1

III. EESTI KESKAEG 1227-1558:

1. VANA-LIIVIMAA RIIGID JA PÕLISRAHVAS:

• Mõisted:
- Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal.
- Eestimaa- Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis.
- Liivimaa - Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal.

• Vana-Liivimaa riigid:
• Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate
vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed
väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad.

RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS

Riia peapiikopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia
idaosas

Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi

piiskopkond

• Läänikorralduse kujunemine:
Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev
läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks
(feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat
sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees).

Peep Reimer
 2

Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel

(ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud).
Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu, endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate
järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti
päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid.

Taani kuningas ja Läänistasid maid rohkem Vajasid oma valduste

piiskopid kaitseks rohkem läänimehi
(eriti piiskopid, sest
vaimulikudei tohtinud
relva kanda).
Liivi ordu Läänistas maid vähem Liivi ordu oli ise sõjaline
organisatsioon, seetõttu
vajas ka vähem läänimehi.

• Võõrvõimude ja eestlaste vallutusjärgsed suhted:

Eesti ala vallutamise järel sõlmiti eestlastega lepingud. Lepped sõlmiti maakondade
kaupa; lepete sisu võis maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast
vastupanu oli vallutajatele osutatud. Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste
kohustused ja õigused.
Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid
ja kohustused ning koormised kasvasid.
Eestlaste kohustused:
- kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang)
- hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam)
- kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse
- preestri ülalpidamine
- teotöö (e. mõisategu)- mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus
ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega)
- vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid
maale talupoegade käest andameid koguma)
- sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu;
näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja
leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes.
- osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne.
NB! Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli
kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka
kaubitseda.

Peep Reimer
 3

2. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED 13.-16. SAJANDIL:

• Võõrvõimude suhted põliselanikega (õpik § 10 ja 12):

Kaotus muistses vabadusvõitluses ning allutatus võõrvõimudele ei vähendanud
eestlaste igatsust taastada muistne iseseisvus. Eestlased korraldasid võõrvõimude
vastu pidevaid vastuhakke, mille puhkemisele aitas kaasa ka koormiste pidev kasv
ja õiguste vähendamine.
NB! Tooge näiteid (koos daatumitega) eestlaste vastuhakkudest 13-14.sajandil:
1 näide: ………………………………………………………………………
2 näide: ………………………………………………………………………
3 näide: ………………………………………………………………………
Kõik eestlaste ülestõusud ning katsed taastada muistne iseseisvus suruti julmalt
maha; eestlaste olukord halvenes ülestõusude järgselt veelgi- karistuseks
suurendati koormiseid, vähendati õiguseid ja sunniti ehitama linnuseid.

• Liivi ordu suhted Taaniga (õpik § 11):

Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja
Taani vahel. Konflikti põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud Põhja-Eesti
üleminekuga Taani valdusesse ning püüdis saada ainuvõimu Vana-Liivimaal.
Ordurüütlid vallutasid 1230-ndate alguseks Põhja-Eestis asunud Taani valdused
koos Tallinna linnaga.
NB! Ordu ja Taani vaheline konflikt suudeti lahendada ………… aastal
……………. lepinguga. Leppega nähti ette:
A) ………………………………………………………………
………………………………………………………………
B) ………………………………………………………………
………………………………………………………………
Kuna Põhja-Eestis asunud Taani valdused (Eestimaa hertsogkond) asusid Taani
põhivaldustest kaugel ning seetõttu oli seda ala raske valitseda, müüs Taani Jüriöö
ülestõusu järel 1346.a. oma valdused Saksa ordule. Saksa ordu andis omakorda
1347.a. alad üle ordu allharule- Liivi ordule, mille tulemusena ordu muutus
konkurentsitult suurimaks ning tugevaimaks maavaldjaks.

• Liivi ordu suhted Vana-Liivimaa piiskoppidega (õpik § 11 ja 14):

Liivi ordu soov allutada piiskoppe oma ülemvõimule tõi enesega kaasa sagedasi
sõjalisi kokkupõrkeid ordu ja piiskoppide koalitsioonide (koalitsioon = liit) vahel.
NB! Tooge näiteid ordu ja piiskoppide vastuoludest 13-14.sajandist.
1 näide:
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
2 näide:
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
Sõjaliselt tugevam Liivi ordu tavaliselt võitis kõik sõjad ja suurendas oma mõju
piiskoppide üle.

