1

1. Erinevad hiskonnamudelid. Tstushiskonnast teadmushiskonda:

1.1. Agraar- ehk pllumajandushiskond: Kiviaja lpust kuni uusajani oli hiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja plluharimine. Vaatamata ksit ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hivatud vike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent pllumajanduslik maavaldus ji jtkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarhiskondades vhe ning seal elas vike osa elanikkonnast. Agraarhiskonna peremudeliks oli mitut plvkonda hendav suurpere.

1.2. Industriaal- ehk tstushiskonna phijooned: Tstusliku prde kigus toimus leminek manufaktuuridelt ja ksitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Taeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja le. Muutus thive majanduse phivaldkondades: - Vhenes pllumajanduses hivatute osakaal. - Kasvas tstustliste osathtsus. - Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris ttavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osathtsust. Muutus linna- ja maarahvastiku suhe: - tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tttu maata ning tta jnud talupojad rndasid vlja linnadesse. - 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena vlja moderne linnatsivilisatsioon. Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarhiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tstushiskonnas peamiseks vikepere vanemad koos oma alaealiste lastega.

1.3. Postindustriaalse ehk tstusjrgse hiskonna phijooned: Postindustriaalne ehk tstusjrgne hiskond kujunes vlja 20.sajandil. Hankiva ja ttleva tstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osathtsus. Teaduse ja tehnoloogia osa thtsustamine majanduses. Kasvas vajadus haritud tju jrele. Kujunes laiaulatuslik krge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt krge sissetulekuga keskklass. Elatustaseme ldine tus. Masstootmine ja massikultuuri kujunemine.

hiskond ja selle areng

hiskonnapetuse I kursus

Koostaja: P.Reimer

2 Massimeedia thtsuse tus hiskonnas (raadio, televisioon, internet).

1.4. Info- ja teadmushiskond: Arenenud postindustriaalses hiskonnas hakkas ha suuremat thtsust omandama suutlikus hankida ja tdelda informatsiooni. Info kogumine, ttlemine ja kasutamine muutus peamiseks edu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. Infohiskonnas maailma majandus globaliseerus ehk tnu kogutud informatsioonile otsitakse kapitalile piirideleselt paremaid investeerimisvimalusi: soodsat investeerimiskliimat, hid kommunikatsioonivimalusi, odavat energiat ja oskustjudu jne. Majanduse globaliseerumine kasvatas vrtliste hulka (tnapeval sajad miljonid), kes leiavad td vrsilt ning kes toetavad koduseid rahaliselt (2006.a saatsid migrandid kodumaale le 300 miljardi USA dollari). Aja jooksul saadi aru, et oluline pole mitte ainult kogutud informatsiooni hulk, vaid ka see, et poliitilised ja majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analsile. hiskonda, kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitilika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult, nimetatakse teadmushiskonnaks.

2. Heaoluhiskond:
2.1. Heaoluhiskonna kujunemine: Agraarhiskonnas oli: - riigi lesandeks sisekorra ja turvalisuse tagamine, vlisvaenlase tagasitrjumine. - kiriku, perekonna, kla- ja vallakogukonna lesandeks oli tegeleda hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega. Industriaalhiskonna kujunemine muutis inimeste senist elulaadi: - tstuse arengu ja linnastumise tulemusena elas ha enam inimesi linnades ja teenisid elatist vabrikutes. - mehed ja sageli ka naised ning noorukid ttasid vabrikutes palgatlistena. - lapsed ja vanurid vajasid aina enam hiskonna abi. 18.-19.saj kodanlikud revolutsioonid kehtestasid esimesed demokraatlikud valitsemisssteemid.

hiskond ja selle areng

hiskonnapetuse I kursus

Koostaja: P.Reimer

3 Uus sotsiaal-majanduslik ja poliitiline olukord tingis uue hiskonnatbi heaoluhiskonna vljakujunemise. Heaoluhiskonna kujunemise algus 1880.aastad 20.saj esimene veerand 1930.aastad Riik Saksamaa Rootsi, Taani USA (F.D.Roosevelt`i Uus kurss)

