153

MIS ON LUULE? I
*
MRT VLJATAGA
Kajar Pruulile
M
is on luule? Esmapilgul kuulub see nagu ksimus nnest vi elu mt-
test niisuguste igaveste ksimuste hulka, millele selget ja ammenda-
vat vastust ei tahetagi. Samas vib see les kerkida ka argiolukorda-
!"#$ &'# ("&#()!" *))+)(,-)." /#'('0 12,&()*)#"*( (34(#,&#5 ,*,("# 0)0*)/+2,,6-
tst kuni iguslike vaidlusteni. Enne vastuse otsimist uurigemgi, millistes
olukordades ja missuguse tagamttega seda ksimust esitatakse.
7,+"*) (""8,! #"!, *''*"(,9,! "."#"2":"&#)//.)#$ &') 1;;,8,! /-, ("+"-
vust iseenda vi teiste jaoks phjendada. Nidetena meenuvad Jaan Kaplinski
ja Hasso Krulli sellenimelised esseed, Jri di luuletus Mis on see luuletaja
luule? (Kaplinski 2004; Krull 2011; di, Viiding 1998: 286) vi kogumikku
Kius olla julge koondatud ndisluuletajate mtisklused (Kotjuh 2011).
1
Ta-
valiselt ei selgitata neis niivrd he kirjandusliigi olemust, kuivrd ksitakse,
kust luule tuleb ja kuhu ta lheb, s.t keskendutakse kas luule ltetele ja juur-
tele vi eesmrgile ja funktsioonile. Samuti kalduvad need vastamiskatsed pi-
dama luule all silmas loovust ja kujutlusjudu kige laiemas mttes.
Luule allikate kohta on antud laias laastus kahesuguseid vastuseid: esi-
teks, luule tuleb sealpoolsusest, see on jumaliku seestumise vi inspiratsioo-
ni vili. Luuletaja on !amaani ja prohveti vend, meedium vi hull, kes laseb
* Essee on vlja kasvanud 9. jaanuaril 2009 Tartu Kirjanduse Majas Kajar Pruuli
50. snnipeva konverentsil peetud ettekandest.
1
Vt ka Norman 1962; Scully 1969; Herbert, Hollis 2000.
!"#$%!
&'( ))*+),-(,
..*+( +.)01*+. ),)0..2() 3) ..*+( ,(43)5(,. &((01 )3),(4(
!""# %&
!'(%&)*+,
154
jumalatel, muusal vi olemise hlel enda lbi kneleda. See arusaam valitses
arhailises Kreekas ja kerkis taas pinnale romantismis. Sellest eristub klassi-
kaline-aristotellik ksitlus, mis mistab luulet kavakindla tehnika, kunsti vi
ksit saadusena ehitise vi konstruktsioonina (Finkelberg 1998): luuleta-
mine on poiesis ehk millegi valmistegemine. Luuletaja kui meediumi ja luu-
letaja kui meistrimehe vastandusega kattuvad osaliselt, kuid mitte tielikult
vastandused luuletaja kui avastaja (ilmutaja) ja luuletaja kui leiutaja (looja)
vahel, nagu ka vastandus luule kui peegli ja luule kui lambi vahel (vt Abrams
1971). Mistagi annab mlemat, klassikalist ja romantilist arusaama henda-
da ja lepitada, kui tunnustatakse nii inspiratsiooni kui ka tehnika, nii ande
kui t thtsust ja lbipimumist. Puhtajaloolises plaanis on luule eelkijaks
peetud nii laulu kui ka ekstaatilist prohvetiknet, maagiat ja ajaviidet.
Luule funktsionaalse thtsuse osas nikse esindavat rmusi P. B. Shelley
lause Poeedid on maailma tunnustamata seaduseandjad (Shelley 2004: 118)
ning W. H. Audeni lapidaarne vrss poetry makes nothing happen luule ei
phjusta midagi (Auden 2012: 28). Shelley vide omandab mningase usutavu-
se alles siis, kui arvata tema kombel poeetide hulka kik uuendajad, viljakate
keele- ja meelemuutuste toojad, tegutsegu nad kas vi teaduse, tehnika, polii-
tika vi sjanduse vallas. Kuigi Auden armastas Shelley romantismi tgada
(Maailma tunnustamata seaduseandjad kib salapolitsei, mitte luuletajate
kohta 2012: 84), ei olnud tema enese vide, et luule ei pane midagi juhtuma,
meldud ka pris otsesnu ja tpsustusteta. Sellessamas luuletuses (W. B.
Yeatsi mlestuseks) mainib ta luuletaja kohust keele ees ning keelt aja vi-
malikkuse tingimusena. Sellest nib omakorda jrelduvat, et luule on keele
kaudu lppude lpuks ka sndmuste vimaldaja seisukoht, mis pole Shelley
omast sugugi tagasihoidlikum.
Luuletamise eesmrk ja luule hiskondlik-antropoloogiline funktsioon on
kaks ise asja, sest luuletaja vib subjektiivselt teha vrsse enesevljendami-
seks, sisesunni, au vi raha prast, kuid tema tl ja selle tulemustel vib olla
laiem funktsioon, millest poeet ei tarvitse teadlikki olla. Seda laiemat funkt-
siooni on ndisajal lihtsam kirjeldada negatiivselt, vastanduse kaudu: luule
on midagi ebaratsionaalset, ebamistlikku, ebateaduslikku, ebamajanduslik-
ku, ssteemi seisukohalt absurdset. See on trge, hire, rike ja vastupanu,
-)# ") *,#" "*'* 9, ;4)#&/..,* '.)6(#""2'!,$ 8,.+)#('!, ).#(2'-".(,,*#" 2,(-
sionaalsuse masinavrki, vaid nagu hullus ja jampsimine hoiab avatuna
teistsuguste vimaluste, imelikkuse ja llatuslikkuse ukse ning aitab meelde
tuletada unustatud vriskogemusi. Vib ritada ka positiivsemat kirjeldust,
omistades sfrile, milles luule toimetab, iseseisva olemasolu ja vrtuse. Aja-
looliselt on luuletajate lesandeks olnud kiita jumalaid, valitsejaid ja kange-
laste surematut kuulsust, ja kui see tnapeval mitmel phjusel enam vi-
malik ei ole, on kiitmiseks ja tnamiseks jnud alles muid olendeid, asju ja
olukordi. Igatahes on paljud moodsadki luuletajad pidanud luule lesandeks
kiituse, tnu ja imestuse vljendamist, nagu ka klassikalisi eesmrke: pe-
tust ja lbustamist. Aga kindlasti pole vimatu ka ksnes salvav, tnitav ning
vib-olla koguni igavust vljendav ja kehastav luule. Luule nagu ldse kunsti
funktsioon on kahe otsaga: ta kas aitab hiskondlikke sidemeid tihendada vi
hoopis meid sidemetessteemist vabastada, ta kas nitab tegelikkuse alterna-
tiive vi lepitab meid tegelikkusega.
155
*
Teinekord kerkib ksimus Mis on luule? les justkui enesekaitselises
olukorras. Sel juhul on tagamtteks kindlaks teha pigem seda, mis luule e i
o l e s.t leida tkindel proovikivi luule ja mitteluule eristamiseks, et vlista-
da viimane luule sfrist. Mitteluulet mratletakse proosana, argiknena vi
tarbelis-osutava keelekasutusena, harvemini ka jampsimise, loitsu, maagia,
prohvetluse vi tundlemisena, mis vivad kergeminigi luulega segi minna.
Vlistavate piiritlemispdluste konkreetseteks nideteks on teadagi va-
bavrsivaidlused dispuudid ksimuse mber, kui palju tohib vrss oma k-
lalist korrapra kaotada, et olla veel tajutav vrsina, luule materjalina. See
teema kis XX sajandi eesti luulet tskliliselt kummitamas. Vaidluse esimene
voor peeti maha sajandi alguskmnendeil, mil peale ji Friedebert Tuglase
ja Johannes Aaviku seisukoht, et vabavrss pole vrss, jrelikult ka mitte
luule, vaid halb proosa. Nnda tles Tuglas Ernst Enno puhul: Sest tepoo-
lest on vaba luuletus ainult ks nhtus proosa edenemise loos. Kui ka vaba
luuletuse vormi siin ja seal edasi kultiveeritakse, siis peab teadma, et see
ainult proosa edu thendab, luuletusele aga kasuta on. Sest proosale on ju
tiesti kskik, kas teda risti vi pigiti kirjutatakse. Kuid kirjanduslikkude
vormide eraldajaks ei vi mitte ainult trkiladuja fantasia olla (Tuglas 1909:
244245). Ja Aavik: ...vrss ei vigi vaba olla, sest muidu polegi ta vrss, vaid
proosa, rmisel korral riimidega proosa, mis on halb proosa (Aavik 1922: 26).
Vaidluse teine voor algas 1950-ndate lpul. Villem Alttoa gvendas Edasi
veergudel proosaks kuus rida Ellen Niidu istest mtetest (Alttoa 1958):
Tahan,
et maailma kikidest naistest
meie oleksime v i i m a s e d,
kes sama tajuma peavad,
mis ngistab mind,
kui sa rahutuis unedes magad.
