Sicongo Sekulindza March 15, 2014

You might also like

Download as pdf or txt
Download as pdf or txt
You are on page 1of 32

TIHLOKO

LETIFUNDVWAKO

MAY 5-11
Indlela
Yekulondvolota
Umoya Wekutidzela
LIKHASI 7

TINGOMA: 61, 25

MAY 12-18
Indlela
Yekulondvolota
Simo Sengcondvo
Lesihle
LIKHASI 12

TINGOMA: 74, 119

MAY 19-25
Hloniphani
Lasebakhulile
Labasemkhatsini
Wenu
LIKHASI 20

TINGOMA: 90, 135

MAY 26JUNE 1
Kunakekela
Lasebakhulile
LIKHASI 25

TINGOMA: 134, 29
34567
MARCH 15, 2014
Lomagazini awutsengiswa. Wentelwe kusita emsebenti-
ni wekufundzisa ngeliBhayibheli lowentiwa emhlabeni
wonkhe losekelwa ngeminikelo yekutitsandzela. Yonkhe
imiBhalo icashunwe eBhayibhelini lesiSwati. Kepha na-
ngabe kuvela NW, isuke icashunwe ku- New World
Translation of the Holy Scriptures lesebentisa lulwimi
lolukhulunywa lamuhla. Kulamanye emavesi lacashuni-
we kusetjentiswe indlela yekubhala yekutjekisa emaga-
ma ngenjongo yekugcizelela.
The Watchtower (ISSN 0043-1087) is published semi-
monthly by Watchtower Bible and Tract Society of
New York, Inc.; L. Weaver, Jr., President; G. F. Simonis,
Secretary-Treasurer; 25 Columbia Heights, Brooklyn,
NY 11201-2483, and by Watch Tower Bible and Tract
Society of South Africa NPC, 1 Robert Broom Drive East,
Rangeview, Krugersdorp, 1739. 5 2014 Watch Tower
Bible and Tract Society of Pennsylvania. Printed in
South Africa.
34567
March 15, 2014
Vol. 135, No. 6 Semimonthly SWATI
TIHLOKO LETIFUNDVWAKO

Indlela Yekulondvolota Umoya Wekutidzela


Sihlangabetana nesitsa lesinganakeki lesingacedza umoya
wetfu wekutidzela. Lesihloko sitawusitjela kutsi ngusiphi le-
sitsa futsi sivete nendlela lesingalisebentisa ngayo liBhayi-
bheli kute silwe naso.

Indlela Yekulondvolota Simo Sengcondvo Lesihle


Simo sengcondvo lesihle singasisita kutsi sicinisele ekukho-
nteni kwetfu Jehova. Yini leyenta labanye kutsi bahlushwe
kuba nembono longakafaneli? Lesihloko sitawuveta kutsi si-
ngalisebentisa njani liBhayibheli kute silondvolote simo se-
ngcondvo lesihle.

Hloniphani Lasebakhulile Labasemkhatsini Wenu


Kunakekela Lasebakhulile
Letihloko tikhuluma ngemitfwalo emaKhristu kanye nema-
bandla lanayo ekunakekeleni lamanye emakholwa netihlobo
lesetikhulile. Sitawuphindze sihlole letinye tindlela letisebe-
ntako letingakusita kutsi ufeze lomtfwalo ngemphumelelo.
LETINYE TIHLOKO LETIKULOMAGAZINI

3 Kunyelela Tinhlitiyo Tetihlobo Letingasibo BoFakazi

17 Kukhonta KwemndeniNingakwenta Yini Kujabulise


Kakhudlwana?

30 Emavi AkhoLanguYebo Aba NguCha Yini?


E-AUSTRALIA
LIKHASI LEKUCALA: Labanye BoFa-
kazi e-Australia bahamba emabanga
lamadze kute bayise tindzaba leti-
mnandzi kubantfu labahlala emapu-
lazini etinkhomo lakhashane nelido-
lobha futsi labasebenta kuwo

LINANI LEBANTFU
23 192 500
BAMEMETELI
66 967

KWANDZA KWEMAHLAHLANDLELA
LAVAMILE
6 000
5 000
4 000
3 000
2 000
1 000
N
g
a
-
2
0
1
3
N
g
a
-
2
0
0
3
N
g
a
-
1
9
9
3
LAKHETSEKILE
110
100
90
80
70
60
50
40
30
20
10
N
g
a
-
2
0
1
3
N
g
a
-
2
0
0
3
N
g
a
-
1
9
9
3
LASITAKO
30 000
25 000
20 000
15 000
10 000
5 000
1 000
N
g
a
-
2
0
1
3
N
g
a
-
2
0
0
3
N
g
a
-
1
9
9
3
JESU KHRISTU watsi: Hamba uye ekhaya kubaki-
ni, ubabikele ngako konkhe Jehova lakwentele kona
kanye nemusa lakubonise wona. Ngesikhatsi asho
lamavi kungenteka abeseGadara, lebeyiseningizimu
mphumalanga yeLwandle LwaseGalile, akhuluma
nendvodza lebeyifuna kuba ngumlandzeli wakhe.
Lamavi aJesu akhombisa kutsi abeyicondza intfo le-
vamise kwentiwa bantfukutsi banesiso sekucoce-
la tihlobo tabo ngetintfo letibajabulisako naletimco-
ka kubo.Mak. 5:19.
Loku sivamile kukubona lamuhla, kepha kuletinye
tive kubonakala kakhulu kunaletinye. Ngako umu-
ntfu nakaba sikhonti saJehova longuNkulunkulu we-
liciniso, uvamise kufuna kucocela tihlobo takhe nge-
tinkholelo takhe letinsha. Angakwenta njani loku?
Angakhona njani kunyelela tinhlitiyo tetihlobo ta-
khe letikuletinye tinkholo nome letingakholwa sa-
nhlobo? LiBhayibheli liniketa seluleko lesihle nalesi-
nengcondvo.
SIMTFOLILE MESIYA
Ekhulwini lekucala leminyaka, Andreya abengu-
lomunye kulababa bekucala kwati kutsi Jesu ungu-
Mesiya. Ngubani lamtjela ngekushesha ngaloko?
[Andreya] wacale watfola Simoni umnakabo, wa-
tsi kuye: Simtfolile Mesiya (lokusho kutsi Khristu).
Andreya waya naPhetro kuJesu, ngaleyo ndlela wavu-
lela Phetro litfuba lekutsi naye abe ngumfundzi wa-
Jesu.Joh. 1:35-42.
Ngemuva kweminyaka lesitfupha ngesikhatsi Phe-
tro ahlala eJopha, wacelwa kutsi atsatse luhambo
loluya enyakatfo alibangise eKhesariya ayewuvaka-
sha endlini yaKhoneliyuse, lobekayindvuna yelibu-
tfo. Bobani Phetro labakhandza babutsene endlini?
Khoneliyuse abebalindzile [boPhetro kanye nala-
bo lebekahamba nabo], futsi abite tihlobo nebangani
Kufinyelela Tinhlitiyo
Tetihlobo
Letingasibo
BoFakazi
Akukafaneli setame kuphocelela
tihlobo tetfu nobe sikhulume
kakhulu ngenkholo.J

urgen
3
bakhe labakhulu. Ngaleyo ndlela Khoneliyuse wani-
keta tihlobo takhe litfuba lekuva loko lebekutawushi-
wo nguPhetro nekutsi tente tincumo letisekelwe ku-
loko lebetikuvile.Imis. 10:22-33.
Yini lesingayifundza endleleni Andreya kanye na-
Khoneliyuse labatiphatsa ngayo tihlobo tabo?
Andreya kanye naKhoneliyuse abazange nje batsi
kutawuvele kutentakalele kutsi tihlobo tabo tati lici-
niso. Andreya yena matfupha wetfula Phetro kuJe-
su, kantsi Khoneliyuse wahlela kutsi tihlobo takhe
tive loko lobekutawushiwo nguPhetro. Kodvwa bo-
Andreya naKhoneliyuse abazange baticindzetele ti-
hlobo tabo nobe basebentise bucili kute batente tibe
balandzeli baKhristu. Kukhona yini sifundvo lositfo-
lako kuloku? Kutawuba kuhle nangabe natsi senta
ngalendlela. Singase sikhone kucocela tihlobo tetfu
emaciniso nobe sivule ematfuba ekutsi tati emacini-
so laseBhayibhelini futsi tetayelane nalabo lesikho-
lwa nabo. Nanobe kunjalo, siyayihlonipha inkhulule-
ko yato yekutikhetsela futsi sifuna kukubalekela ku-
ticindzetela. Kuze sibone kutsi singatisita njani tihlo-
bo tetfu, asesicabange ngesibonelo saJ

urgen naPetra,
labashadene labahlala eJalimane.
Petra wafundza liBhayibheli naBoFakazi BaJehova,
ngekuhamba kwesikhatsi wabhajatiswa. Indvodza
yakhe lenguJ

urgen beyiphetse emasotjeni. Ekucale-
ni, sincumo lesentiwa ngumkakhe asizange simjabu-
lise J

urgen. Kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi, wabo-
na kutsi BoFakazi bashumayela liciniso leliseBhayi-
bhelini. Naye wanikela kuphila kwakhe kuJehova, fu-
tsi nyalo ungulomdzala ebandleni lakulo. Ngusiphi
seluleko lasiniketako mayelana nekunyelela inhliti-
yo yesihlobo lesikulenye inkholo?
Naku lokushiwo nguJ

urgen: Akukafaneli setame
kuphocelela tihlobo tetfu nobe sikhulume kakhulu
mayelana nenkholo. Kwenta kanjalo kungase kucini-
se tingcondvo tato. Kungase kube ncono kutiniketa
lwati kancane kancane futsi loko sikwente ngekuhla-
kanipha. Kungasita kakhulu kutsi sente tihlobo tetfu
tetayelane nalesikholwa nabo lababontsanga yato fu-
tsi labatsandza tintfo letifanako. Kwenta njalo kunge-
nta kutsi kube melula kutisita.
Umphostoli Phetro kanye netihlobo taKhoneliyu-
se bawemukela ngekushesha umlayeto lovela eBhayi-
bhelini. Labanye labeva liciniso ekhulwini lekucala,
bebadzinga sikhatsi lesinyenti kute bente sincumo.
KUTSIWANI NGEBANAKABO JESU?
Tihlobo taJesu letinyenti takhombisa kukholwa
kuye ngesikhatsi ashumayela. Nasi sibonelo: Kubo-
nakala shengatsi Salome, unina wemphostoli Jakobe
kanye naJohane, abengudzadzewabo Mariya unina
waJesu. Kungenteka bekangulomunye webafati la-
banyenti lebebasebentisa tintfo tabo kute basite [Jesu
nebaphostoli].Luk. 8:1-3.
Nanobe kunjalo, lamanye emalunga emndeni wa-
kuboJesu akazange akukhombise ngekushesha ku-
kholwa. Sibonelo saloko kutsi ngalesinye sikhatsi
ngemuva kwemnyaka Jesu abhajatisiwe, ticumbi te-
bantfu tabutsana endlini letsite kute titewumlalela.
Bakubo nabeva ngaloku, beta batewumlandza ngo-
be bebatsi: Uyahlanya. Ngemuva kwesikhatsi lesi-
tsite, bomnakabo Jesu bambuta ngetinhlelo takhe te-
kuhamba, kodvwa akazange abaphendvule ngaloku-
condzile. Kungani enta njalo? Kungobe bomnakabo
bebangakholwa kuye.Mak. 3:21; Joh. 7:5.
Yini lesingayifundza endleleni Jesu laphatsa nga-
yo tihlobo takhe? Akazange acansuke ngesikhatsi
letinye timtjela kutsi uyahlanya. Ngisho nangemu-
va kwekubulawa nekuvuswa kwakhe, Jesu wachube-
ka atikhutsata tihlobo takhe ngekutsi abonakale ku-
mnakabo longuJakobe. Kubonakala kwakhe kwasita
Kunyenti kakhulu
longakufeza ngekutsi
ubeketele, futsi ubeketele
kakhulu.Roswitha
Jakobe waciniseka kutsi Jesu unguMesiya sibili kwa-
phindze kwacinisekisa nalabanye bomnakabo. Nga-
ko bebanebaphostoli kanye nalabanye ekamelweni
lelisetulu eJerusalema futsi asingabati kutsi nabo be-
mukela umoya longcwele. Ngekuhamba kwesikha-
tsi, Jakobe naJuda lababomnakabo Jesu, batfola ema-
lungelo lakhetsekile.Imis. 1:12-14; 2:1-4; 1 Khor.
15:7.
LABANYE KUBATSATSA SIKHATSI
Njengobe kwakunjalo ngelikhulu lekucala lemi-
nyaka, letinye tihlobo lamuhla tidzinga sikhatsi nga-
phambi kwekuba tingene endleleni leya ekuphileni.
Cabanga ngesibonelo saRoswitha, lobekangumRo-
ma Katolika loshisekako ngesikhatsi indvodza ya-
khe ibhajatiswa iba ngulomunye waBoFakazi BaJe-
hova nga-1978. Njengobe abebambelele kuloko labe-
kukholelwa, ekucaleni Roswitha wayiphikisa indvo-
dza yakhe. Kodvwa ngekuhamba kweminyaka, ku-
phikisa kwakhe kwehla futsi wabona kutsi BoFakazi
bafundzisa liciniso. Wabhajatiswa nga-2003. Yini le-
yambangela kutsi ente lolushintjo? Kunekutsi indvo-
dza yaRoswitha icansulwe kuphikisa kwakhe kwase-
kucaleni, yamnika ematfuba lamanyenti ekutsi ashi-
ntje indlela labecabanga ngayo. Ngusiphi seluleko
Roswitha lasiniketa sona? Utsi: Kunyenti kakhulu
longakufeza ngekutsi ubeketele, futsi ubeketele ka-
khulu.
Monika wabhajatiswa nga-1974, futsi emadvodza-
na akhe lamabili aba BoFakazi cishe ngemuva kwe-
minyaka lelishumi. Nanobe indvodza yakhe lengu-
Hans beyingabaphikisi, kodvwa yaze yabhajatiswa
nga-2006. Mayelana naloko lokwenteke kuwo, ngusi-
phi seluleko lomndeni losiniketa sona? Utsi: Nama-
tsela ngebucotfo kuJehova futsi ungatentisi etindza-
beni letiphatselene nekukholwa. Kuliciniso kutsi
bekudzingeka bamtjele njalo Hans kutsi bayamtsa-
ndza. Abazange baphelelwe litsemba lekutsi ngaleli-
nye lilanga utakwemukela loko labakukholelwako.
KUVUSELELWA NGEMANTI LALICINISO
Ngalelinye lilanga Jesu wachaza umlayeto welicini-
so ngekutsi ufanana nemanti lakwenta utfole kuphila
lokuphakadze. (Joh. 4:13, 14) Sifuna tihlobo tetfu ti-
vuseleleke ngekunatsa lamanti lamnandzi nalahlobi-
le eliciniso. Asifuni tihishwe ngobe tinatsiswa emanti
lamanyenti ngenkhani nangekushesha. Kutsi titawu-
tiva tivuselelekile yini nobe titawuhishwa, kungaya
ngekutsi sitichazela njani ngaloko lesikukholelwako.
LiBhayibheli litsi umuntfu lolungile ucabanga kuca-
la angakaphendvuli liphindze litsi inhlitiyo yemu-
ntfu lohlakaniphile iyakwati kukhetsa emavi, onkhe
emavi lawakhulumako ayalandzeleka. Singasisebe-
ntisa njani leseluleko?Taga 15:28; 16:23.
Umfati angase abe nesiso sekuchazela indvodza
yakhe ngaloko lakukholelwako. Nangabe acabanga
kucala angakaphendvuli utawakhetsa kahle emavi
latawasebentisa futsi angakhulumi angakacabangi.
Akukafaneli ente indvodza yakhe ibe nemuva weku-
tsi utibona alungile nobe aphakeme kunayo. Inkhu-
lumo yakhe lecatjangelwe kahle ingajabulisa futsi ye-
nte kube nekuthula. Ngusiphi sikhatsi lapho indvo-
dza yakhe isuke ikhululeke khona futsi ingeneka ka-
lula? Ngutiphi tintfo lejabulela kucoca nobe kufu-
ndza ngato? Itsandza kukhuluma ngesayensi yini,
ngepolitiki, nobe temidlalo? Angasikhulisa njani si-
so sendvodza yakhe sekufundza liBhayibheli abe
ngesikhatsi lesifanako akhombise kuhlonipha indle-
la letiva ngayo nemibono yayo? Kucabanga ngalo-
ku kutamsita umfati kutsi akhulume futsi ente tintfo
ngekucondza.
Kunyelela tinhlitiyo temalunga emndeni langasi-
bo BoFakazi akufaki nje kuphela kuwachazela kanca-
ne kancane ngaloko lesikukholelwako. Kodvwa loko
lesikushoko kufanele kuhambisane nekutiphatsa lo-
kuhle.
KUTIPHATSA KAHLE LOKUSIBONELO
J

