Hind 2,50

Vajadusphine peretoetus Sltuvus kas haigus vi toimetulekumeetod? Uimastiennetuse phimtted Sltuvusvastast abi osutavate asutuste kogemused

2013

Ajakirja SOTSIAALT tellimust saab vormistada:

kohalikus postkontoris toimetuse aadressil ajakiri@tai.ee Eesti Posti e-teeninduses www.post.ee

Ajakiri on mgil Tallinnas Tervise Arengu Instituudi koolituskeskuses, Hiiu 42; Tartus kaupluses likooli Raamatupood, Raekoja plats 11.

Ajakiri SOTSIAALT Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi vljaanne 16. aastakik. Ilmub kuus korda aastas: veebruaris, aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris Toimetuse kolleegium: Mailiis Kaljula, Riina Kiik, Aleksander Ljudvig, Valter Parve, Riho Rahuoja, Koidu Saia, Judit Strmpl, Piret Tamme, Triinu Tikas, Taimi Tulva

Vastutav toimetaja: Regina Lind Toimetajad: Signe Vljataga, Margit Raias, Inga Mlder Kujundus ja trkk: Atlex AS Tiraa: 1000 eksemplari

Kontakt Ajakiri Sotsiaalt, Tervise Arengu Instituut, Hiiu 42, 11619 Tallinn Tel (+372) 659 3931, faks (+372) 659 3925, e-post ajakiri@tai.ee

Autoritele: Ajakirja toimetus ootab avaldamiseks analsivaid, uurimuslikke, nuandvaid, kogemuslikke, informatiivseid ja silmaringi laiendavaid artikleid, mis aitavad kaasa sotsiaalvaldkonna arengule. Teretulnud on ka info vrskelt ilmunud raamatute ja erialaste koolituste kohta. Artiklite maht tuleks koosklastada toimetusega. Artiklid saata meiliaadressil ajakiri@tai.ee. Skeemid ja joonised saata ttlemist vimaldavate failidena, mitte pildina tekstis. Pildid palume varustada selgitava tekstiga ja saata elektrooniliselt resolutsiooniga 300 dpi vi postiga.

SISUKORD nr 2/2013
Eessna
Narkomaania kui meie kigi hine mure Aljona Kurbatova ................................. 2

Teenused
Narkosltuvuses inimeste abistamine Eestis Aljona Kurbatova ............................... 37 Kuidas kasutada motiveerivat nustamist ts sltuvushirega klientidega Milvi Igalaan ...................................... 40 Opioidsltuvuse asendusravi Margit Kuus ....................................... 43

Uudised
Uudised ja pressiteated ....................... 3 ESTA uudised ..................................... 4

Peegeldusi Euroopast
Sotsiaalttaja kui tark inimene Hans van Ewijk .................................... 5

Kogemus
Sltuvusega noore abistamise phimtted Tallinna Lastehaigla pshhiaatriakliinikus Karmen Saul ...................................... 46 Narkosltlaste rehabilitatsioon Viljandi Haiglas ppimine ja areng praktika kaudu Rita Kerdmann, Reet Hindus............. 49 ks pev narkosltuvuses ja HIVpositiivsete inimeste nustamisprojekti sotsiaalttaja ts Ene Mndla ....................................... 52 Sotsiaalttajate kogemused ts uimastisltuvuses inimestega Meelika Limberg, Reet Laos, Anne Sundja ............................................... 54

Seadus
Vajadusphine peretoetus ja sellega seotud muudatused Kaili Didrichson.................................... 7 Sltuvuses alaealistele arendatakse sltuvusvastase taastusabi ssteemi Ene Augasmgi ................................. 14 Sltuvusravi sdimistetutele Andri Ahven ....................................... 15

Teoreetilised lhtekohad
Sltuvus kui toimetulekumeetod Erik Rtel ......................................... 16

Hetkeolukord
Uimastite tarvitamine 1516-aastaste koolinoorte seas: ESPADi uuringu tulemused Sigrid Vorobjov .................................. 22 Kui palju on Eestis sstivaid narkomaane? .................................... 26

Sotsiaalt haridus
Eriala valiku seos sotsiaalt lipilaste elukogemusega Anu Leuska ....................................... 56 Sotsiaalt ppekavad ja vastuvtt 2013. aastal ....................................... 59

Uimastiennetus
Uimastisltuvuse kahjude vhendamine Eestis kuidas edasi? Riina Raudne..................................... 27 Uimastiennetuse ldised phimtted noorte hulgas Karin Streimann ................................. 30

Kokkuvte
Inglise ja vene keeles .................. 6263

Kirjandus....................................... 64

Narkomaania kui meie kigi hine mure

Mdunud aastaga lppes narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012, mis oli kaheksa aastat olnud narkomaania ennetustegevuste aluseks Eestis. Kohe hakkas kostma arvamusi, et strateegia on lbi kukkunud, sest viimase kmne aastaga ei ole narkootikumide ja nende kasutamisega seotud probleemid Eestis oluliselt muutunud. Olles kll enesekriitilised, peame siiski tunnistama, et nimetatud strateegia koostati oma aja parimate teadmiste ja oskuste phjal. 2000. aastate alguses oli narkomaania probleem alles kujunemas, paljud ei mistnud selle tsidust ja Eestil ei olnud ka kuigivrd kogemusi ennetustegevuse planeerimise ja elluviimisega. Sellegipoolest oli strateegia hea ja phjalik, toetudes teiste riikide kogemustel ja headel praktikatel. kski strateegia aga ei rakenda ennast ise, selleks on vaja raha, inimressurssi, poliitilist tahet ja hiskonna valmisolekut probleem lahendada. Eri aegadel on meil nappinud nii hte kui ka teist. Tnaseks ei ole narkomaania probleem Eestis svenenud, kuid edusammudest saame rkida siiski vaid mnedes valdkondades. Toetudes uuringute ja politsei andmetele, vime vita, et narkootikumide kttesaadavus ja nendega seotud kuritegevus on aastatega vhenenud. Koolipilaste seas lbiviidud uuringud nitavad, et toimub olukorra stabiliseerumine, kuid narkootikumide tarvitamise levik noorte seas on krge. Vheneb uute sstivate narkomaanide arv ning tuseb nende keskmine vanus. See thendab, et uusi noori sstivaid narkomaane ei tule juurde nii palju nagu kmme aastat tagasi. See on kindlasti positiivne tulemus. Samas on Eestis vga krge narkootikumide ledoosist tingitud surmade arv, mille poolest oleme Euroopas kahjuks esikohal. Probleeme on olnud sltlastele suunatud abiteenuste arendamisega. Aastatega oleme suutnud oluliselt parandada abiteenuste kttesaadavust, kuid nende mahud on endiselt ebapiisavad. Teenuste arendamine vtab aega. Uued ravikeskused ei teki le, kuid teenuseid vajavatel inimestel ei ole neid aega oodata. Eesti probleemiks on olnud narkomaania ennetustegevuste killustatus, mis on vhendanud ka nende mju. Ebannestumiseks tuleb lugeda ka seda, et me ei ole suutnud kmne aasta jooksul muuta hiskonna suhtumist. Narkomaane ei peeta endiselt abi vriliseks. Enamik meist arvab ka, et tema peres vi tema hoolealustega midagi sellist ei juhtu. Elu aga nitab, et kski pere ei ole narkomaania eest kaitstud. Tihti me isegi ei tea, mida sellise probleemi korral ette vtta. See on ka ks phjus, miks kesolev Sotsiaalt ajakirja number on phendatud narkomaania teemale. Ajakirjast leiab lugeja artikleid narkomaania teoreetilistest aspektidest: millised on ennetust tasandid, millised on sltuvuse teket soodustavad ja takistavad tegurid, kas sltuvus on haigus vi vaba valik. Tutvutakse spetsialistide praktiliste tkogemustega ja meetoditega, samuti antakse levaade viimastest muudatustest Eesti uimastipoliitikas ja valdkonda reguleerivatest seadustest. Loodame, et see number on sotsiaalvaldkonna ttajatele abiks vimalike lahenduste leidmisel ts sltlastega.

Aljona Kurbatova, Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja

sotsiaalt

U U D IS E D
Vrumaa hoolekandes on jtkuvalt aktuaalne laste teema. MT Maailm Lastele on tutvustanud sotsiaalttajatele, koolide esindajatele ja noortejuhtidele projekti Vanem de vanem vend, et kivitada see ka Vrumaal. Esimene grupp noori on valmis lbima koolituse, et pakkuda tuge esialgu 15-le ennast ksikuna tundvale lapsele. Urvaste kool korraldas Kagu-Eesti sotsiaalttajatele ja sotsiaalpedagoogidele koostpeva teemal: Urvaste kool: mdid ja tegelikkus. Sulgemise tont hljub juba pikemat aega Vrumaa hariduslike erivajadustega riigikoolide kohal. Aga nneks oli haridus- ja teadusministeeriumi esindajal kohaletulnutele positiivne snum: Urvaste kool jtkab. Et paremini mista, mida see thendab sotsiaalttajatele, pakkus kool rhmatna analsimiseks he keerulise juhtumi. Mniste teenustekeskus kutsus avatud uste peval oma hoolekandeteenustega tutvuma maakonna sotsiaalttajaid ja hooldekodude juhte. Teenuste valiku laiendamise on oma sdameasjaks vtnud ka Vru maavalitsus. Sotsiaalministeeriumiga peetakse lbirkimisi asenduskodu rajamiseks Varstu valda ning rahvusvaheliste projektide kaudu ptakse leida koostpartnereid Toetuskeskusele Meiela kogukonnas elamise teenuse loomiseks ja tkeskuse arendamiseks. Marianne Hermann Vrumaa Omavalitsuste Liidu sotsiaalt peaspetsialist

Vrumaal arendatakse hoolekandeteenuseid

eakale, kasutuses on 15 elektroonilist ravimidosaatorit ja kaks pliidivalvurit. Korraldatakse ka koolitusi hooldusttajatele ja omastehooldajatele ning ppereise Phjamaadesse ja Balti riikidesse. Kib koos omastehooldajate tugigrupp. Projekt kestab novembrist 2011 kuni detsembrini 2013. Aasta teo nominendid olid veel Lne-Viru Rakenduskrgkooli hooldust ppelabor, MT Kirilill korraldatud puuetega laste suvelaager ja MT Rakvere Maratoni algatatud heategevusfond Gruusia laste toetuseks. Sotsiaalt peva ritus jtkus kontserdiga. Osavtjaid tervitasid sdikad laululapsed Vinni Lastepevakodust ja duett Olli Tnurist & Heino Preinvaldz Rakvere eakate klubist Hmarik. Hoolekandeasutused kostitasid omavalmistatud kpsetisega. Meeli Mnname LVRKK sotsiaalt ppetooli juhataja

26. mrtsil toimus Lne-Viru Rakenduskrgkoolis maakondlik sotsiaalttajate peva ritus, kus maavanem Einar Vallbaum kuulutas vlja Lne-Virumaa sotsiaalvaldkonna 2012. aasta teo konkursi vitja. Selleks sai rahvusvaheline projekt Innocare, mis on suunatud kodudes elavate eakate elukvaliteedi parandamisele ja nende turvalisuse suurendamisele. Projekti juhib Tallinna likooli Rakvere kolled, partnerid Eestis on Lne-Viru Rakenduskrgkool ja Rakvere linnavalitsus. Projekti kigus viidi lbi uuring tehnoloogiliste lahenduste kohta eakate koduhoolduses, mis on kttesaadavad omavalitsustele ja peredele Eestis, Ltis ja Rootsis. Hetkel kib teenuste ja toodete testimine: Rakvere linnas pakutakse hirenuputeenust 22-le ksi elavale

Lne-Virumaal thistati sotsiaalttajate peva ja valiti aasta tegu

Mrtsi- ja aprillikuu maakonnalehtedest saab lugeda sotsiaalt peva puhul korraldatud tunnustamisritustest. Ida-Viru maavalitsus ja omavalitsuste liit tunnustasid maakonna tublimaid sotsiaalt tegijaid tnavu juba kuuendat korda. Maakonna parima sotsiaalttaja tiitli sai Jhvi sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Kairi Soomer, parimaks hooldusttajaks valiti Astrid Orgulas Vaivara vallast ning parimaks lastekaitsettajaks Kristiina Ets Metaguse vallast. Hiiu maavalitsus tunnustas sotsiaalttajate peva puhul Hiiumaa lastekaitse hingu vabatahtlikke ning kolme ametist lahkuvat sotsiaalttajat Ene Leigrit Phalepa vallast, Sirje Laksaart Krgessaare vallast ja Svetlana Paomeesa Emmaste vallast. Maakonna sotsiaalttajatele korraldati pidulik ritus Kassari puhkekeskuses. Saare maavalitsus tunnustas aasta sotsiaalala ttaja 2013 tiitliga Prsama hooldekodu sotsiaalkeskuse perenaist Urve Slda. Maavalitsusel on kujunenud traditsiooniks tunnustamise kaudu esile tsta sotsiaalvaldkonnaga tegelevaid spetsialiste. Rapla maavalitsus tunnustas maakonna sotsiaalt tegijaid ja rahva tervise edendajaid. Juba kolmandat korda korraldatud tnuritus leidis aset 12. aprillil Mrjamaa raamatukogus. Raplamaa tervisedendaja 2013 on Rapla Vesiroosi gmnaasiumi pedagoog Pilvi Pregel, Raplamaa sotsiaalttaja 2013 Rapla vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Sirve Salu.

Sotsiaalt peva puhul jagati tunnustust kolleegidele ja koostpartneritele

sotsiaalt

U U D I S E D
ESTA korraldas 19. mrtsil maailma sotsiaalt peva thistamiseks piduliku rituse Tri kultuurimajas. Sotsiaalttajaid tervitasid videotervituse saatnud sotsiaalminister Taavi Rivas, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Margus Tsahkna, Tri abivallavanem llar Vahtrame ja ESTA eesistuja Eike Ksi. Vahva kontserdielamuse pakkusid Tri kultuurimaja noored. ritusel tunnustati parimaid sotsiaalala ttajaid. Tnavu esitati konkursile 23 kandidaati. Tiitli aasta hooldusttaja 2012 plvis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse sotsiaalhooldaja Pille Kasatkin, kes tegeleb klientide iseseisva toimetuleku toetamisega. Tiitli aasta sotsiaalttaja 2012 plvis Tallinna Vaimse Tervise Keskuse kogukonna teenuste juht Margit Kirja. Teda iseloomustab phendunud suhtumine oma tsse, thelepanelikkus oma ttajate suhtes ning suur pdevus pshilise erivajadusega inimestega ttamisel. Tiitli aasta hoolekandeasutuse juht 2012 plvis Kuresaare Haigla SA hooldekodu juhataja Anu Kallas, kes on juhatanud asutust 2006. aastast. Anu Kallase kindlakelisel juhtimisel on vlja kujunenud ksmeelne kollektiiv, kus kaadri voolavus on vga madal ning vaatamata igapevats ettetulevatele raskustele suudetakse silitada rmsat meelt. Positiivset ellusuhtumist antakse edukalt edasi ka klientidele. Aukirja silmapaistva tegevuse eest ESTA liikmena 2012. aastal sai Marju Selg, kes tlkis Soome eetikakoodeksi eesti keelde ning on seda tutvustanud nii ESTA ritustel kui ka ajakirjas Sotsiaalt. Aukirja sotsiaalvaldkonna koolituste korraldamise eest 2012. aastal sai Tallinna likooli Pedagoogilise Seminari sotsiaalt ja tiendusppe osakond.

Tiitli elut tegija sotsiaalvaldkonnas said Lea Tuulik ja Marianne Hermann. Lea Tuulik ttas enne pensionile jmist 21 aastat Saare Maavalitsuses ning kureeris Saare maakonna sotsiaalvaldkonna arengut alates Eesti taasiseseisvumisest. Lea Tuulik on oma pika karjri jooksul teinud palju, aga ennekike on ta soe ja suure sdamega inimene, vga tore kolleeg ja toetav partner oma koostpartneritele. Praegu juhib Lea Tuulik MTd Ilmasammas, kus ta korraldab maakonna eakatele mlumnge, teabepevi jt ritusi, mis toetab nende vaimse vimekuse silitamist. Marianne Hermann ttab Vrumaa Omavalitsuste Liidus sotsiaalt peaspetsialistina ja on olnud sotsiaalt tegija juba le 19 aasta. Marianne Hermann on olnud oma tegevusega suunanitajaks Vrumaa valdade sotsiaalttajatele: tema algatusel on loodud Kpa Sotsiaalkeskus ja Vrumaa Sotsiaalt Keskus ning saanud alguse mitmed sotsiaaltd ja tervisedendust arendavad liikumised. Marianne Hermann on erksa vaimuga ja rmsameelne inimene, kes oma tkuse, hoolivuse ja siirusega on olnud toeks abivajajatele ja eeskujuks teistele sotsiaalt tegijatele.

17.04.2013 toimub Tallinna likooli Pedagoogilises Seminaris (Rgu 49) PhjaEesti piirkonna teemapev Vaimse tervise probleemidega klient hoolekandes. 24.05.2013 toimub MT Puuetega Laste Tugikeskuse Pikesekiir saalis (Sompa 5,

Teemapevad

Jhvi) Ida-Eesti piirkonna teemapev Laste huvide kaitse lbi hooldusperede toetamise. Eesti Sotsiaalt Assotsiatsiooni tegevusest ja liikmeks astumise korrast saab ksikasjaliku levaate meie kodulehelt www.eswa.ee.

sotsiaalt

Ajakirja jrgmises kuues numbris ksitlevad Jean Pierre Wilken ja Hans van Ewijk sotsiaalt olulisi ksimusi, mida arutatakse Euroopas ka laiemalt. Nende aruteluteemade ja suundumuste olemust pavad nad tutvustada kuni kahelehekljeliste lhiartiklitega. Autorid arvavad, et samad suundumused on ratuntavad ka Eesti sotsiaalt praktikas. Jean Pierre Wilken on alustamas td klalisprofessorina Tallinna likooli sotsiaalt instituudis ning Hans van Ewijk on Tartu likooli klalisprofessor alates 2005. aastast. Esimeses artiklis artiklis tuleb Hans vlja thelepanekuga, et paljudes riikides on prdutud tagasi oma kogukonnaga seotud laia profiiliga sotsiaalttaja poole. Selles nhakse lahendust sotsiaalvaldkonnas ja hoolekandes toimunud liigsele killustumisele ja spetsialiseerumisele.

Sotsiaalttaja kui tark inimene

Hans van Ewijk University for Humanistic Studies, Utrecht (Holland) Oma artiklis, mis kritiseerib tendusphist sotsiaaltd, tleb Malcolm Payne otse: Ma vidan siinkohal, et sotsiaalt praktika praegustes tingimuses on vaja pigem laia proiliga tarka inimest, kes oleks vimeline vahendama teadmisi ja arutlema nende le, kui sellist inimest, kes tidab rangelt teadusuuringute jiku ettekirjutusi (2009, 81). See kirjeldus annab hsti edasi suundumust, mis tundub toimivat kogu Euroopas: naastakse tava- ehk ldproiliga sotsiaalttaja juurde, kes ei keskendu sekkumistele ja teenustele, vaid hoopis sellele, et juhendada ja toetada neid inimesi, kellel on postmodernses hiskonnas raskusi osalemise ja enda juhtimisega. Prantsusmaal arutatakse selle le, kas me ikka vajame kitsalt sotsiaalt spetsialisti vi pigem sotsiaalset sekkujat, kellel vib isegi olla teistsugune professionaalne taust (Erath ja Littlechild 2009). Minu kodumaal Hollandis vib poliitikakujundajate ja sotsiaalt ekspertide hulgas mrgata tugevat survet laiendada sotsiaalt kui professiooni tegevusulatust ja muuta see veelgi ldisemaks. Sotsiaalttaja sarnaneb vga Schni kirjeldatud soos sumpava ttajaga (ingl. k swamp worker, 1983, 4243). Selle miste all peab ta silmas esmatasandi ttajat, kes puutub inimestega otse kokku ja kellel tuleb teha rasket td keerulistes olukordades ilma ette ennustavate lahendusteta. Schn arvas, et me peaksime liikuma krget positsiooni omava professionaali kui eksperdi juurest tavakodanikust professionaali juurde, kes pab leida vimalusi olukorra parandamiseks ja vitleb selle eest ksikes kodanikega, kellel on teatud vajadused kas materiaalsed, nagu vajadus saada td, rahalist toetust, vabaneda vlgadest, vi mittemateriaalsed, nagu vajadus lahendada probleeme laste kasvatamisel, tulla toime terviseprobleemiga, sltuvusega, argielu muredega (1983, 340343). Jordan rgib sotsiaalttajast kui tiuslikust sbrast (1984, 26), mina aga nimetan teda professionaalseks sbraks olen ppinud seda Rootsi teadlastelt (van Ewijk 2012, Bergren 2010). Terminit professionaalne sber on mnikord

sotsiaalt

PEEGELDUSI EUROOPAST

PEEGELDUSI EUROOPAST

valesti tlgendatud, kuid see rhutab asjaolu, et sotsiaalttaja peab olema vga professionaalne oma teadmistelt ja oskustelt, kuid samas ka inimesele lhedane ja usaldusvrne. Tsiteerides Paynei: Vastata sotsiaalsetele raskustele sellega, et ollakse tark inimene, ongi see, milles sotsiaalt seisneb. (2009, 82). Payne rgib meisterlikkusest, vaiketeadmistest ja improvisatsioonist. Sotsiaalt on kombinatsioon asjatundlikkusest, suhtlemisest ning mistmise ja igesti tegutsemise kunstist. Sotsiaaltle on iseloomulik, et suurem osa tst toimub ainulaadsetes tingimustes, kus tegevust on vga raske prognoosida. helt poolt on sotsiaalttaja professioon limalt pragmaatiline, kuid teisalt nuab ka suurepraseid vimeid ja omadusi, et saavutada side klientidega, teha kindlaks probleem ning leida kliendile vljaps tihti kllalt segasest olukorrast. Sotsiaalttaja on professionaal, kes asub teiste vahel sotsiaalpoliitika ja kliendi olukorra vahel; kliendi ning institutsioonide ja ssteemide vahel; kliendi ja tema konteksti, nagu pere, tkoha, noortegrupi vi naabruskonna vahel. Sotsiaalttaja asub sotsiaaltle esitatavate nuete, olukordade keerukuse ja oma pdevuse kolmnurgas (Noordegraaf 2009). hiskond ja tihti ka kliendid esitavad sotsiaalttajale nude, et ta teeks midagi, isegi kui lahendusi pole keprast ja olukorra paranemist on raske eeldada (ibid) ning et ta teeks seda tulemuslikult, kuluthusalt, nuetekohaselt, parima tenduse phjal ja parimat sekkumisviisi kasutades lhikese aja jooksul (Sheldon ja Macdonald 2009). Keerukus on tavaline olukord nii inimeses endas kui ka teda mbritsevas maailmas. Sellest ei ole suurt kasu, kui pame olukorra keerukust oluliselt vhendada, kuna sel ei pruugi olla ainult ks phjus ega pole sellele leida ka lihtsat lahendust. Olukorra keerukus on mustrite ja kaose tervik, ja sellega toimetulek eeldab, et sotsiaalttaja seda tunnistaks ja sellest lugu peaks. Kolmanda nurgana nimetatud pdevus viitab vaiketeadmistele, reektiivsusele ja meisterlikule oskusele tegutseda keerulistes olukordades, et vastata igustatud nuetele asjakohastel viisil. Kui nuded aina kasvavad ja olukordade keerukus suureneb, siis peab ka sotsiaalttaja pdevus kasvama. Seetttu on tnapevases sotsiaalt arutelus jutud seisukohale, et vajatakse uuringute tulemustest huvitatud ja reektiivset praktikut, kes on varustatud laiaulatuslike teadusphiste teadmistega olukordade seletamiseks (Otto 2009, 11). See laia proiliga tark professionaal, kes tegutseb keerulistes olukordades ja pab neist midagi head luua, erineb terapeudist, kes tegeleb enamasti spetsiilise teraapiaga, mis jrgib suuremal vi vhemal mral diagnoosil phinevaid juhiseid ja on vimalusel tendusphine ning ttab kindlal ajal, kohas ja kindla sekkumise abil. Tlkinud Inga Mlder

Viidatud allikad

Berggren, U. J. (2010). Personligt ombud och frndringsprocesser p det socialpsykiatriska fltet. Gtenborg: Linnaeus University Press. Erath, P., Littlechild, B. (toim.) (2010). Social work across Europe. Accounts from 16 countries. University of Ostrava / ERIS. Jordan, B. (1984). Invitation to Social Work, Oxford: Martin Robertson. Noordegraaf, M. (2009). Managing by measuring? Professional organizing in and around public service delivery. Teoses: Otto, H. U., Polutta, A., Ziegler, H. (toim.) (2009). Evidence-based practice modernizing the knowledge base of social work? Leverkusen Opladen: Barbara Budrich, 185209. Otto, H. U., Polutta, A., Ziegler, H. (2009). Struggling through to nd what works: Evidence-based practice as a challenge for social work. Teoses: Otto, H. U., Polutta, A., Ziegler, H. (toim.) (2009). Evidence-based practice modernizing the knowledge base of social work? Leverkusen Opladen: Barbara Budrich, 916. Payne, M. (2009). Knowledge, evidence and the wise person of practice: the example of social work and social care in palliative care. Teoses: Otto, H. U., Polutta, A., Ziegler, H. (toim.) (2009). Evidence-based practice modernizing the knowledge base of social work? Leverkusen Opladen: Barbara Budrich, 7794. Sheldon, B., Macdonald, G. (2009). A textbook of social work. Abingdon: Routledge. Schn, D. A. (1983). The reective practitioner. How professionals think in action. New York, N.Y.: Basic Books. Van Ewijk, H. (2012). Concentration in the social zone. Teoses: Ewijk, H. van, Eijken, J. van, Staatsen, H. (toim.). A good Society is more than just a private affair. Citizenship based social work in practice. Studies in comparative social pedagogies and international social work and social policy. XXI. Bremen: EVH, 4257.

sotsiaalt

Kaili Didrichson sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analtik

Eelolev suvi toob endaga olulise muudatuse peretoetuste maksmises: lisaks ldisele lapsetoetusele tekib madalama sissetulekuga lastega peredel igus saada vajadusphist peretoetust (edaspidi VPPT). VPPT on vast olulisim, kuid mitte ainus muudatus, mille Riigikogu kehtestas eelmise aasta lpul vastu vetud seadusega. Suvekuudel justuvad muudatused
Alates 1. juunist 2013 tekib peretoetuse taotlemise igus ka last kasvatava vanema abikaasal (selleks ei ole vaja kohaliku omavalitsuse korraldust). See thendab, et krgperes, kus vanemad on abielus ja mlemad vanemad saavad lapsetoetust oma varasemast kooselust vi ka histe laste eest, tekib vimalus vormistada ks vanematest peretoetuste saajaks, mis vimaldab lapsed peres kokku liita. See omakorda annab iguse saada suuremat lapsetoetust alates kolmandast lapsest peres vi lapsehooldustasu 38-aastaste laste eest. Kolmikute ja suurema arvu mitmike snni hekordne snnitoetus tuseb alates 1. juulist praeguselt 320 eurolt 1000 eurole lapse kohta. Seega kolmikute snnitoetus hakkab olema 3000 eurot, nelikutel 4000 eurot jne. 16-aastastele ja vanematele phikooli lpetajatele, aga ka neile phikooli lpetajatele, kes saavad enne uue ppeaasta algust 16-aastaseks, kehtestatakse eriste, mille kohaselt makstakse peretoetusi edasi ka suvekuude (juuli ja augusti) eest. VPPTd, samuti lisanduvat osa kolmanda ja enama lapse lapsetoetusest (lisanduva osa suurus on alates 1. juulist 19,18 eurot ning

Riigikogu vttis eelmise aasta 12. detsembril vastu riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse. Peamised muudatused, mis seadus endaga kaasa toob, on jrgmised: VPPT kehtestamisega tekib vajadusphise peretoetuse sissetulekupiirist allpool elavatel lastega peredel igus saada tiendavat toetust, mille suurus on alates kesoleva aasta 1. juulist kuni 2014. aasta lpuni he lapsega perele 9,59 eurot kuus ning kahe ja enama lapsega perele 19,18 eurot kuus. Alates 2015. aastast toetus kahekordistub, olles 19,18 eurot kuus he lapsega perele ning 38,36 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Kigil kolme ja enama lapsega peredel tuseb kolmanda ja iga jrgmise lapse kohta makstav lapsetoetus. Kui praegu on see toetus 57,54 eurot lapse kohta, siis alates 1. juulist tuseb see kahe lapsetoetuse mra ehk 19,18 euro vrra ehk 76,72 euroni kuus. Alates 2015. aastast suureneb kolmanda ja enama lapse toetus 95,9 euroni kuus.

sotsiaalt

SEADUS

Vajadusphine peretoetus ja sellega seotud muudatused

SEADUS

alates 2015. aastast 38,36 eurot) ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka. Nimetatud muudatused tulenevad valitsusliidu programmi peatki Peresbralik riik punktist 2a, mille kohaselt peab peretoetuste maksmisel edaspidi kehtima phimte, et toetatakse rohkem neid, kes reaalselt rohkem abi vajavad ja kel on rohkem lapsi. Seega eesmrgiks on toetada lasterikkaid peresid ning vaesuses elavaid peresid, vhendades sellega lastega perede vaesust vi ennetades nende vaesusesse langemist.

Kui paljusid lapsi ja peresid muudatused mjutavad?

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal 017-aastastest lastest allpool suhtelise vaesuse piiri 19,5% lastest ehk hinnanguliselt umbes 48 000 last. VPPT sissetulekupiiri aluseks 2013. aastal on just 2010. aasta suhtelise vaesuse piir. 2011. aastal vhenes 017-aastaste suhtelises vaesuses elavate laste protsent 17%-ni (hinnanguliselt umbes 42 000 last). Suhtelises vaesuses elavate lastega leibkondade osakaal vhenes vrreldes 2010. aasta 18 protsendilt 16,3%-ni 2011. aastal. Laste

olukord on paranenud peamiselt tnu vanemate sissetulekute suurenemisele. Sarnaselt eelnevate aastatega oli ka 2011. aastal suhteline vaesus kige suurem he vanemaga leibkondades, kus elas ks vi mitu last (32,6%) ning kolme ja enama lapsega leibkondades (21,2%). Siinkohal on lastega leibkondadena arvestatud leibkondi, milles on vhemalt ks alla 18-aastane laps vi 1824-aastane leibkonnaliige, kes elab koos oma vanema(te)ga ning kelle peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne. Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2012. aasta lpu seisuga kolmanda ja jrgneva lapse lapsetoetust 21 519 last ja seda toetust maksti kokku 16 562 perele. Sellest, kuidas on viimastel aastatel lapsetoetust makstud, annavad levaate tabelid 1 ja 2. Statistikaameti andmetel sndisid 2011. aastal Eestis kolmikud viiel korral, aasta varem neljal korral. Kige enam, kmnel korral, sndis kolmikuid 2007. aastal. Phikooli lpetajaid, kes ei jtkanud pinguid, oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2011/2012. ppeaastal 191 (2010/2011. ppeaastal 128). Kui arvestada, et haridus- ja teadusministeeriumi andmetel oli 2011/2012. aastal phihariduse omandajaid kokku

Tabel 1. Lapsetoetust saanud lastega perede arv aasta lpus, 20072012

he lapsega pered kahe lapsega pered kolme ja enama lapsega pered lapsetoetust saanud perede arv kokku 2007 2008 2009 2010 2011 2012 104 941 102 144 98 944 95 985 92 702 90 102 55 077 54 478 54 093 54 084 54 042 53 755 16 494 16 336 16 368 16 473 16 565 16 562 176 512 172 958 169 405 166 542 163 309 160 419

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, sotsiaalministeeriumi arvutused

Tabel 2. Lapsetoetuse saajad lapsetoetuse liigi jrgi aasta lpu seisuga, 20072012
Saanud lapsetoetust 2007 2008 2009 2010 2011 2012 kokku 270 087 265 418 261 443 258 695 255 522 252 255 esimesele lapsele 176 512 172 958 169 405 166 542 163 309 160 419 teisele lapsele 71 571 70 814 70 461 70 557 70 607 70 317 kolmandale ja jrgmisele lapsele 22 004 21 646 21 577 21 596 21 606 21 519
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

sotsiaalt

12 129, siis vib elda, et ligikaudu 1,6% phikooli lpetajatest ei jtkanud pinguid. Alates kesoleva aasta suvest saavad ka need phikooli lpetajad lapsetoetust juuli- ja augustikuu eest. 2012. aastal sai toimetulekutoetust kokku 6788 lastega peret, neist 1253-s kasvas kolm vi enam last. Asjaolu, et VPPTd ning kolmanda ja jrgmise lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse mra ulatuses ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka, thendab nende perede jaoks sissetuleku tusu.

