MURRAY STEIN

Jungi hingeatlas
Sissejuhatus

Jung`s Map of the Soul: An Introduction Open Court, Eleventh printing, 2009 Copyright 1998 by Carus Publishing Company Tlkija: Tanel Mllo Toimetaja: Ivar Trner Korrektor: Kaili Nurk Kujundaja: Kalle Mller Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 2013 ISBN 978-9949-9457-4-0 Trkitud trkikojas Greif

SISUKORD

Tnusnad 9 Sissejuhatus 11 Pealispind (Ego-teadvustatus) 25 Mitmekesine sisemus (Kompleksid) 50 Pshiline energia (Libiido teooria) 76 Pshe piirid (Instinktid, arhetbid ja kollektiivne teadvustamatus) 106 Ilmne ja varjatu suhetes teistega (Persona ja vari) 129 Teekond svamaailma (Anima ja animus) 152 Pshe transtsendentne kese ning terviklikkus (Krgem Mina) 181 Krgema Mina esilekerkimine (Individuatsioon) 202 Ajast ja igavikust (Snkroonsus) 233 Mrkused 261 Misted 270 Viited 274 Register 276
Sisukord

SISSEJUHATUS

Aafrika lunapoolseid randu vis pisut uurida, aga ida pool ei olnud midagi peale hirmu ja tundmatuse. Mitte meie meri, vaid Msteeriumide Meri, Mare Ignotum.
Carlos Fuentes, Maetud peegel (El espejo enterrado, 1992. Carlos Fuentes Der vergrabene Spie gel. Die Geschichte der hispanischen Welt Hoffmann und Campe, Ham burg 1992.)

Sel suvel, kui Jung suri, valmistusin kolledisse astuma. Oli 1961. aasta, inimkond asus uurima vliskosmost ning kis aktiivne vistlus, kes juab esimesena Kuu peale kas ameeriklased vi venelased. Suur kosmose vallutamise seiklus oli kogu maailma thelepanu orbiidis. Esmakordselt ajaloos nnestus inimestel jtta terra firma selja taha ning suunduda thtede poole. Ma ei teadnud tollal, et meie sajandit jvad thistama hoopis inimeste sissepoole suunatud rnnakud suurejoonelised ekspeditsioonid iseenda sisemaailma, mida Carl Jungi taolised inimesed vtsid ette Sputnikule ja Apollole eelnenud aastakmnetel. Sedasama, mida thendavad maailmale John Glenn ning Neil Armstrong vliskosmose uurijatena, thendab inimese sisekosmose avastajana Carl Gustav Jung vapper ning vankumatu tundmatusse rndaja.
Sissejuhatus

12

Jung suri rahumeelselt oma Zrichi lhistel asuvas majas, lnde jvale jrvele avaneva vaatega toas. Lunast paistsid Alpid. Oma surmale eelnenud peval palus ta pojal end akna juurde aidata, et heita armastatud mgedele viimane pilk. Ta oli kogu elu uurinud inimese sisemaailma ning kirjeldanud oma avastusi paljudes tdes. Mina suundusin Zrichisse veitsis kavatsusega astuda Jungi Instituuti juhuslikult samal aastal, kui Neil Armstrong astus Kuu pinnale. See, mida siin raamatus kirjeldan, on kokkuvte ligi kolm aastakmmet kestnud Jungi hingeatlase uurimisest. Mu sihiks on kirjeldada Jungi vaimseid avastusi just sellistena, nagu ta neid ise oma tdes esitas. Jungi esimene uurimisfaas vib testi sarnaneda Carlos Fuentese Msteeriumide Merre sukeldumisega. Ta oli nagu varajased maadeavastajad, kes asusid Hispaaniast le Atlandi ookeani teele. Kaugete maade poole hakati liikuma pnevuse, ent samas ka hirmutundega. Mletan oma esimesi katsetusi selles vallas. Erutus phkis jalust ja oli sedavrd tohutu, et otsisin tuge mitmelt likooli professorilt. Kahtlesin, kas mu teekond on pris turvaline. Jung tundus liiga hea, et olla tsi! kki ma eksin, satun segadusse vi valin vale teeotsa? nneks nitasid minu mentorid mulle rohelist tuld ja tollest ajast saadik olen rnnanud ning avastanud jrjest uusi aardeid. Jungi enda teekond oli veelgi hirmutavam. Tal polnud aimugi, kas ta leiab aarde vi kukub le maailma serva kosmosesse. Kui Jung oma varba esmakordselt teadvustamatuse merre (ingl k unconscious, saksa k Das Unbewute) kastis, oli see teline Mare Ignotum. Jung oli noor ja vapper ning pdles otsusekindlalt uute avastuste poole. Nii algas tema vaimne teekond. Jung viitas sageli endale kui inimese pshe tolle kaardistamata msteeriumi esmauurijale ja avastajale. Tundub, et tal oli seikluslik loomus. Jungi ja tnaseni ka meie jaoks oli pshe mratu suur territoorium, mida ei olnud varem mrkimisvrselt uuritud. See oli msteerium, mis pakkus seiklejatele vljakutseid
Jungi hingeatlas

