Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE
1. Keel kui märgisüsteem, inimkeel
• Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks.
• Keel on mõtlemise tööriist.
• Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms.
Kommunikatiivne situatsioon:

Kood (märgisüsteem): Signaal

Saatja Müra nal Vastuvõtja

Ka

(kõneleja) Müra (kuulaja)

Suulisel suhtlemisel on vokaalauditiivne kanal.

Inimkeele olemuslikud omadused:
1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid);
• ikoon – märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid;
• erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad – sõnad, millel on seos
vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr...
• indeks – põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub
indeksi tähendus alles kontekstis – näiteks see, too, ma, ta jne.
2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid);
• paralingvistiline vahend – intonatsioon jms;
• ekstralingvistiline vahend – žestid, miimika, pilgud jms;
3. keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus:
• häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest
• tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest
4. keelesüsteemi produktiivsus: Lause või mõtte pikkus pole piiratud; Vajadusel saab uusi sõnu
juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust. Kõik keeled võivad kõiki mõtteid väljendada.
• elusa keelesüsteemi pidev muutumine
• keelesüsteemi variantide olemasolu:
• allkeeled (kirjakeel, kõnekeel),
• dialekt e murre,
• idiolekt (individuaalne eripära),
• stiil (kõrge, madal)
• kõne primaarsus, kirja sekundaarsus;
• keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel);
• metakeele olemasolu (?)
• metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks.

1
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

2. Keeleteadus
Keeleteadus = filoloogia = lingvistika
Keeleteaduse tasandid e allsüsteemid ning nende uurimisobjektid:
• vormiõpetus:
o foneetika e häälikuõpetus – häälik kui foon, seotud anatoomia ja füüsikaga;
o fonoloogia e häälikuõpetus – häälik kui foneem, uurivad lingvistid;
o morfoloogia e vormiõpetus – morfeem (väikseim tähendusega keele osa);
o leksikoloogia e sõnavaraõpetus – lekseem e sõna, uurib sõnavara liigitust ja päritolu;
o süntaks e lauseõpetus – uurimisobjekt on lause;
o tekstilingvistika – lausest suurema üksuse uurimine;
• tähendusõpetus:
o semantika – kontekstivaba tähenduse uurimine;
o pragmaatika – kontekstist sõltuva tähenduse uurimine, keelekasutuse õpetus;
Keeleteaduse suunitlus:
• üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus
o üldkeeleteadus – hõlmab võimalikult palju keeli korraga;
o deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus – kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma;
• teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus
• diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus
o diakrooniline keeleteadus – uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. „filoloogia“;
o sünkrooniline keeleteadus – uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn. „lingvistika“;
• mikrolingvistika vs. makrolingvistika
o mikrolingvistika e autonoomne lingvistika – uuritkase ainult keelt ennast eraldi;
o makrolingvistika e kausaalne lingvistika – uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms-ga
• nt. sotsiolingvistika (uurib keelt eri vanuse, soo ja sots. rühmades), keele seos
psühholoogiaga
Keele uurimise meetodid:
• Igal lingvistil on oma emakeeles keelepädevus e keelevaist – ainult sellele ei tohiks toetuda;
• Andmete kogumine:
o lindistus (video  heli)
o teksti litereerimine (vähem täpsem) e transkribeerimine (täpsem) – teksti kirjapanek
koos metamärgistusega (intonatsioon, pausid jms)
o korpused, sõnaraamatud, arhiivid jms.
• korpus – elektrooniline struktureeritud kogu mingi keel tekstidest;
• Andmete töötlemine:
o kvalitatiivne meetod – üksikjuhtumid, ei vaadelda sagedusi:

2
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

o kvantitatiivne meetod – sageduste uurimine, nn. statistiline lingvistika, nt. sama

tähenduse v. vormi eri variantide võrdlemine;
• Katsed: psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused;

