REAALAINETE KESKUS

HEIKI LUBI, JAAK SRAK

MASINAEHITUSE JA AUTOTEHNIKA ERIALA
LIPILASTELE





Tallinn
2006
2



Descriptive Geometry
Practical Exercises I
A study aid for the students of the faculties of transport and mechanical engineering.
The publication contains 44 exercises and 6 graphical works on various themes of the
descriptive geometry course (projections of a point and straight line, length of straight lines
and their inclination angles, intersection of solid geometrical figures with planes etc).
Compiled by Heiki Lubi and Jaak Srak.
Layout by Siret Trull.
Edited by Tallinn College of Engineering.





SAATEKS

Kesolev harjutuslesannete kogu on meldud kasutamiseks Tallinna Tehnikakrgkoolis
rakenduskrgharidusppe masinaehituse ja autotehnika eriala pevase ppevormi
lipilastele. Harjutuslesannete kogu on kujutava geomeetria kursuse praktiline osa, kus
suurem osa lesannetest (v.a graafilised td) on lahendatavad otse siinsamas lesannete
kogus.



Vljaandja: Tallinna Tehnikakrgkool
Prnu mnt 62
10135 Tallinn
Trkiarv:



3





SISUKORD

EESSNA 4
LESANDED (lesanded 1...50) 5
SOOVITATAV KIRJANDUS 55
LISAD
Lisa 1 Kontrollt 1 nidis 56
Lisa 2 Kontrollt 2 nidis 57
Lisa 3 Raamjooned ja kirjanurk 58
Lisa 4 Joonte liigid ja kasutusalad 59
Lisa 5 Normkiri 60

4




EESSNA

Kesolev lesannete kogu on koostatud vastavuses kujutava geomeetria aineprogrammiga
Tallinna Tehnikakrgkooli diplomippe pevase ppevormi masinaehituse ja autotehnika
erialale, kuid on kasutatav ka teistel erialadel.

ppeju seisukohalt on see lesannete kogu nii juhendmaterjaliks praktikumides lipilaste
iseseisva t organiseerimisel kui ka alusmaterjaliks loengu lesehitamisel.

lipilaste seisukohalt on antud lesannete kogumik aga kogu kujutava geomeetria kursust
hlmava aineprogrammi praktiline osa, mille lbilahendamine arendab lipilase ruumilist
kujutlusvimet ja kinnistab teoreetilisi teadmisi, et toime tulla jrgneva insenerigraafika
kursusega. Iga lehe all paremas nurgas on viidatud kirjanduse leheklgedele, kus vastavat
lesannet puudutatakse kujutava geomeetria teoreetilises kursuses

lesannete kogu sisaldab 50 lesannet, millest 6 on mrgistatud graafiliste tdena.
Kogumik on koostatud phimttel, et enamik lesannetest on lahendatavad otse siinsamas
lesannete kogus vi siit tehtud koopialehtedel. Graafilised td on mahukamad ja need
vormistatakse eraldi formaadile A3.

Arvestades adekvaatsusnuet lahendusprotsessis ja seda, et lesannete kogu saaks
kasutada ka arvutigraafika kursuse raames, on lesannete lhteandmed mratud heselt,
kas joonmtmete vi matemaatiliste koordinaatide abil.
























