SEPTEMBER 2009

Külakiri
Noorte hääl kõlama! Noorte osalus - valge jänes
Alice´i imedemaal?
Noortevahetus Tuhalaanes
ja Lelles Vabatahtlik on lahe olla!

Noore puu vitsast saab hea väädi!

Toetajad:
EV Põllumajandusministeerium
Hasartmängumaksu Nõukogu
Külakiri
SEPTEMBER 2009
Sisukord
Noorte hääl kõlama.................2
Deivi Sarpson
Lelle külas algatati
sporditöö traditsioon!
Mai Kolnes.............................3
Noored Tuhalaanes
Heleriin Jõesalu......................5
Eesti Külade Maapäev 2009
Töörühma "Noored maal -
võimalused ja väljakutsed"
kokkuvõte...............................7
Mai Kolnes
Heleriin Jõesalu
Maapäeva otsused
Liikumises Kodukant.............8
Noorte osalus - valge jänes
Alice´i imedemaal?............. 10
Siiri Liiva
Mis on EVS?........................12
Intervjuu Kaija Kõivuga...... 13
Pärnumaa Noortekoda
liigub edasi........................14
Sirli Sikka, Eve Sikka
Neli sammu noorteni ehk
kuidas meie noored
vabatahtlikeks said.............15
Aime Vilu
Esikaane fotod: Liikumise Kodukant arhiiv
Kujundus Triinu Sarv, trükk: OÜ Paar
NOORTE HÄÄL KÕLAMA!
Deivi Sarapson
Liikumine Kodukant juhatuse liige,
noorte esindaja
Hoiad käes kolmandat Külakirja noorte-eri, mis on kujunenud üheks
traditsiooniliseks väljaandeks just septembri kuus noorte jaoks. Seekord saad
lugeda siit uut ja huvitavat Kodukandi noortevahetuste kohta, sellest kuidas
Kodukandi noored välismaal ilma teevad ja toimunud Eesti Külade Maapäevast
ning noorte töögrupis arutatust.
Suvi on möödas ja osadel meist algamas kool, töö või maailma uudistamine muul
moel. Suvel on toimunud nii mõndagi ka Kodukandi noorte suunal.
Esmakordselt sel aastal toimusid noortevahetused Lelles ja Tuhalaane külas.
Uuenduslik algatus ja tegevus, mis õpetas osalejatele ning võõrustavatele
küladele nii mõndagi. Palju oli tööd ja vaeva ettevalmistamistega, samas ka
lõõgastumist lõkke ääres ja suhtlust kohalikega. Kui me pärast kõik Olustveres
kokku saime, siis tõdesime rõõmsalt, et mõlemal grupil õnnestus väga hästi oma
sündmuse läbiviimine. Ja see polnud viimane kord meil kokku saada, kohe-kohe
kohtume me taas!
See noortevahetus on üks väheseid noortega seotud sündmusi, mis on jätnud
minusse väga pikaks ajaks hästi positiivsed emotsioonid ja millest ma alati oma
tuttavatele räägin. Hästi tore on olnud ka kohalike noorte tagasiside, mis tekitas
hea tunde, et saime hakkama, saime ISE midagi ära teha.
Augustis toimus Liikumise Kodukant jaoks oluline suursündmusena Eesti Külade
VIII Maapäev, kus ka sel aastal oli noortel oma töögrupp „Noored maal -
võimalused ja väljakutsed”. Eesmärgiks oli kaasata võimalikult palju noori ja
vahetada mõtteid teemal Kuidas hoida noort maal ja maad noores? Arutelud olid
põnevad ning kokkuvõttev pressikonverents võimaldas mõlemal noorte rühmal
oma mõtteid ja töö tulemusi tutvustada. Selle tulemusena tuli palju uusi ideid.
Aruteludes osalemine jättis osalejatele mõnusa tunde, et oleme saanud
panustada millessegi olulisse. Ka kogu edaspidine protsess on ärev ning paneb
mõtlema, mis nüüd küll järgmisena toimuma hakkab. Uute ideedega kohtume me
taas juba uuel aastal, et neid realiseerima hakata.
Selle aasta sügis on väga vastutusrikas aeg, mil tuleb langetada olulisi otsuseid.
Mõni peab valima eksameid ja paljusid meist puudutavad kohalikud valimised, ka
noori! Mida suurem enamus noori valimas käib, seda paremini saame edastada
sõnumit, mida meie oma kodukohas soovime. Sellest lähemalt saate lugeda ka
mõni lehekülg edasi.
Loodan, et leiate siit veel paljugi huvitavat lugemist ja mõningaid mõtteid, mida
ise korda saata. Jagatud mõtted on topelt mõtted, sest igaüks saab lisada oma
iva sellele.
Mõnusat aega Külakirja Noorte-eri seltsis!
 NOORTE ERI
NOORTEVAHETUS LELLES JA TUHALAANES

Mis on noortevahetus?
Noortevahetused on uuenduslik lähenemine meeskonnatöö õppimiseks, juhtimisoskuste omandamiseks ning
praktiliste kogemuste omandamiseks oma kodukoha arendamisel. Noortevahetus toetab noorte osaluse
suurendamist kohalikul tasandil, pakub vabatahtliku töö ja mitteformaalse õppimise kogemust.
Noortevahetus seisneb selles, et viis päeva kestva laagri jooksul toimetab eelnevalt kahel korral reaalsuses ja
mitmel korral virtuaalselt kohtunud grupp noori ühes külas ühiselt, et selle piirkonna jaoks midagi olulist
korda saata ning seeläbi õppida, kogemusi omandada. Gruppidel on oma juhendajad, kes nädala jooksul nõu
ja jõuga toeks ning päevade lõppedes toimunut analüüsida ja kokku võtta aitavad.
(Liikumine Kodukant, 2009)

LELLE KÜLAS ALGATATI SPORDITÖÖ

TRADITSIOON!
Mai Kolnes
Lelle noortevahetuse juhendaja

Olemise viise on rohkem kui üks. Üks võimalus on
mõelda, et on üks. On võimalus olla aktiivne, teine, et
passiivne. Õnneks on neist olemise viisidest võimalik
valida endale sobiv. Liikumine Kodukant on juba õige
mitu aastat kutsunud enda tegemistes osalema
aktiivseid noori kui ka neid, kes soovivad olla
aktiivsemad.
Sel aastal sai see toimuma aga sootuks teisel viisil,
noortevahetuste näol.
Lelle saabus 6. juuli hommikul üheksa aktiivset
noort üle Eesti. Kuigi olime Lelle kohta juba
ettevalmistavatel koolitustel juba üht-teist kuulnud,
olid enamus meist seal siiski esmakordselt. Paigutasime
oma asjad Lelle endisesse koolimajja, mis on nüüd
saamas rahvamajaks. Esmalt võtsimegi ette
jalutuskäigu Lelles, et olulisemaid kohti vaadata ning
kõike seda, mis meie tegevusega seondub nüüd ka
reaalsuses näha. Lelle rahvamaja juhataja Kadri Kulbase
eestvedamisel retke ette võtsimegi.
Esmene üllatus tabas noori aga teadetetahvli juures,
kus oli suurelt kirjas jalgpallimats noortevahetuse
noorte ja Lelle noorjalgpallurite vahel! Ärevust tekitas
see samapalju kui põnevust. Lelle noortevahetuse
meeskonnatunne tuli proovile panna ja kohalike seas ka
usaldust äratada, et noortevahetuse üritustel osavõtt
maksimaalne oleks. Jalgpallimats oli tasavägine ja
vaatemänguline kohe kindlasti! Noortevahetuse noored
lõid kõige rohkem väravaid, ent kaks neist kas kogemata
või sõpruse märgiks, oma koduväravasse. Esimene päev
oli lõppenud. Lelle oli üle vaadatud, meeskonna-
koosolekud olid tehtud ja entusiastlikult asuti ootama
järgmist päeva.
Teisipäev, 7. juuli algas SKYPE otsesaatega
Tuhalaane külast. Vastastikku jagati eelmise päeva
muljeid, emotsioone ja ootusi järgnevateks päevadeks.
Seejärel asuti koostama detailset plaani spordiöö
ülesehituseks. Kui plaan koos, saabus noortega
kohtuma Valtu spordikeskuse juhataja Kalju Kalda. Kalju