2.2. Heaoluhiskonna olemus ja lesanded: Heaoluriik tidab lisaks tavaprastele riigi funktsioonidele (seadusloome, iguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid lesandeid ja reguleerib majandust: - Pab parandada inimeste toimetulekuvajadusi. - Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil mber tulusid (rikkamatelt vaesematele, vliskaubanduselt tervishoidu jne). - Pakub teenuseid (niteks haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud. - Pehmendab turukonkurentsi. - Vhendab elukaarest (inimeste noorusest / vanadusest) tulenevaid riske. - Majandusliku thususe krval pratakse thelepanu sotsiaalsele iglusele: a) liberaalid (parempoolsed) leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sltuvuses majanduskasvu suurusest / kogutud varudest. b) sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt. Heaoluhiskonnaga on tegu juhul, kui kuni pool avalikest kuludest lheb riigi sotsiaalsfri vajaduste rahuldamiseks. 1960.-1970.aastateks saavutati enamikus arenenud tstusriikides olukord, kus sotsiaalkuludeks kasutati kolmandik vi enam riigieelarvest ning valdaval enamikul elanikest oli pensioni- ja tervisekindlustus. 1970.aastatel naftahindade jrsust kasvust tingitud majanduskriisi tttu muutus heaoluprogrammide jtkuv rahastamine keerulisemaks. Samas kasvas ttute ning abivajajate arv ning kasvas riigieelarve defitsiit: - Parempoolsed ngid sd heaoluriigis ja kasvanud sotsiaalkuludes ning brokraatias (nt Suurbritannia, USA) ning vhendasid kulutusi antud valdkondades. - Osad riigid silitasid olemasolevad heaoluprogrammid ning suutsid vaatamata sellele majanduslangusest vljuda ja silitada krge konkurentsivime ja inimarengu nitajad (nt Soome ja Skandinaavia riigid, Kanada). Tnapeval ritatakse: - muuta heaoluriiki thusamaks ja paindlikumaks. - jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel.

hiskond ja selle areng

hiskonnapetuse I kursus

Koostaja: P.Reimer

3. Demokraatia levik:
3.1. Majandusarengu ja demokraatia vahekord: 1950.-1960.aastatel idealiseeriti lne (euroopalikku) hiskonnakorraldust: - demokraatia eelduseks peeti majanduslikku arengut. - heaolu ja haritust loeti demokraatlike vrtuste kujunemise eelduseks. - Arengumaadele anti laialdast majandusabi, lootuses juurutada demokraatiat. Samas kaasnes paljudes riikides koos majanduskasvuga korruptsiooni ja riigivla kasv, ei kujunenud laialdast keskklassi ning kodanikuigused ja vabadused ei laienenud. Tnapeva sotsiaalteadlased enam majanduslikku edukust demokraatia alustalaks ei pea: - maailmas leidub lirikkaid riike, mida valitsetakse autokraatlikult (nt Saudi Araabia, Singapur). - vaeseid riike, kus demokraatiat vrtustatakse (nt Botswana). Demokraatia arengut mjutavad lisaks majanduslikule edukusele ka: - kultuur ja religioossed arusaamad. - poliitiline kultuur. - tolerantsus ja koostvaim jne.

3.2. Demokratiseerumise lained: USA politoloog Samuel P. Huntington (1927-2008) on ksitlenud demokraatia leviku seadusprasusi ning on vlja toonud kahe viimase sajandi demokratiseerumise lained: Demokratiseerumise: Esimene laine (1826-1922) Kus? Mis asjaoludel? Ladina-Ameerika kolooniate iseseisvumine; kodanikuvabaduste laienemine Euroopas 1848-1849 revolutsioonide tulemusena; valimisiguse laiendamine; impeeriumite kokkuvarisemine ja uute rahvusriikide teke Esimese maailmasja tulemusena. Demokraatliku valitsemisssteemi taastamine sja kaotanud riikides; vabaduste suurenemine Stalini surma jrel Ida-Euroopas. Diktatuuride kukutamine Lne-Euroopa riikides (Portugal, Hispaania, Kreeka); kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopa riikides.