3. Keeleteaduse ajalugu, keele käsitlemine

Antiikaja keeleteadus
• India
o Panini (umbes 400 eKr)
 sanskriti k. grammatika (eelk. fonoloogia ja morfoloogia): abisümbolid (täielik
kadu, 0-morfeem), reeglid on elliptilised e. kokkusurutud, eraldi järjestamata ja
järjestatud reeglid
• Hiina
o konfutsianism (8.-5. saj eKr): keel on korra looja;
o taoism (alates 4. saj. eKr): keel segab ühendust kõiksusega;
• Kreeka
• “filosoofiline periood”:
o Platon (428-348 eKr): dialoog “Kratylos”
 ratsionalismi (mentalismi) eelkäija
 Kas keel on olemas nomo („välja mõeldud“) või physei („looduslik“)?
o Aristoteles (384-322 eKr): loogika, poeetika, retoorika

tähed sõnad mõisted referendid

nomo physei
 „Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.“ 
keskaja skolastikute universalismi eelkäija
 Lause põhikuju on „X on Y“. Nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv.
• Aleksandria periood:
o Dionysios Thrax (2. saj eKr)
 esimene säilinud täielik grammatika „Techne grammatike“: kõik sõnaliigid (va
adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste
 traditsioonilise grammatika eelkäija

Keskaja keeleteadus Euroopas

• Keskaeg
o Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika,
geomeetria, astronoomia, muusika)
o Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena.
• Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused.
• Ratsionalism (17.-18. saj): nn Port Royali grammatika (1660): universalism vorminähtustes.
• Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine

3
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

o astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) – tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled

o Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära)
o Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus)
o keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopa)

4
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

XIX sajandi keeleteadus Euroopas

• Grimmi(de) seadus 1822: indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k  vanagermaani p, t, k, f, Ө, h
• Wilhelm von Humboldt 1767-1835
o Jaava saare kaavi keelest 1836-39
o Keelefilosoofia:
• Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend.
• Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus.
• Keele uurimine põhinegu vastanditel, näit. subjektiivne/objektiivne;
keel/mõtlemine; kollektiivne/individuaalne.
o Keelte morfoloogiline tüpoloogia:
• isoleeriv keel – sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe, nt. vietnami
(toonikeel);
• aglutineeriv keel – sõna lõppudes ja algustes on palju liited, nt. türgi;
• flekteeriv keel – tüve muutumine, nt. saksa;
• polüsünteetiline keel – tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks;
• aglutineeriv ja flekteeriv keel – nt. rootsi, eesti
• August Schleicher 1821-1868
o keelepuu mõiste, aluskeeled
o keel kui organism, mis areneb: isoleeriv  aglutineeriv  flekteeriv
• Noorgrammatikud (19. saj. lõpp)
o keelemuutuste põhjused:
• absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja
• analoogia mõju
• laenamine

XX sajandi keeleteadus Euroopas

• nn neogrammatikud
• Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond) Tartus 1883-1893
o foneemi mõiste
o Ferdinand de Saussure (Šveitsi keeleteadlane)
o 1916 – “Cours de linguistique générale” (kirjapandud tema õpilaste poolt)
o Strukturalismi põhitõed:
 Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega).
 Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole).
 Uurima peab midagi, mida ei näe.
 Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine.
 Keele reeglid on süntagmaatilised (kõnes näha) ja paradigmaatilised (kõnes
pole näha)

5
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

 Keele struktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia.

o Strukturalismi mõisted:
 keeleüksus e -element – ühe keele kategooria esindaja;
 distributsioon e jaotumine – mingi elemendi kõikide kontekstide summa;
• distributsioon on kas distinktiivne (tunnused ei sõltu kontekstist) või
komplementaarne (tunnused sõltuvad kontekstist);
 süntagma – sama tasandi keeleüksuste (foneemide, sõnade, tähenduste ...)
järjend
paradigma – sama tasandi keeleüksuste kogum, mida saab antud kontekstis
üksteisega asendada
o Strukturalismi edasiarenguid:
 deskriptivism (Bloomfield 1933, USA): sõnastada reeglid võõra keele jaoks
 generativism (Chomsky 1957)
• Noam Chomsky
o 1957 – „Süntaktilised struktuurid“ („Syntactic Structures“)
o Generativismi põhiteesid:
 keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja
seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused.
 keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni.
 süva- ja pindstruktuuri eristamine.
 keeleõppimise võime on pärilik.