13

ja rikkalike avastusi ning pelutas arglikke hullumeelsusega. Jungi jaoks omandas pshe uurimine vga suure ajaloolise thenduse, sest nagu ta kord tles ripub kogu maailm pshe niidijupi otsas. On eluliselt thtis, et me sellega tuttavamaks saaksime. Suurim ksimus seisneb muidugi selles, kas inimese pshet on ldse vimalik tundma ppida, selle sgavusi loodida, seda avarat territooriumi kaardistada. Ehk oli see lejk 19. sajandi teaduslikust grandioossusest, mis motiveeris svapshholoogia varajasi pioneere nagu Jung, Freud ja Adler seda pingutust lepea ette vtma? Ning arvama, et nad suudavad snulseletamatut ja limalt arusaamatut pshet defineerida. Sellegipoolest asusid nad Mare Ignotumi kursile ja Jungist sai sisemaailma Christopher Columbus. Kahekmnes sajand oli teaduslike lbimurrete ning tehnoloogiliste imede ajastu. Samuti oli see sgava sisekaemuse ja tavaprase inimliku subjektiivsuse uurimise ajastu, mille resultaat on tnapeval svapshholoogia valdkond. ks viis pshega tutvumiseks on uurida kaarte, mis on suurte pioneeride joonistatud ja kttesaadavaks tehtud. Nende tdest leiame palju teeviitu, mis innustavad ehk meidki seda valdkonda edasi uurima ja uusi avastusi tegema. Visandlik, ehk isegi toores ja lpetamata, vib Jungi hingeatlas olla hea teekaaslane neile, kes ihkavad astuda eksimist kartmata sisemisse ruumi ehk Jungi hingemaailma. Ksitlen kesolevas raamatus Jungi kui uurijat ja kaardistajat, nagu ta ise ennast mratles, ja lasen sel kuvandil suunata end ka tema pshe olemust ksitleva teooria sissejuhatuse kirjeldamisel. Pshe on tundmatu maa, mida Jung uuris. Tema teooria on nagu kaart, mille ta pshe kohta avastatud seisukohtade esitamiseks joonistas. Seega ritan ma kirjeldada oma raamatus Jungi hingeatlast, et juhtida teid, lugejad, lbi tema kirjutiste hinge territooriumile ning sealt veel edasi, sellest lbi. Nnda toimides kaardistan ma kll vaid juba olemasolevat maakaarti, kuid loodan siiski, et see
Sissejuhatus

