmisolekut leppida ebameeldivuste ja ebamugava keskkonnaga selle nimel, et temaga rkida. Kuid seekord ei tulnud see just eriti hiilgavalt vlja, sest lrmi prast tema jutu kige huvitavam osa minuni ei judnud. Alguses ma sain aru, mida G rkis. Aga jrjest rohkem libises minust mda. Prast mitmeid pdeid jlgida tema mrkusi, millest minuni judsid vaid ksikud snad, lakkasin ma kuulamast ja lihtsalt vaatasin, kuidas ta rgib. Jutuajamine algas minu ksimusest: Kas on vimalik sda lpetada? Ja G vastas: Jah, on. Ja ometi olin ma eelnenud vestlustest teinud jrelduse, et ta vastab: Ei, ei ole.
Esimene peatkk

44

Kuid probleem on, kuidas, tles ta. Sellest arusaamiseks tuleb palju teada. Mis on sda? Sda on planetaarsete mjude tulemus. Kusagil kaugel on kaks vi kolm planeeti tulnud ksteisele liiga lhedale ja tekkis pinge. Kas olete mrganud, kuidas te tmbute pingule, kui keegi juhtub kitsal knniteel teist liiga lhedalt mda minema? Sama tekib planeetide vahel. Nende jaoks kestab see ehk paar sekundit. Aga siin, Maal, hakkavad inimesed ksteist maha nottima ja vivad sellega tegeleda mitu aastat jrjest. Samal ajal nib neile, et nad vihkavad ksteist vi peaksid tapma mingi leva eesmrgi nimel vi kedagi vi midagi kaitsma ja et nad kituvad ilsalt ja veel midagi samalaadset. Nad pole vimelised mistma, millise astmeni on nad vaid etturid mngus. Nad mtlevad, et nad thendavad midagi; nad mtlevad, et nad vivad liikuda, nagu neile meeldib; nad mtlevad, et nad vivad otsustada teha seda vi toda. Kuid tegelikult on kik nende liigutused ja kik nende teod planeetide mju tulemus. Ja nemad ise ei thenda sna otseses mttes midagi. Suurt osa mngib kiges Kuu. Aga Kuust me rgime eraldi. Peab ainult mistma, et ei keiser Wilhelm, ei kindralid, ei ministrid ega parlamendiliikmed ei thenda midagi ega saa midagi teha. Kike, mis toimub suures mastaabis, juhitakse vljastpoolt ning toimub kas juhuslike mjude kokkusattumise tulemusel vi vastavalt ldisele kosmilisele seadusele. See on kik, mis ma kuulsin. Alles palju hiljem mistsin, mida ta mulle elda tahtis: kuidas saaks ra hoida juhuslikke mjusid vi muuta neid millekski suhteliselt kahjutumaks. See oli teliselt huvipakkuv mte, mis kuulus miste ohver esoteerilise thenduse alla. Aga praegusel ajal on sel igal juhul vaid ajalooline ja pshholoogiline vrtus. Mis oli tegelikult teliselt thtis ja mida ta tles sna juhuslikult, nii et ma seda kohe ei mrganud ning mis meenus hiljem, kui ma pdsin meie vestlust taastada, olid snad, mis osutasid erinevale ajale planeetide jaoks ja inimeste jaoks.

Imelise otsinguil

45

Isegi kui mulle need snad meenusid, ei nnestunud mul kaua aega tielikult mista idee kogu thendust. Hiljem selgus, et sellele on rajatud vga palju. Tollal tekitasid minus suurt hmmastust vestlused Pikesest, planeetidest ja Kuust. Ma ei mleta, kuidas algas meie jutuajamine. Mul on aga meeles, et G visandas vikese joonise ja pdis selgitada seda, mida ta nimetas judude korrelatsiooniks erinevates maailmades. See oli seotud meie eelnenud knelusega, see thendab, seoses inimkonnale toimivate mjudega. Lihtsustatult klaks idee nii: inimkonnale vi tpsemalt orgaanilisele elule Maal toimivad heaegselt erinevatest allikatest ja erinevatest maailmadest lhtuvad mjud: planeetide mju, Kuu mju, Pikese mju ja thtede mju. Kik need mjud toimivad heaegselt, hel momendil on lekaalus ks mju, teisel momendil teine mju. Aga inimese jaoks on teatud vimalus mjude valik; teisisnu, minna he mju alt teise alla. Et selgitada, kuidas see juhtub, on vaja vga pikka vestlust, tles G. Nii et rgime sellest mni teine kord. Praegu ma tahan, et te mistaksite hte asja: pole vimalik saada vabaks hest mjust, sattumata teise mju alla. Kogu asi, kogu t iseendaga seisneb selles, et valida mju, mille alla te soovite minna, ja ka tegelikult selle mju alla sattuda. Selleks tuleb enne teada, milline mju on soodsam. Selles vestluses pakkus mulle eriliselt huvi see, et G rkis planeetidest ja Kuust nagu elavatest olenditest, kel oli kindel vanus, kindel eluperiood, arengu ja teistele olemise tasanditele lemineku vimalused. Tema snadest ilmnes, et Kuu ei ole surnud planeet, nagu tavaliselt arvatakse, vaid vastupidi vastsndinud planeet planeet oma arengu vga varases staadiumis ja pole veel saavutanud sellist mistuse astet, mis valitseb Maal, nagu ta seda vljendas. Kuid Kuu kasvab ja areneb, tles G, ja saavutab arvatavasti kunagi sama tasandi nagu Maa. Siis ilmub tema krvale uus kuu,
Esimene peatkk