www.kodukant.ee 3
 NORTE ERI
NOORTEVAHETUS LELLES JA TUHALAANES
jagas oma kogemusi erinevate spordiürituste
juhtimisel, organiseerimisel ja ettevalmistamisel.
Noortel oli, millest õppida ja mida oma spordiöö plaani
puhul kõrva taha panna. Hulk motivatsiooni ja
nõuandeid olemas, tuli tegutsema asuda. Peale lõunat
toimusid talgud, mida õige pisut kimbutas vihm. Ent see
viis otsima alternatiive. Nii valisimegi tubasemad
talgutööd vanas rahvamajas. Ka külanoori oli tulnud
meile appi! Kui töö tehtud, sõime talgusupp ja
valmistusime mõttetalguteks. Mõttetalgute läbiviimine
oli noorte endi teha ning ette valmistada. Hiljem said
kõik anda tagasisidet ning tuua esile seda, mis tuli
kenasti välja ja mida teinekord paremini teha.
Märkamatult jõudis kätte õhtu ning meile tuli külla
Kaija Kõiv, kes jagas oma kogemusi ja muljeid
vabatahtlikuks olemisest väljaspool Eestimaad. Mõned
Austria rahvatantsudki said Kaija õpetuste järgi selgeks
õpitud! Järjekordne töökas, ent huvitav päev oli
möödunud.
Kolmapäev, 8. juuli algas traditsioonilise mees-
konnakoosolekuga. Veel viimased ettevalmistused ja
tegevused enne spordiööd vajasid tegemist. Nii läkski
lahti suure hooga auhindade meisterdamine ning Lelle
spordiöö lipu tegemine. Usinad töömesilased muudkui
meisterdasid ja meisterdasid, ainult veidi jäi veel
neljapäevaks teha. Samuti tuli harjutada etteasteid, mis
spordiöö avamisel kavas olid. Kui kellaaeg oli jõudnud
pärastlõunasse, kella viie peale, asusime läbi raba
matkale Lelle mõisa juurde. Läbi põneva maastiku oli
meie matk Mathura (kirjanik ja kunstnik) eestvedamisel
põnev ning vaheldust pakkuv. Õhtusele lõkkeõhtule
Lelle mõisas tuli kohale ka viis kohalikku noort, kes
noortevahetuse noorte väljamõeldud mängudest väga
aktiivselt osa võtsid ning meiega koos mõnusat
lõkkeõhtut nautisid. Väsinuna, ent rõõmsana
sammusime nüüd juba otsemat teed pidi Lelle asulasse
tagasi. Päev oli lõppenud ning kohalikud noored olid
ära võlutud! Vähemalt viis noort oli spordiööle tulemas!
4 www.kodukant.ee
Neljapäeva, 9. juuli hommik algas virkade jalgade ja
nobedate näppude vooruga. Veel oli vaja harjutada
etteasteid, lõpetada viimaste auhindade meister-
damine ja tegeleda ilmaennusta-misega. Olles oodanud
viimase hetkeni ilma osas, sündis otsus tuua
väliüritusena mõeldud spordiöö osaliselt sisetingi-
mustesse. See tõi kaasa operatiivsed plaanide
muutused ning vaja oli ka teha lisateavitust toimumis-
koha muutuse osas. Kasutatud sai nii kuulutusi kui
isiklikke kontakte, et jutt kohamuutusest levima
hakkaks. Kui kell lõi 20.00, algas spordiöö! Kohale oli
tulnud ligi 50 kohalikku ja juba esimestel minutitel
võisime tunda siirast rõõmu, et huvi ürituse vastu on
suur olnud. Mängud läksid hooga lahti, avatud oli
lastenurk ning tegevust jätkus kõigile kuni keskööni!
Väsinuna, ent õnnelikena istusid noortevahetuse
noored veel peale keskööd kokku ning vaatasid
toimunule tagasi. Oma tööga oldi rahul, ent samas
teati, mida teinekord paremini teha tuleb. Lootusrikkalt
jäädi lootma, et järgmisel aastal on spordiöö jällegi
toimumas ning kohalikult noorelt oli sellekohane
lubadus ka saadud!
Nii said Lelle noortevahetuse noortel seatud eesmärgid
täidetud ja järgmisel päeval, kohtudes Tuhalaane
noortevahetuse noortega, oli, mida jagada ning mille
üle uhkust tunda! Peale mõnusaid hetki Olustveres,
noortegruppide ühisel kohtumisel, oli aeg asuda
koduteele. Nüüd juba kogemuste ja hulga heade
emotsioonide võrra rikkamana!
 K O M M E N T A A R I D

Kadri: Minu esimene kokkupuude Kodukandiga oli 2008. aasta suvel, kui Merle: Ma usun, et räägin kõigi
osalesin suve laagris. Sealt saadud positiivne elamus jäi mulle meelde ning see eest, kui ütlen et noortevahetus
tõi mind ka noortevahetusse. andis meile tohutult palju. Need
Meie tähtsündmuseks noortevahetuses said ettevalmistavate kohtumiste kes olid varem ainult tere-
põhjal spordiöö ning lisaks veel talgud, mõttetalgud, lõkkeõhtu. Mul on hea tuttavad said nüüd palju
meel, et ettevalmistavate kohtumiste tulemusena kasvas meist meeskond. Meil lähedamasteks. Ka need keda ei
oli ühine eesmärk, mille nimel pingutada ning mille kallal tööle hakata, kui tuntudki, said üllatavalt headeks
Lellesse kohale jõuame. sõpradeks. Kahju vaid, et
Laagripäevad olid väga sisutihedad. Pidime ju ise kõike korraldama. Tööd oli noortevahetus läbi on, kuigi
palju ning tihti töötasime eraldi rühmades, et võimalikult efektiivselt töö ära kunagi saavad kõik head asjad
teha. Selle aja jooksul omandasin väga palju praktilisi oskusi - kuidas otsa. Viis sisutihedat päeva,
koosolekut läbi viia, kuidas töid jaotada, kuidas meeskonnana töötada, kuidas palju omandatud tarkust ja hea
üritusi korraldada jne, jne. Pidime olema osalejad kui polnud piisavalt sõpruskond on jätnud suure
osalejaid ning samal ajal ka läbiviijad. Tagasi mõeldes polnud isegi nii palju emotsionaalse jälje.
vaba aega, et jõuaks poes käia ning päeva kokkuvõte toimus õhtul kell 9.00.
Hoolimata sellest veetsime me lõbusalt aega ja õhtuti oli veel nii palju Egon: Minu arust oli ka see super
energiat, et jõudsime poole ööni Aliast mängida. Emotsioonid olid muidugi nädal...enne seda nädalat
laes siis, kui spordiöö läbi oli ning tajusime, et eesmärk on saavutatud. mõtlesin küll et mis saama
“Tehtud”. Hea meel oli näha, et kohalikud noored meie üritustest osa võtsid hakkab, aga kõik läks kenasti.
ning nii mõnegi suust võis kuulda, et isegi võiks sarnast üritust korraldad. Mul kodused ütlesid ka, et ma
Loodan, et kõik tekkinud ideed saavad ka teoks. Need viis päeva jäävad meelde olen muutunud selle nädalaga
väga pikaks ajaks. Raske on kõike kogetut sõnadesse panna, selle peab ise läbi väga palju.
elama! Aitäh kõigile, kes selleks oma panuse andsid.

NOORED Anneli, Tuhalaane rahvamaja juhataja: “Heameelt

TUHALAANES...
Heleriin Jõesalu
Tuhalaane noortevahetuse juhendaja
Selle aasta 6. juulil saabusime 11 noorega Viljandimaale
Tuhalaane küla rahvamajja, kus meid ootasid Anneli ja
Viivika- Tuhalaane aktivistid ning paljud teised toredad
külaelanikud, kes olid kaasatud meie kohalejõudmis-
protsessi. Eesmärgid olime seadnud juba varasematel
kohtumistel, tööplaan kaasas, mis siis muud kui
tegutsema. Lõkkeõhtu, heakorratööd, lõpuürituse
“Käsitöömöllu” tarvis näidendi ja oma bändiga
harjutamine, pressiteate kirjutamine jm nõudsid kõik
palju tähelepanu. Kõigil tegevustel oli üllas eesmärk-
saata midagi head korda Tuhalaane küla heaks - selles
seisneski nii minu kui ka noorte motivatsioon ja
energiline panus.
tundsime sellest, et erinevas vanuses noored üle Eesti
said omavahel headeks sõpradeks ning suhtusid
Tuhalaane küla elanikesse ääretult positiivselt.
Meenutades lõkkeõhtuid, mida aitasid sisustada meie
eakad pillimehed, saime aru, et jutud eri põlvkondade
vahelistest erimeelsustest on tugevasti liialdatud. Noored
nautisid ühiseid laulmisi ning tantse, kaasates meie
kohalikke elanikke kõigisse oma tegemistesse. Noorte
esitatud näitemäng "Tere tulemast maale" tõi nii
mõnelegi külaelanikule pisarad silma. Nii ehedat esitust
ei osanud laagri korraldajad oodata.”
Mõeldes Anneli kommentaarile, pean tõdema, et
üleüldiselt iseloomustas minu jaoks noorte tegevust ja
noortevahetust Tuhalaanes märksõna - ehedus. Ma olen
tunnistajaks, et 11 noort inimest, kel ei olnud
Tuhalaane küla ja sealsete elanikega seni midagi
pistmist, leidsid, et ühiselt koos suudavad nad muuta
ühtlasi nii iseenda elu põnevamaks kui ka omamoodi
panustada küla arengusse.