Vajadusphine peretoetus

Kohalike omavalitsuste jaoks on neist muudatustest kindlasti kige olulisem VPPTga seonduv, sest seda toetust hakkavad mrama ja vlja maksma valla- ja linnavalitsused. Seetttu peatun pikemalt just sellel toetusel. Esiteks tuleb rhutada, et uue toetuse lisandumisega jvad kehtima kik senised peretoetused, mille mramise otsustab Sotsiaalkindlustusamet, kusjuures hegi toetuse suurust ei vhendata. Universaalselt ehk ldiselt makstavatele peretoetustele lisandub perekonna sissetulekust sltuv peretoetuste liik vajadusphine peretoetus (VPPT). VPPT tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest, kus inimene elab. Teistest peretoetustest eristab VPPTd ka see, et selle taotlemist, mramist ja maksmist reguleerib philiselt sotsiaalhoolekande seadus ( 225 228), mitte riiklike peretoetuste seadus. Seda toetust hakatakse menetlema sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). Kui kohalik omavalitsus leiab, et perekonnal on igus saada VPPTd, mratakse toetus korraga kolmeks taotlemisele jrgnevaks kuuks. Perekonnal on igus VPPTle siis, kui ta vastab kahele tingimusele: 1) perekonnas on ks vi mitu lapsetoetust saavat last, 2) perekonna sissetulek jb allapoole suhtelist vaesuspiiri, st perekonna taotlemisele eelneva kolme kuu keskmine kuine netosissetulek on viksem kui VPPT sissetulekupiir.

VPPT sissetulekupiiri perekonna esimese liikme kohta kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega, vttes aluseks Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. mrtsiks avaldatud suhtelise vaesuse piiri. Perekonna teiste liikmete VPPT sissetulekupiir sltub perekonnaliikme vanusest. Igale jrgnevale vhemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on VPPT sissetulekupiir 50% ja igale alla 14-aastasele pereliikmele 30% perekonna esimese liikme sissetulekupiirist. Lapse puhul, kes saab VPPT taotlemise kuul 14-aastaseks, rakendatakse perekonnale soodsamat varianti ehk selle lapse sissetulekupiiriks loetakse samuti 50% esimese pereliikme sissetulekupiirist. Kui aga laps saab 14-aastaseks niteks VPPT taotlemisele jrgneval kuul, siis loetakse lapse sissetulekupiiriks 30% ning tehakse otsus toetuse mramise kohta sellest lhtudes. Seega perekonna koosseisu ja perekonnaliikmete vanuse kindlaksmramisel tuleb lhtuda selle kuu andmetest, mil perekond taotleb VPPT, sh peavad lapsed toetuse taotlemise kuul olema lapsetoetuse saajad. Kesoleva aasta VPPT sissetulekupiiri kehtestamisel on aluseks vetud 1. mrtsiks 2012 Statistikaameti avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2013. aasta riigieelarve seadusele on VPPT sissetulekupiir 2013. aastal perekonna esimesele liikmele 280 eurot kuus. See thendab, et igale jrgnevale vhemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on VPPT sissetulekupiir kesoleval aastal 140 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 84 eurot kuus. Niteks neljaliikmelise perekonna puhul, kus on kaks tiskasvanut, ks 15-aastane laps ning ks 10-aastane laps, on VPPT sissetulekupiiriks 2013. aastal 644 eurot (280 + 140 + 140 + 84). Seega on sellise koosseisuga neljaliikmelisel perekonnal 2013. aastal igus VPPTle juhul, kui perekonna keskmine netosissetulek taotlemisele eelneval kolmel kuul on olnud viksem kui 644 eurot kuus. Kesoleva aasta 1. mrtsiks avaldatud suhtelise vaesuse piir, mis vetakse aluseks 2014.

sotsiaalt

SEADUS

Vajadusphise peretoetuse sissetulekupiir

aasta VPPT sissetulekupiiri kehtestamisel perekonna esimesele liikmele, on 299 eurot. Seega kirjeldatud 4-liikmelise perekonna puhul, kus elab kaks tiskasvanut, ks 15-aastane laps ja ks 10-aastane laps, on jrgmisel aastal VPPT sissetulekupiiriks juba 687,7 eurot kuus (299 + 149,5 + 149,5 + 89,7). Nagu juba nimetatud, on VPPT sissetulekupiiri aluseks vetud rahvusvahelisel metoodikal phinev suhtelise vaesuse piir. Eestis arvestatakse sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega suhtelise vaesuse piirina 60% elanikkonna sissetulekute mediaanist tarbimiskaalude 1:0,5:0,3 korral1. Tarbimiskaale kasutatakse sissetuleku arvutamisel selleks, et vtta arvesse eri vanuses leibkonnaliikmete erinevat tarbimist ja histarbimisest saadavat sstu. Esimese tiskasvanud leibkonnaliikme tarbimiskaalu indeks on 1, iga jrgmise tiskasvanu oma 0,5 ja alla 14-aastase lapse oma 0,3. Selleks et saada teada, kas leibkonna sissetulek jb allapoole suhtelise vaesuse piiri, tuleb suhtelise vaesuse piir korrutada tarbimiskaaluga (OECD skaala 1:0,5:0,3). Eesti 2020 strateegia ks eesmrke on vhendada suhtelise vaesuses elavate inimeste osakaalu.

SEADUS

makstavat lapsetoetust (st on lapsetoetuse taotleja).

Perekonna koosseis ja sissetulekute arvestamine

Toetuse suurus

VPPT suurus sltub lapsetoetust saavate laste arvust peres. Kui perekonnas on ks lapsetoetust saav laps, siis makstakse VPPTd alates kesoleva aasta 1. juulist he lapsetoetuse mra ulatuses ehk 9,59 eurot kuus. Kui lapsetoetust saavaid lapsi on kaks vi rohkem, siis on VPPT 19,18 eurot kuus (ehk kahekordne lapsetoetuse mr). Alates 1. jaanuarist 2015 VPPT suurus kahekordistub, st toetus hakkab olema 19,18 eurot kuus perekondadele, kus kasvab ks lapsetoetust saav laps ning 38,36 eurot kuus perekondadele, kus kasvab vhemalt kaks lapsetoetust saavat last. Siinkohal on vaja teada, et VPPT makstakse ksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle eest mni perekonnaliige saab riiklike peretoetuste seaduse alusel
1

Perekonna koosseisu arvestamisel lhtutakse ldiselt samadest phimtetest, nagu toimetulekutoetusegi puhul. See thendab, et perekonna liikmeteks loetakse abielus vi abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad vi muud ht vi enamat tuluallikat hiselt kasutavad vi hise majapidamisega isikud. Perekonna koosseisu arvatakse ka pevases ppes ppivad pilased ja lipilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. Erinevalt toimetulekutoetuse mramisest loetakse aga VPPT mramisel perekonnaliikmeteks ka need pilased, kelle rahvastikuregistri jrgne elukoha aadress ei lange kokku teiste pereliikmetega omaga, kuid kelle eest on pereliige taotlenud riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Juhul kui laps on ise endale lapsetoetust taotlenud (laps vib ise endale peretoetust taotleda ainult juhtudel, mis on seotud vanemliku hoolitsuseta jtmisega), siis sellist pilast perekonna koosseisu ei arvata. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse tpselt samasugused sissetulekud nagu toimetulekutoetuse puhul. Erinevus seisneb vaid selles, et kui toimetulekutoetuse arvestamisel vetakse ldjuhul aluseks perekonna eelmise kuu sissetulek, siis VPPT puhul toetuse taotlemisele eelnenud kolme kuu sissetulek. Erandid, mis sisetulekuid (nii toimetulekutoetuse kui ka vajadusphise peretoetuse puhul) perekonna sissetulekute hulka ei arvata, on loetletud sotsiaalhoolekande seaduse 222 likes 2. Alates kesoleva aasta suvest lisanduvad erandite hulka VPPT ning kahe lapsetoetuse mra suurune osa kolmanda ja jrgneva lapse lapsetoetusest iga nimetatud toetust saava lapse kohta.

See thendab, et leibkonna kigi liikmete netosissetulekud liidetakse ning jagatakse leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Mediaani leidmiseks jrjestatakse leibkonnaliikmed tarbimiskaaludega jagatud netosissetuleku jrgi kasvavasse ritta. Mediaan on rea keskmine vrtus (st pooled vrtused jvad sellest lespoole ja pooled allapoole), seega on suhtelise vaesuse piir 60% mediaani vrtusest.

10

sotsiaalt

Erinevalt riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavatest peretoetustest tuleb VPPTd taotleda kohalikust omavalitsusest, st vallavi linnavalitsusest, mille halduspiirkonnas pere elab. Vimalus taotleda VPPTd tekib alates kesoleva aasta juunist. Avaldust toetuse saamiseks saab esitada kogu kuu jooksul. Kuigi esialgu oli plaanis mrata VPPT taotlemise thtajaks sarnaselt toimetulekutoetusega kuu 20. kuupev, tegi Eesti Linnade Liit ettepaneku vimaldada avalduse esitamist VPPT saamiseks kogu kuu jooksul. Phjenduseks toodi, et see vhendab erinevate KOV makstavate toetuste taotlemise kuhjumist samasse ajaperioodi, ennetab jrjekordi ja hajutab htlasemalt ttajate tkoormust. Riigikogu vttis selle ettepaneku arvesse, mistttu ongi sotsiaalhoolekande seaduses kirjas, et avaldus tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks tpevaks. Kohalikel omavalitsustel on endiselt vimalik ise mrata vastuvtuaegu toetuse taotlejatele, kuid seadus ei piira avalduse esitamise kuupeva. VPPT taotlejaks saab olla see perekonna liige, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse vi laste eest riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Seega peab kohaliku omavalitsuse poole prduma see lapsevanem, kes on taotlenud ka lapsetoetust (olenemata sellest, kelle arvelduskontole lapsetoetus laekub). Perekonna peale saab esitada ainult he avalduse. Seega kui tegemist on niteks krgperega, kus mlemad vanemad saavad perekonna hulka kuuluva he vi mitme lapse eest lapsetoetust, peavad nad omavahel kokku leppima, kes neist esitab avalduse VPPT saamiseks. Avaldusele tuleb mrkida kigi perekonnaliikmete nimed ja isikukoodid vi snniajad. Avaldusele tuleb lisada dokumendid, mis tendavad perekonnaliikmete netosissetulekuid avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul, elatise maksmise korral ka selle suurust. Kui mnda sissetulekut ei ole vimalik dokumentaalselt tendada, kinnitab toetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga.

VPPT mramisel on lisaks perekonna kolme eelneva kuu phjal arvutatud VPPT sissetulekupiirile oluline, et perekonnaliikmete hulka kuuluv laps vi lapsed oleksid toetuse taotlemise kuul lapsetoetuse saajad. Kui perekond vastab toetuse saamise tingimustele, mratakse VPPT kolmeks avalduse esitamisele jrgnevaks kuuks. Niteks perekonna puhul, kes tuleb VPPTd taotlema juunis, tuleb VPPT sissetulekupiir teha kindlaks perekonna mrtsi-, aprilli- ja maikuu sissetulekute phjal ning kui selgub, et perel on igus toetusele, tehakse otsus toetuse mramise kohta juuli-, augusti- ja septembrikuuks. See thendab, et perekond saab VPPTd neil kolmel kuul vastavalt laste arvule peres kas 9,59 vi 19,18 eurot kuus. Selleks et toetuse saamisesse ei tekiks n- auku, tuleb uus avaldus esitada valla- vi linnavalitsusele viimasel toetuse saamise kuul (toodud nite puhul septembris). Sotsiaalhoolekande seadus annab kohalikule omavalitsusele vimaluse jtta VPPT mramata, kui toetuse taotlejal vi tema eestkostetaval on igus saada elatist, kuid elatise saamise kohta ei esitata dokumenti vi keeldutakse elatise sissenudmisest. Tegemist on omavalitsusele antud kaalutlusotsusega. Otsus VPPT mramise kohta tuleb teha kmne tpeva jooksul prast kigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. See thendab niteks septembris esitatud taotluse korral seda, et kui perekonnaliikmete hulka kuulub laps, kes lpetas kevadel phikooli, siis otsuse tegemiseks on vaja teada (ehk vajadusel ra oodata), kas laps on septembrikuus lapsetoetuse saaja vi mitte. VPPT tuleb vlja maksta igal avalduse esitamise kuule jrgneval kolmel kuul hiljemalt 20. kuupevaks. Seega kui pere tuleb juunikuu jooksul VPPT taotlema, on kohalikul omavalitsusel vimalik teha esimene vljamakse vahemikus 1.20. juulini. VPPT makstakse vlja igal kuul eraldi, mitte kolme kuu eest korraga. Kui toetuse taotleja ei nustu kohaliku omavalitsuse otsusega, on tal igus esitada vaie maavanemale.

sotsiaalt

11

SEADUS

Vajadusphise peretoetuse taotlemine

Toetuse mramine ja maksmine

Kuidas kib VPPT taotlemine ja mramine?

SEADUS
VPPT-le igustatud perekond VPPT sissetulekupiir Perekond peab vastama kahele tingimusele: - perekonnas on ks vi mitu lapsetoetust saavat last - perekonna keskmine kuu netosissetulek taotlemisele eelneval kolmel kuul jb alla VPPT sissetulekupiiri Sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu riigieelarvega, vttes aluseks Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. mrtsiks avaldatud suhtelise vaesuse piiri. Perekonna jrgmiste liikmete sissetulekupiiri suurus sltub pereliikmete vanusest: - perekonna teise ja jrgmise vhemalt 14-aastase pereliikme (k.a taotlemise kuul 14-aastaseks saava lapse) sissetulekupiir on 50% esimese liikme sissetulekupiirist - perekonna teise ja jrgmise alla 14-aastase pereliikme sissetulekupiir on 30% esimese liikme sissetulekupiirist Perekonna VPPT sissetulekupiiri teadasaamiseks tuleb liita pereliikmete sissetulekupiirid. Perekonna esimene liige 280 eurot kuus Perekonna teine ja jrgmine vhemalt 14-aastane pereliige 140 eurot kuus Perekonna teine ja jrgmine alla 14-aastane pereliige 84 eurot kuus he lapsega perele: 9,59 eurot kuus (alates 2015. aastast 19,18 eurot kuus) Kahe ja enama lapsega perele: 19,18 eurot kuus (alates 2015. aastast 38,36 eurot kuus) VPPT suuruse arvestamisel vetakse aluseks ainult need lapsed, kelle eest pereliige on taotlenud lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel. Abielus vi abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad vi muud ht vi enamat tuluallikat hiselt kasutavad vi hise majapidamisega isikud; pevases ppes ppivad pilased ja lipilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega; pilased, kelle rahvastikuregistri jrgne elukoha aadress ei lange kokku teiste pereliikmetega omaga, kuid kelle eest on pereliige taotlenud riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Lhtutakse samadest sissetulekutest, nagu toimetulekutoetuse puhul (erandid on vlja toodud sotsiaalhoolekande seaduse 222 likes 2). Aluseks vetakse taotlemisele eelneva kolme kuu sissetulekud (ja makstud elatise suurus), mille phjal saadakse teada keskmine kuine sissetulek. VPPTd on igus taotleda isikul, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse vi laste eest lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel. Kui perekonnas on mitu isikut, kes saavad pereliikmete hulka kuuluvate laste eest lapsetoetust, saab toetust taotleda siiski ainult ks isik (st isikud peavad omavahel kokku leppima, kes avalduse toetuse saamiseks esitab). Avaldus tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks tpevaks valla- vi linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas isik alaliselt vi psivalt elab. Otsus toetuse mramise kohta tuleb teha 10 tpeva jooksul prast otsuse tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Toetus mratakse perele kolmeks toetuse taotlemisele jrgnevaks kuuks (igal kuul eraldi, mitte korraga).

VPPT sissetulekupiiri suurus 2013. aastal VPPT suurus

Perekonna koosseis VPPT

Sissetulekute arvestamine

VPPT taotleja

VPPT taotlemine VPPT mramine

12

sotsiaalt

Vajadusphise peretoetuse maksmiseks eraldatav raha ja STAR

Kohalikele omavalitsustele eraldatakse raha VPPT maksmiseks riigieelarvest. Vastavalt valitsuse mrusele2 on 2013. aastaks VPPT maksmiseks kavandatud kokku 2,6 mln eurot. Lisaks eraldatakse omavalitsustele sama mruse alusel 169 897 eurot toetuse maksmise korraldamisega seotud kulude hvitamiseks. Aprillikuu lpuks on plaanis lpetada STARi arendustd, et mais toimuvatel STAR koolitustel saaks ksitleda ka VPPTga seonduvat.

Lpetuseks

eldakse, et igasugused muudatused phjustavad esialgu mningast rahulolematust. Loodame siiski, et VPPT rakendumine sujub ilma suuremate probleemideta.

Vajadusphise peretoetuse saajate ringi soovitakse laiendada

Sotsiaalministeerium tegi valitsusele ettepaneku laiendada vajadusphise peretoetuse saajate ringi nii, et seda makstaks kigile toimetulekutoetust saavatele lastega peredele. Valitsus, sotsiaalministeerium ja omavalitsused peavad tegema kik, mis vimalik, et laste vaesuse vhenemine jtkuks, tles sotsiaalminister Taavi Rivas. Just seetttu hakkab kesoleva aasta suvest kehtima vajadusphine peretoetus, mille tulemusena julgen ennustada suhtelises vaesuses elavate laste arvu mrgatavat langemist. Oleme seisukohal, et selle toetuse saajate hulka peaksid kuuluma kik toimetulekutoetust saavad lastega pered. Soovime leida ka tehniliselt parima lahenduse, mis ei tooks sotsiaalttajatele kaasa tiendavat tkoormust ega vajaks suuri arendustid, lisas ta valitsusele samasisulise eelnu seisukohta esitades. Kuivrd vajadusphise peretoetuse sissetulekupiir on tunduvalt suurem kui toimetulekupiir, siis ldjuhul on toimetulekutoetust saavatel lastega peredel igus saada ka vajadusphist peretoetust. Olukordi, kus lastega pere saab toimetulekutoetust, kuid tal ei oleks igust saada vajadusphist peretoetust, esineks vaid ksikutel juhtudel. Samas ka neid lastega perekondi viks riik tiendavalt toetada. Allikas: sotsiaalministeeriumi pressiteade 12.04.2013

Vabariigi Valitsuse 13.02.2013 mrus nr 26 2013. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse ksustele mratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

sotsiaalt

13

SEADUS

Teatavasti teostab maavanem vi tema volitatud isik ka jrelevalvet riigi poolt hoolekandeks sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise le.

Kuivrd VPPT mramine STARis ei erine tehniliselt oluliselt teistest sotsiaaltoetustest, siis ei ole plaanis korraldata eraldi VPPT teemalisi koolitusi. Abiks kogenud sotsiaalttajatele koostatakse videokoolitusmaterjal ja ekraanipiltidega juhendmaterjalid, samuti luuakse test- ja koolituskeskkond. Uued sotsiaalttajad saavad aga osaleda ldisel STARi koolitusel, lisaks pakub sotsiaalministeerium STARi jtkuarenduste koolitusi neile sotsiaalttajatele, kes tunnevad, et vajavad tiendavat arvutikoolitust.

SEADUS

Sltuvuses alaealistele arendatakse sltuvusvastase taastusabi ssteemi

Ene Augasmgi tervisepoliitika juht, sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond Valitsus on esitanud Riigikogule pshhiaatrilise abi seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise eelnu. Seadusemuudatusega soovitakse tiendada abi andmise regulatsiooni isikutele, kes on sltuvuses alkoholist, narkootilistest ja pshhotroopsetest ainetest ning muudest toksilist joovet tekitavatest ainetest. Luuakse ldine misteraamistik sltuvusvastase abi andmiseks. Ennekike on rhuasetus sellel, et luua iguslik raamistik sltuvusest vabanemisel osutatava abi andmiseks alla 18-aastastele lastele. Eelnu htlustab ja seob sltlastele meldud abi komponente, mis on praegu stestatud mitme eriseadusega, koondades need pshhiaatrilise abi seadusesse. Kuna sltuvusprobleemidega alaealised vajavad sltuvusest vabanemiseks vi selle kontrolli alla saamiseks sageli lisaks sotsiaalsele rehabilitatsioonile samaaegselt ka ravi, siis seotakse omavahel tervise- ja sotsiaalkomponent. Sltuvusprobleemidega isikute sotsiaalse toimetulekuvime taastamiseks meldud abi puhul vetakse kasutusele miste sltuvusvastane taastusabi, et eristada seda sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud rehabilitatsiooniteenusest. Selleks et abi oleks paremini kttesaadav ja paindlikum, luuakse vimalus osutada alaealistele sltlastele nii tahtest olenematut kui ka vabatahtlikku sltuvusvastast taastusabi ka vljaspool haiglat. Praegu osutatakse tahtest olenematut ravi, mis piirab alaealise vabadus- ja teisi phiigusi, vltimatu pshhiaatrilise abi korras ainult haiglas. Tahtest olenematut ravi on vaja kohaldada olukorras, kui alaealine ohustab sltuvusest tulenevalt iseenda vi teiste elu, tervist vi julgeolekut. Vajadus kohaldada ka sltuvusvastast taastusabi sunniviisiliselt tuleneb sellest, et alaealised ei ole vanusest ja sltuvusprobleemist tulenevalt pahatihti vimelised adekvaatselt hindama oma seisundit ega tunnista oma sltuvusprobleemi. Kuna alaealised vajavad oma ealiste iserasuste tttu vimalikult paindlikku lhenemist pshhiaatrilise abi osutamisel, siis luuaksegi vimalus anda sltuvusvastast taastusabi ka vljaspool haiglat. Seadusemuudatuse justudes saab sltuvusvastast taastusabi osutada lisaks haigla pshhiaatriaosakonnale ka sltuvusvastase taastusabi andja juures, kelleks vib olla eraiguslik, riiklik vi kohaliku omavalitsuse asutus. Sltuvusvastase taastusabi andjateks vivad olla nii need asutused, kes praegu pakuvad rehabilitatsiooniteenust sltuvusprobleemidega alaealistele, kui ka uued teenuseosutajad, kellel on selleks kehtiv tegevusluba ja kelle teenus vastab seadusega kehtestatud nuetele. Ravi phjendatust tagavad edaspidigi nuded, mille kohaselt ravi algab alati haiglas ning haiglavlist tahtest olenematut taastusabi vib kohaldada ksnes kohtu loal. Seadusemuudatusega kehtestatakse alaealisele sltuvusvastase taastusabi andmise rahastamise alused ja kord, sltuvusvastase taastusabi tingimused, kvaliteedinuded, nuded personalile ja tegevusloa taotlemise kord ning muud nuded sltuvusvastase taastusabi andjatele. Tahtest olenematu abi rakendamiseks tiendatakse pshhiaatrilise abi seadust ja kinnisesse asutusse paigutamise menetluse regulatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

14

sotsiaalt

Misted

Sltuvusvastane abi on pshhiaatriline abi, mille eesmrk on pshhoaktiivsest ainest fsilises vi pshilises sltuvuses oleva isiku vrutamine sltuvusest vi sltuvuse kontrolli all hoidmine. Sltuvusvastane taastusabi on pshikahirega isiku taastusabi, mille eesmrk on pshhoaktiivsest ainest fsilises vi pshilises sltuvuses oleva isiku sotsiaalse toimetulekuvime taastamine.

Pshhoaktiivne aine pshhiaatrilise abi seaduse thenduses on: 1) narkootiline vi pshhotroopne aine narkootiliste ja pshhotroopsete ainete ning nende lhteainete seaduse thenduses; 2) alkohol alkoholiseaduse thenduses; 3) muu toksilist joovet tekitav aine, mida kasutatakse joobe tekitamise eesmrgil.

Sltuvusravi sdimistetutele
Andri Ahven justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nunik

Sltuvusravi iguslik alus

Eesti-Sveitsi koostprojekt

Hiljuti kivitus Eesti-veitsi koostprogrammist rahastatav projekt, mis vimaldab pakkuda sltuvusravi isikutele, kellele on karistuseks mistetud reaalne vangistus kuuest kuust kuni kahe aastani ja kes on nus selle asendamisega; samuti vangistusest ennethtaegselt vabastatavatele isikutele, kes on nus kohustusliku raviga. Projektist toetatakse kolme aasta jooksul kuni 90 isiku sltuvusravi, kusjuures 85% kuludest katab veits. Prast projekti lppu hakatakse rahastama ravi riigieelarvest. Ravikohustus moodustab osa kitumiskontrollist, mis vanglast ennethtaegsel vabastamisel kestab vhemalt aasta. Vangistuse asemel ravile suunamisel kestab kitumiskontroll vhemalt 18 kuud. Sltuvusravi vib olla statsionaarne, ambulatoorne vi kombineeritud. Projekti elluviimist korraldab justiitsministeerium koosts sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudiga.

sotsiaalt

Uimastisltlased sooritavad kuritegusid sageli peamiselt selleks, et hankida raha narkootikumide jaoks. Hoolimata korduvatest karistustest jtkab suur osa neist kuritegude toimepanemist aastate jooksul. Uimastisltlaste retsidiivsus on seda krgem, mida kangemaid narkootikume tarvitatakse. Vlisriikide kogemused on nidanud, et uimastisltlaste ravi on sltuvusest vrutamise vi selle kontrolli alla saamise krval vhendanud mrgatavalt ka uute kuritegude sooritamist. Vangistus on riigi jaoks kulukam kui narkomaaniaravi vljaspool vanglat. Vangistuse asendamist sltuvusraviga lubav ste karistusseadustikus justus 2011. aasta aprillis ( 692). Sltuvusravi kohaldamise ettepaneku tegemisel kaalub kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, sdimistetu isikut, varasemat elukiku ning tema elutingimusi ja tagajrgi, mida vib talle kaasa tuua sltuvusravi kohaldamine. Seadus tagab ravi rahastamise heksa kuu vltel riigieelarvest justiitsministeeriumi kaudu ning edasist ravi peaks rahastama sotsiaalministeerium. Sltuvusravi ajal peab inimene jrgima kontrollnudeid, vastasjuhul prab kohus vangistuse kriminaalhooldusametniku ettekande alusel titmisele. Juba varasemast kehtiva stte alusel on s-

dimistetutel vimalik vtta endale kohustus prduda ettenhtud ravile (nt vanglast ennethtaegse vabastamise korral), kuid sel juhul ei rahasta ravi justiitsministeerium. Sotsiaalministeeriumi rahastatavate tasuta ravikohtade nappuse tttu on seda varianti harva kasutatud.

15

SEADUS

TEOREETILISED LHTEKOHAD

Sltuvus kui toimetulekumeetod

Erik Rtel Sisekaitseakadeemia justiitskolledzi korrektsioonipshholoogia lektor Tallinna likooli sotsiaalt instituudi doktorant

Erinevaid sltuvusteooriaid krvutades vib jreldada, et teraapia edukuse seisukohast on oluline lubada kliendil jda oma uskumuse juurde selles osas, kas sltuvuse nol on tegu tema enda valitud toimetulekumeetodi vi hoopis haigusega. Sissejuhatus

Minu esimene erialane tkoht prast Tartu likooli pshholoogia eriala lpetamist 2003. aastal oli Lne-Tallinna Keskhaigla pshhiaatriakliiniku sltuvusravi keskus. Olin ttanud kliinilise pshholoogina vaid heksa kuud, kui avaldasin Eesti Pevalehes oma esimese populaarteadusliku artikli Sltuvus: sotsiaalne artmia (Rtel 2006). Artikkel vljendas minu vaimustust vastavastatud sltuvusravist ning algas snadega Kigil meil on sltuvus millestki: kohvist, magusast pirukast, tst, spordist . Verivrske autorina olin ma arusaadavalt elevil ja krme lugema ka artikli kohta ilmunud kommentaare, kuid sain oma esimese pettumuse, leides, et enamik repliike olid rndavad. Kuigi ma ei lasknud end nende anonmsest emotsionaalsusest sgavalt mjutada, ji mulle siiski meelde midagi, mis seostus artikli algussnadega: ks kommenteerija vitis, et sltuvus heroiinist on midagi muud kui sltuvus pirukast. Arvestades tollal minu vhest tkogemust sltuvusravi valdkonnas, lootsin, et see kommentaar tuli kelleltki, kes teadis paremini, mis on sltuvus, ning tundis selle eri vormide eripra. Mul ei kulunud kaua, et teha endale selgeks kaasaegsed sltuvusteooriad ning leida teadusmaailmast tugevat kinnitust oma esimese artikli julgetele algussnadele, milles olin tookord kahtlema hakanud. Kui loen teaduslikke artikleid, seisukohtade arendusi ja sltuvusteooriaid, mudeleid ja hpoteese, siis testin ma neid vaimusilmas nagu kriitiliselt mtlevale inimesele kohane, toetudes oma kliinilise pshholoogi kogemustele. See, et sltuvusteooriad on asetatavad hele teljele (joonis 1, lk 17), mille hes otsas on fenomenoloogia ja teises fsioloogia (Russell jt 2011), on minu jaoks olnud algusest peale arusaadav ja sobiv vaatenurk. Minus on aga siiani tekitanud kahtlusi sltuvuse kui haiguse vaatenurga pooldajate jikus ning lhingelik heklgsus sltuvuse fenomeni tlgendamisel. Eelkige on mul praktikuna ning sltuvuse kui valdkonna uurijana raske nustuda ldlevinud vitega, et sltuvuse alguses on sltuvuskitumise eesmrk positiivse hedonistliku mnutunde tekitamine, kuid sltuvuse vlja kujunedes muutub eesmrk negatiivsete rajma-nhtude vltimiseks (Koob jt 1997). Olen seisukohal, et sltlaste korduv tagasilangus sltuvuskitumisse on motiveeritud soovist kogeda korduvalt mnutunnet ning seda selleks, et leevendada teatavat subjektiivset stressi ehk siis teisisnu, tulla endaga toime. Kesoleva artikli eesmrk on avada selgemalt sltuvuse kui nhtuse vastuolulisuse tagamaid.