46

Maast aga saab nende pike. Kunagi oli Pike nagu Maa, Maa nagu Kuu ja veelgi varem oli Pike nagu Kuu. See mte paelus kohe mu thelepanu. Miski ei tundunud mulle kunstlikum, uskumatum ja dogmaatilisem kui ldtunnustatud teooriad planeetide ja pikesessteemide tekkimisest, alates Kanti ja Laplacei teooriast kuni kige uuemate hpoteesideni kigi tienduste ja variantidega. Laiem publik tunnustab neid teooriaid vi vhemalt kige viimast talle teadaolevat, pidades neid teaduslikeks ja testatuteks. Tegelikult ei ole muidugi midagi vhem teaduslikku ja vhem testatut kui need teooriad. Et G ssteem vttis omaks tiesti teise, orgaanilise teooria, mis lhtub hoopis uutest phimtetest ning nitab teistsugust maailmaruumi korda, tundus mulle vga huvitav ja thtis. Millises suhtes on Pikese mistus Maa mistusega? ksisin ma. Pikese mistus on jumalik, tles G. Ka Maa vib selliseks saada, kuid mistagi pole see garanteeritud ning Maa vib midagi saavutamata ka surra. Millest see sltub? ksisin ma. G vastus oli vga hmane: On kindel periood, tles ta, selleks, et teha teatud asi. Kui teatud ajaks see, mis peab olema tehtud, ei ole tehtud, siis vib Maa hukkuda, saavutamata seda, mida ta oleks vinud saavutada. Kas see periood on teada? ksisin mina. See on teada, vastas G. Inimestele aga ei ole selle teadmisest vhimatki kasu. See oleks isegi halvem. hed usuksid seda, teised ei usuks, kolmandad nuaksid testusi. Seejrel asuksid purustama ksteise pealuid. Inimestel lpeb kik niiviisi. Tol ajal toimus meil Moskvas mitu huvitavat vestlust kunstist. Need olid seotud jutustusega, mida loeti ette esimesel htul, mil ma tutvusin G-ga.
Imelise otsinguil

47

Hetkel pole teile selge, tles kord G, et inimesed, kes elavad Maa peal, vivad asuda tiesti erinevatel tasanditel, kuigi vliselt on vga sarnased. Tpselt samuti, nagu on olemas inimeste erinevad tasandid, nii on erinevad tasandid ka kunstis. Kuid praegu te ei mista, et erinevus nende tasandite vahel on hoopis suurem, kui oskate oletada. Te asetate erinevad asjad hele tasandile ksteisele liigagi lhedale ja arvate, et need erinevad tasandid on teile kttesaadavad. Ma ei nimeta kunstiks kike seda, mida teie nimetate kunstiks, mis on tihti lihtsalt mehaaniline reprodutseerimine, looduse vi teiste inimeste jljendamine vi lihtsalt fantaseerimine vi katse olla originaalne. Teline kunst on midagi hoopis erinevat. Kunstiteoste, nimelt muistse aja kunstiteoste juures, puutute te kokku palju sellisega, mida on vimatu seletada ning milles on midagi niisugust, mida te ei tunneta tnapeva kunstiteostes. Et te ei mista, milles seisneb erinevus, siis unustate selle peagi ja peate jtkuvalt kike heks ja samaks kunstiliigiks. Samal ajal on teie kunsti ja selle kunsti vahel, millest mina rgin, tohutu vahe. Teie kunstis on kik subjektiivne kunstniku taju sellest vi see aisting, kunstivormid, milles ta pab vljendada oma tunnetust, ning nende vormide tunnetamine teiste inimeste poolt. hes ja samas nhtuses vib ks kunstnik tunnetada ht, teine aga midagi hoopis vastupidist. ks ja seesama pikeseloojang vib hes kunstnikus esile kutsuda rmu, teises aga kurbuse. Kaks kunstnikku vivad pda vljendada hesugust tunnetust tiesti erinevate meetoditega, erinevas vormis, vi kujutada tiesti erinevaid tunnetusi hesuguses vormis vastavalt petamise hele vi teisele traditsioonile vi nende kiuste. Ja vaatajad, kuulajad vi lugejad vtavad vastu mitte selle, mida kunstnik neile tahtis edastada vi mida ta tundis, vaid vormid, milles kunstnik vljendab oma tunnetust ja mis neis kutsuvad esile assotsiatsioonid. Kik on subjektiivne ja kik on juhuslik; teisisnu: kik phineb juhuslikel assotsiatsioonidel nii
Esimene peatkk