urgen lokukhulunywe ngaye ekucaleni uyachaza:
Chubeka usebentisa timiso teliBhayibheli ekuphile-
ni kwakho kwamalanga onkhe. Leyo yindlela lephu-
melela kakhulu ekwenteni sihlobo sinake futsi si-
phawule, ngisho nobe singeke sisho lutfo. Hans lo-
wabhajatiswa sekwendlule iminyaka lecishe ibengu-
30 umfati wakhe abhajatisiwe, uyavumelana naloku.
Utsi: Kutiphatsa kahle kwemKhristu kubalulekile
kute sihlobo sibone umphumela lomuhle lobangelwa
liciniso ekuphileni kwetfu. Tihlobo tetfu kufanele ti-
bone kutsi sehluke ngendlela lenhle, hhayi lengatsa-
ndzeki nobe lecansulako futsi tibone kutsi loku ku-
bangelwa kukholwa kwetfu.
Umphostoli Phetro waniketa bafati labanemadvo-
dza langasibo BoFakazi leseluleko lesiligugu lesitsi:
Titfobeni emadvodzeni enu, kuze kutsi nangabe la-
manye kuwo angalilaleli livi, azuzwe ngaphandle
kwemavi ngekutiphatsa kwebafati bawo, ngenca ye-
kutsi atibonele wona kutiphatsa kwenu lokumsulwa
MARCH 15, 2014 5
nenhlonipho yenu lenkhulu. Kutihlobisa kwenu aku-
ngabi kwangaphandlenjengemichino, kufaka imi-
hlobiso yeligolide, nobe timphahlakodvwa akube
nguloko lokusenhlitiyweni, kutihlobisa lokungona-
kali kwemoya wekuthula nalomuhle, lobaluleke ka-
khulu emehlweni aNkulunkulu.1 Phet. 3:1-4.
Phetro wabhala kutsi indvodza ingase izuzwe nge-
nca yesibonelo lesihle semfati wayo. Analesimiso se-
mBhalo engcondvweni yakhe, dzadze libito lakhe lo-
kunguChrista abetama kunyelela inhlitiyo yendvo-
dza yakhe kusukela ngesikhatsi abhajatiswa nga-
1972. Nanobe indvodza yakhe yake yafundza naBo-
Fakazi, isengakalenti liciniso laba layo. Yake yaya
emihlanganweni yebuKhristu futsi yetayelena nalabo
labasebandleni. Nabo bayalihlonipha lilungelo layo
lekutikhetsela. Yini Christa layentako kute etame ku-
nyelela inhlitiyo yayo?
Utsi: Ngitimisele kuhlala endleleni Jehova lafu-
na ngihambe ngayo. Ngesikhatsi lesifanako, ngiye-
tama kuzuza umyeni wami ngaphandle kwemavi
ngekutiphatsa kwami lokuhle. Nangabe kute timiso
teliBhayibheli letiphulwako, ngenta konkhe lokuse-
mandleni kutsi ngivumelane netiso takhe. Ngiyayi-
hlonipha inkhululeko yakhe yekutikhetsela futsi ngi-
shiyela konkhe kuJehova.
Loko lokwentiwa nguChrista kukhombisa kubalu-
leka kwekutivumelanisa netimo. Ubambelela eluhle-
lweni lwakhe loluhle lwekwenta imisebenti yebuKhri-
stu, lefaka ekhatsi kuya njalo emihlanganweni neku-
ba nencenye emsebentini wekushumayela. Nanobe
kunjalo, ukhombisa kucondza futsi uyati kutsi indvo-
dza yakhe inelilungelo lekulindzela kutsi ayibonise
lutsandvo, ayinikete sikhatsi futsi ayinake. Kutivu-
melanisa netimo kanye nekucondza kukuhlakanipha
kunobe ngubani kitsi lonesihlobo lesingasiye Fakazi.
LiBhayibheli liyachaza: Konkhe kunesikhatsi sako.
Loku kufaka ekhatsi sikhatsi lesisicitsa sinemalunga
emndeni, ikakhulukati bantfu lesishade nabo laba-
ngasibo BoFakazi. Sikhatsi lesisicitsa sindzawonye si-
tfutfukisa indlela lesikhulumisana ngayo. Lokuhla-
ngenwe nako kukhombisa kutsi kukhulumisana loku-
hle kunciphisa ematfuba ekutsi bative banesitunge,
banganakwa, nobe banemona.Shu. 3:1.
UNGACALI ULAHLE LITSEMBA
Holger, lonababe lowabhajatiswa ngemuva kwe-
minyaka lengu-20 kubhajatiswe lamanye emalunga
emndeni, watsi: Kubalulekile kukhombisa lilunga le-
mndeni wetfu kutsi siyalitsandza futsi siyalithantaze-
la. Christa uchubeka atsi ngeke aze aphelelwe litse-
mba lekutsi ngalelinye lilanga indvodza yakhe itawu-
melela Jehova futsi yemukele liciniso. Kufanele sihla-
le sinesimo sengcondvo lesihle ngetihlobo tetfu leti-
ngasibo BoFakazi futsi singalilahli litsemba.
Umgomo wetfu kutsi sigcine buhlobo lobuhle neti-
hlobo tetfu, sitinikete litfuba lekutfola liciniso futsi si-
tsintse tinhlitiyo tato ngemlayeto weliBhayibheli. Ko-
nkhe lesikwentako kufanele sikwente ngemoya lo-
muhle nangenhlonipho lenkhulu.1 Phet. 3:15.
Kutiphatsa kahle kwemKhristu
kubalulekile kute sihlobo sibone
umphumela lomuhle lobangelwa
liciniso ekuphileni kwetfu.Hans
MARCH 15, 2014 7
NGESIKHATSI Jesu asemhlabeni, wabeka sibonelo lesihle ka-
khulu sekutidzela. Abetibekela eceleni tiso takhe netintfo le-
betimjabulisa kute akwati kwenta intsandvo yaNkulunkulu.
(Joh. 5:30) Ngekuhlala etsembekile kuze kube sekufeni elugo-
dvweni, waveta kutsi umoya wakhe wekutidzela bewungapheli.
Fil. 2:8.
2
Njengobe sibalandzeli baJesu, natsi kufanele sibe nemo-
ya wekutidzela. Kusho kutsini kuba nemoya wekutidzela? Nge-
ndlela lelula nje, kusho kutsi umuntfu uyekela tintfo letitsa-
ndvwa nguye kute asite labanye ngekutitsandzela. Ngemcondvo
lotsite, kwehlukile ekubeni nebugovu. (Fundza Matewu 16:24.)
Kuba bete bugovu kungasisita kutsi imiva yalabanye kanye ne-
tintfo letitsandvwa ngibo sikubeke kucala kunekwetfu. (Fil. 2:
3, 4) Ecinisweni, Jesu wafundzisa kutsi kuba bete bugovu ku-
baluleke kakhulu ekukhonteni kwetfu. Njani? Lutsandvo ema-
Khristu lanalo, lokungilo lolusikhutsata kutsi sitidzele, lulupha-
wu loluhamba embili lwebalandzeli baJesu beliciniso. (Joh. 13:
34, 35) Cabanga nangetibusiso lesitijabulela ngesizatfu sekutsi
siyincenye yebazalwane bemhlaba wonkhe labanemoya wekuti-
dzela.
1. Jesu wasibeka njani sibonelo lesihle kakhulu sekutidzela?
2. Singawukhombisa njani umoya wekutidzela, futsi kungani kufanele se-
nte njalo?
Indlela Yekulondvolota
Umoya Wekutidzela
Nangabe umuntfu afuna kungilandzela,
akatidzele.MAT. 16:24.
UNGAPHENDVULA NJANI?

Singalisebentisa njani
liBhayibheli kute sihlole
timphawu tekuba nebugovu?

Sibonelo seNkhosi Sawula


sisinika tiphi tecwayiso?