www.kodukant.ee 5
 NOORTE ERI
NOORTEVAHETUS LELLES JA TUHALAANES
Leian, et nende ehedus ei jäänud ka tänamata- näiteid
on päris mitu. Mis hea tunne võis olla noortel, kui
laagri viimasel päeval tulid küla aktiivsemad neile
lehvitama, kallistama, telefoninumbreid vahetama ja
lubadusi nõudma selle kohta, et nad järgmisel aastal
tuleksid taas.
Kairi, osaleja: „Minu lemmiktegevus oli pärast näidendit
ja bändi esinemist kohalike ees kummardada ja nende
plaksutamist kuulata. See näitas, et kogu vaev, mille
olime neisse kahte tegevusse pannud, oli end ära
tasunud. Oli hea tunne, kui publik plaksutas, sest olime
endast kõik andnud, et esinemine õnnestuks suure-
päraselt.” Anneli, Tuhalaane rahvamaja juhataja:
“Oleme uhked meie kohalike üle, kes aitasid igati kaasa
laagri õnnestumisele, aga eelkõige neile särasilmsetele
noortele, kes siia tulid ja võtsid meie külasse kaasa
killukese päikest."
Ma imetlesin Tuhalaane gruppi kuuluvate noorte
entusiasmi ja valmisolekut pidevalt tegutseda - kuigi
tööplaan oli nende endi soovil ehk liigagi “täis topitud”
ning vaba aeg minimaalne kui mitte olematu, siis
ometigi ei kuulnud ma kellegi suust kaeblemist või
väsimusvirinat. Kohusetundlikkus, eesmärgikindlus ja
soov, teha midagi head, olidki ehk need, mis kujundasid
meist koostööhimulise meeskonna ning kel oli usku, et
sellise väikese ajaga võib tekkida täielik sünergia, siis
võin kinnitada, et seda leidus meie tegemistes kuhjaga.
Anzelika, osaleja: “See tohutult kirju seltskond, kes me
seal koos olime - see oli midagi erakordset. Iga päevaga
teineteist üha paremini tundma õppides olid meie päevad
üha lõbusamad ja mis peamine - asjalikult lõbusad. Ma
arvan, et keegi seltskonnast ei unusta kedagi. Isiklikult
naeran veel siiani Annit ja tema konnahirmu. Aga nagu
oli meie kokkulepetes kirjas - arvestame hirmudega!
Tõesti, väga lahe pere olime! Oleme ehk siiani mingil
määral.” Aveli, osaleja: “Me ei ole meeskond, me oleme
PEREKOND!”
6 www.kodukant.ee
Noortevahetust Tuhalaanes ja noortevahetust kui
meetodit analüüsides leian, et meeskonnatöö
kogemuse saamine, mis oli ka üheks eesmärgiks, sai igal
juhul täidetud. Minule isiklikult oli see viimaste seast ka
üks olulisemaid. Minule kui juhendajale oli kogu
protsess omamoodi kogemus - mul avanes võimalus
kogeda meeskonnatööd hoopis teisel tasandil-
üheaegselt nii järelvaataja, analüüsija kui ka
meeskonnaliikme rollis tegutsedes. Kui olla aus, olen
selles rollis olnud ka varem, kuid seekord oli kõik teisiti,
protsess kui selline oli palju pikem ning intensiivsem ja
mis veelgi huvitavam - olles noortele nähtamatu tugi,
avanes mulle võimalus nii mõnigi kord näha toimunut
läbi nende pilgu ja ma sain kinnitust noorte
võimekusest. Andke noortele võimalus vastutada,
süstige julgust ja motivatsiooni ja nad tegutsevad
vastutusrikkalt, julgelt ja veel suurema energiaga, kui
osatakse oodata - seda tõestasid minu jaoks kõik
noortevahetuses osalenud noored!
K O M M E N T A A R I D
MIS ON TUHALAANE?
Kristina: „Midagi väga armast, ilust, omamoodi, isiklikku,
südamelähedast ja kodust.”
Kairi: „Tuhalaane on üks kaunis küla. Seal oli palju konni ja
vähemalt kolmsada protsenti aktiivseid ja vahvaid noori.
Tuhalaane on koht, kuhu kindlasti tahaks tagasi minna!”
Anzelika: „Tuhalaane on väga armas väike küla, kus
külaarendajad vahvalt parima poole püüdlevad. Kui pigistada
silm kinni selle koha pealt, et poodi pole ja levi pole ka just
suurem asi - on see väga ilus ja tore koht. Tutvusime sealsete
inimestega - nad on väga toredad ja abivalmis. Tuhalaane
jättis minu südamesse jälje!:)”
Aveli: „Tuhalaane on koht, kus möödus minu elu siiani kõige
huvitavam suvelaager. Esimeses laagris käisin muuseas
viieaastasena ja seega on selle 11 aasta jooksul olnud palju
laagreid!”
 NOORTE ERI
EESTI KÜLADE MAAPÄEV 2009

EESTI KÜLADE MAAPÄEV 2009

Mai Kolnes, Heleriin Jõesalu

Eesti Külade VIII Maapäeva toimus 7.-9. augustil Rannus Tartumaal. 400 Maapäevast
osavõtja arutelud töörühmades andsid Liikumisele Kodukant tegevussuunised järgnevaks
kaheks aastaks.
VIII Maapäeva teema oli teotahtelised külad, jätkusuutlik maapiirkond. Esimest korda
arutlesid noored iseseisva töörühmana kuuendal, Pärnumaal toimunud Maapäeval, seega
kolmandat korda võeti vastu noorte sõnum Kodukandile.

Töörühma „Noored maal - võimalused ja välja-
kutsed” kokkuvõte:
põlvkondadevahelise koostöö toetamine: traditsioo-
nide edasikandmine ja uuendamine; noorte hääle
tugevdamine kogukonna otsuste mõjutamisel ning
koos noortega positiivse maaelu kuvandit arenda-
mine.
algatajaks või takistajaks. Soodustamaks huvi tekkimist
valimiste ja kogu omavalitsuse toimimise vastu, on
oluline Liikumisel Kodukant selgitada protsesse- seda,
kuidas asjad käivad. Eesmärgiks pole see, et noored on
ainult aktiivsed, vaid et mõistaksid, mille nimel nad
aktiivsed ja kuidas on võimalik mõjutada otsuste
kujunemist.

Noorte töörühma läbivaks lähtekohaks oli põlvkon-

dadevaheline koostöö, mida erinevate tegevuste kaudu
on vaja tugevdada, et noori külaelu eestvedamisse
enam kaasata ja tugevdada ühistunnet küla heaks.

Maaelust ja maanoortest positiivse kuvandi

loomine.
Oluline on ISE rääkida vaimustusega maaelust,
edukatest maanoortest, kuulsatest inimestest maal ja
näidata eeskuju. Liikumine Kodukant saab luua
võimalusi kõikvõimalike (meedia) kanalite
kasutamiseks, toetades seeläbi positiivse kuvandi
loomist maaelust kui elustiilist ning kujundades
noortes maaeluga seotud väärtushinnanguid.
Täiskasvanute teadlikkuse kasvatamine noorte
kaasamisest
Nii noored ja noorte eestvedajad on seisukohal, et me
peame andma noortele vastutust. Tähtis on õpetada ka
täiskasvanuid, et nad teaksid ja oskaksid noori
juhendada ja nende tegemistes toetada. Ka vastutuse
andmist on vaja õppida.