14

osutub kasulikuks ja huvitavaks retkeks, mis kannab teid Jungi ellu ning tema tdesse. Nagu kik kartograafid, ttas ka Jung kepraste vahendite ja tendusmaterjaliga. Sndinud 1875, lpetas ta 1900. aastal meditsiinipingud veitsis Baseli likoolis ning 1905. aastal pshhiaatriapingud Zrichi Burghlzli Kliinikumis. Tema elus thendusrikkaks kujunenud kontakt Freudiga kestis 19071913, millele jrgnenud paar aastat mdusid sgava eneseanalsi the all. Selle tulemusena sndis vga isikuprane pshholoogiline teooria, mida nimetakse analtiliseks pshholoogiaks ja mida Jung ise esitles maailmale esmakordselt 1921. aastal oma raamatus Pshholoogilised tbid1 (eesti keeles ilmunud Ilmamaa, 2005). 1930. aastaks, kui Jung oli 55-aastane, oli ta les kirjutanud oma teooria thtsaimad phijooned, aga hulk olulisi teemasid ootas endiselt detailsemat ksitlust. Jung alustas nende lbittamist prast 1930. aastat ja vastavaid analse kirjutas ta kuni oma surmani 1961. aastal. Pshe teadusliku uurimise projektiga tegi Jung algust oma tiskasvanuea varajases faasis. Oma esimest teaduslikku uurimust kirjeldas ta doktorits Niinimetatud okultsete nhtuste pshholoogiast ja patoloogiast (ingl k On the Psychology and Pathology of So-Called Occult Phenomena, saksa k Zur Pscyhologie und Pathologie sogenannter okkulter Phnomene)2. Doktorits antakse pshholoogiline levaade andeka noore naise sisemaailmast, kellest me teame, et ta oli Jungi nbu Helene Preiswerk. Teismelisena avaldus Helenel erakordne vime toimida meediumina surnud inimeste hingedele, kes knelesid tema kaudu mrkimisvrselt autentse ajaloolise tonaalsuse ja aktsendiga. Jungi paelus see vga ning ta asus otsima vimalusi mistatusliku pshholoogilise fenomeni interpreteerimiseks ja mistmiseks. Hingemaastiku varem klassifitseerimata varjatud omaduste vahel edasi liikumiseks kasutas ta snaassotsiatsioone. Ta avaldas need uuringutulemused
Jungi hingeatlas

15

mitmes artiklis, mis on tnaseks koondatud Jungi kogutud teoste II kitesse. Ta nimetas teadvustamatuse sja avastatud omadused kompleksideks. See miste thendus koos oma thendusega ji psima ning tegi Jungi kuulsaks. Prast komplekside uurimist hakkas ta tle kahe tolle aja pletava pshhiaatrilise probleemiga: pshhoosi ja skisofreeniaga, ning kirjutas raamatu The Psychology of Dementia Praecox 3 (saksa k ber die Psychologie der Dementia praecox , eesti k ,,Skisofreenia pshholoogiast) mille ta ka Sigmund Freudile saatis koos ettepanekutega, kuidas Freudi enda ideid pshhiaatrias rakendada (Freud oli hariduselt neuroloog). Freudi sooja ja entusiastliku vastuse peale tekkis Jungil temaga tihe ametialane kontakt ning temast sai vrske pshhoanaltilise liikumise juhtfiguur. Sellest said alguse Jungi uuringud neurootiliste seisundite hmaramatest regioonidest, mis pdisid rohkem vi vhem muutumatute universaalsete fantaasiate ja kitumismustrite (arhetpide) avastamisega pshika sgavustes, mida ta nimetas kollektiivseks teadvustamatuseks. Arhetpide ja kollektiivse teadvustamatuse kirjeldamine ja ksikasjalik selgitamine kujunes Jungi akadeemilise t phijooneks, mis eristab tema joonistatud kaarti kikide teiste pshika sgavust uurivate teadlaste kaartidest. 1930. aasta jagab Jungi ametialase elu pooleks: 1900. aastal alustas ta vljapet ning pshhiaatriauuringuid kuulsas Burghlzli kliinikus ning 1961. aastal suri juba vana ning elutarga mehena oma kodus Ksnachtis, Zrichi jrve res. Tagasi vaadates neme, et Jungi esimesed kolmkmmend professionaalse tegevuse aastat olid erakordselt loovad. Just sellel ajal li ta oma monumentaalse pshholoogilise teooria philised elemendid, ksitledes samas ka tolle aja olulisemaid hiskondlikke teemasid. Jrgmised 30 aastat olid uute teoreetiliste konstruktide osas vhem innovaatilised, kuid raamatute ja artiklite toodang oli senisest veel suurem. Need olid varasemate hpoteeside ja tunnetuste svenenud uurimise ja kontrollimise
Sissejuhatus