Teine laine (1945-1956) Kolmas laine (1974-1990.aastad)

Alates 1970.aastate keskpaigast kuni 1990.aastate lpuni on demokraatlike riikide arv kolmekordistunud (1974 39 riiki; 1999 120 riiki) ning umbes 40% maailma rahvastikust elab demokraatlikus hiskonnas. Demokraatiat ei eksisteeri Araabia riikides, paljudes Aafrika riikides, mitmes Nukogude Liidu jrglasriigis jm. 21.sajandil uusi demokraatiaid lisandunud pole ning pigem on probleemiks kujunemas see, kuidas demokraatiat kindlustada.

hiskond ja selle areng

hiskonnapetuse I kursus

Koostaja: P.Reimer

5 3.3. Siirdehiskond: Siirdehiskonnaks nimetatakse hiskonda, kus alles toimub leminek helt hiskonnakorralduselt teisele (nt autoritaarselt valitsemiselt demokraatiale vi vastupidi). Siirdehiskonna probleemid: - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujrje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla ke loosungid. - nn okiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust. - reformid kulgevad tihti ebahtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid).

3.4. Demokraatia tunnusjooned: Demokraatia (kr k demos rahvas, kratos vim) prineb Antiik-Kreekast ning on ligikaudu 2500 aastat vana. Kreeka linnriikides kasutati valdavalt osalusdemokraatiat, kus polise kodanikkond osales lbi rahvakoosolekute vahetult riigiasjade otsustamisel. 18.saj valgustusfilosoofia taaselustas domokraatia idee, ent antiikajale omase osalusdemokraatia (e otsedemokraatia) asemel pakuti vlja esindusdemokraatia phimte inimene ei pea riigiasjade otsustamisel ise osalema, vaid ta valib oma esindajad leriigilisse esinduskokku. Tnapevase demokraatia kige levinum vorm on esindusdemokraatia (kodanikkond valib oma esindajad parlamenti vi kohalikku omavalitsusse). Samas tiendab osalusdemokraatia lbi referendumite vi kodanikualgatuste esindusdemokraatiat. Tnapevase demokraatia peamised tunnused: - Vabad ja iglased valimised. - Konkurents vimu nimel. - Poliitikute sltuvus valijate eelistustest. - Kodanikuvabaduste ja inimiguste tagamine. - igusriik (e seaduste limuslikkus) ja kigi inimeste vrdsus seaduse ees. - Vimude lahususe phimtte jrgimine (e seadusandliku, tidesaatva ja kohtuvimu lahutatus ksteisest). - Kohtussteemi ja teiste kontrollorganite (nt riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sltumatus. - Vaba ajakirjandus ja alternatiivsed teabeallikad. - Vhemuste igustega arvestav enamuse vim. - Tsiviilkontroll relvajudude le. Tihti nimetatakse ndisdemokraatiat ka polarhiaks (kr k polyarchi paljude vim), kus otsitakse erinevate huvigruppide vahel kompromisse, kus tegutseb aktiivne kodanikuhiskond ja eksisteerib arvamuste paljusus (pluralism).

hiskond ja selle areng

hiskonnapetuse I kursus

Koostaja: P.Reimer

4. hiskonna avalik- ja erasektor:

4.1. hiskonna miste ja phikomponendid: hiskonnaks nimetatakse suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. hiskonnast rkides saab eristada mitmetest valdkondadest nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfr, kultuur, igus, moraal. Kaasaja hiskonna struktuur moodustub kolmest peamisest sektorist: - Esimene e avalik sektor hiskonnaelu korraldamine (riigi- ja omavalitsusasutused). - Teine e erasektor e tulundussektor tootmine ja kauplemine (eraettevtted). - Kolmas e mittetulundussektor e kodanikuhiskond (kodanikuorganisatsioonid ja hendused). Mida mitmekesisem on hiskond, seda elujulisem ta on. hiskond, mis on liialt hetaoline (vaesuselt, usult, ilmavaatelt) on tavaliselt vgivallaga loodud (nt kommunistlikud NSV Liit vi Phja-Korea) ning pole arenguvimelised. hiskonna edukuse aluseks on kigi hiskonna valdkondade harmooniline areng.

