2006 09 12 Riigikaitse Opik Estonian DEFENCE

RIIGIKAITSE
pik gmnaasiumidele ja kutseppeasutustele

Kaitseministeerium
Tallinn 2006
Riigikaitsepik gmnaasiumidele ja kutseppeasutustele
Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk),
Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mlder (2. ptk), Taimar
Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris
Sprivul (8. ptk), Meelis Sre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tnu Tannberg
(1. ptk)
Konsulteerinud Margus Kolga
Keeletoimetanud Ene Sepp
Illustreerinud Toomu Lutter
Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Memets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste
Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS
Kljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS
Trkkinud Tallinna Raamatutrkikoda
Kolmas, parandatud trkk
leriigilise ajaloo, hiskonnapetuse ja kehalise kasvatuse ainenukogu hiskomisjon soovitab
kasutada pikut riigikaitse valikaine petamisel.
Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi kodulehekljel www.kmin.ee
Kaitseministeerium
ISBN 9985-9339-9-0
Eesti on iseseisev ja sltumatu demokraatlik vabariik, kus
krgeima riigivimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja
sltumatus on aegumatu ning vrandamatu.
Eesti Vabariigi phiseaduse 1
4
Sisukord
Saateks ....................................................................................................... 7
1. Eesti sjaajalugu ................................................................................... 9
Sjaajaloo miste ............................................................................................ 9
Muistse Eesti sjandus ................................................................................... 9
Eestlased vras ves ................................................................................... 11
Rahvusveosad ja iseseisvuse snd 19171918 ...................................... 13
Eesti Vabadussda 19181920 .................................................................... 14
Riigikaitse Eesti Vabariigis 19201940 ...................................................... 17
Eestlased Teises maailmasjas .................................................................... 18
Okupatsiooniarmee kohalolek ................................................................... 20
2. Tnapeva kriisid ja relvakonfiktid ................................................. 22
Kriiside ja relvakoniktide tekkeallikad ................................................... 22
Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil ..................................................... 23
Tnapeva julgeolek, julgeolekukoost, rahuoperatsioonid,
terrorism ja massihvitusrelvad .................................................................. 25
Relvakoniktide ja sdade tunnused ....................................................... 26
3. Eesti riigikaitse ldine korraldus ...................................................... 29
Riigi kaitsevime ........................................................................................... 29
Riigikaitse demokraatlik juhtimine ........................................................... 30
Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33
Tegutsemine hdaolukordades .................................................................. 34
NATO ................................................................................................................ 38
4. Eesti kaitsejudude struktuur ja lesanded ..................................... 43
Eesti kaitsejud ............................................................................................. 43
Eesti kaitsevgi .............................................................................................. 43
Maavgi ........................................................................................................... 48
Merevgi ......................................................................................................... 52
huvgi ........................................................................................................... 54
Kaitseliit ........................................................................................................... 56
5. Kaitseveteenistus ja kaitsevedistsipliin ........................................ 66
Kutsealusena arvelevtmine ja tegevteenistusklblikkuse
mramine ...................................................................................................... 66
Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine ..................... 67
5
Ajateenistus ...................................................................................................... 68
Kaitseveline haridus ja vljape ................................................................. 70
Asendusteenistus ............................................................................................. 74
Reservi arvamine .............................................................................................. 74
ppekogunemine ............................................................................................ 75
Kaitsevedistsipliin .......................................................................................... 76
Kaitseve mrustikes kasutatavad misted ............................................. 77
6. Rivipe .................................................................................................... 83
Rivimrustik ..................................................................................................... 84
Rivippe phimisted ..................................................................................... 85
Rivi liigid ............................................................................................................. 85
ksiksduri rivipe .......................................................................................... 86
Jagu ..................................................................................................................... 92
Rhm ................................................................................................................... 95
7. Relvape ................................................................................................. 97
Relvad ................................................................................................................. 98
Relva ksitsemine ........................................................................................... 106
Ballistika ........................................................................................................... 111
Laskeasendid ................................................................................................... 118
Lasketehnika .................................................................................................... 120
Ohutusnuded ................................................................................................ 122
Laskeksklused ................................................................................................ 123
8. Topograafa ........................................................................................... 126
Kaardi mtkava ............................................................................................. 127
Leppemrgid ....................................................................................................128
Reljeef ................................................................................................................ 129
Kaartide jaotus ................................................................................................ 130
Kaardi koordinaadid ....................................................................................... 131
Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk ................................................... 132
Kompass ............................................................................................................ 133
Kaardi orienteerimine .................................................................................... 134
Kaardi jrgi orienteerumine maastikul ....................................................... 135
GPSi kasutamine ............................................................................................. 136
6
9. Esmaabi ................................................................................................. 139
Tegutsemine nnetuspaigal .......................................................................... 139
Elustamise ABC ................................................................................................. 140
Vrkehad hingamisteedes ........................................................................... 142
Uppumine .......................................................................................................... 142
Teadvusetu kannatanu psivasse kliliasendisse seadmine .................. 143
Haavad ja eluohtlik verejooks ....................................................................... 144
okk .................................................................................................................... 146
Luumurrud ........................................................................................................ 146
Venitus, nikastus, nihestus ............................................................................. 147
Pletused ........................................................................................................... 147
Klmumine ja alajahtumine .......................................................................... 148
Elektrinnetused .............................................................................................. 149
Kuumarabandus ja kuumakurnatus ............................................................. 149
Vrkeha silmas .............................................................................................. 150
Ninaverejooks ................................................................................................... 150
Mrgistused ...................................................................................................... 150
10. Massihvitusrelvad .............................................................................. 153
Tuumarelv .......................................................................................................... 154
Tuumarelva kahjustavad mjud ................................................................... 156
Biorelv ................................................................................................................ 159
Keemiarelv ........................................................................................................ 160
Kaitsevahendid ................................................................................................ 162
Massihvitusrelvakaitse ................................................................................. 164
11. Keskkonnakaitse kaitsejududes ....................................................... 175
Kaitsejudude tegevuse mju keskkonnale ............................................. 175
Harjutusvljakute mju keskkonnale ......................................................... 176
Metsas kitumise kohta kehtivad ldpiirangud ....................................... 177
Tuleohutuse tagamine ppuste ajal ............................................................. 178
Keskkonnavastutus kaitsejududes ............................................................ 179
Thtsamad misted ............................................................................... 180
Eesti kaitseve auastmetunnused lakutel ......................................... 184
7
Riigikaitsepetust piti Eesti kooli-
des enne Teist maailmasda. Nuko-
gudeaegse sjalise algpetusega pole
riigikaitsepetus kuidagi vrreldav.
Ndisaja demokraatlikku hiskon-
da sobiva riigikaitsepetuse peta-
mist alustati mitmes koolis peamiselt
entusiastidest petajate eestvedamisel
kohe prast riikluse taastamist, kuid
esimene ametliku heakskiidu saanud
aineprogramm kinnitati 1998. aastal.
Riigikaitsepetus ei kuulu ldharidus-
kooli kohustuslike ppeainete hulka
ja seetttu peab Kaitseministeerium
oma kohuseks koostada koolidele p-
pematerjali ning ppeainet muudel
viisidel toetada ja populariseerida.
2003. aastal judis Kaitseministeeriu-
mi eestvtmisel koosts Haridus-
ministeeriumiga Eesti koolidesse le
seitsmekmne aasta taas omakeelne
riigikaitsepik. Peale koolide tundsid
piku vastu huvi veosad ja Kaitselii-
du malevad ning teised riigikaitsehu-
vilised, mistttu piku tiraa ammen-
dus kiiresti. Et riigikaitse on kiiresti
arenev valdkond, oligi aeg kps uue,
mberttatud trki vljaandmiseks.
Lisaks viimase kolme aasta jooksul
riigikaitses toimunud muutustele on
pikut vrskendades silmas peetud
pilaste ja petajate tehtud ettepane-
kuid ning mrkusi.
Riigikaitsepetust petatakse enam
kui seitsmekmnes koolis kogu Ees-
tis. Mrkimisvrselt kasvas riigikait-
set petavate koolide arv just prast
piku esmatrki ilmumist. Kaitse-
ministeeriumi toetusel on koolidesse
tasapisi soetatud pperelvi ja teisi p-
pevahendeid. Suurem osa koole kor-
raldab lisaks teoreetilisele kursusele ka
vlilaagreid. Kaitseministeerium on
korraldanud tienduskursusi ja -se-
minare, kus asjatundjad on petajaid
hoidnud kursis muutustega kiiresti
arenevas kaitse- ja julgeolekuvaldkon-
nas. Katseprojektina oli 2004/2005.
ppeaastal Tallinna Pedagoogikali-
kooli lipilastel vimalus ppida rii-
gikaitsepetuse petaja lisaeriala.
Riigikaitsepetus on multidistsip-
linaarne ppeaine. helt poolt on
tegemist teoreetiliste ksitlustega
tnapevasest julgeoleku- ja kaitse-
poliitikast ning kaitsejudude les-
ehitusest, teiselt poolt antakse vga
praktiline levaade relva- ja rivip-
pest, topograafast ja esmaabist ning
Riigikaitsepik aastast 1933
Saateks
8
ehk llatuslikultki keskkonnakaitsest
kaitsejududes. Selles mitmekesisuses
vljendubki riigikaitse kui eri eluvald-
kondadega tihedalt seotud terviku
olemus.
Meie ajal on thtsal kohal rahvusva-
heline riigikaitsekoost. Nii pole rii-
gi kaitsmine pelgalt nende inimeste
asi, kes oma igapevaelus kannavad
vormi, vaid iga kodaniku hool, ent ka
kohustus, mille vljundiks ei pruugigi
ilmtingimata olla just teenistus kait-
seves vi kaasalmine Kaitseliidu
ridades. Riigikaitsepetuse eesmrk
pole propageerida militarismi. Tead-
mised ja oskused, kuidas vajaduse
korral kaitsta oma riiki, on parim ta-
gatis, et neid oskusi pole tegelikkuses
kunagi vaja rakendada. Nende igale
kodanikule vajalike esmaste riigikait-
seteadmiste ja -oskuste kujundamine
ja arendamine ning mtlemisainese
andmine igahe rollist riigi kaitses
ongi selle piku peamised eesmrgid.
Riigikaitse seotus eri eluvaldkonda-
dega on ks phjusi, miks autorite
ring on he piku kohta tavatult suur.
Paraku pole ht autorit ja piku vlja-
andmise innustunud eestvedajat aja-
loolast Rein Helmet enam meie seas.
Olgu piku uustrkk phendatud
tema mlestusele.
Kaitseministeerium
SAATEKS
Riigikaitsepik aastast 2003
9
1. Eesti sjaajalugu
Muistse Eesti sjandus
Muistses Eestis, s.o kuni 13. sajandi
esimese veerandini, oli sdur iga vaba
relvakandevimeline mees, kes varus-
tas ennast oma jukuse kohaselt ja
lks stta jalgsi, laeval vi ratsa. Sama-
moodi sditi kikjal maailmas, kuid
Eesti oli oma arengus vrreldes ni-
teks Lne-Euroopaga tublisti maha
jnud. Vrdlusjooni leiame pigem
Skandinaavia viikingitega, kellel pol-
nud arenenud riiklust, kuid nende s-
jakultuur letas eestlaste oma.
Sjaajaloo miste
Maailma rahvaste ajalugu koosneb
suures osas sdadest. Ka eestlaste
minevik ei erine selle poolest teiste
rahvaste omast. Eesti asend piltlikult
eldes kahe ilma piiril on ajaloos t-
hendanud eelkige seda, et siinne
territoorium on olnud aegade jook-
sul pidevalt vallutuse objektiks. Juba
1930. aastal tdes ks Eesti tunnusta-
tumaid sjaajaloolasi Hendrik Sepp:
Naabruses elavad rahvad ja riigid on
Eesti ja Lti pinnal videlnud osalt ene-
sekaitse, osalt uute maa-alade hanki-
mise, osalt vimu prast Lnemerel.
Seetttu on sda, laiemalt vaadates
sjandus, etendanud meie ajaloos
rmiselt olulist rolli. Eestlaste iseseis-
vuse ja omariikluse lugu ei ole kuigi
pikk, sestap arvatakse sageli, et meil
on ka vga lhike sjaajalugu. Pris
nii see siiski ei ole.
Sjaajaloo miste on tihedalt seotud
sjanduse ja sjateaduse mistega.
Sjandust viksime kokkuvtlikult
defneerida kui sdade ja sjavega
seotud erinevaid hiskonna valdkon-
di. Sjanduse rolli hiskonnas saab
uurida kahes plaanis: kas tulevikku
vi minevikku vaadates, kusjuures
esimesel juhul on meile abiks sjatea-
dus ja teisel sjaajalugu.
Sjateadus on teadusharu, mis k-
sitleb riigi sjalise organisatsiooni
toimimist, sjaks valmistumist ning
vimalikku sjapidamist tulevikus.
Sjateaduse lesanne on adekvaatselt
tulevikku prognoosida ja mudeldada,
aidates sel moel kaasa riikluse psimi-
sele ning julgeoleku tagamisele. Sja-
teaduste alla kuuluvad strateegia, tak-
tika, sjatehnoloogia, sjamajandus
jmt distsipliinid.
Sjateadus arvestab mineviku koge-
musi ja tugineb tulevikku prognoosi-
des linud aegade ppetundidele. Nii
on sjateadus otsapidi seotud sjaaja-
looga, viimane omakorda ajalootea-
dusega. Sjaajalugu uurib sjanduse
eri valdkondi, nende toimet ja tagajr-
gi hiskonnale minevikus. Sjaajalu-
gu ei ole seega ainult sdade ajalugu.
Eesti sjaajalukku kuuluvad kik
Eesti pinnal vi eestlaste ja teiste
siinsete rahvuste esindajate (nt bal-
tisakslaste) osavtul toimunud s-
jasndmused ning nende mju ja
tagajrjed hiskonna arengule.
10
Sjateele asumas. Katse rekonstrueerida muistsete eestlaste rivastust ja varustust
(E. Laiu andmeil O. Kangilaski ja R. Kivit)
Slaavi aladega vrreldes on oluline, et
Skandinaavia ja Btsantsi mjul are-
nes Venemaal kiiresti riiklus. Soomlas-
te arengutase sarnanes eestlaste omaga,
kuid Soome sattus ige pea Rootsi riigi
vimu alla.
Meist lunas elanud ltlased ja liivla-
sed ei judnud samuti 13. sajandiks
omariikluseni. Samal ajal kujunes aga
Leedust ks Lnemere piirkonna ju-
lisemaid sjalisi tegureid. Leedulaste s-
jaretked ulatusid tihti Eestissegi.
Eestlaste sjapidamisviis oli maleva ehk
maakaitseve kokkukutsumine. Me-
hed olid relvastatud lhivitlusrelvade
(mgad, sjakirved ehk taprid, odad)
ja viskerelvadega (vibu ja nooled, ling,
tapper, viskeoda). Ratsave osa oli nrk,
sest sadulaid ja jaluseid ei tuntud. L-
nemere randadel klvasid laevasidus
osavad eestlased hirmu rsteretkede-
ga. Eestlaste retked kuuluvad Lneme-
re viikingiaja epopasse.
Muistse Eesti sjaajaloo thtsaim pe-
riood on muistne vabadusvitlus
13. sajandi alguses. Saksamaalt lhtunud
ristisja algus oli liivlaste ja ltlaste osali-
ne ristiusustamine ning Riia linna asuta-
mine 1201. aastal. Ristiusku pramise
sjaliseks vahendiks sai 1202. aastal asu-
tatud Mgavendade ordu, hiljem Saksa
ordu haruorganisatsioon Liivi ordu.
Saksa ristisdijad tungisid koos allu-
tatud liivlaste ja ltlastega 1208. aastal
Eestisse. Sjategevus vltas vahelduva
eduga aastaid. 1210. aastal saavutasid
eestlased vidu mera lahingus. 1217.
aastal kogusid eestlased himupealik
Lembitu juhtimisel kokku muistse va-
badusvitluse suurima maleva (kuni
EESTI SJAAJALUGU
11
Sakslased ja nende abived 1227. aasta veebruaris Muhu maalinna rndamas
EESTI SJAAJALUGU
6000 meest), kuid said hvitavalt la
Madisepeva lahingus. Vanem Lembitu
langes ja tema pea viidi vidu mrgina
Riiga.
1219. aastal alustasid taanlased kunin-
gas Valdemar II juhtimisel Phja-Ees-
ti vallutamist ja rajasid prast eestlaste
maleva purustamist Tallinna linnuse.
Osa eesti maavanematest limiti uude
feodaalaadlisse. 1220. aastal maabus
Lnemaal rootslaste vgi, kuid see pu-
rustati Lihula lhedal. Muistse vabadus-
vitluse silmapaistvad sndmused on ka
Viljandi, Tartu ja Muhu maalinna visa
kaitsmine (1223., 1224. ja 1227. aastal).
Saaremaa vallutamisega 1227. aastal oli
Eesti ala langenud Saksa ja Taani ristis-
dijate valdusse.
Aastail 12051227 tegid sakslased (koos
nendega kaasas olnud latgalite ja liivlas-
tega), venelased, taanlased, rootslased
ja leedulased Eestisse vhemalt 63 sja-
retke. Eestlaste lasaamisele aitas kaa-
sa poliitiline hajutatus, vlispoliitiline
isoleeritus ja sjatehniline mahajmus
(kivimritehnika, raudrde, ambude,
piiramistehnika puudumine). Vallutus-
te tulemusena liideti Eesti ala Lne-
Euroopa kultuuriruumiga, mis mjutas
oluliselt maa ja rahva edasist kekiku.
Eestlased vras ves
Sajandeid ilmestasid eestlaste vaba-
dusvitlust lestusud. Tuntuim neist
on 1343. aasta Jri lestus ja sel-
le jrel puhkenud lestus Saaremaal
1346. aastal. Vrvimud surusid
eestlaste vastuhakud julmalt maha.
Eestlased ei kujutanud endast enam
iseseisvat sjalist judu, kuid osalesid
12
EESTI SJAAJALUGU
jrgmistel sajanditel vramaiste val-
lutajate vgede koosseisus kigis Eesti
lhimbruses peetud sdades.
Teatud iseseisvusepuhangut vis tun-
da talurahvalestusudes Liivi sja ajal
(15581583). Teprase legendi jrgi
sdisid eestlased ka kuningas Gustav
II Adolf vgedes Euroopa kuulsatel la-
hinguvljadel aastail 16301632.
Patriootilisi tundeid vib nha vitluses
idavaenlase vastu, eriti Phjasja ajal,
mil Rootsi kuninga Karl XII vgede ri-
dades vitles palju eestlasi. Tol ajal said
mitmed eestlased ka ohvitserideks.
Phjasja ajal liideti endised Root-
si Lnemere-provintsid vgivaldselt
Vene impeeriumi koosseisu, millega
omakorda kaasnes Eesti ala (laiemalt
Eesti- ja Liivimaa kubermangu) llita-
mine Vene impeeriumi sjavesstee-
mi.
Baltisakslastele thendas Eesti- ja Liivi-
maa llitamine Vene impeeriumi koos-
seisu vga soodsaid karjrivimalusi
ohvitseridena tsaariarmees. Baltisaks-
lastest ohvitseride mjukus Vene ar-
mees psis kuni Esimese maailmas-
jani. Kige tuntum baltisakslane Vene
armees oli kindralfeldmarssaliks tus-
nud Michael Andreas Barclay de Tol-
ly, kelle teened olid vga suured sjave
ettevalmistamisel 1812. aasta Vene-
Prantsuse sjaks.
Eestlaste seisukohalt vaadatuna then-
das liitmine Venemaaga eelkige mit-
mesuguste kaudsete sjaliste koormiste
kandmist (sjave majutamine ja lalpi-
damine) ning elanikkonna jrkjrgulist
kaasamist sjavekohustuse titmisse.
1796. aastal kehtestati Eestis nekruti-
kohustus, mis tollal thendas 25aastast,
hiljem 1520aastast teenistusaega Vene
impeeriumi eri piirkondades. Enamik
teenistusse vetud nekruteid ei pr-
dunud kunagi kodumaale tagasi. Suu-
remate sdade ajal (1806, 1812, 1854
1855) kutsuti regulaararmee toeks
kokku ka maakaitsevgi.
Tnapevasele sjave komplektee-
rimisele mindi Venemaal le alles
1874. aastal, mil kehtestati ldine s-
javekohustus ning lhendati teenis-
tusaega keskmiselt viie aasta peale.
ldine sjavekohustus psis kuni
Vene impeeriumi kokkuvarisemiseni
1917. aastal. Kokku veti Eestist tsaari-
ajal Vene armeesse ligi 300 000 meest,
sealjuures ainuksi Esimese maailma-
sja ajal le 100 000 mehe. Nii osalesid
eestlased peaaegu kigis sdades, mida
Vene impeerium pidas.
Vene armee koosseisus hakkas kujune-
ma eestlastest ohvitserkond. See prot-
sess sai eriti tuntavaks prast seda, kui
1860.1870. aastail asutati Venemaal
Tuntumaks baltisakslaseks Vene armees
oli vrst ja kindralfeldmarssal Michael
Andreas Barclay de Tolly (17611818),
kes oli aastatel 1810 1812 ka Venemaa
sjaminister
13
junkrukoolid, kuhu said riigi kulul
ppima asuda kigi seisuste, sealhul-
gas talupoegade esindajad. Kiiresti
kasvas eestlastest ohvitseride arv Esi-
mese maailmasja ajal. 1917. aastal
teenis Vene armees juba le 3000 eest-
lasest ohvitseri. Kige krgema auast-
mega eestlane oli tollal kindralleitnant
Heinrich Rautsmann.
EESTI SJAAJALUGU
Rahvusveosad ja iseseisvuse snd 19171918
Mte eestlaste olukorra parandamisest
oma maal on olnud kandev sajandeid.
Eestit valitsesid lemkihina baltisaksa
misnikud, kelle vastu toimus stiihili-
si talurahvalestuse (Kose-Uuemisa,
Phajrve ja Mahtra sda). Eesti kuu-
lus sajandite vltel mitme riigi koos-
seisu. Eestlased kujunesid rahvuseks
19. sajandi teisel poolel, rahvusliku r-
kamise ajajrgul.
Vene tsaaririigi allakik vimaldas
taotleda kodanikuigusi ja saada osa
oma maa valitsemisest. Mte rahvus-
likust autonoomiast demokratiseeru-
va Vene riigi koosseisus svenes prast
Veebruarirevolutsiooni.
Esimese maailmasja ajal (19141918)
Vene sjavkke mobiliseeritud eestlased
koondati prast Veebruarirevolutsioo-
ni rahvuslikult meelestatud eesti polii-
tikute ja sjavelaste initsiatiivil kodu-
maale rahvusveosadesse. Hoolimata
Vene armee laostumisest suudeti rah-
vusveosadest moodustada distsipli-
neeritud ja vitlusvimeline vekoon-
dis, keda juhtisid suurte kogemuste ja
hea haridusega eestlastest kutselised
ohvitserid. Alguses loodi 1. Eesti polk
(lem Aleksander Tnisson) ja hiljem
teised ksused. 1917. aasta lpus koon-
dati kik rahvusveosad Eesti Divii-
siks, mille lemaks sai Johan Laidoner.
1918. aasta veebruariks oli Eesti Divii-
sis 750 ohvitseri ja 35 000 sdurit.
Muutunud poliitilistes oludes sai
vimalikuks demokraatlikult valitud
rahvaesinduse Maapeva loomine.
Selle kogu juhatus volitaski oma liik-
metest valitud Pstekomiteed vlja
kuulutama Eesti iseseisvust.
1918. aasta 24. veebruaril kuulutas
Pstekomitee vlja Eesti iseseisva
demokraatliku vabariigi, mille Aju-
tist Valitsust juhtis Konstantin Pts.
Tegelikult hakkas riik toimima alles
sama aasta novembris, kui Saksamaal
puhkenud revolutsiooni tagajrjel
lppes Saksa okupatsioon.
Konstantin Pts (18741956), poliitik;
rahvusveosade korraldaja ning Eesti
Vabariigi looja; riigivanem ja vabariigi
president
14
Laiarpmeline soomusrong nr 1 jaanuaris 1919
EESTI SJAAJALUGU
1917. aastal oktoobriprde tagajr-
jel Venemaal vimu haaranud kom-
munistid pdsid taastada impeeriu-
mi endistes piirides ja laiendada oma
mju nn maailmarevolutsiooni kau-
du kaugemalegi. Balti regioonis seisid
neile vastu soomlased, eestlased, lee-
dulased ja ltlased. Aastaid 19181920
nimetataksegi nende rahvaste ajaloos
vabadussjaks.
Eesti jaoks algas Vabadussda 1918.
aasta 28. novembril Nukogude Vene-
maa (punaste) pealetungiga Narva all.
Kallaletungile kodusja ilme andmi-
seks kuulutati Narvas vlja Eesti T-
rahva Kommuun enamlaste snul
iseseisev riik, mida tunnustas ainult
Nukogude Venemaa. Narva lange-
misele jrgnes viis ndalat kestnud ta-
ganemine. Sjalise ebaedu phjuseks
oli vastase lekaal, oma sjajudude
nappus ning rahva esialgne hoiak, et
ei suudeta vastu seista. Punased jud-
sid Tallinna, Paide, Viljandi ja Prnu
lhistele. Vabatahtlike mobilisatsioon
ei andnud oodatud tulemusi, kuigi
rindele tttasid koolipoisid ja lipi-
lased. Alles sundmobilisatsioon pani
aluse teovimsale armeele.
Vlispoliitiline edu ti Eestile laene,
sjavarustust ja vabatahtlikke Soo-
mest, Taanist ning Rootsist. Vimatu
on le hinnata Suurbritannia laevas-
tiku saabumist 1918. aasta detsemb-
ris. Lisaks merepiiri hoidmisele too-
di kaasa relvi, lahingumoona ja toitu.
Rahvusvaheline abi osutus vimali-
kuks seeprast, et Eesti asus Esimese
maailmasja vitnud riikide poolele.
1919. aasta alguses oli Eesti sjavgi
vimeline asuma vastupealetungile.
Eriti tnu vabatahtlikest moodustatud
Kuperjanovi, Sakala ja Scouts-pataljo-
Eesti Vabadussda 19181920
15
nile, Johan Pitka loodud soomusron-
gidele ja tema initsiatiivil Briti abiga
moodustatud merevele nnestus
juba jaanuaris 1919 vabastada Narva,
Tartu ja Valga ning saavutada kontroll
peaaegu kogu Eesti territooriumi le.
Valga vabastamise ajal peeti verine la-
hing Paju misa all, kus sai surmavalt
haavata leitnant Julius Kuperjanov.
Vhe thtis ei olnud vastupealetungis
ka Soome vabatahtlike osa. Nii vas-
tupealetungi kui ka kogu sda juhtis
viduka lpuni lemjuhatajaks m-
ratud kindral Johan Laidoner, Viru
rinnet kindral Aleksander Tnisson,
2. diviisi lunas kolonel Viktor Pus-
kar, soomusronge kaptenid Anton
Irv ja Karl Parts.
1919. aasta kevadel peeti gedaid kait-
selahinguid, eriti lunarindel. Mur-
ranguks eestlaste lahingumoraali suu-
rendamisel oli Asutava Kogu valimine
ja selle vastu vetud maareformi sea-
dus, mis titis plisrahva oma maa
unistuse. Misamaade jagamise otsus
oli oodatud ja arusaadav. Samal ajal
sundis see sdureid soovima sja lp-
pu, et lpuks oma pldu harida.
Vene revolutsiooni tttu Eestisse taga-
nenud nn valgekaartlased organisee-
risid lneriikide ja Eesti abiga oma
armee (Phjakorpus, hiljem Loodear-
mee kindralite Aleksandr Rodzjanko
ja Nikolai Judeniti juhtimisel). Suur-
riikide survel pidi Eesti nii mais-juu-
nis kui ka oktoobris 1919 osa vtma
Vene valgete pealetungist Petrogra-
dile. Mlemad katsed lppesid la-
saamisega. Kaotusi kandsid ka Eesti
ved. Lpuks valgete armee internee-
riti ja desarmeeriti Eestis.
1919. aasta suvel tekkis Eestil relva-
konfikt Ltit okupeerinud ja sealsete
baltisakslaste toetusel nukuvalitsuse
loonud Saksa vgedega. 1919. aasta 5.
juunist kuni 2. juulini toimus nn Lan-
deswehri sda. Lunarindel moodus-
tatud 3. diviis kindral Ernst Pdderi
Julius Kuperjanov (18961919), Eesti
ohvitser, leitnant; omanimelise parti-
sanipataljoni rhmajuht Vabaduss-
jas; suri Paju lahingus saadud haava
EESTI SJAAJALUGU
Johan Pitka (18721944), Eesti kontr-