16

sotsiaalt

HAIGUS (fsioloogia)

TAHTLIK KITUMINE (fenomenoloogia)

Joonis 1. Sltuvuse teooriate kontiinum (dihhotoomne telg)

Sltuvuse dihhotoomia

Ksimuse le, mis on sltuvus, on kaua arutletud. See, kas sltuvus on haigus (Jellinek 1960, Vaillant 1990, Koob jt 1997, Leshner 1997) vi teadlik valik-kitumine (Szasz 1972, Room 1983, Fingarette 1988, Schaler 2000), on kaks philist kon iktset seisukohta, millest ks neb sltlasi raske haiguse ohvritena ja teine moraalset vastutust omavate normirikkujatena. Selline tahtmatu versus tahtlik dihhotoomiline telg kujunes 19.20. sajandil ning vajus aja jooksul USA-s kaldu tahtmatu haiguse ja Euroopas tahtliku kitumise poole. Sltuvus kui tahtlik valik vi tahtmatu haigus Sltuvuse kujunemise mudelite uurijatel tekkisid erinevad arusaamad kitumise phjuslikkusest eelkige sellest, kas kitumine on mratud fsiliste mehhanismidega vi sisemise juga, mis letab fsilisi mehhanisme (Davies 1997). Mlemal vaatenurgal on lahknevad, kuid kindlad arusaamad sellest, kuidas inimesel tekib sltuvus narkootikumidest ja alkoholist, kuidas seletada isiku kontrolli nende ainete tarvitamise le ning kas seda saab muuta ilma meditsiinilise sekkumiseta. Kuna mlema vaatenurga eeldused on losooliselt vastandlikud, on he mudeli pooldajad samas ka kirglikud opositsioonis oleva mudeli kriitikud. Haiguse mudel kirjeldab sltuvust kui tsist, progresseeruvat, kroonilist ja tagasilangusterohket haigust, mida antakse edasi vi saadakse uimastite liigtarvitamise kaudu (Leshner 1997). Sltuvusainete tarvitamisega alustatakse vabatahtlikult, kuid kuna korduv tarvitamine muudab ajukeemiat ja sellega ka aju funktsioone (neuroadaptatsioon), siis tarvitaja kaotab jrjest enam kontrolli oma tarvitamiskitumise le ning tal areneb vlja sltuvuskitumine, mis on juba sundkitumine, mitte teadlik valik. Seega inimesed, kellel on juba vhemal vi suuremal mral vlja kujunenud sltuvuskitumine, saavad loota ravile vaid sltuvuse vaoshoidmiseks, kuid mitte kunagi sellest haigusest tervenemiseks (Milam ja Ketcham 1983). Alternatiivne mudel kirjeldab sltuvust kui motiveeritud valikut. Siin on sltuvuskitumine miski, mida inimesed teevad alati vabatahtlikult: tavaliselt siis, kui elu lheb raskeks, et vltida probleemide lahendamist (Schaler 2000). Kui probleemid lahenevad, siis inimesed mrkavad, et sltuvus vheneb, ja aja jooksul kasvatakse sltuvusest iseseisvalt vlja vi pitakse oma sltuvuskitumist kontrollima (Peele jt 1991). Seega on selle vaatenurga juures sltuvus pigem keskkonnast tingitud kui muutunud ajukeemia tagajrg (Robins jt 1975). Tahtliku kitumise pooldajate vaatenurgast ei tohi niinimetatud valikute puudumist segamini ajada muutusega kaasnevate loomulike raskustega ning just halvast harjumusest lesaamise loomulikud raskused ongi probleem, mida teise vaatenurga esindajad nimetavad haiguseks. Haiguse mudeli ajalooline areng Selleks et mista haiguse mudeli pooldajale paindumatust, peaksime vaatama selle mudeli ajaloolist arengut. Kuigi vaatenurk alkoholismile kui haigusele ei prine USA-st, on just seal tehtud td veenmaks avalikkust, et purjusolek ja uimastite tarvitamine pole mitte vaba valik, vaid kontrollimatu sundkitumine (Peele 1989). Ingliskeelne termin inebriety (e. k ebakaine olek) veti kasutusele 19. sajandi lpul seletamaks uimastite tarvitamist ning sellega seotud kitumist allasuva patoloogiaga. Arstide huvi prdus aja jooksul uimastite mju juurest ldisemas mttes uimastite mju juurde kindla indiviidi kontekstis, et siduda

sotsiaalt

17

TEOREETILISED LHTEKOHAD

TEOREETILISED LHTEKOHAD

indiviidi kontrollikaotust geneetiliselt pritud vi fsioloogilisest muutusest (nrvissteemi haigusest) phjustatud ilmingutega. Eelkige Ameerika inebriety ravi assotsiatsiooni (American Association for the Cure of Inebriety) juhtide dr Parrishi ja dr Crothersi (1893) uurimused kirjeldasid uut terminoloogilist nhtust inebriety kui haigust, mis on ravitav, nagu kik teisedki haigused, ning pritav vi omandatav alkoholi liigse tarvitamise teel. Uus raviliikumine viis meditsiinilis-teaduslike meetodite, nagu vaktsineerimine, kasutuselevtuni sltuvusega tegelevates asutustes. Arusaam alkoholi liigtarvitamisest kui haigusest hakkas kiiresti levima 1935. aastal koos Anonmsete Alkohoolikute (AA) liikumise arenemisega. Selle, tollel ajal uutmoodi vaimse eneseabi ringkonna moodustasid alkoholisltuvusest vabanenud inimesed (karsklased), kes phendusid oma grupikoosolekutel teiste omasarnaste karskuse silitamisele (Kurtz 1988). Kuigi AA kirjandus ei nimeta alkoholismi otseselt haiguseks, peetakse selle ainukeseks raviks siiski tiskarskust (ingl k abstinence) ning rhutatakse, et inimese enda pd alkoholisltuvust kontrollida on lootusetu. Sltuvuse kui haiguse vaatenurk kogus tiendavaid prdeid 1990. aastatel, kui USA-s hakati uurimustoetuste jagamisel eelistama sltuvuse geneetiliste ja neurobioloogiliste juurte teemalisi uurimusi (Institute of Medicine 1996). Tnapeval, 20 aastat hiljem, on Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon (Morse ja Flavin 1992), Ameerika Pshhiaatrite Assotsiatsioon (American Psychiatric Association 2000) ja Uimastiuuringute Rahvusliku Instituut (National Institute of Drug Abuse, NIDA 2009) hisel seisukohal, et sltuvus on neurobioloogiline hire. Selle tlgenduse levimist sltuvust kirjeldavatesse pikutesse on toetanud NIDA ning selleteemalisi populaarteaduslikke loosungeid on levitanud nii ajakiri TIME (2007) artiklis Kuidas me sltuvusse jme kui ka telekanal HBO dokumentaalseriaalis Sltuvus: miks seda lihtsalt lpetada ei saa (HBO 2007). Kuigi sltuvuse ksitlemine haigusena domineerib rahvusvaheliselt, on selle vaatenurga suurimad pooldajad tnaseni USA pshhiaatria-, meditsiini-, teadusliku uurimuse, meedia- ja religioossed kogukonnad.

Sltuvus kui operantselt1 pitud toimetulekumeetod

Lazarus ja Folkman (1984) mratlesid toimetulekut kui pidevat kognitiivset ja kitumuslikku jupingutust, et hallata vliseid (sotsiaalseid) ja sisemisi (pshholoogilisi) vajadusi, mis kord kasutavad ja kord taastidavad inimese enda toimetulekuressursside (oskuste) baasi. Castellani jt (1997) arendasid Lazaruse ja Folkmani toimetulekumeetodi seletust edasi, uurides sltuvusravikeskuse patsientide seas seoseid sltuvuskitumise, emotsioonidest tingitud stressi ja elukvaliteedi stabiilsuse vahel. Nad leidsid, et omavahel ei ole seotud mitte sltuvuskitumine ja stress, vaid mlemad on seotud elukvaliteedi stabiilsusega. Seega nende snul: kui inimese elukvaliteet on ebastabiilne (ei ole kindlat sissetulekut, tkohta, elukohta) vi on rahuldamata mned muud vajadused (Maslow 1954), on ka stressi tase krgem. Kui aga stressi tase on krge, on suurem ka tenosus languseks vi tagasilanguseks sltuvuskitumisse. Saadud tulemused on koosklas teiste sltuvust ja toimetulekumeetodeid uurinud ja kajastanud uurimuste tulemustega, mille kohaselt iga olukord tingib selle, kuidas tajutakse stressi ning olemasolevaid stressiga toimetuleku viise, mida kas siis suudetakse vi ei suudeta sellel ajahetkel mobiliseerida (Lazarus ja Folkman 1984). Probleemilahendus, emotsioonidega toimetulek Lazarus koos oma kolleegidega (Lazarus ja Folkman 1984, Monat ja Lazarus 1991) on jaganud stressiga toimetuleku meetodid kaheks: (a) probleemile orienteeritud toimetulekumeetodid, mille eesmrk on krvaldada stressi phjustaja, ning (b) emotsioonile suunatud toimetulekumeetodid, mis tegelevad stressorist phjustatud emotsioonidega. Uurijad on eeldanud, et toimetulekumeetodid erinevad vastavalt probleemidele. Probleemid, mis on hallatavad ning mille puhul inimene tajub, et tal on piisavalt ressursse probleemiga toimetulekuks, kivitavad
1

Operantne ppimine vi operantne tingimine on ppimise teooria, mille kohaselt indiviidi kitumist mjutab selle tagajrg.

18

sotsiaalt

a-tpi toimetulekuoskused. Olukorrad, kus tajutakse, et lahendus ei ole inimese enda teha ning inimene peab neid lihtsalt taluma, kivitavad b-tpi toimetulekuoskused. Uurimused on nidanud, et inimestel, kes kasutavad tavaliselt a-tpi toimetulekut, ei kujune ldjuhul vlja sltuvuskitumist vi nad saavad sellest kergemini le kui inimesed, kes kasutavad b-tpi toimetulekut (Wills ja Hirky 1996). Nii Wills jt (1996) kui ka Labouvie (1986) leidsid, et noorukitel, kellele on omane kasutada emotsioonidel rajanevaid toimetulekumeetodeid, on suurem oht sltuvushirete vljakujunemiseks. Samadele tulemustele on jutud tiskasvanute seas sltuvust tekitavate ainete nagu alkoholi (Cooper jt 1988) ja tubaka (Wewers 1988) tarvitamise vi kanepi suitsetamise kohta (Epstein jt 1995) korraldatud uurimustes. Stressiga toimetulekut ksitlevas kirjanduses on Folkman ja Lazarus (1991) tpsustanud, et emotsioonidega toimetuleku meetodid on efektiivsemad lhiajaliste probleemide puhul, mille phjuslikud tegurid on vlised, kuid pikemaajaliste probleemide puhul on need ebaefektiivsed ning vivad viia sltuvuskitumise tekkimiseni.

Ka sltuvuse kes vaevlevate inimeste arusaamad sellest, mis neid aitab, kalduvad maailmavaateliselt kas haiguse vi tahtliku valiku poole. Tulemuslikuks sltuvusraviks peaks olema mlemale sihtrhmale suunatud sltuvusravi pakkujaid.
Arusaam sltuvusest sltub isiklikust vaatenurgast
Sltumatult sellest, et mlema vastandliku mtlemissuuna tenduseks on olemas kllaldaselt uurimusi, on Tampere likooli sltuvuse uurija prof Anja Koski-Jnnes (2004) oma uurimuses toonud vlja, et sltuvusravi kliendid kipuvad omaks vtma selle asutuse ideoloogilise vaatenurga, kus nad ravi saavad. Seega vastavalt sellele, kuidas sltlastega ttavad spetsialistid end positsioneerivad, hakkavad ka nende kliendid ngema end kas inimestena, keda vaevab sltuvus kui krooniline haigus vi kes peavad tegema teadliku valiku oma sltuvuskitumise lpetamiseks. Russelli jt (2011) uurimus sltuvusravi osutavates asutustes ttavate spetsialistide uskumustest leidis, et USA-s ttavad spetsialistid kalduvad enam arvama, et sltuvus on haigus, vrreldes nende kolleegidega Suurbritanniast, kus arvatakse rohkem, et tegemist on valikutega seotud kitumisega. Samuti leiti, et vaatenurka sltuvusele kui haigusele toetavad rohkem tasuliste asutuste spetsialistid, kus on ka religioossed uskumused tugevamad, ning need, kellel endal on olnud sltuvusega isiklikke probleeme ja kes on tegelnud sltuvusraviga kauem ning seega ka vanemas eas. Seevastu spetsialistid, kes usuvad, et sltuvus on valik, ttavad enamasti tasuta keskustes, neil on nrgemad religioossed uskumused, nad on nooremad ning ei kuulu sltuvusravi spetsialistide ametlikesse ringkondadesse. Leiti, et spetsialistid, kellel on endal olnud sltuvusprobleeme ja kes on ise osalenud 12 sammu programmis, usuvad rohkem, et tegemist on haigusega. Kokkuvttes: uurijad leidsid, et spetsialistide uskumused selle kohta, mis on sltuvus, asetuvad sltuvuse kui haiguse ja teadliku valiku vastandite teljele ning nustumine he mudeliga vlistab nusoleku teisega (Russell jt 2011).

Kokkuvte

See, millist vaatenurka keegi hiskonnas vi teadusringkondades toetab, sltub samavrd nii ideoloogiast kui ka sellest, millist suunda rahastavad riik, erinevad huviorganisatsioonid ja korporatsioonid. Teline probleem selliste vastandlike vaatenurkadega tekib sltuvusravi klientide perspektiivist. Kliendid prduvad abi saamiseks raviasutusse eelkige ksimusega, miks neil on teatud tegevuse le raske kontrolli saavutada, ning vastavalt sellele, milline on raviasutuse ttajate vaatenurk, saadaksegi vastus ksimusele, kas sltuvus on haigus vi valitud toimetulekumeetod.

sotsiaalt

19

TEOREETILISED LHTEKOHAD

TEOREETILISED LHTEKOHAD

Kuna mlemal sltuvuse tekkimise vastandlikul vaatenurgal on palju toetajaid, on igati kohane seisukoht, et ka sltuvuse kes vaevlevate inimeste arusaamad sellest, mis neid aitab, kalduvad maailmavaateliselt kas haiguse (pshhiaatria) vi tahtliku valiku (pshholoogia) poole. Arvestades, et sltuvusravile prduva kliendi vaatenurka mjutab paljuski ka raviasutuse vaatenurk, ei peaks minu arvates sundima oma arusaama muutma neid inimesi, kes arvavad, et nad ise kontrollivad oma elulisi valikuid. Tulemuslikuks sltuvusraviks peaks olema mlemale sihtrhmale suunatud sltuvusravi pakkujaid. See, et raviasutusel on kas ks vi teine kindel vaatenurk, ei ole abivajaja seisukohast kasulik; khkluste suurendamine vib kliendil, kellel on niigi raske oma sltuvusega kaasnevas neurootilisuses end ratsionaalselt juhtida, kaasa tuua pitud abituse svenemise. Sltuvuse probleemi kindlakstegemine ning abivajajale suuniste andmine, kuidas toimida nii lhiajaliselt kui ka pikaajaliselt, peaks tekitama inimeses kindlustunnet ja optimismi muutuseks pidagu nad sltuvust siis haiguseks vi toimetulekumeetodiks. Tnapeval vib liiga jik oma vaatenurgast kinnihoidmine jalgu jda muutuvatele arusaamadele sltuvusest. Vib olla sltub ravi edukus hoopis terapeudi ja kliendi vaadete omavahelisest sobivusest (Keene ja Raynor 1993). Haiguse kui vaatenurgaga seotud snumid on vhem tulemuslikud, kui abivajaja phimtteliselt usub, et sltuvus ei ole haigus. Sltuvuse kui tahtliku valiku perspektiivi esindaja pd mber veenda inimest, kes usub, et sltuvus on haigus, ei ole see, mida inimene tahab kuulda ja mille jrgi toimida. Vib oletada, et kliendi vaatenurga ja ideoloogia eelnev teadasaamine (testimine, hindamine, skriinimine) vib hlbustada sobivat ja tulemuslikku koostd raviasutusega. Seega on aeg maha matta sltuvuse phjuste absoluutse te otsingud ning keskendada abivajaja isikliku kogemuse thtsusele ja sisemise muutumise esilekutsumisele.

Viidatud allikad

American Psychiatric Association. (2000). Diagnostic and statistical manual of mental disorders. (4th ed.). Washington, DC: Author. Castellani, B., Wedgeworth, R., Wootton, E., Rugle, L. (1997). A bi-directional theory of addiction: Examining coping and the factors related to substance relapse. Addictive Behaviors, 22(1), 139144. Cooper, M. L., Russell, M., George, W. H. (1988). Coping, expectancies, and alcohol abuse: A test of social learning formulations. Journal of Abnormal Psychology, 97, 218230. Crothers, T. D. (1893). The disease of inebriety from alcohol, opium and other narcotic drugs. New York: E. B. Treat. Davies, J. B. (1997). Pharmacology versus social process. Competing or complimentary views on the nature of addiction. Pharmacology & Therapeutics, 80, 265275. Epstein, J. A., Botvin, G. J., Diaz, T., Toth, V., Schinke, S. P. (1995). Social and personal factors in marijana use and intentions to use drugs among inner city minority youth. Developmental and Behavioral Pediatrics, 16, 1420. Fingarette, H. (1988). Heavy drinking: The myth of alcoholism as a disease. Berkeley: University of California Press. Folkman, S., Lazarus, R. S. (1991). Coping and emotion. Teoses: Monat, A., Lazarus, R. S. (toim.) Stress and coping: An anthology. New York: Columbia University Press, 207227. HBO Documentary Films. (2007). Addiction: Why cant they just stop? http://www.hbo.com/addiction/thelm/ (01.04.2010). Institute of Medicine. (1996). Dispelling the myths about addiction: Strategies to increase understanding and strengthen research. Committee to Identify Strategies to Raise the Prole of Substance Abuse and Alcoholism research. Division of Neuroscience and Behavioral Health and Division of Health Promotion and Disease Prevention, Institute of Medicine. Washington, DC: National Academy Press. Jellinek, E. M. (1960). The disease concept of alcoholism. New Brunswick, NJ: Hillhouse. Keene, J., Raynor, P. (1993). Addiction as soul sickness: The inuence of client and therapist beliefs. Addiction Research and Theory, 1, 7787.

20

sotsiaalt

Koob, G. F., Caine, S. B., Parsons, L., Markou, A., Weiss, F. (1997). Opponent process model and psychostimulant addiction. Pharmacol. Biochem. Behav, 57, 51321. Koski-Jannes, A. (2004). In search of a comprehensive model of addiction. Teoses: Rosenqvist, P., Blomqvist, J., Koski-Jannes, A., Ojesjo, L. (toim.) Addiction and life course. Helsinki: NAD, 4970. Kurtz, E. (1988). AA: The story (a revised edition of Not-God: A History of Alcoholics Anonymous). New York: Harper & Row. Labouvie, E. W. (1986). Alcohol and marijuana use in relation to adolescent stress. The International Journal of the Addictions, 21, 333345. Lazarus, R. S., Folkman, R. S. (1984). Stress, appraisal, and coping. New York: Springer. Leonard (toim.) Psychological theories of drinking and alcoholism. New York: Guilford Press, 131178. Leshner, A. I. (1997). Addiction is a brain disease, and it matters. Science, 278, 4547. Maslow, A. H. (1954). Motivation and personality. New York: Harper and Row. http://www.simplypsychology.org/ maslow.html#sthash.siDptYjJ.dpuf (06.04.2013). Milam, J., Ketcham, K. (1983). Under the inuence: A guide to the myths and realities of alcoholism. New York: Bantam Books. Monat, A., Lazarus, R. S. (1991). Introduction: Stress and coping some current issues and controversies. Teoses: Monat, A., Lazarus, R. S. (toim.) Stress and coping: An anthology. New York: Columbia University Press, 116. Morse, R. M., Flavin, D. K. (1992). The denition of alcoholism. Journal of the American Medical Association, 268, 10121014. National Institute on Drug Abuse. (2009). NIDA InfoFacts: Understanding drug abuse and addiction. http://www. nida.nih.gov/PDF/InfoFacts/Understanding08.pdf (10.10.2009). Peele, S. (1989). The diseasing of America. Lexington, MA: Lexington Books. Peele, S., Brodsky, A., Arnold, M. (1991). The truth about addiction and recovery: The life process program for outgrowing destructive habits. New York: Simon & Schuster. Robins, L. N., Helzer, J. E., Davis, D. H. (1975). Narcotic use in Southeast Asia and afterward: An interview study of 898 Vietnam returnees. Archives of General Psychiatry, 32, 955961. Room, R. (1983). Sociological aspects of the disease concept of alcoholism. Teoses: Smart, R. G. et al. (toim.) Research advances in alcohol, Vol. 7. New York: Plenum Press, 4791. Russell, C., Davies, J. B., Hunter, S. C. (2011). Predictors of addiction treatment providers beliefs in the disease and choice models of addiction. Journal of Substance Abuse Treatment, 40 (2), 150164. Rtel, E. (2006). Uimastisltuvus: sotsiaalne artmia. Eesti Pevaleht, 06.01.2006, 3. Schaler, J. A. (2000). Addiction is a choice. Chicago, IL: Open Court. Szasz, T. (1972). Bad habits are not diseases: A refutation of the claim that alcoholism is a disease. Lancet, 2, 8384. TIME Magazine. (2007). How we get addicted. http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1640436,00. html (27.03.2010). Vaillant, G. (1990). We should retain the disease concept of alcoholism. Harvard Medical School Mental Health Newsletter, 6, 46. Wewers, M. E. (1988). Brief report: The role of postcessation factors in tobacco abstinence: Stressful events and coping responses. Addictive Behaviors, 13, 297302. Wills, T. A., Hirky, A. E. (1996). Coping and substance abuse: A theoretical model and review of the evidence. Teoses: Zeichnec, M., Eudler, N. S. (toim.) Handbook of coping: Theory research, and applications. New York: Wiley, 279302. Wills, T. A., McNamara, G., Vaccaro, D., Hirky, A. E. (1996). Escalated substance use: A longitudinal grouping analysis from early to middle adolescence. Journal of Abnormal Psychology, 105, 166180.

sotsiaalt

21

TEOREETILISED LHTEKOHAD

HETKEOLUKORD

Uimastite tarvitamine 1516-aastaste koolinoorte seas:

ESPADi uuringu tulemused

Sigrid Vorobjov Nakkushaiguste ja Uimastiseire Keskuse teadur Tervise Arengu Instituut

Sltuvusainete tarvitamine Eesti noorte seas on murettekitaval tasemel, nitavad ESPADi 2011. aasta uuringu andmed. Iga teine noor on ennast viimasel kuul vhemalt korra purju joonud ning kolmandik noortest proovinud alkoholi ja tubakat alla 12-aastasena. Sissejuhatus

2011. aasta kevadel osales Eesti Euroopa koolinoorte alkoholi ja uimastite tarvitamise ksitlusuuringus (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs ESPAD). Uuringut korraldatakse iga nelja aasta jrel, Eesti on selles osalenud alates 1995. aastast. Uuringu eesmrk on kirjeldada koolinoorte hoiakuid tubaka, alkoholi ja illegaalsete uimastite tarvitamise suhtes ning kogemusi nende ainetega. Samuti uuritakse, kas ja kuidas on uimastite levik aastate vltel muutunud ning millised tegurid on seda mjutanud. Artiklis peetakse uimastite all silmas nii legaalseid kui ka illegaalseid aineid, mis mjutavad pshikat. 2011. aastal ksitleti Eestis 2460 pilast vanuses 1516 eluaastat, kes ppisid ldhariduskoolide 8. ja 9. klassides. Ksitluse korraldasid Tallinna likooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsioloogid Tervise Arengu Instituudi tellimusel.

Tubaka ja alkoholi tarvitamine

Tulemustest selgus, et ligikaudu kolmveerand (73%) 1516-aastastest pilastest oli proovinud suitsetada. Poisid olid sagedasemad katsetajad ja nooremad alustajad: enne 12. eluaastat oli proovinud suitsetada 40% poistest ja 26% tdrukutest. Iga pev suitsetas enda snul 19% poistest ja 16% tdrukutest. Varasemate uuringutulemustega vrreldes on regulaarsete suitsetajate hulk poiste seas kahanenud ning tdrukute seas mnevrra kasvanud. Uimastite tarvitamist mjutab nende kttesaadavus. Tulemused nitasid, et 70%-le 1516-aastastest koolinoortest olid sigaretid kergesti kttesaadavad. Alkoholi pidas kergesti kttesaadavaks le poole vastanutest, mis vib osaliselt selgitada seda, miks le poole (55%) oli kogenud ka purjusolekut. Alkoholijoobe ehk purjusoleku all peeti silmas kikudes kndimist, suutmatust igesti rkida, oksendamist ja/vi suutmatust oma tegusid mletada. Noorte sagedast alkoholi tarvitamist kinnitab seegi, et 53% vastanutest oli enda snul vhemalt korra viimasel kuul joonud viis ja enam drinki1 jrjest. Mrkimist vajab fakt, et poiste ja tdrukute vastused ei erinenud.
1

hes dringiks loetakse alkoholi kogust, mis sisaldab 10 grammi absoluutset alkoholi. Nt he dringi moodustavad 0,33 pudel lut, ks klaas (12 cl) veini vi 4 cl kanget alkoholi.

22

sotsiaalt

Kolmandik pilastest oli proovinud sigarette ja alkoholi nooremalt kui 12-aastaselt. Terviseriske hinnates peeti regulaarset suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapevast alkoholi tarvitamist vi viie ja enama dringi joomist puhkepevadel (vastavalt 89%, 72% ja 75%). Terviseriskide krval kaasnesid alkoholi tarvitamisega muudki probleemid, millest sagedasemaks osutusid riiud vanemate ja spradega (20%), nnetused vi vigastused (17%), probleemid ppeedukusega (16%) ning sekeldused politseiga (13%). Samas mainisid pilased sageli alkoholi tarvitamise positiivseid tagajrgi. Nende hinnangul muutis alkohol nad lbusamaks (77%), sbralikumaks (62%), ldvestunumaks (61%) ning aitas probleemidel ununeda (56%). Noorte uimastikasutuse piirkondliku vrdluse jrgi oli Ida-Virumaal enam neid, kes regulaarselt suitsetasid (22%), ning Kesk-Eestis enam neid, kes olid viimasel aastal olnud vhemalt kolm korda alkoholijoobes (18%).

Illegaalsete uimastite tarvitamine

Illegaalsete uimastite tarvitamine on aastatega suurenenud: kui 1995. aastal oli mnda illegaalset uimastit proovinud 7% pilastest, siis viimases uuringus oli katsetajaid juba 32%. Tusutrendi phjuseks vib pidada suuri muutusi kogu hiskonnas. Samas vrdlus 2007. aasta uuringuga, mille andmetel oli 30% pilastest enda snul proovinud mnd illegaalset uimastit, ei peegelda enam mrkimisvrset tusutrendi. See osutab olukorra teatavale stabiliseerumisele. Narkootikume proovitakse kige sagedamini 1415-aastaselt ja enamasti piirdutakse he-kahe korraga. Noorte seas levinuim on kanep, teistest narkootikumidest rahustid vi uinutid, mida tarvitatakse ilma arsti korralduseta, ning inhalandid, poppers, ecstasy ja amfetamiin. Ksitlusest ilmnes, et ligikaudu kolmandik pilastest pidas kanepit kergesti kttesaadavaks. Vhem kttesaadavaks peeti rahusteid, uinuteid ja stimulante, kergeks pidas nende kttesaadavust alla 20% vastanutest. 2007. ja 2011. aasta uuringu tulemusi vrreldes on nha positiivset tendentsi: narkootikumide kttesaadavus on noorte hinnangul vhenenud. Noorte huvi narkootikumide vastu mjutab seegi, kuivrd riskantseks nende tarvitamist hinnatakse. Uuringus ksiti noorte hinnangut narkootikumidest tingitud terviseriskide kohta ning jeti krvale kuritegelik klg. Narkootikumide regulaarset tarvitamist peeti tervisele ohtlikuks. he- vi paarikordse proovimise puhul peeti kige riskantsemaks stimulante: ligikaudu 40% vastanutest hindas nende tarvitamist suureks riskiks. Kige ohutumaks hinnati kanepi paarikordset proovimist. Muret tekitab tsiasi, et peaaegu kmnendik vastanutest ei osanud hinnata narkootikumide tarvitamisega seotud riske. See tulemus kinnitab, et noored vajavad enam test informatsiooni ning vimalusi avatud aruteludeks. Piirkondliku vrdluse jrgi tarvitasid illegaalseid uimasteid kige sagedamini Ida-Virumaa noored (41%). Eesti ja vene ppekeelega koole vrreldes selgus, et eesti pilased tarvitasid enam alkoholi, vene pilaste seas oli enam igapevaseid suitsetajaid ja narkootikumide proovijaid.

Vaba aeg ja rahulolu suhetega

Populaarseimaks vaba aja veetmise viisiks 1516-aastaste koolinoorte seas osutus internetis surfamine (94%). Vhemalt korra ndalas sportis 86% vastanutest. Veidi le poole vastanutest veetis vaba aega mne hobiga tegeldes, arvutimnge mngides ja/vi spradega ostukeskustes, tnavatel, parkides vi mujal jalutades. Tulemustest ilmnes, et viimati nimetatud vaba aja veetmise viis oli enim seotud uimastikasutusega. Sel kombel aega veetnud noored olid teistest sagedamini regulaarsed suitsetajad, tarvitanud alkoholi, olnud alkoholijoobes ning proovinud narkootilisi aineid. Samavrd oli sagedasema uimastitarvitamisega seotud koolist phjuseta puudumine ja madal ppeedukus.

sotsiaalt

23

HETKEOLUKORD

HETKEOLUKORD

Suitsetanud viimase 30 peva jooksul Tarvitanud alkoholi viimase 30 peva jooksul Purjutamine viimase 30 peva jooksul Kanepi tarvitamine elu jooksul Teiste narkootikumide tarvitamine elu jooksul Rahustite, uinutite tarvitamine ilma arsti kor... Inhalantide tarvitamine elu jooksul Tarbitud alkoholi kogus viimasel joomiskorral 4,6 4,8 5 8% 6% 8% 6% 15 % 9%

29 % 28 % 59 % 57 % 39 % 24 % 17 % Eesti Euroopa riikide keskmine 53 %

6,0 cl 5,1 cl 5,2 5,4 5,6 5,8 6

Joonis 1. Eesti koolipilaste uimastitarvitamine vrreldes Euroopa riikide keskmisega Rahulolematus suhetega, mis valitsevad noore ja tema vanemate vahel, ning vanemliku kontrolli puudumine on samuti tegurid, mis vivad mjutada noort alkoholi vi narkootikumidega katsetama. Tulemused kinnitasid, et pilased, kes olid olnud alkoholijoobes vi tarvitanud viimasel kuul alkoholi, olid vhem rahul suhetega enda ja oma vanemate vahel. pilased, kelle le vanemlik kontroll oli nrgem ja kelle vanemad ei teadnud, kuidas laps htuid veedab, olid proovinud mnda narkootikumi sagedamini kui need pilased, kelle vanemad olid lapse spruskonnast teadlikud (vastavalt 27% ja 14%). Eestis saadud tulemuste krvutamine Euroopa riikide vastavate keskmistega ti ilmsiks nii mnegi erinevuse (vt joonis 1). Viimasel kuul alkoholi tarvitanud pilasi oli nii Euroopas keskmiselt kui ka Eestis ligi 60%, kuid Eesti pilaste viimasel korral joodud alkoholikogus oli mrkimisvrselt suurem, samuti oli rohkem neid, kes olid kogenud alkoholijoovet. Erinevusi ilmnes ka illegaalsete ainete, eriti kanepi ja inhalantide tarvitamises. Eesti koolinoortest oli elu jooksul proovinud kanepit 24% ning inhalante 15%, Euroopa keskmised tulemused olid vastavalt 17% ja 9%. Kige sarnasem oli suitsetajate osakaal: ligi 30% nii Eesti kui ka Euroopa koolinoortest vastasid, et on viimase kuu jooksul suitsetanud. Eesti, Lti, Leedu ja Soome pilaste uimastikasutust vrreldes ei ilmnenud suuri erinevusi Balti riikide vahel, kll olid aga Soome pilased oluliselt vhem tarvitanud alkoholi vi illegaalseid uimasteid (vt joonis 2, lk 25). Eesti pilaste hulgas oli vhem neid, kes olid viimasel kuul suitsetanud. Vestlustest petajate ja teiste koolis ttavate spetsialistidega on selgunud, et suitsetamise krval on noorte seas jrjest enam probleemiks snusi ehk mokatubaka tarvitamine. Vib-olla oli suitsetajate viksem osakaal Eesti koolinoorte hulgas tingitud sellest, et osa neist tarvitas mokatubakat. Kuna ESPADi uuring ei sisaldanud ksimusi mokatubaka ja vesipiibu tarvitamise kohta, siis praegu vastavad andmed puuduvad.

Vrdlus teiste Euroopa riikidega

24

sotsiaalt

Suitsetamine viimase 30 peva jooksul 50 40 % % 30 20 10 0 1995 1999 2003 2007 2011

50 Kanepi tarvitamine elu jooksul 40 30 20 10 0 1995 1999 2003 2007 2011

hel joomiskorral >5 "dringi" joonute osakaal 50 40 30 20 10 0 1995 1999 2003 2007 Eesti 2011 Lti % % 50 40 30 20 10 0

Inhalantide tarvitamine elu jooksul

1995

1999

2003

2007

2011

Soome

Leedu

Joonis 2. Eesti koolipilaste uimastitarvitamine vrreldes Lti, Leedu ja Soome koolinoortega

Sotsiaalsed oskused

2011. aastal hlmas uuring esimest korda pilaste sotsiaalseid oskusi. Sotsiaalsed oskused vljendavad hiskonnas aktsepteeritud ja pitud kitumist, mis vimaldab inimesel edukalt suhelda vi negatiivseid suhteid vltida. Puudulikud sotsiaalsed oskused vivad vljenduda antisotsiaalse kitumisena, sealhulgas uimastite tarvitamisena. Tulemuste anals nitas, et puudulike sotsiaalsete oskustega pilased alustasid suitsetamist nooremana ja olid suurema tenosusega igapevased suitsetajad. Samuti said nad oma esimese alkoholijoobe kogemuse nooremalt kui paremate sotsiaalsete oskustega pilased. Samasugune seos ilmnes ka illegaalsete uimastite tarvitamise puhul: pilased, kelle sotsiaalsete oskuste tase oli madal, olid proovinud sagedamini kiki narkootikume. Nende tulemuste phjal vib elda, et madalad sotsiaalsed oskused ennustavad 1516-aastaste pilaste tenolisemat uimastitarvitamist.