16

aastad. Jung laiendas oma teooriaid, hlmates sellesse ka ajaloo-, kultuuri- ning religiooniuuringuid ning li phjapaneva seose moodsa fsikaga. Jungi kliiniline t pshhiaatriliste patsientide ja analtilises protsessis osalejatega oli tema ametialase karjri esimesel poolel aeganudvam ja intensiivsem kui hiljem, kahanedes minimaalseks 1940. aastal, kui sda li Euroopas normaalse kollektiivse elu segi ja Jung elas le sdameataki. Kik Jungi lbi viidud inimhinge uuringud olid personaalsed, seda eriti teoreetilise lhenemise poolest. Tema t teadvustamata pshika* osas ei toimunud mitte ainult patsientide vi katseisikutega. Analoogse meetodi abil analsis ta ka iseenennast, pshholoogiliselt oli ta mnda aega iseendale peamine uurimisobjekt. Vga hoolikalt oma unengusid uurides arendas ta samaaegselt vlja aktiivse kujutluse tehnika ning just selle kaudu avastas enda sees veel sgavama sisemaailma. Patsientide ja iseenda paremaks mistmiseks arendas ta uue analtilise tlgendamise meetodi, mis tugines inimkultuuri, mtide ja religiooni vrdlevatel uuringutel. Jung kasutas maailma ajaloost prinevat kultuurilist materjali, millel oli seos vaimsete protsessidega, ja nimetas oma meetodi vimendamiseks (ingl k amplification, saksa k Amplifikation). Kiki Jungi ideede pritoluallikaid ei ole akadeemilises maailmas veel vga tpselt tuvastatud. Oma kirjutistes tunnistab ta suurt tnuvlga paljude varajaste mtlejate ees, kelle hulka kuuluvad Johann Wolfgang Goethe, Immanuel Kant, Arthur Schopenhauer, Carl Gustav Carus, Eduard von Hartmann ning Friedrich Nietzsche. Mis tema vaimses arengus veel olulisem ta loeb end antiikaja gnostikute ja keskaegsete alkeemikute otseseks jreltulijaks. Tema eelistatuim filosoof oli kahtlemata Immanuel Kant ning Hegeli dialektika mjutused on tema olulistes teooriates rmiselt
* Autori poolt ingliskeelses originaalis kasutatud mind tlgitakse eesti keelde ka meel, kesolevas teoses kasutatakse vasteid pshika ja mistus. Toim.

Jungi hingeatlas

17

nhtavad. Oma sgava jlje jttis tingimata Sigmund Freud. Ehkki Jungi karjri jlgides on vimalik jlgida tema mtlemise kujunemist ning kasvamist ajas, oli tema intellektuaalne orientatsioon vga jrjepidev. Paljud Jungi lugejad on tema hilisemate pshholoogiliste teooriate algeid theldanud juba kollediaegsetes tdes, mida Jung kandis ette oma lipilaskorporatsioonis ning avaldas pealkirja all Zofingia-Voitrge (Zofingia loengud). Vastavad td on kirjutatud enne 1900. aastat, kui ta oli Baseli likooli lipilane. Ajaloolane Henri Ellenberger vidab, et Jungi analtilise pshholoogia algrakuke peitub Zofingia lipilasorganisatsiooni diskussioonides ning empiirilistes katsetustes oma noore meediumist nbu Helene Preiswerkiga.4 Zofingia loengutes vljenduvad Jungi varajased heitlused teemadega, millele ta kogu eluks truuks ji: religiooni ning mstilise kogemuse allutamine teaduslikule, empiirilisele uurimisele. Isegi vga noore mehena vitis Jung, et niisugused teemad tuleks avada empiirilistele uuringutele ning lheneda neile avatud meelega. Oluline oli Jungi kohtumine William Jamesiga 1909. aastal Clarki likoolis. See oli tipphetk tema elus, sest on teada, et pshholoog William James jagas Jungiga sama seisukohta kogemuse osas. James kirjutas oma klassikalise uurimist Religioosse kogemuse mitmekesisus (Ilmamaa, 2013, ingl k Varieties of Religious Experience) Jungiga analoogset meetodit kasutades. Kigile oma uuringutele ning personaalsetele kogemustele toetudes koostas Jung inimhinge kaardi. See kaart kirjeldab pshet tema kigis dimensioonides ning teeb katset kirjeldada pshe sisemist dnaamikat. Jung uuris pshe limat msteeriumi alati vrikalt. Tema teooriat saab kll lugeda kui pshe atlast vi kaarti, ometi jb see alati kaardiks sellise msteeriumi kohta, mida pole vimalik ratsionaalsete mistete ning kategooriatega tabada. See kaart kujutab elavat ja elavhbedana psimatut objekti pshet. Peame Jungi lugedes meeles pidama, et kaart ei ole veel territoorium ise. Kaardi kohta omandatavad teadmised ei ole samad,
Sissejuhatus