4. Foneetika ja fonoloogia

Foneetika
• Foneetika tegeleb kõneloome ja –tuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga.
• Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline, auditiivne e tajufoneetika
• Kõneakt fonoloogias: mõte  sõnumi tootmine  helilaine  sõnumi vastuvõtt  mõistmine
• Foneetiline transkriptsioon – kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine
Foneemide liigitus:
• Vokaalid e täishäälikud:
o eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a]
o labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e]
o pingsus: pingsad [i], lõdvad
• Konsonandid e kaashäälikud:
o klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g]
o frikatiiv e hõõrdhäälik (ahtuses tekib kahin) [f v s z h]
o nasaal e ninahäälik (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõne avatud) [m n]
o lateraal e külghaalik (keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele külgede) [l]
o tremulant e värihäälik (väringute seeria) [r]

6
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

o poolvokaal [j]
o helisus: heliline [v z m n r l], helitu [p t k f s]
o dentaalne (hambad), palataalne (kõva suulagi), larüngaalne (kõri)
o aspiratsioon e hõngus – lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute klusiilide järel
• Häälikute kombinatsioonid:
o diftong – kahest ühte silpi kuuluvast vokaalist koosnev ühend
 kõrgenevad, madalduvad
o geminaat – silbipiiriga poolitatud topelthäälik, nt. samme
o afrikaat – klusiilialguline frikatiiv [pf ts]
• Positsioonilised nähtused:
o palatalisatsioon e peenendus – nt. palk, palk
o vokaalharmoonia – sõnas võivad olla ainult kas ees- või tagavokaalid, nt. türgi keel
o assimilatsioon e sarnastumine – häälikute muutumine osaliselt või täielikult sarnasteks
o dissimilatsioon – häälikute erinevaks muutumine
• Prosoodia
o rõhk – rõhuline on silp või sõna mitte häälik, eesti keeles on rõhk omasõnades esimesel
silbil (v.a võõrsõnad ja hüüdsõnad ning omasõna „aitäh“)
o intonatsioon
o kvantiteet e välde – eesti keeles 3 väldet (haruldane), välde ei mõjuta vaid ühte häälikut
vaid ka silpide pikkust
o sõnade toon e lause intonatsioon: ühtlane, tõusev, langev, tõusev-langev toon

Fonoloogia
• Mõisted:
o foon e häälik – akustiliselt eristatav häälik
o minimaalpaar – eri tähendusega sõnad, mis erinevad üksteisest ühe hääliku võrra
o allofoon – ühe foneemi esindaja, mida kõrv eristab
o foneem – häälikute grupp, mis on antud keeles sama funktsiooniga
• distinktiivne distributsioon – eri foneemid kõrge madal eesv. tagav. labial.
(erinev minimaalpaar), eri tähendused a - + - + -
• komplementaarne distributsioon – sama o - - - + +
foneemi allofooni, sarnane tähendus u + - - + +
ä - + + - -
• distinktiivsed tunnused (eesti vokaalide näitel)
e - - + - -
o kõrge / keskkõrge / madal vokaal ö - - + - +
o eesvokaal / tagavokaal i + - + - -
ü + - + - +
o labiaalne vokaal (huuled torus) või
õ - - - - -
mittelabiaalne vokaal

5. Sõna
• Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust.

7
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

• Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, eitus.

• homonüümid – kirjas ja häälduselt ühtemoodi sõnad, nt. tee - tee
• homofoonid – kirjas erinevad aga häälduselt samad sõnad, nt. müüja - müüa
• homograafid – kirjas ühtmoodi aga häälduselt erinevad sõnad, nt. palk - palk