Noorte hääl ja selle tugevdamine

Noorte kaasamine muudatuste protsessi, mis kodukohas
toimuvad, tagab noortes senisest suurema huvi ja
motivatsiooni olla vajadusel ühel päeval ise muudatuse

www.kodukant.ee 7
 NOORTE ERI
EESTI KÜLADE MAAPÄEV 2009

Siseriiklik noortevahetuste laiendamine ja arenda-

mine.
Kogemusõppe võimaluste arendamine on andnud
positiivseid tulemusi noorte aktiviseerimisel ja
õpetamisel. Noortevahetuse ideed on vajalik laieneda
näiteks suunal linn-küla, toetades seeläbi eelnevalt
teemaks olnud maaelu kui elustiili positiivse kuvandi
loomist

Traditsiooni ja innovatsiooni ühendamine

Väärtus ei ole ainult „vana” säilimine, vaid ka vanast 23.-24. oktoobril
„uue” loomine. See suund on tulvil ettevõtlus- ja
tooteideedest, millest omakorda võivad kujuneda uued
toimuvad traditsioonilised
mõtted eneseteostusvõimaluste loomiseks noortele
maal. Läbi innovaatiliste lahenduste toob noor uut
väärtust maale juurde. Siin on lahutamatuks osaks
NOORTE PAEVAD 2009
põlvkondadevaheline koostöö, mille ergutamiseks saab
Liikumine Kodukant erinevate projektide ja koolituste Seekord saame innustust, arutleme
näol kaasa aidata. ja tutvume vahvate edulugudega
paljusid noori vaevavate teemadega
Külade viimine internetti koostööna põlvkondade seoses:
vahel * tahad, et midagi muutuks, aga kas
Toetame külade informatsiooni viimist internetti, ja millal noorte häälel on piisavalt
noortele kättesaadaval kujul ja kohas. Koostöös noorte jõudu?
ja teiste külaelanikega on * tahad oma kodukohas aktiivne olla,
võimalik internetis luuga aga ei tea kuidas?
võimalusi ürituste kalendri Veel täiendame Liikumise Kodukant
loomiseks, kontaktide vaheta- noorte programmdokumenti ning
miseks, küla ajaloo kätte- heidame pilgu Kodukandi maa-
saadavaks tegemiseks inter- konnaühenduste toredatesse ette-
netis, juhendajate, koolitajate võtmistesse noorte suunal.
leidmiseks, sõpruskülade leid-
Täpsem info peagi www.kodukant.ee!
miseks. Liikumise Kodukant
roll on siin info koordineeri-
mine ja ühendamine.
Hoia pilt peal!

MAAPÄEVA OTSUSTE LÜHIKOKKUVÕTE

LIIKUMINE KODUKANT
1. Jätkab kogukondades vajalike teenuste kaardis-
tamist ja väljatöötamist koostöös kohalike oma-
valitsuste ja riigiga.
Tõhustada olemasolevat infovahetust.
Korraldada juriidiline nõustamine külaseltsidele.
Tagada professionaalne külaliikumise esindamine
riigi tasandil igapäevaselt ning teha külade
vajadustest lähtuvaid argumenteeritud ettepanekuid
seaduste loojatele.
Kohalike omavalitsuste volikogu ja komisjonide
liikmete, ametnike teavitamine ja kaasamine
teenuste arendamisse.
Positiivsete kogemuste jagamine läbi võrgustiku