18

mis on kogemused pshe sgavustest. Parimal juhul vib kaart olla kasulik tvahend neile, kes vajavad juhatust ja teenitamist. Mnele eksinule vib see osutuda isegi elupstjaks. Teistes rgitab ehk tugevat soovi kogeda seda, millest Jung rgib. Kui mina alustasin Jungi lugemist, hakkasin oma unengusid les kirjutama. Hiljem reisisin isegi Zrichisse ja ppisin neli aastat Jungi Instituudis. Teadvustamatuse analsi ja isikliku kogemise abil olen omandanud vahetu teadmise paljude Jungi avastuste osas. Sellegipoolest ei ole minu sisemine maailm tema omaga identne. Tema kaart vib suunda nidata ja maha mrkida peamised kontuurid, pakkumata siiski spetsiifilist sisu. Seda teeb igaks ise. Paljude kaardi omaduste suhtes tugines Jung oma teaduslikule intuitsioonile ja hmmastavalt paindlikule kujutlusvimele. Tema ajastul pshholoogias kasutusel olnud teaduslike meetoditega ei olnud vimalik hpoteesi kollektiivsest teadvustamatusest kinnitada ega mber lkata. Tnapeval oleme selle suutmisele lhemal. Ent Jung oli kunstnik, kes kasutas oma loovat mtet, et panna kokku pilt pshe seesmisest maailmast. Sarnaselt kaunilt illustreeritud antiik- ja renessansiaja kaartidele, mis joonistati veel enne, kui kaarditegemine oli muutunud teaduslikuks, on ka Jungi loodud kaart mitte ainult abstraktne, vaid ka oivaline. Siit vib leida nkke ja draakoneid, kangelasi ning kurjuse saadikuid. Teadusliku uurijana oli tema kohustus oma aimdusi ja hpoteetilisi konstruktsioone empiiriliselt testida. Siiski jttis ta piisavalt ruumi ka mtilisele kujutlusvimele. Jung ttas pshhiaatrilises vi nagu ta ise mnikord viitas kliinilise pshholoogia kontekstis. Tema varajaste aastate peamine petaja Burghlzli kliinikumis Zrichis oli tuntud veitsi pshhiaater Eugen Bleuler, kes snastas he keerulisema vaimse haiguse, skisofreenia, miste ning kirjutas vga palju ambivalentsuse pshholoogiast. Vimalusel otsis Jung oma teooriatele ja hpoteesidele alati tendusmaterjali ning kinnitusi enese uurimustest
Jungi hingeatlas

