ENE - SILVIA SARV Eesti haridusuuendus - 1987 -1997 hariduse demokratiseerumine ja humaniseerumine

TALLINN 200

!Raamatu "E#$%RAATIAST &A '(#ANIS#IST )*ETA&ALE materja+ide ,-hja+. ISBN 99855-60-357-5/

Kesolev on katse vrskendada Eesti "harid s!l " nin" sel teel aidata !#ista ole!asolevat ol korda harid ses $a aidata kaasa %rae" se nin" t levase harid skeskkonna k $ nda!isele kooli $a klassi& #%eta$a-kasvata$a $a #%ilase tasandil' ($endeid& !is s ndisid %))rd !a ta"asi vare!avaldat d teksti %oole on ko" nen d vii!ase %aari aasta $ooks l !it!eid' Esiteks * $ +a ,001' a' -llatas .#h$a!aade $a Balti riikide harid steadlaste kollokvi !il harid sre/or!idest 0ti esinda$a& kes -tles& et 0tis al"as harid sre/or! 1995' a' Kollokvi !iliik!ete h l"as %oln d !ina ain s& kelle koost)) 0ti $a 0eed harid s end se eestveda$ate"a lat s sel"elt 1$a dok !enteerit lt2 aastasse 1987-1988' Selle 3!l a " 4 analoo"e leia+ ka Eestis' 5eiseks * %ro/essor 6 7anna%i Eesti harid ss-nd! ste kronoloo"ias % d vad %eaae" k#ik harid s end se8koolire/or!i s-nd! sed aastatest 1987-1990' Kol!andaks * kokk v#tlikk $a a$alooloselt nin" sis liselt kaal kat -levaadet nin" anal--si 1996' a' eelsest aastak-!nest %ole siiani teht d' Kasvat stead ste $a %eda"oo"ika--li#%ilastele& a"a ka harid s%oliitiliste ots ste lan"eta$ate ele %#lvkonnale on need tead!ised va$alik d $a k-lla% ka kas lik d ol kordadae k $ ne!ise !#ist!iseks' Kahtle!ata on v#i!alik d teists " sed lhene!ised& t#l"end sed nii 1harid s2s-nd! ste thend sele k i thts sele' Kesolevast on vl$a $et d 1996 $a 1997 a vl$aandes oln d t))lehed $a !it!ed %raktilised8akt aalsed !ater$alid 1nt 5allinna (ltr istide 9hin" tekstid2' 0oodetavasti $# avad need !#nes $r"nevas ksitl ses esti l "e$ate- ri$ate la ale'

E-S Sarv& ,00:

Sisukord
'aridusuuenduse 0+d- ja haridus,o+iiti+ine taust 6arid s- $a harid s%oliitiline ta st .rae" sest harid s%ildist
11 "emokratiseerimisest 201 sajandi haridus,i+dis ja Eesti haridusuuenduses 1111 "emokraatiast ja se++e ,ee2e+dusest hariduses Sa$andil#% de!okraatiaksitl sest seoses harid se"a ;e!okratiseeri!isest $a de!okratiseer !isest 1121 'umanismist seoses hariduse2a 6 !anis!ist 6 !aniseeri!isest $a h !aniseer !isest

6 9 11 17 ,1
,7 ,9 31

1131 "emokratiseerumine ja humaniseerumine - m-ned m-tted ja n4ited t4na,4e5a haridus,ro6+eemide2a seoses 36 6arid se h !aniseer !ise $a de!okratiseer !ise tendentsid <S( e/ektiivsetes koolides :1 11 1 "emokratiseerimise ja humaniseerimise k4sit+usest Eesti hariduses 6arid se de!okratiseeri!ise $a h !aniseeri!ise t nn s$ooni 6arid se de!okratiseeri!ise $a h !aniseeri!ise il!in" id Eestis vii!astel aastak-!netel

:5
:9

50 5: 56 6,
63 63 65 67

21 'aridusuuendus Eestis
2111 Te2e5used 2121 'aridusuuenduse sisu+istest ,ro6+eemidest 2131 #-nest a+a,ro6+eemist ,'3'1' =%%e%laan ,'3',' (ine%ro"ra!!id ,'3'3' (inekontse%tsioonid ,'3':' 6arid ssead s 21 1 T4iendharidus ,':'1' >sal se/ekt ,':',' >sal se/ektist "?--sika#%et se" loo!ise nitel

68 69
75 76

@#tte- $a ko"e! sleht "@ina $a kooli/--sika" 31 7hiskond+ikud +iikumised ja kodanike 0hendused

3111'aridusse+ts 3121 'aridusn-uko2u 3131 Teised haridusinimeste 0hendused

79 81
81

8, 88 89

1 'ariduskontse,tsioon1 'aridus,+at5orm

81 Venekee+ne haridus 91 Toimunud ,rotsesside ana+00si katse demokratiseeruminedemokratiseerimine ja humaniseerumine-humaniseerimine mude+ites

9111 V4ike 5-rd+us eri tasandite+ toimu5ast

91 9, 93 97 99 101 103
105

71 *ers,ektii5 Tu+e5iku5aade - inno5atii5ne -,,imine: Tu+e5iku5aade Eesti haridusse

Kas tat d $a re/ereerit d kir$and s Soovitavat l "e!ist

Lisad
1'0-hike te"ev sloend "Eesti kooli- $a harid s end s 1987 - '''" ,' Kooli/--sik te !#ttetal" d 3' Al$av#tteid esi!ese eks%ertn# %ida!ise !ater$alide kokk v#ttest 1987' a :' Al$av#te Eesti!aa 6arid s%latvor!ist 5' @#ned vl$av#tted harid s end se %ro"ra!!ide $a stsenaari !ide v#istl se t))dest 6' Aaateid harid se tnasele seis le %ro$ekti ">!anoline kool" !ater$alidest 7' Aaateid Eesti harid sele kollokvi !i "Aa+ad s harid ses" !ater$alide al sel 8' Ida'Air !aa koolide arend s%ro$ekt

106 11, 113 116 1,, 1,:

1,7 1,8

I1 'aridusuuenduse 0+d- ja haridus,o+iiti+ine taust

0hi!a a$aloo harid s- $a -ld%oliitilise ta sta l-hidaks kir$elda!iseks t nd + ksitletava tee!a seis kohalt olevat otstar+ekas $a"ada see a$aliselt vhe!alt $r"!istesse %erioodidesseB - k ni 1980' aastate al" seni - ":0 kir$ani" $a noorte "staadionirah t steni" - s hteline sta"natsiooni%eriood& !ida Eestis il!estas %erioodi lC% %oole o!aal"at slik aktiivs se tC s 1"Kod linna" liik !ine& lood s- $a ! ins skaits$ate -hine!ine $!s& heate"ev se $a rahv slik %atriotis!i il!in" d - nt -he Air tnava !a$a /assaadi vrvi!ine isa $a %o$a annet sena ol-!%ia!n" deks $!2' Selles !#$ s katal-saatorina 1980' a ol-!%ia!n" de % r$ere"atiks val!ist !ine& k $ ndades !ittestandardse e!otsionaalse t# s #hkkonna' Sa!al a$al toi! s -likoolinoorte $a intelli"entsi h l"as teatav dissidentlik liik !ine& !is avalikk se $aoks teadv st s koht %rotsesside $a eks!atrik leeri!iste ka d nin" k l!ineer s ":0 kir$a"a" k i katse"a sead slikk teed %idi kivitada ! dat si -hiskonnasD - k ni 1987' aasta al" seni - -helt %oolt kohalike vCi! de s hteline "oh$a%in" t s" @oskva-%oolse valitse!ise e+akindl se ta stal& teiselt %oolt haritlaskonna $a !itte/or!aalse& ka dissidentlik s/ri koond !ine nin" aktiviseer !ine sh le"aalseid vCi!al si kas tades 1kl +idena& nt 5Cr & -hin" teseltsidena& nt @ ins skaitse Selts& 0ood skaitse Selts $!2' Sellist rka!iseelset seis ndit toetas E5A $a E7 %al$ de -ldharivate saadete"a& k s$ res otsesaadete traditsiooni teke lCi eeld se ! rran" aastatel thele%an vrseks os t n d tea+evahendite aktiivsele& innovatiivsele rollile -hiskonnael sD - 1987 - 1989890 - -hiskondlik aktiivs se laine - haritlaste "!CCt sai tis"& -ha sel"e!aks ! t s& et ei !a$and ses e"a eelkCi"e -hiskonnael s& harid ses& k lt ris saa edasi liik da& lahk !ata "edasiviivalt sotsialis!iteelt"' 9hiskondlik aktiivs s N0 %erestroika vCi!end sena vl$end s I $a II noorte/oor !is& loo!eliit de -his%leen !is& #%eta$ate kon"ressis& harid st))ta$ate konverentsis& harid s- $a k lt ri/oor !is& k#i"e -ldise!alt a"a Ise!a$andava Eesti 1I@E2 %ro$ektile& 7ahvarinde $a Kodanike Ko!iteede liik !isele osaks saan d -ldises toet ses' E!otsionaalselt $a or"aniseer !isvCi!e nin" -val!id se de!onstratsioonina oli !rki!isvrne 0a l vl$ak -rit ste osa& nin" Balti kett' Sel %erioodil toi! s kCi"i eos- vCi ka "%Cranda all" oln d $C d de aktiviseer !ine $a es!ane -hine!ine 1I@E $a 772 rahv slikk se& rahv slik iseseisv se loos n"ite al sel' Aast kaal na tekkis Interrinne 1teiste %#h$ ste h l"as ka !ittek-llaldase sel"it st)) $a e+alevate seis kohtade tCtt 2' E +a selle %erioodi lC% %oole& %aralleelselt sa!!sa!! liste iseseisva Eesti al ste teoreetilise $a %raktilise loo!ise"a laia -hiskondlik osal se korras& k $ nes vl$a -hiskondlike $C d de di/erentseer !ine iseseisv se saav ta!ise teede& selle sis $a Eesti riikl se $r$e%idev se erineva !Cist!ise al sel' 1Need erinev sed ei lat n d k-ll avalda!a %raktilist !C$ harid s end slik le liik !isele'2 Selline vaadete lahknev se sel" !ine $a lah s arene!ine -hiskonna eestikeelses osas 7ahvarinde& Kodanike Ko!iteede $a Eesti Kon"ressi nol l#i al se hilise!ale %arteide tekkele 1ni!etaksin neid al"%arteideks2' Sa!al a$al t "evnes !it!es valdkonnas endise %artokraatia $a !it!es " se "no!enklat ri" teadv stat d vCi ka teadv sta!ata vast %an end stele& eriti selles osas& !is % d tas laia -hiskondlikk osal st' Selline osal s k $ tas enesest oht o!a o!akas %--d!at se& ideede $a ideaalidele orienteerit se nin" osal se"a %arata!at lt kaasneva -hiskondlik kontrolli tCtt ' Kord valt re/or!it d a!etkondades al"as 1988' $$ aastatel end ste $a re/or!ide korrasta!ine nin" sead sta!ine& !is %arak kandis eneses aastak-!nete"a sisse$ rd n d te"ev s- $a !Cttestereot--%e' (valikk s os t s e+ak-%seks& te"elik lt or"aniseeri!at ks& et olla %artneriks vCi

te" saks s rver-h!aks va$alike ideede teosta!isel' ;e!okraatia !ehhanis!id alles hakkasid k $ ne!a nin" t))tasid esial" sa"eli sta"naa$ast %rit viisil' - Eesti iseseisv !isele $r"nen d aastad k ni 1995' a %arla!endivali!isteni - esi!esed sa!! d de!okraatlike %rintsii%ide realiseeri!ise teel %al$ %arteilise %l ralistlik sead sand$a 1%arla!endi2 te"ev se& sead sloo!e& o!andi ! t!ise& %al$ de ini!este -hiskondlik & varand slik $a %oliitilise8sotsiaalse staat se8seis ndi ! t !ise ka d ' .olaars sena e -hiskondlik korra ehita!isele - e+asead slikk se $a v"ivalla& korr %tsiooni $a avalikk se seis kohalt e+aeetiliste toi!in" te& kor%oratiivs se il!in" d' Alisriikide 1lneriikide& e ro-2 standardite %ealet n" nii k lt ri-& tead s-& !a$and s- k i teistes -hiskonnael s/rides' .isi%arteide %oliitika $a a!etkondade t "evne!ine eli!ineeri+ reakodanik vCi!al se rii"i el s osaleda& esineda ots sta$a rollis ka nendes valdkondades& !is teda isiklik lt % d tavad' Noore de!okraatia tin"i! stes % d + sead sand$al $a a!etkonnal ena!asti %artner l+irki!isteks& s +$ekt lobby- vCi s rver-h!a t))ks' Sta"naae" oli vCCr tan d8vCCrandan d te"elik st -hiskondlik st aktiivs sest ena!ik ini!esi nin" %aarist iseseisv !iseelsest aastast ei %iisan d selle vCCrand !ise sis liseks -leta!iseks& te" saks or"aniseer !iseks' - 1995' a %arla!endivali!istele $r"nen d ae" k ni kesoleva a$ani 1se%t 19962 t nd + olevat %oliitiliste $a !a$and slike $# d de kiire di/erentseer !ise ae"& k s il!ne+ %oliitilise k lt rikihi #hed s8ha%r s' F F F

5otalitaarses rii"is olid %eaae" kCik el valdkonnad %olitiseerit d& all tat d rii"i 1K.2 kontrollile' (renen d de!okraatlik s rii"is hCl!a+ %oliitika ain lt kCr"e!at riiklikk $a o!avalits se tasandit - %ea!iselt o!andi-& vCi! - $a Ci" ss hteid' Eesti % h l on te"e!ist vaheeta%i"a - -le!inek %rotsessi"a totalitaarselt -hiskonnalt de!okraatlik le' 5oi! vas de!okratiseeri!ises& ol korras& k s de!okraatia realiseer !ise traditsioon % d +& on !r"atav& et -heae"selt esinevad - loos n"id de!okraatiast& - totalitaarsest -hiskonnast %rinevad te"ev s!allid& - sead ste % d likk s& kooskClasta!at s& - totalitaar-hiskonnas allas r t d& % d n d v#i var$at lt k l"en d nht sed& nende v#i!end !ine 1sotsiaalne di/erentseer !ine& or"aniseerit d k rite"ev s& korr %tsioon $!2' Sa!as on hakan d tekki!a ka de!okraatlik le tsiviil- e kodanik -hiskonnale iseloo! lik d ini!este h ve $a va$ad si esindavad r-h!ad seltside& /oor !ite& liit de $! k $ l' Nende& valits svliste or"anisatsioonide te"ev s ei lat veel !#$ ta!a rii"is $a o!avalits ste tasandil toi! vat k i 3hl rahva h l"ast4' Aeel %ole sel"elt vl$a k $ nen d %oliitilise te"ev se il!in" d -hiskonna str kt ris& ei %oliitilise te"ev se tasandid 1o!avalits sed& riik& riikidevaheline2& ei valdkonnad 1!a$and s& sotsiaal%oliitika& vlis%oliitika2 e"a te"ev sviisid 1reaal%oliitika& $C %oliitika2' Iseseisv se k i $ riidilise& %oliitilise nht se realiseer !ine ei thenda veel selle realiseer !ist rii"isiseselt 1vCi! 2tasandite& valdkondade& erinevate s +$ektide tasandil' Iseseisv s $a de!okraatia %ole staatilised seis ndid& %i"e! on need %rotsessid& !illel i"a "eneratsiooni $a a$avahe!ik $aoks on erinev sis ' Niteks oli de!okraatia !Ciste 80ndate lC% ar saa!ades %l ralis!i& osal se $a indiviidide vCrdsete vCi!al ste8Ci" ste ideaalist kant d& olles sel !oel lhedane sa$andi esi!esel %oolel Eohn ;eGeH vl$endat d de!okraatiaideaalile' Nii ko!+ineer s kodanikkonna $r$e%idev se idee sel

%erioodil laia k lt ra tonoo!ia idee"a' Iseseisv !is$r"ne de!okraatiathend s on osal se te"ev slik st realiseer !isest ka "enen d' F F F

Eestit v#i+ vii!ase aastak-!ne vltel vaadelda k i aktiivselt #%%ivat -hiskonda 1na" seda n"i 7oo!a Kl +i o!a harid sra%ortis2' Seda staat st on ol line teadv stada $a nha end C%%i!is%rotsessi osana nii r-h!a liik!ena k i indiviidina' 6arid s 1nii kitsa!as& kooliharid se thend ses k i o!a k#i"e laie!as k lt rilises kontekstis2 oli totalitaarses rii"is eni! ideolo"iseerit d valdkond& all s %eens steni kontrollile $a %ro"ra!!eeri!isele' 6arid ses osale$atele& eriti %eda"oo"ilisel tasandil te" tsevale s#$a$r"sete %eda"oo"ide %#lvkonnale ei %r kin d see eriti il!ne olla - kasvati -les $a saadi harid s $ +a "totalitaarses stereot--+is"' Kontrolli $a %olitiseerit se !##t hakkas il!seks saa!a 70' aastate l#% s& k i side!ed vlis!aail!a"a $a %eda"oo"iline sil!arin" 1na" %oliitiline"i2 avard !a hakkasid' i 1980ndate l#% $a 90ndate esi!ese %oole ideaal oli harid s k i deideolo"iseerit d !itte%oliitiline ini!te"ev se s/r' Seda ideed vl$endasid sel"esti -hiskondlik d harid ss-nd! sed o!a dok !entides 1vt #%eta$ate kon"ressi& harid st))ta$ate konverentsi nin" k lt ri- $a harid s/oor !i !ater$ale lisades2' 9le!inek aastatel oli see s htelise va+ad se 1valitse!ise seis kohalt kaose2 $a $C %oliitika 1/inantseeri!is!ehhanis!i l+i2 vastas!C$ de 1vCi vCitl seI2 areeniks' .rae" on harid s taas ! t !as %oliitiliseks valdkonnaks& olles seot d valits skoalitsiooni $a o%ositsiooni 1harid s2%oliitiliselt erinevate taotl ste"a' 6arid se"a on seot d %oliitilise te"ev se& %oliitilise reaals se8ol korra il!in" - selle !C$ & t le! s& vl$ nd indiviidi tasandil' Selles on sa! ti eristatavad !it!ed k-l$ed - kasvandik-C%%i$a s hetes kasvata$a $a kasvat skeskkonna"a& kasvata$a-C%eta$a s hetes kasvandik -C%%i$a $a C%et snin" a!etnikkonna"a& harid sa!etnik-harid s$ ht k i harid s%oliitika vahenda$a $a realiseeri$a' K-si! s harid se 1$ hti!ise2 %olitiseeri!ise !#$ st indiviidi& t levase Eesti rii"i kodanik tasandil on vasta!ata v#i hoo%iski teadv sta!ata'

Eesti 1rahv slik 2 aren" seis kohalt vCi+ kCnelda !it!est -ksteisele $r"nevast eta%istB - %oliitilise iseseisv se saav ta!ine& - vCitl s o!andi eest& o!andi -!+er$a"a!ine 1selles eta%is !e %rae" osale!e2& - eesseisev rahv slik enese!ratle!ine' Aii!ane eta%% %ea+ sel"ita!a Eesti aren" %ers%ektiivid& sh harid se aren" kava nin" $C d!a selle aktse%teeri!iseni nii sotsiaalse& -ldrahvalik kokk le%%ena k i 7ii"iko" tasandil' K i !e rahv slikk enese!ratl st ei leia& %ankrotist !e rii"i $a rahvana' 6arid s on see valdkond& k s sotsiaalne& -hiskondlik& rahv slik kokk le%e on vCi!alik $a 1hda2tarvilik' .eaksi!e v"a t#siselt v#t!a k lda ,1' sa$andi vl$ak tseid' 5 r !a$and s - !eile %rae" k-ll akt aalne eta%% - %ole o!a %rae" sel k $ l 1!ateriaalsete as$ade $a ka !assik lt rika +a t r na2 ain s e"a kindlasti !itte valdav ,1' sa$andi t nn s$oon'

'aridus- ja haridus,o+iiti+ine taust (lates 60' aastatest ! t s -ha !r"atava!aks Eesti NSA kooli $a harid se erinev s -leliid lisest' >salt le"aalselt o!a eri%ra $a -va$ad si rCh tades& osalt katsete-eks%eri!entide $! sildi all s deti 80' aastate kesk%ai"aks silitada 11aastane eestikeelne keskkool& saav tada %al$ des ainetes e!akeelsete ori"inaalC%ik te $a t))vihik te ole!asol & -le %oolte keskkoolidest rakendasid s-va- vCi di/erentseerit d C%et kas vane!ates klassides vCi k nsti- nin" keeleklasside % h l alates esi!esest klassist' Ko" Eestit kattis klassivlise h vite"ev se vCrk ! sika-& k nstikoolide& %ioneeri!a$ade $a koolide $ res t))tavate h virin"ide nol' 5iskasvan te h viharid s teost s k lt ri!a$ade $a k lt ri-likoolide ka d ' Nende aren" hoo" st s eriti !aael s htelise $C k se ta stal' .eda"oo"ide tiend#%%es rakend s s-stee!& !is oli o!a ole! selt s-stee!se %idevharid se& ise"i el kestva harid se niteks 1vt ,':'2' 80ndate kesk%ai"aks oli N0is 1983' a al stat d koolire/or! nidan d o!a el vCCr st $a %iirat st Eestis k $ nen d harid s- $a -hiskondlik s sit atsioonis 1k i"i teiste N0 re"ioonide $aoks t#i see kaasa !Cnedki end sed& nt !it!e %aralleelse aine%ro"ra!!i& %aralleelC%ik vCi!alikk se kCne alla vCt!ise -ldainetes& avalik C%ik te v#istl se !it!es aines $!2' N0is 1985 alan d %erestroika avas vCi!al se harid salaseks l+i! rdeks& !is al"as 1987 - 88 aastal Eesti NSA #%eta$ate kon"ressi $a sellele $r"nen "a' 9hiskondlik tC s & sotsiaalse aktiivs se +aasil toodi Eesti harid se al stena avalik lt esile rah5uskoo+i. hariduse demokratiseerimise. humaniseerimise. 544rtustamise ja su5er44nsuse ideed' Nende al sel al stati sotsiaalse aktiivs se tin"i! stes v"a laia%Ch$alist& s'o nii vertikaalselt k i horisontaalselt harid s- $a teisi sotsiaalseid rin"kondi haaravat e harid se %Chi!Ctete& ees!rkide& sis $a korrald se vl$at))ta!ist' Kas tati %Chiliselt aktiivseid koost))vor!e - a$ r-nnak id& !Cttetal" id& %ro$ekteeri!isse!inare $!s' See te"ev s haaras nt 1987' a' ain lt keskas t stes korraldat d -rit stel 1il!a C%eta$ate kon"ressis osalen teta2 -le 1000 ini!ese eri el aladelt' 9hiskondlik aktiivs s oli s r - nt 1987' a $ nis esitati e C%%e%laani v#istl sele ,1 kavandit 1etteval!ist sae" oli vaid 3 ndalat2& 1988' a' harid s end s%ro"ra!!ide $a -stsenaari !ide v#istl sele - 10, t))d' Selline sotsiaalne haarat s& horisontaalne $a vertikaalne osal s oli kvalitatiivselt s nht s Eesti harid sel s& innovatiivne 1tiend2C%e' Selle te"ev se !C$ on silin d siiani' 6arid sots st sed $a -taotl sed aastatest 1987 - 89 realiseer sid vaid o!a kCi"e esi!eses lhend ses' Sellise osalise realiseer !ise -ks %Ch$ s oli %ers%ektiivse te"ev s%ro"ra!!i katkendlikk s ko" harid s end se vltelF - see tin"is stratee"iliste -lesannete asenda!ise taktikaliste"a& !is ena!asti s + sid str kt ri! t stesse& nin" kiiret lahenda!ist n# dvate %eva%ro+lee!ide"a' Sa!as kerki+ %rae" ka k-si! s toonaste ots ste sead slikk sest tna%eva $aoks - riiklik $a a!etkondlik ! t !ise& eriti str kt raalse& instit tsionaalse -!+erkorrald se l+i on keer line ots stada $ riidilise $r$e%idev se -le'

6arid s end se ki" s tekkis h l"aliselt koolide& aineC%eta$ate $t -hend si& !is olid kas h vite"ev se $a %raktilise harid s end se teenist ses 1?orseli se Selts& E' Kisi Selts& Kooli/--sika 9hin" $t2 vCi te" tsesid s rver-h!ana harid s end se enese h vides 16arid sselts2' 9hiskondlik aktiivs se -ks k l!inatsioon /os/oriidis#$a& 7ahvarinde $a kodanike liik !ise k#rval oli k lt ri- $a harid s/oor !& !ille :500 dele"aati valisid 1989' a 6arid snC ko" ' 0 "edes harid s end se al" seks 1987' aastat& vCi+ harid se aren" $a"ada $r"!istesse eta%%idesseB taasiseseisv vas Eestis

I 1987 - 1989 - ent sias!il %Chinen d $a laial -hiskondlik l osal sel toi! n d kooli end s& !ille t le!iks oli s hteline sClt !at s N0 harid sinstit tsioonidest& eri harid sas t ste vCi!al s teatavaks isete"e!iseks& enese!ratl seks C%%ekavade $a C%%ekorrald se osas& t handete harid sini!este osal s harid se enda!ise erinevates vor!idesD sa!as ka vast ol de $a vastastik se !itte!#ist!ise il!in" d' II 1989 - 199, - teatava sta+iliseer !ise %eriood - %--d korrastada ko" s-stee!i& eelk#i"e $ hti!istasandit& $ooksvate !r ste $a kskkir$ade a+il l a tin"i! sed s-stee!i ena!-vhe! sta+iilseks t))ks nin" val!istada ette va$alik d sead sedD sotsialistlike o!andi- $a -hiskondlike s hete nin" te"ev sviiside la" ne!ine8la" nda!ine& te s hete otsin"' III 199, - 199: - te"elik iseseisv !ise t nneta!ine nin" sellest t lenev erinevatel harid se $a rii"i $ hti!ise tasanditel' te te"ev slike s hete otsin"

IA 199: -1996 - taotl s korrastada harid ss-stee!i& de!okraatlike !ehhanis!ide kivita!ise %raktilised sa!! d& s nd harid s end se stratee"ia k $ nda!isele k i -hiskondlik al"at sD harid se $ hti!ise %olariseer !ine - tsentraliseerit d direktiivse $a $relevalves-stee!i& standardiseeri!ise te al ste loo!ine 6arid s!inisteeri !is nin" vast t se dele"eeri!ine alltasanditele' Seda v#i+ nha ka ks 1tit!is2-!a$and s!ehhanis!i taasil!in" na' JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ

F 6arid se $ hti!ist reor"aniseeriti %idevalt nii -leliid lisel k i ENSA tasandil' Selle %#h$ ste h l"as oli ka s t!at s aktse%teerida innovatiivset "iseal"at st"& rahvaal"at st& initsiatiivi "alt%oolt" - seda& !is %oln d kavandat d %arteistr kt ride& hil$e! harid ss-stee!i ti%%$ hti!ise tasandil' See thenda+& et de!okratiseer !ise il!in" id %--ti k st tada'

6arid s end s %Crkas o!a aren" esimese+ ja teise+ eta,i+ !it t liiki takist steleB 12 %idev va$ad s Ci" stada $a l+i s r da end si NSA0 kesksetes harid sinstit tsioonides& kohaneda nende nC ete"a str kt ri -!+erkorrald ste tin"i! stesD ,2 %idev va$ad s %#h$endada si ideid $a te"e!isi ENSA $a EK. $ htor"anite ees& et -ldse saada v#i!al si neid ell viiaD 32 kiiresti il!nes vast ol harid s end ses te!a te"ev slik l tasandil toi!i!a hakan d osal saktiivs se $a $ htinstit tsioonide nin" ka -hiskondlike $ hti!isstr kt ride ks tit!isaktiivs sele orienteerit d te"ev se vahelD :2 harid sinstit tsioonide tasandil loodi si str kt re nin" eelkCi"e reor"aniseeriti& restr kt reeriti ole!asolevaid instit tsioone' 9!+erkorrald sed lht sid vhe!alt kahest eeld sestB - ! t ste tekki!ise ol lisi!aks tin"i! seks on ed str kt rid& - va$ad sest8s nnist v#i ettevaatlik st soovist olla vastav ses -leliid liste str kt ride"a' Nende -!+erkorrald ste ki" s kaotasid teovCi!e& toet s%inna vCi likvideeriti !it!ed harid s end st al"atan d $a ell viin d r-h!ad& str kt rid& as t sed' 9hiskondlik initsiatiiv 1nt sead sloo!es2 s nati a!etkondlikk kanalisse nin" osal sde!okraatia al"ed eli!ineer sid8eli!ineeriti eelk#i"e ti%%$ hti!ise tasandil' >!eti vCi+ 1980ndate lC% te"ev st nha k i e 1nii instit tsionaalse k i -hiskondlik 8sotsiaalse2 kvaliteedi $a ko"e! se teket harid srin"kondades' Ka vl$as%ool harid srin"kondi teadv stati harid st k i rahv slik ole!asol $a aren" al st' Eesti iseseis5umise $rel olid harid se %ro+lee!id -hiskondlik s el s !it!e aasta vltel ta"a%laanil' Esi!esed tekkin d %arteid %eaae" ei l-litan d o!a %ro"ra!!idesse harid st' Seda nitas sel"elt 1990' a se%te!+ris 6arid snC ko" harid s%oliitiline se!inar 0oh sal s& k s harid s%ro"ra!!ist kCneles vaid -ks 1sotsiaalde!okraatlik2 %artei' 6arid skorrald slik d& instit tsionaalsed ! dat sed on oln d $tk valt str kt raalsed& / nktsioonide sel" st $a koost))d %ole eri harid s$ hti!ise tasandite $a as t ste vahel saav tat d' Kesolevat %erioodi iseloo! sta+ ! h l"as t "ev k lt rii!%erialis!i %ealet n"' >rienteerit s saksa- vCi in"liskeelse !aail!a standarditele 1nt' rin"lesid !Cnes kCr"koolis rektori in"lise keelsed kskkir$ad& tClke"a eesti keelde& tead slikk ed k st !CCdetakse vaid rahv svaheliste indeksite al sel k-si!ata indekseerit thend slikk st Eesti tead sele& k lt rile& harid sele& !a$and sele $!2' Koolide tasandil vl$end + see in"lise keele /orsseerit d C%eta!ises al"klassidest %eale' 19971 a1 haridus,i+dist .rae" seks on hariduse m;istesse ktket t nd valt avard n d& vCrreldes 80' aastate"a' 0oo! %raselt lat + harid s koolist "ette%oole"& lasteaiaikka al sharid sena $a k--ni+ !it!ekesise tiskasvan koolit seni& nii k tse-& -ld- k i h viharid sena %ensionieani' 6arid sse k l + enesest!#istetavalt nii #%ite"ev s k i isiks se k $ nda!ine - kasvat s' ),,imise m-iste on laiene!as& t nn stades erinevate #%istiilide ole!asol $a t nnetades ka ela! st& ko"e!ist& ko"e! st nin" %rotsessi k i #%ite"ev st' 6arid s%oliitilise te"ev se tasandite koordinatsioon rii"is& valits s!ehhanis!is on tekki!as& te"ev slik lt h!ased on eri 1o!a2valits se tasandite rollid& / nktsioonid' 7ii"i tasandil % d + harid se arenda!ise stratee"ia' 1Kodanik 2-hiskonna tasandil on il!nen d va$ad s te"ev se $a kontrolli s +$ektide $rele - k tse- $a h viliid d& -hend sed& /ondid $!s' 6arid s%oliitika 5a+dkonnadB - /inantseeri!ise s nd on tsentraalselt o!avalits slik le' 5asakaal kohalik $a tsentraalse /inantseeri!ise vahel % d +D - harid se sis s nd on 1oln d2 detsentraliseeri!isele& h !aniseeri!isele& !is %ole tasakaal stat d

10

aine $a !eetodi 1kasvandik & C%%i$a $a kasvata$a& C%eta$a& C%%e$C s hete2 tasandil' Sa!as on %--t d l a -ht -ldkoh st slikk #%%ekava& harid sstandardit& hinda!isree"listikk rii"ieksa!iteni vl$aD - harid skorrald ses on t "evnen d a!etkondlik diktaat e+ak#lana s re osa koolide ! nitsi%aalvald sse and!ise s htes& hooleko" de sead sta!ise $a %raktilise te" tse!ise ta stal' 6arid s%oliitilised te2e5us5iisidB - reaal%oliitiline on alles k $ ne!as nin" kald + ks nd slikk sele de!okraatlike traditsioonide $a de!okraatlikk %raktikat teostavate instit tsioonide 1$a -hiskondlike s +$ektide2 % d !ise vCi e+ak-%s se t#tt D - $C %oliitiline k i %rand totalitaar-hiskonnast toi!i+ a!etkondlik $a /inantsdiktaadina' Eriti harid ses %ole %al"akorrald s e"a /inantseeri!ine %Ch$endat d ei tead slik lt e"a harid ste"elikk sest lht valtD %#h$end si& eriti stratee"ilisi& ei otsita8teavitata ka str kt riliste -!+erkorrald ste % h l' K i vaadelda $r$e%idev st haridusuuenduses. siis haridus,+at5ormis $a sellele eelnen d dok !entides nin" #%eta$ate kon"ressi $a harid st))ta$ate konverentsi ettekannetes $a ots stes& sa! ti k lt ri- $a harid s/oor !il sCnastati seis koht& et harid s %eaks ole!a valdavalt ennast !ratlev& ain lt sellisena oleks ta isearenemis5;ime+ine. toimiks ku+tuuri ja 0hiskonda arenda5ana1 Selline isearen" tee eeldan ks o!a teost !iseks tasakaal nin" dialoo"i instit tsioonide 1harid s!inisteeri !i& -ko!itee $t2 nin" -hiskondlike s +$ektide 1harid snC ko" & #%eta$ate $a koolide $! -hend sed2 vahel' Seda dialoo"i $a tasakaal ei tekkin d ka "eltki k#i"i end sr-h!ade"a' Ka 1995' a harid s/oor ! $a #%eta$ate liit %ole veel k $ nen d dialoo"ior"aniteks' Selleks on %rae" te" salt vaid 5(0>' 5asakaal $a dialoo"i!ehhanis!i loo!ist nin" e/ektiivset te" tse!ist %ea!e alles #%%i!a' 6arid s end se te2e5us,ro2rammi katse tehti $a esitati 1988' a harid s%latvor!i lisana 1k-sitl slehena akt aalse!ate %ro+lee!ide $a valdkondade konkretiseeri!iseks2& edasi %--ti seda vl$a t))tada keskas t ste tasandil' 6arid st))ta$ate konverentsil vast vCet d dok !endid& sh harid s%latvor! $a k lt ri- nin" harid s/oor !i dok !endid& olid rah5us+ik-0hiskond+iku kokku+e,,e 54+jendus& k id vl$ak $ ne!ata de!okraatia tin"i! stes nC dn ks see kokk le%e ka instit tsionaalset vl$ ndit' Instit tsionaalne vl$ nd tekkis vaid osaliselt sead ste& !r ste& kskkir$ade nol $a -hiskondlikele liik !istele vastand !isena' Saav tat d -hiskondlik kokk le%e on o!a $r$e%idev se leidn d koolide $! tasandil k i 1987 alan d "de!okraatia C%%i!ise" $tk 1isete"e!ine& kollektiivne %laneeri!ine& vast t se $a riski enese kanda vCt!ine2' 9hiskondlik kokk le%%e e+a$r$e%idev se vl$endiks oli harid s end sele t# "et andn d s-stee!ide& str kt ride& r-h!ade lChk !ine8la" ne!ine' 1995' a Eesti harid skonverents oli loo"iliseks sa!! ks "de!okraatia #%%i!ises" nii selle %oolest& et k ts s dele"aatideks valits stasandite& k tse-& eriala- $t' liit de nin" -hend ste esinda$ad k i -hiskondlik d l+irki!is%artnerid& k i ka selle %oolest& et ! tis enese "$tk konverentsiks"& harid s/oor !iks& !is vast ta+ o!a ots ste sa!!sa!! lise vl$at))ta!ise& ti sta!ise $a realiseeri!ise eest'

Vee+ m-nest as,ektist

Koolire/or!i al" sest !))d n d aastate $ooks l toi! n on !it!e%al"eline' Kiired ! t sed -hiskonna %oliitilises $a !a$and sel s on tin"in d kiiret $a laiahaardelist te" tse!ist ka harid ses' Selle s-"ava!aks anal--siks %ole seni veel ae"a ant d' ($akir$and ses on k-ll tihedasti il! n d rea"eerin" id toi! vatele s-nd! stele& lhi%ers%ektiivide $a -oht de ksitl si& k id %#h$alik !aid harid sre/or!i anal--sivaid % +likatsioone on -ksik id 1vt KreitK+er" 199,& 1993& 199:D Sal ndi

