Riigikaitseõpetus Vello Aus

Riiko Luik
Harri Mäesalu
Tunnikonspekt

1. Aine: Riigikaitseõpetus
2. Tunni teema : Keskkonnakaitse kaitsejõududes
3. Õppeküsimused : 1. Üldpõhimõtted.
2. Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale.
2.1 Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus.
2.2 Eesti kaitsejõudude keskkonna mõju.
3. Tuleohutuse tagamine õppuste ajal.
4. Aeg: 2 x 45 minutit
5. Koht : Õppeklass
6. Eesmärk: Anda ülevaade tähtsamatest teguritest, mida jälgida ning täita
keskkonnakaitse eesmärgil kaitsejõududes.
7. Hindamine: Koostatud kontrollküsimustiku põhjal koduse tööna.
8. Õppevahendid: Õpik, loengukonspekt, lüümikud, grafoprojektor, tahvel.
9. Tunni kava faasidena:
- Hääletusfaas : sissejuhatuseks selgitan, mis on üldiselt mõeldud
keskkonnakaitsest kaitsejõududes ( 5 min). Kuulan õpilaste endi arvamust,
mis nemad selle sõnapaar all ette kujutavad.
- Õppimisefaas : alustan üldpõhimõtete selgitamisest ning jätkan
põhiteemadega kasutades selleks kilesid, mis annavad õpilastel võimaluse
kaasa töötada näidatu teema põhjal.
- Reflektsioon: õpitu kinnistamiseks toimub teemade lõppedes kordamine
minu poolt esitatavate küsimuste põhjal.

Tagasiside õpilastelt toimub koduse töö põhjal. Tuleb leida õigeid

Vastuseid õpetaja poolt esitatavatele küsimustele.

A. Tunni sissejuhatus:
Rühma rivistamine ja õpetajale ettekandmine. Õpetaja võtab vastu rühma korrapidaja
ettekande ja kontrollib õpilaste kohalolekut.
B. Õppematerjali läbivõtmine:
Õpetaja selgitab tunni teemat, eesmärki ja läbivõetavaid õppeküsimusi.

Keskkonnakaitse kaitsejõududes
Riigikaitseõpetus Vello Aus
Riiko Luik
Harri Mäesalu
Keskkonnakaitse kaitsejõududes

1. Üldpõhimõtted

Keskkonnakaitse on:

 looduse ja inimese suhete korraldamine;

 elusoodsate loodusolude säilitamine ja taastamine;
 inimtegevuse kahjuliku mõju leevendamine.

Keskkonnakaitse lähtub loodusvarade säästlikust kasutamisest.

Keskkonnakaitset korraldavad rohked õigusaktid – nii riiklikud kui ka rahvusvahelised

lepingud ja konventsioonid (kokkulepped).

Keskkonnakaitse korraldamisel on alusdokumentideks:

 Eesti Vabariigi põhiseadus;

 Rahuaja riigikaitse seadus;
 Kaitseväe sisemäärustik;
 Kaitsejõudude keskkonnakaitse kontseptsioon;
 Keskkonnakaitsealased seadused ja muud normatiivid.

Põhiseadus - §5 „Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb

kasutada säästlikult.“
§53 „Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama
kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.“

Rahuaja riigikaitseseadus - §2(3) „Riigikaitse eesmärkide saavutamisel juhindutakse

Eesti põhiseadusest ja seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja
põhimõtetest.“
Kohustus järgida ka keskkonnaseadusi.

Kaitseväe sisemäärustik – punkt 112, allpunkt 27 „Väeosa ülem kannab isiklikult

vastutust väeosa poolt tehtud keskkonnakahjustuste eest.“

Kaitsejõudude keskkonnakaitse kontseptsioon, mis kehtestati 2001 aastal, on seadnud

eesmärgiks:

 keskkonnakaitse planeerimise;
 keskkonnariskide arvestamise;
 keskkonnaalase väljaõppe korraldamise kaitsejõudude tegevusaladel.

Keskkonnakaitse kaitsejõududes
Riigikaitseõpetus Vello Aus
Riiko Luik
Harri Mäesalu
Keskkonnakaitsealaste probleemidega tegelevad:

 Riigikogu;
 Vabariigi Valitsus;
 Keskkonnaministeerium;
 Kaitseministeerium;
 Maakondade keskkonnateenistused;
 Kohalikud omavalitsused.

Riigikogu – võtab vastu seaduseid.

Keskkonnaministeerium – juhib ja korraldab koos oma allasutustega kogu

keskkonnakaitsealast tegevust Eestis.