4.2. Esimene ehk avalik sektor: Avaliku sektori moodustavad riik ja avalik-iguslikud asutused. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmrke. Riigi tunnused: - Kindel territoorium ja kontroll selle le (maismaa, riigi piiridesse jvad veealad, riigi phialadest eemale jvad eraldatud alad e enklaavid). - Suvernsus e iseseisvus (vime toimida ilma vliste kitsendusteta). - Rahvas (riigi kodanikud, vlismaalased, kodakondsuseta isikud). Riigi valitsemisinstitutsioonide ssteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusena ning selle hulka kuuluvad: - seadusandlik vim. - tidesaatev vim. - kohtuvim ja korrakaitseorganid. - jrelvalveinstitutsioonid (nt riigikontroll, inspektsioonid, igusvahemehed e ombudsmanid) jm. Kigile riigiasutustele on iseloomulikud sarnased tunnused: - kindel sisemine struktuur ja hierarhia. - need moodustatakse riigi poolt igusaktide alusel ja kindlate lesannete titmiseks. - neid rahastatakse riigieelarvest. - nende ttajateks on palgalised riigiametnikud e avalikud teenistujad.

hiskond ja selle areng

hiskonnapetuse I kursus

Koostaja: P.Reimer

7 Koos heaoluhiskonna vljakujunemisega 20.saj on riigi lesannete ulatus oluliselt suurenenud ning kasutusele veti miste - avalik haldus / haldusjuhtimine. Avalik haldus on riigi ja omavalitsusasutuste igapevane plaaniprane tegevus poliitikas pstitatud eesmrkide elluviimiseks. Kiki pstitatud lesandeid ei pruugi riik / riigiasutused ise tegema, vaid neid vivad ellu viia avalik-iguslikud asutused, mis otseselt ei allu helegi riigiasutusele, kuid riik kontrollib siiski nende tegevust. Kontroll avalik-iguslike asutuste le silitatakse neile tegevuseks raha eraldades vi nendelt teenust tellides (nt ringhling, likoolid, raviasutused jne).

4.3. Teine ehk erasektor: Kuna tnapeva turumajanduslikus maailmas kuulub enamik ettevtteid erakapitalile, siis tuletatakse sellest ka sektori nimetus erasektor. Kuigi erasektori ettevtted vivad erineda ksteisest igusliku vormi (aktsiaselts, osahing, fsilisest isikust ettevtja), suuruse vi tegevusala poolest, siis kigi nende tunnuseks on: - kasumi taotlemine. - eraomandus. Erasektor peab arvestama avaliku sektori (riigi) ettekirjutustega oma tegevusele: - kogub erasektorilt makse. - kehtestab tegutsemise reeglid (seadused, tegevusload, keskkonna- ja tervisenormid jm). - annab toetusi. - reguleerib rahandust. Erasektorist laekuvad maksud moodustavad philise osa avaliku sektori eelarvest. Kaasaegses hiskonnas vaieldakse selle le, kui ulatuslikult peaks riik erasektori tegevusse (e majandusse) sekkuma: - vabaturumajanduse pooldajad (liberaalid) vidavad, et riik ei peaks sekkuma majanduse arengusse, vaid turg reguleerib majanduse arengut ise (nt USA-s). - teised leiavad, et riik peab juliselt majanduskriiside vi turutrgete vallandudes sekkuma (nt Skandinaavia riikides).

5. Kodanikuhiskond:
5.1. Kolmas sektor: Hsti toimiva riigi aluseks on kodanik, kes tunneb hsti oma iguseid ja kohustusi ning kitub neist lhtuvalt. Sellistes demokraatlikes riikides on kodanike tahe ainus seaduse ja igluse allikas. Kodanike riigi e kodanikuhiskonna peamine kooshoidev ja arendav jud on kodanikualgatus- kodanike omaalgatuslik tegutsemine hiskonna (koos sellega ka iseenda) elukvaliteedi paremaks muutmiseks. hiskonna kolmanda sektori (e mittetulundussektori) moodustavad oma hishuvide realiseerimiseks kodanike poolt moodustatud mitmesugused organisatsioonid, mille eesmrgiks pole valitsemine (nagu esimesel e avalikul sektoril) ja kasumi teenimine (nagu teisel e erasektoril).