lesanne 1
Antud on kolm punkti oma koordinaatidega: A(75, 20, 35); B(50, 35, 0) ja C(25, 0, 50).
Kanda kikide punktide projektsioonid koos vastavate thistega ekraanipindadele nii kolmvaates kui ka
ristisomeetrias. Seal, kus on vimalik, nidata ka punkti asend ruumis.
x
y1
y3
0
z
z
x
y
[1], lk 24...28, 195...197; [2], lk 15...16, 10...11
6
lesanne 2
Antud on sirglik punktide koordinaatidega: A(75, 10, 35) ja B(10, 60, 10).
Joonestada selle sirgligu projektsioonid koos vastavate thistega ekraanipindadele nii kolmvaates kui ka
ristisomeetrias. Seal, kus on vimalik, nidata ka sirgligu asend ruumis.
Pikendada seda sirgliku peenjoonega kuni likumiseni ekraanipindadega (leida jlgpunktid), leida nende
jlgpunktide kik projektsioonid, koordinaadid ja need thistada.
x
y1
y3
0
z
z
x
y
E(......, ......, ......)
K(......, ......, ......)
[1], lk 24...28, 31, 195...197; [2], lk 15...16, 18, 10...11
7
lesanne 3
Antud on sirge AB kaks projektsiooni punktide koordinaatidega: A(110, 70, 10) ja B(20, 20, 60).
Leida selle sirge teline pikkus, kasutades pramise vtet. Nidata pramisel tekkiv kolmnurk.
Leida sirge AB kaldenurk phiekraani suhtes 1.
Leida sirge AB kaldenurk esiekraani suhtes 2.
x
AB = .........
1 = .........
2 = .........
0
[1], lk 35...36, 73; [2], lk 20, 36...37
8
lesanne 4
Antud on sirge AB kaks projektsiooni punktide koordinaatidega: A(110, 70, 10) ja B(20, 20, 60).
Leida selle sirge teline pikkus, kasutades lisaekraani vtet.
Leida sirge AB kaldenurk phiekraani suhtes 1.
Leida sirge AB kaldenurk esiekraani suhtes 2.
x
0
AB = .........
1 = .........
2 = ........
[1], lk 35...36, 80...82; [2], lk 20, 34...35
9
lesanne 5
Antud on kaks sirgliku AB ja CD punktide koordinaatidega: A(75, 10, 35), B(10, 10, 35), C(40, 30, 50) ja
D(40, 30, 10).
Joonestada mlema sirgligu projektsioonid koos vastavate thistega ekraanipindadele nii kolmvaates kui ka
ristisomeetrias.
Leida mlema sirge teline pikkus: AB = ............ mm ja CD = ............ mm
Millise ekraani normaal on sirge AB? (Kas phiekraani xy, esiekraani xz vi klgekraani yz?)
Millise ekraani normaal on sirge CD? (Kas phiekraani xy, esiekraani xz vi klgekraani yz?)
x
y1
y3
0
z
z
x
y
[1], lk 32; [2], lk 17
10
lesanne 6
Kas joonistel kujutatud sirged AB ja CD on omavahel paralleelsed, likuvad vi kiivsed? Lahendada lbi kik 4
varianti. Likumise korral tmmata kontuurjoonega vlja mlemad sirged ja mrata likepunkti L koordinaadid
[L(........, ........, ........)]. Mittelikumise korral tmmata kontuurjoonega vlja see sirge, milline asub vaataja suhtes
eespool, vaatajast tahapoole jval sirgel aga teha projektsioonide ristumiskohas katkestus. Tmmata vlja kik
sidejooned.
x
y1
z
x
y1
z
x
y1
z
x
y1
z
C'
D'
A'
B'
C"
A"
B"
D"
A(60, 5, 35); B(15, 40, 10)
C(75, 40, 5); D(10, 20, 45)
A(60, 20, 35); B(15, 40, 15)
C(70, 35, 5); D(10, 5, 35)
A(60, 25, 30); B(15, 40, 5)
C(75, 30, 5); D(10, 5, 45)
A(65, 15, 40); B(12, 36, 5)
C(75, 35, 10); D(20, 10, 45)
A'
B'
C'
D'
A"
C"
D"
B"
A'
B'
C'
D'
A"
C"
D"
B"
C'
D'
A'
B'
C"
A"
B"
D"
2 1
3 4
[1], lk 40...42;
[2], lk 18...19
11
lesanne 7
Kontrollida, kas kik hulknurgad on tasapinnalised vi mitte
x
x x
x
C'
D'
A'
B'
C"
A"
B"
D"
A'
B'
C'
D'
A"
C"
D"
B"
A'
B'
C'
D'
A"
C"
D"
B"
C'
D'
A'
B'
C"
A"
B"
D"
2 1
3 4
[1], lk 40...42; [2], lk 18...19
12
lesanne 8
Antud on sirged a ja b. Mlemad sirged on mratud kahe punktiga. Sirge a on mratud punktidega A(130, 20,
80) ja B(23, 80, 10) ning sirge b punktidega C(150, 55, 20) ja D(40, 33, 80).
Leida nurga teline suurus. = ...............
x
A''
C''
B''
D''
a''
b''
L''
B'
D'
C'
A'
a'
b'
L'
[1], lk 69...70; [2], lk 32