6. Morfoloogia
• Morfeemi mõiste:
o morfeem – väikseim tähenduslik üksus lauses (foneem – väikseim tähendust eristav)
o allomorf – morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav
o morf – tehniline termin, sõna komponent
o Kaks morfi on ühe morfeemi allomorfid kui nad on tähenduselt samad, struktuurilt
osaliselt sarnased ning komplementaarses distributsioonis, nt. jalga- / jala-; -de- / -te-,
või tähenduselt samad, vormilt erinevad ning distributsioonilt samad, nt. ilusa+te+le /
ilusa+i+le.
o Komplementaarne distributsioon – erinevad variandid erinevates kontekstides (pole
võimalik ära vahetada).
o Distributsioonilt sama – erinevad variandid sõltumata kontekstist (võib alati vahetada).
• Morfeemide liigid:
o vabad / seotud
o esinevad ka üksi / üksi ei esine
o (juured ja) tüved / afiksid
o leksikaalsed (tähendusega) / grammatilised
• juur – leksikaalne morfeem, mis koosneb ühest osast, nt. kirja
• tüvi – ka liide, nt. kirjutada
• Afiksid e liited:
o prefiks e eesliide, nt. eba+viisakas
o sufiks e järelliide, nt. jalga-de-le-gi
o tsirkumfiks, nt. saksa k. ge+mach+t
o infiks – nt. akaadi k. išriq "he stole", iš-ta-riq "he stole for himself"
• Nullmorfeem – nt. raamatu+0
• Kliitik – afiksi ja tüve vahepealne morfeem, grammatiline tähendus, liitumine teistmoodi kui
afiksil, nt. kellelegi / kellegile

7. Grammatiline kategooria
• Grammatiline kategooria – hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi,
mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused.
• Grammatiline kategooriate (morfoloogilised) väljendusviisid:
o sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) – afiksite liitmine,
ühte morfeemi koondatakse erinevaid tähendusi (nii leksikaalsed kui grammatilisi)
o abisõnad e analüütiline väljendusviis – alalütlev kääne ≠ järelsõna „peale “ (dativ)
o reduplikatsioon – tavaliselt tüve kordus, nt. väga-väga
8
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

• Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid

o Arv e numerus – singular / duaal / pluural, mittegrammatiline duaal: kumma, teineteise
o Klass, sealhulgas sugu e genus – maskulinum / femininum / neutrum; elus / elutu;
inimene / mitteinimene
o Kääne e casus – eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade
kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme
o Määratus e definiitsus – inglise keeles artiklid: a, the, eesti keeles: üks, see, mingi,
definiitne – kuulajal on referendile iseseisev juurdepääs
o Võrdlus – positiiv / komparatiiv / superlatiiv
o Aeg e tempus – olevik, minevik, tulevik; tuleviku vorme on keeltes vähem kui mineviku
vorme; grammatilised tuleviku vormid võivad ka puududa (nt. eesti keel)
o Isik e persona – eesti keeles 8 tk (ainsus, mitmus, 1.-3. isik + umbisikuline)
o Kõneviis e modus
• eesti keeles:
• kindel – tavaline info
• käskiv e imperatiiv
• kaudne – vähem kindel info
• tingiv e konditsionaal – nn. oleks
• möönev e jussiv – käskiv + kaudne, nt. mindagu, tehtagu
• kaudne kõneviis on keeltes haruldane
• tingiva kõneviisi tähendus varieerub keeleti
o Tegumood e genus
• aktiiv / passiiv
• personaal / impersonaal
• alus ja öeldis vahetavad kohad
• eesti keeles ei muutu aluse ja öeldise vorm: tehti kellegi poolt
o Laad e aspekt
• lõpetatud / lõpetamata
• tulemuslik / mittetulemuslik
• punktuaalne / duratiivne
• progressiiv
• vene keeles eesliited
• eesti keeles: objektivalik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte,
järelsõnad: ära, läbi (ühendverbi osad)
o Eitus
• eesti keeles: sõna „ei“, eitav tegusõna vorm, eessõnad: eba-, mitte-, a-
• eesti keeles kaotab verbi eitus isiku, saksa keeles mitte (eraldi eitusverb)
• inglise keeles eraldi abiverb not
• eitus on enamasti enne verbi (lõuna-eesti murdes võib ka vastupidi)

9
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

• eitust on vähem kui jaatust

• Grammatiline kategooria koosneb enamasti markeeritud ja markeerimata liikmetest
o arv: ainsus – mitmus, kääne: nimetav – muud, võrdlus: positiiv – muud, aeg: olevik –
muud, tegumood: aktiiv – passiiv, isikuline – umbisikuline, kõne: jaatav – eitav
o aga: klass, kõneviis (indikatiiv või imperatiiv), isik, definiitsus