admiral; Eesti mereve looja ning
esimene lem Vabadussjas; va-
badusvitluse juhte 1944. aastal
16
EESTI SJAAJALUGU
juhtimisel saavutas jaanilaupeval
suure vidu Vnnu lahingutsklis.
Tema ettepanekul thistataksegi 23.
juunit viduphana. Landeswehr ja
Saksa ksused purustati, Eesti ved
judsid Riiani ja ametisse sai astuda
Lti seaduslik Ajutine Valitsus. Eest-
laste sjaline panus Lti demokraatli-
ku vabariigi loomisse oli suur.
Vabadussja viimase perioodi ras-
kuspunkt langes detsembrisse 1919.
Punaarmee pdis rnkade pealetun-
gidega mjutada Tartu rahulbir-
kimiste kulgu, kuid nii rahudelegat-
sioon, keda juhtis vlisminister Jaan
Poska, kui ka Viru verind ji van-
kumatuks. 3. jaanuaril 1920 hakkas
maksma vaherahu. Seda thistatakse
kui Vabadussjas langenute mles-
tuspeva. 2. veebruaril slmiti Tartu
rahuleping, mis on ndseni Eesti
iseseisvuse kige thtsam dokument.
Sellele tugineb meie riikliku iseseis-
vuse iguslik jrjepidevus. Venemaa
kinnitas rahulepingus, et tunnustab
ilmtingimata Eesti riigi rippumatust
ja iseseisvust.
Vabadussja lpuks oli sjaves
85 000 meest ja reservis 32 000 kaitse-
liitlast. Eesti kaotas Vabadussjas le
5000 sduri, palju oli terroriohvreid.
Sja tulemusena saavutati 20aastane
rahuaeg, mille viljad olid aluseks ka
iseseisvuse taastamisele 1991. aastal.
Johan Laidoner (18841954), Eesti
kindral; sjavgede lemjuhataja
Vabadussjas ning aastail 1924 ja
19341940
Aleksander Tnisson (18751940),
Eesti kindralmajor; ks rahvusve-
osade juhte; Vabadussjas 1. diviisi
ja Viru verinna juhataja; hiljem s-
jaminister ja omavalitsustegelane
17
EESTI SJAAJALUGU
Riigikaitse Eesti Vabariigis 19201940
Prast Vabadussja lppu demobi-
liseeriti Eesti sjavgi jrk-jrgult.
Kehtima ji ldine sjaveteenistuse
kohustus, mille kestust lhendati esi-
algu kahelt aastalt pooleteisele aastale
maavgedes, hiljem enamikus velii-
kides hele aastale.
Eesti sjavgi koosnes maa-, mere- ja
huvest. Rahuaegne koosseis ei le-
tanud 13 000 meest. Maaves oli 1940.
aastal neli diviisi, kuhu peale jalave
kuulusid soomusautode ja -rongide,
suurtkive-, tanki-, side-, pioneeri-
ja ratsaveksused. Mereve arenda-
mise suurimaks saavutuseks sai kahe
limoodsa allveelaeva Kalev ja Lem-
bit soetamine. Mere poolt tagasid Tal-
linna kaitset tugevad rannapatareid
(merekindlused). hujud ja hutr-
je olid nrgad. Kui vhesed moodsad
relvad vlja arvata, oli Eesti sjavgi
1940. aastal suurriikide omast tehni-
liselt maha jnud, ent regionaalselt
kujutas arvestatavat judu.
Ohvitsere ja allohvitsere koolita-
ti Kaitseve hendatud ppeasu-
tustes. petamise tase oli rmiselt
krge. Krgema Sjakooli diplomiga
kindralstaabi ohvitserid olid osa Ees-
ti rahvuslikust haritlaskonnast hulka.
Enamik allohvitsere sai koolituse ve-
osade juures.
Riigikaitset juhtis sjaliselt Sjav-
gede Staap. Suurimad teened Eesti
kaitsejudude arendamisel olid staa-
bi pikaajalistel lematel kindralma-
jor Juhan Trvandil ja kindralmajor
Nikolai Reegil. Et rakendada territo-
riaalkaitse phimtet ja korraldada
mobilisatsiooni, moodustati kaitse-
ringkonnad oma staapidega. 1934.
aastal seati uuesti sisse sjavge-
de lemjuhataja institutsioon. Kuni
1940. aastani oli lemjuhataja juba
Vabadussja ja 1924. aasta mssu ajal
samas ametis olnud kindral Johan
Laidoner.
Riigikaitsessteemis mngis suurt osa
Kaitseliit, mis muutus riigi toel tegu-
saks massiorganisatsiooniks. Kaitse-
liidu pikaajaliseks lemaks sai kind-
ralmajor Johannes Roska (prast
eestistamist Orasmaa). 1940. aastal
kuulus Kaitseliitu le 40 000 mehe,
selle allorganisatsioonid olid Naisko-
dukaitse, Noored Kotkad ja Kodutt-
red.
ldise kaitsetahte kasvatamise ja
noormeeste ajateenistuseks etteval-
mistamise seisukohalt oli thtis rii-
Anton Irv (18861919), Eesti ohvitser,
kapten; soomusrongide lem; langes
1919. aasta aprillis
18
1939. aastal slmitud Suur-Saksamaa
ja Nukogude Liidu vaheline leping
(Molotovi-Ribbentropi pakt) mras
kindlaks kahe riigi mjupiirkonnad.
Eesti ohverdati Nukogude Liidule.
Ultimatiivsete vahenditega sunni-
ti Eestit lubama oma territooriumile
Nukogude Liidu sjavebaase. 1940.
aastal korraldati Punaarmee toel re-
volutsioon, mis tegelikult oli vr-
riigi toime pandud riigipre. Eestis
algas Nukogude okupatsioon ja sel-
lega kaasnenud terror. Sjavgi allus
valitsuse korraldusele ega osutanud
riiki okupeerivale Nukogude Liidu-
le vastupanu. See oli Eesti relvajudu-
de lpp. Juhtkond ja sajad ohvitserid
mrvati, Kaitseliidult veti relvad.
Endise Eesti armee riismetest moo-
dustatud Punaarmee 22. territo-
riaalkorpus vttis 1941. aastal osa
lahingutest Porhovi Staraja Russa
piirkonnas. Enamik korpuse ridades-
se jnud eestlasi (umbes 4500 meest)
tuli sakslaste poolele le ja pses ko-
dumaale.
Punaste mobiliseeritud mehed saade-
ti metsatdele, kus umbes 8000 neist
hukkus. Jrelejnutest, evakueeri-
tutest ja Venemaa eestlastest haka-
ti moodustama uut rahvusveosa
8. Eesti laskurkorpust, kuhu koondus
umbes 20 000 Eesti kodanikku. Kuigi
nooremkomandride enamiku moo-
dustasid Eesti kaadri- vi reservoh-
vitserid, mrati juhtivatele kohta-
dele Punaarmees teeninud Venemaa
eestlased. Korpuse lemaks sai Kau-
kaasiast prit eestlane kindralleitnant
Lembit Prn.
1942.1943. aasta talvel osales korpus
Velikije Luki vallutamises. Poliitjuh-
tide ja karistusksuste sunnil paisati
ved lootusetutele tormijooksude-
le. Umbes 2/3 korpuse koosseisust
Eestlased Teises maailmasjas
EESTI SJAAJALUGU
gikaitsepetuse sisseseadmine kesk-
ja kutsekoolides. 1933. aastal ilmus
riigikaitsepik. Kik see muutis Eesti
riigikaitse oma olemuselt ldrahvali-
kuks. Kibele tuli relvastatud rahva
miste.
1922. aastal moodustati professio-
naalne piirivalve, mida kuni iseseis-
vuse kaotamiseni juhtis kindralmajor
Hans Kurvits. Enne piirivalve moo-
dustamist valvas piiri sjavgi.
Lembit Prn (19031973), Nukogude
armee kindralleitnant; Punaarmee
8. Eesti laskurkorpuse komandr,
hiljem Eesti NSV kaitseminister; vt-
tis aktiivselt osa Eesti okupeerimisest
1940. ja 1944. aastal
19
langes rivist vlja ning see saadeti m-
berformeerimisele. Tiendamise ajal
vhenes korpuses eestlaste osakaal.
1944. aasta augustist kuni novemb-
rini osales korpus Eesti taasvalluta-
mises ning jrgmise aasta veebruaris
saadeti korpus nn Kuramaa kotti, kus
kanti suuri kaotusi. Teise maailmas-
ja ajal plvisid mned Punaarmees
videlnud eestlased Nukogude Liidu
kangelase kuldthe.
Ligikaudu 4000 eestlast, kes ei taht-
nud teenida Saksa vormis, kuid soo-
visid videlda Nukogude okupat-
sioonivgede vastu, pgenes Soome,
kus neist moodustati Jalaverge-
ment 200. Mte oli otsida nn kolman-
dat vimalust, et koos demokraatliku
riigiga videldes panna alus tulevase
Eesti relvajududele.
Peamiselt vitlesid eestlased
1943.1944. aastal Karjala rin-
del, vttes osa ka 1944. aasta suve
suurlahingutest Viiburi lhistel. Soo-
me tollase mereve isikkoosseisus
moodustas 400 eestlast tervelt km-
nendiku. 1944. aasta augustis tuli
rgement Eestisse ja osales mitmel
pool kaitselahingutes, eriti vahvalt
Emaje res.
1941. aastal puhkenud Nukogu-
de Liidu ja Saksamaa vahelises sjas
okupeeris Saksamaa Eesti. Eestis oli
puhkenud stiihiline vastupanu kom-
munistidele, keda kimbutasid metsa-
vennad, ning tuhanded mehed vitle-
sid koos Saksa ksustega Punaarmee
vastu. Lisaks ida- ja politseipataljo-
nidele moodustati 1942. aastal Eesti
SS-Leegion. Nagu kik vlismaalased
ei tohtinud ka eestlased astuda Wehr-
machti, kuid neile avati Relva-SS.
Eestlased vitlesid mitmel sjatand-
ril, ks pataljon isegi Stalingradi all.
1944. aastal koondati eestlased rah-
vuspiiri kaitsma. htlasi korraldati
mobilisatsioon, mis ti piirikaitse-
rgementidesse 38 000 meest. Saksa
EESTI SJAAJALUGU
Alfons Rebane (19081978), Eesti Va-
bariigi ohvitser, SS-Standartenfhrer
(kolonel), Eesti veosade komandr
Teises maailmasjas, tammelehte-
dega Rtliristi kavaler
Rtliristi kavaler Harald Nugiseks
20
EESTI SJAAJALUGU
Nukogude liiduvabariigi haldamisel
etendas thtsat rolli Eestis paiknev oku-
patsiooniarmee. 1944. aastal taastunud
okupatsiooni ajal kasvas Eestis sjave-
objektide arv. Sjavelaste arv ulatus
kohati 120 000 meheni. Sjavgi (eriti
sisevgede ksused) surus maha vastu-
panuliikumist ja hoidis sisekorda. 1940.
aastate teisel poolel dislotseerusid Eesti
NSVs 10. kaardivearmee ksused.
Sjave kohalolek oli kohalikele elanike-
le rnk koorem. Sjave kasutusse antud
aladelt tuli pliselanikel lahkuda. Linna-
de elamufondist veti sjave ksutusse
arvestatav pind. Sjave ja kohaliku ela-
nikkonna suhted olid pingelised, eriti
sjajrgseil aastail. Peamised konfikti-
allikad olid sjavelaste leolev suhtu-
mine ja kohati sna massiline vgivallat-
semine, mille kohta on arvukalt teateid.
Eesti NSVs eksisteeris alates 1944. aas-
tast liiduvabariigi kaitseministeerium,
mille etteotsa nimetati 1945. aasta juu-
lis kindralleitnant Lembit Prn. Eesti
nn oma sjavgi oli Punaarmee Eesti
8. Laskurkorpus, mis 1945. aasta su-
vel nimetati mber 41. Kaardive Eesti
Laskurkorpuseks. Laskurkorpus saadeti
laiali 1946. aasta mais. Seejrel oli kuni
1951. aastani 22. Kaardive ksik Las-
kurbrigaad ning kuni 1956. aastani 118.
Kaardive Eesti Tallinna Punalipuline
Laskurdiviis. Veosa ohvitserkoosseisus
olid valdavalt eestlased.
Rahvusveosad saadeti laiali prast
seda, kui 1956. aasta mrtsi alguses olid
Gruusia rahvusdiviisi ksused keeldu-
nud vlja astumast rahva vastu, kes oli
tnavatele tulnud protestima Jossif Sta-
lini hukkamistmise vastu. Nukogude
rahvusveosade olemasolu vimaldas
enamikul tollastel ajateenijatel teenida
kuni 1950. aastate keskpaigani Eestis,
seejrel saadeti aga eestlastest noorsdu-
rid teenima nn suure kodumaa avarus-
tele. Eestlastel tuli tahtmatult osa vtta
ka sjalistest konfiktidest, milles osales
Nukogude Liit (nt Afganistani sda).
1991. aastaks oli Eestis asuva Nukogu-
de armee ksutuses 1665 objekti kogu-
pinnaga 87 147 hektarit. Sjaveksused
paiknesid ligi 800 erinevas kohas, kus
asus umbes 160 viksemat vi suuremat
sjavebaasi, lisaks hulgaliselt linnakuid.
1991. aasta suvel oli Eestis ligikaudu
36 000 Nukogude sjavelast. Nuko-
gude veksused lahkusid Eestist lpli-
kult 31. augustiks 1994, Paldiski tuuma-
objekt anti le 1995. aasta septembris.
Eestlaste vastupanu ei lppenud Eesti
okupeerimisega. Just kogemustega s-
jameeste baasil tekkisid metsavendade
vitlussalgad. Arvatavalt viimase metsa-
venna mrvasid punased 1978. aastal.
Okupatsiooniarmee kohalolek
vejuhatus loobus 1944. aasta sep-
tembris Eesti kaitsmisest. Eesti k-
sused vitlesid veel 1945. aastal Si-
leesias.
Saksa vormis vitles Eesti iseseis-
vuse eest htekokku 80 000 meest.
Neli eestlast (Alfons Rebane, Ha-
rald Riipalu, Paul Maitla ja Harald
Nugiseks) plvis he auvrseima
ordeni Rtliristi.
21
Ksimused
1. Nimetage vrvime, kes valitsesid Eestit 13. sajandist kuni 20. sajandini.
2. Meenutage maailmapoliitilisi sndmusi, mis olid eelduseks Eesti rahvusriigi
tekkimisele.
3. Mis tegurid tagasid eestlaste krge vitlusmoraali sjas lekaalukate
vaenlastega?
4. Mis vimaldas Eestis rkida relvastatud rahvast?
5. Miks osalesid eestlased Teises maailmasjas mitme vrriigi
armee koosseisus?
Kirjandus
Eesti Vabadussda. Vabadussja Ajaloo Komitee vljaanne. III kd.
Tallinn: Mats, 1996.
Eesti vabadusvitlejad Teises maailmasjas. Toronto: Vitleja, 1987.
Helme, R. 1812. aasta Eestis ja Ltis. Tallinn: Olion, 1990.
Laar, M. Emajgi 1944. Tallinn: Varrak, 2006.
Laar, M. Metsavennad. Tallinn: Helmet Raja & Co, 1993.
Laar, M. Sinimed 1944. II maailmasja lahingud Kirde-Eestis.
Tallinn: Varrak, 2006.
Limberg, F. Isamaa eest. Eesti Vabariigi sjajudude organisatsioon
ja juhtkond. Boreas Publishing House, 1980.
Michaelis, R. Eestlased Wafen-SS-is. 20. (1. Eesti) SS-relvagrenaderidiviis.
Tallinn: Olion, 2001.
Pajur, A. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 19181934.
Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999.
Sja ja rahu vahel. I kd. Eesti julgeolekupoliitika aastani 1940.
Tallinn: S-keskus, 2004.
Traksmaa, A. Lhike Vabadussja ajalugu. Tallinn, 1992.
Vahtre, S. Jri. Tallinn: Eesti Raamat, 1980.
Vahtre, S. Muinasaja loojang Eestis. Tallinn: Olion, 1990.
Walter, H. Eesti Vabadussda. Vikerkaar 1989, nr 59.
un, M. Eesti sjavgi 19201940. Tallinn: Tammiskilp, 2001.
!
?
EESTI SJAAJALUGU
22
2. Tnapeva kriisid ja relvakonfiktid
Kriiside ja relvakoniktide tekkeallikad
Rahvusvahelistes suhetes mistetak-
se kriiside ja relvakonfiktide tek-
keallikatena tegureid, mis phjusta-
vad teravaid huvide konfikte. Sda
ei alga kunagi tiesti ootamatult. Rel-
vastatud vitlusele on peaaegu alati
eelnenud konfiktiperioodid ja krii-
siolukorrad.
Kriisid tekivad riikide vi riikide
rhmade, sageli ka riigisiseste ju-
dude ning erinevate huvide vastan-
dumise korral. Niisugused erihuvid
vivad olla majanduslikud, vlispo-
liitilised, rahvuslikud, religioossed
vi sisepoliitilised. Kriisid vivad
areneda relvakonfiktideks. Enamas-
ti puhkevad relvakonfiktid mitme
phjuse keerulise koosmju tttu.
Relvastatud konfikte riikide vahel
nimetatakse sdadeks.
Pikemaajalise sjategevuse puhul ei
pruugi konfikti ajend enam sja jt-
kamise phjuseks olla. Lisanduvad
jrjest uued vastuolud, mida ph-
justab relvastatud tegevus, niteks
mjukate isikute ja liidrite surm vi
tapmine, veritasu, kttemaks vi hi-
mude ning etniliste, sotsiaalsete, ma-
janduslike ja religioossete rhmade
rivaalitsemine, kolmanda vi enama
osalise sekkumine vi kaasamine
relvakonfikti. Kriiside ja konfiktide
lahendamiseks vib rahvusvahelistel
organisatsioonidel tekkida vajadus
Aastasadu on inimkond olnud har-
junud mttega, et konfiktid tekivad
philiselt riikidevahelises suhtluses
ja neid phjustavad eri riikide vas-
tanduvad poliitilised taotlused. Vii-
mastel aastakmnetel on see arusaam
muutunud. Sja rahoidmine on
muutunud thtsamaks kui sdimi-
ne. 2001. aasta 11. septembril toime
pandud terrorirnnakud New Yorgi
Maailmakaubanduskeskusele ja USA
kaitseministeeriumile Washingtonis
avardasid meie arusaama konfiktide
tekkephjustest ning olemusest. T-
napeva globaliseeruvas maailmas on
kriiside ja relvakonfiktide rahoidmi-
ses mrav roll riikide julgeoleku- ja
kaitsekoostl. Kuulus Hiina sjastra-
teeg Sun Zi on vitnud juba 6. sajandil
eKr: .. selleprast on sjas kige pa-
rem hvitada plaanid. Sellest jrgmi-
ne on hvitada liidud. Sellest jrgmine
on hvitada sjavgi. Kige halvem on
rnnata linnu.
Terrorirnnak New Yorgi Maailmakaubandus-
keskusele 11. septembril 2001
23
toimetada kriisikolletesse relvasta-
tud judude toetusel humanitaarabi,
tagada RO (hinenud Rahvaste
Organisatsioon) Julgeolekunukogu
resolutsioonide elluviimine vi sek-
kuda rahutagajana vaenupoolte sja-
tegevusse.
Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil
Teine maailmasda tegi lpu tradit-
sioonilisele rahvusvaheliste suhete
ssteemile, mida on nimetatud ka
mitmepooluseliseks ehk multipolaar-
seks. Multipolaarses ssteemis eksis-
teeris suurvimude paljusus. Eri rii-
kidel olid erinevad huvid ning oma
huvide kaitseks moodustasid nad
koos teiste huvitatud riikidega koalit-
sioone. Koalitsioonid ei olnud sageli
psivad ja partnerid visid vahetuda
sltuvalt huvidest. Kuni 20. sajandini
ksitati sda ja relvastatud konfikti
normatiivse tegevusena riikide ees-
mrkide saavutamisel. Klassikalise
sjakunsti isaks peetav Carl von Clau-
sewitz on elnud, et sda on poliitika
jtkamine teiste vahenditega.
Samal ajal vljusid sjad ha enam
regionaalsete konfiktide raamidest.
Globaalseid relvastatud konfikte kut-
sutakse maailmasdadeks. Esimene
maailmasda peeti aastail 19141918,
sjategevuses osales 30 riiki kigilt
mandritelt. 20. sajandi suurim relvas-
tatud konfikt oli Teine maailmasda
(19391945), kus hukkus le 60 mil-
joni inimese.
Esimese maailmasja jrel hakati r-
kima sja vltimisest. 1919. aastal loo-
di esimene leilmne rahvusvaheline
julgeolekuksimustega tegelev orga-
nisatsioon Rahvasteliit. 1928. aastal
allkirjastati Ameerika hendriikide
ja Prantsusmaa eestvttel Briandi-
Kelloggi pakt, mis tles lahti sjast
kui poliitiliste eesmrkide saavuta-
mise vahendist. Kuigi praktikas pakt
ei realiseerunud, mjutas ta suuresti
rahvusvahelise iguse edasist aren-
gut.
Prast Teist maailmasda tekkis kahe-
pooluseline ehk bipolaarne maailma-
ssteem, mida iseloomustas eelkige
suurte ssteemide demokraatliku
maailma ja kommunistlike riikide
ideoloogiline vastasseis. Seda on
iseloomustatud kui klma sda, kus
mlemad pooled hoidusid otsesest
sjategevusest ning vastasseis avaldus
piiratud regionaalsetes konfiktides
(Korea, Vietnami, Afganistani sda,
Iisraeli-Araabia sjad jne).
Rahvasteliidu jreltulijaks sai RO
(1946). Klma sja perioodi vastassei-
su ajal phines rahvusvaheline kaitse-
koost enamasti kollektiivse kaitse
phimttel, mis thendab oma hen-
duse liikmete kaitset tuvastatud ohu
vastu. Tpilised kollektiivse kaitse
organisatsioonid olid klma sja ajal
1949. aastal asutatud NATO (Ph-
ja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)
ning 1955. aastal rajatud Varssavi Le-
pingu Organisatsioon, mille Nuko-
gude Liit ja tema liitlased lid vastu-
kaaluks NATO-le.
TNAPEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
24
Klma sja ajal kujunes vlja paindli-
ku vastulgi strateegia. See then-
das konfiktide lokaliseerimist, piiratud
sda piiratud eesmrkidega (Vietnami
sda). Nii mnigi kriis suudeti lahenda-
da kiirete sjaliste vastulkidega (Falk-
land 1982, Grenada 1983, Lahesda
1991), kasutades ksnes tavarelvastust.
Uue maailmasja rahoidmine phi-
nes tuumarelvaheidutusel. Ameerika
hendriigid kasutasid 1945. aasta au-
gustis esimest korda tuumarelva, heites
pommid Jaapani linnadele Hiroshima-
le ja Nagasakile. Algas tuumaajastu.
Massihvitusrelvade areng ja levik te-
kitas vajaduse nende protsesside piira-
miseks ja kontrollimiseks. Pandi alus
relvastuskontrollile, millega riigid
vtsid endale kohustuse lepingulises
korras relvastust piirata vi hvitada.
1962. aastal paigutas Nukogude Liit
oma tuumarelvad Kuubale, Ameeri-
ka hendriikide vahetusse lhedusse,
mis phjustas nn Kuuba kriisi ja htla-
si perioodi, mil maailm oli ilmselt ki-
ge lhemal tuumasjale.Tnapevases
mistes pandi relvastuskontrollile alus
1967. aastal alanud USA ja Nukogude
Liidu lbirkimistega tuumarelvastuse
piiramiseks. 1972. aastal slmisid kaks
suurvimu esimese strateegilise relvas-
tuse piiramise kokkuleppe.
Klm sda lppes 20. sajandi viimasel
kmnendil Saksamaa taashinemise ja
Nukogude Liidu kokkuvarisemisega.
Klma sja jrgset perioodi rahvusva-
helistes suhetes on nimetatud ka post-
modernseks ajastuks. Tekkis olukord,
kus maailma ji ainult ks suurvim
Ameerika hendriigid. Niisugust
rahvusvaheliste suhete ssteemi nime-
tatakse unipolaarseks.
Berliini mri lammutamine 1989. aastal smboliseeris klma sja lppu
25
Tnapeva julgeolek, julgeolekukoost, rahuoperatsioonid,
terrorism ja massihvitusrelvad
Ideoloogilise vastasseisu kadumisega
on prast klma sja lppu muutu-
nud ka julgeoleku miste. Vastassei-
sul phinev julgeolek on asendunud
koostd rhutava julgeolekuga, mil-
le puhul pratakse mrkimisvrselt
suuremat thelepanu kriiside ja konf-
liktide rahoidmisele. Samal ajal on
jrjest rohkem pevakorda kerkinud
ebatraditsioonilised ohud ja julgeole-
kuriskid, nn asmmeetrilised ohud,
mis ei tulene niivrd riikide ega koa-
litsioonide vaenutegevusest, kuivrd
globaalsest taustast. Niisugused riskid
ja ohud on niteks rahvusvaheline
terrorism ja kuritegevus, keskkonna-
ohud, kontrollimatu migratsioon jne.
Kige suuremad ohud lhtuvad t-
napeval siiski rahvusvahelisest ter-
rorismist ning massihvitusrelvade
levikust.
Prast klma sja lppu on pevakor-
da kerkinud kollektiivne julgeolek ja
kooperatiivne ehk koostjulgeolek.
Kollektiivne julgeolek eeldab hine-
mist igasuguse kindlalt mratlemata
agressiooniohu vastu. Kooperatiivse
julgeolekuga tuvastatakse ja hoitakse
ra probleeme, mis vivad phjusta-
da kriisisituatsioone. NATO on jr-
jest rohkem muutumas kollektiivse
julgeoleku organisatsiooniks. RO ja
Euroopa Liit ning selle julgeoleku- ja
kaitsepoliitika (European Security and
Defence Policy ESDP) sisaldavad nii
kollektiivse kui ka kooperatiivse jul-
geoleku elemente. Kooperatiivse jul-
geoleku organisatsioon on Euroopa
Julgeoleku- ja Koostorganisatsioon
(Organization of Security and Coope-
ration in Europe OSCE). Kollektiivse
ja koostjulgeoleku raames korral-
datakse rahvusvahelisi rahuoperat-
sioone, mille eesmrk on ohjata rahu
ohustavaid konfikte ja kriise.
Klma sja ajal rakendati konfiktioh-
jes philiselt rahuvalvet RO egiidi
all. Rahuvalvajad ei vtnud konfikti
ohjates sjalisi meetmeid, vaid tegut-
sesid puhvertsoonis vaenupoolte va-
hel. See eeldas kigi konfiktiosaliste
nusolekut ja valmisolekut konfikti
lahendada.
Prast klma sja lppu on aga rahu
tagatud sjaliste operatsioonidega,
mida juhivad rahvusvahelised orga-
nisatsioonid ning nimetatakse rahu-
operatsioonideks. Laialdast rahvus-
vahelist koostd on tehtud Lahesjas
(1991), Balkanil (Bosnias ja Hertsego-
viinas, Kosovos), Afganistanis (2002)
ning Iraagis (2003).
Eesti on rahvusvahelistes rahuope-
ratsioonides osalenud alates 1995.
aastast. Esimese kogemuse said Eesti
kaitsevelased RO rahuvalvemis-
sioonil Horvaatias. 1997. aastal veti
osa RO rahuvalvemissioonist Lu-
na-Liibanonis. Alates aastast 1996
on osaletud NATO rahutagamismis-
sioonides Bosnias ja Hertsegoviinas,
Kosovos ning Afganistanis. Tahte-
koalitsiooni koosseisus on osa vetud
rahvusvahelisest missioonist Iraagis.
Tahtekoalitsioonid on riikide vaba-
tahtlikud hendused, kes korraldavad
konkreetse operatsiooni.
26
Terroristlikud rhmitused ei esinda
ldjuhul rahvusvaheliselt tunnustatud
riike ning seetttu ei peeta neid osa-
listeks riikidevahelises sjas vi konf-
liktis. Terroristid kasutavad sltuvalt
oma eesmrgist peaasjalikult konspi-
ratiivset ja ootamatut tegevust tsiviil-
elanikkonna, konkreetse isiku, isikute
rhma vi riigi eluthtsate objektide
vastu. Terrorismi on rakendanud oma
poliitiliste eesmrkide saavutamiseks
vikesearvulised rhmitused, kellel
puudub vimalus saavutada oma ees-
mrke poliitiliste vahenditega.
Klma sja ajal algas vidurelvastu-
mine ehk relvastusarsenali, sh massi-
hvitusrelvade pidev suurendamine
ning tehnoloogiline arendamine. Mas-
sihvitusrelvad hlmavad tuuma-, kee-
mia- ja biorelvi. Massihvitusrelvad on
ohtlikud ka seeprast, et neid ei kasu-
tata ainuksi vastase armee hvitami-
seks, vaid need phjustavad pikaajali-
si kahjustusi tsiviilelanikele ning kogu
elukeskkonnale. Lokaalsetes relva-
konfiktides kasutatakse traditsioonili-
si sjapidamisvahendeid, s.o konvent-
sionaalset ehk tavarelvastust.
Relvakoniktide ja sdade tunnused
Iga konkreetne sda on omalaadne,
selles kasutatav tehnika ja taktika sl-
tuvad eesmrgist, geograaflistest, ma-
janduslikest ja muudest tingimustest.
Nii niteks vib eesmrgist tulenev
ja ksuste iseloomust sltuv takti-
ka varieeruda mne konkreetse isiku
vi rhma fsilisest eemaldamisest
suurte inimohvrite ja majanduskahju-
de tekitamiseni. Samal ajal vib hel
konfikti osalisel olla mrksa parem
relvastus, teisel aga taktikalisi eeliseid
hus, merel vi maal.
Sjategevust ja relvastatud vitlust
iseloomustavad jrgmised phitun-
nused:
1) ulatus eristatakse lokaalset, s.o
he riigi vi selle piirialade lhedale
jvat, regionaalset, st mitut lhiala-
de naaberriiki haaravat (Balkan, L-
his-Ida, Korea poolsaar), ja globaalset
leviala;
2) kasutatav relvastus tavarelvastus,
keemia-, tuuma- vi biorelvastus;
3) taktikalis-operatsiooniline ise-
loom hu-, mere- vi maaoperat-
sioonid, veliikide hendatud lahin-
gutegevus, sissitegevus, terrorism;
4) kestus lhiajalise relvakonfikti
vi vlksjana ksitletakse tinglikult
mnest pevast kuni mne kuuni
kestvat sjategevust (Falklandi sda,
Kuuepevane sda 1967. aastal Iisraeli
ja araabia riikide vahel); pikaajaliseks
nimetatakse relvakonfikti, mis vltab
mitu kuud vi aastat (Esimene ja Tei-
ne maailmasda, Vietnami sda).
Tnapevast sda iseloomustavad
mrksnad on enamasti lokaalsus,
lhiajalisus, krgtehnoloogilisus ja
paindlikud hendoperatsioonid.
Paljud ndsed konfiktikolded (L-
his-Idas vi Phja-Kaukaasias) on aga
regionaalsed ja pikaajalised, kus v-
givallalained vahelduvad ajutise rel-
varahuga. Moodne sjalis-taktikaline
mtteviis taotleb nn kirurgilisi eriope-
27
ratsioone, et tppislkidega sjaliste
objektide pihta ssta tsiviilelanikke.
Konfiktides rakendavad relvastatud
rhmitused erinevat taktikat. Sltu-
valt tingimuste muutumisest konfik-
ti vltel kohaneb edukas pool kiires-
ti muutuvate oludega, pdes hoida
vastast llatavat initsiatiivi.
Totaalkaitse on kogu hiskonda hl-
mav riigikaitsessteem, mis haarab
riigi sjalist, tsiviil-, majanduslikku,
sotsiaalset ja pshholoogilist kaitset.
Sjalist kaitset tagavad regulaarved,
s.o pidevas valmisolekus olevad rel-
vajud. Territoriaalkaitse puhul kes-
kendutakse riigi territooriumi kaitsele
olemasolevate jududega, sh ptak-
se silitada selgepiirilist rindejoont ja
initsiatiivi oma kaitse vi pealetungi
peasuundadel. Sissitegevus phineb
kiirel varjatud liikumisel ja ootama-
tute lkide andmisel vaenlase vhem
kindlustatud tagalaaladel. Siss ehk
partisan on vastase vimu ja kontrol-
li all oleval maa-alal vastupanu osutav
relvastatud vitleja, kes ei kuulu regu-
laarve koosseisu.
Sjaajalugu on nidanud, et mitte ala-
ti ei ole osutunud edukamaks pool,
kellel on lekaalukamad inimjud vi
materiaalsed ressursid, vaid pigem
see, kes suudab kiiresti kohaneda ning
kasutab oma vimalusi leidlikumalt.
Thelepanu vrivad Iisraeli-Araabia
sjad (eriti 1948.1949. ja 1973. aasta
sda), mis nitavad, et ka vikest ter-
ritooriumi on vimalik edukalt kaits-
ta. Tsi kll, oluliseks teguriks on ol-
nud USA pidev toetus Iisraelile. 1990.
aastal alguse saanud sda Teteenias
nitab aga seda, kuidas vastane ei saa
alati edukalt kasutada oma tehnilist
leolekut linnavitluses vi sisse oh-
jeldades.
ldjuhul on edukam see pool, kel-
le vitlejatel on parem motivatsioon.
Riigi julgeolek ei ole ainult sjave-
laste asi. Relv kes, vib vita lahin-
gu, kuid mitte sja. Sun Zi on elnud:
.. sajast lahingust sada vitu ei ole su-
gugi kige parem. Sundida teine ar-
mee ilma lahinguta alla andma on pa-
rimast parim. Eesti ajaloost vib tuua
niteks Vabadussja, kus meie vikese-
arvulise kaitseve edu tagasid eelkige
krge moraal ja tahtekindlus ning kiire
ja paindlik juhtimine.
le 2000 aasta tagasi kirja pandud vanahiina
legendaarsete vejuhtide Sun Zi ja Sun Bini Sja
seadused on kmnetes vljaannetes ja tlgetes
paljudesse keeltesse tuntuimad ja tsiteeritu-
mad sjandusraamatud maailmas. Traktaati-
des kirjapandud thelepanekud ja petused
sjapidamise kohta peavad enamasti paika ka
tnapeval
28
?
Ksimused
1. Missugused on praegu maailmas aktiivsemad relvakonfiktid?
2. Nimetage konfiktide ja sdade tekkeallikaid.
3. Miks ei saa relvakonfiktid ega sjad puhkeda tiesti ootamatult?
4. Arutlege, mille poolest erineb tnapevane julgeolekuksitus
varasematest ksitlustest.
5. Arutlege, kas sjad ja konfiktid kaovad tulevikus.
Kirjandus
Clausewitz, C. von. Sjast. Tallinn, 2004.
Howard, M. Rahu leiutamine. Tallinn, 2006.
Kagan, R. Paradiis ja jud. Tallinn, 2003.
Keegan, J. Sjakunsti ajalugu. Tallinn, 2004.
Sun Bin, Sun Zin. Sja seadused. Tartu-Tallinn, 2001.
!
29
3. Eesti riigikaitse ldine korraldus
Eesti on iseseisev demokraatlik vaba-
riik. Eesti iseseisvus on vrandamatu.
See thendab, et Eesti on suvernne
riik ning Eesti maa-ala, huruum ja
territoriaalveed on puutumatud mit-
te kellelgi teisel peale Eesti Vabariigi ei
ole igust teostada nende le oma vi-
mu.
Eesti on demokraatlik riik, st krgeim
riigivim kuulub Eestis rahvale, kel-
lel on igus valida oma esindusorga-
nid. Demokraatlikus riigis on rahval
mitmeid igusi ja vabadusi, mida ni-
metatakse isiku phiigusteks ja va-
badusteks; need on loetletud Eesti
phiseaduses. Nende iguste ja vaba-
duste eesmrk on tagada igale inime-
sele vimalus end vabalt teostada ja
elada inimvrselt ning kaitsta inimesi
vimu kuritarvituste ja meelevalla eest.
Demokraatlikku riigikorda ning selle-
ga kaasnevaid igahe igusi ja vabadu-
si peetakse nii vrtuslikuks, et riik on
kohustatud neid kaitsma samamoodi
nagu Eesti maa-ala, huruumi ja terri-
toriaalvesi.
Eesti riigikaitse eesmrgid on snasta-
tud Riigikogu 2004. aastal heakskiide-
tud dokumendis Eesti Vabariigi julge-
olekupoliitika alused. Need on:
1) silitada Eesti iseseisvus, sltumatus
ja territoriaalne terviklikkus;
2) silitada phiseaduslik kord;
3) silitada rahva turvalisus.
Riigikaitse eesmrk on silitada
Eesti riigi iseseisvus, maa-ala, ter-
ritoriaalvete ning huruumi lahu-
tamatu ja jagamatu terviklikkus,
phiseaduslik kord ja rahva turva-
lisus.
Prast Eesti iseseisvuse taastamist
1991. aastal seisis riigi ees raske les-
anne nullist les ehitada Eesti Va-
bariigi riigikaitse. Eesti lhiajalugu
arvestades oli ainult ks vimalus ta-
gada riigi julgeolekut luua tihedas
koosts rahvusvaheliste organisat-
sioonidega tugev iseseisev kaitsevi-
me.
Eestist on saanud NATO ja Euroopa
Liidu liikmesriik. Osalus neis ja teistes
rahvusvahelistes organisatsioonides
ning head suhted teiste riikidega aita-
vad parandada Eesti julgeolekukesk-
konda.
Eesti riigikaitse alus on kollektiiv-
kaitse. Eesti nagu kogu NATO ter-
ritooriumi kaitstakse koos teiste
liikmesriikidega. Eesti liikmesus
NATOs on oluline heidutustegur,
mis viib sjalise ohu tekkimise
vimaluse miinimumini.
Kaitsevime edendamiseks ttatakse
jrgmistes suundades:
1) osaletakse aktiivselt NATO ja Eu-
roopa Liidu ts ning tehakse koos-
td nende liikmesriikidega;
2) osaletakse rahvusvahelises julgeole-
kussteemis, sh rahvusvahelistes rahu-
tagamisoperatsioonides;
Riigi kaitsevime
30
3) koosts liitlastega arendatakse
sjalist riigikaitset;
4) tagatakse hiskonna demokraatlik
areng ja tugevdatakse riigi sisejulge-
olekut;
5) tugevdatakse hiskonna sotsiaal-
set, majanduslikku ja keskkonna tur-
valisust.
Eesti kui iseseisva riigi kaitsestruk-
tuuride lesehitamist alustati kohe
prast iseseisvuse taastamist. 1991.
aasta lpus loodi Eesti kaitsevgi ja
Kaitsejudude Peastaap ning 1992.
aasta kevadel alustas td Kaitsemi-
nisteerium.
Demokraatliku riigi kaitsevime nur-
gakivi on aga rahvas. Riigikaitse on
kogu rahva hine kohustus, mitte
ksnes kaitseve lesanne. Mistagi
erinevad riigikaitse lesanded nii
on kaitseve lesanded ja vastutus
suuremad vrreldes niteks koolide,
linna- vi vallavalitsuste omadega.
Eesti riigikaitse on korraldatud nii,
et igahel on riigikaitses oma roll.
Seda nimetatakse totaalkaitse phi-
mtteks. See, mida riigi- vi kohali-
ku omavalitsuse asutused, rihin-
gud vi ka ksikisikud on kohustatud
riigikaitse heaks tegema, on kirjas
seadustes. Nii vastutab riigi sjalise
kaitsmise ja selleks valmistumise eest
kaitsevgi, kuritegevuse tkestamise
eest aga politsei. Meessoost Eesti ko-
danikud on kohustatud rahuajal lbi-
ma ajateenistuse ning sja korral asu-
ma kaitseveteenistusse.
Eesti kodaniku kohus on olla ustav
phiseaduslikule korrale ja kaitsta
Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid
ei leidu, siis on igal Eesti kodanikul
igus osutada phiseadusliku korra
vgivaldse muutmise korral omaalga-
tuslikku vastupanu.
Totaalkaitse phimte thendab,
et riigikaitse eesmrkide saavu-
tamiseks on seaduses stesta-
tud alustel ja korras rakendatud
kogu rahvas ning rahva ja riigi
juallikad. Eesti riiki kaitstakse
sjaliselt igal juhul ja kskik kui
lekaaluka vaenlase vastu. Eesti
suvernsus on vrandamatu.
Eesti ei alistu.
Riik peab tagama, et kogu hiskond
oleks ette valmistatud trjuma ohte,
sealhulgas tagama kaitseve, Kaitse-
liidu, teiste sjaveliselt korraldatud
struktuuride ja reservvelaste n-
disaegse vljappe ning nende alalise
valmisoleku kaitsta riiki, tagades sa-
mal ajal kigi ressursside otstarbeka
kasutamise. Thtis on ka tsiviil- ja s-
jaliste struktuuride sujuv koost.
Riigikaitse demokraatlik juhtimine
Eesti Vabariik on demokraatlik riik,
kus riigikaitse peab alluma rahva de-
mokraatlikult valitud riigiorganite
juhtimisele. Seda nimetataksegi riigi-
kaitse demokraatlikuks juhtimiseks.
Eri riigiorganitel on oma vastutus ja
kindlalt piiritletud lesanded riigi-
kaitse juhtimisel, mille phieesmrk
on tagada, et riigikaitse korraldus jr-
giks demokraatliku riigi phimtteid.
EESTI RIIGIKAITSE LDINE KORRALDUS
31
Peamised riigikaitse demokraatliku
juhtimise eest vastutavad riigiorganid
Eesti Vabariigis on eelkige Riigiko-
gu, president ja valitsus ning kaitse-
minister.
Riigikogu
Riigikogu on Eesti rahva krgeim
esinduskogu. Riigikogule kuulub Ees-
ti Vabariigis seadusandlik riigivim.
See thendab, et ks Riigikogu pea-
lesandeid on vtta vastu Eesti riigi-
elu, sealhulgas riigikaitset korralda-
vaid seadusi.
Riigikogul on muidki volitusi riigi-
kaitse juhtimisel. Nimelt on Riigikogu
lesanne peale seaduste vastuvtmise
langetada riigikaitse kohta kige kee-
rulisemaid otsuseid vlja kuulutada
sjaseisukord, erakorraline seisukord,
mobilisatsioon vi demobilisatsioon.
President
Vabariigi president on Eesti riigipea.
Riigipeana on presidendil tita tht-
said lesandeid ka riigikaitses. Pre-
sidendi kui riigikaitse krgeima juhi
pealesanne on tagada riigikaitse ht-
sus. Riigikaitse on seotud kigi Eesti
elualade ja institutsioonidega ning
seeprast on presidendil volitusi, mil-
lega tagada nende tasakaal ja koostoi-
me.
Lisaks on riigikaitse krgeimal juhil
vastutusrikkad lesanded Eesti riiki
hvardava ohu korral. President teeb
Riigikogule ettepaneku kuulutada
vlja sjaseisukord, mobilisatsioon,
demobilisatsioon vi erakorraline sei-
sukord. Kui Eesti Vabariigi vastu on
toime pandud agressioon, kuulutab
president vlja sjaseisukorra ja mo-
bilisatsiooni, ootamata Riigikogu ot-
sust.
Arvestades presidendi vastutusrikast
rolli riigikaitse juhtimisel, on phi-
seaduses ette nhtud presidenti riigi-
kaitseksimustes nustav organ rii-
gikaitse nukogu. Phiseaduse jrgi
ei saa riigikaitse nukogu teha presi-
denti siduvaid otsuseid, sest nukogu
lesanne on nustada presidenti tht-
samates riigikaitseksimustes.
Riigikaitse nukogu koosseisu kuu-
luvad Riigikogu esimees, peaminis-
ter, Riigikogu riigikaitsekomisjoni
esimees, Riigikogu vliskomisjoni
esimees, vlisminister, kaitseminis-
ter, rahandusminister, siseminister,
justiitsminister ja kaitseve juhataja
(sjaajal kaitseve lemjuhataja).
Valitsus
Valitsusele kuulub tidesaatev riigi-
vim. See thendab, et valitsus peab
ellu viima Riigikogu vastuvetud sea-
dused ja otsused ja presidendi igus-
aktid ning tagama nende titmise, sh
riigikaitse alal. Et valitsus saaks oma
lesandeid tita, on tema alluvuses
ministeeriumid, kellel kigil on oma
valitsemisala.
Ministeerium, kelle pealesanne on
vastutada riigikaitse korraldamise, el-
luviimise ja ettevalmistamise eest, on
Kaitseministeerium.
Kaitseministeeriumi valitsemisalas on
kaitsevgi, kellel on tita keskne roll
riigikaitses. Kaitsevgi valmistub riigi
sjaliseks kaitseks, kaitseb riiki sjali-
selt, osaleb rahvusvahelistes sjalistes
32
operatsioonides ning abistab vajaduse
korral teisi riigiasutusi pste- ja h-
daabitdel. Kaitsevge juhib kaitse-
ve juhataja, sjaajal kaitseve lem-
juhataja. (Kaitseve lesannete kohta
vt lhemalt ptk 4.)
Kaitseministeeriumi valitsemisalas on
ka Kaitseliit vabatahtlik riigikaitse-
organisatsioon. Kaitsevgi ja Kaitseliit
moodustavadki Eesti kaitsejud (joo-
nis 3.1). Sjaajal moodustavad kaitse-
ve ja Kaitseliidu ettevalmistatud k-
sused htse operatiivstruktuuri, mille
eesmrk on korraldada sjalisi ope-
ratsioone.
Siseministeeriumi valitsemisalas on
Piirivalveamet ja Psteamet, kes val-
vavad riigipiiri, krvaldavad nnetus-
te tagajrgi jne.
Teisedki ministeeriumid osalevad
oma lesannete piires riigikaitse de-
mokraatlikus juhtimises. Nii on rii-
gikaitselesandeid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil,
Vlisministeeriumil, Sotsiaalminis-
teeriumil jt.
Teised riigiorganid
Et tagada riigikaitse demokraatlik
juhtimine, on lesandeid teistelgi
riigiorganitel. Niteks kontrollivad
riigikaitse seaduslikkust Eesti koh-
tud, iguskantsler vastutab selle eest,
et vastuvetavad igusaktid oleksid
koosklas phiseadusega ning et rii-
gikaitses oleksid tagatud inimeste p-
hiigused ja -vabadused.
Riigikaitses osalevad ka inimesed
(fsilised isikud) ja eraiguslikud
Joonis 3.1. Riigikaitse demokraatlik juhtimine
33
juriidilised isikud, kellele saab
riigikaitsekohustusi panna ksnes
seadusega.
Iga institutsiooni vi asutuse lesan-
deid ja asendit mrates tuleb lhtuda
talle phiseaduse ning teiste seaduste-
ga pandud igustest ja kohustustest.
Oluline roll riigikaitses on tita Eesti
Pangal, kohalikel omavalitsustel, rii-
gikontrolril ja iguskantsleril, kellele
on seadusega pandud riigikaitseko-
hustused.
Riiki vivad hvardada erinevad
ohud ning mitmed sndmused vi-
vad tekitada olukorra, kus tuleb te-
gutseda otsustavalt ja koordineeri-
tult. Nii vib tekkida olukordi, kus
ohus on Eesti julgeolek, inimelud vi
keskkond. Riigi julgeoleku tagamise
seisukohast on thtis teada ja arves-
tada meid ohustavaid vimalikke jul-
geolekuriske, mida vib ldiselt jaga-
da nnda:
1) sjalised konfiktid;
2) vline surve;
3) rahvusvaheline terrorism;
4) teised julgeolekuriskid;
5) majandusriskid.
Sjalised konfiktid
Eestit ei hvarda praegu ega lhitule-
vikus otsene sjaline oht. Kuulumine
NATOsse ja Euroopa Liitu on seda
ohtu veelgi vhendanud. Klma sja
lppemine kahandas kogu Euroopas
sjalise konfikti puhkemise vima-
lust. Hoolimata otseste sjaliste ris-
kide puudumisest peame siiski ole-
ma valmis trjuma igasugust rnnet
Eesti Vabariigi vastu. Kui me praegu
ei valmistu, ei ole me selleks vimeli-
sed ka ei kmne ega kahekmne aas-
ta prast.
Vline surve
Nii nagu meie riiki ei hvarda otsene
sjaline oht, pole praegu ka otsest v-
lispoliitilist ohtu, mis sunniks meid
muutma oma sise- vi vlispoliiti-
kat. Samal ajal vib selline surve olla
seotud teiste riikide eriteenistuste
tegevusega ning poliitiliselt motivee-
ritud majanduslike vi muude Eesti
vastu vetavate meetmetega. Kige
thusam tagatis selleks, et Eesti suu-
dab niisugust survet vltida nd ja
tulevikus ning vajaduse korral sellele
vastu seista, on Eesti edukas poliitiline
ja majanduslik areng, rahvusvaheline
majandus- ja julgeolekukoost ning
kuulumine rahvusvahelistesse orga-
nisatsioonidesse ja aktiivne tegevus
nendes.
Rahvusvaheline terrorism
Otsese sjalise ohu vhenemise taus-
tal on olulise ohuna esile kerkinud ha
globaalsem rahvusvaheline terrorism.
Selle riski rmuslik nide on 2001.
aasta 11. septembril toimunud rnna-
kud New Yorgis ja Washingtonis ning
hilisemad ulatuslikud pommirn-
nakud Madridis ja Londonis, mis on
kaudselt mjutanud meidki. Terro-
rismiohu krvaldamine nuab kiiret
ja thusat rahvusvahelist koostd,
Julgeolekuriskid
34
milles osaleb ka Eesti. Eesti on valmis
tegutsema vimaliku terrorismiakti
vastu Eesti territooriumil.
Teised julgeolekuriskid
Sjaohu kahanemise krval on maa-
ilmas esile kerkinud hoopis uued,
mittesjalised riskid. Neid phjusta-
vad nii muutused rahvusvahelistes
suhetes kui ka majanduse ja tehno-
loogia kiire areng. Maailm ei saa eira-
ta keskkonnariske, etnilisi konfikte,
rahvusvahelist kuritegevust, massi-
hvitusrelvade levikut ega sotsiaal- ja
majandusprobleemide teravnemi-
se vimalust. Suuremal vi vhemal
mral mjutavad need ka Eestit.
Meie naabruses asuvad Nukogu-
de ajal ehitatud keskkonnaohtlikud
aatomielektrijaamad. Keskkonnaka-
tastroof vivad phjustada teisedki
suured tstusettevtted, niteks kee-
miatehased.
Suured majandus- ja humanitaar-
katastroofd vivad sundida inimesi
oma kodupaigast lahkuma, tekitades
ulatusliku migratsioonilaine.
ha kasvav sltuvus infotehnoloogia-
vahendeist vib nende ebastabiilsuse
vi nendevastaste rnnakute korral
halvata hiskonna toimimist.
Eesti hiskonda ohustavad ka niisu-
gused sotsiaalsed probleemid nagu
kuritegevus ja narkomaania. Arves-
tama peab rahvusvahelisest organi-
seeritud kuritegevusest, eriti narko-
ja relvakaubandusest lhtuvat ohtu
meie hiskonnale.
Majandusriskid
Eesti majandus on tihedalt seotud
maailmamajandusega ning seetttu
mjutavad meid muutused globaal-
turul. Pealegi sltub Eesti gaasi ja ve-
delktuste sisseveost, kusjuures gaasi
puhul oleme seotud he tarnijaga.
Eesti elektritootmine on ks osa en-
dise Nukogude Liidu loodepiirkon-
na hendatud energiassteemis.
sna suure riskiga on seotud ida-l-
ne transiitkaubanduse arendamine.
Majandusliku haavatavuse vltimi-
seks ja sltumatuse tagamiseks tuleb
Eestil arendada majandussidemeid
vimalikult paljude vlisriikidega.
Eesti liitumine Euroopa Liiduga seob
meid tihedalt lneriikide majandus-
ruumiga.
Tegutsemine hdaolukordades
Riik vib sattuda olukorda, kus jul-
geolekurisk on muutunud tegelikku-
seks ning riik seisab vastamisi snd-
musega, mis vib ohustada Eesti
julgeolekut, inimelusid vi keskkon-
da. Sraseid sndmusi nimetatakse
hdaolukordadeks.
Hdaolukord on sndmus vi
sndmuste ahel, mis ohustab riigi
julgeolekut, inimeste elu ja tervist,
kahjustab oluliselt keskkonda vi
tekitab ulatuslikku majanduskah-
ju ning mille lahendamiseks on
vaja riigiasutuste koosklastatud
tegevust.
35
Joonis 3.2. Hdaolukorrad
Sltuvalt hdaolukorraga kaasneva
ohu olemusest vib neid jagada nii:
1) riigi julgeolekut ohustavad hda-
olukorrad (nt katse muuta riigi phi-
seaduslikku korda, massirahutused);
2) inimeste elu ja tervist hvardavad
hdaolukorrad (haiguste levik, mr-
gistused);
3) keskkonda kahjustavad hdaolu-
korrad (keskkonnareostus);
4) majanduskahju tekitavad hdaolu-
korrad (fnantskriisid, pankrotilaine).
Joonisel 3.2 on kirjeldatud hdaolu-
kordi nende raskusastme jrgi. Riigi-
kaitse korraldus peab hea seisma sel-
le eest, et riigikaitse eest vastutavad
institutsioonid ja asutused tagaksid
riigi valmisoleku tegutseda hdaolu-
kordades. Seeprast on esimene aste
valmisolek.
Madala riskiastmega kriis eeldab kll
otsustavat tegutsemist, kuid selle pu-
hul ei ole vaja seadusega piirata ini-
meste phiigusi ega vabadusi.
Eriolukord on esimene hdaolukord,
kus riigil on igus rakendada erivo-
litusi. Raskusastme poolest jrgmine
on erakorraline seisukord ning kige
tsisem hdaolukord on sda.
Niisugune jaotus on tinglik, sest sageli
mjutavad niteks julgeolekut ohusta-
vad hdaolukorrad ka inimeste elu ja
tervist ning keskkonda ja majandust.
Suurte keskkonnareostustega kaasneb
oht inimeludele ja riigi majandusele.
Raskeimate ja ohtlikemate hdaolu-
kordade puhul on riigiasutustel igus
kasutada inimeste ja riigi kaitse huvi-
des lisavolitusi. Kige raskemad hda-
olukorrad on eriolukord, erakorraline
seisukord ja sjaseisukord.
Erinevate hdaolukordade lahenda-
mise eest vastutavad eri ametkonnad.
Niteks tkestab loomataudide laia-
ulatuslikku levikut Pllumajandusmi-
nisteerium, inimestele ohtlikke taude
aga Sotsiaalministeerium. Sisejulge-
olekut puudutavate hdaolukordade-
ga tegeleb Siseministeerium. Hda-
olukordi lahendades on vga thtis
36
Kaitsevelased pstetdel
erinevate ametkondade thus koost
ja ressursside koordineeritud kasuta-
mine. Nii on kaitsevgi ja Kaitseliit ai-
danud kustutada metsatulekahjusid ja
trjuda merereostust.
Eriolukord kuulutatakse vlja siis,
kui riiki vi selle osa tabab erakordselt
suur loodusnnetus, katastroof vi
nakkushaiguse puhang, mille puhul
on vaja kohe vtta ulatuslikke ja era-
korralisi meetmeid.
Eriolukorra vib vlja kuulutada ni-
teks hvingulise toimega loodusn-
netuste korral, mis seavad ohtu vga
paljude inimeste elu vi looduskesk-
konna. Eriolukorra vljakuulutamise
phjuseks vib olla paikkonna kee-
miline vi radioaktiivne saastumine,
suurnnetus tstuses, muu suurn-
netus vi -avarii. Vga ohtlik vib olla
nakkushaiguste levik, millega kaas-
neb inimeste vi loomade massiline
haigestumine ning mille puhul on
kohe vaja rakendada ulatuslikke abi-
nusid.
Eriolukorra kuulutab vlja valitsus
kas kogu riigis vi ainult osal riigi ter-
ritooriumist. Valitsusel on eriolukor-
raga vitlemiseks kasutada abinud,
mis hlmavad igust piirata inimes-
te liikumisvabadust, keelata inimes-
tel Eesti Vabariiki siseneda ja eriolu-
korra piirkonnas koosolekuid pidada
ning kohustada inimesi osa vtma
pstetdest. Eriolukorra krvalda-
miseks on valitsusel igus kasutada
kaitsevge ja Kaitseliitu.
Erakorraline seisukord on riigi jul-
geoleku seisukohalt ks ohtlikumaid
hdaolukordi. Erakorraline seisukord
kuulutatakse vlja juhul, kui oht phi-
seaduslikule korrale on limalt tsine
ning selle vastu on vimalik videlda
ainult rmuslikke meetmeid vttes.
37
Phiseaduslikku korda hvardav oht
vib tuleneda niteks riigiprdekat-
sest, terroristlikust tegevusest, vgi-
valdsest kollektiivsest surveaktsioo-
nist. Erakorralise seisukorra vastu
vitlemiseks on riigiasutustele antud
suured volitused, mis seisnevad rii-
giasutuste vimaluses piirata ulatus-
likult isikute phiigusi ja vabadu-
si, sh igust isikupuutumatusele ja
omandile, igust valida tegevusala,
elukohta vi tkohta, kuuluda era-
kondadesse jne.
Erakorralise seisukorra vib vlja
kuulutada ainult Riigikogu kas presi-
dendi vi valitsuse ettepanekul. Era-
korralise seisukorra maksimaalne
kestus on kolm kuud.
Sjaseisukord ehk sda on riigi jul-
geoleku seisukohalt kige ohtlikum
hdaolukord. Tnapevased riikide
suhtlemist reguleerivad rahvusvahe-
lise iguse normid keelavad ldjuhul
riikidevahelistes suhetes kasutada rel-
vajudu. Seda on lubatud rakendada
ainult erandjuhtudel, niteks siis, kui
on tegemist riigi enesekaitsega vi
kui relvastatud ju kasutamiseks on
andnud loa RO. Riigi agressiivsete
kavatsuste teostamine sja kaudu on
keelatud.
Kuigi Eesti riiki ei hvarda lhitulevi-
kus oht langeda agressiooni ohvriks,
peab Eesti olema valmis oma iseseis-
vust sjaliselt kaitsma.
Sjalise agressiooni vastane kaitse-
tegevus hlmab kogu riigi territoo-
riumi. Kaitsetegevuse eesmrk on
aeglustada ja killustada rndavate
vgede liikumist ning kaitsta stratee-
giliselt thtsaid piirkondi ja objekte,
et vita aega liitlasvgede saabumi-
seks ning koosts nendega agres-
siooni lpetamiseks.
NATO liikmena tuleb Eestil rahvus-
vahelises julgeolekussteemis les
ehitada koostegutsemisvimeline
kaitsevime ning kriisisituatsioonis
tagada meile appi tulevate liitlasvge-
de turvaline ja asjakohane vastuvtt
meie lennuvljadel ja sadamates.
Sjaseisukorra vljakuulutamise ot-
suse vib teha presidendi ettepane-
kul Riigikogu. Eesti Vabariigi vastu
suunatud agressiooni korral kuulu-
tab sjaseisukorra vlja president.
Riigi sjalise kaitse tagamiseks viiak-
se kik riigi institutsioonid sjasei-
sukorda. Esmajrjekorras mobilisee-
ritakse kaitsevgi, mis thendab, et
reservvelased kutsutakse kaitseve
tegevteenistusse.
Eesti valitsuse 2005. aastal keh-
testatud sjalise kaitse stratee-
gias nhakse nelja vimalikku
sjalise iseloomuga ohtu:
1) Eesti piiri lheduses paiknevate
vgede arvu ootamatu suurenda-
mine;
2) ulatuslikud ppused Eesti piiri
vahetus lheduses;
3) sihiprane piiririkkumine;
4) laiaulatuslik terrorirnnak Ees-
ti, tema liitlaste vi naaberriikide
vastu.
38
NATO
Nii enda, Euroopa kui ka leilmse jul-
geoleku tagamiseks on Eesti teinud ti-
hedat kaitsekoostd rahvusvaheliste
organisatsioonidega. Eesti riigikaitset,
sh kaitsejude arendades on algusest
peale silmas peetud eesmrki liituda
NATOga. Alates 2004. aastast on Eesti
NATO liikmesriik.
NATO liikmena on Eestil esimest
korda ajaloos selge julgeolekuta-
gatis. Eesti jaoks thendab NATO
liikmeks olemine suuremat rolli
ja vastutust kaasa rkida maail-
ma probleemide lahendamises.
Phja-Atlandi leping ja NATO loo-
mine
Phja-Atlandi Lepingu Organisat-
sioon ehk NATO (North Atlantic
Treaty Organisation) loodi 1949. aas-
tal, kui 12 riiki kirjutas alla Phja-At-
landi lepingule, mis selle slmimise
koha jrgi on tuntud kui Washingtoni
leping. Kogu klma sja ajal oli NATO
keskendunud eelkige liiduga hi-
nenud riikide hise kaitse loomisele
ja silitamisele. histel vrtushin-
nangutel ja julgeolekuhuvidel rajanev
Lne-Euroopa ja Phja-Ameerika
partnerlus oli eelkige vastukaaluks
Varssavi pakti riikide sjalisele jule.
Hoolimata kahepooluselise maailma-
korra kokkuvarisemisest on praegugi
NATO pealesanne tagada demo-
kraatlike riikide kollektiivne kaitse.
NATO on iseseisvate riikide polii-
tilisel ja sjalisel koostl phinev
riikide liit, mis on loodud koosklas
RO harta artiklis 51 stestatud i-
gusega individuaalsele vi kollektiiv-
sele enesekaitsele. Alliansi liikmed
kohustuvad kaitsma hiseid vrtusi
oma rahvaste vabadust, hispran-
dit ja tsivilisatsiooni, mis on rajatud
demokraatia, isikuvabaduse ja igus-
riigi phimtetele.
NATO liikmete hise kaitse phi-
mte on stestatud Phja-Atlandi
lepingu artiklis 5. See neb ette, et
relvastatud rnnakut he vi mitme
liikmesriigi vastu Euroopas vi Ph-
ja-Ameerikas peetakse rnnakuks
kigi liikmesriikide vastu. NATO
liikmena tuleb lisaks oma riigi kait-
sele olla vajaduse korral valmis kaits-
ma teisi liikmesriike, demokraatiat ja
rahvaste vabadust mujalgi maailmas.
Phja-Atlandi lepingu artikli 5
heidutusefekti iseloomustab nn
musketride phimte ks ki-
gi ja kik he eest.
NATO struktuur jaguneb tsiviil- ja s-
jaliseks struktuuriks. Krgeim otsuseid
langetav organ on Phja-Atlandi Nu-
kogu (North-Atlantic Council NAC),
kes kib regulaarselt koos NATO
Joonis 3.3. NATO logo: ring smboliseerib ht-
sust ja koostd ning kompass eri riikide hist
teed rahu poole
39

1
9
4
9
.

a
a
s
t
a

a
p
r
i
l
l
i
s

k
i
r
j
u
-
t
a
s
i
d

W
a
s
h
i
n
g
t
o
n
i
s

N
A
T
O

a
s
u
t
a
m
i
s
l
e
p
i
n
g
u
l
e

a
l
l
a

1
2

r
i
i
k
i
:

A
m
e
e
r
i
k
a

h
e
n
d
-
r
i
i
g
i
d
,

B
e
l
g
i
a
,

H
o
l
l
a
n
d
,

I
s
-
l
a
n
d
,

I
t
a
a
l
i
a
,

K
a
n
a
d
a
,

L
u
k
-
s
e
m
b
u
r
g
,

N
o
r
r
a
,

P
o
r
t
u
g
a
l
,

P
r
a
n
t
s
u
s
m
a
a
,

S
u
u
r
b
r
i
t
a
n
n
i
a
,

T
a
a
n
i

H
i
l
j
e
m

o
n

l
e
p
i
n
g
u
g
a

h
i
-
n
e
n
u
d

K
r
e
e
k
a

(
1
9
5
2
)
,

T
r
g
i

(
1
9
5
2
)
,

S
a
k
s
a
m
a
a

(
1
9
5
5
)
,

H
i
s
p
a
a
n
i
a

(
1
9
8
2
)
,

P
o
o
l
a

(
1
9
9
9
)
,

T
e
h
h
i

(
1
9
9
9
)
,

U
n
g
a
-
r
i

(
1
9
9
9
)
,

B
u
l
g
a
a
r
i
a

(
2
0
0
4
)
,

E
e
s
t
i

(
2
0
0
4
)
,

L
e
e
d
u

(
2
0
0
4
)
,

L
t
i

(
2
0
0
4
)
,

R
u
m
e
e
n
i
a

(
2
0
0
4
)
,

S
l
o
v
a
k
k
i
a

(
2
0
0
4
)
,

S
l
o
v
e
e
n
i
a

(
2
0
0
4
)

1
.

A
m
e
e
r
i
k
a

h
e
n
d
r
i
i
g
i
d

2
.

B
e
l
g
i
a

3
.

B
u
l
g
a
a
r
i
a

4
.

E
e
s
t
i

5
.

H
i
s
p
a
a
n
i
a

6
.

H
o
l
l
a
n
d

7
.

I
s
l
a
n
d

8
.

I
t
a
a
l
i
a

9
.

K
a
n
a
d
a
1
0
.

K
r
e
e
k
a
1
1
.

L
e
e
d
u
1
2
.

L
u
k
s
e
m
b
u
r
g
1
3
.

L
t
i
1
4
.

N
o
r
r
a
1
5
.

P
o
o
l
a
1
6
.

P
o
r
t
u
g
a
l
1
7
.

P
r
a
n
t
s
u
s
m
a
a
1
8
.

R
u
m
e
e
n
i
a
1
9
.

S
a
k
s
a
m
a
a
2
0
.

S
l
o
v
a
k
k
i
a
2
1
.

S
l
o
v
e
e
n
i
a
2
2
.

S
u
u
r
b
r
i
t
a
n
n
i
a
2
3
.

T
a
a
n
i
2
4
.

T
e
h
h
i
2
5
.

T
r
g
i
2
6
.

U
n
g
a
r
i
J
o
o
n
i
s

3
.
4
.