13
lesanne 9
Antud on sirged a ja b. Mlemad sirged on mratud kahe punktiga. Sirge a on mratud punktidega
A(130, 20, 80) ja B(23, 80, 10) ning sirge b punktidega C(150, 55, 20) ja D(40, 33, 80).
Samal tasapinnal asub ka punkt M.
Leida punkti M puuduv projektsioon, kui punkt M asukoht on M(15; ........ ; 80).
Leida punkti M kaugus sirgete AB ja CD likepunktist L; LM = .........
x
A''
C''
B''
M''
a''
b''
L''
B'
D'
C'
A'
a'
b'
L'
D''
[1], lk 47...48; [2], lk 23...24

1
4

lesanne 10
Tasapind on mratud kahe paralleelse sirgega a [A(170, 67, 12);
B(125, 20, 37)] ja b [C(130, 80, 12); D(85, 33, 37)].
Leida tasapinnal asetsevate punktide M ja N puuduvad
projektsioonid.
M (155, ....., 29)
N (77, 64, ......)
x
A''
C''
B''
D''
a''
b''
B'
D'
C'
A'
a'
b'
'
"
M"
N'
[1], lk 47...48; [2], lk 23...24
15
lesanne 11
Antud on kolmnurk ABC punktidega A(120, 45, 40), B(85, 30, 65) ja C(40, 10, 10) ning punkt M(25, 30, 50).
Panna lbi punkti M sirge, mis oleks paralleelne nii phiekraaniga 1, kui ka kolmnurgaga ABC.
Leida selle sirge kaugus kolmnurga ABC tasapinnast: d = .............
x
A''
C''
B''
M''
B'
M'
C'
A'
[1], lk 44...46, 63; [2], lk 22...23, 30...31
16
lesanne 12
GRAAFILINE T NR 1 Kaldu ligatud prisma.
Antud on korraprase kuusnurkse prisma kaksvaade (prisma phjaringjoon d = 60 ja krgus H = 70). Seda
pramiidi likab esiekraani risttasapind , mis on antud oma jlgedega e ja p.
1. Joonestada ligatud prisma kolmvaade (eest-, pealt- ja klgvaade), mtmeid joonisele mitte panna.
2. Leida likepinna teline suurus.
3. Joonestada vlja ligatud prisma tielik pinnalaotus.
4. Joonestada ligatud prisma aksonomeetriline kujutis, vttes telgede 0-punkti prisma phja keskpunkti. Joonisel
nidata kik side- ja konstruktsioonijooned.
x
z
y3
y1
e
p
4
0
O
6
0
7
0
45
45

[1] lk 92, 100...102; [2], lk 40, 47...48

17
lesanne 13
Antud on horisontaalselt asetseva kolmetahulise prisma kolmvaade oma mtmetega. Prismat ligatakse
klgekraanil nidatud tasapinnaga .
1. Joonestada peale tasapinnaga likamist jrelejva prisma eestvaade ja pealtvaade.
2. Kujutada ligatud prisma ristisomeetrias.
x
z
y1
y3
40
4
0
1
0
6
0
60
z
x
y
"'
[1], lk 92, 195...197; [2], lk 40, 11

1
8

lesanne 14
Antud on 5-tahulise korraprase prisma kaksvaade (mberringjoon d = 80 mm, h = 60 mm). Eestvaatel on nidatud prismasse tehtud vljalige sgavusega 20 mm.
Lpetada vljalikega prisma pealtvaade ja joonestada klgvaade. Tmmata peenjoonega vlja kik sidejooned.
x
z
y1
y3
[1], lk 92; [2], lk 40