Tema silmis ei erinenud tulemus mis tahes proosast ning seega pidas ta
*''*"('#" +2,,6*)#( *))+".!'#( <)+'#(,-,('&#= >*((/, 932"*!'#( &/2!,#)! .//2-
kriitikud Oskar Kruus ja Ants Jrv: proosat lhikestes ridades ei saa pidada
luuleks (Jrv 1958; vt ka Kruus 1958). Kui lugeda iseid mtteid tervikuna,
selgub kohe, et nimelt selle luuletuse oma kriitika objektiks valides lenda-
sid tarkpead orki, sest vabavrss on siin ka mitut moodi klaliselt korrasta-
tud, ohtrate riimidega ja puha. Need norimised olid eelmnguks Endel Nirgi
kuulsale paroodiale Porikuu sonaat (1960). Sellest vallandunud vabavrsi-
vaidlus
2
rauges vaikselt 1960-ndate lpuks: vabavrss lakkas olemast thtis
ideoloogiline probleem, taandus maitseksimuseks, aga ji 1970-ndate luules
htlasi tagaplaanile.
Kolmas episood vrsikesksetes luulemratlusvaidlustes seostus Toomas
Liivi luulekoguga Fragment (1981). Toomas Liiv oli eesti kultuuris ks esi-
mesi teliselt postmodernistlikke vaime muuhulgas selle poolest, et praktisee-
ris oma luules ht ja jutlustas kriitikas risti vastupidist. Kriitilistes kirjutistes
kaitses ta lev-romantilist luulet ja arvas vabavrsi luulest vlja, pidades seda
2
Vt Olesk 2001; Ehin 2001.
156
!arlatanluseks. Samal ajal kirjutas ta ise rmiselt formaalset, vlispidist
8,0,832##)5 2",! /. -'2('! #"-,.()*)#"# -<(("# -""*"8,*!#"*( ?9, +2,,6*)#"#
mttes vga motiveeritult) ksnes visuaalsete kriteeriumide phjal hepik-
kusteks blokkideks, nii nagu me oleme harjunud proosa puhul. (Tsi, hilisluu-
*"# &/-1".#""2)# (, 832#) +2,,6*)#( &/.8".(#)/.,,*#'#( ;4, /49"*!,-,('-,
eufooniaga.)
Linnar Priimgi vitis Fragmenti arvustades, et see ei sisalda luulet,
vaid lrilist proosat (Priimgi 1981). See vahetegemine vib ehk panna lgu
kehitama, sest lriline proosa ehk proosaluule vib samuti olla hea kirjandus.
On ju luuletused proosas olnud moodsa luule thtis liik alates Baudelaireist,
Ivan Turgenevist ja Arthur Rimbaudst kuni Zbigniew Herberti ja Geoffrey
Hillini. Rngem oli Priime hinnang, et tegu on triviaalse lrilise proosaga.
Selle peale pidas Fragmendi luulelisusele avangardse kaitsekne Aivo Lh-
mus: Fragmendil on olemas mitu olulist formaalset luuletunnust, mis teeb
phjendamatuks ja pisut anakronistlikuks selle sisust otsese luulelisuse vi
proosalisuse mrkide otsimise. Juba luuleraamat on omamoodi raam, mis
eristab selle sisse vetu muust ilmast just luulena (Lhmus 1981: 560).
Priimgi oli oma arvustuses tlgendanud Liivi tekstide luulepretensioo-
ni justkui kaitsevahendina, mis tema meelest paraku ei ttanud: Enamik
T. Liivi eksperimentaaltekstidest on seega sna kaitsetud, neid ei kaitse kui-
givrd mndus, et nad on luule. Priimgi andis ka oma luulemratluse:
(...) luule ei olegi muud kui seadeldis vertikaali genereerimiseks; kik tema
liigitunnused kuuluvad vertikaaldimensiooni ja seda juba tnu meie kultuu-
rialal tpilisele vormistuselegi (kus piisavalt suure vahemaaga kordused
paigutuvad iseenesest vertikaalile ...). See mratlus lhtub ilmselt Roman
Jakobsonist, kelle kuulus lause Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsi-
phimtte [vertikaalselt M. V.] valikuteljelt [horisontaalsele M. V.] kombi-
natsiooniteljele (Jakobson 2012: 1742) thendab lahtiseletatult lihtsalt seda,
et erinevalt proosast on luules thtsad kikvimalikud kordused (eelkige k-
lalised, rhu- ja hlikukordused, aga ka juhtmotiivid, sntaktilised ja temaa-
tilised smmeetriad, opositsioonid jms). Lhmuse lhenemine on radikaalsem
9, -"".'(,0 &/.(#"1(',*)#(*)&&" &'.#()!"6.)(#)//."5 *''*" ().+)-'# 8<) "2)-
tunnus ei peitu teksti sisemuses, selleks on teksti raamivtmise ja muust maa-
ilmast vljatstmise sotsiaalne akt.
Tollessamas Keele ja Kirjanduse numbris, kus Aivo Lhmus Toomas Liivi
eksperimentaalluulet Linnar Priime kriitika eest kaitseb, pakub Toomas Liiv
ise aga Priime kriitikale hoopis tuge. Ndisluule vrtusi ja ebavrtusi
vaagides ksib ta: Kas [ndisluule] alati ikka on ldse luule? Ehk: kas meil
mitte ei pakuta tihtilugu luule phe hoopis thipaljast proosat? Vastan: jah,
pakutakse kll. Pris kvasti kohe pakutakse (Liiv 2011a: 62). Ta jtkab ka-
hetsevalt: XX sajandi viimase veerandi jaoks pole mingi verbaalse teksti m-
ratlemine luuletuseks iseenesest veel mitte mingisugune esteetiliselt vrtus-
tav operatsioon. Nii Tuglas, Alttoa, Liiv, Priimgi kui ka Lhmus paistavad
jagavat eeldust, et teksti luuleks tunnistamine peaks olema vrtustav akt,
sest luule on iseenesest parem kui mitteluule ning luulelisus on see, mis teks-
ti kaitseb. Thtis ei ole teksti arvamine mitte ksnes kirjandusse, vaid just
nimelt luule hulka. Vljasulgeva ja vrtustava luulepiiritluse vimalust on
kaalutud mnel korral kesoleval sajandilgi (Ilmet 2009; Sang 2010), ikka seo-
ses vabavrsi probleemiga, kuid elavamat mttevahetust seni sndinud ei ole.
157
Ajakirjas Looming toimunud aruteludes nullindate kirjanduse le plvis the-
lepanu Tiit Hennoste seisukoht, et vabavrsi domineerimine ndisluules on
p r d uma t u (Hennoste 2009: 1271). 2012. aastal Betti Alveri debdiau-
hinna andmine Eda Ahju luuleraamatule Maskiball ennekike vrsside kla-
lise korrastatuse eest demonstreeris taas kirjandusloo dialektilist lainetamist.
Kirjandussotsioloogilisest vaatenurgast vib 1980-ndate kaitsehoiakuis,
luule piiride valvamises nha reaktsiooni harrastusluule ja luuleklubide tol-
lasele levikule. Kui tpselt mratletavate tehniliste ksitoskuste nue kir-
janduse peavoolus taandus ning teisalt levisid needsamad oskused laiematesse
hulkadesse, vis kirjandusinstitutsioonis tekkida ohutunne. Lppude lpuks
olid kirjandus- ja kultuurielu hilisnukogude tegelikkuses seest- ja vljastpoolt
selgelt piiritletud ja pris hsti kaitstud oaas. Luule piiritlemine li muuhul-
gas valli kirjandusellu (Looming, Eesti Raamat, Eesti NSV Kirjanike Liit) sis-
setikkujate vastu. Seega polnud teksti luuleliseks vi mitteluuleliseks tunnis-
tamine puhtskolastiline probleem, vaid vis anda ka argielulisi konsekventse.
Kas see oleks pakkunud sissearvatuile kaitset ka poliitiliste vi hiskond-
like repressioonide eest? Thomas Hardy on elnud: Kui Galilei oleks tdenud
Maa ringlemist mber Pikese vrsikeeles, oleks inkvisitsioon ta rahule jt-
.'!=@ A,2,&' B<'&/+'!" C))!'# )*'&)29,.!'#" #1"(#))6&, &)29,.)&'*" <)+'#*)&-
ku kaitset ei garanteerinud. Seda said tunda Andrei Sinjavski ja Juli Daniel
tsi kll, prosaistid , kes vahistati ja anti kohtu alla vlismaal ilmunud
leebelt satiiriliste juttude eest ning 1966. aasta veebruaris sdi misteti.
7).9,8#&) 2<4'# &,)(#"&<."# 9'#( &)29,.!'#" #1"(#))6&,*"5 D7<.,! ") /*" ("/!$
snad ja kirjanduslikud kujundid on tinglikud; autor ei kattu enda loodud te-
gelastega. Ta arvas siiralt, et ei tegele agitatsiooni ega propagandaga. Kohut
see ei veennud ja talle misteti seitse aastat sunnitd (Muchnic 1966). Niisiis
kunstilisuse (kirjanduslikkuse) argument ei aidanud repressiivorganite vastu
sama hsti nagu kirjandusse tikkujate vastu.