Jreldused

Tendusphine uimastiennetus kinnitab, et teadmiste jagamise krval tuleb arendada pilaste enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi ning petada vastu seisma sotsiaalsele survele, mis ahvatleb riskikitumisele. Jrjest enam leitakse, et uimastiharidus peab olema laiaphjaline, mitte keskenduma kitsalt tubaka, alkoholi vi illegaalsete ainete tarvitamise ennetusele. Uimastiharidus, sh sotsiaalsete oskuste petamine, kuulub kll Eesti kooli ppekavasse, kuid pilaste uimastitarvitamist kirjeldavad arvud viitavad, et praegune ennetusssteem vajab edasiarendamist. ks lahendus viks olla tendusphiste sekkumiste rakendamine nii koolides kui ka lasteaedades, mida peaks samal ajal toetama asjakohane vanemaharidus.

sotsiaalt

25

HETKEOLUKORD

HETKEOLUKORD

Vanemliku kontrolli ja kokkulepitud reeglite vajalikkust ei tohi pidada vhethtsaks nende positiivset mju noorte kitumisele on testanud mitmed uuringud. Noorukid on uudishimulikud ja otsivad uusi elamusi ning see on osaliselt phjus, miks ldse jutakse uimastite proovimiseni. Ainuksi keelud ja hirmutamine sellisel juhul noorte kitumisele mju ei avalda, pigem tuleks pakkuda alternatiive, niteks mitmesuguseid huvitegevusi. Laste hivatus huvitegevustega sltub praegu suuresti vanemate rahakotist, ent paljude perede eelarve hobisid ei vimalda. Seega tuleb riigi tasandil rohkem toetada laste osalemist sporditreeningutel ja huviringides, mis htlasi aitab ennetada noorte uimastitarbimist. Vanemate ja kogukonna kaasamine noorte tegevustesse ning tervisliku eluviisi vrtustamine hiskonnas hoiaks ra noorukite uimastitarvitamise vi vhemalt lkkaks edasi sellega alustamise. Vanus on uimastite katsetamisel mrava thtsusega ja mjutab noore edasist riskikitumist. Uuringu raporti tisversioon on kttesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Kui palju on Eestis sstivaid narkomaane?

Sstivate narkomaanide arvu vljaselgitamiseks on Eestis rakendatud meetodit, mille puhul hinnangu andmiseks kasutatakse erinevaid administratiivseid andmebaase. Viimane selline uuring valmis Tartu likooli ja Tervise Arengu Instituudi koosts 2012. aastal. Uuringu eesmrk oli anda ajavahemikul 20052009 iga aasta kohta eraldi sstivate narkomaanide hinnanguline arv ja jlgida selle arvu dnaamikat ajas. Uuringu allikad olid surma phjuste register, Eesti Haigekassa andmebaas ning Politsei- ja Piirivalveameti POLISe andmebaas. Surma phjuste registrist tehti vljavte aastatel 20052009 narkootikumide tarvitamise tagajrjel surnud isikute kohta, Eesti Haigekassa andmebaasist 20052009 opioidide tarvitamisest tingituna ravi saanud isikute kohta (RHK-10 koodid F11.0F11.9) ja eraldi isikute kohta, kes vajasid esmaabi narkootikumide tarvitamisest tingitud ledoosi tttu. Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasist saadi vastavate aastate andmed narkootikumidega seotud igusrikkumiste kohta. Uuringu phjal vib elda, et sstivate narkomaanide arv on aastatel 20052009 langenud 56%. Sstivate narkomaanide arv on langenud 1544-aastaste seas 15 675-lt (95% usaldusvahemik 10 23946 018) 2005. aastal 5362-ni (95% usaldusvahemik 39069837) 2009. aastal. 2005. aastal oli 1544-aastastest elanikest sstivaid narkomaane 2,7% (1,87,9%), 2008. aastal 2% (1,45,0%) ja 2009. aastal 0,9% (0,71,7%). Sstivate narkomaanide arvu vhenemist vib seletada nii sellega, et uute sstivate narkomaanide arv vheneb, kui ka sellega, et narkootikumide tarvitamisega seotud surmade (sealhulgas ledoosist tingitud surmade) arv on suur. (Uuskla jt 2013). Arvesse tuleb vtta ka seda, et aastate jooksul on muutunud phimtted, mille alusel Eesti ametkonnad (politsei, raviasutused) koguvad uuringu algallikaks olevaid andmeid, mis vib mjutada andmete kvaliteeti. Allikas: Uuskla, A., Rajaleid, K., Talu, A., Abel-Ollo, K., DesJarlais, D. C. (2013). A decline in the prevalence of injecting drug users in Estonia, 20052009. Int J drug Policy 2013 [ilmumas].

26

sotsiaalt

Uimastisltuvuse kahjude vhendamine Eestis kuidas edasi?

Riina Raudne Siseministeeriumi strateegiaosakonna nunik

Siseministeeriumi eestvedamisel on valmimas uus riiklik narkomaania ennetamise strateegiline dokument Uimastisltuvuste vhendamise kontseptsioondokument 20132016.
Eelmise aasta lpuga sai lbi 2004. aastal vastu vetud Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012. Ehkki selle strateegiaperioodi jooksul panustati laiaulatusliku HIVepideemia taustal narkomaania vhendamisse tsiselt, jid tegevused siiski paljuski killustatuks vi alarahastatuks, mistttu uimastite levikule ja kahjudele ei nnestunud piiri panna. Uimastitarvitamisega seotud kahjude ennetamine ja vhendamine on keeruline ja lai valdkond, kuna uimastitarvitamise juured on tihedalt lbi pimunud laiemate sotsiaalmajanduslike olude ja ka niteks lapseplve peresuhete kvaliteediga. Uimastitarvitamist iseloomustab tarvitamise kontekstide ja tarvitajagruppide paljusus. Lisaks on uimastikaubandus omaette ebaseaduslik majandusharu, millelt on vimalik kasumit teenida ning mis seetttu allub oma turuloogikale. Seda kike arvesse vttes peame ksima, kuidas edaspidi lheneda kahjude vhendamisele. Mida oleks vaja Eesti uimastipoliitikas muuta, et hakkaksime ngema tegevuse mju nii uimastisurmade arvu languses kui ka uimastitarvitamise vhenemises laste hulgas? Valdkonnas pikalt ttanud teenusepakkujad ja eksperdid on ksmeelsel arvamusel, et olemasolevate inim- ja rahaliste ressursside juures saame uimastisltuvuse kahjusid vhendada ksnes siis, kui riigi, kohalike omavalitsuste ja vabakonna tegevused lhtuvad selgest hisest visioonist, jlgivad samu indikaatoreid, tegevuste vahel saavutatakse pidev koosmju ning need tegevused moodustavad htse, kestlikult rahastatud ssteemi. See jreldus on igati loogiline, kuid seni ei ole nnestunud loodetud rahastamise ja koordineerimise taset saavutada. Partnerite erinev vimekus ja vhene tahe uimastiksimustega tegelda ning spetsialistide puudus on tekitanud olukordi, kus heale teenusele rehabilitatsioonikeskuses vi vanglas ei ole pakkuda jtkuteenuseid ning saavutatud edu lheb luhta. Probleemide hilise mrkamise ja nustamise ning ambulatoorse ravi vhesuse tttu saab uimastitarvitaja pahatihti abi alles siis, kui temaga juba hakkab tegelema politsei vi kui tal on vlja kujunenud sgav sltuvus.

Uimastiennetuse valitsuskomisjon algatas riikliku strateegiadokumendi koostamise

Uimastitarvitamine tekitab probleeme mitme ministeeriumi haldusalas: uimastitega seotud kuritegevus siseministeeriumile, selle sotsiaalsed tagajrjed sotsiaalministeeriumile, sltuvusaineid tarvitavate noorte kehv ppeedukus ja koolist vljalangevus haridus- ja tea-

sotsiaalt

27

UIMASTIENNETUS

UIMASTIENNETUS

dusministeeriumile jne. Seetttu on limalt oluline, et probleemi lahendamisega tegeletaks htmoodi phendunult ning krgel tasemel kigil valitsustasanditel ning see vljenduks ka erialase pdevuse arendamises ja valdkonna rahastamises. Et seda olulist teemat pidevalt fookuses hoida ning tagada ka vajaminev rahastamine, kutsuti aprillis 2012 siseminister Ken-Marti Vaheri algatusel taas kokku uimastiennetuse valitsuskomisjon. Komisjoni t aluseks ongi teadvustamine, et uimastilevik on mitmete phjuste ja laialdase mjuga probleem ning et uimastiennetusega tuleb tegeleda senisest htsemalt, jagades sisulist vastutust eri ministeeriumide vahel ning jlgides ksteise ttulemusi, et koosts saavutada snergia. Komisjon annab eri osapooltele vimaluse kavandada hiseid tegevusi ning arutada jooksvaid probleeme regulaarselt ja krgel tasemel. Lisaks siseministrile kuuluvad komisjoni haridus-, justiits- ja sotsiaalminister, uimastivaldkonnaga seotud ametkondade juhid, teadlased ning kohalike omavalitsuste ja vabakonna esindajad. Seni on uimastiennetuse valitsuskomisjon kohtunud neli korda, arutanud phjalikult hetkeseisu ning vajadusi ravis, ennetuses ja uimastite pakkumise vhendamises ning on asunud looma strateegilist dokumenti sltuvuste vhendamiseks jrgmistel aastatel. Varasemalt oli riiklikus strateegialoome protsessis otsustatud, et kui lpeb Narkomaania ennetamise riiklik strateegia kuni aastani 2012, siis liidetakse narkomaania vhendamiseks planeeritud tegevused he peatkina sotsiaalministeeriumi laiaphjalisse rahvatervise arengukavasse, ning et eraldi narkomaania ennetamise strateegiat enam ei tule. Uimastiennetuse valitsuskomisjon on aga otsustanud, et lisaks valitsuse poolt kinnitatud rahvastiku tervise arengukavale, kus on ra toodud eri asutuste tegevused narkomaania vhendamiseks ja nende elluviimiseks planeeritud rahastus, on siiski vaja omaette riiklikku strateegiadokumenti, mis kirjeldab hist visiooni, t phimtteid ja eeldusi selles valdkonnas ttavatele arvukatele partneritele. Samuti on komisjonis arutatud, et edasise t heks vormiks saavad olema vikesed tgrupid, mis moodustatakse konkreetsete probleemide lahendamiseks. See aitab lbi melda ssteemi kitsaskohti ning planeerida ametkondade vahelist koostd, et saavutada hised eesmrgid.

Uimastisltuvuste vhendamise kontseptsioondokument 20132016

Ken-Marti Vaheri ettepanekul on siseministeerium vtnud enda juhtida uue strateegilise dokumendi koostamise uimastisltuvuste leviku vhendamiseks Eestis. Dokumendi kirjutamisel veti arvesse eelmise strateegia lpuni saavutamata jnud eesmrke, uuriti teiste riikide viimaste aastate narkostrateegiaid ning arutati kitsaskohti valdkonnas aastaid ttanud ekspertidega. Dokumendi esimest tversiooni arutatakse praegu komisjonis, dokument peaks valmima 2013. aasta teise kvartali lpus. Ehkki lbirkimised alles kivad ja vara on rkida uimastiennetuse jrgmise perioodi otsustest, on eelmise narkostrateegia juurutamise juures olnud eksperdid ja teenusepakkujad andnud sna selge suuna: uimastiennetuse tervikpildi osi tuleks vaadelda kui omaette alassteeme, mis lbivad mitme ministeeriumi valitsemisalasid, ja nende ssteemide kokkusidumine peab saama senisest suurema thelepanu ja juhtimise osaliseks. Uimastitega seotud kahju terviklikuks vhendamiseks on Eestis tarvis jrgmisi hsti koordineeritud alassteeme: 1. Esmase (universaalse) ennetuse ssteem. Edukaks esmaseks ennetuseks on vaja, et kigi lastel ja noortel oleksid positiivsed peresuhted ning head sotsiaalsed, emotsionaalsed ja enesekontrolli oskused, et nad psiksid koolis ning vldiksid tubaka, alkoholi ja uimastite katsetamist sootuks vi lkkaksid selle vimalikult hilisesse ikka. Esmane ennetus tegeleb ldiste normide kujundamisega pere ja kooli tasandil enne lapse teismeiga, kuid on meldud ka teistele hiskonnagruppidele, kel ei ole negatiivseid kokkupuuteid uimastitega. Hsti toimiv esmase ennetuse ssteem annab tavaelanikkonnale ldised

28

sotsiaalt

2.

3.

4.

5.

6.

7.

oskused end kaitsta ning soodustab olukorda, kus riskirhmadesse satub suhteliselt vhe inimesi. Esmane ennetus toimib, kui sellesse kaasatakse ja vimestatakse senisest oluliselt enam lapsevanemaid, lasteaedu ja algkoole. Samuti saavad koolid ja kohalikud omavalitsused ise palju ra teha, luues uimastivabu tsoone, seda nii fsiliselt kui ka kogukonna kigi osapooltega slmitud kokkulepete kaudu. Varajase mrkamise ja sekkumise ssteem on hdavajalik selleks, et thelepanu- ja kitumishirega ning muude probleemidega lapsed saaksid asjakohast abi enne, kui nad juavad teismeikka, mil probleemid vivad muutuda tsisemaks ja vaja on alaealiste komisjoni vi politsei sekkumist. Jrgmise strateegiaperioodi jooksul tuleb edasi arendada varajase mrkamise ja sekkumise htseid juhiseid petajatele, perearstidele, lastekaitse- ja sotsiaalttajatele, politseile ning koolide tugiteenuste pakkujatele. Samas on vga oluline, et arendataks ka ambulatoorseid teenuseid ja lhinustamist, mis aitaks lahendada probleeme vimalikult vara ja vltida edasist kahju. Kahjude vhendamise ssteem neile, kel on sltuvus vlja arenenud, kuid kes ei suuda uimastite tarvitamisest tielikult loobuda. Teaduskirjandus ja kogemused nii Eestis kui ka mujal kinnitavad, et kui tielik loobumine ei ole sltlasele parajasti jukohane, on kahjusid nii sltlastele endale kui ka hiskonnale vimalik oluliselt vhendada, kui uimasteid saab manustada turvaliselt. Sstlavahetus, metadoon-asendusravi ja ledoosivastane ravi on mned tuntumad tendusphised kahjude vhendamise praktikad. Selliste teenuste pakkumine on kasulik ka seetttu, et uimastisltlased astuvad kahjude vhendamise kontekstis kontakti teenusepakkujatega, kes saavad neid edasi nustada ja ravile suunata. Ravi- ja rehabilitatsiooni- ehk taastusabiteenuste ssteem on Eestis kll arendamisel, ent siiani on probleemiks teenuste vike maht ja personali vhesus. 2012. aasta seisuga oli Eestis statsionaarse narkoravi jaoks 36 voodikohta, mis on tnast narkosurmade arvu arvestades ilmselgelt liiga vhe. Ravissteem viks jrgmisel perioodil senisest enam limuda tavalisse tervishoiuteenuste vrku ning ttada koos taastusabiteenustega, mis aitavad sltuvusse sattunud inimesel taas omandada oskused ja vime enda eest ise hoolitseda ning tturule juda. Jtkuteenuste ssteem neile, kes on sltuvusravi lpetanud vi vabanevad vanglast ning keda on tarvis aidata tagasi tturule. Jrelteenused ja taashiskonnastamise teenused on praegu suhteliselt killustatud ning paljudes omavalitsustes ei ole nende roll kuigi mrkimisvrne. Siin on ravi- ja taastusabissteemil palju vimalusi teha koostd Ttukassaga, omavalitsustega, tandjatega, kutseharidusega ja vabahendustega, kes saavad aidata tegevusi koordineerida. Uimastite pakkumise vhendamise ssteem keskendub illegaalsete uimastite turu tkestamisele, et uimasteid oleks vimalikult vhe ktte saada. Selles ssteemis peavad koostd tegema ja hiseid tphimtteid jagama politsei, prokuratuur, kohus, toll, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ja Ravimiamet. Seiressteem histe indikaatorite kehtestamiseks ja jlgimiseks, milles on jllegi oluline panus kigi osalevate partnerite andmekvaliteedil ja tl. Selle ssteemi eestvedajaks viks olla Tervise Arengu Instituut koosts valitsuse uimastiennetuskomisjoniga.

Kigis lalmainitud punktides tehakse Eestis juba praegu palju, kuid peaaegu kigis aspektides valitseb killustatus, vlja arvatud pakkumise vhendamine ja seire. Paljusid tegevusi on rahastatud projektiphiselt ja tulemused ei ole olnud ootustele vastavad. Eri ssteemide koordineeritud arendamine nuab oluliselt rohkem nii raha kui ka inimressursse. Loodetavasti aitab hise visiooni selgeksrkimine ja suundade seadmine neid ressursse juurde tekitada ning motiveerib kiki osalisi ja sltuvustest paranejaid uue innuga pingutama. Lisainfo uimastiennetuse valitsuskomisjoni t kohta: Riina Raudne, riina.raudne@siseministeerium.ee

sotsiaalt

29

UIMASTIENNETUS

UIMASTIENNETUS

Uimastiennetuse ldised phimtted noorte hulgas

Karin Streimann Tervise Arengu Instituut

Artikkel annab levaate uimastiennetuse tasanditest ja tegevusphimtetest nendel tasanditel, uimastite tarvitamist mjutavatest riski- ja kaitseteguritest ning eri osapoolte vimalustest uimastiennetusts noorte hulgas.
Eesti noorte terviseprobleemidest on hed tsisemad ning kahjutoovamad need, mis on seotud uimastitega. Kasvueas noorukid, kelle keha ja isiksus on veel arenemisjrgus, on uimastite poolt eriti haavatavad. Lapseplves ja teismeeas alguse saanud kitumismustrid mjutavad inimesi lbi elu (Crews jt 2007, Fox jt 2010). Kuigi uimasti tarvitamine vib igas elueas viia sltuvuse tekkeni, tekib sltuvus seda suurema tenosusega, mida nooremana inimene uimastit tarvitama hakkab (National Institute on Drug Abuse 2008). Selleprast on eriti oluline aidata noortel inimestel uimastite kasutamist vltida vi lkata esmakordne uimastite kasutamine vimalikult hilisesse ikka.

Uimastitarvitamise riski- ja kaitsetegurid

Miks mni noor hakkab uimastit regulaarselt tarvitama, teine aga mitte? See sltub nii noorukist endast kui ka paljudest vlistest asjaoludest. Uimastitarvitamise tenosust ning sltuvuse teket suurendavaid tegureid nimetatakse riskiteguriteks. Mida rohkem riskitegureid, seda suurem on oht, et uimastitarvitamine viib sltuvuseni. Uimastitarvitamise tenosust vhendavaid tegureid nimetatakse aga kaitseteguriteks. Nii riski- kui kaitsetegurid vib noorte puhul jagada neljaks: 1) individuaalsed ehk pshholoogiline ja fsioloogiline haavatavus uimastite suhtes; 2) kooli ja eakaaslastega seotud; 3) perega seotud; 4) hiskonnaga seotud tegurid (Tervise Arengu Instituut 2011). Riski- ja kaitsetegurite mju sltub ka lapse vanusest. Niteks nooremale lapsele avaldavad suuremat mju perega seotud tegurid, noorukile aga kooli ja eakaaslastega seotud tegurid (WHO 2000). Jrgnevalt mned nited riski- ja kaitseteguritest: 1. Individuaalsetest riskiteguritest vib vlja tuua: elamustejanuline kitumine, impulsiivsus; ebaadekvaatne enesehinnang (nii madal kui ka lemraselt krge); puudulikud sotsiaalsed oskused; agressiivne vi antisotsiaalne kitumine; pshilised hired. Kaitsetegurid on aga niteks adekvaatne enesehinnang; optimistlik ellusuhtumine; sotsiaalsed oskused; hea kohanemisvime; vaimse ja fsilise tervise probleemide puudumine; moraalsed ja religioossed tekspidamised; varajase kaotuse ja trauma puudumine.

30

sotsiaalt

2. Kooli ja eakaaslastega seotud riskiteguritest on olulisemad: halb pshhosotsiaalne keskkond koolis; madalad akadeemilised saavutused ja/vi piraskused, kooli ritustel mitteosalemine; nrk tervisekasvatus koolis, vanemate vhene huvi kooli tegevuste ja hariduse vastu; sbrunemine uimasteid tarvitavate eakaaslastega; kampadesse kuulumine. Kaitsetegurid on toetav kool ning sealt saadud kogemused; tervisealaste teadmiste andmine ning tervise vrtustamine koolis; vanemate seotus kooliga; hea edasijudmine koolis, kooli pidev huvi pilaste kitumise vastu; sotsiaalsete oskuste petamine koolis; aktiivne osalemine noorterhmas vi -organisatsioonis. 3. Perega seotud riskitegurid on: uimasteid tarvitavad vanemad; vanemate salliv suhtumine uimastitarvitamisse; pinged ja tlid perekonnas; vanematepoolne le- vi alahooldus; lapse ja vanema vahelise kiindumise puudumine; traumaatilised sndmused (pshiline, fsiline vi seksuaalne vrkohtlemine, vanemate lahutus vi surm). Kaitsetegurid on aga vhemalt he stabiilse tiskasvanud hooldaja olemasolu; vhe pingeid ja ebaklasid perekonnas; toetav perekeskkond; mdukas vanemlik kontroll ja jrelevalve; avatus mttevahetusele ja probleemide arutamisele. 4. hiskonnaga seotud riskiteguritest on olulisemad: uimastite kerge kttesaadavus; hiskonnas valitsevad soosivad hoiakud ja normid uimastite tarvitamise suhtes; vaesus; vhesed vi puuduvad sidemed naabrite ja teiste hiskonnaliikmetega; kultuurilise kuuluvuse puudumine. Kaitseteguriteks on aga toetavate tiskasvanute olemasolu; pshhoaktiivsete ainete tarvitamist mitte soosivad seadused ja hoiakud; hiskonnaliikmete avatus ja abivalmidus; ressursside kttesaadavus (lastehoid, hoolekanne ja tervishoid, haridus, vimalused vaba aja veetmiseks ja transport). (Kiive jt 2007, Streimann 2007, Silmere 2006). Omaette riskiteguriteks on uimasti tarvitamine varajases eas ning uimasti tarvitamise viis (National Institute on Drug Abuse 2008). Kuigi uimasti tarvitamine vib igas elueas viia sltuvuseni, tekib sltuvus seda suurema tenosusega, mida nooremana inimene uimastit tarvitama hakkab. Sltuvuse tekkel on riskiteguriks ka tarvitamise viis: niteks narkootikumi suitsetamine vi veeni sstimine suurendab sltuvuse kujunemise riski, kuna nende tarvitamisviiside korral juab uimasti ajju sekunditega ning tekitab kiiresti vimsa naudingutunde (ibid ); snusi ehk huuletubaka tarvitamine tekitab aga sigaretisuitsetamisega vrreldes kergemini nikotiinisltuvuse (Lund ja Scheffels 2013).

Uimastiennetus ja selle tasandid

Ennetust on t, mida tehakse mingi ebasoovitava nhtuse vi protsessi tekkimise ennetamiseks vi selle arengu pidurdamiseks (Laane ja Laane 1999). Uimastiennetuse lesanne on ra hoida erinevate probleemide, nagu niteks tervisehirete, sotsiaalprobleemide, kuritegevuse, koolist vljalangemise ning tvime kaotuse teket ja svenemist (Sotsiaalministeerium 2004). Siiski ei tegele uimastiennetus ksnes uimastitega, vaid ka tervisedendusega ldiselt eesmrk pole ainult (sltuvus)haiguse puudumine, vaid inimeste tielik sotsiaalne ning fsiline heaolu (WHO 2000). Kui inimestel, kaasa arvatud noortel, on olemas vajalik teave, oskused, toetav pshhosotsiaalne keskkond ja vimalused tervist toetavate teadlike valikute tegemiseks, siis nad suurema tenosusega ka hoolivad oma tervisest. Uimastiennetuses on oluline roll nii perekonnal, koolil ja eakaaslastel kui ka kogukonnal ja hiskonnal. Thusa ennetust eelduseks on sstemaatiline ja laiahaardeline lhenemine, sest laste kitumist ei mjuta ainult nende isiklikud hoiakud ja eakaaslaste surve, vaid ka neid mbritsev otsene ja kaudne keskkond. Seega tuleb efektiivse ennetust elluviimiseks prata thelepanu riskitegurite vhendamisele ja kaitsvate tegurite suurendamisele igal tasandil (Silmere 2006). Ennetustd viiakse lbi kolmel tasandil: kogukonnale suunatud universaalne ennetus, gruppidele suunatud valikuline ennetus ning indiviidile suunatud nidustatud ennetus.

sotsiaalt

31

UIMASTIENNETUS

UIMASTIENNETUS

1. Universaalse ennetuse sihtrhmaks on kogu elanikkond (kogukond, pilased, naabruskond); ennetust ktkeb endas teavitust uimastitega seotud faktidest; uimastite suhtes taunivate hoiakute ja vrtushinnangute kujundamist; sotsiaalsete toimetulekuoskuste petamist nii kodus kui koolis (probleemide lahendamisoskus, suhtlemisoskus, tugevate emotsioonidega toimetuleku oskus); uimastite kttesaadavust ja tarvitamist piiravaid igusakte ja jrelevalvet nende titmise osas riigi- ja kohalikul tasandil. Uimastiennetust eesmrk on noorte hulgas ra hoida uimastite proovimist ja kasutama hakkamist vi seda edasi lkata. Universaalne ennetus tegeleb kogu elanikkonnaga, luues helt poolt tervislikke valikuid toetavat keskkonda ja pakkudes probleemide ennetamiseks vajalikku infot, oskusi ja teenuseid. 2. Valikuline ennetus keskendub haavatavatele gruppidele, kes on vastuvtlikud uimastitele, kuid ei ole uimasteid veel tarvitama hakanud. Haavatavad noorterhmad on niteks piraskustega noored; uimasteid tarvitavate vanemate vi vanemliku hoolitsuse ja toeta lapsed; noored igusrikkujad; erivajadusega noored; ttud noored; koolikohustuse mittetitjad jt ebasoodsas olukorras noored. Neil noortel on suurem oht muutuda sotsiaalselt trjutuks, omada puudulikku ligipsu hiskondlikele ressurssidele, nagu niteks sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning vimalused vaba aja veetmiseks, mis omakorda tstab uimastitarvitamise ja sellega kaasnevate probleemide tekkimise tenosust. Valikulise ennetuse puhul on oluline haavatavatesse gruppidesse kuuluvaid noori varakult mrgata ning pakkuda toetust ja abi haavatavuse vhendamiseks, niteks vimaldades piraskustega pilastele vimetekohast pet, nustades ja toetades perekondi, sh pakkudes neile vanemaharidusprogramme, kriisinustamist jms. 3. Nidustatud ennetust keskendub teatud individuaalsetele isiksuseomadustele ning on kige aja- ja ressursimahukam. Sihtrhmaks on need noored, kellel on suur risk uimastiprobleemide tekkeks, nagu niteks aktiivsus- ja thelepanuhirega lapsed; trauma lbi elanud lapsed; muude kitumis- ja pshikahiretega noored. Oluline on probleemide varajane mrkamine ja sekkumine, noorte vajalikele teenustele suunamine. Alati pole eesmrgiks ksnes narkootikumide proovimise ja kasutama hakkamise rahoidmine vi edasilkkamine, vaid ka tarvitamise vhendamine ning sltuvuse tekke rahoidmine. Nidustatud ennetust sisaldab endas mittehinnangulist suhtumist, uimasti tarvitaja motiveerimist ja toetamist, nustamis-, vrutus- ja asendusravi teenuste pakkumist ning hilisemat rehabilitatsiooni prast ravi lppemist (Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus 2008, Sotsiaalministeerium 2005, Ratliff-Crain 2010, European Monitoring Centre ... 2012, Kumpfer ja Baxley 1997).

Mis iseloomustab edukat ennetusprogrammi

Aastakmneid on ptud vlja selgitada, miks mned uimastiennetustegevused ja -programmid toovad endaga kaasa paremaid tulemusi kui teised. Programmide hindamisega on paika pandud need phikomponendid, mis on noortega tehtavas ennetusts rohkem kasu kaasa toonud. On leitud, et efektiivsemateks osutunud tegevustel on olemas selged eesmrgid, tegevused on pikaajalised ning tegeldakse eakohaste teadmiste, oskuste ning kitumisega. Hsti toimivate ennetusprogrammide kindlaks komponendiks on suhtlemise, enesekehtestamise, probleemilahenduse ja otsusetegemise parandamine. Thtis on programmi vastavus noorte arengulistele ning kultuurilistele vajadustele. Edukamad on tegevused, mis kasutavad interaktiivseid meetodeid, nagu niteks arutelu, grupitd, rollimngud, noortelt noortele pe, ning ei edasta informatsiooni ksnes hepoolselt. Edukad programmid on laiaulatuslikud ning hlmavad tegevustega kogu paikkonda (DrugScope & Alcohol Concern 2006, Talu jt 2005, Tervise Arengu Instituut 2011).

32

sotsiaalt

Eri osapoolte lesanded

Erinevatel osapooltel on oma roll uimastiennetusts. Jrgnevalt kirjeldan lhidalt nende vimalusi ennetustks noortega. Lapsevanemad ja lhedased saavad lapsega uimastitest (nii legaalsetest kui illegaalsetest) rahulikult rkida ning pda kirjeldada enda seisukohti ning tundeid. Teemade vltimine vib viia vaid selleni, et noor kogub endale teadmisi tnavalt, spradelt vi interneti vahendusel ning need teadmised ei pruugi olla korrektsed. Oluline on ra kuulata noore arvamus ja seisukohad ning vljendada muret lapse tervise, turvalisuse ja heaolu prast (Tervise Arengu Instituut 2009). Hea on hoida ennast kursis ka lapsele koolist antavate teadmistega uimastitest ning neid heskoos lbi arutada. Vanema-lapse omavaheline usalduslik suhe ja aktiivne osavtt lapse elust (lapse kuulamine, lapse tegevuste- ja ppimisega kursis olemine, lapse sprade tundmine, huvi lapse kekigu vastu ning lapse murede ja probleemide jagamine) on uimastitarvitamisega alustamisel oluliseks kaitseteguriks. Vga oluline on pereliikmete ksteisele olemasolu ning histegevusteks aja leidmine (Robertson jt 2003). Thtis on meeles pidada, et noori vib phimtteliselt erinev suhtumine alkoholi ja keelatud uimastitesse ksnes segadusse ajada. Alaealise jaoks on kik uimastid keelatud: vanemate selgelt tauniv hoiak uimastite tarvitamisse aitab edasi lkata noore uimasti tarvitamist. Selgete reeglite, kohustuste ja tagajrgede heskoos paika panek, jrjepidev (mdukas) distsipliin tugevdamaks perekondlikke reegleid ning kiitus ja tunnustus sobiva kitumise eest on olulisemad mrksnad koduses uimastiennetusts (Robertson jt 2003). Lapsed pivad palju jlgides ning matkides ja lapsevanema isiklik eeskuju on lapse hilisemate hoiakute kujunemisel rmiselt oluline. Nii tuleks alkoholi juues lastele selgitada, miks tiskasvanud joovad ning kuidas teha seda end kahjustamata. Kui lapsevanem suitsetab, viks see olla ennekike ppetund sltuvuse ohtlikkusest. Ka avameelne vestlus tiskasvanu kogemustest keelatud uimastitega vib olla vrtuslik (Tervise Arengu Instituut 2009). Kool on kohaks, kus laps viibib suurema osa oma pevast. Kool saab samuti panustada laste igaklgsele arendamisele, sotsiaalsete oskuste ning vrtuste petamisele ja kujundamisele. Hstitoimiv uimastiennetus koolis koosneb mitmest komponendist. Koolid saavad: luua turvalise, toetava ja uimastivaba koolikeskkonna kogu kooliperele mratleda kooli reeglid uimastivaldkonnas ning neid regulaarselt hinnata ja tiendada jrjepidevalt ja ssteemselt planeerida, viia ellu ja hinnata uimastiennetustegevusi (sh ka kogukonnaphiseid uimastiennetustegevusi) ning lahendada uimastitega seotud olukordi korraldada pilaste/abivajajate ligips koolisisestele ning -vlistele tugiteenustele kaasata pilasi aktiivselt koolis valitsevate normide ja koolis valitseva hkkonna vlja kujundamisse vhendada koolis esinevat uimastitega seotud hbimrgistamist anda riikliku ppekava phist uimastiharidust, kus tegeletakse eakohaste teadmiste, oskuste ning kitumiste omandamisega koolitada ttajaid, vanemaid ning hooldajaid uimastitega seotud teemadel vtta osa kohalikest ja leriigiliselt korraldavatest uimastiennetuslikest projektidest toetada pilaste ppetvlistest huvitegevustest osavttu koolis ja kogukonnas. Noorsoottajate ning noortega ttavate spetsialistide poolt ellu viidav uimastiennetus tiendab koolis ja kodus pakutavat tervisekasvatust ning vib oma mitteformaalse lhenemise poolest olla paljudele noortele sobiv. Need spetsialistid puutuvad tihti kokku noortega haavatavatest gruppidest, kes on vastuvtlikumad uimastiprobleemide tekkele (Tervise Arengu Instituut 2011). Parim viis tks noortega noortekeskustes vi teistes noorteorganisatsioonides on mitteformaalne lhenemine ja aktiivse ppimise meetodite kasutamine. Aktiivppe phimte on noorte kaasamine ning nende isiklik panus protsessi kulgu, mis viib iseseisva mtlemise arenemisele (Kull ja Saat 2004).

sotsiaalt

33

UIMASTIENNETUS

UIMASTIENNETUS

Noorsoottajad saavad: pakkuda noortele infot ja nu, toetada ja julgustada noori tegema tervist toetavaid valikuid, toetada noore iseseisvate otsuste tegemist prast tervikliku informatsiooni omandamist, tsta noorte enesekindlust ja arendada sotsiaalseid toimetulekuoskusi, arendada riskikitumise eest kaitsvaid tegureid, aidata noortel pseda ligi tervishoiuteenustele, toetada noortelt noortele koolitusi vi mentorlusprogramme, pakkuda tuge vaimsete ja/vi fsiliste probleemidega noortele (Hunter ja Payne 2007). Kogukonna roll uimastiennetuses peaks olema osalev, mitte vaid teenuseid planeeriv ja pakkuv. Kogukond peaks aktiivselt osalema probleemide ja vajaduste kindlaks tegemises, lahenduste vlja ttamises ning sekkumiste lbi viimises ja hindamises. Ennetust kogukonnas peaks olema laiaulatuslik ning tugevdama kogukonna kaasatust ning eneseabi vimalusi (WHO 2000). Ennetustegevused vivad olla niteks: teadlikkuse tstmise ja hoiakute kujundamise kampaaniad, uimastite kttesaadavuse vhendamise alased tegevused (niteks jrelvalve thustamine), probleemsetest perede laste toetamine ja kaasamine, alternatiivide vljapakkumine ning vimaldamine noortele (huviringid, liikumis- ja sportimisvimalused), uute tkohtade loomine noortele ttutele jne. Kogukondlikud uimastiennetustegevused peaksid olema vajadustele vastavad ning lhtuma sellest, millise uimasti tarvitamisega on hetkel kogukonnas probleeme (Robertson jt 2003).