N
A
T
O

l
i
i
k
m
e
d
40
peakorteris Brsselis liikmesriikide
suursaadikute tasemel (kiki liikmes-
riike esindavad alaliselt suursaadikud).
NACi vlis- ja kaitseministrite tasandil
kohtutakse ldjuhul kaks korda aas-
tas. Mneaastaste vahedega peetavatel
tippkohtumistel esindavad NACis liik-
mesriike riigipead ja valitsusjuhid.
NATOs langetatakse otsuseid konsen-
suse alusel prast liikmesriikide omava-
helisi nupidamisi, st iga NATO otsuse
peavad heaks kiitma kik liikmesrii-
gid. Seega on kik NATO otsused ka
kigi liikmesriikide otsused ja NATO-l
kui iseseisvate riikide liidul ei ole oma
liikmesriikide le iseseisvat vimu.
NATO krgeim ametnik ja tegevjuht
on peasekretr, kelle mravad liik-
mesriikide valitsused. NATO krgeim
sjaline juhtimisorgan on Sjaline
Komitee (Military Committee - MC),
mis tegutseb Phja-Atlandi Nukogu
alluvuses. NATO ametlikud tkee-
led on inglise ja prantsuse keel. NATO
relvajud koosnevad liikmesriikide
armeedest, mis vajaduse korral antak-
se NATO hise vejuhatuse alla.
NATO areng
Arvestades alates 1990. aastast Euroo-
pa ja kogu maailma julgeolekusstee-
mis toimunud muutusi, on allianss
teinud Euroopa stabiilsuse edenda-
miseks koostd riikidega, kes ei ole
NATO liikmed. Koostd on tehtud
peamiselt Euro-Atlandi Partnerlus-
nukogu (Euro-Atlantic Partnership
Council) ja programmi Partnerlus
rahu nimel (Partnership for Peace)
raames.
Eesti ja NATO suhete alguses mngisid olulist rolli head isiklikud kontaktid. NATO peasekretri Manfred
Wrneri ja Eesti presidendi Lennart Meri hine pressikonverents Tallinnas aastal 1992
41
Euro-Atlandi Partnerlusnukogu on
kige suurem rahvusvaheline foorum,
kus NATO riigid arutavad partner-
riikidega (kokku 46 riiki) julgeole-
kuksimusi. Eesti on nukogu ts
osalenud alates 1991. aastast, olles tol-
lase Phja-Atlandi Koostnukogu
(North Atlantic Cooperation Council)
asutajaliige.
NATO laienemine
Phja-Atlandi lepingu artikkel 10
neb ette, et NATOga vivad liituda
teisedki Euroopa riigid, kes tunnista-
vad lepingu phimtteid ning on val-
mis neid ellu rakendama.
NATO tippkohtumisel Prahas 2002.
aasta novembris kutsuti NATOga lii-
tumise lbirkimistele seitse riiki:
Bulgaaria, Eesti, Leedu, Lti, Rumee-
nia, Slovakkia ja Sloveenia. Kutsele
alustada liitumislbirkimisi eelnes
pikaajaline koost ja aktiivne part-
nerlus. 2004. aasta 29. mrtsil andis
Eesti koos teiste uute liitlastega liitu-
misprotokollid Washingtoni lepin-
guga hoiule Ameerika hendriikide
Riigidepartemangu (vlisministeeriu-
mi). Deponeerimisest alates on Eesti
NATO tieiguslik liige.
Eesti osalemine NATOs
Eesti tidab kiki Phja-Atlandi le-
pingust tulenevaid kohustusi ning
jagab NATO poliitilist ja iguslikku
prandit. Eesti toetab alliansi kollek-
tiivse kaitse phimtteid ning osaleb
NATO kaitseplaneerimise ssteemis
ja sjalises struktuuris. Eesti pooldab
NATO avatud uste poliitikat ning al-
liansi ja partnerriikide ja -organi-
satsioonide koost tugevdamist.
Liikmestaatuse tttu osaleb Eesti
rahvusvaheliste kriiside reguleeri-
Uute liikmete vastuvtmisele phendatud liputseremoonia NATO peakorteri ees aastal 2004
42
Ksimused
1. Arutlege, miks on vaja arendada riigikaitset.
2. Mida thendab riigikaitse demokraatlik juhtimine?
3. Kirjeldage totaalkaitse phimtet.
4. Arutlege, millised on erinevad hdaolukorrad.
5. Selgitage eriolukorra ja erakorralise seisukorra erinevust.
6. Kellel on igus kuulutada vlja sjaseisukord?
7. Kirjeldage ohte, mis vivad ohustada Eesti riiki.
8. Arutlege, kuidas on rahvusvaheline terrorism mjutanud Eestit.
9. Selgitage, mida thendab kollektiivse kaitse phimte.
10. Kuidas langetatakse NATOs otsuseid?
Kirjandus
Eesti Vabariigi phiseadus.
A ja O taskuteatmik. NATO. Tallinn, 2004.
Almann, L. Eesti riigikaitse juhtimine. Tallinn, 2003.
Asmus, R. NATO avanemine. Tallinn, 2005.
Kmme aastat rahuvalvekogemust. Eesti kaitseve rahvusvahelised missioo-
nid 19952005. Tallinn, 2005.
Turvalisema maailma poole: meie jagatud vastutus. Ohtusid, vljakutseid ja
muutusi ksitleva [RO] krgetasemelise paneeli aruanne. Eesti Vabariigi
Kaitseministeerium, 2005.
Valik riigikaitsealaseid artikleid. Kaitseministeerium, 2005.
Uuenev NATO. NATO, 2004.
www.eata.ee
www.nato.int
?
!
mises, vttes osa NATO juhitavatest
rahutagamisoperatsioonidest Ko-
sovos ja Afganistanis ning jagades
riigikaitsessteemi lesehitamise ja
NATOga limumise kogemusi al-
liansi partnerriikidega, nt Gruusia ja
Ukrainaga. NATO liikmena vastutab
Eesti oma 25 liitlase julgeoleku eest
ning on vtnud kohustuse pidevalt
arendada ja tiustada oma kaitsevi-
met. Eesti huruumi valvavad NATO
liikmesriikide pdurhvitajad.
43
4. Eesti kaitsejudude struktuur ja lesanded
Eesti kaitsejud
Kaitsejud on riigi sjaveliselt
korraldatud relvastatud struktuu-
rid. Kaitsejudude lesanne on
tagada pidev sjaline valmisolek
ja kaitse. Kaitsejud koosnevad
kaitsevest ja Kaitseliidust.
Kaitsejudude komplekteerimise
isikkoosseisuga tagavad ajateenistus,
mis on kohustuslik kigile meesko-
danikele, lepinguline tegevteenistus
kaitsejududes, kohustuslik teenis-
tus reservis ja vabatahtlik teenistus
Kaitseliidus. Ka naissoost kodanikud
vivad teenida kaitsejududes vaba-
tahtlikkuse alusel nii lepingulises te-
gevteenistuses kui ka Kaitseliidus.
Eesti riigikaitset juhitakse ja kor-
raldatakse demokraatlikule riigi-
korraldusele omasest demokraatli-
ku juhtimise phimttest lhtudes.
Demokraatlikult valitud ja ametisse
nimetatud titevvimuorganid ot-
sustavad kaitseve kasutamise le ja
mravad lesanded, eraldavad nen-
de titmiseks ressursid ning kontrol-
livad antud lesannete titmist. De-
mokraatliku juhtimise phimtete
elluviimise tagavad seadustega piirit-
letud igused, kohustused ja vastutus,
mis riigikaitse korraldamisel lasuvad
Riigikogul, Vabariigi Presidendil ja
Vabariigi Valitsusel. Riigikaitse phi-
mtted on stestatud Eesti Vabariigi
phiseaduse 10. peatkis, kus on m-
ratud kodanike igused ja kohustused
osaleda riigikaitses ning riigikaitse
demokraatliku juhtimise mudel.
Eesti kaitsevgi
Kaitsevgi on kaitsejudude thtsaim
osa, kes on pidevalt valmis riiki sjali-
selt kaitsma. Kaitseveksuste komp-
lekteerimine ldise kaitseveteenis-
tuse kohustuse alusel tagab veosade
optimaalse suuruse, mis on koosklas
riigikaitselesannete ja olemasolevate
ressurssidega. Eesti kaitsevgi on les
ehitatud reservsjave phimttel, st
riigi kaitsejudude phiosa moodus-
tavad reservis olevad ksused, kes
petatakse vlja ajateenistuse ja reser-
vi ppekogunemiste vltel. Rahuajal
ei pea riik leval suurearvulist kaitse-
vge, aga kriisiolukorras mobiliseerib
kik kodanikud kodumaad kaitsma.
Seega ei koosne kaitsevgi ksnes
parajasti ajateenistuses olevaist s-
dureist ja kaadrikaitsevelastest, vaid
ka ajateenistuse lbinud ja vljap-
pe saanud kaitsevelastest ning neist
moodustatud reservis olevatest k-
sustest. Sjave ksuste kohta vaata
lisa 4.1 ja 4.2. Eesti kaitsevge ja rii-
gikaitseorganisatsioone juhib rahuajal
kaitseve juhataja, sjaajal kaitseve
lemjuhataja. Kaitseve juhataja ja
lemjuhataja nimetab ametisse ning
vabastab ametist Riigikogu Vabariigi
44
EESTI KAITSEJUDUDE STRUKTUUR JA LESANDED
Presidendi ettepanekul. Kaitseve ra-
huaja lesehituse skeem on lisas 4.5.
Kaitseve ldised lesanded:
1) kollektiivne kaitse ning Eesti ja/vi
teiste NATO liikmesriikide julgeole-
kut otseselt ohustavate rahvusvaheliste
kriiside ohjamine;
2) riigi suvernsuse demonstratsioon
eesmrgiga tagada kontroll Eesti mais-
maa, territoriaalvete ning huruumi
le;
3) osalemine rahvusvahelistes kriisioh-
je- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa
Liidu operatsioonides;
4) rahvusvaheline kaitsekoost;
5) pste- ja hdaabitde toetamine,
kui tsiviilstruktuurid selleks abi vaja-
vad.
Kollektiivne kaitse toimub Phja-Atlan-
di lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamisega
liikmesriikide poolt ning tagab kollek-
tiivse kaitse ssteemi alusel heidutuse,
sjalise iseloomuga kriiside ohjamise ja
eduka sjalise kaitsetegevuse Eesti rii-
gi ja tema NATO liitlaste kaitsel. Sja-
lise rnnaku puhul neb Eesti sjaline
kaitselahendus ette riiklike vahendite ja
NATO liitlaste vahendite koordineeri-
tud kasutamise sjaliste operatsioonide
korraldamisel, mille eesmrk on si-
litada riigi territoriaalne terviklikkus.
Kaitsevgi peab olema vimeline hu-
ja mereteid ning maismaad pidi vtma
vastu saabuvaid vi Eesti territooriu-
mi lbivaid liitlasvgesid ning toetama
nende tegevust Eesti territooriumil.
Suvernsuse demonstratsiooni ees-
mrk on tagada pidev kontroll tegevu-
se le Eesti maismaal, territoriaalvetes
ning huruumis. Peab olema valmis
avastama riigi huruumi ja territoriaal-
vete rikkumist ning vtma vajaduse
korral vastumeetmeid.
Rahvusvaheliste rahu- ja kriisiohje-
operatsioonides osaledes toetatakse
rahvusvahelist rahu, stabiilsust ja jul-
geolekut sjaliste vahenditega. Selliste
operatsioonidega lahendatakse kriise
vi konfikte, mis vivad mjutada Ees-
ti vi NATO liitlaste, samuti Euroopa
Liidu liikmete julgeolekut, destabilisee-
rida rahvusvahelist julgeolekuolukorda
ning svenedes halvendada euroatlan-
tilist ning globaalset julgeolekukesk-
konda.
Rahvusvahelise kaitsekoost eesmrk
on riikidevahelise usalduse, stabiilsuse
ja lbipaistvuse suurendamine sjalise
julgeoleku valdkonnas. Selle koostga
ptakse hoida ra sjaliste kriiside tek-
kimist ja svenemist ning sjalise ju
kasutamist riikide vahel. Rahvusvaheli-
se ja eelkige regionaalse kaitsekoost
abil on vimalik ressursse koondades
vlja arendada sjalised vimed, mille
saavutamine piiratud rahvusliku res-
sursi tttu ei ole Eestil ksinda vima-
lik.
Et kaitsevel on olemas valmiduses
elavjud ning sjaliste lesannete tit-
miseks soetatud vahendid ja tehnika,
mida on rahuajal vimalik vajaduse
tekkides kasutada ka tsiviillesannete
titmiseks, on kaitsevgi valmis toeta-
ma riigi tsiviilstruktuure pste- ja h-
daabitdel, loodusnnetuste, epidee-
miate ning suurte avariide tagajrgede
krvaldamisel.
Kaitseve juhatajale allub Kaitseju-
dude Peastaap kaitseve juhataja
45
Kaitseve Logistikakeskus tagab kaitsevele logis-
tilise toetuse. Logistikakeskuse koosseisus on staap,
ladude kompleks (ladustatakse, hooldatakse ja re-
monditakse kaitseve varustust), teenindustoetuse
vljappekeskus Tagalapataljon, kaitseve tervisekes-
kus ning kaitseve orkester. Logistikakeskuse staap
asub koos osa allasutustega Tallinnas, kuid laod on
hajutatult mitmel pool Eestis.
torgan, keda
juhib peastaabi
lem. Peastaap
on Eesti riigi s-
jalise kaitse kr-
gem staap, kes
juhindub Eesti
Vabariigi seadustest, Riigikogu ja valit-
suse otsustest ning Vabariigi Valitsuse
phimrusest. Tegemist on hend-
staabiga, kes tegeleb kaitsejudude ope-
ratiivjuhtimise, vljappe ja arenduse-
ga. Operatiivjuhtimise all meldakse
operatsioonide plaanimist ja juhtimist
ning kaitsevalmiduse ja mobilisatsioo-
ni tagamist. Kaitsejudude Peastaap
tegeleb pikaajalise ja keskpikaperioodi
plaanimisega, plaanib ressursse, kor-
raldab ja kontrollib vljappe plaani-
mist ning tagab riigikaitselise tegevuse.
Peastaabi lemale alluvad osakondade
lemad. Nagu NATO riikides on Ees-
tiski osakondade nimetused standar-
ditud the- ja numbrikombinatsiooni-
dega. Nii tegeleb J1 personalitga, J2
sjalise luure ja vastuluurega, J3/7 ope-
ratsioonide ja vljappe plaanimisega,
J4 logistika ja varustusksimustega, J5
kaitseve arengu plaanimisega jne.
Kaitseve juhatajale allub ka kaitseve
peainspektor koos oma teenistusega,
mis on loodud selleks, et kaitsevelas-
tel (kaasa arvatud ajateenijail) oleks
vimalik prduda erapooletu isiku
poole, kui madalamate tasandite abi-
osutajad pole probleeme mingil phju-
sel lahendanud. Kaitseve peainspektor
selgitab vlja kaitseves aset leidnud
juhtumite asjaolud, mis on seotud ame-
tiisikupoolse vimu vi ametiseisundi
kuritarvitamisega, kaitsevelase vri-
tu kitumisega vms. Kaitsevelastel on
igus prduda peainspektori poole
vahetult.
Lisaks Kaitsejudude Peastaabile allu-
vad kaitseve juhatajale keskalluvusega
asutused, nimelt Kaitseve Logistika-
keskus, Luurepataljon ja kaitseve p-
peasutused.
VK Tagalapataljonis valmistatakse ette ajateenijate
baasil sjaaja tagalaksusi. Tagalapataljon on Vaba-
dussja ajal asutatud Auto- ja Tankirgemendi jrje-
pidevuse kandja, mida smboliseerib ka tagalapatal-
joni embleem.
46
Luurepataljon kogub ja analsib riigikaitseks vaja-
likku infot. Luureanalside phjal antakse hinnang
Eesti Vabariigi vlisohtudele, arendatakse kaitsevge
ning tagatakse missioonidel viibivate kaitsevek-
suste ja kaitsevelaste julgeolek. Luurepataljon loodi
1998. aastal.
Kaitseve orkester moodustati riikliku esin-
dusorkestrina 1993. aasta 1. veebruaril. Orkester
mngib kigil riiklikel ja sjavetseremooniatel,
vtab vastu ja saadab ra krgeid riigitegelasi,
annab kontserte veosades ja tsiviilelanikkon-
nale. 45-liikmeline orkester koosneb professio-
naalsetest muusikutest. 11 tegevusaasta jooksul
on orkester esinenud rahvusvahelistel festivali-
del Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Rootsis ja
Austrias. Igal aastal on orkestril umbes 180 etteastet, esitatakse show-prog-
rammi (tattoo) ja mitmeid kontsertprogramme nii sva- kui ka kergemast
muusikast. Orkester on vlja andnud le kmne CD.
Kaitseve Lahingukoolis saab ppida vanem-
allohvitseriks. Enne vanemallohvitseri baaskur-
susele astumist peab olema ajateenistuse jook-
sul lpetatud nooremallohvitseri baaskursus,
lbitud teenistuspraktika allohvitserina ja sl-
mitud tegevteenistusleping. Kaadriallohvitseri
baaskursus annab kutsekeskhariduse. Lahingu-
kool asub Vru lhedal Meegomel.
Kaitseve juhatajale alluvad ka kaitse-
ve ppeasutused, kus saab omanda-
da elukutselise kaitsevelase haridust.
Need on Kaitseve Lahingukool ja
Kaitseve hendatud ppeasutused.
Paljud Eesti kaitsevelased saavad ha-
riduse vlismaal, kuna mne eriala
spetsialistidele ei ole vimalik tagada
piisavat eriharidust Eestis. hu- ja
mereve ohvitsere koolitatakse prae-
gu philiselt teiste riikide sjalistes
ppeasutustes, vanemstaabiohvitse-
ri ja krgemate ohvitseride haridust
saadakse peaasjalikult aga Balti Kait-
sekolledis.
47
Balti Kaitsekolled (Baltic Defence College
BALTDEFCOL) on Eesti, Lti ja Leedu riigi
asutatud staabikolled. Rahvusvahelise ppe-
asutuse krgem juhtimisorgan on kolme riigi
kaitseministritest koosnev ministrite komitee.
Kolledis pivad kolme Balti riigi ja mitmete
teiste riikide sjavelased ning riigikaitsetee-
madega tegelevad tsiviilametnikud. Koolis val-
mistatakse ette ohvitsere, kes hakkavad juhtima
kaitsestruktuuride arendamist. Lisaks koolitatakse riigiametnikke, kelle t
on seotud riikliku julgeoleku ja kaitsepoliitikaga.
Kaitseve hendatud ppeasutused, kus koo-
litatakse ohvitsere, on sjaveliselt korraldatud
riigikaitseline krgkool. Sjavelise krgharidu-
se I astme ppekava ties mahus titmise korral
omandatakse rakenduskrgharidus ning II astme
ppekava ties mahus lbimise korral magistri-
kraad.
Kaitseve hendatud ppeasutused ja Balti Kaitsekolled asuvad Tartus hes hoones
48
Maavgi
Maavel kui kaitsejudude suurimal
phiveliigil on kandev roll Eesti ter-
ritooriumi kaitses. Maavgi arendab
kiirreageerimisksusi ja ldotstar-
belisi lahinguksusi, vastuvtva rii-
gi toetust ning territoriaalset toetus-
struktuuri. Maavge juhib maave
lem, kes allub kaitseve juhatajale.
Maave lema alluvuses on staap,
veosad ja vljappekeskused (VK),
kes rahuajal petavad reservi. Maave
vljappe- ja administratiivkoosseisu
kuuluvad kolm jalave vljappekes-
kust, Tapa Lahingutoetuse Vljap-
pekeskus, VK ksik-sidepataljon
ning VK Rahuoperatsioonide Kes-
kus. Operatiivksustest on maave
lema otseses alluvuses brigaadi staap
ja Scouts-pataljon. Jalavepataljoni
struktuur ja lesannete jaotus on lisas
4.3 ning kaitseve ksuse struktuur
lisas 4.4.
Rahuajal juhib maave staap vlja-
ppekeskustes ajateenijate vljapet,
petab reservi allksusi, korraldab
reservis olevate ksuste tienduspet
ning osaleb ppustes ja operatsiooni-
des koos NATO ja teiste partneritega.
Maave lesanded rahuajal:
1) korraldada vljapet ning tagada
ksuste ettenhtud valmisolekutase;
2) kinnistada vljappe kaudu kaitse-
tahet ja kaitsevalmidust;
3) osaleda ppustes ja operatsiooni-
des koos NATO liikmesriikide ja par-
terriikidega;
4) abistada seadustega stestatud
korras korralduste alusel tsiviilvi-
muorganeid loodusnnetuste vi
inimtegevuse tagajrjel aset leidnud
katastroofde korral.
Maave lesanded kriiside korral:
1) valmistuda leminekuks sjaaja
juhtimisstruktuurile;
2) tsta vljappe intensiivistamise
ja sjaaja lesannete harjutamise teel
kindlaksmratud ksuste valmisole-
kutaset;
3) alustada kas osalist vi tielikku
mobilisatsiooni;
4) limida teiste ministeeriumide al-
luvuses olevad maismaaksused;
5) valmistuda koostegevuseks appitu-
levate liitlasvgedega.
Maave lesanded sjaajal:
1) kaitsta riigi territoriaalset terviklik-
kust kaitseplaani ja seaduslike vimu-
de ettekirjutuste jrgi;
2) korraldada liitlasriikide ksuste
saabumist ja teha nendega koostd,
sealhulgas tagada olulised riigisisesed
kommunikatsioonid.
49
Maave vljappekeskused
VK Kuperjanovi ksik-jalavepataljon
Asutatud 23. detsembril 1918, taasasutatud 9. mrtsil
1992; esimene taasasutatud veosa. Vrus asuvas ja-
lave vljappekeskuses petatakse allksustele mitut
jalaveeriala. VK Kuperjanovi pataljonist on kuju-
nemas suurim jalave koolituskeskus ning ka veosa
Luna-Eestis.
1. Jalavebrigaad
1. Jalavebrigaad on Eesti kaitseve peamine manver-
ksus. Veksuse tegevuspiirkond on kogu Eesti terri-
toorium ja ta on vimeline tegutsema koosts NATO
veksustega. Brigaadi allksused petatakse vlja eri-
nevates kaitseve vljappekeskustes ning arvatakse
prast vljappe lbimist reservi brigaadi koosseisus.
Jalavebrigaadist on rahuajal olemas ainult osaliselt
mehitatud staap Paldiskis. Jalavebrigaadi peamine
suurppus on igal aastal toimuv Kevadtorm, mis on ka ajateenijate vljappe
kontrollppus enne nende reservi arvamist. Kevadtormis osaleb kokku ligi
3000 kaitsevelast, kaitseliitlast ja reservvelast, neist umbes 1500 ajateenijat.
Allksused on moodustatud peatselt reservi minevatest ajateenijatest, kelle
vljappetskkel hakkab lppema. ppuse ldjuht on maave lem.
Scouts-pataljon
Asutatud 21. detsembril 1918, taasasutatud 29. mrtsil
2001. Erinevalt teistest veosadest koosneb Paldiskis
asuva Scouts-pataljoni kogu isikkoosseis leajateeni-
jaist ehk elukutselistest sjavelastest. Scouts-pataljon
on 1. Jalavebrigaadi koosseisu kuuluv professionaalse
vljappega, iseseisvaks lahingutegevuseks vimeli-
ne kiirreageerimise manverksus. Scouts-pataljon
on krge valmidusastmega, et osaleda NATO, Euroo-
pa Liidu vi RO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel alates aastast
2006.
50
VK Rahuoperatsioonide Keskus
Asutatud 1. septembril 1994. Paldiskis asuva iseseisva
veosa philesanne on rahuoperatsioonide koordi-
neeriva keskusena valmistada Eesti allksusi ja ksik-
kaitsevelasi ette osalema rahuoperatsioonides ning
tagada missiooniksuste logistiline toetamine. VK
Rahuoperatsioonide Keskus toetab ka Scouts-pataljoni
administratiivselt ja logistiliselt.
VK Viru ksik-jalavepataljon
Asutatud 6. detsembril 1917, taasasutatud 22. mail 1992.
Jhvis asuvas jalave vljappekeskuses valmistatakse
ette kaitseve vitlusvimelisi rahu- ja sjaaja ksusi, kes
prast vljapet peavad olema valmis titma neile antud
lesandeid.
VK ksik-sidepataljon
Asutatud 21. novembril 1918, taasasutatud 29. oktoobril
1993. Tallinnas asuv maave sideallksuste vljappe-
keskus tagab rahuajal kogu riigis peastaabi ja veosade
ning Kaitseliidu vahelise side. Sjaajal ei ole sidepataljon
eesliinil, vaid tagab side vitlevate ksuste ja peastaabi
vahel. ksik-sidepataljonis valmistatakse ajateenijatest
ette sidespetsialiste. Sidekompaniis petatakse elektroo-
nika ja elektrotehnika phialuseid, raadio- ja traatsidet
ning pitakse hooldama ja kasutama kiki kaitseves kasutusel olevaid raadio-
jaamu, telefoniaparaate ja kaableid.
VK ksik-vahipataljon
Asutatud 9. jaanuaril 1919, taasasutatud 22. jaanuaril 1993. Tallinnas asuvas
jalave vljappekeskuses petatakse philiselt linnavitlusksusi. ksik-
vahipataljon on ainus vljappekeskus, kus ajateenijad
pivad tseremooniate korraldamist Presidendi Kantselei,
Kaitse- ja Vlisministeeriumi ning kaitsejudude vaja-
duste kohaselt. Vahipataljon tagab ka Presidendi Kant-
selei ruumide pevaringse valve A-kompanii baasil.
Vahipataljoni territooriumil asub Tallinna Garnisoni
arestimaja.
51
Pioneeripataljon
Pioneeripataljoni loomisajaks peetakse 15. detsembrit
1917, kui valgete poolel moodustatud Eesti diviisi koos-
seisu formeeriti alampolkovnik Jaan Sootsi (diviisilema
kohusetitja) mrusega insenerirood. Pioneeripataljon
taasasutati 2. jaanuaril 2002 pioneerikoolina suurtki-
vegrupi koosseisus. 1. jaanuaril 2004 loodi pioneeripa-
taljon Tapa VK koosseisu. Pioneeripataljonis saavad ajateenijad levaate
pioneeri relvaliigi philesannetest, nagu tkestamine, oma ksuste liikuvuse
tagamine (sh demineerimine), hukukindluse parandamine lahinguolukorras
ning massihvitusrelvakaitse.
Lahingutoetuse Vljappekeskus
Tapa vljappekeskusse on koondatud toetavate relvalii-
kide vljape. Vljappekeskuse koosseisus on suurtki-
vegrupp, hutrjedivisjon, pioneeripataljon ja kaitse-
ve kesk polgoon.
Suurtkivegrupp
Asutatud 16. jaanuaril 1918, taasasutatud 20. mrtsil
1998. Tapal asuv suurtkivegrupp on pataljonisuurune
ksus, kelle lesanne on sjaajal toetada jalaveksuste
lahingutegevust kaudtulega. Rahuaja phitegevus on aja-
teenijate vljape.
hutrjedivisjon
Asutatud 1. oktoobril 1928, taasasutatud 22. mail 1992.
Algul Tallinnas, nd Tapal asuv hutrjedivisjon on pa-
taljonisuurune ksus, kelle lesanne on sjaajal toetada
jalaveksusi, tagades neile kaitse vaenlase lennukite ja
kopterite eest.
Kaitseve keskpolgoon
Kaitsejudude Keskpolgoon loodi 15. mail 1997 iseseis-
va kaitseveasutusena. Aastal 2003 nimetati Kaitseju-
dude Keskpolgoon mber Kaitseve Keskpolgooniks.
Alates 2004. aastast on kaitseve keskpolgoon Tapa vl-
jappekeskuse koosseisus.
52
Merevgi loodi 21. novembril 1918
ja taastati 1. juulil 1993. Merevge ju-
hib mereve lem, kes allub kaitseve
juhatajale. Mereve lemale alluvad
omakorda Miinilaevade Divisjon ja
Merevebaas. Mereve staap on me-
reve lema torgan, kes korraldab,
plaanib, juhib ja kontrollib mereve
teenistust. Mereve staabi td juhib
staabilem, kes allub otse mereve
lemale. Merevgi kaitseb Eesti Vaba-
riigi territoriaalvesi ning tagab mere-
kommunikatsioonide julgeoleku Ees-
ti territoriaalvetes. Kriisi puhkemise
korral peab merevgi juhtima mere-
seiret ja osalema totaalkaitsestruktuu-
ri kivitamises. Sjaajal toetab mere-
vgi oma vahenditega kaitsejudude
operatsioone, turvab merehendus-
teid ning takistab meritsi juurdepsu
strateegilistele objektidele ja aladele.
Mereve philesandeid on miini-
trje ja vastuvtva riigi toetuse osuta-
mine meritsi saabuvatele abivgedele.
Merevgi osaleb regulaarselt NATO
operatsioonides.
Merevebaas
Vljappe- ja administratiivstruk-
tuuriksus Merevebaas plaanib ja
Kaitseve suurimal iga-aastasel riigisisesel ppusel Kevadtorm harjutavad koos tegutsema erinevad
staabid ja ksused
Merevgi
53
korraldab vljapet ning logistilist
kaldatoetust. Merevebaas tagab ka
ujuvvahendite ohutu seismise sada-
mas, teenindab mereve allksusi ning
varustab neid teenistuseks vajalike va-
henditega. Merevebaasi koosseisu
kuuluvad staap, mereve vljappe- ja
arenduskeskus (MEVAK), mereve
ekipaa (ajateenijate baasvljape),
sidekeskus, meditsiini- ja sadamatee-
nistus ning logistikakompanii.
Staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka on edukalt osalenud NATO miinitrjeeskaadri ja kiirreageerimis-
judude koosseisus
Paldiski
Tallinn
Tapa
Jhvi
Prnu
Tartu
Vru
Rahuoperatsioonide Keskus
1. Jalavebrigaadi staap
Scouts-pataljon
Sidepataljon
ksik-vahipataljon
Luurepataljon
Logistikakeskus
Tagalapataljon
Kaitsejudude Peastaap
Maave staap
Mereve staap
huve staap
Merevebaas
Kaitseve Vru
Lahingukool
Kuperjanovi ksik-
jalavepataljon
Joonis 4.1. Eesti kaitseve ksuste paiknemine
Lennubaas
huseiredivisjon
Lahingutoetuse
Vljappekeskus
Suurtkivegrupp
hutrjedivisjon
Pioneeripataljon
Kaitseve keskpolgoon
Viru ksik-
jalavepataljon
Balti Kaitsekolled
Kaitseve hendatud
ppeasutused
mari
54
Lennubaas
Harjumaal maris asuva Lennubaasi olulisim lesan-
ne on arendada vastuvtva riigi toetust ehk HNSi (Host
Nation Support). Lennubaas loob tingimused raja, rulee-
rimisteede ja husidukite seisuperroonide nueteko-
haseks hoolduseks ning tagab husidukite tankimise,
kauba kitlemise, jtrje, navigatsiooniprotseduuride ja
lennuliiklusteeninduse NATO standardite ning Euroopa
histe lennundusnuete jrgi.
Miinilaevade Divisjon
Operatiivstruktuuriksus Miinilaevade Divisjon
korraldab rahuajal Eesti vetes miinitrjet ning osa-
leb erinevatel riigisisestel ja rahvusvahelistel ppustel
ning operatsioonidel. Divisjon peab olema suuteline
osalema NATO juhitavatel ppustel ja operatsioo-
nidel nii iseseisvalt kui ka Balti miinitrjeeskaadri
BALTRON koosseisus.
Miinilaevade Divisjoni koosseisu kuuluvad abilae-
vad (EML Admiral Pitka ja EML Tasuja) ning miinilaevad (EML Sulev, EML
Vaindlo, EML Wambola). Divisjoni koosseisus tegutseb lisaks tuukrigrupp,
kuhu kuuluvad miinituukrid ja laevatuukrid. Miinituukrid otsivad, tuvasta-
vad ning teevad kahjutuks meremiine ja teisi veealuseid lhkekehi. Laeva-
tuukrid teevad veealuseid uurimistid, sh kontrollivad ja puhastavad sadama
akvatooriumi ning teevad viksemaid veealuseid laevahooldustid.
Eesti huve lesanne on kontrollida
riigi huruumi ning tagada stratee-
giliste objektide hukaitse. huvgi
teeb huseiret, osutab vastuvtva riigi
toetust ning vastutab kigi huope-
ratsioonide eest Eestis. Ndisaegne
huseiress-
teem vimal-
dab koostd
NATO integ-
reeritud hu-
kaitsesstee-
miga. huvgi
peab osutama husidukitele stan-
darditekohast teenindust, nagu seda
nutakse vastuvtvalt riigilt.
huve lema alluvuses on huve
staap, maris paiknev huseiredi-
visjon ja Lennubaas ning vike len-
nuveksus, mis on meldud piira-
tud mittesjalise toetuse osutamiseks
maavele. huve struktuur on rahu-,
kriisi- ja sjaajal suures osas muutu-
matu, sest huvgi koosneb enamasti
kaadrikaitsevelastest.
L
E
N
NUBAA
S
huvgi
55
huseiredivisjon
huseiredivisjon asutati 1. jaanuaril 1998. aastal ning
divisjoni staap asub maris. huseiredivisjon on hu-
ve koosseisu kuuluv taktikaline ksus. Osana NATO
seiressteemist avastab ja tuvastab divisjon Eesti hu-
ruumis ning selle lhimbruses lendavaid objekte,
rakendades kiki ksuse kasutuses olevaid seire- ja
sidevahendeid. Peale tehniliste ssteemide kitami-
se kogub ja ttleb divisjon infot, mis on saadud raa-
diolokatsiooniliste seirevahenditega, pdur-hvituslennukite pardalt vaat-
luslendude ajal ning teistest huruumi jlgivatest sensoritest. Struktuuriliselt
on huseiressteem hukaitsessteemi allssteem.
H
U
SEIREDIVISJO
N
Kellaveres asuva huseireradariga jlgitakse Eesti huruumis toimuvat
56
LNE
Tallinn
Krdla
Kuressaare
Haapsalu
Rapla
Prnu
Viljandi
Tartu
Plva
Vru
Valga
Paide
Jgeva
Rakvere
Jhvi
SAAREMAA MALEV
TALLINNA MALEV
HARJU MALEV
VIRU MALEV
ALUTAGUSE
MALEV
MALEV
RAPLA MALEV
JRVA
MALEV
JGEVA MALEV
TARTU MALEV
SAKALA MALEV
PRNUMAA MALEV
Kaitseliit asutati 11. novembril 1918
ja taasloodi 17. veebruaril 1990. Kait-
seliit on kaitsejudude osa, Kaitsemi-
nisteeriumi valitsemisalas tegutsev
vabatahtlik, sjaveliselt korraldatud,
relvi valdav ning sjaveliste harjutus-
tega tegelev riigikaitseorganisatsioon.
Kaitseliidu organisatsioon jaguneb
15 malevaks, kelle vastutusala kattub
suures osas Eesti maakondade piiri-
dega. Tartu, Prnu, Harju ja Alutaguse
malev on juhtmalevad, kellel on oma
ringkonnas koordineeriv roll. Juht-
malevate vastutusalad kattuvad eri-
kaitsepiirkondade vastutusaladega, et
koosts tagada Eesti kaitse. Kaitselii-
du eriorganisatsioonid on Naiskodu-
kaitse, Koduttred ja Noored Kotkad.
Kaitseliidul on le 10 000 liikme, koos
eriorganisatsioonidega on kokku um-
bes 18 500 liiget.
Kaitseliidu peaeesmrk on suurenda-
da kodanike vabale tahtele ja omaal-
gatusele toetudes rahva valmisolekut
kaitsta Eesti iseseisvust ning phi-
seaduslikku korda. Kriiside puhke-
mise korral on Kaitseliidul otsustav
roll mobilisatsiooni tagamises. See-
ga koondab Kaitseliit oma ridadesse
Eesti Vabariigi patrioote, kes tahavad
ja suudavad vabatahtlikult, tasu saa-
mata kaitsta riigi sisekorda ning suu-
rendada kaaskodanike turvatunnet.
Kaitseliidu seadus neb ette koostd
politsei, maavalitsuste, kohalike oma-
valitsuste, piirivalve, psteteenistu-
se ja tuletrjega. Kaitseliitlased on
Joonis 4.2. Kaitseliidu malevate paiknemine
Kaitseliit
PLVA MALEV
VRUMAA MALEV
VALGAMAA
MALEV
57
osalenud toetava juna politseiope-
ratsioonides ning aidanud krvaldada
loodusnnetuste tagajrgi (nt kustu-
tada Vihterpalu metsaplenguid).
Kaitseliidu ja politsei koost on kul-
genud thusalt. Vajaduse korral osa-
levad kaitseliitlased abipolitseinikena
nii politseioperatsioonides kui ka iga-
pevases politseits.
Peale otsese sjalise vljappe annab
Kaitseliit oma liikmetele muidki elus
vajalikke oskusi ja kogemusi. Kaitse-
liitlased on otsustavalt tegutsedes ja
parameedikuoskusi kasutades pst-
nud nii mnegi eluohtlikku seisundis-
se sattunud inimese. Reservohvitserid
saavad phitst vabal ajal rakendada
juhioskusi vabatahtlike kaitseliitlaste
pealike vi kitsama eriala (meditsiini,
side, pioneeriteenistuse jne) spetsia-
listidena.
ha enam kaasatakse kaitseliitlasi ka
koalitsioonipartnerite, NATO ja Eu-
roopa Liidu rahutagamisoperatsioo-
nidesse. Nii niteks teenib alates 2005.
aasta detsembrist Kaitseliidu baasil
loodud ESTGUARDi rhm Bosnias
ja Hertsegoviinas Tuzla linnas asuvas
baasis.
Kaitseliidu eriorganisatsioonid
Kaitseliidu eriorganisatsioonid Nais-
kodukaitse, Koduttred ja Noored
Kotkad on vabatahtlikud hendused,
kelle eesmrk on svendada rahvus-
tunnet ja armastust isamaa vastu ning
aidata kaasa rahva kaitsetahte kasva-
tamisele.
Naiskodukaitse on 1927. aastal loo-
dud Kaitseliidu eriorganisatsioon,
kes koondab isamaalisi ja teotahteli-
si naisi kogu Eestist. Naiskodukaitse
peab oma sihiks suurendada naiste
aktiivsust hiskonnas ning vimalda-
da neil osaleda nii enda kui ka kogu
rahva turvalisuse tagamises. hendus
on keskendunud juhtide koolitami-
sele, et eri kollektiivsete juhtimisor-
ganite tst vtaks osa vimalikult
Kaitseliidu vistkond Erna retkel
58
palju hsti ettevalmistatud naisi, kes
suudaksid oma oskusi ja teadmisi jul-
gelt rakendada ka igapevaelus. Kik
Naiskodukaitse liikmed saavad sdu-
ri baasvljappe. Naiskodukaitse liik-
meks saab astuda alates 15. eluaastast.
Alates 18. eluaastast vib taotleda rel-
valuba ning alles siis mratakse neiu
kindlale kohale Naiskodukaitse struk-
tuuris.
Koduttred on 1932. aastal Naisko-
dukaitse juurde loodud isamaaline
skautlik organisatsioon, kuhu vib
kuuluda iga ttarlaps alates 8. eluaas-
tast. Koduttred korraldavad koondu-
si, laagreid, matku ja teisi hisritusi,
kust nad saavad teadmisi ja oskusi jr-
gukatsete sooritamiseks. Koduttreid
juhib koduttarde peavanem. Orga-
nisatsioon jaguneb maakondade jrgi
ringkondadeks, mida juhib ringkon-
navanem. Koduttarde organisat-
siooni eesmrk on kasvatada noorte
isamaalist meelsust ning valmisolekut
kaitsta Eesti iseseisvust, svendada
armastust oma kodu ja isamaa vastu,
kasvatada krge moraaliga isiksusi,
arendada noorte vaimseid ja kehalisi
vimeid ning harjutada noori jrgima
tervislikku eluviisi.
Noored Kotkad on Kaitseliidu 8
18aastasi poeglapsi hendav skaut-
lik noorteorganisatsioon, mis asutati
Kaitseliidu Vanematekogu otsusega
1930. aastal. Noored Kotkad on sead-
nud eesmrgiks kasvatada poistest
vrikaid Eesti kodanikke, arenda-
da toskusi ja valmisolekut kaitsta
Eesti iseseisvust. Praegu tegutsevad
noorkotkaste malevad kigis Eesti
maakondades Kaitseliidu juures, kus
nende tegevust juhivad noorkotkaste
Naiskodukaitse viduphaparaadil 2005. aastal Paides
59
?
Ksimused
1. Mis on kaitsejud ja mis on kaitsevgi?
2. Kirjeldage kaitseve lesandeid.
3. Iseloomustage kaitseve phiveliike.
4. Millistest allorganisatsioonidest moodustub Kaitseliit ja mis lesandeid
nad tidavad?
malevate juhatused. Noorkotkaste
salga koondustel pitakse tundma
kodumaad ja meie riigi ajalugu ning
omandatakse skaudioskusi. Otsesi-
demete tttu Kaitseliiduga saab ppi-
da ka riigikaitsega seotut ning kike
muud, mis selles eas poisse huvitab.
60
Lisa 4.1
Sjavemudelid
Elukutselised relvajud phinevad lepingulises teenistuses olevatel sja-
velastel. Isegi siis, kui riik kasutab kohustuslikul ajateenistusel phinevat
riigikaitsemudelit, on elukutselisi sjavelasi kigi riikide relvajududes.
Elukutseline sjavgi tagab pideva vljappe, mistttu on seda mudelit ra-
kendatud esmajoones kiirreageerimisksuste puhul, mereves ja huves.
Ajateenistusel phineval sjavel on tnapeval peamiselt vljappe-
funktsioon. Ajateenistuse puhtsjaline thtsus regulaarvena on ndis-
aja teaduse ja tehnoloogia kiire arengu tttu vhenenud, kuna ajateenistus
vimaldab anda sjalise algvljappe. Sestap on ajateenistuse kestus sna
lhike. Demokraatlikud riigid ei kasuta ldjuhul ajateenijaid vljaspool rii-
gi territooriumi toimuvatel sjalistel operatsioonidel.
Reservsjave puhul petatakse ksusi ajateenistuse ja reservi ppeko-
gunemiste ajal. Reservvelased mobiliseeritakse ksustesse ainult sjaohu
suurenemise korral vi muudel riikluse silitamiseks ja kodanike pst-
miseks vi abistamiseks olulistel phjustel. Reservsjave puuduseks vib
pidada, et mobilisatsioon on aeganudev ning pikemalt reservis olnud
sdurid vajavad enne lahingutegevust tienduspet. Reservsjavge saab
petada traditsioonilise mudeli kaudu, mis hendab kohustuslikku ajatee-
nistust ja kordusppustel phinevat tienduspet, kuid reservsjave pe-
tamiseks on teisigi mooduseid, nt vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide
kaudu.
61
Lisa 4.2
Ajateenistus erinevates riikides

Kehtib kohustuslik ajateenistus* On mindud vi otsustatud minna le
elukutselisele kaitsevele**
Austria (6 kuud) Ameerika hendriigid (1973)
Bulgaaria (69 kuud) Austraalia (1972)
Eesti (811 kuud) Belgia (1994)
Hiina (24 kuud) Hispaania (2001)
Iisrael (2436 kuud) Holland (1995)
Korea Vabariik (24 kuud) India (1947)
Kreeka (12 kuud) Itaalia (2005)
Leedu (612 kuud) Kanada (ainult sjaajal)
Norra (18 kuud koos jrelppustega) Luksemburg
Poola (9 kuud) Luna-Aafrika Vabariik (1994)
Rootsi (11 kuud) Lti (kavas 2007)
Rumeenia (612 kuud) Portugal (2004)
Saksamaa (9 kuud) Prantsusmaa (1996)
Soome (612 kuud) Slovakkia (2006)
veits (17 ndalat) Sloveenia (2003)
Taani (4 kuud) Suurbritannia (1960)
Trgi (615 kuud) Tehhi (2004)
Ukraina (1224 kuud) Ungari (2004)
Venemaa (24 kuud; kavas 18 kuud) Uus-Meremaa (1972)

* Sulgudes on ajateenistuse kestus.
** Sulgudes on aasta, millal otsustati minna le elukutselisele kaitsevele.

62
Lisa 4.3
Jalavepataljoni struktuur ja lesanded
Jalavepataljon on philine Eesti kaitseves tegutsev ksus. Jalavepataljo-
nis on 8001000 kaitsevelast. Pataljonil on staap, staabikompanii, miini-
pildujapatarei (vrdne kompaniiga, aga suurtkivelastel on ajalooline tava
nimetada kompaniid patareiks), kolm jalavekompaniid, mida nimetatak-
se ka manverkompaniideks ja thistakse thestiku esimeste thtedega
(nt B-kompanii), ning tagalakompanii. Kompaniid koosnevad rhmadest,
need omakorda jagudest.
Staabikompanii koosneb juhtimis- ja tagalarhmast, siderhmast, tanki-
trjerhmast, luurerhmast ja pioneerirhmast. Kompanii tagab pataljoni
staabi t, teeb luuret ja annab lahingutoetust manverksustele.
Miinipildujapatareis on peale juhtimis- ja tagalarhma (need on alati igas
kompaniis) mdistus- ja siderhm, et tagada tpne tulejuhtimine, ning
kaks miinipildujarhma.
Jalavepataljoni phja moodustavad kolm jalavekompaniid, mis koosne-
vad juhtimis- ja tagalarhmast, miinipildujarhmast ning kolmest jalave-
rhmast.
Jalavepataljoni teenistustoetuse tagab tagalakompanii, kuhu kuuluvad
juhtimis- ja tagalarhm, hooldus- ja remondirhm, varustus- ja transpordi-
rhm ning meditsiinirhm.
63
S
t
a
a
p
S
t
a
a
b
i
-
k
o
m
p
a
n
i
i
J
u
h
t
i
m
i
s
-

j
a

t
a
g
a
l
a
r
h
m
S
i
d
e
r
h
m
T
a
n
k
i
t
r
j
e
r
h
m
L
u
u
r
e
r
h
m
P
i
o
n
e
e
r
i
r
h
m
M
i
i
n
i
p
i
l
d
u
j
a
-
p
a
t
a
r
e
i
M
d
i
s
t
u
s
-

j
a

s
i
d
e
r
h
m
M
i
i
n
i
p
i
l
d
u
j
a
-
r
h
m
J
a
l
a
v
e
-
k
o
m
p
a
n
i
i
J
a
l
a
v
e
r
h
m
T
a
g
a
l
a
k
o
m
p
a
n
i
i
H
o
o
l
d
u
s
-

j
a

r
e
m
o
n
d
i
r
h
m
V
a
r
u
s
t
u
s
-

j
a

t
r
a
n
s
-
p
o
r
d
i
r
h
m
M
e
d
i
t
s
i
i
n
i
r
h
m
J
a
l
a
v
e
p
a
t
a
l
j
o
n
i

s
t
r
u
k
t
u
u
r
64
Kaitseveksused
Kige viksem kaitseve ksus
on ksikvitleja, kes koos paari-
lisega moodustab lahingupaari.
Esimene tingmrgiga thistatav
ksus on pooljagu, kus on 68
kaitsevelast, s.o 34 lahingu-
paari. Kahest pooljaost moodus-
tub jagu, kelle lem on seersant.
Rhm koosneb kolmest jaost ja
selle lem on leitnant. Rhmas
vib olla 2840 kaitsevelast,
jalaverhmas on enamasti 32
kaitsevelast. Neljast rhmast
moodustub kompanii, kus on
ldjuhul 120150 kaitsevelast.
Kompanii lem on kapten. 45
kompaniid 8001000 kaitseve-
lasega on juba pataljon. Pataljo-
nid on erinevate lesannete ja
struktuuriga.
Lahingutoetuse ja lahingutee-
nindustoetuse pataljonid on
viksemad, neis on 400600 isi-
kut. Vanasti nimetati pataljone
koondavat ksust rgemendiks
vi polguks, kuid tnapeval ka-
sutatakse NATO riikides seda
terminit harva, kll on see kibel
Venemaal. Rgement koosnes
34 pataljonist.
Eestis on pataljonile jrgneva
ksusena kasutusel brigaad, mis
koosneb 34 jalavepataljonist
ning lahingutoetuse (suurtki-,
pioneeri-) ja lahinguteenindus-
toetuse (tagala-, meditsiini-) pa-
taljonist, kokku on brigaadis 60008000 kaitsevelast. Eestis on brigaad suu-
rim ksus.
Suuremates riikides on kasutusel veel diviis, mis moodustub 34 brigaadist;
korpus, kuhu kuulub 34 diviisi, ning armee, mis koosneb 34 korpusest.
Loomulikult vib armeedest organiseerida veel armeegrupi, kuid seda ei ole
prast II maailmasja lppu tehtud.
x x x x
x x x
x
x x x x x x x x
x x x
Armee
Korpus
Diviis
Brigaad
Rgement
Pataljon
Kompanii
Rhm
Jagu
Pooljagu
Lisa 4.4
65
L
i
s
a

4
.
5
K
a
i
t
s
e
j
u
d
u
d
e

s
t
r
u
k
t
u
u
r

K
A
I
T
S
E
V
E

J
U
H
A
T
A
J
A
K
a
i
t
s
e
j
u
d
u
d
e

P
e
a
s
t
a
a
p
M
a
a
v
l
e
m
M
e
r
e
v
l
e
m
h
u
v
l
e
m
K
a
i
t
s
e
l
i
i
d
u

l
e
m
L
u
u
r
e
-
p
a
t
a
l
j
o
n
K
a
i
t
s
e
v
e

L
o
g
i
s
t
i
k
a
k
e
s
k
u
s
K
a
i
t
s
e
v
h
e
n
d
a
t
u
d

p
p
e
a
s
u
t
u
s
e
d
K
a
i
t
s
e
v
e

L
a
h
i
n
g
u
k
o
o
l
M
a
a
v
e

s
t
a
a
p
V
K

K
u
p
e
r
j
a
-
n
o
v
i

k
s
i
k
-
j
a
l
a
v
e
p
a
t
a
l
j
o
n
V
K

V
i
r
u

k
s
i
k
-
j
a
l
a
v
e
p
a
t
a
l
j
o
n
V
k
s
i
k
-
s
i
d
e
p
a
t
a
l
j
o
n
V
k
s
i
k
-
v
a
h
i
p
a
t
a
l
j
o
n
V
K

R
a
h
u
-
o
p
e
r
a
t
s
i
o
o
n
i
-
d
e

K
e
s
k
u
sS
c
o
u
t
s
-
p
a
t
a
l
j
o
n
1
.

J
a
l
a
v
e
-
b
r
i
g
a
a
d
i

s
t
a
a
p
L
a
h
i
n
g
u
t
o
e
t
u
s
e

V
l
j
a
p
p
e
k
e
s
k
u
s
S
u
u
r
t
k
i
-
v
e
g
r
u
p
p
h
u
t
r
-
j
e
d
i
v
i
s
j
o
n
P
i
o
n
e
e
r
i
-
p
a
t
a
l
j
o
n
K
a
i
t
s
e
v
e