1
9

lesanne 15
Antud on vljaligetega silindri kaksvaade (diameeter d = 80 mm, h = 55 mm). Eestvaatel on nidatud silindrisse tehtud vljaliked sgavusega 20 mm ja 15 mm .
Joonestada vljalikega silindri klgvaade. Tmmata peenjoonega vlja kik sidejooned.
x
z
y1
y3
[1], lk 150...151; [2], lk 43
20
x
z
y3
y1
lesanne 16
Antud on vljaligetega silinder diameetriga d = 70 mm ja krgusega h = 70 mm. Eestvaatel on nidatud
silindrisse tehtud antud mtmetega vljaliked.
Lpetada vljalikega silindri pealtvaade ja joonestada silindri klgvaade. Tmmata peenjoonega vlja kik
sidejooned.
O
7
0
20
2
0
30 20
1
0
[1], lk 150...151; [2], lk 43

2
1

lesanne 17
Antud on vljalikega silindrilise toru kaksvaade (vlisdiameeter D = 80 mm, sisediameeter d = 50 mm ja krgus h = 50 mm). Vljalige on tehtud esiekraani risttasapindadega,
laius 30 mm ja sgavus 20 mm.
Joonestada vljalikega silindrilise toru klgvaade tislikes kui likepind on paralleelne klgekraaniga ja lbib detaili smmeetriatelje. Tmmata peenjoonega vlja kik
sidejooned.
x
z
y1
y3
[1], lk 151...152; [2], lk 43

2
2

lesanne 18
Antud on lbiva silindrilise avaga (d = 50 mm) korraprane kuuetahuline prisma (mberringjoon d = 80 mm ja krgus 50 mm). Prismasse on tehtud phiekraani
risttasapindadega hte otsa siseliked laiusega 15 mm ja sgavusega 15 mm.
Joonestada sisseligetega kuuetahulise prisma klgvaade tislikes kui likepind on paralleelne klgekraaniga ja lbib detaili smmeetriatelje. Tmmata peenjoonega vlja kik
sidejooned.
x
z
y1
y3
[1], lk 92, 150...151; [2], lk 40, 43
23
x
z
y3
y1
lesanne 19
Antud on kera (diameetriga 70 mm) eestvaade. Kerasse on tehtud esiekraani risttasapindadega joonisel nidatud
mtmetega vljalige.
Lpetada vljalikega kera pealtvaade ja joonestada kera klgvaade. Tmmata peenjoonega vlja kik
sidejooned.
O
7
0
1
0
10
35
4
6
[1], lk 150...151; [2], lk 42...43
24
lesanne 20
GRAAFILINE T NR 2 Pramiidi lige.
Antud on pramiid 123T (mdud vt jooniselt), mis on ligatud esiekraani risttasapinnaga (e, p).
Joonestada tasapinnaga ligatud pramiidi:
1) kolmvaade; 2) pinnalaotus; 3) aksonomeetriline kujutis.
Mtmeid joonisele mitte kanda, kuid nidata kik side- ja konstruktsioonijooned.
x
1
2
0
H
=
1'
2'
3'
O
6
0
e
p
z
y1
T"
1" 3" 2"
T'
4
6
50
50

[1], lk 92, 100...102; [2], lk 40, 47...48

2
5

GRAAFILINE T NR 3A Vljalikega pramiid lesanne 21
Antud on vljalikega vrdklgse kuuetahulise pramiidi kaksvaade (diameeter d = 80 mm, h = 60 mm). Eestvaatel on nidatud pramiidi tehtud vljalige.
Joonestada antud mtmetega vljalikega pramiidi kolmvaade (mtmeid joonisele mitte kanda). Tmmata peenjoonega vlja kik sidejooned.
x
z
y1
y3
[1], lk 92, 47...49; [2], lk 40, 23...24

2
6

GRAAFILINE T NR 3B Vljalikega pramiid lesanne 22
Antud on vljalikega vrdklgse kuuetahulise pramiidi kaksvaade (diameeter d = 80 mm, h = 60 mm). Eestvaatel on nidatud pramiidi tehtud vljalige.
Joonestada antud mtmetega vljalikega pramiidi kolmvaade (mtmeid joonisele mitte kanda). Tmmata peenjoonega vlja kik sidejooned.
x
z
y1
y3
[1], lk 92, 47...49; [2], lk 40, 23...24
27
lesanne 23
GRAAFILINE T NR 4 Tvipramiidi liked
Tvipramiid ligatakse kahe tasapinnaga A--A ja B--B.
1. Konstrueerida tvipramiidi klgvaade tislikes B-B;
2. Konstrueerida tvipramiidi kaldlige A-A.
5
0
1
1
q
O
8
0
O
40
A
A
B
B
[1], lk 92; [2], lk 40