Kuidas mrgata uimastiprobleemiga noort

Uimastite tarvitamist ja kuritarvitamist on sna raske kindlaks teha. Uimastijoove kestab tavaliselt lhikest aega ning tarvitajal on seda kerge varjata. Samuti on jtkuva kuritarvitamise tunnused alguses nrgad ning seetttu raskelt mrgatavad. Enamus uimastiprobleeme kujuneb vlja aeglaselt, ndalate ja kuude jooksul. Selleprast on keeruline elda, kas midagi on noorega valesti vi on tegemist mduva nhtusega. Jrgmiseks on toodud vimalikud mrgid, mis vivad viidata uimastite tarvitamisele. Nende mrkide esinemine ksikult ei nita veel uimastite kuritarvitamist, kuna paljud neist on noorukieale omased ilmingud. Mitme erineva mrgi esinemine heaegselt vib osutada suurema kontrolli vajadusele. Kindlasti tuleks noort kahtluse korral pikemat aega jlgida, pda temaga rkida ja seejrel otsustada, kuidas edasi kituda. Uimastite pruukimisele viitavad: Jrsud muutused kitumises ja tavades, hoolimatus hgieeni ja riietuse suhtes, ootamatu huvikaotus ja plglikkus kooli vastu, soovimatus veeta vaba aega koos harjumuspraste spradega, psivate sprade ootamatu vljavahetamine juhututtavate vastu, koolist puudumine ja langenud ppeedukus, pikeseprillide kasutamine (ka toas) varjamaks muutusi pupillides ja kaitsmaks silmi valguse eest, silmatilkade vi suuvrskendaja kasutama hakkamine, eakohasest ja/vi harjumusprasest suurem kilisus ja nrvilisus, seosetu jutt, raha laenamine/kaotamine, asjade mmine, phjuseta itsitamine ja naerukrambid, jrsud meeleolumuutused rmsast ja nnelikust tdinenud ja pahuraks, ootamatud tundepuhangud. Fsilised muutused senisest sagedamini nohune ja kinnine nina, punased silmavalged ja vesised silmad, khahood niliselt tervel inimesel, seletamatu vsimus, kskiksus, isu- ja kehakaalulangus, kratsimisjljed ihul, ahenenud vi laienenud pupillid, ebatavaline miimika vi lihaste tmblemine vestluse ajal, sstimisjljed, armid ja sinikad (eriti knarliigese piirkonnas vi knarvarrel), ebaselge kne, tasakaaluhired, sagedased kukkumised ja nnetused. Esemelised leiud. Tarvitaja riietes vi tema poolt kasutatavates ruumides vib leida: alkoholipudeleid; suitsupakke; tikke vi vlgumihkleid; vereplekke ja/vi jlgi nende

34

sotsiaalt

eemaldamisest srgivarrukatel; sstlaid ja/vi sstlanelu; painutatud ja tahmaseid lusikaid; tahmaseid metallkaasi; imeliku lhnaga vikeseid metallkarpe; pruuni/musta vrvi tkke, millel on magusapoolne lhn; piibu ja selle puhastusharju; sigaretipaberi ja -rullija; vga vikestesse pakenditesse (sageli alumiiniumfooliumisse ja/vi kilesse) pakitud pulbrit; erilise vrvi, mrgistuse vi logoga tablette; spetsiaalsete motiividega vikeseid paberitkke; suuri rahasummasid, mille omamist phjendatakse teiste raha hoidmisega. Sotsiaalsed probleemid. Tarvitamisele vivad viidata tarvitaja: lubadustest ja kokkulepetest mitte kinnipidamine; valetamine; koniktide teke kooli, kodu ja politseiga ning nende alavristamine; suur huvi uimastite vastu ning teiste tarvitajate eest seismine; suhtlemine tuntud kuritarvitajatega; eakaaslastest suurem negatiivne suhtumine ldistesse hiskonnanormidesse (Politsei- ja Piirivalveamet, Tervise Arengu Instituut 2011). Samas vivad selliseid muutusi lbi teha ka noored, kel pole mtteski uimasteid proovida. Nimekiri vib abiks olla vimalike probleemide tuvastamisel ja tarvitamise varajasel avastamisel, kuid oluline on meeles pidada, et mitmed tunnused vivad esineda ka erinevate haigusnhtude korral ega anna otsest alust diagnoosimiseks. Lpliku diagnoosi saab panna ainult arst! Kui sa oled mures nooruki kitumise prast ja kui muutused kestavad rohkem kui paar ndalat, siis ilmselt vajab nooruk abi. Ehkki abi pakkumine ja otsimine vib olla keeruline, on uimastit kuritarvitava noore aitamine vga oluline ta ei pruugi ise olla vimeline abi leidma vi suuta seda otsida.

Kuidas vestelda noorega uimastitest

Kahtluse korral, et nooruk vib kuritarvitada uimasteid, tasub kigepealt tema endaga rkida. Jrgnevalt mned nuanded vestluseks noorega: 1. Plaani vestlust ette. Vali aeg, millal ta pole uimasti mju all, pa jda rahulikuks ning vestelda temaga ajal ja kohas, kus teid ei segata. 2. Teavita last oma kahtlustest ning selgita vlja faktid. Pa jda rahulikuks ja mitte vihastada ka siis, kui arvad, et laps valetab. 3. Palu lapsel oma seisukohti kirjeldada ning kuula, mida tal elda on. 4. Nita, et muretsed lapse tervise ja heaolu prast, ning kinnita, et ta saab alati arvestada sinu toetuse ja abiga. 5. Rgi lapsele, missugune kitumine on lubatud ja missugune mitte, ning selgita, et laps vastutab nii oma tegude kui nende tagajrgede eest. 6. ra hvarda karistusega. Uimastite tarvitamise puhul ei piisa vaid karistamisest, kuna see ei lahenda lapse tegelikke probleeme. 7. Kirjelda lapsele valikuvimalusi abi saamiseks. 8. Selgita, mida sa edasi teed (niteks vtad hendust pereliikmete, petaja, lastekaitsettaja vi politseiga) (Tervise Arengu Instituut 2009 ja 2011). Hea mte on rkida nooruki perekonnaga vi lhedastega ning hutada noorukit ennast nendega rkima. Enamasti teab perekond noort kige paremini ning hooliva pere tugi on vga oluline. Samas, kui peresuhted on keerulised ja peres esineb vgivalda, siis vib perekonna kaasamine kasu asemel hoopis kahju teha. Noorele abi otsides vib alguses ka ise professionaalsete abipakkujatega hendust vtta, uurida lhemalt abi saamise vimaluste kohta vi arutleda probleemi ning vimalike lahenduste le. Kui nooruk soovib saada professionaalset abi, siis vib temaga koos uurida erinevaid abisaamisvimalusi. Abi vib saada nii pshholoogi vi terapeudi juures kimisest kui ravist pshhiaatri juures, lisaks on olemas usaldustelefonid, tugigrupid jms (vaata tpsemalt http://www.narko.ee/nou-ja-abi/). Noore nusolekul vib temaga esimesel korral ka pshholoogi vi pshhiaatri juurde kaasa minna.

sotsiaalt

35

UIMASTIENNETUS

UIMASTIENNETUS

Keerulisem on aga aidata kedagi, kes ei soovi abi saada. Kui ohus on lapse tervis, turvalisus, areng vi heaolu, tuleb abivajavast lapsest teatada lastekaitsettajale ja vajadusel politseile. Kuna valla- vi linnavalitsusel ja politseil on igus isikuandmeid tdelda, vib neile edastada andmeid lapse abivajaduse kohta ka ilma lapse ja/vi tema seadusliku esindaja nusolekuta (Lasteombudsman 2011). Kiiret reageerimist nudva ohu korral helista numbril 112.

Viidatud allikad

Crews, F., He, J., Hodge, C. (2007). Adolescent cortical development: a critical period of vulnerability for addiction. Pharmacology Biochemistry and Behavior, vol 86, 2, 189199. DrugScope, Alcohol Concern (2006). Drugs: guidance for the Youth Service. London: Drugscope. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (2008). Uimastiprobleemide olukord Euroopas: 2008. aasta aruanne. Luxembourg: Euroopa henduste Ametlike Vljaannete Talitus. European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction (EMCDDA) (2012). Prevention responses to drug use in the EU. http://www.emcdda.europa.eu/themes/prevention/responses-in-eu (27.03.2013). Fox, S. E., Levitt, P., Nelson III, C. A. (2010). How the timing and quality of early experiences inuence the development of brain architecture. Child development, vol 81, 1, 2840. Hunter, B., Payne, B. (2007). Being Healthy: The Implications for Youth Work of Every Child Matters. Leicester: The National Youth Agency. Kiive, E., Kull, M., Piklik, E., Saat, H. (2007). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste petus. petajaraamat I kooliastmele (1.5. klassile lihtsustatud ppekava jrgi). Tallinn: Puffet Invest. Kull, M., Saat, H. (2004). Sotsiaalsete toimetulekuoskuste petus: petajaraamat 7.9. klassile ja gmnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Ilo. Kumpfer, K. L., Baxley, G. B. (1997). Drug abuse prevention: What works? Rockville: National Institute on Drug Abuse. Laane, E., Laane, K. (1999). Teavet probleemkitumiste ennetustks. Tallinn: Trkkal. Lasteombudsman (2011). Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse. Juhend. http://lasteombudsman.ee/sites/ default/les/abivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhend.pdf (27.03.2013). Lund, I., Scheffels, J. (2013). The Relative Risk to Health From Snus and Cigarettes: Perceptions of the Relative Harmfulness of Snus Among Norwegian General Practitioners and Their Effect on the Tendency to Reccommend Snus in Smoking Cessation. Nicotine & Tobacco Research, vol 15, Nr 1, 304305. National Institute on Drug Abuse (2008). Addiction: Drugs, Brains and Behaviour the Science of Addiction. National Institute of Drug Abuse, National Institute of Health, Department of Health and Human Services. Politsei- ja Piirivalveamet. Narkootikumide tarvitamise ldtunnused. http://www.politsei.ee/et/nouanded/narko/ narkootikumide-kuritarvitamise-yldtunnused/ (27.03.2013). Ratliff-Crain, J. (2010). Drugs and Human Behavior: A Biopsychosocial Perspective. Worth Publishers. Robertson, E.B., David, S.L., Rao, S.A. (2003). Preventing Drug Use among Children and Adolescents. A Research-based Guide for Parents, Educators and Community Leaders (second edition). National Institute on Drug Abuse. Silmere, H. (2006). Riski- ja kaitsetegurite thtsusest tendusel phinevas uimastiennetusts. Sotsiaalt 1, 4854. Sotsiaalministeerium (2004). Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012. Sotsiaalministeerium (2005). Eesti Riiklik HIV ja AIDSi strateegia aastateks 20062015. Streimann, K. (2007). Laste kogetud alkoholiprobleemid perekonnas Tallinna nitel. Magistrit. Tallinn. Talu, A., Abel, K., Kutsar, K., Laastik, L., Allaste, A-A., Ahven, A., Neuman, A. (2005). Narkomaania Eestis. Tallinn: AS Spin Press. Tervise Arengu Instituut (2009). Mis on uimastid ja kuidas need meie elu mjutavad? Nuandeid lapsevanematele. Tallinn: Ecoprint. Tervise Arengu Instituut (2011). Rgime Tervisest! Juhendmaterjal noorsoottajatele. Tallinn: Ilo kirjastus. World Health Organization (2000). Primary Prevention of Substance Abuse: a Workbook for Project Operators. Geneva: World Health Organization.

36

sotsiaalt

Aljona Kurbatova Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja

Sltuvusravi ja rehabilitatsiooni teenused on Eestis aastatega muutunud kttesaadavamaks, kuid puuduvad vajaminevad jrelteenused, mis aitavad sltuvusest terveneval inimesel hiskonda limuda.
Narkootikume kuritarvitavatele vi nendest sltuvuses olevatele inimestele meldud teenuseid on Eesti riik hel vi teisel viisil toetanud ja arendanud alates 1990. aastate lpust. Esimesed kahjude vhendamise teenused (sstlavahetus jt) kujunesid vlja mittetulundushingute eestvedamisel juba 1990. aastate keskel. Teenused arenesid paralleelselt tervishoiuja sotsiaalssteemi arenguga tekkisid mitmed ri- ja mittetulundushingud, mis hakkasid osutama ht vi mitut sltlastele suunatud teenust. 2000. aastatel rakendati eri mahus mitmeid kahjude vhendamise, ravi- ja rehabilitatsiooni teenuseid, kuid need ei moodustanud terviklikku ssteemi. Sltuvusravi vrgustik oli killustatud: osad vajalikud teenused puudusid ning ei olnud vlja kujunenud loogilist jada abivajaja suunamiseks teenuste juurde ja teenuste vahel. Teatud mttes kehtib see siiani, kuid viimastel aastatel on teenuste vrgustik muutunud tihedamaks. Tnane peamine probleem on endiselt ravi- ja rehabilitatsioonivimaluste ebahtlane jaotus piirkonniti ja eri teenuste osas. Teenuste valik ei kata kigi sltuvusest vabaneda soovijate vajadusi. Peamine puudujk on see, et valdav enamik uimastiabi teenuseid (sstlavahetus, nustamine, eri raviteenused) keskendub fsilisele ja pshilisele sltuvusele, mitte uimastitarvitaja taaslimimisele hiskonda.

Uimastisltuvuse ravi- ja rehabilitatsiooniteenused

Uimastisltuvuse ravi- ja rehabilitatsioonissteemi vib vaadelda kui koordineeritud vrgustikku, mis hlmab eri eesmrkidega teenuseid eri sihtrhmadele. Sellel on palju elemente: alates uimastisltlase motiveerimisest uimastivabaks eluks lpetades tema integreerimisega hiskonda tvimelise liikmena. Uimastisltlase ravi- ja sotsiaalse taastumise protsess koosneb mitmest etapist: kahjude vhendamise teenused, mille heks eesmrgiks on esmase kontakti loomine uimastisltlasega ja tema motiveerimine ravile prduma ravi (sh asendusravi) rehabilitatsioon ehk taastusabi jrelteenused (Eestis nimetatakse neid ka jtkuteenusteks, jrelnustamiseks vi postrehabilitatsiooniks), mille hulka kuuluvad ka sotsiaalsete toimetulekuoskuste taastamise, thive ja toetatud elamise programmid. Sltuvus on krooniline haigus, mille tttu sltuvusprobleemidega inimene (ja tihti ka tema pere) vajab pikaaegset abi, mitte hekordset teenust. On vga erinevaid phjusi, miks inimene on narkootikumidest sltuvuses. Seetttu ei saa ka lahendused olla hesugused. Uimastisltlaste abistamisel ei kehti ks konkreetne algoritm, pakkuda tuleb laia valikut erinevaid teenuseid, millest spetsialistid koostavad konkreetsele inimesele sobiva teenuste paketi.

sotsiaalt

37

TEENUSED

Narkosltuvuses inimeste abistamine Eestis

TEENUSED

Sltuvusprobleemiga inimese abistamine algab temaga esmase kontakti loomisest, mille kigus spetsialist pab vita kliendi usalduse, motiveerida teda muutusele ning suunata vajalikule teenusele. Seda td teevad ennekike kahjude vhendamise teenuste osutajad, perearstid ja kriminaalhooldusametnikud, aga ka kik hoolekandeteenuste osutajad.

Uimastisltlaste abistamisel ei kehti ks konkreetne algoritm, pakkuda tuleb laia valikut erinevaid teenuseid, millest spetsialistid koostavad konkreetsele inimesele sobiva teenuste paketi.
Ravi ehk vrutusnhtude leevendamine ja patsiendi seisundi stabiliseerimine on vimalik vaid siis, kui inimene on muutustele avatud ning motiveeritud kaasa ttama. Ravi algab ravisuhte loomisest, mlemad pooled allkirjastavad ravilepingu. Ravile eelneb patsiendi seisundi phjalik hindamine, et teenus vastaks patsiendi vajadustele. Oluline on meeles pidada, et kuigi patsient peab olema kaasatud kigi ravi puudutavate otsuste tegemisse, teevad lpliku otsuse sobiva teenuse kohta (niteks vrutus- vi asendusravi) tervishoiuasutuste vastava pdevusega spetsialistid. Rehabilitatsiooni eesmrk on taastada toimetulek. Taastumisprotsessi edenedes vheneb tervishoiuteenuste roll, phirhk on pshhosotsiaalsel abil ning uute hoiakute kujundamisel, eluviisi psival muutmisel, enesekontrollivtete ja stressiga toimetuleku petamisel. Teenuseosutajad on tervishoiu- ja hoolekandeasutused ning nustamiskeskused. Uute kitumismustrite ehk rutiinide loomiseks vajab tervenev sltlane sotsiaalse toimetuleku oskusi, (tiend)haridust, eluaset ja tkohta. Selleks on vaja talle pakkuda sotsiaal- ja thiveprogramme, mis aitavad omandada uusi oskusi ja naasta tturule ning mis vimaldavad jrjepidevat pshholoogilist ja sotsiaalset tuge ning igusabi.

Narkootikumide tarvitajatele suunatud teenused

Kahjude vhendamise teenuseid (sh puhaste sstalde jagamist ning kasutatud sstalde utiliseerimist, sotsiaalnustamist ja sotsiaalabi) pakub praegu Eestis heksa organisatsiooni, mis tegutsevad Tallinnas, Maardus, Narvas, Kohtla-Jrvel, Jhvis, Sillamel, Kivilis, Tapal ja Paides. Tiskasvanute statsionaarse vrutusravi teenust osutab riigi rahastusel AS Wismari Haigla Tallinnas. Alaealiste statsionaarse vrutusravi teenust osutavad SA Tallinna Lastehaigla Tallinnas ja SA Tartu likooli Kliinikum Tartus. Ambulatoorne opioidsltuvuse asendusravi teenus on kttesaadav Tallinnas, Tartus, Jhvis, Sillamel, Narvas ja Kivilis. Kokku rahastatakse riigieelarvest ligi 700 ravikohta, millele lisandub ligi 60 kohta, mida rahastab Tallinna Linnavalitsus ning mis on meldud ainult Tallinna elanikele. Statsionaarset meditsiinilise rehabilitatsiooni teenust tiskasvanutele (pshhiaatriline ja muu meditsiiniline abi, pshholoogiline abi, sotsiaalnustamine, tegevus- ja fsioteraapia, loovteraapia) osutavad praegu riigi rahastusel kaks asutust: SA Viljandi Haigla (naistele ja meestele) ning SA Sillame Narkorehabilitatsioonikeskus (meestele). Peale selle pakuvad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (mis hlmab erinevaid kombinatsioone pshholoogilisest, sotsiaalsest ja kogemuslikust abist ning tteraapiast ja usulistest tegevustest) ka mitmed nn narko- vi rehabilitatsioonitalud, mis tegutsevad mittetulundushingutena. Riik nende asutuste tegevust ei rahasta. Alaealistele osutab statsionaarset rehabilitatsiooni teenust praegu riigi rahastusel O Corrigo Jhvis ja Tallinna Linnavalitsuse rahastusel Tallinna Laste Turvakeskus.

38

sotsiaalt

Peamised vljakutsed teenuste arendamisel

heks suurimaks takistuseks sltlastele suunatud abiteenuste arendamisel on viimastel aastatel olnud asjaolu, et paljud tervishoiussteemis ttavad erialaspetsialistid (aga ka ldsus) ei pea sltuvusravi valdkonnaks, mis vajab samasugust professionaalset ja tendusphist lhenemist nagu kigi teiste haiguste ravi. Eriarstiabis vastutavad sltuvusravi eest pshhiaatrid, keda ei ole piisavalt, et tagada vajalikus mahus teenuseid. Samas puuduvad vljappinud erialaspetsialistidel (meditsiinittajatel, pshholoogidel, sotsiaalttajatel) praegu sltuvusravi alal tiendusppe vimalused tunnustatud ppekava alusel. Statsionaarse ravi vimalused erinevate sltuvusseisundite puhul on vga piiratud. Ainephistest raviteenustest on kttesaadav ainult opioidsltuvuse asendusravi. Stimulantide ja kanepisltlastele kohandatud ravisekkumised praegu Eestis puuduvad. Vga kaua puudus pikaajaline statsionaarne meditsiiniline rehabilitatsioon naistele ning ainsaks vimaluseks oli sotsiaalne rehabilitatsioon, mis ei sisaldanud pshhiaatrilist abi. Kuigi alates aprillist 2012 osutab naistele statsionaarset meditsiinilist rehabilitatsiooniteenust SA Viljandi Haigla, ei ole endiselt sellist vimalust, et ema saaks viibida ravil koos lastega. See on phjus, miks paljudel sltuvusprobleemidega (eriti vikelaste) emadel ei ole siiani ligipsu neile vajalikule teenusele. Senisest rohkem peab prama thelepanu jrelteenustele (jrelravile) ja sltuvusprobleemidega isikute ning nende lhedaste sotsiaalsele limumisele. Ka kige thusamatest ravi- ja rehabilitatsiooniteenustest ei ole kasu, kui tervenev sltlane naaseb prast nende lbimist keskkonda, mis oli heks sltuvuse kujunemise phjuseks. Ravi- ja rehabilitatsiooni tulemusi tuleb kinnistada ning tagasilangust ennetada pakkudes tervenevale sltlasele tugiteenuseid, thiveprogramme, sotsiaalnustamist ja igusabi, aidates tal leida uus eluase ja taastada olulised sotsiaalsed suhted. Suurim vljakutse on aga tagada teenuste ssteemsus. Selleks et narkomaania probleem hakkaks Eestis lahenema, peab riigi toel tekkima loogiline vrgustik sltuvusravist ja teistest abiteenustest ning sltuvusravi osutajate vaheline konstruktiivne koost parima vimaliku abi osutamiseks sltlasele.

Loetelu Tervise Arengu Instituudi kaudu rahastatud riiklikest teenustest leiab instituudi kodulehel http://www.tai.ee/et/instituut/lepingud. Aadressil http://www.narko.ee/nou-ja-abi/ on toodud ka teiste rahastajate toetatud ning tasulised teenused. Kui teie asutus ttab sltlastega, aga seda ei ole nimekirjas, siis saatke teade aadressile narko@tai.ee ning nimekirja tiendatakse.

sotsiaalt

39

TEENUSED

Nustamisteenuseid sltuvusprobleemidega inimestele ja nende lhedastele pakutakse praegu peamiselt Euroopa Struktuurfondide ning muude vlisfondide rahastusel. Teenust osutatakse Tallinnas, Tartus, Rakveres, Jhvis ja Narvas.

TEENUSED

Kuidas kasutada motiveerivat nustamist ts sltuvushirega klientidega

Milvi Igalaan pshholoog, Wismari haigla

Sltuvusravi klientide motiveerimisel muudatusteks lheb tarvis nustaja kannatlikkust, jrjekindlust ja mistmist kigil sltuvusest vabanemise etappidel.
Motiveeriva nustamise ks phimtteid on, et inimest ei ole vaja sildistada. Seetttu oleks nustamisel hea jtta krvale termin sltlane. Nii nimetan ka kesolevas artiklis inimest, kellel on sltuvushire, hoopis kliendiks. Silt seegi, kuid suhteliselt neutraalne ja ldlevinud. Meditsiinilises mttes diagnoosib sltuvuse arst, ehkki sltuvus on palju laiemalt esinev nhtus. Sltuvust vib ksitleda kui seisundit, kus inimene alistub mnele ainele vi tegevusele vi muule sltuvuse tekitajale, mis vhehaaval vtab tema elu le vimust ja vib viimaks inimese hvitada. Keeruline on tmmata piiri sltuvuse ja mittesltuvuse vahele. ldjuhul on sltuvusse jmine jrkjrguline ja pikk protsess. Samasugune on ka paranemisprotsess. Enamik alkoholi- vi narkosltlastest tulevad aja jooksul oma sltuvusprobleemiga ise toime ja jtkavad suhteliselt tavalist elu. Tihti ilma ametliku ravita. rivat nustamist vib viia mrkimisvrse muutuseni. Kliendi usk ja lootus soodustavad tema muutumist. Nustaja lugupidav suhtumine tugevdab veelgi paranemisvimalust. Inimese isiklik veendumus oma vimes tulla toime muutumise lesandega ja kontrollida enda elu sndmusi on ravi efektiivsuse suhtes vga thtsal kohal. Sltuvushire puhul aga tuleb arvestada, et kliendil ei pruugi olla muutumisressurssi vga palju. Kliendil vivad esineda vrutusseisundid, kus tal on kehaliselt nii halb olla, et ta ei ole suuteline vaimseks pingutuseks ega oma probleemi le mtlemiseks. Ressursi vhesus ei pruugi aga thenda, et inimesel muutumissoov tiesti puuduks. See, et klient tuleb vlja vastuseisu vljendavate reaktsioonidega, ei thenda veel tema abistamise mttetust. Kliendi reaktsioon vib olla: nustajaga vaidlemine nustaja oskustes kahtlemine nustaja mahategemine vaenulikkus nustaja ja/vi kogu maailma suhtes nustaja jutu katkestamine nustajaga koos (samal ajal) rkimine nustaja jutule vahelesegamine igasuguse abivajaduse eitamine

Vastuseis esimene samm paranemise teel

Ttamine sltuvushirega klientidega on nidanud, et tervisekitumist on vimalik muuta ja muutuse toimumist saab kergendada. Isegi lhiajaline sekkumine vib esile kutsuda muutuse. Veidi delikaatset motivee-

40

sotsiaalt

 (kigi ja kige) sdistamine oma hdades/ebannestumistes nustajaga mittenustumine oma probleemile vabanduste otsimine (ja leidmine!) sltuvuskitumisest tuleneva ohu viksemaks hindamine klient vidab, et teda ei ohusta nt narkootikumide tarvitamisest tulenev kahju (usk oma haavamatusse) ldine pessimism ja eriti pessimistlik suhtumine oma muutumisvimalustesse vi muutumisvimesse vastumeelsus tegelda oma probleemiga tahtmatus muutuda nustaja ignoreerimine thelepanematus nustaja suhtes nustajale mittevastamine mittereageerimine nustaja jutule vestluse krvalejuhtimine teisele teemale. Mistlik on meeles pidada, et sltuvuskitumise muutmises thendavad ka livikesed eesmrgid ja nende saavutamine liikumist kogu tervisekitumise paremaks muutmise suunas. Tielik kainus vib teatud staadiumisse judnud sltuvushirega kliendi puhul jdagi saavutamata. Meeles viks pidada, et sltuvuse tekitaja pidev fookuses hoidmine ja sellest nustamise kigus rkimine vib sltuvushirega kliendi jaoks ergastada vajaduse prduda tagasi selle juurde. Ta vib prduda nustamiselt oma sltuvuskitumise juurde tagasi, sest aktualiseeriti tema sltuvuse objekt. Seda isegi juhul, kui jutt kis sltuvuse tekitajast kui millestki kahjustavast ja klient oli sellega nus. Pigem viks positiivses vtmes proovida leida ja vaadelda kliendi elu muid, sltuvusega mitte seotud aspekte. Selleks peavad nustajal olema teatud omadused: tal peab olema tegelik empaatiavime, ta peab ilmutava mitteallutavat soojust (st et klient tajub meeldivat toetust, mitte lmmatavat pealetkkivust) ja ta peab olema siiras. Sealjuures tuleb meeles pidada nustamise ajal kohase distantsi hoidmist. Kliendi elu on kliendi oma ja vastutus kliendi lesannete ning nende titmise eest on kliendil.

Vtkem arvesse ka seda, millises olukorras klient parasjagu on. Selleks on hea kasutada Prochaska ja DiClemente (UCLA 2006) loodud muutuste mudelit. Eelkaalumisfaasis olev klient ei tunnista oma probleemi ega ne vajadust muuta oma kitumist. Sltuvuskitumine jtkub hoolimata sltuvusest phjustatud negatiivsetest tagajrgedest. Inimene vib mnda, et selline probleem maailmas eksisteerib, kuid ldjuhul ollakse arvamusel, et teda see ei puuduta. Selline olukord vib kesta aastaid. Lhedaste surve, et klient paraneks ja muutuks kiiremini, vib olla vga tugev ja lhedased vivad sdistada ka abistajat/nustajat, et see ei ole ts kliendiga piisavalt kiire ja edukas. Sellisel juhul ei ole kasulik vastastikune sdistamine, kliendi probleemi mistusprastamine vi kiirustamine, et klient tunnistaks oma olukorda. Pigem tuleb klienti (ja lhedasigi) suunata mtlema olukorra kahetisusele: edukaks saab lugeda sellist tegevust, mis tekitab inimeses kahtluse, et tal vib olla sltuvushire. Ambivalentse ehk mitmethendusliku suhtumise tekkimine kliendil on kindlasti edusamm. Ambivalentse suhtumise uurimisel ei tohiks piirduda ksnes sltuvuse n- negatiivsete klgede uurimisega. Koos kliendiga oleks soovitav mista ka sltuvuse positiivset poolt, et saada aru, miks klient nii visalt oma sltuvuse kljes ripub, pidades seejuures meeles eeleldut sltuvuse objektist rkimisel. Vastandlikud tunded ja arusaamad sltuvuse olemuse ja ka muutumise suhtes on sna tavaline kogemus. Olla millegi olulise suhtes 100% kindel on ilmselt pigem erand kui reegel. Ambivalentne suhtumine kib pshholoogiliste probleemidega kaasas. Inimesed, kes vitlevad narkosltuvusega, mistavad sageli, millised riskid, hind ja kahju kivad nende kitumisega kaasas. Ometi on nad oma sltuvuskitumisega seotud ja see tmbab neid ligi. Nad tahavad sltuvusainet kasutada ja samas ei taha ka. Nad tahavad muutuda ja samas ei taha ka. Sellisest ambivalentsest kon iktist on lihtne

sotsiaalt

41

TEENUSED

Kiirustamine vib paranemist aeglustada

jreldada, justkui inimesel puuduks motivatsioon muutuda. Pigem on see muutumisprotsessi normaalne ja loomulik faas. Ambivalentse suhtumisega on mistlik teatud mral arvestada, kuid kliendil ei tohiks lasta sellesse jdagi. Et muutus saaks toimuda, on vaja ambivalentsus letada. Kui inimene ei lahenda dilemmat ma tahan ja ma ei taha jb muutumine aeglaseks ja lhiajaliseks vi seda ei toimugi.