k
e
s
k
p
o
l
g
o
o
n
M
e
r
e
v
e

s
t
a
a
p
M
e
r
e
v
e
-
b
a
a
s
M
i
i
n
i
l
a
e
v
a
d
e

D
i
v
i
s
j
o
n
h
u
v
e

s
t
a
a
pL
e
n
n
u
b
a
a
s
h
u
s
e
i
r
e
-
d
i
v
i
s
j
o
n
K
a
i
t
s
e
l
i
i
d
u

P
e
a
s
t
a
a
p
K
L

m
a
l
e
v
a
d

(
1
5
)
L
o
g
i
s
t
i
k
a
-
k
e
s
k
u
s
e

s
t
a
a
p
L
a
h
i
n
g
u
t
o
e
t
u
s
e

t
a
g
a
l
a
p
a
t
a
l
j
o
n
K
a
i
t
s
e
v
e

o
r
k
e
s
t
e
r
K
a
i
t
s
e
v
e

t
e
r
v
i
s
e
k
e
s
k
u
s
l
a
d
u
d
e

g
r
u
p
p
66
Kutsealuste arvelevttu, arvestust, aja-
ja asendusteenistusse kutsumist ning
reservvelaste arvestust korraldab Kait-
seressursside Amet.
Kaitsevekohustuslaste le peetakse ar-
vestust kaitseveteenistuskohustuslike
Eesti kodanike riikliku registri jrgi.
Kaitseressursside Amet vtab kutsealu-
sena arvele meessoost Eesti kodaniku,
kes on saanud 17aastaseks. Arvelevt-
misel kantakse kutsealuse isikuandmed
kaitseveteenistuskohustuslike Eesti
kodanike riiklikku registrisse (edaspidi
kaitsevekohustuslaste register).
Kaitsevekohustuslaste registrisse kan-
takse kaitsevekohustuslase:
1) perekonnanimi;
2) eesnimi;
3) snniaeg;
4) snnikoha andmed;
5) isikukood;
6) kodakondsuse andmed;
7) elukoha andmed;
8) sidevahendite andmed;
9) perekonnaseisu andmed.
Arvelevtmisest teatatakse kutsealusele
kirjalikult.
Kaitseveteenistuse kohustuse titmise
esmane eeldus on korras tervis. Kut-
sealuste kaitseveteenistusklblikkuse
mrab terviseseisundi phjal Kaitseres-
sursside Ameti arstlik komisjon koossei-
sus sisehaiguste- vi perearst, ldkirurg
ja pshhiaater. Arstlikud komisjonid
ttavad enamasti polikliinikute juures.
5. Kaitseveteenistus ja kaitsevedistsipliin
Kutsealusena arvelevtmine ja tegevteenistusklblikkuse mramine
Kaitseveteenistus on teenistus
kaitseves, Kaitseliidus ja teistes
sjaveliselt korrastatud asutus-
tes ja ksustes sjavelise auast-
mega ametikohtadel. Kaitseve-
teenistuse liigid on tegevteenistus
ja teenistus reservis. Tegevteenis-
tuse liigid on ajateenistus, lepin-
guline teenistus ja osavtt ppe-
kogunemisest.
Kaitseveteenistuse kohta saab infot Kaitse-
ressursside Ameti kodulehekljelt www.kra.ee,
kutsealuste tasuta infotelefonilt 800 2525 ning
e-posti aadressilt teave@kra.ee
Ajateenistuse vltel pivad ajateeni-
jad ksikvitleja oskusi ja tegutsemist
ksuste koosseisus. Ajateenistuse jrel
jtkatakse teenistust reservis vi le-
pingulises teenistuses. Ajateenistusele
eelneb kutsealusena arvelevtmine.
Kutsealused, kes usulistel vi klbelis-
tel phjustel ajateenistusest keelduvad,
peavad lbima asendusteenistuse.
Kaitseve toimimise efektiivsuse alu-
seks on kaitsevedistsipliin.
67
Kutsealustele ja reservvelastele on arst-
lik komisjon ja terviseuuringud tasuta.
Kaitseressursside Ameti arstlik ko-
misjon teeb lbivaatuse phjal he all-
jrgnevatest otsustest:
1) tegevteenistuseks klblik kaitse-
vekohustuslane ja kaitsevelane sobi-
vad tegevteenistusse kigile ametikoh-
tadele piiranguteta;
2) tegevteenistuseks klblik piirangu-
tega kaitsevekohustuslane ja kaitse-
velane sobivad tegevteenistusse piiran-
gutega;
3) tegevteenistuseks ajutiselt klbma-
tu kaitsevekohustuslane ja kaitse-
velane on vabastatud terviseseisundi,
haiguse vi vigastuse tttu ajutiselt te-
gevteenistusest;
4) tegevteenistuseks klbmatu kait-
sevekohustuslane ja kaitsevelane on
alaliselt vabastatud terviseseisundi, hai-
guse vi vigastuse tttu tegevteenistu-
sest.
Kui arstlik komisjon ei suuda kutsealu-
se terviseseisundit objektiivselt hinnata,
saadetakse kutsealune arstlikule lisalbi-
vaatusele vi -uuringutele elukohajrg-
sesse vi spetsialiseeritud raviasutusse.
Kutsealuse kaitseveteenistusklblikkus
mratakse sel juhul meditsiiniliste lisa-
uuringute tulemuste phjal.
Kutsealustele ja reservvelastele maks-
takse arstlikus komisjonis kaitsevetee-
nistusklblikkuse mramisega seotud
arstlikul lbivaatusel vi uuringutel vii-
bimisega seotud sidu- ja toitluskulude
katteks hvitist.
KAITSEVETEENISTUS JA KAITSEVEDISTSIPLIIN
Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine ajateenistusse kutsumisest vabastamine
Ajapikendus thendab ajateenistusse
kutsumise edasilkkamist. Kaitseve-
teenistuse seadus annab kutsealustele,
kellel on tervise-, perekonna- vi ma-
jandusprobleeme vi kellel on pooleli
hariduse omandamine, vimaluse l-
kata ajateenistusse kutsumine edasi.
Ajapikendust antakse ka kutsealuste-
le, kes kandideerivad kohaliku oma-
valitsuse volikogu, Riigikogu vi Eu-
roopa Parlamendi valimistel vi kes
on kohaliku omavalitsuse volikogu,
Riigikogu vi Euroopa Parlamendi
liikmed.
Kutsealusele saab haiguse vi tervi-
sehire tttu arstliku komisjoni ot-
suse phjal anda ravimiseks ajapi-
kendust kuni 28aastaseks saamiseni.
Perioodiliste arstlike lbivaatuste alu-
sel vib arstlik komisjon anda kut-
sealusele ajapikendust iga kord kuni
kolm aastat.
Kutse- ja ldkeskhariduse omanda-
miseks pevases ppevormis antakse
kutsealusele ajapikendust kuni selle
aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab
21aastaseks. Noormehed saavad aja-
pikendust ka vahetult prast keskha-
riduse omandamist kutseppeasu-
tusse, rakenduskrgkooli vi likooli
astumiseks kuni keskhariduse oman-
damise aasta 15. septembrini.
Erandkorras vib ajapikendust anda
Kaitseministeeriumi juures tegutsev
kaitseveteenistuse komisjon.
68
Ajapikendus lpeb ldjuhul siis, kui
ajapikenduse thtaeg on mdas
vi kui kutsealusel ei ole enam
ajapikenduse andmiseks olnud asja-
olusid. Kutsealune peab kohe teata-
ma ajapikenduse saamise asjaolude
muutumisest. Nii ppeasutus kui
ka kutsealune peab informeerima
Kaitseressursside Ametit hariduse
omandamise katkemisest vi lpe-
tamisest.
Ajateenistusse ei kutsuta kutsealust,
kes on:
1) tunnistatud terviseseisundi tttu
tegevteenistuseks klbmatuks;
2) kandnud vabaduskaotuskaristust
tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
3) saanud ajapikendusthtaja jooksul
28aastaseks;
4) teeninud mne teise riigi sjaves
vhemalt 12 kuud.
Ajateenistus
Ajateenistusse kutsutakse 1828aas-
tasi meessoost Eesti kodanikke, kelle
Kaitseressursside Amet on tunnista-
nud kaitseveteenistusklblikuks ja
kelle kohta puudub ajapikenduse and-
mise otsus.
Kutsealune, kes on asunud kohe p-
rast keskhariduse saamist omanda-
ma krgharidust kutseppeasutuses,
riiklikult akrediteeritud ppekava
alusel rakenduskrgkooli vi li-
kooli statsionaarppes, kutsutakse
ajateenistusse temale sobival ajal hil-
jemalt kolme aasta jooksul arvates
ppeasutusse vastuvtmisest. Selleks
peab kutsealune prast ppeasutusse
vastuvtmist hiljemalt 15. septemb-
riks teatama kirjalikult Kaitseressurs-
side Ametile aja, millal ta soovib asu-
da ajateenistuskohustust titma. Kui ta
seda ei tee, on Kaitseressursside Ame-
til igus kutsuda kutsealune ajateenis-
tusse kaitseve vajadusi arvestades.
Otsuse ajateenistusse kutsumise aja
ja koha kohta teeb Kaitseressursside
Amet, arvestades kaitseministri kin-
nitatud plaani.
ldjuhul vetakse kutsealuseid kait-
sevkke neli korda aastas: jaanuaris,
aprillis, juulis ja oktoobris.
Ajateenistusse kutsumise kuupeva,
kellaaja ja koha teatab kutsealuse-
le Kaitseressursside Amet kirjalikult
hiljemalt ks kuu enne ajateenistusse
kutsumise peva. Teade antakse kut-
sealusele ktte allkirja vastu vi toime-
tatakse ktte posti teel, elektrooniliselt
vi avaldatakse perioodikavljaandes.
Kttetoimetamise viisi valib Kaitse-
ressursside Amet.
Ajateenistusse ei kutsuta rangelt aas-
takikude kaupa, vaid lhtudes kait-
seve vajadustest ning arvestades kut-
sealuste terviseseisundit, haridust ja
teisi nitajaid. (Ajateenistusse asumi-
sel vajalike dokumentide ja muu koh-
ta vt lisa 5.1.)
Vaide esitamine
Kui kutsealune ei nustu Kaitseres-
sursside Ameti otsusega, on tal igus
esitada kaebus kaitseveteenistuse ko-
misjonile vi halduskohtule.
69
Kuperjanovi ksik-jalavepataljoni kasarm
Kaitseressursside Ameti arstliku ko-
misjoni otsusega nustumata jmi-
se korral on kutsealusel igus esitada
kaebus Kaitseministeeriumi arstlikule
keskkomisjonile, kes vaatab Kaitse-
ressursside Ameti arstliku komisjo-
ni otsuse peale esitatud kaebuse lbi
kahe kuu jooksul arvates kaebuse saa-
misest. Kaitseministeeriumi arstliku
keskkomisjoni otsuse peale vib esi-
tada kaebuse halduskohtule he kuu
jooksul arvates otsuse teadasaamisest.
Kutsealuste suhtes, kes teadlikult jta-
vad oma kohustused titmata, raken-
datakse sunnivahendeid.
Aega, mille jooksul kaitseve-
kohustuslane on kohustatud
ajateenijana titma kaitseve-
teenistuskohustust, nimetatakse
ajateenistuseks.
Ajateenistuse juriidiline algus on ve-
osa lema kskkiri, mille alusel ve-
takse kutsealune tegevteenistusse ning
kutsealusest saab ajateenija. Sisuliselt
algab ajateenistus sellest momendist,
kui kutsealune siseneb veosa terri-
tooriumile, ning kik edaspidine toi-
mub kaitseve mrustike jrgi.
Ajateenistus kestab 8 vi 11 kuud.
Selle pikkus sltub phiveliigist,
sjavelise vljappe laadist, veosale
pandud lesannetest jne.
Kasarmureiimil elavad kaitsevela-
sed vivad kasarmu piirest ja pataljo-
ni territooriumilt lahkuda kompanii-
lema antud vljalubamisthe alusel.
Rahvus- ja riigiphadel ning puhke-
pevadel vib vljalubamise kestus
olla kuni 72 tundi.
Veosast omavoliliselt lahkuda ei tohi.
Omavoliliseks lahkumiseks peetak-
se ka seda, kui veosast vljalubatu ei
ilmu thtajaks teenistusse. Kui oma-
voliliselt lahkunud kaitsevelane ei ole
kolme peva mdudes pataljoni
naasnud, on pataljonilem kohustatud
70
esitama avalduse koos teenistusliku
juurdluse materjaliga Kaitsejudude
Peastaabi sjavepolitsei osakonnale,
kus algatatakse igusaktidega kehtes-
tatud korras kaitsevelase tagaotsimi-
se ja vastutusele vtmise menetlus.
Igale ajateenijale on teenistusaja
jooksul ette nhtud korraline puh-
kus, mille pikkus sltub ajateenis-
tuskohustuse titmise kestusest:
1) lhima ajateenistuse korral 10 pe-
va;
2) pikema ajateenistuse korral 15 pe-
va.
Ajateenijale vib eeskujuliku teenis-
tuse eest anda lisapuhkust kuni 10
peva. Puhkusele lubatud ajateeni-
jale makstakse:
1) toiduraha puhkusepevade ja teel
oldud aja eest;
2) ks kord ajateenistuse jooksul si-
duraha siduks Eesti Vabariigi piires
puhkuse veetmise kohta ja sealt tagasi
esitatud sidupiletite vi nende puu-
dumise korral hissidukite kige
odavama tariif jrgi.
Ajateenija vabastatakse ajateenistusest
seoses ajateenistuskohustuse titmise-
ga vi siis, kui tal ei ole vimalik jtka-
ta ajateenistust jrgmistel phjustel:
1) arstliku komisjoni otsuse jrgi on
ta tunnistatud tegevteenistuseks klb-
matuks vi ajutiselt klbmatuks kes-
tusega le kahe kuu;
2) tahtlikult toimepandud kuriteo
eest mistetud vabaduskaotuskaristu-
se kandmise tttu;
3) kui ajateenija on kohustatud ainsa
hooldajana hooldama raske vi sga-
va puudega inimest, kelle lalpidami-
se kohustus tuleneb perekonnaseadu-
sest;
4) kui ajateenija on perekonnaseaduse
jrgi lapsevanem, eestkostja vi muu
last lalpidav isik, kes peab leval v-
hemalt kaht last vi kasvatab ksinda
vhemalt ht last.
Ajateenistusest vabastatud ajateeni-
jad arvatakse reservi vi kustutatak-
se kaitsevekohustuslaste registrist.
Ajateenistusest vabastatule makstak-
se toetust. (Ajateenistuse pevakorra
kohta vt lisa 5.2.)
Kaitseveline haridus ja vljape
Kaitsevelise hariduse ja vljappe
saab jaotada kolme suuremasse etap-
pi: reamehe, allohvitseri ja ohvitseri
pe.
Vljape algab ajateenistusega, mis
kestab 811 kuud, sltudes erialast
ning veliigi ja relvaliigi vajadusest.
Kaitseveteenistus algab sduri baas-
kursusega (lhendatult SBK), mille
vltel omandab iga sdur phitead-
mised ja -oskused ning fsilise vor-
mi, mis on jrgmiste kursuste eduka
lbimise eeldused. Sduri baaskursus
on htne kigile sduritele nii maa-,
mere- kui ka huves ja piirivalves.
Sduri baaskursus kestab kmme n-
dalat. pitakse tundma relvastust ja
esmaabivtteid, tegutsema metsalaag-
ris, orienteeruma ning omandatakse
71
teadmisi taktika phialuste, kaitse-
velise kitumise ja kaitseve tegevust
reguleerivate seaduste kohta. Algtead-
miste kontrolliks tuleb sooritada nii
teoreetiline kui ka praktiline sduri-
eksam, mille edukalt lbinule antakse
rinnamrk.
Sduri baaskursusele jrgneb sduri
erialakursus (EK), mille jooksul pi-
takse kaitseve spetsialistidele (laskur,
kuulipildur, tankitrje granaadihei-
tur, autojuht, sanitar-parameedik jt)
vajalikke teadmisi ja oskusi. Kursuse
pikkus sltub eriala keerukusest, aga
ldjuhul on see kuus ndalat.
Erialakursusele jrgneb allksuse kur-
sus (AK) keskmise pikkusega 17 n-
dalat. pitakse tegutsema jao, rhma,
kompanii ja pataljoni koosseisus. See
on kige olulisem ajateenistuses lbi-
tav kursus, sest selle jooksul harjuta-
takse tegutsema htse tervikuna ning
tehakse koostd teiste relvaliikide ja
allksustega.
Kursus lpeb ppusega, kus allksused
harjutavad tegelikkusele vimalikult
lhedastes tingimustes lahingutege-
vuse eri etappe ning demonstreerivad
pitut. ppuse vltel antakse allksu-
se vljappele ka hinnang.
Sduri baaskursuse lbimise ajal jl-
gitakse kiki ajateenijaid ning vali-
takse nende seast sobivad kandidaa-
did nooremallohvitseride kursusele
(NAK). Valiku aluseks on sotsiaalne
sobivus, tugev tervis, juhiomadused ja
hea piedukus.
Nooremallohvitseride kursus kestab
kuni 12 ndalat ja see jaguneb kaheks:
allohvitseri baaskursus (6 ndalat) ja
allohvitseri erialakursus (6 ndalat).
Baaskursusel omandavad tulevased
Kasarmu sisevaade
72
Ajateenijad vlippusel
allohvitserid jaolema ldteadmised.
Erialakursusel pitakse kindlat eriala
(tankitrje, tulejuhtimine vi side)
ning omandatakse juhioskusi selle
eriala meeskondade juhtimiseks.
Nooremallohvitseride kursuse ees-
mrk on petada titma jaolema
lesandeid rahu- ja sjaajal, st juhti-
ma kmnest mehest koosnevat jagu.
Suurt rhku pannakse pitu prak-
tilisele harjutamisele. Nooremall-
ohvitseride erialakursusel omandab
ajateenija lisaks varem omandatule
paljude muude teadmiste krval tead-
misi jao taktikast (kaitse, rnnak, sis-
sivitlus, varitsus), pedagoogikast,
sjavepshholoogiast, juhtimisest,
lhkeasjandusest, meditsiinist ja side-
pidamisest ning pib neid jaolema-
na rakendama. Nooremallohvitseride
kursuse lpus sooritavad kursuslased
eksamid, mille tulemuste alusel otsus-
tatakse allohvitseriks saamine.
Allohvitseri kursuse edukalt lpe-
tanute hulgast valitakse sobivad
kandidaadid reservrhmalema
baaskursusele (RRBK), kus noorem-
allohvitseri kursuse lbinud ajatee-
nijad pivad rahu- ja sjaaja oludes
juhtima rhma ehk nelja jagu. Re-
servrhmalema baaskursuse vltel
petatakse svendatult rhma takti-
kat, sjavepshholoogiat, juhtimist,
meditsiini, sidepidamist, pioneerias-
jandust, jalave tankitrjet jne.
Igal allohvitseri vi reservohvitseri
kursuse lpetanul, kes otsustab sja-
velase karjri kasuks, on igus kan-
dideerida krgemasse sjakooli vi
73
Kaitseve hendatud ppeasutuste sjakoolis saavad krghariduse Eesti kaitseve tulevased
ohvitserid
kaitseve lahingukooli kaadriallohvit-
seri kursustele.
Kui ajateenistuse lbinud seersant vi
reservohvitser on valinud allohvitse-
ri karjri, peab ta astuma kaitseve
lahingukooli vanemallohvitseride
baaskursusele (VABK). Kursuse ees-
mrk on anda kursuse lpetanule ra-
huaja jalaverhma jaoinstruktori ja
sjaaja rhmavanema kvalifkatsioon.
ppekava on koostatud tasemel, mis
annab kursuse lpetanule kutsekesk-
hariduse sjavelise juhtimise erialal.
Kursus kestab 42 ndalat ja lpeta-
nud saavad nooremveebli auastme.
See kursus on ainus omataoline Ees-
tis, mis vimaldab riviametikohtadel
teenivatel vanemallohvitseridel saada
nooremveebli auastme.
Kitsama eriala vanemallohvitseriks
saab ppida eriala vanemallohvitse-
ri kursusel. Selle kursuse eesmrk on
anda vanemallohvitseri auastet nud-
vatel ametikohtadel teenivatele ning
kaitsevele vajaliku tsiviilerialaga
kaitsevelastele sjavelised baastead-
mised ja -oskused, mis on vajalikud
vanemallohvitseri auastme (noorem-
veebel) andmiseks. Kursuse kestus on
kaheksa ndalat ja lpetanud saavad
nooremveebli auastme.
Kui ajateenistuse lbinud seersant vi
reservohvitser valib ohvitserikarjri,
peab ta astuma Kaitseve hendatud
ppeasutuste (KVA) sjakooli.
ppimine KVAs jaguneb phi- ja
keskastmeks. Phikursus kestab kolm
aastat ning selle eesmrk on anda ka-
dettidele baasteadmised ja -oskused
rahuaja rhmalema ning sjaaja
74
kompaniilema kohustuste titmi-
seks. Kadetid omandavad teadmisi
valitud sjalisel erialal ning neil kuju-
nevad ohvitserile vajalikud tekspida-
mised.
Phikursusel omandavad kadetid ra-
kenduskrghariduse sjavelise juhti-
mise erialal, lpetajad saavad noorem-
leitnandi auastme ning suunduvad
veosadesse teenistuspraktikale.
Prast mneaastast edukat teenistust
veosas on vimalik astuda keskast-
mekursusele, mis kestab kaks aastat
ja mille jooksul on lpetajal vimalik
saada magistrikraad. Keskastmekur-
suse lpetamine on ka eelduseks kan-
dideerida Balti Kaitsekolledisse, kus
omandatakse staabit oskused bri-
gaadi tasemel.
Kiki kaitseves vajalikke erialasid
pole Eestis spetsialistide vhese vaja-
duse tttu otstarbekas petada. Nii-
sugustel erialadel organiseeritakse
vljape koosts teiste riikidega, ka-
sutades nende sjakoolide vimalusi.
Asendusteenistus
Ajateenistuse asendamise asendustee-
nistusega otsustab Kaitseressursside
Amet. Selleks tuleb kutsealusel esitada
motiveeritud taotlus. Kaitseressurssi-
de Amet kontrollib esitatud motiivide
phjendatust ja teeb otsuse. Kui kut-
sealune ei ole Kaitseressursside Ame-
ti otsusega nus, vib ta esitada vaide
kaitseveteenistuse komisjonile vi
kaebuse halduskohtule.
Asendusteenistus kestab 16 kuud.
Asendusteenistuses makstakse asen-
dusteenistuslastele teenistuskoha asu-
tusest ttasu ametikoha jrgi.
Asendusteenistuslase tahte vastu ei
tohi teda kohustada ksitsema rel-
va ega muid sjapidamisvahendeid,
harjutama nende kasutamist vi neid
hooldama, samuti ksitsema teisi va-
hendeid ja aineid, mis on meldud
inimese hvitamiseks vi vigastami-
seks.
Asendusteenistuse esimese poo-
le jooksul vib asendusteenistuslase
tema avalduse alusel le viia ajateenis-
tusse. Sel juhul vrdsustatakse asen-
dusteenistuse kaks peva ajateenistu-
se he pevaga.
Reservi arvamine
Reservi arvatakse isikud, kes on titnud
ajateenistus- vi asendusteenistusko-
hustuse, ning tegevteenistusest vabas-
tatud kaitsevekohustuslastest kaadri-
kaitsevelased. Kaadrikaitsevelane on
sdurile, allohvitserile vi ohvitserile
vajaliku hariduse, sjavelise vljappe
ja auastme saanud ning vabatahtlikult
lepingulisse tegevteenistusse asunud
Eesti kodanik.
Reservvelasena ollakse arvel kuni sel-
le kalendriaasta lpuni, mille jooksul
titub 60. eluaasta.
75
Reservvelane on kohustatud:
1) teatama Kaitseressursside Ametile
oma hariduse, perekonnaseisu ja t-
koha muutumisest, raskest haigusest,
kehalisest puudest ning teistest asjaolu-
dest, mis oluliselt mjutavad tema kait-
seveteenistusklblikkust;
2) kutse saamise korral vtma osa
ppekogunemisest;
3) esitama Kaitseressursside Ameti vi
kaitseve territoriaalse staabi nudmi-
sel tendid, mida on vaja tema koh-
ta haldusakti andmiseks vi toimingu
sooritamiseks, vajalike andmete vi
tendite tiendamiseks vi kontrolliks.
Kaitseveteenistuse seaduse jrgi on re-
servvelastest vimalik moodustada
spetsiaalseid reservksusi.
Valmisoleku reserv moodustatakse
selleks, et tagada kaitseve krgendatud
reageerimisvalmidus ja tita vajaduse
korral Eesti riigi rahvusvahelisi kohus-
tusi. Need ksused komplekteeritakse
reservvelastest, kes on avaldanud sel-
leks soovi. Nendega slmitakse valmis-
oleku reservi leping.
Valmisoleku reservi leping kohustab re-
servvelast osalema valmisoleku reser-
vi ksuse sjalises vljappes ja asuma
vljakutse korral tegevteenistusse.
Valmidusreservi eesmrk on tagada
sjaaja ksused kige paremini ette-
valmistatud isikkoosseisuga, keda on
vajaduse korral vimalik minimaalse
ajaga kokku kutsuda. Valmidusreservi
mratakse reservvelased kohe prast
reservi arvamist thtajaga ks aasta.
Seega mratakse valmisoleku reser-
vi kaitsevelasi vabatahtlikkuse alusel,
selle eest makstakse palka. Valmisoleku
reserv on meldud rahutagamisoperat-
sioonidele saadetavate ksuste mehita-
miseks. Valmidusreservi on vaja reaal-
se kriisi puhuks ning sellesse arvamise
korral ei arvestata kaitsevelase isiklik-
ku soovi ega maksta selle eest ka palka.
ppekogunemine
Reservvelasi kutsutakse ppekogu-
nemistele, et vrskendada pitut ja
harjutada allksuste koostd. ppe-
kogunemises osalev reservvelane on
tegevteenistuses. ppekogunemiste aja
ja osavtvate reservvelaste arvu kinni-
tab kaitseminister, ppekogunemisele
kutsuvad reservvelasi kaitseve juhata-
ja vi talle alluvad lemad.
ppekogunemiskutse toimetatakse
ktte hel jrgmisel viisil:
1) posti teel;
2) avaldatakse ajalehes;
3) teatatakse ringhlingu kaudu.
Kui ppekogunemiskutse avaldatakse
ajalehes vi ringhlingu kaudu, vi-
dakse see anda ldkorraldusena, nime-
tades ainult sjaaja ksuse nimetuse vi
tunnuse.
ppekogunemisele kutsumisest teata-
takse reservvelasele enne kutsumist
hiljemalt 120 peva ette.
Reservvelane vib ppekogunemise-
le kutsumisest vabaneda:
1) perekondliku olukorra tttu;
2) kui ta on ppekogunemise ajal ko-
hustatud hariduse omandamise jtka-
miseks olema ppetl vi eksamitel.
76
Ajateenijad vlippusel
Kaitsevedistsipliini korralduse alu-
seks on neli mrustikku kaitseve
sisemrustik, distsiplinaarmrustik,
rivimrustik, garnisonimrustik
ning kaitseve distsiplinaarseadus.
Kaitseve sisemrustik mrab
kindlaks kaitsevelase ldkohustused;
kaitsevelasele ksu andmise ja sel-
le titmise korra nuded; lemate ja
alluvate suhted; kaitseve kombed ja
kaitsevelaste vastastikuse viisakuse
reeglid; veosa ja allksuse philiste-
le ametikohtadele mratud isikutele
esitatavad nuded ning nende vimu-
piirid, igused, kohustused ja vastu-
tusala; veosa ja allksuse sisetoim-
konna koosseisu, lesanded, igused,
kohustused ja vastutuse; veosa pe-
vakorra titmise nuded; veosa ter-
ritooriumi, hoonestuse, elu-, olme-,
tootmis- ja laoruumide kohta kehtes-
tatud nuded ning muud veosa elu-
tegevust korraldavad reeglid.
Kaitseve distsiplinaarmrustik
mrab kindlaks tegevteenistuses ole-
vate kaitsevelaste ja ppekogunemis-
tel viibivate reservvelaste (edaspidi
kaitsevelane) kohta distsiplinaarme-
netluse ja teenistusliku juurdluse kor-
raldamise; distsiplinaarkaristuste ti-
deviimise, kustutamise, kustumise;
distsiplinaarkaristuste peale kaebuste
esitamise ja lbivaatamise tpsema
korra ning distsiplinaarkaristuste ja
kaebuste arvestuse korra.
Kaitseve rivimrustik mrab
kindlaks rivivtted paigal ja liikudes,
relvata ning relvaga; allksuste, ve-
osade ja nendega vrdsustatud ksus-
te rivid jalgsi ning sidukitel; kaitse-
velaste tervitamise ja rivilevaatuste
korra; kaitsevelaste kohustused enne
Kaitsevedistsipliin
77
rivistamist ja rivis ning nende rivivl-
jappele esitatavad nuded.
Kaitseve garnisonimrustik
mrab kindlaks garnisonide ja nende
lemate ning komandandi mrami-
se phimtted; vahiteenistuse korra;
nuded garnisoni arestimajale ning
vahialuste arestimajas kinnipidamise
korra; kaitseve tseremooniate korra.
Kaitseve mrustikes kasutatavad misted
Kogu ajateenistus kulgeb mrustike
jrgi ja seeprast on tulevasel ajateeni-
jal hea teada nende thtsamaid mis-
teid.
Kaitsevedistsipliin kohustab kiki
kaitsevelasi tpselt titma igusakti-
de ja kskude nudeid. Sisemrus-
tiku jrgi peab lem olema alluvate
vastu nudlik, vtma tarvitusele va-
jalikud mjutusvahendid, karistama
neid distsiplinaarselt vi algatama
seaduses ettenhtud korras teenistus-
liku juurdluse, kui alluvad astuvad le
igusaktide vi ksu nuetest, jtavad
need titmata, tidavad neid lohakalt
ja hooletult vi ei pea kinni viisakus-
reeglitest.
Kaitsevedistsipliin seob kaitsevela-
sed koosklastatult tegutsevateks k-
susteks.
Kaitsevedistsipliini tagamise phi-
lised vahendid on:
1) lema autoriteet;
2) lema nudlikkus;
3) nuetele vastav sisekord ksuses;
4) inimesekeskne juhtimine;
5) alluvate kasvatamine;
6) kiitused ja ergutused;
7) laitused ja distsiplinaarkaristused.
Kaitsevelase distsiplinaarstegu
on seaduse ja selle alusel kehtestatud
igusaktide vi teenistuskohustuste-
ga ettenhtud nuete sline titmata
jtmine vi nende mittekohane tit-
mine.
Kaitsevelane kannab toimepandud
distsiplinaarsteo eest distsiplinaar-
vastutust, mis seisneb lema iguses
kohaldada kaitsevelase suhtes dist-
siplinaarkaristust tema toimepandud
steo laadi ja raskuse alusel. Distsip-
linaarkaristuse eesmrk on karistada
kaitsevelast toimepandud distsipli-
naarsteo eest ning hoida ra uusi
distsipliinirikkumisi.
Kaitseve distsiplinaarseaduse jrgi
on ergutus distsiplinaarvimu omava
lema poolt tunnustuse avaldamine
teenistuskohustuste pdliku titmi-
se vi teenistusalaste edusammudega
silmapaistnud alluvale.
Ksk on lema vi krgemas auast-
mes kaitsevelase teenistusalase tah-
te vljendus snas, kirjas vi mrgu-
andes. Ksk peab olema tpne, selge,
lhike ja kindel. Ksu titmisest tuleb
ksuandjale ette kanda, kui viimane
seda ksku andes nuab.
Kaitsevelane peab vastu vaidlemata
titma kik otseste lemate teenistus-
alased ksud, vlja arvatud ksud, mis
78
?
nuavad selle saajalt Eesti Vabariigi
seaduste ja teiste igusaktide jrgi ka-
ristatava teo toimepanemist. Srase
ksu peab ksusaaja jtma titmata ja
kandma ksu saamisest kohe ette ksu
andnud kaitsevelase otsesele lemale
vi oma vahetule lemale.
Ksuandja vastutab antud ksu eest.
Ksu titmise eest, mille tagajrjel pa-
neb ksusaaja toime Eesti Vabariigis
kehtivate seaduste ja igusaktide jrgi
karistatava teo, vastutab ka ksusaaja.
Kaitseves juhtimise, distsipliini ja
sisekorra tagamiseks jagunevad kait-
sevelased oma vastastikuste suhete
poolest lemateks ja alluvateks, kr-
gema ja madalama auastmega kaitse-
velasteks.
lem on kaitsevelane, kes seaduse ja
selle alusel kehtestatud igusaktidega
stestatud korras on mratud alaliselt
vi ajutiselt juhtima temale teenistus-
likult alluvate kaitsevelaste tegevust.
lemal on igus oma ametikoha jrgi
kaitseves anda oma alluvatele teenis-
tuskohustuste titmisest tulenevaid
kske, nuda nende tpset titmist
ning oma vimupiirides ergutada vi
karistada alluvaid.
Kaitsevekombed avalduvad sja-
veliste viisakusreeglite titmises; k-
sikute kaitsevelaste ja meeskondade
vastastikuses tervitamises; ksteise
knetamise viisis, tervitus- ja soovs-
nades; ettekandmise ja enese esitlemi-
se korras; omavahelises suhtluses ning
kaitsevetseremooniates.
Ksimused
1. Kuidas mratakse tegevteenistusklblikkust?
2. Nimetage ajateenistusse kutsumisest vabastamise phjused.
3. Missuguseid karistusi neb ette kaitseveteenistuse seadus kutsealusele, kes
teadlikult jtab oma kohustused titmata?
4. Mis phjustel vabastatakse ajateenija ajateenistusest?
5. Mis vahenditega tagatakse kaitseves distsipliin?
79
Lisa 5.1
Ajateenistusse kutsumise teate saamise korral tuleb meeles pidada:
1) kui on tekkinud tervise- vi muid probleeme, siis informeerige neist
Kaitseressursside Ametit;
2) kui teil on elamispind, kus elate ksi ja mille eest peate tasuma kom-
munaaltasusid (elekter, telefon, kte jne), siis rge unustage, et need ko-
hustused silivad ka ajateenistuse ajal. Kui vimalik, peatage nende tee-
nuste kasutamine ajateenistuse ajaks vi prduge kohaliku omavalitsuse
poole kompensatsiooni saamiseks. Kaitseressursside Amet ei tasu ajatee-
nijate elamispinnakulusid;
3) pangalaenude ja liisingute tagasimaksed ldjuhul ajateenistuse ajaks ei
peatu, seeprast prduge enne ajateenistusse kutsumist panka vi liisin-
gufrmasse ja tpsustage oma vimalusi;
4) rge jtke lahkumispidu viimasele htule, kogunemiskohta ilmudes
peate olema puhanud;
5) riietuge ilmaolude kohaselt;
6) kogunemiskohta tulge igeks ajaks ja registreerige kohe oma saabu-
mine.
Ajateenistusse asumise korral peavad kutsealusel kaasas olema:
1) isikutunnistus vi Eesti kodaniku pass;
2) juhiluba (kui see on olemas);
3) hambahari, hambapasta, ampoon, seep, habemeajamisvahendid ja
knekrid;
4) spordiriided;
5) spordijalatsid;
6) mblusnel ja musta vrvi mblusniit.
Kutsealune ei tohi ajateenistusse asudes kaasa vtta:
1) alkoholi;
2) narkootilisi aineid;
3) ravimeid;
4) hasartmnge.
80
Lisa 5.2
Kinnitatud ksik-vahipataljoni lema .... .. 2002. a
kskkirjaga nr .
KSIK-VAHIPATALJONI PEVAPLAAN
JAOLEMATE RATUS 05.50
RATUS 06.00
HOMMIKUVIMLEMINE 06.1006.30
HOMMIKUSED TOIMINGUD 06.3008.15
TOIMKONDADE JA JUURDEKOMANDEERITUD
KSUSTE HOMMIKUSK 06.3006.45
ALLKSUSTE A-KOMPANII C-KOMPANII Rhmasanitari kursus
HOMMIKUSK 06.4507.15 07.1507.45 07.4508.00
ARSTLIK KONTROLL PATALJONI ARSTI JUURES 07.0008.10
PATALJONI RIVISTUS (AINULT ESMASPEVITI),
KOMPANIIDE RIVISTUS 08.1508.30
ALLKSUSTE PPETUNNID A-KOMPANII C-KOMPANII
1. ppetund 08.3009.15 08.3009.15
2. ppetund 09.2510.10 09.2510.10
3. ppetund 10.2011.05 10.2011.05
4. ppetund 11.1512.00 11.1512.00
5. ppetund 12.1012.55 12.1012.55
LUNASK 14.0014.45 13.0014.00 14.4515.00
KSUSTE LUNASK 12.4513.00
ALLKSUSTE PPETUNNID A-KOMPANII C-KOMPANII
6. ppetund 13.0513.50 14.2015.05
7. ppetund 15.1516.00 15.1516.00
8. ppetund 16.1016.55 16.1016.55
PATALJONI KORRAPIDAJA JA
KORRAPIDAJA ABI INSTRUEERIMINE 12.3013.00
81
TOIMKONDADE INSTRUEERIMINE 14.0015.00
ARSTLIK KONTROLL PATALJONI ARSTI JUURES 12.4516.00
PATALJONILEMA NUPIDAMINE 16.0016.30
KOMPANII JUHTKONNA NUPIDAMINE 16.3017.00
RELVADE JA VARUSTUSE HOOLDAMINE,
LDKEHALINE TREENING 17.0018.50
PATALJONI SISETOIMKONDADE JA KADRIORU
VAHTKONNA RIVISTUS 18.0018.30
KSUSTE HTUSK 18.3018.45
HTUSK 18.4519.15 19.1519.45 19.4520.00
VABA AEG (ISESEISEV PPIMINE) 18.5020.50
SPORDIRAJATISTE KORISTAMINE 18.5020.50
ALLKSUSTE HTUNE LOENDUS
(PATALJONI HTUNE RIVISTUS) 21.0021.20
HTUNE TUALETT 21.2022.00
RAHU 22.00
RAHU LAUPEVITI JA PHAPEVITI NING RIIKLIKEL PHADEL 23.00
Phapeval ja riiklike phade ajal algab hommikusk tund aega hiljem
Pevaplaani titmine on kohustuslik ja seda vib muuta ainult
pataljonilema loal
Kehtiv alates 03.01.2006