Peep Reimer
 4

• Maapäevade pidamine (õpik § 14):

Alates 1420-ndatest aastatest hakati Vana-Liivimaal pidama maapäevi- Vana-
Liivimaa seisusete kogunemisi.
NB! Millistel eesmärkidel maapäevi peeti?
A) ………………………………………………………………………….
B) ………………………………………………………………………….
C) ………………………………………………………………………….
D) ………………………………………………………………………….
Kes maapäevadel osalesid?
A) ………………………………………………………………………
A) ………………………………………………………………………
B) ………………………………………………………………………
C) ………………………………………………………………………
Maapäevi peeti tavaliselt igal aastal Valgas või Volmaris (Valmiera). Maapäevade
otsused kehtisid ainult juhul, kui kõik kohal viibinud seisused olid sellega nõus.
Seetõttu oli raske lahendada seisuste omavahelisi tülisid ning kõige sagedamini
saavutati üksmeel talupoegi puudutavates küsimustes.

Maapäevadega sarnaselt toimusid Vana-Liivimaal ka:

- Meespäevad- Vana-Liivimaa vasallide esindajate kohtumised
sisemiste küsimuste lahendamiseks.
- Linnadepäevad- Vana-Liivimaa linnade esindajate kogunemised oma
huvide kooskõlastamiseks.

Peep Reimer
 5

3. VANA-LIIVIMAA SUHTED NAABRITEGA 13.-16. SAJAND:

• Suhted Novgorodi ja Pihkva vürstiriikidega (õpik § 11):

Vana-Liivimaa riigid, eriti Liivi ordu, tegid 13.sajandil katseid laiendada
võimualuseid territooriume Eestist ida poole ning levitada katoliiklust õigeusklikele
aladele.
NB! Tooge näited saksa ristisõdijate katsetest vallutusteks Venemaal 13-14.sajandil:
1 näide: …………………………………………………………………………..
2 näide: …………………………………………………………………………..
3 näide: …………………………………………………………………………..
Läbi keskaja toimusid Vana-Liivimaa riikide ja venelaste vahel vaststikused
rüüsteretked, milles kumbki pool alalist edu ei saavutanud ning territooriumi vastase
arvelt ei laiendanud.
• Suhted leedulastega (õpik § 11):
13.sajandi II pooleks jõudsid leedulased riikluse tekkeni, kui suurvürst Mindaugas
suutis enamiku leedu hõimudest ühendada. Leedu alad takistasid maismaaühendust
Saksa alade ja Vana-Liivimaa vahel. Kuni 14.sajandi lõpuni oli säilitas enamik
leedulasi paganausu, mistõttu sooviti seda ala ka ristiusustada.
NB! Tooge näiteid saksa ristisõdijate katsetest Leedu allutamiseks 13.sajandil:
1 näide: …………………………………………………………………….
2 näide: …………………………………………………………………….
Kuidas nimetatud lahingud on seotud eestlaste katsetega taastada muistne iseseisvus?
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
Sakslate hävitav kaotus Saule lahingus (langes 54 ordurüütlit ehk ligikaudu pool
rüütelvendadest) tõi enesega kaasa ka Mõõgavendade ordu likvideerimise ning ordu
riismed ühinesid Saksa ordu Liivimaa harusse e. Liivi ordusse.
Sõjakad leedulased korraldasid ka ise sageli rüüsterekti Vana-Liivimaa aladele,
millest mitmed jõudsid välja ka Eesti aladeni:
1 näide: ……………………………………………………………………………
2 näide: ……………………………………………………………………………
• Suhted Leedu-Poola uniooniga (õpik § 14):
1385.a sõlmisid Leedu ja Poola vastuseks saksa ohu kasvule personaaluniooni.
Vastavalt lepingule sai Leedu suurvürst ka Poola kuningaks ning leedulased võtsid
vastu ristiusu (katoliikluse). 1410.a. toimunud Grünwaldi lahingus kaotas Saksa ordu
Leedu-Poola ühisväele, see kaotus nõrgestas ühtlasi ka Saksa ordu Liivimaa haru.
• Suhted Moskva riigiga (Venemaaga) (õpik § 14):
15.sajandi lõpul-16.sajandi algul kujunes välja ühtne ja tsentraliseeritud riik, kui
Moskva allutas ülejäänud Vene vürstiriigid (k.a. Novgorodi ja Pihkva). Moskva
tugevnemine suurendas ka Venemaa poolt lähtuvat ohtu Vana-Liivimaale.
NB! Tooge näiteid Venemaalt lähtuva ohu kasvust 15.sajandi lõpul ja 16.sajandi
algul:
1 näide: ……………………………………………………………………………
2 näide: ……………………………………………………………………………
3 näide: ……………………………………………………………………………
NB! Millised teened on ordumeister W. von Plettenbergil Vene ohu tagasitõrjumisel?
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
4. LINNAD, LINNUSED JA ARHITEKTUUR KESKAJAL:

Peep Reimer
 6

• LINNAD KESKAJAL:
Eesti ala vallutamise järel hakkasid kohalikus elus üha suuremat rolli omama
tekkivad linnad, mis kujunesid välja soodsamates kaubitsemiskohtades. Sageli
muutusid linnadeks juba muinasajal tekkinud suuremad asulad. Head
kauplemisvõimalused ja maahärrade poolt kehtestatud soodusused meelitasid ligi
saksa päritolu kaupmehi ja käsitöölisi, kes moodustasid edspidi linnaelanike eliidi.
Keskaegses Eestis oli kokku 9 linna:

Riik Linna eestikeelne nimi Linna saksakeelne nimi

Taani valdused Eestis

Saare-Lääne piiskopkond

Tartu piiskopkond
Liivi ordu valdused

• LINNUSED KESKAJAL:
Vallutusjärselt kasutasid uued valitsejad esialgu küll eestlaste rajatud
muinaslinnuseid, kuid kohe algas ka uute ning märksa suuremat kaitset pakkuvate
kivilinnuste ehitamine ja suuremate linnade ümbritsemine kivist müüridega.
Keskaegses Eestis oli 16 suurt linnust, mis kuulusid ordule, piiskoppidele või
Taanile. Lisaks neile oli üle Eesti ~30 väiksemat vasallilinnust.
Keskaegsed kivilinnused Eestis on 4 peamist tüüpi:

Kastell-linnused Ristküliku kujulise põhiplaaniga Haapsalu, algselt

ringmüürlinnused Toompea linnus
Tallinnas, Põltsamaa
Konvendihoonega Konvendihoone = kindla Viljandi, hiljem
ordulinnused põhiplaaniga orduvendade Toompea linnus
elukoht. Konvendihoonet Tallinnas
ümbritsesid müürid, abihooned ja
eellinnused
tornlinnused Keskse peatorniga linnus, mida Paide
ümbritseb müür koos
abihoonetega
Korrapäratud Ringmüür on rajatud vastavalt Otepää
ringmüürlinnused mäe kujule, ringmüüri sisse on
ehitatud hooned

• KESKAEGSED KIRIKUD:

Peep Reimer
 7

Keskaegsed kirikud on erinevalt linnustest palju paremini säilinud, kuigi neid on

hilisematel aegadel sageli oluliselt ümber ehitatud. Kiriku- ehk
sakraalarhitektuuris domineeris keskajal kaks peamist ehitusstiili: romaani ja
gooti stiil:

Romaani stiil Gooti stiil

Valitsev kuni 13.sajandi lõpuni
Iseloomulik oli hoonete massiivsus,
paksud seinad, väiksemad aknad,
ümarvõlvid ja ümarkaared akendel ning
ustel, kaunistusi vähem
Valitsev alates 14.sajandi algusest
Iseloomulik oli hoonete suurem
õhulisus, seinad olid õhemad ning
sageli tugikaartega, teravkaartega
võlvid, uksd ning aknad, kaunistusi oli
rohkem

• KESKAJA 1. KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED:

1. Vana-Liivimaa poliitiline kaart ja linnad keskajal.
2. Miks ja kuidas toimus läänikorralduse kujunemine keskaegses Eestis?
3. Millised olid vallutusjärgselt eestlaste kohustused võõrvallutajate ees?
4. Vana-Liivimaa sisesuhete iseloomustus koos näidetega.
5. Vana-Liivimaa suhtete iseloomustus naabritega koos näidetega.
6. Linnusetüübid ja sakraalarhitektuuri stiilid keskajal.
7. Mõisted: Vana-Liivimaa, Eestimaa, Liivimaa, maahärra, senjöör, lään
(feood), läänimees (feodaal), kümnis, hinnus, teotöö, maapäev,
linnadepäev, meespäev, sakraalarhitektuur.

Peep Reimer