hiskond ja selle areng

hiskonnapetuse I kursus

Koostaja: P.Reimer

8 Oma vormilt jagunevad kodanikualgatused: - mittetulundushingud (MT-d)- isikute vabatahtlikud hendused, mille eesmrgiks vi phitegevuseks ei vi olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tegevuse kigus saadud tulu vib kasutada ainult phikirjaliste eesmrkide saavutamiseks ning seda tulu ei vi jaotada oma liikmete vahel. - sihtasutused (SA-d)- on eraiguslikud juriidilised isikud, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine phikirjaliste eesmrkide saavutamiseks. - seltsingud- mitteformaalsed hendused, mida ei registreerita; isikutehendus, mis on asutatud lepingulise hinemise teel mingi hise eesmrgi saavutamiseks. 2009.aasta 1.aprilli seisuga tegutses Eestis kokku 28 532 kodanikuhendust: 816 sihtasutust ning 27 716 mittetulundushingut. Seltsingute arv pole nende mitteregistreerimise tttu teada.

5.2. Kodanikuorganisatsioonide tegevus ja lesanded: Kodanikuorganisatsioonid ja hendused mjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad tkohti. Kodanikuorganisatsioonidega liitutakse vabatahtlikult, soovist telda ennast huvitavates ksimustes sna sekka vi lihtsalt vaba aja sisustamiseks. Kodanikuorganisatsioonide hulka kuuluvad: - seltsid (laulu-, spordiseltsid jm) - ametihingud / ametiliidud - korteri-, suvila-, garaaihistud - usuhingud - keskkonnakaitse organisatsioonid. - sotsiaalhoolekandega tegelevad hingud (tugikeskused, varjupaigad jm) - survegrupid (nn lobistid) sotsiaalsete vi majanduslike eesmrkide realiseerimiseks - erinevad vabatahtlike tehtavad td / teenused (doonorlus, koristustd jm).

5.3. Kodanikuhiskonna ja riigi suhted: Riigivimu lesandeks on toetada valitsusvlist kodanikualgatust, sest see vljendab kige otsesemalt kodanike tahet ning aitab ssta valitsemiskulusid. Kodanike omaalgatuslikele ettevtmistele on oluline erasektori toetus, mida riik saab soosida nt maksusoodustuste kaudu. Kodanikehiskond on hiskonna mitmekesisuse hoidja, kuna selle kaudu leiavad vljundi erinevad huvid ja hiskonnagrupid. Kodanikuhiskond tiendab parteide tegevust ja ei lase neil otsuste tegemiselt liialt domineerida. Kodanikuhendused mjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnude vljattamisel ja avaldades seisukohti valitsuse poliitika kohta. Kodanikuhiskond kasvatab selliseid demokraatiale vajalikke vrtuseid nagu sallivus, koostvime ja omaalgatus. Kodanikuhiskonda plgav valitsemine kahandab usaldust riigi vastu ning suurendab rahva kskiksust poliitika vastu.

hiskond ja selle areng

hiskonnapetuse I kursus

Koostaja: P.Reimer

6. hiskonna liikmed kihistus, sotsiaalne staatus:

6.1. hiskonna kihistus: Tnapeva hiskond on oma iseloomult mitmepalgeline ja pluralistlik. hiskonna liikmed erinevad ksteisest: a) bioloogiliste ehk kaasasndinud erinevuste alusel sugu, vanus, fsilised ja vaimsed vimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon. b) sotsiaalsete ehk omandatud erinevuste alustel haridustase, majanduslik jukus, elukoht, maailmavaade ja vrtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, hiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus jne. Teatud sotsiaalsed kihistused (nt majanduslik jukus, hiskondlik positsioon) muutuvad ldjuhul aeglaselt. Suuremad muutused on vimalikud revolutsioonide tagajrjel vi siirdehiskondades (nt Ida-Euroopas 1990.aastatel). Tugevate traditsioonidega hiskondades (nt India) on liikumine hest hiskonnakihist teise oluliselt viksem. Ndisaegsetes demokraatlikes hiskondades koos ldise arengutempo kasvuga kaasneb ka suurem liikumine erinevate hiskonnakihtide vahel. hiskonnaliikmete liikumist hest hiskonnakihist teise nimetatakse sotsiaalseks mobiilsuseks, mis vib olla: a) horisontaalne hest maapiirkonnast teise, hest majandusharust teise jne. b) vertikaalne keskklassist krgklassi, lihttlisest spetsialistiks jne.