Phetro waveta njani kutsi


singakwati kuncoba bugovu?
3
Nobe kunjalo, kunesitsa lesingacedza
umoya wetfu wekutidzela ngendlela lenga-
nakeki. Lesitsa, ngumkhuba wetfu weku-
ba nebugovu. Khumbula indlela bo-Ada-
mu na-Eva labakhombisa ngayo kutsi ba-
nebugovu. Eva waba nesiso sebugovu wa-
funa kufana naNkulunkulu. Na-Adamu
wakhombisa kuba nebugovu ngekukhe-
tsa kujabulisa Eva. (Gen. 3:5, 6) Ngemu-
va kwekubangela bo-Adamu na-Eva ku-
tsi bashiye kukhonta kweliciniso, Develi
usachubeka nekulinga bantfu kutsi nabo
babe nebugovu. Wakwetama loko ngisho
nangesikhatsi alinga Jesu. (Mat. 4:1-9) Esi-
khatsini setfu, Sathane uphumelele eku-
dukiseni bantfu labanyenti wabenta kutsi
babe nebugovu ngetindlela letinyenti.
Loku kufanele sikunakisise ngobe natsi si-
ngatitfola sesinalobugovu lobugcwele ku-
lelive.Ef. 2:2.
4
Bugovu bungase bufananiswe neku-
tfomba lokuba sensimbini. Nangabe insi-
mbi itfola umoya nome emanti, ingase ica-
le kutfomba. Kungaba yingoti lenkhulu ku-
ngakunaki lokutfomba, ngobe kungandza
kute kusiwise sakhiwo lesakhiwe ngensi-
mbi. Ngendlela lefanako, nanobe kwanya-
lo singeke sikucedze kuba nesono nobe
kuba nebugovu, kufanele siticaphele ti-
ngoti tako futsi sichubeke silwisana nale-
mikhuba. (1 Khor. 9:26, 27) Singabona nja-
ni kutsi sinetimphawu tebugovu? Futsi si-
ngatfutfuka njani ekubeni nemoya wekuti-
dzela?
SEBENTISA LIBHAYIBHELI KUTE UHLOLE
TIMPHAWU TEBUGOVU
5
Njengobe nje singasebentisa sibuko
kute sibone indlela lesibukeka ngayo, si-
ngasebentisa liBhayibheli kute sihlole loko
3. Yini lengase icedze umoya wetfu wekutidzela?
4. (a) Kwanyalo singakhona yini kukucedza
kuba nebugovu? Chaza. (b) Ngumiphi imibuto le-
sitawucoca ngayo?
5. (a) LiBhayibheli lifana njani nesibuko? (Buka
sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.) (b) Nasiti-
hlola kute sibone kutsi sinabo yini bugovu, yini lo-
kufanele singayenti?
lesingiko ngekhatsi futsi silungise nome
ngumaphi emaphutsa lesiwatfolako. (Fu-
ndza Jakobe 1:22-25.) Nome kunjalo, si-
buko sitawusisita kuphela nangabe sisise-
bentisa kahle. Nasi sibonelo: Nangabe si-
mane sitsi nhla esibukweni, singase si-
ngakwati kubona libala lelitsite. Nangabe
sitibuka esibukweni sibe sime eceleni, si-
ngase sibone lomunye umuntfu. Ngendle-
la lefanako, nasifuna kusebentisa liBhayi-
bheli kute sikhone kubona liphutsa lelifa-
na nekuba nebugovu, akukafaneli sigcine
ngekulifundza nje ngaletinye tikhatsi nobe
silisebentisele kubona emaphutsa alaba-
nye.
6
Nasi sibonelo: LiVi laNkulunkulu si-
ngalifundza njalo, ngisho namalanga
onkhe, kodvwa sichubeke singatiboni ti-
mphawu tebugovu lesicala kuba nato. Ku-
ngenteka njani loko? Ase ucabange nga-
naku: Emfanekisweni waJakobe wesibuko,
inkinga bekungasiyo kutsi lomuntfu beka-
ngatibuki kahle. Jakobe wabhala watsi lo-
muntfu uyatibuka. Kulelivesi Jakobe wa-
sebentisa ligama lesiGriki lelisho kubuki-
sisa nobe kunaka ngekucophelela. Ngako-
ke, beyiyini inkinga yalomuntfu? Jakobe
wachubeka watsi: Ubese uyesuka aha-
mbe, ngekushesha akhohlwe kutsi unjani.
Lomuntfu wasuka esibukweni angakaku-
lungisi loko labekubonile. Ngalokwehluki-
le, umuntfu lophumelelako akaphenyi
umtsetfo lophelele nje kuphela, kodvwa
uphindze aphikelele kuwo. Kunekutsi
awubeke eceleni umtsetfo lophelele lo-
seVini laNkulunkulu, uyaphikelela kuwo
alandzele timfundziso tawo. Jesu washo
intfo lefanako ngesikhatsi atsi: Nanigcina
emavi ami, nisuke nibafundzi bami sibili.
Joh. 8:31.
7
Ngako-ke, kute uphumelele ekulwe-
ni netimphawu tebugovu, kufanele ucale
ngekulifundzisisa ngekucophelela liVi la-
Nkulunkulu. Loko kungase kukusite kute
6. Singaphikelela njani emtsetfweni lophelele?
7. Singalisebentisa njani liBhayibheli kute sihlole
timphawu tekuba nebugovu?
8 SICONGOSEKULINDZA
ubone tindzawo lokudzingeka utilungise.
Kodvwa kufanele wente lokungetulu kwa-
loko. Phenyisisa ngekutsi wente lucwani-
ngo. Nasewuyifundze kahle indzaba lese-
Bhayibhelini, tifake kuyo ngekutibuta
imibuto lenjengekutsi: Bengingenta nja-
ni mine kulesimo? Bengitawenta ngendle-
la lefanele yini? Kubaluleke kakhulu kutsi
nawucedza kuzindla ngaloko lobewukufu-
ndza, wetame kukusebentisa. (Mat. 7:24,
25) Ase sicabange ngendlela lesingayise-
bentisa ngayo indzaba yeNkhosi Sawula
neyemphostoli Phetro kute isisite sikwati
kulondvolota umoya wekutidzela.
FUNDZA ESIBONELWENI SENKHOSI
SAWULA LESISECWAYISO
8
INkhosi yaka-Israyeli lenguSawula ise-
cwayiso kitsi mayelana nendlela bugo-
vu lobungacedza ngayo umoya wetfu we-
kutidzela. Ngesikhatsi Sawula acala kubu-
sa, bekatfobekile. (1 Sam. 9:21) Akazange
avume kujezisa ema-Israyeli labekhulume
kabi ngekubusa kwakhe, nanobe abengase
ative anesizatfu sekuvikela sikhundla lasi-
nikwa nguNkulunkulu. (1 Sam. 10:27)
INkhosi Sawula yasemukela sicondziso se-
moya waNkulunkulu ngekutsi ihole ema-
Israyeli emphini yekuyoncoba ema-Amo-
ni. Ngemuva kwaloko, ngekutitfoba yayi-
sa ludvumo kuJehova ngenca yalokunco-
ba.1 Sam. 11:6, 11-13.
9
Ngekuhamba kwesikhatsi, Sawula wa-
vumela kucabanga kwebugovu kanye ne-
kutigabatisa kutsi kwakheke kuye kufane
nekutfomba lokonakalisa insimbi. Ngesi-
khatsi ancoba ema-Amaleki emphini, wa-
beka tiso takhe kucala kunekulalela Je-
hova. Ngebugovu, Sawula wakutsatsa
loko lobekusele esikhundleni sekutsi aku-
bhubhise njengobe Nkulunkulu abeshito.
Ngekutiphakamisa wabese utimisela litje
lesikhumbuto. (1 Sam. 15:3, 9, 12) Ngesi-
khatsi umphrofethi Samuweli amtjela ku-
8. Sawula abenasiphi simo sengcondvo ngesikha-
tsi acala kubusa, futsi wakukhombisa njani loko?
9. Kwakhula njani kucabanga ngebugovu kuSa-
wula?
tsi Jehova asikamjabulisi lesento sakhe,
Sawula wetama kutivikela ngekunaka ka-
khulu incenye yemtsetfo waNkulunkulu
labeyilalele futsi wasola labanye ngeliphu-
tsa lakhe. (1 Sam. 15:16-21) Ngetulu kwa-
loko, kutigabatisa kwenta kutsi Sawula
akhatsateke kakhulu ngekuhlonishwa ba-
ntfu kunekujabulisa Nkulunkulu. (1 Sam.
15:30) Singayisebentisa njani indzaba ya-
Sawula njengesibuko kute sikwati kulo-
ndvolota umoya wekutidzela?
10
Kwekucala, loko lokwenteka kuSa-
wula kusikhombisa kutsi akukafaneli si-
tetsembe kakhulu, sicabange kutsi nanga-
be sake saba nemoya wekutidzela kutawu-
vele kutentakalele kutsi sichubeke sina-
wo. (1 Thim. 4:10) Khumbula kutsi Sawula
wenta lokulungile futsi wemukeleka ku-
Nkulunkulu kwesikhashana, kodvwa we-
hluleka kususa bugovu lobacala kwakheka
kuye. Ekugcineni, Jehova wamlahla Sawu-
la ngenca yekungalaleli kwakhe.
11
Kwesibili, kufanele sicaphele kutsi si-
nganaki nje kuphela tindzawo lesenta ka-
hle kuto bese asisatinaki tintfo lokufanele
sitilungise. Loku kungafana nekusebenti-
sa sibuko kute sibuke timphahla tetfu le-
tinsha sibe singalinaki libala lelisebuswe-
ni betfu. Ngisho nobe singase singeneti-
seki njengaSawula, kufanele sitimisele
kubalekela nobe ngumuphi umkhuba lo-
ngase usente sifanane naye. Nangabe si-
tfola seluleko, kufanele siciniseke kutsi
asititsetseleli, futsi asiyenti inkinga ibo-
nakale iyincane nobe sisole labanye. Ku-
nekutsi sifane naSawula, kuncono kakhu-
lu kwemukela seluleko.Fundza Tihlabe-
lelo 141:5.
12
Kodvwa kutsiwani nangabe sente
sono lesikhulu? Sawula abefuna kulo-
ndvolota lidvumela lakhe, futsi loko kwa-
mvimbela kutsi alungise buhlobo bakhe
10, 11. (a) Loko lokwenteka kuSawula kusifu-
ndzisani mayelana nekulondvolota umoya wekuti-
dzela? (b) Singakubalekela njani kulingisa sibone-
lo lesibi saSawula?
12. Kuba nemoya wekutidzela kungasisita njani
nangabe sente sono lesikhulu?
MARCH 15, 2014 9
naNkulunkulu. Ngalokwehlukile kuloku,
umoya wekutidzela ungasisita kutsi si-
ncobe kwesaba kuhlazeka futsi sifune lu-
sito lesiludzingako. (Taga 28:13; Jak. 5:
14-16) Nasi sibonelo: Lomunye umzalwa-
ne wacala kubukela titfombe letikhombi-
sa kungcola ngesikhatsi aneminyaka le-
ngu-12 budzala, futsi wachubeka akwe-
nta ngansense loko iminyaka lengetulu
kwalelishumi. Utsi: Bekumatima kakhu-
lu kuchazela umkami kanye nalabadza-
la belibandla ngaloko lebengikwenta. Ko-
dvwa nyalo njengobe sengibachazele, ngi-
va shengatsi kwetfulwe umtfwalo losi-
ndzako emahlombe ami. Labanye bangani
bami badvumateka ngesikhatsi ngiyekeli-
swa kuba yinceku lesebentako, beva she-
ngatsi ngibentele phansi. Kodvwa ngiya-
ti kutsi Jehova ujabula kakhulu ngemse-
benti wami nyalo kunangesikhatsi ngibu-
kela titfombe letikhombisa kungcola, futsi
umbono wakhe nguwo lobaluleke kakhu-
lu.
PHETRO WAKUNCOBA KUBA NEBUGOVU
13
Umphostoli Phetro wakhombisa ku-
13, 14. Phetro wakukhombisa njani kuba nebu-
govu?
tidzela ngesikhatsi aceceshwa nguJesu.
(Luk. 5:3-11) Nobe kunjalo, bekudzingeka
alwisane nekuba nebugovu. Sibonelo salo-
ku kutsi watfukutsela ngesikhatsi umpho-
stoli Jakobe naJohane bacela kunikwa ti-
khundla letisetulu eceleni kwaJesu eMbu-
sweni waNkulunkulu. Mhlawumbe Phetro
wacabanga kutsi lesinye saletihlalo kufa-
nele sibe sakhe ngobe Jesu abesavele atsi-
te Phetro utawunikwa umsebenti lokhe-
tsekile. (Mat. 16:18, 19) Kunobe ngukuphi,
Jesu wabecwayisa boJakobe naJohane ka-
nye naPhetro nabo bonkhe labanye bapho-
stoli kutsi bangabi nebugovu betame kuti-
phakamisa kubazalwane babo.Mak. 10:
35-45.
14
Ngisho nangemuva kwekutsi Jesu
etame kulungisa kucabanga kwaPhetro,
Phetro wachubeka akutfola kumatima ku-
tibona ngendlela lefanele. Ngesikhatsi
Jesu atjela baphostoli bakhe kutsi beba-
tamshiya kwesikhashana, Phetro wababu-
kela phansi lalabanye futsi watiphakami-
sa ngekutsi atsi nguye kuphela lobekata-
wuhlala etsembekile. (Mat. 26:31-33) Ku-
tetsemba kwakhe bekungenasisekelo
ngobe ngabo lobo busuku wehluleka ku-
bonisa umoya wekutidzela. Etama kutivi-
Ngemuva kwekulungiswa, yini Phetro layenta? Besitawenta lokufanako yini natsi?
(Fundza sigaba 15)
10 SICONGOSEKULINDZA
kela, Phetro waphika Jesu katsatfu.Mat.
26:69-75.
15
Nangetulu kwalobumatima nekwe-
hluleka kwakhe, kuphila kwaPhetro ku-
sibonelo lesikhutsatako. Ngekwenta ime-
tamo nangekusitwa ngumoya longcwe-
le waNkulunkulu, Phetro wakhona ku-
ncoba emaphutsa akhe futsi watibamba
waphindze waba nelutsandvo lwekutidze-
la. (Gal. 5:22, 23) Wabeketelela kuvivi-
nywa lobekubonakala kumatima kakhulu
kunaloko lobekumehlulile ekucaleni. Wa-
khombisa kutfobeka endleleni lenta ngayo
ngesikhatsi umphostoli Pawula amekhuta
embikwebantfu. (Gal. 2:11-14) Ngemuva
kwekwekhutwa kwakhe, Phetro akazange
abambe emagcubu abone shengatsi ula-
hlekelwe kuhlonishwa ngenca yekwekhu-
twa nguPawula. Phetro wachubeka amtsa-
ndza Pawula. (2 Phet. 3:15) Sibonelo sa-
Phetro singasisita kutsi sibe nemoya weku-
tidzela.
16
Cabanga ngaloko wena lokwentako
nawusetimeni letimatima. Ngesikhatsi
Phetro nalabanye baphostoli baboshwa fu-
tsi babhambabulwa ngenca yekushumaye-
la, bajabula ngobe bebakufanele kuhla-
zwa ngenca yelibito laJesu. (Imis. 5:41)
Nawe ungatsatsa kuphatfwa kabi njengeli-
tfuba lekulingisa Phetro futsi ulandzele ti-
nyatselo taJesu ngekutsi ube nemoya we-
kutidzela. (Fundza 1 Phetro 2:20, 21.) Simo
sengcondvo lesinjalo singakusita nalapho
utfola siyalo kulabadzala belibandla. Lingi-
sa sibonelo saPhetro esikhundleni sekutsi
ucansuke.Shu. 7:9.
17
Ungazuza esibonelweni saPhetro ngi-
sho nasemigomeni lonayo ekukhonte-
ni Nkulunkulu. Ungatibekela imigomo le-
khombisa kutsi uyatidzela. Kodvwa ca-
phela kutsi loko ungakwenti ngobe ufuna
15. Kungani sibonelo saPhetro sisikhutsata?
16. Singawubonisa njani umoya wekutidzela na-
sisetimeni letimatima?
17, 18. (a) Yini lesingase sitibute yona mayela-
na nemigomo lesinayo ekukhonteni Nkulunkulu?
(b) Yini lesingayenta nasibona shengatsi kuneti-
mphawu tebugovu etinhlitiyweni tetfu?
kuphakanyiswa. Ngako-ke, tibute: Siso
sami sekutfutfukisa nekwandzisa umse-
benti lengiwentela Jehova asiphatanyiswa
yini kufuna kunakwa nobe kuba neligu-
nya, njengobe kubonakala shengatsi kwa-
ba njalo ngesikhatsi boJakobe naJohane
benta sicelo sabo kuJesu?
18
Nangabe ubona timphawu tebugovu
enhlitiyweni yakho, cela Jehova kutsi aku-
site ulungise indlela locabanga ngayo na-
lotiva ngayo, bese uyatimisela kutsi ukha-
timulise yena kunekutikhatimulisa wena.
(Hla. 86:11) Ungase utibekele nemigo-
mo lengeke ikwente unakeke. Nasi sibo-
nelo: Ungetama kukhombisa incenye le-
tsite yetitselo temoya lokutfola kumatima
kuyikhombisa. Nangabe uyilungiselela ka-
hle imihlangano kodvwa ungatsandzisisi
kuhlanta liHholwa leMbuso, ungatibekela
umgomo wekusebentisa seluleko lesitfola-
kala kuRoma 12:16.Fundza.
19
Nasitibukisisa esibukweni lesiliVi la-
Nkulunkulu bese sibona emaphutsa nobe
kutsi sinebugovu, singase siphelelwe nge-
mandla. Nangabe loko kwenteka kuwe, ca-
bangisisa ngemuntfu lophumelelako loku-
khulunywa ngaye emfanekisweni waJako-
be. Jakobe akazange agcizelele kutsi lomu-
ntfu washesha kangakanani kulungisa ti-
nkinga labetibona nobe kutsi wakwati yini
kutilungisa tonkhe, kodvwa watsi lomu-
ntfu uyaphikelela emtsetfweni lophelele.
(Jak. 1:25) Lomuntfu wakukhumbula loko
labekubone esibukweni futsi wachubeka
atimisele kukulungisa. Nawe chubeka uti-
bona ngendlela lefanele futsi ube nembo-
no lolingene ngemaphutsa akho. (Fundza
Umshumayeli 7:20.) Chubeka uphenyisisa
emtsetfweni lophelele futsi utimisele kulo-
ndvolota umoya wekutidzela. Jehova uku-
lungele kukusita njengobe abasitile neba-
zalwane bakho labanyenti labanesono, ko-
dvwa lababusiswa nguye aphindze abemu-
kele.
19. Yini lesingayenta kute loko lesikubona esibu-
kweni lesiliVi laNkulunkulu kungasicedzi ema-
ndla?
MARCH 15, 2014 11
12 SICONGOSEKULINDZA
JEHOVA ufuna sijabule futsi usipha netibusiso letinyenti letinga-
senta sijabule. Kwekucala nje siyaphila. Ngaleso sizatfu, singase-
bentisa kuphila kwetfu kute simdvumise njengobe kunguye lowa-
sidvonsa kutsi simkhonte. (Hla. 144:15; Joh. 6:44) Jehova uyasici-
nisekisa kutsi uyasitsandza futsi uyasisita kute sicinisele njengo-
be simkhonta. (Jer. 31:3; 2 Khor. 4:16) Sijabulela kuba nekuthula
naNkulunkulu njengobe sifundziswa nguye futsi sinebudlelwane
lobuhle nebazalwane betfu labasitsandzako. Ngetulu kwako ko-
nkhe, sinelitsemba leliligugu lesikhatsi lesitako.
2
Nangetulu kwekuba naletizatfu tekujabula, letinye tinceku ta-
Nkulunkulu letetsembekile tisahlushwa yimicabango yekutikho-
bosa. Tingase tive shengatsi atikabaluleki kuJehova, tona kanye
nemsebenti wato letimentela wona. Kulabo labahlale banemuva
lonjalo, umbono wekuhlala ujabulile iminyaka leminyenti unga-
bonakala uliphupho nje. Kubo kuphila kungabonakala kungema-
langa nje lamanyenti ebumnyama.Shu. 11:8.
3
Lokungabangela bazalwane nabodzadze kutsi babe nemiva ye-
kutikhobosa kungaba kudvumateka, kugula, nome letinye timpha-
wu tekuguga. (Hla. 71:9; Taga 13:12; Shu. 7:7, NW.) Nanobekunja-
lo, umKhristu ngamunye kufanele alivume liciniso lekutsi inhlitiyo
1. Ngutiphi tibusiso letivela kuJehova letingasenta sihlale sijabulile?
2. Letinye tinceku taNkulunkulu letetsembekile tihlushwa yini?
3. Yini lengase ibangele imiva yekutikhobosa?
Indlela Yekulondvolota
Simo Sengcondvo Lesihle
Nangabe umuntfu aphiwe iminyaka leminyenti yekuphila
emhlabeni, akatijabulise ngayo yonkhe.SHU. 11:8.
UNGAPHENDVULA NJANI?

Yini lengase ikwente kube


matima kulondvolota simo
sengcondvo lesihle?

Singalisebentisa njani liBhayi-


bheli kute silondvolote simo
sengcondvo lesihle?