8

1. Tegutseb jätkuvalt külavanemaid koondava
katusorganisatsioonina.
Külavanema institutsioon on vabatahtlik ja iseseisev,
kes tegutseb küla huvide kandjana ja teeb aktiivset
koostööd kohaliku omavalitsusega.
Kodukant korraldab külavanemate koolitamist ja
ühisüritusi (suvekool jms).
Kodukant tutvustab aktiivsete külade tegevusi ja uusi
ideid koolitustel ja virtuaalses keskkonnas.
2. Töötab välja strateegia pärimuskultuuri
väärtustamiseks.
Koolitused kohapärimuse kui fenomeni mõistmiseks,
andmekogude kasutamise osas, tutvustamaks
kogumistöö metoodikat ja jagamaks tehnilist
oskusteavet.
Tunnustada ja tuua eeskujuks külasid, kes on
kohapärimuse vallas olnud tulemuslikud.
Luua kohapärimusest huvitatute võrgustik, mille
kaudu jagada kogemusi jm vajalikku infot.
Juhtida kohalike omavalitsuste ja riigi tähelepanu, et
teema on külade ja Eesti jaoks tähtis.
Nõustada ja toetada külaseltse kohapärimusalaste
projektide läbiviimisel.
3. Toetab põlvkondadevahelist koostööd: traditsioo-
nide edasikandmist ja uuendamist; noorte hääle
tugevdamist kogukonna otsuste mõjutamisel ning
koos noortega arendab positiivse maaelu kuvandit.
Oluline on õpetada ka täiskasvanuid, mitte ainult
noori. Ka täiskasvanutel on vaja teada ja osata noori
juhendada ja eest vedada.
4. Kaitseb külaliikumise huve valitsuse tasandil, et
tagada järjepidev rahastus võrgustiku tugevda-
miseks.
Pakub enam võimalusi koostööks, omavaheliseks
suhtlemiseks erinevatel tasanditel sünergia ning
uudsete lahenduste tekkimiseks.
Peab oluliseks maakondlikku koostööd nähes
maakonnatasandit sidepidajana kohaliku ja riigi-
tasandi vahel.
5. On avatud koostööks piirkondlike tegevusgrup-
pidega maaettevõtluse arendamisel.
Koostöö arendamine erinevate sektorite ja põlv-
kondade vahel.
Kohaliku toidu, käsitöö, looduse väärtustamine ja
oskuslik turundamine.
Koolitustegevus
K O M M E N T A A R I D
Maapäeva noorte töötoas osalejad Kati Orav, Lasva valla
noortejuht ja Madis Kerner, Tartumaa, Luunja vald
Kati:„Ülenurmele jõudes olin kõigepealt meeldivalt üllatunud
nende seltsimajast. Tõeliselt mõnus koht. Olin valmis, et meie kõigi
ideed saavad siin omad dimensioonid ja tulemused pauguvad
särava ilutulestikuna taevas. Aruteludest saadud tulemused ei
olnud mulle üldjoontes väga üllatavad. Tore oli see, et palju
puudutati just ka minule endale diskussiooni tekitavaid murekohti.
Peamiselt jäi kõlama põlvkondadevaheline koostöö. Üheltpoolt
see, et traditsioonid jätkuksid, teisepoolt see, et tekiks ühtne
tunne - me kõik elame samas külas ja oleme sama asja eest väljas.”
Madis: „Üheks probleemiks leiti see olevat, et noored ei saa nii-
öelda vabu käsi, sest neile ei anta võimalusi. Võimalused
tähendavad vastutamist oma tegude ja tagajärgedega silmitsi
olemist. See kõik kokku annaks noorele õpikogemust. Arusaamine,
et noored peavad ise tegema, neil tuleb lasta ise teha, on olulin nii
noortele kui vanematele kogukonna liikmetele. Noore ja
omavaheline koostöö on tähtis, sest täiustatakse mõlematpidi.
Aga tuleks õpetada ka täiskasvanuid, et nad oskaksid noortega
koostööd teha, neid eest vedada ja juhendada.”
Lisaks pidasid noored tähtsaks, et traditsioone ei tohiks ära
unustada. Teinekord isegi ära unustatud traditsioon taastada
(kus oleks noored aktiivsed tegelejad ja vanemad oma kogemuste
ja mälestustega aitamas).Teinekord mingist vanast asjast teha
uus ja moodne (näiteks mingi mustrid, laulud jne). Traditsioonid
on oma aja ära elanud ja noorte roll on oma innovatsiooniga seda
ergutada.”
Kati: „Kõlama jäi ka maaelu populariseerimine. Mingis mõttes
olen sellega nõus, kuid arvan, et maaelus ei tohiks saada oluliseks
kvantiteet vaid pigem kvaliteet. Elan ise maal just sellepärast, et
mulle meeldib see vaikne omaette elu”
Madis: „Ühe punktina arutleti, et noored tahavad oma kogemusi
ka jagada, ise rääkida, et milline elu maal on. Seda eesmärgiga, et
linnainimesi maaelule lähemale tuua ja neid selles toimuvate
üritustele kaasata ja näidata, kui tore võib olla. Samuti ka teistele
maanoortele, et mida on korda saadetud ja mida on võimalik veel
teha. Seda kõike seepärast, et teistele noortele positiivsust juurde
anda ja julgemaks muutma, et ikka noored julgelt prooviksid.”
Kati:„Paljud noored tuleks maale elama, kui neil oleks seal
mugavused ja töö. Uskuge mind, paljud inimesed ei ela linnas
linnakära pärast, aga nad ei ole ka valmis maal kaevust vett
vedama, et seda ahjuküttega pliidil nõudepesuks soojendada. Aga
kui noor juba maal elab, siis ta hakkab tahes tahtmata ka oma
ümbrusest huvituma ja selle arengule kaasa aitama. Seega tuleks
rõhku panna ka innovaatilisusele ja töökohtade loomisele. Õnneks
jäid need viimased asjad samuti mingis kontekstis kõlama ja mul
on hea meel.”
Madis: „Grupitöödest kujunes välja see, et noorele on tähtis, mis
tema ümber toimub. Seda näiteks küla tasandil, tahetakse kaasa
rääkida ja oma arvamust öelda, kui hakatakse üritusi korraldama
või arengukava paika panema. Samuti näiteks valla tasandil. Kui
mitte suuremal määral siis vähemalt on noorte arvates tähtis
hääletamisel osalemine, sest siis on kindel et noorte otsus on
avaldatud. Seda kõike ka seetõttu, et noored saaksid aru, mille
nimel tegeletakse ja aktiivne ollakse - hoitakse end kursis
ümbritsevaga.”
Kati:„Kokkuvõtvalt võin ütelda, et olen rahul Maapäevadega ja
noorte töörühma teema, juhtide ning osalejatega. Oli väga tegus
päev ja ideid sai tõesti sama palju, kui ühes värvilises ilutulestikus.
Loodan, et kirjapandud mõtted ka teostuma hakkavad!!!”
www.kodukant.ee 9
 NOORTE ERI
NOORTE OSALUS - VALGE JÄNES ALICE´I IMEDEMAAL?
NOORTE OSALUS - VALGE JÄNES
ALICE´I IMEDEMAAL?
Siiri Liiva
Eesti Mudel NATO algataja, Euroopa Noortenädala 2008 koordinaator Valgamaal ja
heategevusprojekti „Liblikaid Alma de Niño lastelt” ellukutsuja
„ /.../ kui äkitselt jooksis üsna ta (Alice'i) juurest
mööda valge roosasilmaline küülik. Ega selles
polnudki midagi nii väga imelikku. Ja Alice'i meelest
polnud seegi nii väga veider, et küülik omaette
pomises: „Oi heldeke, oi heldeke, ma jään hiljaks!”
Ent kui küülik koguni võttis vestitaskust kella,
heitis sellele pilgu ja ruttas edasi, siis hüppas Alice
jalule, sest talle sähvas meelde, et ta polnud veel
kunagi näinud küülikut, kel olnuks vestitasku - või
kell, mida vestitaskust välja võetakse.”
(Lewis Carroll „Alice Imedemaal”)
Kas Sina oled kuulnud sellistest algatustest nagu
Päike kuuti? Heategude Kalender? Eesti Noorte-
ühenduste Liidu osaluskampaaniast ja selle raames
loodud osalusmetroost? Maakondlikest noorte-
kogudest ja kohalikest noortevolikogudest? Eesti
Mudel NATO simulatsioonist ja Mudel Euroopa
Parlamendist? 2008. aasta novembris toimunud
Euroopa Noortenädalast? Mis on osaluse teemalised
õppematerjalid ja kes nad välja töötas?
Sarnaselt Alice'i loole kutsun Sindki ühele imede-
rännakule kaasa. Koos ühe teise jänesega. Sellega, kes
kalpsab läbi erinevate noorte osaluse metroopeatuste
Eesti Noorteühenduste Liidu poolt 2008. aastal välja
antud osaluskogumikus „Osale. Ütle kui mõtled!” ning
pakub Sulle kavalaid vihjeid selleks, kuidas Sina saaksid
midagi Sind ümbritsevas keskkonnas ära teha ja kaasa
rääkida viisil, mis on nii Sulle kui teistele üheaegselt
kasulik ja fun.
Passiivne osalemine
Meie osalusmetroo jänes hakkab liikuma liinil, kus
esimesteks peatusteks on „välismaale”, „ei osale”,
„hängin”, „osalen projektides”, „osalen üritustel”,
“käin noortekeskuses”, “käin laagris”. Need on head
näited nn passiivsest osalusest, kus noor osaleb
ühiskonna poolt pakutud tegevustes.
Aktiivne osalus
Osaluskogumiku sõnul on osalus oma isikliku
revolutsiooni algatamine selle vastu, mis on maailmas
valesti ja selle toetuseks, mis on puudu. Aktiivne osalus
10 www.kodukant.ee
on see, kui noored ise teevad ja pakuvad otsuseid. See
algab iseenda tasandilt näiteks meeldiva projekti
läbiviimisega ja lõpeb noortepoliitika kujundamisega.
Aktiivse osaluse alguspunktiks meie osalusmetrool on
näiteks “ võtan ette ”. Kodukandi Liikumisega
seonduvalt esindavad seda näiteks noored, kes oma
kodukülas võtavad midagi ette ja algatavad midagi
spontaanselt näiteks viivad läbi ühe talgupäeva.
Seeläbi näitavad nad juba, mida nende meelest tuleks
muuta või toetada.
Sotsiaalselt ettevõtlikud noored
Metroo peal edasi liikudes satume koos valge jänesega
kas “vabatahtliku töö” või “projektide” jaama. Üheks
heaks näiteks on siinjuures Heateo Sihtasutuse poolt
paar aastat tagasi algatatud SINA-programm, mille
eesmärgiks on aidata kaasa tugeva sotsiaalse
tundlikkusega noorte arenemisel, kes võtaksid luubi
alla mingi ühiskondliku teema, pööraksid sellele
leidlikult ilma rahata tähelepanu ning tooksid läbi selle
kaasa positiivseid muutuseid ühiskonnas.
SINA-programmist on välja kasvanud ka Päike Kuuti,
kus tüdrukud hakkasid pöörama tähelepanu varjupaiga
koertele ning toetavad jätkuvalt oma algatuse abil
loomade olukorda varjupaikades. Viimane edunäide
SINA-programmist on Heategude Kalender, kus 3
Viljandimaa tüdrukut panid kokku Heategude Kalendri,
kus iga päeva peale oli kirjutatud üks heategu.
Tüdrukud müüsid 2000 kalendrit hinnaga 25 krooni tükk
ja saadud 50 000 krooni annetati ühele lastekodule
Eestis.
Programm Euroopa Noored - avarama silmaringiga
noored
Kui me juba “projektide” jaama oleme jõudnud, on
paslik rääkida ka programmist Euroopa Noored, mis läbi
oma erinevate alaprogrammide aitab samuti kaasa ühelt
poolt noorte endi poolt algatatud mõtete toetamisele
(noortealgatus), teisalt noorte hääle kuuldavale
toomisele (noorteseminarid ja demokraatiaprojektid)
ning vabatahtliku töö promomisele (EVS). Läbi selle
kujundab programm teadlikult iga projektis osaleva
noore osalusharjumusi ning aitab kaasa positiivsete
muutuste sünnile.