11

199,D Lra +er" 1991& 199: $t2' Kooli end se esi!esi aastaid iseloo! stas v"a s r te"ev slik intensiivs s $a !it!ek-l"s s' 9helt %oolt oli see va+arii"i- $a harid ss-stee!isisene %rotsess& teiselt %oolt t li i"a tehtavat v#i kavatsetavat sa!! %#h$endada nii EK. KKs k i @oskvas N0 6arid s!inisteeri !is' @#nikord os t s v#i!alik ks kas tada ra ole!asolevaid str kt re $a /inantseeri!iskorda nin" korraldada s ri $a t))!ah kaid ettev#t!isi niteks tiendkoolit ses tavaliste k rs stekonverentside-se!inaridena' Kvalitatiivselt kas tati kooli end ses kCiki te"ev s!eetodeid& !is tiendkoolit ses end 80' aastatel Ci" stan d olidF' Eriti ol liseks k $ nes ent siastide ole!asol i"al tasandil nin" te"ev se or"aniseeri!ine !it!es " ste kollektiivsete te"ev svor!ide $a -histe"ev se tehnoloo"iate kas ta!ise"a' See v#i!aldas end ste"ev ses osaleda %al$ del ini!estel harid ss-stee!i eri tasanditelt& inte"reerides sel !oel teooria $a %raktikaFF ' Eesti rahvas on harid ses alati nin d rahv se sili!ise vahendit $a ta"atist' 7ahv skool $a la%sele thti #%etav e!a k-lakoolideta aastasa$al on -ks eestl se"a seot d %#hik $ ndeid' Sellisena lat s see ka iseseisv saastatesse kahe s#$a vahel' 80ndate l#% %rotsessid& kooli-& see$rel harid s end s %--dis seda sk $a %--d sead stada veel enne& k i te"elik iseseisv !ise v#i!alikk s ta$ tavaks $a reaals seks ! t s' Aeidi ena! k i kahe aasta $ooks l !indi N0i -htsetelt #%%e%laanidelt $a aine%ro"ra!!idelt -le kohandat d v#i tele %ro"ra!!idele !it!es aines& loodi !it #%%e%laani al"varianti& tekkisid ed ained nin" %al$ des koolides al stati valik- $a va+aainete"a har #%et st' K i #%eta$ate kon"ressil 1987' a !rtsis esitati vl$ak tse rahv slik & s#lt !at kooli loo!iseks& siis Eesti harid st))ta$ate konverentsil 1988' a s-"isel v#eti vast harid s%latvor!& !is #i"e lakoonilises vor!is anal--sis harid ssit atsiooni $a s#nastas Eesti harid s end se %#hiideed' 6arid se de!okratiseeri!ine& h !aniseeri!ine $a vrt sta!ine said kol!eks tel$eks& !illeks sel"ines senise end sliik !ise ideeline $a te"ev slik kik' Eesti harid ss-stee!i s#lt !at st& rahv slikk st $a Eesti s#lt !at harid s%oliitika nin" harid ssead sandl se vaielda!at st deklareeriti sel"elt nin" -he!#tteliselt nii harid s%latvor!is k i 1987' - 1988' aasta a$akir$and sesFFF' JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ

F (!!endavat -levaadet harid s end se esi!este aastate s-nd! ste kohta %ole koostat d' Kir$ ta$ale kttesaadava !ater$ali %iires on %--t d seda teha kesoleva t)) lisas 1' FF Esi!ese& 1987' aasta $ooks l erinevas vor!is end ste"ev ses osalen te arv v#i+ $ l"esti l "eda -le 1000 ini!ese k--ndivaks& k s$ res te" on %#hiliselt kesksete& va+ariiklike -rit ste"a' 7a$oonides toi! n st -levaate saa!ine n# aks o!aette rin" t' FFF @ater$alid konverentsi kohta il! sid a$akir$as N# ko" de Kool 11989& nr 1 - 32& sh ka N0 6arid sko!itee esi!ehe L' Ea"odini ettekanne& !is nii $ l"eks deklaratsiooniks al st ei andn d'

1,

5a"asivaade Eesti harid s end sele& selle !#testa!ine on %rae" k $ nda!iseks $r"!iste %ro+lee!ide kohta'

ol line seis kohtade

1' @illine oli s htelises in/o- $a ta"a%#h$avae" sesF ast t d sa!! de thend s& tase& vrt s Eesti harid se enese $a !aail!a harid stead se nin" - end s%raktika kontekstisI Seda k-si! st on o!a doktorivitekir$as anal--sin d .eeter KreitK+er" 119932' ,' @illine oli esi!este harid s end ssa!! de thend s rii"i enesekssaa!ise& %oliitiliste $a %raktiliste %rotsesside as%ektistI >lid $ harid ses toi! vad %rotsessid %aralleelsed "/os/oriidis#$a"a"& I@E vl$ak l ta!ise"a& Interliik !ise aktiivse te"ev se"a' 3' K idas il!ne+ 6 - 7 aasta vltel toi! n d %rotsessis de!okraatlike $a h !anistlike ! t ste taotl s nin" !illised on v#i!alik d8!r"atavad s nad %raktilises harid sel s $a harid s%oliitikasI :' @ida on toi! n st #%%ida - !illised deklareerit d ideed on realiseer n d& !illised h+ n d& !illised vrt sed ole!e %-stitan d $a saav tan d& !illiseid vrt si ole!e kaotsi laskn d !inna v#i alahinnan dI 5' @is on toi! n d kahel k#i"e ol lise!al tasandil - la%se& #%%i$a tasandil $a rahvaharid se k i rahv st nin" k lt ri silitava $a arendava /eno!eni tasandilI Kesolev harid s end se ksitl s kontsentreer + %#hiliselt -hele selle k-l$ele - harid se de!okratiseeri!isele' Seoses de!okratiseeri!ise"a on %--t d $l"ida ka h !aniseeri!isth !aniseer !ist enevas Eesti harid ses k i de!okratiseer !ise -ht t le! st& vl$end st ini!!##t!es - see"a ar tleda eelneva k-si! sterea kol!e vii!ase k-si! se -le' K na Eesti -hiskond on ! t !as n# ko" likk t--%i totalitaarsest -hiskonnast de!okraatlik ks -hiskonnaks& on harid se -lesanne tnaseks 1987' aasta"a v#rreldes ol liselt teisenen d' K iv#rd on see -lesanne el k $ l teadv stat d& s#nastat d& k iv#rd alles k $ ne!is$r" s& -hiskonna "alateadv ses" k-%se!as& on raske ots stada' >len veend n d& et harid se lhe!a -lesande -ks osa on de!okraatlik s -hiskonnas de!okraatlik lt te" tseda s tva e %#lvkonna k $ nda!ine' See on ,1' sa$andi& Eesti $a !aail!akodanik kasvata!ine' See on i"a kasvata$a& #%eta$a& kooli$ hi t))' See on harid svl$al te" tse$a !issioon $a vast t s' 5eie kes olevas raa!at s olen %--dn d kas tada $ ht !i rin" e case-study !eetodit' Aaatlen konkreetset harid s end st 1Eestis 1987' aastast alates2& keskend des selles il!nevatele de!okratiseeri!ise $a h !aniseeri!ise as%ektidele& %rotsesside $r$e%idev sele' 9helt %oolt on kir$eldat d 1987 - 1990 1!Cnes as%ektis k ni 19962 toi! n t& vaadeld d asetleidn sis lisi $a te"ev slikke k-l"i& nende s het kooli $a valitse!istasandite"a' JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ

F 5a"a%Ch$avae" s - nii harid slik k i eriti ko"e! slik ta"a%Ch$a& v nda!endi % d !ine' Ena!ik harid s%raktik te $a -teoreetik te harid sko"e! s %iird s N0i harid stead se $a -%raktika"a'

13

5eiselt %oolt on vaadeld d de!okraatia $a h !anis!i aren" teat d as%ekte eelk#i"e ,0' sa$andi harid ses& et !#nin"aid de!okraatiat 1$a h !anis!i2 iseloo! stavaid !##t!eid kas tada Eesti harid sel s toi! n d8toi! vatest %rotsessidest -ldvaate saa!iseks' Need !#le!ad v#iksid l "e$ale h vi %akk da& et !een tada $a !#ista lhe!at !inevikk & k iv#rd selleta on raske ar saada tnaste s-nd! ste thend sest nin" nha t levik alternatiive8-v#i!al si' ;e!okraatia $a h !anis!i teoreetilise! ksitl s on ta st& !illelt v#iksi!e %--da !#testada nii o!a eilseid k i tnaseid te" sid& et nha nende kohta $a "vrvi" !aail!a de!okraatlike riikide harid s%aletil' Esi!ene -lesanne n# dis - a$alise te"ev sloendi koosta!ist 1lisa 12 koos i"a te"ev se l-hikese lahti!#testa!ise"a& - reaal%oliitilist te"ev st k $ ndan d dok !entide -levaate koosta!ist& - harid sreaals st ka$astan d 1%erioodikas il! n d2 !ater$alide& artiklite +i+lio"raa/ia koosta!ist& !illest k $ nes valik+i+lio"raa/ia "6arid s end s Eestis" Eesti harid skonverentsiks 1995& - te"ev ste $a dok !entide s hesta!ist de!okraatia 1$a h !anis!i2 as%ektide"a nin" harid s end se k i %rotsessi $r$e%idev se"a' 5eat d !ral on ksitlet d ka tollaste te"ev ste& ideede t le! si& !C$ tnases harid sreaals ses 1vahelehed& lisa 5& 62' E ht !i rin" n# a+ ka v#i!alike alternatiivide n"e!ist $a anal--si' Seda olen %--dn d teha& %akk des vaatl s- $a !#ttehar$ t sv#i!al si l "e$ale"i 1vt vahelehti2' 5eine -lesanne n# dis t tv !ist %eda"oo"ilis-/ilosoo/ilise kir$and se"a& eelk#i"e de!okraatia $a h !anis!i as%ektide il!ne!ise $a aren" "a kesoleval sa$andil& et sellest vaate% nktist !#ista %rae" harid ses toi! vat& ta+ada aren" il!in" id $a -v#i!al si nii Eestis k i ! $al' Siin$ res ei seadn d !a o!a ees!r"iks $l"ida de!okraatia nin" h !anis!i !Ciste $a nht se k $ ne!ist /ilosoo/ias nin" a$aloos' See ksitl s on re/leksioon $a vaate kontsentreeri!ine s-nd! stele $a %rotsessidele& !is olid %rae" se harid ssit atsiooni k $ ne!ise al seks' Aahe%ealne 1nii teoreetiline k i %raktiline2 harid sko"e! s on tein d v#i!alik ks nha $a !#ista Eesti harid ses toi! n t nii a$aliselt k i thend slik lt 1%aradi"!aatiliselt2 distantseerit lt' Kesoleva ksitl se al seks on -helt %oolt Koolia!eti harid s%ro$ektide osakonna %alvel 1993' a s vel koostat d Eesti harid s end se l-hi-levaade& !ida kas tati !#nede vlisk-laliste $a se!inari!eeskondade nin" E9 s%etsialistide in/or!eeri!iseks Eesti harid s%rotsessidestD nin" teiselt %oolt - Eesti 1995' a harid skonverentsi etteval!ista!ise ki" s teostat d ri! s harid s end se $r$e%idev sest k i %rae" se harid s%oliitilise sit atsiooni ta stast'

1:

21 'aridusuuendus Eestis 1987 - 1997

Sa$and& !ille l#% k-!nendit !e ela!e& t nd + o!a aren" lt tor!ilise! $a kireva! k i -kski eel!ine' S red avast sed lood stead stes aato!i siseehit sest nivers !i ! stade a k deni& %rilikk se !ehhanis!ist rakk des k nstlik intellekti %iirile& tehnikas - a tost-lenn kist kos!oselaevadeni& task arv titeni& teleri-raadio $a !o+iiltele/onini nin" arv tiv#rk deni''' $a s red s#$ad& koond slaa"rid& !assi!#rvadD "lo+aal%ro+lee!ide teadv sta!ine - -lerahvast s& nl"& ener"iakriis& !aavarade a!!end !ine& vih!a!etsade kad !ine& osoonia " d''' @ t sed k#l+l ses& k lt ris& sk des& ini!ese !aail!a%ildis $a or"anis!is& te"ev svaldkondades $a el eas''' Ini!ese enese $a te!a keskkonna %ro+lee!ide "lo+aalist !ine''' Sa$andi vltel on ka harid se valdkonnas -le arenen d riikide kin d !it re/or!ilainet E roo%as -hed& .#h$a-(!eerikas teised& ko!! nis!ile-sotsialis!ile %-r"ivates !aades kol!andad' >!avahel on need -ksteist !#$ tan d& ent sa!as - k#ik see s ,0' sa$andit iseloo! stav tehnoloo"ia& ed koost))viisid $a $ hti!is!allid& erinevad vaated !aail!ale& el le& !a$anda!isele& $ hti!isele $a l#% ks ini!esele on ! $ hti!is- $a valitse!is-& teenind s- nin" ise"i k lt ris/ri k#rval #i"e vhe end kindl stan d-$ r tan d !assiharid ses' S ri!aks harid s! dat seks v#i+ %idada veel sa$andi al" ses %#hilise : - 6klassilise !assiharid se %ikene!ist 7 - 8 aastani sa$andi keskel $a valdavalt 1, aastani sa$andi l#% ks 1arenen d !aades& loo! lik lt2' Kanadas tee+ $ +a %rae" -le 60M elanikest l+i !#ne -likoolikraadi o!anda!ise %rotsessi& s'o #%i+ s-ste!aatiliselt 1: - 16 aastat' Ea el kestev harid s& %idevharid s on sa$andil#% vl$ak tse i"a-hele' 5eine s re! harid s! dat s on eriva$ad ste"a& "!ittekesk!ise"& "individ aalse" la%se& ini!ese -ha s re! thele%an alla v#t!ine $a -hise& i"a-he va$ad si-v#i!eid arvestava %aindlik harid sr !i loo!ise %--d' 9helt %oolt s-vene+8laiene+ thele%an -ld- $a eriandekatele lastele& teiselt %oolt vai!sete $a kehaliste % ete"a lastele' Sa!a s na kol!as k-l" on !it!ek lt riline harid s 1eri rassidest& rahv stest& k lt ridest& reli"ioonidest laste koos#%eta!ine2 nin" soolist e+av#rds st vlistav #%et s-kasvat s' Selle k#rval teadv st + -ha ena!& et kiiresti ! t vas !aail!as ei saa tnane& eilset tead!ist re%rod tseeriv tead!ine8harid s rah ldada ho!sete& ,1' sa$andi !aail!a kodanike va$ad si' ,0' sa$andi harid s end slikke laineid - re/or!%eda"oo"ikaid& tehnolo"iseeri!ist& !##t!islainet& kod skoolit st $t - v#i+ vist #i" stat lt vaadelda sa$andi $a aastat hande vahet se "-heksanda laine" eel!n" na8-lainetena' Eesti harid se a$aloos ka "e!asse !inevikk s--vi!ata on siiski va$a teadv stada& et kahe il!as#$a vahel toi!in d iseseiseva Eesti harid s te"i sa! ti l+i !it ! t st' .rand seks saad d tsaaririi"i venest skoolile $a iseseisv sideaalile hakati ehita!a va+arii"i kooli& harid st' Eesti Aa+arii"i harid ssead stel oli selles %aarik-!neaastases %rotsessis niisa!a ol line roll k i !eie harid st !#$ tan d isiks stel' Sa$a aasta ta" st k-lakooli t ntakse tn (rno& 5eele& 5ootsi kooliel le& hrra 5re//neri kooli k-lla% eelk#i"e tn 5a!!saare Indrek #%iaastateleD $a Nesthol!i kooli t ntakse' >!eti on Eesti s#dadevahelise %erioodi harid sele iseloo! lik veel !#ni -ldise! k-l"8nht s& !ille teadv sta!ine alles al"a!as' 9ks selline on isiks stekeskne harid se aren"' See %ole ! id "i ain lt Eestile o!ane nht s& vaid %i"e! laia lat slik !ate %rotsesside& harid slainete see osa& !illel Eesti harid s!eres levik r !i oli' K i !aail!a harid stloovad isiks sed on& %iird des selle sa$andi"a& %raktik d v#i /ilosoo/id& na" ;eGeH& .ia"et& '''' & @ontessori& Steiner& ?reinet& >ONeil& siis Eestis on need Kis& .#ld& 5or"a& 5a+a 1k i"i te!a te"i o!a %#hit)) te"elik lt <S(s elades2'''

15

Isiks slaine harid ses toi!is -ldises ! strisB %raktiline koolit))& #%et s-kasvat sko"e! s& rah lole!at s laste aren" v#i!al ste"a& end sideede8-! delite rakenda!ine "o!a koolis"& end se laiene!ine !#ttekaaslaste rin"i ka d & dishi! likest-as$ah vilistest ent siastideks saan te te"ev s - %eda"oo"e etteval!istava as t se loo!ine $a %eda"oo"ilist s nda ell viivate8ta"avate as t ste v#r" teke' Iseloo! lik on& et sellised ed kas /ilosoo/ilised v#i or"anisatoorsed s nad on $ st sa$andi teisel %oolel ena!asti kiiresti o!andan d -le!aail!se haarde& k $ nen d v#r" stik ks' 5avaline oli& et isiks slaine %#rk s teiste lainete"a& sa! ti -lerii"ilise %eavool "a& ka %oliitikalainete"a& nin" harva $ ht s& et need -ksteist teadlik lt toetasid n) "-hisosa" %innalt - enne! ikka otsiti eris si $a v#ideldi nende %innalt' Selles erinevad -le!aail!sed %rotsessid Eestis toi! n test vhe 1v'a !astaa+id2& k i vl$a arvata 80ndate kooli end se esi!ene eta%%' @eie %rae" ne harid s end slaine o!a k-!!ekonna aasta"a on alles k l"e!is$r" s' Nii vrske %rotsessi % h l oleks -ksik te isik te rolli& nende te"ev se thend se ava!ine sa"eli -hek-l"ne& k-lla% ka e+ao+$ektiivne - vaatevli a$alises %ers%ektiivis on veel lii" l-hike& nin" %al$ de s-nd! ste thend s $a te"elik s nd il! tavad end alles "t levik st ta"asi vaadates"' See on %ea!ine %#h$ s& !iks edas%idises nii vhe ni!esid on' K i"i hinnan" te and!ine on kool!eistril veres& %--an seda o!a vere t kset $r"nevas s !! tada' Aa+andan k-ll ette - e"a see hsti #nnest & sest ole!e neis %rotsessides ikka veel osalised' 9ks !rk s veelB vhe! k i k-!ne aasta van seid ideid $a nende t le! si 1sead sed& ots sed& -hend ste as ta!ised $ne2 ni!etatakse !#nikord -sna -leolevalt-halv stavalt "e!otsioonide %innal s-ndin ks"& na" ka nende too!ist nitena& v#i nende ko"e! se& !eetodite kas ta!ise tahet nostal"iaks' K-lla% on i"a-hel o!a teadv stat d v#i alateadlik d %#h$ sed as$adele nii v#i teisiti lheneda' >!eti - noor sar!ast seta %oleks ei !eie la%si e"a la%sela%si' @aksa+ seda siis h+eneda v#i alavristadaI Eesti rah5as-na on< kes mine5ikku ei m4+eta. e+a6 tu+e5ikuta1 ),,i5a 0hiskonnana - ja seda me o+eme - ei tohi me si+mi su+2eda e2a ,anna tumedaid=tu2e5atooni+isi ,ri++e ette mine5ate s0ndmuste suhtes1 Leida t4nases tasakaa+ tead5ustata5ast ei+sest tead+ikuks homsesse mineku+ - se++es n4en -,,imise o+emust=m-tet nii inimese+e. 0hiskonna+e kui inimkonna+e1

16

2111 Te2e5used
6arid s end seF esi!esi aastaid iseloo! stas v"a !it!el tasandil toi! v $a s rt arv ini!esi haarav aktiivne te"ev s' Ena!ik va+ariiklikke& keskas t se %oolt korraldat d -rit si oli -!+ritset d kohalike ettev#t!iste ko" !ite"a' Kesksetest -rit stest osav#t$aid 1arvesta!ata -he isik !it!ekordset& eri -rit stes osale!ist2 oli t hatkond& kellest ena! s oli te"ev ka end ste"a kaasnevas s-ste!aatilises t))s& lisaks need %oolteist t hat ini!est& kes vCtsid osa C%eta$ate $a harid st))ta$ate s r/oor !itest& nin" !+es neli t hat ini!est - k lt ri- $a harid s/oor !i dele"aadid' Na" te"ev sloendist 1lisa 12 nht +& oli aktiivs s $a kaasahaarat s lat slike! 1987' 89' a' Selline intensiivne $a %ikaa$aline %rotsess oli vCi!alik %al$ de /aktorite ole!asol t#tt ' 0aienda!ata o!a ksitl st -ldisesse -hiskondlikk sit atsiooni& !is ni!etat d aastatel oli sood s -histe"ev seks& otsin" teks& !ittetraditsioonilisteks ettevCt!isteks& ni!etaksin vaid !Cne harid ss-stee!isisese te" riB 12 keskse ideedeallika& "enereeriva t !ik ole!asol D ,2 so+ivate %rotsed ride kas ta!ineD 32 or"anisatsioonilise +aasi ole!asol $a o%eratiivse kas ta!ise vCi!al sD :2 harid se 1!#nede2 ti%%$ htide $a $ htor"anite 16@& !#ned teised va+ariiklik d harid sinstit tsioonid2 toet s& avalik aktiivse a!etkondlik vast seis % d !ineD 52 harid s-lds se 1teadlased& !etoodik d& harid s- $a kooli$ hid& C%eta$ad2 $a /or!aalsest harid sest vl$as%ool seisvate rin"kondade lat slik kaasat lek' 6arid ss-stee!ivlistest te"e!istest %eaksin ol lisi!aks -ldist iseseisv !is- $a !assilist aktiivs slainet8-hoov st& !illesse harid se iseseisv !ise $a rahv skooli idee nin" kollektiivse !#tte$a or"anisatoorse te"ev se viisid loo! %raselt k l sid8so+isid8s land sid' 6arid s end se keskne& "enereeriv t !ik koosnes k-!!ekonnaliik!elisest tead rite& !etoodik te $a harid sa!etnike r-h!ast nin" nende"a %erioodiliselt tiheda!aks koost))ks -hinevatest ini!estest - ko" initsiatiivr-h!a vCi+ esi!este aastate vltel hinnata !+es veerandsa$a ini!ese s r seks' 6arid s end se al"aastatel os t s so+ivaks ,rotseduuriks erinevate t !ik te& ri!is- $! r-h!ade teoreetilise $a or"anisatoorse te"ev se "vaiksete" eta%%ide vaheld !ine h lka ini!esi haaravate -hist)) vor!ide"a - o!a!oodi " end slainete" k $ ne!ine' JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ

F 6arid s end se $a"aksin kooli end seks 11987 - 19882 $a harid s end seks 1alates 1988' a harid st))ta$ate konverentsist2& k id r !i kokk hoi !#ttes kas tan ko" 1987' a alan d %rotsessi kohta !#nikord s#na "harid s end s"' (!!endav +i+lio"raa/ia harid s end se kohta veel % d +' Kas tat d kir$and se loend sisalda+ sellest vaid vikese osa' 5e"ev sloendi koosta!isel on kas tat d a tori isiklik s arhiivis& .eda"oo"ika (rhiiv! se !is& 6@ arhiivis $a Elsa LretPkina isiklik s arhiivis olevaid dok !ente' 0oetel on tiendan d 0eida 7ei!ann& Elsa LretPkina& Ene Lra +er"& (nts E"lon& Enn Sii!& 5ii K r!e& 5ar!o Sal !aa& >lev (arna $!t& kellele olen v"a tn lik'

17

6arid s end ses kas tatat d meetodite h l"as oli tava%rase ad!inistratiiv-%arteilise liini k#rval ol lised osal sel $a initsiatiivil %#hinevad kavanda!is-$ hti!is!n" dF& a$ r-nnak d& !#ttetal" d $!s& !ida so+iva!a ter!ini % d !isel ni!etati ka or"anisatoor-tehnilisteks 1or"tehnilisteks2 !n" deks' S re h l"a erinevate kollektiivse !#ttete"ev se vor!ide kas ta!ine lahendas& ta"asivaates& vhe!alt kaks %ro+lee!iB ko!%enseeris -ksikosale$ate8-ksiks%etsialistide8indiviidide tead!iste $a nende kas t ses oleva tea+e %iirat se nin" andis kaasarki!isv#i!e e "hle"& s'o v#i!aldas de!okraatlik osal se %al$ dele' Il!a eelneva kollektiivse te"ev se ko2emuseta %oleks niis " ne %rotsess arvatavasti #nnest n d' ($ r-nnak d $a !#ttetal" d olid !it!es tiendkoolit skesk ses $ +a aastaid kas t sel oln d 1nt @a$and s$ htide e nn S-tiste tee Instit t& 5art 7iiklik 9likool& Aa+ariiklik =%eta$ate 5iend sinstit t $!2' =%eta$ate tiendkoolit ses oli koost))s 5art 7iiklik 9likooli tead rite"a kollektiivse !#ttete"ev se !it!es " seid vor!e $a tehnoloo"iaid kas tat d eelk#i"e /--sika#%eta$ate va+ariiklike %evade korralda!isel alates 80' aastate al" sest nin" !it!el korralisel eta%ik rs sel 1985' - 86' a& sa! ti kooli$ htide tiendkoolit ses nii 5.edIs k i A=5is' So+ivaks or2anisatsiooni+iseks 6aasiks os t s s re!ate kooli end slike -rit ste korralda!isel A=5 o!a r !ide $a str kt ride"a' @it -rit st toi! s 5.edIs' .Chilistele korralda$atele - 6arid s!inisteeri !ile& .5<I-le $a A=5ile - olid a+iks "kollektiivse a$ te"ev se or"aniseeri!ise" s%etsialistid @a$and s$ htide 5iend sinstit dist $a 579 K#r"kooli la+oratoori !ist' Koolieks%eri!endi $a harid s end se al" saastaid iseloo! stas nii 5ertikaa+ne k i horisontaa+ne haarat sFF ko" va+arii"i lat ses' 6orisontaalne haarat s thenda+ nii teiste harid ss-stee!ide k i harid svliste instit tsioonide $a as$at nd$ate kaasa!ist harid s end slikk te"ev sse kas t))r-h!ade liik!etena v#i eks%ertidena& !n" $ htidena $ne' See thenda+ ka kooli$ htide& te"ev%eda"oo"ide& 1rakend s2teadlaste& !etoodik te $t tasandite kaasa!ist' Aertikaalne haarat s thenda+& et te"ev stest& sis liste %ro+lee!ide lahenda!isest v#tsid osa nii !inisteeri !i- $a instit tide t))ta$ad& harid s- $a kooli$ hid linnadest $a ra$oonidest k i #%eta$ad& kasvata$ad $t 1vt $oon ,2'

>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>> F Aeel veidi s#nakas t sest' Aii!asel a$al on s#na projekt saan d s re koor! se' .eaksi!e hakka!a har$ !a selle"a& et %ro$ekti %r s!aaks $vad ehit s& !aa%arand s8-korrald s $!& k s on te"e!ist %ro$ekteeri!is1t))d2e"aD ! del $ ht del so+ivad hsti kava, kavand, plaan, vii!istle!ata t))de kohta ka mustand, visand. Siin t))s on"i projektiga, projekteerimisega r))%selt kas tat d kavandit, kavandamist. Ka a ae"a %eaae" ain valitsen d v##rs#na grupp on ena!asti asendat d o!a s#na"a rhm. FF Nii vertikaalne k i horisontaalne haarat s k#neal stel aastatel k $ tas enesest hoo%is !ida"i ! d k i selle tna%evane analoo" 1de!okraatlik ots st se vaate% nktist2' 5na%eval on hakan d vhe!alt harid ses k $ ne!a sit atsioon& k s de!okraatlik s ots st s!ehhanis!is tekivad volitat d-dele"eerit d dialoo"i%artnerid' 80ndatel esindas "!eie arva!e" vaidl stes-ar tel des sa"eda!ini -he isik arva! st' 5a kandis eneses k-ll o!a r-h!a 1!itte/or!aalse -hiskonnakihi& !#ttekaaslaste $ne2 !#ttevl$a& k id %oln d sa"eli dele"eerit d'

18

NSVL '# ENSV #N ENSV '# *T(I ainen;uko2ud ENSV %%'# V)T aineka6inetid T*edI 7*(I

NL%* %% E%* %% ENSV R%'% TR7 ainesektsioonid

metoodikud aineaktii5id koo+ijuhid ;,etajad Rajoonide=+innade '$

koo+ieks,erimendi juhtr0hm ainer0hmad

;,etajate. haridusinimeste 0hendused !'aridusse+ts. direktorite n;uko2u. aine-,etajate 0hendused. se+tsid/

koo+ide 0hendused !?orse+iuse Se+ts/

,re,o+iiti+ised kodanike 0hendused !Rah5arinne. %odanike 0hendus ja %omiteed jt/

Eoonis ,' 6arid s-lds se vertikaalne $a horisontaalne haarat s harid s end sse 1987' a& lht des a!etkondlikest side!etest' 1988' a lisand vad ed seosed kodanike liik !iste $a -hend ste nol& !ida ka$asta+ $oonise al !ine osa'

19

Eesti NSAs oli aastatel 1970 - 80 k $ nen d %eda"oo"ide tiend#%%e- $a tead st))vor!id& !is andsid aktiivse!atele #%eta$atele v#i!al se osaleda nii %eda"oo"ilises ri!ist))s k i va+ariiklik s $a re"ionaalses aine-!etoodilises t))s' @#nes aines oli selline osal s s re!& !#nes vikse!' 6 lk %eda"oo"e oli haarat d Eesti kooli a$aloo $a didaktikaalasesse ri!ist))sse nin" te !etoodiliste v#tete t tv sta!isse& %ro"ra!!i! t ste $a te #%ik te $ r ta!isse' Selline osal s toi! s valdavalt l+i A=5i aineaktiivide& 9.<I ri!ist)) k rs ste $a teataval !ral l+i tiendkoolit se' Sel teel levisid Eestis di/erentseeri!ine $a r-h!at))& Eohannes Kisi %eda"oo"ilised ideed' 5e"elik lt oli k $ nen d %idevharid se s-stee!' 1987' - 89' a toi! s osal ses nihe - a!etkondlike side!ete& /or!aalsete str kt ride"a sood stat d 1vCi neist tin"it d2 osal se kCrval ! t ol liseks "alt%oolt t lev initsiatiiv"' Seda %Ch$ stas arv kate seltside& -hin" te $ne teke harid srin"kondades& !is sa"eli kasvasid vl$a harid s end se ki" s k $ nen d aine- $! r-h!adest' 7hiskond+iku taustana oli osal se s rene!isel kindlasti thtis roll -ldisel ini!este aktiviseer !isel& !assilisel kaasate" tse!isel eriil!elistes kodanike -hend stes' >l line on !rkida& et k i"i a!etkondlike str kt ride $a side!ete osa harid s end se te"ev sk-l$e k $ ne!isel oli s r& tehti %Chiline t)) -hiskondlikel al stel& n) %Chit)) kCrval $a tas ta' 6arid s end s oli ",+aani54+ine te2e5us" nii .5<I k i A=5i $aoks 1vt' ka 0e%%ikD Eankovski& Sarv 1988& 1989D 7 s2' See raskendas lC% ni vii!istlet d !ater$alide $a ettevCt!isteni $C d!ist' See tin"is ka kooli end stea+e levik %iirat se - ol lise!ad& s-stee!sed -levaated koondati venekeelsetesse ko" !ikesseF "Na % ti k novoi Qkole" I& II $a III' Ahesed %#h$alik !ad artiklid N# ko" de Koolis $a a$alehtedes ei rah ldan d harid s-lds se in/ova$ad st& !ist#tt oli %iirat d %eda"oo"ilise -lds se harid s end slik kasv' 5e"ev ste ,-hi+iine v#i+ vaadelda $r"nevaltB koo+ikorra+dus+ik 15%evane #%%endal& :0!in tiline t nd& tri!estrid& s savaheae"ade k %evad kooli enese ots stada2 hariduskorra+dus+ik 1har #%e& va+a-8valik-8/ak ltatiivained& al"kooli 6aastaste e 0-klassi kaota!ise l +a!ine $!2 kontse,tuaa+ne - ed harid se %#hial sed& ini!%ildi $a harid se ees!rkide ! t!ine& s'o s nd %aradi"!aatiliste ! t ste v#i!alikk sele sisu+ine - ed aine+lokid8-%ro"ra!!id $ne seadusand+ik - e harid ssead se etteval!ista!ine $ne' JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ

F Aenekeelsete ko" !ike koosta!isel oli vhe!alt kaks %#h$ st - esiteks olid need arvestatavaks %#h$end seks8selet seks @oskva 1$a ka 5allinna2 %artei- $a harid sno!enklat rile& k s$ res& na" hil$e! os t s& toetasid !rki!isvrselt de!okratiseeri!is- $a end s%rotsesse nii 0tis& 0eed s k i Aene!aalD teiseks - rahv slik kooli $a harid se loo!isele 1nii seda end se al" sa$al ni!etati2 oli oletatavaks takist seks8oh ks vene keeles t))tav kool& kelle"a s htle!ise intensiivs s oli t nd valt vikse! k i eestikeelsete koolide"a' Nii oli venekeelne t tv stav kir$and s ol line'

,0

K i end sliik !ist -ldharid ses iseloo! stas kiir s $a nii vertikaalne k i horisontaalne haarat s& siis ei thenda see& et teistes harid ss-stee!i osades ! t seid %oleks toi! n d' 0oo! lik ks v#i+ ehk %idada seda& et need ! t sed toi! sid -ldharid se s htes teat d a$alise distantsi"a& olid vhe! intensiivsed $a nii hald slik lt k i laiahaardelis selt ta"asihoidlik !ad' See v#is !in arvates %ee"eldada nii ettevaatlik !at hoiak t k i -ldharid ses v#i!end n d kriisi s htes "re!aaks" os t !ist' Eesti enese %artei- $a harid shierarhia ti%% del ei #nnest n d -hist keelt leida' 9helt %oolt harid se re/or!i!ist toetades ei $ let d teiselt %oolt t nn stada8toetada selle te"ev se aktiivseid& tava%rat id !eetodeid& "alt%oolt" t levat 1$a %artei nin" valits se direktiive ennetavat2 initsiatiivi $a %ressin" t& !ille vl$enda$a oli sel"esti ka 6arid s!inisteeri !i $ htkond' 1988' a kevadel ots stati EK. KK $a valits srin"kondades @oskva eesk $ l8n# d!isel likvideerida seni eraldi te" tsen d 6arid s!inisteeri !& Kesk- $a K#r"harid se @inisteeri ! $a K tseharid se Ko!itee nin" !ood stada s "-hik" - Eesti NSA 6arid sko!itee' (asta $ooks l vl$a k $ nen d /or!aalsed $a !itte/or!aalsed side!ed kooli end se initsiatiivr-h!ade $a harid se ti%%$ htide vahel kaotasid o!a te" s se ti%%$ htide vahet !ise"a' Selle osaliseks %#h$ seks v#i+ %idada ka seda& et es ti%%tasandis ei oln d %al$ d ini!esed -ldharid se s/rist 1!is !ood stas valdava osa harid ss-stee!ist nin" oli end sliik !ise %ea!ine areen2' Ell k ts ti !it!es " sed kons ltatiivor"anid "ko!%etentse $a era%oolet harid s%oliitika" vl$at))ta!iseks& /inantside $a"a!iseks& kavanditele eks%ertiisi te"e!iseks' Sa"eli ei satt n d nende koosseis v#i olid seal t ntavas vhe! ses end sliik !ise sis lised al"ata$ad - tollases !#istes harid so%ositsioon' See tin"is %ideva kon/rontatsiooniol korra or"anisatsioonilisel nin" hald stasandil& k s ko!%ro!isside otsin" d erilist vil$a ei kandn d' Sellise ol korra k $ ne!ine t#i laie!as %laanis kaasa ka -he %ositiivse nht se harid sini!este koond !ise -hin" teks& liit deks $!s& et $tkata end st& vaata!ata a!etkondlik le $a %arteihierarhia te"elik le 1v#i k $ teldavale2 vast seis le' Nii saadi de!okraatlike -hend ste loo!ise -ks esi!esi ko"e! si' 1At %tk 3'/

,1

2121 'aridusuuenduse sisu+istest ,ro6+eemidest

N0i -ldta stal oli Eesti harid s alati oln d veidi o!anoline' Selle niteiks on - %al$ de ori"inaal#%ik te ole!asol 1!itte ain lt eesti keele $a kir$and se #%ik d& vaid ka nt !ate!aatika& !is -leliid liselt oli ain s selletaoline %retsedent2& - ori"inaalsete& eesti a torite t))vihik te $! a+i!ater$alide loo!ine $a kas ta!ine koolides !it!e aasta v#rra vare! k i teistes liid va+ariikides 1toi!ides selles l#i" s @oskva%eda"oo"ika +ar$ri l#hk $ana2& - harid se lat slik 1N0i ta stal2 di/erentseeri!ine 1eriklassid& s-va#%%eklassid& k nsti- v#i keelekallak "a koolid $!2& - -leliid lisest erinev eta%iline tiend#%%es-stee!& !is ko!+ineeris viieaastase %erioodi"a toi! vad 3 - :ndalased eta%ik rs sed %eda"oo"ikast& %s-hholoo"iast $! nin" !#ne%evased l-hik rs sed& - sad te"ev#%eta$aid haarava 9hiskondlik .eda"oo"ika < ri!isinstit di ole!asol $%!' Esia+2sed 0+esanded haridusuuenduses 11987' a2 olid seot d - eesti rahv slik kooli loo!ise"a k i "koolieks%eri!endi"a" N0i harid ss-stee!is& - eks%eri!endi loa $a t nn st se saav ta!ise"a N0 6arid s!inisteeri !ilt& - rahv skooli ideede $a al ste vl$at))ta!ise nin" harid s-lds sele sel"ita!ise"a' A#i!al st tiesti s#lt !at kooli $a harid se sis loo!iseks 1987' - 1988' a ei nht d' See"a %--ti end "eks%eri!endi" ni!e taha var$ des kaitsta kindlasti $r"nevate s--dist ste eest nt natsionalis!is& e+atead slikk ses& !itte!aterialistlik s $a !itte!arksistlik s lhene!ises harid sele& sotsialis!i- $a ko!! nis!iideaalide eira!ises $ne' 5 nd +& et $ st harid ses toi! s %rotsess& !ida k ida"i dialoo"iks ei #nnest n d arendada il!nes vast ol %ositivistlik harid s- $a kasvat svaate nin" h !anistlik & la%se- $a #%eta$alhed sest kant d harid s- $a kasvat svaate vahel' Esi!ene& %ositivistlik vaade oli ena! seot d !arksistlik ini!esekontse%tsiooni"a $a k i"i sellist s#na-hendit varsti 1alates 1989stI2 ena! ei %r "it d& $i %ositivistlik lhene!ine alles nin" !ravaks #%%ekava $a osa aine%ro"ra!!ide loo!isel' 5eine& h !anistlik ! harid svaade ra$anes ena! #%eta$ate-%raktik te !it!e !#ttetal" t le! stel& 0ne h !anistlik $a %raktikast lht va traditsiooni inte"reer !isel #%eta$ate te"ev sse 1ise"i nt Bloo!i taksonoo!ia t nd s tollal v"a h !anistlik na& oli tava%rasest %al$ la%se-8#%ilasekeskse!a hoiak k $ nda$aks& sa! ti esi!esed kokk % ted Soo!es elava Kisi%eda"oo"ika"a& Naldor/-%eda"oo"ika"a $!2& harid ssit atsiooni anal--si $a harid saren" v#i!alike teede kvalitatiivsel !odelleeri!isel' Sellise te"ev se t le! sena s-ndis nt "6arid s%latvor!"' 6 !anistlik harid svaate so+ilikk s Eesti harid s!#ttesse on !))d n d vheste aastate $ooks l saan d kinnit st $ st te"ev%eda"oo"ide eelist si $l"ides' Naldor/-& @ontessori-& ?reinet- & aktiivs s- $a ka Kisi-%eda"oo"ika on leidn d selle !#ne aasta $ooks l& !is nende "es!a- v#i taasavasta!isest" Eestis !))d n d& s hteliselt lat slik rakend se nii "% htalt" k i inte"ratsioonis tava%eda"oo"ika"a' 6 !anistlik %eda"oo"ika ideed os t sid sedav#rd o!aseks $a iseenesest!#istetavaks& et !#nel rksa!al #%eta$al %iisas $ +a esi!esest l-hik rs sest& et saav tada ed kas t le! 1nt >r kooli al"klassidD vt ka Kooli end slane& K r!e& @eister& .rii!"i& S))t $t2' Kindlasti %ea+ !rki!a veel -ht s nda harid se sis re/or!i!isel - @aie 7e!!eli tead sloolist s nda 1vt 7e!!el 19912' @is % t + haridus,o+iiti+ist +aadi 5astuo+udesse& siis esi!esena %eaks tnases ta"asivaates ni!eta!a vast ol %oliitikate"e!ise va$ad se $a as$aosalistel % d va %raktilise %oliitikate"e!ise osk se vahel' K i sellist kellel"i oli"i& siis endisel !a$and s-& ideoloo"ia- v#i tead sno!enklat ril&