82
Lisa 5.3
Vljavtteid kaitseve sisemrustikust
1. Kaitsevelasi toitlustatakse sooja toiduga kolm korda pevas. Vlitingimustes
sakse vlipakkidest vi vlikatlast vhemalt kaks korda pevas.
2. Aeg prast ppet lppu kuni htuse loenduseni ning laupeval ja phape-
val prast ldisi koristustid on ajateenijate vaba aeg, kui kompaniilem ei ole
andnud korraldust hooldada relvi ja varustust vi teha ldkehalist treeningut.
3. Lunavaheaeg ja aeg alates htusest loendusest kuni rahuni on puhkeaeg.
Sel ajal on keelatud laulmine, vali muusika, valjud vestlused ja muu tegevus, mis
vib rikkuda ldist rahu.
4. Magama heitmisele eelneb htune loendus. Prast loendust teeb loenduse kor-
raldaja teatavaks avaldatavad kskkirjad, korraldused, ergutused vi karistused
ja jrgmise peva toimkonna. Loenduse lpus lauldakse hiselt hmni.
5. Prast rahusignaali peavad kik ajateenijad heitma magama ja kasarmus
minnakse le valgustusele. peva jooksul peab kaitsevelastele, vlja arva-
tud teenistustoimkondlased, olema tagatud kaheksatunnine pidev uneaeg.
6. Klaliste vastuvtmine on ajateenijatele lubatud ldjuhul ainult vabal ajal. K-
lalistega saadakse kokku tavaliselt selleks ettenhtud ruumis vi kohas. Laupe-
val, phapeval, rahvus- ja riigiphadel vib korrapidaja lubada klastajatel koos
klastatavaga liikuda veosas ja tutvuda kaitsevelase eluoluga.
7. Ajateenija vib puhkusel vi loaga vljaspool veosa viibides kanda erarii-
deid.
8. Ajateenijale makstakse ajateenistuskohustuse titmise ajal igakuist toetust.
9. Kaitsevelased peavad kima saunas vhemalt kord ndalas. Kui vlippustel
ei ole vimalik saunaskimist korraldada, tehakse seda esimesel vimalusel p-
rast ppusi. Suvekuudel tuleb kaitsevelastele leida suplemis- vi ujumisvima-
lusi. Ajateenistuse lpuks peab iga kaitsevelane oskama ujuda.
10. Pevakorra jrgi on hommikune ratus hiljemalt kaks tundi enne ppet
algust. Rahvus- ja riigiphadel, laupeviti ja phapeviti vib ratus olla tavali-
sest hiljem.
11. Hommikuvimlemine toimub rhmavanema vi jaolema juhtimisel ja kes-
tab kuni pool tundi. Vimlemisele jrgneb nii enese kui ka ruumide korrastami-
ne, mis lpeb hommikuse levaatusega, mille vltel rhmavanemad ja jaole-
mad kontrollivad isikkoosseisu kohalolekut, vlimust ja hgieeninuete titmist
ning selgitavad vlja haiged, kes soovivad minna ambulantsi.
12. Aega hommikusest levaatusest kuni ppuste alguseni kasutatakse hommi-
kusgiks, ruumide ja kompaniile kinnistatud territooriumi koristamiseks ning
ppusteks valmistumiseks (relvade, rakmete, vormiriiete jne levaatamiseks ja
korrastamiseks).
83
6. Rivipe
Rivipe on ks sjalise vljappe
thtsamaid osi. Rivippe eesmrk on
arendada kaitsevelaste fsilist vas-
tupidavust, kasvatada nendes dist-
sipliini- ja htekuuluvustunnet ning
harjutada allksuste koosklastatud
tegutsemist erinevates olukordades.
Kaitsevelaste ja ksuste lahingu-
tegevus nuab osavtjatelt kindlaid
nii ajas kui ka ruumis koosklastatud
toiminguid. hise lesande titmise
edu ei ole meldav ilma htse juhti-
mise ega koordineeritud tegevuseta.
Seega paneb rivipe aluse lemate
kskude korrektsele titmisele ja kait-
sevelisele tpsusele, mis on omane
Eesti kaitseve rahvuslikele tradit-
sioonidele.
Juba Sparta noorte spartiaatide (tie-
iguslike kodanike) kasvatuses oli
poiste kehaliste, sjaliste ja muusika-
liste harjutuste krval thtis koht rivi-
petusel. Kasvatuse eesmrk oli aren-
dada fsiliselt tugevat ja ksivitluses
osavat sdurit, kes on harjunud ksku
titma.
Napoleon I ajal korraldati Prantsuse
armees sduritele rivippusi vahet-
pidamata ja suure energiaga isegi la-
hingute vaheajal. Nimelt ei pidanud
keiser taktikalise edu saavutamise
aluseks mitte ainult kiirust ega reser-
vide igeaegset rakendamist, vaid ka
rivikorda ja koosklastatud liikumist
lahingus.
Rividrill ehk rivivtete mehaaniline
harjutamine, et sdurid suudaksid ri-
vivtteid automaatselt tita, on nd-
seni relvajududes vljappe kohus-
tuslik element. Samamoodi peetakse
seda thtsaks Eesti kaitseves.
Rivipe on ksuste koost ja koordineeritud tegevuse alus
84
Armeesid on juba sajandeid lahin-
guvljadel vitluseks rivistatud. La-
hinguolukorras nimetataksegi rivi
lahingukorraks. Rivippe thtsuse
mratles esimest korda Hollandi ase-
haldur Oranje Moritz 17. sajandi algu-
ses. Kui enne kulus tuhandeliikmelisel
pataljonil rivistumiseks tervelt tund,
siis Oranje Moritzi kehtestatud m-
rustiku jrgi tuldi toime mnekmne
minutiga, sest iga mees teadis tpselt
oma kohta rivis. Lahinguvime seisu-
kohast on niisugust edusammu raske
alahinnata.
Rivimrustik mrab kindlaks rivi-
vtted paigal ja liikudes, relvata ja rel-
vaga, allksuste ja veosade rivid jalgsi
ning sidukite liikumise puhul, kaitse-
velaste tervitamise ja rivilevaatuse
korra, kaitsevelase kohustused enne
rivistumist ja rivis.
Rivimrustikust juhinduvad kik
veosad, staabid, kaitseveasutused
ja -ppeasutused, Kaitseliidu ksused
ning sjavestatud piirivalve- ja ps-
teksused.
Hea rivippe tulemus sltub nii lema
selgest ja igeaegsest juhtimisest kui
ka alluvatepoolsest rivivtete tpsest ja
korrektsest titmisest.
lem juhib ksikmeest (sdurit vi
ppurit) vi htse juhtimise all tegut-
sevat allksust kskluste, leppemrki-
de ja signaalidega vi isikliku eeskuju-
ga.
Ksklus on suuline, mrustikus m-
ratud vormis lhike ksk, mis tuleb
tita, et sooritada mingi varem harju-
tatud tegevus. Ksklusi antakse kigil
neil juhtudel, kui nendega on vimalik
juhtida, ning ksikmees vi allksus
peab otsekohe tegutsema.
Ksklusi andev kaitsevelane seisab,
liigub ja kitub alati mrustiku nue-
te jrgi, vtab enne kskluse andmist
valvelseisangu ning nitab ise kskluse
tpse titmise eeskuju. Kohe titmi-
seks antav ksklus koosneb harilikult
eelksklusest ja titeksklusest.
Eelksklusega mratakse kindlaks
toiming, mida on vaja teha. Eelksklus
sisaldab selle ksikmehe nime vi all-
ksuse nimetust, kellelt toimingu te-
gemist nutakse. Eelkskluses hlda-
takse snu venitatult, selgelt ja valjult.
Titeksklusega mratakse kindlaks
kskluse titmise algushetk. Titeksk-
lust hldatakse prast lhikest, hsti
mrgatavat pausi klavalt ja jrsult.
Ksklust andes sltub hle tugevus
lema ja titja vi titjate vahekaugu-
sest. Ksklused tidetakse tpselt ja
jrskude liigutustega.
Leppemrk on mrustike vi lema
kehtestatud mrguanne, mis antakse
edasi ke, lippude, tulede vi muude
vahenditega. Leppemrke kasutatakse
kskluste asemel, kui viimased ei ole
kuuldavad kauguse vi muude olude
tttu vi kui on vaja tegutseda vaik-
selt.
Signaal on kindla thendusega leppe-
mrk kskluste, korralduste vi teade-
te edastamiseks heli-, valgus- ja raa-
diotehniliste vahenditega.
RIVIPE
Rivippe alus on rivimrustik
85
Rivippe phimisted
Rivivtete arenedes hakati rivistumi-
se ajal toimuvat kirjeldama ning neist
kirjeldustest kujunesid rivi phimis-
ted. Phimistete tundmine vimal-
dab riviplatsil kiiresti orienteeruda ja
rivis end kindlalt tunda.
Rivi on kaitsevelaste, allksuste vi
veosade mrustikuprane paigutus
nende hiseks tegutsemiseks jalgsi vi
sidukitel.
Viirg on rivi, milles kaitsevelased
seisavad ksteise krval hel sirgjoo-
nel.
Tiib on rivi parem- vi vasakpoolne
ots. Rivi pramisel tiibade nimetus
ei muutu.
Rinne on rivi klg, mille poole on
kaitsevelased rivistatud.
Rivi tagaklg on rinde vastaspoolne
rivi klg.
Vahe on vahemaa kaitsevelaste (si-
dukite), allksuste ja veosade vahel
piki rinnet.
Kaugus on vahemaa kaitsevelaste
(sidukite), allksuste ja veosade va-
hel sgavuti.
Rivi laius on rivi tiibade vahemaa piki
rinnet.
Rivi sgavus on vahemaa esimesest
viirust viimase viiruni.
Kahe-, kolme- vi neljaviirulises rivis
seisavad he viiru kaitsevelased teise
viiru kaitsevelaste selja taga vljasiru-
tatud ke kaugusel.
Viirge nimetatakse esimeseks, teiseks,
kolmandaks ja neljandaks ning rivi
pramisel viirgude nimetus ei muu-
tu.
Kaitsevelased, kes seisavad kahe-, kol-
me- vi neljaviirulises rivis ksteise
taga vljasirutatud ke kaugusel, moo-
dustavad rea. Rida, kus puudub ks vi
mitu kaitsevelast, nimetatakse pooli-
kuks reaks. Viimane rida peab olema
tidetud. Mitmeviirulise rivi prami-
sel astuvad poolikus reas seisvad kait-
sevelased eesmistesse viirgudesse.
RIVIPE
Rivi liigid
Koondrivis paiknevad kaitsevelased
vi allksused rinde poole viirgudes
ksteisest vljasirutatud ke kaugusel,
lahkrivis aga ksteisest piki rinnet vi
sgavuti hajutatult ning lema mra-
tud kauguse ja vahega.
Kolonn on rivi, milles kaitsevelased
vi allksused (sidukid) paiknevad
ksteise taga mrustikus vi lema
mratud kaugusel. Kolonnis on rivi
sgavus suurem selle laiusest.
lema ja kaitsevelase kohustused
enne rivistumist ja rivis
Rivimrustiku nudeid ja lema
ksklusi oleks praktilises tegevuses
raske rakendada, kui kaitsevelased
ei tea ega tida oma kohustusi enne
rivistumist ja rivis. Kohustuste tead-
mine ja titmine kiirendab ning liht-
sustab rivistumist ja riviharjutusi ning
lhendab kurnavale rividrillile kulu-
vat aega.
86
Sduri vi ppuri phjalik rivipe
on kigi ksuste koost phieeldus.
ksiksduri ettevalmistamisel tehtud
vigu on hiljem ksuse koosseisus vga
raske parandada.
Tpne kskluste titmine, laitmatu
seisang ja korrektsed rivivtted on
phieeldused koostks koondrivis.
Koondrivis tegutsemine on omakor-
da distsipliini tugevdamise ja sven-
damise parim viis.
Seisang ja tegevus koondrivis
Mrustikuprane rht on kaitseve-
lase vrika esinemise ja sjameheliku
vlimuse peamine tunnus. Seisangut
kontrollitakse igal rivistusel, kui sel-
leks on vimalus.
lem peab:
1) teatama rivistumise aja, koha ja
korra, vormiriietuse ja rakmed, rel-
vastuse ja lahingutehnika, vajaduse
korral mrama vaatlejad;
2) teadma ja kontrollima oma allk-
suse alluvate arvu, relvastust, lahingu-
tehnikat, laskemoona, isiklikke kait-
sevahendeid ja triistu;
3) kontrollima alluvate vlimust, rel-
vade ja rakmete korrasolekut;
4) hoidma rividistsipliini ning nud-
ma allksuselt korralduste, leppemr-
kide ja signaalide tpset titmist ning
kaitsevelastelt nende kohustuste tit-
mist rivis;
5) korraldama allksuse relvastuse
ja lahingutehnika rivistamisel vlise
levaatuse, kontrollima isikkoosseisu
ohutu veo eeskirja titmist, veetava
materjali kinnitust ja paigutust ning
tuletama isikkoosseisule meelde ohu-
tusnudeid;
6) liikumise korral nudma kindlaks-
mratud vahemaade ja kiiruse hoid-
mist ning liikluseeskirja titmist.
Kaitsevelane peab:
1) kontrollima oma relva, talle kin-
nistatud relvastuse, lahingutehnika,
laskemoona, isiklike kaitsevahendite,
triistade, vormiriietuse ja rakmete
korrasolekut;
2) korrastama vormiriietust, jala-
nusid ja peakatet; sobitama relva ja
rakmed; aitama kaaslasel krvaldada
ilmnenud puudused;
3) teadma oma kohta rivis; oskama
asuda rivvi kiiresti ja rselemata; lii-
kuma joondunult; hoidma mratud
kaugust ja vahet; titma ohutusnu-
deid; kaitsevelane ei tohi vljuda ri-
vist (transpordivahendist) ilma loata;
4) olema rivis vait; thelepanelikult
jlgima oma lema kske ja ksklusi
ning teisi segamata titma need kii-
resti ja tpselt;
5) andma ksklused edasi neid moo-
nutamata, valjusti ja selgelt.
RIVIPE
ksiksduri rivipe
87
Kaitsevelase phiseisang on valvel-
seisang, mis vetakse prast ksklust
VALVEL!.
Valvelseisang vetakse ilma kskluse-
ta jrgmistel juhtudel: ksu andmine
ja saamine, raporteerimine, kaitse-
velaste prdumine ksteise poole
ja tervitamine, riigihmni ettekanne,
kskluste andmine, rivis prast iga
eelksklust.
Valvelseisangus peab seisma:
1) sirgelt ja tiesti liikumatult;
2) kannad koos, piad hel joonel ja
htemoodi umbes 40 nurga all vlja-
poole pratud;
3) jalad plvist sirged;
4) keha sirge, jalad pahkluudest pai-
nutamata, keharaskus htlaselt kan-
dadel ja pidadel, kht ette lkkama-
ta, lad htemoodi alla lastud ja veidi
tahapoole tmmatud, rind ees;
5) ked all, srmed koos ja veidi k-
verdatud, kelabad puudutavad reit,
keskmine srm asub vlivormi pkste
kljetasku keskel (tavavormi pksi-
mbluse kohal);
6) pea psti, lug kergelt tagasi tm-
matud, suu kinni, vaade suunatud
ette.
Ksklusele KOHENDU! eelneb
ksklus VABALT!. Prast ksklust
KOHENDU! tohib kohalt lahku-
mata kohendada riideid ja rakmeid
ning prduda oma vahetu lema
poole. Kohendumise lpetamiseks
antakse ksklus KOHENDUMINE
LPETADA!.
Kui kohendumine on lpetatud, j-
dakse vabaltseisangusse.
Kui antakse ksklus RIVITULT!,
tuleb kiiresti lahkuda oma kohalt rivis.
Eemalduda vib nii kaugele, et prast
lema ksklust vi signaali oleks vi-
Joonis 6.2. Vabaltseisang
RIVIPE
Joonis 6.1. Valvelseisang
88
malik kiiresti koguneda. Lubatud on
kohendada rakmeid ja riietust, rki-
da ning istuda.
Prast ksklust PAIGALE! asutakse
kiiresti endisele kohale, joondutakse
iseseisvalt ja jdakse vabaltseisan-
gusse.
Tervitamine
Kaitsevelased tervitavad vastastikku
alati, kusjuures alluv (auastmelt ma-
dalam) peab tervitama esimesena.
Tervitamist alustatakse, kui tervitaja
on tervitatavast kolme meetri kaugu-
sel. Tervitatakse nii, et tervitatav seda
mrkaks. Tervitus lpeb tervitatava
vastutervituse vi mdumisega ter-
vitatavast.
Vljaspool rivi tuleb tervitamiseks
prduda tervitatava isiku poole,
vaadata talle silma ning vtta valvel-
seisang. Samal ajal tstetakse parem
ksi, mille neli srme on sirgelt koos
ja pial esimese srme vastas, jrsu lii-
gutusega ja peopesa pramata mee-
lekoha juurde. Ksi jb randmest
sirgeks, knarnukk la krgusele;
nimetissrm ja keskmine srm puudu-
tavad peakatte rt vi meelekohta.
Prast vastutervitust vi tervitatavast
mdumist lastakse ksi jrsu liigutu-
sega alla ja pratakse pea otse.
Rivitult olevad kaitsevelased tervita-
vad prast ksklust VALVEL!, mille
annab krgemas auastmes vi esime-
sena lemat mrganud kaitsevelane.
Tervitamine lpeb prast tervitatava
ksklust VABALT!, mida kordab
tervitajate seas auastmelt krgeim vi
kskluse andnud kaitsevelane.
Liikudes vljaspool rivi, tuleb tervita-
miseks prata pea jrsu liigutusega
tervitatava poole, tsta kergelt luga
ja vaadata tervitatavale silma, tsta
parem ksi les ja saata tervitatavat
peaprdega.
Lhenedes tervitatavale selja tagant,
tuleb tervitamist alustada temast
mdumise ajal.
Rivis paigal olles antakse tervitami-
seks ksklus VALVEL!. Prast ksk-
lust tuleb vtta valvelseisang ja ksk-
luse PAREMALE (VASAKULE,
KESKELE) VAAT! jrel prata
pea jrsult kstud suunas, tsta ker-
gelt luga ja vaadata tervitatavale sil-
ma. Kui tervitatav liigub, saadetakse
teda pilgu ja peaprdega.
Rhmalemad ja neist krgemal ame-
tikohal teenivad kaitsevelased tsta-
vad parema ke tervitusasendisse.
Joonis 6.3. Tervitamine peakatteta ja peakattega
RIVIPE
89
Joonis 6.4. Tervitamine koondrivis
Tervitamise lpetamiseks rivis pai-
gal olles antakse ksklus OTSE
VAAT!. Selle kskluse jrel tuleb pea
prata jrsu liigutusega otse ja jda
valvelseisangusse. Rhmalemad ja
neist krgemal ametikohal teenivad
kaitsevelased lasevad parema ke
alla.
Koondrivis liikudes antakse tervita-
miseks ksklused VALVEL, SAM-
MU MARSS! ja PAREMALE
(VASAKULE) VAAT!. Prast ksk-
lust VALVEL, SAMMU MARSS!
alustatakse liikumist valvelsammul,
seejuures tuleb samal ajal vasaku jala
mahapanekuga antava titeksklu-
se PAREMALE (VASAKULE)
VAAT! jrel teha parema jalaga veel
ks samm ning vasaku jala mahapa-
nemise ajal prata pea tervitatava
poole ja saata teda pilguga.
Rhmalemad ja neist krgemal
ametikohal teenivad kaitsevelased
tstavad samal ajal peaprdega pa-
rema ke tervitusasendisse ja peata-
vad vasaku ke liikumise. Tervitami-
ne lpeb ksklusega TAKTSAMMU
MARSS!.
Prast seda ksklust, mis antakse va-
saku jala mahapaneku ajal, tehakse
veel ks samm ja vasaku jala mahapa-
neku ajal pratakse pea jrsu liigu-
tusega otse ning jtkatakse liikumist
taktsammul.
Liikumine ja peatumine
Liikumine ja peatumine on kaitseve-
lase ja eriti allksuse rivippe taseme
nitaja. Koondrivis liikumine nuab
pidevat ja hoolikat kokkuharjutamist,
sest koondrivis tuleb tegutseda nagu
ks mees.
Koondrivis liigutakse vabasammu,
taktsammu vi valvelsammuga ning
taktjooksu, jooksu vi kiirjooksuga.
Vabasammu kasutatakse rnnakul,
halbadel teedel, liikumise ajal kohen-
damiseks, sildu letades jne. Vabasam-
muga liikumisel ei ole sammu pikkus
ega sagedus tpselt kindlaks mra-
tud. Normaalne liikumiskiirus teedel
ei tohi jda alla 4 km/h. Vabasammul
RIVIPE
90
liikumise alustamiseks antakse ksk-
lus VABASAMMU MARSS!.
Taktsammu kasutakse koondrivis lii-
kudes. Kskluse TAKTSAMMU
MARSS! jrel tuleb alustada liiku-
mist vasaku jalaga, rhutades esimest
sammu; ked liiguvad hoogsalt sam-
mu taktis v krguseni ette ja vl-
jasirutatult taha. Sammu pikkus on
ligikaudu 80 cm, sagedus 120 sammu
minutis.
Valvelsammul liigutakse lhikeste va-
hemaade puhul ja koondrivis tervi-
tades. Kskluse VALVELSAMMU
MARSS! jrel alustatakse liikumist
vasaku jalaga: vasak jalg sirutatakse
koos keha raskusega ette ja pannak-
se kergelt rhutatult tistallaga maha,
kandes seejuures keha raskuse le
vasakule jalale. Jalg tstetakse 25 cm
krgusele ning jalga tstes hoitakse
saapanina kergelt alla- ja vljapoole.
Valvelsammu sagedus on 120 sammu
minutis, sammu pikkus 80 cm.
Prast ksklust PAIGAL MARSS!
tuleb mrkida sammu takti paigal jal-
gade tstmise ja mahapanemisega.
Liikumise peatamiseks antakse ksk-
lus SEIS!. Prast titeksklust tehak-
se veel ks samm, pannakse tagapool
olev jalg sammu taktis eesmise krva-
le ja jdakse liikumatult valvelseisan-
gusse.
Taktjooksu alustatakse prast ksklust
TAKTJOOKSU MARSS!. Prast
eelksklust kverdatakse ked k-
narliigesest ja tstetakse rusikas ked
rinna krgusele, knarnukid hoitak-
se keha lhedal. Prast titeksklust
alustatakse jooksu vasaku jalaga. Joos-
takse htlase sammu ja sagedusega.
Taktjooksult minnakse le selle-
kohase kskluse jrel kas takt- vi
Joonis 6.5. Liikumine taktsammul
Joonis 6.6. Liikumine valvelsammul
RIVIPE
91
vabasammule, kiirjooksult ainult va-
basammule. Jooksult sammule le-
minekuks aeglustatakse prast eel-
ksklust vhehaaval jooksu ja prast
titeksklust minnakse kskluse jrgi
le takt- vi vabasammule.
Joostakse ebatasasel maastikul ja pi-
kemate vahemaade lbimiseks. Kiir-
jooksuga lbitakse ainult lhikesi va-
hemaid.
Jooksmist alustatakse prast ksklust
JOOSTES MARSS! ning kiirjook-
su prast ksklust KIIRJOOKSU
MARSS-MARSS!. Jooksult peatu-
takse kas mratud kohani judmise
korral vi prast ksklust SEIS!.
Paigal olles antakse viksemaks koha
muutmiseks ksklus KOLM SAM-
MU PAREMALE (VASEMALE,
EDASI, TAGASI) MARSS!.
Edasi ja tagasi liigutakse taktsammul.
Peatutakse ilma kskluseta. Liikudes
paremale (vasakule), astutakse samm
parema (vasaku) jalaga, pannakse va-
sak (parem) jalg kiiresti parema (va-
saku) juurde ja jtkatakse niiviisi lii-
kumist, kuni on tehtud mratud arv
samme. Prast peatumist jdakse
valvelseisangusse.
Prdeid tehakse nii paigal kui ka lii-
kudes prast ksklust PAREM (VA-
SAK) POOL!.
Paigal pratakse prast titeksklust
parema (vasaku) jala kannal ja teise
jala pkal 90 vrra paremale (vasa-
kule), prast pret tuuakse tagapool
olev jalg lhimat teed mda eesole-
va jala krvale. Prast pret jdakse
valvelseisangusse. Kogu pre tehak-
se kahe vttega ja prde ajal jvad
ked liikumatuks.
Taktsammuga liikumise korral antak-
se titeksklus selle jala mahapaneku
ajal, mille poole pre tehakse. Koos
Joonis 6.8. Kte asend taktjooksu ajal
RIVIPE
Joonis 6.7. Paigalsamm
92
jrgmise sammu astumisega
pratakse vasaku (parema)
jala pkal 90 vrra pare-
male (vasakule), prdega
samal ajal sirutatakse vlja
parem (vasak) jalg sammuks
uues suunas ning jtkatakse
liikumist.
Vabasammuga liikudes ja
jooksu ajal tehakse pre va-
balt.
Kskluse MBER
PRD! puhul pratakse
paigal olles vasaku jala kan-
nal ja parema jala pkal 180
vrra mber vasaku la, p-
rast pret tuuakse parem
jalg lhimat teed mda jr-
sult vasaku jala krvale ning
jdakse valvelseisangusse.
Taktsammuga liikumise
korral antakse titeksklus parema
jala mahapaneku ajal. Seejrel tehak-
se vasaku jalaga veel tissamm edasi,
parem jalg pannakse poole sammu
kaugusele vasaku jala ette maha, p-
ratakse mlema jala pkkadel 180
vrra mber vasaku la, viiakse keha
raskus paremale
jalale ja jtkatakse vasaku jalaga liiku-
mist uues suunas.
Vabasammuga liikumise ja jooksu
ajal tehakse prded vabalt. Valvel- ja
paigalsammuga liikudes prdeid ei
tehta.
Joonis 6.9. Kskluse MBER PRD titmine
RIVIPE
Jagu
Jagu on rhma koosseisu kuuluv all-
ksus, mis koosneb jaolemast, jao-
lema abist ja reeglina seitsmest sdu-
rist. Jao alussdur on tavaliselt rivis
jaolemast jrgmine kaitsevelane,
kelle jrgi kogu jagu joondub, liigub ja
tegutseb. Vajaduse korral mrab jao-
lem alussduri nimeliselt.
Koondrivis rivistatakse jagu:
1) hte viirgu,
2) hekaupa kolonni,
3) kaheviirulisele joonele,
4) kahekaupa kolonni.
93
Jagu koondrivis
Jao heviirulisel joonel on sdurid
ksteise krval, moodustades he
sirgjoone. Sdurite vahekaugus on
110 cm, mida arvestatakse he sdu-
ri jalakannast kuni tema krval seisva
sduri jalakannani. Jaolem asub jao
paremal tiival.
Jao hekaupa kolonn on paremale
pratud jao heviiruline joon. S-
durid on ksteise taga ja moodus-
tavad he sirgjoone. Sdurite vahe-
kaugus on 110 cm ning jaolem asub
kolonni alguses.
Jao rivistamise korral kaheviirulisele
joonele jagatakse jagu kaheks pool-
jaoks, nii et ks pooljagu seisab teise
taga. Vahed ja kaugused on samasu-
gused nagu heviirulise joone puhul.
Jaolem on paremal tiival esimese
pooljao joonel.
Jao kahekaupa kolonn on paremale
pratud jagu kaheviirulisel joonel.
Teine pooljagu on esimese pooljao
krval paremal. Kaugused ja vahed
on samasugused nagu kaheviiruli-
se joone puhul. Jaolem asub kahe
pooljao keskel.
Jagu koguneb joonele ainult paigal ol-
les. Kolonni koguneb jagu nii paigal
kui ka liikumise ajal. Harilikult kogu-
neb jagu jaolema selja taha kiirjook-
suga.
Jagu petades asub jaolem seal, kus
tal on parem alluvaid suunata.
Jao kogunemine joonele
Jagu koguneb joonele prast ksklust
JAGU, JOONELE KOGU!.
Rivistuda tuleb jaolema krvale:
jaolem nitab kega joone, kuhu
jagu peab kogunema, sirutades sel-
leks vasaku (parema) ke kljele keha
suhtes 90 nurga all. Alussdur lheb
jaolema krvale nii, et jaolema vl-
jasirutatud ke srmed viksid puu-
dutada tema lga. Jagu rivistub tema
jrgi joonele nii, et iga mees sirutab
vasaku (parema) ke vlja, puuduta-
des vasakul (paremal) oleva kaitse-
velase lga. Siis pratakse pea pa-
remale ning tstetakse veidi luga, et
nha endast neljanda mehe rinda.
Prast alussduri kohaleasumist laseb
jaolem ke alla, astub parema jalaga
sammu ette, prates end samal ajal
vasakule, ning kontrollib kskluse
titmist. Joondumise kontrollimiseks
vib jaolem vajaduse korral oma
kohalt lahkuda.
RIVIPE
Joonis 6.10. Laskurjao heviiruline joon
Joonis 6.11. Jagu hekaupa kolonnis
Liikumissuund
Jaolem
Liikumissuund
Jaolem
1 m 10 cm
1 m 10 cm
94
Joonis 6.12. Jagu kaheviirulisel joonel Joonis 6.13. Jagu kahekaupa kolonnis
Jaolem
Liikumissuund
Jaolem
Liikumissuund
Joondumise lpetamiseks annab jao-
lem kskluse VALVEL! ning lheb
oma kohale rivis. Prast seda ksklust
lastakse ksi alla ja pratakse pea otse.
Kogunemiseks kaheviirulisele joonele
antakse ksklus JOONELE KAHTE
VIIRGU KOGU!.
Jao kogunemine kolonni
Jagu koguneb kolonni kskluse JAGU,
KOLONNI KOGU! jrel.
Jaolem nitab kolonni alguspunkti,
tstes parema (vasaku) ke otse les.
Alussdur lheb jaolema taha ning
jagu rivistub alussduri selja taha ko-
lonni, joondudes niiviisi, et iga mees
neb ainult eesseisva sduri kukalt.
ige kauguse vtmiseks sirutatakse
vasak ksi ette, puudutades eesseisja
selga.
Prast alussduri kohale asumist pr-
dub jaolem mber ja kontrollib ksk-
luse titmist. Joondumise kontrollimi-
seks vib jaolem oma kohalt liikuda.
Joondumise lpetamiseks annab jao-
lem kskluse VALVEL! ning pr-
dub mber. Prast ksklust lastakse
ksi alla. Kogunemiseks kahekaupa
kolonni antakse ksklus KAHEKAU-
PA KOLONNI KOGU!.
Paigalseisva jao joondumise viimistle-
miseks antakse vajaduse korral ksklus
JAGU JOONDU!. Joondumine
lpetatakse kskluse VALVEL! jrel.
Vajaduse korral joondatakse jagu vasa-
kul tiival vi jao keskel oleva alussduri
selja taha.
Liikumine rivis
Jagu liigub harilikult kolonnis, joonele
rivistatuna liigutakse ainult siis, kui on
vaja teha viksemaid mberpaigutusi.
Jagu liigub, peatub, muudab sammu
ning teeb prdeid samade ksklus-
te ja juhiste jrgi, mis kehtivad ksik-
sduri kohta. Liikumissuuna, sammu
ige pikkuse ja sageduse eest vastutab
jaolem.
Eelkskluse jrel vtab jaolem (alus-
sdur) mratud suuna vi valib selle
ise. Titekskluse jrel hakkab jagu lii-
kuma korraga, joondudes kuklasse ja
klgsuunas ning hoides iget kaugust
ja vahet. Valed kaugused ja vahed pa-
randatakse liikumise ajal vhehaaval.
Rivi ette kutsumine
Rivi ette kutsutakse ksklustega REA-
MEES KASK! ja VIIS SAMMU
RIVI ETTE MARSS!. Kuulnud
oma nime, vastab kaitsevelane sel-
gelt MINA! ning alustab titeksklu-
se jrel liikumist vasaku jalaga; teinud
kstud arvu samme, peatub, prdub
rivi poole noga ning jb valvelseisan-
gusse.
RIVIPE
95
RIVIPE
Rhm
Joonis 6.14. Rhmajoon
Rhmavanem
Rhmalem
1 m 10 cm 2 m
1. jagu
2. jagu
3. jagu
4. jagu
Joonis 6.15. Rhm kaheviirulisel joonel
1. jagu
2. jagu
3. jagu
4. jagu
1 m 10 cm 2 m
1 m 10 cm
Rhm on kompanii kooseisu kuuluv
allksus, mis koosneb 24 jaost.
Rhma phirivistused koondrivis on rh-
majoon ja rhmakolonn. Vajaduse korral
vib rhma rivistada joonele hte vi
kahte viirgu ning he- vi kahekaupa
kolonni.
Rhm koguneb joonele ainult paigal, ko-
lonni kogunetakse nii paigal kui ka liiku-
des. Joone alusjagu on esimene jagu, kui
see pole kskluses teisiti mratud. Alus-
jagu koguneb ja rivistub rhmalemast
vasakul, lejnud jaod asuvad oma ko-
hale alusjao jrgi kskluse phjal.
Rhma joondumise viimistlemiseks
antakse ksklus RHM JOON-
DU!. Rhm joondub alusjao jrgi
kuklasse ja klgsuunas. Joondumise
lpetab ksklus VALVEL!.
Kolonni alusjagu on teine jagu (he-
kaupa kolonnis esimene). Alusjagu
koguneb ja rivistub rhmalema taha,
lejnud jaod asuvad oma kohtadele
alusjao jrgi kskluse phjal.
96
?
Ksimused
1. Milles seisneb rivippe thtsus?
2. Mis on rivi? Loetlege rivi philised liigid.
3. Millal ja kuidas kaitsevelased tervitavad?
4. Kuidas lem alluvaid juhib?
5. Nimetage kaitsevelase riviseisangud.
6. Kirjeldage lema ja alluvate kohustusi rivistumise ajal.
7. Missugune on minimaalne kiirus koondrivis liikumise korral?
8. Kuidas kaitsevelased liiguvad?
9. Millised on prded rivis?
10. Kirjeldage jao koosseisu.
11. Mitmest jaost vib koosneda rhm?
12. Mis on rhma phirivistused koondrivis?
13. Milline on sduritevaheline kaugus rivis ja kolonnis?
RIVIPE
Joonis 6.17. Rhm kahekaupa kolonnis
1.
j
a
g
u
2.
j
a
g
u
3.
j
a
g
u
4.
j
a
g
u
Joonis 6.16. Rhmakolonn
1 m 10 cm
2 m
1 m 10 cm
4.
j
a
g
u
1.
j
a
g
u
97
7. Relvape
Kaitsevelane laskeharjutusel granaadiheitjaga Carl Gustaf
Relv on seadis vi ese, mis on ette
nhtud elusolendi vi materiaal-
sete vrtuste kahjustamiseks vi
hvitamiseks. Relvi eristatakse
otstarbe jrgi niteks sjave-,
jahi- ja spordirelvadeks ning toi-
meviisi jrgi klm- ja tulirelva-
deks. Sjaverelvi vib eristada
ka veliigi jrgi. Tnapeval saab
eristada ka tavarelvi ehk konvent-
sionaalseid relvi ja mittekonvent-
sionaalseid relvi.
Esimeste nol on tegemist n-
traditsiooniliste sjapidamisva-
henditega, millest tuleb juttu ka
selles peatkis. Mittekonventsio-
naalsed relvad on eelkige massi-
hvitusrelvad (vt ptk 10).
Inimese ja relva suhe on lbi aegade
olnud eriline. Mka on seostatud
ideaalidega. Hiinast Euroopani kehas-
tas mk niisuguseid kindlaid vrtu-
si nagu tarkus, distsipliin, vim, ig-
lus, kaitse, vaprus, autoriteet, karskus
jne. Mk oli kaua aega mehelikkuse
smbol, ndisajal on aga muutunud
relva koondsmboliks.
Vaba kodaniku tunnus on alati olnud
igus kanda relva. Ent vaba kodanik
ja relv peavad teenima seaduslikkust,
moraali ja au. Relv ei ole pelgalt h-
vitamisvahend, relva peaks kasutama
ainult ilsal eesmrgil kaitseks kurja
eest. Relv ju ei tapa, tapab ikka inime-
ne. Sestap peab relvakandja tundma
relvakandmise kultuuri. Peale tulirel-
va tehniliste omaduste tundmise ja
relva ksitsemise oskuse peab relva-
kandjal olema tasakaalukust ja vas-
tutustunnet, et teha kik selle heaks,
98
Pstol USP
Relv on lihtsa konstruktsiooniga, kuid kogenematul laskjal tuleb jlgida,
et ksi ei jks prast lasku tagasiliikuva kelgu ette.
kaliiber 9 mm
padrun 9 x 19 mm, salves
15 padrunit
sihikuline laskekaugus 50 m
relva kaal koos laetud
salvega 960 g
relva pikkus 194 mm
relva krgus 136 mm
kuuli algkiirus 350 m/s
et relva ei peaks kasutama. Samal
ajal peab ta teadma, mis piirist alates
on vaja ilmutada otsustavust kellegi
kaitsmiseks vi kurja rahoidmiseks.
Igal meie riigi kodanikul on igus
isiklikule relvale, kuid on tiesti loo-
mulik, et relvaloa vib usaldada ai-
nult pshiliselt tervele inimesele.
Relvaomanik peab relva regulaarselt
puhastama ja kontrollima, jrgides
rangelt ja erilise thelepanuga ohutus-
nudeid. Isegi laadimata relvaga sihti-
des tuleb valida sihtmrgiks ohutu ja
neutraalne objekt. Igasse relva tuleb
suhtuda aukartusega, sest valesti vi
ekslikult rauast vljunud kuuli tagasi
vtta ei saa. Relva ei nidata avalikus
kohas, seda kantakse varjatult. Ainult
riigi justruktuuride teenistuses on
igus ja tihti ka kohustus kanda relva
avalikult.
Olgu tehnika areng kui tahes kiire ja
toogu moodsa tehnoloogia kasutami-
ne relvastusse kaugelt juhitavaid sja-
pidamisvahendeid, on maa-ala vasta-
sest vabastatud alles siis, kui sellele on
astunud ksirelva kandev sdur.
Relvad
RELVAPE
Eesti kaitseve relvastusse kuulub suur
valik relvi allksuste ja ametikohta-
de vajaduste jrgi. Relvaosade ja t-
phimtete tundmine ei ole eesmrk
omaette, kuid seni pole veel loodud
relva, mille sihik psiks alati paigal
vi millel ei esineks htki lasketakis-
tust. Seeprast on relva tundmine h-
davajalik, et sdur saaks lahinguvljal
probleemide puhul relva iseseisvalt
tkorda seada ja oma lahingulesan-
de tita.
99
Automaat Galil AR
Automaat on vlja ttatud kuulsa Kalanikovi automaadi baasil. Erinevalt
Kalanikovi automaadist on Galilil dioptersihik ja teisigi vikesi erinevusi:
statsionaarsed triitiumtpid sel laskmiseks, erisused lukukoja kaane ja gaa-
sitoru paigaldamises. Relvaga on hlbus tulistada nii paremalt kui ka vasakult
lalt. Galil AR on tpne ja laskmise ajal stabiilne relv, millega on vimalik
lahingupadruniga tulistada pssgranaate. Sarnase ehitusega teised relvad on
Galil ARM, millel on tugijalad, ning Galil SARi lhendatud rauaga mudel
(ldpikkus 851 mm, kokkupandud kabaga 614 mm).
kaliiber 5,56 mm
padrun 5,56 x 45 mm, salves 35 vi
50 padrunit
tehniline laskekiirus 650 lasku minutis
relva kaal koos laetud salvega 4,6 kg
relva pikkus 979 mm
relva pikkus kokkupandud kabaga 742 mm
Pstolkuulipilduja Mini UZI
kaliiber 9 mm
padrun 9 x 19 mm, salves
25 padrunit
efektiivne laskekaugus 150 m
tehniline laskekiirus 950 lasku
minutis
relva kaal koos laetud salvega
3,15 kg
relva pikkus 600 mm
relva pikkus kokkupandud kabaga 360 mm
RELVAPE
100
Kuulipilduja 58
kaliiber 7,62 mm
padrun
7,62 x 51 mm,
lindis 50 pad-
runit (linte
saab liita)
efektiivne
laskekaugus 600 m
tehniline laskekiirus 600800 lasku
minutis
relva kaal 11,6 kg
RELVAPE
Kuulipilduja MG 3
MG 3 jtkab Teise maailmasja aegsete Saksa kuulipildujate hid traditsioo-
ne ja on kuulipilduja MG 42 edasiarendus. Laskmise ajal on relv stabiilne ja
tpne ning lihtne ksitseda.
kaliiber
7,62 mm
relva kaal
11,5 kg
relva pikkus
1225 mm
sihikuline laskekaugus
1200 m
efektiivne laskekaugus harkjalalt 600 m,
kolmjalalt 800 m
kuuli suurim lennukaugus 3750 m
laskekiirus 1200 lasku minutis (1822 lasku sekundis olenevalt relva
puhtusest ja luku raskusest)
101
Granaadiheitja Carl Gustaf (CG)
Rootsi granaadiheitjal CG on vlja ttatud kolm mudelit: M1, M2 ja
M3. Mudel M1 ttati vlja prast Teist maailmasda ning seda on mo-
derniseeritud: vhendatud relva kaalu, parandatud sihikut ja vetud
kasutusele uuemaid granaate. Granaadiheitja CG laskemoona valik on
suur alates valgustus-, suitsu-, kild- ja fugassgranaatidest kuni uuemate
tandempealiste kumulatiivsete granaatideni. Prast katsetamist Lahes-
jas veti CG ka USA eriksuste relvastusse. Eestis on kasutusel mudel
M2.
kaliiber 84 mm
efektiivne laskekaugus seisva mrgi pihta mehaanilise sihikuga 200 m ja
optilise sihikuga 300 m; liikuva mrgi pihta mehaanilise sihikuga 150 m
ja optilise sihikuga 200 m
praktiline laskekiirus 6 lasku minutis
relva kaal 9,514 kg (sltuvalt mudelist), koos kumulatiivgranaadiga
12,517 kg (sltuvalt mudelist)
relva pikkus 979 mm
granaadi algkiirus 215260 m/s sltub laskemoona tbist
RELVAPE
102
Tankitrjeseade Milan
Milan on juhitav tankitrjerakett, mida suunatakse lennu ajal peenikest,
aga likva traati pidi antavate signaalidega.
raketi kaal koos konteine-
riga 13 kg
maksimaalne laskekaugus
2000 m
laskekiirus kogenud
meeskond suudab 10 sekun-
dit prast esimese raketi lh-
kemist tulistada jrgmise
seadme kogukaal koos
kahe raketiga 53 kg
meeskonnas 3 meest
RELVAPE
Mapats
Mapats on laserkiirega juhitav tanki-
trjerakett. Raketi taktikalis-tehnili-
sed omadused vimaldavad kogenud
meeskonnal tabada liikuvat sihtmrki
le 90% tenosusega ning lbistada
kigi olemasolevate soomukite ja tan-
kide soomust.
Tavaliselt on rakett parema positsioo-
nivahetuse huvides paigaldatud kerge-
le maastikuautole vi soomukile.
raketi kaal koos konteineriga 29,5 kg
maksimaalne laskekaugus 5000 m, minimaalne 60 m
laskekiirus kogenud meeskond suudab 1015 sekundit prast esimese
raketi lhkemist tulistada jrgmise
raketi lennukiirus kuni 305 m/s
seadme kogukaal lahinguasendis koos raketiga 95,5 kg
meeskonnas 4 meest
103
120 mm miinipilduja 2B11
Miinipildujameeskond vahetab miinipilduja positsiooni lhidistantsidel
jalgsi, pikematel distantsidel veetuna auto taga vi autokastis.
kaliiber 120 mm
maksimaalne laskekaugus
7100 m
praktiline laskekiirus 810
lasku minutis
pikkus transpordiasendis
6800 mm
kogukaal laskeasendis 210 kg
maksimaalne transpordikiirus
haagisena 50 km/h, autokastis
95 km/h
miini kaal 16 kg
meeskonnas 6 meest
81 mm miinipilduja B-455
B-455 on kergemiinipilduja, mida saab transportida autoga; lahtivetuna
vib miinipilduja meeskond kanda seda ka jalgsi.
kaliiber 81 mm
maksimaalne laskekaugus 4900 m,
minimaalne laskekaugus 200 m
praktiline laskekiirus 812 lasku mi-
nutis
raua pikkus 1550 mm
kogukaal laskeasendis 43,5 kg
miini kaal 4 kg
meeskonnas 6 meest
RELVAPE
104
Haubits FH70/1A-1
Haubitsal on abimootor, mis vimaldab lhematel distantsidel positsioo-
ni vahetada. Pikemate vahemaade puhul veetakse haagisena spetsiaalselt
kohandatud seitsmetonnise kandevimega veoautoga MAN.
kaliiber 155 mm
maksimaalne laske-
kaugus tavalise mrsuga
24 000 m, aktiivmrsuga 30 000 m
laskekiirus 6 lasku minutis
kogukaal 9600 kg
mrsu kaal 47 kg
meeskonnas 8 meest
RELVAPE
Kerge vlihaubits 105 H 37-61
maksimaalne laskekaugus 13 500 m
laskekiirus 10 lasku minutis
pikkus transpordiasendis 6800 mm
kogukaal 1980 kg
maksimaalne transpordikiirus haagisena 60 km/h, autokastis 95 km/h
mrsu kaal 16 kg
meeskonnas 6 meest
105
Soomustransportr XA-180 PASI
sillavalem 6 x 6
meeskond 2 + 10
relvastuses ks 12,7 mm raskekuulipilduja M2 Browning
pikkus 7,35 m
laius 2,9 m
krgus 2,3 m
lahingukaal 15,5 tonni
mootor 6 silindriga turbodiisel 236 hj
kiirus maanteel 95 km/h
kiirus ujudes 8 km/h
sidukaugus 900 km
soomus teras 10 mm
RELVAPE
106
Laadimine
Seistes hoitakse relva nurga all, vint-
raud lespoole ja salveavaus vasakule.
Kaba toetub vastu vkohta. Parema
kega hoitakse pstolkepidemest.
1. Kaitseriivistage relv (kaitseriiv
asendis S).
2. Tmmake vinnastushoob tagasi ja
kinnitage see.
3. Kinnitage salv ja kontrollige, kas
see on kinnitunud.
4. Vabastage lgiga vinnastushoob.
NB! rge kega pidurdage!
Relva ksitsemine
Automaat AK-4 (G3) ja selle ksitsemine
Automaat AK-4 on valmistatud Rootsis. Relva on lihtne ksitseda ning lask-
mise ajal on see stabiilne ja tpne. Et kasutatakse 7,62 x 51 mm padruneid,
on kuul tugeva lbistusvimega ka pikematel distantsidel ega kaldu krvale
peenikeste okste ja lehtedega kokku puutudes.
kaliiber 7,62 mm
padrun 7,62 x 51 mm
efektiivne laskekaugus 400 m
laadimata relva kaal 4,4 kg
relva ldpikkus 1025 mm
tehniline laskekiirus 600 lasku minutis
AK-4 eripra on vinnastushoova asukoht relva raua peal asuva vinnastus-
hoova koja vasakul kljel. Enamikku relvi saab vinnastada paremalt lukuko-
ja kljelt. Relv on varustatud dioptersihikuga, mis hlbustab sihtimist.
Joonis 7.1. Relva laadimine
RELVAPE
107
Relva lahtivtmine
1. Laadige relv thjaks.
2. Suruge kaba lukustussrmed vlja (relva
paremalt kljelt vasakule) ja asetage need
vasakult poolt kaba toruneetidesse.
3. Eemaldage kaba tagasi tmmates.
4. Vajutage pstolkepideme lukustus-
srm vlja, tmmake pstolkepide alla ja tagasi ning eemaldage see.
Salve vahetamine
1. Kaitseriivistage relv (lahinguolukorras laetakse relv kaitseriivistamata).
2. Laske kaba alla ja prake relv paremale kljele (salv vasakul), vintraud
laskesuunas.
3. Hoidke parema kega pstolkepidemest.
4. Tmmake vinnastushoob tagasi ja kinnitage see.
5. Haarake salvest, pidlaga vajutage sisse salvelukustushoob ja eemaldage
salv.
6. Kinnitage uus salv ja kontrollige, kas see on kinnitunud. Vabastage lgi-
ga vinnastushoob.
NB! rge kega pidurdage!
7. Prake relv tagasi laskeasendisse, vtke maha kaitseriiv ja jtkake tulis-
tamist.
Relva thjaks laadimine
Sama asend kui relva laadides.
1. Kaitseriivistage relv.
2. Haarake vinnastushoovast, hoid-
ke teine ksi kesta vljaheiteava juu-
res, tmmake vinnastushoob tagasi ja
kinnitage see.
3. Haarake salvest, vajutage pidlaga
sisse salveriiv ja eemaldage salv.
4. Kontrollige, kas padrunipesa ja
lukukoda on thjad (vaadake lbi kesta vljaheite ava ja katsuge lbi salve
kinnitusava).
6. Vtke maha kaitseriiv, tehke kontrolllask ja kaitseriivistage relv.
Joonis 7.2. Relva thjaks laadimine
Joonis 7.3. Lukustussrmede eemaldamine
RELVAPE
108
Joonis 7.5. Pstolkepide
Taandurmehhanismikoda
Joonis 7.6. Vintraud, lukukoda ja vinnastusmehhanism
Joonis 7.7. Lukk ja lukuraam
RELVAPE
10. Eemaldage juhtplaadist lknel
ja lknela vedru ning seejrel ee-
maldage vedru lknelalt.
Joonis 7.4. Eemaldatud kaba
Joonis 7.9. Luku juhtplaat
Joonis 7.8. Luku eemaldamine
Joonis 7.10. Lknel, lknela vedru ja luku juhtplaat
5. Suunake vintraud alla.
6. Tmmake vinnastushoob ta-
gasi ja eemaldage lukuraam koos lu-
kuga.
8. Haarake lukuraam koos luku ja
taandurmehhanismikojaga, nagu on
kujutatud pildil. Pange universaalvti
vljaheitja soonde, keerake lukku nel-
jandik pret vastupeva ja eemalda-
ge see.
9. Prake luku juhtplaati pool pret
ja eemaldage, hoidke lukku ettepoole
kaldu nii, et lknel ja selle vedru
tuleb koos luku juhtplaadiga vlja.
109
Relva kokkupanek
1. Asetage lknel ja vedru luku juhtplaati.
2. Pange juhtplaat tagasi nii, et silindrilise osa lukk lheks lukuraami soonde.
Vajutage juhtplaat sisse ja tehke poolpre.
3. Suruge lukku juga lukuraami (jlgige, et numbrid lukul ja luku juhtplaa-
dil oleksid hel kljel), kuni lukk lukustub.
4. Tmmake lukku lukuraamist eemale, kuni lukustusrullid lhevad tieli-
kult sisse.
5. Prake lukku neljandik p-
ret pripeva. Vajaduse korral ka-
sutage universaalvtit, mis pange
vljaheitja soonde.
6. Jlgige, et vinnastushoob ei
oleks kinnitatud.
7. Asetage lukuraam koos luku ja taandurvedrukojaga lukukotta. Jlgige,
et lukustusrullid oleksid luku sees. Kui lukustusrullid ei lhe sisse, toimige
nii, nagu on kirjeldatud 4. punktis.
8. Sobitage lukukotta pstolkepide ja kinnitage vasakult poolt lukustus-
srmega.
9. Asetage kaba lukukotta ja lkake ette. Kinnitage lukustussrmedega vasa-
kult (muidu vib relva seljal kandes lukustussrmed vlja suruda).
10. Vinnastage relv.
11. Vtke maha kaitseriiv, tehke kontrolllask ja kaitseriivistage relv.
Joonis 7.11. Luku pramine
RELVAPE
Automaat Galil (AR, SAR, ARM)
ja selle ksitsemine
Automaat Galil on valmistatud
Iisraelis. Relv on kuulsa Vene pritolu
automaadi AK edasiarendus. Peale Iis-
raeli on relva moderniseeritud kujul
toodetud Luna-Aafrika Vabariigis.
Viimase omapraks on statsionaarne
punatppsihik ning ergonoomiline
plastist kaba ja laeosa. Relva on lihtne
ksitseda ning laskmise ajal on see sta-
biilne ja tpne.
Relvas lasu hetkel toimuvad protsessid
on kllalt ekstreemsed (krge tempera-
tuur, rhk, suur kiirus). Ka relva osade
vikesed defektid arenevad sellistes tin-
gimustes kiirelt edasi. Sestap on tht-
sad iged relvaksitsemise vtted ning
jrjekord, kuna need vldivad isegi vi-
keste vigastuste teket. Kige rohkem
relvade kahjustusi tekib ebaigest vi
puudulikust hooldusest. Rooste, tahm
jne takistavad relva osade normaalset
td ja rikuvad neid seetttu oluliselt.
Sellest vivad tekkida lahinguolukor-
ras trked, mille kiireks krvaldami-
seks on oluline omandada iged relva
kokkupanemise ja lahtivtmise ning
puhastamise ja korrastamise oskused.
110
Kirp koos
kirbualuse ja
kirbukaitsega
Leegi-
summuti
Vintraud
Tgi
fksaator-
nukk
Laesr
Salv
Salveriiv
Pstikukaitse
ja pstik
Tule mberseadur
(kahepoolne,
kaheastmeline) A ja R
Lukukoja kaas
koos tagumise ja
sihikuga
Pstol-
kepide
Kokkupandav
latugi
Gaasitoru
Vinnastus-
kepide
Automaadi Galil osaline lahtivtmine
Esmalt tuleb alati meeles pidada reeg-
lit, et ravetud relvaosad asetatak-
se maha (vimaluse korral puhtale)
lauale vi alusele nende relva kljest
eemaldamise jrjekorras. See tagab
relva kiire kokkupaneku.
1. Eemaldage relva kljest salv.
2. Kontrollige relva. Vinnastage relv,
veendudes, et padrunit ei ole padru-
nipesas, ja sooritage kontrolllask ohu-
tus suunas.
3. Eemaldage lukukoja kaas. Parema
ke pidlaga vajutage taandurmehha-
nismi juhtvarda kand lukukoja kaane
avast sisse ja suruge allapoole, kuni
see jb pidama lukukoja kaane serva
taha (1 mm). Seejrel eemaldage lu-
kukoja kaas selle tagumist otsa les ja
taha tstes.
4. Eemaldage taandurmehhanism.
Hoidke vasaku kega kinni laesrest
selliselt, et pial hoiab kinni gaasitoru.
Parema kega suruge taandurmehha-
nismi juhtvarda kanda ettepoole, kuni
see vabaneb pikisoonest.
Tstke taandurmehhanismi tagumist
otsa lespoole, tmmake see lukuraa-
mist vlja kuni eraldumiseni ning ase-
tage maha.
Lukukoja kaane eemaldamine
RELVAPE
Joonis 7.12. Automaat Galili osad
111
5. Eemaldage gaasikolb, lukk ja luku-
raam. Hoidke laesrest vasaku kega
kinni nii, et pial hoiab kinni gaasitoru.
Vtke parema kega lukuraamist pealt
kinni ja tmmake see lppasendisse,
tstke lukuraami tagumine osa les
ning tmmake taha, kuni see eraldub
lukukojast. Asetage lukuraam pare-
masse peopessa niiviisi, et gaasikolb
on suunatud teist eemale ja lukk osu-
tab les. Vasaku kega eemaldage lukk
lukuraamist, lkates seda tahapoole ja
prates pripeva kuni eraldumiseni.
6. Eemaldage gaasitoru ja laesr. Vt-
ke parema kega kinni gaasitorust ja
tmmake seda tagasi kuni vabanemi-
seni lukukoja pikisoonest.
7. Hoidke vasaku kega kinni laes-
rest, parema ke pidlaga suruge les
laesre hendusmuhvi fksaator (fk-
saatori avamiseks vib kasutada ka
puhastusnri metallotsa). Vasaku
kega lkake laesrt ettepoole, kuni
see vabaneb kaitseseadest.
Jtke relv lahtivetuks, kontrollige,
kas relva osad on lahtivtmise jrje-
korras.
Sdur ei tohi relva rohkem lahti
vtta! See tegevus on distsiplinaar-
korras karistatav! Relva vib tieli-
kult lahti vtta ja parandada ainult
relvatehnik.
Ballistika
Tpne laskmine eeldab teadmisi sel-
lest, miks ja kuidas kuul lendab. Siht-
mrgi tabamiseks peab laskur teadma
oma relva taktikalis-tehnilisi nitajaid
ning oskama nende phjal jreldu-
si teha. Ta peab teadma, kuidas tema
asend ja ilmaolud mjutavad laske-
tpsust, ning oskama kike seda ar-
vestades valida iget sihtimispunkti.
Siseballistika on ballistikaharu, mis
ksitleb kuuli (mrsu) liikumist relva
raua nes ja teisi rauanes toimu-
vaid protsesse. Vlisballistika tegeleb
kuuli (mrsu) lennu probleemidega.
Lask ja selle perioodid
Lask on kuuli (miini, granaa-
di, mrsu) vljapaiskumine las-
kurrelva (miinipilduja, granaa-
diheitja, suurtki) rauanest
paiskelaengu plemisel tekkinud
gaaside toimel.
RELVAPE
Gaasitoru eemaldamine
Laesre eemaldamine
112
Laskurrelvadest lasu puhul annab
lkur lgi padruni kapsli pihta ja
purustab selle. Seejrel sttib kapsli
stesegu ning lbi kahe ava padruni-
kesta phjas sttib paiskelaeng.
Paiskelaeng on pssirohulaeng, mille-
ga kuul (suurtkimrsk, miinipilduja-
miin) paisatakse ettenhtud algkiiru-
sega rauanest vlja.
Pssirohi pleb alguses muutumatus
ruumis, tekib krge rhk ja tempe-
ratuur. Kuul hakkab liikuma mda
rauda. Prast kuuli rauast vljumist
kutsuvad pssirohugaasid esile leegi
ja lklaine. Viimane tekitab lasu pu-
hul heli.
Vib juhtuda, et prast lkuri lki
kapsli pihta lasku ei tule vi toimub
see hilinemisega. Esimesel juhul on
tegemist trkega, teisel juhul viitlasu-
ga.
Trge on relva vi laskemoona rike,
mille puhul prast pstikule vajuta-
mist lasku ei toimu.
Viitlasu puhul pleb paiskelaeng aeg-
lasemalt kui normaalse lasu puhul.
Paiskelaengu plemisel kulub eraldu-
vast energiast umbes 2535% kuulile
kiirenduse andmiseks (kasulik t),
1525% takistuse letamiseks kuuli
liikumisel rauanes, raua seinte soo-
jendamiseks ja relvaosade liikumapa-
nemiseks ning umbes 40% energiast
jb kasutamata.
Lask toimub vga lhikeses ajavahe-
mikus (0,0010,06 sekundit). Lasu
tekkimisel vaadeldakse nelja perioodi:
eelperiood, esimene ehk phiperiood,
teine ja kolmas ehk pssirohugaaside
jrelmju periood.
1. Eelperiood algab paiskelaengu st-
timisega ja lpeb kuuli liikuma hak-
kamisega rauanes. Kuul hakkab
liikuma, kui pssirohugaaside rhk
on saavutanud nn forsseerimisrhu
taseme.
2. Esimene ehk phiperiood algab
kuuli liikuma hakkamisega ja lpeb
pssirohu tieliku plemisega. Selle
perioodi kestel saavutab rhk mak-
simumi. Kuuli liikumiskiirus kasvab
pidevalt.
3. Teine periood kestab pssirohu
tieliku plemise momendist kuni
kuuli vljumiseni rauast. Sel perioodil
lpeb pssirohugaaside juurdevool ja
rhk rauanes langeb kiiresti. Rh-
ku kuuli vljumisel nimetatakse suud-
merhuks (P
s
). Kuuli kiirus rauast vl-
jumise momendil (V
s
) on mnevrra
viksem kuuli algkiirusest. Mnel
relval (niteks 9 mm kaliibriga psto-
lil PM ja eriti lhiraudsetel relvadel)
teine periood puudub, sest kuul juab
rauast vljuda enne paiskelaengu tie-
likku plemist.
4. Kolmas ehk gaaside jrelmju pe-
riood kestab alates kuuli vljumisest
rauast kuni hetkeni, mil pssirohu-
gaasid kuulile enam mju ei aval-
da. Gaasid vljuvad rauast kiirusega
12002000 m/s ning annavad kuulile
veel lisakiirust. Perioodi lpus saavu-
tab kuul maksimaalse kiiruse (V
max
).
Periood lpeb siis, kui pssirohugaa-
side rhk tasakaalustub mbritseva
hurhuga.
Kuuli algkiiruseks peetakse kuu-
li kiirust prast psirohugaaside
mju lppemist kuulile. Et pssiro-
hugaasid mjutavad kuuli lendu ka
prast kuuli rauast vljumist, tuleb
RELVAPE
113
rauasuuet hoida erilise hoolega ku-
lutamise ja defektide tekkimise eest,
sest ebahtlane rauasuue juhib pssi-
rohugaase ebahtlaselt ning see oma-
korda suurendab kuulide hajuvust.
Kuuli algkiirus sltub:
1) raua pikkusest;
2) kuuli massist;
3) pssirohu massist, temperatuurist
ja niiskusest;
4) pssirohu terade kujust ja mt-
metest;
5) laadimistihedusest.
Mida pikem on raud, seda kauem
avaldavad gaasid kuulile mju ning
seda suurem on kuuli algkiirus. Mida
viksem on kuuli mass, seda suurem
on kiirus.
Mida rohkem on pssirohtu, seda
suurem on rhk jrelikult on ka kii-
rus suurem. Pssirohu temperatuuri
tusuga kasvab selle plemiskiirus,
suurenevad maksimaalne rhk ja
kuuli kiirus. Niiskus vhendab nii p-
lemiskiirust ja kui ka kuuli kiirust.
Plemiskiirus sltub ka pssirohu te-
rade kujust ja laadimistihedusest. Kui
padrun on laetud pssirohuga tieli-
kult ja maksimaalselt tihedalt, tekib
oht, et relvaraud vib puruneda. See-
prast on keelatud laadida padruneid
ise ja kasutada sama tpi, kuid mne
teise relva jaoks meldud laskemoona,
Joonis 7.13. Lasu perioodid
P pssirohugaaside rhk; V kuuli (mrsu) kiirus; l kuuli liikumistee; P
f
forsseerimisrhk; P
max