Eestis tekkis vormilt mnevrra sarnane kaasus alles prast nukogu-
!" 2"E))-) *<11'$ FGGH= ,,#(,* #"/#"# I)8)#)*!.)&' ("&#()+, DJ"#() B<'&/+'-
de Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist. Selle vastu ritati algatada
kriminaalasja solvamise ja laimamise eest. ks neist, kes luuletaja kaitseks
vlja astus, oli Kajar Pruul esseega Kivisildniku leksikon kui kunstiteos
(Pruul 1996). Ta nitas kannatliku kasuistikaga, kuidas Kivisildniku tekst
on koosklas mnede, muuhulgas tollessamas Aivo Lhmuse Fragmendi ar-
8'#('#"# -,).)('! *''*"&2)(""2)'-)!"+,= I') *''*" !"6.)(#)//.)#( 8<)0 #<*('-
da kriminaalkaristus, siis pole see enam eluvras ksimus. Hilisemal ajal
ei ole snade vi tegude kuulutamine kunstiteoseks, kirjanduseks vi luuleks
meie iguspraktikas nneks vi kahjuks kuigi suurt rolli mnginud. (Kadri
I<'#,,2" 6*-) DK,+.'#@ 1'4'* -LL.)# "#)-"#" ,#(-" &/4'#$ "( &')+) ("/# /.
&'.#()*)." 6&(#)//.$ &,,*'0 <)+'# "2,"*' 1''('-,('#"*" ,.('! 9'4('-)# ;*"#
phiseadusliku kunstide vabaduse.)
*
Teksti luulelisuse sidumine tema vrtusega on kaheldav. Tuleb vga sel-
gelt eristada kuigi paljud seda ei tee ksimust Mis on kunst? ksimusest
DK)# /. 4", &'.#(M@ === I') -" !"6.""2)-" #"!,$ -)# /. &'.#()("/#$ #"**" &,'-
du, mis on hea kunst, juame lootusetusse puntrasse. Sest paraku on enamik
kunstiteoseid halvad (Goodman 1984: 199). See kehtib ka luule puhul. Kas
mni Ernst Enno, Ellen Niidu, Toomas Liivi vi Kivisildniku tekst on luuletus
158
see on midagi muud kui ksimus nende tekstide headusest luulena. Suur
enamus luuletusi on halvad, aga nad on ikkagi luuletused. Teksti kuuluta-
mine luuletuseks ei tarvitseks sellele vrtust lisada. (Ja ega tnapeval vist
lisagi. Vhemalt hiskondlikes debattides vajutab mne osapoole luuletajaks
tituleerimine talle otsekui sdimatuse pitseri, kahandades ta seisukohtade
tsiseltvetavust.)
Siiski, pris teineteisest sltumatud need kaks ksimust, kirjeldav ja et-
tekirjutav, faktiline ja vrtustav, ka ei ole. Kultuuriasjades on need aspek-
tid sgavamal tasandil lbi pimunud ning ks mratlusviis kaldub kaasa
tooma teist. Kuigi enamik kunsti- ja luuleteoseid on halvad, on kunst ja luule
)#" #3)*)(,.'! &'*(''2)# (",(,8, )#"8332('#"= A",*"+) 1;;(,&#" !"6.)(#)//.)!"
abil tabada asjade loomust, loomus aga on ks vrtuskllane miste. Loomus
seostub ju asja idee ehk ideaaliga. Asi hinnatakse heaks, kui see vastab oma
loomusele, ideele vi ideaalile, ehk teisipidi: vastavus oma loomusele, seega
!"6.)(#)//.)*" (""0 ,#9, 4",&#= 7))( 8<)&# 9'#(&') 932"*!'!,$ "( 4", *''*"('#
on see, mis on kige sarnasem ideaalluuletusega ehk vastab kige tpsemi-
.) *''*"('#" !"6.)(#)//.)*"= I')! #)).+) ('*"0 ("4, 2"#"28,(#)//.$ #"#( *//! /.
keerulisemad. Esiteks, luuletuse ideaaltbi, prototbi vi tuumisendi m-
ratlemine siiski ei tarvitse sisaldada viidet tiuslikkusele, nii nagu protot-
piline lind tleme psuke ei ole tiuslikum pingviinist ega jaanalinnust.
Teiseks, luuletuse headuse juurde kuulub (kui mitte universaalselt, siis v-
hemalt romantismist peale) ka uudsus, enneolematus, erakordsus, mis on ju
8,#('/*'# !"6.""2)(,8'#"+,$ -).+)*" "((",.('! )!",,*)*" 8,#(,-)#"+,= J.."-
olematuse reegel, llatuslikkuse seaduspra need misted pole kll pris
oksmoronid, nende formuleerimine vib olla raske, aga ehk mitte pris vi-
matu. Formulatsioonid peavad siiski jma ldisteks ja laiadeks, need ei saa
llatuste valmistamise meetodeid algoritmiliselt konkretiseerida. Kui inimene
just ei masinastu ega loomastu, jvad pea ees tundmatusse hppamine, eks-
perimenteerimine ja pardumise rm thtsateks kogemusteks mitte ainult
*''*"#$ 8,)! -''!"#&) ("+"8'#8,*!&/.!,!"#= J( 9<'!, *''*"('#" !"6.)(#)//.)#(
4", *''*"('#" !"6.)(#)//.).)$ ('*"0 "#)-"#"*" ,*,() *)#,!, #,*,132,." je ne sais
quoi= N&#&) 834"+) (,0,8 *''*"!"6.)(#)//. ") #,, 8332('#(,8,( ,#1"&() (3)"*)-
&'*( 83*9, 93((,$ ,+, ;&#&) !"6.)(#)//. ") ,.., 4 " , *''*" 1))#,8,)! 9, (,28)-
likke tingimusi. igupoolest on see ju esteetika aabitsatde XVIII sajandist
kuni Frank Sibleyni: esteetiline tius ei ole (esteetikavlistesse) mistetesse
vi reeglitesse kngitsetav, kuid mitte ka puhtsubjektiivne meelevaldsus. Kui
formuleerida ilu vi lihtsalt esteetilise headuse kriteeriumid, nagu integritas,
consonantia, claritas Aquino Thomasel vi unity, complexity, intensity Monroe
Beardsleyl, siis alati vib keegi osutada asjadele, mis hoolimata oma terviklik-
kusest, harmoonilisusest, kirkusest, htsusest, keerukusest ja intensiivsusest
ei ole ikkagi kaunid, vi kaunitele asjadele, millel puhul on raske nimetatud
omadusi tuvastada. Vi siis asjaolule, et iga nimetatud kriteerium ise on sama
hmane kui see, mille kriteeriumiks ta olema peaks.
*
C''*"(,9,(" "."#"2":"&#)//.) 9, *''*" ?#/(#),,*#"(" 9, &)29,.!'#"*'*)#("O
piiride kaitsmise krval kolmas kontekst, milles luule mratlemise ksimus
"#)*" &"2&)0$ /. 1/""()&,$ (31#"-,*( E,.2)("//2),= 7"**"# ") /*" ("+' .))8<2!
kunstilisuse vlispiiride, kuivrd rohkem snakunsti siseliigenduse kindlaks-
tegemisega, ja erinevalt kriitikavaidlustest jvad vrtustavad eesmrgid siin
159
tagaplaanile. Poeetikat on kaua valitsenud kaks kontseptsiooni: luule ja proosa
vastandus ning kirjanduse kolme philiigi ksitus eepika, lrika ja dramaa-
tika. Mlemad on kultuuris kanda kinnitanud ja kumbki jaotus pole loogiliselt
kuigi jrjekindel. Humanitaarteooriatele ldiselt vajutab oma pitseri asjaolu,
et nende keeles eneses pimuvad hinnangulisus ja kirjelduslikkus, sattumus-
lik ajalugu ning loogilise jrjekindluse taotlus. Ka kirjandusest knelemiseks
kasutatavaid termineid saadab traditsiooni inerts ning kski jrjekindel ja
hlmav metakeel ei suuda vlja trjuda lugejate ja hindajate tavapruuki. Nii
pole mtet hellitada lootust, et leskutset terminoloogilisele meeleparandusele
&''*!, 8<"(,&# .).+ 8,2#() 4,&&,&#)! &//*)<1)&'! 9, 2,,-,('1/"! E,.2)("2-)-
neid igesti ja loogiliselt kasutama. Kuigi varasemad luulealase terminoloo-
gia korrastamise katsed nt Harald Peebul ja Toomas Liivil on jnud sna
viljatuks, ritan allpool mistepuntraid natuke selgitada.