,,

!itte a"a neil& kes kooli- v#i k#r"kooliar"i%evast vl$a ast sid nin" o!a valdkonnas "Eesti as$a" a$a!a hakkasid' .rae" akt aalsed harid s%oliitilised %ro+lee!id - elitaar- $a e"alitaarharid s& riiklik #%%ekava ain valitsev s v#i %l ralis!i sead sta!ine& #%%ekavade %al$ s s& %isikoolide taasloo!ine $! - olid harid s end se al"%erioodil 1-ldise -hiskondlik !oraalse $a e!otsionaalse t# s %erioodil2 %eaae" vast ol deta deklareerit d - %l ralis!& v#rdsed v#i!al sed i"ale la%sele8noorele !aksi!aalse v#i!etekohase harid se saa!iseks $ne'

2131 #-nest a+a,ro6+eemist

213111 ),,e,+aan
K#i"e esi!esed e #%%e%laani ideed n"id ette Eesti te"elik harid sol korra le"aliseeri!ist $a sead sta!ist 1N0 lat ses2' Ena!ik s Eesti keskkoolides oli te"e!ist h !anitaar- v#i reaals na"a& s-va- $a tasand sklasside"a& v##rkeele s-va#%%e"a esi!esest klassist alates $a %al$ ! "a& !is ! $al N0is oli k i -ldse& siis vaid /or!aalselt l +at d $a 1987' a' realiseer n d vaid t-hise osa koolide $aoks' Eesti NSAs kis t)) te"elik lt !+es :0 erineva #%%e%laani $r"i& !ida @oskva ar annete $aoks harid s!inisteeri !i kooliosakonnas kohendati l +at d no!enklat rini' 9ldine va+ad se aste t nd s a"a olevat %al$ s re! $a nii as ti kohe kooli vl$a t))ta!a kvalitatiivselt e #%%e%laani al seid' end se al" ses

Esi!esel eks%ertn# %ida!isel sel"elt vl$a)eld d s nd #%ilase koor! se vhenda!iseks nin" harid se di/erentseeri!iseks& et v#i!aldada noortel ena! te"elda nende v#i!etele $a kald v stele vastavate ainete"a& leidis o!a vl$end se esi!estes& s rte vaidl ste $a h l"a ent siastlik t)) t le! sena s-ndin d #%%e%laanide kavandites' 1987' a $ nik s& s'o kol! k d %rast kooli end se /or!aalset al" st $a k ae"a %rast esi!est eks%ertn# %ida!ist& toi! s ena! k i 300 osav#t$a"a "#%%e%laani-se!inar"' Selle eel vl$ak l tat d #%%e%laanide v#istl sele laek s ,1 tis!ah s 1I - RII kl2 #%%e%laani $a h lk "osa%laane"' .ak t te seas ei oln d erinev !itte ain lt t ndide $aot s ainete $a ainer-h!ade vahel& vaid ka #%%ekava str kt r' (l"-& kesk- $a vane!a ast!e kest st vl$endati vale!ite"a :S:S3& 5S5S,& :S3S: $ne' Sel" !a hakkasid har #%et se ideed' (r tel ki" s $i s#elale 5S5S, ! del& !ille $r"i %al$ des ainer-h!ades sa!al a$al v#i s ve $ooks l ka esi!esed %ro"ra!!ivariandid koostati' .al$ d #%%e%laani kavandid $a osakavandid sisaldasid lisaks t nni$aot s%laanile ka sis lisi ideid& !is % d tasid valdavalt #%%eainete& eriti reaalainete h !anitariseeri!ist& v##rkeele#%et se al ste ! t!ist& harid se di/erentseeri!ist $!' 6arid se8#%et se de!okratiseeri!ise $a h !aniseeri!ise !rks#n %eaae" ei kas tat d' K id te"elik lt oli $ +a n# %ida!ise enese -lesehit s osal se $a de!okraatlik ots st se !ehhanis!i rakenda!ise katseks8niteks' ;e!okraatlik & kollektiivse ots se -li! slikk se t nn sta!ise k lt r8%raktika siiski veel % d s' Seda nitas /akt& et s-"isel avastasid ainer-h!ad& et nende t)) al seks v#et d str kt r 15S5S,2 on vahe%eal ! t n d nin" ko" etteval!istat d %ro"ra!! t le+ -!+er teha kol!eaastase keskkooliosa $aoks' Selline $rsk $a avalik sta!ata ! t s oli -ks s-!%to!aatilisi %ra" sid ed ka harid s end se v nda!endis - edas%idi"i on -hist& l+ir"it d $a %#h$endat d ots st

,3

a!etkondlikes s/rides ! det d' 5eisele n#r"ale l-lile - kooli end stea+e levik %iirat sele tr-kis#nas on $ +a vare! viidat d' 6 lk se!inare ra$oonides8linnades so+isid k-ll a$ast sse $a olid kindlasti %ositiivse !#$ "a& k id ko" harid se -!+erkorralda!ise sis list& tnases vaates %aradi"!aatilist ! t st sel !oel kiiresti l+i viia ei #nnest n d' >!eti ei saa eirata tavat lt s rt t))d nn ini!/aktori"a - ks !a$and slik s $a ideoloo"ilise "de!okraatlik tsentralis!i" traditsioonis oli harid s end saastate te"ev slik %raktika s nin" teedra$av' K id harid sele t--%ilise nht sena 1!aail!a!astaa+is k#nele+ sellest nt Sla "hter 1993& :0 $$2 ei kinnist n d selle $ hti!ises $a arenda!ises ed& teistes valdkondades kiiresti $ rd n d tehnoloo"iad' Esimese -,,e,+aani m-ned jooned< - vhendati #%ilaste ndalakoor! st& eriti al"- $a keskast!es& - vhendati reaalainete $a s rendati h !anitaarainete !aht & - #%%e%laani lisati ed ainets-klid 1nt' ini!ese#%et s2& - kooli#%et s di/erentseeriti keskkooliklassides nel$a harr & - #%%e%laani l-litati va+a- $a valikained& sa! ti /ak ltatiivained 1osaliselt $ +a AII klassist alates2F' Need ! dat sed olid kooli$ htidele& #%eta$atele $t vast v#etavad' Ka !a$and slik lt %eeti seda v#i!alik ks' 9ld-& h !anitaar-& reaal- $a !a$and slik-%raktiline 1ena! %raktilisi osk si andev& nt #!+le!ine& a to$ hti!ine $!s2 har said o!a realiseeritava k $ 1988' a !ais& !il va+arii"i koolidirektorite n# %ida!ine ots stas 1va+atahtlikk se al sel& esial" %aarik-!nes koolis2 al stada $r"neva& 1988889' #%%eaasta s-"isest har #%et se"a' =i" s ots stada har #%et sele -le!inek t anti %eaae" tielik lt kooli ktte ENSA 6arid s!inisteeri !i -he vii!ase kskkir$a"a' 5a"asivaates t nd +& et ots sele anda kooli end s koolide eneste %dev sse v#l"ne+ Eesti o!a harid s end se -sna hoo"sa $tk !ise ka $r"nevatel aastatel' Selle"a loodi8sead stati demokratiseerumis5-ima+us kooli tasandil' Sellel kooli end se eta%il !#isteti humanitariseerimise all eelk#i"e h !anitaarainete !ah s renda!ist& teises $r$ekorras reaalainete sis h !anitariseeri!ist - tead skesksest la%se%rase!aks8ini!esekeskse!aks ! t!ist' 6arid se h !aniseeri!ise $a h !anitariseeri!ise !#iste erista!ise"a oli kooli end se esi!esel aastal rask si' JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ

F Ko" ndalakoor! ses oli teatav arv t nde eraldat d valikainetele& !ille !ras kool lisaks t !#%%ekavale' Aa+aainedki soovitas kool $a nende seast v#is #%ilane ise valida !eele%rase1d2' =%ilane oli koh stat d #%%i!a teat d t ndide arv lat ses valik- $a va+aaineid' ?ak ltatiivained olid tiesti va+atahtlik d $a !#eld d koolila%se h vide %are!aks rah lda!iseks'

,:

'umaniseerimise !#iste %oln d Eesti harid ses veel $ rd n d' >!eti al"atati nii har harid se ! del k i valik-& va+a- $a /ak ltatiivainete l-lita!ine& arvestada la%se eeld si $a h ve& l a h vi%rase #%%i!ise $a %ositiivse #%iela! se v#i!al si& s rendada koolir##! & k $ ndada a s& vast t st ndlik ini!ene& rahv sidentiteedi"a kodanik' E +a 1988' a s-"iseks esitat d harid s end se %ro"ra!!ide v#istl se t))des hakati neid ter!ineid ena! kas ta!a nin" sis "a tit!a' Aale!i 5S5S, vale!i"a :S5S3 asend !ise $ rde ta"asi t lles %ea+ k#nele!a sellest alternatiivist' 5nases vaates t nd + kol!eaastasele -laast!ele %-si!a $!ine otstar+ekas - nii on keskkoolis $a "-!naasi !is ta"at d 3aastane s-vendat d& di/erentseerit d #%e $a v#i!alik isiks se aren" toeta!ine' Selle ots st se ne"atiivne $rel! hakka+ a"a il!ne!a siis& k i o!a ideed realiseerivad elitaarharid st %ooldavad / nktsionrid v#i8$a %oliitik d& kes leiavad !assiharid seks %iisavat %#hikoolist' See thenda+ sis liselt koh st slik harid se l-henda!ist 15816 el aasta %iirile& arvestades& et %rae" se 9klassilise %#hikooli al" st arv tatakse 6aastaste kooli!inek st $a te"elik %#hikooliharid s on 8 klassi' @ del 5S5S, andn ks siiski aasta %ike!a koh st slik harid se $a eriti noor!eestele nende hilise!a -le!inek ea t#tt & s re!a v#i!al se harid stee $tka!iseks keskkoolis& see"a aasta %ike!a %#hiharid se "!assile" harid slik "! sta stsenaari !i" kivit !ise korral' See on -ks % nkt& k s l+ir"it d $a sotsiaalse kokk le%%e al sel kinnitat d rii"i- $a harid skontse%tsioon o!a va$alikk st nitavad' Sellise % d !isel v#i+ hetkel valitsev koalitsioon 1!illine see ka %oleks2 sead stada o!a harid s! deli valits se ka d $a selle"a !rata eesti rahva v#i Eesti kodanikkonna harit se- $a k lt ri-ast!e %ikaks a$aks' Kord /ikseerit d sead st on $r"!isel aastak-!nel hoo%is raske! ! ta - ka Eesti -hiskond ast + sead ste kehti!ise $a vaevarikka de!okraatlik ! t!ise %rotsed ride a$ast sse nin" kiirete& %aindlike reaktsioonide "k ldae"" $+ vaid !lest seks& %arak koos seda ae"a rakas tan d h vir-h!ade saav t ste $a teht d vi"ade"a'

213121 Aine,ro2rammid
< s #%%e%laan tekitas kohe k-si! se aine%ro"ra!!idest' @#nel $ h l ei os t n d raske!as seis s olevaks !itte va+a- $a valikainete #%eta$ad& kelleks ena!asti olid o!a ala ent siastid& !ittestandardse te"ev se"a har$ n d kool!eistrid& vaid $ st traditsiooniliste ainete #%eta$ad& kelle aines t ndide arv $rsk ! t s& aine nihk s noore!atesse v#i vane!atesse klassidesse $ne' >le!asolevad -leliid lised #%%e%ro"ra!!id ei vastan d ena!asti ! t n d s nitl sele harid se sis s 1rahv slikk s& sotsiaals s& de!okraatia& h !anitariseeri!ine $a h !aniseeri!ine2' Nii k $ nes $r"!iseks te" tse!iss naks 1#%%e%laani $tk va l+it))ta!ise k#rval2 te %ro"ra!!ide8#%ik te loo!ine v#i nende loo!ise kontse%t aalsete al ste vl$at))ta!ine' 9ks ol line %#hi!#tteline end s oli haarata sellesse t))sse ka nn rea#%eta$aid' 5n 9.<I traditsioonile nin" $r$e%idevale $a s-ste!aatilisele tiendkoolit sele teati %al$ sid ed kaid& ori"inaalseid #%eta$aid hsti' See %rotsess kivit s $a #%eta$ad-!etoodik d-teoreetik d nin" ent siastid vl$ast%oolt harid srin"kondi ist sid t l sates vestl stes -hise la a ta"a' E +a esi!ese kooli end saasta $ooks l val!isid esi!esed %ro"ra!!ide-#%ik te 1#%%ekir$and se2 kontse%tsioonid $a tekstidki'F JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ

F >sa !ater$ali on hoi l .eda"oo"ika (rhiiv! se !is& sa! ti oli see !ater$al k ni A=5i eksisteeri!ise l#% ni ole!as k#i"is aineka+inettides'

,5

@#ne a$a 1aasta2 !))d des s !+ s see te"ev s eelk#i"e kahel %#h$ sel' 9helt %oolt tin"is seda reor"aniseeri!iste laviin' Selliste -hiskondlikel al stel& ent sias!ist t))tavate hetero"eensete r-h!ade kooshoid!ine n# dis k#i"i osaliste %oolt aktse%teerit d& k-llaltki laia ko!%etentsi"a $a %iisavalt !#$ ka nin" sta+iilse a!eti%ositsiooni"a "veda$a" $a te!a -!+er koond n d initsiatiiv"r %i ole!asol D %raktikas olid nendeks sa"eda!ini A=5i !etoodik d& 6@ $a .5<I t))ta$ad' 7eor"aniseeri!iste ki" s ! t s ena!asti nende t)) / nktsioon& %ositsioon' Sta+iilsena $id %-si!a vaid aineko!is$onid& !ille s he aktiivse end sliik !ise"a oli ko!is$oniti erinev - ed !eelsete end si vedavate k#rval oli neidki& k s alalhoidlikk s $a seot s N0i tsentraalsete harid sinstit tsioonide& -ees!rkide& %ro"ra!!ide $a #%%ekir$and se"a kaal s -les kohalik eneseal"at se' 5eiselt %oolt % d s %iisav hetero"eense r-h!a koost))ko"e! s& osk s #%%ida sellest& !is toi! +' Ed kaid koost))tehnoloo"iaid kas tati vaid !#nes ainer-h!as& t))tati "t le! sele" $a teoreetilis-%raktiline tiend#%e k i %ro$ekteeri!ist)) osa ena!asti % d s 1nt tekkis kooli/--sika t))r-h!as "tiendava teadasaa!ise" %ro+lee! $ +a teises !#ttetal" te voor s nin" k i"i vastastik se tead!ise tienda!ine oli ko" te"ev se or"aaniline osa& tekkis ikka $a $lle va$ad s konkreetse& -ha s-"ava!a %eda"oo"ilis-%s-hholoo"ilise $a /ilosoo/ilise tead!ise $releD selle va$ad se thend slikk st ei osan d korralda$ad tollal %iisavalt hinnata2' 5eisis#n - % d s innovatiivse #%%i!ise ko"e! s' Esi!esed te ainekontse%tsioonide $a %ro"ra!!iideede al sed $a"ati ainer-h!adele "vastastik seks t tv !iseks" vl$a $ +a 1988' a $aan aris' See oli #i"e !ah kas !a%% !it!ek-!ne %ro"ra!!i"a 1li"i %ool t hat lehek-l"e2& !ille l+it))ta!ine n# dn ks taas !it!e -rit se seeriana korralda!ist ainer-h!ade $a -ksik id valdkondi haaravate inte"reerit d r-h!ade $aoks' Selline idee seisiski k#i"i aine%ro"ra!!ide al"variantide r-h!adele $aota!ise ta"a' 6arid s end s %oln d a"a k $ nen d rii"i 1$a %artei2 %oolt te"elik lt toetatavaks %ro"ra!!iks' Ko" te"ev s toi! s nii 6arid s!inisteeri !is k i selle allas t stes 1osa2 -le! ste %oolt soosit d v#i l +at d ho+ite"ev sena $a niis " se !ah kat or"aniseeri!ist n# dva -rit seseeria as$alik korralda!ine %oln d v#i!alik' Kindlasti kas tas a"a "naa+er- v#i s " lasainete" kontse%tsioone ena!ik ainer-h!i' (ine%ro"ra!!e l es olid o!a!oodi ker"e!as ol korras need r-h!ad& kelle aine oli " s"& !ittetraditsiooniline - see oli h vitav& sellele % d s o+$ektiivne $a s +$ektiivne vast seis& seda ei ahistan d "senine %ro"ra!!& ki+ivad #%%e!ater$alid" $!s' K i 1990' aastate al" ses 1A=5i $a .5<I likvideeri!ise $rel2 sai e 1riiklik 2 #%%ekava koosta!ine 5.9 #%%ekava la+oratoori !i -lesandeks 1k h !it!ete -!+er%ai" t ste t le! sena koond sid ini!esed& kellest ena!ik oli aktiivses kooli end sliik !ises al" sest %eale& !#ned $ htr-h!a liik!etena2& kontsentreer s %ro"ra!!ide-t)) sinna' (rv kad& #%eta$ate aktiivi laial haarat sel t))tavad %ro"ra!!ir-h!ad taand sid vikse!aarv listeks& %#hiliselt !etoodik testteadlastest koosnevateks r-h!adeks' Kollektiivse !#ttete"ev se tehnoloo"iad taand sid tava%raste se!inarivor!ide ees' =%%ekava la+ori"a %aralleelselt t))tati A=5i ase!el lood d E6(s 1In"e <ndi $a <rve 0ne!etsa eestveda!isel2 vl$a o!a #%%ekavavariant' Selle taotl sena !r"iti %--d teha $# kohane sa!! n# ko" lik lt $a %eda"oo"idele sissehar$ n d #%%esis lt nin" !eetoditelt te ees!rkide s nas' @it!e aine osas oli see #%%ekava %ositivistlik ks alternatiiviks kooli end se ki" s s-ndin d radikaalsetele lhene!istele& !it!el % h l a"a esitas kollektiivse te"ev se t le!i& !is traditsioonilisest n# ko" lik st aine%ro"ra!!ist #i"e ka "el seisis'

,6

1996' a se%te!+ris kinnitat d "Eesti %#hi- $a keskharid se #%%ekava" sisalda+ eneses $ +a tiesti tel %rintsii%idel -lesehitat d aine%ro"ra!!e& !is keskkooli osas $a" nevad 35t nnisteks k rs steks' K i"i !itte alati ei vasta #%%ekava aineosas stestat d ees!r"id $a %dev sed -ldosale& on vhe! k i k-!ne aasta $ooks l saav tat d kvalitatiivne teisene!ineB de!okratiseeri!ise& h !aniseeri!ise $a vrt sta!ise k#rvale on l+iva !eta/oorina il! n d ko!%etents s e %dev sD kooli o!a #%%ekava loo!ine riiklik #%%ekava al sel on sead stat d& ! t n d on hinda!ise al sed'

213131 Ainekontse,tsioonid
Eesti harid s end se teed v#iks ni!etada ka kollektiivse !#tte $a kontse%tsioonide teeks' Kontse%tsioon oli tollal %o% laarne s#na - ko" Eesti aren" %ro$ekteer s erinevates kontse%tsioonides& n"e! stes& %latvor!ides& !is sa"eli olid -he-kahe ar ka ini!ese ko"e! se $a tead!ise t le! s& sa"eli a"a s re!a !itte/or!aalse r-h!a& vahel ka as t se8t))kollektiivi a$ r-nnak & !#ttetal" te v! or"aniseerit d !#ttete"ev se tehnoloo"ia kas ta!ise vili' Nii ka harid ses' Esi!ese& 1987' a' 1,' -13' !ai eks%ertn# %ida!ise $rel oli ko" nen d h lk !it!ekesist !ater$ali& !is lisaks val - $a aren" % nktide /ikseeri!isele andis al se esi!esteks kontse%t aalseteks lhene!isteks nii harid sele -ldse k i selle sis le eri kooliast!ete $a eri ainete l#ikes' Er"nevate aastate $ooks l on i"a aine kontse%tsioon l+in d o!aenese aren" tee& !ida oleks h vitav& k id ka va$alik /ikseerida' Sa! ti v#iks esi!ese a$ r-nnak !ater$al olla al seks& et nha& !illised toonased al"ideed tnaseks o!a vrt se on silitan d& !illisd trans/or!eer n d& !illised ! t n d harid sel te"elikk seks' 1Ard 0e%%ik $t 1987D 6arid s%latvor! 1988 nin" 9ldharid skooli #%%ekava' 9ldosa 199:& lisa 3'2 (inekontse%tsioonide loo!ise ki" s il!nes valit d kontse%tsiooni-loo!ise tee ol lis s l#%%t le! se s htes' S res %laanis vCi+ kontse%tsioonide8%ro"ra!!ide koosta!isel $l"ida %aarikol!e erineva ! deli realiseer !istB - -he!ehekontse%tsioonid $a -%ro"ra!!idD - vikese r-h!a ko"en d aines%etsialistide $a !etoodik te koost)) 1k#r"koolide& .5<I $a A=5i #%%e$# d& tead rid& !etoodik d2D - ainekontse%tsiooni& -%ro"ra!!i kasvata!ine "alt -les" kas $ +a vl$ak $ nen d aineaktiivi +aasil vCi laia horisontaalse $a vertikaalse haarat se"a& !is tin"is ka te koost))tehnoloo"iate rakenda!ist' ;e!okraatialoos n" nin" avalik sta!ine oli ko" -hiskonnas s $a %o% laarne' A#i!al s vast hakata totalitaarsele tsentralis!ile ka aine#%et se valdkonnas oli -ks %#h$ s& !iks aine ees!r"ista!isse $a %ro"ra!!ide koosta!isse v#i vhe!alt kontse%tsioonide $a %ro"ra!!ide hinda!isse& ar ta!isse& eks%erthinnan" te and!isse %--ti !assiliselt kaasata nn rea#%eta$aid' Et sellealaseid ko"e! si oli ena!ik l te"ev st $ htin d !etoodik tel $a tead ritel vhe& ei oln d t le! sed alati oodat d tase!el' A#i oodati !ida"i ! d& k i te"elik lt t)) ki" s s-ndis' 5-likas nin" har$ !at oli #%eta$ate te"ev se koordineeri!ine $a nende lisa#%eta!ine' Sa"eli oli t ntav seniste aineliidrite vast seis %raktik te initsiatiivile' Selle %#h$ seks v#is olla ini!lik %el" e ees& %el" kaotada har$ n d& tava%rane %ositsioon' >l lisi! oli a"a arvatavasti traditsioonilisest tead skesks sest lht v aine#%et salane hoiak 1!is valitses aineko!is$onides& ainen# ko" des2& !ille $aoks -histe"ev ses saav tat d #%ilaskeskse! ainevaade %oln d oot s%rane' Aeel -he vast seis de il!ne!ise %#h$ sena t le+ t#deda hierarhilist stereot--%i - aktse%teeriti arva! st& $ htn))re "-lalt" - kas hald slik lt v#i tead slik lt k#r"e!alt hierarhiatasandilt' Aertikaalne koost))sse haarat s $a i"a-he arva! se nin" %an se hinda!ine k i de!okraatlik koost))k lt r oli te"elik lt v##ras' Siin il!ne+ taas traditsioonilise& konserveeriva& %ositivistlik st %aradi"!ast lht va hoiak vastand !ine h !anistlik !ale& 1hea #%eta$a2 kooli%raktikast t lenevale hoiak le' ;e!okraatlik al"e %rotsessis tin"is sa"eli ka h !anistlik !a al"e t le! ses 1vt Aaldo 7 ttase "?--sika#%et s"D

,7

Kersti Kald!a $a Ene-@all Aernik v#istl sest $!2'

koostat d kokk vCtted harid s end se %ro"ra!!ide

Aaid vhestel kontse%tsioonidel8%ro"ra!!idel8#%ik tel #nnest s areneda kas ta!isk#l+lik ks te"ev#%eta$ate aktiivsel kaast))l' K i %al$ d neist $a !illisel !ral !n"ivad te"elikk rolli %rae" ses #%%ekava $a aine%ro"ra!!ide loo!ises& on veel anal--si!ata& k id 199:' a "=%%ekava" t))variandi a torite ni!ist s on esindat d %al$ d neist& kes !ood stasid kooli end se al" ses ainer-h!ade t !ik d' Kindel v#i+ olla selles& et ainer-h!ades o!andat d ko"e! s on oln d kas lik o!a aine %ro"ra!!i loo!isel koolis nin" t le+ kas ks edas%idi& kooli #%%ekava loo!isel' 9he %ro+lee!ina v#i+ siin"i nha areneva de!okraatia"a kaasas kivat rask st - val!isolek t v#tta vast ots s $a vast tada' >ts st se $a vast t se v"a kitsalt totalitaarse $a ideolo"iseerit d s-stee!i !astaa+ilt 1@oskva& !inisteeri !& %ro"ra!! -tle+8kir$ ta+ ette& !ina tidan2 ast da va+ad sse& k s nii ots st s k i vast t s lht vad ini!esest endast& %ole ker"e %rae" "i' 9lal)eld "a seoses tas + !rkida seda& et rea#%eta$a kaasa!ine aktiivsesse "kooliaine" loo!esse on !it!es arenen d rii"is t nnistat d va$alik ks& %ro"ressiivseks& ise"i ideaalseks te"ev sliiniks& !ida %eetakse a"a v"a raskesti korraldatavaks 1<r+anski& Nhat 5eaThers Sho ld '''& Ed Tational re/or!s'''2'

2131 1 'aridusseadus
E +a harid s end se esi!ese eks%ertn# %ida!ise a$al vl$endati !#tet& et Eesti NSA va$aks o!a harid ssead st' 6arid s%latvor!is esitati sead sandl ses va$alik d ! dat sed o!aette %eat-kina' Esikohal seisis harid se s verns s $a rahv slikk s& s#lt !at s N0 keskv#i! st& harid se $ hti!ise detsentraliseeri!ine& k lt ra tonoo!ia rahv sr-h!adele $!& s'o harid se de!okratiseeri!iseks va$alike %#hi!#tete sead sta!ine' 6arid s!inisteeri !i& 6arid sko!itee !r ste $a kskkir$ade"a %--ti harid s end se al" sest %eale kohandada sead sandl st kiiresti ! t va te"elikk se"a' Keer line& vast ol liste sead ste $a reaalselt kehtivate sead ste % d !ise ae" oli al"at sv#i!elistele $a loo!in" listele koolidele& kooli$ htidele sood s - v"a %al$ d end sed tekkisid s%ontaanselt nin" kinnist sid kiiresti' 5)) e harid ssead se loo!iseks 1988 - 1990 tekitas t +listi %olee!ikat' Sead se eelideed s-ndisid !it!es harid sini!este initsiatiiv"r %is' Nende ideede al sed olid %eda"oo"ilised' Sead se koosta!ine lks a"a %ea"i $ ristide ktte& kel % d s lhe! kontakt harid s end se %eda"oo"iliste kontse%tsioonide kand$ate"a' "6arid ssead sB s nd v#i va+ad sI" 1E' Kareda' Noorte 6l& 1989& 1:' se%t2D "Sead s v#i+ olla& #%eta$a %ea+ ole!a" 16' . hki!' .evaleht&' 1990& ,1' vee+r2D "6arid ssead se %ro$ektis saa+ vaesla%sest vaevala%s" 1(' 5a!!ar' =%eta$ate 0eht& 1990& ,:' !rts2D "Sead s on s& a"a sis ikka vana ehk k idas viia h nt& kits $a ka%sas -hes %aadis -le $#e" 15' .en$a!' =%eta$ate 0eht& 1990& 16' $ ni2 - see rida artiklite %ealkir$ iseloo! sta+ %olee!ikat -sna hsti' Ei tohi n stada - harid ssead s oli -ks esi!esi s#lt !at se taotle!ise sa!!e nin" i"a as$aosaline te"i kahtle!ata o!a %ari!a' (e" $a r ! s ndisid %eale -sna ahta alternatiivide valik ' Ea vali!isko"e! s selles& veel sotsialistlik s -hiskonnas& alles hakkas tekki!a'

,8

1990' aastate al" st v#i+ %idada eelk#i"e sead sloo!e aastateks' E +a 199,' aastaks oli n# ko" deae"ne sead stik valdavalt asendat d8kohandat d Eesti harid se aren" va$ad ste"a' 199,st& iseseisv !isaastast !indi " ele rin"ile" nin" 1995' a v#idi t#deda& et "alates 199,' aastast on enen d %#hi$oontes ko" harid ssead stik $a $# st n d h l"aliselt harid sas t ste t))d re" leerivaid #i" sakte'" 1Ene-@all Aernik' Koolikorrald slike #i" saktide ko" !ik' 5allinn& 1995& lk :2' 1996' a on t# sn d %evakorda harid skorrald se raa!sead se loo!ine' >!a seis kohad selle kontse%t aalse al se kohta v#ttis vast 6arid s/oor ! O95& kes k i harid s%oliitiliste h vir-h!ade esind sko" te"i harid s!inisteeri !ile ette%anek t))tada vl$a harid skorrald se sead se eeln# & t tv stada seda harid s/oor !i toi!konnale nin" lht da selle koosta!isel ! h l"as $r"!isestB "''' harid se kttesaadav s thenda+ indiviidi te"elikke v#i!al si te!a soovidele vastava harid se saa!iseks& ''' harid se koh st slikk s thenda+ indiviidi -hiskonna va$ad stest t lenevat $a sead se"a stestat d koh st st o!andada harid st& ''' %idades ''' #i" st harid sele %#hiliseks nin" v##randa!at ks ini!#i" seks'" 5 lenevalt eelnevast %eetakse va$alik ks& et sead seeln# s oleks ka$astat d ka allni!etat d %#hi!#ttedB "- k#i"il harid s%oliitika s +$ektidel %ea+ ole!a v#rdne #i" s o!a harid sn# dl se rah lda!iseks& shB k#i"il Eesti Aa+arii"i kodanikel $a siin ela!isloa al sel elavatel isik tel %ea+ ole!a v#i!al s o!andada nende soovidele vastavat harid st $a va$ad sel !ood stada selleks o!a vahenditest #%%ekohtiD '''' - harid skoh st s Eesti Aa+arii"is %ea+ ole!a !ratlet d selliselt& et harid skoh st se tit!iseks l akse #%%ekohti ain lt harid s%oliitika kollektiivsete s +$ektide 1rii"i& o!avalits se2 vahenditest'" 1At ko" !ik "6arid s/oor ! O95"& 5allinn 1996& lk 11, - 115'2 See -hiskondlik kokk le%e sea+ sead seeln# le teatavad raa!id' Kas on harid s!inisteeri !& valits s de!okraatlik s Eestis $ +a %iisavalt k-%sed a saks $a ava!eelseks dialoo"iks harid s%oliitika s +$ektide"aI

21 1 T4iendharidus
5iendharid se o!a%raks Eestis %al$ de teiste !aade tiendharid se korrald se"a v#rreldes oli selle s-ste!aatilis s $a %aindlikk s' K i hakkas thts st !a %idevharid s& el kestev harid s& vaatasi!e eesk $ sid otsides taas 0nde' Kas ole!e a"a hetke"i anal--sin d !eie eneste tiendharid straditsiooniI .ea+ taas i!etle!a seda& et Eestis s deti ka N0i tin"i! stest "v#tta !aksi! !"' Ahe!alt -hel el alal s deti l a el kestva tiendkoolit se s-stee! $a arendada see sa!!sa!! lt vl$a k ni %ensioni%iiril as vate ini!esteni' See oli #%eta$ate-kasvata$ate& s'o %eda"oo"ide tiendharid ss-stee!' Seda iseloo! stas s-ste!aatilis s $a %aindlikk s' S-ste!aatilis s vl$end s selles& et i"a viie aasta $ooks l t li #%eta$al l+ida :ndalane "%eda"oo"iline vrskend s"& !is i"al viisaastak l #%eta$a ko"e! s%a"asi kasvades $a teooria n nedes& oli #%eta$a va$ad stele orienteerit dB %s-hholoo"ia& %eda"oo"ika& ainealaste& ko"e! slike $ne s nitl se"a %ro"ra!!id koostati i"a k rs ste eta%i $aoks osalt tead rite& aine- $a !etoodikaosa a"a aine!etoodik $a vastava k#r"koolikateedri koost))s' .aindlikk s thendas seda& et k#ik s re!ad ! dat sed %ro"ra!!ides& te #%ik te $a t))vihik te ki+elet lek& te katseriistade 1nt /--sikas laserid2 !assiline kooli$# d!ine $!s oli d +leerit d vastavate l-hik rs ste"a' Kindlasti oli ol line $r$e%idev s - aine!etoodik d olid ena!asti t#elised koolin# sta$ad 1!een ta!e nt Aiivi 7 kkit eesti keele ka+inetist $t2&

,9

aineka+inettidel oli soliidne !ateriaalne +aas 1nt /--sikas oli v#i!alik Aenda .a$ lood d ka+ineti varadest korraldada %eaae" k#ik %ro"ra!!i k l vad katsed $a la+orid& lisaks oli ka+inetis h lk .a$ $a aineaktiivi liik!ete lood d ori"inaalseid katsevahendeid2' 5ava%rasena k l s aineka+ineti $ rde !ah kas aine- $a ainedidaktikaalane raa!at ko" & k#iki #%eta$aid h#l!av kartoteek& sa"eli nende aren" kir$e"a& %eda"oo"ide t))d % d tavad !ater$alid' Iseloo! lik oli te"ev se k-llalt t%ne orienteerit s $a lai haare nin" tihe side harid s!inisteeri !i ins%ektori& tiend sinstit di vastava aine !etoodik -ka+ineti$ hata$a nin" te"ev#%eta$ate vahel' Aii!ane side teost s eelk#i"e aineaktiivi ka d & k h i"ast ra$oonist k l s kindel esinda$a& lisaks veel aktiivseid #%eta$aid' (ineaktiivide eestv#t l v#i aktiivsel osav#t l toi! sid va+arii"i aine#%eta$aid -hendavad aine%evad& ol-!%iaadid $!s %al$ des ainetes' .aar-kol!sada -he aine #%eta$at t ndsid -ksteist $a ka %ike!at ae"a t))tan d a!etnikele8!etoodik tele oli h lk #%eta$aid t nt d-teat d' K i"i tiendkoolit se sis le va$ tas o!a %itseri ae" $a r !& k s see toi! s& oli ideoloo"iline s rve $a kontroll selles valdkonnas s hteliselt %isike' E"a ! id oleks nt A=5i a$aloolis-/ilosoo/ilisideoloo"iline kateeder8ka+inet saan d %el" %ai"aks !#nele"i k#r"koolides e+asoovitavaks ! t n d isik le' .s-hholoo"ias oldi -hed esi!esed N0is kas ta!a videotreenin" t& rolli!n"e $!' A#i+-olla andis sellise v#i!al se tollane"i tiendharid se thts se alahinda!ine riiklikinstit tsionaalsel tasandil' Kooli end se al" seks oli see s-stee! vl$a k $ nen d $a $# dn d "tisk-%s sesse" k rs ste eta%is-stee! haaras ka -le ,5aasta %eda"oo"ina t))tan id& st toi! sid esi!esed AI eta%i k rs sed& nn %eda"oo"ilise ko"e! se k rs sed' < end s%rotsess t#i sellesse s-stee!i elavne!ise koos hakati ar ta!a ko" Eesti harid sele ol lisi k-si! siB t v#i!alikk atesteeri!ise korda kooli$ htide k rs stel& t aine !aht $a sis ainek rs stel $ne' Sa!as ! t s v#i!alik ks o!aenese i"a%evate"ev se ! t!ise kavanda!ine k rs ste osana 1%ro"ra!!i! t sed $!s2' >!aette vrt s oli #%eta$ate vai!se %otentsiaali arenda!isel nin" kas ta!isel 9hiskondlik l .eda"oo"ika < ri!ise Instit dil 19.<I2 koos selle $ rde k l vate ri!isk rs ste"a' Aii!ased andsid kol!e aasta $ooks l 1%aar-kol! sessiooni aastas& lisaks $ henda$ate kons ltatsioonid2 etteval!ist se tead slik ks ri!iste"ev seks sadadele eesti koolide #%eta$atele' Eesti kooli a$al " on t nt d8silitat d s resti tn #%eta$atele-9.<I-lastele& nende h l"ast on v#rs n d teadlasi nin" nad on andn d v#i!al si koolieks%eri!entide as$at ndlik ks korralda!iseks k-!netele hilise!atele tead ste kandidaatidele $a doktoritele' K i"i 9.<I $ htkond $tkas kooli end se a$al %#hiliselt vare! vl$ak $ nen d te"ev ss ndade"a& l-lit s h lk 9.<I-lasi aine- $t r-h!ade koosseis s aktiivselt end s%rotsessi nin" t#i kaasa o!a ko!%etents se $a ri!isko"e! se' Niteks !ood stasid kooli/--sik te %#hikooli"a te"eln d "Ini!ese" r-h!a $a esi!ese e %#lvkonna /--sika#%ik 1"Aal" s#%et s"2 koostan d r-h!a t !ik %ikaae"sed 9.<I-lased o!a endiste $ henda$ate Aello Korneli $a .eeter KreitK+er"i"a' Aaid tn r-h!a sellisele koosseis le oli !#eldav #%ik loo!ise $a koolitin"i! stes kontrolli!ise"a kaasnen d ri!ist)) 1sh kontentanal--s $%!2'