Konarlik tee muutuste poole viib sihile

Ttada tuleks ka omaste ja nende ootustega. Vib juhtuda, et lhedased, olles sattunud kaassltuvuse lksu, on ise osalised sltuvusprobleemi psimises, sest nad ei ole suutelised vastu seisma sltuvushirega kliendi survele alluda oma sltuvuse objektile, saada sellest rahuldust ja naudingut. Niisugusel puhul vib tekkida olukord, kus nustaja vtab eksperdi rolli. Nustaja hakkab mrama, kuidas sltuvushirega klient ja tema lhedased peaksid elama. See on ohtlik, sest klient vib jda passiivseks ja on meelsasti teenindatava rollis ning jtab vastutuse muutumise eest ttajale vi oma lhedastele. Sltuvushirega kliendid (ja mitte ainult nemad) on sellise asjade kiguga vga rahul. Kritiseerimine, hbistamine ja sdistamine ei vii kuhugi. Sageli on sltlased kogenud niisugust suhtumist korduvalt ja nad on ppinud sellist lhenemist ignoreerima. Liigvarajane keskendumine muutusele vi kiirustamine probleemi lahendamisega on omaette probleem. Vga sageli on limalt

keeruline mista, miks sltuvushirega kliendil lheb vga lihtsate eluliste asjade lbittamiseks nii palju aega. Selgusele judmine vib olla mnele kliendile vga aeganudev. Kui nustaja ja klient on liiga erinevatel arusaamadel, kaob edasiviiv koost ja teineteisemistmine. Seega ei ole mistlik pstitada vga suuri ja kaugeid eesmrke. Loomulikult viks iga sltuvushirega kliendi puhul olla lppeesmrgiks tieliku kainuse saavutamine ja see eesmrk ka peaks olema, kuid samas vib see osutuda sltlasele liiga raskeks. See vib teda muserdada sedavrd, et ta ei pingutagi enam, ja vikestki muutust ei toimu. Koos kliendiga tuleks leida piisavalt suur ja samas teostatav samm, et liikuda karskuse poole. Oluline on innustada klienti liikuma paranemise suunas, anda talle lootust ja uskuda tema vimesse muutuda, tunnustada klienti saavutatu eest tpselt ja asjakohaselt. Tagasilanguste puhul mitte heituda ja olla suuteline toetama klienti, kes vib tunda end vga ebannestununa. Sellisel juhul tuleb pda analsida olukorda vi asjaolu, mis phjustas tagasilanguse vi eksimuse. Sltuvushire puhul on tagasilangus ks osa tervenemisprotsessist. On vga vhe sltuvushirega kliente, kes paranevad, kordagi oma sltuvuse ksi tagasi langemata. Igasugune t inimesega, eriti aga t sltuvushirega kliendiga on pigem kunst ning jik kinnihoidmine mingist meetodist ei pruugi edu tagada. Motiveeriva nustamise vtmes on sltuvushirega kliendiga tegelemine vimalik ja sageli ka tulemuslik.

TEENUSED

Kasutatud allikad

Addiction Info. (2010). Stages of Change Model. http://www.addictioninfo.org/articles/11/1/Stages-of-Change-Model/Page1.html (26.03.2013). Nursing Theories: a companion to nursing theories and models. (2012). Stages of Change Model/Transtheoretical Model (TTM). http://currentnursing.com/nursing_theory/transtheoretical_model.html (26.03.2013). Rollnick, S., Miller, W.R., Butler, C.C. (2011). Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Kuidas aidata patsientidel kitumist muuta. Tallinn: Tervise Arengu Instituut Substance Abuse and Mental Health Services Administration (US) (1999). Enhancing Motivation for Change in Substance Abuse Treatment. Treatment Improvement Protocol (TIP) Series, No. 35. Rockville: Center for Substance Abuse Treatment. UCLA Center for Human Nutrition. (2006). Prochaska and DiClementes Stages of Change Model. http://www.cellinteractive.com/ucla/physcian_ed/stages_change.html (26.03.2013).

42

sotsiaalt

Margit Kuus Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna vanemspetsialist

Tegemist on he sltuvuse asendamisega teise vastu see on ks levinumaid vrarusaamu opioidsltuvuse asendusravi kohta. Artikkel annab levaate sellest, mida asendusravi endast kujutab, miks seda pakutakse ja mida arvavad asendusravist sltlased ise.
Paljud lugejad on ilmselt kuulnud opioidsltuvuse asendusravist meedia vahendusel vi on oma ts ise kokku puutunud asendusravi patsientidega. Vrreldes mitmete Lne-Euroopa riikidega on opioidsltuvuse asendusravi Eesti hiskonna jaoks vrdlemisi uus nhtus (nagu on seda ka sstivad narkomaanid) ning asendusravi korraldus ja eesmrgid on muutunud ja edasi arenenud alates 1999. aastast, kui seda Eestis esimest korda pakkuma hakati. kiiresti, kuna tegemist on litugeva ja lhiajalise toimega narkootikumiga. Opioidsltuvust diagnoositakse erinevate kognitiivsete (tunnetustasandi), kitumuslike ja pshholoogiliste tunnuste phjal. Peamine tunnus on pidev vastupandamatu opioidide tarvitamise soov, mis on tingitud kesknrvissteemis tekkinud talitushirest. Opioidsltuvuse teine oluline tunnus on tolerantsuse tekkimine tarvitatava narkootikumi suhtes narkootikumi korduval tarvitamisel vheneb selle toime ning endise toime saavutamiseks on vaja manustada ha suurem doos. Lisaks phjustab narkootikumi tarvitamise lpetamine ebameeldivaid smptomeid nagu lihasvalud, revus, rahutus, iiveldus, higistamine, ldine nrkus. Opioidide tarvitamise tagajrjel toimuvad muutused ajutegevuses, mis on omased teistelegi neuroloogilistele ja pshilistele haigustele. Oluline on mista, et sltuvus on krooniline haigus, mistttu ravi iseloomustavad mitmed tagasilangused.

Opioidsltuvuse kujunemine

Opioidsltuvuse asendusravi on nidustatud opioidsltlastele (mningatel juhtudel ka narkootikumide segatarvitajatele ehk inimestele, kes tarvitavad korraga rohkem kui hte narkootikumi). Opioidsltuvus kujuneb opioidide (nt fentanli, heroiini, mor ini) regulaarse tarvitamise tagajrjel, kuid fakt, et inimene tarvitab mnda neist ainetest, ei ole ksi piisav opioidsltuvuse diagnoosimiseks. Sltuvuse kujunemine on individuaalne ning seda mjutavad erinevad pshholoogilised, prilikud ja sotsiaalsed tegurid. Eestis on enim tarvitatav opioid illegaalselt toodetud fentanl (tuntud ka kui valge hiinlane, afgaanlane), mis on kuni sada korda tugevam narkootikum kui heroiin. Fentanli tarvitamisel vib fsiline sltuvus tekkida vga

Ravivimalused

Sltuvusprobleemidega inimestele on vimalik pakkuda mitmeid ravi-, rehabilitatsiooni- ning nustamisteenuseid. Eestis on nendeks lhiajaline statsionaarne vrutusravi, ambulatoorne nustamine ja statsionaarne rehabilitatsioon. Ka eneseabi- ja tugi-

sotsiaalt

43

TEENUSED

Opioidsltuvuse asendusravi

rhmadel on abissteemis oma koht (vt riigi rahastatavaid teenuseid http://www.tai.ee/ et/instituut/lepingupartnerid). Enne ravi alustamist on oluline arutada sltlasega ravivimalusi, vttes arvesse tema tervislikku seisundit, narkootikumide tarvitamise ajalugu ja varasemaid ravikogemusi. Siiski on ldine seisukoht teaduskirjanduses kirjeldatud rahvusvahelise kogemuse phjal, et vljakujunenud sltuvuse ning krge riskikitumise korral on soovitatav valida opioidagonistidel ehk opioidsetel ravimitel (metadoonil vi buprenor inil) phinev asendusravi. Asendusravi on levinuim vorm opioidsltuvuse ravis. Opioidsltuvuse asendusravi thendab seda, et opioidsltuvusega isik viiakse illegaalsete narkootikumide tarvitamiselt le legaalsele pikatoimelisele asendusravimi tarvitamisele. Ravimitest on kige laialdasemalt kasutusel metadoon, mida on Euroopas kasutatud aastakmneid. hendriikides, Hollandis ja Rootsis alustati heroiinisltlastele metadoon-asendusravi osutamist kuuekmnendate lpus, Taanis, Itaalias ja Soomes seitsmekmnendatel aastatel. Ka Eestis kasutatakse asendusravimina peamiselt metadooni. Tegemist on suu kaudu manustatava vedela lahusega, mida vetakse kord pevas. Metadoon on opioidagonist, mis on narkootiline aine, kuid tegemist on siiski meditsiinilise ravimiga, mis aitab vhendada vastupandamatut soovi tarvitada narkootikume ja hoiab ra vrutusnhud illegaalsete narkootikumide tarvitamise lpetamisel. Metadoon-asendusravi on palju uuritud ja sellel on tugev teaduslik alus, kuid samas ei sobi see igale opioidsltlasele. Nii nagu ka teiste haiguste puhul, ei sobi ks ravim kigile. Seetttu on oluline enne asendusravi alustamist vlja selgitada, kas see on patsiendile sobiv ja vastuvetav. Asendusravi saab mrata ainult arst ning ravimi igapevane annustamine toimub meditsiinipersonali jrelevalve all. Ometi ei seisne metadoon-asendusravi ksnes ravimi vtmises, vaid selle oluline osa on ka pshhosotsiaalne abi. Nagu eelnevalt mainitud, on sltuvus mitmetahuline haigus, mis eeldab tegelemist patsiendi erinevate probleemidega, eelkige kehalise ja pshilise tervisega, aga ka sotsiaalsete

TEENUSED

ksimustega. Ravireiimist korralikult kinni pidanud patsientidele, kes ei ole ravi ajal tarvitanud illegaalseid narkootikume, lubatakse asendusravim kaasa kodus tarvitamiseks kuni paariks pevaks ndalas, harvematel juhtudel kauemaks.

Eelarvamused ja stigmad

Metadoon-asendusravi on Eestis suuresti hbimrgistatud ja sellega on seotud palju eelarvamusi. See vib olla ka ks phjus, miks suur osa metadoon-asendusravi patsientidest, kellest mned kivad tl ja on lapsevanemad, soovivad oma ravi saladuses hoida ja sellest avalikult mitte rkida. Kardetakse halvustamist ja hukkamistu. sna levinud on vrarusaamad, justkui nuaks asendusravi patsiendilt vhest pingutust, et tegemist on pelgalt he sltuvuse asendamisega teisega ja et asendusravi ajal tarvitavad paljud patsiendid illegaalseid narkootikume samal ajal raviga. Tegelikult on asendusravi patsientidele kehtestatud krged nudmised, mida paljud meist ei suudaks iga pev jrjepidevalt tita. Patsient peab kima ravikeskuses iga pev, sltumata tujust, ilmast vi kohustustest, mis patsiendil vivad olla. Sundkitumise (mis on osa sltuvuskitumisest) muutmine nuab inimeselt limat pingutust. Kige lihtsam oleks seda vrrelda toitumisharjumuste muutmisega, et kaalu langetada kui paljud on sellega alustanud ning esimese sstuisu jrel kega lnud! Vrrelda annaks ka suitsetamisest loobumisega. Enamik suitsetajaid loobub korduvalt, enne kui nad sellest lplikult vabanevad, ning osadel see ei nnestugi. Sama kehtib uimastisltuvuse puhul isegi kui inimene siiralt soovib narkootikumidest loobuda, kaasnevad sellega sagedad tagasilangused enne, kui tal see priselt nnestub. Ning kigil see ei nnestugi. Uimastisltlased ei riku ravireiimi ega kaldu ravi toetavatest elustiilimuudatustest krvale rohkem, kui teisi kroonilisi haigusi (niteks diabeeti vi sdamehaigusi) pdevad inimesed. Vaatamata tagasilangustele on paljud sltlased sellegipoolest asendusravist abi saanud. Kui ravimi, mis on kll narkootiline aine, tarvitamine aitab inimesel loobuda illegaalsete narkootikumide sstimisest ja

44

sotsiaalt

Patsientide kogemused

Jrgnevalt on toodud vljavtted patsientide kirja pandud lugudest metadoon-asendusravi kogemuste kohta. Toomas, 37 a: Olen oma elu jooksul kokku puutunud paljude pahedega, mis on kardinaalselt muutnud minu elu. heks selliseks on olnud narkootikumid: alustades kanepist lpetades hiinlase vi afgaanlasega. Alguses on kik lilleline, aga kui narkootikumid juba elu juhtima hakkavad, on asjad tbarad. ... Peagi prast vangistust leidsin enda ellu kallima, kellega elan siiani koos, ning meile sndis poeg. See oli minu elu prdepunkt. Pevast, mil laps sndis, otsustasin narkootikumidega lpparve teha. See oli ainuke vljaps. Tnu metadoonasendusravile suudan ma elus edasi minna. ... On taas hea tunda end inimesena, kellest teised vivad lugu pidada. Andrei, 40 a: Kui ma kmme aastat tagasi alustasin metadoon-asendusravi, oli minu olukord nutune. Selleks ajaks olin neli korda vangis istunud, kuhu sattusin narkootikumide tarvitamise tttu. Mul tuli pidevalt otsida raha jrjekordse doosi jaoks ning loomulikult tuli mul varastada, kuna ttamine sellises seisundis ei olnud vimalik. Kodus olid mul seetttu pidevad pahandused emaga ning tdrukusbraga, kellega teed lksid lahku. Alustades metadoon-asendusravi, esimene asi, mis minu elus muutus: ma ei Asendusravi osutajad

Opioidsltuvuse asendusravi osutavad jrgmised tervishoiuteenuse osutajad. AS Lne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliinik, Paldiski mnt 62, Tallinn. Kontakt: Olev Lumiste, tel 659 8539. AS Lne-Tallinna Keskhaigla Pshhiaatriakeskus, Sle 63 ja Kopli 75a, Tallinn. Kontakt: Ingrid Ojasalu, tel 5694 4132. AS Wismari Haigla, Wismari 15, Tallinn. Kontakt: dr Jaanus Mumma, tel 662 1024. O Tervisekeskus Elulootus, Erika 5a, Tallinn. Kontakt: Nelli Kalikova, tel 506 8156. SA Tartu likooli Kliinikum, Raja 31, Tartu. Kontakt: Katri inkarev, tel 731 8740. O Corrigo, Jaama 34, Jhvi ning Keskpuiestee 36, Kivili. Kontakt: Ljubov Uljanova, tel 333 1110. O Narva Sltuvuste Ravikeskus, Karja 6c, Narva. Kontakt: Tatjana Magerova, tel 354 8344. O Aasa Kliinik, Valeri Tskalovi 3, Sillame. Kontakt: Marina oga tel 357 3530

sotsiaalt

45

TEENUSED

seada korda oma elu, siis on nii sltlase kui ka kogu hiskonna seisukohalt kahtlemata tegemist parema variandiga kui see, kui inimene jtkab narkootikumide sstimist.

pidanud enam varastama narkootikumide hankimiseks. ... Ravikeskuses ttab meiega pshholoog, kes on aidanud lahendada paljusid minu probleeme. Seejrel hakkas minu fsiline vlimus paranema (vtsin kaalus juurde, pilk selgines). ... Loomulikult selleks, et lpetada narkootikumide tarvitamine, ei piisa ksnes metadoon-asendusravist, selleks peab olema isiklik soov ning pdlus selle poole. Tnaseks on minu lhedaste usaldus minu suhtes tielikult taastunud. Mul on suureprane abikaasa, kes pole kordagi narkootikume proovinud. ... Tulevikus ma plaanin jrk-jrgult metadoon-asendusravi lpetada, kuid suure hirmu tttu narkootikumide tarvitamise ees, ei ole ma julgenud oma plaani veel tide viia. ... Vahel elule tagasi vaadetes imestan, kas see olin testi mina narkomaan ja varas?. Jelena, 31 a: Alustasin asendusravi kmme aastat tagasi, kuid langesin pidevalt tagasi narkootikumide tarvitamise juurde. Viimase pooleteise aasta jooksul ei ole mul htegi tagasilangust olnud. Olen vga rmus, et on olemas selline ravivimalus. Ilma asendusravita ei suudaks ma narkootikumidest loobuda. Lidia, 28 a: Olen asendusravil olnud kuus aastat ning mul on vga hea meel, et ma sattusin just sellesse ravikeskusesse, kus suhtutakse minusse alati mistvalt. Mulle ei ole kordagi tehtud etteheiteid, mis on minu jaoks vga oluline. Kui mu elus on olnud ebameeldivaid momente, on mind toetatud moraalselt ja pshholoogiliselt ning antud kasulikke nuandeid. See kik on minu jaoks thtis.

KOGEMUS

Sltuvusega noore abistamise phimtted Tallinna Lastehaigla pshhiaatriakliinikus

Karmen Saul Tallinna Lastehaigla pshhiaatriakliiniku noorsoottaja aastatel 20062013, noorukite teraapiagrupi juhendaja Viimase ESPADi uuringu andmetel leidis enamiku uimastite esmatarbimine aset vanuses 1415 eluaastat (Kobin jt 2012). Laste ja noorukite uimastitarvitamine ja uimastisltuvus mjutab isiksuse arengut ja noore inimese kogu tulevast elu. Oluline on pshika- ja kitumishirete igeaegne ravi ning tihe koost lapse perega. Artikkel annab levaate Tallinna Lastehaigla kitumis- ja sltuvushiretega laste- ja noorukite osakonna enam kui 11 aasta pikkusest tst uimastitarvitajatest alaealiste patsientidega. Meie osakonnas ravil olnud lastest (enamus patsiente on vanuses 1215 aastat) on valdav enamus kas proovinud suitsetada vi on sellest juba tugevas sltuvuses. On juhtumeid, kus 12-aastasel lapsel on juba kuus aastat suitsetajastaai. Kuuleme sageli, et noor lubab vlja saades muudest sltuvusainetest loobuda, ent suitsetamise lpetamise vimalikkuse vlistab juba eos. Kiirabi on Lastehaiglasse toimetanud lapsi, kelle veres on alkoholisisaldus olnud le kahe promilli. Tnapeva hiskonnas nivad alkohol ja tubakas olevat noorte seas helt poolt juba tavaline nhtus, ent ldjuhul on just nende tarvitamine eelduseks illegaalsete uimastite poole prdumisel. Tavalise tubaka krval on tnapeva noorte seas hakanud levima psktubakas, mille kasutamist on tiskasvanutel (lapsevanemad, kool) raske mrgata. Lisaks tubakat ja alkoholi tarvitavatele noortele satub haiglasse amfetamiini ja ecstasy tarvitajaid, harvemini ka opiaate sstivaid lapsi. Aegajalt tuleb meil tegeleda toksikomaanidega, iseranis gaasi nuusutavate lastega. Uuema aja sltuvuseks vib lugeda arvuti(mngu)sltuvust. Muret tekitab noorte seas ha suurenev kanepikultus. Kanepisltlasi juab meie juurde jrjest sagedamini, ja seda alles prast pikka aega, aasta-paar kestnud narkootikumi regulaarset tarvitamist, kui kanepi tekitatud kahjustused on juba spetsialisti pilgule ilmsed. Nii mnigi kord tuleb uimastite tarvitamine vanematele llatusena, kuna sellekohaseid mrke ei ole osatud lihtsalt thele panna. Lapsel tekivad

Lastepshhiaatria patsiendid

Tallinna Lastehaigla lastepshhiaatria osakond loodi patsientidele, kelle esmane probleem on sltuvus narkootikumidest vi nende kuritarvitamine. Algusaastatel olid meie patsientideks narkootikumide segatarvitajad, toksikomaanid, sstivad opiaadisltlased, kanepi tarvitajad. Tnaseks on patsientide probleemid muutunud keerulisemaks. Peamised Lastehaiglasse prdumise phjused on kitumis- ja/vi pshikahired, millega kaasnevad probleemid ka ppimise ja suhtlemisega. Neile lisandub enamasti alkoholi ja uimastite tarvitamine. Alkoholi tarvitamine laste seas on aastate jooksul kasvanud, esmatarvitajate vanus on langenud. Alkoholimrgistusega juavad haiglasse nii poisid kui ka tdrukud, nii eesti kui ka vene rahvusest. Rkides uimastitest, ei tohiks unustada, et nii alkohol kui ka nikotiin on vga tugevat sltuvust tekitavad ained, millest on vga raske vabaneda.

46

sotsiaalt

probleemid tasapisi. Teadmata phjustel kaob muidu lahtise peaga ja tublil pilasel jrsku ppimisisu, oluliselt langeb keskendumisja asjadest arusaamise vime; laps ei suuda enam kinni pidada kokkulepetest, jtab katki seniste huvialadega tegelemise ning muutub ha passiivsemaks ja osavtmatumaks.

Kaasuvad probleemid

Motiveerimine ja vrgustikut

Lastehaigla pshhiaatriaosakonda juavad patsiendid mitut teed pidi: vanemate algatusel, kooli sotsiaalpedagoogi vi pshholoogi soovitusel, lastekaitsettaja initsiatiivil, alaealiste asjade komisjoni suunamisega, harvadel juhtudel prdub sltuvuses noor ka ise abi saamiseks ravile. Lastehaiglas viibivad patsiendid keskmiselt 1014 peva. Lisaks tervisenitajate kontrollimisele ja pshhiaatrilisele diagnoosile pame anda endast parima, et lapsel tekiks motivatsioon ning usk paranemisse, samuti toetame teda esimeste sammude tegemisel. Lisaks medikamentoossele ravile ja individuaalsele pshhoteraapiale on haiglasoleku jooksul oluline lapse sotsiaalsete oskuste arendamine grupit ja loovteraapiate abil. Paralleelselt lapsega tegelemisele toimub vanemate nustamine ja toetamine, vajadusel tegeldakse ka pereteraapiaga. Ilmselgelt ei piisa kahest ndalast lapse probleemide lahendamiseks. Meie igapevats on oluline osa vrgustikutl. Enne lapse haiglast vlja kirjutamist kogutakse kokku ja kaasatakse lapse paranemisprotsessi teda toetav vrgustik, alates pereliikmetest haridus- ja sotsiaalt spetsialistideni. Vrgustikut eesmrk on kivitada paindlik eri valdkondade spetsialistide koost, et viia ellu kokkulepitud ravi ja rehabilitatsioon. Thtis on, et laps oleks samaaegselt vrgustiku kigi liikmete vaatevljal. htlasi motiveerib see last prast osakonnast lahkumist oma elu paremini kontrollima ning reeglitest kinni pidama. Rm on siinkohal tdeda, et ha rohkem on Eestis hid spetsialiste, kes tunnevad muret ja oskavad reageerida kiiresti, kui mrkavad lapse kitumises esimesi muutusi. Meil on vga hea koost lastekaitsettajate, koolide sotsiaalpedagoogide ja pshholoogidega.

Vaatamata kigile ponnistustele ei tule aga noor samasse keskkonda naasnuna alati toime. Korduvpatsiente on meil ligikaudu 9%, aasta jooksul viibib osakonnas kokku le saja lapse. Osa lastest jb ringlema rehabilitatsiooniasutustesse ja erikoolidesse. Paraku napib Eestis spetsiaalseid laste- ja noorukite rehabilitatsiooniasutusi, mis pakuks nii kitumis- kui ka sltuvushiretega lastele turvalises keskkonnas olemist ja hariduse omandamist. Nendele lastele saab riskikitumine nii mnigi kord saatuslikuks. Osa endisi patsiente viibib kinnipidamisasutustes ning mned osakonnas viibinud lastest pole paraku enam elavate kirjas. Teadaolevate surmajuhtumite phjused on olnud seotud uimastite tarvitamise ja/vi muu riskikitumisega. Meie patsiente kuulates jb tunne, et narkootiliste ainete hankimine ei ni erilisi raskusi valmistavat. Kuna lastega tegelevad spetsialistid ei suuda videlda uimastituru pakkumise poolega, jb le nudluse pool. Teisisnu, me saame tegeleda vrtuskasvatusega ning petada teismelistele sotsiaalseid oskusi, sealhulgas elutervete valikute tegemist, ei-tlemise kunsti ning pakkuda vlja vimalikult palju alternatiivseid, tervist edendavaid tegevusi. Ksimus ei seisne narkootikumide kttesaadavuses, vaid tahtmises. Selle tahtmise vhendamisega tuleb meie personalil pevast peva td teha. Siinkohal on oluline aru saada, et sltuvust ei saa ksitleda omaette nhtusena. Kui noor inimene on hakanud tarvitama uimastavaid aineid, eeldab see enamasti pikemat aega kestnud probleemi(de) olemasolu. Kige sagedamini on need seotud perekondlike teguritega vanemate lahutus, surm, haigus, vanemate sltuvusprobleemid, kodust pikalt eemalolemine jms, mille keskel laps kasvab ja kannatab. Tihti neme ka lapsi, kelle hariduslikke ja arengulisi erivajadusi pole varakult mrgatud vi on jetud neile reageerimata. Seetttu on laps sattunud oma vajadustele mittevastavasse pi- ja kasvukeskkonda ning ei tule selles ilmselgelt toime. Kui selline olukord kestab pikemat aega, viib see nooruki sna kiiresti kokku teistega, kel samad probleemid, eemale koolist, lhe-

sotsiaalt

47

KOGEMUS

KOGEMUS

male riskikitumisele ja sltuvusainetele, rkimata tema enesehinnangu langusest.

Lastehaigla teraapiagrupid

Usaldus paranemise vti

Abi andmise ks printsiipe on, et abi saab anda vaid selles ulatuses, millises ollakse seda valmis vastu vtma. Sellest lhtume oma ts ka meie. hte olulisemat paranemisprotsessi vtit usaldussuhet lapsega hakkame looma lapse haiglasse vastuvtmise hetkest. Meile satuvad lapsed, kes on enamasti plvinud hulganisti negatiivset thelepanu. Segamini on suhted kodus ja koolis ning usaldus maailma ja mbritsevate tiskasvanud inimeste vastu on saanud tugevasti kahjustada. Sageli on probleemide ksis noorukil madal enesehinnang ja endast negatiivne tulevikungemus. Osakonnas kib elu kindla pevaplaani jrgi alusel hommikusest ratusest, ppimisest ja kelistest tegevustest kuni rahuni vlja. Eesmrgiks on tuua lapse ellu kindlust ja turvalist rutiini, arusaama igetest une-, toitumis- ja hgieeniharjumustest. Seda kike toetab turvalise, asjatundliku ja usaldusvrse tiskasvanu kohalolu. Samas kib t lapse positiivse mina-pildi lesehitamise ning tema tugevuste ja heade omaduste leidmise nimel. Meie tkogemus kinnitab, et teinekord on lapsega rkimisest olulisemgi tema kuulamine. Parim viis on teha seda kelise tegevuse kaudu, mis vallandab automaatselt emotsioonid ja vabastab kllalt kiiresti trges-trotsliku maski taha peitunud abivajava (abi sooviva) lapse. Enamasti ei ole uimastite tarvitamine noore jaoks probleemiks, vaid sageli hoopis mingi(te) probleemi(de) lahenduseks. Tegevuste ja vestluste kigus pame juda selleni, et noor leiaks ise les kohad, kus selline kitumine on talle ja teda mbritsevatele inimestele kahjulik. Seejuures on heaks abivahendiks motiveeriva intervjueerimise tehnikad, mis tuginevad vrtusphisele lhenemisele. Tugevaim motivatsioon kitumise muutmiseks on see, mis tuleb lapsest endast, mitte vljastpoolt. Hlbiva kitumisega teismelistega ttamisel jb siiski kasutusse ka osa vliseid motivaatoreid, niteks oht sattuda kinnisesse kooli. Meie lesanne on leida les ka sisemised ajendid, nagu soov ja tahe oma elu positiivselt mjutada.

Lisaks statsionaarsele tle tegutsevad Lastehaiglas teraapiagrupid kitumisprobleemidega noorukitele, kellel on probleeme koolikohustuse titmise ja sltuvusainete tarvitamisega. Gruppide eesmrk on ppida ennast ja oma kitumist paremini mistma ja analsima. Oluline osa tst grupis toimub sotsiaalsete oskuste ja enesehinnangu parandamise nimel. Riskikitumise vhendamiseks on noorel thtis hakata ngema phjuse-tagajrje seoseid, osata telda ei, ppida mistma ja hoidma suhteid, tulla edukalt toime kon iktidega ning mista ja osata vljendada tundeid. Eraldi thelepanu pratakse sellele, kust ja millist informatsiooni noored uimastite kohta leiavad ning usaldavad. Tnapevases infohiskonnas on noorel inimesel sna keeruline vahet teha tesel informatsioonil ja mtidel-legendidel. Grupis kimisel on laste arvates olnud positiivne mju suhetele nii kodus kui ka koolis ning see on aidanud vhendada riskikitumist, niteks kaklemist. Nii grupi kui ka osakonna igapevats on personalil aastatega vlja kujunenud kogum vtetest, mis laste puhul hsti ttavad. Sageli oodatakse meie spetsialistidelt mingeid erilisi, justkui salajasi nuandeid, mida me aga anda ei saa, sest meie t edu phineb professionaalsel kontakti loomise oskusel, empaatial, usaldusel ja sbralikkusel. Kui ollakse empaatiline ja tuntakse lapse vastu tegelikku huvi, saabki temani viia selle, mida ta pole seni suutnud vi tahtnud vastu vtta. Thtis on lapse jaoks aega vtta, teda kuulata, tema mtetesse sveneda. See annab lapsele mrku, et oled tema jaoks olemas ja sul ei ole tema suhtes eelarvamusi. Hinnanguid saab ja tulebki anda lapse tegudele, mitte tema isikule. Kahjuks on lapsed pahatihti kogenud just nende isiku arvustamist. Osakonnas oldud lhikese aja jooksul pame mrgata positiivset, leida phjust lapse kiitmiseks ja tunnustamiseks. Negatiivset mrgatakse tema juures nagunii. Meie soovitus last mbritsevatele tiskasvanutele: mrka muutusi lapse tujus, kitumises, suhtlemises, ppimises, huvitegevustes. Uimastid ei tule lapse ellu le, igeaegse sekkumise ja toega on paljusid probleeme

48

sotsiaalt

vimalik ra hoida. Oleme alati valmis aitama nu ja juga. Lastehaiglas on avatud spetsiaalne nuandetelefon laste vaimset tervist puudutavatele ksimustele vastamiseks, juuni lpuni tegutseb out-reach (vlit) meetodil toimiv mobiilne meeskond, mis on ellu kutsutud lapse pshholoogilisse kriisi sekkumiseks temale harjumusprases keskkonnas. Kitumis- ja sltuvushiretega laste ja noorukite osakonnas on iga pev telefonile vastamas ja nu andmas spetsialistid.

Viidatud allikas

Kobin, M., Vorobjov, S., Abel-Ollo, K., Vals, K. (toim.) (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 1516-aastaste pilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis, uuringuraport. Tallinn: Tallinna likooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut.

Narkosltuvuse rehabilitatsioon Viljandi Haiglas ppimine ja areng praktika kaudu

Rita Kerdmann SA Viljandi Haigla Kuna meditsiinilise rehabilitatsiooni teenuseid narkosltlastele, eriti naistele, ei olnud Eestis piisavalt, tegi Tervise Arengu Instituut (TAI) SA Viljandi Haiglale ettepaneku teenuse kivitamiseks. Lbirkimised sltuvusrehabilitatsiooni teenuse osutamise le algasid juba 2011. aasta hakul. SA Viljandi Haiglal olid head eeldused teenuse osutamiseks, muuhulgas seetttu, et oli juba tidetud hulk tarvilikke nudeid: tegevusluba pshhiaatrilise abi osutamiseks, rehabilitatsioonimeeskond, sobivad ruumid ning kmme aastat kogemusi mitmete keerukate sotsiaalteenuste loomisel ja osutamisel pshikahiretega klientidele: tugevdatud toetusega erihoolekandeteenus, hooldusraviteenus, sundraviteenus (nii pshhiaatriline sundravi

Reet Hindus SA Viljandi Haigla kui ka tuberkuloosi tahtevastane ravi), samuti eakatele meldud hoolekandeteenused. Seega oli Viljandi haiglal nii vajalik kogemus sltlaste rehabilitatsiooniteenuse kivitamiseks kui ka haigla juhatuse julgus ja toetus tiesti uue vljakutse vastuvtmiseks. Teenuse osutamist rahastab TAI riigieelarvest rahvastiku tervise arengukava alusel.