2
8

lesanne 24
Antud on lbiva avaga vrdklgse neljatahulise pstprisma eestvaade (tahu laius b = 56 mm, krgus h = 58 mm). Eestvaatel on nidatud prismasse tehtud ava.
Lpetada prisma pealtvaade ja joonestada selle prisma klgvaade (mtmeid joonisele mitte kanda).
Tmmata peenjoonega vlja kik sidejooned.
x
z
y1
y3
[1], lk 92, 47...49; [2], lk 40, 23...24

2
9

Antud on esiekraani risttasapinnaga ligatud lbiva avaga pstprisma eestvaade (tahu laius b = 56 mm, krgus h = 58 mm). lesanne 25
Eestvaatel on nidatud prismasse tehtud ava.
Lpetada ligatud prisma pealtvaade, eestvaatel tmmata vajalikud jooned jmejoonega le ja konstrueerida lbiva avaga ja tasapinnaga ligatud prisma klgvaade (mtmeid
joonisele mitte kanda). Tmmata peenjoonega vlja kik sidejooned.
x
z
y1
y3
e
p
[1], lk 92, 47...49; [2], lk 40, 23...24
30
Punkti kaugus ldasendilisest tasapinnast lesanne 26
Antud on ldasendiline kolmnurk ABC punktidega A(160, 30, 10); B(110, 10, 60) ja C(70, 45, 40)
ning punkt M(60, 20, 30).
Leida punkti M kaugus kolmnurgaga ABC mratud tasapinnast
d = .............
x
M''
M'
A''
C''
B''
B'
C'
A'
[1], lk 80...84, 64...67; [2], lk 35...36, 31...32
31
Punkti kaugus ldasendilisest sirgest lesanne 27
Antud on ldasendiline sirge s(s', s"), mis on mratud punktidega A(165, 50, 7) ja B(60, 15, 40) ning punkt
M(150, 35, 35).
Leida punkti M kaugus ldasendilisest sirgest s: d = ..............
x
A''
B''
M''
B'
M'
A'
[1], lk 84...85; [2], lk 36

3
2

x
Tasapinna jlgsirged lesanne 28
Antud on kolmnurga ABC kaksvaade.
Kolmnurk on mratud punktidega: A(120, 5, 20); B(50, 5, 45) ja C(90, 35, 5).
Leida tasapinna jlgsirged e ja p, millel asub kolmnurk ABC.
A'
A"
C"
C'
B'
B"
[1], lk 42...44; [2], lk 21...22

3
3

x
A'
A''
Tasapinna jlgsirged lesanne 29
Antud on sirge s, milline on mratud kahe punktiga: M(180; 53; 6) ja N(130; 10; 30). Lisaks on ruumis antud punkt A(160; 10; 45).
Leida seda sirget s ja punkti A lbiva tasapinna jlgsirged e ja p.
M"
M'
N'
N"
[1], lk 44; [2], lk 22
34
x
90
55 q
8
0
3
0

4
5

e
p
4
5
lesanne 30
GRAAFILINE T NR 5 Pramiidi liked
Antud on korraprase nelinurkse pramiidi kaksvaade (pramiidi phi on ruut 55 mm
ja krgus H = 80 mm). Seda pramiidi likab tasapind , mis on antud oma jlgedega e ja p.
Joonis teha formaadil A3, mtmeid joonisele ei kanna.
1. Konstrueerida ligatud pramiidi eest- ja pealtvaade kasutades selleks lisaekraani vtet;
2. Leida likepinna teline kuju.
[1], lk 93...94; [2], lk 41

3
5

x
Punkt tasapinnal lesanne 31
Antud on tasapinna jlgsirged e [mratud punktidega E1(126, 0, 23) ja E2(43, 0, 51)] ning p [mratud punktidega P1(194, 0, 0) ja P2(95, 39, 0)].
Samuti on antud sellel tasapinnal asuvate punktide M ja N hed projektsioonid: M(35, ......., 23) ja N(110, 25, .......).
Leida tasapinnal asuvate punktide M ja N puuduvad projektsioonid ja mrkida nende puuduvad koordinaadid: M(35, ......., 23) ja N(110, 25, .......).
[1], lk 47...53; [2], lk 23...25