30

21 111 $sa+use@ekt
Kooli end se al" s o!a a$ r-nnak te& !#ttetal" te $t r-h!at))vor!ide"a andis tiend#%%ele ed kvalitatiivsed v#i!al sed' Sis liselt rakend s !it!es aine- $t r-h!as o!alaadne enesetiend svor!& k s #%eta$a osales nii eelneva %raktika teadv sta!ises& anal--sis& hinda!ises erinevate kriteeri !ide $a ! delite al sel& ole!asolevate nin" t levaste harid sva$ad ste %ro"noosi!ises nin" teadv sta!ises $a /or! leeri!ises& te harid sees!rkide %-stita!ises8s#nasta!ises $a nende realiseeri!ise teede nin" vahendite %ro$ekteeri!ises nin" edasises katseta!ises $a hinda!ises' >lles see"a harid se ol liste te"ev ste kavanda$a $a tit$a rollis sa!aae"selt& !otiveer s #%eta$a te"ev s& enesetienda!ine ! t s loo!in" liseks #%i%rotsessiks endise %assiivse "vast v#t olek " ase!el' .ro$ekteeri!ises osale!ine n# dis #%eta$alt tead!isi $a v#i!eid& !ida alles t li o!andada 1nii teoreetilisi %eda"oo"ika $a %s-hholoo"ia valdkonnast& ainest $!& k id ka korrektse eks%eri!endi kavanda!ise& teosta!ise& anal--si!ise& e #%ik v#i t))$ hendi hinda!ise kohta $!s2' Selles seisne+ki osa+use@ekt - %idevalt saav tada s kvaliteet& %-stitades 1-hiskonna& ko" konna& osale$a& tit$a $aoks2 ol lisi ees!rke& kavandades nende ell vii!ist& t le! ste hinda!ist $a korrekt ri' "Nii %eda"oo"il k i ka #%% ril %eaks ole!a v#i!al s %eda"oo"ilises %rotsessis osale!ise %#h$ si leida iseendas'" 16arid s%latvor!& 132 5eiselt %oolt on niis " sel te"ev sel %al$ -his$ooni selle"a& !ida !#istetakse innovatiivse #%%i!ise all' @een tan veel kord& et 7oo!a Kl +i ra%ortis ni!etatakse osal st thtsai!aks s naks& $a %eaae" niversaalseks n# et osal se $rele rahv svahelisest k ni lokaalse $a indiviidi tasandini 1Botkin& 132& rakendat na nii #%ilastele k i #%eta$atele' (ktiivsel osale!isel thts stat d& te"i$a $aoks ol liste -lesannete& %ro+lee!ide lahenda!isel on o!a !#$ ta"asi klassir !i& koolidesse' See lat + %ersonaalsete harid svaadete& harid s/ilosoo/ia k $ ne!iseni& var$at d #%%ekava k $ nda!iseni' "Kontrollides $a -!+er hinnates o!aenese harid s/ilosoo/iat $a vahendeid& !ille"a ta selle /ilosoo/ia $r"i klassir !is t))ta+& oli ta 1#%eta$a 5ed - minu mrkus2 avastan d re/lektiivse %raktika ! deli& !is !#$ tas k#iki #%eta$aid -le !aa'" 1Uohn& Kottka!% 1993& 1682 =%%i!istahte ole!asol $a toeta!ine& #%%i!ise !otiveeri!ine on ol line nii laste k i tiskasvan te $aoks' Siin v#i+ veel kord %))rd da ;eGeH %oole' ;eGeH vaated sellele& k idas saa+ #%%i!ine olla #%ilastele thend slik $a h vitav& on sa!av#rra k i !itte ena!"i ol lised tiskasvan te& eriti #%eta$ate $aoks' Aii!astele sel %#h$ sel& et h vitava $a h vi"a #%%i!ise ko"e! s kand + -le nende t))sse laste"a' ;eGeH vaateid v#i+ kokk v#tta $r"nevaltB harid s $a el %eavad ole!a vastastikk seot dD harid s on osa kasv st 1 growth2 $a kasv $aoks on keskne ko"e! s& ela! sD !illest la%sed on h vitat d& sellest al"a+ #%eta$a te"ev s& seda s hesta+ ta o!a h vis/ri"aD intellekt aalset kasv toidavad kollektiivsed %--dl sedD #%%i!ine t lene+ "!aail!a kallal te" tse!isest" 15he Uhild and the U rriT l !& UhiTa"o <niversitH .ress& 19562' >sal se 1osal se/ekti2 % h l %ee"eld vad $a v#i!end vad eelk#i"e sise!ised !otiivid vlises te"ev ses'

31

K i vaadata niteks 0ie+er!ani $a @illeri kokk v#tet vii!ase a$a t nnet s rin" test& r#h tavad nad #%eta$a rolli ! t !istB "=%%i!ine $a #%eta!ine on vastastikk s#lt vad& !itte eraldat d / nktsioonid' Selles vaates on #%eta$ad eelk#i"e #%%i$ad' Nad on %ro+lee!ide esita$ad 1posers2 $a lahenda$adD nad on ri$adD nad on intellekt aalid& kes on h#ivat d #%%i!is%rotsessi lahtihar ta!ise"a nii eneste k i nende hoole all olevate noorte ini!este $aoks' =%%i!ine ei ole tar+i!ine& see on tead!iste toot!ine' =%eta!ine ei ole etteaste& etend s& see on sood stav $ hti!ine' =%%ekava ei ole ant s& see on konstr eerit d e!%iiriliselt& +aseer + #%%i$ate oota!at tel8vlti!at tel va$ad stel $a h videl' 6inda!ine8hinnan" ei ole koht !#ist!ine& ta dok !enteeri+ aren" a$as' Instr eeri!ine8#%eta!ine ei ole tehnokraatlikD ta on lei tav& ksit))sarnane $a %eale k#i"e ! -ks e+ati slik8 !+!rane 1 imperfect2 ini!te"ev se ala'" 10ie+er!an& ('V @iller& 0' 5eaTher develo%!ent in .ro/essional .raTtiTe SThools' 5eaThers Uolle"e 7eTord& 9, 112& 1990'2 Aii!aseid aastaid vaadeldes v#i+ t#deda& et -le-eestilises %raktilises koolikorrald slik s $a %ro$ekteeri!iste"ev ses on #%eta$ate osale!ine %idevalt vhenen d& osal se/ekt !ini!aalne' >l lisi -lesandeid lahendavad hald stasandil teised& kes ka !ravad& !illal $a !illes #%eta$alt n# k-sitakse' See ei thenda& et osal se/ekti %raktiseeri!ine kad n d oleks - aktiivse!alt ennast otsivaid koole iseloo! sta+ eelk#i"e !eeskonnat))& k#i"i v#i ena!ik #%eta$ate haarat s -histe %ro+lee!ide& %ers%ektiivide leid!isse& lahend ste %ro$ekteeri!isse $a %laani!isse 1nt ">!anoline kool"2'

21 121 $sa+use@ektist A?00sika-,etuseA +oomise n4ite+

(lates 1987' a s vest toi! s 1$a $tk + tnaseni2 o!a%rane %rotsess eesti /--sika#%et se enda!iseks' >!a esi!eses ra ndis haaras see ,5 venekeelsete koolide /--sika#%eta$at 1$ ni 1987& tiend sk rs ste III eta%%2 nin" teises -le 150 0# na-Eesti /--sika#%eta$a $a 579 tead ri 1a " st 1987& 5art 2' Neist kahest korralisest tiend sk rs sest& !is olid korraldat d !#ttetal" tena& kasvas vl$a /--sika#%et se end s%rotsess Eesti harid ses& k s ,-hij-uks k $ nes kooli#%eta$a $a te!a telli! s tead rile' 0# na-Eesti ena! k i 150 /--sika#%eta$at-k rs slast dele"eeris 1987' a a " stis %oolsada #%eta$at& tead rit& !etoodik t $ne t kooli/--sika kontse%tsiooni $a vastavaid #%%e!ater$ale vl$a t))ta!a' Te2e5us5ormiks sai !#ttetal" te seeria& !is vaheld s kod se #%ik kir$ ta!ise"a& teksti $a la+orite koolis katseta!ise"a& tead slik ri!ise"a teksti so+ilikk sest $ne' Sellest aktiivist k $ nes vl$a Eesti Kooli/--sika 9hin"& kes korraldas t))d e kooli/--sika loo!isel 1#%ik te& katse!ater$alide kontse%t aalsed al sed& kooli/--sika kontse%tsiooni al sed& koostat d !ater$alide tead slik-!etoodilise eks%ertiisi korralda!ine& kollektiivse hinnan" and!ine& !ater$alide katseta!ine koolis& tiend sk rs ste korralda!ine $ne2' 1At lisa ,2 Kooli/--sika 9hin" te"ev st saatsid %--ded leida koost))d aines%etsialistide"a $a selle koost))%--de sa"edane l ht !ine' Aast ol de sis line allikas oli k#i"e%ealt Kooli/--sika 9hin" te"ev se ki" s k $ ne!a hakkav $a k $ ndatav h !anistlik& la%sekeskne kooli/--sika teooria 1kontse%tsioon2 $a %raktika k ni te& te"ev#%eta$ate kollektiivse t))na k $ ndat d #%ik teni vl$a' < s lhene!isviis ei vastan d endisele %ositivistlik-!arksistlik le& tiesti ainekesksele lhene!isele 1%aradi"!ale2' 5eise vast ol de allikana ksitan tollal i"as ainevaldkonnas 1!itte ain lt /--sikas2 dset oht - $da il!a !ono%olistlik st seis ndist #%%e!ater$alide& t))vihik te $! koosta!isel& @oskvast t levate& tollal koh st slike #%ik te t#lki!isel $!s' Kol!anda %ro+lee!ina neksin n) "hierarhilise ko!%etents se s-ndroo!i" - i"a a!eti- v#i tead sredelil k#r"e!al ast!el seis$a on tar"e! $a ko!%etentse! !adala!al hierarhia% l"al as $ast' See"a - s #%eta$ate liik !ine oli sisset n" klassitoast "k#r"e!atesse" s/ridesse& hvardas ! rda senist vrt ss-stee!i nin" leidis seet#tt t "evat vast %an !it!es " stes aine-& tead slikes& eks%ert- $! n# ko" des' Sellisel k $ l neid vast ol sid kol!-neli aastat ta"asi teadv stada %oln d v#i!alik' 9laltood oli !in vaade 1993' - 9:' aastal $a seda on s resti !#$ tan d vahe%ealne %raktiline t tv !ine erinevate %eda"oo"iliste s-stee!ide realiseer !ise"a Skandinaavias& Soo!es $a In"lis!aal' >len

3,

kindel& et i"a kooli- $a harid s end se"a ainealase v#i korrald ste"ev se l+i kokk % teha o!a t#eks%ida!istele $a tollasele n"e! sele vastavalt %ari!at'

t n %--dis

5na v#i+ t#deda& et Kooli/--sika 9hin" aktiivne te"ev s s !+ s a$ tiselt or"anisatsiooniliste -!+erkorrald ste t#tt ' .al$ de -hin" sse k l vate #%eta$ate tead slik etteval!ist s v#i!aldas l-lit da 199:' a alan d %#hikooli $a "-!naasi !i #%%ekava ar tell $a eks%erthinnan" te and!isse nin" teha sellist t))d tie vast t se"a' Eel!ise& #%%e!ater$alide kavanda!ise $a teosta!ise %erioodi vltel o!andati $a kas tati %raktikas !it!eid tead slikke !eetodeid 1nt Bloo!i taksonoo!ia rakenda!ine nii #%%e!ater$alide koosta!isel k i nende"a t))ta!ise t le! ste anal--si!isel haaras -hel v#i teisel viisil li"i kol!andikk Eesti /--sika#%eta$atest2' >li !it!eid h vitavaid avast slikke !o!ente - niteks #%%e!ater$ali kavanda!ine8esita!ine nn har"ta+elina& !ida on hil$e! kas tat d ka #%%et))s' 1?--sika#%et s& 19882 Sel !oel oli koost))s leit d s lhene!is!ood s nii koolis #%etatava aine ees!rkide k $ nda!isele kollektiivse te"ev sena k i aine#%et se ta"a!isele kontrollit d& l+ikatsetat d& lastele h vi%akk va $a $# kohase #%%e!ater$ali"a& k id ka %ro"ra!!ir-h!as osalen d te"ev#%eta$ate !otivatsiooni& %eda"oo"ilise $a tead slik ko!%etents se t#st!isele ele tase!ele' E +a esi!este #%%e!ater$alide loo!isel8katseta!isel teadv stas r-h!& et ed #%%e!ater$alid n# avad ka #%eta!is!eetodite ! t!ist' Kvalitatiivse ! t se te"id l+i !itte ain lt #%ik d& vaid ka la+ori))d' 579 #%%e$# d katsetasid si la+ori- $a katsevahendeid nin" -t)id& sa! ti o!a #%%e!ater$ale te"elik s #%eta$at))s' E +a alates 1987' a %--ti A=5i aine!etoodika k rs ste ka d lhendada nn kooli/--sika e /--sika#%et se ideid& veel ena! a"a !eetodeid #%eta$atele' @ood st s $ kooli/--sika t))r-h! valdavalt 0# na-Eesti #%eta$atest kasvades vl$a %iirkondlik st k rs sest tn rakendat d !#ttetal" -tehnoloo"iale' 1Sa!al a$al 5allinnas toi! n d tava%rase -lesehit se"a k rs sele !in"it "$tk te"ev st" ei tekkin d'2 A=5i reor"aniseeri!ise"a 1989' a ! t s kollektiivse !#ttete"ev se korralda!ine nin" innovatiivse #%%i!ise laienda!ine /--sik te tiend#%%es raske!aks' < te #%%e!ater$alide te"elikke v#i!al si 1t)) kahevrvilise teksti"a& avat d k-si! sed& %aradoksid $%!2 oska+ %rae" ra kas tada vaid osa #%eta$atest' Sa!alaadsed %rotsessid toi! sid ka !it!e teise aine e sis k $ nda!isel 1nt kehaline kasvat s& k nsti#%et s $!t2' ?--sik na t nnen /--sik te te"e!isi siiski k#i"e %are!ini' >!a !astaa%idelt $a sellest t lenevate rask ste %oolest oli selle r-h!a te"ev s arvatavasti k#i"e lat slik ! v#i!aldades iseloo! stada -ht valdkonda Eesti harid s end sest'

33

.ean #i" s%raseks k#nelda k5a+itatii5sest murran2ust -,etajate t4iendkoo+ituses 80' aastate l#% sB ikka ena! kas tati r-h!at))!eetodeid senise -lekaal kalt a ditoorse8loen" lise !eetodi ase!el& #%eta$a ! t s o!a %#hite"ev se ees!r"ista!ise $a sis lise korralda!ise s +$ektiks& vl$ s %assiivse ks tit$a rollist' K-!nete %eda"oo"ide $a koolita$ate $aoks oli see innovatiivne %rotsess& innovatiivne8$ r tav #%%i!ine& !ille sead s%ras sed& na" need on esitan d Botkin $t& avastati te"ev se ki" s ise' =%iti ko"e! se ka d ' ?--sika#%et se $a selle"a otseselt v#i ka dselt seot d ini!este erinevad n"e! sed nin" te"ev s!allid v#iksid olla ko" haridusuuendust i++ustreeri5aks materja+iks B -helt %oolt li"e!ale %oolte te"ev#%eta$ate& %al$ de /--sika-li#%ilaste $a teadlaste kaasa!ine aktiivsesse end ste"ev sse !it!e aasta $ooks l 11987' - 1991' toi! s li"e!ale ,0 or"anisatoorset-tehnilist !n" & !#ttetal" t $!s2& selle te"ev slik& tead slik& !oraalne $a sotsiaalne nin" !a$and slik k-l"D teiselt %oolt selle te"ev se s !! ta!ise& ne traliseeri!ise $a eita!ise stereot--%ne %raktika& dialoo"i l#% t s !+ !ine %al$ dele loova koost)) katsetele vaata!ata' Sellist eri tase!ete ini!este kaasa!ist ainekontse%tsiooni $a -%ro"ra!!i nin" #%%evahendite loo!isse katsetatakse %rae" nt !#nel %ool <S(s& et ta"ada aastale ,000 orienteerit d harid s! rran"' Kooli/--sika 9hin" on o!a !it!eaastase te"ev sa$a kestel %al$ d te"ev s!allid $a -!eetodid l+i katsetan d& inte"reerin d individ aalse a$ %otentsiaali kollektiivse tark se $a tahte"a& erinevate valdkondade s%etsialistide n"e! sed la%sest& te!a va$ad stest $a v#i!etest& #%eta$ast& te!a va$ad stest& v#i!etest $a loo!in" %otentsiaalist& /--sika ainest& selle tead slik st& -ldk lt rilisest $a rahv slik st thend sest' Selle te"ev se al sel on k $ nen d /--sika#%et se kontse%tsioon& %ro"ra!!& kollektiivselt lood d #%ik d& l "e!ik d& dsed la+orit))d $a -vahendid $ne' .al$ de #%eta$ate nin" tead rite& k id ka / nktsionride vaated on ! t n d nin" iseenesest!#istetavalt tehakse8k#neldakse as$ & !ille eest /--sik id o!al a$al teravalt arv stati' Kooli/--sika 9hin" teke $a te"ev s oli8on ka niteks demokraat+iku struktuuri "s nnit d" tekki!isest dialoo"i8l+irki!is%artneriks valitse!ishierarhiale - -hest de!okratiseer !ise il!in" st harid ses Eesti de!okratiseer !ise al"staadi !is' Kooli/--sika 9hin" vii!aste aastate koosolek d on nidan d& et aastate%ikk ses kooste" tse!ises k $ nen d h !anistlik d vaated on ! t n d o!aseks& et #%eta$ad on val!is nin" v#i!elised koost))ks& silitades sa!al a$al %#hi!#tteid& !is on kollektiivses -histe"ev ses leit d nin" end kooliel s #i" stan d' %okku5-tteks -laltood d te"ev ski" le de!okratiseeri!is-8h !aniseeri!is! delis v#i+ )elda& et de!okratiseer !ine 1sisaldades kooste"ev st& innovatiivs st& sihtide -hist s#nasta!ist nin" %idevat "vastastik se tienda!ise" v#i!al st2 tekkis hetkel& !il de!okratiseeri!ine oli ka 6@i tasandil ki" s& nii saav tati de!okratiseeri!istasandi toet s de!okratiseer !istasandile' ";e!okratiseer !ist !a" lhe! %ro/essionaal-+-rokraatlik keskkond kald s esial"selt vaatle$ahoiak lt %ea"i vast %an le& ka aktiivsele eita!isele' K i harid shierarhia ti%%tasandil asend s va+atahtlik de!okratiseeri!ine "s ndde!okratiseeri!ise"a"& tekkis vast reaktsioon& !is "-lalt alla" lask des eli!ineeris8%iiras de!okratiseer !ise laiene!ist $a indiviidide tasandil kas tas e+ah !aanseid v#tteid' .al$ de or"anisatsiooniliste -!+erstr kt reeri!iste ta"a v#i+ 1!itte ain lt harid ses2 nha indiviidide k#i"e "h#l%sa!a" ne traliseeri!ise v#i!al st $a %--d '

3:

31 7hiskond+ikud +iikumised ja kodanike 0hendused

Eesti haritlastel on ena! k i sa$a-aastane traditsioon -hineda seltsidesse $a -hin" tesse' NC ko" de vCi! aastatel oli le"aalseid kooste" tse!isvor!e vhe' Siiski tekkis 70' aastate l#% s -sna avat d !#tteviisi"a 5#r & oli 0ood s ri$ate Selts $t' 6arid ss-stee!is olid analoo"sed -hend sed -helt %oolt nt la l koorid 1=%eta$ate @eeskoor& 6arid st))ta$ate Naiskoor $t2& teiselt %oolt ainealased koost))r-h!ad& nt aineaktiivid $a nende %oolt eestveetavad aineC%eta$ate %iirkondlik d nin" -leva+arii"ilised -rit sed' @it!es aines /or!eer sid #%eta$ate seltsid 1e!akeel& !ate!aatika $t2' .erestroikaae" andis seltsite"ev seks va+a!a vCi!al se' Esi!estel aastatel oli tendents l a s ri& -leva+arii"ilisi kodanike -hend si& ka aineC%eta$ate seltse $!& 199:' a oli 6arid s- $a K lt ri!inisteeri !is re"istreerit d li"i %oolteistsada seltsi $a -hin" t' 5%ne -levaade linnades $a !aakondades re"istreerit d -hend stest& k#nele!ata n-) isete"ev slikest& re"istreeri!ata r-h!adest& % d +' (ll%ool vaatlen l-hidalt kahte harid s end se"a aktiivselt seot d& #i"e!ini harid s end sliik !ise %oolt ell k ts t d -hiskondlikk or"anisatsiooni - Eesti 6arid sseltsi $a Eesti 6arid snC ko" '

3111 'aridusse+ts
6arid sselts tekkis -helt %oolt va$ad sest inte"reerida eri valdkondade %eda"oo"ide& kasvata$ate& %s-hholoo"ide $a %ro"ressiivse harid s+-rokraatia nin" teiste harid sh viliste te"ev s kooli end ses nin" l a kooli end sliik !isele teat d kesk s ka 5art s' 6arid sseltsi loo!ise a$endiks oli ka& $a k $ nes te!a aktiivse te"ev s%erioodi %#hivaldkonnaks& loodava 6arid sko!itee "s r !ine" kooli end steele nin" sellel teel %-si!ise $l"i!ine' ($akir$and st $a 5Ad nin" Eesti 7aadiot kas tades 1a$akir$anike h l"as oli h l"aliselt harid se keki" st h vit n id& k id sa!as harid se s htes r!iselt kriitiliselt !eelestat d ini!esi2 s r ti vastsele 6arid sko!iteele %eale avalik vitl s selle te"ev se ees!rkidest $a kavadest& !is ehk teat d !ral sood stas end ste"ev se $tk !ist& !it!e alan d ettev#t!ise laiene!ist' Sa!as t#i see il!ekalt vl$a ! deski s#lt !at sele %-r"iva rahva te"ev ss/rides il!neva %olaars se h vir-h!ade initsiatiivi& %raktilise de!okraatia nin" avalik sta!ise n# de $a instit tsionaalsetes nin" %arteilistes s/rides stereot--%se $# - v#i hierarhia-8v#i! %ositsioonilt ots sta!ise vahel' 6arid sseltsi al"atav r-h! oli ol liselt sa!a k i Kooli/--sika 9hin" al"at sr-h!& sellesse l-lit s ka ni!ekaid ini!esi vl$ast%oolt harid srin"kondi& sh reli"ioossetest rin"kondadest' Seltsi as ta!isette%anek t li /--sik telt& selle"a -hinesid kee!ia#%eta$ate %evadel osale$ad 1$aan 1988& 5792' 1988' a s-"isel al"atas 6arid sselts koos 6arid sko!itee $a A=5i"a harid s end se %ro"ra!!ide v#istl se& !illel oli s r vast ka$a nii Eestis k i Aene ?)deratsioonis' 0aek s 10, t))d'

35

.rae" seks on k $ nen d vl$a h lk %ise!aid $a s re!aid harid sini!este eri kate"ooriaid -hendavaid seltse& -hin" id $ne' K#iki harid s$# de koondavat -hend st 6arid sseltsist ei k $ nen d nin" tnaseks on ta or"anisatsioonina vaikivas olek s' 5e!a as ta$ad-aktivistid on te"evad siin-seal teistes -histe"ev svor!ides& o!avalits stes& ka %arla!endis' 5a"asivaates v#ivad %al$ d tollased vast ol d t nd da -leterav stat na' >!eti oli see ae"& k s tehti esi!esed vl$ak tsed l+irki!isteks $a -hiskondlikeks kokk le%eteks a!etiv#i! de $a h vir-h!ade& seal$ res or"aniseerit d h vir-h!ade esind ste vahel' ;e!okraatlik %raktika seis kohalt oli see tiesti nor!aalne %rotsess' .arak - alles end deklareerivas de!okraatias % d s 80' aastatel l+irki!is- $a kokk le%%e%raktika' Seni valitsen d direktiivse $ hti!ise %raktika ei saan d %eva%ealt ! t da de!okraatlik ks koost))k lt riks' ;e!okraatlik l+irki!is- $a ots st s!ehhanis!i oodat d kiire aren" ase!el on te"elikk ses theldatavad i"a instit tsionaalse -!+erkorrald se"a kaasnevad ta"asilan" sed a toritaars sse& salastat sse& direktiivs sse' Sa"eli on %#h$ st nha str kt raalseid -!+erkorrald si ka harid svaldkonnas 1na" sellele on viidat d a$akir$and ses seoses kaitse$# d de $a sise!inisteeri !i -!+erkorralda!ise"a 1996' a2 k i !ehhanis!i enesest !rk andva reaalde!okraatia eli!ineeri!iseks enne& k i str kt rid $a sead sta!is!ehhanis!id sta+iliseer vad' < eks rin"iks de!okraatlike l+irki!is- $a ots st s- nin" vast t s!ehhanis!ide aren" s v#iks saada vii!ase kahe aasta $ooks l k $ ne!a hakan d =%eta$ate 0iid 1!ille as ta!iskatseid tehti alates 80' aastate l#% st2 $a 6arid s/oor !i te"ev s' Ennast on as$alik $a eesk $ andva o!a liik!ete h vide kaits$ana nidan d a!eti-hin" d - 5(0> $a <niversitas& kelle roll on eelk#i"e harid s- $a k lt rit))ta$ate !a$and sh vide esinda!ine'

3121 'aridusn-uko2u
1988889' a talvel t nd s& et -hiskonnas $a instit tsionaalses s/ris arenevad %rotsessid on lahkne!as - $ +a oot s%rane de!okraatlik l+irki!ise v#i!al s n# dis realiseer !isv#i!al st' 5eiselt %oolt& I@E kontse%tsioon $a %al$ des valdkondades arenev kollektiivne %ro$ekteeri!iste"ev s 1rahand s-%an"and s& %#ll !a$and s& t))st se -ksik d s/rid& kehak lt riliik !ine $!2 oli o!a!oodi vl$ak tseks harid s- $a k lt ri- rin"kondadele' Aeel"i ena! - harid st $a k lt ri nhti ikka tiheda!alt vastastikk tin"ivatena $a al sena rahv slik s verns se saav ta!isele& identiteedi k $ ne!isele' K lt ri $a harid se aren" t I@E kontekstis nhti v#i!alik na ain lt k i rahv slik & -hiskondlik & sotsiaalse kokk le%%e t le! st' 9lerii"iline k lt ri- $a harid s/oor ! t nd s olevat ain #i"e tee sellise le%%e sead sta!iseks& k s$ res /oor !i koosseis $a tahte esinda$ateks edasistes l+irki!istes rii"iv#i! "a kavandatid valida 6arid sn# ko" ' 9sna vike ent siastide r-h! 6arid sseltsist& Kooli/--sika 9hin" st& harid s%latvor!i loo$atest $a ko" harid sre/or!i !itte/or!aalsetest liidritest A=5ist $a .5<Ist nin" toeta$atest -hend sest 7es . +liTa& ska tide rin"konnast $ne s tis ette val!istada $a teoks teha -le-eestilise li"e!ale nel$a t hande koolidest& ra$oonidest $ne dele"eerit d osav#t$a"a -rit se' ?oor !iks koostati h lk resol tsioone $a deklaratsioone %al$ des tol a$al akt aalsetes -ld- $a harid s%oliitilistes k-si! stesB - Eesti!aa harid s- $a k lt ri/oor !i ;EK0(7(5SI>>N& - ;EK0(7(5SI>>N harid s%oliitikast Eesti NSA vene keeles s htleva elanikkonna kohta& - Eesti!aa harid s- $a k lt ri/oor !i (7<.W7I@INE Kohtla-Erve linna %artei- $a titevko!iteele& - 7ES>0<5SI>>N s#$aveteenist se kohta&

36

- Eesti!aa rahvaste /oor !i "Aai!s s& k lt %leen !i %oole rahv s%oliitika k-si! stes& - 7ES>0<5SI>>N i!!i"ratsioonist $t'

r& harid s" .XX7;<@INE N0K. Keskko!itee

Eesti harid s- $a k lt ri/oor !i deklaratsioonis on sCnastat d 1989' a kevade harid s%oliitiline n"e! s& sa! ti toet savald s 1988' a 16' nov s verns sdeklaratsioonileB "7iiklik d or"anid saavad va$alik l !ral s nata harid se $a k lt ri aren" t siis& k i nende te"ev s toet + de!okraatlik lt valit d %arla!endile $a -lds st esindavatele -hiskondlikele or"anitele nii va+arii"is k i ka kCi"i te!a re"ioonide tasandil''' Aa+arii"i kCi"i sotsiaalsete "r %%ide harid sh vid $a nende re" leeri!ise !ehhanis!id t le+ stestada ENSA harid ssead ses& !ida %ea+ heaks kiit!a ko" rahvas' ?oor ! loe+ end va+ariiklik & -hiskondlikel al stel t))tava harid snC ko" as ta$ako" ks' 0eia!e& et nC ko" %ea!ine -lesanne on anda i!% lss harid se taasvrt sta!iseks Eestis& lht valt avarast k lt rikontekstist' ''' ?oor ! leia+& et va+ariiklik harid snC ko" saa+ ed kalt t))tada vaid siis& k i te!a volit sed& Ci" sed $a koh st sed on /ikseerit d harid ssead ses' NC ko" %ea+ o!a t))s toet !a va$alik le in/o+aasile& tead s rin" tele $a %ro$ektlahend stele'''" ' 6arid s- $a k lt ri/oor !il valiti !it!esa$a esitat d kandidaadi h l"ast sala$asel otsesel hlet sel Eesti!aa 6arid sn# ko" ' Selle li"e!ale seitsek-!!end lii"et valisid 6arid sn# ko" $ hat se& kelle -lesandeks $i n# ko" te"ev se $ hti!ine $a koordineeri!ine nin" te"ev slike sa!! de soorita!ine -ldist n"ite vahelisel %erioodil' >!a s re $a h videlt laialival" va koosseis t#tt ei k $ nen d 6arid sn# ko" st enesest eriti $# list or"anisatsiooni' Sa"eli t n"isid esile -ksikisik v#i 1k#r"2kooli h vid -ldiste harid s%oliitiliste ots st ste arvel' >!eti oli see !#nele or"anisatsioonile $a te"ev s%ro"ra!!ile al st %anev nin" harid s%oliitika k $ ne!isse o!a n-anssi lisav ko" ' 6arid sn# ko" s osalen d said !rki!isvrse ko"e! se n# ko" %#hikir$a koostades' 6arid sn# ko" $ hat s %--dis s nata Eestis tekkivaid %arteisid harid s%ro+lee!ide thts sta!isele& Eesti harid s- $a k lt ri%oliitika %#his ndade /or! leeri!isele' Selleks korraldati !it!eid se!inare $! 1vt 5e"ev sloend& lisa 12' ?or!aalselt v#iks 6arid sn# ko" volit ste kehtiv se -le $ riidilisest as%ektist vaielda' 6arid sn# ko" $ hat s a"a& vaata!ata !it!e liik!e %ike!aa$alisele ee!alvii+i!isele seoses vlis#%in" te"a& ko" nes !it!e aasta vltel $ooksva harid s%oliitika& harid s- $a k lt risit atsiooni ar ta!iseks& korraldas se!inare $!' E hat se liik!ete a$akir$and ses avaldat d artiklid nin" esine!ised on sellise -hisar tl se ka$asta$ad' 6arid snC ko" oli katse -hendada harid s-lds s& selle vai!ne %otentsiaal o!a !it!ekesis ses - eri harid sas t sed& sh kCr"koolid& k tsekoolid $ne nin" k lt ririn"konnad harid se kvalitatiivseks re/or!i!iseks harid se te"elik de!okratiseeri!ise $a vrt sta!ise s nas' 6arid snC ko" $ hat se o!a%raseks te"ev svaldkonnaks sai 6arid snC ko" re"istreeri!ise taotle!ine' Seda taotleti eelkCi"e ENSA 9le!nC ko" .resiidi !is& hil$e! @inistrite NC ko" s& !is tielik lt vastas 6arid snC ko" le dele"eerit d -lesannetele $a Ci" stele 1989' aasta -hiskondlik aren" kontekstis' 6arid snC ko" re"istreeri!ine takerd s a!etkondlikesse $a %oliitilistesse keerdkik desse' 6arid sko!itee vaidl stas kord valt talle saadet d %Chikir$a& nhes 6arid snC ko" s konk reerivat vCi! ' 6arid snC ko" ei nin d vCi!al st re"istreer da 6arid sko!itee $ res - see oleks vCtn d talt sClt !at se Eesti harid se aren" -lds ndades kaasarki!isel' 6arid snC ko" te" tses a!etlikk re"istreeri!is%rotsed ri l+i!ata $a oli te!a koosseis s osalen tele heaks 1harid s2%oliitilise !Ctle!ise kooliks' 6arid snC ko" vali!iste etteval!ista!ine $a selle t)) on nide de!okraatlik st initsiatiivist harid srin"kondades' 6arid s- $a k lt ri/oor ! val!istati ette a!etkondlik toet seta 1$a avalik vast %an ta2& rahvaal"at sena' 5eadete laialisaat!ine& dele"aatide vali!ine $! sai teoks erinevate

37

-hiskondlike liik !iste& sh 7ahvarinde& 0oo!in" liste 0iit de NC ko" & $ +a ni!etat d 7es . +liTa& ska tide& koolieks%eri!enti l-lit n d direktorite& roheliste& ! ins skaits$ate& kristlike liik !iste $%t toel' Ko" vali!is%rotsed r %--ti korraldada vCi!alik lt de!okraatlik lt nin" sa!a s nda %--ti $tkata ka 6arid snC ko" t))s' Eesti de!okraatlik aren" seis kohalt saadi taas ol line ko"e! s' Sellisel /oor !il dele"aatide %oolt valit d or"an ta$ s enesel volit st $a vast t st& !is n# dis aktse%teeri!ist riiklik l& !itte %el"alt -he !inisteeri !i8a!etkonna tasandil' .eale"i oln ks selleks -heks 6arid sko!itee instit tsioon& kelle"a 6arid sn# ko" t ndis end olevat volitat d %ida!a l+irki!isi %ariteetsetel al stel' 6arid sn# ko" taotl st re"istreer da ENSA 9le!n# ko" .resiidi !i v#i @inistrite N# ko" $ res "%allitati" ena! k i aasta vltel& kons lteerides %idevalt 6arid sko!itee / nktsionride"a' Seda %rotsessi v#i+ t#l"endada k i %el" se il!in" t& et arv kas $a volit ste"a -hiskondlikk h vi $a sotsiaalset kokk le%et esindav or"an t n"i+ rii"i- $a %arteia%araadi / nktsioneeri!is! strisse' Selline "oht" %otentsiaalselt kindlasti oli"i - k i"i& ta"asivaates& na" rii"i valitse!is- $a v#i! a%araat %oln d val!is t nn sta!a -hiskonna%oolset l+irki!is%artnerit& %oln d see %artner"i val!is vl$a%eet d $a as$alik ks koost))ks& ta$ s end ena! s rve"r %i k i l+irki$ana' 5aas kord oli te"e!ist de!okraatlik -hiskonna! deli -ksik l-li /or!eer !ise"a enne& k i ko" -hiskondlik-%oliitiline sit atsioon selleks k-%ses' Aana de!okraatia"a riikides on sarnased n# ko" d ole!as nin" <S(s ei v#eta niteks -htki harid salast t#sist ots st st vast analoo"se or"ani"a koosk#lasta!ata' 6arid sn# ko" te"ev se $tk na de!okraatlik traditsiooni k $ ne!ise liinis 1$a ka initsiatiivr-h!a osas2 v#i+ nha 199:81995' a 5allinnas alan d harid sse!inari te"ev st& !illes %aari k $ooks l k $ nes vl$a veend ! s& et ona va$a k ts da 1995' a kokk Eesti harid skonverents' 6arid skonverents O95 kasvas -le harid s/oor !iks& !ille %#hirolliks %idasid osav#t$ad -hiskondlik kokk le%%e saav ta!ist Eestis harid sk-si! stes' Esi!eseks selliseks k-si! ste rin"iks oli Eesti harid skontse%tsiooni al ste $a harid sots st ste sead sta!ise !ehhanis!i 1sh 6arid sn# ko" !ood sta!ise2& harid skorrald se sead se al ste $! osas -hiskondlik kokk le%%e saav ta!ine' 6arid s/oor ! -henda+8esinda+ l+il#i"et Eesti -hiskonnast - t))and$aid& t))v#t$aid& la%sevane!aid& %eda"oo"e& #%%i$aid& %oliitik id& a!etnikke' ;ele"aatide arv ks on k $ nen d 300& t)) %lenaarist n"ite $a r-h!at))dena on tavaliselt oln d 3 %eva' I"a /oor ! vali+ 30 - :0 liik!est koosneva toi!konna& kelle %dev ses on aasta $ooks l ette val!istada $r"!ine /oor !' 5oi!kond !ood sta+ /oor !itevaheliseks %erioodiks t))r-h!ad& !is v#ivad o!a koosseis %al da %ro+lee!i"a te"ele!iseks va$alikke as$at nd$aid'

