1. Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest hendist? 2. Millised on kristallivre defektid ja millist mju nad avaldavad omadustele? 3. Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumiskveratel? 4. Faasidiagrammid (olekudiagrammid) ja nende rakendused metallide tehnoloogias. 5. Eutektikumi miste. Eutektilise koostisega, eeleutektilised ja jreleutektilised sulamid. 6. Mille poolest erinevad hapra ja plastse metalli tmbediagrammid (seosed pinge ja deformatsiooni vahel)? 7. Milliseid elemente kasutatakse desoksdeerijatena teraste tootmisel? 8. Milline on teraste "keemise" olemus metallurgias? 9. Nimetage pulbermetallurgia eelised. 10. Loetlege pulbrite valmistamise meetodid. 11. Millist tiendavat ttlemist on vaja kasutada pulbertoodete tpsuse suurendamiseks? 12. Kuidas jk poorsus mjutab pulbrist toodete mehaanilisi omadusi? 13. Millist keemilist hendid alati sisaldavad pulberantifriktsioonmaterjalid? 14. Kus kasutatakse poorseid pulbermaterjale?
II METALLIDE TEHNOLOOGIA
Survettlus
1. Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus) plastsel klmdeformeerimisel? 2. Milline temperatuur eristab metallide klm- ja kuumsurvettlust? 3. Loetlege survettlemise pidevmeetodid (pidevad survettlusprotsessid). 4. Loetlege survettlemise tkktootmise meetodid (perioodilised survettlusprotsessid). 5. Millist valtsimise skeemi kasutatakse sordimetalli, millist mbluseta torude tootmisel? 6. Millised on tmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/vi ekstrudeeritud profiilidega vrreldes? 7. Milliseid tooteid (profiile) saab toota ekstrudeerimise teel? 8. Millised on lehtstantsimise philised kujumuute operatsioonid? 9. Millised on lehtstantsimise philised eraldusoperatsioonid? 10. Millisel eesmrgil teostatakse rekristalliseerivat lmutamist metallide survettlemisel? 11. Milliseid seadmeid kasutatakse sepistmaisel ja vormstantsimisel? 12. Loetlege valtsitud sordimetalli philiigid. 13. Milliste survettlusmeetoditega toodetakse mar- ja kuuskantprofiile (nii raua- kui mitterauasulamitest)? 14. Millise survettlusmeetod on sobivaim vga suure massiga (le 1000 kg) tkktoodete tootmiseks?
Valutehnoloogia
15. Milliseid valudefekte vib phjustada valumetalli suur kahanemine? 16. Milliseid valudefekte vib phjustada suur gaaside lahustuvus ja/vi valuvormi ebapiisav gasilbilaskvus? 17. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? 18. Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite, massiga 1 tonn tootmiseks? 19. Millisel eesmrgil teostatakse liivvormide kuivatamist? 20. Millisel eesmrgil kasutatakse valuvormides krne ja millistest materjalidest neid valmistatakse? 21. Millisel phjusel valu metallvormidesse (kokillidesse) ja samuti survevalu leiavad kasutamist philiselt madala sulamistermperatuuriga metallide (Cu, Al, Mg jne.) sulamitest valandite tootmisel? 22. Milline valumeetod on kige otstarbekam prdekehade - malmtorude ja siseplemismootorite hlsside tootmisel? 23. Nimetage valumeetod, mille puhul iga valandi tarvis valmistatakse eraldi valumudel. 24. Loetlege valumeetodid valandite tootmiseks korduvkasutusega vormides. 25. Loetlege valumeetodid valandite tootmiseks kordkasutatavates vormides. 26. Millised on kokillvalu phiiserasused vrreldes valuga liivvormidesse? 27. Millised on phioperatsioonid valandite tootmisel tppisvalu meetodil? 28. Millised on phioperatsioonid ja milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? 29. Milline on suurima tootlikkusega valumeetod?