Indzaba yemfelokati lophuyi-


le, ya-Elija, kanye neyembhali
weTihlabelelo 102 ingasisita
njani kutsi sibe nesimo se-
ngcondvo lesihle?
iyayengana futsi ingasilahla ngisho nome
Nkulunkulu ajabula ngatsi. (Jer. 17:9; 1 Joh.
3:20) Develi umangalela tinceku taNkulu-
nkulu ngemanga. Labo labacabanga njenga-
Sathane bangetama kusenta sibe nembo-
no lonjengalowo Elifazi lobekete kukholwa
labenawoumbono wekutsi sitintfo letinge-
namsebenti kuNkulunkulu. Njengobe lawo
bekungemanga ngesikhatsi saJobe, nalamu-
hla kusengiwo.Jobe 4:18, 19.
4
Jehova ukwenta kucace emiBhalweni
kutsi utawuba nalabo labahamba esigodzi-
ni lesinelitfunti lekufa. (Hla. 23:4) Lenye
indlela layisebentisako kute abe natsi liVi la-
khe. Ngenca yaNkulunkulu liBhayibheli li-
nemandla ekubhidlita tintfo letimbelwe ta-
cina, letifaka ekhatsi imibono leliphutsa na-
lengakalungi. (2 Khor. 10:4, 5) Nyalo-ke ase-
sicabangele indlela lesingalisebentisa ngayo
liBhayibheli kute lisisite sibe nesimo se-
ngcondvo lesihle futsi sisilondvolote. Unga-
zuza kuloku futsi utfole netindlela tekukhu-
tsata labanye.
SEBENTISA LIBHAYIBHELI KUTE UBE
NESIMO SENGCONDVO LESIHLE
5
Umphostoli Pawula wakhuluma ngale-
tinye tintfo letingasisita sibe nesimo se-
ngcondvo lesihle. Wakhutsata libandla la-
seKhorinte watsi: Chubekani nitihlola ku-
tsi nisekukholweni yini. (2 Khor. 13:5)
Kukholwa, kungito tonkhe tinkholelo te-
buKhristu letembulwe eBhayibhelini. Na-
ngabe emavi etfu kanye netento tetfu ku-
hambisana naleto tinkholelo, sitawube si-
phumelele kuloluhlolo futsi sitawukhombi-
sa kutsi sisekukholweni. Kuliciniso kutsi
kufanele sicatsanise kuphila kwetfu kanye
nato tonkhe timfundziso tebuKhristu. Aku-
kafaneli sikhetse kutsi ngukuphi lesitakula-
lela.Jak. 2:10, 11.
6
Ungase ungabate kutihlola, ikakhulu-
4. Sitawucoca ngani kulesihloko?
5. Ngukuphi kutihlola lokungasisita sibe nesimo
sengcondvo lesihle?
6. Kungani kufanele sitihlole kutsi sisekukho-
lweni yini? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwale-
sihloko.)
kati nangabe ucabanga kutsi utawehlule-
ka. Nanobe kunjalo, indlela Jehova lasibona
ngayo ibaluleke kakhulu kunendlela tsine
lesitibona ngayo, futsi kucabanga kwakhe
kuphakeme kakhulu kunekwetfu. (Isa. 55:
8, 9) Tikhonti takhe utihlola ngenjongo ye-
kutsi abone lokuhle kuto futsi atisite, hha-
yi ngenjongo yekutsi atilahle. Nawusebe-
ntisa liVi laNkulunkulu kute utihlole ku-
tsi usekukholweni yini, utawutibona nge-
ndlela Nkulunkulu lakubona ngayo. Loku
kungakusita ungacabangi kutsi awukaba-
luleki kuNkulunkulu kodvwa esikhundle-
ni saloko ube nanasi sicinisekiso lesiseke-
lwe eBhayibhelini: Ubaluleke kakhulu kuJe-
hova. Umphumela waloku utawufana neku-
vula emakhethini kute kungene kukhanya
ekamelweni lelimnyama.
7
Indlela lephumelelako yekutihlola ku-
tsi uzindle ngetibonelo tebantfu labetse-
mbekile lokukhulunywa ngabo eBhayibhe-
lini. Kufanele ucatsanise timo tabo kanye
netakho nobe indlela labebativa ngayo ne-
ndlela wena lotiva ngayo, kute ubone ku-
tsi bewungenta njani kube bewusesimeni
sabo. Asesihlole tibonelo letintsatfu letiveta
indlela longalisebentisa ngayo liBhayibheli
kute uhlole kutsi usekukholweni yini, fu-
tsi ngaleyo ndlela ukwati kutibona ngendle-
la lefanele.
UMFELOKATI LOPHUYILE
8
Ngesikhatsi asethempelini eJerusale-
ma, Jesu wabuka umfelokati lophuyile. Si-
bonelo salomfelokati singasisita kutsi si-
hlale sinesimo sengcondvo lesihle nange-
tulu kwetimo lesikuto. (Fundza Lukha 21:
1-4.) Asewucabange ngetimo talomfeloka-
ti: Akudzingekanga kutsi abeketelele lusi-
zi lwekufelwa yindvodza yakhe nje kuphe-
la, kodvwa kwadzingeka abeketelele ne-
baholi benkholo lebebadla tindlu tebafe-
lokati esikhundleni sekutsi babasite.
7. Singazuza njani etibonelweni letiseBhayibheli-
ni tebantfu labetsembekile?
8, 9. (a) Besinjani simo salomfelokati lophuyile?
(b) Ngumiphi imiva lengakafaneli lokungenteka
lomfelokati abenayo?
MARCH 15, 2014 13
(Luk. 20:47) Abephuye kakhulu kangange-
kutsi ethempelini abekhona kunikela nge-
mali lelingana naleyo sisebenti lebesingayi-
tfola ngemizuzu nje lembalwa.
9
Asewucabange nje ngendlela lomfelo-
kati lativa ngayo nakangena emabaleni eli-
thempeli aphetse tinhlavu letimbili temali.
Kungenteka yini abecabanga ngekutsi imali
labetayinikela yincane kangakanani nayica-
tsaniswa naleyo lebekayinikela ngesikhatsi
indvodza yakhe isaphila? Abetawutiva ane-
mahloni yini nakabona imali lenyenti leni-
kelwa ngulabo labasembikwakhe, mhlawu-
mbe aze atibute nekutsi umnikelo wakhe
ubalulekile yini vele? Ngisho nobe kunge-
nteka kutsi abetiva ngaleyo ndlela, wenta
konkhe lokusemandleni akhe kute asekele
kukhonta kweliciniso.
10
Jesu waveta kutsi lomfelokati abeba-
lulekile kuJehova, kanye nemnikelo wakhe.
Watsi ufake lokunyenti kwendlula bonkhe
[labanjingile]. Umnikelo wakhe bewuta-
wuhlanganiswa newalabanye, kodvwa Jesu
wawubonga lomnikelo wakhe. Labo labe-
10. Jesu wakuveta njani kutsi lomfelokati abeba-
lulekile kuNkulunkulu?
batsatsa iminikelo emabhokisini bebatawu-
tfola letinhlavu letimbili temali kodvwa be-
bangeke bati kutsi tibaluleke kangakana-
ni kuJehova, tona kanye naloyo lotinike-
le. Nobe kunjalo, umbono waNkulunkulu
ngiwo lobewubaluleke kakhulu, hhayi loko
labanye lebebakucabanga, ngisho nendlela
lomfelokati labetibona ngayo. Ungayisebe-
ntisa yini lendzaba kute utihlole kutsi use-
kukholweni yini?
11
Timo takho tingase tikutsintse ngalo-
kucondzile loko longakhona kukwentela Je-
hova. Ngenca yekukhula nobe kugula, si-
ncane kakhulu sikhatsi labanye labakho-
na kusicitsa ekushumayeleni tindzaba le-
timnandzi. Kungaba kuhle yini bacabange
kutsi loko labakwentile kuncane kakhulu
kutsi bangakubika? Ngisho nobe ungaguli
nobe ungakakhuli kangako, ungase ubone
shengatsi imetamo yakho mincane kakhu-
lu kunawo onkhe ema-awa bantfu baNku-
lunkulu labawacitsa umnyaka nemnyaka
bamkhonta. Nobe kunjalo, kulendzaba ye-
mfelokati lophuyile sifundza kutsi Jehova
uyakunaka konkhe lesimentela kona fu-
11. Yini longayifundza endzabeni yalomfelokati?
Ngusiphi sifundvo lositfolako esibonelweni semfelokati lophuyile?
(Fundza sigaba 8-10)
14 SICONGOSEKULINDZA
MARCH 15, 2014 15
tsi kuligugu kuye, ikakhulukati nangabe si-
kwente sisetimeni letimatima. Asewuca-
bange ngekukhonta kwakho Jehova kulo-
mnyaka lophelile. Akhona yini ema-awa lo-
wawasebenta lapho kwadzingeka kutsi uti-
dzele khona? Nangabe kunjalo, ciniseka
kutsi Nkulunkulu ukutsatsa njengalokuba-
lulekile loko lowamentela kona. Nawuli-
ngisa lomfelokati lophuyile ngekwenta ko-
nkhe lokusemandleni akho emsebentini
waJehova, unesizatfu lesicinile sekucinise-
ka kutsi usekukholweni.
SALE UTSATSA KUPHILA KWAMI
12
Umphrofethi Elija abetsembekile ku-
Jehova futsi abenekukholwa lokucinile. Ko-
dvwa ngalesinye sikhatsi wakhatsateka ka-
khulu kangangekutsi wacela kuJehova ku-
tsi afe, watsi: Simakadze, sekwenele, sale
utsatsa kuphila kwami. (1 Khos. 19:4) Labo
labangakase bahlangabetane nesimo lesi-
njena bangasheshe bacabange kutsi umtha-
ntazo wa-Elija bewumane nje ungemavi la-
ngasho lutfo. (Jobe 6:3, NW.) Kodvwa-ke
abekhatsateke mbamba. Kepha naka ku-
tsi esikhundleni sekutsi Jehova amtsetsise
ngekufuna kwakhe kufa, wamsita.
13
Yini leyabangela Elija kutsi ative nga-
leyo ndlela? Abesandza kwenta intfo leya-
fakazela kuma-Israyeli kutsi Jehova ungu-
Nkulunkulu weliciniso, futsi loku kwaphu-
mela ekutseni kubulawe baphrofethi ba-
Bhali labangu-450. (1 Khos. 18:37-40) Ku-
ngenteka abenelitsemba lekutsi bantfu
baNkulunkulu bebatawubuyela ekukho-
nteni kweliciniso, kodvwa akuzange kube
njalo. Jezebeli indlovukazi lembi, watfume-
la umlayeto ku-Elija watsi uhlela kutsi abu-
lawe. Ngesizatfu sekutsi bekesabela kuphi-
la kwakhe, Elija wabalekela eningizimu wa-
ncamula eveni lakaJuda lebelisedvute waya
ehlane.1 Khos. 19:2-4.
14
Njengobe abeyedvwa azindla, Elija
wacabanga ngekutsi umsebenti wakhe we-
kuba ngumphrofethi bewungakabalule-
12-14. (a) Imiva lengakafaneli yamenta wativa
njani Elija? (b) Yini lokungenteka yabangela Elija
kutsi ative ngalendlela?
ki. Watsi kuJehova: Kute lengincono nga-
ko kunabokhokho bami. Ngekusho nja-
lo abebona shengatsi akakabaluleki, ufana
nje nelutfuli kanye nematsambo abokho-
kho bakhe. Ecinisweni abetihlole ngetakhe
timiso wase ubona kutsi usehluleki, futsi
akakabaluleki kuJehova nakunobe ngumu-
phi lomunye umuntfu.
15
Kodvwa-ke Somandla abembona nga-
lenye indlela Elija. Abesolo abalulekile ku-
Nkulunkulu, futsi Jehova wamciniseki-
sa ngaloku. Nkulunkulu watfumela ingilosi
kute icinise Elija. Waphindze wamlungise-
lela kudla kanye nekwekunatsa kute atewu-
chubeka neluhambo lwakhe lwemalanga
langu-40 loluya ngaseningizimu eNtsabe-
ni iHorebe. Ngetulu kwaloko, ngemusa
Nkulunkulu wawulungisa umbono loliphu-
tsa wa-Elija wekutsi kute lamanye ema-Isra-
yeli letsembekile kuJehova. Lokubaluleke
kakhulu kutsi Nkulunkulu wamnika lemi-
nye imisebenti Elija futsi wayemukela. Wa-
zuza kakhulu ngelusito lalunikwa nguJeho-
va, ngako wabuyela emsebentini wakhe we-
kuba ngumphrofethi emandla akhe asavu-
selelekile.1 Khos. 19:5-8, 15-19.
16
Indzaba ya-Elija ingakusita uhlole ku-
tsi usekukholweni yini futsi ikwente ube
nembono lofanele. Kwekucala, cabanga
ngetindlela Jehova lakusekele ngato. Ku-
ngenteka yini kutsi lenye yetinceku takhe,
mhlawumbe lomdzala welibandla nobe
umKhristu lovutsiwe wake wakusita ngesi-
khatsi udzinga lusito? (Gal. 6:2) Uke wasi-
tfola yini sikhutsato eBhayibhelini, etincwa-
dzini tetfu tebuKhristu nobe emihlanga-
nweni yelibandla? Nawuphindze uzuza ku-
loku, cabanga ngaloyo longuMtfombo we-
lusito lwakho bese uyathantaza umbonge.
Hla. 121:1, 2.
17
Kwesibili, kufanele wati kutsi simo se-
ngcondvo lesingakafaneli singakukhohlisa.
15. Nkulunkulu wamcinisekisa njani Elija kutsi
abesolo abalulekile kuye?
16. Ngutiphi letinye tindlela lokungenteka Nku-
lunkulu ukusekele ngato?
17. Yini Jehova layitsatsa njengalebalulekile eti-
ncekwini takhe?
Indlela Nkulunkulu lasibona ngayo ngiyo
lebalulekile. (Fundza Roma 14:4.) Jehova
ukutsatsa njengalokubalulekile kutinikela
nekwetsembeka kwetfu kuye; akabuki ku-
tsi kungakanani lesikufezile. Njenga-Elija,
kungenteka kutsi nawe umentele lokunye-
nti Jehova kunaloko lokwatiko. Kungente-
ka nekutsi bakhona bantfu lobasitile eba-
ndleni, kanye nebantfu labasensimini laba-
fundze liciniso ngenca yemetamo yakho.
18
Kwekugcina, tabelo letivela kuJeho-
va titsatse njengebufakazi bekutsi uyaku-
sekela. (Jer. 20:11) Njenga-Elija, kungente-
ka kutsi utiva uphelelwa ngemandla ngo-
be umsebenti wakho ubonakala ungatse-
li nobe leminye imigomo yekukhonta Nku-
lunkulu ibonakala inganyeleleki. Kodvwa
unelilungelo lelikhulu kakhulu sonkhe le-
singaba nalo, lekushumayela tindzaba leti-
mnandzi kanye nekubitwa ngelibito la-
Nkulunkulu. Ngako-ke hlala wetsembe-
kile. Ngaleyo ndlela, lamavi Jesu lawa-
sho kulomunye umfanekiso wakhe anga-
shiwo nakuwe: Jabula kanye nami.Mat.
25:23.
UMTHANTAZO
WEMUNTFU LOHLUPHEKAKO
19
Umbhali weTihlabelelo 102 abesesi-
meni lesimatima. Abehluphekile, acindze-
teleke kakhulu enyameni nasemoyeni fu-
tsi angasakhoni nekubeketelela tinkinga ta-
khe. (Hla. 102, umbhalo longenhla) Emavi
akhe asenta sibone kutsi abesebuhlungwini
lobukhulu, ativa ayedvwa, futsi ahlushwa
yimiva yakhe. (Hla. 102:3, 4, 6, 11) Abe-
ciniseka ngekutsi Jehova ufuna kumlahla.
Hla. 102:10.
20
Kodvwa-ke lomhlabeli wachubeka
asebentisa kuphila kwakhe kute advumi-
se Jehova. (Fundza Tihlabelelo 102:19-
21.) Njengobe kuvetwa kuTihlabelelo 102,
18. Umsebenti lowunikwe nguJehova ufakazela
ini?
19. Ngusiphi simo umbhali weTihlabelelo 102 la-
bekuso?
20. Umthantazo ungamsita njani umuntfu lolwi-
sana nemicabango lengakafaneli?
ngisho nebantfu labasekukholweni banga-
ba sebuhlungwini lobukhulu futsi bakutfo-
le kumatima kucabanga ngaletinye tintfo.
Umhlabeli weva shengatsi ufanana nenyo-
ni ledliwa situnge, lehleti etikwendlu, kwa-
ba shengatsi intfo lebeyikhona nje bekuti-
nkinga takhe kuphela. (Hla. 102:7) Nanga-
be kwenteka utiva ngaleyo ndlela, tfulule-
la sifuba sakho kuJehova njengobe kwenta
umhlabeli. Imithantazo yakho nawuhlu-
phekile ingakusita nawulwisana nemicaba-
ngo lengakafaneli. Jehova wetsembisa ku-
tsi utayinaka imikhuleko yalabangenaba-
ni, angayibukeli phansi imithantazo yabo.
(Hla. 102:17) Kufanele usetsembe lesetse-
mbiso.
21
Tihlabelelo 102 tiphindze tisikhombi-
se loko lesingakwenta kute sibe nesi-
mo sengcondvo lesihle. Umhlabeli wakwe-
nta loku ngekutsi anake buhlobo bakhe
naJehova. (Hla. 102:12, 27) Wadvudvu-
teka kakhulu ngekwati kutsi Jehova uta-
wuhlale abasekela bantfu baKhe naba-
vivinywa. Ngako-ke, nangabe kuba nemi-
va lengakafaneli kukuphatamisa kwe-
sikhashana ekwenteni loko lobewungasa
kukwenta emsebentini waNkulunkulu, ku-
fanele uthantaze ngako. Cela Nkulunkulu
kutsi awuve umthantazo wakho, kungabi
ngenjongo yekutsi ukhululeke ekucindze-
telekeni kwakho kuphela kodvwa kuze ba-
ntfu bavakalise libito laSimakadze.Hla.
102:20, 21.
22
Ngako-ke singasebentisa liBhayibheli
kute sibone kutsi sisekukholweni futsi si-
balulekile kuJehova. Kuliciniso kutsi ku-
lelive lesiphila kulo kungenteka singa-
khoni kucedza yonkhe imiva lengakafaneli
nobe kudvumateka. Nanobe kunjalo, nga-
munye wetfu angakhona kujabulisa Jehova
futsi asindziswe ngekuchubeka ngekwetse-
mbeka acinisela emsebentini wakhe.Mat.
24:13.
21. Umuntfu lolwisana nemiva lengakafaneli
angenta njani kute abe nesimo sengcondvo lesi-
hle?
22. Ngamunye wetfu angamjabulisa njani Je-
hova?
16 SICONGOSEKULINDZA
Lomunye babe waseBrazil utsi: Tingcondvo
tetfu tisuke setikuloko lesikwentako eKukhonte-
ni Kwemndeni kwakusihlwa kangangekutsi size
sicedze ebusuku kakhulu nangabe ngingakasi-
misi lesifundvo. Lenye inhloko yemndeni yase-
Japan itsi indvodzana yayo leneminyaka lelishu-
mi budzala ayitihluphi ngekunaka sikhatsi futsi
isuke isafuna kuchubeka. Kungani yenta njalo?
Lobabe utsi: Iyakhutsateka futsi loko kuyenge-
tela injabulo.
Nanobe kunjalo, akusibo bonkhe bantfwana
labativa ngalendlela futsi ecinisweni, labanye
bangase bangakujabuleli kukhonta kwemndeni.
Yini lebangela loko? Naku lokwashiwo ngulomu-
nye babe waseTogo: Kukhonta Jehova akukafa-
neli kube yintfo lengajabulisi. Nangabe kunja-
lo, loko ngeke yini kusho kutsi kukhonta kwe-
mndeni akwentiwa kahle? Imindeni leminyenti
itfole kutsi kukhonta kwemndeni kungaba yi-
njabulo, njengobe kwasho Isaya mayelana neli-
Sabatha.Isa. 58:13, 14.
Bobabe labangemaKhristu batfole kutsi kuze
kukhonta kwemndeni kujabulise, kudzingeka
wonkhe umuntfu ative akhululekile. Ralf, lo-
nemadvodzakati lamatsatfu nendvodzana yinye,
utsi kukhonta kwabo kwemndeni kuba shenga-
tsi bayaticocela nje, akubi ngatsi sifundvo, futsi
wonkhe umuntfu uba nencenye. Kuliciniso kutsi
akusimelula ngaso sonkhe sikhatsi kwenta wo-
nkhe umuntfu akujabulele kukhonta kwemnde-
ni futsi abe nencenye kuko. Lomunye make uya-
vuma: Ngaletinye tikhatsi ngiba bete umdla-
ndla wekwenta kukhonta kwemndeni kujabuli-
se njengobe bengingatsandza. Ungakhona yini
kuncoba lenkinga?
KUVUMELANA NETIMO NEKWENTA TINTFO
LETEHLUKAHLUKENE
Lomunye babe waseJalimane lonebantfwana
lababili utsi: Kudzingeka sivumelane netimo.
Natalia, longumake lonebantfwana lababili utsi:
Intfo lebaluleke kakhulu emndenini wetfu kwe-
nta tintfo letehlukahlukene. Imindeni lemi-
nyenti yehlukanisa kukhonta kwemndeni kube
Kukhonta
Kwemndeni