6.2. Sotsiaalne staatus: Ndishiskonnas mjutab inimeste sotsiaalset staatust ehk positsiooni hiskonnas (alamklass, keskklass, krgklass) lisaks majanduslikule heaolu erinevustele ka elustiili tunnused. Sotsiaalset staatust mjutavad: - Vanemate pritolu. - Haridus (madal haridustase vhetasustatud t kuulumine alamklassi; haridustaseme kasv annab vimaluse vertikaalseks sotsiaalseks mobiilsuseks). - Vabameelsuse ja vrdsuse vrtustamine (kujunenud arusaam snniprasest vrdsusest vimaldab letada klassipiire sltumata rassist, soost, rahvusest vi pritolust). - Kasvav plvkondade vaheline mobiilsus (laste ja nende vanemate vrtushinnangud ja elukutsed erinevad kaasajal rohkem kui varem). Ndisaegses demokraatlikus ja sotsiaalset vrdsust soodustavas hiskonnas peldakse selle poole, et hiskonnapramiidi madalamatel ja krgetel astmetel inimesi on vhe ning suurima osa moodustavad pramiidis keskkihid.

6.3. Sotsiaalsete erisuste mju hiskonnale: Kihistumus toob enesega hiskonnas kaasa inimgruppide eristumise ksteisest: - varanduslikult. - regionaalselt (maa ja linna elanikud, pealinnas ja provintsis elavad inimesed jne). - rahvuslikult.

hiskond ja selle areng

hiskonnapetuse I kursus

Koostaja: P.Reimer

10 - ideoloogiliselt (sh usuliselt) jm. Mida mitmekesisem (pluralistlikum) ja erinev on mingi hiskond, seda arenguvimelisem see on (nt USA). hiskonna stabiilsuse huvides on oluline, et teatud erinevused ei kasvaks liiga suureks, sest see vib enesega kaasa tuua ebastabiilsuse kasvu, sotsiaalseid pingeid vi relvakonflikte, niteks: - religioossed konfliktid (nt juutide ja palestiinlaste vahel Lhis-Idas, hindude ja moslemite vahel Indias). - nljamssud vhearenenud maades (nt Haiiti). - etnilised vastuolud ja kokkuprked, mida vimendavad majanduslikud erisused (nt mustlaste probleem Slovakkias ja Ungaris) jne.

7. hiskonna sooline, vanuseline ja rahvuslik jaotus ning religioosne mitmekesisus:

7.1. Rahvused: Rahvust hendab keelel, kultuuril, usul vi muudel teguritel phinev identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei snnita, see thendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb vlja kasvades ja ppides. Aja jooksul on vimalik kasvada teise kultuuri ehk siis kasvada uude rahvusesse. Tnapeva maailmas on ligikaudu 200 riiki, mille territooriumil elab umbes 6000 erinevat rahvust. Neist omakorda 66 rahvusel on oma riik rahvusriik. Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suvernset territooriumi mingile kindlale rahvusele. Vhemusrahvuseks nimetatakse riigis elavat rahvusgruppi, keda on alla poole selle riigi rahvastikust. Tavaliselt on riigis vhemusrahvuste mramiseks ja nimetamiseks mingi seadus, mis mrab ra selle riigi vhemusrahvused. Paljudes riikides on kadumisohus olevate vhemusrahvuste keele ja kultuuri kaitseks loodud eraldi tingimused. Eesti ajaloolised vhemusrahvused on olnud sakslased (baltisakslased), venelased (eestivenelased, peipsivenelased), rannarootslased, juudid, mustlased ja tatarlased. Rahvusvhemuseks nimetatakse rahvusrhma, kellel on riigi phirahvusest erinev rahvuskuuluvus, religioon, keel vi kultuur.