Õpilasfirmad
Metrooga edasi kihutades leiame endid pärast “MTÜ”
peatust “ettevõtluse” punktis. Ettevõtlikkus ja
ettevõtlus on samuti ühed osalemise viisid, millest
viimane on küll kasumile suunatud. Noorte osaluse
vallas katavad seda valdkonda õpilasfirmad, läbi mille
on noortel võimalik saada oma esimene ettevõtlus-
kogemus. Eestis tegelevad õpilasfirmade ja noorte
ettevõtluse arendamisega arendamisega Junior
Achievement Eesti ja MTÜ Sild Ettevõtlike Noorte
Tulevikku (SENT).
Samuti ei ole puudust ka headest edunäidetest. Näiteks
Tsirguliina Keskkooli noored lõid õpilasfirma R@t, mis
ehk majanduslikus mõttes ei olnud kõige kasutoovam,
kuid paistis silma sellega, et noored tegid arvutihiire
kotte, mis muutis hiired värvilisteks ja nähtavateks.
Eesti Noorteühenduste Liit ja osaluskampaania
Kui me nüüd metrool edasi liigume, jõuame ka
sellistesse peatustesse nagu “kuulun organisatsiooni”
ja “esindan noori”, mille eesmärgiks on tuua noorte
hääl kuuldavale erinevates ühiskondlikes protsessides.
Eesti Noorteühenduste Liit on siinkohal Eesti
noorteorganisatsioonide katuseks ning on peamine, kes
seisab hea noorte osaluse valdkonna arendamise eest
Eestis.
Sellel eesmärgil algatati 2007. aastal osaluskampaania,
mille raames koguti kokku erinevatel tasanditel noorte
arvamused sellest, kuidas nemad muudaksid elu oma
koolis või kodukohas. Lisaks töötati mitmeaastase
kampaania käigus välja osalusmetroo, viidi läbi
osaluskohvik noorte ja otsustajate vahel, anti välja
osaluskogumik ning 2008. aasta lõpupoole kutsuti
kokku töörühm, kes pani ühiskonnatundide tarbeks
kokku interaktiivsed ja noortele atraktiivsed
osaluseteemalised õppemeetodid.
Euroopa Noortenädal - noorte kaasamise parim näide
2008. aastast
Noorte ja otsustajate vahelise dialoogi arendamine on
alati üheks osaks noorte osalusest, läbi mille soovitakse
kaasa rääkida noori puudutavates ja ümbritsevates
otsustusprotsessides. Iga 18 kuu järel aset leidva
Euroopa Noortenädala alateema eelmisel, 2008. aastal
oligi noorte osalus ja dialoogi arendamine noorte ning
otsustajate vahel.
Valgamaal näiteks viidi 11-s KOV-is 13-st läbi
selleteemalised ümarlauad ja toimus maakondlik
noortekonverents. Kokku osales Euroopa Noortenädala
tegevustes üle 300 noore ja otsustaja, mis oli parim
tulemus üle Eesti. Euroopa Noortenädala läbiviimise
NOORTE ERI
NOORTE OSALUS - VALGE JÄNES ALICE´I IMEDEMAAL?
eest anti Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemis-
alas Euroopa Noored Eesti büroole 2008. aasta parima
kaasamise näite tiitel.
Noore võimalus kujundada uut poliitilist kultuuri
Jänesega kaasa kalpsates sõidame metrool järjest
sügavamale noorte poliitilise osaluse teemasse, kus on
sellised jaamad nagu “hääletan”, “kandideerin”,
“kohalik omavalitsus”. See tähendab siis, et noored
otseselt võtavad osa teatud poliitilisest otsuste
tegemise protsessist.
Noorte hääle arvestamiseks erinevatele kohalikel ja re-
gionaalsetel teemadel on loodud noorte osaluskogud -
maavalitsuste juures tegutsevad noortekogud ja
kohalike omavalitsuste juures noorte volikogud.
Maakondlikud noortekogud ei ole küll tänasel päeval
väga aktiivsed. Kuna tegemist on ülalt alla tulnud
algatusega, jääb sageli selles osalevatele noortele
selgusetuks noortekogude eesmärk.
Vähe tegutseb Eestis kohalikke noorte volikogusid.
Siinjuures saab hea näitena tuua välja Viljandimaa - kus
lisaks maakondlikule noortekogule on kohalikud noorte
osaluskogud loodud 6. omavalitsuses, mis on Eesti
parim tulemus.
Samas on noortel ka teisi võimalusi kohaliku elu
kujundamises kaasa rääkida. Hea näide on Rõuge
noortekeskusest välja kasvanud noored, kes
kandideerisid valla volikokku ning hiljem said mitu
neist vallavanemateks ning üks ka Riigikokku.
Siinjuures ongi kõige olulisem, et luuakse teatud
eeldused ning mehhanismid läbi mille on võimalik
noorte ja otsustajate vaheline konsultatsiooniprotsess
noori puudutavate poliitikate kujundamisel ja otsuste
vastuvõtmisel. Süsteemist aimu saamiseks mängivad
siin olulist rolli ka simulatsioonimängud - kas linna-
/vallavalitsuse oma või ka rahvusvaheliste organi-
satsioonide omad (Eesti Mudel NATO, Mudel Euroopa
Parlament).
Noortepoliitika kujundamine
Kõige kõrgemaks noorte osaluse tasandiks võib pidada
noortepoliitikat, mis siis seab raamid sellele, kuidas
noorte osalust puudutavat valdkonda arendada ning
üles ehitada. Eestis vastutab selle valdkonna
arendamise eest Haridus- ja Teadusministeeriumi noor-
teosakond. Noori ja nende huve esindavad Eesti
Noorteühenduste Liit (ENL) kui noortepoolne noorte-
poliitika lipulaev, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti
Õpilasesinduste Liit (ESCU) kui peamistes koolikesk-
kondades noorte huve kaitsvad organisatsioonid.
www.kodukant.ee 11
 NOORTE ERI
MIS ON EUROOPA VABATAHTLIK TEENISTUS?

Noorte osalus kui Sinu võimalus muuta maailma
Mis on ühist kõigis neis eelnevates näidetes? Üks neist
viib teiseni. Noorte osalus on noore jaoks lõputut
avastamisrõõmu ja seiklemist pakkuv metroosõit, kus Sa
saad alustada näiteks spontaansete algatustega oma
kodukohas, seejärel aidata kaasa mingite uute
ühiskondlike algatuste läbiviimisele, viia läbi teisi
noori kaasavaid noorteprojekte, kuuluda noorte
esinduskogudesse ja lõpuks rääkida kaasa nii
noortepoliitika kujundamisel kui oma kodukohta
puudutavates otsustes.
Selle kõige juures aga ei tohi unustada, et see teekond
peab olema nii kasulik kui lõbus üheaegselt. Noorte
osalus tuleb noorele söödavaks ja noortepäraseks teha
siis on sellele kaasatulijaid, osalejaid ja tegijaid. Siis
saab noor aru sellest, miks see oluline on, ja mida ta
annab. Sest Alice'i imedemaa raamatus ajas just selle
kummalise ja imeliku valge jänese nägemine laiskleva
Alice'i jalule ning ronima sisse küülikuurgu, mis tõi talle
kaasa imelised seiklused.
Olgu noorte osalus samuti igale noorele Alice'i
imedemaa, mille avastusteretk ühelt poolt tooks kaasa
palju seiklusi ja teisalt aitaks luua täiesti uutest
väärtust lähtuvat ühiskonnateadlikku põlvkonda ja
poliitilist kultuuri, mis peaksid ennekõike silmas
ühiskondlik kasu ja heaolu. Mis pakuks noorele
eneseteostust ning paneks ta tundma väärtusliku
ühiskonnaliikmena, kelle tegudest sõltub kõik!
„Pikk rohi ta jalge ees sahises, kui Valge Küülik mööda
silkas... ehmunud Hiir pladistas omasoodu läbi
lähedase vee... ta kuulis teetasside klõbinat, kui
Märtsijänes ja ta sõbrad igavest einet võtsid, ja
Kuningaemanda kimedat häält, /.../... jälle aevastas
põrsabeebi Hertsoginna süles, kuna taldrikud ja liuad
raksatasid ümberringi...”
(Lewis Carroll „Alice Imedemaal”)

HEI, NOOR, KLIKKA SIIA!

Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskampaania ja osalusmetroo: http://osale.enl.ee
Noortegrupp Päike Kuuti: http://www.paikekuuti.eu/
Heategude Kalendrist: http://www.ekspress.ee/2009/05/28/varia/
41884-heategude-kalender-viskab-vihje-igaks-paevaks
Euroopa Noortenädal 2008: http://euroopa.noored.ee/noortenadal2008
Euroopa Noortenädal Valgamaal: http://valgamaanoortenadal.blogspot.com
Eesti Mudel NATO 2009: http://www.mudelnato.ee/2009/home
Junior Achievement Eesti: http://www.ja.ee/ (tegeleb õpilasfirmade arendamisega)
MTÜ SENT: www.sent.ee
ENL-i heategude mäng: http://www.fiasko.biz/heateguvol2/

Mis on EVS (Euroopa Vabatahtlik Teenistus)?

Euroopa vabatahtlik teenistus on noore (18-30. eluaastat) võimalus kogeda vabatahtlikuna
töötamist mõnes Euroopa riigis just temale huvipakkuval alal. Oma olemuselt on Euroopa
vabatahtlik teenistus koostööprojekt, kus on alati vähemalt kolm osapoolt: vabatahtlik, saatev
ja vastuvõttev organisatsioon. Projekti partnerite leidmisel on abiks üle-euroopaline
andmebaas, kus on Euroopa piires leitavad organisatsioonid, kellel on õigus vabatahtlikke
saata ja vastu võtta. Mõlema organisatsiooni toel ja programmi Euroopa Noored abiga saabki
noore vabatahtlik teenistus teoks. (viide: www.noored.ee)

12 www.kodukant.ee
 NOORTE ERI
INTERVJUU KAIJA KÕIVUGA

cv
Nimi: Kaija Kõiv
Asukoht: ajutiselt Tallinn ja päriskodu
Valgamaa, Kuigatsi küla
Lemmiksöök: kapsastruudel
Lemmikjook: õunamahl mineraalveega
Septembrikuus kõik on uus.
Alates septembrist lõpeb augustikuu, olen
üliõpilane, kõik muu
Kolm mind iseloomustavat ütlust on:
1) alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama;
2) hingan lihtsalt sõõmu värsket õhku;
3) aeg annab arutlust.
Mulle meeldib tantsida.
Mulle ei meeldi salatsemine.
Suurim soov saada vanaemaks!!!

"Õppisin tundma seda, et saan kõigega hakkama!"