3
6

x
Tasapinna kaldenurgad, tasapinna langusjooned lesanne 32
Antud on tasapinna jlgsirged e /mratud punktidega E1(126, 0, 23) ja E2(43, 0, 51)/ ning p /mratud punktidega P1(194, 0, 0) ja P2(95, 39, 0)/.
Samuti on antud sellel tasapinnal asuva punkti M ks projektsioon M(80, ......., 25).
Leida tasapinnal asuva punkti M puuduv projektsioon ja mrkida puuduv koordinaat M(80, ......., 25).
Leida punkti M kaugus: 1) phiekraanist ..............mm; 2) esiekraanist ..............mm; 3) phijljest ..............mm; 4) esijljest .............mm.
Leida tasapinna a kaldenurk: 1) phiekraani suhtes 1 = ............; 2) esiekraani suhtes 2 = ..............
[1], lk 47...55; [2], lk 23...27
37
Sirge likumine kolmnurkse tasapinnaga 1 lesanne 33
1. Leida sirge likepunktid tasapinnaga.
2. Tmmata sirge projektsioonid kontuurjoonega le, arvestades selle nhtavusega (kolmnurk on lbipaistmatu).
x
x
C"
2
C'
B"
A"
A'
B'
1
C"
C'
B"
A"
A'
B'
s'
s"
s'
s"
[1], lk 62...63; [2], lk 29...30
38
2
1
Sirge likumine kolmnurkse tasapinnaga 2 lesanne 34
Antud on kolmnurk ABC punktide koordinaatidega ja sirge s(E, F) punktide koordinaatidega.
1. Joonestada vlja kolmnurga ja sirge kaksvaated, z-telg vtta htivaks raamjoonega.
2. Leida sirge likepunkt L tasapinnaga ja mta tema koordinaadid.
3. Tmmata sirge projektsioonid kontuurjoonega le, arvestades selle nhtavusega (kolmnurk on lbipaistmatu).
x
x
A(125, 5, 5,)
B(105, 50, 50)
C(55, 25, 20)
________
E(130, 45, 15)
F(45, 12, 30)
________
L(......., ......., ......)
A(117, 7, 5)
B(85, 50, 50)
C(45, 25, 20)
_________
E(115, 50, 35)
F(40, 10, 5)
_________
L(......., ......., .......)
[1], lk 62...63; [2], lk 29...30
39