Kaitseministeerium – alates 1994 aastast tegeleb keskkonnakaitse küsimustega tema

kinnisvara- ja ehitusosakond.

Kaitsejõudude Peastaap – J 4 osakond tegeleb:

 kinnisvaraga seotud keskkonnakaitse küsimustega;
 keskkonnakaitsealase väljaõppega.

Maaväe Staap – pioneeri- ja massihävitusrelvakaitse inspektsioon tegeleb:

 keskkonnakaitsealaste normatiivide väljatöötamise ja kontrolliga;
 keskkonnakaitsealase väljaõppega.

KINNISTADA KÜSITLUSEGA.

2. Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale

Keskkonnamõju – tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutus või selle kaudu

avalduv mõju loodusele, inimese tervisele või varale.

Kaitseväe tegevusega kaasneb keskkonna mõjutamine.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk:

 hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldavat mõju keskkonnale;

 analüüsida selle mõju vältimise ja leevendamise võimalusi;
 teha ettepanekuid sobivaimaks lahendusvariandiks.

Kaitsejõudude keskkonnamõjud:

 endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus;

Keskkonnakaitse kaitsejõududes
Riigikaitseõpetus Vello Aus
Riiko Luik
Harri Mäesalu
 Eesti kaitsejõudude keskkonnamõju.
2.1 Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus
Ühe keskkonnaprobleemina on riigi keskkonnastrateegia nimetatud militaarobjektide
jääkreostust. Sellel on oma ajalooline tagapõhi, sest endise Nõukogude Liidu sõjaväe
poolt tekitatud keskkonnareostuse likvideerimine kestab ikka veel.

Vene aja lõpul oli Eesti 1565 Vene sõjaväe objekti, mis hõlmasid ligikaudu 87 000
hektarit Eesti territooriumist ning erinesid oma suuruse, otstarbe ja keskkonnaohtlikkuse
poolest.

Enimobjekte oli Harjumaal – 546(48 000 hektarit), Tallinnas oli 291 objekti.

55 olulise reostusega nõukogudeaegse militaarobjekti hulgas on kümme esimest:

 Tapa, Ämari, Raadi, Sauga ja Paralepa lennuväli;

 Paldiski katlamaja ja Lõunasadam;
 Rakvere piirivalvelennuväli ja raketibaas;
 Keila-Joa raketibaas;
 Husari õlijärv;
 Piirivalvesadama kütushoidla Tallinnas.

Nendel objektidel on reostunud pinna- ja põhjavesi.

Praegu on kaitseministeeriumi halduses 90 endist vene sõjaväe objekti (ligikaudu 16 000

hektarit).

Suurimad probleemid:

 Ämari lennubaas – pinnase ja põhjavee õlireostus;

 Mereväebaas (Miinisadam) – vee ja pinnase õlireostus, ohtlikud ained ja jäätmed.

KINNISTADA KÜSITLUSEGA.

2.2 Eesti kaitsejõudude keskkonnamõju avaldusvormid

Mõju avaldusvormid:
 mõju väeosa igapäevase elu poolt;
 mõju õppuste käigus.

Igasuguse tegevuse käigus tuleb hinnata keskkonnariske ja leida võimalusi mõju

vältimiseks või vähendamiseks.

Väeosa igapäevase tegevuse mõju.

Keskkonnakaitse kaitsejõududes
Riigikaitseõpetus Vello Aus
Riiko Luik
Harri Mäesalu

Pea igas väeosas on probleemideks:

 põhjavee reostus;
 pinnase reostus;
 õhureostus;
 jäätmemajandus;
 ohtlike ainete ladustamine.

Planeerimisel tuleb arvestada keskkonnaelemente, mida ohustatakse:

 keskkonna üldseisund;
 kliima;
 vee kvaliteet;
 õhu kvaliteet;
 loodussressursid, taimed, loomastik;
 kaitsealuste liikide elupaigad.