maksimaalne rhk; l
m
kuuli tee maksimaalse rhuni; V
p
kuuli kiirus pssirohu tieliku plemise
korral; P
p
rhk pssirohu tieliku plemise korral; l
p
kuuli teekond pssirohu tieliku plemiseni;
V
s
kuuli suudmekiirus; P
s
rhk kuuli vljumisel rauast; l
s
kuuli teekond kuni vljumiseni rauast;
l
s
+ l
j
kuuli teekond kuni pssirohugaaside rhu langemiseni mbritseva hurhu tasemele
RELVAPE
114
Joonis 7.14. Otselask
niteks pstolkuulipilduja padruneid
pstolis jne.
Lennujoone kuju ja selle praktiline
thtsus
Lennujoone kuju sltub relvaraua ts-
tenurga suurusest. Tstenurga suure-
nemise korral suurenevad lennujoone
krgus ja horisontaalne laskekaugus.
See suurenemine toimub teatud pii-
rini ning prast seda piiri lennujoone
krgus suureneb, horisontaalne laske-
kaugus vheneb.
Tstenurka, mille puhul horisontaalne
laskekaugus on suurim, nimetatakse
suurima kauguse nurgaks. Erinevate
relvade puhul on see nurk umbes 35.
Lennujoon vib olla lame vi jrsk.
Lameda lennujoone puhul ei leta
relvale antud tstenurk lasu hetkel
20, jrsu lennujoone korral on see
le 20.
Lasku, mille puhul lennujoon ei tuse
krgemale mrgi krgusest, nimeta-
takse otselasuks, kaugust aga otselasu
ulatuseks. Otselasu ulatus sltub siht-
mrgi krgusest ja lennujoone kujust.
Tulistades sihtmrgi pihta, mis on
kaugemal kui otselasu ulatus, tu-
seb lennujoon sihtmrgist krgemale
ning teataval alal ei ole niisama krge,
aga lhemal asuv sihtmrk tabatav. Sa-
mal ajal on iga sihtmrgi juures mingi
ala, kus see on siiski tabatav. Seda ala
nimetatakse tabatavaks alaks.
Tabatava ala praktiline thtsus on sel-
les, et see kompenseerib mingil m-
ral vea, mida vime teha sihtmrgi-
ni kaugust mrates. Maa-ala, mida
mingist vaatluspunktist ei saa vaadel-
da ja mis asub varje taga, mida kuul
ei lbi, nimetatakse varjatud alaks.
Varjatud ala on seda suurem, mida
krgem on varje ning mida lamedam
on lennujoon. ks osa varjatud alast
on tabatav ning lejnud osa on ta-
bamatu ala.
Tabamatu ala on maa-ala mingi relva
laskeulatuses, kus olemasolevalt tule-
positsioonilt tulistades ei ole vimalik
sihtmrki tabada.
Kuulide hajumine. Tulistades sama-
des lasketingimustes hest ja samast
relvast ning pdes vimalikult tp-
selt ja htlaselt sihtida, on igal kuulil
juhuslike phjuste tagajrjel oma len-
nujoon ja oma lange- vi pihtamis-
punkt, st kuulid (granaadid) hajuvad.
Hajumine on kuulide vi mrs-
kude langepunktide (plahvatuste)
RELVAPE
Laskekaugus 600 m
Sihtmrgi krgus 150 cm
Suurim lennujoone
krgus
Otselasu kaugus
Sihik 6
115
Joonis 7.15. Viirutatud nelinurgad nitavad tabatavat ala eri kauguselt 45 cm krguse mrgi pihta lastes
Joonis 7.16. Varjatud, tabamatu ja tabatav ala
laialipaiskumine mingil territooriu-
mil (ruumis), kui tulistatakse hest ja
samast relvast samades oludes.
Kuulide lennujoonte kogumit, mis on
moodustunud nende loomuliku ha-
jumise tagajrjel, nimetatakse haju-
misvihuks ehk lennujoontevihuks.
Mttelist joont, mis lbib vihu keset,
nimetatakse kesklennujooneks. And-
med kesklennujoone kohta on toodud
lasketabelites.
Kesklennujoon on kuuli (mrsu, mii-
nipildujamiini) lennujoon, mis vastab
lennujoontevihu keskmisele vrtu-
sele. Kesklennujoone likumispunk-
ti sihtmrgi pinnaga nimetatakse
kesktabamispunktiks ehk hajumis-
keskmeks. Maa-ala, kus paiknevad
hajumise tagajrjel laialipaiskunud
kuulide vi mrskude langepunktid,
nimetatakse hajumispinnaks. Haju-
mispind on harilikult ellipsikujuline.
Kui sihtmrk ei ole kaugel, vib haju-
mispind olla vertikaaltasapinnas rin-
gikujuline.
Hajumist phjustavad:
1) iga kuuli teistest erinev algkiirus;
2) erinev viskenurk ja laskesuund lasu
hetkel (laskjast tingitud hajumine);
3) erinevad lasketingimused.
RELVAPE
Varje
Tabamatu ala
Tabatav ala
Varjatud ala
Pihtamispunkt
116
Phjuste hulka, mis kutsuvad esile
iga kuuli erineva algkiiruse, kuulu-
vad:
1) kuuli ja paiskelaengu erinev mass,
kuuli ja kesta kuju ning laadimistihe-
duse erinevus ja muud laskemoona
valmistamise ebatpsused;
2) paiskelaengute erinev temperatuur,
mis omakorda sltub vlishu tempe-
ratuuri muutustest ning padruni soo-
jenenud padrunipesas viibimise ajast;
3) relva raua kuumenemine ja selle
kulumisaste.
Loetletud phjused sltuvad peami-
selt laskemoonast ja relvadest.
Erineva viskenurga ja erineva laske-
suuna phjustavad:
1) sihtimisvead;
2) erinevad vljalennunurgad, mis
sltuvad laskeasendist ja erinevast rel-
va hoidmisest, eriti valangutega tulis-
tades;
3) relva osade ja mehhanismide liiku-
misest ning relva tagasilgist tulenev
relva raua vnkumine, eriti valangute
puhul.
Nimetatud phjused sltuvad peami-
selt laskuri vljappest.
Kuuli lennu erinevad tingimused
hlmavad:
1) atmosfriolude erinevust, eriti
tuule suunda ja kiirust laskude (va-
langute) ajal;
2) hu takistusju muutumist sltu-
valt kuuli massist, kujust ja mtme-
test.
Need phjused sltuvad lasketingi-
mustest ja laskemoonast.
Iga lasku mjutavad eri moel kik
eespool nimetatud phjused, st iga
kuuli lennujoon erineb teiste kuulide
Joonis 7.17. Jalave jao relvade efektiivne tuleulatus kuulipilduja, automaadi,
granaadiheitja ja ksigranaadi puhul
RELVAPE
500 m
300 m
200 m
30 m
117
lennujoonest. Tielikult krvaldada
phjusi ja jrelikult ka hajumist ei ole
vimalik, kuid teades phjusi, millest
hajumine sltub, vib nende mju v-
hendada ja lasketihedust suurendada.
Kuulide viksem hajumine saavuta-
takse:
1) laskuri hea vljappega;
2) relvade ja laskemoona hoolika ette-
valmistamisega;
3) laske-eeskirja tpse titmisega;
4) ige laskeasendi, lgapaneku, tpse
sihtimise ja sujuva pstmisega;
5) relva kindla ja htlase hoidmisega
laskmise ajal;
6) relva ja laskemoona korraliku ning
igeaegse hooldamisega.
Suurim mjutaja on tuul. Vastu- ja
prituul mjutavad alla 300 m kau-
gusele lastes nii vhe, et seda ei tasu
arvestada. Seevastu klgtuul mjutab
viksemagi laskekauguse korral palju,
eriti kui see puhub otse kljelt.
Tuule tugevus jaotatakse kolme rh-
ma:
1) nrk tuul (kuni l m/s) puude le-
hed ja viksemad oksad liiguvad vei-
di, suits tuseb peaaegu otse les;
2) keskmine tuul (15 m/s) puude
oksad liiguvad, hein kaardub krgelt
ja lahtine lumi liigub;
3) tugev tuul (510 m/s) suurema-
tegi puude ladvad kaarduvad, tolmu
ja peenikest liiva keerutab laiali.
hurhu mju kuuli lennutrajektoo-
rile vib jtta arvesse vtmata. Kll
Joonis 7.18. Klgtuule mju kuuli lennutrajek-
toorile
Joonis 7.19. Hajumine mrklaudadel
RELVAPE
118
aga tuleb seda arvestada miinipilduja-
test ja haubitsatest laskmise korral.
Temperatuurimuutused mjutavad
otseselt pssirohu plemise tempera-
tuuri. Pakasega pssirohu plemise
temperatuur langeb, seega vheneb
pssirohugaaside surve ja kuuli algkii-
rus, mistttu kuuli lennutrajektoor on
madalam ning tabamused jvad pisut
allapoole eeldatavat tabamispunkti.
Temperatuuri tustes suureneb nii
pssirohugaaside surve kui ka kuuli
algkiirus ning kuuli lennutrajektoor
on krgem ja tabamused on pisut kr-
gemal eeldatavast tabamispunktist.
huniiskuse mju vib jtta arvesta-
mata. Vihm mjutab kuuli lennutra-
jektoori pikema distantsi puhul, suru-
des kuuli paar sentimeetrit allapoole.
Laskeasendid
Heade lasketulemuste saavutamiseks
tuleb thelepanu prata laskeasen-
dile. Laskeasendis peab sdur hoidma
relva vimalikult kindlalt ja liikuma-
tult. Sestap peab asend olema niisu-
gune, et keha luustikust moodustub
tugi. Tugevaimgi mees ei suuda hoida
relva liikumatuna ainult lihaste abil.
Hea laskeasendi puhul on lihased ld-
vad, et hingamine ja vereringe saaksid
vimalikult hsti ttada. Laskeasend
peab olema tasakaalustatud nii, et sel-
le hoidmiseks tarvitatakse vimalikult
vhe lihasjudu.
Kaitseves kasutatakse lamades, pl-
velt ja psti laskeasendit.
Laskeasendite algharjutused tehak-
se kindlate kskluste jrgi ja etap-
pide kaupa. Ksklusteks on laske-
tiirus kasutatavad ksklused, mis
kinnistatakse laskeasendite harju-
tamise ajal. Algharjutus peab ole-
ma igahele individuaalne ja juhen-
daja juhitud, et ei kinnistuks vigu.
Kui laskeasendid on treeningu vltel
omandatud, oskab sdur maastikul
neid kohandada maastiku iserasuste
jrgi.
Kui laskja on vasakukeline vi kui tal
on probleeme parema silma ngemis-
teravusega, siis saab lasta relvast ka va-
sakult lalt. Suurt osa ndisaegseid
tulirelvi saab htviisi mugavalt kasu-
tada nii parema kui ka vasakukeline
inimene. Kui soovitakse lasta vasakult
lalt, peab allpool kirjeldatud tegevusi
sooritama peegelpildis.
Lamades laskeasend on laskeasendi-
test kige kindlam, sest keha toetub
kindlale pinnale ja maapind annab
knarnukkidele liikumatu toe.
Lamades laskeasend on hea, kui:
1) relv psib liikumatuna vimalikult
vikese lihasepingutuse abil;
2) laskja keha psib hes asendis kogu
laskmise ajal;
RELVAPE
Joonis 7.20. Lamades laskeasend
119
3) laskja pea on niisuguses asendis,
et sihtmrgi ngemiseks ei pea silmi
pingutama.
Laskeasend peab olema suhteliselt
krge, sest silmade ngemisvime on
normaalne ainult siis, kui pea on ps-
tiasendis. Mnele laskjale sobib asend,
kus keha on laskesuunaga otse, mne-
le vikese nurga all. Iga laskja peab ise
leidma endale vimalikult hea laske-
nurga. Tavaliselt kehtib reegel, et mida
lhem laskja, seda suurema nurga all
on tema keha relva suhtes, sest suu-
rem nurk vimaldab sellisel juhul rel-
va mugavamalt hoida.
Paremat jalga kverdades (parema-
kelised) kergendatakse hingamist.
Srasel juhul kandub keha raskus
hele kljele ning hingamine segab
laskmise ajal vhem. Seda laskeasen-
dit kasutasid esimesena Eesti laskes-
portlased enne Teist maailmasda ja
seda nimetatakse kogu maailmas Ees-
ti laskeasendiks.
Plvelt laskeasendis toetub laskja
kolmele tugipunktile: vasakule jala-
labale, paremale plvele ja paremale
jalalabale. Umbes 70% raskusest toe-
tub parema jalalaba kaudu maha, 25%
raskusest toetub vasakule jalale ja 5%
paremale plvele. Asendi kindlus ole-
neb toetuspunktide keskkohast.
Laskja istub parema jala kannale ning
lkkab vasaku jala nii palju ette, et
sr jb otse psti, vasaku ke k-
narnukk on le vasaku jala plve. Va-
saku jalalaba asendil on oluline tht-
sus laskeasendi kindlusele. Seeprast
peab leidma jalalabale vimalikult so-
biva asendi. Plvelt laskeasendis vib
istuda ka parema jalalaba seesmisele
kljele, srasel juhul ei j vasak jalg
enam otse, vaid ettepoole. Keha ja pea
tuleb hoida vimalikult psti. Keha-
asendit saab muuta parema jala kanna
liigutamisega rohkem keha alla, sest
siis tuseb keha les.
Psti laskeasendis on keha ja relva
hine raskuspunkt krgel. Keha ras-
kus peab toetuma veidi rohkem vasa-
kule jalale.
Psti laskeasendis vetakse vasaku
jalaga samm ette ja pratakse keha
paremale nii, et vasak klg jb las-
kesuunaga 3545 alla. Jalad hoitakse
otse ning plvi ei tohi painutada taha.
Jalad on hargitatud lgade laiuselt, et
jalgades ei tekiks pinget.
Vasaku kega hoitakse kinni laes-
rest, knarnukk jb kehast eema-
le. Parema kega hoitakse tugevasti
RELVAPE
Joonis 7.21. Relva hoidmine lamades laskeasendis
Joonis 7.22. Plvelt laskeasend
120
kepidemest ning mlema kega su-
rutakse relv kindlalt vastu lga. Pare-
ma ke knarnuki tstmisega saab
relva tugevamini vastu lga toetada,
aga niimoodi vib ksivarde tekkida
laskmist raskendav lihaspinge.
Pstiasendis vib relva hoida ka kaen-
las. Rihm tuleb seada parajaks, relv
suruda tugevasti vastu keha ning m-
lemad knarnukid toetuvad vastu
keha. Nii saab relvale hea toe ja vib
lasta tpsemalt pidevtuld. Selles asen-
dis ei juhita tuld ktega, vaid keha
keeramisega.
Relva tugi
Maastikul lastes on soovitatav otsida
relvale tugi. See vib olla mis tahes
kindel ja liikumatu ese looduses vi
siis enda tehtud tugi. Vasak ksi tuleb
sel juhul hoida toe ja relva vahel see
vhendab relva liikumist laskmise ajal
ning krgendab sihtimist kiirete jr-
jestikuste laskude ajal.
Lahingus lastakse tavaliselt alati toelt.
Kva toe pealt (nt kivi) ei ole hea las-
ta, sest relv lb sealt tugevamini les.
Selleks pannakse toe ja relva vahele
midagi pehmet, nt sammalt vi riiet.
Relvale tuleb otsida vimalikult pal-
ju toetuspunkte. Niteks vib relva
rauale otsida toe (kaevikust lastes).
Laskeasend peab olema alati valitud
maastiku jrgi, et oleks vimalik las-
ta tpselt, kuid samal ajal endale ohu-
tult.
RELVAPE
Joonis 7.24. Psti laskeasend
Joonis 7.25. Relva hoidmine kaenlas
Joonis 7.23. Jalgade asend psti laskeasendis
121
Lasketehnika
Kui olukord ei nua likiiret lasu soo-
ritamist, on otstarbekas jrgida nu-
annet seitse korda mda, ks kord
lika, st vajutada pstikule siis, kui
olete tabamises kindel. Mruliflmi-
dest prit arvamus, et edukas on kiire-
mini pstikule vajutaja, on ldjuhul
ekslik. Kui laskja pole saanud korra-
likult sihtida, oma hingamist korras-
tada ega laskeasendit sisse vtta, ei
suuda ta suure tenosusega mrki
tabada. Reaalses elus reedab ta pigem
vastasele oma positsiooni ja kaotab
vimaluse tpselt sihtida.
Kogenematu laskja levinum probleem
on vead pstmise juures. Laskeasend
ja relva hoidmine vivad olla laitma-
tud, aga sellest ei ole kasu, kui laskja
n- tmbab lasu ra, st pstab kiire ja
julise liigutusega, mille tagajrjel relv
liigub sihtmrgist krvale. Tavaliselt
on paremakelisel laskuril tabamus
nn ratmmatud lasu puhul mrklaua
keskpunktist paremal ja veidi leval.
Teine viga on lasu ootamine. rge va-
jutage pstikut ja oodake samal ajal
pauku! Pstikut tuleb vajutada suju-
valt ja rnalt ning keskenduda ainult
sihtimisele. Tehke seda mttega, et
lasku ega pauku ei tule.
Sujuvat pstikule vajutamist on vaja
vga phjalikult harjutada. Selleks
sobivad igasugused relvad, ka relva-
imitatsioonid ja kas vi mngurelvad.
Olles laskeasendis, vajutage pstikule
ning kontrollige, kas relv on pidevalt
suunatud sihtmrgile.
RELVAPE
Laskmise etapid
1. Keskendumine meldakse ai-
nult lasu sooritamisele.
2. Eelsihtimine sihik suunatakse
sihtmrgi keskele, seejuures kont-
rollitakse asendi igsust (sihik lii-
gub sihtmrgi keskel hingamisrt-
mis les-alla).
3. Kontrollsihtimine vaade kes-
kendatakse sihikule ja sihtmr-
gi keskpunktile, nii et sihtmrgi
mbrus muutub hguseks.
4. Hingamise peatamine kontroll-
sihtimise ja pstikule vajutamise
ajal hingamine peatatakse, enne
seda hingatakse rahulikult; lask
peab jrgnema 5 sekundi jooksul.
5. Pstikule vajutamine pstik
vajutatakse sujuvalt tagasi, nii et
relva asend ei muutuks.
6. Jrelsihtimine sihik viiakse
uuesti sihtmrgi keskele, kontrol-
litakse relva ja keha asendit, prast
seda taastatakse normaalne hinga-
misrtm.
122
Ohutusnuded
Kaitseves korraldatakse laskmist
lasketiirus ja laskevljal. Laskevli
on spetsiaalselt laskmiseks kohanda-
tud ja tarviliku ohutusalaga maa-ala.
Laskevljal harjutatakse tavaliselt all-
ksuse taktikalisi oskusi koos lahing-
laskmisega, nt lahingupaar kaitsel ja
rnnakul, jagu kaitsel ja rnnakul jne.
Lasketiir on koht, kus treenitakse las-
ketehnikaid; tehakse harjutusi, mis
parandavad laskja tpsust; korralda-
takse tiirulaskmisi ning seatakse ps-
se normaaljooksu, st kohandatakse si-
hikut laskja silma iserasuste jrgi, et
lask oleks tpne.
Lasketiirud vivad olla kinnised las-
ketiirud ehitistes, kus lastakse peami-
selt sportrelvadest, vi lahtised tiirud
maastikul kuulipdjate vi tunne-
litega tulejoonel vi siis laskevlja-
del ajutiselt kohandatud tiirud jne.
Sltumata lasketiiru enda ohutusest,
peab ohutustnudeile alati pra-
ma vrdselt thelepanu nii imitaato-
rist kui ka sportrelvadest ja hups-
sist lastes. Tuleb nii palju treenida,
et kaitseveteenistuse lpuks tide-
taks ohutusnudeid automaatselt.
RELVAPE
Tulirelvaga mberkimise ld-
nuded
1. Omal algatusel ei tohi ksitseda
relvi, laskemoona ega nende osi ju-
hul, kui neid ei tunta.
2. Saanud ksu kasutada relva,
mida ei tunta, tuleb sellest kohe
ksuandjale ette kanda.
3. Keelatud on hoida relvi ja las-
kemoona, kui selleks ei ole antud
luba.
4. Ksitsege relva kui laetut nii-
kaua, kuni olete selle ise le kont-
rollinud.
5. rge andke oma relva teistele.
Kui olete seda teinud, siis kontrol-
lige relv prast kohe le ja veendu-
ge, et padrunit ei ole padrunipesas
ja relv on kaitseriivistatud.
6. rge jtke oma relva jreleval-
veta.
7. Hoidke oma relva tugevate p-
rutuste, lkide ja muljumiste
eest, mis vivad seda kahjustada
vi viia sihiku paigast.
Relvade ja laskemoona ksitsemine
1. Relva ei tohi suunata inimese
poole.
2. Relva peab kogu aeg ksitsema
kui laetut.
3. Relva laadimine ilma kskluseta
on keelatud.
4. Relva ei tohi laadida siis, kui rel-
va raua ees on inimene.
5. Relva ksitsedes peab olema
veendunud, et padrunipesas ei ole
padrunit ja salv ei ole kinnitatud
relva klge. Kui salv on relva kl-
jes, peab veenduma, kas seal ei ole
padruneid.
123
6. Relva tuleb ksitseda nii, et sin-
na ei satuks liiva, prgi ega muud
seesugust.
7. Laskmisharjutuseks valmistu-
des tuleb kontrollida, kas relv on
igesti kokku pandud ja puhas.
8. Kui relva parasjagu ei kasutata,
peab see alati olema kaitseriivis.
Lasketiirus tegutsetakse ainult
laskmise korraldaja kskluste jr-
gi. Thtsamaid ohutust tagavaid
ksklusi on TULI SEIS!. Igaks,
kes neb, et tekkimas on ohtlik
olukord, on kohustatud laskmise
peatama, kskides TULI SEIS!.
Laskja on kohustatud andma ksk-
luse TULI SEIS! jrgmistel juh-
tudel:
1) kui laskesektorisse ilmub keegi
vi miski;
2) kui keegi laskjatest teeb ohtliku
vea;
3) kui sttib mets vi kulu;
4) kui katkeb side tunnimehega
(laskevljal) vi mehitatud punk-
riga (lasketiirus, kus mrkide va-
hetajad on mrklaudade lhedal
punkris).
Prast ksklust TULI SEIS! te-
gutsetakse nnda:
1) peatatakse otsekohe laskmine;
2) korratakse saadud korraldust
valju hlega;
3) kaitseriivistatakse relv.
Laskmist korraldatakse laskeksk-
luste abil. Igasugune omaalgatus-
lik tegevus prast ksklust TULI
SEIS! on lasketiirus ja laskevljal
keelatud!
Laskeksklused
LASKJAD LASKEPAIKADELE
MARSS!
Laskjad liiguvad neile mratud laske-
paikade taha.
RELVAD KONTROLLIKS NIT!
Laskjad vtavad relva osaliselt lahti.
Relva korpus ja lukuraam koos luku ja
gaasikolviga asetatakse vastavalt vasa-
kule ja paremale lale nii, et gaasikolb
ja rauasuue jvad suunaga selja taha.
Kui korraldaja juab laskja selja taha
ja hakkab kontrollima, siis vtab laskja
valvelseisangu ja kannab ette (nt pi-
lase Kase relv nitamiseks valmis!).
RELV KOKKU PANNA!
Prast ksklust paneb laskja relva kok-
ku ja vtab relva ktte.
SALV(ED) PADRUNIGA LAE!
Laskja paneb relva maha, tidab sal-
ved, vtab relva ja jb laskepaiga
taha seisma; salved asetab rakmetes-
se, padruni taskusse. Kui tegu on sal-
vedeta sport- vi hkrelvaga, siis seda
ksklust ei anta.
KATTA KUULMINE!
Laskjad panevad krvaklapid phe
vi tropid krvadesse. Seda ksklust
ei kasutata hkrelvade puhul.
RELVAPE
124
SALV KINNITA!
Laskjad kinnitavad salve. Kui tegemist
on salvedeta sport- vi hkrelvaga, siis
jb see ksklus vahele.
LAMADES (PLVELT, PSTI)
LASKEASEND VTT!
Laskjad vtavad sisse kstud laske-
asendi ja alustavad sihtimist, proovides
laskeasendi kindlust.
RELV LAE JA KAITSERIIVISTA!
Sooritatakse ilma asendit muutmata.
hk- ja sportrelva puhul relv laetak-
se ja kaitseriivistatakse. Relva raud on
kogu aeg sihtmrkide suunas.
KAS LASKJAD ON VALMIS?
Laskjad lpetavad sihtimise ja laske-
asendi kontrollimise ning lasevad kaba
vastu maad (plvelt laskeasendi puhul
on relva raud suunatud les, psti laske-
asendi puhul alla, relva kaba on las).
SIHTMRKIDE PIHTA KSIK-
LASKUDEGA (VALANGUTEGA)
TULD!
Laskjad lkkavad kaitseriivi nimeta-
tud asendisse ja alustavad laskmist.
Kui laskja on laskmise lpetanud, kait-
seriivistab ta relva ja laseb kaba vastu
maad.
KAS LASKJAD ON LPETANUD?
Kui ei ole lpetanud, siis tstetakse ole-
nevalt laskeasendist les ksi vi jalg ja
jtkatakse laskmist.
KAS TRKEID ESINES?
Kui laskmise ajal tekkis trge, kaitserii-
vistage relv. Kui esitatakse ksimus tr-
gete kohta, tuleb tsta ksi vi jalg.
SALV ERALDA, RELV JA
SALV(ED) KONTROLLIKS
NIT!
Laskja eraldab salve, vtab selle va-
sakusse ktte ning hoiab sama kega
kinni ka laesrest. Parema kega ee-
maldab ta kaitseriivi, tmbab vinnas-
tushoova tagaasendisse ning jb oo-
tama laskmise korraldaja ksklust.
KONTROLLITUD!
See ksklus antakse koos kerge mk-
suga vastu saapa talda vi lga, prast
seda laseb laskja vinnastushooval ette
joosta, teeb kontroll-lasu ja kaitserii-
vistab relva.
LASKJAD PSTI SIHTMRKI-
DE JUURDE MARSS-MARSS!
Salved rakmetes, relvad kes, tuse-
vad laskjad psti ja jooksevad siht-
mrkide juurde.
Tegevus sihtmrkide juures
Iga laskja jookseb oma sihtmrgi juur-
de, jb selle krvale seisma ja kannab
ette laskmise korraldajale (nt pilase
Kase sihtmrk).
LASKJAD PAREM (VASAK)
POOL OMA LASKEPAIGALE
MARSS!
Laskmise lpetamine:
1) osalejate ksimused instruktorile;
2) osalejate kontrollimine ksitlusega
(sh ohutusnuded);
3) laskepaiga korrastamine;
4) varustuse pakkimine;
5) kokkuvte tulemustest;
6) info jrgmise tegevuse kohta.
RELVAPE
125
?
Ksimused
1. Missuguste isiksuseomadustega inimesele vib usaldada relva?
2. Nimetage kaitseves kasutatavad thtsamad ksitulirelvad.
3. Nimetage peatkis loetletute seast kige suurema laskekaugusega relv.
4. Missuguseid ilmaolusid tuleb laskmise ajal rohkem arvestada?
5. Mis on hajumine ja mis selle phjustab?
6. Mis on tabamatu ala?
7. Nimetage kolm peamist laskeasendit.
8. Missugust laskeasendit kasutades on lasketulemused parimad ja miks?
9. Miks on otstarbekas lasta toelt?
10. Nimetage laskmise etapid.
11. Mida tuleb relva ksitsedes kogu aeg arvestada?
12. Kellel on igus anda ksklust TULI SEIS!?
13. Mis juhtudel antakse ksklus TULI SEIS!?
14. Kirjeldage kolme ohtliku olukorra tekkimise vimalust lasketiirus.
RELVAPE
126
Juba aastatuhandeid on maapinna ku-
jutamine kaartidel olnud keeruline,
tpsust ja aega nudev lesanne. Es-
makordselt kajastas Eesti alasid maa-
ilmakaardil Ptolemaios 2. sajandil.
Tnapeval kasutatavad topograafli-
sed kaardid ja plaanid on riigi ja rah-
va jaoks hdavajalikud alusmaterjalid
detailplaneerimise ja ehitamise korral,
turismis, riigikaitses, katastroofde ta-
gajrgede krvaldamise ning lihtsalt
maastikul liikumise puhul.
Topograafline kaart ehk topokaart
on maastiku ldistatud kujutis, kus ka-
jastatakse maastikul esinevaid objekte ja
nhtusi, mis mrgitakse kaardile leppe-
mrkidega. Leppemrgid on nha kaar-
di legendis. Kaardilugemise hlbusta-
miseks on need thistatud tavaliselt eri
vrvidega, mis kattuvad looduses esine-
vate objektide toonidega (vt lisa 8.1).
Kaarti ei ole vimalik valmistada nii,
et seal oleksid kujutatud kik objektid
ning kaarti saaks kasutada aastakm-
neid. Looduslike protsesside ja inim-
tegevuse tagajrjel muutub maastik
meie mber pidevalt ja seetttu tuleb
ka kaarti uuendada.
Seega tuleb maastikul liikudes arvesta-
da seda, et kaart vib olla vananenud.
Pealegi annab arenev tehnoloogia jr-
jest suuremaid vimalusi kaardil palju
infot kajastada ning kasutada kogutud
teavet mitmes eluvaldkonnas.
Tpsete topokaartide tootmine on kal-
lis ja aeganudev, kaart ise on sageli
hukesele paberile trkitud, seeprast
tuleb kaarti hoolikalt hoida ja ilma-
mjude eest kaitsta. Parim viis kaarti
ilmastikuolude eest kaitsta on see kile-
tada.
Kaitsejududes kasutatakse kaarti
plaanimise eri tasandeil alates jaole-
mast. Ka sdur, kes on saanud jaole-
malt erilesande, peab oskama kaar-
ti kasutada. Kaartide jrgi ttatakse
vlja sjalised manvrid, pitakse
tundma maastiku olemust, mratak-
se kindlaks lennuve marsruudid ning
suurtkive sihtmrgid. eldakse, et
kaart on armee silm. Kaartidele vib
kanda sbralike judude ja vaenla-
se ved ning kaardil saab infot vgede
kohta pidevalt uuendada.
8. Topograafa
Joonis 8.1. Kaart ja maastik
127
Kaardi mtkava
Kaardi
mtkava
Mtkava vrtus Kaardi nimetus Kaardi kasutamine
1:20 000
1 cm kaardil
vastab 200 m-le
looduses
Eesti phikaart
Maastikul liiku-
mine, detailplaani-
mine, kaitsevelaste
vljape
1:50 000
1 cm kaardil
vastab 500 m-le
looduses
Kaitsevekaart
Maastikul liiku-
mine, taktikaline
plaanimine, kait-
sevelaste vljape
1:250 000
1 cm kaardil vas-
tab 2500 m-le
looduses
hendoperat-
sioonide kaart
huvele
Strateegiline plaa-
nimine, madal-
lendamine
1:250 000
1 cm kaardil vas-
tab 2500 m-le
looduses
hendoperat-
sioonide kaart
maavele
Strateegiline
plaanimine, ld-
plaanimine
Tabel 8.1. Kaitsejududes kasutatavate paberkaartide standardmtkavad
Maastiku kujutamise ksikasjalikkus
ja tpsus sltuvad kaardi mtkavast.
Kaardi mtkava nitab, mitu korda
on joone pikkus kaardil viksem selle-
le vastavast pikkusest maastikul. Seda
vljendatakse kahe arvu suhtena, mil-
lest esimene on enamasti 1. Mtkava
1:50 000 nitab, et mingi joone pikkus
maastikul on kaardil 50 000 korda v-
hendatud, mis thendab, et 1 cm kaar-
dil vastab 50 000 cm-le ehk 500 m-le
maastikul. Kasulik on meeles pidada,
et kui suhte paremal poolel kriipsu-
tada lbi kaks viimast nulli, siis jre-
lejnud arv nitab, mitmele meet-
rile maastikul vastab 1 cm kaardil.
Tavaliselt esitatakse kaardi mtkava
kaardi raami alumise klje all arv- ja/
vi joonmtkavana (joonis 8.2).
Mida suurem on kaardi mtkava,
seda ksikasjalikumalt on kujutatud
maastikku; mida viksem on kaardi
mtkava, seda viksem on ka kaar-
dile kantud objektide hulk ning seda
ldistatum on kaart. Topokaart erineb
varasemates klassides petatud maail-
makaartidest suurema arvu detailide
ja kaardiga kaetava viksema maa-ala
poolest.
TOPOGRAAFIA
128
Joonis 8.2. Kaardi mtkava
Leppemrgid hlbustavad kaardi
lugemist ning need on ra toodud
kaardi legendis. Seetttu peab enne
kaardiga maastikule minekut endale
selgeks tegema leppemrkide then-
dused. Kaardil kujutatakse maastikul
esinevaid objekte ja nhtusi joonte,
pindade, mrkide, teksti ja vrvidega.
Leppemrgid on jagatud kolme
gruppi:
1) joonleppemrgid, millega kuju-
tatakse joonekujulisi objekte (teid,
raudteid, veetorustikke, elektriliine
jne), mille pikkus vljendub kaardi
mtkavas. Nende tpne asend kaar-
dil on mratud objekti pikiteljega;
2) mtkavatud leppemrgid, mil-
lega kujutatakse niisuguseid objekte
ja reljeefdetaile, mida ei ole vimalik
vljendada kaardi mtkavas nende
vikeste mtmete tttu, kuid millel
on maastikul selge orientiiri thtsus;
3) pindleppemrgid (kontuurilised
leppemrgid, mtkavalised leppe-
mrgid), mis tidavad kaardi mtka-
vas vljenduvate objektide pinda.
Leppemrkide lugemist hlbustavad
selgitavad kirjed, mis annavad lisain-
fot objekti vi nhtuse kohta ja aita-
vad esile tsta objekti thtsust kaardil.
Kaitseves kasutatavatel kaartidel on
kirjed eesti ja inglise keeles, et kaarte
saaksid peale Eesti kaitsejudude ka-
sutada ka teiste NATO riikide relva-
jud.
Maastiku nitlikumaks kujutamiseks
trkitakse topokaardil iga leppemr-
kide grupp, mis hlmab hetbilisi
maastikuelemente, teatud vrviga (vt
lisa 8.1):
1) sinine vesi, mrgalad;
2) valge vi kollane lage, haritav
maa;
3) roheline mets, nhtavust piirava
taimestikuga alad;
4) pruun reljeef, teed;
5) must ja punane enamik inimtege-
vusega seotud objekte.
Leppemrgid
TOPOGRAAFIA
129
Maa pinnamoodi ehk reljeef kujuta-
takse kaardil samakrgusjoonte ehk
horisontaalidega. Horisontaalidele li-
satakse krgusarvud, mis nitavad
maapinna punktide krgust ja toovad
esile maastiku detailid. Krgusarvud
esitatakse kaardil nii, et arvu n- ja-
lad jvad languse suunas. Eesti kaar-
tidel kasutatavad krgusandmed on
taandatud Balti mere pinna pikaaja-
liste mtmiste keskmisele taseme-
le Kroonlinnas (Kroonlinna nullile).
Maastikupunkti absoluutkrgus on
punkti krgust merepinnast meetri-
tes. he maastikupunkti krguskasvu
teise suhtes ehk krgust knka jalamilt
(oru phjast) knka tippu nimetatakse
suhteliseks krguseks (joonis 8.3).
Reljeef kujutamist horisontaalidega
on nidatud joonisel 8.4 oleva mudeli
abil. Me mudel on lbi ligatud kol-
me paralleelse horisontaalpinnaga 0,
1 ja 2 nii, et pind 0 htib nullnivooga.
Kik pinnad asuvad ksteisest vrd-
sel kaugusel, mida nimetatakse reljeef
likevaheks. Joonisel esitatud mudelil
on likevahe 1 m. Igal pinnal on seega
teatud krgus nullnivoost: H
1
= 0 m,
H
2
= 1 m, H
3
= 2 m.
Mudeli pinna ja likepindade liku-
mispunktid moodustavad suletud
kverjooned, mis hendavad hel
krgusel asuvad mudeli punktid: k-
ver tasapinnas 0 hendab punktid,
mille krgus on 0 m; kver tasapin-
nas 1 hendab punktid, mille krgus
on 1 m; kver tasapinnas 3 hendab
punktid, mille krgus on 2 m.
Saadud kverate ristprojektsioonid
horisontaalpinnale annavad me mu-
deli kujutise. Mida tihedamalt hori-
sontaalid kaardil on, seda jrsem on
nlv looduses. Sestap on soovitatav
teekonda plaanides vltida tihedalt
esitatud horisontaalidega ala, et ssta
judu.
Samakrgusjooni, mis vastavad reljee-
f philisele likevahele, nimetatakse
phihorisontaalideks. Need joones-
tatakse peene pruuni pidevjoonega
ning lugemise hlbustamiseks mrgi-
takse iga viies horisontaal jmedama
joonega. Tippude, lohkude, sadulate
jm pinnavormide kujutamiseks, mis ei
vljendu tpselt phihorisontaalidega,
kasutatakse tiend- ehk poolhorison-
taale. Tiendhorisontaalid joonista-
takse kriipsjoontega.
Kumerate pinnavormide (me, seljan-
diku) eraldamiseks ngusatest (hilist,
nost, orust) ning kallaku suuna kii-
reks mramiseks joonistatakse hori-
sontaalidele ristsuunas nn langukriip-
sud, mille vaba ots on kalde poole.
Kumeraid ja ngusaid pinnavorme
vib rhmitada vee voolamise jrgi
(joonis 8.5).
Joonis 8.3. Absoluutne ja suhteline krgus
Reljeef
TOPOGRAAFIA
absoluutne
krgus
suhteline
krgus
130
Joonis 8.4. Me mudel Joonis 8.5. Pinnavormid
Mgi vi kngas vesi voolab kr-
gemast punktist kigisse nelja klge.
Me vi knka juures eristatakse har-
ja, nlva ja jalamit.
Sadul vesi voolab kahest kljest
juurde, kuid samas jlle kahest kljest
ra. Sadul asub kahe metipu vahel.
Ngu, hil vi lohk vesi voolab ki-
gist neljas kljest kige madalamasse
punkti. Eristatakse phja, veerusid ja
perve.
Lhang-, slk-, uht-, mold-, lam-
morg vesi voolab kolmest kljest
juurde ja neljandast vlja. Avalohul
eristatakse kahte veeru ja voolunlva,
s.o joont avalohu phjas, mida mda
voolab vesi.
Seljandik, knnis, vall vi hari vett
voolab juurde hest kljest ja kolmest
lejnud kljest voolab ra. Seljan-
dik koosneb kahest nlvast ja kahest
harjast. Nlvad vivad olla kas jrsud
vi lauged.
Kaartide jaotus
Et kiiresti vajalikke kaarte leida ja
nende kohta esmast infot saada, on
kaartide lemises paremas servas kaar-
dilehe viite-, seeria- ja trkinumber
(joonis 8.6).
Viitenumber nitab kaardilehe paik-
nemist teatud maa-alal. Kaardi see-
rianumber nitab, missuguste nuete
jrgi on kaart koostatud. Niteks on
seeria N757 kaardid koostatud mt-
kavas 1:50 000 NATO topograaflis-
te kaartide nuete jrgi. Kaardi le-
val paremas nurgas olev arv nitab,
mitmes trkk on selle seeria kaardist
tehtud. Mida suurem see arv on, seda
hilisema trkiga on tegemist. Lisaks
nimetatud andmeile iseloomustab
kaardilehe paiknemist kaardilehe
nimi, mis mratakse enamasti kaar-
dilehel oleva suurema asula jrgi.
TOPOGRAAFIA
131
Oma tpset asukohta kaardil aitavad
mrata tasapinnalised ehk rist- ja
geograaflised koordinaadid. Topo-
kaartidel esitatakse ristkoordinaadid
tavaliselt hekilomeetrise sammuga.
Koordinaate mratakse samamoodi
nagu matemaatilisi koordinaate (joo-
nis 8.7) ning need esitakse tavaliselt
kas nelja-, kuue- vi kaheksakohalise-
na sltuvalt asukoha tpsusest.
Koordinaatide tisvrtused on kirjas
kaardi nurkades raamijoonel.
Peale rist- ja geograafliste koordinaa-
tide kasutatakse sjanduses he punk-
ti asendi mramiseks teise suhtes
vrdlemisi vikestel kaugustel polaar-
ja bipolaarkoordinaate. Neid kasu-
tatakse niteks sihtmrke ktte juha-
tades, orientiire ja sihtmrke slkides
ning maastikuskeeme koostades.
Polaarkoordinaatide korral vetak-
se pooluseks vaatluspunkt, tuleposit-
sioon, liikumise lhtepunkt vm, po-
laarteljeks aga magnetiline meridiaan
Kaardi koordinaadid
Joonis 8.6. Kaardinurk
Joonis 8.7. Koordinaatide mramine kaardil
TOPOGRAAFIA
132
(kompassi magnetnela suund) vi
mingi kauge orientiir (joonis 8.8).
Bipolaarkoordinaatide ehk kahe
poolusega koordinaatide ssteemi
rakendatakse kige sagedamini liht-
vaatluspunktidest sihtmrke vaadel-
des ja slkides ning miinivlju kaar-
dile kandes. Kahest kaardil mratud
vaatluspunktist mdetakse suvalise
kolmanda punkti suund ja kaugus vi
mlemad parameetrid kas phjasuuna
vi vaatluspunkte hendava sirge (baa-
si) suhtes.
Joonis 8.8. Polaar- ja bipolaarkoordinaadid
Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk
Topokaardilt vime leida kolm ph-
jasuunda:
1) geograafline ehk teline phja-
suund on suund vaatluskohast vi
mingit kaardipunkti lbiv meridiaani
phjasuund phjapooluseni;
2) kilomeetrivrgu phjasuund on
telgmeridiaani phjasuunaga paral-
leelne nurk ehk tasapinnaliste koor-
dinaatide ssteemi phjasuunaline
telg;
3) magnetiline phjasuund on kom-
passi vi bussooli magnetnela
N-otsaga mratav geomagnetvlja
horisontaalvektori phjasuund, mis
ldjuhul ei lange kokku geograaflise
phjasuunaga. Joonis 8.9. Suunaparand
TOPOGRAAFIA
133
Kompassiga orienteeritakse maasti-
kul kaarti, mratakse ilmakaari ja
minnakse asimuudi jrgi vajalikus
suunas. Kompass koosneb kompassi-
nelast kapslis ja alusplaadist, millel
vivad olla liikumissuuna nooled, et
kompassi oleks kergem orienteerida
(joonis 8.10).
Kompassi nel on magnetiseeritud
ja nitab alati phjasuunda. Tavali-
selt on phjasuunda nitava kompas-
sinela ots punane. Asendamatu on
kompass pimedas, halva nhtavuse
korral ja merel, kuigi tnapeval on ka
GPS-seadmed, radarid, raadiolokat-
sioon jms.
Orienteeritud kompassil on kompas-
sinela ots nelavravas (joonis 8.11),
kusjuures liikumissuuna nooled ni-
tavad iget liikumissuunda.
Kompassinel on tundlik metalli suh-
tes, seeprast ei tohi kompassi kasuta-
da niteks relva, pksirihmapandla,
metallkekella, auto, krgepingeliini-
de jms lheduses. Kompassist ei ole
abi magnetilise anomaaliaga piirkon-
nas liikudes.
Joonis 8.10. Kompassi lihtsustatud nidis
Magnetiliseks deklinatsiooniks
(magnetnela kndeks) nimetatakse
magnetilise ja geograaflise meridiaa-
ni phjasuuna vahelist nurka, mida
mdetakse pripeva. Eesti alal on
see tnapeval ldiselt idapoolne ehk
positiivne (57).
Direktsiooninurga saamiseks m-
detakse malliga kaardil nurk objekti ja
koordinaatvrgu suunal.
Magnetilise asimuudi saamiseks
mdetakse kompassiga looduses
nurk telise phjasuuna ehk geograa-
flise phjasuuna ja maastikul asuva
objekti vahel. Magnetilist asimuuti
direktsiooninurgaks teisendades tu-
leb Eesti oludes liita magnetilisele
asimuudile magnetiline direktsiooni-
nurk G-M (joonis 8.9). Direktsiooni-
nurka magnetiliseks asimuudiks tei-
sendades tuleb direktsiooninurgast
lahutada magnetiline direktsiooni-
nurk G-M (joonis 8.9).
Mnes kohas (Jhvis, Misakla
mbruses) vib esineda magnetilist
anomaaliat, kus deklinatsioon erineb
tunduvalt mbritsevast foonist. See
on tingitud maakoores leiduvatest
erisuguste magnetiliste omadustega
kivimitest, ent ka raudtee, elektrikr-
gepingeliini jt tehisobjektide esilekut-
sutud magnetilistest efektidest.
Kompass
TOPOGRAAFIA
134
Joonis 8.11. Orienteeritud kompass
Oma asukoha mramist maastikul
tuleb alustada kaardi orienteerimi-
sega, st kaarti peab vrdlema maas-
tikuga, kasutades lhemaid orientii-
re, ning mrama nende jrgi oma
asukoha. Seejrel vrreldakse kaarti
maastikuga ja veendutakse esialgse
orienteerimise igsuses. Samal ajal
tuleb jlgida, et kaardi phjapoolne
(lemine) raami klg oleks pratud
phja poole. Selles asendis vastab ko-
hapealsete esemete ja pinnavormide
asend maastikul nende leppemrkide
asendile kaardil (joonis 8.11).
Kaarti joonorientiiri jrgi orientee-
rides tuleb kaart prata nii, et seisu-
punktist mda joonorientiiri (nt tee)
leppemrki mttes tmmatud joon
htiks selle orientiiri suunaga loodu-
ses. Joonorientiiri jrgi orienteeritak-
se kaarti kige sagedamini rnnakul,
kui kaarti on vaja maastikuga vrrel-
da liikumise ajal ning varem vljavali-
tud orientiiride risttee, teelahkmete,
sildade, asulate ja teiste iseloomulike
objektide lbimise kontrollimiseks.
Sel juhul mratakse asukoht kaardil
samuti silma jrgi.
Punktorientiiri jrgi orienteeritakse
kaarti samamoodi nagu joonorientii-
ri jrgi. Orienteerimise erinevus seis-
neb ainult selles, et joonorientiiri ase-
mel kasutatakse suunda seisupunktist
mingile esemele (ksik torn, kirik,
puu, sild vms), mis looduses ja kaar-
dil on ratuntav. Sel viisil orienteeri-
des pratakse kaart horisontaalasen-
dis nii, et mttes seisupunktist mne
Kaardi orienteerimine
TOPOGRAAFIA
135
Kaardi jrgi orienteerumine maastikul
Ettevalmistus sisaldab sltuvalt olu-
korrast kas tielikult vi osaliselt jrg-
misi meetmeid:
1) teekonna valik ja tundmappimine
ning selle mrkimine kaardile;
2) teekonna ulatuse mramine ning
selle jaotamine vahetappideks;
3) liikumissuundade magnetiliste asi-
muutide mramine likudes, kus
kaardi jrgi on raske orienteeruda.
Liikumise marsruut valitakse kaardi
jrgi, arvestades ettevalmistust, olu-
korda ja maastikku. Eelistada tuleks
objekte (nt kvakattega teid), mida
mda juab kiiresti edasi.
Vga thtis on, et teekonna valikul ar-
vestataks vimalike ettetulevate takis-
tustega. Aastaaegadest sltuvalt vib
mni suvel raskesti lbitav objekt olla
talvel kergemini lbitav, nt klmunud
jed, jrved, rabad, sood. Teekonda
valides tuleks hoiduda suurematest
takistustest ning pda vimaluse
korral nendest mber minna. Maas-
tikul on keskmine liikumiskiirus ker-
ge kandamiga 5 km/h, kuid knklikul
maastikul tuleb aega arvestades liiku-
miskiirusele lisada iga kaardi teekon-
nale jva horisontaali kohta 1 minut.
Ligi poole aeglasemini liigutakse met-
sas.
Orienteerumine pimedas
sel on nhtavus piiratud valgusvihu
ulatusega, mida annab lamp. Pimedas
on raske nha peval kergesti eristata-
vaid maastikuobjekte ja nende detai-
le (radu, elektriliine, ohtlikke like).
Vhese valguse tttu on raske kaarti
eseme leppemrgini tmmatud joon
kaardil htiks enam-vhem selle suu-
naga looduses.
Kaarti kompassi jrgi orienteerides
mratakse esialgu phjasuund, ve-
takse sellel suunal mingi orientiir ja
seejrel pratakse kaarti nii, et le-
mine (phjapoolne) kaardiraami klg
oleks pratud selle orientiiri poole.
Kompassi jrgi orienteeritakse kaarti
siis, kui oma asend sellel ei ole mra-
tud vi kui mratud seisupunktist ei
ole orientiire nha.
Kaarti taevakehade jrgi orienteeri-
des mratakse kigepealt kindlaks
phjasuund (Phjanael) ning leitakse
sellel suunal mingi orientiir. Seejrel
pratakse kaarti nii, et selle lemine
(phjapoolne) raami klg oleks p-
ratud selle orientiiri poole.
Asimuudi jrgi liikumine
Asimuudi jrgi liigutakse juhul, kui
kaardilt ei ole vimalik midagi abis-
tavat vlja lugeda (soos, lausmetsas)
vi kui nhtavus on nii halb, et ei saa
maastikku jlgida. Asimuudi jrgi lii-
kumiseks tuleb kaardil mrata direkt-
siooninurk ja teisendada see mber
magnetiliseks asimuudiks, mis kan-
takse kompassile. Maastikku lbides
on soovitatav pikemad etapid jagada
viksemateks vaheetappideks, otsides
knupunktideks objekte (silmator-
kav puu, korsten, maja jms), mis olek-
sid maastikul kergesti ratuntavad.
TOPOGRAAFIA
136
lugeda, edasi liikuda ning maastikust
tervikpilti luua.
iseks rnnakuks valitakse teekond
nii, et see lheks mda teid vi piki
muid joonorientiire. sel kontrol-
litakse oma asukohta tihedamini kui
peval.
Plaanides liikumist vljaspool teid,
tuleb andmed ette valmistada liiku-
miseks asimuudi jrgi, mtes kaar-
dilt vajalikud direktsiooninurgad
ning teisendades need mber mag-
netilisteks asimuutideks. Teekonna
knakud plaanitakse niisugustes-
se kohtadesse, mis on sel kergesti
ratuntavad. Need vivad olla jrved
vi tiigid, mille peegelpind on m-
berkaudse maastiku foonil kerges-
ti mrgatav, ent ka tehasekorstnad,
tornid, sidemastid jms, mis eristu-
vad ise taeva taustal ning millel on
lennuohutuse tagamiseks plinktuled.
Marsruut kaardil on soovitatav tsta
esile eredamalt kui peval liikudes, et
see oleks nha ka nrga valgustusega.
GPSi kasutamine
Lisaks kompassi ja kaardiga navi-
geerimisele kasutatakse ha sageda-
mini ige teekonna leidmiseks GPSi
(Global Positioning System). Laie-
mas thenduses mistetakse GPSi all
(Ameerika hendriikide kaitseminis-
teeriumi loodud) lemaailmset asu-
koha mramise ssteemi, mis p-
hineb mber maa kindlaksmratud
trajektooridel tiirlevatel satelliitidel
ning nende saadetavatel signaalidel. Et
GPS-vastuvtjat rahuldava tpsusega
kasutada, peab selleni judma mini-
maalselt nelja satelliidi signaal, mis on
tnapevast satelliitide kogust arves-
tades enamasti saavutatav. Philiselt
kasutatakse GPS-vastuvtjas kas geo-
graaflisi vi UTM-koordinaate, mida
vib hlpsasti topokaardilt mdeta-
vate koordinaatidega vrrelda.
Euroopa regioonis kasutatavatel
GPSidel vimaldab vastuvtjatele li-
satud asukorra korrektsioonissteem
(EGNOS) saavutada lagedatel aladel
13meetrilise asukoha tpsuse, mis
rahuldab enamikku maastikul liiku-
jaid. Uuematel GPSidel on lisafunkt-
sioonina vimalik alla laadida arvuti-
kaarte, mis lubab automaatselt jlgida
oma asukohta vastuvtja ekraanil kaar-
di taustal ning hlbustab liikumist.
GPS-vastuvtja tpsus vheneb mr-
gatavalt tihedas metsas vi krghoo-
netega ja tiheda asustusega aladel
liikudes, seetttu ei maksa GPSi s-
rastes kohtades tielikult usaldada.
GPS vib trkuda ttamast ka kl-
mades ilmastikuoludes vi thjade
patareide tttu. Enamiku ksi-GPSide
tiga lheneb oluliselt alla 15kraa-
distel temperatuuridel ning taustval-
guse intensiivse kasutamise korral.
Talvel GPSi kasutades tuleks hoida
seda soojas keha ligidal ning vtta vl-
ja ainult asukoha mramiseks. Kind-
luse mttes tasub alati maastikule
minnes vtta kaasa kaart ja kompass.
TOPOGRAAFIA
137
!
?
Ksimused
1. Millal kaardistati Eesti ala esimest korda maailmakaardil? Kes seda tegi?
2. Nimetage kaartide kasutamise vimalusi eri eluvaldkondades.
3. Mis on kaart?
4. Mida nitab kaardi mtkava?
5. Nimetage kaitsejudududes kasutatavate kaartide standardmtkavad.
6. Nimetage leppemrkide tpe ja kirjeldage nende kasutamist.
7. Mis vrviga kujutatakse kaardil reljeef?
8. Nimetage erinevaid pinnavorme.
9. Milleks kasutatakse polaar- ja bipolaarkoordinaate?
10. Kirjeldage polaarkoordinaatide kasutamise meetodit.
11. Missuguseid erinevaid phjasuundi kasutatakse topograaflisel kaardil?
12. Kuidas taandatakse direktsiooninurk magnetiliseks asimuudiks?
13. Kirjeldage asimuudi mramist.
14. Mille jrgi on vimalik kaarti orienteerida?
15. Millal on sobiv liikuda asimuudi jrgi?
16. Mida tuleb arvestada pimedas orienteerumise korral?
17. Mida tuleb arvestada GPSi kasutades?
Kirjandus
Anson, R. W., Ormeling, F. J. Basic Cartography for Students and
Technicians. 2
nd
ed. 2002.
Kaitseve topograafa ksiraamat 20012002. Tallinn: Kaitsejudude
Peastaap, 2002.
Kruusmann, A. Sjatopograafa. Kaardilugemine. Tartu: Agenda Trkk, 2004.
Raid, T. Kaardiraamat. Tallinn: Infotrkk, 1999.
Raid, T. Tabul Livoni. Tallinn, 2002.
Randjrv, J. Geodeesia. I osa. Tartu: O Geoprof-R, 1997.
Sjatopograafa. Koost V. Kala, A. Peets. Tallinn: Eesti Riigikaitse
Akadeemia Kirjastus, 1995.
Ugandi, V. Sjatopograafa. Tallinn: Sjavgede staabi VI osakond, 1938.
TOPOGRAAFIA
138
Lisa 8.1
Leppemrkide vrvid (Kaitseve topograafa ksiraamat. 20012002)
TOPOGRAAFIA
139
9. Esmaabi
Esmaabi on abi, mis hlmab pstmi-
se, esmase abi ja kannatanu transpor-
timise haiglasse, millele jrgneb arsti-
abi kannatanule vi kkhaigestunule.
Esmaabi lesanne on psta inimene,
hoida ra tervisliku olukorra halvene-
mine, hoolitseda lisaabi saabumise ja
kannatanu vi kannatanute raviasu-
tusse saatmise eest.
Iga inimene peab suutma ja tahtma
esmaabi anda. Vga thtis on mat-
