Viirused

Viirused on eluta ja elusa piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad

nukleiinhapetest ja valkudest. Neil puuduvad rakuline ehitus ja neid võib vaadelda kui rakkude
vahel rändavaid parasiitkeeli.

Väikestel viirustel on kuni kolm geeni, suurematel 100 ja üle selle.

Viirused oma ehituse järgi jagatakse kahte suurde rühma.

1. DNA viirused- pärilikkuse aineks on DNA

2. RNA viirused- pärlikukkuse aineks on RNA

Viirusosake on võimeline nakatama elusrakku kui nende retseptorvalgud sobivad. Viirusosake

sulatab ensüümide kaasabil rakumembraani augu, mille kaudu pääseb genoom peremeesraku
tsütoplasmasse. Edasi liigub tuuma. Eraldab ensüüme, mis pärsivad peremeesraku DNA tööd. Edasi
paneb oma peremeesraku genoom ja rakk hakkab tootma viiruseosakesi. Viiruste paljunemiseks
rakus on kaks moodust

1. Lüütiline tsükkel- selle tsükli puhul viirus paljundab ennast peremeesrakus, kuni rakk saab
täis, siis rakumembraani kest laguneb ja viirusosakesed paljunevad, st et peremeesrakk
täielikult hävitatakse.
2. Lüsogeenne tsükkel- viirus ei hävita rakku, vaid lülitab oma genoomi peremeesraku
genoomi. Rakkude jagunemisel koos peremeesrakuga paljundatakse ka viirust. See on
pikaajaline raku nakkus. Vastavalt organismis või keskkonnas võib see tsükkel minna üle
lüütiliseks.

TRANSDUKTSIOON

Transduktsioon on viiruste poolt teostatud geenide ülekanne samat liiki geenide vahel.