Snal luule (tpse snonmiga poeesia) on niisugused kirjanduslikud
(34".!'#"!5 F= P+,#'+'." #<.,&'.#($ .))43#() 832##("&#()! &') 6&(#)//.)! 12//-
#,# &') &, )-"(*'#8332#" #())*)+, -)(("6&(#)/.,,*#"! 12//#,("/#"!= 7"" (34".-
!'# 1,)#(,0 *30) *))(#<.,#( D2,48,*''*"@$ -)# 4<*-,0 &, 12//#,E,.2"= Q= I<)&
6&(#)//.)!$ 83*9,-<"*!'! #;.!-'#(" &)29,.!'#*)&'! &'9'('#"! 832#)# 9, 12//-
sas, olgu jutustuse vi draamana. 3. Kik vrssteosed, olgu lhikesed vi pikad,
jutustused, nidendid, luuletused, laulud vi traktaadid. 4. Lrika, s.t lhike-
sed vrssteksid, millel on veel teatavaid prototpilisi sisu- ja vormitunnuseid.
3

Esimene ja teine thendus luule kui igasugune ilukirjandus ehk sna-
&'.#( .).+ *''*" &') 6&(#)//. R /. .;;!)#,9,* &<)+" 4,2'*!,#"-,!$ &')! #,-
mas kige vanemad. Eesti sna luule vljamtleja au kuulub vististi Jaan
Bergmannile. Tema mttekik 1878. aastal Sakala Lisalehes ilmunud essees
Snake luuldest on natuke raskesti jlgitav, sest Bergmann eristab selles
kaht asja: luul (omastav: luule, nagu tuul) ja luule (omastav: luulde, nagu hoo-
le): Luul on see vgi, mis inimese p-ajus luulet snnitab. Luul on juur.
Luule on vsu (Bergmann 1984: 25). Seda saab ehk tlgendada nii, et luul
on kujutlusvime vi mttelend. Viimasest vrsuv luule nib olevat mingi ku-
jundav kunstiline aktiivsus, mis vormistab mttelennu luuletuseks. Luule-
tus on, kui laial piiril kneleme, ks luulest loodud ning luuldega tidetud
kuju vi kiri, kne vi laul. Luuletus thendab Bergmannil mitte ksnes
snakunsti- ehk ilukirjandusteost, vaid ka kunstiteost kige laiemas mttes:
Enamaste kutsutakse luuletuseks ht laulu ehk lugu ehk juttu, mis ep ole
teste sndinud lugu, vaid on vlja voolanud tema meistri ehk luuletaja luu-
lest, ehk, kuda tleme, tegija omast pst vetud. Muidu aga on luuletus ka
igaks luulest vlja linud asi. Luul loob, luule annab lbu, luuletaja luuletab
valmis, luuletus on kes. Olgu see luuletus siis kena kuju ehk ilus pilt, mahe
maal ehk uhke ehitus, lbus laul ehk armas viis, magus jutt ehk mnus kne
(Bergmann 1984: 25).
3
EKSS-i jrgi on luulel veel niisugused kujundlikud thendused: vlu, romantika, hin-
gestatud tunnetus; fantaasia(looming), vljameldis; pettus, vale (EKSS 3: 216). Toomas
C))8 "2)#(,0 932+-)#) *''*" (34".!'#)5 FO ,'!)())8." 832##("&#($ QO +2,,6*)." 832##("&#($ SO
*;;2)&,$ TO &<2+"(,#"-"*)." *;;2)&,$ HO 6&(#)//. "4& &/+' )*'&)29,.!'#$ UO 6+'2,())8."$ )*'#-
tatud tekst (Liiv 2011b: 6667). Kahjuks ta oma lrika mistet ei ava. Tundub, et Liiv
eelistaks luule thendusi 1) + 4): krgetasemelised klaliselt korrastatud tekstid. Ta tleb:
Luule oli ja on olemuselt auditiivne. Auditiivsus on luule olemusseisund (2011b: 70). Vaba-
832## ") /*" *''*"$ 8,)! ;&# *;;2)&, 12//#,E,.2"= P*-#"*( ") /*"&# C))8 )#" DV2,+-".()@ *''*"&#
pidanud, vaid Priime kombel lriliseks proosaks.
160
Eduard Vilde, kelle puhul kriitik Andres Pert mrkis: Jutustava luule
keel sidumata knes on kll vastu vaidlemata Vildel praegustest luuletaja-
test kige parem (1984: 193), kasutab veel Pisuhnnas (1913) luulet laias
thenduses snakunst: Ludvig Sander sisustab pikki pevi luuletamisega ja
prast selgub, et raskesti edenev luuleteos on midagi romaanilaadset. Selline
lai, snakunstiga kattuv luule miste on ndseks pris krvale jnud.
Teist, veelgi haruldasemat, kuid seejuures vana aristotellikku thendust
poeesia ehk luule kui mimesis "4& 6&(#)//. R /*". 1;;!.'! "*'#(,!, "##""#
Luule- ja prislugude eristus teoorias ja praktikas. Luulelugudena ei ksit-
leta seal vrssnarratiive, vaid vljameldisi, ebateseid lugusid, mis ei taotlegi
tesed olla ega kedagi oma tes uskuma panna. Need vastanduvad fakti- ehk
prislugudele, mis taotlevad, et neid usutaks (Vljataga 2009: 404405).
4

Teatmeteosed (ENE 4: 521, EKSS 3: 216, St 1936: 6; 1966: 104; Timofe-
jev, Vengrov 1957: 110111) esitavad luule phithendusena kolmandana
nimetatut luule kui kikvimalikud vrssteosed. Kllap ei ajaks testi ke-
dagi segadusse, kui Iliast, Antigonet, Hamletit, Kalevipoega vi isegi
Lucretiuse Asjade loomusest nimetada nende vrsilisuse tttu luuleks. Nen-
de teoste nimetamine luuletusteks, rkimata liigitamisest lrika alla, oleks
aga ekstsentriline. Ometigi tundub tnast snakasutust jlgides, et luule ja
selle kognaadid luuletus, luuletaja, luuletama, luuleraamat, luuleau-
hind jne seostuvad kik esmajoones lrikaga kas vi juba sel phjusel, et
ndisajal kirjutatakse pikemaid narratiivseid, dramaatilisi vi arutlevaid
vrsstekste eeposi, vrssromaane, -tragdiaid vi -traktaate liharva.
Mida meie romantismi jreltulijad luule all tegelikult silmas peame? Ar-
van, et kige sagedamini me peame silmas seda, mida enne romantismi peeti
#)*-,# *;;2)&, ,**@ ?W"."((" FGGQ5 HGO= A/""#), -<)#(" *;2)6(#""2'-)."$ (34".-
!'#" .)4&'-)." 6&(#)//.)*( *;;2)&,*" /. *33." 1/""()&,# *30) &,4" ,,#(,('4,.-
de kulgenud protsess.
*
Seetttu peaksimegi artikli algksimuse vahetama vlja kahe uue ksi-
muse vastu: Mis on lrika? ja Mis on vrss? Lrikalgi on oma kitsam
ja laiem thendus. Kige kitsamas thenduses viitab see antiiksele monoodia-
le (lra saatel ettekantavale laulule) ja koorilrikale. Pisut laiemas then-
duses katab see tundeelamuslikke, laululisi, subjektiivseid, meeleolutsevaid
vrsstekste. Kige laiem thendus hlmab mis tahes lhikesi vrsstekste, olgu
need kas vi tundetud, objektivistlikud, mistusprased, petlikud, satiirili-
#"!$ !)!,&()*)#"!$ 6*/#//6*)#"! 8-#= 7"**)." *;;2)&, (34".!'# /. ;&#&<)&." ("-
maga kaasneva tundetooni vi paatosetbi vastu. Ka epigrammid, valmid,
liisulugemis- ja mttesalmid, kirjeldavad, satiirilised, petlikud vi mnemoo-
.)*)#"! *;4)#,*-)! &''*'8,! *;;2)&, ,**,$ 233&)-,(, &*,##)&,*)#("#( E,.2)!"#($
nagu ood, eleegia, pastoraal, sonett, kantsoon, madrigal, vrsslkitus jne. Va-
nasti sklaseinal rippunud Ise sme, ise joome, / ise nud ka ra toome on
luule ehk lrika viimases, laias mttes, sest on lhike ja vrssides, ehkki oma
tundetoonilt vi paatosetbilt see kuigi lriline (kitsamas mttes) ei ole.
Snakunst kunst, mille jaoks Aristotelese Poeetikas veel nime polnud
(see kunst aga, mis kasutab ksnes paljaid snu vi vrsimte (...), on juh-
4
Vrd: Vljameldis (l u u l) on kunstilises loomingus kik see, mille on loonud kirjaniku
kujutlus (Timofejev, Vengrov 1957: 161).