Ningakwenta
Yini Kujabulise
Kakhudlwana?
MARCH 15, 2014 17
tincenye letehlukahlukene. Cleiton, longubabe wase-
Brazil lonebantfwana lababili labaseminyakeni yeku-
tfomba utsi: Loko kwenta lesifundvo sibe mnandzi
kakhulu futsi onkhe emalunga emndeni ayahlanga-
nyela kuso. Ngekwehlukanisa lesifundvo, batali ba-
ngatfola litfuba lekutsi banake tidzingo temntfwana
ngamunye nangabe bashiyana kakhulu ngeminyaka.
Batali bangacoca nelilunga ngalinye lemndeni ngeti-
dzingo talo futsi bangashintjashintja nabakhetsa loko
lokutawufundvwa nendlela lokutakwentiwa ngayo.
Labanye benta njani kute bente tintfo letehlukahlu-
kene ekukhonteni kwabo kwemndeni? Labanye baca-
la ngekuhlabela tingoma teMbuso. Juan waseMexico
utsi: Loko kwenta wonkhe umuntfu akhululeke ku-
phindze kwente tingcondvo tetfu tilungele loko lesita-
kufundza. Umndeni wakhe ukhetsa tingoma letiha-
mbelana naloko lokutawube kufundvwa ngalelo langa.
Imindeni leminyenti ifundza incenye letsite leseBha-
yibhelini ndzawonye. Kuze ente lokwehlukile, emalu-
nga emndeni afundza tindzima tebantfu labehlukahlu-
kene labakuleyo ndzaba. Lomunye babe eJapan wa-
vuma kutsi ekucaleni kufundza ngaleyo ndlela be-
kuyintfo lengaketayeleki kuye. Kodvwa emadvodzana
akhe lamabili bekakujabulela kubona batali bawo baja-
bula ngekwenta lokutsite nawo. Leminye imindeni ize
idlale ema-drama ngetindzaba letiseBhayibhelini. Ro-
ger, longubabe waseNingizimu Afrika lonemadvodza-
na lamabili, utsi: Bantfwana ngalesinye sikhatsi babo-
na tintfo eBhayibhelini tsine batali lebesingakatiboni.
Lenye indlela yekwenta tintfo letehlukahlukene ku-
tsi umndeni usebente ndzawonye wakhe lokutsite, nje-
ngemkhumbi waNowa nobe lithempeli laSolomoni.
Kwenta loku kudzinga kutsi ucwaninge futsi loko ku-
ngajabulisa. Nasi sibonelo: Kulomunye umndeni wase-
Asia, intfombatanyana leneminyaka lesihlanu budza-
la beyinebatali bayo kanye nagogo wayo endlini yeku-
phumula. Bebadlala lomunye umdlalo lokhombisa lu-
hambo lwemphostoli Pawula lwetitfunywa telivangeli.
Leminye imindeni idlala imidlalo lesekelwe etindza-
beni letisencwadzini ya-Eksodusi. Donald waseTogo
loneminyaka lengu-19 budzala utsi: Kwenta tintfo
letehlukahlukene kwente kukhonta kwetfu kwemnde-
ni kwajabulisa, nemndeni wetfu wajabula. Ukhona
yini umdlalo lowucabangako longenta kukhonta kwe-
mndeni wakho kujabulise kakhudlwana?
KULUNGISELELA KUBALULEKE KAKHULU
Nanobe kwenta tintfo letehlukahlukene kanye ne-
kuvumelana netimo kwenta kukhonta kwemndeni ku-
jabulise, kodvwa kuze kufundzise sibili, kudzinge-
ka kutsi nonkhe nilungiselele. Ngaletinye tikhatsi ba-
ntfwana bayadzinwa, ngako bobabe kudzingeka baca-
bangisise ngaloko labakhetsa kutsi kwentiwe baphi-
ndze batinikete sikhatsi sekulungiselela kahle. Naku
lokushiwo ngulomunye babe: Nangilungiselele, wo-
nkhe umuntfu uyazuza kulesifundvo. Lomunye babe
eJalimane utjela umndeni wakhe kusenesikhatsi nga-
loko lokutawufundvwa emavikini lalandzelako. Lo-
munye babe waseBenin lonebantfwana labancane la-
basitfupha, nakahlela kutsi kubukelwe i-DVD leseke-
lwe eBhayibhelini ekukhonteni kwemndeni, ubaniketa
imibuto kusenesikhatsi. Kuyacaca kutsi kulungiselela
kwenta kukhonta kwemndeni kuzuzise.
Nangabe umndeni ukwati kusenesikhatsi loko lo-
kutawufundvwa, ungacoca ngako njengobe liviki lisa-
chubeka, lokwenta kutsi ube nenkhaphunkhaphu. Na-
ngabe umuntfu ngamunye abelwe lokutsite, loko kuta-
kwenta kutsi naye ative ayincenye yalokukhonta kwe-
mndeni.
LWELANI KUTSI KUBE KHONA NJALO
Imindeni leminyenti ikutfola kumatima kuba neku-
khonta kwemndeni njalo.
Bobabe labanyenti kudzingeka basebente ema-awa
lamanyenti kuze bakhone kondla imindeni yabo. Nasi
sibonelo: Lomunye babe lohlala eMexico usuka ekha-
ya ngensimbi yesitfupha ekuseni aze abuye ngensi-
mbi yesiphohlongo ebusuku. Kuletinye timo, kungase
kube nesidzingo sekutsi kushintjwe sikhatsi seKukho-
nta Kwemndeni ngenca yaleminye imibutsano yebu-
Khristu leba khona.
Nanobe kunjalo, kudzingeka kutimisela kuze kukho-
nta kwemndeni kube khona njalo. Nakakhuluma nge-
kutimisela kwemndeni wakubo, Lo

s lohlala eTogo lo-


neminyaka lelishumi nakunye budzala utsi: Ngisho
nobe ngaletinye tikhatsi kudzingeka sicale kukhonta
kwemndeni sekwephutile ngenca yalokutsite lokupha-
tamisile emkhatsini welilanga, siyaciniseka kutsi kuba
khona. Kungalesosizatfuleminye imindeni ihlela kutsi
ibe nekukhonta kwemndeni nakusasuka liviki. Nanga-
be kuvela simo lebesingakalindzeleki, ingakhona ku-
phindze ihlele kukuchuba ngalelinye lilanga kuleloviki.
Njengobe kubitwa ngekutsi kukhonta kwemnde-
ni, leligama liyaveta kutsi kuyincenye yekukho-
nta kwenu Jehova. Njalo ngeliviki, onkhe emalu-
nga emndeni kufanele aletse kuJehova titselo temilo-
mo yawo. (Hos. 14:2) Shengatsi leso kungaba sikhatsi
lesijabulisa kakhulu kuwo onkhe emalunga emndeni,
ngobe injabulo yenu levela kuSimakadze ingemandla
enu.Neh. 8:9, 10.
18 SICONGOSEKULINDZA
KUKHONTA KWENU
KWEMNDENI KUFANELE:
Kube ngulokukhululekile
Kuvumelane netimo
Kwehlukahluke
Kulungiselelwe kahle
Kuchutjwe njalo
EMelika
ESri Lanka
ENingizimu Afrika
BEKUNGASIYO inhloso yaJehova kutsi bantfu bahlushwe yimi-
phumela lebuhlungu yekuguga. Kodvwa injongo yakhe bekuku-
tsi bantfu bajabulele imphilo lenhle ePharadisi. Nyalo indalo yo-
nkhe ichubeka ilila kanye kanye futsi isetinhlungwini. (Rom. 8:
22) Ucabanga kutsi Nkulunkulu utiva njani nakabona umonakalo
sono lesiwubange kubantfu? Ngetulu kwaloko, kubantfu labanye-
nti lasebakhulile kuba nesikhatsi ekuphileni kwabo lapho banga-
nakwa khona, lokusikhatsi lapho basuke baludzinga kakhulu lusi-
to.Hla. 39:5; 2 Thim. 3:3.
2
Bantfu baJehova bajabula kakhulu ngekutsi banalasebakhuli-
le emabandleni. Siyazuza ekuhlakanipheni kwabo futsi sibonelo
sabo sekukholwa siyasikhutsata. Labanyenti betfu bahlobene na-
laba lasebakhulile. Kodvwa-ke ngisho sihlobene nabo nobe cha, si-
yayikhatsalela inhlalakahle yabo. (Gal. 6:10; 1 Phet. 1:22) Sonkhe
sitawuzuza ngekuhlola umbono waNkulunkulu ngebantfu laseba-
khulile. Sitawuphindze sihlole imitfwalo emalunga emndeni ka-
nye nelibandla lelinayo ekunakekeleni labo lesebakhulile.
UNGANGILAHLI
3
Umbhali lophefumulelwe weTihlabelelo 71:9 wancenga Nku-
lunkulu watsi: Ungangilahli esikhatsini sebudzala bami, unga-
1. Ngusiphi simo lesibuhlungu bantfu labakuso?
2. Kungani emaKhristu abakhatsalela kakhulu lasebakhulile?
3, 4. (a) Ngusiphi sicelo lesibalulekile umbhali weTihlabelelo 71 lasenta
kuJehova? (b) Yini labo lasebakhulile ebandleni labangayicela kuNkulu-
nkulu?
Hloniphani Lasebakhulile
Labasemkhatsini Wenu
Niyawubahlonipha lasebakhulile.LEV. 19:32.
UNGAPHENDVULA NJANI?

Ngumuphi umbono Jehova


lanawo ngebantfu labetse-
mbekile lasebakhulile?

Ngumuphi umtfwalo bantfwa-


na lesebabadzala labanawo
mayelana nebatali babo lase-
bakhulile?