10
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

8. Süntaks
• lause – terviklik mõte, osalause – ühe pöördelise verbiga lause
• lausung – kontekstiga lause ning selle protsess
• voor – suulise kõne uurimisel ühe või korraga mitme inimese jutt, millele eelneb ja järgneb
teis(t)e inimes(t)e jutt
• grammatiline lause – lause, mida selle keele emakeelena kõneleja peab normile vastavaks
(Chomsky)
• vastuvõetav lause – kontektis arusaadav ja sobiv lause
• Sõnaliigid  fraasid
o Nimisõna e substantiiv – substantiivifraas ehk noomenifraas = NP
o Omadussõna e adjektiiv – AP
o Tegusõna e verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) – VP
o Määrsõna e adverb – AdvP
o Arvsõna e numeraal – QP
o Asesõna e pronoomen
o Määrsõna e kvantor – QP
o Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) – PreP ja PspP
(kokku PP)
• Lauseliikmed ja nende tüüpilised väljendajad
o Alus e subjekt – NP
o Öeldis e predikaat – VP
o Sihitis e objekt – NP
o Öeldistäide e predikatiiv – NP või AP
o Määrus e adverbiaal – AdvP või PP
o Täiend e atribuut – AP
• Süntaktilised seosed
o Tasandiseosed: rinnastav (sama tasand), alistav (astmeline, kõrvallaused)
o Morfoloogiliselt väljenduvad seosed
 ühildumine e kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja
objekti ühildumine) – sõnad kuuluvad ühte kategooriasse, ühed sõnad mõjutavad
teiste vorme
 rektsioon – üks põhisõna määrab teise sõna kategooria
 eraldi morfeem (näit possessiivsufiks) – paljudes keeltes puudub
o Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne)
• Sõnajärje tüpoloogia:
o Maailma keeltes SOV 45%, SVO 42%
o Universaalsed tendentsid
 VO; PREP (eessõnad); NG (noun genitive atr.); NA (noun adjective)
 OV; PSP (järelsõnad); GN (genitive atr. noun) ; AN (adjective noun)
11
Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

o eesti keeles SVO, PSP, GN, AN

o S – subjekt e. alus, O – objekt e. sihitis, V – verb e. öeldis

12
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

9. Süntaktilisi teooriaid
• Generativism: süntaktilised transformatsioonid
o Kevade on Lutsu parim teos.
o Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu (topik) parim teos on Kevade.
o Asendus – See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos.
o Lisamine – Kas Kevade on Lutsu parim teos?
o Kõrvaldamine – Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb  Poiss tahtis õppida lugema.
• “Valentsiteooria”ehk sõltuvusgrammatika
o Verb + aktandid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis)
o Näide kolmevalentsest verbist: eraldama – kes? - keda? - kellest?
• Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur
o teema (vana info) – reema (uus info)
• Käändegrammatika (semantilised rollid) (Fillmore jt)
o Agent (kes?), Patsient (keda?), Kogeja (experiencer) (kellel?), Benefaktiiv (kellele?),
Allikas (source) (kust?), Temporaal (kuna?), Instrument (millega?), Komitatiiv
(kellega?), Lokatiiv (kus?), Põhjus (miks?) ...
• Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995)
• Eesti lausete põhitüübid (EKG)
o GS – grammatiline subjekt e alus
o TS – tegevussubjekt e tegija
o PS – pragmaatiline subjekt e topik (lause esimene liige)
o Normaallaused: GS = TS = PS – Ta jookseb.
o Kogeja-omajalause: GS ≠ TS = PS – Tal on häbi.
o Eksistentsiaallause: GS = TS ≠ PS – Peenral kasvavad lilled.