19

vljastpoolt, aga loomulikult ka enese vahetust kogemusest. Tema lugemus ja uurimist haare olid tohutud. Jung armastas vita, et pshe empiirilise uurijana joonistab ta kaarti, mis ei kirjelda mitte ainult tema enese sisemaailma territooriumi, vaid viitab ka inimhinge ldistele omadustele. Nagu teistel suurtel kunstnikel, evivad ka tema maalitud teosed vge, mis knetab paljude plvkondade ning kultuuride inimesi. Minu arvates rajas see tnapeval laialdaselt tuntud ja krgelt hinnatud veitsi pshholoog, kelle tid loetakse siiski sageli hooletult ja kritiseeritakse tihtipeale jrjepidetuse ning vastuolulisuse prast, tegelikult koherentse pshholoogilise teooria. Ma nen seda kui kolmemtmelist kaarti, mis demonstreerib nii erinevaid pshe tasandeid kui ka nendevahelisi dnaamilisi suhteid. See on terviklik kunstiteos, mis mnedele meeldib ja teistele mitte. Selle postulaadid on esitatud teaduslike videtena, ent samas on neist paljusid rmiselt keeruline empiiriliselt testada vi mber lkata. Selles uurimisvaldkonnas toimub oluline t, ent mida iganes selle tulemused ka demonstreeriks, plvib Jungi panus jtkuvalt thelepanu ja imetlust. Kunstiteosed ei aegu kunagi, ehkki kaardid vivad aja ja metodoloogiliste arengute kigus osa oma relevantsusest kaotada. Jungi hingeatlase kirjeldamine lhikese raamatuna ei ole tielikult uudne lhenemine, teised niteks Jolande Jacobi ning Frieda Fordham kirjutasid sarnased sissejuhatavad td juba ammu. Minu t lisab neile loodetavasti vrtust teooria ja selles sisalduva peenekoelise ideedevrgustiku sidumisel. Jungi teooriat esitades vetakse sageli tkike siit ja tkike sealt ning Jungi htne ngemus, mida mina tajun hinge peenekoelise kujutisena, ei avaldu nii selgelt. Samuti on varasemate tde ilmumisest mdas mrkimisvrne hulk aastaid ja aeg on kps uue ksitluse jaoks. Minu eesmrgiks on demonsteerida, et ehkki Jungi atlases eksisteerivad lngad vi vasturkivused, on nende taga sgavam,
Sissejuhatus

20

kige aluseks oleva ngemuse htsus, mis ajutised loogilise tpsuse pdest tekkinud krvalekalded kaugelt les kaalub. Minu peamiseks eesmrgiks ei ole Jungi mtlemise arengu demonstreerimine vi selle praktiliste rakenduste ksitlemine pshhoteraapia ning pshhoanalsi seisukohalt. Pigem on eesmrgiks Jungi prandisse kuuluvate kommentaaride ja detailide all oleva intellektuaalse htsuse esiletoomine. Hoolikas lugeja saab siit loodetavasti levaatliku pildi analtilise pshholoogia teooriast just sellisena, nagu Jung seda ise tlgendas, ning arusaamise olulisematest detailidest ning sellest, kuidas need tervikusse paigutuvad. Jungi hingeksitluse mrkimisvrse htsuse tagamaa prineb minu arvates tema mtlemise sellisest omadusest, mis ei kasvanud vlja rangest empiirilisest metodoloogiast. Jung oli intuitiivne mtleja, kes jtkas Platoni ja Schopenhaueri laadsete vanade filosoofide liini. Ta li oma pshe kaardi ideede phjal, mis olid kttesaadavad tolle ajastu teaduslikule ning intellektuaalsele kogukonnale, ent lhenes neile ideedele omaprase vaatenurga alt. Ta ei tulnud vlja mitte niivrd uute radikaalsete thelepanekutega, kuivrd vttis kasutusele olemasoleva ning kujundas selle phjal tiesti erilise mustri. Nagu osav maalikunstnik, kasutas ta erinevaid kujundeid ning kttesaadavaid materjale ning kombineeris neist midagi seningematut. Jung oli Meister Eckharti, Jakob Boehme, William Blakei ja Ralph Waldo Emersoni laadne visionr. Paljud Jungi olulised intuitiivsed taipamised prinesid tema otsestest transpersonaalsetest kogemustest, mis judsid temani unede, ngemuste ning aktiivse kujutlust kaudu. Ta tunnistab seda avalikult oma autobiograafias, milles kirjutab, et tema peamiseks petajaks pshe reaalsuse osas oli Philemoni tegelaskuju, kes ilmus talle esmalt unenos ning kellega ta seejrel pikki aastaid kestnud aktiivses kujutlusts suhtles. Jungi teooria teliseks allikaks on pshe otsesed kogemused, ning see on mravaks tema pshe teooria seesmise htsuse ja jrjepidevuse seisukohalt.
Jungi hingeatlas