161
tumisi seni ilma nimeta, Aristoteles 2003: 1447a28), kuid mida on tema j-
rel hakatud kutsuma poeesiaks lrikat algselt ei sisaldanudki. Aristoteles
mratles poeesia tegevuse jljenduse vi kujutusena, kusjuures jljenduse
meedium kas vrss vi proosa ei omanud mratluses suuremat thtsust
(1451b27: ...luuletaja peab olema rohkem lugude kui vrsside luuletaja, kui-
vrd ta on luuletaja jljendamise tttu; ta jljendab aga tegevusi.) Aristotele-
sel hlmas luule, poeesia, just seda osa kirjandusest, mida tnapeval enamas-
ti luuleks ei peeta: vljameldud tegevusi kujutavaid jutustusi ja nidendeid,
6&(#)/.,,*#")! .,22,())8"= 7,114/ 9, A).!,2/#" 1''!'-)." DC''*"&'.#()#(@ ")
/*" 9'4'#*)&= B".!" 832#)! 9' ("+"8'#) ") 93*9".!, ?") /*" .,22,())8#"! 6&(#)//-
nid), vaid vljendavad tundeid ja mtteid, ning seega pididki nad luulekunsti
&') 93*9".!'#" "4& 6&(#)//.) &3#)(*'#"#( 83*9, 933-,= X'.."(" 9, -<("(" 83*9".-
damist ksitleb Aristotelesel retoorika, mitte poeetika. See-eest kuulusid tal
#<.,&'.#()$ 1/""#),##"$ &, -<."! 12//#,E,.2)!$ .,+' -))-)! 9, #/&2,,()*)#"!
dialoogid. Kui kreeklased oleksid Aristotelese ajal romaane kirjutanud, olek-
sid needki Luulekunstis koha leidnud, nii nagu Philip Sidney XVI ja Pierre
Daniel Huet XVII sajandil paigutasidki proosaromaanid poeesia alla.
Seda, kuidas lrika hakkas end renessansist peale poeesia liikide hul-
gas sisse seadma, on ksikasjalikult ksitlenud Irene Behrens (1940) ja osalt
temale toetudes Grard Genette (1992, 1993). Algul valmistas poeetikutele
probleeme see, et lrikat ei anna mista mimesisY".,$ 6&(#)//.).,= B)) ("&&)#
2/-,.()#-) ,9,* 6&(#)//.)&"#&#" 1/""()&, &<28,*" &""*" -,("2),,*#" -""!)'-)
keskne poeetika, diktsioonipoeetika, mille traditsioon ulatub prantsuse sm-
bolistide kaudu vene formalistide ja Roman Jakobsonini.
Kirjandusliikide ja kirjanduslikkuse kriteeriumide ebasmmeetrilist ehi-
tist illusteerib kokkuvtlikult Grard Genettei skeem (vt joonist 1).
5
I/.#()('())8." &)29,.!'#2"E))- -332,0 ("&#() &''*'8'#" &)29,.!'##" #"**" /*"-'#" 932-
+)$ 8332('#"#( #<*('-,(,$ &/.!)(#)/.,,*#"# 2"E))-)# #<*('0 &)29,.!'#*)&&'# ("&#() 8332('#"#(=
I<)& 6&(#)//.)! 9, 832##("&#()! /. &)29,.!'#$ -3*"#('#"! 9, "##""! /. &)29,.!'# ,).'*( 4",
stiili ja vormi korral ehk diktsiooni poolest. Proosaluule ning vrsi ja proosa vahevormide
(<((' /. *;;2)&, 9, -)(("6&(#)/.,,*#"(" 12//#,8/2-)!" ;*"-)."& #'9'8=
162
Tnapeval enesestmistetavana paistev kolmikjaotus, eepiline, dramaa-
tiline ja lriline poeesia, sai teoreetilise aluse alles XVIII sajandil, kuid ka
siis veel ei olnud liikide nimekiri suletud. Kolmiku krval leidus niteks Char-
les Batteuxl omaette koht ka didaktilise poeesia jaoks (Wolf 2005: 21). Alles
saksa idealistid ja Goethe kinnistasid selle kolmiku paratamatute loodusvor-
midena. Seejrel hakkas too ainus liik, lrika, mida Aristoteles luulekunsti-
na ei tunnistanud, seostuma poeesiaga ldiselt, kuni me tnapeval jutustusi
ja nitemnge ldjuhul enam luulena ei vtagi. Nimetatud neli luule then-
dust on seega vaheldunud jrjestuses 2. > 1. > 3. > 4.
XIX sajandil kandakinnitanud philiikide teooria esitab kokkusurutud sko-
lastilises vormis Joycei Kunstniku noorplveportree kangelane Stephen De-
dalus: ... kunst jaotub paratamatult kolmeks ksteisele jrgnevaks vormiks.
Need on: lriline vorm vorm, kus kunstnik esitab kujundi vahetus suhtes
iseendaga; eepiline vorm vorm, kus ta esitab kujundi kaudses suhtes iseenda
ja teistega; dramaatiline vorm vorm, kus ta esitab kujundi vahetus suhtes
teistega (Joyce 2003: 206). Saksa petlane Julius Petersen (Die Wissenschaft
von der Dichtung, 1939) paigutas philiigid kolmnurka: eepika on tegevuse
monoloogiline jutustamine, draama on tegevuse dialoogiline kujutamine ja
lrika on olukorra monoloogiline kujutamine (joonis 2).
Paraku on skeemis ebasmmeetria: kui eepika ja dramaatika eritunnused
on vormilised (hel jutustamine, teisel dialoog) ning nende hisjoon on temaa-
tiline (tegevus), siis lrika eritunnus on hoopis temaatiline (olukord) ning
hisjooned naabritega on vormilised (monoloog, kujutamine). Saksa tradit-
sioonis Friedrich Wilhelm Schellingist Emil Staigerini on nhtud palju vaeva,
et nidata philiikide paratamatust ja ammendavust ning korreleerida neid
kolme tempuse vi grammatilise isikuga, subjekti ja objekti kombinatsiooni-
dega vi teesantiteessntees triaadiga. Paraku on tulemus igal teoreetikul
isesugune. Andnud levaate, kuidas jupingutused mratleda lrikat sel-
le oletatava intensiivsuse, seespoolsuse ja vahetu elamuslikkuse phjal ei ole
suutnud hlmata lrika tohutut mitmekesisust ajaloos ja eri kirjandustes,
9<',0 Z".[ \"**"& */4'('*" 932"*!'#"*"5 DX'*"0 *//0'!, &,(#"("#( !"6.""2)!,
lrika ja lrilisuse ldist loomust. Selle tulemuseks pole enamat kui kige
163
leierdatumad ldisused. Mrksa tulusam nib prduda luule mitmekesisuse
9, ,9,*// ''2)-)#" 1//*" .).+ &)29"*!,!, E,.2"$ -)!, #,,0 4,,2,(, .".!" &/.&-
reetsetes konventsioonides ja traditsioonides (1971: 252). Seejuures peaks
E,.2) 9, #"**" ,9,*// ''2)-)." &3)-, 4"2-"."'()*)#( 2).+) -LL!,5 E,.2) -33-
2,(*"-)." ,)(,&# #"*+)(,!, #"**" ,9,*'+' 9, ,9,*'+' ,)(,&# -332,(*"!, E,.2)=
J"#() B7] E,.2)("/2""()&'! ^,2,*! A""1 9, ^")./ A'48"* /*)! \"**"&)
kombel skeptilised lrika spekulatiivsete mratlemiskatsete suhtes, kuid
kolmikjaotuse enese paratamatuses nad ei kahelnud. Puhvel tutvustab artik-
*)# D_,.2)("/2""()*)#) 8,,(*'#)@ -)(-")! *))+)(,9,)!$ (,'.)0 *33." ("/2""()&'("
irratsionalismi (sest nood ei suuda ega taha anda philiikide eristusele mis-
tuslikku alust), ilma ise midagi paremat vlja pakkumata. Levinud eksiksi-
tuste tuules nimetab ta XVIII sajandist prinevat kolmikjaotust antiikseks.
Kuid ta tleb vlja he olulise seisukoha: Jaotus luule, proosa, draama ei ole
identne jaotusega lrika, eepika, dramaatika, sest luule mistesse mahub
nii lriline kui ka eepiline luule (Puhvel 1987: 20). Samas viks lisada, et
luule mistesse (thenduses 3) mahub ka dramaatiline luule, proosa mistesse
mahub nii eepiline kui ka dramaatiline proosa ja proosaluule ning draama
mistesse nii vrss- kui ka proosadraama.
^,2,*! A""0' ,2()&&"* D_,.2)("/2""()*)#) 332"-32&-")! &''*!'*" 9, */"('*"@
(1967) tahab trjuda katseid (Juri Borev, Herbert Seidler) tiendada philiikide
troikat mne neljanda liikmega nagu satiir vi didaktika. Peep mrgib, et selli-
ne lisandus lhtub juba teiselt liigitusaluselt (autori suhtumine, emotsionaalne
aspekt), ilmselt eeldades, nagu lhtuks lrika, eepika ja dramaatika jaotus
helt htselt aluselt. Arvatavasti Emil Staigeri Grundbegriffe der Poetik
?FGTUO -<9'* #//8)(,0 (, 1,)+'(,!, &)29,.!'#E,.2)! (,0"*)##" ?9//.)# SO$ -)**"#
substantiivid lrika, eepika ja dramaatika oleksid mratletud suhteli-
selt iseseisva, neutraalse, staatilise, objektiivse, kvantitatiivselt kirjeldatava
vlisvormiga, ning adjektiivid lriline, eepiline ja dramaatiline iseloo-
mustaksid sisevormi kvaliteete: hoiakuid, emotsionaalset aspekti, paatoset-
pi umbes nii, nagu kneldakse eepilisest maailmast, lrilisest meeleolust
8<) D!2,-,,()*)#"#( &/.:)&()#(@= 7""9''2"# 9<',0 A""1 &))2"#() (,'(/*//+)*)##"
puntrasse: vlisvormi alla kuuluvad tema snul sellised nhtused, mida this-
164
(,-" -<)#("("+, &/-1/#)(#)//.)(;;1$ 2;(-$ ,+, &, 1<4)*))& 9, E,.2@ ?FGU`5 GQSO=
Philiike tuleks eristada vlisvormi jrgi ja vlisvormi alla kuulub philiik!