38

3131 Teised haridusinimeste 0hendused

< s -hiskondlik-sotsiaalne ol kord on -helt %oolt andn d ini!estele v#i!al se -hineda erinevaid h vis/re %ee"eldavatesse r-h!it stesse 1%arteid& seltsid& liid d $!2& teiselt %oolt a"a esita+ ikka t n"iva!alt vl$ak tse selliste r-h!ade !ood st !iseks& sest -ksikindiviidi h vide vl$enda!ine& esinda!ine $a kaits!ine rii"i v#i o!avalits se v#i a!etkonna te"ev svaldkonna raa!es on $# kohane vaid or"aniseer n d h vir-h!ale' (ll$r"nevalt #i"e l-hidalt !#nest sellisest r-h!ast& !ille teke oli ena! seot d kooli- $a harid s end se al" se"a& rahv slik s vernse harid steadv se taastekki!ise"a' 1' ?orseli se Selts& Eohannes Kisi Selts - esi!ene -hendas neid Eesti koole& !is %idasid o!a -le 300 aasta lat vaid $ +eleid 80' aastate l#% s& teine - ini!esi& kes silitasid $a levitasid eesti -he t nt !a $a ereda!a kooli enda$a Eohannes Kisi %eda"oo"ilist %randit& sa! ti Kisi %eda"oo"ilise se!inari k na"isi #%ilasi' @#le!ad seltsid %eavad thtsaks %eda"oo"ilise ko"e! se ko" !ist& levita!ist' ( hinnatakse aasta %are!aid %eda"oo"e& antakse vl$a a$akir$ ' ,' (ineliid d $a aine#%eta$ate -hin" d on ole!as %eaae" k#i"is kooliainetes& sa! ti al"klassi#%eta$atel& eri%eda"oo"idel $a 0# na-Eesti lasteadnikel' 9hin" d k $ nesid vl$a valdavalt k na"i A=5i $ res te" tsen d aineaktiivide al sel v#i8$a kooli end sae"sete aine- e %ro"ra!!ir-h!ade +aasil' 3' Kooli$ htide -hend sed - 9ldharid skoolide ;irektorite N# ko" & K tse#%%eas t ste ;irektorite Aoliko" & 7akend sk#r"koolide 7ektorite N# ko" - on -hinen d& et teostada harid s%oliitikat o!a valdkonnas' :' N# ko$ad $!s -hiskondlik-a!etkondlik d -hend sed8instit tsioonid on tekkin d vii!astel aastatel harid s!inisteeri !i $a o!avalits ste $ rde& nende liik!ed !ra+ ena!asti kokk k ts $a& dele"eeri!ine on harv' 5' >!anoline Kool - kooli isearen" le s nat d ena! k i 70 kooli -hend s& !is kasvas vl$a (vat d Eesti ?ondi %ro$ektist ">!anoline kool" 11993' - 9:'2' Nn $tk %ro$ektid nin" ">!anoline kool II" t))tavad tnaseni' 6' 5iskasvan te harid se"a te"elevaid -hend si on !it!eid' S r osa neist on koond n d Eesti 5iskasvan te Koolita$ate (ssotsiatsiooni 3(ndras4& Aa+a 6arid se 0iit $!' Al$a arvat d a!etkonna %oolt !ood stat d n# ko$ad on -le$n d -hend sed n-) isetekkelised nin" annavad !rk reaalsest de!okratiseer !isest' >n ol line %idada !eeles& et %al$ d neist tekkisid $a te" tsesid !itte/or!aalsete -hend stena $ +a 80' aastatel' Ea %rae" "i on %al$ r-h!i& ise"i -lerii"ilisi& !is te" tsevad !itte/or!aalsetena - re"istreeri!ata' Nende seas on %al$ #%ir-h!i& kes ei ne !#tet e"a va$ad stki o!a te"ev st etteant d raa!idesse !ah tada' ;e!okraatlik s el s osale!iseks on alan d -hend ste koond !ine' 9heks sellise koond !ise niteks on Eesti 6arid s/oor !& !is esinda+ harid se and$aid $a harid se tar+i$aid k i h vir-h!i' Al$ak $ nen d de!okraatlik traditsiooni kohaselt 1nt <S(s& ena!ik s E9 riikides2 oleksid sellised esind sed %devad %ida!a l+irki!isi !inisteeri !ide& valits se"a nin" erineva tasandi 1harid s2ots st sed ei saaks s-ndida sellise v#i analoo"se esind se"a koosk#lasta!ata' Eesti de!okraatlik s k lt ris on kollektiivsete s +$ektide osal s valitse!ises kad vvike - na" %al$ des %se dode!okraatlikes (a/rika $a 0adina-(!eerika riikides' 5ahan veel kord r#h tada - see on #%%et-kk& !ille ra#%%i!ist %ole v#i!alik l-kata ka "esse t levikk ' Aalits svliste or"anisatsioonide tekki!ist $a t))d %eetakse ol liseks valdkonnaks nii 97> k i E9 te"ev ses de!okraatia %#hi!#tete realiseer !ise "arantiina' Seda !ratletakse sa"eli 3kol!anda $# na4 !a$and se $a rii"iv#i! k#rval'

39

1 'ariduskontse,tsioon1 'aridus,+at5orm
Eesti harid s%latvor! val!is eelneva harid s end ste"ev se $a selle"a kaasnen d Eesti nin" !aail!a harid ssit atsiooni s-vene!ise t le! sena' Kooli end s%erioodi vCi+ nha harid s%latvor!i -ldetteval!istavana& intensiivselt k $ ndas $a /or! leeris seda vike teadlaste $a %raktik te r-h! 1988' a s-"isk del' Korraldati ka %aar se!inari-a$ r-nnak t !#ne seis koha t%s sta!iseks' 5ekstis oli %--t d l-hidalt /or! leerida ko" toi! n d harid s end se t !& -ldistada eri r-h!ade te"ev se teoreetilised al sed $a -hist))s saav tat nin" %ro$itseerida eestlastele k i vikesearv lisele k lt rrahvale aren" ks o%ti!aalne harid ss nd ! s' 6arid s%latvor!i esi!ene& anal--tiline osa "6arid sol d !eie va+arii"is" andis hinnan" harid ssit atsioonile Eestis& selle tolleae"setele vl$ak $ nen d val % nktidele& teadv stas harid slik d $a kasvat slik d "re!aad" harid ses& te"elik lt eksisteerivad t %ikteedF $%!' 6arid s%latvor!i $r"nevates osades - "6arid s end se kontse%tsioon" $a "6arid s end se tin"i! sed" - on %--t d inte"reerida -hiskonnas toi! vate %rotsesside -ldist s nd ! st kod !aise harid s%raktika $a !aail!a harid steoreetilise !Ctte"aFF' 1At ka lisa :'2 'aridus on !ratlet d k i "isiks se aren" keskkonna korralda!ine& vai!se& ainelise& tehnok lt ri lhenda!ine isiks sele" nin" k i "te"ev ste ko" ! s +$ekti aren" %otentsiaali ava!iseks" 16arid s%latvor!& 112' 6arid st on nht d aktiivselt -hiskonda k $ ndavana& s nat na de!okraatia aren" le& h !anistlike el ideaalide aktiivsele otsin" le& isiks se $a -hiskonna vCi!alike t levik %ro+lee!ide n"e!isele $a lahenda!isele' See thenda+ sel"elt lahti-tle!ist konserveerivast& do"!aatilisest C%et ss htest nin" s nd !ist innovatiivsesse C%%i!isse-C%eta!isse' 6arid svrt ste tasandi ! t !ine a+inC st $a vCitl svahendist taotl seks& ideeks& el sis ks& see on s nd !ine tasandile& k s ini!ese aren" lC%%siht %ole !itte -he!CCt!eline tilitaarsete va$ad ste kasvav rah lda!ine& vaid enesevl$end s& eneseteost s& !is tekita+ va$ad se teists " se - isiks se h !anistlik aren" ksitl se $rele' 6arid st nhakse %idevharid sena& el laadi osana' 6arid se @unktsioonidena on ni!etat dB 12 -hiskonnaliik!e ada%teeri!ine k lt ri 1nii re"ionaalsesse& rahv slikk k i ka !aail!ak lt ri2 +aasharid se o!anda!ise sti! leeri!ise ka d & ,2 -hiskonnaliik!ete va+a enese!ratl se& adekvaatse enesere" latsiooni sti! leeri!ine 1sh harid skorrald se ka d 2' 6arid s end se kCi"e -ldise!ate +4htekohtadena nhakse - harid skorrald se de!okratiseeri!ist nii indiviidide& harid sinstit tsioonide k i -hiskonna tasandil& - %eda"oo"ilise %rotsessi nin" harid se sis h !aniseeri!ist areneva isiks se aseta!ise"a %eda"oo"ilise %rotsessi %laneeri!ise kesk!esse& C%%i$at !otiveeriva harid se sis loo!ise"a' Nii on de!okratiseeri!ine "-le!inek ks tit!isaktiivs selt osal saktiivs sele"' JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ

F @Cistete "harid slik re!aa" $a "t %iktee harid ses" -ks es!akas t si oli"i harid s%latvor!i esi!eses osas' 90' aastatel on need k $ nen d -ld!Cistetavaks $a -kas tatavaks' FF 0isaks harid s end se ki" s toi! n d a$ r-nnak te& !Cttetal" te& se!inaride $a konverentside !ater$alidele nin" %latvor!ir-h!a %alvel koostat d -levaadetele kitsa!atest harid svaldkondadest kas tati al s!ater$alina ka nt 7oo!a Kl +i ra%orteid $!'

:0

7Ch aset se"a innovatiivsele C%%i!isele k i isiks se& harid se $a -hiskonna % te% nktile haak + harid s end se n"e!ine %ideva innovatiivse %rotsessina - k s %eda"oo" ! t + traditsioonilisest "harid s%rotsesside ! t ste o+$ektist nende ! t ste arvestatavaks s +$ektiks"' Sellise harid s end se k $ nda!ise ol lised te" rid oleksid %eda"oo"ide tiendkoolit s k i end se sis line ta"a$a nin" or"anisatsioonilised !eet!ed' 6arid s%latvor!i osas "6arid se sis ' .eda"oo"iline %rotsess" t akse vl$a ol line as%ekt ,eda2oo2i+ise ,rotsessi n42emine hariduse sisuna' "5Cele $C d!ise %rotsessi o!anda!ine8valda!ine $a t nnetat kas ta!ine o!anda+ o!aette thend se' Sellises lhend ses os t + %eda"oo"iline %rotsess harid se t le! seks' Ena!"i veel - harid se l#%lik sis k $ ne+ %eda"oo"ilises %rotsessis eneses' Selle k $ nda!isest v#tavad osa #%ilased'" 6arid se 0+dharidus+iku sisuna nhakse $ st humanist+ikke 544rtusi< eetilised vrt sed 1ini!likk s& kannatlikk s& s-da!et nnist s& a 1s s2& h+i& #ils s& halast s $ne2& enesea st s& harid se $a k lt ri thts se hinda!ine $ne' 6arid s end se tin2imustena nidatakse ra ol lise!ad harid stead ste& C%eta$ate etteval!ista!ise $a harid ssead sandl se arenda!ise s nad' 1988' a nove!+ris toi! n d harid st))ta$ate konverents kiitis harid s%latvor!i heaks k i edasise harid s end se al se& !is esitati ka Eesti dele"atsiooni a!etlik dok !endina $a seis kohana -leliid lisel harid st))ta$ate konverentsil @oskvas sa!a aasta detse!+ris' 5)) selle ti sta!isel $a rakenda!isteede otsi!isel kestis ka 1989' a& k ni 6arid sko!itee kollee"i !ini& k s vCeti vast vastavasis line ots s' 6arid s%latvor!i !#$ harid ste"elikk se aren" le va$aks o!aette ri! st' 6arid s%latvor!i -ks voor si - sel"e str kt reerit s& teesiline -lesehit s& lakooniline s#nast s oli kindlasti ka te!a % d seks' Niis " sel k $ l on ta hsti ksitletav sa!as kontekstis !#tlevale& tead slik ko!%etentsi"a l "e$ale& a"a raskesti loetav ena!ik le %raktik tele - kooli$ htidele $a C%eta$atele' S htelise vaik se s/ri tekke -ks %#h$ seid oli ka harid s%latvor!is h l"aliselt sisald vate h !anistlike harid svaadete tollane sis line !itte!#ist!ine' .o% laarne oli k#nelda harid se h !aniseeri!isest $a de!okratiseeri!isest' @is on nende s#nade sis $a !illised %rotsessid nende ta"a %eit vad te"elik lt& oli teadv sta!ata' @))d n d vheste aastate"a on harid s%raktika siin teooriast sa!! edasi tein d& t es Eestisse h !anistlik harid se nited nii va+akoolide k i h !anistlikke alternatiive vil$elevate -ksik%eda"oo"ide nol' 6arid se enda!ise kol!ele !rksCnale lisaks oli harid s%latvor!is teht d katse 1$a selleks oli ka ko" $r"nev "harid so%ositsiooniline" te"ev s Eestis2 leida teid harid sots st ste de!okraatlik ks al"ata!iseks& l+irki!iseks $a sead sta!iseks' 5nase harid sol korra t nd$ale on -lal!ainit d %ro+lee!i akt aals s ka %rae" ses sit atsioonis sel"e' 1995' a Eesti harid skonverentsiks val!is harid s%latvor!ile analoo"ne "kaksik-eelkavand" "Eesti harid skontse%tsiooni lhtekohad" 1>lav (arna t))r-h!alt2 $a "@illist harid sots st ste !ehhanis!i va$a+ Eesti koolI .ro+lee!iaset s" 1.eeter KreitK+er"i t))r-h!alt2' Need dok !endid s navad thele%an eelkCi"e harid s%oliitika stratee"ilisele k-l$ele' ACrdl s harid s%latvor!is sisald n d ideede"a too+ ol lisena esile nii erinev si k i Eesti harid se aren" al sideede !eta!or/oose $a $r$e%idev st' K i"i te"e!ist %oln d lC%%dok !entide"a& vaid "eelnC "a"& !ille edasiarenda!ine -hiskondlik kokk le%%e tasandile $a valits se8%arla!endi %oolt vast vCetavaks arend s%ro"ra!!iks toi! + harid s/oor !i edasises t))s& on ni!etat d dok !entides nha ol korra $a harid s!Ctte ! t !ine vii!aste aastate $ooks l' Kindlasti v#i+ k-sida - kas on te"e!ist harid s end se al"%erioodi ideede edasiaren" "a& taandaren" "a v#i trans/or!atsiooni-!eta!or/oosi"aI K iv#rd vasta+8vastavad vii!aste dok !entide ideoloo"ia8%#hi!#tted s nd ! sele ,1' sa$andi harid s- $a tea+e-8t))!aail!a& k iv#rd on need ko!%ro!iss Eesti harid se "!assitasandi"a" v#i "%arteilis-a!etkondlik tasandi"a"&

:1

on vaatl st vriv %ro+lee!' K id k na need dok !endid on sead stat d 0hiskond+iku kokku+e,,ena. on nende roll t levik s s tavasti !ratletav sa!! na de!okraatlik -hiskonna te"elik le k $ nda!isele Eestis - vhe!alt harid svaldkonnas'

:,

81 Venekee+ne haridus
.rae" ste $a veel ena! 80ndate l#% -!+erkorrald ste kavanda!isel %--ti ikka leida t "e& %#h$end st& $r$e%idev st Eesti Aa+arii"i"a' 6arid skorrald st $a -sead sandl st il!as#dadevahelises Eestis on %eet d -heks de!okraatlik !aks tolleae"ses E roo%as' .rae" on ol line -ks as%ekt - $ +a %aarik-!ne !in"is 1e!a2keeles harid st soovi$a ole!asol linnas v#i as las koh stas kohalikke v#i!e leid!a #%eta$a nin" ta"a!a soovi$ate lastele e!akeelse %#hiharid se' K i"i te"elikk s %oln d ehk nii ideaalne& oli 30' aastate Eestis nii vene& saksa& $ di& %oola& soo!e& lti k i rootsi koole& ka "-!naasi !e' Sellise a$aloolise ta sta $ res oli loo! lik vaade& et rahv slik identiteedi ta"a!ine harid se ka d k $ nda+ lo$aalse $a k lt rse Eesti kodanik ' Sellist hoiak t toetasid 80' aastate $ooks l avaldat d rahv ste %s-hholoo"iat $!s ksitlevad t))d& k s v#i+ $!edates $oontes $l"ida liiniB %erekond - e!akeelne -ldharid s - rahv sk lt ri o!a!ine - %#hirahv se keele& a$aloo& k lt ri hea t nd!ine - -ksikisik k lt riline& rahv slik identiteet - %#hirahv se k lt r - kodanik identiteet - -ldini!lik d vrt sed' 6arid s end se -ks seis kohti oli& et i"ale la%sele t le+ v#i!al ste %iires !aksi!aalselt ta"ada e!akeelne harid s $a rahv slik identiteedi k $ ne!ine' See thenda+ e!akeelset al"- $a v#i!al sel ka keskharid st' Sa!as t le+ saav tada& et koolis inte"reer taks ka eesti k lt ri& et keskkooli l#%eta$a oleks v#i!eline o!anda!a k#r"harid st eesti keeles' Et Eesti oleks i"ale te!a %-sielanik le t rvaline kod ka k lt rilises !#ttesF' Aene harid s- $a kooli$ hid nin" ena!ik #%eta$aid Eestis olid o!a v"a kir$ le sotsiaalsele $a harid slik le koosseis le vaata!ata val!is t))ta!a eesti koolide #%%e%laanide $a %ro"ra!!ide nin" eesti keelest t#l"it d #%ik te $r"i' Aii!ane seis koht tekitas !it!el korral vaidl si eesti s%etsialistide %oolt& sest t#lke#%ik kanna+ al"keele k lt ri%itserit' K i harid s end s k i -hiskondlik liik !ine vai+ s& $i venekeelne harid s teat d !ral o!a%ead' Nii na" %oliitikas& oli harid seski ! "ava! k#nelda "o!a as$ast o!a-!eeste"a"' Aenekeelse kooli -ldiselt soodsat hoiak t ei teadv stat d k i venekeelse elanikkonna %oliitilise hoiak ! t!ise8s na!ise v#i!al st' Siiski loodi teat d %onnist ste hinna"a %aar venekeelse kooli %ro+lee!ide"a te"elda %--dvat instit tsiooni& !is tnaseks on la" ndat d eri osakondades8a!etites te" tsevateks -ksiks%etsialistideks' JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ

F 1vt 6arid s%latvor! 1:& ,,-,3D sa! ti K lt ri- $a harid s/oor !i deklaratsioon $a %))rd !ine N0K. KK %oole rahv sk-si! sesD Na % ti''' 1987'2

:3

5raditsioonilisest eesti $a vene harid s end slaste 1harid so%ositsionride2 tead slik%raktilisest koost))st s "enes Eesti-Aene 6arid stead slik 9hend s& !ille kavandites vene %ool %akk s o!a end sliik !ise ki" s k $ nen d $a $rele%roovit d %ro$ekteeri!is- $a anal--sitehnoloo"iat& eesti %ool a"a o!a lahenda!ist va$avaid %ro+lee!e $a ideid' See te"ev s oli teat d %erioodil -sna elav nin" !it venekeelset kooli sai al se o!a individ aalseks aren" ks $a kollektiivisiseseks koost))ks' Aene%oolsed %artnerid on t#den d& et vene kooli %ro+lee!id Eestis on neid aidan d ette nha $a !#ista Aene!aa vikerahvaste harid ses toi! vaid %rotsesse nin" rahv sharid se loo!isele kaasa aidata' 1At Aene kool Eestis& 199,2 .rae" on sead stat d venekeelsete koolide -le!inek riiklik le #%%ekavale $a #%ik tele -heaastase nihke"a eestikeelsete koolide s htes' Selles kontekstis ! t + ikka ol lise!aks inte"ratsiooniteede k-si! s l+i #%%ekava' 59 tead rite"a koost))s on katsetat d $a k-!netes koolides ki" s nn "estonovedenie" +lokk al"klassidest k ni "-!naasi !i l#% ni' See on arenev8laienev s nd ainete sis ka d 1kod koha $a Eesti lood s& k lt r2 k ni osa ainete #%eta!iseni eesti keeles' Selle %ro"ra!!i toeta!ine Eesti rii"i $a harid s!inisteeri !i %oolt on a"a siiani takerd n d' < rin"d $a #%%e!ater$alide vl$at))ta!ine nin" katseta!ine-$ r ta!ine s#lt + vlisriikide a+ist' Aii!astel aastatel on valits sele teht d etteheiteid "viienda kolonni" loo!ise sood sta!ise eest Eestis 1vt Endel 0i%%!aa $t esine!ised a$akir$and ses 1996' a s vel2' E rostandardile vastav ini!#i" ste aktse%teeri!ine venelaste s htes - seda ka harid ses - on -ks osa tna%evasesse E roo%asse %-r"i!ises' Aenekeelse harid se vl$al on hakan d o!a kohta leid!a k#ik %eda"oo"ilised s-stee!id& !is vii!asel a$al eestikeelsetesse koolidesse on $# dn d' >n tava%ro"ra!!e $r"ivaid erakoole& on Naldor/-!eetodeid kas tavate klasside"a kool $a oli ka arenev Naldor/-lasteaed& !ille Narva harid sosakond kah$ ks tavalise lasteaia"a -hendas' @it k-!!end #%eta$at-kasvata$at kas ta+ Naldor/-%eda"oo"ika !eetodeid tavakoolis' >n !#ned @ontessori- $a ?reine-%eda"oo"ika kas ta$ad' >n osale$aid >!anolise kooli $tk %ro$ektides $ne' (rene+ ka !#ni selline s nd& !is eestikeelses harid s!aastik s % d + - nt <S(s edenev #%%es-stee! "SThools o/ 5o!!orroG" on o!a esi!esed "$-n"rid" Eestis leidn d $ st venekeelsetes koolides'

::

91 Toimunust demokratiseerumise-demokratiseerimise humaniseerumise-humaniseerimise mude+ites

ja

1985' - 86' aasta %erestroika oli -leliid lises !astaa+is de!okratiseeri!ise nhe $a andis v#i!al se de!okratiseer !isil!in" ks ENSA harid ses& !is k l!ineer s r-h!a ent siastide-harid steadlaste harid s end slik initsiatiivi"a' 1987' - 88' aastal sead stas $a sood stas 6arid s!inisteeri ! initsiatiivi k $ ne!ist harid sre/or!iks - de!okratiseer !isest sai de!okratiseeri!ine ENSA -ldharid se tasandil' ENSA k i rii"i& ise"i harid se k i k tse-& eri- $a k#r"harid se nin" -ldharid se tervik tasandil oli see siiski de!okratiseer !ine& k na teised harid ss-stee!id $id toi! va s htes k#rvalseis$aksvaatle$aks' EK. $a @N tasandil %--ti end sliik !ist vaos hoida' 1988 - 89 - riiklik l tasandil l#ikas /or!aalne de!okratiseeri!ine harid s end slik korrasta!ise& tead slik sta!ise& sead sta!ise $ne teel te"elik lt ra harid sini!este a!etlik s harid s end ses osale!ise v#i!al se' Sa!al a$al toi! s koolide tasandil de!okratiseer !ine& !is il!nes te #%%ekavade"a ant d v#i!al ste rakas ta!ises $a eneseal"at ses nin" -histe"ev ses' liik !ise !assilise te"elik lt lat slik s

1989 - 95 - -ldharid se korrasta!ise $a harid se $ hti!ise -!+erk $ nda!ise %eriood& k s end se %#hihoovaks k $ nes kaks a!etkonna %oolt oh$at d s ndaB sead sandl se vl$at))ta!ine $a str kt ri ! t!ised' Siin v#i+ k#nelda de!okratiseeri!ise vlistest il!in" test& !is o!a sise! ses ka "enesid de!okraatiaideaalist - osal s ots st stes $a l+irki!istes& isik #i" ste t nn sta!ine $a ta"a!ine' K#r"harid ses al"as sees!ine de!okratiseer !ine - tekkisid rakend s- $a erak#r"koolid nin" tehti esi!esed sa!! d de!okratiseeri!ise teel -likoolide #i" ste laienda!ise"a' ;e!okratiseer !ise t "evaks il!in" ks oli ">!anolise kooli" liik !ise teke $tk %ro$ektidena nin" tiskasvan harid se& avat d harid se v#r" stik teke' 1995 - 96 - liialt vikese a$alise distantsi t#tt on $reld ste te"e!ine ehk ohtlik' Siiski on !#ned nht sed sedav#rd il!sed& et neid t le+ !ainida' 0oo! lik lt v#i+ a$alise distantsi ! t des see vaade"i ! t da' 6arid se $ hti!ise valdkonnas on te"e!ist v##rand !ise"a nii instit tsionaalsel k i isik lisel tasandil - harid ss-stee!i $ hti!istasandi +-rokratiseer !ine on sel"esti t ntav' 9hiskondlik d& de!okraatlik d -hend sed& !is tekkisid v#i loodi $ st de!okraatiainstr !endina& l+irki!is- v#i n# andva %artnerina& t nd vad olevat sa"eda!ini -lalt alla ksk de "%eh!enda!ise" vahendiks& !ani% latsiooniatri+ diks' Nii v#i+ k#nelda de!okratiseeri!ise !+e$ooks!isest v#i - kriisist& %se dode!okraatiast' Iseloo! stades humaniseerimist-humaniseerumist sa!adel a$avahe!ikel& %ean t#e%raseks %ilti& k s kooli tasandil& vaata!ata !ateriaalse ol korra kitsik sele& on de!okratiseer !ise"a koos toi! n d t nd v h !aniseer !ine nii la%se k i #%eta$a $aoks' 6arid se teistel& $ httasanditel sellist $reld st teha %ole v#i!alik - %idevate -!+erkorrald ste ki" s& on sadade ini!este te"ev s oln d e%isoodiline& kindl st nne ho!se s htes kad n d& sa$ad keskas t ste ini!esed on k-!ne aasta $ooks l os t n d kord valt koondat ks-vallandat ks--leviid ks $ne' >sal s o!a as t se $a iseenese saat se8-lesannete k $ nda!isel on ikka ena! vhenen d' 6 !aniseeri!ise vhene!ise ta stal on sead s%rane nha oht & et deh !aniseeri!ise laine levi+ valitse!is-$ hti!istasandilt koolidele' Selle t nn s!rkideks on $relevalve $a rii"ieksa!ite sead sta!ine -hiskondlik kokk le%%eta nin" sa!al a$al tiendkoolit se $a !etoodilise teenind se 1ini!likk !##det kehastavad& $ hti!is- $a #%eta$atasandit sid vad-vahendavad l-lid2 kaota!ine'

:5

9111 V4ike 5-rd+us eri tasandite+ toimu5ast

Ideede $a te"ev ste seis kohast v#i+ k#ik toi! n 8toi! va $a"ada vhe!alt kahte ossaB - harid ss-stee!isiseselt eri tasanditel toi! v - nii deklareerit d ideedena k i te"ev slik ltD - riiklik l $a %arteide tasandil deklareerit d ideed $a te"ev sed' K i"i esi!ese& harid ss-stee!isisese %rotsessi il!in" d on v"a !it!ekesised $a vast ol lisedki 1nt !inisteeri !i& o!avalits se $a kooli tasandid nin" te"elik lt klassir !is toi! v2& on selle kik $a t le! sed "%are!ini nha"& /ikseerit d eelarvetes& kskkir$ades& v#istl stes& koolide aren" s $a aren" %ro"ra!!ides& #%eta$ate n# %ida!iste $a r-h!at))de %rotokollides $ne' 7ollioot sed $a -$aot sed il!nevad -sna sel"esti& sa! ti na" v##rand !ine v#i !#istev $a l " %idav koost))' Ideed %eaksid ole!a sel"elt vl$a )eld d - %arak on see nii %#hiliselt vaid te"ev slik & !itte kontse%t aalse valdkonna"a' .arteide $a rii"i tasandil toi!iv on looritat d nin" k#rvaltvaata$ale %al$ k-si! si tekitav' Siin on ol kord kardinaalselt teists " ne& k i oli seda 89' - 91' aastal' Sa"eli teki+ va$ad s k-sida - kas sil!atorkav& a$akir$and seski kir tav e+ako!%etents s -hes v#i teises valitse!isalas& orienteer !ine ain lt lhe!atele sa!! dele ka "e!ate aren" t le! ste arvesta!ise ase!el& v##rand !ine oodat d de!okraatlik st $a h !aansest s htest %ole !itte niv e+ako!%etents s' @illine %oliitika& !illine harid s%oliitika siis te"elik lt toi!i+I 0oo! lik lt on ole!as kol!as& ini!tasand& !is %#i! + kahe eelni!etat "a& olles seal nii %#h$ se& ol korra !ra$a k i t le! se rollis' Ini!eses toi! vad ! t sed on eriti ol lised neis valdkondades& k s eksisteeri+ vastas!#$ ini!ene-ini!ene kontakt& na" see on harid ses' 1993' a se%te!+ris k 90 kavandis olid /ikseerit aren" s nad8-soovid' Neist on %#nev v#rdl s!ater$al end sideede"a' l tati vl$a %ro"ra!! ">!anoline kool"' Sellele laek n d ena! k i d koolide saav t sed& aren" t sood stavad $a takistavad /aktorid& v#i+ vl$a l "eda koolides kehtivaid vrt shinnan" id& hoiak id' See neile& kes on t ttavad kooli end se al"aastate %ro+lee!ide $a

@#ned ">!anolise kooli" aren" kavandite t nn s$ooned on k#nekad harid s end se al"%erioodi"a v#rreldes' 1' 5e" tse!is!ood ste seas on esikohal kollektiivsete te"ev svor!ide $a !eetodite kas ta!ine kooli aren" kavanda!iseks& seal$ res !it!es koolis a$ r-nnak & !#ttetal" te v! tehnikaid kas tades' E hi- v#i $ htkonnakeskseid "a tori%ro"ra!!e" %eaae" ei ole' ,' Art sed& !ida hinnatakse& on teisenen d& k s$ res isevrt seks %eetakse la%se 1$a !it!es t))s ka #%eta$a2 koolir##! ' 3' Sihid& ees!r"id on s nat d sellele& et k#ikides koolides 1s re!a v#i vikse!a $ l" se $a !astaa%s se"a2 l a #hkkond $a eeld sed& !is l +aksid saldada #%eta$at o!a aine %ro"ra!!i te"e!a& kasvat s- $a koost)) k-si! si ise lahenda!a& o!a te"ev st ise kontrolli!a' :' .al$ des koolides hoolitsetakse teadlik lt& et kool ei oleks -hele"i 1ka vhe! v#i!ekale v#i sotsiaalselt "e+a! "avale"2 la%sele harid slik ks " !+teeks"' Selleks nhakse ette lisaklasse v#i %raktilise orientatsiooni"a r-h!i $ne o!a re"iooni lastele' K i ksitleda neid t nn s$ooni de!okratiseeri!ise $a h !aniseeri!ise seis kohalt& siis on !#le!ad ole!as'

:6

*ers,ektii5 19971 aasta+

1987' a oli te"e!ist t "eva e!otsionaalse t# s "a& k s saav tati s-ner"eetiline e/ekt - inte"reeriti $a kas tati ra tn sadade ini!este aktiivsele osav#t le Eesti "harid slik a$ %otentsiaal" ko" selle s htelises 1tnase"a v#rreldes2 !it!ekesis ses' >l korda v#iks v#rrelda %ikka ae"a s))tis oln d % han d %#ll !aa"a& !is %rast esi!est ker"et hari!ist %aar aastat o!a r-%est ka veta!ata head vil$a kanna+' Esial" oli ol line ol korra -ldine anal--s $a k#i"e -ldise!ate aren" s ndade s#nasta!ine' See oli -ldvaade& k s ena!asti leiti -hine keel& t nnistati -hist tonaals st' Kindlasti olid $ +a esi!este"i anal--side $a kontse%tsioonide sees var$ l teadv sta!ata& alateadv slik lt erinevad lhene!ised' K i tna%eval k#nele!e avalik lt %ostsotsialis!ist& %ositivis!ist& siis tollastes esi!estes harid skontse%t aalsetes esine!istes $a kir$ tistes on $ tt veel !arksistlik st ini!esekontse%tsioonist nin" ini!esekesks se all !#isteti eelk#i"e harid se di/erentseeri!ist aineti vastavalt #%ilaste erinevatele eeld stele' .raktik te $a harid steadlaste h l"as il!nes ka teine sead ! s& !is oli s nat d harid se sis $a %eda"oo"ilise %rotsessi h !aniseeri!isele' Selle t nn s!rke v#i+ leida nii a$ r-nnak te !ater$alidest k i nt /--sik te s#nastat d kooli/--sika ees!rkidest& Eohannes Kisi $r"i$ate te"ev sest $!' S nd h !aniseeri!isele oli sa!as -htne s na"a harid skorrald se de!okratiseeri!isele - laiale enese!ra!isv#i!al sele $a harid sots st ste k $ nda!ises osale!isele& st -le!inek le "ks tit!isaktiivs selt osal saktiivs sele" 16arid s%latvor!& 132 >!eti %eeti $ +a 1988' - 89' a ol lisi!aks harid s end se ed !ravaks tin"i! seks harid se vrt sta!ist' 6arid s%latvor!is eristati selles kol!e as%ektiB harid st k i o!aette sihti& isevrtustD harid st k i vahendit& eriti sotsiaalse $a !a$and slik heaol saav ta!iseksD harid sinstit tsioonide ainelist kindlustatust' K i vaadata as$adele tnase %il" "a& siis on harid s vrtustunud eelk#i"e teise as%ekti& !a$and slik $a sotsiaalse heaol allika osas $a seda"i vaid kitsa%iiriliselt - !a$and s-& riharid s& ka keelteosk s& s'o o!a!oodi tilitaarne& v"a tar+i$a-hiskonnalik vrt sta!ine' Aaadeldes ol korda harid se vrt sta!isel tervik na& siis rii"i tasandil on see eelk#i"e s#naline' Ei harid st))ta$ate 1enese2harid se $a tiend skoolit se& ei nende %alkade $a sotsiaalsete nin" !oraalsete ta"atiste e"a harid sas t ste 1v'a !inisteeri !I2 aineline ol kord ole nende -hiskondlik rolli tit!iseks %iisavalt ta"at d' Sa!a on l " harid se demokratiseerimisega' Eriti vii!aste& Eesti riikl se& %arla!entaarsete t))!eetodite sta+iliseeri!ise aastate $ooks l on !r"atav h vitava kriisi v#i!al st k#i"is Eesti o!ariikl se sihiks oln d valdkondades& !itte ain lt harid ses' 10 "e$a ei %eaks %ahaks %ane!a vl$endit "h vitava kriisi t nn sed" - ksitan Eestit #%%iva -hiskonnana& analoo"selt areneva la%se"a& kelle aren" ki+ l+i kriiside& kiirend ste $a niliste seisak te' 7iik& -hiskond v#i ka a!etkond& as t s %ole ses vaates vhe! h vitav k i -ks la%s& ini!ene'2 6arid ses nen %rae" $r"!isi vimaliku (arengu- juhtimis- !kriisi tunnuseid" - osalusefekti !ini!iseeri!ine riiklik l tasandilD - ametkonnasisesed& ka tel"ita" sed& avalik lt l+iar ta!ata& %#h$enda!ata $a i"ak-l"set eks%ertiisi l+i!ata ots sedD - hinnan" te& ots st ste& %ro$ektide ta"a seisvate isik 1te2 vCi r-h!ade avalikustamise % d !ineD