Intervjuu Kaija Kõivuga

Aasta tagasi septembris saime kõik Külakirja noorte-
erist lugeda sellest, kuidas üks tüdruk Valgamaalt,
Kuigatsi külast ihkab välismaal kogemusi omandama
minna. Ning selleks ka Kodukandi abi vajab. Toona
saime lugeda ootusärevusest ja sellest, milliste
mõtetega üks tulevane vabatahtlik Austriasse läks.
Nüüd on aasta märkamatult möödunud ning on aeg tuua
lugejateni intervjuu sellest, kuidas läks.
31. augusti õhtul kell 19.00 ootasid Heleriin ja Mai
ärevalt Kaijat SKYPE, et lõpuks temaga oodatud
intervjuu ära teha, ning teada saada, millised mõtted
tal peale aastast äraolekut peas mõlguvad!
olin alguses väga kehv. Tegelikkuses kujunes mul
sotsiaalpedagoogi roll. Tuli teha kõike, mis oli ühes
normaalses majapidamises, perekonnas. Paberite järgi
oli aga põhiline vabaaja sisustamine.
Kas austerlased on teistsugused kui eestlased?
Kuidas?
Oojaaa, on küll. Ütleme nii, et nad on tunduvalt
emotsionaalsemad, sõbralikumad ka. Ja konkreet-
semad. Nii igapäeva toimetustes kui käitumises. Nad on
organiseeritumad, mõtlevad ette, aga nad ei näita seda
välja.

Kaija, kuidas ja miks sündis otsust minna
vabatahtlikuks? (Millised mõtted, ideed või tunded
vallandasid otsuse sõita mitmeks kuuks välismaale
ning olla vabatahtliku rollis?)
Põhimõtteliselt sai kõik alguse sellest, kui ma käisin
ühel koolitusel. Siis seal räägiti üldse, üleüldiselt
Euroopa Noortest ja sellest, kuidas maanoori kaasata.
Hakkasingi mõtlema, et täitsa huvitav! Aga ega ma ei
arvanud siis, et ma lähen. See oli mu meelest 12-nda
klassi septembris. Kõigepealt uurisin, kuidas saab, kes
on vastuvõttev, keda on saatjaks vaja. Lõplik otusus
sündis siis, kui ma magasin maha Viljandi
sisseastumiseksamid. Seejärel mõtlesin, et muud pole
enam teha. Aga kõige hullem oli see, et ma jaatavat
vastust polnud vabatahtliku teenistuse kohta selleks
ajaks veel saanud. Hinges aga tundsin, et olen
minemas.
Mida on Sinu arvates eestlastel austerlastelt õppida?
Ehk seda korraldatust ja selgust. Eestlased puterdavad
liiga palju. Mulle meeldis nende see konkreetsus ja
avatus. Saksa keelt peaksid ka eestlased rohkem
õppima.
Mis pakkus kultuuriliselt Sulle kõige suurema
elamuse/üllatuse?
See oli oktoobri keskel kui ma käisin ühes külateatris.
Selline vana laut, mis oli teatriks ümber tehtud ja seal
oli etendus, mis oli austria dialektis. Läksin sinna koos
sõbrannaga Saksamaalt, kes oli praktikandiks samas
asutuses kus mina vabatahtlikuks. Esimese vaatuse
poolest ei saanud me midagi aru, varsti saime natuke
aru ja siis lõpuks saime kõigest juba aru. Erinevad
dialektid annavad nende kultuurile väga palju juurde.
Ka nad ise on selle üle väga uhked.

Millised olid Sinu põhitegevused olles vabatahtlik?
KÕIK. Kui ma läksin, siis alguses oli põhitegevus male ja
muude mängude mängimine. Pärast, hiljem oli
põhitegevuseks lastega probleemide lahendamine,
koduste tööde tegemine nendega koos, söögi
valmistamise puhul vahel üksi, vahel koos lastega.
Millest tundsid välismaal olles puudust?
Kellest, seda ma tean - oma väiksest õepojast. Aga kui
mõelda, et millest, siis…no rukkileiba tõi ema, seda
polnud vaja. Aga nuudlitest ja hapukoorest tundsin küll
puudust! Kui söök kõrvale jätta, siis rohkem vist midagi
ei olegi.

www.kodukant.ee 13
 NOORTE ERI
PÄRNUMAA NOORTEKODA LIIGUB EDASI
Mida õppisid selle aja jooksul kõige enam?
Iseennast tundma. Ma õppisin neid asju, tegevusi - neid
on nii tohutult palju, et neid pole mõtet ülesse lugeda.
Ma õppisin tundma seda, et ma saan kõigega hakkama,
nüüd usaldan end palju rohkem kui enne. Igapäevane
päeviku kirjutamine andis hästi palju, õppisin ennast
analüüsima. Selline kosutav igaõhtune väike
koosolemine iseendaga.
Kas nüüd ka teed endaga väikseid analüüsi hetki?
Ja, nüüd ma teen seda küll. Millegipärast küll enam
mitte kirjalikult. Äkki ma olen nüüd juba nii vilunud, et
suudan seda oma peas teha
Kas ja miks pead kogemust vabatahtlikuna võõras
riigis töötades oluliseks?
Pean oluliseks küll. Aga samas oleneb see ikkagi
inimesest. Mõnele see ei sobi. Teisalt saab selle alati
endale sobilikuks muuta. See, miks see on oluline-
kultuuridevaheline õppimine, oma harjunud ja
tüüpilisest keskkonnast eemaleminek. Sel puhul
hakkavad mängima hoopis teised tegurid, teised
emotsioonid. Kindlasti ka selleks, et väärtustada seda,
mis kodus on. Vabatahtlikuna sellepärast, et
vabatahtlike ringkond muudab selle kogemuse veel
topelt heaks. See ringkond ja tugi tegi selle olemise seal
palju turvalisemaks.
PÄRNUMAA NOORTEKODA LIIGUB EDASI
Pärnumaa Kodukandi Noortekoda asutati 26. aprillil 2008.
* Sellesse kuulub 33 noort vanuses 15 - 20 eluaastat
* Nendega on kaasatud 7 erinevat külaseltsi.
* Noortekoja koosolekud toimuvad 1 x kuus
* Seminarlaagrid toimuvad 1x kvartalis
* 2 meie noortekoja esindajat on valitud noori esindama ka
Pärnumaa Kodukandi juhatusse.
Meie huvitavamatest tegemistest…
Õppisime vaidlemist ja argumenteerimist! Meie
2009.a. kevadseminar toimus 20.-21. märtsil Suigus.
Laagris osales 21 noort. Esimesel päeval kohtusime
kõigepealt Kodukandi koolituskeskuse esindaja Mai
Kolnesega. Tema tutvustas meile Liikumise Kodukant
seniseid noortetegevusi ning kutsus osalema
noorteprojekti Tulevikuküla Kujundajad tegevustes.
Seejärel õpetas Krista meid projekte kirjutama. Teise
14 www.kodukant.ee
Kas vabatahtlikus (vabatahtlik teenistus) on mõ-
jutanud sinu tulevikuplaane? Kui jah, siis kuidas?
Ja, on küll. See on otseselt muutnud minu tulevikku.
Nüüd on mul suuremad ambitsioonid. Ma julgeks öelda,
et 90% on mu tulevikku muutnud. Juba minu koolivalik
on suuresti saanud tõuke just vabatahtlikust teenis-
tusest ja minu tulevikuplaanid on hästi tihedalt seotud
Esperanza- taoliste organisatsioonidega, tegevustega,
kus ma vabatahtlik olin. Esperanza on mulle nagu
eeskuju. Võib-olla on Eestis ka vaja midagi sarnast
arendada, kus kasutatakse loomi terapeutilistel
eesmärkidel. Nüüd on mul ka palju rohkem kontakte.
Olen loonud endale eelduse, et sellega tulevikus
tegelema hakata.
Mis sa arvad, mis on Sinus muutunud pärast seda
kogemust?
Riietumisstiil näiteks. Söömisharjumused ka ja sellest
tulenevalt kehakaal vabatahtlikkuse puhul, eriti
Austrias, tuleb sellega arvestada.
Millisele noorele soovitad vabatahtlikku teenistust?
Aktiivsele, endast lugupidavale, noorele, kes otsib
midagi uut ja huvitavat. Ning samas ei taotle selle puhul
omale materiaalset kasu. Eelkõige peab see noor endale
selgeks tegema, kes on vabatahtlik. Teisalt, peaks see
igale ühele sobima. Peab olema lihtsalt soov.
päeva põhiteema oli argumenteerimine. Meiega olid
Pärnu noored väitlejad. Tuleb välja, et vaielda on lihtne,
argumenteerida aga raske. Tegelikult vajame me sellel
alal veel üsna palju koolitust. Väga hariv oli aga mais
toimunud õppereis Pärnu Postimehe toimetusse.
Otsisime uusi sõpru!
Põnev oli meie noortelaagri liikmete kohtumine Soomes
elavate prantsuse noortega, kes saabusid Eestisse 12.
mail. Nad elasid Soometsa külamajas 19. maini. Koos
prantslastega tegime heakorratöid Soometsa külas,
külastasime Häädemeeste keskkooli, matkasime rabas
ja osalesime Nigula heakorra talgutel.
16. - 17. maini oli meil ühine õppereis Pärnumaa
erinevatesse külapiirkondadesse, et tutvuda sealse-
te noorte tegevustega. Kõikidesse peatuspaikadesse
olid vastu tulnud kohalike noorte esindajad, kes siis ka
oma tegevustest rääkisid. Nii käidi Pärnjõel Vändra val-
las, Suigus Are vallas, Tõhelas Tõstamaa vallas Kihlepas
Audru vallas. Koos veedetud aeg oli huvitav ja rikastav.