Milline aga oleks see htne vormiline alus, mille phjal eristada lrikat
dramaatikast ja eepikast? Paraku pole seda olemas. Vrss, mis esmapilgul
viks seda pakkuda, ei ole ju ainult lrika, vaid ka eeposte ja tragdiate
materjal. Kui narratiivi ja draamat saab tepoolest eristada vlisvormilise
teatamislaadi (Aristotelese mistes jljendamise viisi) phjal lingvistili-
selt, neutraalselt, objektiivselt , siis lrika eritunnused (v.a ehk lhidus) on
hgusamad, konventsionaalsemad, tinglikumad, ajaloolisemad ning kuuluvad
(")#"*" (,#,.!)*" &') 6&(#)//.)*))&)!" "2)#('#,*'#= A<4)*))&)!" &/*-)&9,/('#"*
ei ole htset alust, nagu ei ole htset alust suurte inimahvide jagunemisel
just kolme perekonda: gorillad, orangutanid ja !impansid. Lihtsalt nnda on
evolutsiooni kigus vlja kukkunud. Niisamuti on suured philiigid poeetika
ajaloo saadused ja kolmikjaotus ei ole nii vana, nagu koolipikud vidavad.
Keegi ei saa keelata kirjanduse liigitamist lihtsalt kaheks: niteks lriliseks
9, 6&(#)/.,,*#"&# ?,28,("# 83*9,-<"*!'! *'+'#)! "#)(,8,(" ("/#(" ,**, .)) 9'-
tustused kui ka nidendid), monoloogiliseks ja dialoogiliseks, vrss- ja proosa-
kirjanduseks, vi hoopis neljaks-viieks, lisades traditsioonilisele kolmele veel
didaktika, satiiri vi midagi muud.
*
Luule 3. ja 4. thenduse puhul ei saa mda vrsi ehk seotud kne mistest.
C''*" #,-,#(,-)." 832##&<."+, ?S= !"6.)(#)//.O /. &)..)#(,.'! 8,#(,.!'#"
luuleproosa, mis on tegelikult sama kiivas ja ebasmmeetriline nagu philii-
kide jaotus. Proosaga sama tasandi kategooria oleks ju pigem vrss, luule on
hoopis teise tasandi miste. Et aga uusaegse romaani ja realismi esiletusuni
oli poeesia ehk snakunsti meediumiks tepoolest peamiselt vrss, siis sellest
ka vrsi ja luule samastamine ning viimase vastandamine proosale.
Etmoloogiliselt viitab vrss (ld versus) knulisusele, prangulisusele,
proosa (ld prosus) aga sirgjoonelisusele, otsesuunalisusele. Proosa kujunemi-
sel romaani (ja hiljem draama) meediumiks on arvatavasti kaks vastassuu-
nalist phjust: proosale omane tagasivaatamatu edasitttamine on narratiivi
arendamiseks sobivam kui ha tagasiprduv vormellik vrss; teisalt jlle vi-
maldab proosa snastada keerulisemaid hpotaktilisi lausestruktuure, vrrel-
des rinnastavaid skeeme eelistava vrsiga. Niisiis on proosale kui snakunsti
meediumile iseloomulik htaegu nii suurem dnaamilisus kui ka keerulisus
(Moretti 2008: 111114). Vrsil seevastu nib testi olevat oma siseseos keele
poeetilise funktsiooniga Jakobsoni mttes: kui keele enesekohasusega, selle
orientatsiooniga kordustele ja teksti ruumilisusele.
Luule ja proosa vahekorra ksitlejad, nagu Mart Mger ja Juri Lotman,
rhutavad kunstilise proosa hilisemat, tuletislikku iseloomu vrreldes vrsiga
(Mger 1979a: 734; Lotman 1999: 5074). Proosa muutub kikides kirjan-
dustes snakunstivahendiks alles kpsematel arengujrkudel ning kunstiline
proosa on argiproosast vrandunud kahe astme vrra. Kreutzwaldi kimba-
tust Kalevipoja meediumi valikul kas proosa, prosimeetrum vi vrss on
kirjeldanud niteks Tuglas (1969: 1012, vt ka Tuglas 1996: 8384). Kristin
Hansoni ja Paul Kiparsky vrdluse jrgi on kunstiline proosa nagu Eine mu-
rul alastiolek mitte enam riietatus (vrss) ega ka tsivilisatsioonieelne stu
alastus (argiproosa). Sellist eituse eituse vahekorda nitlikustab Hansoni ja
Kiparsky skeem (joonis 4).
165
Proosagi on tlikalt mitmethenduslik sna. Mnikord thistatakse selle-
ga 1) kogu mitteilukirjanduslikku, praktilist keelekasutust, arvestades selle
hulka isegi halva ja lameda vrsi, olgu see pealegi korraprane. Nt kahtles
Kreutzwald, kas pole rahvalauludes kik mtted ksnes proosa, ainult selle
vahega, et see on vrsimduline p r o o s a, millele vras r (alliteratsioon)
klge riputati? (tsit: Nirk 1968: 304.) Ka vene formalistide varasemates t-
des peetakse proosa all silmas praktilist, tarbelist, utilitaarset, argist, mitte-
kunstilist keelekasutust, mitte aga kunstilist proosat. Vrd: Proosa, sna laie-
mas mttes, moodustavad teaduslikud td, pperaamatud, artiklid, protokol-
lid, palvekirjad jne (St 1936: 18). Selle thendusega seostuvad metafoorid,
nagu eluproosa. 2) Eesti tavakeeles thendavad proosa ja selle kognaadid
?12//#,a,,#(,$ 12/#,)#($ 12//#,,'4).! 9-#O ".."&<)&" &'.#()*)#($ 6&(#)/.,,*#"(
proosat, jutustusi, romaane ja novelle. Tundub, et see thendus on praegu val-
dav enamasti ei misteta proosana juura- ega ajalooraamatuid ega vist isegi
nidendeid. 3) Kolmas thendus (mida ise pooldan, kuigi selle kinnistumisele
lootmata) samastab proosa lihtsalt mis tahes vrsistamata, sidumata knega,
hoolimata selle teemast.
Aga mis on vrss? Ksimuse on ajanud teravaks XIX sajandist alanud
luule (lrika) kirjalikustumine, eriomastest klatunnustest (meetrum, riim,
&, &/2!'#6+''2)!O *,4();(*"-)."$ 832#) D8,0,."-)."@ 9, 8,0,832#) !/-).""2)a
mine.
6
Vabavrss vib olla vaba vga mitmel moel ja mral ning mnel puhul
"2)#('!, 12//#,#( ;&#."# (;1/+2,,6*)#"*(= 7"" ,#9,/*' &,**'(,# X'+*,#"$ >,8)-
ku ja Toomas Liivi pidama vabavrssi contradictio in adjectoks, oksmoro-
niks: kui vrss thendab seotud, kuuldavate piirangutega korrastatud knet,
siis see ei saa ju olla piirangutest vaba; see, mida nimetatakse vabavrsiks,
166
olevat tegelikult proosa. Vanasti kaasnes sellise terminoloogilise seisukohaga
ka hinnanguline: vabavrss on htlasi halb proosa. Kuid sama mtteliini jr-
giv Lewis Turco enam samasugust hinnangut ei jaga. Tema silmis on kirjan-
dusel kaks moodust: vrss ja proosa, viimast kasutavad ka Taaveti laulud ja
\,*( \4)(-,.) *''*"= I)29,.!'#" E,.2)!"&# /. ,+, *''*"$ 6&(#)//.$ !2,,-,$
essee jne.
7
Proosa ja luule (lrika) erinevus on selles, et ks on moodus (t-
*"&#).$ -""!)'-O 9, (")." E,.2 ?*))&O= _,.2)! 8<)8,! "#)."!, -<*"-,# -//!'#"#
(meediumis) ning luule jaguneb omakorda vrssluuleks ja proosaluuleks (sh
vabavrssluule) (Turco 1986: 3). Paljud XX sajandi luule suurimad saavutused
kuuluvad just viimasesse kategooriasse.
Vabavrssi proosaks liigitav vaateviis on siiski vhemuslik. Enamasti vr-
#) +2,,6*)#( 1)*()$ 832##("&#()!" 2)!,!"&# *))+".!'-)#( ") ,*,4)..,(,= J2),28,-
-'#"! 8,*)(#"8,! 1)+"- #"**"#$ &,# +2,,6*)." *))+".!'# /. (34()# )#""."#"#(
vi seetttu, et avaldab mju vabavrsi rtmile, klale ja ettekandmisviisile.