21

Ent samavrselt oli Jungi puhul tegemist vga phendunud teadlasega, ning see eristab tema tid poeetide ja mstikute kirjutistest. Tema t phineb teaduslikul meetodil, mis thendab, et ta soovis esitleda oma tid teistele teadlastele ning lhenes oma uurimisobjektile empiiriliste vahenditega. Tema ngemusi, intuitsiooni ja sisemisi taipamisi ei jetud kunagi rahule, neid kontrolliti inimkogemuse tendusmaterjali foonil. Jungi vajadus teaduslikkuse ja empiirilisuse jrele peegeldub tema teooria konarlikumatel realadel ja jmedakoelisemates lahendustes, mida saanuks intellekti ja kujutlusvime varal palju peenekoelisemaks vormida. Empiiriline maailm elu niisugusena, nagu seda kogetakse on segane ega sobitu inimese mtlemise ja kujutlusvime loodud kastidesse. Kuna Jung oli samaaegselt visionr ja intuitiivne mtleja ning empiiriline teadlane, on tema inimhinge kaart hteaegu koherentne ja samas vaid pinnapealselt sstemaatiline ja jrjepidev. ks phjus, miks ma pshholoogina Jungi kirjutisi (mida olen kakskmmend viis aastat lugenud) jtkuvalt krgelt hindan, on tema omadus mitte olla kompulsiivselt jrjepidev. Uurides teliselt sstemaatilisi mtlejaid, nagu Paul Tillich vi Friedrich Hegel, olen tundnud end vingerdava ussikesena nende terasest mttelugade hammaste vahel. Nende mtted on minu jaoks liiga tugevalt organiseeritud. Kuhu jb segadus, elu mahlakus? See on suunanud mind tarkuse otsimisele pigem kunstnikelt ning poeetidelt, eelistades neid filosoofidele ning teoloogidele. Ma olen jikade ja piiratud ssteemide suhtes kahtlustav. Need tunduvad paranoidsed. Jungi kirjutised ei ole mulle iialgi niisugusel viisil mjunud. Jungi lugedes tajun alati temapoolset sgavat austust inimhinge msteeriumide vastu ning selline suhtumine vimaldab silmapiiride avardumist. Jungi kaart avardab perspektiive, mitte ei piiritle neid. Loodan, et olen vimeline seda muljet lugejale edasi andma.

Sissejuhatus

22

Minu kesolev t on sissejuhatavat laadi. Kuigi ma vga loodan, et ka Jungi filosoofia edasijudnud uurijad leiavad siit endale midagi kasulikku, on minu teliseks auditooriumiks need, kes tahavad teada, mida Jung tles, kuid ei ole tema kirjutistesse ja keerukasse mttemaailma sobivat sissepsu leidnud. Iga kesoleva teose peatkk keskendub hele teemale Jungi mnes olulises teoorias. Vaatlen tema kogutud teostest spetsiifilisi like, mis on tema hingekaardi vastava osa iseloomulikeks joonteks. Piisavalt motiveeritud ja jrjekindel pilane vib neile viidetele toetudes ise jtkata. Loodetavasti mjub tekstikeskne esitlus sbraliku kutsena alguprase materjali juurde ning innustab lugejat seisma silmitsi suure vljakutsega otsida les oluline thendus Jungi keerulisevitu tekstidest ning mtiskleda neis esitatud jrelduste le. Tsiteeritud likude valik on minu isiklik eelistus. Samamoodi oleks saanud tsiteerida ning kasutada teisi vrdselt vrtuslikke tekste. Olen ritanud valida Jungi tdest selgemaid, kige tuntumaid esseesid ja like, mis tema ngemuste olemuslikku koherentsust kige paremini demonstreerivad. Jungi hingeatlas on intellektil, vaatlustel ning looval intuitsioonil phinev suureprane saavutus. Vhesed Jungi kaasaegsed ja tnapevased mtlejad on saavutanud midagi vrreldavat selle tohutu tga, mis on lugeja ette toodud Jungi Kogutud teoste kaheksateistkmnes kites ja tema Kirjade kolmes kites, millele lisandub hulk intervjuusid ja ksikkirjutisi ning autobiograafia (kirjutatud koos Aniela Jaffega). Valisin selle materjali hulgast teemad, mis kuuluvad kige olemuslikumalt tema teooria juurde ning jtsin vlja need, mis jvad rohkem analtilise praktika ning kultuuri, ajaloo vi religiooni tlgendamise valdkonda. Prdun veel kord varem esitatud ksimuste juurde: kas Carl Gustav Jungi tdes valitseb mingi mistetav ssteem? Kas ta on sstemaatiline mtleja? Minu vastus sellele on ilmselt reserveeritud jah. Tema teooria on koherentne samamoodi, nagu veits
Jungi hingeatlas