:7

- petaja eemaldamine harid stead sest& te!a teeninda!ise 1!etoodilise $a tiendkoolit s-alase2 v#i!al ste vhene!ine $a kvaliteedi lan" s& seda eriti s-stee!s se osasD - brokraatlike instantside te"ev sva+ad s $a sead sall !at s& ots st sv#i! koond !ine vikese r-h!a ktte& kellel % d + !is tahes ar andl se koh st sD - ebakompetentsusest, ametkondlikest vCi isiklikest huvidest t lenevad harid sv#i!al si& harid ss-stee!i de!okraatlikk aren" t kitsendavad $a e+a!a$and slik d ots st sedD - harid slike traditsioonide $a $r$e%idev se l#hk !ineD - -hiskondlik arva! se eira!ine $a selle"a !ani% leeri!ineD - harid ses osalevate ini!este %eataolek& stressi-& rah lole!at se- $a hir! seis ndD - ''''''''''$ne' @#tle!a %eaks ka "harid skorr %tsiooni" v#i!al sele' Neid t nn seid v#i+ detailiseerida v#i -hendada erineval !oel s re!atesse r-h!adesse - o!a loo! lt on nad -helt %oolt alles k $ neva& e+ak-%se de!okraatia kaasnh d& teiselt %oolt totalitaar-hiskonnas k $ nen d 1nii isiks se k i r-h!a kit !ise2 stereot--%ide vl$end s8t le! s& kol!andast k-l$est %ee"eldavad var$at d r! slik-li+eralistlikk 1v#i "+anaaniva+ariiklikk "B #i"l s& v#i!al sed $a rikk s !#nele2 s nda nin" nel$andast k-l$est - % htini!lik v#i! e /ooria nita$ad& k s % d lik de!okraatlik k lt r 1sh avalikk se e !aks !aks$a kontroll $a sead sed2 ei tasakaal sta veel %iira!at v#i! t nnet e"a !oraalset e+akindl st' (naloo"seid nht si on kir$eldat d nii Kol!anda @aail!a riikide aren" vaatl stes k i seoses %ostsotsialistlike -hiskondade"a 1nt BirTh2' Et esial"ses harid s end ses !it s nda - %ostsotsialistlik& %ost!arksistlik& %ositivistlik -helt %oolt& h !anistlik& re/or!istlik teiselt nin" %ost!odernistlik kol!andalt %oolt - sa!al a$al $a sa"eli sa!ade t))r-h!ade %iires& sa!ades dok !entides koos esinesid& on ta"asivaates nha' Sellise s-"ava sise!ise& teadv sta!ata vast ol ole!asol on k-lla% ka -ks %ea!ine %#h$ s& !iks harid s end s %ea"i sees!ise kon/rontatsiooni $a kon/liktide kes vaevle!a hakkas nin" !iks -htsetest ideaalidest kant d tervikkontse%tsiooni l a ei #nnest n d' Ka %ari!ad %--dl sed& !ida i"a vastselt a!etisse %and d harid s$ ht il! tas& $ooksid %ea"i liiva - ei saa tekitada dialoo"i& k i dialoo"i osalised %ole enese $a teise osa%oole ole!ist nin" ole! st teadv stan d' .rae" seks t nd + %aariaastase distantsi $a teiselaadse harid ss-stee!i8-ko"e! se %oolt ta"asi vaadates& et kaks s nda - %ositivistlik $a h !anistlik - on teineteisest sel"elt erald n d' Eesti harid s/oor !is $a !it!etes teistes !ittea!etkondlikes -hin" tes& r-h!ades& ettev#t!istes $a ettev#tl seski on nad $# dn d kooseksisteeri!ise nin" dialoo"ini' Ahese kohand !ise vaeva"a on leidn d enesele soo$a raela!isv#i!al se %ostsovetlik harid s1tead s2 nin" avalik lt v#i salakesi %--avad $ htoh$e enda ktte haarata 0ne !allide $a -standardite -lev#t!isele orienteer va s na esinda$ad' K na avalik $a a sa vitl se nin" te" tse!ise k lt ri %ole sa"eli ei kaasa tood d e"a o!andat d e"a %ak seda eesk $ na ka %rae" ne sead sandlik& valits s- $a teadlasrin"kond 1$ tt %ole selles kontekstis ain lt harid sest2& siis on kivit n d %ostsotsialistlik 1harid s-8aren" 2kriis' Selle kriisi t nn s$oontest $a lahene!isvl$avaadetest v#i+ teha erinevaid %ro"noose' >!eti on hoo!atav -ks eri%raB nii i"a%eva%eda"oo"ikas k i rakend s- $a s-va-%eda"oo"ikatead ses on toi! n d h !aniseer !ine $a de!okratiseer !ine' Selle %rotsessi kand$ad on elavad $a te" tsevad ini!esed& kelle otsesel v#i ka dsel kaast))l k $ ne+ osa $r"!isest Eesti kodanike %#lvkonnast& %eda"oo"ilisest traditsioonist $a kasvat stead sest' N--d on k-si! s selles& kas harid s$ hid $a osa%ooled ise s davad sit atsiooni !it!e%ool selis st8-tah lis st teadv stada& kas on $ ht%ositsioonil oli$ad %iisavalt tar"ad $a !oraalsed& et teadlik lt& t levikk vaatavalt v#i!aldada8leida kasv r !i !it!ele s nale& ko!%etentsed nin" o+$ektiivsed vast ol de nin" %ro+lee!ide teadv sta!iseks $a dialoo"i kivita!iseks& sees!iselt t "evad& et ne traliseerida %ostsovetlik d& %ositivistlik d % han" d nii harid s- 1%eda"oo"ika-& %s-hholoo"ia- $t2 tead ses& -%raktikas k i harid se $ hti!ises' K-lla% vajaneb suurt eneseletamist ning kompleksivabadust, et tunnustada omaenese

:8

haridusrahva (petajate, kasvatajate! praktilist ajaloost ja veresidemetest vrsunud tarkust ning seda kuulata, kasutada, suurendada. K-lla% vajaneb suurt eneseuhkusest lahtitlemise judu, et mistahes positsioonis tunda end ppijana, kes tuleviku vljakutsetele vastuseid pab leida' K-lla% vajaneb ennekike suurt phendumisvimet, et kanda tulevaste plvkondade hoidja, kaitsja, teeni(nda!ja missiooni tnases k#ik-ka +aks-!aail!as # suurt loobumisvimet, lahti $elda vimu vimaluste ahvatlusest' Ea prgimus - see on #%eta$a-kasvata$a %risosa'

7ks tu+e5iku5aade - inno5atii5ne -,,imine:

7oo!a Kl +i ettekandes 1Botkin 19802 k#neldakse innovatiivsest #%%i!isest k i #%%i!ist--+ist& !is too6 muutusi. uuendusi. 0m6erstruktureerimist ja ,ro6+eemide 0m6er@ormu+eerimist 5-ttes ar5esse ,ikaaja+isi tu+e5ikua+ternatii5e. osa+edes ja n4hes ette & !itte ain lt kohanedes kanooniliste vaadete $a tead!iste"a' =%%i!ist--+ina lht + innovatiivne #%%i!ine ini!initsiatiivist& haara+ si !etodoloo"iaid& s ht !isi& osk seid $a v#i!eid& si vrt si ! t vas !aail!as ela!iseks' =%%i!ist ksitletakse laias kontekstis - #%ivad nii indiviidid& %erekonnad& r-h!ad k i -hiskonnad' Senine a$aloos $ rd n d 1-hiskondade2 #%i!all on %ike!ate sta+iils s-& seisak %erioodide vaheld !ine Pokilaadsete kriiside"a& !il toi! + ! t s& #%%i!ine' 5raditsioonilisest& konserveerivast& silitavast #%%i!isest t lenevad - kontrolli kaota!ine s-nd! ste $a kriiside -le& seisak %erioodidele $r"nevad v"a kallid $a k rnavad Pokid 1!illest !#ni v#i+ tna%eval os t da saat slik ks2& - -ldvaate kad !ine saa+ vate kriiside seeriale& - ini!este v##rand !ine& !ar"inaliseer !ine& - v#i!et s kiiresti arvesse v#tta vrt skon/likte kriisiol kordades& !is vii+ ini!vrik se $a individ aalse eneseteost se kad !iseni' Llo+aal%ro+lee!ide ri!ine on viin d $reld seni& et nii tead se k i -hiskonna t levik s nd ! sed "+aseer vad laial %ers%ektiivil& !is silita+ !itte%er/ektse& k id nikaalse ini!likk se kvaliteedi" 1Botkin& 62' < eks #%%i!iseks nhakse kaht %#h$ st - ini!eksistentsi silita!ist @aal $a ini!vrik st' Ko!%lekss se $a !ra!at se kasv tna%eva !aail!as on %#h$ stat d ini!te"ev sest nin" selle"a toi!et lek ks on #%%i!ine 1laias thend ses2 ain s viis' Nende kahe %#h$ se esiletoo!ine vl$enda+ %))ret -hiskonnakesks selt ini!kesks sele' Inno5atii5se -,,imise t4htsaimaks. %eaae" uni5ersaa+seks suundumuseks on nimetatud enesestm-isteta5at n-uet osa+use j4re+e rah5us5ahe+isest tasandist kuni +okaa+se ja indi5iduaa+se tasandini 1sa!as& 132' Innovatiivse #%%i!ise rekvisiitidena on nidat d eelk#i"e m-istmist 1!is indiviidi tasandil il! ta+ end dse !rka!ise v#i!es $a v#i!es kondenseerida teavet& silitades selle thend se $a t !a2& etten42emist $a osa+emist 1e/ektiivse osale!ise osk st& l+irki!iste $a alternatiivsete lahend ste %akk !ist tna%eval levin d "veto-osal se" ase!el2 1sa!as& ,0 - ,12' "Indiviid& kes ei osale %ro+lee!i lahenda!ises& on osa %ro+lee!ist''' Eks%ertiis v#i+ v#tta enne! kitsa tehnokraatlik vor!i k i val" stat d $ hti!ise o!a $a k ts da sellisena esile avalik salda!at se'" 1sa!as& 312 Innovatiivset #%%i!ist erista+ konserveerivast& silitavast #%%i!isest vrt ste& ini!s hete $a k $ nditeF 1images2 roll' Selle ase!el& et eli!ineerida vrt si& na" seda on katsetat d %ositivistlik s tead ses v#i i"noreerida !ittetraditsioonilisi vrt si& "%in" ta+ innovatiivne

:9

#%%i!ine& et teha valik t h l"a vrt ste seast" 1sa!as& 39 - :02' 6arid sra%ortis t#detakse& et -hiskonnas ikka laie!alt leviva koo%eratsiooni $a %artnerl se kohal on /or!aalharid se s-stee!is v#istl s& hierarhia' .artnerl s eelda+ ini!orientatsiooni& %ositiivseid te" sid& konstr ktiivset kit !ist& vast tavat& de!okraatlikk t ndlikk st 1de!okraatia!eelt2 - k#ike& !ida saa+ arendada ini!s hete ka d ' Na" 0evinil& leia!e ka harid sra%ortis vite selle kohta& et %al$ dele t))st s- $a eriti aren" !aadele on o!ane vertikaalne ko!! nikatsioon $a tsentraliseerit s - see"a vaid vlise de!okraatiail!in" "a rii"i$ hti!ise %raktika' K i"i otsene hinnan" selliste riikide #%%i!isv#i!ele % d +& nenditakse& et innovatiivne #%%i!ine -hiskonna& rii"i tasandil eelda+ detsentraliseeri!ist' Innovatiivse #%%i!ise kontse%tsiooni"a on dialoo"is kriiti+ise -,,imise kontse%tsioon& !ille ol line t nn s on do2maati+iste. kinnistunud t-dede ja 544rtuste ,ro6+ematiseerimine 1vt nt .ass!ore2' Kooli $a klassitoa tasandil ! t + !#le!as #%eta$a roll& kes ei ole n--d "!itte %el"alt instr ktor& vaid !oraalne eesk $ & la%se individ aalse #%%e%rotsessi katal--si$a $a $ hti$a' @#le!ad rollid n# avad ko" ini!intellekti& e!otsioonide $a tahtek $ nd se haara!ist& holistlikk lhene!ist nii #%%ekavale k i #%%i$ale" 1Botkin& 136 - 1372' Sa!alaadseid !#tteid s#nastati ka Eesti harid s%latvor!is& k s selle lhene!ise allikaks oli -helt %oolt teoreetiliselt sa!a 7oo!a Kl +i ettekanne& teiselt %oolt - 1980' aastatel k $ nen d innovatiivne tiend#%%e %raktika nt #%eta$ate tiendkoolit ses 1vt "?--sika#%et s"D Sal ndi 199,D KreitK+er" 199,D sa! ti kooli/--sik te $a kehalise kasvat se #%eta$ate t))r-h!ade dok !endid2' "6arid s %eaks kaasa aita!a -hiskonna $a isiks se el s esilekerkivate v#i!alike t levik %ro+lee!ide n"e!isele $a lahenda!isele& aktiivselt !#$ ta!a -hiskonna aren" t'" 16arid s%latvor!& 112 ">n va$a -le !inna end slik le& innovatiivsele #%%i!isele& !ida iseloo! sta+ v#i!alike isiklike $a sotsiaalsete %ro+lee!ide etten"e!ine $a s-stee!ne lahenda!ine'" 16arid s%latvor!& 1,2 =%%i!is! deleid ksitledes -tle+ Israel SThe//lerB "9ldiselt oodatakse tead$alt 1#%ilaselt2& et te!a a tonoo!ia il!neks v#i!es konstr eerida $a hinnata8vrt stada vrskeid8 dseid nin" alternatiivseid ar" !ente& s'o oodatakse innovatsiooniv#i!et& !itte ain lt v#i!et re%rod tseerida vare! talletat d ra dseid ar" !ente'" 1SThe//ler 1987& 1302 JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ

F @eta/ooride thend se ri!ine nt harid ses t nd + olevat sa!a s nd ! se"a' 9hes s#nas on var$ l avar $a sa!as kas ta$ate %oolt k-llalt konkreetselt !#istet d sis - k $ nd& %ilt' Nii on siin te"e!ist teadv stat d %--de"a !eta/oori l+i harid shoiak id8-te"ev si k $ ndada'
Na" ees%ool !r"it d& kas ta+ 7oo!a Kl +i ra%ort #%%i!ist laie!as thend ses k i senini tavaks' =%%i!isest ei k#nelda !itte ain lt indiviidi& vaid ka r-h!a& rii"i& ini!konna tasandil' Sellist lhene!ist Eesti harid sele rakendades v#i+ eelk#i"e k#nelda innovatiivsest #%%i!isest eri liiki r-h!ade tasandil 1koolid& seltsid2' 5ee innovatiivse #%%i!ise $ rde klassitoas k l"e+ Eestis %rae" eelk#i"e tiendkoolit se ka d ' K idas #%eta$a& kooli$ ht on #%%in d ise& nii ta ka te" tse+ kooli $a klassi ees' I"a ! t s selles valdkonnas al"a+ %eda"oo"i koolit sest $a tiendkoolit sest' Innovatiivset #%%i!ist %raktiseeris kooli!eeskondade koolit s%ro$ekt ">!anoline kool"& selle $tk %ro$ektid& sa! ti rahv svaheline Naldor/-%eda"oo"ika se!inar $a !it!ed 6arid st))ta$ate Koolit skesk se a torik rs sed' Selles valdkonnas on a"a ena! v#i!al si' 5ehnoloo"iliste v#i!al ste kiire aren" !aail!as nin" 35ii"rih-%%e4 te" s s Eesti koolide var sta!isel arv tite"a on +aasiks 3innovatiivse h-%%e4 te"e!iseks' 9heks niteks sellest v#i+ olla Ida-Air !aal alan d kooliarend s%ro$ekt 1vt lisa 92& k s !aakonna koolide arend s - eelk#i"e riiklik #%%ekava innoveeri!ine toi! + in/ov#rk de& interneti-k lt ri k $ nda!ise"a inte"reerit na nin" kas ta+ kohalikk eri%ra de!okraatlik ko"e! se $a traditsiooni loo!iseks nii kooli -!+ritsevas reaalses ko" konnas k i virt aalsetes 1elektronside vahend sel toi!ivates2 k lt ri- $a #%iko" kondades&

50

toetades ka ettev#tl se 3internetiseer !ist4' (rend s on kavandat d $a kivitat d innovatiivse #%%i!is%rotsessina' 5 le+ t#deda& et !eie& Eesti& harid skontekstis kas tatav !#istete $a vaadete s-stee! on veel #i"e erinev k#r"eltarenen d !aade o!ast' Sellised !rks#nad na" ! ltiintelli"ents s& %al$ k lt rilis s& e!otsionaalne intelli"ents s& %dev s#%et s& holistlik harid s& ko" -a$ #%e& v#i!end s#%e $%t on !eie %eda"oo"ilises ar"ikeeles -sna ed' Erinevate %eda"oo"ilis-/ilosoo/iliste %aradi"!ade t nd!ine nin" o!a %aradi"!a teadv sta!ine on sa! ti alles hil$ ti alan d %rotsess' Ees seisa+ %ika tee kiire l+i!ine'

Tu+e5iku5aade Eesti haridusse%

.Chi!Ctteliselt on Eesti $aoks t levik s realiseeritavad o!a ole! selt erinevad aren" stsenaari !id' Ettes kCrvale r! slik %are!- $a vasak%oolse aren" tee& on vCi!alik k $ ne!ine - in@o0hiskonnaksB - odava t))$C $a !aha$n d tehnoloo"ia"a aren2umaaksD - t r !a$and sel +aseer vaks t00,i+iseks eurorii2iksD - alternatiivne aren" tee vCi+ s nd da s44st+iku e+u5iisi2a ku+tuuri-. tehno+oo2ia- nin2 in@omahuka 0hiskonnamude+i loo!isele' ACi!alik on aren" $tk !ine ka n) kaootilises trendis& !is s ri!a tCenos se"a s nd + "aren" !aa" ! delisse vCi stotalitaris!i& diktat ri' Konkreetne tee -he vCi teise -hiskonna! deli s nas vCi+ olenevalt vCi! lolevate %oliitiliste $C d de s nitl sest olla kas li+eraalne& konservatiivne v!' Neist s nd ! stest olene+ ka harid se konkreetne aren"& rii"is teostatav harid s%oliitika' I"a -lalni!etat d Eesti -hiskonna ! del sisalda+ eneses erinevaid oot si harid se s htes nin" seda v#i+ erineval !ral !C$ tada harid s k i -hiskonda endav& innovatiivne vCi

JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJ F (ll$r"nev !ater$al on osa Eesti harid skonverentsi O95 %#hidok !entide $aoks !in %oolt kokk v#et d !ater$alist' Selle $a teiste analoo"sete tekstide s-nd on oln d v#i!alik vaid eelnen d !#ttetal" te& r-h!at))de& -hisse!inaride rea t le! sena' Siinkohal tnan kollee"e 6arid skonverentsO95 initsiatiivr-h!ast'

konservatiivne8konserveeriv& silitav $C d' 6arid s ise vCi+ os t da %assiivseks "telli! se tit$aks"& na" see on t ttav totalitaar-hiskonnast' .ers%ektiivsele tu+e5ikuhariduse+e on omane aktii5ne. inno5atii5ne ro++ -hiskonnas' >lene!ata konkreetse s na valik st& ni!etaksin !Cned %Chilised ees!r"id $a %rintsii+id& !is %eaksid kehti!a 10 - ,0 aasta %rast' 1' Eesti harid s on su5er44nne. inno5atii5ne. orienteerit d %idevharid se va$ad se k $ nda!isele $a i"ale kodanik le !aksi!aalse aren" vCi!al se loo!isele& rahv slik identiteedi& kCl+l se& inimese e+uk5a+iteedi kandja' ,' Ettes kCrvale diktat ri $a totalitaar-hiskonna taass-nni vCi!al se& on harid s koos k lt ri"a Eestis rii"ivCi! $a !a$and ss/ri kCrval s hteliselt sClt !at lt isere" latsiooni teel k $ nev8arenev s/r' 'aridus !na2u ku+tuur ter5ikuna/ on sama5;rra 0hiskonna ja inimese jaoks se++e 5aimsete 5ajaduste kujundaja kui nende rahu+daja. on osa e+u+aadist1

51

3' 5oi!i+ %l ralis!i te"ev slik t nn sta!ine $a realiseer !ine - eri isiks set--%ide va+a& soovitatava aren" sood sta!ineB erine5a+ kas5atus@i+osoo@ia+ ,;hine5ate haridussuundumuste o+emaso+u a+usharidusest +46i 0+dhariduse ,ide5hariduseni1 (insate %l ralis!i %iiravate tCkenditena t nn statakse -ldini!likke vrt si $a !oraali' :' "emokraat+ik haridusotsustuste !5astutuse. ;i2uste. kohustuste/ s0steem sta6i+iseeru6 ee+k;i2e osa+usdemokraatia a+uste+. !illes ots sta$a $a vast ta$a& tit$a roll vCi!alik lt katt vad& ots st s!ehhanis!is on esindat d o!a -hend ste ka d eri h vi%ooled& on vl$a t))tat d $a realiseer n d l+irki!iste toi! !ise $a kokk le%ete saav ta!ise !ehhanis! koolisisestest k ni -ldriiklike ots st steni' 6arid salaste -hiskondlike le%ete saav ta!ise -ks tee on re" laarsete konsens sel %Chinevate harid s-8kasvat s-8k lt rinC %ida!iste s-stee! %arteide& kodanike -hend ste& instit tsioonide $a valits stasandite osavCt l' ' 5' 6arid s%oliitika t "ine+ kasvat se k i tead se& k i k nsti $a harid se k i -hiskonna $r$e%idevat aren" t ta"ava te" ri t nn sta!isele' 6' 6arid s%oliitika ei %eaks ole!a s nat d str kt ri- $a ni!et ste ! t stele - selle ots sta+ ae" isearen" teel nin" !Cne kooli& str kt ri kad !ine $a teiste teke on loo! %rane %rotsess' 'ariduse juhtimise ja korra+damise ,;himure ,eaks o+ema hariduse k5a+iteet. tase. se++e saa5utamine mitte sur5e ja diktaadi2a. 5aid inno5atii5sete ,rotsesside er2utamise2a1 $++es 5aade+nud demokraatia ja humanismi sidet hariduse2a ja Eesti haridusm-tte2a nin2 ,eatunud inno5atii5se+ -,,imise+. 5-i6 esitada k0simuse< kas ja mi+ m44ra+ on Eesti end tead5ustanud -,,i5a 0hiskonnana: Nii demokraatiat kui humanismi -,,i5ana: Selle teadv sta!ise -ks v#i!al si on hil$ tiste end s%rotsesside -levaata!ine erinevate vrt ss-stee!ide seis kohalt& erinevaid lhene!is-& ri!isviise kas tades' Nii on loot st saada -he "#i"e" t#l"end se $a %ro"noosi ase!el ki!% t#l"end si $a aren" v#i!al si' Nin" siin on $ +a s-stee!i $a rii"i de!okraatlik k-%s se k-si! s& !illine v#i!alikest teedest& !illised v#i!al stest saavad #i" se edasiseks aren" ks' .al$ s on see de!okraatia $a h !anis!i& %al$ s v#i! $a vast t se k-si! s'

5,

Kasutatud ja refereeritud kirjandus (!er& >' Kornel& A' 'ariduse 5-ima+ikkusest maakohas Eesti Va6arii2is' .osti!ees' 199:' ,:' !rts' (!!as& (' #i++ine 5-iks o++a Lihu+a koo+i5-rk' 0ne El ' 199:' 17' !rts' A5a+ik kiri %u+tuuri- ja 'aridusminister *au+-Eerik Rummo+e' .evaleht' 199:' 31' !rts' Beare& 6'& Sla "hter& 7' EduCation @or TDentE-@irst FenturE' 7o tle"e& 0ondon' 1995' BirTh& (' 6' The ConCe,ts and theories o@ modern demoCraCE' 7o tle"e& 0ondon' 1993' Botkin& E' N' El!andira& @'& @alitKa& @' No Limits to Learnin2' >Y/ord& 1988' B rns& U' ;elisle' "emoCraCE1 Its "e@eCts and Ad5anta2es' 0ondon& Leor"e (llanV<NNIN 0td& 19,9' UarnoH& @'& 6' @' 0evin' SChoo+in2 and Gork in the "emoCratiC State' Stan/ord& U(B Stan/ord <niversitH .ress'1985' Uohn& @' @'& Kottka!%& 7' B' TeaChers1 The #issin2 VoiCe in EduCation' State <niversitH o/ NeG Zork .ress& NeG Zork& 1993' Uoo!+s& B' The Gor+d EduCationa+ Frisis< A SEstem Ana+Esis' NeG Zork& 1968' Uoons& E' E'& S' ;' S "ar!an' EduCation 6E Fhoise' BerkeleH& U(& <niversitH o/ Uali/ornia .ress& 1978' ;eGeH& E' "emoCraCE and EduCation1 An IntroduCtion to the *hi+oso,hE o@ EduCation1 NeG Zork& 19,,' ;eGeH& E' EH,erienCe and EduCation' NeG Zork& 1968' EduCationa+ re@orms< eH,erienCes and ,ros,eCts' <NESU>& .aris& 1979' Eesti hariduskontse,tsiooni +4htekohad' EelnC Eesti 6arid skonverentsile O95' 5allinn& 1995' Eesti 'aridusse+tsi ,-hikiri' "N# ko" de =%eta$a"& 1988& 18' $ ni' Eestimaa haridus,+at5orm' Koost' 7' Kareda $t& A=5& 5allinn & 1989' Eesti NSV haridusuuenduse ,ro2rammide ja stsenaariumide konkursi tIid & I' Koost' E'@' Aernik'5allinn& ENSA 7iiklik 6arid sko!itee& ENSA Aa+ariiklik =%eta$ate 5iend sinstit t& Eesti 6arid sselts& 1989' ?reinet& U' *oue +JeCo+e du ,eu,+e' Ed' ?' @as%ero& .aris& 1969' ?ro!!& E' To ha5e or to 6e' Banta! Books' NeG Zork' 1981' ?00sika-,etus1 !Saamis+u2u ja ,ro2rammi ,rojekt/1 Koost' E' Sarv' 5allinn& 1988' Liro Y& 6' ('' SChoo+in2 @or "emoCraCE1 FritiCa+ *eda2o2E in the #odern A2e' 7o tle"e& 0ondon& 1989' Lold!an& 0' The Re5o+ution in EduCation' Ed Tational 5heorH& 39 112& 1989' Lran& B' The Com,rehensi5e sChoo+s in SDeden @rom ,rimarE to seCondarE eduCation ' ?ro!B Niele!ans& N' 1Ed'2 Aernie Gin"en in het seT ndair onderGi$s' 0e venB (TTo& 1986' Lra +er"& E' %u+tuuri,aradi2mast kui hariduse ka5andamise +4htea+usest' Ko" !ik s "6arid se kavanda!ise !etodoloo"ilistest $a sotsiaal-!a$and slikest lhteal stest"' Koost' E'Lra +er"' 5allinn& 1991' 6adeni s& (' ;e!oTraTH and ;evelo%!ent' Ua!+rid"e <niversitH .ress& 199,' 6ansson& 5' 6arid sinnovatsiooni ! delitest' Ko" !ik s "5raditsioon $a innovatsioon harid ses I"& 59 .eda"oo"ikakesk s& 5art & 199,' 6arid se kavanda!ise !etodoloo"ilistest $a sotsiaal-!a$and slikest lhteal stest' Koost' E' Lra +er"' 5allinn& 1991' 6arid se enda!ise v#i!al si Eesti koolis' 5oi!' K' Kald!a' E6K& .5<I& 5allinn& 1991' 6arid s end s Eestis' Aalik+i+lio"raa/ia 1987 - 199:' 5allinn& 1995' 6arid s end s - !is& !iks $a k idasI toi!' @' S))t& 5allinn& 199,'

53

6arid s end se %ro"ra!!i %ro$ekt& A=5& 1988' 6attersleH& (lan ?' ( short historH o/ ;e!oTraTH' Ua!+rid"e <niversitH .ress& 1930' 6 ntin"ton& Sa! el .' 5he 5hird Nave' ;e!oTratisation in the 0ate o/ 5Gentieth Uent rH' <niversitH o/ >klaho!a .ressB Nor!an and 0ondon& 1993' 6 tThinson& @'& Zo n"& U' Ed Tatin" the Intelli"ent' .en" in Books& 1967' Eankovski& I' Sarv& E' 6arid sre/or! ell [ Sir% $a Aasar& 1987& 11' dets' Kill!ann& 7' 6' @ana"in" +eHond the \ iTk /iY' San ?ranTisTo& EosseH-Bass' 1989' Kokk v#te otsin" !n" st 18'-,0' $aan' 1989' Koost' E'- @' Aernik& A=5& 5allinn'1989' Kokk vCte 1988889' C'-a' C%%et)) di/erentseeri!ist al stavate koolide direktorite t))koosolek st ,6'-,7' !ail A=5is' Koost' E' Sarv' A=5& 5allinn& 1988' KreitK+er"& .' ;isinte"ration v!' Inte"rationB the !ain line o/ the rethinkin" o/ ed Tational %aradi"! in Estonia' Ko" !ik s "5raditsioon $a innovatsioon harid ses I" 59 .eda"oo"ika Kesk s& 5art & 199,' KreitK+er"& .' Kriitiline re/leksioon harid se de!okratiseeri!isele Eestis' Sir%' 199:' :' vee+r' KreitK+er"& .' 5he le"iti!ation o/ ed Tational ai!sB .aradi"!s and @eta%hors' 0 nd& 1993& ,39 lk' K hn& 5' S' 5he Str Tt re o/ STienti/iT 7evol tion' UhiTa"o& <niversitH .ress& 1970' K lt ri- $a 6arid s!inisteeri !i aastaraa!at 1993' K r!e& 5'& Sii!& E' (ktiiv#%e' 5allinn& 1991 0!s& ('-0'& SHr$l& 0' 1toi!'2 @iten tavoittaa !aail!a la%sen koke!ana' > l n Hlio%iston kasvat stieteiden tiedek nnan o%et s!onisteita $a selosteita 5:81993' > l & 1993' @illist harid sots st ste !ehhanis!i va$a+ Eesti koolI 5allinn& EA K lt ri- $a 6arid s!inisteeri !& 1995' @ lti-U lt ral Ed Tation' Uo!%' +H E' 5GitThin and U' ;e! th' British BroadTastin" Uor%oration& 1985' Na % ti k novoi Pkole' 5oi!' E' LretPkina& 6' 0ii!ets' 5allinn& 1987' Na % ti k novoi Pkole' >%it %erestroiki narodno"o o+rasovani$a v Estonskoi SS7' 1E' LretPkina& 6' 0ii!ets& A' 7 s $t'2 @oskva& .eda"o"ika& 1988' >ster!an& K' ?'& Kottka!%& 7' B' 7e/leTtive .raTtiTe /or Ed Tators' UorGin .ress& INU& Uali/ornia& 1993' .ass!ore& E' >n 5eaThin" to +e UritiTal' In "5he UonTe%t o/ Ed Tation"& 7o tle"eVKea"an .a l& 0ondon& 1967' .eda"oo"ikatead s kooli end se teenist ses' Aa+ariiklik n# %ida!ise teesid& 5allinn& 1988& 57 lk' .inn& A' Eesti harid s sa$andil#% t#!+et les' =%eta$ate 0eht' 199:' :' !rts' .rii!"i& S' 5he BaTk"ro nd and I!%liTations o/ the Uhild-Tentred Ed Tation' 5art 1993' .#hikooli $a "-!naasi !i #%%ekava %ro$ekt 1t))versioon2' 9ldosa' 7ii"i Koolia!et' 5allinn& 199:' .#hikooli #%%ekava' E6(& 5allinn& 199,' Keskkooli #%%ekava' E6(& 5allinn& 1993' 7e!!el& @' Kriitilisi !rk!eid Eesti harid s end se %ro"ra!!i 1E6.2 kohta' "=ht leht"& 1991& ,7' a%r' 7 desta!& K' E' EY%eriental Lro %s in 5heorH and .raTtiTe' NeG Zork& 1988' 7 !!o& .'-E' K lt r $a harid s' K lt rileht' 199:' :' !rts' 7 s& A' Eesti harid se kavanda!isest' Ko" !ik s "6arid se kavanda!ise !etodoloo"ilisitest $a sotsiaal-!a$and slikest lhteal stest" 5allinn& 1991' 7 ttas& A'& Sarv& E' 9ks v#i!alik tee' N# ko" de =%eta$a & 1987& 11' $ li' Sal ndi& @' 5raditsioon $a innovatsioon %eda"oo"ilises harid ses' Ko" !ik s "5raditsioon

5:

$a innovatsioon harid ses I"& 59 .eda"oo"ikakesk s& 5art & 199,' Sarv& E'-S' >lla k-llalt tark $a va+a' =%eta$ate 0eht& 199:& ,8' okt' Sarv& E' Eankovski& I' .erestroika !eta!or/oosid harid ses' "Edasi"&1989& 1,' $aan' Sarv& E' Aaieldavaid ideid /--sika#%et sest h !anitaarklassides' Ko" !ik s "?--sika #%eta!ise akt aalseid k-si! si III"' 5allinn& 199,' SThe//ler& I' .hiloso%hiTal !odels o/ teaThin"' In "5he UonTe%t o/ Ed Tation"& Ed' .eters 7'S' 7o tle"e V Kea"an .a l& 0ondon& 1987' Aene kool Eesti Aa+arii"is 1dok !endid $a !ater$alid2' 5allinn& 1991' Aernik& E'-@' 6arid s%oliitika - !is see onI Eesti SCn !id& 199:& ,5'& ,6'& ,8' okt' Aon Nri"ht& L' 6' 6 !anis!i el!nasenteena' >tava& 6elsinki& 1988' NasleH . (' 5eaThers Gho leadB 5he rhetoriT o/ 7e/or! and the realities o/ .raTtiTe' NeG Zork& Uol !+ia <niversitH& 1991' Nhat 5eaThers Sho ld KnoG and Be (+le 5o ;o' National Board /or .ro/essional 5eaThin" Standards' ;etroit& 1993' 9ldkooli #%ilane aastail 1979 - 1990' 5allinna .eda"oo"ika-likool& 5allinn& 1993'

Soo5ita5at +u2emist Eesti!aa harid s%latvor!' 5allinn& 1989' E' K$]r"aard V 7i!!a @artin^enien^' ;e!okraatiale viis korda 3ela" [4& ?7EK(& 1996 6arid s end s - !is& !iks $a k idasI 5allinn& 199,' Ini!#i" sed' =%%evara "-!naasi !ile' 5allinn& 1996' Kooli$ hid !eie ! t vas koolis' 5ead!ised $a osk sed' >!anoline Kool' 5allinn& 1995' 0a%se #i" ste konventsioon' 5allinn& 199:' 0inden+er"& U' Naldor/koolidB hir! ta #%%ida& eneseteadlik lt te" tseda' 5allinn& 1993' . ete"a ini!estele v#rdsete v#i!al ste loo!ise standardree"lid' Eesti . ete"a Ini!este Ko$a vl$aanne' .dev stest #%eta$ale' (r saa!ad #%%esis -hiskate"ooriatest' 5allinn& 1996'

55

Lisa 1 Lhike tegevusloend "Eesti kooli- ja haridusuuendus 1987 - ..." 1987. a

Jaanuar - mrts - ENSV petajate kongressi ettevalmistamine, kooliuuenduse alusideede vljattamine (PT !, "#, lpus V$T%& '(& - ')& mrts - Eesti NSV petajate kongress Tallinnas, osavtjaid um*es +,,,, ettevalmistajad (sisuliselt ja korralduslikult% "#, V$T, PT !& -prill - kongressi snavttudest ja kirjalikult laekunud ettepanekute, mrkuste anal..s (& mai - "# kolleegiumi otsus /"aridusorganite .kesannetest ENSV petajate kongressi p0iideede ja ettepanekute elluviimisel/& +'& - +1& mai - ! ekspertnupidamine Tallinnas V$Tis, +2, osalist - l*ilige Eesti .0iskonnast, +2 tr.0ma, 1 .ldistungit, katalogiseeritud tu0atkond ideed ja ettepanekut& #ai - juuni - ! ekspertnupidamise materjalide l*ittamine, kokkuvte Nukogude $petajas 1,& mail& +)& juuni - seminar ! ekspertnupidamise tulemustest, !! ajur.nnak kitsamale 0aridustegelaste ringile& (Elsa 3ret4kina materjalides /"ariduseksperimendi tgruppide, "#, V$Ti ja PT ! ttajate metodoloogiline seminar ppeplaanide ja -programmide alusprintsiipidest/%& ''& - '1& juuni - ENSV koolieksperimendi ju0timise ja suunamise tegevusplaan (kinnitatud "# kskkirjaga nr +)1 ''& juunist%& ''& - '1& juuni - ENSV 0ariduseksperimendi t- ja programmir.0made teoreetilis-praktiline seminar ja ekspertnupidamine TPed!s eksperimendi organiseerimisest (12, osavtjat%& $ppeplaanide kavandite ('+ kavandit% arutelu& +& - 1& juuli - ppeplaani-ajur.nnak - valmis esimene uue ppeplaani variant ppet di5erentseerimisega erinevatesse 0arudesse (Elsa 3ret4kina materjalides /Eksperimendi ju0tgrupi, ppeplaani grupi ja teadusliku ju0timise grupi nupidamised eksperimentaalse ppeplaani ja .ld0ariduskooli struktuuri variantide k.simustes PT ! ruumides/%& 2& juuli - eksperimentaalse ppeplaani projekti ja seletuskirja avaldamine aineprogrammide tr.0made jaoks& 2& juuli - ENSV "# kskkiri nr +21 /6atse-eksperimentaaltst Jgeva rajoonis .ld0ariduse ju0timise tiustamisest/ (TPed!st 7em*it T.rnpuu ja #oskva PT- 0aridusju0timise& la*ori koost%& '(& - '2& august - tegevusmng /8ld0ariduse ju0timise tiustamise ja demokratiseerimise vimalustest Jgeva rajoonis/, 9,' osavtjat& '1& - ':& august - pilasomavalitsuste komsomoliaktiivi tegevusmng Ta*asalus /$pilaste omavalitsuse rolli tstmine koolis/& ';& august - vene ppekeelega koolide ju0tide ja intelligentsi esindajate .0isnupidamine V$Tis (Elsa 3ret4kina materjalides /Vene ppekeelega koolide ju0tide ekspertnupidamine va*ariigi venekeelsete koolide l.litumisest koolieksperimendi s.steemi/, +:1 osavtjat%& Juuli-august - peaaegu suveva0eajata ttasid tr.0mad Eesti .ld0ariduse uute aluste ja ppeplaani loomiseks, samuti 5..sika0ariduse re5ormimiseks& -ugust - 6anada eesti soost petajate algatusel aktiivppe seminar "arjumaal& -ktiivppe algus Eestis, 6olga koolis& +,& septem*er - ilmus venekeelne *ro4..r /Teel uuele koolile/ ! (/Na puti k novoi 4kole/ !% p0jalike artiklitega koolieksperimendi alustest, ra0vusliku ppeplaani p0imtetest jne& ++& - +;& septem*er - .leliiduline otsingumng /"ariduse sisu pro*leemid/ N7 .ld0ariduse uute suundade ja aluste leidmiseks Pltsamaa keskkoolis, +,2 osavtjat, s0 +9 inimest Eesti meeskonnas, korraldatud #oskva ps.00oloogide (3romko jt% poolt koosts Eesti "#ga&

56

:& novem*er - ENSV "# kolleegiumi otsus /6oolieksperimendi ettevalmistamise kigust, tgruppide tegevusest ja .lesannetest eksperimendi teise etapi organiseerimisel/& +,& novem*er - koolieksperimendi& edasise arendamise plaan +;2)& a oktoo*rist +;22& a septem*rini& ++& - +'& novem*er - va*ariiklik tegevusmng /Eripedagoogika pro*leemidest ja ko0ast kooliuuenduses/ $petajate #ajas, ), osavtjat& ')& oktoo*er, '(& novem*er ja +;22& a 9& jaanuar - ENSV "# kskkirjadega (nr vastavalt '(9, '22 ja 1% lu*ati eksperimendi korras +'1 koolil rakendada 9pevane tndal kesk- ja vanemas astmes ning +,( koolil minna .le :,minutilisele ppetunnile& :& - ;& detsem*er - tegevusmng /"ariduse ju0timise linna<rajooni ja kooli tasandi iseseisvuse suurendamise vajadusest ja vimalikkusest/ 0aridusosakondade ju0atajate kursuste raames Jgeval& ''& detsem*er - .0isnupidamine T=8 ppejududega 0ariduse uuendamise printsiipidest ja p..deist& Talv +;2)<22 - ppeaine, pikute, programmide, ppekavade jms kavandamine-koostamine eriilmeliste tr.0made ja autorite poolt paralleelselt 0aridusuuenduse kontseptuaalse tagap0ja kallal ttamisega& Suur osa tr.0mi 0aaras enesesse V$Ti juures ttava aineaktiivi liikmeid - petajaid, osa ji akadeemilisemaks, metoodikutest-teaduritest koosnevaks& !kka enam ilmne* akadeemiliste, parteiliste ja 0aridusministeeriumi ssarasutuste (krg0ariduse ministeerium jt% ettevaatlik su0tumine algatatud uuendusprotsessi&