Ettevalmistused ja esimesed kliendid

Teenuse osutamiseks moodustatud rehabilitatsioonimeeskonna liikmetel puudus varasem kogemus tks sltlastega, kuid nad said toetuda oma eelnevatele tkogemustele mujal sotsiaalvaldkonnas: omavalitsuses, maavalitsuses, erasektoris, vanglas, eri proiliga

sotsiaalt

49

KOGEMUS

Meie hine eesmrk on anda endast parim taastamaks lapse ja nooruki pshiline ja sotsiaalne heaolu, et aidata tal taas leida oma koht eakaaslaste hulgas.

klientide koolitamine ja nustamine. Kuna sltlaste rehabilitatsiooniteenuse osutamine on Eestis veel lapsekingades, siis kisime TAI toetusel ppereisil Norras SA Bergeni Kliinikud Skutevikeni ja Hjellestadi kliinikutes, kus on seda teenust osutatud juba aastaid. Kuulasime sealsete praktikute kogemusi ning tutvusime teenuse osutamise keskkonna ja tingimustega. Ettevalmistustd vtsid omajagu aega, kuid 2012. aasta aprillis olid olemas sobivad, ehkki esialgsed ruumid ning minimaalne meeskond, et vtta vastu esimesed naispatsiendid. Keskuse algusajale tagasi vaadates tuleb tunnistada, et mitmed avamisele eelnenud hirmud osutusid alusetuks. Niteks pelgasime, et tegemist on nii sotsiaalselt, harituselt kui ka kitumuslikult tunduvalt raskema kontingendiga vrreldes klientidega, kellega olime seni ttanud. Samal ajal ei osanud me kiki probleeme ette nha, niteks seda, et meeskonnaliikmetel lheb tarvis head vene keele oskust, kuna klientide emakeel on enamikul juhtudel vene keel.

Praegu kuuluvad meie rehabilitatsioonimeeskonda programmijuht, pshhiaater, meditsiinide, ldarst, pshholoogid, kunstiterapeut, tegevusterapeut, sotsiaalttaja, fsioterapeut, tinstruktor ning tegevusjuhendajad. Tegutseme Jmejala pargis uutes, ilusates ja avarates ruumides, kus on head tingimused nii individuaalseks kui ka grupitks. Meie asukoha eeliseks on kahtlemata ka suhteline kaugus suurematest keskustest, mis muudab sltuvusainete kttesaamise keeruliseks. Ttame selle nimel, et kogemustest ja parimatest praktikatest ppides luua kaasaegne rehabilitatsioonikeskus. Kasutame oma ts nii Eestis kui ka mujal maailmas sltlastega ttamisel tulemusi andnud lhenemisi. Soovime, et keskkond, kus meie patsiendid viibivad, oleks toetav ja turvaline, ning lhtume humanistlikust inimksitlusest: usume, et igas inimeses on olemas sisemine juvaru, et muutuda ja areneda see tuleb les leida ja kasutusele vtta. Rehabilitatsiooniteenus koosneb kolmest etapist. Esimene etapp on ettevalmistav: selle kigus lbib patsient vrutusravi ja tema kohta kogutakse infot, st koostatakse kliiniline ja pshhosotsiaalne anamnees, patsiendi seisundit hindavad kik eriala spetsialistid. Samuti hinnatakse uimastite tarvitamise kestust, sagedust ja selgitatakse vlja, milliseid sltuvusaineid on patsient tarvitanud. Selle etapi eesmrk on patsiendi fsilise seisundi parandamine, motivatsiooni ja enesega ttamise soovi tekitamine, rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks vajaliku eneseusu taastamine, tharjumuste kujundamine. Teenuse teises etapis koostatakse patsiendile rehabilitatsiooniplaan, st terviklik sekkumise plaan, mis lhtub patsiendi vajadustest ning peab silmas tema eesmrke. Ttame juhtumikorralduslikke meetodeid kasutades ning pame lisaks patsiendile kaasata ka tema sotsiaalvrgustiku ja asjaomased ametnikud-ametiasutused, et liikuda olemasolevast seisundist soovitavasse seisundisse. Rehabilitatsiooniplaani koostatakse patsiendi ja spetsialistide koosts ning selles mratletakse teise etapi ldised eesmrgid.

KOGEMUS

Keskus tna

Teenuse kolm etappi

Praegu veebruaris 2013 on meie keskuse patsientideks kaheksa naist ja heksa meest vanuses 2238 eluaastat. Suurem osa neist kneleb vene keelt ning nende seas on nii phihariduse kui ka lpetamata krgharidusega inimesi. Esimestel kohtumistel oma tulevaste patsientidega neme noori inimesi, kes on hirmul, ebakindlad, kaitsepositsioonil vi agressiivsed ning enamasti ka narkootiliste ainete mju all. Peamine sltuvusaine, mida patsiendid tarvitavad, on fentanl (eriti kange snteetiline opioid, mis on tuntud ka valge hiinlase, valge prslase, afgaani, afganetsi ja kitajetsi nime all). Mnel juhul tarvitatakse amfetamiini, vahel ka mitut ainet korraga. Patsiendid on multiprobleemsed. See thendab, et peaaegu kigil on varasemaid vi ka kehtivaid (kriminaal)karistusi ja vlgnevusi, nende peresuhted on rmiselt halvad, kitumismustrid antisotsiaalsed, raha narkootikumide jaoks hangitakse illegaalselt. Kui patsiendil on lapsi, on tema hooldusigusi sageli piiratud vi need ra vetud.

50

sotsiaalt

Selles etapis on suurem roll pshholoogilisel ja pshhosotsiaalsel nustamisel. Nustame nii individuaalselt kui ka grupiteraapia vormis. Eesmrk on patsiendi mina-pildi taastamine, tunnetega toimetuleku toetamine, vrtuste ja hoiakute kujundamine, motivatsiooni jlgimine ja hoidmine. Oluline osa on ka sotsiaalsete oskuste kujundamisel: aja planeerimine, toiduvalmistamise ja koristamise oskused, suhtlemisoskused ning tharjumuste kinnistamine ja uute oskuste andmine. Viiakse lbi kitumist mjutavaid programme, mille kigus hinnatakse ja toetatakse motivatsiooni lpetada sltuvusainete tarvitamine, treenitakse vimet uimastitarvitamise riskiga seotud olukordade ratundmiseks ning vltimiseks. Patsient peaks aru saama oma uimastitarvitamise mustrist ja funktsioonist ning tal peaks olema plaan, kuidas ohuolukordades kituda ja mida teha tagasilanguse puhul. Kolmandas etapis seame edasised eesmrgid eri valdkondades: eluviis, t, pere, suhted, harrastused, vrtused, eneseareng, tervis. Vaatame koos lbi ka ressursid ja takistused, mis aitavad eesmrkideni juda vi takistavad seda ja seame etapiviisilise plaani sihtide saavutamiseks. Selles etapis on rmiselt oluline kaasata patsiendiga kokku puutuvad ametnikud ja ametiasutused. Nii on meie koostpartnereiks Eesti Ttukassa, kohalikud omavalitsused, Sotsiaalkindlustusamet, kohtutiturid, kriminaalhooldajad, vimalikud tandjad, teised sltlastele teenuseid pakkuvad organisatsioonid. Rehabilitatsioonitskli lpuks tahame anda patsiendile instrumente ja meetodeid, kuidas oma sltuvusega toime tulla, samuti sotsiaalseid oskusi ning oskusiteadmisi, mis aitaksid tturul paremini konkureerida. Lisaks saab patsient lahkudes kaasa asutuste kontaktid, kuhu vajadusel prduda.

Tulemused ja tulevikuvajadused

Praeguseks on rehabilitatsiooniteenuse lbinud viis naist, kes viibisid siin 69 kuud. Mis on neist saanud? ks on lapseootel, teine ttab ja seab oma uut elu sisse ning kolmas otsib aktiivselt td. Kaks naist lahku-

sid meie juurest alles hiljaaegu, seetttu on hinnanguid veel vara anda, kuid loodetavasti lheb ka neil kik hsti. Teenuselt lahkunud patsientidega hoiame kontakti telefonivestluste abil kord kuus vhemalt poole aasta vltel. Samuti on nad teretulnud meile ise helistama vi kirjutama, sest meie jaoks on vga thtis teada, kuidas pstitatud eesmrkide saavutamine sujub. Esimesel aastal saadud kogemustel on hindamatu vrtus. Meie ttajad on phendunud ja andekad entusiastid, kes on t kigus palju ppinud. Peamegi oma kige olulisemaks tulemuseks seda, et oleme suutnud luua hsti toimiva spetsialistide meeskonna. Sltlaste rehabilitatsioon on teenus, kus ksinda ei saavuta midagi kik meeskonna llid peavad toimima, sest ainult snergia viib sihile. Seetttu on mistetav, et peame rmiselt oluliseks oma personali motiveerimist, hoidmist ja koolitamist, ja kuna Eestis vajalik praktika puudub, siis ka vlisriikides. Paraku tuleb tdeda, et igaks selles ametis pikalt vastu ei pea: vaatamata koolitustele on aasta tagasi alustanud tegevusjuhendajatest tnaseks meiega jnud vaid ks inimene. Esimese aastaga oleme loonud toimiva raamistiku: meil on asjatundlik meeskond, ruumid ja vahendid, teenuse osutamiseks sobiv keskkond ja iga pevaga lisanduvad kogemused. Tulevikus on plaanis arendada teenuse sisu, kaasata mitmeid spetsialiste ja kasutada uusi metoodikaid, viia lbi uuringuid ja hinnata teenuse kvaliteeti. Kindlasti vajab praegusest terviklikumat ja lbimeldumat lhenemist nii ennetust kui ka teenusele jrgnevad tegevused. Vaja on tegelda patsientide peredega, jlgida teenusejrgset sotsiaalset toimetulekut, ennetada vimalikku kaassltuvust, kuna vhemalt pooltel meie patsientidest on lapsed. Oma unistustes neme, et teenuse toimimiseks tarviliku raamistiku riikliku nantseerimise, pdeva ja phendunud meeskonna, toimiva koostvrgustiku olemasolul suudame ttada vlja hea praktika, millest tulevikus saaksid juhinduda jrgmised teenuseosutajad.

sotsiaalt

51

KOGEMUS

ks pev narkosltuvuses ja HIVpositiivsete inimeste nustamisprojekti sotsiaalttaja ts

KOGEMUS

Ene Mndla O Corrigo sotsiaalttaja Jhvis tegutseva O Corrigo ks projektidest on suunatud sltuvusprobleemidega ja HIV-positiivsetele inimestele ja nende lhedastele, kellele pakume vaimset tervist ja tvimet toetavat nustamist. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfondi programm Tervislikke valikuid toetavad meetmed 20132014. Ttan selles projektis alates 2010. aasta lpust sotsiaalttajana. Projekti viib ellu meeskond, kuhu lisaks sotsiaalttajatele kuuluvad veel pshholoog ja kogemusnustajad. Vga oluline selliste probleemidega inimeste abistamisel on nii omavaheline koost kui ka koost vrgustikuga, sealhulgas niteks Ttukassa ja KOVidega. Minu tpev sotsiaalttajana on tihti piirideta, kunagi ei tea, mida jrgmine pev toob. Ma kll planeerin oma tpevi, kuid minu klientide eluviis toob sellesse omad muutused. Sotsiaalttajana tuleb mul olla paindlik ja vajadusel suuta n- kigu pealt oma pevakavas muudatusi teha. htuti valmistan tavaliselt ette nustamiste ja tgruppide materjale ning programme. Minu poole prduvad abi saamiseks erineva sotsiaalse staatusega kliendid. Ka probleemide ulatus, millega tuleb tegeleda, on vga lai: tvimetuspensioni vormistamine; lapse kaitsmine sltlasest vanema eest; mida teha, et oma laps tagasi saada; rahapuudus, kodutus jpm. Niteks on minu poole abi saamiseks prdunud klient, kes ei teadnud, mida teha rmaga, mille ta oli narkojoobes olles paarisaja krooni eest lasknud vormistada enda nimele ja seejrel andnud rma kasutamise igused kolmandale isikule. Praegu teeme selle juhtumi lahendamise nimel koostd pankrotihalduriga. Jrgnevalt kirjeldan ht oma suhteliselt tavalist tpeva.

Iga pev ja iga juhtum on erinev

Paljud sltuvusprobleemidega kliendid on hiskonnast vlja langenud vi vlja tugatud. Sageli pole meie klientidel ei sotsiaalset kaitset ega kindlat elukohta ja tihti nad on seotud ka kuritegevusega. Meie t eesmrk on sltuvusprobleemidega kimpus olevate inimeste elukvaliteedi parandamine, nende ja nende lhedaste rehabiliteerimine, et nad tuleksid igapevaelu lesannetega taas iseseisvalt toime. Kuid tulemus sltub vga palju ka kliendi enda panusest. Meie lesanne on motiveerida klienti ja toetada teda oma elu muutmisel. Hindame kliendi vrtused ja nende alusel koostame programmi.

ks pev: sltuvus, ttus, tervis ja vlad

Hommik algab teatega, et minu klient ei ilmunud tle. Mees (39) prdus minu poole prast rehabilitatsioonikeskuse programmi lbimist. Tal puudus elukoht ja sotsiaalsed garantiid. Meie asutuse juhtkond on julgelt vtnud tle taastujaid, andes neile sellega vi-

52

sotsiaalt

maluse jtkata hiskonda (taas)sulandumist. Knealune mees oli vetud tle kojamehena. Kaks ndalat ttas ta korralikult ja kohusetundlikult, kuid siis toimus tagasilangus. Sellised tagasilgid on meie t ks emotsionaalselt valulikke klgi. Hetkel viibib see mees rehabilitatsioonikeskuses, kus ta taastub sltuvusest phjustatud probleemidest. Isikud, kes on lbinud rehabilitatsiooniprogrammid vi on iseseisvalt suutnud loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest, tunnevad igapevasesse ellu naastes hirmu. Srase hirmuga ei tule kik toime. ks minu grupits osalenud klientidest tles: Ma arvasin, et kui ma lpetan narkootikumide tarvitamise, siis minu elu muutub kohe paremaks, kuid tegelikult on see veel raskem. Sotsiaalttajana on minu jaoks oluline silitada kliendi motivatsioon prast rehabilitatsiooni lbimist ja julgustada teda tulema minu vastuvtule. Vga vhesed julgevad tagasi tulla sinna, kus teatakse nende endist eluviisi. Sel peval on mu jrgmised kliendid ema (56) ja poeg (24), kelle abikaasal (23) on narkosltuvus. Noor naine lahkus koos kolmeaastase lapsega kodunt teadmata kuhu. Pereisa vttis tlt vabad pevad ning sitis otsima armastatud naist ja last. Tnaseks on laps kodus ja mees tagasi tl. Praegu koostan koos nendega tegevusplaani, kaitsmaks last sltuvusprobleemiga ema eest. Oma ts tuleb sotsiaalttajal taluda stressi ja pinget. Oluline on klientide probleemidele lahendusi leida, mitte lihtsalt kaastundlikult kuulata lugusid abivajajate kannatustest (mnikord tundide kaupa). Olen saanud tpeva htul telefonikne helt kliendilt, kes ksis raha lapsele toidu ostmiseks, kuna laps olevat nljas ja ei jvat smata magama. Sotsiaalttajana on minu lesanne mitte lihtsalt keelduda raha lekandmisest, vaid veenda klienti hommikul nustamisele tulema, et tekkinud olukorrale lahendus leida. Sltlased on vga head manipuleerijad, nad tunnevad palju vtteid, mida nad ka oskuslikult kasutavad. Samas on minu jaoks oluline mitte katkestada neid niigi hapraid usaldussuhteid, mis meil sltlastest abivajajatega on. Sltuvusprobleemidega isikud ei umbusalda mitte ksnes ametnikke, vaid kogu mbritsevat maailma.

Jrgmisena on vastuvtule tulnud hiljuti vanglast vabanenud mees (31). Enne kinnipidamisasutusse sattumist oli ta sltlane, kuid suutis vanglas oma sltuvusest vabaneda. Nd on ta mures, et ei leia td, ning kardab, et vib uuesti sltlaseks saada. Olukorrale lahenduse leidmiseks loodame abi saada Ttukassa programmidest. Majanduslangus ti kaasa suurenenud vajaduse vlanustamisteenuse jrele. Paljud meie kliendid on jnud majanduslanguse tttu ttuks, kuid vetud laenud vajavad endiselt maksmist. Rahatus tukab sltuvusprobleemiga kliente vargustele, et leida raha narkootilise aine pevase annuse jaoks. Pakun oma klientidele finants-juriidilist nustamist, aitan teadvustada isiklikke kitumismustreid ja arendada positiivset eluperspektiivi. Ttus ei ole aga ainult sltlaste probleem, vaid puudutab ka HIV-positiivseid inimesi. Nustamisele prdus noor naine (27), kes oli HI-viirusega nakatunud ttoveeringut tehes. Naine ttas mitu aastat Soomes hes eraettevttes. Lpuks hakkasid kolleegid mrkama, et ta kasutab kindlatel kellaaegadel ravimeid ning on sageli tbine. Ta sunniti tlt lahkuma. Eestis pole ta siiani td leidnud ning kardab oma haiguse tttu ka tkonkurssidel osaleda.

Tga kaasnevad nii mured kui ka rmud

Naiste ja meeste osakaal sltlaste hulgas on peaaegu vrdne, kuid naistele meldud narkosltlaste rehabilitatsioonikeskusi on Eestis vga vhe. Abivajajaid saan peamiselt suunata kristlikesse keskustesse, kuid igale inimesele ei pruugi see sobida. Sageli puutun kokku probleemiga, kuidas motiveerida kliente osalema ARV-teraapias, kus tegeldakse HI-viirusega nakatunute immuunssteemi vastupanuvime tstmisega. Paraku ei soovi paljud kliendid selles teraapias osaleda, kuna see tervendab neid ning seega nad kaotavad oma tvimetuspensioni. Leian, et see on meie hiskonna probleem, millele on vaja leida lahendus. Kurb on tdeda, et sageli suhtuvad needsamad kliendid pakutavasse abisse omakasupdlikult, lhtudes eesktt oma hetkevaja-

sotsiaalt

53

KOGEMUS

dustest. Ka sellisel juhul tuleb ikkagi arvestada ja aktsepteerida isiku tahet. Srased on minu igapevat juhtumid. Peab tlema, et emotsionaalselt on t mnikord vga raske, aga judu annab tagasiside klientidelt, kellel on tnu meie meeskonna toetusele asjad paremuse poole prdunud. Olen saanud erialase hariduse Tartu likoolist, kuid ainult sellest ei piisa, sest klientide vajaduste ja probleemide ring ha laieneb. Olen tnulik Tervise Arengu Instituudile, kes korraldab pidevalt tienduskoolitusi sltuvusprobleemide ja HIV-

positiivsete isikutega tegelevatele spetsialistidele. Et veelgi paremini oma kliente abistada ja nustada, pin praegu Tartus O Airis kaheaastasel kursusel kognitiiv-kitumisteraapia terapeudiks. Meie meeskonna nustamisteenuse tulemusel viibib hetkel 12 inimest rehabilitatsioonikeskustes, kus nad taastuvad sltuvusest phjustatud probleemidest. Meie meeskond tunneb siirast rmu, kui kliendid saavad meie toel oma sltuvushirest le ja tulevad edaspidi eluga iseseisvalt toime.

KOGEMUS

Sotsiaalttajate kogemused ts uimastisltuvuses inimestega

Ajakiri palus sotsiaalttajatel ja hoolekandeasutuste juhtidel vastata ksimusele, kui tihti ja seoses milliste probleemidega nad puutuvad oma ts kokku inimestega, kellel on uimastisltuvus. Samuti uurisime, milliseid vimalusi nad kasutavad sltuvuses inimeste aitamiseks; millest nad tunnevad puudust ts nende inimestega ja kuidas saavutada tulemusi.

Meelika Limberg, Tallinna Sotsiaalt Keskuse Akadeemia ksuse juht

Kige sagedamini satuvad uimastisltlased majadesse, kuid neid on ka varjupaikades ja sotsiaalmajutusksustes. Probleemina viks vlja tuua narkouimas klientide ebaadekvaatse kitumise, mis hirib teisi kliente; samuti nende ettearvamatu kitumise. Esinenud on ka vargusi. Samas on meie klientide hulgas ka endisi uimastitarvitajaid, kes on eeskujulikud, peavad kinni sisekorra eeskirjast ja on motiveeritud loobuma meie teenustest, et asuda iseseisvalt elama; neil on kindel soov oma elukvaliteeti parandada. Meie asutuse heks oluliseks abivimaluseks on see, et me saame pakkuda inimesele resotsialiseerimisteenust koos voodikohaga varjupaigas vi sotsiaalmajutusksuses. Teeme koostd organisatsioonidega, kes osutavad uimastisltlastele nustamis-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid ning jagame oma klientidele infot nende asutuste kohta. Kuna meie asutus ei ole meldud vaid uimastisltlastele, vaid kigile toimetulekuraskustes inimestele, siis mnikord jb puudu teadmistest ja oskustest sltlastega suhtlemisel. Kuid meie asutus on vga paindlik ning koolitab oma ttajaid.

Reet Laos, Tallinna Sotsiaalt Keskuse Mnniku Sotsiaalmajutusksuse juht

Vahetevahel mrkame, et mned majutusksuse elanikud tarvitavad narkootikume. Nad ise sageli eitavad seda, kuid see tuleb ilmsiks kllaltki kiiresti. Ttajatele jb silma nende kitumine, olek ja elustiil, mis erineb teiste elanike omast. Eelkige on probleemiks, et uimastitarvitajate olek hirib teisi ksuse elanikke. Nad ei tasu ri ja kipuvad varastama teiste asju. Meie vimalused sltlaste aitamiseks on piiratud, sest nad on ksuses lhikest aega. Sisekorra eeskirja jrgi on elanikel keelatud viibida k-

54

sotsiaalt

suses narko- vi alkoholijoobes. Kui inimene ei suuda loobuda oma sltuvusest, siis ldjuhul lpetatakse temaga majutusleping mne kuu jooksul. Kuid enne seda pame inimest igati aidata ja nustada, anda talle infot abi saamise vimalustest. Kahjuks vtavad meie nuandeid kuulda vhesed. Kui tegemist on sltlastest vanematega, kellel on alaealised lapsed, siis teeme kik selleks, et lapsed ohtu ei satuks. Vajadusel paigutame lapsed turvakodusse ja teavitame lastekaitsettajaid. Kui vanem nustub ravile minekuga, siis anname talle vimaluse jtkuvalt kasutada majutusksuse teenust, muidugi juhul, kui ta oma elamise eest tasub. Sotsiaalmajutusksuses on sltlastest vanematega laste turvalisus isegi paremini tagatud, vrreldes sellega, kui pere elab omal vi ritud pinnal. Ttajad panevad thele, kui lapsed jvad hooletusse vi kui vanem on uimastatud olekus, ning nad annavad lastekaitsettajatele operatiivselt infot. Tallinna Sotsiaalt Keskus suhtub vga tsiselt ttajate koolitamisse. Lhiajal on plaanis lbi viia ttajatele jrjekordne infopev narkomaania teemal.

Anne Sundja, Kristiine Linnaosa Valitsuse lastekaitsespetsialist:

Lastekaitsespetsialistina puutun sageli kokku sltlastest emadega. Meile teatatakse snnitusmajast, kui ema on avaldanud, et tarvitab narkootikume vi kui analside vastused tendavad sltuvusainete kasutamist. Samuti on mitmed asenduskodust ellu astunud noored sltuvusprobleemidega ning nad on meile tuttavad juba aastaid. Aasta jooksul tegeleme keskmiselt kmne sltuvusprobleemidega perega. Meil on vimalus kasutada Tallinna Perekeskuse perettajate ja tugiisikute abi. Kasutame ka Wismari haigla nustamisteenust. Vajadusel maksame narkotestide eest. Lisaks suuname narkosltlasi tugispetsialistide nustamisele pshholoogi, pshhiaatri, pereterapeudi juurde. Mitmed noored emad elavad koos lastega meie sotsiaalmajas, kus nendega tegelevad sotsiaalttajad. Paljud emad kivad ka metadoon-asendusravil ning seetttu on hea koost Tallinna Merimetsa haigla sotsiaalttajaga. Perede puhul, kes ei soovi meiega koostd teha ning rndavad hest linnaosast teise, peame sidet kolleegidega, otsime perede tugivrgustikke, suhtleme lhedaste ja naabritega. Kige suuremaks probleemiks ongi ehk see, et me ei saa kedagi kohustada end ravima. Tnu ttajate oskuslikule veenmisele saavutatakse kll lhiajalisi tulemusi, kuid sltlaste eluviisi muutmiseks on vaja aega, et uued harjumused-oskused kinnistuksid. Puudus on ka sobivatest teenustest. Kui sltlastest meestele ja naistele on olemas rehabiliteerivad narkotalud, siis kohta, kuhu suunata noor ema koos lapsega, ei ole. Kui soovitame emal minna narkotallu (ta peab ise selleks soovi avaldama), siis tuleb paigutada laps ajutiselt asendushooldusele. Narkotaludes kestab rehabilitatsioon tavaliselt aasta, vikesele lapsele on see aga vga pikk aeg emast lahus olla. Sageli on sellistel emadel ka vajakajmisi sotsiaalsetes ja vanemlikes oskustes. Neil puudub majanduslik kindlustatus, pole td, lasteaiakohta ega lhedasi. Seetttu oleks vaja luua narkotalud emadele koos lastega, kus kogukond heade spetsialistidega oleks toeks nii emale kui lapsele. Lapsevanemale, kes on aastaid tarvitanud sltuvusaineid, peaks teenus olema kohustuslik, kui ta soovib last ise kasvatada. Lisaks eeldatavale sltuvushirest vabanemisele vimaldab see pikema perioodi jooksul jlgida pere toimimist.

sotsiaalt

55

KOGEMUS

SOTSIAALT HARIDUS

Eriala valiku seos sotsiaalt lipilaste elukogemusega

Anu Leuska, MSc Lne-Viru Rakenduskrgkooli pshholoogiaainete lektor

Isiklik kokkupuude sotsiaalprobleemidega vib anda tuke enda tiendamiseks ja arendamiseks ning tekitada soovi panustada sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisse. Lne-Viru Rakenduskrgkoolis korraldatud uuring kinnitas, et elus kogetul on suur mju sotsiaalt lipilaste eriala valikule.
Keskkonnatingimused ja olulised teised (vanemad, sbrad, petajad jt) vivad otseselt vi kaudselt mjutada inimese arengut ja kitumist, aga ka elus tehtavaid valikuid, nt kooli vi karjri valikut. Lne-Viru Rakenduskrgkooli ppejududele on jnud silma, et paljudel sotsiaaltd ppima asunud lipilastel on talaseid ja isiklikke kogemusi sotsiaalvaldkonnas. Korraldasime 2009. aastal Lne-Viru Rakenduskrgkoolis uuringu1, et teada saada, kuivrd sotsiaaltd ppima asunud lipilastel on varasemaid kokkupuuteid sotsiaalt ja sotsiaalprobleemidega, kuidas on see mjutanud eriala valikut ja missugusele tle nad sooviksid asuda prast krgkooli lpetamist. Uuringu autorid oletasid, et sotsiaalprobleemidega kokku puutunud inimestel vib olla suurem huvi sotsiaalt ppimise vastu, kuna nevad selle vajalikkust hiskonnas. Isiklik kogemus sotsiaalprobleemidega vib olla sotsiaalttajale kasulik, aidates tal olla empaatiavimelisem, kuid vib muuta ka kliendi aitamise kohati raskemaks, kui teema puudutab sotsiaaltta1

jat isiklikult ja tekitab seelbi liigset stressi. Kik varasemad kogemused, nii talased kui ka isiklikud, vajavad lbittamist ja mtestamist, et neid edaspidi erialases ts kasutada. Kuigi uuringust on juba mned aastad mdas, siis minu igapevane kokkupuude lipilastega nitab, et uuringu tulemused on endiselt aktuaalsed. Sotsiaalttaja oluliseks tvahendiks on tema ise, mistttu on nii lipilastel kui ka sotsiaalttajatel hea teadvustada oma eriala valiku phjusi. Krgkoolide ppejududel aga tasub melda sellele, kuidas arvestada lipilaste elukogemustega ja ppimise motiividega ppets.

Uuringu eesmrgid, metoodika ja valim

Uuringu eesmrk oli selgitada, kui palju on sotsiaalt eriala lipilastel olnud varasemaid kokkupuuteid sotsiaalprobleemidega (isiklikud ja lhedaste kogemused jms) ning mil mral on see mjutanud nende otsust asuda ppima sotsiaaltd. Samuti huvitas uurijaid, kui iseseisvalt tehti eriala valiku

Rakendusuuring, mille autorid olid Helen Kool ja Anu Leuska

56

sotsiaalt

otsus, kui rahul ollakse pingute ajal oma eriala valikuga ning kuidas lipilased kujutavad ette oma tulevikku pitaval erialal. Andmete kogumiseks kasutati avatud ksimustega ankeeti, mille titsid loengus kik sotsiaalt eriala lipilased (N=139). Uuringus osalemine oli anonmne ja vabatahtlik. Vastajate ldandmeid analsiti kvantitatiivselt, avatud vastustega ksimusi kvalitatiivselt, diskursuseanalsi meetodil. Eri ksimustele antud vastused jaotati kolmeks: 1) kokkupuuted sotsiaalt ja sotsiaalprobleemidega enne pingute alustamist, 2) eriala valiku phjused ja selle kik, 3) tulevikuvljavaated ja rahulolu valitud erialaga. Uuring viidi lbi veebruarist kuni oktoobrini 2009.

Tulemused

ldandmed. Ankeedi titis 139 sotsiaalt eriala lipilast, kellest 54 (39%) ppis pevases ja 80 (58%) kaugppes; viis vastajat (3%) polnud ppevormi mrkinud. 136 vastajat olid naised. Vastajate vanus ji vahemikku 1854 eluaastat, keskmine vanus oli 29,4 aastat (pevappes 20,4 aastat, kaugppes 35,3 aastat), kolm vastajat polnud vanust mrkinud. Keskharidus oli 107 vastajal (77%), keskeriharidus 28 vastajal (20%), neli vastajat polnud haridustaset mrkinud. Varasemad kokkupuuted sotsiaalt ja sotsiaalprobleemidega. Vastajatel oli mitmeid kokkupuuteid sotsiaalprobleemidega ja sotsiaalt eri sihtrhmadega. Toodi vlja nii isiklikke kogemusi kui ka kogemusi krvaltvaatajana vi abistajana. Kige rohkem olid lipilased kokku puutunud alkoholi tarvitamisega seotud probleemidega. Sageli oli alkoholiprobleeme lipilaste vanematel (eelkige isal), vennal, abikaasal vi teistel sugulastel. Alkoholi tarvitamisega kaasnesid perevgivald, ttus ja tervisemured. Sageduselt jrgmisena nimetati kokkupuuteid puuetega inimestega (nt kasvas peres erivajadustega laps vi oli peres olnud hooldust vajav eakas pereliige). Toodi vlja ka kokkupuudet perevgivallaga, ttuse-

ga ja majanduslike raskustega (vaesusega). Isiklikult kogetud probleemid hlmasid veel koolikiusamist ja ksikvanemaks olemist. Talaselt vi krvalseisjana/abistajana olid vastajad kokku puutunud asenduskodu laste probleemidega, laste hooletussejtmise ja kodutusega. Sotsiaalprobleemid, mida vastaja oli ise kogenud vi mille tunnistajaks ta oli olnud, hlmasid veel suurte perede probleeme, igusrikkumisi ja vanglast vabanenute probleeme, vgivalda ldiselt, lahutust, kaassltuvust, trjutust, narkosltuvust, seksuaalset ahistamist ja -vgivalda, koolikohustuse mittetitmist, kitumis- ja piraskusi, kberkiusamist, vanematelt vanemlike iguste ravtmist ning alaealiste laste omapead jtmist, kui vanemad ttavad vlismaal. Mitmed vastajad kll ei tpsustanud, millist probleemi nad olid kogenud, aga rhutasid, et see mjutas tugevalt nende eriala valikut. Paljud vastajad tid vlja, et just kogetu pani aluse soovile sotsiaaltd ppida ja saada sellest rohkem teadmisi, et aidata teisi ja iseennast. Nited uurimuses osalejate vastustest ksimusele, kas varasem kokkupuude sotsiaaltga on mjutanud nende eriala valikut: Kindlasti. Kuna on lbi elatud mitte hid aegu, on soov teisi aidata, kuna tean ja vibolla mistan teatud olukordi paremini. // probleemidega varasemalt kokkupuutumine on eeldus nende paremaks mistmiseks ja lahenduste vljapakkumiseks. Enamik vastajaid oli enne pingute alustamist sotsiaaltga kokku puutunud. Eelkige mainiti praegust vi varasemat ttamist sotsiaalvaldkonnas: (eri)hooldekodus, asenduskodus, pilaskodus, noortekeskuses, kohalikus omavalitsuses, ttukassas, pensioniametis, rehabilitatsioonikeskuses, avahoolduses jm. Osa vastajaid oli teinud vabatahtlikku sotsiaaltd vi lihtsalt aidanud kaaskodanikke. Mnel vastajal oli pereliige sotsiaalttaja ja enamusel ka tuttavaid, kes ttavad sotsiaalvaldkonnas ning on olnud vastajale eeskujuks. Eriala valiku phjused ja selle kik. he olulise phjuste grupi, miks lipilased olid

sotsiaalt

57

SOTSIAALT HARIDUS

SOTSIAALT HARIDUS

valinud sotsiaalt eriala, moodustasid isiklik elukogemus vi teiste inimeste probleemide ngemine, mis tekitas soovi abivajajaid aidata ja hiskonda paremaks muuta. Samad motiivid olid inimestel, kes sotsiaalvaldkonnas ttades tundsid vajadust ennast erialaselt tiendada. Rhutati, et sotsiaalt alal tegutsemine on vimalus anda oma panus hiskonna heaks. Samuti tid vastajad vlja selle, et teiste aitamine annab hea enesetunde ja vimaluse tunda end kasulikuna ja vrtusliku hiskonnaliikmena. Osa eriala valiku phjuseid oli seotud vastajate isikuomadustega ja t sobivusega. Toodi vlja huvi nende teadmiste ja oskuste vastu, mida sotsiaaltd tehes saab rakendada (sh suhtlemisoskused), ning mne konkreetse sihtgrupiga ttamise vastu. Vaid ksikud vastajad nimetasid, et nende jaoks oli eriala valik pigem juhuslik ja neil polnud sotsiaaltst eelnevat ettekujutust. Kokkuvtlikult vib elda, et sotsiaalt eriala valikul on vastajaid kige rohkem mjutanud enda vi teiste isiklikud kogemused ja abivajaduse tunnetamine. Lisaks on valikut motiveerinud huvi eriala vastu, soov teisi aidata ja toetada, anda oma panus hiskonna paremaks muutmiseks, soov rakendada suhtlemis- ja koostoskusi ning isikuomaduste sobivus sotsiaalt iseloomuga. Enamik lipilasi tegi oma valiku sotsiaalt kasuks iseseisvalt, aga arvestati ka vanemate, sprade, tkaaslaste ja tandjate soovitusi. Lne-Viru Rakenduskrgkooli kasuks otsustamisel olid olulisemad mjutajad positiivne info kooli kohta isiklike kontaktide kaudu, kodulhedus, sobiv ja huvitav ppekava ning praktikavimalused, samuti soodsad vastuvtutingimused ja vimalus valida ppevormi. Tulevikuvljavaated ning rahulolu erialaga. Valdav enamus vastajatest oli kindel, et tegid sotsiaalt eriala valides ige otsuse. Need lipilased, kes tiesti kindlad ei olnud, tid vlja, et lpliku selguse saamiseks on nad seda eriala veel liiga vhe ppinud, ja avaldasid lootust, et eriala valik on ige. Enamik vastanutest ngi end tulevikus ttamas sotsiaalt erialal. Selleks on nad tulnud teadmisi omandama, nad peavad seda

td oluliseks ja usuvad, et suudavad siin oma panuse anda. Paljud vastajad ttasid pitaval erialal ka ppimise ajal. Kige rohkem soovisid sotsiaalt lipilased tulevikus ttada laste ja noortega, seejrel kriminaalkorras karistatud isikutega ja puuetega inimestega. Vhem soovisid lipilased ttada eakatega, ttutega ja kodututega. Oma soovi phjendati enamasti sellega, et vastaja oli selle sihtgrupiga varem kokku puutunud kas talaselt vi isiklikus elus. Vastajad rhutasid, et soovivad inimesi aidata ja/vi nende olukorda mjutada ning peavad nendega tegelemist huvitavaks ja sdamelhedaseks. Osa vastajaid leidis, et nende isikuomadused sobivad just konkreetse kliendirhmaga tegelemiseks.