kadele ja kooliritustele kaasa vtta
korralikult komplekteeritud esmaabi-
komplekt.
nnetuse puhul tuleb kituda
reegli jrgi: aidake nii paljusid kui
vimalik, nii lihtsalt kui vimalik
ja nii kiiresti kui vimalik.
Tegutsemine nnetuspaigal
Sattunud nnetuskohale, hinnake
olukorda, vimaluse korral vaadake
iga kannatanu kiiresti lbi. Kannata-
nuga tuleb pda kontakti saada ning
prida juhtunu kohta ja ksida, kus ta
valu tunneb.
Otsige haavu, nhtavat verejooksu,
turset, kte ja jalgade vrasendeid
ning verevalumeid. Lbivaatust tu-
leb teha niisuguses jrjekorras: pea,
kael, rindkere, kht, selg, ked ja ja-
lad. Kigepealt kontrollige, kas kigil
kannatanuil on hingamisteed vabad ja
vline verejooks suletud. Kige valje-
mini appi karjuja ei pruugi olla kige
eluohtlikumalt vigastatud; kige ras-
kemini vigastatu ei saa vib-olla ldse
hda.
Teadvusetu kannatanu, kes hingab ja
kellel sda ttab, prake psivasse
kliliasendisse.
nnetused vivad olla vga erinevad
ja ka phjustatud eri vlisfaktoritest.
Kige thtsam tegevus nnetuspaigal
on olukorra ja kannatanu vi kanna-
tanute seisundi hindamine ja ige te-
gutsemine:
1) nnetuskoha levaatamine;
2) abistaja enda ohutuse tagamine;
3) kannatanu teadvuse vi teadvuse-
tuse tuvastamine;
4) hingamistegevuse kontrollimine;
5) sdametegevuse kontrollimine;
6) hingamisteede vabastamine;
7) kaudse sdamemassaai tegemi-
ne;
8) vajaduse korral riiete ja kaitsekiiv-
ri eemaldamine;
9) psivasse kliliasendisse seadmi-
ne;
10) kannatanu kaitsmine alajahtumi-
se eest;
11) vigastatud kehaosa immobilisee-
rimine;
12) kannatanut liigutades peab olema
ettevaatlik;
13) lisaabi kutsumine nnetuskohale.
htne hdaabi telefoninumber
Eestis on 112.
140
Inimese kehal on palju funktsioone,
mni neist on eluthtis. Hingamine
ja vereringe on kige thtsamad. Hap-
nikurikka hu juurdevoolu katke-
mine kahjustab vga kiiresti inimese
eluthtsaid organeid, eriti tundlik on
hapnikupuuduse suhtes aju.
Teadvusetul kannatanul lgastuvad
neelulihased, selili asendis langeb ltv
keelepra vastu neelu tagaseina ja sul-
geb hingamisteed. Hingamisteid vi-
vad sulgeda ka vrkehad (hamba-
protees, toidupalad, nrimiskumm,
puuviljade kivid, veri, oksemassid
jm). Kui hingamisteid ei vabastata ja
takistusi ei krvaldata, lmbub inime-
ne hapniku puudumise tttu mne
minuti jooksul.
Vte A hingamisteede vabastami-
ne. Hingamisteede avamiseks suru-
takse kannatanu pea maksimaalselt
kuklasse, selle vttega kerkib keelep-
ra ise les ja hingamine vib taastuda.
Soovitatav on kontrollida srmega,
kas suus vi neelus on vrkehi, ning
need eemaldada. Vajaduse korral
keeratakse kannatanu korraks klili,
et eemaldada vrkeha(d), ja prast
uuesti selili.
Vte B kunstlik hingamine. Kui
kannatanu ei hakka prast hingamis-
teede vabastamist ise hingama, tuleb
teha kunstlikku hingamist kas suust-
suhu- vi suust-ninna-meetodil. Sel-
leks asetab abistaja he ke kannatanu
otsmikule ja kallutab tema pea taha-
poole. Teise ke srmedega tstab ta
kannatanu alalua lespoole. Seej-
rel hingab abistaja ise sgavalt sisse,
surub oma suu elustatava suule ning
puhub tugevalt ja jrsult oma vlja-
hingatavat hku kannatanu kopsu-
desse. Samal ajal, kui abistaja puhub
kannatanu kopsudesse hku, sulgeb
ta kannatanu nina oma pse vi sr-
medega.
Jlgige rindkere liikumist! Kui hk l-
heb kopsudesse, siis rindkere tuseb.
Seejrel eemaldage oma suu ja vi-
maldage kannatanul vlja hingata.
Kannatanu suu ja nina piirkonda tuleb
panna tkk marlit vi puhas taskur-
tik, et vltida vahetut kontakti. Saada-
val on ka spetsiaalne hekordne hin-
gamiskile ning mitmesugused maskid,
Elustamise ABC
Joonis 9.1. Hingamisteede vabastamine
ESMAABI
141
mida kasutatakse abivahendina otsese
suu-suu-kontakti vltimiseks.
Kunstliku hingamise tegemise sage-
dus on tiskasvanul 12, lapsel 20 ja
imikul 30 korda minutis. Kunstlik-
ku hingamist tehes tuleb kontrollida
kannatanu pulssi kaela hisunearteril.
Kui pulss on olemas, jtkake kunstliku
hingamise tegemist kuni kannatanu
regulaarse hingamise taastumiseni.
Kui hisunearteril vi kubemes reie-
arteril pulssi tunda ei ole, tuleb alus-
tada samal ajal kunstliku hingamisega
kaudset sdamemassaai.
Vte C kaudne sdamemassaa.
Kaudse sdamemassaai ajal peab
kannatanu lamama selili kval alusel.
Abistaja laskub plvili kannatanu kr-
vale ning paneb sirgete kte labad risti
ksteise peale elustatava rinnaku alu-
misele kolmandikule.
Rinnakule surutakse otse lalt alla nii
tugeva juga (surudes kasutatakse ka
oma lakeha raskust), et rindkere liigub
45 cm allapoole. Sdamemassaai
tehakse tugevate tugetega sageduse-
ga 60 korda minutis. Massaai iga lii-
gutuse ajal peab olema pulss elustata-
va suurtel arteritel tuntav.
Nii ksinda kui ka kahekesi elustades
tehakse vaheldumisi kaks kunstlik-
ku hingamist ja 15 sdamemassaai
tuget, seega on kunstliku hingamise
ja sdamemassaai vahekord 2 : 15.
Elustamist jtkatakse, kuni kannata-
nu elutegevus taastub. Igal juhul peab
kutsuma kiirabi. Juba alustatud elus-
tamist ei tohi katkestada enne kiirabi
saabumist.
Hingamisteede vabastamist, kunstlik-
ku hingamist suust-suhu-meetodil ja
kaudset sdamemassaai saab prakti-
liselt ppida ainult mannekeeni peal.
Kunstliku hingamise ja kaudse s-
damemassaai vtteid ei tohi ppida
teise pilase peal see on lausa elu-
ohtlik!
Joonis 9.2. Kunstlik hingamine
Joonis 9.3. Kaudne sdamemassaa
ESMAABI
142
Kui hingamisteedesse on sattunud
vrkehad, vivad need tielikult sul-
geda hingamisteed ja inimene lm-
bub. Eriti sageli satuvad vrkehad
hingamisteedesse lastel.
Esmaabiks puhastage hingamisteed
srmega, mille mber on keeratud
taskurtik, ning pdke vrkehad
(toidu- vi oksemassid, kompvekid,
proteesid, puuviljade kivid, vikelastel
ka mnguasjade osad jms) eemaldada.
Tieliku hingamisteede sulguse puhul
kannatanu ei hinga, tema ngu muu-
tub kiiresti sinakaks ning ta kaotab
ruttu teadvuse. Osalise hingamisteede
sulguse korral kannatanu hingeldab,
ei suuda rkida, lkastab, hingamise
ajal on kuulda kahinat vi vilinat.
Kui hingamisteed ei ole tielikult sul-
gunud, peab kannatanut paluma vi
sundima, et ta khiks. Kui khimine
ei nnestu, painutage kannatanu pea
ette nii, et see oleks rindkerest mada-
lamal. Lge lmbujale kiiresti ja tu-
gevalt abaluude vahele. Selle vttega
vib vrkeha hingamisteedest vlju-
da.
Vrkeha saab hingamisteedest ee-
maldada ka Heimlichi vttega. Selleks
minge abivajava selja taha ning ase-
tage oma ksivarred tema keskkoha
mber. Pange oma rusikas ksi abi-
vajaja rinnaku ja naba vahele, aseta-
ge teine ksi rusika peale ning mne
kiire lespoole suunatud liigutusega
vib vrkeha hingamisteedest vlja
saada.
Vike laps tuleb tsta jalgadest les ja
raputada les-alla, kloppides samal
ajal teda seljale.
Kui vrkeha ei nnestu eemaldada,
tuleb kutsuda kiirabi ning viia kan-
natanu haiglasse. Mingil juhul ei tohi
oma srmedega lkata vrkeha kan-
natanule sgavamale kurku!
Vrkehad hingamisteedes
Joonis 9.4. Vrkeha vljutamine hingamis-
teedest
Uppumine
Uppumisohtu sattumine on laste ja
noorukitega juhtuvate nnetuste seas
ks sagedamaid. Enamasti kukutakse
vette kaldalt, paadisillalt, paadist vi
lbi nrga j. Uppujat pstes on vaja
oskuslikult tegutseda, ent samal ajal
tuleb jlgida, et teist pstma minnes
ei seataks ohtu oma elu.
Uppumise korral eemaldatakse kiires-
ti kannatanu suust, ninast ja neelust
ESMAABI
143
vrkehad (muda, liiv, oksemassid)
srme mber keeratud taskurtiga
ning alustatakse elustamisvtteid
hingamisteede vabastamist, kunstlik-
ku hingamist ja kaudset sdamemas-
saai eespool kirjeldatud viisil.
Uppunu hingamisteedest vett ktte ei
saa, seeprast pole vaja raisata aega,
et teda le plve asetada vi jalgadest
les tsta. Katke kannatanu soojalt
(termotekiga) ning kutsuge kiirabi.
Teadvusetu kannatanu psivasse kliliasendisse seadmine
Kik teadvusetud kannatanud on soo-
vitatav keerata psivasse kliliasen-
disse, sest selles asendis on kannatanu
hingamisteed kige paremini avatud.
Suu kaudu valguvad vlja oksemas-
sid ja slg ning ltv keelepra ei sulge
kannatanu hingamisteid.
Psivasse kliliasendisse panemi-
seks tuleb:
1) plvitada kannatanu krvale;
2) asetada kannatanule lhem peope-
sa tema tuharate alla;
3) tsta tema kaugem labajalg lhema
jalasre peale;
4) kannatanu pead kaitstes keerata
teda rivastest tmmates enda poole;
5) prata kannatanu pea kuklasse;
6) painutada tema abistajapoolne plv
ja knarnukk tisnurga alla ning va-
bastada kannatanu kljealune ksi.
Kannatanu vib keerata nii parem-
kui ka vasakpoolsesse kliliasendisse.
Alajahtumise rahoidmiseks tuleb ta
soojalt katta ning kogu aeg tema jrele
valvata.
Silmas peab pidama, et psivasse k-
liliasendisse aitamine ei halvendaks
kannatanu ldseisundit. Kui on v-
himgi kahtlus, et kannatanul on vigas-
tatud llisammas, ei tohi kannatanut
kliliasendisse keerata.
Joonis 9.5. Teadvusetu kannatanu psivasse
kliliasendisse seadmine
a
c
b
d
ESMAABI
144
Haavad ja eluohtlik verejooks
Haav tekib fsilise ju toimel kehale.
Haav vib olla pindmine ja haarata ai-
nult pealmist nahakihti vi olla sgav
ning hlmata lihas- ja sidekudet ning
veresooni ja nrve. Sgavate like-,
rebimis- vi torkehaavade korral vib
kannatanul esineda arteriaalne, ve-
noosne vi kapillaarne verejooks.
Arteriaalse verejooksu korral vljub
haavast helepunane veri pulseeriva
joana. Kannatanu vib lhikese aja
jooksul kaotada suure koguse verd.
Arteriaalse verejooksu peatamiseks
surutakse sdamepoolne arteri osa,
mis haavatud piirkonda verega varus-
tab, tugevasti vastu luud. Kehapunk-
te, kus arterit saab kergesti vastu luud
kokku suruda, nimetatakse vajutus-
kohtadeks.
NB! Veritsevaid haavu ksitsedes
peab abistaja verega levivate nak-
kushaiguste (HIVi, B-, C-hepatii-
di) ohu tttu kasutama kaitsekin-
daid!
Arteriaalse verejooksu peatamise
kohad:
1) oimukohal krva ees;
2) alalua nurga juures krva ees;
3) vastu rangluud;
4) knarliigese tagaserval;
5) kaenla all lavarre laosas;
6) knarlohus;
7) ksivarrel randme eespinnal;
8) kubeme piirkonnas vastu vaagna-
luud;
9) plvendlas;
10) hppeliigese eespinnal.
Haavale pannakse rhkside. Purus-
tatud vi amputeeritud jsemele vib
rmise vahendina arteriaalse ve-
rejooksu peatamiseks asetada vere-
jooksu kohast krgemale guti. gutt
pannakse kaetud nahale ja juurde
mrgitakse pealepanemise tpne kel-
laaeg.
Venoosne verejooks haavast on tu-
mepunane ja veri voolab htlase joa-
na. Venoosset verejooksu saab peata-
da haavale asetatud rhksidemega.
Kapillaarne verejooks on kige ta-
valisem vigastus, mille puhul veri im-
mitseb haavast. Kapillaarset verejook-
su saab peatada haavale pandud puhta
sidemega.
Kik haavad peale vikeste pindmis-
te vajavad kiiresti arstiabi. Eesktt
kuuluvad siia sgavad torke- ja las-
kehaavad, mulla vi liivaga saastu-
nud vi tugevasti veritsevad haavad.
Peahaavade verejooks vib pisimastki
haavast olla vga tugev. Enamasti n-
nestub veritsus peatada haava kinni
surudes, vigastatud kehaosa muust
kehast krgemale tstes vi puhta
rhksidemega. Vajaduse korral tuleb
Joonis 9.6. Tegutsemine arteriaalse verejooksu
korral
ESMAABI
145
Joonis 9.7. guti panemine
Joonis 9.8. Tegutsemine venoosse verejooksu korral
verejooksu peatamiseks avaldada
sidemele lisasurvet.
Pindmiste marrastus- ja prutushaa-
vade korral kontrollige, kas haavas ei
ole mulda, prahti ega muid vrkehi.
Eemaldage saast ja vimaluse korral
loputage haava puhta veega. Katke
haav steriilse sidemega. Pindmist li-
kehaava loputage puhta veega, kuiva-
tage haava servad ja proovige need
kleepplaastriga kokku suruda.
Pindmistel torkehaavadel on sage-
li vga vike haava avaus. Haav vib
olla seejuures sgav ja inftseerunud
ehk nakatunud. Esmaabiks tuleb ee-
maldada haava tekitanud ese, lopu-
tada haava puhta veega ja katta haav
sidemega.
Sgavale kehasse tunginud teravaid
esemeid (nuga, varrast, teravat oksa
jms) ei tohi haavast ise nnetuskohal
a
c
b
d
a
c
b
d
ESMAABI
146
vlja vtta, sest prast nende eemalda-
mist vib tekkida eluohtlik verejooks.
Hrdehaavad tekivad enamasti jal-
gadel ebasobivate jalatsite tttu, rullis
sokkidest, pesematusest ja harjuma-
tusest pikalt jalgsi kndida. Jalgade
eest hoolitsemine aitab vltida hr-
devillide tekkimist. Jalgu tuleb sageli
pesta, kuivatada ja katkihrdunud
kohad plaasterdada. Peab hoolitsema
selle eest, et sokkidel ei oleks kortse
ega jalanudes liiva ega kivikesi. Ville
ei tohi katki torgata.
Kigi haavade puhul on thtis silita-
da nende puhtus. Nakatunud haava
tunnused on punetus, turse, valu ja
temperatuuri tus. Haavast eritub ve-
rist sekreeti ehk nret vi mda. Na-
katunud haav tuleb puhastada puh-
ta veega, katta puhta sidemega ning
prduda esmaabi saamiseks raviasu-
tusse.
okk
okk on eluohtlik vereringehire,
mis avaldub vererhu kiires languses.
Phjuseks vib olla suur vline vere-
jooks, sisemine verejooks, suured luu-
murrud, suurte veresoonte vigastus,
pletus, sdameinfarkt, allergia jms.
oki korral on kannatanu pulss kiire
ja nrk, nahk on kahvatu ja kaetud
klma higiga ning inimene hingel-
dab; sageli kaasneb rahutus ja tuleb
ette teadvusehireid.
Esmaabiks tuleb kannatanu panna la-
mama, tsta tema jalad kehast krge-
male, katta kannatanu soojalt, et vlti-
da alajahtumist, ning rahustada teda.
Oksendamise vltimiseks ei soovitata
kannatanule juua pakkuda.
NB! Vaagna-, reie- vi jalaluumurru
korral, kui ilmnevad okitunnused,
vigastatud jset les tsta ei tohi!
Prast kannatanu seisundi hindamist
ja esmaabi andmist tuleb kohe helis-
tada numbril 112.
Joonis 9.9. okis oleva kannatanu abistamine
Luumurrud
Jsemete luumurru korral on tugev
valu, jse on deformeerunud, murru
kohal on verevalum vi haav. Jset ei
saa liigutada. Liiklusnnetuste, kr-
gelt kukkumise, fsilise vgivalla jms
korral vib kannatanul olla liittrauma,
st kahe vi enama kehapiirkonna vi
organssteemi vigastusi, niteks pea-,
rindkere-, llisamba- ja khuvigas-
tused koos jsemeluude murdudega.
Esmaabiks tuleb vigastatud jse fk-
seerida traumajrgses seisus vi lahas-
tada. Lahastama peab jseme luumur-
ru tingimata le kahe naaberliigese.
ESMAABI
147
Llisambamurrule viitavad valu ja de-
formatsioonid llisamba piirkonnas.
Seljaaju vigastusele viitavad tundehi-
red, vimetus liigutada ksi vi jalgu.
Kaelavigastuse kahtluse korral fksee-
ritakse kael olemasolevas asendis kae-
lalahasega ning kaitstakse kannatanut
alajahtumise eest (kannatanu kaetak-
se termotekiga). Ilma rmise vajadu-
seta ei tohi muuta kannatanu asendit.
Kindlasti tuleb kutsuda kiirabi hda-
abinumbril 112, et kannatanu haiglas-
se viidaks.
Joonis 9.10. Ksivarremurru lahastamine
Venitus, nikastus, nihestus
Joonis 9.11. Vigastatud jseme fkseerimine
Venitus on lihaskiudude levenitus
vi osaline rebenemine.
Nikastus on liigest mbritsevate side-
mete venitus vi osaline rebenemine.
Nihestus on luuotsa paigalt nihkumi-
ne liigeses, tavaliselt phjustab selle
kukkumine, lk vi liigesele avalduv
kiline jud.
Venituse ja nikastuse korral peab and-
ma jsemele puhkust ning asetama sel-
lele valu leevendamiseks klmad kotid.
Nihestuse korral tekib paistetus ja valu
vga kiiresti, vigastuskoht on valulik.
Vigastatud kohale tuleb panna klmad
kotid, jtta jse liikumatuks, kia selle-
ga mber nagu luumurruga ning kan-
natanu kiiresti raviasutusse saata.
Pletused
Pletusi phjustavad tuleleek, aur,
kuum vedelik vi ese, svitavad ke-
mikaalid. Pletushaavad on seda ras-
kemad, mida krgema temperatuuri-
ga ja pikema aja jooksul on kuumus
inimese kehale mjunud.
Pletushaavad jagatakse nelja jrku:
I jrgu pletus kui pletus on olnud
vrdlemisi kerge ja tekitanud ainult
nahapunetuse. Seda pletust saadakse
kige kergemini kevadel esimesi kordi
pikest vttes;
ESMAABI
148
II jrgu pletus kui plenud kohale
on tekkinud villid;
III jrgu pletus kui on kahjustu-
nud sgavamad nahakihid ja on tek-
kinud kudede krbumine;
IV jrgu pletus kui koed on vga
tugevasti kahjustatud.
Arstiabi vajavad kmblast suurema
pinnaga IIIII jrgu pletused, kik
no ja kte sgavad pletused ning
hingamisteede pletused. Kergete I jr-
gu nahapunetusega pletuste korral
kiiret arstiabi tavaliselt ei vajata.
Esmaabiks tuleb kigepealt kustutada
leegid, seejrel jahutada plenud na-
hapinda klma veega, katta vigastatud
pind puhta kerge sidemega, katta kan-
natanu soojalt ning anda talle rohkesti
juua.
Pletuse korral ei tohi nnetuskohal
ville ise avada, nge ega nahale klee-
punud riidetkke eemaldada, pletus-
haavadele salve ega kreeme mrida,
pulbreid raputada ega vatti asetada.
I jrgu pletus II jrgu pletus III jrgu pletus
Joonis 9.12. Pletushaavad
Klmumine ja alajahtumine
Klmakahjustused tekivad sageda-
mini srmedel ja varvastel, nol ja
krvadel. Nahk muutub valkjaks, var-
bad ja srmed on klma vi valu suh-
tes tundetud.
Esmaabiks vabastatakse klmunud
kehaosad riietest ja jalanudest, kae-
takse klmunud kehaosa soojalt ja
pehmelt, hrutakse klmunud ke-
haosa, viiakse kannatanu sooja ruumi
ning antakse juua sooja magusat joo-
ki.
Alajahtumise all meldakse kogu or-
ganismi temperatuuri langemist alla
35 kraadi Celsiuse jrgi. Alajahtumist
soodustavad verekaotus, stress, ala-
toitlus jms. Alajahtunud kannatanu on
apaatne, pulss on aeglane ja vaevu taju-
tav, hingamine on aeglane ja pindmine.
ESMAABI
149
Esmaabi andmiseks tuleb kannatanu
toimetada sooja ruumi, katta soojalt
ja tagada talle maksimaalne rahu. Ala-
jahtunud kannatanut ei tohi hakata
les soojendama kuumapuhurite ega
kuuma veega see vib phjustada
nahal pletushaavu.
Kuumarabandus ja kuumakurnatus
Kuumarabandus tekib krge vlis-
temperatuuri toimel, kui higistamine
on hiritud vi takistatud.
Kuumakurnatust phjustab rohkest
higistamisest tekkinud vedelikukadu.
Koos vedelikuga kaotab kannatanu
organismist vajalikke soolasid, eriti
naatriumsoolasid.
Mlemal juhul vivad eelnhud olla
svenev vsimus ja nrkus, peavalu,
peapritus ja vsimus. Edasi vivad
areneda teadvusehired vi teadvu-
sekaotus, sage hingamine, kiire pulss,
oksendamine, punetav, kuum ja kuiv
nahk.
Esmaabiks tuleb kannatanu viia ja-
hedasse, jahutada ja niisutada nahka
mrja rtikuga, panna tema otsmikule
klma veega niisutatud rtik. Teadvu-
sel kannatanule tuleb anda lonkshaa-
val juua kergelt soolast vett. Peab sil-
mas pidama, et kannatanul ei lubataks
korraga palju juua.
Teadvushirega kannatanule juua
anda ei tohi.
ja esmaabi andmist tuleb kohe helis-
tada numbril 112.
Elektrivool kahjustab otseselt kude-
sid, tekitab erineva pletusastmega
nahakahjustusi ning vib phjustada
sdame rtmihireid vi isegi sda-
meseisakut. Elektrilgi vib saada
pinge all olevast juhtmest, katkisest
kodumasinast vi ohutusnudeid ei-
rates. Elektrikahjustuse saanud kan-
natanu vib olla kliinilises surmas vi
okiseisundis, pulss vib olla ebaht-
lane, hingamine kiire vi takistatud.
Esimene lesanne enne esmaabi and-
mist on katkestada vooluahel, vabas-
tada kannatanu vooluringist puust
esemega (nt kepi vi oksaga). Tuleb
jlgida, et abistaja ei satuks ise ohtu
ega saaks elektrikahjustust. Kui elekt-
rit ei nnestu vlja llitada, ei ole vaja
kannatanut elektrijuhtmetest lahti re-
bida, vaid tuleb oodata abi saabumist.
Esmaabiks, kui kannatanu ei vaja
elustamisesmaabi, tuleb ta prata
psivasse kliliasendisse.
ja elupstva esmaabi andmist peab
kohe helistama numbril 112.
Kik elektrikahjustusega kannatanud
vajavad arsti konsultatsiooni!
ESMAABI
Elektrinnetused
150
Ninaverejooks tekib ninatraumade,
tugeva nuuskamise vi mne haigu-
se (nt krgvererhktve) korral. Es-
maabiks tuleb kannatanut rahustada
ning selgitada talle, et jrsud liigutu-
sed, khimine, nuuskamine ja fsili-
ne pingutus tugevdavad verejooksu.
Aidake kannatanu istuma, pea ette-
poole kummargil, vimaluse korral
pange ninale ja nina mbrusele klm
mhis, suruge ninasrmed srme-
dega 35 minutiks kokku. Kui nina-
verejooks ei lakka, tuleb kannatanu
toimetada haiglasse.
Vrkeha silmas
Joonis 9.13. Ninaverejooksu peatamine
Kui silma satub tolmu vi prgi, ei
tohi silma hruda. Silma tuleb lopu-
tada puhta veega ja keerata laug ni-
teks tuletiku abil vljapoole, siis saab
puhta niisutatud sideme, mber tiku
keeratud vati vi taskurtinurgaga
eemaldada vrkeha kergemini. Silma
punetuse ja valu jtkumise korral peab
prduma meditsiiniasutusse.
Ninaverejooks
Mrgistused
Mrk vib inimese organismi sattu-
da hingamisteede, naha vi seede-
trakti kaudu. ige esmaabi ja ars-
tiabi andmiseks tuleb tpselt vlja
selgitada, mis mrgistuse on kan-
natanu saanud. Pakend vi anum
tuleb kindlasti alles hoida, et mr-
ki analsida. rge ise oletatavat
mrgist ainet maitske ega katsuge!
NB! Ohtlik on hoida kangeid happeid,
lahuseid, jootmisvedelikke, antifriisi,
bensiini jms joogipudelites, kust janu
korral vib hajameelselt tavalise joo-
dava asemel mrki juua.
Esmaabi tuleb kannatanule anda ole-
nevalt mrgistuse liigist. Sbemrke
neelanule peab andma juua. Mrgist
gaasi sissehinganud kannatanu tuleb
viia vrske hu ktte ja panna poolis-
tuvasse asendisse. Kui mrk on sattu-
nud silma, tuleb seda kiiresti loputa-
da veega vhemalt 15 minuti jooksul.
ESMAABI
151
Nahale sattunud mrkaine peab ra
pesema seebi ja veega.
Et eemaldada makku sattunud mrk-
ainet, tuleb kannatanul esile kutsuda
oksendamine. Selleks antakse talle
rohkesti juua ning rritatakse seejrel
neelu tagumist osa.
Hingamise ja sdametegevuse lakka-
mise korral tuleb alustada elustamis-
vtteid ja teha seda kuni arstiabi saa-
bumiseni.
Taime- vi seenemrgistuse kahtluse
korral peab pdma kindlaks teha,
mis taime- vi seeneliik selle phjus-
tas, ning hoidma alles kik toiduj-
nused, ka vljaoksendatud maosisu,
sest see vimaldab hiljem tpsemalt
ravi mrata.
Maoloputust ei tehta siis, kui kannata-
nu on joonud svitavaid aineid.
Oksendamist ei tohi esile kutsuda
juhul, kui kannatanu:
1) on kaotanud teadvuse;
2) on meeltesegaduses vi tal on
krambid;
3) on joonud orgaanilisi lahuseid;
4) on alla kuue kuu vanune;
5) on tarvitanud sbemrke.
Punase Risti instruktori esmaabikomplekt koolis
1) rullside, laius 10 cm 6 tk
2) rullside, laius 5 cm 6 tk
3) steriilne haavatampoon
7,5 cm x 5,5 cm / 5tk 2 pakki
4) steriilne haavatampoon
5 cm x 5 cm / 5 tk 2 pakki
5) tekstiilist kolmnurkrtik 5 tk
6) rhkside-elastikside 2 tk
7) alumiiniumkihiga
soojendustekk 2 tk
8) krid vi turvalikur 1 paar
9) klmakompress
(klmakott) 1 pakk
10) kaelalahas (soovitatav) 1 tk
11) isiklik veepudel
12) kindad 6 paari
ESMAABI
152
!
?
Tlesanne
Harjutage praktilise ppuse ajal:
1) kannatanu esmast lbivaatust nnetuskohal;
2) elustamisvtteid ABC-mannekeenil;
3) teadvusetu kannatanu psivasse kliliasendisse panemist;
4) verejooksu peatamist;
5) lahaste asetamist;
6) haavade sidumist;
7) kannatanute transportimist.
Ksimused
1. Mida peab nnetuskohale sattudes kannatanu(te) abistamiseks tegema?
2. Mis vttega avatakse teadvuse kaotanud kannatanu hingamisteed?
3. Kirjeldage philisi elustamisvtteid.
4. Kuidas eemaldada hingamisteedesse sattunud vrkeha?
5. Mida ette vtta verejooksu peatamiseks?
6. Kuidas eristada venitust, nihestust ja luumurdu?
7. Missugune on esmaabi pletushaavade korral?
8. Kuidas tegutseda alajahtumise ja klmakahjustuste puhul?
ESMAABI
153
10. Massihvitusrelvad
Maailmas on sdu peetud erine-
vate relvadega, mis phimtte-
liselt on jaotatud kahte rhma:
1) konventsionaalsed relvad (tavarel-
vastus), s.o erinevad tulirelvad;
2) mittekonventsionaalsed relvad, s.o
massihvitusrelvad.
Massihvitusrelvadeks peetakse
tuuma-, bio- ja keemiarelva, neist
kaks viimast olid tuntud juba an-
tiikajal. Vaenlase vastu massih-
vitusrelva kasutades on vimalik
erinevalt tavarelvastusest hvi-
tada, haavata vi vigastada suurt
hulka inimesi, muuta suured alad
kas pikaks vi lhemaks ajaks
kasutusklbmatuks ning kahjus-
tada vaenlase varustusssteeme.
Massihvitusrelva kasutades vivad
esineda sekundaarsed efektid, nagu
keskkonna saastumine, epideemiad
ja pshholoogiline mju inimeste-
le. Teine faktor on tulemuse saavu-
tamise hind, mis on mrksa odavam
tavarelvastuse omast. Tabelis 10.1 on
toodud 1 km
2
tieliku vaenlase elav-
just puhastamise maksumus, mis
nitab tavarelva vi biorelva kasuta-
mise maksumuse 2000kordset vahet.
Tabel 10.1. Eri relvatpide kasutamise maksumus
Relvatp
Maksumus
1 km
2
kohta USA
dollarites
Tavarelv 2000
Tuumarelv 800
Keemiarelv 600
Biorelv 1
Massihvitusrelv koosneb tuuma-,
bio- vi keemialahingumoonast ning
selle kohaletoimetamise vahendist.
Kohaletoimetamisvahendid vivad
olla ballistilised ja taktikalised rake-
tid (tuumarelv, keemiarelv), lennuki-
pommid, suurtkive lahingumoon
ning lisaks lennukilt pihustamine ae-
rosoolina (keemiarelv, biorelv).
Massihvitusrelva kasutatakse kas
suurte veksuste kogunemispaigas
vi suurte tstuskeskuste hvitami-
seks. Tnapeva asmmeetrilise ohu
tingimustes vivad massihvitusrelva
kasutada ka terroristid. Samal ajal on
vimalus rakendada massihvitusrel-
va leilmsete konfiktide lahendami-
seks (nt III maailmasda) lhenenud
peaaegu nullini, kuid seda vivad ko-
halikes konfiktides rakendada dik-
taatorlikud riigid (nt kasutas Iraak
sjas Iraaniga aastail 19841988 kee-
miarelva).
Loomulikult on tnapeva teadus
melnud vlja kaitsevahendid massi-
hvitusrelvade vastu, mida tutvusta-
takse selle peatki lpus.
154
Tuumarelv on massihvitusrelvadest
noorim. Tuumarelva saamiseks tegid
ettevalmistusi sakslased Teise maail-
masja ajal, kuid sjasndmused ei
vimaldanud selle valmimist, kuigi
sakslased olid projekti lppfaasis ning
see relv vinuks muuta nii Teise maa-
ilmasja kui ka kogu ajaloo kulgu.
Ameerika hendriikide tuumapom-
miprojekt, mis valmistati ette Teise
maailmasja ajal ning kandis kood-
nime Manhattan, oli edukas. Tuu-
mapommi katsetati 16. juulil 1945.
aastal Alamogordo krbes. Ameerika
hendriikide president Harry Tru-
man kasutas mni pev hiljem Pots-
dami konverentsil vitjate lbirki-
mistel tuumapommi edukat katsetust
kui mjukat argumenti, kuna teistel
liitlastel (Suurbritannial, Nukogude
Liidul, Prantsusmaal) seesugune relv
puudus.
Kui Suurbritannia oli alustanud oma
tuumapommi ettevalmistamist juba
Teise maailmasja ajal, siis Nuko-
gude Liit tegi seda alles 1945. aasta
augustis. Eestilgi on olnud oma osa
Nukogude Liidu tuumapommi val-
mimises, sest Sillamel toodeti aastail
19481952 diktoneemakildast 22,5
tonni uraani, kuid seda oli vhe, ar-
vestades vajaminevat uraani kogust.
Kik rakendasid nii palju kui vima-
lik videtud Saksamaa tuumapommi
tehnoloogiat ja vangistatud teadlasi,
samal ajal spiooniti ksteise jrele.
Tnapeval kuuluvad nn vanad tuu-
mariigid Ameerika hendriigid, Ve-
nemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa
ja Hiina alaliste liikmetena RO
Julgeolekunukokku, kus neil on ve-
toigus. Uued tuumariigid on India,
Pakistan ja Phja-Korea. Tuumarelva
vi selle programmi olemasolu kaht-
lustatakse ka Iisraelil ja Iraanil. Uute
tuumariikide korral on paljudel juh-
tudel tegemist riikidega, kelle juhti-
misstiil on kaugel demokraatlikust.
Seetttu on nende tuumarelv maail-
male ohtlik.
Tuumarelva vljattamine on kee-
ruline, sest Rahvusvaheline Aato-
mienergeetika Agentuur teeb thusat
kontrolli, pealegi on toormel rikas-
tatud uraanil ja plutooniumil krge
hind (alates 60 miljonist USA dollarist
kilogrammi kohta). Tuumarelv ei teki
thjale kohale, lhkepea vljattami-
ne vtab vhemalt 45 aastat ning sel-
leks kulub 10 miljardit USA dollarit.
Lisaks tuleb vlja ttada tuumarelva
kandur ning sobitada see lhkepeaga
(paralleelselt lhkepea vljattami-
sega), milleks kulub lennukipommi
puhul 12 aastat ja ballistilise raketi
puhul 45 aastat. Sellest saab jrel-
dada, et nn tulevased tuumariigid on
piisava kontrolli all ning enamikul
juhtudel sunnitakse need riigid oma
tuumaprogrammi katkestama. Terro-
ristidel on vimatu tuumarelva varja-
tult toota.
Eesti Vabariik on hinenud tuumarel-
va keelustamise lepinguga 1993. aas-
tal.
Tuumarelva moodustavad tuuma-
lhkepea ning selle kohaletoime-
tamise vahend. Kui esialgu kasutati
Tuumarelv
MASSIHVITUSRELVAD
155
Tabel 10.2. Tuumarelva arenguetapid
Tuumarelva
plvkonnad
Valmi-
misaasta
Vim-
sus
Toimemehhanism
I plvkond
tuumarelv
1945
Kuni
500 kT
Energia vabaneb raskete
tuumade (U235, U233 vi
Pu239) lhustumisel
II plvkond
termotuumarelv
1952
le
100 kT
Energia vabaneb kahes
staadiumis: raskete tuu-
made (U235, U233 vi
Pu239) lhustumine; ker-
gete tuumade (D, T ja Li)
liitumine
III plvkond mo-
diftseeritud efektiga
tuumarelv (suurem
lklaine, saastus,
kiirgus) (neutroni-
pomm)
1970
Peaaegu
piira-
matu
Energia vabaneb kolmes
staadiumis: raskete
tuumade (U235, U233
vi Pu239) lhustumine;
kergete tuumade (D, T ja
Li) liitumine; vliskesta
(U238) raskete tuumade
lhustumine
tavalist lennukipommi, siis tnape-
val on selleks enamasti juhitav ballis-
tiline vi taktikaline rakett. Vikese
vimsusega tuumapomm toimetatak-
se sihtmrgile ka le 150 mm suurt-
kimrskudega.
Tuumarelvas kasutatakse aatomi-
tuumade lhustumisel vi liitumi-
sel eralduvat energiat. Tuumarelv on
teinud lbi kolm arenguetappi ning on
saavutanud uue vimsuse (tabel 10.2).
Tuumarelva lhkepea vimsust m-
detakse kilotonnides (kT) vi mega-
tonnides (MT). 1 kT energia on vrd-
ne 1000 tonni trinitrotrotli (TNT)
plahvatusenergiaga ning 1 MT ener-
gia on vrdne 1 000 000 tonni TNT
plahvatusenergiaga. Trinitrotrotli
kasutatakse tavarelvastuses lhkeai-
nena. Vrdlusena vib elda, et tanki-
vastases miinis on tanki kahjutuks te-
gemiseks ainult 5 kg trinitrotrotli.
Tuumarelva plahvatuse vib initsiee-
rida kas hus (atmosfri lakihti-
des), maa peal, maa all vi vee all.
Tuumaplahvatuse mjul tekib ere val-
gusshvatus, mis on nhtav ka peval
kmnete kilomeetrite kaugusele, see-
jrel tekib taevas kerakujuline valguse
piirkond koos seenekujulise pilvega.
MASSIHVITUSRELVAD
156
Valguskiirgus umbes 35% plahva-
tuse energiast. Mjub isikkoosseisule,
tekitades pletushaavu (nt kige oht-
likumad III astme pletushaavad teki-
vad keskmise tuumapommi (100 kT)
plahvatuse korral 5 km raadiuses,
kergemad I astme pletushaavad aga
8 km raadiuses) ning ngemise ajutist
vi alalist kaotust. Materiaalsete vr-
tuste kahjustusi phjustavad suured
tulekahjud.
Valguskiirguse allikaks on tulekera
taevas. Tulekera mtmed on takti-
kalise tuumarelva puhul mnisada
meetrit ja strateegilise tuumarelva pu-
hul mitu kilomeetrit. Tulekera tempe-
ratuur on le 10 miljoni kraadi ning
see psib 330 sekundit. Valguskiir-
guse intensiivsus vheneb vrdeliselt
kauguse ruuduga. Et valguskiirgus
ei lbista lbipaistmatuid materjale,
kaitseb nende taha varjumine kahjus-
tava toime eest. Kaitseks sobivad ma-
dalad mritised, plahvatuslehtrid,
kraavid jne.
Lklaine umbes 50% plahvatu-
se energiast. lehelikiirusega hu-
mass liigub plahvatuskeskmest laia-
li. Lklaine kiirus vheneb kauguse
kasvades. Kui esimese 1000 meetri
lbimiseks kulub 1,5 sekundit, siis
3000 meetri lbimiseks kulub juba
7 sekundit. Lklaine purustusjud
oleneb plahvatuse liigist (hus toimu-
va plahvatuse korral on purustused
suuremad), tuumarelva vimsusest ja
maastiku reljeefst.
Lklaine tekitab purustusi suurel
pindalal. Kige rohkem on ohustatud
krghooned, le keskmise vastupida-
vusega on madalad kivihooned, suuri-
ma vastupidavusega maasse kaevatud
ehitised. Lklaine levikut takistavad
knkad, tihedad metsasalud ja muud
tkked. Lklaine soodustab tulekah-
jude teket.
Prast lklainet tekib hreduslaine.
Purustusi ja vigastusi tekitava ju m-
rab lklaine lerhk ja hreduslaine
alarhk. Isikkoosseisu vigastusi ph-
justavad otsene lklaine, paiskumine
vastu takistusi ning laialipaiskuvad ja
kukkuvad esemed. Kaitseks lklai-
ne eest tuleb isikkoosseisul varjuda,
hoidudes eemale ehitistest, mis vi-
vad variseda, ning heita maapinnale,
jalad valgusshvatuse poole. Niteks
tekitab keskmine 100 kT tuumapom-
mi lklaine isikkoosseisule vigastusi
avamaastikul 3 km, soomukis 1,8 km
ja varjendis 0,6 km raadiuses epitsent-
rist. Kirjeldatud tuumapommi lk-
laine muudab soomukid 1000 meetri
ja autod 1700 meetri kaugusel epit-
sentrist kasutusklbmatuks.
Lbistav (radioaktiivne) kiirgus
umbes 15% plahvatuse energiast. Ra-
dioaktiivne kiirgus (gammakvandid
ja neutronid, mis vabanevad lhus-
tuvatest vi liituvatest aatomituuma-
dest) kestab prast plahvatust umbes
1015 sekundit, intensiivsus sltub
tuumaplahvatuse liigist, kaugusest ja
muudest faktoritest. Inimene lbista-
vat kiirgust ei tunne.
Radioaktiivset kiirgust mdetakse
dosimeetriga. Lbistav kiirgus teki-
tab krge radiatsioonitaseme korral
Tuumarelva kahjustavad mjud
MASSIHVITUSRELVAD
157
kiiritustbe ning madala radiatsiooni-
taseme puhul vhki. Kiiritusdoosi
hik on grei (Gy) see on kiiritus,
mille inimene saab mingi aja jooksul.
Kiiritustbi tekib, kui peva jooksul
saadud doos on le 1 Gy. Kiiritustbi
kahjustab luudi (vereloome), soo-
lestikku, kopse, kesknrvissteemi ja
nahka ning tekitab juuste vljalange-
mist. Kiiritustve algnhud on isu-
tus, dine nrkus, halb enesetunne ja
kerge palavik. Need tekivad 16 tunni
jooksul prast kiirituse saamist. Mida
suurem on doos, seda kiiremini ja
tugevamalt nhud ilmnevad. Kui n-
hud ilmnevad vhema aja kui 1 tunni
jooksul, on tegemist eluohtliku doo-
siga. Algnhud kaovad ligikaudu 24
tunni jooksul. Niteks areneb 3,5 Gy
kiiritusdoosi puhul munandite piir-
konnas mne ndala jooksul vlja
tielik impotentsus ning 5 Gy kiiritus-
doosi korral silmadele tekib tielik ja
prdumatu pimedus.
Maksimaalne hekordne lubatav doos
on 4 peva jooksul 50 cGy-d ning aas-
ta jooksul 300 cGy-d. Aastase kiiritus-
doosi saab, kui viibida 100 kT tuuma-
pommi plahvatuse epitsentrist umbes
2 km kaugusel. Radioaktiivset kiirgust
vhendavad poole vrra erinevad ma-
terjalid, nagu 34 cm soomusteras
vi 150 cm kohevat vrsket lund. Ra-
dioaktiivse kiirguse vhenemist ise-
loomustab materjali nrgestustegur
(Pf = kiirgus kaitse taga / kiirgus kait-
se ees). Nii on soomukil selleks 0,9,
mitmekorruselisel raudbetoonelamul
0,3. Kaitseks lbistava kiirguse eest on
isikkoosseisul vaja varjuda suurema
nrgestusvimega materjali taha, nt
raudbetoonelamusse, keldrisse, var-
jendisse jne.
Radioaktiivne saastumine tekib tuu-
maplahvatuse piirkonnas lbistava
kiirguse initsieeritud kiirgusest ja ra-
dioaktiivsete osakeste sadestumisest
pikaks ajaks. Seetttu vivad saastu-
nud alad jda inimese kasutamata
kmneteks aastateks. Niteks on Ter-
nobli tuumaelektrijaamas toimunud
katastroof tttu (1986) tuumajaama
mbritsevate alade radiatsioonitase
senini inimesele ohtlik.
Radioaktiivse saastumise puhul on
tegemist alfa-, beeta- ja gammakiir-
gusega. Saastunud ala suurus ja kuju
sltuvad plahvatuse liigist ning ilmas-
tikuoludest (tuule suunast ja kiiru-
sest). Radioaktiivse saastumise taset
nitab kiirgustase ehk kiirgusannus,
mida vib saada ajahikus (greid se-
kundis Gy/s). Mida krgem on kiir-
gustase, seda lhem on aeg, mille vl-
tel vib saastunud alal viibida, ilma
Dosimeetrit RAD-60 kasutavad Eesti kaitseve
missiooniksused. Dosimeeter mdab radiat-
siooni taset ja kogudoosi ning silitab andmeid.
Dosimeetri saab hendada arvutiga, et uuenda-
da isikkoosseisu radiatsioonidoosi andmebaasi
digitaalselt
MASSIHVITUSRELVAD
158
et tekiks kiiritustppe haigestumise
ohtu. Doos, mis saadakse radioaktiiv-
selt saastatud alal, on vrdne kiirgus-
taseme ning alal viibitud aja korruti-
sega.
Elektromagnetimpulss kaasneb hus
toimuva ning maapealse tuumaplah-
vatuse ioniseeriva kiirgusega. Elektro-
magnetimpulsi mjuala sltub plah-
vatuse krgusest kui plahvatus on
krgemal kui 50 km, vib mjuala
ulatuda mitmesaja kilomeetrini, kuid
mju on lhiajaline. Elektromagnet-
impulsi phjustab tuumaplahvatuse
ajal tekkiv tugev elektronide voog,
mis omakorda tekitab tugeva elektri-
vlja. Elektromagnetimpulss viib ri-
vist vlja elektri-, side- ja mitmesugu-
sed elektroonikaseadmed (antennid,
juhtmed, pooljuhtseadmed), mistt-
tu sjavevarustusele on kehtestatud
eraldi elektromagnetimpulsile vastu-
pidavuse nuded, sestap on seadmete
hind krge.
Et tnapeval ei ole tuumarelva ra-
kendamine enam niivrd tenoline,
siis tuleb vaadelda ka radioaktiivsete
ainete kasutamist tstuses ja medit-
siinis, vaesestatud uraani kasutamist
mrskudes ja nn rpast pommi ning
neist tulenevaid ohte.
Madalatasemeline radioaktiivne kiir-
gus (LLR Low Level Radiation) tekib
mis tahes phjusel, v.a vahetu tuuma-
kiirgus vi tuumarelva plahvatusele
jrgnev vahetu radioaktiivsete ainete
emissioon. LLR on alati olemas taus-
takiirgusena, ent selle ulatus variee-
rub maailma eri piirkondades oluli-
selt. LLR vib varieeruda ka vikeses
piirkonnas, nt on see Phja- ja Kirde-
Eestis suurem kui Luna-Eestis. See
teeb kiirgusohu mrkamise, mtmi-
se ning sellest tulenevalt ka LLRi ohu
tlgendamise keeruliseks.
Peale loodusliku taustakiirguse ph-
justavad LLRi tstuses ja meditsii-
nitehnikas kasutatavad kiirgusallikad.
Erilist ohtu kujutavad need sjatege-
vuspiirkondades, kus algul ohutu alli-
ka kattekiht vib viga saada ning vlja
saata piiramatul hulgal kiirgust. Sra-
seid kiirgusallikaid on leitud kllaltki
palju sjategevusest rsitud Balkanilt
ning need on ohtlikud nii kohalikele
inimestele kui ka seal teenivatele ra-
huvalvejududele. Vib juhtuda, et
niisugune allikas satub prgimele,
kust see rndab kas metallikokkuostu
vi elanike ktte. Tagajrg on inimes-
te saadud suured kiirgusdoosid. Kui
keegi leiab ilma valveta radiatsioo-
niohumrgiga seadme (joonis 10.1),
peab sellest kiiresti eemalduma ning
helistama hdaabinumbril. Samal
ajal tuleb ohutult kauguselt (vhemalt
100 m) jlgida, et keegi ei lheneks
Joonis 10.1. Radiatsiooniohumrk
MASSIHVITUSRELVAD
159
seadmele enne, kui saabub pste-
teenistus.
Meedias on kirjutatud mningaist vae-
sestatud uraaniga seotud juhtumeist.
Vaesestatud uraan on tihe, kergelt ra-
dioaktiivne metall, mida kasutatakse
USA ja teiste riikide relvajududes
laskemoona, soomuse jmt koostisosa-
na. Vline kokkupuude vaesestatud
uraaniga ei tekita ldiselt probleeme,
kuid see vib olla ohtlik, kui seda sisse
hingata, alla neelata vi kui see satub
naha alla. Tulle sattununa vib see te-
kitada ohtlikku suitsu, seega tuleb p-
lengu korral vltida allatuult jmist.
Plevast vaesestatud uraanist tuleb
hoiduda vhemalt 50 m kaugusele.
Vaesestatud uraan annab vga nr-
ka radioaktiivset kiirgust, mida saab
mta radioaktiivse kiirguse mdi-
kuga. Vaesestatud uraani sisaldavad
ohtlikud objektid on laskemoona soo-
must lbistavad osad, tankisoomuse
tugevduskiht ning mnes sjalennu-
kis kasutatav tasakaalustav vastukaal.
Vaesestatud uraani olemasolu puhul
tuleb hinnata olukorda. Enesekaitseks
peab kohe panema phe gaasimaski
ning mtma kiirgustaset dosimeet-
riga.
On rgitud ka nn rpasest pommist
(ingl dirty bomb). Tegemist on relva-
ga, mida sjategevuses ei rakendada,
kuid mida vivad kasutada terroris-
tid. Rpane pomm on valmistatud
kttesaadavast radioaktiivsest mater-
jalist ning see paiskub laiali tavalise
lhkeaine toimel. Plahvatuse ajal ei
toimu tuumareaktsiooni. Et esmapil-
gul on tegemist tavalise omavalmis-
tatud pommiga, ei peeta enamasti
tarviklikuks kohe radiatsioonitaset
mta. Tagajrjeks on radioaktiivsete
osakestega reostatud suur ala (olene-
valt pommi vimsusest). Kui srane
pommiplahvatus juhtub kidavas ko-
has linnas, saab kiiritada palju inimesi
enne, kui see avastatakse. Reostatud
ala puhastamine on suur t ning see
tekitab elanikkonnas kaitsetustunnet;
seetttu vib kergesti puhkeda paani-
ka, mis on ks terroristliku tegevuse
eesmrke.
Biorelv
Tnapevases mistes on biorelv
massihvitusrelv, mille kahjustav
toime rajaneb haigust tekitavate
bioloogiliste rndevahendite ka-
sutamisel, milleks on haigust te-
kitav bakter vi viirus vi bioloo-
gilist pritolu (taimede, loomade
vi mikroobide tekitatud) toksiin
(kr toxikon noolemrk).
Vrreldes teiste massihvitusrelva-
dega on biorelva kige lihtsam vlja
ttada. Seda vib teha igasuguses
biotehnoloogialaboris. Ka bakterikul-
tuuride kasvatamine on odav ja kiire
protsess ning seda on lihtne varjata
farmaatsia- vi biotehnoloogiats-
tuse sildi taha. Seega on tegemist vae-
se riigi tuumarelvaga, kuna biorelva
vivad toota peaaegu kik riigid ning
enamik terroristlikke rhmitusi.
Kui biorelva toodetakse oda-
va tehnoloogiaga ega peeta silmas
MASSIHVITUSRELVAD
160
julgeolekunudeid, on vimalikud
lekked, mis on ohuks tootjariigi elani-
kele. Haigusetekitaja vib muteeruda ja
vljuda tielikult kontrolli alt, bioloogi-
list rndeainet vidakse laborist ka va-
rastada. Selles valguses on arusaadav
Ameerika hendriikides 2001. aas-
tal terroristlikel kaalutustel anthraxi
pulbriga tidetud kirjade levik, mis
vahepeal halvas osaliselt Ameerika
hendriikide postissteemi ning te-
kitas elanike seas paanikat. Biorelva
arengu ajaloost saab lugeda lisast 10.1.
Biorelva puhul on kige problemaa-
tilisem kohaletoimetamise viis, sest
bakterid ja viirused on tundlikud tem-
peratuuri, niiskuse ja valguse muu-
tuste suhtes ning vivad vlja surra.
Enamikul juhtudel pihustatakse neid
lennukilt vi lisatakse sabotaaiaktina
veereservuaari, ventilatsioonisstee-
mi ja mujale.
Biorelvana kasutatavad bakterid on
anthraxi, katku, tulareemia ja brutsel-
loosi tekitajad. Samal ajal on viirused
rugete ja entsefaliidi tekitajad, Ebo-
la viirus phjustab aga hemorraagilist
palavikku. Toksiinidest on tuntumad
botulismitoksiin, ritsiin, staflokok-
kide enterotoksiin ja mkotoksiinid.
Erinevalt bakteritest ja viirustest ei
levi toksiinid inimeselt inimesele ega
loomalt inimesele, kuna tegemist on
mrkainete, mitte mikroorganismi-
dega; neid vib pidada keemia- ja bio-
relva vahepealseks vormiks. Lisas 10.2
on kirjas erinevate biornderelvade
omadused. Arvestada tuleb sedagi,
et tihti on biornderelvast tekkivatel
haigustel peiteaeg, mille ajal haiguse-
kandja neb vlja kui terve inimene,
kuid ometi levitab haigust.
Biorelva kasutamise puhul kerkib ala-
ti ksimus, kas ei ole tegemist lihtsalt
looduslikest teguritest tingitud hai-
gestumisega, kuna smptomid on
samad. Niteks kui Afganistanis on
katkupuhang, vib see Maailma Ter-
vishoiuorganisatsiooni andmeil olla
looduslik, kuna tegu on katku leviku
piirkonnaga. Biorelvarnnaku kind-
lakstegemiseks on vaja meditsiinili-
si vaatlusi, erinevate kahtluste korral
luureinfo analsi jne. Kui radiatsioo-
ni ja keemiarelva saab avastada reaal-
ajas, siis biorelva avastamise seadmete
loomisel tehakse alles esimesi samme.
Vimaliku biorelva kasutamise puhul
on vaja jlgida hgieenieeskirja, des-
inftseerida kogu varustus ning taga-
da haigetele ravi (isoleerida tervetest,
karantiin), et vltida haiguspuhangu
levimist.
Keemiarelv
Keemiarelva moodustab rn-
demrk ja selle kandur. Rn-
demrk on keemiline hend
vastase elavju hvitamiseks,
elavju vitlusvimetuks muut-
miseks vi maa-alal taimestiku
ja/vi loomastiku hvitamiseks.
Kanduriteks on lennukid (pom-
mid, aerosoolipihustid), erinevad
raketid ja suurtkive lahingu-
moon.
Lisas 10.3 on antud levaade keemia-
relva arengust ning ajaloost.
MASSIHVITUSRELVAD
161
Rndemrke saab liigitada keemilise
psivuse jrgi, st kui pika aja jooksul
silitavad nad oma kahjustava toime.
Selle alusel jaotuvad rndeained:
1) psivateks rndemrkideks (le 24
tunni, nt ipriit);
2) ebapsivateks rndemrkideks (alla
24 tunni, nt sariin, tabuun, somaan).
Et iga keemilise hendi psivus sltub
tingimustest, milles teda silitatakse,
on philised ilmastikuolud (hu tem-
peratuur, rhk, niiskus, tuule liikumi-
se kiirus).
Sjaliselt jagatakse rndemrgid:
1) tapvateks rndemrkideks (nt sa-
riin, somaan);
2) ajutisi kahjustusi tekitavateks rn-
demrkideks, mille tagajrjel on
vaenlase isikkoosseis teatud aja vit-
lusvimetu (nt LSD 25, BZ).
Rndemrke iseloomustav suurus
on LC
50