Tegevuse potentsiaalsed mõjud:

 veetase (jäätmed, pesuvesi, kanalisatsioon, nafta, laevade pilsivesi, raskemetallid
laskemoonast);

 õhusaaste (heitgaasid, materjalide põletamine, laskemoon, pürotehnika,

suitsugeneraatorid);

 pestitsiidide saaste (reostus tekib mitmesuguste taimekaitse või muude

tõrjevahendite kasutamisel);

 ohtlikud jäätmed (ebaõige jäätmekäitluse korral tekitavad saastet);

 tahked jäätmed (ehituspraht, mitmesugused muud jäätmed - -nende ebaõige

käitlemine võib tekitada saastatust);

 meditsiinilised ja nakkusohtlikud jäätmed (tuleb töödelda ja utiliseerida

muudest jäätmetest eraldi);

 õlireostus (tuleb arvestada juhuslikke õlilekkeid – reageerida tuleb kiiresti ja

otsustavalt, sõltumata sellest, kas reostus tekkis maal või merel);

 müra (rahuaegne müra häirib elanikkonda ja loomastikku);

 loodus- ja kultuuriväärtuste ohustamine (juba tegevuse planeerimisel määrata

kindlaks olemasolu ja asukoht – tagada nende kaitse igasuguste vigastamiste
eest);

Keskkonnakaitse kaitsejõududes
Riigikaitseõpetus Vello Aus
Riiko Luik
Harri Mäesalu
 mõju märgalade ja bioloogilise mitmekesisusele (rahvusvahelised
konventsioonid kohustavad kaitsma märgalasid, neis elunevaid liike ja
bioloogilist mitmekesisust).
Väeosade tegevus võib keskkonda mitmeti mõjutada.
Nii on keskkonnamõju peamisteks allikateks:

 kemikaalide ja lõhkeaine säilitamine ja transportimine;

 jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete käitlemine;
 kütuse kasutamine ja hoidmine;
 välilaagrite ja õppuste korraldamine looduses.

Kaitsejõudude keskkonnakontseptsiooni üks eesmärk on, et rahuajal tegutsetakse

keskkonnaseaduste raamides vähima võimaliku keskkonnamõjuga, kaitstes ja säilitades
loodusväärtusi kaitsejõudude kasutuses oleval maal.

KINNISTADA KÜSITLUSEGA

Mõju õppuste käigus.

Kõige rohkem äratavad üldsuse tähelepanu kaitsejõudude välisõppused, mis nõuavad eri
ametkondade, kohalike omavalitsuse ja elanike koostööd.

Igasugusele loodust kahjustavale riigikaitsele tegevusele peab eelnema valitud maa- ala
keskkonnaväärtuste hindamine ja võimalikku keskkonnamõju prognoos.

Riigikaitsemaal (riigi omanduses olev riigikaitse eesmärkide täitmiseks vajalik maa)

kehtivad metsa kasutamisel leebemad reeglid võrreldes era- või riigimetsaga ning seal on
lubatud ka piiratud keskkonnamõjuga (näiteks metsa osaline kahjustamine) tegevus.

Harjutusväljadel kasvava metsa lubatav kahjustuse aste sõltub sellest, millise alaga
on tegemist ning milliseid harjutusi läbi viiakse. Kahjustused jagunevad järgmiselt:

 täieliku kahjustusega ala – kaugtulirelvade sihtmärgialad, kuhu langevad

suurtükimürsud ja miinid ning lõhkamispaik. Metsa majandamine sellel alal pole
otstarbekas. Täieliku kahjustuse alal raiutakse kasvav mets ja edaspidi metsa
majandamist ei toimu.

 osalise kahjustuse ala – sihtmärkide paigaldamise ala, laskekohtade ja

tulepositsioonide alaga käsirelvadele, kus kasvav mets saab kuulidest ja kildudest
kahjustatud osaliselt. Siia alla käib ka lõhketööde teostamise koht, käsigranaadi
heitmise koht. Metsa majandamine on siin siiski võimalik.

Keskkonnakaitse kaitsejõududes
Riigikaitseõpetus Vello Aus
Riiko Luik
Harri Mäesalu
 kahjustusteta ala – maa-ala osalise kahjustuse ala ja harjutusväljaku piiri vahel
(laskeväljade teenindusalad ja õppeväljad), kus ei sooritata laskmisi
lahingumoonaga.

Harjutusväljakutel paiknevatele laskepaikadele ja lasketiirudele esitavad nõuded ja nende

kasutamise kord on reguleeritud kasutuseeskirjaga, milles muuhulgas sätestatakse ka
keskkonnakaitsenõuded.

Harjutusväljaku kasutuseeskirja keskkonnakaitsenõuded sisaldavad suuniseid metsa

kasutamise kohta. Harjutusväljaku kasutamine tuleb kooskõlastada:

 kohaliku omavalitsuse;
 Riigimetsa Majandamise Keskuse metskonna;
 eramaade omanikega

Lahingulaskmistest ja lõhkamistest teavitatakse avalikkust raadiost ja televisiooni kaudu

harjutusele eelneval päeval, kohalikes ajalehtedes aga kaks korda aastas.