7.2. Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus: Kui 20.saj oli maailma rahvastikust rkides oluliseks mrksnaks demograafiline plahvatus (e rahvaarvu kiire kasv), siis 21.saj hakkab eesktt Euroopa arenenud tstusriike vaevama demograafiline kriis see on situatsioon kus rahvastikku iseloomustab taastepotentsiaali puudumine ja rahvastiku vananemine. Pikemas perspektiivis toob demograafiline kriis kaasa tjupuuduse ja ttajate suureneva maksukoormuse, mida saab leevendada peaasjalikult

hiskond ja selle areng

hiskonnapetuse I kursus

Koostaja: P.Reimer

11 tju impordiga. Vikerahvaste puhul kaasneb rahvaarvu vhenemisega oht etnose jtkusuutlikusele. Samasugune probleem on tstatunud ka Eestis. Alates 1990.aastate algusest on loomulik iive (snni- ja surmajuhtude arvu vahe) olnud kuni 2009.aastani negatiivne ning tusis 2010.aastaks le pika aja taas positiivseks (35 elussndi rohkem kui surmajuhtumit). Rahvastiku sooline jaotus on ajaliselt muutuv. Kuigi arenenud riikides tavaliselt snnib enam poisslapsi (tdrukute / poiste suhe keskmiselt 0,96), siis kahe-kolmekmnendadeks aastateks on naiste arv juba meeste omast suurem. Selle phjuseks on noorte meeste krgem suremus nnetusjuhtumite ja haiguste tulemusena. Mningates vhearenenud riikides on siiski abiellumiseas meeste arvukus oluliselt suurem naiste arvust, mis on tingitud soovimatusest saada ttreid (nt India), he lapse poliitikast (nt Hiina) jm.

7.3. Religioosne mitmekesisus: Religioon (lad k religio taassidumine) on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide ssteem, mille keskmeks on jumalikeks, phadeks ja leloomulikeks peetavad jud. Religioon annab selle jrgijaile kindla maailmavaate elu mtte, juhised igeks tegutsemiseks, te surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ja lpu ksimustes jne. Kiviaja lpul tekkinud religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Usulistest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on inimhiskonna ajaloo jooksul olnud tihedas seoses hariduse, teaduse, , ehituskunsti, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanudse, muusika jm valdkondadega. Alates uusajast (renessansist) on religiooni thtsus ja thendus lnemaailmas teaduse arengu ja inimeste maailmapildi avardumise tttu jrk-jrgult vhenenud. 20.saj vhenes religioonide thtsus eriti kommunistlikes riikides, kus religiooni pti juga vlja trjuda. Tnapeva maailma suurusunditeks on kristlus (katoliiklus ja erinevad protestantlikud usuvoolud), muhameedlus e islam (suurimad usulahud sunniidid ja iiidid), hinduism ja budism. Globaliseerumise ja migratsiooni tulemusena on maailma erinevate religioonide / uususundite jrgijad judnud ka sellistesse riikidesse, kus traditsiooniliselt on domineerinud mingi muu usund (nt miljonid moslemid Prantsusmaal ja Suurbritannias).

7.4. Religioon Eestis: Eestis on vastavalt Phiseaduse 40 Igahel on sdametunnistuse-, usu- ja mttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuhingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igahel on vabadus nii ksinda kui koos teistega, avalikult vi eraviisiliselt tita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega klblust. Aastaks 2010 oli Usuliste henduste registrisse kantud 9 kirikut ja 9 koguduste liitu htekokku 470 kogudusega. Lisaks neile on Usuliste henduste registrisse kantud veel 71 ksikkogudust ning 8 kloostrit. Lisaks Usuliste henduste registrisse kantud usulistele organisatsioonidele on osa religioossetest hendustest registreerunud end usuhingutena,

hiskond ja selle areng

hiskonnapetuse I kursus

Koostaja: P.Reimer

12 osa mittetulundushingutena ning mned pole pidanud ldse vajalikuks end kusagil riigiasutuses registreerida. Aastal 2000 korraldatud rahvaloenduses ksiti Eestis elavatelt le 15-aastastelt inimestelt ka nende usulist enesemratlust puudutav ksimus. Rahvaloenduse andmete kohaselt tunnistab ht kindlat usulist traditsiooni 31,8% ksimusele vastanud inimestest.

hiskond ja selle areng

hiskonnapetuse I kursus

Koostaja: P.Reimer