Emabandla angabahlonipha
njani lasebakhulile labakanye
nabo?
20 SICONGOSEKULINDZA
ngikhohlwa nase ngiphelelwa ngema-
ndla. Kubonakala shengatsi lamavi achu-
beka kuTihlabelelo 70, letinembhalo longe-
nhla lotsi Sihlabelelo saDavide. Ngako
kungenteka kutsi nguDavide lowenta lesi-
celo lesisifundza kuTihlabelelo 71:9. Wa-
khonta Nkulunkulu kusukela asesemnca-
ne kwaze kwaba sekugugeni kwakhe, futsi
Jehova wamsebentisa ngetindlela letinye-
nti. (1 Sam. 17:33-37, 50; 1 Khos. 2:1-3, 10)
Nanobe kunjalo, Davide wasibona sidzi-
ngo sekucela Jehova kutsi achubeke amna-
kekela.Fundza Tihlabelelo 71:17, 18.
4
Bantfu labanyenti lamuhla bafanana
naDavide. Nangetulu kwekukhula ngemi-
nyaka kanye netinsuku tekuhlupheka, ba-
yachubeka badvumisa Nkulunkulu ngalo-
kusemandleni abo. (Shu. 12:1-7) Labanye-
nti abasakhoni kwenta tintfo lebebakho-
na kutenta ngaphambili, lokufaka ekhatsi
umsebenti waJehova. Kodvwa nabo banga-
thantaza kuJehova kutsi achubeke ajabu-
la ngabo futsi abanakekele. Laba labetse-
mbekile lasebakhulile, bangaciniseka ku-
tsi Nkulunkulu utayiphendvula imithanta-
zo yabo. Imithantazo yabo iyafana naloyo
Davide lawenta ngesikhatsi aphefumule-
lwe nguNkulunkulu.
5
ImiBhalo ikwenta kucace kutsi labo la-
betsembekile lasebakhulile babaluleke ka-
khulu kuJehova nekutsi ulindzele kutsi ti-
nceku takhe tibahloniphe. (Hla. 22:24-26;
Taga 16:31; 20:29) Incwadzi yaLevithikhu-
si 19:32 itsi: Niyawutitfoba embikwalase-
bakhulile, nibahloniphe, nidvumise Nku-
lunkulu wenu. NginguSimakadze. Ngesi-
khatsi kubhalwa lamavi, kuhlonipha lase-
bakhulile ebandleni kwakuyintfo lebalule-
ke kakhulu, futsi kusenjalo nalamuhla.
Kodvwa kutsiwani ngekubanakekela?
Ngubani lokufanele ente lowo msebenti?
UMTFWALO UMNDENI LONAWO
6
LiVi laNkulunkulu litsi: Hlonipha uyi-
5. Ngumuphi umbono Jehova lanawo ngebantfu
labetsembekile lasebakhulile?
6. Ngusiphi sibonelo Jesu lasibeka endzabeni ye-
kunakekela batali?
hlo nenyoko. (Eks. 20:12; Ef. 6:2) Jesu wa-
wugcizelela lomyalo ngekutsi alahle baFa-
risi netati temtsetfo, lebebangafuni kuna-
kekela batali babo. (Mak. 7:5, 10-13) Naye
wasibekela sibonelo lesihle kulendzaba.
Ngesikhatsi aselugodvweni sekatawufa,
Jesu wacela Johane umfundzi wakhe la-
bemtsandza kutsi anakekele make wakhe,
lokungenteka abesangumfelokati.Joh. 19:
26, 27.
7
Aphefumulelwe, umphostoli Pawula
wabhala kutsi emaKhristu kufanele ana-
kekele imindeni yawo. (Fundza 1 Thimo-
thi 5:4, 8, 16.) Asewucabange ngengciki-
tsi yalamavi Pawula lawabhalela Thimothi.
Wachaza kutsi ngubani longase akufane-
le kutfola lusito lwetimali ebandleni neku-
tsi ngubani longase angalutfoli. Wakwe-
nta kwacaca kutsi bantfwana labakholwa-
ko, batukulu, kanye netihlobo tebafeloka-
ti lasebakhulile ngibo kakhulu lokufanele
babanakekele. Ngako-ke loku bekutawe-
nta kutsi libandla lingabi nemtfwalo ngalo-
kungakadzingeki. Nalamuhla, lenye indle-
la emaKhristu lakhombisa ngayo kwesaba
Nkulunkulu kutsi anakekele tihlobo tawo
letidzinga lusito.
8
Kalula nje, bantfwana labangemaKhri-
stu lasebakhulile, banemtfwalo wekuci-
nisekisa kutsi tidzingo tebatali babo tiya-
nakekelwa. Nanobe Pawula abekhuluma
ngetihlobo letikholwako, kodvwa nebata-
li labangasiwo emalunga elibandla lebu-
Khristu akukafaneli banganakwa. Tindlela
bantfwana labanakekela ngato batali babo
tiyehluka. Timo tebantfu atifani. Tidzingo,
timo kanye nemphilo yalabo labatsintseka-
ko kuyehluka. Labanye bantfu lasebakhuli-
le banebantfwana labanyenti, kantsi laba-
nye banemntfwana munye nje vo. Labanye
bangalutfola lusito lwaHulumende kantsi
7. (a) Ngusiphi simiso umphostoli Pawula lasibe-
ka mayelana nekunakekelwa kwebatali? (b) Itsini
ingcikitsi yemavi aPawula?
8. Ngukuphi kuhlakanipha lesikubonako endza-
beni yekutsi liBhayibheli lingasitjeli ngalokuco-
ndzile kutsi batali lasebakhulile kufanele banake-
kelwe njani?
MARCH 15, 2014 21
labanye ngeke balutfole. Kantsi futsi tintfo
labatisako bantfu labadzinga lusito ati-
fani. Ngako-ke, ngeke kube kuhlakani-
pha nobe kukhombisa lutsandvo kutsi siso-
le indlela umuntfu lotsite layisebentisako
kute anakekele tihlobo lesetikhulile. Jeho-
va angasibusisa nobe ngusiphi sincumo le-
sisekelwe emiBhalweni futsi asente siphu-
melele, njengobe nje bekunjalo kusukela
emalangeni aMosi.Num. 11:23.
9
Kungaba matima kunakekela batali la-
sebakhulile nangabe bahlala khashane ne-
bantfwana babo. Kuhhohloka kwemphi-
lo yemtali, mhlawumbe ngesizatfu sekutsi
uwile, nobe wephukile, nobe lokunye nje,
kungase kwente kutsi kube nesidzingo se-
kutsi bantfwana baye bayomhlola. Kunga-
se kudzingeka kutsi labatali batfole lusi-
to, mhlawumbe lwesikhashana nobe lwesi-
khatsi lesidze.1
10
Tisebenti tasikhatsi sonkhe letabelwe
khashane nasekhaya, kungadzingeka ku-
tsi tente tincumo letingasimelula. Labo la-
bakhonta eBethel, nalabatitfunywa teliva-
ngeli kanye nebabonisi labajikeletako ba-
tsatsa tabelo tabo njengaletibalulekile, na-
njengesibusiso lesivela kuJehova. Nano-
be kunjalo, nangabe batali babo sebagula,
intfo yekucala labangase bayicabange kutsi
kudzingeka bashiye sabelo sabo, babuyele
ekhaya bayewunakekela batali. Kodvwa-ke
kukuhlakanipha kutsi bathantaze bahlole
kutsi nguloko yini vele batali babo labaku-
dzingako nobe labakusako. Umuntfu aku-
dzingeki asheshe ashiye sabelo sakhe, futsi
etikhatsini letinyenti loko kungase kunga-
dzingeki. Kungenteka yini kutsi lenkinga
yemphilo yesikhashana, futsi mhlawumbe
ebandleni umtali lakulo bakhona labanga-
kujabulela kumsita?Taga 21:5.
1 Sihloko lesilandzelako sitawucoca ngaletinye ti-
ndlela tekunakekela letingasetjentiswa ngulabo lase-
bakhulile kanye nebantfwana babo.
9-11. (a) Ngutiphi timo letimatima labanye laba-
ngase bahlangabetane nato? (Buka sitfombe lesi-
sekucaleni kwalesihloko.) (b) Kungani bantfwana
lasebakhulile kungakafaneli bajake kushiya
umsebenti wasikhatsi sonkhe? Fanekisa.
11
Asewucabange ngesibonelo sema-
dvodzana lamabili lebekabelwe khashane
nasekhaya. Lenye beyisitfunywa selivange-
li eNingizimu Melika kantsi lena lenye be-
yikhonta endlunkhulu yaBoFakazi leseBro-
oklyn, eNew York. Batali babo labakhuli-
le bebadzinga lusito. Lamadvodzana kanye
nebafati bawo bavakashela ekhaya eMphu-
malanga ye-Asia bayewubona kutsi ngulu-
phi lusito lobeludzingwa batali babo. Nge-
kuhamba kwesikhatsi, laba labebatitfu-
nywa telivangeli eNingizimu Melika be-
bacabangela kushiya sabelo sabo babuye-
le ekhaya. Kwatsi kusenjalo umchumanisi
wesigungu salabadzala wasebandleni la-
pho kuhlanganyela khona batali babo, wa-
bashayela lucingo. Labadzala balelibandla
besebacocile ngalesimo futsi bebafuna le-
titfunywa telivangeli tichubeke esabelwe-
ni sato sikhatsi lesidze. Labazalwane beba-
wujabulela umsebenti lobewentiwa ngule-
titfunywa telivangeli futsi bebatimisele
kwenta konkhe lokusemandleni kute ba-
basite ekunakekeleni batali babo. Bonkhe
kulomndeni bakujabulela kakhulu kuboni-
swa lutsandvo ngalendlela.
12
Nobe ngabe nguyiphi indlela umnde-
ni wemaKhristu loyisebentisako kute una-
kekele tidzingo tebatali lasebakhulile, lo-
kumcoka kakhulu kuciniseka kutsi loko
kulimelela kahle ligama laNkulunkulu.
Asifuni nakancane kuba njengebaholi be-
nkholo bangesikhatsi saJesu. (Mat. 15:3-6)
Sifuna kutsi tincumo lesitentako tilimelele
kahle libandla tiphindze tidvumise Nkulu-
nkulu.2 Khor. 6:3.
UMTFWALO LIBANDLA LELINAWO
13
Akusibo bonkhe labangakhona kusi-
ta tisebenti tasikhatsi sonkhe ngalendle-
la lesisandza kukhuluma ngayo. Nano-
be kunjalo, simo lesavela ngelikhulu le-
12. Yini lokufanele umndeni wemaKhristu uyica-
bangele mayelana nanobe ngutiphi tincumo loti-
tsatsako kute unakekele batali?
13, 14. Kungani imiBhalo ingasenta siphetse
ngekutsi emabandla anendzaba nekunakekela
emalunga elibandla lasakhulile?
22 SICONGOSEKULINDZA
MARCH 15, 2014 23
kucala sakwenta kwacaca kutsi emaba-
ndla anendzaba ekunakekeleni tidzi-
ngo tabodzadzewetfu nebazalwane laseba-
khulile labatibonelo. Naku lokushiwo li-
Bhayibheli ngelibandla lebeliseJerusale-
ma: Kute ngisho namunye kubo lobeka-
swele. Loku akusho kutsi bonkhe bebeme
kahle etimalini. Kubonakala shengatsi la-
banye bebete imali lenyenti, kodvwa bo-
nkhe bebehlukaniselwa, kuye ngetidzingo
temuntfu ngamunye. (Imis. 4:34, 35) Nge-
muva kwaloko, kwavela inkinga kuleyo
ndzawo. Kwabikwa kutsi labanye bafelo-
kati bebangemukeliswa kudla lobekwabi-
wa malanga onkhe. Ngaleso sizatfu, ba-
phostoli batsi akukhetfwe emadvodza la-
bewufanele lomsebenti latawucinisekisa
kutsi tidzingo talabafelokati tinakeke-
lwa kahle nangendlela lefanako. (Imis. 6:
1-5) Kuliciniso kutsi lokwabiwa kweku-
dla malanga onkhe bekulilungiselelo lesi-
khashana lekunakekela tidzingo talabo la-
bebasandza kuba ngemaKhristu ngeliPhe-
ntekhoste la-33 C.E. labachubeka bahleti
sikhashana eJerusalema kute bafundzi-
swe. Ngisho nome kunjalo, loko lokwe-
ntiwa baphostoli kuveta kutsi libandla li-
ngakhona kunakekela labo labadzinga lu-
sito.
14
Njengobe kuvetiwe, Pawula waniketa
Thimothi ticondziso lebetitawumsita abo-
ne timo lebetingenta bafelokati labange-
maKhristu kubafanele kutfola lusito lweli-
bandla. (1 Thim. 5:3-16) Jakobe, umbhali
weliBhayibheli lophefumulelwe, naye wa-
livuma liciniso lekutsi emaKhristu ane-
mtfwalo wekunaka tintsandzane, bafelo-
kati, kanye nalabanye labaselusizini nobe
labeswele. (Jak. 1:27; 2:15-17) Umphosto-
li Johane naye wachaza: Nobe ngubani lo-
netintfo tekuphila lotsi nakabona umna-
kabo eswele angafuni kumvela, lutsandvo
lwaNkulunkulu lungahlala kanjani kuloyo
muntfu? (1 Joh. 3:17) Nangabe umKhri-
stu ngamunye anemtfwalo wekunakekela
labeswele, kusho kutsi libandla nalo line-
mtfwalo lofanako.
15
Kulamanye emave, bohulumende ba-
nika bantfu lasebakhulile imbasha, laba-
nye banetinhlelo tekubanakekela, futsi la-
banye bahlela kutsi kube nebantfu lababa-
nakekela emakhaya. (Rom. 13:6) Kuletinye
tindzawo, kute tinhlelo letinjengaleti. Nga-
ko-ke kutawuya ngetimo kutsi lasebakhuli-
le badzinga lusito lolungakanani etihlotje-
ni tabo nobe ebandleni. Nangabe bantfwa-
na labangemaKhristu bahlala khashane
nebatali babo, loko kungase kulitsintse li-
zinga labakhona kubanakekela ngalo. La-
bantfwana batawube benta kahle naba-
chumana ngekukhululeka nalabadzala ba-
sebandleni batali babo labakulo kute baci-
niseke kutsi bayasicondza simo lomndeni
15. Nasinakekela bazalwane nabodzadze laseba-
khulile, ngutiphi tintfo lesingase siticabangele?
Nakwenteka ingoti, libandla lingasita njani?
(Fundza sigaba 15, na-16)
lokuso. Sibonelo saloku kutsi labadzala ba-
ngakhona kusita labo lasebakhulile baba-
khombise kutsi ngutiphi tinhlelo tahulu-
mende tekubanakekela letikhona endza-
weni nekutsi bangazuza njani kuto. Banga-
se banake timo letifana nekutsi laba lase-
bakhulile bayalihlola yini liposi nobe kutsi
imitsi bayinatsa kahle yini, bese bachazela
bantfwana lasebakhulile balabatali ngalo-
ku. Kukhulumisana ngalendlela kungenta
simo singabi sibi kakhulu futsi kungahole-
la ekutfoleni tisombululo letisebentiseka-
ko. Nangabe kunalabasedvute labasitako
nobe labeluleka emalunga emndeni lahlala
khashane, kungenta kutsi simo singabi sibi
kakhulu nekutsi umndeni ungakhatsateki
kakhulu.
16
Ngenca yelutsandvo lanalo ngebaza-
lwane lasebakhulile, lamanye emaKhri-
stu anikele ngesikhatsi sawo kanye nema-
ndla awo kute ente konkhe langakwenta
ekunakekeleni nobe ngutiphi tidzingo la-
banato. Ayaciniseka kutsi awanaka kakhu-
lu emalunga elibandla lasakhulile. Emalu-
nga elibandla ayehlukaniselana lemisebe-
nti futsi anakekele tidzingo talaba laseba-
khulile ngekushintjana. Ngisho nobe timo
tingawavumeli kutsi abe semsebentini wa-
sikhatsi sonkhe, ayakujabulela kusita ba-
ntfwana balaba lasebakhulile kutsi bachu-
beke sikhatsi lesidze etabelweni tabo. Ba-
zalwane labanjalo bakhombisa umoya lo-
muhle sibili! Nobe kunjalo, kuba nemusa
kwalabazalwane akusho kutsi labantfwa-
na sebakhululekile emtfwalweni wekuna-
kekela batali babo.
BONISA INHLONIPHO KULASEBAKHULILE
NGEKUKHULUMA EMAVI LAKHUTSATAKO
17
Bonkhe labo labafaka sandla ekuna-
kekeleni labakhulile bangetama kukwenta
kujabulise loko. Nangabe unendzima eku-
nakekeleni lasebakhulile, yenta konkhe lo-
16. Lamanye emaKhristu awasita njani emalunga
elibandla lasakhulile?
17, 18. Kuba nesimo sengcondvo lesihle kunayi-
phi indzima endzabeni yekunakekela lasebakhu-
lile?
kusemandleni kute uhlale unesimo se-
ngcondvo lesihle. Kuletinye timo, kukhula
kubanga kungajabuli ngisho nekucindzete-
leka. Kungadzingeka wente imetamo lemi-
khulu kute uhloniphe futsi ukhutsate baza-
lwane nabodzadze lasebakhulile ngekutsi
ukhulume tintfo letakhako. Labo labane-
mlandvo lomuhle wekutidzela ekukhonte-
ni Nkulunkulu kufanele banconywe nga-
loko. Jehova akakukhohlwa loko labame-
ntele kona, nebazalwane nabo abakukho-
hlwa kutidzela kwabo.Fundza Malakhi 3:
16; Hebheru 6:10.
18
Ngetulu kwaloko, emalungiselelo
amalanga onkhe ekunakekela labakhuli-
le angabeketeleleka kancono ngekutsi laba-
nakekeli nalaba lasebakhulile bahlale baja-
bulile ngaso sonkhe sikhatsi. (Shu. 3:1, 4)
Labo labakhulile bangakhombisa kucaba-
ngela ngekutsi bangafuni lusito lolungetu-
lu. Kufanele bati kutsi bantfu bangakuja-
bulela kuchubeka babasita futsi babavaka-
shela nangabe banesimo sengcondvo lesi-
hle. Kuvamile ngetivakashi kutsi tisho na-
nkha emavi: Ngaya kuyokhutsata lomunye
losakhulile, kodvwa nami ngahamba sengi-
tiva ngikhutsatekile.Taga 15:13; 17:22.
19
Sibuke embili esikhatsini lapho kuta-
wube sekute kuhlupheka kanye nemiphu-
mela yesono. Kwanyalo, tinceku taNkulu-
nkulu kufanele tichubeke tibeka litsemba
lato etintfweni letihlala phakadze. Siyati
kutsi kukholwa etetsembisweni taNkulu-
nkulu kuyasicinisa etikhatsini letimatima
naleticindzetelako. Ngenca yekukholwa
asipheli emandla, kodvwa ngisho nobe
umuntfu lesinguye ngephandle ahhohloka,
umuntfu lesinguye ngekhatsi uvuselelwa
malanga onkhe. (2 Khor. 4:16-18; Heb. 6:
18, 19) Ngetulu kwekuba nekukholwa loku-
cinile etetsembisweni taNkulunkulu, yini
lengakusita ukhone kuhlangabetana ne-
mtfwalo wekunakekela lasebakhulile? Le-
tinye tindlela letisebentisekako kutawuco-
cwa ngato esihlokweni lesilandzelako.
19. Nguliphi litsemba labasebasha kanye nalabo
lasebakhulile labanalo ngelikusasa?
24 SICONGOSEKULINDZA
KUNGABA buhlungu kakhulu kubona batali bakho labake baba
nemandla futsi bakwati kutentela tintfo kutsi nyalo abasakhoni ku-
tinakekela. Kungenteka kutsi umtali wakho uwile wephuka, mhla-
wumbe sewucala kudideka nekulahlekelwa yingcondvo, nobe ku-
tfolakele kutsi unesifo lesimatima. Ngakulolunye luhlangotsi, ba-
ntfu lasebakhulile bangase bakutfole kumatima kwemukela kutsi
lushintjo lolwenteka ekuphileni kwabo nobe letinye timo kungabe-
nta bangasakwati kutinakekela. (Jobe 14:1) Yini lengase yentiwe?
Banganakekelwa njani?
2
Lesinye sihloko lesikhuluma ngekunakekela lasebakhulile si-
tsi: Nanobe kumatima kucoca ngetindzaba letimayelana neku-
khula, kodvwa umndeni lococile ngaletimo futsi wavumelana nge-
tindlela letingasetjentiswa ungakutfola kumelula kuhlangabetana
nanobe yini lengenteka. Kukhulumisana lokunjena kubalulekile
nangabe sivuma kutsi lusizi lolubangelwa kukhula ngeke sikwati
kulubalekela. Nanobe kunjalo, singakhona kutilungiselela futsi se-
nte tincumo tisengakeki leto tikhatsi. Ase sihlole kutsi imindeni
ingabambisana njani ngelutsandvo nayilungiselela kuhlangabetana
naleto timo.
KULUNGISELELA TINSUKU TEKUHLUPHEKA
3
Kunesikhatsi lapho bantfu labanyenti lasebakhulile bangasa-
1, 2. (a) Ngubuphi bumatima imindeni leminyenti leba nabo, futsi loko ku-
phakamisa miphi imibuto? (b) Batali nebantfwana bangahlangabetana njani
netimo letishintjako?
3. Yini lokungase kudzingeke imindeni iyente lapho sidzingo sekunakekela
batali lasebakhulile sikhula? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)
Kunakekela Lasebakhulile
Bantfwana, akukafaneli sitsandze ngelivi nobe ngemlomo kuphela,
kodvwa kufanele sitsandze ngetento nangeliciniso.1 JOH. 3:18.
UNGAPHENDVULA NJANI?

Batali nebantfwana babo


lasebakhulile, bangatilungi-
selela njani tinsuku
tekuhlupheka?

Ngutiphi tintfo letingase tivete


kutsi tidzingo tebatali bakho
setishintjile?

