1. Mis on eritakistus, erijuhtivus ja takistuse temperatuuri tegur.

ühikud

2. Heade elektrijuhtide omadused. Nende eritakistuse tehniline piir.

3. Milleks kasutatakse elektrimaterjalina Ag, Cu, Al ja volframit.

4. Millistel takistussulamitel on väikesed takistuse temperatuuri tegurid.

5. Milliseid takistussulameid võib kasutada kuni 1000 kraadiini C

6. Milliseid materjale kasutatakse kontaktide valmistamiseks. Mis omadused neil

peavad olema.

7. Milliseid takistussulameid võib kasutada kuni 200 kraadini.

8. Mille poolest erinevad pahme ja kõva vask ja alumiinium. Kuidas tekivad.

Kuidas saab muuta.

1. Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu

läbi lasta ning on võrdne juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja
ristlõikepindala on ühikulised. Teisisõnu eritakistus on kindlast materjalist
elektrijuhi võime avaldada teda läbivale voolule takistust. Erijuhtivus on
füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta ning on võrdne
juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised. Takistuse
temperatuuritegur iseloomustab aine takistuse sõltuvust temperatuurist.
➢ Eritakistuse ühik oom korda meeter ehk oom-meeter (Ω · m) on
defineeritud kui antud ainest tehtud 1 m pikkuse ja 1 m2 ristlõikepindalaga
juhi takistus Ωmm2m või μΩm
➢ Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus: σ = 1 / ρ .
➢ metalli takistuse temperatuurisõltuvus avaldub järgnevalt: R = R + t 0 (1 α ) ja
pooljuhi: R=R0∙e∆W2kT 1Co
1. väike eritakistus. headel on väiksem kui 0.3 keskmised 0.3-0.5
halvad(takistussulamid) üle 0.5
2.
➢ Ag - Puhtalt kasutatakse teda väiksemates kontaktides ning ta on mitmete
metallkeraamiliste kontaktide põhiline koostisosa. Dielektriku pinnale
kantuna võib hõbe olla kondensaatorite elektroodideks. Teda kasutatakse
ka suure mahutavusega keemiliste vooluallikate, näit. hõbetsink-
akumolaatorite elektroodidena.
➢ Vask (Cu) on roosakaspunane hästi töödeldav metall. Vask oli kaua aega
põhiline elektrotehnikas kasutatav juhtmematerjal ja tänapäevalgi
kasutatakse teda laialdaselt väikese eritakistuse, elastsuse, küllaldase
mehaanilise tugevuse, korrosioonikindluse, hea joodetavuse jms. tõttu.
Vasevarude piiratus (teda leidub maakoores vähem kui 0,01%) on
sundinud otsima vähemdefitsiitseid juhtmematerjale (milleks on eelkõige
alumiinium). Vask on keemiliselt väheaktiivne, reageerib lämmastik- ja
kontsentreeritud väävelhappega. Õhus kattub vase pind oksiidi õhukese
 kihiga, mis kaitseb edasise oksüdeerumise eest. Juhtmevask võib olla
kahesuguse töötlusega. Külmtöötlusel saadakse nn. kõva vask, mille
tõmbetugevus on kuni 360…390 N/mm2. Pisut suureneb ka eritakistus.
Kõva vaske kasutatakse õhuliinijuhtmete, elektrimasinate kommutaatori
lamellide jne. valmistamisel. Lõõmutamisel 400…650 °C juures saadakse
pehme vask, mille tõmbetugevus on piirides 240…280 N/mm2. Pehmet
vaske kasutatakse elektrimasinate ja aparaatide mähisteks, kaablisoonteks
jne. (sele 3.5).
➢ Alumiinium (Al) on hall pehme metall. Tema eritakistus on umbes 1,64
korda vase eritakistusest suurem. Kuna aga alumiiniumi tihedus on vase
tihedusest 3,3 korda väiksem, siis sama takistusega alumiiniumjuhe on
vaskjuhtmest enam kui kaks korda kergem. Teiseks alumiiniumi eeliseks
on tema küllaldased varud (maakoores umbes 8,8%).
➢ Volframit (W) kasutatakse kiirlõiketerase legeerimismaterjalina (lisatakse
kuni 18%), mis säilitab lõiketerade kõvaduse veel 800 ºC juures.
Koobaltiga tsementeeritud ja titaankarbiidi sisaldav volframkarbiid on
volframterasest 1,3 korda kõvem ega pehmene oluliselt isegi 1100 ºC
juures. Volframi, vase ja nikli sulamist valmistatakse konteinerid
radioaktiivsete ainete hoidmiseks. See sulam neelab radioaktiivset kiirgust
pliist paremini. Sulameid on volframist tavalisel viisil raske saada, sest
paljud metallid aurustuvad selle sulamistemperatuuril. Kõige sagedamini
kasutatakse siin pulbermetallurgiat: pulbristatud metallide segu
pressitakse ja paagutatakse kõrgel temperatuuril. Tihti sulatatakse saadud
materjali elektriahjus veel uuesti.
1. Konstantaan (0,000015), Manganiin (0,00002), nikroom
2. Konstantaan
3. Hõbe, vask, alumiinium, Plaatina, kuld, molübdeen, volfram. Hea elektri- ja
soojusjuhtivus, oküdeerimiskindlus, kuumuskindlus, mehaaniline tugevus,
hea mehaaniline töödeldavus, mõõdukas hind.
4. Manganiidid, konstantaan, nikroom.
5. Peale mehaanilist töötlemist muutuvad alumiinium ja vask kõvaks. Pehmeks
muutmiseks tuleb neid kuumutada. Pehma ja kõva Al/Cu erinevad ka
eritakistuse poolest.