Esimest seisukohta pooldab sjajrgse poola luule uurija Witold Sadowski, kes
,#".!,0 D8,0,832#)@ ("2-).)+, D+2,,6*)." ("&#(@= X"&#() +2,,6*)." 1)*( "4& 2''-
miline kompositsioon ridade pikkus, taanded, prdtaanded, trepid, thjad
2",!$ (34"8,4"!$ #(2//6!"&# 9,+'."-)." 9." R -<9'8,! "#-,9//."# 8)#',,*-
selt, selline luule on orienteeritud silmale, mitte krvale, ja vrss ei ole selles
.))8<2! ,9, &') 2''-) &/22,#(,-)#" 8,4".! ?7,!/b#&) QccTO= DW2,,6*)#" ("&#-
ti ja meetrilise vrsi erinevus on niisiis vhemalt sama suur kui meetrilisel
vrsil ja proosal.
Enamasti on vabavrssi siiski ksitletud analoogiliselt meetrilise vrsiga
kui rtmilist ksust. (Palju sltub sellestki, kuidas mista rtmi, s.t kas pidada
ebaregulaarset rtmi mttekaks misteks vi tuleks selle asemel kasutada
&,2!)/*//+), ""#&'9'* #<., D,2;(-),@=O ]32#) !"6.""2)-)#"# /. 8,*)(#".'! &,&#
suunda ("apir 1999: 664): ks rhutab vrsside vrdmdulisust, isomeetriat
vi mingit ldisemat ekvivalentsust; teine tstab esile vrssides tekkivat lisa-
segmenteeritust, grammatilise ja vrsilise liigenduse vahelist lahknevust. Nii
Jaak Pldme (1978: 32) kui ka Mart Mger (1979b: 35) mainivad mlemat
tunnust. Vabavrsi puhul on kindlasti thtsam teine tunnus, kuigi see vib
6


Vrsi klalise korrastatuse taandudes on luulekeele eritunnuseks pakutud ka kujund-
*)&&'#( 8<) 6+'2,())8#'#( ?X//-,# C))8) -,).)('! *''*" U= (34".!'#O= >+, #"" /#'('0 8""*
hmasemaks jooneks. Kunstiline kujund on ks idealistliku esteetika ambivalentne j-
nuk, mida mainivad kll kik pikud, et sellest kiiresti mda minna. Selle all vidakse
-<"*!, .)) (34".!'#a 9, *,'#"6+''2" ?(,8,132,#" (34)#(,(,8, 8<) (34)#(,9, ,#".!,-)#( -<."
teisega) kui ka snade abil sugereeritavaid meelelisi kujutluspilte (imagery). Kuid luule vib
olla ka liabstraktselt intellektuaalne, manamata lugeja kujutluses esile midagi meelelist-
,)#()(,8,($ 8<) ;("*!, (",!*)&'*( *,4() 6+''2)!"#( ?,.()*''*"$ d2"e4($ I,1*).#&)O= X<#)$ (2//1 R
metafoor, metonmia, snekdohh, iroonia jne taandub lppude lpuks troobitajule, ning
teksti raamistav vormistus luuletusena vib rgitada mis tahes tarbetekstile omistama
lekantud thendust. Keegi ei saa keelata eeltsiteeritud nudekoristusleskutset tlgenda-
mast metafsilis-metafoorselt: oma naudingu tagajrgede eest tuleb vastust kanda. Luu-
*"&""*" &"#&." ('..'# ") #,, #""+, /**, 6+'2,())8#'# ?6+''2" *")!'0 2/4&"*( &, ('2'#<)-'#O$
kuigi see vib lisanduda teksti luulelise tlgendamise korral. he katse kohta luulekeelt
6+'2,())8#"*( -332,(*"!, 8( W"."((" FGfQ=
7


Turco on oma ksiraamatu hilisemas trkis terminoloogiat muutnud. Turco 1986: 3
#")#,0 DC''*" /. &)29,.!'#" _>BZ "4& (;;1$ (")#("&# E,.2)!"&# /. 6&(#)//.$ !2,,-, 9, "#-
#""=@ 7""8,#(' Qccc5 S ,*+,0 .))5 Dg. /*"-,# &/*- (2,!)(#)//.)*)#( #''2( *''*"E,.2) 9, #''2
4'*& 83)&#"-,)!= 7''2"! E,.2)! /. !2,-,,()*)." *''*"$ -)# /. !),*//+)# &)29'(,('! *''*"$
lriline luule ehk laulud ning narratiivne luule, jutustavad luuleteosed. Esimesel juhul
kasutatakse luulet 4. thenduses (lrika) ja teisel juhul 1. thenduses (snakunst).
167
heal juhul esimese (vrsside ekvivalentsuse) sekundaarselt kaasa tuua. Lisa-
segmenteerituse kriteeriumile on andnud hea seletuse Derek Attridge, kelle
jrgi vaba vrss toob proosakeele pidevasse voolu, kus pausid on tielikult
mratud sntaksi ja mttega, teistsuguse katkestuse, millele osutub lehekl-
jel uue rea algus ja mida luuletuse lugemisel mrgitakse sageli kerge pausiga.
Proosa lugemisel me ignoreerime tsiasja, et aeg-ajalt rida lpeb ja me peame
nihutama pilgu jrgmise rea algusse. Me teame, et kui sama tekst laduda tei-
ses kirjas, murduksid laused teisiti, ilma et thendus kuidagi teiseneks. Kuid
vabavrsi puhul omab rida lehekljel oma terviklikkust ja funktsiooni. Sellel
on thtsaid jrelmeid snade liikumisele ja seega ka thendusele (Attridge
FGGH5 HO= Z)!,!"&# 9,+'."-)." 832#) 1'4'* ") /*" #""+, (34()# ;&#."# +2,,6-
liselt vi visuaalselt (nagu Sadowskil), vaid selle prast, et vrsiridade piirid
loovad paratamatult veel he struktuuri, mis lisandub tavalisele prosoodiale,
sntaksile ja semantikale ning mis avaldab ka mju teksti ettekandele, s.t
klale. Realpu pausid loovad siirde, enjambementi vimalikkuse. Lingvist
h",.ai*,'!" K)*."2 #<.,#(,0 #"**" -<((" .))5 DX'*"0 -<)#(, (;1/+2,,6*)#("
valgete servade thtsust: see ei ole konventsionaalne this, vaid vimaliku
#))2!" -32&@ ?(#)(5 d,.6"*! QccFO= X;1/+2,,6*)." 2)!,!"&# *))+".!'-)." ") /*"
pelk konventsioon, vastupidi see on kige loomulikum, naturaalsem vrsi
kriteerium, sest valge ruum mber vrsi tstab esile keele he loomuliku vi-
maluse, hlduspauside, sntaktiliste pauside ja mttepauside kattumatuse,
hldusrhkude ja thendusrhkude kokkulangematuse. Vrsskne aktuali-
seerib vimaluse vastandada sntaktiline piir, nagu fraasi lpp, fonoloogilisele
piirile, nagu rea lpp.
8
Nnda saamegi hsti vlispidise, formaalse ja minimaalse, esmapilgul ehk
,0#'2!#"+) !"6.)(#)//.)5 luuletus on ridadeks jagunev lhitekst, milles
semantilised ja hlduspausid ei tarvitse kokku langeda. Arusaadavalt
") (/4)&# .)) -).)-,,*#"##" !"6.)(#)//.) #)##" *'+"!, 8332('#('#( "+, ./2-)=
Vastasel korral peaksime jreldama, nagu oleksid kige tiuslikumad luuletu-
sed need, mis on vimalikult lhikesed ja vimalikult siireterohked hesna-
ga enam-vhem kivisildniklikud.
Essee teises osas ritan seda minimaalset ja formaalset mratlust sisus-
tada vi rivastada rea prototpiliste lisatunnustega.
Kirjandus
A a v i k, Johannes 1922. Puudused uuemas eesti luules. Tartu: Eesti Kirjanduse
Seltsi kirjastus.
A b r a ms, M. H. 1971. The Mirror and the Lamp: Romantic Theory and the
Critical Tradition. London: Oxford University Press.
A l t t o a, Villem 1958 = Edasi ankeet [kirjanike kongressi eel]. V. Alttoa vastu-
sed. Edasi 19. X.
A r i s t o t e l e s 2003. Luulekunstist (Poeetika). (Keele ja Kirjanduse raamatu-
sari 4.) Tlk ja komment Jaan Unt. Tallinn: Keel ja Kirjandus.
A t t r i d g e, Derek 1995. Poetic Rhythm: An Introduction. Cambridge: Cambridge
University Press.
8
Visuaalne vrss vib lahkneda klalisest vrsist, nagu Majakovski treppide vi sageli
Doris Kareva ridade puhul, nii et tekib veel ks lisastruktuur: tavakeele sntaks ja prosoo-
dia, sellega kattumatu meetrum ning sellega kattumatu kirjapilt.