10. Semantika
Tähendus:
o 1. abstraktne: süsteemi tähendus tähistatu (mõiste)
o 2. konkreetne meel

 kõneleja tähendus
 kuulaja tähendus tähistaja (sõna) referent (entiteet)
• Tähenduse uurimine: keel maailm
o komponentanalüüs – mõistete ja
tunnuste tabel
o prototüüpanalüüs – tüüpnäited, mõistete hierarhia
• Semantika põhimõisteid:
o denotasioon e intensioon – tähenduse kirjeldus, mis koosneb mingitest komponentidest;
mismoodi antud tähendus erineb teistest
o ekstensioon – mingile tähendusele (denotsioonile) vastav objektide hulk maailmas

13
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

o (tähendus)väli – sõnade rühm, mis suures osas oma tähenduselt kattuvad

o polüseemia – mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid on omavahel seotud, nt.
jooksma (inimene jookseb, vesi jookseb)
o homonüümia – mitmetähenduslikkus, kus erinevad vormid ei kuulu omavahel kokku.
nt. tee (jook, rada)
o sünonüümia – leksikaalne suhe erinevate sõnade vahel, mis on tähenduselt sarnased
o metafoor – kujundlik tähendus nt. luules
o doomen – tähenduste valdkond
o kujundskeem e skeemkujutlus – skemaatilised mõisted
o propositsioon – lisatähendus, mida antud lause eeldab, nt. Mul olevat pastakas.
o presupositsioon – eeldus, mis peab olema tõene, et mingil lausel oleks mõte
 lause eitus säilitab presupositsiooni
• Semantika: Mida X tähendab?
• Pragmaatika: Mida X-ga öelda võib?

11. Pragmaatika
• Pragmaatika tegeleb koomiksite ja anekdootidega (minimaalne kogus tähendust)
Pragmaatika põhivaldkonnad:
• kõneaktiteooria e kõneteooria (Austin, Searle)
o kõneakt e kõnetegu
o teatud grupid: informatsiooni edastamine, direktiivid (küsimused, palved, käsud),
tähtsad laused („I do“ kirikus), mis muudavad väga palju maailmas
• implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice)
o kõnest võib alati järeldada rohkem kui ütleb tema sõna-sõnaline tähendus
o eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd
o kvaliteedimaksiim – „Räägi tõtt!“, eeldatakse et vestluspartner ei valeta
o kvantiteedimaksiim – „Anna piisav hulk infot!“, eeldatakse et vestluspartner ei räägi
poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot
o relevantsusmaksiim – „Ole asjakohane!“, kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib
teemakohaselt või annab märku teema vahetusest
o meetodimaksiim – „Ole arusaadav!“, eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks
arusaadavaid termineid
o maksiimide rikkumise näide on ironnia (eelkõige kvaliteedimaksiim)
• deiksis (indeksikaalsus) – nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga,
praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust
o isikudeiksis – nt. isikulised asesõnad: ma, sa, ta
o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis – nt. siin, seal
o ajadeiksis – nt. täna, homme
o diskursuse deiksis – viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too
o sotsiaalne deiksis – nt. teie vs. sina

14
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

o verbideiksis – nt. tulema vs. minema

15
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

o Liigitus:
 eksofoor (ka deiksis) – referent leitakse füüsilisest maailmast
 endofoor (ka anafoor) – referent leitakse tekstist
• anafoor – „See“ järgneb objektile (sagedasem)
• katafoor – „See“ eelneb objektile
• viisakusprintsiip: minapilt e nägu
o viisakus on valetamine
o esineb kõikides keeltes
o sotsiaalne nähtus – distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige
olulisem tutvus
o igal inimesel on oma sotsiaalne identiteet e. kujutlus iseendast teiste jaoks
o positiivne vs, negatiivne nägu (viisakus) (Brown ja Levinson)
 pos (lähenduv): olla sõber, kuuluda mingisse gruppi
 neg (distantseeruv): olla iseseisev, distantseeruda
• Dialoogi struktuur