Jreldused

ks uuringu olulisemaid jreldusi on see, et sotsiaalt eriala valik on suuresti mjutatud elus kogetust ja varasematest kokkupuudetest sotsiaalvaldkonnaga. ppejud peaksid seda ppets arvestama ja seostama pitavat varasemate kogemustega. Kuna ppijatel vib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi, siis tuleks arvestada ka seda, et negatiivsed kogemused on vaja pingute ajal lbi ttada ja kujundada lipilastes hoiakut, et igast kogemusest saab ppida. Niteks pshholoogiaainetes saab selleks kasutada eneseanalsi, juhtumianalsi jms. Siinkohal tuleb mrkida, et uuring viidi lbi rakenduskrgkoolis ning ppevormil vis olla mju uuringu tulemustele. Kuna puudub vrdlusgrupp akadeemilise suuna valinute nol, siis ei saa uuringu tulemusi ldistada kigile sotsiaalt eriala ppijatele. Isiklikud kogemused sotsiaalprobleemidega vivad muuta sotsiaalvaldkonnas tegutseva inimese mistvamaks, mis teeb temast parema aitaja. Samas peab arvesse vtma ka seda, et elus kogetu ei pruugi alati olla kasuks selleks et saada edukaks aitajaks, on vaja ka teisi toetavaid tegureid (nt teatud isikuomadusi, sotsiaalset vrgustikku, huvi, vimeid jm).

58

sotsiaalt

Sotsiaalt ppekavad ja vastuvtt 2013. aastal

Krgkool/ instituut ppetase Bakalaureusepe (3 aastat) Tallinna likooli Magistripe (2 aastat) sotsiaalt instituut ppekava nimetus Sotsiaalt ppevorm Pevape Tsklipe (ppesessioonid 6 ndalal aastas) Tsklipe (ppesessioonid kahel ndalal kuus N, R, L) Tsklipe Lisainfo (vastuvtu ajakava, sisseastumistingimused ja ppekavad) www.tlu.ee/sotsiaaltoo (paremalt menst vastuvtt) Marika.Voogre@tlu.ee (bakalaureusepe); Triin.Vaimann@tlu.ee; (magistri- ja doktoripe)

Sotsiaalt Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse Sotsiaalt

Doktoripe (4 aastat)

Alates 2013/2014. -a on sotsiaalt ppekava liidetud Tallinna likooli sotTallinna likooli siaalt instituudi sotsiaalt bakalaureuseppe ppekavaga. Nimetatud pPedagoogiline pekava raames on praktilise suuna valinud lipilastel vimalik 30 EAP mahus valida moodul Praktiline sotsiaalt sihtrhmadega (mooduli ppetd viib Seminar lbi Pedagoogiline Seminar) BakalaureuseTallinna likooli pe Rakvere (3 aastat) Kolled Tartu likool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Bakalaureusepe (3 aastat) Magistripe (2 aastat) Rakenduskrgharidus (3 aastat) Sotsiaalpedagoogika Kaugpe www.rakvere.tlu.ee tel 322 3893, 32 43016 rakvere@tlu.ee www.rakvere.tlu.ee http://www.ut.ee/et/sisseastumine

Sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja sotsiaalt Sotsiaalt ja sotsiaalpoliitika Sotsiaalt ja rehabilitatsiooni korraldus

Pevape

Pevape kaks korda kuus R, L, P Pevane pe ja avatud likool (ppesessioonid ks kord kuus N, R, L, P septembrist juunini) Pevape Kaugpe www.pc.ut.ee

Tartu likooli Prnu kolled

Lne-Viru Rakenduskrgkool

Rakenduskrgharidus (3 aastat)

Sotsiaalt

www.lvrkk.ee (lingilt sisseastumine) vi telefonil 329 5956.

2013. aastast justuvad muudatused krgkoolide rahastamisel ja ppe eest tasumisel. 2013/2014. -a sisseastuvate lipilaste jaoks hakkab ppeteenustasu maksmine sltuma lipilase edasijudmisest ppekaval. pinguid saab alustada tasuta, kui valitakse tiskoormusega pe ja kui lipilasele ei kehti varasematest krghariduspingutest tulenevat piirangut. Alates teisest semestrist tuleb hakata ppetasu maksma juhul, kui lipilane ei tida eelmiste semestrite kohustuslikku ppemahtu. ppekulude hvitamine sltub konkreetse krgkooli kehtestatud nuetest. Vt lhemalt www.hm.ee

sotsiaalt

59

SOTSIAALT HARIDUS

SOTSIAALT HARIDUS

Tallinna likooli sotsiaalt instituudis on vimalik ppima asuda jrgmistel ppekavadel: Sotsiaalt bakalaureusepe. pingud annavad teadmised klienditst, teenuste arendamisest ja korraldamisest; petavad analsima oma td ja sotsiaalseid probleeme, toetamaks abivajajate toimetulekut ksikisiku, perekonna ja hiskonna tasemel. Vimalik on ppida ja praktiseerida vliskrgkoolides. pinguid toetavad kaasaegne pikeskkond, tugivrgustik, lipilaste esindus STN. ppetd ja tulevast tle asumist toetab intensiivne praktika ja tihe koost tandjatega. pinguid on vimalik jtkata magistrippes. Sisseastumiseksamid: kaks riigieksamit kandidaadi valikul (50%), test ja intervjuu (50%). ppekavajuht on Anne Tiko (PhD). Sotsiaalt magistripe. ppima oodatakse bakalaureusekraadi vi sellele vastava haridustasemega inimesi, kes soovivad omandada spetsialiseeritud teadmised sotsiaalts ja saada sotsiaalt valdkonna eksperdiks. Magistrippes omandatakse erialateadmised thusamaks klienditks ja professionaalsel tasemel sotsiaalvaldkonna arendamiseks. Erialapingud vimaldavad keskenduda valikmoodulitele (sh kliendit ja sotsiaalttaja professionaalsus, heaolu ja tervishoid, gerontoloogiline sotsiaalt ja rehabilitatsioon, rehabilitatsioon sotsiaalts). Magistrikraad annab pdevuse sotsiaalt uurimiseks, tegevuste planeerimiseks, elluviimiseks ja protsesside juhtimiseks. Teadusts edukamatel on vimalus jtkata pinguid doktorippes. Sisseastumiseksamid: test ja intervjuu. ppekavajuht on Taimi Tulva (PhD). Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistripe. ppima oodatakse bakalaureusekraadiga vi sellele vastava kvalikatsiooniga inimesi, kes soovivad tegutseda eksperdina haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. Magistrant omandab teadmised sotsiaalpedagoogikast ja lastekaitsest ning spetsiilisematest valdkondadest (pshhodiagnostikast, erivajadusega laste toetamise vimalustest, kohtumenetluse iserasusest, kriisiabist, vanemluse toetamisest jms). Omandatakse phjalikud teadmised sotsiaalsetest protsessidest ja nende mjust lapse arengule. pingute kigus omandatakse uurimisalane pdevus, mis aitab lpetanul paremini mista abivajaja probleemide sotsiaalset tausta, ning oskused, kuidas nimetatud probleeme ennetada vi leevendada ksi vi koosts perekonna ja teiste spetsialistidega. Teadusts edukamad on oodatud pinguid jtkama doktorippes. Sisseastumiseksamid: test ja intervjuu. ppekavajuht on Mare Leino (PhD). Sotsiaalt doktoripe. Doktorippe eesmrk on luua vimalused krgeima teadusliku kvalikatsiooni omandamiseks sotsiaalts; toetada kompetentsi kujunemist sotsiaalt valdkonnas ttamiseks iseseisva eksperdina, tagada teadus- ja haridusasutustele ning sotsiaal- ja tervisevaldkonnale iseseisva uurimisoskusega teadlaste ja ppejudude jrelkasv. Sisseastumistingimused: sotsiaalt vi lhierialade (sotsiaalteadused, meditsiin, kasvatusteadused) magistrikraad vi sellele vastav kvalikatsioon. Kandidaat esitab doktorit kavandi ja osaleb intervjuul. Lhierialade taustaga kandidaadid sooritavad kirjaliku testi. ppekavajuht on Lauri Leppik (PhD). TL sotsiaalt instituudi ligikaudsed1 vastuvtuarvud 2013/14. ppeaastal: sotsiaalt bakalaureusepe (140), sotsiaalt magistripe (35), sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistripe (25), sotsiaalt doktoripe (2). Tallinna likooli Rakvere kolledis vetakse vastu lipilasi sotsiaalpedagoogika ppesse. Bakalaureuse taseme ppekava annab baasteadmised sotsiaalpedagoogilisest tst laste ja noortega ja oskuse valida meetodeid vastavalt olukorrale ja sihtgrupile; oskused kohanemis-, kitumis- ning piraskustega laste ja noorte tundmappimiseks ja nustamiseks ning sotsiaalse tegutsemisvime ja toimetuleku toetamiseks; teadmised keskkonna mjust arengule ja ppimisele; oskuse kriitiliselt hinnata olemasolevaid sotsiaalse kaitse ssteeme ning kasutada neid lapse kaitseks ja arendamiseks; oskuse tegutseda meeskonnas ja meeskonna juhina, tundes toimiva vrgustiku vimalusi; oskused ja teadmised laste ja noorte vaba aja vrtustamiseks ning selle seostamiseks ennetustegevusega. Sisseastumiseksamid: eesti keele riigieksam (eesti kool) vi vene keele riigieksam (vene kool) (25%), riigieksam kandidaadi valikul (25%), vastuvtueksam (50%). Enne 1997. a lpetajad vetakse vastu ainult vastuvtueksami alusel.
1

Ligikaudsed vastuvtuarvud, mis olid 01.04.2013 seisuga TL senatis veel lplikult kinnitamata.

60

sotsiaalt

Tartu likooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudis saab ppida kahel ppekaval: Sotsioloogia, sotsiaalt ja sotsiaalpoliitika bakalaureusepe. Integreeritud ppekava raames vib valida kahe peaeriala ja mitme krvaleriala vahel. Sotsiaalt ja sotsiaalpoliitika suuna valinud lipilane saab teadmisi ja oskusi, mille abil teha sotsiaalpoliitilisi otsuseid ja analsida nende mju, aga ka saavutada otseseid muutusi hiskonnas, inimsuhetes ja inimeste heaolus. Sotsiaalt erialaained annavad teoreetilisi teadmisi sotsiaalt olemuse, missiooni, lesannete kohta ning oskusi ja eetilisi phimtteid abivajajate professionaalseks toetamiseks ja ennetusprogrammide elluviimiseks. ppida saab sotsiaaltd laste ja noortega, peredega ja ksikkliendiga, lastekaitsetd, tervishoiusotsiaal- ja kriminaalhooldustd, kogukonnatd jms. Omandada saab ka nustamisalaseid teadmisi ja oskusi. Sotsiaalpoliitika erialaained annavad teadmisi hiskonna heaolust ja selle kindlustamise phimtetest ning petavad kujundama ja analsima sotsiaalpoliitilisi otsuseid. ppet hlmab loenguid, seminare, praktikume, kirjalikke tid, kirjanduse lugemist, iseseisvat td ning jrjest enam ka e-pet. Kandidaat peab lbima akadeemilise testi (40%) ja erialakatse (60%). Sotsiaalt ja sotsiaalpoliitika magistripe. ppekava vimaldab eriala mitmeklgset ja sgavat tundmist nii teoorias, uurimists kui ka praktikas. Teine oluline mrksna on kvalikatsioon: ppekava lbinud spetsialistid tidavad juhi, ametniku ja uurija funktsioone, tegutsevad krgel positsioonil sotsiaalpoliitika ja sotsiaalt valdkonnas, on pdevad tegutsema keerulistes, riskirikastes olukordades ning vastama eriala standarditele. Vimalus spetsialiseeruda kitsamale valdkonnale vi sihtrhmale: sotsiaalt laste, noorte ja nende peredega; sotsiaalpoliitika anals; rehabilitatsioon; kriminaalhooldus. ppima vivad asuda ka need, kes on omandanud bakalaureuseppes vastava krvaleriala vi eeldusained. ppet on tihedalt seotud instituudi uurimisprojektidega ja erialaaineid petavad vastava valdkonna tunnustatud spetsialistid-teadlased. Vastuvtutingimus: erialakatse. Bakalaureuseppesse vetakse vastu 45 inimest, magistrantuuri 18 inimest. Tartu likooli Prnu kolledis on vimalik ppida sotsiaalt ja rehabilitatsiooni korralduse ppekava alusel. ppija saab rakendusliku sotsiaalteadusliku hariduse sotsiaalt vi rehabilitatsiooni korraldusel. ppekava hlmab teoreetilist pet, vaba- ja valikaineid, erialapraktikat ja lputd. Teoreetiline pe koosneb sotsiaal- ja majandusteaduste ja sotsiaalt alusmoodulist, sotsiaalt vi rehabilitatsiooni korralduse suunamoodulist ja sotsiaalt vi rehabilitatsiooni korralduse erialamoodulist. Lpetajad pivad tundma hiskondlikke protsesse, ettevtlus- ja hoolekandeasutuse teenuste osutamise ja juhtimisega seotud protsesse. Lpetajad saavad ttada teenuseid pakkuvas era-, avalikus- ja mittetulunduslikus ettevttes spetsialiseerumisega sotsiaal- ja rehabilitatsioonivaldkonnale. pinguid saab jtkata magistrippes. Vastuvtt pevasesse ppesse riigieksamite tulemuste alusel; avatud likooli ppesse sisseastumiseksamite tulemuste alusel, riigieksamite sooritamine ei ole sisseastumiseks vajalik. Tasuta ppekohti on kokku 45, neist 24 pevases ppes ja 21 avatud likooli ppes. Lne-Viru Rakenduskrgkooli sotsiaalt eriala pekava annab rakendusliku krghariduse. pe on suunatud sotsiaalalal ttaja kutsetks vajalike teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamisele, ldhariduse tiendamisele, kestva enesetiendamise vajaduse kujundamisele. ppekavas moodustavad 22% erinevad praktikad. Svendatult on vimalik ppida laste- ja noortetd, td eakate ja erivajadustega inimestega. ppekavas on palju rakenduslikke ppeaineid ja iseseisvaid lesandeid (suhtlemis- ja motivatsioonitreening, pshholoogiline nustamine, projektit, ettevtluse alused, supervisioon jms). Lpetaja saab ttada sotsiaalttajana avaliku vi erasektori asutustes. Vimalik jtkata pinguid magistrippes. Vastuvtul arvestatakse gmnaasiumi vi keskkooli lputunnistuse keskmist hinnet.

sotsiaalt

61

SOTSIAALT HARIDUS

SOTSIAALT SUMMARY HARIDUS

Need-based family allowance bringing along changes

Kaili Didrichson, Ministry of Social Affairs In summer 2013, a new type of family allowance will be introduced in Estonia, the need-based family allowance. The allowance will be paid, in addition to the general child allowance, to families with children earning an income lower than the subsistence level set for the allowance. The amount paid will be 9.59 a month for families with one child and 19.18 a month for families with two and more children until the end of 2014, and will then be doubled to 19.18 and 38.36 a month respectively. According to the Statistical Ofce of Estonia, 19.5% of children at the age of 017 lived under the threshold of relative poverty, i.e. an estimated number of 48,000 children. Other changes to the family allowances system will also be made this summer. The monthly child allowance paid to families with three and more children will be increased from 57.54 to 76.72 as of 1 July 2013, and to 95.9 a month as of 1 January 2015. As of 1 June 2013, parents of patchwork families will have a right to apply for family allowances for all children in their family, including their husbands or wifes children born of earlier relationships. This will give patchwork families with three or more children a chance to apply for larger benets. The single allowance paid on the birth of triplets or higher order of multiples will be increased to 1000 per child as of 1 July 2013. Also, a special provision will enter into force making it possible for family allowances to be paid also in summer months (July and August) to basic school graduates 16 years of age or older, as well as to these basic school graduates who will turn 16 before a new school year starts.

Assistance to people who use drugs in Estonia

Aljona Kurbatova, National Institute for Health Development The rst harm reduction, social and treatment services for people who use drugs were developed in Estonia in the 1990s and over the years, they have continued to grow. At the moment, available services include harm reduction (provision of clean syringes, social counselling, etc.), addiction therapy (including opioid substitution therapy) and rehabilitation for adults and minors, and counselling services that are also provided to families and relatives of people who use drugs. An overview of services is available at http://www.narko.ee/nou-ja-abi/ (in Estonian and Russian). However, the network of health care and social services for this target group is still fragmented. The services are unevenly available in different regions and do not cover all needs. The number of specialists (e.g. psychiatrists) is insufcient, and there is a lack of in-service training for specialists. Possibilities for in-patient treatment are very limited, and there are no targeted interventions for stimulant and cannabis addicts or in-patient treatment and rehabilitation services for addicted women with children. Most services focus on the physical and psychological aspects of addiction, but tend to not address the need to reintegrate recovering drug users into society and follow-up. Even the best treatment and rehabilitation services have little effect, if the recovering drug user returns to an environment that was one of the causes of addiction in the rst place. The greatest challenge, however, will be ensuring a systematic provision and a logical network of addiction treatment and other supporting services.

Drug use among school children results of ESPAD survey

Sigrid Vorobjov, National Institute of Health Development Estonia participated in the European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs (ESPAD) in spring 2011. The survey is conducted every four years with the aim of describing the attitudes of school children to the use of tobacco, alcohol and illegal drugs, as well as childrens experiences with them. Estonia has been participating in the survey since 1995. 2460 students at the age of 1516 were interviewed in Estonia in 2011. The results showed that more children experiment with drugs (especially cannabis) in Estonia than on average in Europe (24% and 17% respectively). 8% of Estonian school children had experimented with some other kind of illegal drugs besides cannabis, which is also above the European average (6%). There has been a sharp increase in Estonian school children who have experimented with inhalants this rate was 9% in 2007 and 15% in 2011, while the European average was 9%. Every other respondent had been drunk at least once in the month preceding the survey, and one third of the children had rst tried alcohol and tobacco at under 12 years of age. Being dissatised with parent-child relationships and lack of parental control are some of the aspects that may determine whether a child decides to experiment with alcohol or drugs. One of the conclusions drawn by the survey was that besides teaching children about drugs, their personal and social skills should also be developed, so that they could resist social pressure leading to risk behaviour. In addition, sports and leisure activities should receive bigger funding from the state.

62

sotsiaalt

 . . 7
, : , , 9.59 , ; 19.18 , . , , . , . . .

. . 16
, . , . , : , .

ESPAD. . 22
, (2011) , , , , ( 24% 17%). . 8- 9- , 12 . , , .

. . 30
, , , . , , , . , , , .

. . 37
, : ( , .), ( . . ), , , , , . www.narko.ee/nou-ja-abi/. , , . . .

sotsiaalt

63

SOTSIAALT HARIDUS

SOTSIAALT HARIDUS KIRJANDUS

Sinihabeme pruudid: vgivaldses suhtes elanud naiste lood. (2013). Koostaja ja toimetaja Krista Kivisalu. Thtvere Avatud Naistekeskus
Lhisuhtevgivald on teema, mis jb tihtipeale vraste pilkude eest varjatuks. Meie krval elavad inimesed, kelle jaoks kodu on sjatsoon, kus peetakse vitlusi elu ja surma peale. Raamatus Sinihabeme pruudid rgivad oma loo seitse Eesti naist, kes on elanud vgivaldses suhtes. Raamat on mgil raamatukauplustes ja seda saab tellida ka Johannes Esto hingu kodulehe kaudu. www.johannes.ee

Inglise-eesti / eesti-inglise sotsiaalt snastik (2012). Koostanud Erika Jeret ja Marju Medar. Tartu likooli kirjastus
Snaraamatus leiavad ksitlemist nii sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande ldine terminoloogia (sotsiaalkindlustus, hoolekanne, sotsiaalt ja rehabilitatsiooni korraldus, poliitika, haldus, planeerimine, arendus, kvaliteet, juhtimine, turundus, teenindus) kui ka sotsiaalt teooria ja meetoditega seotud terminoloogia (kliendit, kogukonnat, grupit, projektit, sotsiaaltoetused ja -teenused), aga ka teised sagedamini kasutatavad terminid. Snastik on meldud sotsiaalt praktikutele, kutse- ja krgkoolide petajatele, (li)pilastele ning kigile sotsiaalvaldkonna huvilistele. www.tyk.ee

Kommunikatsiooni ja eetika ksiraamat: sinu igapevane tvahend (2012). Anna Follestad. Tlkinud Piret Purdelo-Tomingas, toimetanud SilviAire Villo. TEA Kirjastus
Tallinna Diakooniahaigla pikaajalised Norra partnerid on eesti ja vene keeles vlja andnud ksiraamatu kommunikatsiooni ja eetika teemal. Raamat on kirjutatud lihtsalt ja arusaadavalt, arvestades tervishoiu- ja hoolekandettaja igapevaseid vajadusi. Raamatu phiteemadeks on: kommunikatsiooni protsess; empaatia snad, aeg ja vestlus; kuulamine ja vestlustehnikad; probleemi ja konflikti lahendamine; grupid; juhendamine; suhtlemine eri sihtrhmadega; eetika ja hoolekanne; kultuur ja keel. Lisainfo tel 5649 9877 vi piret.purdelo@mail.ee

Spetsialistist koolitajaks. Alustavale ja arenevale koolitajale (2012). Edvard Ljulko. Tervise Arengu Instituut
Ksiraamatu vljattamiseks andis tuke tsiasi, et lisaks professionaalsetele koolitajatele tegutsevad Tervise Arengu Instituudi juures tiendkoolitajatena ka erinevad oma valdkonna eksperdid, niteks arstid ja sotsiaalttajad. Kuna suurem osa neist ei ole erialase ettevalmistuse poolest koolitajad, soovibki Tervise Arengu Instituudi koolituskeskus pakkuda ksiraamatuga neile metoodilist tuge. Ksiraamatus leiavad muu hulgas ksitlemist ksimused, kuidas teha loeng kitvaks, millised on lihtsad ja mjusad aktiivppe meetodid, kuidas tulla toime esinemispingega, kuidas tiskasvanud inimene pib ja millistel juhtudel ei pi. Raamat on kttesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel: www.tai.ee -> Vljaanded - > Trkised ja infomaterjalid.

64

sotsiaalt

Jack Canfield on elnud:

Minu isa oli vga negativistlikult hlestatud. Ta arvas, et rikkad on rikkuse saanud varguse teel ja kellel on rohkem raha, on selle saanud teisi pettes. Nii ma kasvasin les terve rea raha puudutavate eelarvamustega, nagu raha rikub inimese, head inimesed pole rikkad, raha ei kasva puu otsas. Isa armsaimaks kneknuks oli: Kas sa arvad, et ma olen Rockefeller? Nii ma sirgusin kindlas veendumuses, et elu on ks raske katsumus. Alles prast kohtumist William Clement Stoneiga [kuulus ameerika filantroop ja kindlustusala tegelane J. R.] hakkasin muutma oma arvamust Viimane petas mulle jrgmist: iga pev sule silmad ja kujutle, et eesmrk on juba saavutatud. Ma joonistasin saja tuhande dollarilise pangateki ja kinnitasin selle lakke. See joonistus oli esimene, mida ma hommikul silmi avades ngin ja see meenutas mulle mu kavatsust niipalju teenida. Siis ma sulgesin taas silmad ja kujutasin elavalt ette oma elu sellise sissetulekuga aastas. Kolmekmne peva jooksul ei juhtunud midagi. Minu peas ei hakanud idanema mitte htegi lootustandvat mtet ega pakkunud mulle ka keegi niipalju raha. Arvata nelja ndala prast trkas minus idee saja tuhande dollari teenimiseks. Nagu iseenesest torkas see mulle phe. Mul oli olemas raamatu ksikiri. Jrsku ma mtlesin: Kui mul nnestuks ma nelisada tuhat eksemplari kahekmne viie sendi eest eksemplar, oleks mul sada tuhat dollarit kes. Raamat oli ammu kirjutatud, kuid sellist mtet polnud kunagi phe tulnud. Seejrel ngin kaubanduskeskuses ajakirja National Enquirer. Olin seda ajakirja ninud miljoneid kordi, kuid see sulas alati taustaga kokku. Seekord tungis ta esile. Mtlesin: Kui ajakirja lugejad saavad teada minu raamatust, siis ilmselt leidub nelisada tuhat, kes selle ostavad. Umbes kuus ndalat hiljem esinesin loenguga New Yorgi Hunter Collegeis kuuesajale petajale. Prast loengut tuli minu juurde keegi naine ja teatas: See oli suureprane loeng, tahaksin teid intervjueerida. Siin on minu nimekaart. Tuli vlja, et ta on ajakirja National Enquirer vabakutseline ajakirjanik Artikkel ilmus ja raamatu lbimk suurenes mrgatavalt Lhidalt, ma ei teeninud sada tuhat dollarit sel aastal, vaid heksakmmend kaks tuhat kolmsada kakskmmend seitse dollarit. Me ei langenud depressiooni, vaid tlesime: Suureprane! Minu naine lisas: Kui su idee ttab saja tuhande dollari hankimiseks, siis vast ka miljoni dollari saamiseks? Vastasin: Ma ei tea, kuid arvan, et kllap vist. Minu kirjastaja kirjutas teki minu esimese raamatu Ravim hingele honoreerimiseks ja joonistas allkirja juurde naeratava lapseno, sest miljoni dollarilist tekki kirjutas ta vlja esimest korda. Jack Canfield (19.08.1944) ameerika vljapaistvamaid elus eduka edasijudmise temaatikaga tegelejaid. On kirjutanud raamatu Edu phijooned (The Success Principles), mis on ka eesti keeles ilmunud. lalesitatud autoripoolne edulugu on vetud Rhonda Byrnei raamatu Saladus (The Secret) venekeelsest tlkest aastast 2011 (eesti keelde tlgitud 2008). See lugu on muidugi ks ameerika unelmate valdkonda kuuluvaist ja ei pruugi meil ttada. Tekst sai valitud seeprast, et suunata pilk kahe hiskonna vahelistele erinevustele, kuigi meil igati ptakse suurema venna elulaadi jljendada. Vahendanud Jri Raudsepp
Foto Inga Mlder

Tervisedenduse konverents 2013:

Toetades teadlikke valikuid

7. juunil Tallinnas Konverentsil arutatakse vimalusi, kuidas aidata inimestel langetada oma tervise osas teadlikke otsuseid, tuginedes usaldusvrsetele, teaduslikel uurimustel phinevatele allikatele. Rgime toitumise, sltuvuste ennetamise ja vaimse tervise nitel, kuidas eristada usaldusvrset infot mitteusaldusvrsest. Konverentsile on oodatud tervisealase info vahendajad eri elualadelt riiklikul ja kohalikul tasandil: tervishoiuttajad, sh pere- ja koolied, maakondade ja kohalike omavalitsuste tervisenukogude liikmed, patsientide henduste esindajad, petajad, meedia esindajad ja kik teised huvilised. Igaaastast konverentsi korraldab Tervise Arengu Instituut koos Eesti Haigekassa, sotsiaalministeeriumi, Maailma Terviseorganisatsiooni ja Eesti Tervisedenduse hinguga. Osavtt tasuta, vajalik eelregistreerimine. Tpsem info konverentsi ja registreerimise kohta veebilehtedel www.tai.ee ja www.terviseinfo.ee ning koostpartnerite kodulehtedel. Suvelikooli kursus doktorantidele ja magistrantidele 15.19. juulil 2013 korraldavad Tallinna likooli sotsiaalt instituut ja Tartu likooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika Instituut rahvusvahelise uurimiskursuse sotsiaalt, sotsiaalpoliitika, sotsioloogia doktorantidele ja teadushuvilistele magistrantidele. Loeng-seminare viivad lbi professor Lauri Leppik, dotsendid Dagmar Kutsar, Merike Sisask, Judit Strmpl, Riina Kiik jpt. Tkeel: inglise. Toimumiskoht: Tallinn ja Tartu. Vimalik koguda 4 vi 7,5 EAP. Osalustasu: 30 eurot (materjalid ja kohvipausid). Registreerimine ja lisainfo: Koidu.Saia@tlu.ee ja www.tlu.ee/sotsiaaltoo -> doktoripe -> teated. Tienduskoolitused sotsiaalttajatele
Tallinna likooli sotsiaalt instituudist on vimalik on tellida grupikoolitusi, mis lhtuvad konkreetse asutuse koolitusvajadusest. Saab tellida ka koolitusi jrgmistel teemadel, mille vastu on sotsiaalt praktikud viimase aasta jooksul kige rohkem huvi tundnud: Lapse ja pere heaolu hindamine: parimad praktikad (lektor Karmen Toros, PhD) Refleksioon lbiplemist ennetava meetodina (lektor Tiia Tamm, PhD) Sotsiaalttaja ametieetika ja eetiliste probleemide lahendamine (lektor Anne Tiko, PhD) Kooliprobleemide sotsiaalsed tagamaad (dotsent Mare Leino, PhD) Temperament ja sotsiaalsed probleemid (dotsent Mare Leino, PhD) Sotsiaalteenuste arendus ja turundus (lektor Marju Medar, PhD) Strateegiline juhtimine mittetulundussektoris (lektor Marju Medar, PhD) Nudlemine ehk kuidas edastada mjusalt snumi sisu (lektor Margo Kikas, MA) Baaskoolitus ttamiseks erivajadustega inimestega (lektor Karin Hanga, MA) NB! Osaliselt e-pe! Lisainfo sotsiaalttajate tienduskoolituste kohta: Koidu.Saia@tlu.ee ja instituudi veebilehelt www.tlu.ee/sotsiaaltoo -> tienduskoolitused