168
A u d e n, W. H. 2012. 39 luuletust ja 5 esseed. Tlk Mrt Vljataga. Loomingu
Raamatukogu., nr 36 Tallinn: SA Kultuurileht.
d , . j ) " * !$ >.. QccF= > W2,--,()e,* k"6.)()/. /j (4" W".2" DB/8"*@= R A/*l14/-
nie linguistique & littraire, kd 4, lk 77100. http://www.hum.au.dk/romansk/
1/*lj/.)mA/*l14/.)"nP]md,.6"*!nP]=4(-
B e h r e n s, Irene 1940. Die Lehre von der Einteilung der Dichtkunst vornehmlich
vom 16. bis 19. Jahrhundert: Studien zur Geschichte der poetischen Gattungen.
Halle/Saale: Niemeyer.
B e r g ma n n, Jaan 1984 [1878]. Snakene luuldest. Eesti kirjanduskriitika
18751900. Kommenteeritud tekstivalimik. Toim Karl Taev, Velly Verev. Tal-
linn: Eesti Raamat, lk 2330.
E h i n, Andres 2001. Nelikmmend aastat vabavrsivaidlusest. Looming, nr 9,
lk 13981401.
EKSS 3 = Eesti keele seletav snaraamat, 3. kide. Tallinn: Eesti Keele Sihtasu-
tus.
ENE 4 = Eesti Nukogude Entsklopeedia, 4. kide. Tallinn: Valgus.
F i n k e l b e r g, Margalit 1998. The Birth of Literary Fiction in Ancient Greece.
Oxford: Clarendon Press.
Ge n e t t e, Grard 1982. Poetic language, poetics of language. Grard Genette,
Figures of Literary Discourse. Columbia University Press: New York, lk 75102.
Ge n e t t e, Grard 1992. The Architext. An Introduction. California: University of
California Press.
Ge n e t t e, Grard 1993. Fiction & Diction. Ithaca: Cornell University Press.
Go o d ma n, Nelson 1984. Of Mind and Other Matters. Cambridge: Harvard Uni-
versity Press.
Ha n s o n, Kristin, Ki p a r s k y, Paul 1997. The Nature of Verse and Its Con-
sequences for the Mixed Form. Prosimetrum: Cross-cultural Perspectives
on Narrative in Verse & Prose. Toim Joseph Harris, Karl Reichl. Cambridge:
D. S. Brewer, lk 1744.
He n n o s t e, Tiit 2009. Mlu ja elu. Grilliajastu kirjandus. Looming, nr 9,
lk 12711280.
He r b e r t, W. N., Ho l l i s, Matthew (toim) 2000. Strong Words: Modern Poets on
Modern Poetry. Bloodaxe Books.
I l me t, Peep 2009. Luuletu luule. Looming, nr 5, lk 718720.
J a k o b s o n, Roman 2012 [1958]. Lingvistika ja poeetika. Tlk Neeme Lopp, Arne
Merilai. Akadeemia, nr 10, lk 17311773.
J o y c e, James 2003. Kunstniku noorplveportree. Tlk Jaak Rhesoo. Tallinn:
Varrak.
J r v, Ants 1958 = Edasi ankeet. A. Jrve vastused. Edasi 2. XI.
Ka p l i n s k i, Jaan 2004 [1975] Mis on luule? Jaan Kaplinski, Kik on ime. Tar-
tu: Ilmamaa, lk 308325.
Ko t j u h, Igor (toim) 2011. Kius olla julge: luuletajad luulest. Tallinn: Kite.
Kr u l l, Hasso 2011. Mis on luule? Vikerkaar, nr 78, lk 88100.
Kr u u s, Oskar 1958 = Edasi ankeet. O. Kruusi vastused. Edasi 30. XI.
L i i v, Toomas 2011a [1981]. Ndisluule vrtusi ja ebavrtusi. Toomas Liiv,
Tekst teeb oma t. Arvustusi, esseid ja artikleid 19762009. Tallinn: Eesti Kee-
le Sihtasutus, lk 5665.
L i i v, Toomas 2011b [1984] Kolm repliiki. Toomas Liiv, Tekst teeb oma t. Ar-
vustusi, esseid ja artikleid 19762009. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 6673.
169
L o t ma n, Juri 1999 [1972]. Luule ja proosa. Juri Lotman, Kultuurisemiootika.
Tallinn: Olion.
L h mu s, Aivo 1981. Fragment ja raamid. Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 560561.
Mo r e t t i, Franco 2008. The Novel: History and Theory. New Left Review,
kd 52, lk 111125.
Mu c h n i c, Helen 1966. Witch Hunt. New York Review of Books. 1. XII.
M g e r, Mart 1979a [1973]. Luule ja proosa. Mart Mger, Luule ja lugeja. Tal-
linn: Eesti Raamat, lk 734.
M g e r, Mart 1979b [1973]. Mis on vrss Mart Mger, Luule ja lugeja. Tallinn:
Eesti Raamat, lk 3549.
Ni r k, Endel 1968. Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus. Tallinn: Eesti
Raamat.
No r ma n, Charles (toim) 1962. Poets on Poetry. New York: Collier Books.
Ol e s k, Sirje 2001. Vabavrsi kolmekrossiooper. Looming, nr 9, lk 13841397.
A " " 1$ ^,2,*! FGU`= _,.2)("/2""()*)#) 332"-32&-")! &''*!'*" 9, */"('*"= R C//-
ming, nr 6, lk 919925.
P e r t, Andres 1984 [1893]. Meie luulekirjanduse parandamiseks. Eesti kirjan-
duskriitika 18751900: Kommenteeritud tekstivalimik. Toim Karl Taev, Velly
Verev. Tallinn: Eesti Raamat, lk 182195.
P r i i m g i, Linnar 1981. Toomas Liiv: Fragment. Edasi 18. IV.
P r u u l, Kajar 1996. Kivisildniku leksikon kui kunstiteos. Vikerkaar, nr 6,
lk 6674.
A ' 4 8 " *$ ^")./ FGf` oFG`Sp= _,.2)("/2""()*)#) 8,,(*'#)= R ^")./ A'48"*$ I)29,.!'#
muutuvas maailmas. Tallinn: Eesti Raamat, lk 1932.
P l d m e, Jaak 1978. Eesti vrsipetus. Tallinn: Eesti Raamat.
S a d o ws k i, Witold 2004. [Ingliskeelne resmee raamatust Wiersz wolny jako
("&#( +2,6eq.l=p R http://www.teoria.ilp.uw.edu.pl/aktualia/witold-sadowski-
b)"2#qab/*.la9,&/a("&#(a+2,6eq.l=4(-*).
S a n g, Joel 2010. Raha ja luule. Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 840842.
S c u l l y, James (toim) 1969. Modern Poets on Modern Poetry. London: Collins.
S h e l l e y, Percy Bysshe 2004. Luule kaitseks. Tlk T. Pakk, M. Vljataga. Viker-
kaar, nr 7/8, lk 105118.
S t, Bernard 1936. Eesti kirjandusteooria algmeid keskkoolile. Tartu: Noor-Ees-
ti.
S t, Bernard 1966. Kirjandusteooria lhikursus (2. tr). Tallinn: Valgus.
" a p i r 1999 = M. I. Hanu. Hoaexa ianum c+uxa u no:m n cne+e auninuc-
+unecioio ynenun I. O. 2iocona. Ioxan 2iocon: Teic+m, ,oiyxen+m, uc-
cae,onanun. Mocina: Ioccuciu iocy,ac+nennm iyxanu+anm unc+u+y+,
lk 664669.
T i mo f e j e v, Leonid, V e n g r o v, Natan 1957. Kirjandusteaduslike terminite
lhisnastik. Tlk D. Palgi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
T u g l a s, Friedebert 1909 = Fr. Mihkelson. E. Enno. Uued luuletused. [Arvustus].
Eesti Kirjandus, nr 6, lk 243252.
T u g l a s, Friedebert 1969. Kirjandusloolisi pisivesteid. Loomingu Raamatu-
kogu, nr 22.
T u g l a s, Friedebert 1996. Kalevipoeg. Friedebert Tuglas, Kogutud teosed 7.
Kriitika I ja II. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 8097.
T u r c o, Lewis 1986. The New Book of Forms. A Handbook of Poetics. Hanover,
NH: University Press of New England.
170
T u r c o, Lewis 2000. The Book of Forms. A Handbook of Poetics. Hanover, NH:
University Press of New England.
We l l e k, Ren 1971. Genre Theory, the Lyric, and Erlebnis. Ren Wellek, Dis-
criminations: Further Concepts of Criticism. New HavenLondon: Yale Univer-
sity Press, lk 225252.
\/ * j$ \"2."2 QccH= X4" Cl2)e5 A2/0*"-# /j k"6.)()/. ,.! , A2/1/#,* j/2 Z"e/.e"1-
tualisation. Theory into Poetry: New Approaches to the Lyric. Toim Eva Ml-
ler-Zettelmann, Margarete Rubik. AmsterdamNew York: Rodopi, lk 2156.
V l j a t a g a, Mrt 2009. Luule- ja prislugude eristus teoorias ja praktikas I.
Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 401411.
d i, Jri, V i i d i n g, Juhan 1998 [1975]. ... Mis on see luuletaja luule? Kogutud
luuletused. Tallinn: Tuum, lk 286.