Keevitamine, termolikamine, jootmine
30. Mida mistetakse "keevitatavuse" all? 31. Millised terased, kus madal-, kesk- vi krgssinikterased, on vobivaimad keeviskonstruktsioonide (mastid, laevakered, autokered jne.) keevitamiseks? 32. Milline elektrikaarkeevitamise meetod leiab kige enam kasutamist kergoksdeerivate metallide (Ti, Al, roostevaba teras) keevitamisel? 33. Millest lhtub keevitaja keevituselektroodi diameeter valikul ksitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? 34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni vliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise erinevate meetodite puhul? 35. Milliseid kaitsegaase kasutatakse kaarkeevitamisel kaitsegaaside keskkonnas? 36. Milliste termiliste (sulatamisega) keevitusmeetodite puhul leiavad kasutamist keevitusrbustid? 37. Milliseid lesandeid tidab keevituselektroodide kate? 38. Mida nimetatakse lbikeevitatavuseks ja milleks on selle saavutamine oluline? 39. Millised on plasmakeevitamise alaliigid ja kasutusalad? 40. Millised on gaaskeevitamisel kasutatavad materjalid ja seadmed? Milliseid plevgaase kasutatakse? 41. Kuidas valitakse keevitusrezhiimi parameetrid (elektroodi lbimt ja keevitusvool) ksitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? 42. Millised nuded esitatakse ksitsi kaarkeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele? 43. Mis mrab keevitusvooluallika thijooksupinge (vallaspinge) minimaalvrtuse? 44. Milline on keevitamise termomehaanilise meetodi - elektrikontaktkeevitamise - olemus? 45. Milline on metallide gaashapniklikamise olemus? Milliseid metalle saab selle meetodiga ligata? 46. Milline on kaitsegaaskaarkeevitamismeetodite (rahvusvaheliste thistega MAG, MIG ja TIG-keevitus erinevus ja kasutusalad? 47. Millised on keevisliidete phitbid? 48. Millistel fsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 49. Millised on rbustite lesanded jootmisel? 50. Milline on kvajoodisjootmise ja pehmejoodisjootmise erinevused? Milliseid joodisemetallisulameid philiselt kasutatakse nende jootmismeetodite korral?
Likettlemine
51. Millised on likerezhiimi elemendid? 52. Milline on likeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - phierinevused ja -lesanded? 53. Milline laast tekib plastsete metallide likettlemisel? 54. Milline laast tekib habraste metallide likettlemisel? 55. Millistel likettlemistingimustel saab vltida terakasvaja teket? 56. Millised on mrde- ja jahutusvedelike peamised lesanded likettlemisel? 57. Selgitage likeriista psivusaja mistet. 58. Milline likerezhiimi elementidest (ettenihe, likesgavus, likekiirus) avaldab suurimat mju likeriista psivusajale? 59. Millised on likerezhiimi valikuprintsiibid? 60. Millistel likepinkidel on vimalik toorikutesse sooni tdelda? 61. Milliseid tid on vimalik teostada ja milliseid likeriistu kasutatakse: treipinkidel puurpinkidel hvelpinkidel freespinkidel? 62. Milline on ttlemisskeem likettlemisel puurpinkidel kasutades: puure avandeid hritsaid? 63. Milline on ttlemisskeem likettlemisel: marlihvpinkidel tsentriteta marlihvpinkidel? 64. Milline on ttlemisskeem likettlemisel: horisontaalfreespinkidel (silinderfreesiga) vertikaalfreespinkidel (otsfreesiga)? 65. Milline on ttlemisskeem likettlemisel: tasalihvpinkides siselihvpinkides? 66. Milliseid likeriistu kasutatakse freesimisel? Iseloomustage nendega tehtavaid tid. 67. Milline on ttlemise skeem likettlemisel universaaltreipinkides kasutades: vlistreimist sisetreimist keermestamist otstreimist?