12. Sotsiolingvistika
• Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas.
• Empiirilisus – kvantitatiivne (küsitlused, statistika jms) mitte kvalitatiivne (arutlev)
• Sotsiolingvistika tegevusalad:
o kõneetnograafia ja vestluse struktuur – kattub pragmaatikaga, tegeledakse argikeelega,
kogutakse materjali lindistamise teel
o keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms)
o kakskeelsus, kakskeelne ühiskond
o praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika)
• Variatiivsus
o igast keelest on palju variante igal keele tasemel (hääldus, süntaks)
o geograafiline – murre e dialekt
 Eesti murdealad:
• Põhja-Eesti: Saarte (õ  ö), Lääne, Kesk, Ida (o  õ)
• Lõuna-Eesti: Mulgi, Tartu, Võru (s.h Setu)
• Ranniku (3 väldet  2 väldet)
 ka suuresti globaliseerunud ühiskonnas on murded (identiteedi küsimus)
o sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass)
 USA-s sotsiaalne klass = sissetulek, Eestis sotsiaalne klass = haridus
o situatsiooniline (stiil, formaalsus)

16
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

• Keele variandid:
o dialekt e murre – geograafiline erisus
o sotsiolekt – sotsiaalne erisus, släng – noorte kõnekeele sotsiolekt
o allkeel – keele variant
 kirjakeel e standardkeel
 ühiskeel – formaalsem kõnekeel, argikeel – mitteformaalsem kõnekeel
o idiolekt – individuaalne keelepruuk
• Suuline ja kirjalik keelekasutus: suuline kõne on:
o ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem (kontektist sõltuvam)
o intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem
o "lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne
o tavaliselt vähem formaalne
• Konversatsioonianalüüs (CA) ehk vestlusanalüüs uurib autentseid vestlusi
o Vestluste jaotus: argivestlus, institutsionaalne vestlus
o Peaeesmärk: avastadada vestluse struktuuri
o Põhiteemad:
 vooruvaheldusmehhanism
• voorudes tegutsemine kui sotsiaalse elu üks fakte
• voor – ühe inimese kõne järgmise inimese kõneni: auditooriumi sidumine
• vooruvahetusmehhanism: vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes
"jaole saab"; c) eelmine kõneleja
 tagasiside: parandusmehhanismid, naaberpaarid

13. Keelte tüpoloogiline liigitus

• Morfoloogiline tüpoloogia:
o isoleeriv – sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe, nt. vietnami (toonikeel);
o aglutineeriv – sõna lõppudes ja algustes palju liiteid, nt. türgi;
o flekteeriv – tüve muutumine, nt. saksa, eesti;
o polüsünteetiline – tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks;
• Sõnajärje tüpoloogia:
o Maailma keeltes SOV 45%, SVO 42%
o Universaalsed tendentsid
 VO; PREP (eessõnad); NG (noun genitive atr.); NA (noun adjective)
 OV; PSP (järelsõnad); GN (genitive atr. noun) ; AN (adjective noun)
o eesti keeles SVO, PSP, GN, AN
o S – subjekt e. alus, O – objekt e. sihitis, V – verb e. öeldis

17
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

14. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia

• Keeletehnoloogia: õigekirja- ja grammatikakontrollijad (spellerid), skänneriprogrammid, teksti
ettelugejad (ja vastupidi (näit pimedatele)), automaatrefereerijad jms
• Arvuti keeleteadlasele abiks: keeleressursid: korpused, sõnastikud (tesaurused)
• Arvuti keelt mõistma: tehisintellekt

15. Keele omandamine

• Lapse keeleline areng (psühholingvistika – keele ja meele arengu uurimine):
o Erinevad teooriad:
 biheiviorism – laps õppib keelt sõnu korrates
 nativism (Chomsky) – lastel on kaasa sündinud eeldus keele õppimiseks
 kognitivism (Piaget) – laps omandab keelt koos muu mõtlemisoskuse arenguga
o Keele omandamise astmed:
 6-10 kuud – silpide periood;
 umbes 10 kuu vanuses hakkab silpide koosseis muutuma vastavalt keelele
 1 aasta – esimesed sõnad, tihti žestidega
 1,6 aasta – kahe sõna periood
o Olulisi seisukohti:
 keskmist last pole olemas;
 laps imiteerib palju, kuid loob ka oma süsteemi
• Teise keele omandamine (Rakenduslingvistika alasid)
o Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega)
 on neuroloogiliselt erinev (väljakujunenud aju osade funktsioonid, lapse aju on
kui „puhas leht“);
 oskab lugeda ja kirjutada (peab korraga õppima mõlemat, tähelepanu hajumine);
 oskab juba ühte keelt, seega motivatsioon väiksem ja teist keelt omandatakse läbi
emakeele prisma;
 on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja
teemasid);
 omab vähem aega;
 õpib tavaliselt “ebaloomulikus” olukorras ja omab harva “ema”