23

on koherentne riik, ehkki seal elav rahvas kneleb nelja erinevat keelt. Tervik psib koos sellest hoolimata, et selle osad nivad edukalt psivat ja funktsioneerivat ka iseseisvalt. Jung ei mtelnud sstemaatiliselt, nagu seda teeb filosoof, kes ehitab oma teooria tugevatele eeldustele ning tagab osade vastuoludeta sobivuse. Ta pidas ennast empiiriliseks teadlaseks ja seega sarnaneb tema teoretiseerimine empiirilise maailma korrapratusega. Intuitiivse mtlejana lahkab Jung suuri misteid, avardab neid teatud mral, jtkates seejrel oma teed jrgmiste suurte mistete poole. Sageli prdub ta tuldud teed tagasi, kordab end ja tidab varasemaid lnki. Selline tmeetod teeb Jungi lugemise raskeks. Tervikliku levaate saamiseks tuleb olla tuttav tema kikide tdega. Kui lugeda Jungi tid enam-vhem juhuslikult, vib tekkida kahtlus, kas need ligud isegi Jungi mtetes omavahel kokku sobituvad ning alles prast kikide tde lugemist vi pikaajalist mtisklemist loetu le vib aru saada, kuidas tema ssteem funktsioneerib. Usun, et Jung tundis, et olles oma kliinilise t ja isikliku kogemuse kaudu inimhinge thendusrikkuse ja kaugemate ulatuste osas teadlikumaks saanud, pidi ta mrkimisvrse aja kannatlikult ttama, et suuta seda inimhinge kohta kivat peenekoelist ngemust vastutustundlikult formuleerida. Ta ei kiirustanud oma tga, sageli viivitas ta kirjastamisega aastaid ja ehitas struktuure, mis viksid toetada tema mtteid ka intellektuaalses kogukonnas. ritades nd Jungi ngemust selle ties ulatuses hoomata, tuleb meeles pidada, et Jung arendas oma teooriat enam kui 60 aasta jooksul. Me ei tohiks olla sedavrd mastaapse t puhul jrjepidevuses liigselt kinni, seda enam, et see on orienteeritud empiirilisele reaalsusele. Jungi pilased Zrichist rgivad temast jrgmist lugu. kskord, kui teda teooria mingi osa suhtes jrjepidetuses kritiseeriti, vastas ta: Hoian pilku kesksel leegil ja katsun seada selle mber peegleid, mis nitaks leeki ka teistele. Mnikord phjustavad
Sissejuhatus

24

peegli servad kujutises lnki ja pilt ei sobi tpselt kokku. Ma ei saa sinna midagi parata. Vaadake ometi, mis see on, millele ma ritan viidata! Vtsin lesandeks kirjeldada vimalikult tpselt, mida Jung oma peeglites demonstreerib. See ngemus on toetanud paljusid meie plvkonna inimesi ja suudab loodetavasti olla visiooniks ka tulevikus. Eelkige pakuvad Jungi kirjutised kujundeid suure msteeriumi inimhinge kohta.

Jungi hingeatlas