48

kunstniku muljed ja tema looming (Seda sna G rhutas.) kui ka vaatajate, kuulajate ja lugejate tunnetus. Telises kunstis pole midagi juhuslikku. See on matemaatika. Kike selles saab vlja arvutada, kike vib ette teada. Suur Kunstnik teab ja mistab, mida ta tahab edasi anda; ja tema t ei saa avaldada hele inimesele ht muljet ja teisele teist muljet, aga seda muidugi eeldusel, et nad mlemad on sama tasandi inimesed. Alati ja matemaatilise tpsusega avaldab see ht ja sama mju. Samal ajal kutsub sama kunstiteos erinevatel tasanditel asuvatel inimestel esile siiski erinevaid muljeid. Madalama tasandi inimesed ei saa sellelt kunagi seda, mida saavad krgema tasandi inimesed. See on teline, objektiivne kunst. Kujutage ette mnda teadustd, astronoomia- vi keemia-alast raamatut. Ei ole vimalik, et ks inimene saab sellest aru htmoodi, teine teistmoodi. Iga inimene, kes on piisavalt ette valmistatud ja kes on vimeline neid teoseid lugema, mistab, mida autor tleb, ja tpselt nii, nagu autor tleb. Objektiivne kunstiteos on just niisugune raamat, vlja arvatud, et see toimib inimese emotsionaalsele, mitte ainult intellektuaalsele poolele. Kas meie ajal on olemas objektiivseid kunstiteoseid? ksisin mina. Muidugi on, vastas G. Selliseks kunstiteoseks on Egiptuse Suur Sfinks, samuti nagu mned meile tuntud arhitektuuriteosed, teatud jumalate kujud ning palju teisi asju. Nende hulgas on jumalate ja mtoloogiliste olendite kujusid, mida vib lugeda kui raamatut, aga mitte mistuse, vaid emotsioonidega tingimusel, et need on piisavalt arenenud. Oma rnnakute ajal Sise-Aasia krbes leidsime Hindukui jalamil kord imeliku kuju, mida pidasime iidseks jumalaks vi deemoniks. Alguses jttis ta meile lihtsalt vaatamisvrsuse mulje. Mne peva prast aga tundsime, et kujus on peidus vga palju mingi suur, tiuslik ja keeruline kosmoloogia ssteem. Ja aeglaselt, samm-sammult, hakkasime seda ssteemi deifreerima. See oli kuju
Imelise otsinguil

49

keres, ktes, jalgades, peas, silmades ja krvades kiges. Raidkujus polnud midagi juhuslikku, midagi mttetut. Ja vhehaaval sai meile selgeks nende inimeste eesmrk, kes selle pstitasid. Me hakkasime tunnetama nende mtteid, nende tundeid. Mni meist arvas, et ta ngi nende ngusid, kuulis nende hli. Kigis ilmingutes tabasime selle mtte, mida nad soovisid edastada aastatuhandete tagant, ja mitte ainult mtte, vaid samahsti ka kik sellega seostuvad tunded ja emotsioonid. Selline on teline kunst! Mulle pakkusid vga suurt huvi G snad kunsti kohta. Tema kunsti jaotamise phimte objektiivseks ja subjektiivseks tles mulle vga palju. Ma ei saanud veel aru kigest, mis ta oma snadesse mahutas. Ma olin kunstis alati tunnetanud teatud alajaotusi ja gradatsioone, mida ma ei osanud ei mratleda ega formuleerida ning mida keegi teine ei olnud formuleerinud. ksiti ma teadsin, et need jaotused ja gradatsioonid on olemas. Seeprast tundusid kik jutud kunsti kohta, mis ei tunnistanud neid jaotusi ja gradatsioone, mulle thised ja kasutud, lihtsalt snalised argumendid. Selles, mida tles G, tema viitamistes eri tasanditele, mida me ei erista ega mista, tunnetasin ma lhenemist samadele gradatsioonidele, mida ka ise tundsin, kuid polnud vimeline vljendama. ldiselt pani mind imestama paljugi sellest, mida G rkis. Tal oli ideid, mida ma ei suutnud mista, mis nisid mulle fantastiliste ja phjendamatutena. Mned ideed jlle, vastupidi, htisid imelikul kombel nendega, mida ma ise olin juba ammu melnud ja millest aru saanud. Kige enam huvitas mind kige seotus, millest ta rkis. Ma tunnetasin, et tema ideed pole ksteisest lahus, nagu on kik teaduslikud ja filosoofilised ideed, vaid moodustavad htse terviku, millest ma esialgu ngin vaid ksikuid osi. Ma mtlesin sellest ises rongis, kui sitsin Moskvast Peterburi. Ksisin endalt, kas ma testi leidsin selle, mida olin otsinud.
Esimene peatkk

50

Kas on vimalik, et G testi teadis seda, mida on vaja teada leminekuks snadelt vi mtetelt tegudele, faktidele? Ma polnud veel milleski kindel, ei suutnud midagi tpselt formuleerida. Aga mul oli sisemine veendumus, et minu jaoks oli midagi juba muutunud ja et nd hakkab kik minema teisiti.

Imelise otsinguil