NELI SAMMU NOORTENI, EHK KUIDAS MEIE NOORED VABATAHTLIKEKS SAID
30. mail 2009.a. toimus Allikukivil Pärnumaa
Kodukandi 10.aastapäeva piknik.
Noortekoja liikmed viisid seal läbi viktoriini, ette oli
valmistatud teatevõistlus, üldkoosoleku ajal pakkusime
lapsehoiuteenust. Samuti rääkisime oma tegevustest ja
vastasime rohketele küsimustele. Põlvkondade vahetus
oli üheks põhilisemaks teemaks meie omavahelistes
vestlustes. Oli tore ja mõnus päev, kus räägiti
möödunust ja seati sihte edaspidiseks.
Soometsa suveakadeemia, toimus sel aastal juba
neljandat korda, algas 28. juulil ja lõppes 10. augustil.
Seal osalesid noored järgmistest riikidest: Türgist,
Sveitsist, Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt,
Tsehhist ja Eestist. Kokku oli noori 20. Laagri kestel
valmistasime puust talusilte, käisime Lõuna-Eesti
õppereisil ja osalesime Eesti Külade VIII Maapäeval.
Meil oli ka meeskonnatöö, seebivalmistamise ja metsas
ellujäämise koolitused. Lõuna-Eesti reisil külastasime
mitmeid külamaju ja tutvusime erinevate paikkondade
Neli sammu noorteni, ehk kuidas meie
noored vabatahtlikeks said
Aime Vilu
Kodukant Tartumaa
Palju räägitakse noorte kaasamisest ja kaasa-
tusest, tuntakse muret, et noored ei ole
kohalikus kogukonnas piisavalt aktiivsed. Kui
palju me tegelikult aga ise usaldame noortele
vastutust oma tegevustes? Meie kogemus on
viinud nelja sammuga Tom Saweri „plangu-
värvimiseni“, ehk praegu on Tartumaal ligi
kolmkümmend noort inimest, kes peale
kohalikus kogukonnas toimetamise on kaasatud
Kodukant Tartumaa tegevustesse.
Esimene samm - loo tingimused motivatsiooniks;
süüta lambike oma peas!
Kodukant Tartumaa kutsus aastal 2006 kokku noored
Tartumaa külaseltsidest, et koos arutledes leida see
vajadus, millega noored ise tahaksid ja saaksid
tegeleda. Selgus noorte mure - neil on hulganisti häid
ideid, aga puuduvad oskused ja julgus neid ellu
rakendada. Peale selle kipuvad täiskasvanud ka ürituste
organiseerimiste juures kas ise üle organiseerima või
NOORTE ERI
noorte tegevusega. Eesti Külade VIII Maapäeval tutvu-
sime uute toitude, kommete ja rahvustavadega, lõime
kaasa õpitubade tegevustes, tegime koos sporti ja
nautisime head seltskonda.
Sellised on olnud meie tegevused senini… Mis aga
tulemas on?
Ees seisab kohtumine Järvamaa noortega. Samuti on
kavas korraldada ühisüritusi ja ühiskoolitusi Pärnumaa
Kodukandi täiskasvanud liikmetega.
Tegutsemine Pärnumaa Kodukandi noortekojas on meile
andnud palju uusi huvitavaid tutvusi, vahvaid kogemusi
ja rohkesti esinemisjulgust. Oleme õppinud
organiseerima üritusi, saanud aimu, mis on vastutus ja
kuidas kirjutatakse projekte. See kõik on rikastanud
meie mõttemaailma.
Sirli Sikka, noortekoja liige
Eve Sikka, noorte juhendaja
kardavad anda noortele vastutust.
Palusime noortel oma soovid ja ettepanekud kirja
panna. Muu hulgas pakkusid noored välja, et peale
koolituste oleks neile vajalik ühe lauanurga olemasolu
Kodukant Tartumaa kontoris. Kolisime suuremasse
ruumi ja lauanurk on olemas, kus vajadusel noored oma
asju saavad ajada. Samuti saatsime noored Liikumise
Kodukant koolitustele ning organiseerisime
maakonnas koolitused. Tublimad ja aktiivsemad noored
võtsime 2007.-ndal aastal kaasa Rootsi, tutvumis-ja
õppereisile väliseestlaste kogukonna suvelaagrisse.
Samal ajal tegelesime aga ka nende kogukondadega,
kust noored koolitustele tulid.
15
NOORTE ERI
NELI SAMMU NOORTENI, EHK KUIDAS MEIE NOORED VABATAHTLIKEKS SAID

2009.-ndal aastal noortegrupi reisi taaskord Rootsi,

Koitjärvele. Reegleid oli kaks: kaasa tuleb võtta
kapatäis aktiivsust ja teha tuleb kõike, sest virisejad
saadetakse bussiga koju tagasi. Ka täiskasvanud. See oli
meie meeskonna kasvamine koos noortega üheks
tervikmeeskonnaks. Eesti Külade VIII Maapäeva
ettevalmistamisel korraldasime juba kindlate
teemadega koolitused vabatahtlikele.

Teine samm - koolituste kasutegur praktikas

2008.aasta oli Kodukant Tartumaa jaoks
noortekoolituste märksõna. Eelmiste koolituste
tulemusena olid noored peamiselt kohalikes
kogukondades ja ka koolides ürituste pea-
korraldajateks, heade näidetena siinkohal Vorbuse
kooliprii pidu, Konguta moeshow, Rõngu koolis uue
ideena käima lükatud moeetendus. Noorte veidi
peataolek projektide kirjutamise osas tingis selle, et
järgmine koolitussamm oli projektikirjutamise
koolitus.
Korraldasime koolituse veidi harjumatul viisil - tulime
kokku, ise tegime süüa, kalkuleerisime koos toidukordi
ja ka selgitasime, miks me seda teeme - esiteks tuleb
odavam, teiseks on hea tunne olla üks osa meeskonnast.
Noortega eelnevalt rääkinud, võtsime ette reaalsed
projektiideed ja otsisime koos sobiva ja võimaliku
rahastusprogrammi ning kahe päeva jooksul õppisime
üheskoos sõnastama eesmärke, uurima hinnapakkumisi,
analüüsima tegevusi ja koostama eelarvet. Neljas samm - kasvata valmisolek ja rakenda
maksimaalselt
2009.aastal kaasasime Maapäeva ettevalmistamisse
kõik noored, kes vähegi huvi ilmutasid. Meil oli vaja
vabatahtlikke, kes aitaksid tõlkimisega, neid, kes
korraldaksid parkimist ja turvamist, neid, kes oleksid
head abilised spordimängude läbiviimisel ja leivatalu
valmistamisel. Ja me olime kindlad, et see meeskond on
parim, mis meil aegade jooksul on olnud. Oleme
kasvatanud enesele pika pingi jagu vahvaid ja aktiivseid
inimesi ja nüüd tuleb rakendada kõiki nelja sammu
koos. Ehk teisisõnu loo tingimused motivatsiooniks, et
Kolmas samm - tunnusta ja veelkord tunnusta noor tunneks end vajalikuna ja kasvutingimused hea
2008. aasta lõpus tunnustasime meie koolitustel meeskonna olemasoluks on tagatud. Veel raasuke
osalenud noori ja neid kohalikke külaseltse, kes on oma koolitusi, kuhjaga usaldust, vastutuse jagamist ja nii
tegevustesse kaasanud noori. Lisaks organiseerisime lihtne see ongi.
ISSN 1736-2555

Väike-Ameerika 19-220 Tallinn

Tel/faks 646 6636; 5620 7176
e-mail: kodukant@kodukant.ee
www.kodukant.ee