18
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

16. Maailma keeled

Keelte areng
• Pole teada kas kõik keeled pärinevad ühest algkeelest või mitte.
• Keele päritolu teooriaid:
o "bow-wow" teooria: esimesed sõnad onomatopoeetilised
o "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused
o "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused
o "la-la"teooria: kõne algus on laul
o keele žestilise päritolu teooria
• Inimese areng (Foley 1998)
Liik Aastat tagasi Aju maht
o Arengu tunnused: aju maht, Šimpans 395 cm3
järglaste eest hoolitsemine, Australopithecus 5-7 milj. 500 cm3
hingamisteede ehitus Homo habilis 2,5-2 milj. 600-800 cm3
Homo erectus 1,8 milj. 800-1000 cm3
o Alates Homo habilisest võisid Homo sapiens
inimesed omada mingit keelt arhailine 400-200 tuh. 1100-1400 cm3
o Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles sh neandertaallane 1700 cm3
kaasaegne 130 000 1400 cm3
– rühma liikmeks saamine.
o Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles – inimene on ainus loom, kelle aju poolkerad on
erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub
ka loogika ja arvutuskeskus.

Keelte arv ja liigitus

• Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt.
• Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal,
algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli.
• Pidžinkeel – keelekontaktide kaudu tekkinud segakeel.
• Kreoolkeel on pidžinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena.
• Viipekeel on žestilis-visuaalne keel. Loomulik viipekeel vs viibeldud eesti, soome vms keel.
Sõrmendamissüsteemid – vokaalse keele foneemide kasutamiseks.
• Ühiskonna mitmekeelsus: Kõige rohkem rääkijaid mandariinihiina keeles 885 milj. Kõige
rohkemates riikides inglise keel: 50. 1-2% maailma keeltest on mõnes riigis riigikeeleks.

19
 Kordamine eksamiks aines sissejuhatus üldkeeleteadusse (2005/2006 õa sügis)

Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond

Indoeuroopa keeled Uurali e soome-ugri
o Romaani keeled
o Germaani keeled keeled
• itaalia
 põhjagermaani • Saami keeled
• rootsi • hispaania
• katalaani o lõunasaami
• norra o Umeå saami
• taani • portugali
o Piteå saami
• fääri • prantsuse
o Luleå saami
• islandi • provansi
o põhjasaami
 läänegermaani • reto- o Inari saami
• inglise romaani o Kemi saami
• sardiinia
• saksa o koltasaami
• rumeenia
• friisi o Akkala saami
o Kreeka o Kildini saami
• hollandi,
• kreeka o turjasaami
flaami
o Keldi keeled •
• afrikaani Läänemeresoome
o Balti keeled • iiri keeled
• leedu • gaeli o liivi
• läti • kõmri o eesti
o Slaavi keeled • bretooni o vadja soome
 idaslaavi keeled o Armeenia o isuri
• vene • armeenia o karjala
• valge- o Albaania o anuse
vene • albaania o lüüdi
• ukraina o Indoiraani keeled o vepsa
 lääneslaavi  indoaaria keeled • Mordva keeled
keeled • hindi o ersa
• poola • bengali o nokša
• tšehhi • bandžabi • Mari keeled
• slovaki • marathi • Permi keeled
 lõunaslaavi • urdu o udmurdi
keeled • gudžarati o permikomi
• bulgaaria • bihaari o sürjakomi
• serbia- • sindhi • Ugri keeled
horvaadi • nepali o ungari
• sloveeni o mansi
• singali
• make- o handi
 iraani keeled
doonia • Samojeedi keeled
• pärsia
o nganassaani
• kurdi
o eenetsi
• puštu
o juratsi
o neenetsi
o sölkupi
o kamassi
o matori

20