Ngutiphi tindlela letisebe-


ntako longamsita ngato
umuntfu lonakekela umtali
losakhulile?
MARCH 15, 2014 25
khoni kutinakekela, futsi sebadzinga lusi-
to lolutsite. (Fundza Umshumayeli 12:
1-7.) Nangabe batali lasebakhulile bangasa-
khoni kutinakekela, bona kanye nebantfwa-
na babo lasebakhulile kufanele bancume ku-
tsi ngutiphi tindlela letincono labangatise-
bentisa nalabangakhona kutibhadalela. Ku-
kuhlakanipha kuba nemhlangano njenge-
mndeni nicoce ngendlela leningabambisana
ngayo, ngetidzingo letikhona, kanye nange-
tindlela letingasetjentiswa. Bonkhe labatsi-
ntsekako, ikakhulukati batali, kufanele bayi-
vete ngekukhululeka indlela labativa ngayo
futsi bachaze onkhe emaciniso ngendlela le-
veta kucabangela. Bangacoca nangekutsi na-
ngabe batali bangatfola lusito lolunyenti, ba-
ngakhona yini kuchubeka basekhaya labo.1
Bangase bacabange nangekutsi kungaka-
nani umuntfu ngamunye langakwenta kute
kutfwaliswane lomtfwalo. (Taga 24:6) Nasi
sibonelo: Labanye bangakhona kunakekela
laba lasebakhulile onkhe malanga kantsi la-
banye bangakhona kusekela ngetimali. Bo-
nkhe kufanele bati kutsi nguloyo naloyo une-
ndzima yakhe. Nanobe kunjalo, indzima ye-
muntfu ngamunye ingashintja njengobe si-
khatsi sichubeka futsi kungase kudzingeke
kushintjwane kuleminye imisebenti.
4
Nasewucala kunakekela batali laseba-
khulile, tinikete sikhatsi sekufundza kaba-
nti ngesimo sabo. Nangabe umtali wakho
anesifo lesitawuchubeka siba sibi kakhulu,
fundza kutsi ngutiphi tintfo letingase tente-
ke njengobe sikhatsi sichubeka. (Taga 1:5)
Tsintsana nemahhovisi ahulumende la-
netinhlelo tekunakekela lasebakhulile. Ye-
tama kutfola kutsi ngutiphi tintfo letikhona
emmangweni letingenta lomsebenti wakho
ube melula futsi ukwati kuwenta ngendle-
la lencono. Lushintjo loluba khona etime-
ni temndeni wakho lungakwenta ube ne-
miva leshintjashintjako, lefaka ekhatsi kwe-
tfuka, kudideka nobe kutiva shengatsi ula-
hlekelwe. Khuluma nemngani lometsemba-
1 Loko lokuswa batali nobe bantfwana babo ku-
ngase kuye ngetimo tendzawo. Kuletinye tindzawo
kuyintfo levamile nalenconotwako kutsi umndeni
wonkhe uhlale ndzawonye nobe uchumane njalo.
4. Emalunga emndeni angalutfola kuphi lusito?
ko umchazele indlela lotiva ngayo. Ngetulu
kwako konkhe, tfululela sifuba sakho kuJe-
hova. Angakunika kuthula kwengcondvo lo-
kudzingako kute ubhekane nanobe ngusiphi
simo.Hla. 55:22; Taga 24:10; Fil. 4:6, 7.
5
Ngekuhlakanipha, labanye bantfu lase-
bakhulile nemindeni yabo bafuna kwatiswa
kusenesikhatsi mayelana netindlela tekuna-
kekela letingase tisetjentiswe, njengekutsi
kungenteka yini umtali ahlale nendvodzana
nobe indvodzakati yakhe, kungasetjentiswa
yini tindzawo talasebakhulile nobe letinye ti-
ntfo letikhona emmangweni. Basuke babo-
nile kutsi kungase kuvele kuhlupheka nelu-
sizi, ngako batilungiselela kusenesikhatsi.
(Hla. 90:10) Imindeni leminyenti ayitilungi-
seleli, futsi ibese iphoceleleka kutsi itsatse
tincumo letimatima ngekubhudvutela nase-
kuvele inkinga. Lesinye sati sitsi lesi kusuke
kusikhatsi lesibi kakhulu sekwenta tincumo
letinjalo. Nangabe kwentiwa tintfo ngeku-
bhudvutela, emalunga emndeni angase aci-
ndzeteleke bese kuba nekungevani. Ngaku-
lolunye luhlangotsi, kuhlela tintfo kusenesi-
khatsi kwenta kutsi kungabi matima kushi-
ntja nangabe sekudzingeka.Taga 20:18.
6
Ungase ukutfole kumatima kukhuluma
nebatali bakho ngekutsi batawuhlala kuphi
nobe kutsi kungase kudzingeke batfutse.
Nanobe kunjalo, labanyenti batfole kutsi
kukhuluma ngaletintfo kuba lusito lolukhu-
lu esikhatsini lesitako. Kwentiwa yini loko?
Kungobe bahlela tindlela letisebentisekako
ngekutsi bakhulume ngekukhululeka futsi
babonise kucondza kusesekuhle. Batfola ku-
tsi kuveta imibono yabo kusenesikhatsi nge-
lutsandvo nangemusa, kwenta kube melula
kutsatsa tincumo nasekudzingeka. Ngisho
nalapho bantfu lasebakhulile bafuna kuhla-
la bodvwa futsi bachubeke batinakekela na-
basakhona, kuzuzisa kakhulu kucoca neba-
ntfwana babo ngendlela labangasa kunake-
kelwa ngayo nasekuvela sidzingo.
5. Kungani kukuhlakanipha kukufuna kusenesi-
khatsi kwatiswa lokumayelana netindlela tekuna-
kekela lasebakhulile?
6. Batali kanye nebantfwana babo bangazuza nja-
ni ngekucoca ngekutsi laba lasebakhulile batawu-
hlala kuphi?
26 SICONGOSEKULINDZA
MARCH 15, 2014 27
7
Batali, nanisakhuluma ngetintfo letinje-
na kufanele nichazele imindeni yenu ngeti-
so tenu, ngetimo temali nangetindlela leni-
sa kutsi tisetjentiswe. Loko kungenta imi-
ndeni ikwati kwenta tincumo letikahle na-
ngabe kuvela simo lapho ningakhoni kuti-
ncumela khona. Batawukhona kutihlonipha
tiso tenu futsi baciniseke kutsi niyate-
ntela tincumo nangabe nisakhona. (Ef. 6:
2-4) Nasi sibonelo: Ulindzele kutsi umntfwa-
na wakho akucele kutsi uyewuhlala naye
nemndeni wakhe yini, nobe ulindzele lo-
kunye lokwehlukile? Khombisa kucabange-
la futsi wati kutsi akusibo bonkhe labanga-
bona tintfo ngendlela wena lotibona nga-
yo, nekutsi kutsatsa sikhatsi nganobe
ngubanilokufaka ekhatsi umtali nobe
umntfwanakutsi alungise indlela lacaba-
nga ngayo.
8
Bonkhe kufanele bati kutsi bangatiba-
lekela tinkinga ngekuhlela kahle nange-
kukhulumisana. (Taga 15:22) Loko kufaka
ekhatsi kukhulumisana ngetindzaba tekwe-
lashwa nangetintfo lenitisako. Tintfo lo-
kukhulunywa ngato ekhadini lelitsi Ad-
vance Medical Directive lelisetjentiswa Bo-
Fakazi BaJehova, titintfo letibaluleke ka-
khulu lokufanele kucocwe ngato. Umuntfu
ngamunye unelilungelo lekutfola kwatiswa
mayelana nekwelashwa lokutsite, futsi une-
lilungelo lekukwemukela nobe kungakwe-
mukeli. Likhadi lelitsi Advance Medical Di-
rective, liyakuchaza loko umuntfu lakusa-
ko endzabeni yekwelashwa. Kuba nemuntfu
lotakukhulumela (nangabe kusemtsetfweni
loko futsi kuvumelekile kukwenta), kunge-
nta uciniseke kutsi umuntfu lometsemba-
ko utawukwentela tincumo letikahle naku-
dzingeka. Kungaba kuhle kutsi labo laba-
tsintsekako babe nemakhophi ato tonkhe
timphepha lokufanele batisebentise nase-
kudzingeka. Labanye batsetse lawo makho-
phi bawabeka netincwadzi telifa kanye na-
letinye timphepha letibalulekile letimayela-
na nemshuwalensi, timali, kwatiswa lokuve-
la emahhovisini ahulumende nalokunye lo-
kunyenti.
7, 8. Ngutiphi tintfo lokungaba kuhle kutsi imi-
ndeni ikhulume ngato futsi kungani kunjalo?
KUBEKETELELA TIMO LETISHINTJAKO
9
Etimeni letinyenti, batali nebantfwana
bavame kukhetsa kutsi labatali lasebakhu-
lile bachubeke batinakekela bona nangabe
basenawo emandla. Kungenteka kutsi basa-
kwati kutiphekela, kuhlanta indlu, kunatsa
imitsi nekukhuluma kahle. Ngako banga-
cinisekisa bantfwana babo kutsi akukadzi-
ngeki bakhatsateke kakhulu ngabo. Kodvwa
njengobe sikhatsi sichubeka, kungenteka
batali bangasakhoni kuhamba, bangasakho-
ni kutiyela etitolo, nobe bacale kukhohlwa
kakhulu, bese kudzingeka kutsi bantfwana
babo babanakekele etimeni letinjalo.
10
Kudideka, kucindzeteleka, kutonela,
kungeva kahle, kungaboni kahle kanye ne-
kukhohlwa, kunguletinye tetintfo letibange-
lwa kuguga, kodvwa nangabe tinkinga le-
tinjalo temphilo seticala kuvela, tingakho-
na kwelashwa kahle. Kufanele nisheshe ni-
fune lusito lwabodokotela nangabe senica-
la kubona timphawu letifana naleti. Kungase
kudzingeke kutsi bantfwana kube ngibo la-
batsatsa sinyatselo kulesimo. Ngaletinye
9, 10. Nguluphi lushintjo lolwenteka kumuntfu
losakhulile lolungase lutsintse indlela ladzinga ku-
sitwa ngayo?
Umndeni ungahlangana ndzawonye kute ucoce
ngendlela letinganakekelwa ngayo tidzingo
(Fundza sigaba 6-8)
tikhatsi kungase kudzingeke kutsi kube ngi-
bo labahamba embili ekwenteni tintfo umta-
li labekakhona kutentela tona. Kute ba-
ntfwana banakekele batali ngendlela lenco-
no kakhulu, kungadzingeka kutsi babakhu-
lumele, banake timphepha tabo futsi baba-
shayelele imoto, babentele nalokunye
lokunyenti.Taga 3:27.
11
Nangabe ungakhoni kulungisa tinki-
nga tebatali bakho, kungase kudzingeke
kwentiwe lushintjo endleleni labanakeke-
lwa ngayo nobe endzaweni labahlala kuyo.
Naluluncane lushintjo loludzingekako, ku-
ngaba melula kakhulu kulwenta. Nangabe
uhlala khashane nebatali bakho, kungene-
la yini kutsi umKhristu lotsite nobe makhe-
lwane ahle aya kubo ayewubahlola bese uya-
kuchazela kutsi banjani? Badzinga kusitwa
ngekuphekelwa nangekuhlantelwa indlu
kuphela yini? Nangabe ekhaya labo kunge-
ntiwa lushintjo loluncane, kungaba melula
yini ngabo futsi kuphephe kutsi bahambaha-
mbe, bageze, bente naletinye tintfo? Mhla-
wumbe kuphela kwentfo batali lasebakhuli-
le labayidzingako kute bakhone kuchubeka
batinakekela, kutsi kube nemuntfu lobana-
kekela ekhaya labo. Kodvwa-ke, nangabe ba-
ngeke baphephe nabatihlalela bodvwa, ku-
ngase kudzingeke kutsi banakekelwe nga-
so sonkhe sikhatsi. Kunobe ngusiphi simo,
kufanele uhlolisise kutsi nguluphi lusito lo-
lukhona endzaweni yakini.1Fundza Taga
21:5.
INDLELA LABANYE LABAHLANGABETANA
NGAYO NALESIMO
12
Bantfwana lababatsandzako bata-
li babo bafuna kutsi bahlale kahle. Nanga-
be bati kutsi batali babo banakekeleke ka-
hle, bativa banekuthula kwengcondvo. Na-
1 Nangabe umtali wakho asahlala ekhaya, cinise-
ka kutsi bantfu lobetsembako labamnakekelako ba-
nato tikhiya tasendlini yakhe labangakhona kuvula
ngato nakuvela simo lesiphutfumako.
11. Yini lengentiwa kute kuncishiswe bumatima
lobubangelwa kushintja kwetimo?
12, 13. Bantfwana lasebakhulile labahlala kha-
shane nebatali babo bachubeke njani babahloni-
pha futsi babanakekela?
nobe kunjalo, ngenca yaleminye imitfwalo
labanayo, bantfwana labanyenti lasebakhu-
lile bahlala khashane nebatali babo. Eti-
meni letinjalo, labanye basebentisa sikhatsi
sabo sekuphumula kute bavakashele batali
babo futsi banakekele tidzingo tabo, babe-
ntele nemisebenti labangasakhoni kutente-
la yona. Kubashayela lucingo njalongisho
onkhe emalanga nakungentekakubabhale-
la tincwadzi, nobe kubatfumelela ema-e-mail
kungacinisekisa batali kutsi bayatsandvwa.
Taga 23:24, 25.
13
Ngisho nobe simo sinjani, indlela bata-
li bakho labanakekelwa ngayo lilanga ngali-
nye kudzingeka ihlolisiswe. Nangabe uhla-
la khashane nebatali bakho futsi baBoFaka-
zi, ungakhuluma nalabadzala belibandla la-
bakulo, ubacele kutsi bavete imibono yabo.
Ungakhohlwa kuthantaza ngalendzaba. (Fu-
ndza Taga 11:14.) Ngisho nobe batali bakho
bangasibo BoFakazi, kufanele uhloniphe
uyihlo nenyoko. (Eks. 20:12; Taga 23:22) Ku-
liciniso kutsi imindeni ngeke yente tincumo
letifanako. Leminye imindeni ihlela kutsi
umtali losakhulile atfutse atewuhlala nawo
nobe ahlale edvute nawo. Kodvwa loku nge-
ke kwenteke ngaso sonkhe sikhatsi. Laba-
nye batali bakubona kuncono kungahlali ne-
bantfwana babo lasebakhulile kanye nemi-
ndeni yabo; banconota kutihlalela bodvwa
kute bangabi ngumtfwalo. Labanye kunge-
nteka kutsi banayo imali futsi banconota ku-
tibhadalela tindleko tekutinakekela babe ba-
hlala ekhaya labo.Shu. 7:12.
14
Emindenini leminyenti, umtfwalo lo-
mkhuluwekunakekela batali uvame kutfwa-
lwa ngumntfwana munye, loyo losuke ahlala
edvute nabo. Nanobe kunjalo, labo labana-
kekela batali kufanele baciniseke kutsi aba-
naki kakhulu tidzingo tebatali babo bese ba-
khohlwa tidzingo temindeni yabo. Umuntfu
ngeke akwati kucitsa sonkhe sikhatsi sakhe
nemandla anakekela batali. Timo takhe ti-
ngase tishintje, futsi kuvele sidzingo seku-
tsi kushintjwe indlela lobekuhlelwe ngayo ti-
ntfo. Kungenteka yini kutsi lilunga lemnde-
ni linye selitfwele imitfwalo leminyenti? La-
14. Ngutiphi tinkinga labangaba nato labo labana-
kekela batali?
28 SICONGOSEKULINDZA
banye bantfwana bangakhona yini kusita,
mhlawumbe bashintjane ekunakekeleni ba-
tali?
15
Nangabe umtali losakhulile adzinga
kusitwa njalo, kungenteka lona lomnakeke-
lako adzinwe. (Shu. 4:6, NW.) Bantfwana la-
babatsandzako batali babo basa kubente-
la konkhe lokusemandleni abo, kodvwa ba-
ngase bacindzeteleke nangabe tidzingo teba-
tali babo tingapheli. Nangabe labo labanake-
kela lasebakhulile batikhandza bakulesimo
kufanele babe nembono lofanele ngetintfo,
futsi mhlawumbe bacele lusito. Kusita bata-
li ngetikhatsi letitsite kungase kube kuphela
kwentfo ledzingekako kute bangasheshi ba-
yiswe ekhaya lalasebakhulile.
16
Kubuhlungukubona imiphumelayeku-
guga kubatali bakho lobatsandzako. Bantfu
labanyenti labanakekela batali lasebakhulile
bavame kuva buhlungu, kukhatsateka, ku-
cindzeteleka, kutfukutsela, kutisola, ngisho
nekuba nenzondo. Ngaletinye tikhatsi umta-
li losakhulile angase asho tintfo letibuhlu-
ngu nobe angabongi. Nangabe loko kwente-
ka, ungasheshi ucansuke. Lesinye sati seku-
sebenta kwengcondvo sitsi: Indlela lenco-
no kakhulu yekubeketelela imiva lonayo,
ikakhulukati leyo lekwenta utive ungajabuli,
kuvuma kutsi utiva ngaleyo ndlela. Ungenti
shengatsi awubuva buhlungu nobe utisole
ngendlela lotiva ngayo. Khuluma nemuntfu
loshade naye, nobe lelinye lilunga lemndeni,
nobe umngani lometsembako mayelana ne-
ndlela lotiva ngayo. Kukhuluma nalabanye
kungakusita kutsi ulawule imiva yakho.
17
Kungase kuke sikhatsi lapho umnde-
ni ubabete imali nobe indlela yekuchube-
ka unakekela umtali ekhaya. Kungase ku-
dzingeke kutsi umtali ayiswe ekhaya lalase-
bakhulile. Lomunye dzadze longumKhristu
abevakashela make wakhe ekhaya lalaseba-
khulile cishe onkhe emalanga. Naku laku-
15. Labo labanakekela lasebakhulile bangakuba-
lekela njani kusheshe badzinwe?
16, 17. Ngubuphi bumatima bantfwana labanga-
hlangabetana nabo nabanakekela batali laseba-
khulile, futsi bangabubeketelela njani? (Fundza
nelibhokisi lelitsi Kujabulela Kunakekela Batali
Lasebakhulile.)
shoko ngemndeni wakubo: Besingeke si-
khone kunakekela make lilanga lonkhe nje-
ngobe bekudzingeka. Akuzange kube me-
lula kwenta sincumo sekutsi ayiswe ekhaya
lalasebakhulile. Bekumatima kakhulu. Ko-
dvwa kwaba yindlela lencono kakhulu yeku-
mnakekela etinyangeni tekugcina tekuphila
kwakhe, futsi wakwemukela loko.
18
Umtfwalo wekunakekela batali bakho
njengobe bakhula ungaba matima futsi
ukucedze emandla. Kute indlela lengabe-
kwa yekunakekela batali lasebakhulile le-
ngasebentela bonkhe bantfu. Kodvwa nge-
kuhlela kahle, ngekubambisana kanye ne-
kukhulumisana kahle, ngisho nekuthantaza
ngalokusuka enhlitiyweni, ungakwati kufe-
za umtfwalo wekunakekela batali bakho lo-
batsandzako. Nawenta njalo, utawutiva we-
netisekile ngekwati kutsi batali bakho ba-
nakekeleke kahle futsi batfola lonkhe lusito
labaludzingako. (Fundza 1 Khorinte 13:4-8.)
Ngetulu kwako konkhe, ungaciniseka nge-
kutsi utawuba nekuthula kwengcondvo Je-
hova lakunika labo labahlonipha batali
babo.Fil. 4:7.
18. Bantfu labanakekela batali lasebakhulile ba-
ngaciniseka ngani?
MARCH 15, 2014 29
Lomunye dzadze uhlala khashane nebatali ba-
khe futsi uhamba luhambo lwema-awa lama-
ne nakaya khona. Yena nabosisi bakhe laba-
tsatfu, banakekela batali babo lasebakhulile, lo-
munye walabatali unesifo sengcondvo lokutsi-
wa yi-Alzheimer. Naku lokushiwo ngulodzadze:
Ngikhumbula emavi aJesu lahlakaniphile latsi:
Ningacali nikhatsateke ngelilanga lelilandzela-
ko, ngobe nalo litawuba netinkinga talo. Naka-
ni tinkinga talamuhla kuphela. Kute lesingakwe-
nta kuze selaphe lesifo. Umgomo wetfu kucinise-
ka kutsi malanga onkhe senta lokusemandleni
kute Make naBabe bative banakekelekile. Ku-
nyenti labasentela kona, ngako ngikujabulela ka-
khulu kubanakekela nyalo. Asingabati kutsi Je-
hova uyasijabulela simo sengcondvo lesinjena.
Mat. 6:34; Hla. 68:19.
KUJABULELA KUNAKEKELA
BATALI LASEBAKHULILE
Cabanga nganasi lesinye simo: Make lokhu-
lisa bantfwana lababili ayedvwa utfola sime-
mo kulomunye umndeni losebandleni labo, ku-
tsi ngalenye intsambama bete batewucitsa si-
khatsi ndzawonye. Nakatjela bantfwana bakhe
ngaloku, buso babo bugcwala injabulo. Bese
babuka embili kuleso sikhatsi. Kodvwa ngeli-
langa lelendvulela lilanga lekuvakasha kwabo,
lomndeni lobewubamemile utjela make wala-
bantfwana kutsi kuvele simo lebebangakasili-
ndzeli, ngako ngeke basaba khona. Ngekuha-
mba kwesikhatsi lomake wasitfola sizatfu lese-
nta lomndeni wangasaphumeleli kuba khona.
Ngemuva kwekutsi ubamemile, lomndeni wa-
bese umenywa ngulabanye bangani bawo kutsi
uye ekhaya labo ngaleyo ntsambama, futsi wa-
semukela lesimemo.
Njengobe singemaKhristu, kufanele setse-
mbeke emavini etfu. Akukafaneli sitikhandze
sesitsi yebo kube kungu-cha. (2 Khor. 1:18)
Nobe kunjalo, njengobe letibonelo letimbili se-
tibonisile, ngeke kwenteke kutsi tonkhe timo
tifane. Kungase kwenteke kutsi ngaletinye ti-
khatsi siphoceleleke kutsi singasasifezi setse-
mbiso lebesisentile. Nemphostoli Pawula wake
watikhandza asesimeni lesifananako.
PAWULA KWATSIWA UNGUMUNTFU
LONGAKETSEMBEKI
Nga-55 C.E., ngalesikhatsi umphostoli Pa-
wula ase-Efesu eluhambeni lwakhe lwesitsatfu
lwetitfunywa telivangeli, bekahlose kwewela
Lwandle i-Aegean aye eKhorinte, atsi nakesuka
lapho alibangise eMasedoniya. Watsi nakase-
ndleleni abuyela eJerusalema, wahlela kuvaka-
shela libandla laseKhorinte kwesibili ngenjo-
ngo yekuyewulandza tipho letiya kubazalwa-
ne baseJerusalema. (1 Khor. 16:3) Loku kube-
kwe ngendlela lecacile ku-2 Khorinte 1:15, 16,
lotsi: Ngenca yalokuciniseka, bengike ngafu-
na kuta kini kuze niphindze nijabule, bese nge-
muva kwekwendlula kuze nginibone nangiya
eMasedoniya nanasengibuya khona, ningiphe-
keletele sigatjana nangiya eJudiya.
Kubonakala shengatsi encwadzini labekaba-
bhalele yona, Pawula abebatjelile bazalwane
baseKhorinte ngaloko labekuhlosile. (1 Khor.
5:9) Ngemuva nje kwekutsi asayibhalile leyo
EMAVI AKHO
LanguYebo Aba NguCha Yini?
Asewucabange nganasi simo: Umzalwane
longulomdzala futsi lolilunga leKomidi Ye-
kubonisana Netibhedlela abehlele kuse-
benta ensimini nalomunye umzalwane lo-
semusha ngeLisontfo ekuseni. Ngalelo la-
nga lolomdzala utfola lucingo loluphutfu-
mako lolubuya kulomunye umzalwane
lomtjela ngemfati wakhe losandza nje ku-
tfola ingoti yemoto futsi lophutfunyiswe
esibhedlela. Lomzalwane ucela lolomdza-
la kutsi amsite atfole dokotela lotawuba-
mbisana nabo endzabeni yengati. Ngako-
ke, lomzalwane longulomdzala utsi ngeke
asaphumelela kusebenta ensimini nalo-
mzalwane losemusha ngesizatfu sekutsi
ufuna kusekela lomndeni losewuvelelwe
simo lesiphutfumako.
SICONGOSEKULINDZA
MARCH 15, 2014 31
ncwadzi, Pawula weva ngebendlu yaKlowe na-
ngalabanye bazalwane kutsi besekunekuphiki-
sana lokunyenti kulelibandla. (1 Khor. 1:10, 11)
Pawula wabona kuncono kutsi ashintje luhlelo
lwakhe, wabese ubhala lencwadzi lesiyati nge-
kutsi yiNcwadzi Yekucala kubaseKhorinte. Ku-
lencwadzi, Pawula wabalungisa futsi wabani-
keta neseluleko ngelutsandvo. Waphindze wa-
batjela nekutsi abesalushintjile luhlelo lwe-
ndlela labetawuhamba ngayo, washo nekutsi
utawucale aye eMasedoniya bese uya eKhori-
nte.1 Khor. 16:5, 6.1
Kungenteka kutsi ngalesikhatsi bazalwane
baseKhorinte batfola lencwadzi yaPawula, la-
banye baphostoli labebabonakala babahle ku-
lelibandla bamsola ngekutsi aketsembeki fu-
tsi akatigcini tetsembiso takhe. Atikhulume-
la, Pawula wababuta watsi: Ngesikhatsi ngifu-
na kwenta loku, angitsi angizange ngiyitsatsele
phansi lendzaba? Nobe ngihlela tintfo ngeku-
vumelana nenyama yami yini, kuze ngitsi Yebo
kunjalo, bese ngiphindze ngitsi Cha ngeke?
2 Khor. 1:17; 11:5.
Singase sitibute nangu umbuto: Kuletimo,
vele umphostoli Pawula abeyitsatsela phansi
yini lendzaba? Cha akusinjalo. Emavi lahunyu-
shwe ngekutsi kutsatsela phansi anemcondvo
wekungetsembeki, njengekungatsi umuntfu
akatigcini tetsembiso takhe. Umbuto waPawu-
la lotsi ngihlela tintfo ngekuvumelana nenya-
ma yami yini? bekufanele ngabe wakwenta
kwacaca kumaKhristu aseKhorinte kutsi sincu-
mo saPawula sekushintja luhlelo lwakhe besi-
ngentiwa kutsi akaketsembeki.
Pawula akazange avumelane naloko lebeba-
kusho, ngako wabhala watsi: Kodvwa si-
ngetsembela kuNkulunkulu kutsi loko lesiku-
sho kini akubi ngu-yebo kube kungu-cha.
(2 Khor. 1:18) Ecinisweni kushintja kwaPawula
luhlelo lwakhe bekukhombisa kutsi abebakha-
tsalela bazalwane bakhe nabodzadze baseKho-
rinte. Encwadzini ya-2 Khorinte sehluko 1:23,
sifundza kutsi kushintja kwakhe luhlelo lwe-
1 Ngemuva kwesikhashana asayibhalile iNcwadzi Ye-
kucala KubaseKhorinte, nembala Pawula waya eMa-
sedoniya wendlula ngaseThrowasi, lapho abhala kho-
na iNcwadzi Yesibili KubaseKhorinte. (2 Khor. 2:12; 7:5)
Ngekuhamba kwesikhatsi, wagcine akile eKhorinte.
kuya eKhorinte bekungenca yekubasindzisa.
Nembala abebanikile litfuba lekutsi balungise
tintfo ngaphambi kwekutsi yena lucobo lwakhe
aye kubo. Njengobe abenalelo tsemba, watsi
Pawula nakaseMasedoniya, weva ngaThithusi
kutsi lencwadzi yakhe beyibatsintse tinhlitiyo
futsi yabenta baphendvuka, loko kwamjabuli-
sa kakhulu.2 Khor. 6:11; 7:5-7.
KUTSIWA AMEN KUNKULUNKULU
Letinsolo tekutsi Pawula akaketsembeki be-
tingenta kucatjangwe kutsi nangabe ehlule-
ka kufeza tetsembiso takhe tamalanga onkhe,
ngeke etsenjwe ngisho nasemsebentini wakhe
wekushumayela. Nobe kunjalo, Pawula wa-
khumbuta baseKhorinte kutsi abeshumayele
ngaJesu Khristu kubo. Watsi: INdvodzana ya-
Nkulunkulu lenguKhristu Jesu, lesashumaye-
la ngayo kini, mine naSilvanosi kanye naThi-
mothi, ayizange ibe ngu-yebo kantsi ingu-cha,
kodvwa yebo ube ngu-yebo ngayo. (2 Khor.
1:19) Jesu Khristu losibonelo saPawula, abe-
ngaketsembeki yini? Cha! Ekuphileni kwakhe
konkhe nasemsebentini wakhe, Jesu abehla-
le akhuluma liciniso. (Joh. 14:6; 18:37) Nanga-
be loko Jesu labeshumayela ngako bekulicini-
so lelimsulwa futsi kwetsembekile kantsi na-
Pawula abeshumayela umlayeto lofanako, ku-
sho kutsi loko lomphostoli labeshumayela nga-
ko bekwetsembekile.
Kuliciniso kutsi Jehova unguNkulunkulu lo-
wetsembekile. (Hla. 31:5) Loko sikubona ema-
vini aPawula lalandzelako latsi: Ngisho nobe
tingakanani tetsembiso taNkulunkulu, setibe
ngu-yebo ngayo, lokusho kutsi ngaKhristu.
Kwetsembeka kwaJesu ngalokuphelele nga-
lesikhatsi alapha emhlabeni, kwacedza nome
ngabe ngukuphi kungabata mayelana netetse-
mbiso taJehova. Pawula wachubeka watsi:
Ngako-ke, ngayo [ngaJesu] sekutsiwa Amen
kuNkulunkulu, futsi loko kumenta akhatinyu-
liswe ngatsi. (2 Khor. 1:20) Jesu usiciniseki-
so nome ungu-Amen wekutsi tonkhe tetse-
mbiso taJehova Nkulunkulu titawufezeka mba-
mba!
Njengobe Jehova naJesu bakhuluma li-
ciniso ngaso sonkhe sikhatsi, ngako-ke na-
Pawula abekhuluma liciniso. (2 Khor. 1:19)
w
1
4