rndemrgi kontsentrat-
sioon (mg/m
3
he minuti jooksul),
mis toob kaasa isikkoosseisu 50% su-
remuse, ja LD
50
rndemrgi doos
(mg kehakaalu kg kohta he minuti
jooksul), mis toob kaasa isikkoosseisu
50% suremuse.
Rndemrkide levinuim liigitus on
nende fsioloogilise mju jrgi (lisa
10.4). Peaaegu kik rndeained tun-
givad inimesse hingamisteede, limas-
kestade, naha ja seedetrakti kaudu.
Selle rahoidmiseks tuleb tarvitada
kaitsevahendeid. Kui nrvimrkide
puhul aitavad atropiinil phinevad
vastumrgid, siis sbemrkidele ega
lmmatavatele rndemrkidele vastu-
mrke ei ole, aitab ainult kaitseriietus,
mis koosneb keemiakaitselikonnast
ja gaasitorbikust.
Oht kokku puutuda keemilise rnde-
ainega on vike, kuid terroristidki on
kasutanud keemiarelva 28.02.1995
korraldas Tokyo metroos sariinirn-
naku rmuslik usulahk Aum Shin-
rikyo eesotsas oma guru Shoko Asa-
haraga; surma sai 11 inimest, 1000
vajas haiglaravi ning 5500 inimest sai
mrgistuse.
Tenosus kokku puutuda rritava
ainega on aga tnapeval suur, kuna
tsiviilkasutuses on enesekaitseks pi-
sargaasiballoonid ning politseigi ka-
sutab massikorratusi laiali ajades
pisargaasi. Srasel juhul on mrgis-
tuse tunnused valu silmis, valguskar-
tus, naha kihelus ja punetus, vike-
sed villid ning valu ninas ja kurgus.
Pisargaasiga kokku puutudes ei tohi
silmi hruda, sest pisaravool viib pi-
sargaasi aerosoolitilgad silmast. Kui
ked on pisargaasiga koos, hru-
takse pisargaasi aerosoolitilgad silma
sarvkesta.
Pisargaasi puhul tuleb pesta silmi ning
loputada suud ja nina rohke jooks-
va veega, et kiirendada aerosoolitil-
kade eemaldumist limaskestalt, ning
Rndemrgi VX LC
50
kogus vrrelduna
10sendisega
MASSIHVITUSRELVAD
162
lahkuda kohast, kus pisargaasi kasu-
tati. Sattudes alale, kus on juhuslikult
tarvitatud rohkesti pisargaasi (mas-
sikorratused), tuleb sealt kiiresti ra
minna, vimaluse korral teha riidest
taskurtik veega mrjaks ning hingata
lbi selle.
Tnapeval moodustavad eraldi
ohuklassi mrgised tstuskemikaa-
lid. Kui keemiarelva puhul on vlja
arendatud universaalsed luuresead-
med, siis mrgiste tstuskemikaalide
puhul puuduvad sjavel universaal-
sed seadmed, millega neid avastada.
ks phjusi on keemiliste rndeai-
nete piiratud arv, mida on alla kahe-
kmne, mrgiseid tstuskemikaale
on aga tuhandeid.
Mrgised tstuskemikaalid on muu-
tunud suureks probleemiks rahuval-
vemissioonidel, kuna sjategevuses
on purustatud palju tehaseid, sh kee-
miatehaseid, ning loodusesse (pinna-
sesse, phjavette, hku) on sattunud
erinevaid mrgiseid tstuskemi-
kaale, mistttu tekib oht nii kohalike
elanike kui ka rahuvalvajate tervisele.
Selle rahoidmiseks on sjavel TBK-
kaitse (TBK tuuma-, bio- ja keemia-
relv) spetsialiseeritud ksused, kes
avastavad ka mrgiseid tstuskemi-
kaale.
Kui teie lheduses juhtub nnetus
mrgise tstuskemikaaliga (ammo-
niaak, kloor), peab kohe nnetusko-
halt eemalduma; ruumis olles on vaja
sulgeda aknad, llitada vlja ventilat-
sioon ning teatada nnetusjuhtumist
psteteenistusele.
Eesti kaitseves kasutatav keemialuuremonitor
Environics 90-D. Seadmega on vimalik mrata
keemilisi rndeained klassiti (lmmatavad, s-
bivad jne). Seade ttab automaatselt, avastab
keemilise rndeaine, kui seda on hus 2% sur-
mavast kogusest, vimaldades vtta kaitsemeet-
meid
Esmane kaitsevahend mrgise suit-
su vastu oli keskajal veega niisutatud
rtik, mis kaitses nina ja suud. Esime-
se gaasitorbiku autoriks tuleb pida-
da tuntud saksa loodusteadlast Ale-
xander von Humboldti, kes li 1799.
aastal gaasitorbiku kaevuritele, kuna
kaevandusahtides eraldus kivimite
lhedest mrgiseid gaase.
Tnapevased keemiarelva kaitseva-
hendid tekkisid Esimese maailmas-
ja eel, esimesed patendid veti gaasi-
maskile 1887. aastal. Esialgu kasutati
sjas uriiniga niisutatud rtikuid, mis
kaitsesid kloori eest.
1915. aastal valmisid esimesed t-
napeva gaasitorbikute esivanemad.
Arvestades hobuse thtsust Esimeses
maailmasjas, toodeti gaasimaske ka
neile.
Gaasimask oli valmistatud kas kum-
meeritud presentriidest vi nahast,
Kaitsevahendid
MASSIHVITUSRELVAD
163
mis ei taganud pikaajalist kaitset. Gaa-
simaski silmaavad olid vikesed, mis-
tttu sdur ngi ette ainult piiratult.
Gaasimaskis oli raske knelda ning
mask ja kurn olid hendatud vooliku-
ga, mis tegi gaasitorbikuga sduri veel
kohmakamaks.
Esmased keemiakaitseriietused hoid-
sid nahka nahamrkide eest ning ta-
kistasid mrkainete imbumist lbi
naha. Algul oli tegemist kemikaalidega
immutatud vi kummeeritud presen-
diga, hiljem asendus see eri kummi-
segudest valmistatud keemiakaitse-
likonna ning gaasimaskiga. Eestiski
tootis tehas Arsenal kahe maailma-
sja vahel Eesti kaitseve tarvis gaasi-
maske, mida eksporditi ka Ltisse.
Keemiakaitsevahendid arenesid koos-
klas massihvitusrelvaga ja teiste va-
rustuselementidega. Kui esialgu oli
kaitsevarustus meldud ainult keemia-
relvakaitseks, siis tnapevane varus-
tus kaitseb ka biorndeaine ja radio-
aktiivse tolmu eest.
Kaitsevelase gaasimask on kne-
membraaniga, ngemisulatus on pea-
aegu 90% ning ngemise korrigee-
rimiseks on vimalik kanda prille.
Gaasimaskil on lisaseade, mis vimal-
dab tarbida vett, mis on eriti thtis,
sest keemiakaitsevarustuses toimub
inimkeha dehdratatsioon. Gaasi-
torbiku kurn on valmistatud kergest
plastist ning lisaks keemilisele rn-
deainele tagab see kaitse ohtlikumate
vimalike mrgiste tstuskemikaali-
de eest. Kurna vib kinnitada nii vasa-
kule kui ka paremale kljele olenevalt
kaitsevelase laskeharjumusest (vasa-
ku- vi paremakeline).
Keemiakaitselikond on valmistatud
fltreerivast ning absorbeerivast se-
kihiga riidest, mis tagab pikaajalise
kaitse; hinna poolest vib seda vrrel-
da Bossi likonnaga. Need kaitseli-
konnad on disainitud ning mmeldud
Eestis. Absorbeeriva sefltriga riidest
kaitselikonnas tidab sdur temale
pandud lesandeid pikemat aega kui
ilma huvahetuseta kummist likon-
nas. Moodsa likonna puhul on sdu-
ri veekaotus palju viksem ning tnu
sellele on sdur kauem vitlusvime-
line.
Kaitsevelane on varustatud indivi-
duaalsete degaseerimispakkidega, et
esmaselt degaseerida nahka ja isik-
likku varustust. Luurevahenditest on
kaitsevelasel olemas indikaatorpaber,
Esimese maailmasja aegne keemiakaitsevarus-
tus gaasitorbik ja keemiakaitseriietus
MASSIHVITUSRELVAD
164
mis vimaldab avastada piiskadena
esinevat keemilist rndeainet kolo-
rimeetriliselt, ning dosimeeter, mis
salvestab saadud kogudoosi. Kaitse-
varustus raskendab kaitsevelase te-
gevust lahinguvljal, sest kaitsevarus-
tuses kulutab kaitsevelane umbes 2,5
korda rohkem energiat. Seetttu ku-
lub lesande titmiseks rohkem aega
ning raskem on ka suhelda.
Eesti kaitsevelane kaitsevarustuses
Massihvitusrelvakaitse
Massihvitusrelvakaitse kasvas vl-
ja Esimese maailmasja ajal loodud
keemiakaitseksustest, mis loodi
enamasti aastail 19161917. Suurem
osa neist oli maave koosseisus, kuid
Suurbritannias on senini hujudude
koosseisus Esimese maailmasja ajal
loodud Royal Air Force Regiment, mis
on Suurbritannia philine TBK-kait-
seksus.
Kahe maailmasja vahel vastutas Ees-
tis keemiakaitse eest pioneeripataljon,
kus oli G(aasi)-kompanii, ent ka Kait-
seliidus oli Tallinna Maleva koosseisus
gaasikaitsekompanii. Et Teises maail-
masjas keemiarelva ei kasutatud, olid
ksused lahinguvalmis, kuid tegevu-
seta. Mlemal poolel sdivad sdurid
olid varustatud individuaalsete kaitse-
vahenditega. Ka Nukogude okupat-
siooni ajal oli Eestis okupatsiooniv-
gede koosseisus TBK-kaitsepataljon,
mis paiknes Prnus.
Samal ajal hakati avama keemiakaitse
vljappekeskusi. Paljudel juhtudel,
eriti viksemates riikides, rajati kee-
miakaitse koolituskeskused pioneeri-
(inseneri-) vljappekeskuste juurde.
Ka Eesti kaitseves on plaanitud pio-
neeripataljoni pioneerikoolis avada
lhitulevikus TBK-kaitsejaoskond,
et ohvitserid ja allohvitserid saaksid
TBK-kaitse tiendusvljapet. Arves-
tades Eesti kaitseve viksust, ei ole
MASSIHVITUSRELVAD
165
kavas petada KVAs eraldi TBK-
kaitse ohvitseri eriala, sest vajadus p-
hikohaga tegutsevate TBK-kaitse oh-
vitseride jrele ei ole suur. Senini on
Eesti kaitseve TBK-kaitse ohvitseriks
pitud kas Saksamaal Sonthofenis
asuvas vi Ameerika hendriikides
Fort Leanardos asuvas TBK-kaitse
vljappekeskuses.
TBK-kaitseksusi peetakse la-
hingutoetusksusteks ning nende
eesmrk on toetada manverk-
susi lahingutegevuses.
Paljudes NATO riikides on arvesta-
tud kompaniisuurune TBK-kaitsek-
sus brigaadi toetuseks ning pataljoni-
suurune ksus korpuse toetuseks.
NATO-l on kiirreageerimisksus-
te hulgas paljurahvuseline CBRN-
(keemia-, bio-, tuuma- ja radioaktiivse
rndeaine) kaitsepataljon, kes on suu-
teline reageerima viie peva jooksul
mis tahes maailmaosas. Lhitulevikus
on Eesti kaitseves pioneeripataljoni
koosseisu plaanitud TBK-kaitserhm,
kellel on TBK-kaitse raporteerimis- ja
hoiatusssteem, TBK-luure ja TBK-
dekontamineerimisvimekus ning
kes on vimeline puhastama vett saas-
teainetest. See rhm tegutseb koos
pioneeripataljoniga jalavebrigaadi
koosseisus.
TBK-kaitse ei ole ainult TBK-kaitse-
ksuste lesanne, igal ksusel on ole-
mas esmane TBK-luure ja keskkonna
radioaktiivsetest saasteainetest puhas-
tamise vime. TBK-kaitsega tegeleb
neis ksustes kaitseve sisemrusti-
ku jrgi pioneeriohvitser, kellele see
on lisakohustus. TBK-kaitse koolitus
kuulub iga kaitsevelase, sh ajateenija
baasvljappesse. Ka tiendusvljap-
pes saavad ohvitserid ja allohvitserid
TBK-kaitse lisakoolitust, kuidas te-
gutseda massihvitusrelva kasutamise
puhul.
Eesti kaitseves plaanitakse ja
juhitakse TBK-kaitset Kaitse-
judude Peastaabi operatiiv- ja
vljappeosakonnas lhtuvalt
NATO TBK-kaitse doktriinist.
Massihvitusrelva ohu korral tsiviilela-
nikkonnale vastutab sellekohase kait-
setegevuse eest Eestis Psteamet, kel-
le alluvuses on keemia ja radiatsiooni
luure ksus ning dekontamineerimise
ksus.
MASSIHVITUSRELVAD
166
?
Ksimused
1. Mitu USA dollarit kulub 5 km
2
puhastamiseks vaenlasest tavarelvaga ning
kui palju keemiarelvaga?
2. Mitu tankimiini, milles on 5 kg trotli, kulub, et saada niisama vimas
plahvatus kui maksimaalse vimsusega I plvkonna tuumapommiga?
3. Kumb liigub 3000 m kaugusele kiiremini, kas heli vi tuumapommi lklai-
ne?
4. Milline biorelv ei ole elusorganism?
5. Mida ei tohi kindlasti teha, kui puututakse kokku erinevate pisargaasidega?
6. Millega immutati rtikud kaitseks kloori eest Esimeses maailmasjas?
7. Kui palju energiat kulub kaitsevelasel lahinguvljal rohkem, kui ta on
kaitseriietuses?
8. Mis sjavelise erialaga (ka Eesti kaitseves) on TBK-kaitse paljudel juhtu-
del limitud?
9. Mis tpi on TBK-kaitseksused?
MASSIHVITUSRELVAD
167
Lisa 10.1
Biorelva ajalugu
Esimesed teated biorelva kasutamise kohta Euroopas on prit antiikajast.
184. aastal eKr lennutas Hannibal merelahingus Prsia kuninga Eumenes
II vastu viimase laevadele mrkmadudega tidetud potte. Et Hannibali
vastased pidid vitlema kahe vaenlasega, kaotasid nad selle lahingu.
Bioloogilised rndeained ei olnud tundmatud ka tatarlastele, kes 14. sa-
jandil tnapeva Ukraina linna Feodossija piirates lennutasid katapulti-
dega le linnamride katku surnud inimesi, et tekitada katkupuhangut
linna kaitsjate hulgas. Samasugust taktikat rakendasid venelased Phjas-
jas 1710. aastal Tallinna piiramisel loobiti le linnamri katku surnute
laipu, lootes tekitada linnas katkupuhangut.
Ameerika vallutamise ajal kasutasid esimesed kolonisaatorid efektiivselt
biorelva indiaanlaste vastu. Nii jagas hispaanlasest konkistadoor Pizarro
16. sajandil indiaanlastele rugetega nakatatud riideid. Samamoodi jaota-
sid britid rugetega nakatunud tekke 1763. aastal neile vaenulikele indiaa-
ni himudele.
Bioloogiline rndeaine tnapeva mistes arenes vlja 19. sajandil, mil
toimus lbimurre mikrobioloogias, kui prast saksa professori Kochi tid
oli vimalik eraldada ning kasvatada vajaminevaid patogeene (haigussei-
sundit phjustavaid mikroobe).
Videtavate asitendite alusel kirjutasid Saksamaa vaenlased Esime-
se maailmasja ajal ja vahetult prast seda, et Saksamaal olevat Esime-
se maailmasja ajal olnud ambitsioonikas biorelvaprogramm. Saksamaa
olevat proovinud eksportida bioloogilise rndeainega nakatunud (Bacil-
lus anthracis ja Pseudomonas Pseudomallei) veiseid ning hobuseid Ameeri-
ka hendriikidesse, Venemaale ja teistesse riikidesse ning korraldanud
kooleraepideemia Itaalias ja katkuepideemia Peterburis. Saksamaa ei vt-
nud biorelva kasutamist omaks, samuti ei leidnud Rahvasteliidu Ajutise
Segakomisjoni alakomitee 1924. aastal tendeid, mis kinnitanuksid Sak-
samaa biorelvaprogrammi olemasolu. Tegemist oli sjaaegse propaganda-
ga, et nidata vaenlast halvemast kljest.
Teises maailmasjas kasutasid biorelva ainult jaapanlased Manduurias
(Hiinas). Seda levitati lennukipommidega, mis olid tidetud katku naka-
tatud kirpudega.
MASSIHVITUSRELVAD
168
Klma sja ajal arendati biorelva mlemal pool raudset eesriiet, arvesta-
mata 1925. aastal Genfs slmitud biorelva kasutamise keelustamise le-
pingut, millega oli liitunud enamik riike. Kuid Genf protokoll ei keelus-
tanud biorelva arendamist. Samal ajal oli Genf protokoll aluseks 1972.
aastal vastu vetud bioloogilise relva ja toksiinide keelustamise konvent-
sioonile (Biological and Toxins Weapons Convention), kuid sellel puudub
kontrollimehhanism. Erinevalt Genf protokollist sisaldab konventsioon
ksikasjalikke biorelva ja selle kohaletoimetamise vahendite kirjeldusi.
Konventsiooniga on hinenud 169 riiki, neist 153 on selle ratiftseeri-
nud. Eesti on konventsiooniga hinenud ja ratiftseerinud selle 1993.
aastal.
Biorelvaprogramm oli olemas vljaspool NATO riike ning on arvatavas-
ti mingis mahus silinud Venemaal, Valgevenes ja Hiinas, kuigi need
riigid on hinenud 1972. aasta RO konventsiooniga. Teadaolevalt
arendavad tnapeval oma biorelvaprogramme Liiba, Sria, Egiptus,
Iisrael, India, Pakistan, Iraan ja Phja-Korea. Krvutades nimetatud rii-
ke tuumaprogrammiga tegelevate riikidega, leidub palju hiseid nime-
sid. Teatavasti ei paista nende riikide valitsused silma oma demokraatli-
ke phimtetega.
MASSIHVITUSRELVAD
169
Lisa 10.2
Biornderelvade omadused
Biorn-
deaine
Nakkavus Suremus
Vaktsineeritavus
ja peiteaeg
Kestvus
Levitamis-
viis
Katk Suur
Suur (kuni
90%)
Vimalik;
26 peva (muhk-
katk); 34 peva
(kopsukatk)
23
peva
Nakatunud
putukad,
aerosool
Anthrax
ehk Siberi
katk
Keskmine
kuni suur (ei
levi inimeselt
inimesele)
Suur (kuni
100%)
Vimalik;
35 peva
35
peva
Aerosoolid
Tulareemia
Keskmine
kuni suur (ei
levi inimeselt
inimesele)
Keskmine
Vimalik;
110 peva
2 ndalat
ja enam
Aerosoolid
Brutselloos
Suur (ei levi
inimeselt
inimesele)
Vike
Vimalik;
mni ndal kuni
mni kuu
Nda-
lad kuni
kuud
Aerosoolid
Tfus
Suur (ei levi
inimeselt
inimesele)
Suur
Vimalik;
12 ndalat
Nda-
lad kuni
kuud
Nakatatud
putukad
(kirbud,
tid)
Ebola
viirus
Suur (levib
inimeselt
inimesele)
Suur
Peaaegu vimatu;
79 peva
12 n-
dalat
Levib hu
kaudu
Ruged
Suur (levib
inimeselt
inimesele)
Suur
Vimalik;
717 peva
12 n-
dalat
Levib hu
kaudu
Botulismi-
toksiin
Ei levi Suur
Vimalik ravi
(vastumrgid);
tunnid kuni pevad
2472
tundi (ka
kuid)
Sabotaai-
aktid veeva-
rustuses vi
toiduaine-
tstuses,
aerosoolid
Ritsiin Ei levi Suur
Ravi peaaegu
vimatu;
mni tund
Mni
pev
Aerosoolid
Staflo-
kokkide
enterotok-
siin B
Ei levi Vike
Toetav ravi;
mni pev kuni
mni ndal
Mni
pev kuni
mni
ndal
Sabotaai-
aktid veeva-
rustuses vi
toiduaine-
tstuses,
aerosoolid
Mko-
toksiinid
Ei levi Suur
Toetav ravi;
mni tund
Mni
tund
Sabotaai-
aktid veeva-
rustuses vi
toiduaine-
tstuses,
aerosoolid
MASSIHVITUSRELVAD
170
Lisa 10.3
Keemiarelva ajalugu
Arvamus, et keemiline rndeaine on viimaste sajandite sjaline arendus,
on vale, sest juba 429. aastal eKr tarvitasid spartalased Peloponnesose s-
jas pigi ja vvli segu, et tekitada mrgist suitsu. Hiinlased kasutasid 178.
aastal sjapidamises vaenlaste vastu arseenihendeid sisaldavat suitsu,
mida kutsuti hinge jahtivaks uduks. Kui vaenlased seda sisse hingasid,
tekkis mrgistus, mis lppes tihti surmaga. Kui Hiinas oli keemiarelva
(mrgise suitsu jms) kasutamine ks sjapidamise viise, siis Euroopas ei
olnud see traditsiooniline, vaid tegemist oli ksikjuhtumitega. Rooma ju-
ristid olid seisukohal, et videldakse relvadega, mitte mrkidega (ld ar-
mis bella non venenis geri). Eriti kis see juhtumite kohta, kus mrgitati
kaevusid kemikaalide vi loomakorjustega, et vtta vaenlaselt vimalus
hankida oma ksustele vrsket vett. Samal ajal ei takistanud see Rooma
vepealikuil vajaduse korral kaevusid mrgitamast sjalise taktikana Vi-
ke-Aasias prast vitu Aristonikose le tema sjavest jrelejnud k-
suste vastu. Nii tekkis Rooma riigil uus koloonia.
15. sajandil renessansiajal tegi teadlane ja kunstnik Leonardo da Vinci et-
tepaneku kasutada arseensulfidi ja vaserooste pulbrisegu vikestes s-
tegranaatides vaenlaste laevameeskondade vastu, kes oleksid kinnistel
laevatekkidel lmbunud. Kahjuks on tnaseni teadmata, kas Leonardo da
Vinci ettepanekut on kunagi kuulda vetud.
17. sajandil arenes keemiarelv Euroopas sdade vltel. Paljudel juhtudel
tideti kahurikuul erinevate mrgist suitsu tekitavate segudega, et lisaks
kahurikuuli purustusjule sureks vaenlase sdureid ka mrgistuse vi
lmbumise teel. Briti keemik Lyon Playfair tegi 1854. aastal ettepaneku
kasutada kakodltsaniidiga tidetud mrske Krimmi sjas lahingus
Sevastoopoli all Vene laevastiku vastu. Ettepanekut toetas nii Briti mere-
ve lem admiral Tomas Cochrane kui ka peaminister lord Palmerston,
kuid Briti relvastusosakond lkkas ettepaneku tagasi kui halva lahinguta-
va ning pidas seda niisama plastusvrseks kui vaenlase kaevude mr-
gitamist.
Ameerika kodusjas soovitas New Yorgi koolipetaja John Doughty
kasutada vedela klooriga tidetud 254 mm kahurimrske, millest oleks
vabanenud mni kuupmeeter puhast kloori. Kuid varustuslem brigaa-
dikindral James W. Ripley oli immuunne uute ideede suhtes ning seda
ideed ellu ei viidud.
MASSIHVITUSRELVAD
171
Viimased kaks juhtumit iseloomustavad juba tnapevase keemiarelva
arengut, kuna tegemist ei olnud philiselt suitsul baseeruva keemilise rn-
deainega, vaid eraldi keemilise ainega.
Keemiarelv arenes eriti kiiresti enne Esimest maailmasda ning selle areng
jtkus sja ajal. Esimesena kasutas pisargaasiga tidetud granaate Prant-
susmaa 1914. aasta augustis Saksamaa vastu. Saksamaa kasutas laiaula-
tuslikult keemiarelva esimest korda 1915. aasta 22. aprillil lahingus Yprese
all gaasilise kloori tttu kandis vastaspool suuri kaotusi. Gaasilist kloori
oli sjas raske kasutada, kuna see sltus tuule suunast ning oli kergesti
avastatav vrvuse ja lhna jrgi. Juba detsembris 1915 rakendas Saksamaa
uut keemilist rndevahendit fosgeeni, mis mjus samuti hingamisteede
kaudu. Kige tuntum ning mrgisem keemiline rndeaine Esimeses maa-
ilmasjas oli ipriit, sest erinevalt kahest eelmisest mjus ipriit ka lbi naha
ning oli nahka kahjustava toimega.
Esimese maailmasja ajal toodetud keemilisi rndemrke vib pidada I
plvkonna rndemrkideks, sest neid oli lihtne toota ning neid rakendati
ka tsiviilotstarbel keemiatstuses.
Esimese maailmasja ajal ei peetud Eesti pinnal htki lahingut, kus oleks
kasutatud keemiarelva. Seda laadi juhtumeid on teada aga Vabadussja
pevilt. Esmajuhtum oli 1918. aasta 28. novembril, mil Saksa patareid ka-
sutasid Narva lahingus keemiarelva. Ka Punaarmee tarvitas 1919. aasta
sgistalvel Eesti ksuste vastu keemiarelva, kuid Eesti kaitsevele enamas-
ti kaotusi ei tekitatud. Eesti Vabariigi kaitsejud rakendasid keemiarelva
Punaarmee vastu, kuid keemiarelval Eestis sjategevusele mainimisvr-
set mju ei olnud.
Eestis hakati uuesti keemiarelvaga tegelema prast Vabadussja lppu
1923. aastal. Sjaministri loodud komisjon leidis detsembris 1923, et 30%
suurtkimrskudest tuleb tita keemiliste rndeainetega. Esialgu plaaniti
rajada keemilise rndeaine tootmiseks tehas, kuid asi soikus 1926. aastal
rahapuuduse tttu. Viksemas mahus jtkusid td 1924. aastal asutatud
Varustusvalitsuse keemiaosakonnas. Esimesed keemilised rndeained
kloorpikriin ja broombensl valmisid 1925. aastal ning juba 1928.
aastal olid Eesti kaitseve varudes arvestatavad keemiarelvakogused. Kee-
miarelva G(aasi)-kompanii oli pioneeripataljoni koosseisus.
Kahe maailmasja vahel slmitud Genf protokoll keemiliste rndeai-
nete kasutamise keelustamise kohta hinenud riikide vahel phines Esi-
mese maailmasja kogemusel. Lmmatavate, mrk- vi muude gaaside
MASSIHVITUSRELVAD
172
ja kigi analoogsete vedelike, ainete ja toimimisviiside kasutamise sjas
mistis tsiviliseeritud maailm hukka. Nii keelustati nende kasutamine s-
japidamises. Kuigi Eesti hines Genf protokolliga 1931. aastal, prooviti
veel kord samal aastal rajada ipriiditehast. Koosts Tallinna Tehnikumi-
ga valmis 1932. aastal kaitseve tellimusel lipilase P. R. Ernesaksa l-
put Ypriidi wabriku sisseseade 1 tonni ypriidi walmistamiseks peva
jooksul. Tehas ji siiski ehitamata ning projekti autor lahkus peagi Saksa-
maale erialatle.
Eesti hinemine Genf protokolliga ei takistanud keemiarelva arendamist
ega tootmise plaanimist, sest protokoll keelas ainult keemiarelva kasuta-
mise sjategevuses protokolliga hinenud riikide vastu. Geopoliitiliselt
mbritsesid Eestit riigid, mis olid hinenud Genf protokolliga, kuid Nu-
kogude Liit jtkas nii oma keemia- kui ka biorelvaprogrammi kiirendatud
arendamist, mis tingis Eesti-poolseid vastusamme.
Kahe maailmasja vahel loodud keemilised rndeained olid juba krge-
ma tasemega ning enamasti oli neil ainult sjaline otstarve. Nitena vib
tuua 1937. aastal snteesitud tabuuni ja 1939. aastal snteesitud sariini.
Keemiarelva kasutas nii Hispaania Maroko vastu aastail 19211927 kui ka
Itaalia Etioopia vastu 1935. ja 1936. aastal. Need keemilised rndeained
olid enamasti samad, mis Esimeses maailmasjas.
Kuigi enamikus riikides loodi suured keemiarelvaarsenalid ning arenda-
ti keemiarelva edasi, ei kasutatud seda Teises maailmasjas (peale Jaapa-
ni, kes rakendas keemiarelva piiratud mahus sjategevuses Hiina vastu).
ks phjusi oli, et kigil Teises maailmasjas osalevatel riikidel olid sna
suured keemiarelvavarud, kuid piiratul hulgal kaitsevahendeid. Lisaks oli
slmitud enne Genf protokoll, mis keelustas hinenud riikidel lepingu-
ga hinenud riikide vastu keemiarelva kasutada. Mtlema panid Esime-
se maailmasja kogemused (ka Hitler oli saanud Esimeses maailmasjas
lnerindel gaasimrgituse). Kui vaadata Esimeses maailmasjas kee-
miarelva tttu langenuid ning vigastatuid, siis on vahe suur. Keemiarel-
va kasutamise tttu sai surma 85 000 ning vigastada 1 176 500 inimest
vahe on ligikaudu 14kordne. Arvestades Esimese maailmasjas sja-
vljadel inimkaotusi, on keemiarelva lbi langenuid umbes 1% (koguarv
8 951 346 langenut), ent vigastatute arv on viis korda suurem (5,25%, kogu-
arv 22 379 053 vigastatut).
Genf protokoll on 1993. aastal vastu vetud keemiarelva keelustamise
konventsiooni (Chemical Weapons Convention) eelkija. Erinevalt teistest
lepingutest on keemiarelva keelustamise lepingul kontrollimehhanism
MASSIHVITUSRELVAD
173
eelnimetatud konventsiooniga liitunud riigid asutasid 1997. aastal kont-
rollorgani (Te Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons
OPCW). Konventsioon on vga tpne, selles on nimekirjad keemiarelva
tootmiseks kasutatavatest kemikaalidest ning kontrollimehhanism nende
kasutamise le. Keemiarelva keelustamise konventsiooniga on hinenud
175 riiki, Eesti on hinenud konventsiooniga 1993. aastal.
Konventsiooni jrgi on sellega hinenud riikides plaanitud hvitada
keemiarelvavarud 2007. aastaks, kuid ndseks on selgunud, et plaanitud
hvitamisgraafk ei ole reaalne. ks riike, kes maadleb graafkust kinni-
pidamisega, on Venemaa, kus klma sja ajal toodeti tohutud kogused
keemiarelva, mille varud on vaja hvitada. Selle phjuseks, miks graaf-
kust kinni ei peeta, toovad riigid raha. Kui keemiarelva tootmine ei ole
kallis, on selle hvitamine ohutul viisil vga kallis. Nii nagu Esimese ja
Teise maailmasja vitnud riigid hvitasid Saksamaa keemiarelvavarud
Lnemerre uputades, ei ole vimalik tnapeval keemiarelvi hvitada.
Keemiline rndeaine tuleb eraldada kandurist ning seejrel ohutult (nii
inimesele kui ka keskkonnale) lagundada ohututeks komponentideks.
Lnemerre uputatud keemiarelva on uuritud Helsingi konventsiooni
raames ning on jutud jreldusele, et selle leststmine on ohtlikum kui
merephja jtmine. Eesti territoriaalvetes on Eesti merevgi korraldanud
koosts NATO riikide ning Soome ja Rootsiga peaaegu igal aastal ala-
tes 1995st miiniotsimisppusi, mille vltel on tehtud kahjutuks peamiselt
kahe maailmasja aegseid lhkekehi, kuid senini ei ole leitud htki kee-
miarelvaga tidetud lhkekeha. Ka olemasolevad andmed ei kinnita kee-
miarelva uputamist Eesti territoriaalvetes. Tuntumad keemiarelva uputa-
mise kohad Lnemeres on Bronholmi (Taani) saare mbruses ja Norra
lunatipus ranniku lhedal.
MASSIHVITUSRELVAD
174
Rndemrgi
liik
Tuntumad esindajad Toime Omadused
Nrvimrk
Sariin (GB), somaan
(GD), tabuun (GA),
VX, Vx
Kutsuvad esile nrvi-
halvatuse
Kik lenduvad ebap-
sivad (mni tund)
vedelikud, v.a VX, mis
on psiv.
Vrvitud (sariin, so-
maan, VX), punakas-
pruun (tabuun), lhna-
tud (sariin, somaan,
VX), puuviljalhnaga
(tabuun)
Sbemrk
Ipriit (HD),
lewisiit (L)
Svitavad nahka ja
limaskesti, tekitavad
koekrbust
Kik on vedelad ja p-
sivad, kslaugu- vi
sinepilhnaga (ipriit),
tumepruun, geraa-
niumi lehtede lhnaga
(lewisiit)
Lmmatavad
mrgid
Kloor (Cl), fos-
geen (CG), difosgeen
(DP), erinevad lm-
mastikoksiidid
Tekitavad kopsuturset
Fosgeen ja difosgeen
on vrvitud lendu-
vad vedelikud, mis
moodustavad valge
pilve; imalalt ma-
gusa maitsega, vrskelt
niidetud heina lhnaga
(Cl ja NOx vt keemia-
pikust)
ldmrgised
mrgid
Sinihape (AC)
Blokeerivad hapniku-
vahetust (koehinga-
mist) raku tasemel
Vrvitu, lenduv, ebap-
siv vedelik, mrumand-
lilhnaga
Pshho-
troopsed
ained
LSD 25, BZ
Ei ole ldjuhul sur-
mavad, muudavad
vastase ajutiselt
vitlusvimetuks,
kutsuvad esile hal-
lutsinatsioone vi
depressiooni, mju-
vad biokeemiliselt
kesknrvissteemile
Valge kristalne pulber,
kergelt kibeda maitsega,
vees ei lahustu
rritavad
ained
Pisargaasid: CS, CR,
CN. Oksendust teki-
tavad: DA, DC, DM
(adamsiit)
Ei ole surmavad,
rmiselt rritavad,
vga kiire ja lhiajal-
ise mjuga
Terava lhnaga, kasuta-
takse aerosoolidena
Rndemrkide toime ja omadused
Lisa 10.4
MASSIHVITUSRELVAD
175
11. Keskkonnakaitse kaitsejududes
Keskkonnakaitset korraldavad i-
gusaktid nii riiklikud kui ka rah-
vusvahelised lepingud ja konvent-
sioonid kehtivad ka kaitsejudude
kohta. Kaitsejud on koostanud oma
valdkonna eripra arvestava kesk-
konnapoliitika Eesti kaitsejudude
keskkonnakaitsekontseptsioon, mis
lhtub riigi keskkonnastrateegiast ja
keskkonnategevuskavast.
Kaitsejudude keskkonnakontsept-
sioon on seadnud eesmrgiks plaa-
nida keskkonnakaitset, arvestada
keskkonnariske ja korraldada kesk-
konnaalast vljapet kaitsejudude
tegevusaladel.
Kaitsejudude tegevuse mju keskkonnale
he keskkonnaprobleemina on riigi
keskkonnastrateegias nimetatud mi-
litaarobjektide jkreostust. Sellel on
oma ajalooline tagaphi, sest endi-
se Nukogude Liidu sjave tekita-
tud keskkonnareostust krvaldatakse
ikka veel.
1992. aastal alanud endise Nukogu-
de Liidu sjave tekitatud keskkon-
nakahjude hindamise tulemused on
nidanud, et suurel osal objektidel
on pinnas saastunud nafasaadustega,
jrgnevad metallijtmed, ehitusma-
terjalide jtmed, plast- ja kummijt-
med ning kemikaalid.
55 olulise reostusega nukogudeaeg-
se militaarobjekti hulgas on kmme
esimest objekti Tapa, mari, Raadi,
Sauga ja Paralepa lennuvli, Paldiski
katlamaja ja Lunasadam, Rakvere
piirivalvelennuvli ja raketibaas, Kei-
la-Joa raketibaas, Husari lijrv ning
piirivalvesadama ktusehoidla Tallin-
nas. Nendel objektidel on reostunud
pinna- ja phjavesi. Nukogude sja-
vgi on keskkonnale tekitanud kahju
le 50 miljardi krooni eest.
Suur keskkonnareostuse allikas vib
olla ka sjategevus. Niteks vivad
purustatud objektidest lhtuval hu-
ja veereostusel olla vga mastaapsed ja
inimeste tervisele ohtlikud tagajrjed.
1991. aasta Lahesda on peetud heks
suuremaks kosjaks ja keskkonnaka-
tastroofks. Iraak kasutas nafat relva-
na Kuveidi vastu: 11 miljonit barrelit
nafat juhiti Prsia lahte ja 67 miljonit
tonni nafat sdati plema Kuveidi
nafapuurtornides. Prsia lahele moo-
dustus likiht, mis tappis veelinde
ning muutis vee elutuks ja mitmeks
aastaks kasutusklbmatuks. Nafa
plemisel paiskus hku le 2 miljoni
tonni tahma ja niisama palju vvli-
hendeid. Vvlihendid phjustavad
aga teatavasti happevihmasid.
Veosade tegevus vib keskkonda
mjutada mitmeti. Nii on keskkonna-
mju peamised allikad kemikaalide ja
lhkeaine silitamine ning transport,
jtmete, sh ohtlike jtmete kitlemi-
ne, ktuste kasutamine ja hoidmine,
ent ka vlilaagrite ja ppuste korral-
damine looduses.
176
ks kaitsejudude keskkonnakont-
septsiooni eesmrke on, et rahuajal
tegutsetakse keskkonnaseaduste raa-
mides vhima vimaliku keskkon-
namjuga, kaitstes ja silitades loo-
dusvrtusi kaitsejudude kasutuses
oleval maal.
Harjutusvljakute mju keskkonnale
Kige rohkem ratavad ldsuse t-
helepanu kaitsejudude vlippused,
mis nuavad eri ametkondade, koha-
like omavalitsuste ja elanike koostd.
Kaitsejudude Peastaap on plaaninud
vtta Aegviidu polgooni kasutuse-
le keskpolgoonina. Keskpolgooni
jaoks on juba vlja ttatud keskkon-
nakaitsejuhend, mis reguleerib kaitse-
ve tegutsemist looduses.
Igasugusele loodust kahjustavale rii-
gikaitselisele tegevusele peab eelnema
valitud maa-ala keskkonnavrtuste
hindamine ja vimaliku keskkonna-
mju prognoos ning meetmete kava,
et vltida keskkonna kahjustumist.
Riigikaitselise tegevuse mju loodus-
keskkonnale tuleb minimeerida nii, et
see vimaldaks samal ajal korraldada
vajalikku vljapet ning kasutada har-
jutusvljakuid korduvalt.
Riigikaitsemaal (riigi omanduses ole-
val riigikaitse eesmrkide titmiseks
vajalikul maal) kehtivad metsa kasu-
tamise kohta leebemad reeglid vrrel-
des era- vi riigimetsaga ning seal on
lubatud ka piiratud keskkonnamjuga
tegevus (nt metsa osaline kahjustami-
ne).
Harjutusvljakutel kasvava metsa
lubatava kahjustuse astmed:
1) tieliku kahjustuse ala kaugtu-
lirelvade sihtmrgialad, kuhu lange-
vad suurtkimrsud ja miinid, ning
lhkamispaik. Metsa majandamine
sellel alal pole otstarbekas. Tieliku
kahjustuse alal raiutakse kasvav mets
ja edaspidi metsa ei majandata;
2) osalise kahjustuse ala sihtmr-
kide paigaldamise ala, ksirelvadest
laskmise kohtade ja tulepositsiooni-
de ala, kus kasvav mets saab kuulidest
ja kildudest osaliselt kahjustada. Siia
kuuluvad ka lhketde tegemise ja
ksigranaadi heitmise koht, kuid met-
sa majandamine on sel alal siiski vi-
malik;
3) kahjustusteta ala maa-ala osalise
kahjustuse ala ja harjutusvljaku piiri
vahel (laskevljade teenindusalad ja
ppevljad), kus ei tulistata lahingu-
moonaga.
Harjutusvljakute laskepaikadele ja
lasketiirudele esitatavad nuded ning
nende kasutamise kord on regulee-
ritud kasutuseeskirjaga, milles muu
hulgas on stestatud keskkonnakait-
senuded.
Harjutusvljaku kasutuseeskirja
keskkonnakaitsenuded
Harjutusvljaku kasutamise keskkon-
nakaitsenuded sisaldavad metsa ka-
sutamise suuniseid. Harjutusvljaku
kasutamine tuleb koosklastada ko-
haliku omavalitsuse, Riigimetsa Ma-
jandamise Keskuse metskonna ja era-
maade omanikega.
KESKKONNAKAITSE KAITSEJUDUDES
177
Lahinglaskmisest ning lhkamisest
teavitatakse avalikkust raadio ja tele-
visiooni kaudu harjutusele eelneval
peval, samuti kohalikes ajalehtedes.
Metsa kasutamiseks lepitakse harju-
tuspaiga haldajaga kokku, kuhu ja mis
ulatuses rajatakse lkkepaigad, kus
kogutakse kasetohtu ja kust vetakse
vett, kas kasutatakse oksi maskeerimi-
seks, kas langetatakse puid jne.
Harjutusalal tuleb silitada harjutus-
eelne olukord. Kui harjutuse ajal te-
kitatakse kahju vljaspool riigikaitse-
maad asuvale metsale, siis tuleb kahju
hvitada.
Harjutuseks kasutatud maa-ala tu-
leb koristada:
1) traadid, thistuslindid kokku keri-
da, kasutamata kttepuud riita laduda
vi kaasa vtta;
2) prgikotid metsast kaasa vtta, sest
jtmete metsa ladustamine ja mat-
mine on keelatud;
3) teekahjustused krvaldada;
4) rajatud vlikimlad kinni ajada
ning mtastega katta;
5) lhkemata lhkekehad les otsida
ja ettenhtud korras kahjutustada.
Enne harjutuse korraldamist kogu-
takse teavet harjutusvljakul kaitsta-
vate looduse ksikobjektide (nt p-
lispuude, rndrahnude, koobaste jt),
kaitsealuste liikide (nt lendoravate,
kotkaste, must-toonekurgede) ja v-
riselupaikade (ehk eriti liigirikaste
alade) kohta ning kantakse selleko-
hane info kaitseve topograaflisele
kaardile, vajaduse korral thistatakse
need looduses ja fkseeritakse harju-
tusvljaku kasutuseeskirjas.
Mratakse kindlaks, missuguseid tu-
lekaitsemeetmeid on tarvis vtta ning
kuidas tuleb tegutseda metsatulekahju
korral.
Koostatakse hinnang harjutuse mju
kohta loomadele ja lindudele poegi-
mis- ja pesitsusperioodil ning lepitak-
se kokku metsa majandamises ja jahi-
pidamises harjutusvljakul.
Metsas kitumise kohta kehtivad ldpiirangud
Metsas on keelatud:
1) ilma loata raiuda kasvavaid puid ja
sdata lkkeid;
2) jtta lke laagripaigast lahkudes
kustutamata;
3) ligata oksi kogudes kuuseoksi t-
vele lhemalt kui 10 cm;
4) kaevata vlikimlat puude vi vee-
kogu vahetusse lhedusse;
Joonis 11.1. Kaitsevelane koristustdel
178
Tuleohutuse tagamine ppuste ajal
5) la puudesse naelu, jtta maha
traate, nre vi kahjustada puid
muul viisil;
6) ankurdada vintsi enne kaitsmata
puutve klge;
7) jtta kokku kogumata ja kaasa vt-
mata toidujtmed ja praht;
8) pletada metsas keskkonda saas-
tavaid jtmeid;
9) jtta krvaldamata tekitatud tee-
kahjustused;
10) sita maastikul istandikes ja kee-
lumrkidega thistatud aladel;
11) hvitada vriselupaiku ja nende
moodustamise eelduseks olevaid vt-
meelemente (vanad puud, psad, ki-
viaiad ja allikad);
12) tankida ktuseid vi lisid mrg-
alade ja veekogude vahetus lhedu-
ses;
13) rikkuda allikate, ojade jm veeko-
gude kaldaid.
Metsas on lubatud:
1) liikuda mda olemasolevaid teid
jalgsi, suuskadel vi autoga. Soomuki-
tega vib sita selleks ettenhtud koh-
tades, mis on fkseeritud harjutusvl-
jaku kasutuseeskirjas;
2) kaevata ksikvitleja laskepesi, mis
prast kasutamist uuesti kinni aetak-
se;
3) rajada kokkulepitud mahus ja koh-
tades laagripaiku;
4) varuda ning kasutada kokkulepitud
mahus oksi ja kasetohtu;
5) korjata maast hagu;
6) varuda metsa krvalsaadusi (seeni,
marju, ravimtaimi) nende saagikust
kahjulikult mjutamata.
Kuivaperioodil, kui metsades on suur
tuleoht, tuleb harjutusvljakul vi
muus ppusekohas korraldada tu-
lejrelevalve. Selleks moodustatakse
tulevalvepunktid, mis on paigutatud
nii, et kogu harjutusvljak oleks jre-
levalve all.
Metsatulekahju puhkemise korral tea-
tatakse sellest kohe telefonil 112.
Tuleohtlikul ajal ei tohi metsas teha
lahtist tuld selleks kohandamata koh-
tades. Metsade erakordse tuleohu
korral katkestab harjutusvljaku ka-
sutamise eest vastutav lem metsas
niisugused ppused, kus kasutatakse
lahtist tuld, lastakse tulirelvadest s-
tava toimega kuule vi mrske, tehak-
se lhkamist vms.
Laskepaikade sihtmrgialade mber
luuakse vimaliku tulekahju levimise
tkestamiseks sobivate mtmetega
puhvertsoonid (tulekaitseribad), kus
koosts metsa majandajaga raiutakse
ladvatule leviku vltimiseks okaspuud,
179
?
silitatakse ja vajaduse korral kulti-
veeritakse vhema tuleohtlikkusega
lehtpuud. Metsaalune koristatakse, et
vltida pinnatule teket ja vimalikku
levikut.
Harjutusvljaku teevrk kujundatak-
se nii, et kik potentsiaalsed tuleoht-
likud alad oleksid tuletrjetehnikale
ligipsetavad, peale selle peab this-
tama tuletrje veevtukohad.
Harjutusvljakut plaanides ja kasuta-
des tuleb arvestada, et ranna ja kal-
daga klgnevate alade kasutamise
kohta on kehtestatud piirangud. Ran-
nale vi kaldale ei ole lubatud rajada
tootmisobjekte ega ladusid, kus ka-
sutatakse, tekitatakse vi ladustatakse
ohtlikke aineid vi millest lhtuv kah-
julik mju ulatub veekaitsevndisse
vi supelranda.
Keskkonnavastutus kaitsejududes
Keskkonnariske vetakse arvesse ra-
huaja ppuste, vljappe ning sjaliste
operatsioonide plaanimise ja korral-
damise ajal. Kuigi peamine keskkon-
navastutus on ksuste lematel, lasub
titmise kohustus nii kaitsevelastel
kui ka kaitseve personalil.
lematel on kohustus tagada nii k-
suste ohutus kui ka lesande titmise
minimaalne risk. lemad, kes viibi-
vad koos kaitsevelastega vlisriigis,
peavad tundma ka seal kehtivaid
keskkonnakaitsenudeid.
Ksimused
1. Missugune on vlippuste mju looduskeskkonnale ja kuidas seda
minimeerida?
2. Tooge niteid selle kohta, mida tohib ja mida ei tohi metsas teha.
3. Kuidas korraldatakse metsas ppuste ajal tulejrelevalvet?
4. Mida tuleb teha prast vlippuse lppemist, et vltida keskkonna
kahjustamist?
5. Kes vastutab kaitseves keskkonnakaitsenuete titmise eest?
6. Mida saavad teha ajateenijad ja kaitseve personal keskkonnakaitsenue-
te titmiseks oma igapevases tegevuses, harjutusvljakul ja ppepolgoonil
tegutsedes?
Joonis 11.2. Metsas lkke tegemine vajab
ettevaatusabinusid
180
Thtsamad misted
ajapikendus kutsealuse tegevteenis-
tusse kutsumise edasilkkamine m-
ratud ajaks vi teatud tingimustel
ajateenija ajateenistuskohustusi tit-
ma kutsutud kaitsevekohustuslane
aktiivkaitsega soomustehnika soo-
mustehnika on pealt kaitstud lhke-
laengutega, mis plahvatades juhivad
krvale kumulatiivse granaadi ener-
gia
allksuse kursus kursusel pitakse
koos tegutsema jao, rhma ja kompa-
nii koosseisus
asendusteenistuslane kaitseveko-
hustuslane, kes tidab kaitsevetee-
nistuskohustust asendusteenistuses
biorelv ehk bioloogiline relv mas-
sihvitusrelv, kasutatakse raskeid ja
eluohtlikke haigusi phjustavaid ela-
vaid mikroorganisme (baktereid, vii-
rusi, riketsiaid ehk tvestavaid lihtsa
rakuehitusega pisibaktereid ja seeni)
ning bakteriaalse, loomse ja taimse
pritoluga toksiine
dioptersihik kahest rngast vi rn-
gast ja kirbuga rngast koosnev sihti-
misseade
direktsiooninurk horisontaalnurk
kaardil telgmeridiaani positiivse suu-
na ja mratava suuna vahel, loetuna
phjasuunast pripeva
distsiplinaarstegu seaduse ja
selle jrgi kehtestatud igusaktide
vi teenistuskohustustega ettenhtud
nuete sline titmata jtmine vi
nende mittekohane titmine
distsiplinaarvastutus lema igus
kohaldada alluva suhtes distsiplinaar-
karistust olenevalt alluva toimepan-
dud steo laadist ja raskusest
divisjon maavepataljonile vastav
veksus huves
Eesti Laskurkorpus Teise maailma-
sja ajal Punaarmeesse mobiliseeritud
eestlastest ja Nukogude Liidu koda-
nikest moodustatud vekoondis, kes
vttis osa Eesti taasokupeerimisest
1944. aastal
Eesti Leegion eestlastest formee-
ritud Relva-SS vekoondis. Sellest
moodustati hiljem 20. SS-relvagrena-
deridiviis, kes vitles 1944. aastal Eesti
piiride kaitsel ja 1945. aastal Sileesias
Eesti rahvusveosad (19171918)
Jaan Tnissoni, Konstantin Ptsi jt
algatusel Vene armeest kokkukogu-
tud eestlastest moodustatud ksused,
kes panid aluse Eesti Rahvavele, hili-
semale kaitsevele
efektiivne laskekaugus laskekau-
gus, mille puhul relva tuli on kige
suurema mjuga
erialakursus kursusel pitakse eri-
alaspetsialisti (laskuri, kuulipilduri,
autojuhi jne) teadmisi ja oskusi
eruvelane kaadrikaitsevelane,
keda vanuse vi terviseseisundi tttu
ei arvestata reservvelasena, kuid kes
on registris arvel kuni surmani
eskadrill maavepataljonile vastav
huveksus
181
fugassgranaat vastase elavju vi
ehitiste vastu kasutatav granaat, mis
annab vhe kilde
granaadiheitja soomustehnika ja
elavju vastu kasutatav suure kaliibri-
ga tulirelv, mis tulistab eri tpi gra-
naatidega
hdaolukord sndmus vi snd-
muste ahel, mis ohustab riigi julgeole-
kut, inimeste elu ja tervist, kahjustab
oluliselt keskkonda vi tekitab ula-
tuslikku majanduskahju ning mille
lahendamiseks on vaja riigiasutuste
koosklastatud tegevust. Raskemad
hdaolukorrad on eriolukord, erakor-
raline seisukord ja sjaseisukord
JR-200 1943. ja 1944. aastal Soomes
eesti vabatahtlikest moodustatud jala-
vergement, kes vitles Karjala kan-
nasel ja 1944. aasta augustis-septemb-
ris Eesti kaitselahingutes
kaardi mtkava nitab, mitu kor-
da on joone pikkus kaardil viksem
sellele vastavast pikkusest maastikul
kaitsejud riigi sjaveliselt korral-
datud ja relvastatud struktuurid
kaitsevedistsipliin seaduste, kait-
seves kehtivate mrustike, neist ala-
mate igusaktide ja lemate kskude-
ga kehtestatud teenistuskohustused
ning kaitseve kord, mida peavad tp-
selt titma kik kaitsevelased
kaitsevekohustuslane aja kestel,
mil kodanik on kohustatud titma
kaitseveteenistuskohustust, on ta
kaitsevekohustuslane
kaitsevelane tegevteenistuses olev
Eesti kodanik
kaitseveteenistus avaliku teenistu-
se eriliik. Kaitseveteenistuseks pee-
takse teenistust kaitseves, Kaitselii-
dus ning teistes seaduse jrgi loodud
sjaveliselt korraldatud asutustes ja
ksustes sjavelise auastmega ame-
tikohtadel. Kaitseveteenistuse liigid
on tegevteenistus ja reservteenistus.
Tegevteenistuse liigid on ajateenistus,
lepinguline teenistus ja osavtt ppe-
kogunemisest
kaitsevgi kaitsejudude osa, kes on
pidevas valmisolekus riiki sjaliselt
kaitsma. Reservsjave phimttel
lesehitatud Eesti kaitsevgi koosneb
nii teenistuses olevatest kaitsevelas-
test kui ka reservvelastest
kaliiber relva raua ne lbimt
keemiarelv massihvitusrelv, mis si-
saldab rndemrki, mille aluseks on
toksiliste keemiliste hendite mju
inimorganismile. Rndemrk on
snteetiline keemiline hend vastase
elavju hvitamiseks, elavju vitlus-
vimetuks muutmiseks, maa-alal tai-
mestiku ja/vi loomastiku hvitami-
seks
kildgranaat vastase elavju vastu
kasutatav granaat, mis annab plahva-
tades tapvaid ja haavavaid kilde
kollektiivkaitse riigi vi riikide
grupi igus kaitsta teist riiki, kellele
on kallale tungitud, kuni RO Julge-
olekunukogu on vtnud vajalikud
meetmed rahvusvahelise rahu ja sta-
biilsuse tagamiseks
kumulatiivne granaat granaat,
milles lhkelaengule (koonilise) kuju
THTSAMAD MISTED
182
andmisega on plahvatuse energia ju-
hitud etteantud suunas
kutsealune jooksva aasta vltel
16aastaseks saav kaitsevekohustus-
lane kuni ajateenistusse kutsumiseni
vi ajateenistusse kutsumisest vabas-
tamiseni
kutseline sjavgi sjavemudel,
mis phineb lepingulises teenistuses
olevatel kaitsevelastel ehk kutselistel
sduritel
ksk lema vi krgemas auastmes
kaitsevelase teenistusalase tahte vl-
jendus snas, kirjas vi mrguandes
lahtine sihik kirbust ja sihikust
koosnev sihik
Landeswehr (19181919) Lti, p-
hiliselt Kuramaa baltisakslastest 1918.
aasta sgisel Saksa riigi toel moodus-
tatud omakaitseveosa, kes koos Sak-
sa ksustega kukutas Lti seadusliku
valitsuse ning proovis oma sjalis-
poliitilist mju laiendada ka Eestile
(Landeswehri sda)
magnetiline asimuut horisontaal-
nurk magnetilise phja-lunasuuna
ja maastikul mratava suuna vahel,
loetuna pripeva
magnetiline deklinatsioon (magnet-
nela kne) magnetilise ja geograa-
flise meridiaani phjasuuna vaheline
nurk, mida mdetakse pripeva
massihvitusrelv tekitab kohe vi
hiljem suuri inimkaotusi hukkunute,
haavatute ja vigastatute nol. Olene-
valt relva liigist vib phjustada roh-
keid materiaalsete vrtuste purus-
tusi. Massihvitusrelva pealiigid on
biorelv, keemiarelv ja tuumarelv
nooremallohvitseri (jaolema) kur-
sus kursusel pitakse juhtima km-
nest mehest koosnevat jagu rahu- ja
sjaaja tingimustes
punktorientiir maastikul asuv teis-
test selgelt eristatav objekt
pssgranaat ksitulirelvaga tulista-
tav spetsiaalne granaat. Kasutusel on
nii spetsiaalsed relva klge kinnita-
tud granaadiheitjad kui ka relva raua
otsast lastavad granaadid. Viimaseid
lastakse sltuvalt tbist kas lahingu-
vi paukpadruniga
relv seadis vi ese, mis on ette nh-
tud elusolendi vi materiaalsete vr-
tuste kahjustamiseks vi hvitamiseks.
Relvi eristatakse otstarbe jrgi (nt s-
jave-, jahi- ja spordirelvad) ning toi-
meviisi jrgi (klm- ja tulirelvad). S-
javerelvadel tehakse vahet ka veliigi
jrgi. Tnapeval eristatakse veel ta-
varelvi ehk konventsionaalseid relvi ja
mittekonventsionaalseid relvi
relvakonfikt ehk relvastatud konf-
likt rahuajal kahe vi enama rii-
gi veksuste vi riigisisese kahe vi
enama relvastatud grupeeringu vahe-
line piiratud ulatusega vitlus, millele
ei eelne sja kuulutamist, kuid mil-
lest vib vlja kasvada riikidevaheline
sda vi kodusda
reservsjavgi sjavemudel, mille
puhul ksused petatakse vlja ko-
hustusliku ajateenistuse ja reservi p-
pekogunemiste vltel
reservvelane kaitsevekohustusla-
ne, kes oma terviseseisundi ja vanu-
se poolest on tunnistatud kaitseve-
teenistusklblikuks ning arvatud
kaitseve reservi
THTSAMAD MISTED
183
reservrhmalema baaskursus
kursus, kus nooremallohvitseri kur-
suse lbinud ajateenijad pivad rahu-
ja sjaaja oludes juhtima rhma ehk
nelja jagu
rivi kaitsevelise korra ja organi-
seerituse alus, kaitsevelaste ja allk-
suste (veosade) mrustikuprane
paigutus nende histegutsemiseks
jalgsi vi sidukitel
salv relva osa padrunite mahutami-
seks ja etteandmiseks laskmise ajal
siss ehk partisan vastase vimu ja
kontrolli all oleval maa-alal vastupanu
osutav vabatahtlik relvastatud vitleja,
kes ei kuulu regulaarve koosseisu
sduri baaskursus kursusel oman-
dab ajateenija ksikvitleja phitead-
mised
tandempealine kumulatiivne gra-
naat kahe lhkepeaga granaat, mis
on meldud vastase aktiivkaitsega
soomustehnika hvitamiseks
tankitrjerakett vastase soomus-
tehnika hvitamiseks kasutatav juhi-
tav vi sihtmrgile sihitav ehk juhita-
matu lhimaarakett
topograafline kaart ehk topokaart
maastiku ldistatud kujutis, kaardil
on kujutatud maastiku pinnamoodi,
veekogusid, taimkatet, asulaid, teid,
halduspiire jms
totaalkaitse phimte riigikaitse
eesmrkide saavutamiseks on raken-
datud seaduses stestatud alustel ja
korras kogu rahvas ning rahva ja rii-
gi juallikad. Totaalkaitse hendab
tervikuks riigi sjalise kaitse, tsiviil-
kaitse, majandusliku kaitse, sotsiaalse
kaitse ja pshholoogilise kaitse
tuumarelv ndisaja kige vim-
sam massihvitusrelv. Tuumarelvas
kasutatakse aatomituumade lhustu-
misel vi liitumisel eralduvat energiat
valmidusreserv reservvelased, kes
on viimase aasta jooksul lbinud aja-
teenistuse ning on mratud kaitseve
sjaaja struktuuri ksusesse ametiko-
hale. Reservvelane vidakse prast
reservi arvamist mrata heks aas-
taks valmidusreservi
valmisoleku reserv reservvelastest
vabatahtlikkuse alusel moodustatud
spetsiaalne ksus, et tagada kaitseve
krgendatud valmisolek
vastuvtva riigi toetus (ingl Host Na-
tion Support HNS) vajaduse korral
appi vi ppustele tulevate liitlasvge-
de turvaline ja asjakohane vastuvtt
lennuvljadel vi sadamates
lem kaitsevelane, kes on seaduse
ja selle alusel kehtestatud igusaktide-
ga stestatud korras mratud alaliselt
vi ajutiselt juhtima temale teenistus-
likult alluvate kaitsevelaste tegevust
THTSAMAD MISTED
184
Eesti kaitseve auastmetunnused lakutel
Maave ohvitseride auastmetunnused lakutel
brigaadikindral kindralmajor kindralleitnant kindral
major kolonelleitnant kolonel
lipnik nooremleitnant leitnant kapten
185
Maave kaadriallohvitseride auastmetunnused lakutel
nooremveebel veebel vanemveebel
Maave ajateenijate auastmetunnused lakutel
nooremseersant seersant vanemseersant
staabiveebel lemveebel
186
reamees kapral
huve auastmetunnused erinevad maave omadest sinise alusvrvi poolest.
Maave ja huve mtsimrgid
Maave meeskaitsevelase
tava- ja htuvormimtsil
olev mtsimrk
Maave kaitsevelase suve-
ja talvemtsil ning naiskait-
sevelase tavavormimtsil
olev mtsimrk
huve meeskaitsevelase
tava- ja htuvormimtsil
ning talvemtsil olev mt-
simrk
huve naiskaitsevelase ta-
vavormi- ja talvemtsil ning
kaitsevelase suvemtsil olev
mtsimrk
187
Mereve ohvitseride auastmetunnused lakutel
kommodoor kontradmiral viitseadmiral admiral
kaptenmajor kaptenleitnant merevekapten
lipnik nooremleitnant leitnant kapten
188
Mereve allohvitseride auastmetunnused lakutel
staabiveebel lemveebel
nooremveebel veebel vanemveebel
Mereve leajateenijate auastmetunnused lakutel
madrus nooremmaat maat vanemaat
189
Mereve ajateenijate auastmetunnused lakutel
nooremmaat maat vanemmaat
madrus vanemmadrus
Mereve mtsimrgid
Mereve ohvitseri tava- ja
htuvormimtsil ning tal-
vemtsil olev mtsimrk
Mereve kaadrikaitsevelase
tava- ja htuvormimtsil ning
talvemtsil olev mtsimrk
ppeaasta pilase ees- ja perekonnanimi Klass
piku number:
Kooli nimetus:

2006 09 12 Riigikaitse Opik Estonian DEFENCE

Uploaded by

Document Information

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

2006 09 12 Riigikaitse Opik Estonian DEFENCE

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

RIIGIKAITSE

pik gmnaasiumidele ja kutseppeasutustele

You might also like