1988. a
(& - )& jaanuar - va*ariiklikud pedagoogilised lugemised /ENSV koolieksperimendist 0aridusuuenduseks/, (,, osavtjat& ',& jaanuar - tr.0made aktiivi seminarnupidamine aineprogrammidest "#s& '(& jaanuar - nupidamine TPed! ppejududega kooliuuenduse edasise arengu perspektiividest& ')-'2& jaanuar - pedagoogilised lugemised koolieelsete lasteasutuste ttajatele Tallinnas, :,, osavtjat& Jaanuar - mttetalgud uuendusstrateegiast "aridusministeeriumis& Jaanuar - vee*ruar - "aridusseltsi teke petajate ja kultuuri-inimeste uuendusgrupina, "aridusseltsi kavandamise mttetalgud T=8s #oskva ajakirjanike ja kooliuuendajate osavtul& See oli esimene suurem 0aridusuuendusega seotud ettevtmine, mis s.ndis tielikult altpoolt, "# osavtuta, kaasa*ita& :& vee*ruaril Vru regioonis, (& vee*ruaril Tallinnas, ;& vee*ruaril Tartu regioonis, +(& vee*ruaril =apla ja Prnu regioonis, +)& vee*ruaril "arju ja saarte regioon ning 6irde regioonis - koolide ja koolivliste asutuste direktorite regionaalsed nupidamised /"aridusuuendusliikumise aktiviseerimise meetmetest ja uuendustest koolides/& '9& vee*ruar - 0aridusosakondade ju0atajate, kaadrialattajate ja TPed! esindajate nupidamine pedagoogilise kaadri ettevalmistamisest, l0tudes kooliuuendusest& '& - 9& mrts - kooliuuendusele p.0endatud #oskva 6esktelevisiooni saade /+'& korrus/, millest vttis osa r.0m Eesti kooliuuenduslasi ja 0aridusminister ning mille si0t oli Eestis toimuva kindlustamine 7iidu keskvimu eest ja N7 0aridusuuenduslaste toetamine& +9& - +(& mrts - va*ariiklik /ajur.nnak/ koolieelse kasvatuse rolli tstmisest kooliuuenduses& +2& mrts - ENSV "# kskkiri nr (+ />..sika petamise eksperimendist .ld0ariduskooli )& klassis/, millega lu*ati p0iliselt petajatest koosneval programmir.0mal luua oma kooli5..sika programm, pik ning seda koolis katsetada& '+& mrts - TPed! $petatud Nukogu koosolek /$ppejudude osast ja vimalustest va*ariigi kooli uuendamisel/& 1,& - 1+& mrts - programmir.0made ja koolieksperimendi tr.0made liidrite ning ekspertide nupidamine? r.0mat kooliuuenduse alustamisest va*ariigi .ld0ariduskoolides +;22<2;& ppeaastast ("# kolleegiumi otsuse projekti ettevalmistamine%& 1+& mrts - "# kolleegiumi otsus /ENSV .ldise kesk0ariduse s.steemi uuendamise edasisest arendamisest, l0tudes N76P 66 +;22& a vee*ruaripleenumi otsustest/& (& - )& aprill - "# ja teiste asutuste ttajate /ajur.nnak/ ja tegevusmng sja loodud ENSV "ariduskomitee 5unktsioonidest ja struktuurist&

57

2& aprill - akadeemik "eino 7iimetsa prdumine ENSV 8lemnukogu poole 0aridusuuenduse edasise arengu ja ju0timise k.simustes& +:& aprill - ko0tumine Poliit0aridusmajas Tallinna .ldsuse esindajatega 0aridusuuenduse arengu ja E6P 66 (0aridus%pleenumi ettevalmistamise k.simustes& 1& mai - ekspertnupidamine eri tasemete 0ariduse koordineerimisest ja ju0timisest TPed!s, osavtjat& :& mai - "# ekspertr.0ma prdumine ENSV #N poole 0aridusuuenduse edasisest arengust "ariduskomitee 5unktsioonidest #ai - mttetalgud "#is koolidirektorite jm aktiiviga - erinevate 0aridusteoreetiliste ja praktiliste vaateko0tade /l*imngimiseks/& ++& - +'& mai - va*ariiklik 0aridusteadlaste seminar-konverents /Pedagoogikateadus 0aridusuuenduse teenistuses/ TPed!s kooliuuendusest Vene meeskonna osavtul, +1, osavtjat& Nii plenaaristungitel kui sektsioonide ts vi* tagantjrele n0a 0umanistlike ja traditsioonilis-nukoguliku pedagoogika<metoodika vastasseisu ilmsikstulekut& 80elt poolt ge /vitlus tundide eest ppeplaanis/, mille kiku kommenteerides akadeemik "& 7iimets kasutas esmakordselt vljendit /aineidiotism/, teiselt poolt tung lapse- (ja petaja%kesksema eesmrgistuse ning ppekoormuse poole& 6evad - E6P 66 ja valitsuse otsus "#, 6rg0ariduse ministeeriumi ja 6utse0ariduskomitee .0endamise ko0ta "ariduskomiteeks, esime0eks sai Vino =ajangu& +1& mai - 0aridusosakondade ju0atajate nupidamine kooliuuenduse edasisest arengust& +1& mai - ilmus venekeelne *ro4..r /Teel uuele koolile/ !! (/Na puti k novoi 4kole/ !!%& '(& - ')& mai - nupidamine V$Tis enam kui +,, koolidirektorile, kelle koolides otsustati +;22<2;& a-l .le minna di5erentseeritud petusele (0arupetus% - s&o uuele, .leliidulisest p0imtteliselt erinevale ppeplaanile& :& juuni - Eesti "aridusseltsi asutamiskoosolek T=8 aulas (um*es '9, osavtjaga%& 2& juuli - Eesti "aridusseltsi ju0atuse ja "ariduskomitee ju0tkonna nupidamine kooliuuenduse edasisest arengust& Suvi - "aridusseltsi aktiviseerumine uuendusprotsessi jtkumise surver.0mana vastukaaluks "ariduskomiteele& Suvi - 8lemaailmsete eesti petajate pevade traditsiooni algus Tallinnas, @tepl& -ugust - novem*er - ENSV 0aridusttajate konverentsi ettevalmistuse tr.0ma koosolekud (++& aug, +'& sept, (& okt, '9& okt, 1& nov%& Septem*er - novem*er - Eesti 0aridusuuenduse platvormi ja 0aridusuuenduse realiseerimise programmi vljattamine& +9& august - ',& oktoo*er - 0aridusprogrammide ja stsenaariumide vistlus, ku0u laekus +,' td, neist '; Venemaalt (teade vistlusest ilmus t4itelskaja 3aAetas%& '9& oktoo*er - ++& novem*er - 0ariduss.steemi uuendamise programmide ja stsenaariumide vistluse tdest kokkuvtete tegemine& 1+& august, +(& septem*er, +:& novem*er - ENSV "6 kskkirjad /6ooliju0timise uuendamisest ja 0aridusasutuste iguste laiendamisest +;22<2;& a/? /Va*ariikliku 0ariduskonverentsi organiseerimisest/? /"aridusttajate t normeerimise ja tasustamise muutmisest ja pilaste materiaalsest kindlustamisest/& '1& - ':& novem*er - ENSV 0aridusttajate konverents - 0aridusplatvormi 0eakskiitmine, kokkuvtted 0aridusprogrammide vistlusest& +;22<2; - Eesti delegaadid N7 0ariduskongressil, uuendus- ja demokraatiameelsete toetamine ka 8leliidulises $petajate 7iidus? avalik sekkumine N7 0aridusellu demokraatlike protsesside toetamiseks eelkige 0ariduses& +;22<2; - kooliuuenduskateedri loomine V$Ti juurde uuendusprotsessi teoreetiliseks tagamiseks - p..d koondada aktiivsed kooliuuendajad ja luua neile vimalus tegutsemiseks& +;22<2; - ekspertide r.0ma (nn doktorite nukogu% loomine "ariduskomitee juurde 0aridusteadusliku t koordineerimiseks& 6una selle nukogu .ks valdkond oli ka 5inantside jagamine, kujunes vlja uus vastasseisuallikas - eelistatud projektide temaatika ja 0aridusuuenduse tegelike vi deklareeritud vajaduste va0el& +;22<2; - ajakirjanduses ju0iti t0elepanu sellele, et kujunema 0akkav Eesti vaja* !#E krval vi isegi eel kultuuri- ja 0ariduskontseptsiooni, sest nii vikese ra0vuse ja riigi silimine ning edu maailma kultuuri ja majanduse mastaa*is saa* tugineda vaid laia

9+ ja -

58

toetuspinnaga krgkultuurile ning krgte0noloogiale - kultuuri- ja teadusma0ukale majandusele&

1989. a
#ai - Eestimaa kultuuri- ja 0aridus5oorum (:9,, delegaati%, mitmete demokraatiat ja sisulist arengut toetavate dokumentide vastuvtmine, "aridusnukogu valimine& Suvi - s.gis - "aridusnukogu esimesed koosolekud, kus ilmnes sisemine e*akla argivajaduste kiirele ra0uldamisele orienteeritud 0aridus- ja kooliju0tide ja mastaapsemaid arenguvajadusi, kogu 0ariduss.steemi ja ra0vuskooli ning teaduse ja kultuuri arengule orienteeritud nukogu liikmete va0el& '& - :& septem*er - "aridusnukogu ja "aridusseltsi laiendatud nupidamine 0ariduspoliitikast 7o0usalus nukogu vlisliikmete ja parteide esindajate osavtul, kus kneks ra0valiikumiste, parteide ja !#E 0aridusideed&& Suvi - s.gis - V$Ti reorganiseerimine E"-ks, senise petajate tiendppes.steemi .m*erkorraldamise algus, teadurite osa v0endamine tiendkoolituse korraldajate 0ulgas, muutusid .0a ilmsemaks tendentsid tiendppe jaotamiseks krgkoolide va0el& -lgas aineaktiivide ja valdavalt teadlastest koosnevate ning otsustusiguslike ainenukogude vastandamine vi vastasseis mitmes aines seoses vimaluse ja vajadusega muuta pikuid, programme, tvi0ikuid& +;2; - ;, - tugevnes kooliju0tide omava0eline side, Birektorite 80enduse teke, kujunesid mitmu koole vi petajate gruppe .0endavat liitu, seltsi, s0 >orseliuse Selts, Jo0annes 6isi Selts jt& "iliss.gis - Eesti "ariduskomitee reorganiseerimine "aridusministeeriumiks& #inistriks sai =ein 7oik& -lgas uus ring 0aridus(uuenduse% programmi ja kontseptsiooni loomisel&

1990. a
Jaanuar - vastse 0aridusministri katse saavutada erinevate 0aridusareneduslike vaateko0tade (grupeeringute% dialoogi vi kompromissi - otsingumng 6rikul& Talv - 0aridus.ldsuse ja seda esindavate organisatsioonide ning .ksikisikute krvalejmine 0aridusuuendusest& ENSV 8lemnukogu Presiidium venitas "aridusnukogu registreerimisega, "aridusministeerium koostas 0aridusseadust, milline l0enemisviis oli vastuolus tollase demokraatia mistmisega osalusena& "oogustus uuendusprotsessis aktualiseerunud ideede l*ittamise ning realiseerimise koondamine 0aridusametnike vi<ja 0aridusinstitutsioonide poolt so*ivaks peetud tgruppide ktte& #ai - Savisaare valitsus anna* grupile spetsialistidele .lesande vlja ttada krg0ariduse kontseptsioon& Ei see ega teisedki 0ariduskontseptsioonid judnud l*ivaidlemise staadiumi& Peagi alanud /seaduste tegemise/ perioodil loodi seadused valdavalt kontseptuaalse aluseta& Betsem*er - "aridusnukogu aastakoosolek /"aridus demokraatias ja demokraatia 0ariduses& "etke 0aridussituatsioon ja tegevuskava/& +;;, - +;;+ - /Vikeprojektide/ liikumine vene ppekeelega koolides E"- venekeelse 0ariduse osakonna eestvttel& +;;, - +;;' - "ariduse innovatsiooni kateedri tegevus E"-s (kateeder likvideeriti +;;'%&

1991. a
+;& - '+& vee*ruar - Venemaa "aridusministeeriumi ja Eesti Va*ariigi "aridusministeeriumi .0ine ekspertnupidamine 6urtnas, '9 esindajat kummaltki poolt& -asta jooksul toimus Pedagoogika =aamatukogu likvideerimine& +;;+& - +;;'& talvel toimus "aridusseaduse ! variandi vljattamine koolidirektorite aktiivsel eestvedamisel, mida teadlaseksperdid peavad uues .0iskondlikus situatsioonis liiga CkoolikeskseksD& "aridusseaduse vljattamise !! ring&

1992. a
+;;'& a likvideeritakse senine kooli(0aridus%uuenduse CkoduasutusD - Pedagoogikaa Teadusliku urimise !nstituut (PT !%,muutes selle vikeseks ppekava grupiks Tallinna Pedagoogilise !nstituudi koosseisus&

59

+;;'& a jooksul alga* tegelik 0aridusseaduste paketi koostamine p0imtteliselt uudse s.steemina - 0aridustasemete kaupa& 80ena esimestest luuakse erakooli seadus& @ktoo*er - Eesti "aridusministeeriumi reorganiseerimine 6ultuuri- ja "aridusministeeriumiks koos ulatuslike struktuurimuutustega& #inistriks sai Paul-Eerik =ummo&

199 . - 199!. a
+;;1 - +;;: - koolide 0oolekogude institutsiooni kujunemine& +;;1 - +;;: - /@manoline kool/ - neli kuuepevast seminari um*es ;, kooli meeskonnale -vatud Eesti >ondi &5inantseerimisel& Jtkuprojektide kujunemine& Perioodppe ja kursustes.steemi kasutamise algus koolides& +& mrts, +;;1& a - E"- likvideerimine, =iigi 6ooliameti ja "aridusttajate 6oolituskeskuse loomine (likvideeritakse 1+& detsem*ril +;;(&% +;;1 - +;;9 - katse vrtustada petajat - /-asta petaja/ nimetuse andmine ja austamispidu "aridusttajate 6oolituskeskuse eestvedamisel& +;;1 - tiskasvanute va*a0aridusliikumise /spurt/& +'& - +:& novem*er +;;1& a - ra0vusva0eline kollokvium /Va*adus 0ariduses/ TP8 ruumes koos nituse ja stendiettekannetega TP8 ja "aridusttajate 6oolituskeskuse korraldusel&

199!. a
+, - +'& mai - ra0vusva0eline 0aridusseminar (Tartu-6adrina% T8 korraldusel septem*er - detsem*er - "aridusseminari tegevus Tallinnas, "aridusttajate 6oolituskeskuse katuse all, taotluse esitamine 6ultuuri- ja "aridusministeeriumile "ariduskonverentsi korraldamise initsiatiivr.0ma loomiseks& +;;:& s.gis - "aridusseminari eestvttel p..takse selgust saada +;2;-+;;, loodud $petajate 7iidu olukorrast& Tartu $petajate Seltsi ju0atus kui initsiatiivr.0m taasalusta* $petajate 7iidu loomist& +;;:& a 0oogustu* 0aridusprojektide CsissevoolD& Pannakse alus krgkoolide akrediteerimise poliitikale&

199". a
- selle aasta tee* mrkimisvrseks kolme tiesti erineva ideoloogiaga ministri ametisolek (P& @lesk, P& 6reitA*erg, J& -aviksoo%& +& vee*ruar - minister P& @lesk kirjuta* alla Eesti "ariduskonverentsi initsiatiivr.0ma moodustamise kskkirjale& -prill - oktoo*er - Eesti "aridus5oorumi kui eri 0uvigruppide .0iskondliku l*irkimise ja kokkuleppe institutsiooni kujunemise esimene etapp "ariduskonverentsE;9 ja "aridus5oorumE;9 nol& (& oktoo*er - taasalustas td "aridusministeeriumi kolleegium, ju0atajaks valiti P& 6reitA*erg&

#$ned taustsnd%used Eesti ajaloo vii%asest aastak%nest

1980 - /:,/ kiri ajale0e /Pravda/ toimetusele, E6P ja N76P 6eskkomiteele& 198" - Perestroika algus 3or*at4ovi vimuletulekuga, mrksnad uuenemine<uutmine, avalikustamine& 1997. a #rts - Eesti kooliuuenduse vljakuulutamine& 6evad - />os5oriidisda/ Toolse maardla rajamise alustamise vastu& -ugust - #olotov-=i**entropi pakti (#=P% avalikustamine& "irvepargi meeleavaldus ('1& august%& '(& septem*er - !semajandava Eesti (!#E% idee vljakimineF suund majanduslikule sltumatusele N7st& 1987 - 1988 - Eesti #uinsuskaitse Seltsi ja Eesti =a0vusliku Sltumatuse Partei (E#S

60

ja E=SP% avalikku ellu tusmine& 1988. a - =a0varinde liikumine& - sini-must-valge lipu samm-sammuline avalikustumine& +(& juuni - E6P peasekretride va0etus& 6& Vaino asemel kinnitatakse ametisse 7adina--meerikasse diplomaatilisele tle /pagendatud/ V& Vljas& +)& juuni - =a0varinde suurkogunemine 7auluvljakul (+9, ,,, inimese ringis%& Septem*er +;22 - 7aulev =evolutsioon& /Eestimaa laul/ 7auluvljakul (um*es 1,, ,,, inimest%& +(& novem*er - Suvernsusdeklaratsiooni vastuvtmine ENSV 8lemnukogus, /suvernsuskett/ Vanalinnst 7inna0alli miitingule& 1989. a Jaanuar - keeleseadus& ':& vee*ruar - sini-must-valge lipu 0eiskamine Pika "ermanni torni& '1& august - Galti kett um*es ' ,,, ,,, inimesega l*i kolme Galti va*ariigi (skandeerides /Va*adus& Va*adus&/%& 1990. a Vee*ruar - Eesti 6ongress, Eesti 6omitee valimine& #rts ENSV 8lemnukogu valimised& !#E-le .lemineku vljakuulutamine& +9& mai - !nterrinde /r.nnak/ Toompeale& 1991. a Jaanuar - kokkuprked N7 sjavega =iias ja Vilniuses #rts - eelre5erendum Eesti Va*ariigi iseseisvuse ja sltumatuse ko0ta? toetus ligi )2H& +2& - ',& august - augustiput4& ',& august - /@tsus Eesti riiklikust iseseisvusest/ Septem*er - Eesti vastuvtmine 8=@ liikmeks 1992. a Juuni - ra0are5orm - eesti krooni ki*eletulek '2& juuni - uus p0iseadus ',& septem*er - valiti =iigikogu

61

Lisa 2 Koolifsikute %$ttetalguid &'h%at(() ajurnnakud ja %$ttetalgud *'+ k$rgkoolila,ori ja fsikakateedrite ning -.*i koost((s./
+;); - 5..sikapetajate pevad - ! ajur.nnak /6uidas tsta 5..sika eriala populaarsust/& Enesemramise vimalused, su*jektsus& +;2' - 5..sika petamise e5ektiivsuse tstmise teed koolis (ankeetk.sitlus, r.0mat, diskussioon%, !V 5..sikapetajate pevad, T=8& +;21 - kuidas va*aneda 5ormalismist petajate tsI (r.0mat, diskussioon%, V 5..sikapetajate pevad, T=8& +;2: - kuidas viia koolire5ormi p0isuundi ellu 5..sika petamiselI (ajur.nnak, reiting%, V! 5..sikapetajate pevad, T=8& +;29 - /musta kasti/ uurimine (imitatsioonimng%, V!! 5..sikapetajate pevad, T=8& +;2( - kuidas petada 5..sikat nii, et petajal eneselgi oleks 0uvitavI (ajur.nnak, reiting%, V!!! 5..sikapetajate pevad, T=8& - teema /-atomi5..sika/ projekteerimine? petaja - metoodiku - pilase positsioon vastastikune mju, koost& #ttetalgud V$T-! 5..sikapetajate !V etapi tienduskursuslastele& +;2) - 5..sikapetaja pro5essionaalne ettevalmistus (individuaalne, r.0ma- ja kollektiivne t /#ttesela/ metoodika jrgi, reiting%, !J 5..sikapetajate pevad, T=8& - petajate kollektiivse tegevuse programmeerimine 5..sikaprogrammi uuendamiseks& #ttetalgud V$T-!! 5..sikapetajate !!! etapi tienduskursuslastele& T=8, ';& juuni :& juuli& - .ld0ariduskooli 5..sikaprogrammi l0te.lesanne& #ttetalgud V$T-!!! kui 7una-Eesti regiooni programmikursus& T=8, +)& - ''& august& 6ujunes 5..sikapetuse eesmrgistamise kursuseks +9, petajale (1 peva 2klassiliste koolide ja 9 peva keskkoolide petajatele%& - kooli5..sika programm& #ttetalgud V$T-!V eelmiste talguliste poolt delegeeritud r.0male, "elme, )& - +)& septem*er& 6ontseptuaalsete r.0made, eesmrgistuse jne s.nd& - programmi seletuskiri& #ttetalgud V$T-V - -0ja, ',& - '+& oktoo*er& 6ontseptuaalne arutelu, ekspertiis (!var Piir, Ene - #all Vernik jt%, la*oritde katsetamine pilastega& V$T-V! - Tartu, s.vaklasside 5..sikapetusest 0arupetuse tingimustes& V$T-V!! - Tartu, nn /lming/, s&o 5..sikapetuse kontseptuaalsete aluste ps.00oloogiliste aspektide ja suviste mttetalgute kogumiku artiklite arutelu& Valdo =uttase andmetel oli ajakulu otseselt /5..sikute mngudeks/ '(& juunist - (& detsem*rini +;2) veidi .le '), tunni& +;22 - +(& - +2& mai, Vsu, seminar kogu programmir.0male& - '+& - ':& august, V$T, kontseptsiooni ja piku eelvariandi arutelu. - 9& - +,& septem*er, Vsu, kontseptsiooni vistlusvariandi ja piku arutelu& - +(& oktoo*er, T=8, 6ooli5..sika 80ingu volikogu, piku lppvariandi vastuvtmine& - ',& novem*er, Tartu, 6ooli5..sika 80ingu volikogu koosolek& 6ne all on pik ja metoodiline ju0end sellega ttamiseks& 8leliidulise pikute vistluse ksikirjadele ekspert0innangu andmine& S.vaklasside 5..sikapetusest& +;2; - 9& jaanuar, T=8, koostl*irkimised pikute ja uue programmi autoritega #oskvast& - :& vee*r, 6ooli5..sika 80ingu volikogu ,jrgmiste pikute ja programmi k.simus, ksiraamat algklassi petajatele& - '1& - '9& vee*ruar, /Valguspetuse/ vljaandmise k.simused, tlkek.simused& - +2& mrts 6ooli5..sika 80ingu volikogu T=8s, kevadise kursuse kavandamine petajatele-katsetajatele& - '2& - 1,& mrts, V$Tis kursus petajatele, kes soovisid osaleda /Valguspetuse/ uurimists (ju0endaja Peeter 6reitA*erg%&

6,

- 1& - 2& juuli, 6ilingi-Nmmel /Valguspetuse/ eksperimendi anal..s, me0aanika, akustika jt pikute ksikirjade arutelu& /Valguspetuse/ tlkevariandi arutelu&

63

Lisa -0ljav$tteid haridusuuenduse esi%ese eks1ertn$u1ida%ise &2. - 7. %ai 1987. a/ %aterjalide kokkuv$ttest. #$ttetalgud ldhariduse hari%iseks Nukogude $petaja nr '', 1,& mai +;2) P& 7epik, #& =emmel, E&-#& Vernik =eproduktiivne kokkuvte +'& mail +;2)& toimunud ekspertnupidamisest& Ekspertnupidamise idee arendas vlja tgrupp koosseisus -& Eglon, #& 6adakas, #& 7auristin, P& 7epik, "& 7iimets, #& =emmelgas, V& =uus, E& Sarv, !& nt, S& $ispuu& Protseduuride autorid ja ekspertnupidamise l*iviijad olid T& Elenurm, -& Saame, !& Preeks, 6& Petti& ( 6ogu ekspertnupidamise ideestik dokumenteeriti r.0mades .0e idee kaupa per5okaartidele, mis 0iljem s.stematiseeriti& Need olid eelkige +;2)& a 0ariduse CvalupunktidD& Esitan vaid need seisuko0ad<ideed, mille taustaks on demokraatia, 0umanismi pro*leemid vi kus neid mrksnu otse kasutatud on& Silitatud on artikli struktuur ja liigendus& E-S Sarv%& 3. 4ariduselu sotsiaalne ja institutsionaalne seisund -& "aridus ja .0iskond& +& 6ooli ja .0iskonna vastuoludF (varjatultF 6esksete vrtuste puudumineF ei ole midagi p.0a, mis kasvataks teisi vrtusi%& '& "ariduse sotsiaalne staatus& 1& "ariduse sotsiaalne prestiiA& :& !siksuse vrtustamine .0iskonnas (varjatultF Vastuolu marksistliku inimesekontseptsiooni ja koolis tegelikult eksisteeriva inimesekontseptsiooni va0el& Ei teadvustata, et esiko0al on inimese ja .0iskonna taastootmine, mitte materiaalsete vrtuste tootmine%& 9& 6ooli ja kodu kasvatus5unktsioonide koosklastamatus& G& "ariduse (0arituse% 5inantseerimine ja materiaalne varustamine& +& "ariduss.steemi vaesus& '& $petaja t majandusliku stimuleerimise valed l0teko0ad& 1& 6oolide v0esus, ke0vad projektid, 0al* e0ituskvaliteet ja viimistlus& :& "ariduse majandusme00anismi ma0ajmus& 9& "arituse materiaalne vrtustamine& (& 6ooli te0niline varustatus& )& 6ooli (materiaalne, E S% sltuvus *aasettevttest& K& Pedagoogiliste keskasutuste 0aridustegevus& +& "ariduss.steemi .letsentraliseeritus? ko0aliku autonoomia nappusF "ariduss.steemi pea* olema sisse kodeeritud va*a ja loomuliku arenemise demokraatlik ja avalikustatud me00anism& $pilaste osavtu vimaldamine 0ariduselu puudutavate otsuste ettevalmistamisest ja vastuvtmisest& 6o0usetunne kasva* ainult demokraatia kaudu&

6:

'& Pedagoogikateaduse olukord& 1& G.rokratism 0ariduselusF (kaudselt<varjatult puudutavad kik vited eelkige demokraatia puudumise aspekte, E S%& :& Tpetuse, .0iskondliku t, kutsesuunitluse korraldus ja roll& 9& "ariduse eesmrkide mtestamineF Valitse* p0imtteline e*aselgus 0ariduse andmise eesmrkides riiklikul tasandil& "ariduss.steemi loomulikud eesmrgid satuvad vastuollu *.rokraatlike ettekirjutustega& Puuduvad arvestatavad kasvatuseesmrgid& Ei arvestata ppekasvatusprotsessi kui d.naamiliselt arenevat n0tust& (& 6lassikomplektide suurus& )& "ariduss.steemi .0tlustamine-.0tlustumineF $ppeprogrammide standardsus& "aridusorganid ksitavad inimesi .0etaoliselt ja .0etaolistena& 2& 6ooli kontrollimineF 6ontrollimine taandu* vlisele survele& Bemokraatiat asenda* autokraatia& ;& $igus ja ko0ustus ppida& +,& $pilaste 0indamineF Praegune 0indamiskord pane* last ppima mitte vajalikku, vaid nutavat, ei pane last realiseerima oma tegelikke, vaid nutavaid vimeid& ++& Eri 0aridusteede .0tne ju0timineF 7uua .0tne 0aridusministeerium& (Tollal olid eraldiseisvad "aridusministeerium, =iiklik 6utse0ariduse 6omitee ja 6rg- ning 6eskeri0ariduse #inisteerium, E S% B& =a0vuslike pedagoogiliste asutuste 0aridustegevus& +& $petajate kaadri tase ja ettevalmistamineF $petajad on 0arva isiksused, 0arva missioonitundega& $petaajaamet on (oemuselt% looming, mitte kutse& #aterjali ksitlemiseks aines peaks koolmeistril olema tielik va*adus .0e ppeaasta ulatuses& -ndekate pedagoogide tagakiusamine& '& 6oolide suurus& 1& 6ooli traditsioonide, oma no loomineF 6ool on unustanud, et ta on pilase jaoks, mitte vastupidi& :& 6a*inets.steemF 6a*inette viks olla v0em ja kool viks nende sisseseadmise (.le% ise otsustada& 9& !nspektoritestF !nspektor muuta koolinunikuks, 0aridusosakondade ttajad - asenduspetajateks? nad kik - kooli a*istajateks& (& -lternatiivsed koolidF 7uua alternatiivkooleF poiste-, t.tarlaste-, reaal- ja 0umanitaarkoole, kooperatiivseid alg- ja keskkoole& )& 6oolide 0indamise kriteeriumidF 6ooli edukuse (ametlikud% kriteeriumid ei iseloomusta pilaste arengut 33. .11e1rotsessi sisu ja korraldus koolis -& "ariduse sisu, pilase areng ja kasvatamine& +& Bi5erentseerimine 0aridusesF (Selles alajaotuses on vga palju mrksnu& NtF #eil puudu* alternatiiv0ariduse andmise vimalus& @lema peavad ka alternatiivsed ppeprogrammid ja -va0endid, seda ka pilastele va*aks valikuks kuni isiklike programmideni vlja& Jms&% '& 6eskendumine isiksuse kasvatamiseleF

65

(-lajaotus sisalda* .lekaalukalt 0umanistlikest printsiipidest<tunnustest l0tuvaid ettepanekuid vi kriitikat%F 6ooli iseloomusta* vastuolu aine- ja isiksusekesksuse va0el& !siksuset..p, keda 0aridus kujunda*, on keskendunud isiklikule elule, on passiivne, sotsiaalselt indolentne& 6ool pea* kujundama pilase eneseregulatsiooni, enesepetusvime, loovuse- ja re5leksioonivime arengu& -lternatiivsete ppeprogrammidega, -vormidega, materjalidega tule* tagada kooli 0umanism ja demokraatia& $ppeplaani tuleks sisse viia Cinimese ts.kkelD, mis sisaldaks tervise-, elamise-, 0umanismipetuse ja petaks pilast ppima, tar*ima, tundma iseennast& 1& "ariduse sisu .ldk.simused& :& !ntegratsioon 0ariduses& 9& $pilaste teadmiste ja oskuste tase& 6oolielu kujundamisel peaksid osalema kik asjast 0uvitatud jud - kool, teadus, perekond, tootmine, .ldsus &&& (& 6o0aliku eripra arvestamine& )& Esteetiline ja kultuuriline kasvatusF Tarvis on 0inge- ja s.dame0aridust& 6ujundada tuleks kultuurikeskset inimest? keskkooli-lpetanu peaks olema vimeline kunsti tar*ima ja kultuuris osalema& 2& 6l*eline kasvatusF Puuduvad kesksed eluvrtused, kodanikuomaduste kasvatamisel puudu* praktiline vljund& "umanistliku maailmavaate kasvatamine on la0us igapevase reaalse kitumise tavadest& "ariduss.steemi jikusest tulenev 5ormalism avaldu* pilase tasandil passiivsuse, silmakirjalikkuse, slikerdamisena& ;& $pilane-petajaF $petaja orienteeritus esmajoones oma ainele, mitte pilase isiksuse arendamisele, tegevuse v0ene seos kasvatusega& $petaja-pilase su0e on .0epoolne, puudu* koost& $petaja tunne* 0alvasti oma pilasi& $pilase vastutustunde mittetunnetamine& P0iline kasvatusmeetod on pilase enese0innangu alandamine& $pilasel puudu* vimalus aruteluks& $petaja ei ta0a laskuda vaidlustesse, sest ei oska vaielda& $petaja positiivne 0lestatus mjuks soodsalt pilase arengule& $pits puudu* mngulisus ja loomingulisus& Tule* leida enam tasakaalu selle va0el, mida tee* tunnis petaja, mida pilane& +,& 6eelte petamine& ++& $pilaste motivatsioonF Ju*a '-1 klassis kao* pilaste koolirm, pimotivatsioon on madal& 6ool tapa* inimese sisemise, looduse programmeeritud aktiivsuse& 7astel on tekkinud vastumeelsus petajate ja kooli kui sotsiaalse institutsiooni vastu& 6ool anna* pilastele 0ulgaliselt negatiivseid emotsioone& +'& Praktilised oskused& +1& 6e0aline kasvatus& +:& Su0tumine loodusesse& +9& 80iskonnateadused& +(& Seksuaalelu k.simuste valgustamine& G& $ppetegevuse korraldus& +& Programmide, ppeplaani ja tunniplaani .lekoormatus& '& "ariduse struktuur& 1& Programmid ja ppeplaanF $ppeplaan pea* l0tuma isisksuse arengu terviklikkusest& :& $pikud&

66

9& $ppemeetodidF -rvestada pilaste arvamust ning osalemist tunni .lese0itamisel& (& 6oolielu organiseerimineF $pilasi ei kaasata kooli ju0timisse piisavalt, valitse* usalduskriis& Tuleks rakendada demokraatlikumaid ju0timisprintsiipeF kooli ju0tkonna valitavust (9 aastaks%, klassiju0ataja valimist pilaste poolt, kooli omavalitsusele suuremad igused& 6oolidel pea* olema igus valida programme, kursusi, pikuid& $ppevormid mitmekesisemaksF diskussioonid, kodupe, loomingulised pevad, su0tlemine personaalarvutiga& )& 6oolire5ormF =e5ormida tule* kogu pedagoogilist protsessi tervikuna& -luseks vtta maailma parimad 0aridusmudelid& 6ik muudatused tuginegu kogemusele& 70tutagu kultuuritervikust kigis aspektides, arvestatagu ra0vuslikku ja ko0alikku kultuuri& 7uua eeldused ja vimalused 0ariduse tiustamiseks kogu elu vltel& 6oolidesse tuua ps.00oloogiateenistus&

67

Lisa ! -0ljav$te Eesti%aa 4aridus1latvor%ist Tallinn +;22 6oostajadF =& 7oik, E& 6areda, V& 6ornel, P& 6reitA*erg, E& Sarv, E&- #& Vernik, 8& Vooglaid 33. 45'367877E9678E K:9*8E;*83::9 +hiskond) haridus) isiksus +& "aridus on isiksuse arengukeskkonna korraldamine, vaimse, ainelise, te0nokultuuri va0endamine isiksusele& "aridust vLi* mratleda ka kui tegevuste kogumit su*jekti arengupotentsiaali avamiseks& Tule* eristada ametlikult korraldatud e0k 5ormaalset ja vljaspool ametlikku 0ariduss.steemi toimivat e0k mitte5ormaalset 0aridust& Seoses ametliku 0ariduse vLLrandumisega isiksuse arengu0uvidest on oluliselt kasvanud mitte5ormaalse ja nLrgenenud 5ormaalse 0ariduse mLju& Jrgnevalt vLtame t0elepanu alla 5ormaalse 0ariduse& '& 6ui me soovime, et 0aridus tidaks aktiivset osa .0iskonna arengus ja oleks ka ise arenemisvLimeline, siis peame loo*uma vaateko0ast, mille jrgi 0aridus etenda* vaid mitmesuguste vljastpoolt tulevate riiklike ja .0iskondlike tellimuste titja osa& Sellisel ju0ul muutu* 0aridus .0iskonna e*ako0ti konserveerivaks institutsiooniks& "aridus ei saa l0tuda vaid .0iskonna 0etkevajadustest& @leme kaua aega ninud 0ariduse .lesandeid lojaalse riigikodaniku kasvatamises, ra0vuse ja soota tjLu ettevalmistamises& "aridus pea* olema suunatud demokraatia arengule .0iskonnas, aktiivselt osalema 0umanistlike eluideaalide otsingus, olema igati avatud kultuuri arengule& "aridus peaks kaasa aitama .0iskonnas ja isiksuse elus esilekerkivate vLimalike tulevikupro*leemide ngemisele ja la0endamisele, aktiivselt mLjutama .0iskonna arengut& Seega peaks 0aridus olema suurel mral ennastmratlev, ainult sellisena oleks ta isearenemisvLimeline, toimiks kultuuri ja .0iskonda arendavalt& 1& "aridus on ra0vusliku-riikliku organismi koostisosa& =a0vusliku arengu jrjepidevuse seisuko0ast on oluline 0aridust edasi arendada nende vrtuste alusel, mis ra0vustel on ajalooliselt kogutud& "ariduse ra0vuslik iseloom ei seisne ainult Liguses Lpetada emakeelt, oma maa ja ra0va ajalugu ning geograa5iat& 6ui me peame 0ariduse .0eks lLppsi0iks vLimalike isiklike ja sotsiaalsete pro*leemide adekvaatset la0endamist, siis on selge, et kogu 0aridust pea* l*ima ra0vuslikkus& "aridus pea* olema avatud teiste ra0vuste, maailma kultuurile& :& "aridusele 0eidetakse Ligustatult ette konservatiivsust& Senist Lppimist iseloomustatakse kui silitavat Lppimist - kord ju*a l*iproovitud tLdede ja la0enduste omandamist, mis sisuliselt on suunatud .0iskondliku, poliitilise, kultuurilise ja majandusliku status quo silitamisele& @n vaja .le minna uuenduslikule, innovaatilisele Lppimisele, mida iseloomusta* vLimalike isiklike ja