0
3
/
1
5
-
S
W
I
1
3
1
1
1
3
s
Ungatitsatsela
lomagazini naletinye
tincwadzi mahhala
kule-Web site letsi
www.jw.org/ss
Ungafundza i-New
World Translation
ku-Internet
Ngena ku-
www.jw.org/ss
nome usikene
(scan) lekhodi
n
o
p
Abengasuye umuntfu longaketsembeki, lobe-
kenta tetsembiso ngekuvumelana nenyama.
(2 Khor. 1:17) Esikhundleni sekutsi ente njalo,
abehamba ngemoya. (Gal. 5:16) Indlela labe-
phatsa ngayo labanye, yakhombisa kutsi abe-
bakhatsalela. Yebo wakhe abenguYebo!
YEBO WAKHO UNGUYEBO YINI?
Kulamalanga lesiphila kuwo, kuyintfo leye-
tayelekile kubantfu labangaphili ngetimiso te-
liBhayibheli kutsi bente tetsembiso bese aba-
satifezi ngenca yekutsi sebabone lokunye lo-
kubakhangako nobe kuvele inkinga nje lenga-
sho lutfo. Etindzabeni temabhizinisi, yebo
akabi nguyebo sibili ngisho nobe kusayinwe
tivumelwane. Bantfu labanyenti abasawutsa-
tsi umshado, losuke usivumelwane sebantfu
lababili, njengesibopho sekuphila kwabo ko-
nkhe. Esikhundleni saloko indlela lizinga le-
kudivosa lelenyuka ngayo ikhombisa kutsi ba-
ntfu labanyenti bawutsatsa kalula umshado,
njengentfo longamane uyishiye.2 Thim. 3:
1, 2.
Kutsiwani ngawe? Yebo wakho unguYebo
mbamba yini? Njengobe sibonile ekucale-
ni kwalesihloko, kuliciniso kutsi kutawente-
ka ngalesinye sikhatsi ungaphumeleli ekufe-
zeni setsembiso losentile, hhayi ngenca yeku-
tsi awuketsembeki kodvwa ngenca yetimo le-
tingetulu kwemandla akho. NjengemKhristu,
nawenta setsembiso nobe wenta sifungo, ku-
fanele wente konkhe lokusemandleni akho
kutsi usigcine. (Hla. 15:4; Mat. 5:37) Nawenta
njalo, utawatiwa njengemuntfu lowetsembe-
kile, lowagcinako emavi akho, nalokhuluma
liciniso njalo. (Ef. 4:15, 25; Jak. 5:12) Bantfu
nababona kutsi wetsembekile kuto tonkhe ti-
ntfo, batakulalela nawubacocela liciniso le-
Mbuso waNkulunkulu. Ngaleso sizatfu, she-
ngatsi Yebo wetfu ungaba nguYebo sibili!

You might also like