Metsa kasutamiseks lepitakse harjutuspaiga haldajaga kokku niisugustes

tingimustes nagu:

 kuhu ja millises ulatuses rajatakse lõkepaigad;

 kust kogutakse kasetohtu ja võetakse vett;
 kas kasutatakse oksi maskeerimiseks;
 kas langetatakse puid.

Harjutuseks kasutaval alal tuleb säilitada harjutuseelne olukord. Kui harjutuse ajal
tekitatakse kahju väljaspool riigikaitsemaad asuvale metsale, siis tuleb kahju hüvitada.

Harjutuseks kasutatud maa – alalt tuleb enda järelt koristada:

 traadid, tähistuslindid kokku kerida, kasutamata küttepuid riita laduda või kaasa
võtta;
 prügikotid metsast kaasa võtta, sest jäätmete metsa ladustamine ja matmine on
keelatud;
 teekahjustused likvideerida;
 rajatud välikäimlad kinni ajada ja mätastega katta;
 lõhkemata lõhkekehad tuleb üles otsida ja ettenähtud korras kahjustada.

Enne harjutuse korraldamist kogutakse teavet harjutusväljakul kaitsvate looduse

üksikobjektide kohta ning see kantakse kaitseväe topograafilisele kaardile.

Määratakse kindlaks, missuguseid tulekaitsemeetmeid on tarvis rakendada ning kuidas

tegutseda metstulekahju korral.

Keskkonnakaitse kaitsejõududes
Riigikaitseõpetus Vello Aus
Riiko Luik
Harri Mäesalu
Koostatakse hinnang harjutuse mõju kohta loomadele ja lindudele poegimis- ja
pesitsusperioodil ning lepitakse kokku metsa majandamise- ja jahipidamise osas
harjutusväljakul.

KINNISTADA KÜSITLUSEGA
3. Tuleohutuse tagamine õppuste ajal

Kuivaperioodil, kui metsades on suur tuleoht, tuleb harjutusväljakul või muul õppuse
toimumise kohas korraldada tulejärelvalve. Selle jaoks moodustatakse tulevalvepunktid,
mis on paigutatud nii, et kogu harjutusväljak oleks järelevalve all.

Tuleohtlikul perioodil on metsas keelatud lahtise tule tegemine selleks kohandamata

kohtades. Metsade erakordse tuleohu korral katkestab harjutusväljaku kasutamise eest
vastutav ülem metsas toimuvad õppused, mille puhul kasutatakse lahtist tuld, lastakse
tulirelvadest süütava toimega kuule või mürske, tehakse lõhkamisi.

Laskepaikade sihtmärgialade ümber luuakse võimaliku tulekahju levimise tõkestamiseks

sobivate mõõtmetega puhvertsoonid (tulekaitseribad). Samuti koristatakse metsaalune, et
vältida pinnatule teke ja võimalikku levimist.

Harjutusväljaku teevõrk kujundatakse nii, et kõik potentsiaalsed tuleohtlikud alad oleksid

tuletõrjetehnikale ligipääsetavad, peale selle tuleb tähistada tuletõrje veevõtukohad.

KINNISTADA KÜSITLUSEGA.

Õpetaja teeb tunnis läbivõetud materjalist lühikokkuvõtte, vastab õpilaste poolt esitatud
küsimustele ja dikteerib läbivõetud materjali kohta kordamisküsimused.

Tunni lõpetamine.

Keskkonnakaitse kaitsejõududes
Riigikaitseõpetus Vello Aus
Riiko Luik
Harri Mäesalu

Kordamisküsimused

1. Mida hõlmab keskkonnakaitse?

2. Nimetage keskkonnakaitse korraldamisel aluseks olevaid

dokumente?

3. Kes vastutab keskkonnakaitsenõuete täitmise eest väeosas?

4. Nimetage kuus keskkonnakaitsealaste probleemidega tegelevat

ametiasutust?

5. Nimetage viis olulise reostusega nõukogudeaegset militaarobjekti?

6. Missugused on väeosa igapäevase tegevuse mõjud keskkonnale?

7. Missugune on väliõppuste mõju looduskeskkonnale?

8. Mida tuleb teha pärast väliõppuste lõppemist, et vältida

keskkonna kahjustamist?

9. Kuidas korraldatakse tulejärelvalvet?

Tunnikonspekti koostasid; Vello Aus

Riiko Luik
Harri Mäesalu

Keskkonnakaitse kaitsejõududes