68

sotsiaalsete pro*leemide ettengemine ja s.steemne la0endamine& 9& "aridusvrtused peavad tLusma a*inLu, triista, vLitlusva0endi astmelt taotluste, idee, otstar*e, eluisu tasandile& "aridus muutku elu rikkamaks kLigi nende vrtuste poolest, mis kuuluvad valemisse /inimene ei ela .ksnes leivast/& 6ui .0iskonnas pikka aega valitsenud arengutendentsid ja vrtused kestavad, on o0t, et inimene muutu* groteskseks, .0emLLtmeliseks homo economicus`eks& !siksuse arengu lLppsi0ti ei ole mListlik n0a utilitaarsete vajaduste .0a suuremas ra0uldamises, vaid tema enesevljenduses, eneseteostuses& Siit tulene* ka vajadus isiksuse 0umanistliku arenguksitluse jrele& (& 80iskonna .ksikliikme su0tes on 0aridusel kaks su0teliselt iseseisvat, kuid omava0el seotud 5unktsiooni& EsiteksF .0iskonnaliikme adapteerime kultuuri (nii regionaalsesse, ra0vuslikku kui ka maailmakultuuri%& Seda p..takse saavutada teatud *aas0ariduse omandamise stimuleerimise kaudu& Gaas0aridus moodustaks iga inimese arengu vundamendi ja tagaks lLppkokkuvLttes tLeliselt va*a enesemratluse, l0tudes kujunenud sotsiaalsetest, majanduslikest, poliitilistest ja kultuurilistest tingimustest& TeiseksF 0aridus on kutsutud stimuleerima .0iskonnaliikmete va*a enesemratlust, adekvaatset eneseregulatsiooni& See t0enda*, et 0ariduskorralduse .lesanne on arendada igas inimeses optimaalselt just temas peituvaid eeldusi .0iskondlike ja isiksuslike vrtuste loomiseks& VLiks isegi elda, et 0ariduss.steemile kuulu* oluline roll kasvava pLlvkonna aktiivse alge vljakujundamisel, eriti just selles osas, mida olemasolevas .0iskonnas rakendada ei saa ja mis seel*i on .0iskonna arengu stiimuliks& )& 6iired muutused kLigis eluvaldkondades tingivad vajaduse vaadelda 0aridust elulaadi osana, elamisviisina, pidev0aridusena& "ariduse madalamate astmete olulisemaid 5unktsioone on tekitada Lppijatel p.siv sisemine 0aridusvajadus& 2& 6o0ustuslikuna planeeritud 0aridus ei suuda ka edaspidi la0endada vastuolu Lpilaselu tegevusstruktuuri vaesuse ja elluastumisel samade noorte ette tLusvate tegevuste mitmekesisuse va0el& Seda l.nka aitavad tita va*ata0tlikult, mitmesugustel eri alustel tekkivad noorter.0mitused& @n aga selge, et noorte su*kultuur ei peegelda .0iskonnasu0ete kogu keerukust ega taga veel tLelist osalust .0iskonna elus ning seega ka su*jektsuse arengut& Erakordselt t0tis on, et s.veneksid Lppijate kontaktid ning .0ine praktiline .0iskondlik-poliitiline tegevus vanemate pLlvkondade esindajatega& 4aridusuuenduse l0htekohad +& "aridusuuenduse kLige .ldisemateks l0teko0tadeks on 0ariduskorralduse demokratiseerimine kLigil tasanditel (va*ariik, linn<rajoon, kool, klass% ja pedagoogilise protsessi ning 0ariduse sisu 0umaniseerimine&

69

'& "ariduskorralduse demokratiseerimine t0enda* esiteks kLigile 0aridusastmetele (alates va*ariigist ja lLpetades Lppijaga% enesemratlemisLiguse olulist laiendamist ja teiseks kogu .0iskonnale tegusa sekkumise vLimalust 0aridusasjadesse - alates .ldise 0ariduspoliitika kujundamisest kuni konkreetse 0aridusasutusega seotud 0aridusotsustuste langetamiseni& See t0enda* .leminekut ksutitmisaktiivsuselt osalusaktiivsusele& 1& "ariduse sisu 0umaniseerimine t0enda* Lppuritele sisemiselt motiveeritava 0ariduse sisu konstrueerimist& See t0enda* 0ariduse sisu su0etamist inimese, .0iskonna, .m*ritseva tegelikkusega& 7oo*umist teaduskesksuse a*solutiseerimisest& Pedagoogilise protsessi 0umaniseerimine t0enda* Lppurite ja pedagoogide vastastikust austamist, areneva isiksuse asetamist pedagoogilise protsessi planeerimise keskmesse& !siksus ei saa normaalselt valmistuda tulevikuks, kui ta ela* olevikuta& Nii pedagoogil kui ka Lppuril peaks olema vLimalus pedagoogilises protsessis osalemise pL0jusi leida iseendas& :& @lulisimaks 0aridusuuenduse edu mravaks tingimuseks on 0ariduse vrtustamine& Eristame siin kolme aspekti& Esiteks, 0aridus kui omaette si0t, isevrtus& Teiseks, 0aridus kui va0end, eriti sotsiaalse ja majandusliku 0eaolu saavutamiseks& 6olmandaks, 0aridusinstitutsiooni aineline kindlustatus& @leme kippunud unustama esimest ja kLige olulisemat 0ariduse vrtustamise si0ti& "ariduse kui va0endi vrtustamine sLltu* peaasjalikult 0aridusvlistest institutsioonidest, sellest, kuidas luuakse 0aritusele vLimalused majandus- ja kultuurielus maksvusele pseda, .0iskonnale kasu tuua, oma tLeline vrtus vlja teenida& Peame ennekLike vrtustama 0aritud td, mitte niivLrd otsima vastust k.simusele, milline on see 0aridus, mis vri* vrtustamist& Eelloetletud ka0e 0ariduse vrtustamissi0i realiseerimine sLltu* otseselt 0aridus-institutsioonidele eraldatavatest ra0asummadest& @tsustava murrangu 0ariduskorralduses suudame saavutada vaid siis, kui 0ariduss5r asetu* jk5inantseerimise seisundist eelis5inantseerimise seisundisse& 9& Peame erakordselt t0tsustama lapse s.nni ja esimesed eluaastad& Peame isiksust arendama siis ja seal, millal ja kus ta on arendatav& !siksuse elusaatus otsustatakse suurel mral enne kooli ja algkoolis& Siia peaks kuuluma meie 0aridusuuenduse esmat0elepanu& Peame esma0oolt kandma noore perekonna, lasteaia ja algkooli eest& (& Peame vljuma 0aridusisolatsioonist ja alustama ti0edat koostd teiste riikidega, eesktt aga NESK@ga& )& Eesti NSV on suvernne 0ariduskorraldaja& )&+& "ariduss.steemi Eestis ju0i* va*ariiklik "ariduskomitee& Va*ariigi tasandil mratakse 0ariduskorralduse .ldpL0imLtted, koostatakse *aas0ariduse sisu Lppeplaanidest Lpikuteni& Gaas0aridus kajasta* minimaalset, riiklikult kontrollitavat 0airdusstandardit& )&'& Va*ariik koosta* laialdase .ldsuse osavLtul uue 0aridusseaduse&

70

)&1& Eestis elavatel venelastel ja teistel v0emusra0vustel on kultuuriautonoomia raames Ligus 0ariduslikule enesemratlusele, kaasa arvatud vLimalus saada 0aridust vastavalt keeleseadusele& )&:& ENSV 0ariduss.steem, kooskLlastades oma t !#E vajadustega, 0akka* ette valmistama kLiki va*ariigi majanduse ja kultuuri arengu seisuko0ast vajalikke massierialade spetsialiste, kasutades samas vastastikuse kokkuleppe alusel teiste liiduva*ariikide ja vlisriikide a*i vikesearvuliselt esindatud erialade spetsialistide ettevalmistamiseks& 2& "aridusuuendus vLi* toimuda ka0el viisilF aeg-ajalt l*iviidavate re5ormide ja pideva innovatsioonilise protsessina& Peame Ligeks teist varianti& !nnovatsiooniprotsessi edukuse tingimuseks on pedagoogilise kaadri loomingulisuse kujunemine aktiivse osalemise kaudu toimuvates muutustes, pedagoogilise pideva uuenemise teaduslik kindlustamine ning nende protsesside organisatsiooniline tagamine& "aridusprotsesside muutuste o*jektist saa* pedagoogist nende muutuste arvestatav su*jekt& 4ariduse sisu. ;edagoogiline 1rotsess +& "ariduses vLi* tinglikult eristada protsessi ja resultaati& Vastavalt sellele kLneleme pedagoogilisest protsessist ja 0ariduse sisust& "ariduse sisu all mListetakse ti0ti vaid teatud kultuuri produkti, mille reprodutseerimist oodatakse, eeldatakse (teadmised, oskused, vilumused, su0tumised%? protsessi all aga teed, mille kaudu see tulemus saavutatakse& 6uid tLele jLudmise protsessi valdamine ja omandatu rakendamine omandavad omaette t0enduse& Ses mLttes muutu* pedagoogiline protsess .0tlasi ka 0ariduse produktiks e0k 0arituse sisuks& 7isaks sellele kujune* 0ariduse lLplik sisu pedagoogilise protsessi enese kigus& Tema kujundamisest vLtavad osa ka Lpilased& 6ultuuri produkti, mis esitatakse 0ariduse sisuna, ei saa samastada 0ariduse produktiga& 6ui kultuuri produkt on intersu*jektiivne (produkt kLikide jaoks%, siis 0ariduse produkt on su*jektiivne - oma* t0endust Lppijale endale& "ariduse produkt - see on vLime kasutada kultuuri produkti isiklike ja .0iskondlike pro*leemide la0endamiseks& Seega 0ariduse sisu ja pedagoogiline protsess on sedavLrd vastastikku teineteisega seotud, et nende la0us vaatlemine on v0eproduktiivne& '& "ariduse sisus eristatakse .ld- ja kutse0ariduslikku komponenti& '&+& 8ld0aridus taotle* niisuguse isiksuse kujunemist, kes suuda* korraldada oma isiklikku elu ja kutsetegevust ning on valmis osalema .0iskonna ees seisvate .lesannete la0endamisel& 8ld0ariduse sisuks onF eetilised vrtused (inimlikkus, sallivus, s.dametunnistus, au- ja 0*itunne, p.0adus, 0alastus%, eneseaustus? vrtustav su0tumine 0aridusse ja kultuuri, valmisolek enesetiendamiseks ja pidev0ariduseks? poliitiline kultuur? arenenud esteetiline maitse, kunsti0uvi? terviseteadvus? koloogiateadvus? orienteerumine .0iskonna ja looduse pL0iseadustes ning tnapeva sotsiaal-kultuurilistes ja majanduslikes muutustes? arenguseaduste tundmisele toetuv prognoosivLime? orienteerumine inimsu0etes, ps.00oloogiline kultuur? enesevljendusoskus? perekonnaeluks ja laste

71

kasvatamiseks vajalikud teadmised? matemaatika tundmine, mLtlemisoskus ja arenenud tunnetusvLime? tkultuur, -0arjumused ja -vilumused? valmisolek pingutusteks ja raskusteks? valmisolek kutsevalikuks, 0arrastustegevuseks& 6eskne ko0t .ld0ariduse sisus kuulu* keelte oskusele& Taotleda tule* emakeele loovat kasutamist kLikides tema n.anssides ja kLigis su0tlemisliikides, vene keele ja lisaks veel +-' vLLrkeele valdamist& 6ujundada tule* .ldine positiivne 0oiak keelte omandamise su0tes& '&'& 6utse0aridus taotle* teadlikult kutset valiva, kutset austava ja 0sti te0tud t vrtustava ning pidevale .ld- ja kutsealasele (enese%tiendusele orienteeritud isiksuse kujunemist& 6utse0ariduse sisuks on kutse-eetika, vrtustav su0tumine kutsesse ja tkultuuri, t0.gieen, erialane kvali5ikatsioon (teoreetilised teadmised ja praktilised oskused%, orienteerumine inimsu0etes ja r.0mat oskus ning oskus korraldada oma su0teid teistega demokraatlikel alustel, ju0timisalane ettevalmistus, (kutse%rollide valdamine, majanduslikud ettekujutused tst, kutset toetav .ld0ariduslik ettevalmistus& 1& "ariduse sisu edastatakse Lpilasele mitte niivLrd valmisteadmiste ja -vrtustena, kuivLrd vLimalusena kujundada uusi vrtusi, teadmisi, tegutsemisviise& 1&+& $ppimise raskuspunkt ni0ku* /valmisteadmiste/ (5aktide ja seadusprasuste% p0eLppimiselt vaimse tegevuse oskuste omandamisele, valmisolekule rakendada Lpitut elulises kontekstis& 1&'& "ariduse sisu selline realiseerimine eelda* integratiivsete elementide olemasolu Lppetegevuses& 1&1& $ppets luuakse Lpilastele vLimalus asetuda mitmesugustesse (kLl*elisi% 0innanguid nLudvatesse kunstlikesse vLi elulistesse situatsioonidesse, kus tLusetuvad eesmrkide ja va0endite valiku pro*leemid ning kus on vLimalus kogeda oma toimetulekut& Sellise Lpitegevuse la0utamatuks osaks on individuaalse ja grupilise, iseseisva ja ju0endatava, klassi- ja koduse tegevuse va0ekorra paindlik varieerimine& $ppetsse l.lituvad n..d Lpilase lugemus, televisiooni, raadio jt va0endusel n0tu-kuuldu& $ppetga seostuvad ka seni su0teliselt iseseisvat elu elanud vLi 0oopis vljasurnud ringit, 0arrastused jne& 6ao* terav piir kooli ja elu va0el? .ks l0e* teiseks .le sujuvalt& 1&:& Curriculum-t..pi Lppeplaanis realiseeru* see nLue .0elt poolt integratiivkursuste, aineva0eliste seoste jmt kaudu, teiselt poolt niisuguse metoodika kaudu, milline eelda* paljude teadmiste ja oskuste kooskasutamist nLudvate Lpilastele t0endust omavate pro*leemide, .lesannete esitamist& :& Selleks, et muuta Lppimine jLuko0aseks kLigile lastele, arendada nende tunnetus0uvi ja vLimaldada kogeda Lpiedu, on Lppet Eesti koolides di5erentseeritud& :&+& Bi5erentseerimine 0uvide ja kalduvuste jrgi toimu* valik- ja 5akultatiivainete, klassivlise tegevuse ning 0arudesse jaotamise kaudu& VLimete taseme jrgi di5erentseerimisel toetutakse Lpilaste eeldustele ja senistele Lppet tulemustele? v0emvLimekad piirduvad miinimumprogrammiga ette n0tud pL0ivaraga, vLimekatele aga antakse lisateavet ja mLtlemisvLimalusi vastavalt laiema ma0uga programmidele& Parimate metoodiliste la0enduste korral mra*

7,

Lpilane ise taseme, millisel ta on suuteline ttama& :&'& Programm ava* selgelt ja .0eselt mListetavalt Lpetatava materjali loogilise struktuuri, too* esile aine Lpetamise sLlmpunktid ning 0argnemisvLimalused, 5ikseeri* omandamisele kuuluva materjali ma0u ja taseme& Programm esitatakse /avatuna/ - temas 5ikseeritakse miinimumprogrammi ma0t ja tase ning nidatakse vLimalused nii materjali s.gavamaks omandamiseks kui ka 0argnemiseks erinevates suundades& $ppeprogrammid on .les e0itatud curriculumt..pi programmidena, mis lisaks nevad ette ka vLimalikke Lpilase-Lpetaja koostvorme ning sisaldavad 0aridusmiinimumi mramise korral vastavaid kontrolliva0endeid& :&1& "arg- ja t.vi0ariduse va0ekorda iseloomusta* (lisaks erinevustele ainetes ja nende omandamise tasemetes% 5unktsioonierinevusF 0arg0ariduse sisuaineid Lpetatakse nende pro5essionaalses t0enduses, t.vi0ariduse sisuaineid aga 0arg0aridust toetavalt nende sotsiaalses t0enduses& 9& Pedagoogilise protsessi l0teko0aks on Lppurite ja pedagoogi(de% poolt sisemiselt omaksvLetud .0ised eesmrgid& See on vLimalik tingimustes, kus nii pedagoog kui Lppur on pedagoogilise protsessi su*jektid& $ppuritelt eelda* see arenenud eneseteadvust, sisemiste eesmrkide ja ideaalide olemasolu, pedagoogidelt aga s.gavat missioonitunnet ja kLrget pro5essionaalsust& Pedagoogi .lesanne on igati stimuleerida Lppuri arenemist, enesemratlust, tunnetus0uvi, osalus0uvi, arendada Lpilaste Lpimotivatsioone& $pilaselt oodatakse valmisolekut tegevuseks ja dialoogiks Lpetajaga& (& Pedagoogilise protsessi iga uus etapp jtka* Lppija arenguteed& $ppimise tulemus ei piirdu antud 0etkel edastatava teadmise, oskuse vLi 0oiaku omandamisega& $ppijas olemasolev liitu* uuega, struktureeru* .m*er& -rvestades igas Lppijas olemasoleva unikaalsust, osutu* uus Lppimistulemus sageli ettengematuks, ties ma0us mitteplaanitavaks& )& !siksuse jrjekindlamaid Lpetajaid on eksimus& !gasugune 0irm e*ameeldivuste ees takista* Lppimist, eriti loovat Lppimist, kao* sisemine 0uvi Lpitava vastu ja eneseusaldus, teki* sLltuvus pedagoogist, mille pu0ul prevaleeruv sisendus /sa ei oska/ asendu* sisendusega /sa suudad/& -rene* usk iseendasse, kujune* iseseisvus, on soodsad tingimused loovuse arenguks& 2& "indamiss.steem on paindlik ja varieeruv - Lpilaste tulemusi vLrreldakse tema enda varasemate tulemustega& "indel on in5ot0endus pL0iliselt Lppijale endale& $ppurile 0innangute andmisel, 0indamisel ei saa olla eesmrki, mis oma lLppresultaadis oleks vljaspool Lppija isiksuse kujunemist, tema adekvaatset eneseregulatsiooni kujunemist& ;& Pedagoogiline protsess kujuta* endast dialoogi, mille iseloom pole detailides reglementeeritav& Tule* loo*uda pedagoogilise protsessi jigast ettekirjutusest, vlisest survest& Vliste mLjutegurite a*solutiseerimine on ka0andanud Lppuri su*jektsuse arendamise vLimalust ja takistanud tema /mina/-ideaali kujunemist& Pedagoogilist protsessi iseloomustagu avatus ja variatsioonivLimalus&

73

+,& Pedagoogilises protsessis osale* ta0es-ta0tmata kogu .0iskond& 6Lik, mis .0iskonnas te0akse ja avalikustu*, on isiksuse arengule t0tis& E*akLl*eline L0kkond .0iskonnas tervikuna tee* vLimatuks kLl*luskasvatuse 0ariduss.steemis& 80iskonnas ki*iv vrtuss.steem, sotsiaalne praktika seavad 0ariduss.steemi tegevusele kindlad piirid& "ariduse vrtustamine seisne* ka selles, et kogu .0iskonna tiskasvanud elanMkkond, kLik institutsioonid selgelt teadvustaksid oma tegevuse mLju kasvavale pLlvkonnale& "ariduse vrtustamine sLltu* .0iskonna su0tumisest 0arimatutesse& Eesti 98- haridussstee%i struktuur +& Taotleme niisugust 0ariduse organisatsioonilist struktuuri, mis oleks piisavalt di5erentseeritud (erinevad koolit..*id, erinevat t..pi koolieelsed lasteasutused jne%, territoriaalselt optimaalselt 0ajutatud ja samas sisemiselt integreeritud, tagades kigile v0emalt 0aridusliku miinimumi& "ariduss.steem vlista* mis ta0es ummikteid isiksuse tasandilt vaadatunaF mista0es 0aridusliku ettevalmistuse pu0ul peavad jma avatuks teed 0ariduse tiendamiseks ja enesetiendamiseks& 6ategooriliselt tule* olla vastu pilaskontingentide vgivaldsele jaotamisele eri koolit..pide va0el ning sunniviisilisusele 0aridustee jtkamisel, tiendus- ja .m*erppes& 6sumeetodite asemel tule* taotleda realistlikel otsustel p0inevat 0aridustee va*ata0tlikku jtkamist& Erit0elepanu alla tule* vtta ppijate need kontingendid, kes erinevad mingil moel antud kategooria keskmisest, st ekstreemgrupid (eriti andekad ja 0lvikud%& "lvikute pu0ul tule* pooldada nende koospetamist normaalsete lastega kigil neil ju0tudel, kus see vimalikuks osutu*& Eriti andekatele tule* tagada nende ande vimalikult tielik vljaarendamine& #lemal ju0ul pea* olema kindlustatud riiklik tagatis, mida vajaduse ja vimaluse korral tienda* era-, kooperatiiv- jm initsiatiiv& &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&

7:

Lisa " #$ned v0ljav$tted 4aridusuuenduse 1rogra%%ide ja stsenaariu%ide v$istluse t((dest. 4aridusstrateegia kontse1tuaalsed alused ja haridus1oliitika 1$hisuunad *'+ haridussotsioloogia la,oratooriu%i kollektiiv "ariduse re5ormimise maailmakogemus, samuti viimase aja 0aridus- ja noorsoouuringute tulemused kinnitavad, et 0ariduse vljaviimine kriisiolukorrast nua* l0tumist kogu .0iskonna kasvatussituatsioonist ja sellega 0lmatud noorest plvkonnast& Srasel tasandil te0tud anal..si jrgmine aste oleks kooliuuenduse praktiliste suundade vljattamine ning elluviimine& Sellelt seisuko0alt vaadatuna tule* praegust 0aridusdiskussiooni pidada .0ek.lgseks& "ariduskriisi p0jusi p..takse taandada valdavalt dogmaatilisele ksupedagoogikale, st& sisuliselt seletada pealise0ituslike n0tustega& Sellest tulenevalt ksitletakse 0aridusautonoomiat, demokratiseerimist, detsentraliseerimist kui imevitsa, mille a*il saa* la0endada kik p0ilised 0aridusk.simused&Vaidlustamata ka nende a*inude vajalikkust 0ariduskriisist jagusaamisel, peame 0aridusuuendusele o0tlikuks olukorda, kus vaatevljast jvad krvale 0ariduskriisi s.gavamad, varjatud p0jused, mis on seotud .0iskonna arengu o*jektiivsete protsessidega& Need on protsessid, mis ikka ja jlle sunnivad re5ormimtetele ka kige arenenumaid lneriike, kus meie poolt tna kritiseeritavast ksupedagoogikast pole 0al*a undki n0tud& (lk 11% @sas /-ktuaalsed suundused 0ariduspoliitikas/ tuuakse vlja +& =egionaalsete iserasuste arvessevtt& '& #itmekesisus 0ariduse omandamisel& 1& @rientatsioon ppija vimete arendamisele ja kasutamiseleF kutsesuunitluse parem korraldamine, &&& kvaliteetsema ja parema 0ariduse omandamine (olenegu% noore enese vimetest ning eneseteostusest, pidev0ariduse sisseseadmine& :& Bemokratiseerimine &&& 6sitleme sellest pro*leemidekim*ust vaid .0tF mida on oodata .ldsuse osavtust 0ariduse ju0timisestI 6a0tlemata laiene* 0uvi 0aridusinstitutsiooni kogu tegevuse vastu, s.vene* avalikkuse kontroll ning agaramalt te0akse ettepanekuid& Eesti kooli alternatiivse ppeplaani s.nd on selle reaalne resultaat& P0imtteliselt uus on aga see, et senine amor5ne /.0tsus/ teisene* mitmelaadsete 0uvide ja taotlustega sotsiaalsete su*jektide kogumiks&&& "ariduss.steemi ju0timine on edukas, kui kujune* organisatsiooniline struktuur .ldsuse o*jektiivseks osavtuks 0ariduse ju0timiseks kigil regionaalse struktuuri tasanditel&&& Eesti NSV haridusuuenduse programm (Jri Orn jt) .ro"ra!!i lhteideed' 1' .idevharid se idee' ,' 6arid s %ea+ ole!a keskend n d isiks se aren" le' 3' Keskend !ine isiks se aren" le thenda+''' harid s k i s-stee! %ea+ ole!a orienteerit d isiks se aren" ks va$alik keskkonna k $ nda!isele' 75

:' 6arid s k i s-stee! %ea+ loo!a osale!iseks v#i!al sed 1isiks se k $ ne!isel on !rav v#i!al s osaleda keskkonna k $ nda!ises2' "K i tnasel %eval nhakse& et harid sel enda!iseks on kaks %#hiteed h !aniseeri!ine $a de!okratiseeri!ine& siis eeltood d neli lhteideed on"i nende vl$end seks'" 1lk :92D ' 6arid sel de!okratiseeri!ine' - Keskseks teeks on -le!inek riiklik-a!etkondlik lt $ hti!iselt -hiskondlikre"ionaalsele' - I"ale ini!esele %ea+ ole!a ta"at d v#i!al s valida harid stee vastavalt v#i!etele $a va$ad stele' Seda %ea+ kindl sta!a nii di/erentseerit d -ldharid skool k i ka di/erentseerit d $a territoriaalselt ha$ tat d k tseharid sv#rk' - Koolieelne kasvat s t le+ t nnistada %idevharid ss-stee!i al"l-liks' - 5 le+ ta"ada v#i!al sed andekate laste koolita!iseks' - 6arid ss-stee!is t le+ leida v#i!al sed % ete"a laste #%eta!iseks -ldharid skoolis' - .idevharid ss-stee! %ea+ arvest!a ka %ensionride $a van rite #%%i!isva$ad si 1lk 502 ">sale!ise idee vii+ loo"ilise l#% ni %idevharid se ideest vl$a kasvava %idevharid se s +$ekti k $ ne!ise' See on %ikaa$aline %rotsess& !ida re" leeri+ %eda"oo"ilise $ hti!ise $a #%%i$a isete"ev se -hts se %#hi!#te'" 1lk 5,2

Klbeline kasvatus

(A. Liivakant)

Klbelise kasvatuse puudused ilmnevad elu kikides sfrides, eriti tuntavaks saavad aga juhtide igapevases tegevuses.Toogem kas vi sellised nited nagu riiklik vale, te salastamine, massimrv, genotsiidipoliitika, inimiguste puudumine, tootmise primaarsus elu ees, sotsiaalne ebavrdsus ja selle suurenemine, saastatud loodus ja keskkond jne. Kujunenud on ebahumaanne hiskond valdavalt ebaeetiliste isikutega. Inimesed on kaitsetud nii riikliku kui ka hiskonna poolt tuleva vgivalla, ent ka oma sdametunnistuse ees. (lk 97) Autor on veendunud, et isemajandav Eesti kui isereguleeruv ssteem ei saa eksisteerida madala klblusega hiskonnas... Majandamine on vahend hiskonna viimiseks uuele, krgemale sotsiaalsele seisundile. See eeldab aga krgemat ja arenenumat klblusteadvust. (lk 98) Eetika - inimese klbelise meelsusega tegelev teadus. Nuded: eetika on inimkeskne, tegeleb isiksusega; humaansus - iga inimene valib ise oma elutee ja humanistlik riik vimaldab tal seda teed kia. Eetika phitees: inimese elu eesmrgiks on vaimne areng. Eetose - inimese klbelise meelsuse arenguga kujunevad vlja phadused: aukartus Suure Looduse ees, armastus kogu looduse vastu, lugupidamine, austus, halastus jne; aukartus elu ees; armastus inimeste, loomade - kogu looduse vastu... (lk 99 - 100) Lastevanematele, lasteaednikele, petajatele on vajalik tiendpe laste eetilise kasvatuse alal. Suure osa sellest ppemahust peaks haarama nn subjektsuse arendamine aktiivsete ppevormidega nagu mttetalgud. Rhma liikmete omavahelise koost kigus kujunevad vlja uued, eetilisemad hoiakud ja veendumused... (lk 107)

76

Lisa 2 -aateid hariduse t0nasele seisule 1rojekti ":%an0oline kool" %aterjalidest) detse%,er 199 (katkendid E Sarve poolt seminariks ette valmistatud kokkuvttest% Projekti ! seminar oli n Cvaimse algkapitali ja tegevusviisideD soetamiseks& Selle eel olid osavtule pretendeerinud koolid koostanud oma kooli arendamise eelprojekti& ! seminari jrgse koduse .lesandena koostati projekti !! seminariks iga koolimeeskonna eestvttel kooli visioon vaatega tulevikku 1 - 9 aasta kaugusele& Visiooni krvale kuulus loetelu vi tekst, milles toodi esile kooli edenemist takistavad ja soodustavad asjaolud& Nende p0jal ongi alljrgnev loetelu koostatud& 5. Loetelu "valu1unkte" +& -ineprogramm ja 0indamisju0end nuavad petajalt ainult petamist, ei jta ruumi last arendada ning iga .ksiku lapse arengut jlgida ja arvestada& '& Piirkonna lastel puudu* vimalus muuks valikuks prast !J klassi& 1& E*apiisavalt on di5erentseeritud l0enemine erinevatele pilasr.0madele (oivikud, tugipet vajavad jt%& :& Piisavalt l*i ttamata ja ellu viimata on demokraatlike tendentside s.vendamine koolis pilasomavalitsuse kaudu& 9& 6ool ei vasta nutaval mral piirkonna sotsiaalsele, s0 andragoogilisele tellimusele, pole piisavalt integreeritud valla sotsiaal-majanduslikku struktuuri& (& Senisest jigast s.steemist tingitud lastevanemate, pilaste, petajate 0oiakud takistavad paljusid uuendusi& )& $petajate ja kooliju0tide tiendkoolituse nrkus ja suundade mittevastavus sotsiaalsele tellimusele paljudes ainetes& 2& -astatepikkuse in5osulu jrelmjud - paljudest asjadest pedagoogikas, ps.00oloogias ei tea me ieti midagi& ;& !kka veel diktaat - kesoleval aastal ei antud vimalust avada reaal0aru& +,& Puudu j* oskustest, nt teadmiste kinnistamise oskusest& ++& P0ikoolist vi* saada (klassiline algkool - .m*ruskonnas on lapsi tulevikus v0em& +'& 6lassipetaja koolituse saamine ainult Tartus vi Tallinnas on niteks saarlastele majanduslikult meldamatu& +1& $ppeplaanide virr varris on raske orienteeruda& +:& Parlamendi ja valitsuse irratsionaalne 0ariduspoliitika, ametnike ettekirjutused ja normeerimine (klasside titivuse ettekirjutamineN% on ajast-arust& <. Kooli sisuline uuenda%ine %((dunud $a-st +& -dekvaatse pildi loomine kooli seisust antud 0etkel - positiivne ja negatiivne koolielus&& '& 6ooli arengu p0ieesmrkide snastamine konsensuslikul alusel - raske protsess, milleks a% kasutasime r.0matvtteid, dispuute, teste jm, *% osalesime kikvimalikes pakutavates kursustes kindla eesmrgiga - saada

77

ideid, O% edastasime kursustel saadu seminaridel& 1& Toimus kollektiivi senisest suurem liitumine ja e5ektiivsem koost (kooliarengu eelprojekti ja visiooni koostamise protsessi tulemusena%& =. .1etajate loovtegevus +& #ttetalgute korduvkasutamine petajaskonna aktiviseerimiseks& '& Perioodppe rakendamine (: aastat%& 1& Pikaajaline osavtt koolide ra0vusva0elisest projektist /GaltiO Sea ProjeOt/& :& Valla majanduskursus p0ikooli lpetanutele, kes ei jtka nt kutsekoolis (nii idee kui realiseerimine petajatelt%& 9& /Komputer -ssisted 7earning/ meeskonnaprojekti realiseerimise alustamine& (& 6utseta ajaloopetajate kursus (idee ja organiseerimine petajatelt%& )& $petajad tegutsevad maakonna metoodikutena, ainekomisjonide esimeestena& 2& @salemine 5..sika ppekava ja p0ikooli piku koostamises& ;& 7oengud, seminarid pedagoogikast (Peeter 6reitA*erg, Ene - #all Vernik, #ait =aava jt%, .ld0arivatel teemadel (Jaan Eilart, Tiit 7ukki, Toomas Tenno%& +,& 6ooli (venekeelse% metoodilise t teemad on seotud eesti keele ja kultuuri petamise metoodikaga& 6.*0iend$11e korralda%ise koge%used +& 8leriigiliste ja ra0vusva0eliste seminaride *aasiks olemine nt E"-le? seminaride korraldamine kooli algatusel maakonnas, .leriigiliselt (kutseta ajaloopetajad, tekstiloomekursus /ProOess Priting/, arvutikursus =akvere Teedevalitsuse ttajatele%& '& =a0vusva0elise koost kogemused - loominguline koost, .0iskavandid pilaste ja petajate va0etus Soome, =ootsi, 7eedu, S-, 7ti, Saksamaa koolidega& 1& 6ooli muutmine piirkondlikuks petajate tiendppe keskuseks, kus tiendpe on seotud praktilise tegevusega koolisituatsioonis& E. ;luss1unktid +& 6oolil on olnud vimalus kujundada tiesti oma 0indamis-arvestuss.steem, koos sellega ka motivatsioon nii ppimiseks kui petamiseks& '& 6oolil on ju*a oma, riiklikust p0imtteliselt ja sisuliselt erinev g.mnaasiumi ppekava& 1& 6olm aastat tagasi viisime t.vi0ariduse krvale 0arupetuse, mis on end igustanud& :& Ju*a neli aastat on koolis ps.00oloog& 9& Neljandat aastat on koolis logopeed, kelle t on .le kasvanud tugipetuseks& (& =.0matd, dispuudid, seminarid jne konsensuse saavutamiseks arengusuundades liitsid kollektiivi, muutsid koost e5ektiivsemaks& )& P0ikoolis ei 0innata 0indeliselt erivimetel p0inevais aineis, antakse suulisi 0innanguid& 2& Paljudes keskkoolides on viidud sisse majandusaineid, lisa-vrkeeli jpm va*aja valikainete arvel& ;& Vimaluse loomine ppida s.vendatult ka reaalaineid, samuti vimalus ppida lisaks vrkeeli va*aainena&

78

>. 5rendus1unktid &%is on andnud t$uke arendustegevuseks?/ +& 6ige radikaalsem arengusuund tulene* p0ikooli- ja g.mnaasiumiseadusest, mille jrgi pea* meie keskkoolist saama g.mnaasium& '& 6ujunemine majandus-, kommerts- vi mitmesuunaliseks kooliks 0arupetuse tttu& 1& Vajadus (uuest seadusest tulenev% vi vljakujunenud soov saada g.mnaasiumiks& :& 80ine otsus, et kooli uuenemine pea* alguse saama koolist, petajatest enestest& 9& @lles tusuteel laine0arjale vajame uuendusi, et mitte tagasi langeda& 4. ;$hi1ro,lee%id) %is kooli ees seisavad &Kadrina Keskkooli 1rojektist/ +& Ti0eda kontakti arendamine valla omavalitsusega - lastevanemate volikogu esine* valimistel koondnimekirjaga /6oduvald/& '& 6ooli ko0a mratlemine valla arengukava raames ppimis-, kultuuri- ning arenduskeskusena innovatiivsete protsesside jaoks& 1& 6ooli ko0a mratlemine muutuvas 0aridussituatsioonis on sotsiaalsete pro*leemide .ks la0endusteid, s&o vimalikult paljudele pilastele 0ariduse (ka kutse0ariduse% andmine vallas - integreeritud koolit..p g.mnaasiumi-, kutse0ariduse ja oskusppega& :& 6ooli ko0a mratlemine tiend- ja .m*erppes.steemis - kooli ja valla vaimse potentsiaali silitamiseks leida sellele rakendus ko0a peal, eelkige tiskasvanute tiendppes, kooliuuenduse riiklike arendusprojektide raames, nt piirkondliku, maakondliku tugi-<*aaskoolina& 9& 6ooli majandusliku seisundi tugevdamine - riprojektid (nt pilaste /euroklass/% jne& Ko%%entaar @#is siis t$uka, uuenda%a?A uendustele tuka* eelkige - kooli(kollektiivi, ju0tkonna% /innovatiivne iseloom/ kui seesmine motiiv, - 0oiakute-vrtuste muutumine .0iskonnas viimaste aastate jooksul - samuti ka seesmine, emotsionaalsem personaalne (0ariduseetilineI% motiiv, - muutunud .0iskondlik-poliitiline ja majanduslik situatsioon, mis ratsionaalsele, mtlevale koolikollektiivile on liikumapanevaks juks, motiiviks, - ju0tkonna enesesilitamisp..d - uuendusliikumisse l.litununa vi* ka 0oiakuid muutmata, teadmisi-oskuseid sisuliselt tiendamata /vankril p.sida/& #itmes visioonis on snastatud jrgnevad mttedF igast l0tepunktist, millise motiiviga ka uuendusprojekti ette ei veta, on vimalik laste ja kolleegide, lpptulemusena kogu ra0va jaoks tnuvrse tulemuseni juda? erinevate motiivide, arengusi0tide ja -teede olemasolu rikasta* koostd, vaid erinevus anna* vimaluse .ksteiselt ppida& #ida eel1rojektidest veel v0lja lugeda v$is? #itmed kooliuuenduse algaastatel julged, uudsed, mrksnadena avastuslikud seisuko0ad on mdunud aastatega koolira0va keelepruuki ja meelde juurdunud& Tollal jid paljud neist mistetest vastukajata, seisuko0ad olid e0k liiga radikaalselt ja anal..tilist pagasit eeldavalt snastatud (nt 0aridusplatvormis%& Praeguseks on asi teisiti& 6oolirm, 0ariduslik remaa, 0ariduslik tupiktee, 0ariduse 0umaniseerimine ja demokratiseerimine, lapsekesksus sisalduvad mitmes

79

kom*inatsioonis peaaegu igas eelprojektis vi visioonis& Juurdunud mnedes ja kujunemas paljudes koolides, on koostegevuse vormid, mis vivad kanda kas r.0mat, projekteerimisseminari, mttetalgute vm nimetust, ei ole aga t0tsad mitte nime ja koostegevuse konkreetse viisi (metoodika% poolest, vaid viitavad tiesti uuele koolisisese t kvaliteedile& Niimoodi 0akka* end ilmutama osaluse5ekt - iga.ks on oma pedagoogilise tegevuse ja oma kooli arengu mraja& Ju0tkonnakesksus on koolielus v0enemas&

80

K rioossed nitedB eesti e!akeelsed ori"inaal#%ik d $a t))vihik d& r-h!at)) kas ta!ine& #%%et)) di/erentseeri!ine& s-vaklassid $! olid N0is "esi!esed %s kesed"'
i