[1], lk 62...63; [2], lk 29...30

Sirge ja tasapinna likumine lesanne 35
Antud on tasapind oma jlgsirgetega , kui telgpunkt X(140, 0, 0) ning esijlje e ja x-telje vaheline nurk on 40 ;
phijlje p ja x-telje vaheline nurk on 30 .
Samuti on antud sirge s punktidega A(155, 75, 55) ja B(50, 15, 15).
Variant 1. Kasutades abitasapinda 2 leida sirge s likepunkt L tasapinnaga ja mta tema koordinaadid
L(.......; .......; .......). Tmmata pideva jmejoonega le sirge s nhtav osa, lejnu kriipsjoonega (tasapind ei paista
lbi).
Variant 2. Kasutades abitasapinda 1 leida sirge s likepunkt L tasapinnaga ja mta tema koordinaadid
L(.......; .......; .......). Tmmata pideva jmejoonega le sirge s nhtav osa, lejnu kriipsjoonega (tasapind ei paista
lbi).
40
x
lesanne 36
GRAAFILINE T NR 6 Tasapindade likumine
Antud on kaks kolmnurkset tasapinda (ABC) ja (DEF), mis likuvad omavahel. Nende tasapindade punktide
koordinaadid on jrgmised: A(170, 70, 60); B(110, 10, 90); C(20, 50, 10); D(160, 25, 30); E(50, 80, 90);
F(20, 5, 40):
1. Joonestada nende kolmnurkade kaksvaade. Joonis teha formaadil A3.
2. Leida kahe tasapinna likumisel tekkiv likejoon ja mrata nhtavus. Nidata joonisel kik sidejooned ja
konstruktsioonijooned.
A"
B"
C"
A'
B'
C'
D"
E"
F"
F'
D'
F'
[1], lk 59; [2], lk 28
41
x
X
M"
M'
0
e
p
[1], lk 64...66; [2], lk 31...32
Punkti kaugus ldasendilisest tasapinnast lesanne 37
Antud on tasapind oma jlgsirgetega, kui telgpunkt on X(140, 0, 0) ning esijlje e ja x-telje vaheline nurk on
40 ; phijlje p ja x-telje vaheline nurk on 30 .
1. Panna tasapinnale normaal, mis lbiks ruumis antud punkti M(95, 65, 65).
2. Leida selle normaali likepunkt L (tugipunkt) tasapinnaga , ja mrata selle punkti koordinaadid
L(......., ......., .......).
3) Leida punkti M kaugus tasapinnast d = ........ mm.
42
x
M"
M'
0
Tasapinna normaal (tasapinna ristsirge) lesanne 38
Antud on tasapind kolmnurga ABC projektsioonidega, kui kolmnurga punktide koordinaadid on jrgmised:
A(115, 5, 32); B(54, 15, 65) ja C(80, 50, 10); samuti on antud ruumis asuv punkt M(120, 65, 80).
1. Panna tasapinnale normaal, mis lbiks ruumis antud punkti M.
2. Leida selle normaali tugipunkt e likepunkt L tasapinnaga ja mrata selle punkti koordinaadid
L(......., ......., .......).
A"
B"
C"
A'
C'
B'
[1], lk 64...66; [2], lk 31...32
43
x
M"
M'
0
Punkti kaugus ldasendilisest tasapinnast lesanne 39
Antud on tasapind kolmnurga ABC projektsioonidega, kui kolmnurga punktide koordinaadid on jrgmised:
A(115, 5, 32); B(54, 15, 65) ja C(80, 50, 10); samuti on antud ruumis asuv punkt M(120, 65, 80).
1) Leida punkti M kaugus tasapinnast d = ........ mm.
A"
B"
C"
A'
C'
B'
[1], lk 64...66; [2], lk 31...32
44
x X 0
e
p
3
0

3
0

p
e
X
6
0

3
0

[1], lk 60; [2], lk 28

Tasapindade likumine lesanne 40
Antud on kaks tasapinda ja oma jlgsirgetega, kus tasapinna telgpunkt on X(140, 0, 0) ning esijlje e ja
x-telje ning phijlje p ja x-telje vaheline nurk on 30 (jljed on suunatud paremale); tasapinna telgpunkt on
X(30, 0, 0) ning esijlje e ja x-telje vaheline nurk on 60 , phijlje p ja x-telje vaheline nurk on 30 (jljed on
suunatud vasakule).
1. Leida nende tasapindade omavahelisel likumisel tekkiva likejoone projektsioonid;
2. Kujutada nende tasapindade likumise pilti aksonomeetrias (ristisomeetria) (vt jrgmisel lehel lesanne 41).
45
Tasapindade likumine lesanne 41
Tasapindade ja likumise pildi kujutamine aksonomeetrias (ristisomeetria) (lhteandmed vt eelmisel lehel
lesanne 40).
z
x
y
[1], lk 195...197; [2], lk 11
46
Tahukate likumine lesanne 42
Antud on: a) pstprisma, mille joonestamist alustame phiekraanil, jagades phjaringjoone d = 70 mm kolmeks
vrdseks osaks. Prisma krgus on 80 mm;
b) horisontaalne prisma, mille joonestamist alustame klgekraanil, jagades prisma phjaringjoone d = 50 mm
kolmeks vrdseks osaks. Phjaringjoone tsentri vtame pstprisma tagumisel tahul tema poolel krgusel.
Horisontaalse prisma pikkus on 80 mm.
1. Joonestada tielikult vlja prismade likumisel tekkiv likejoon (nii nhtav kui ka nhtamatu osa).
2. Tmmata kontuurjoonega le mlema prisma nhtavad servad ja varjatud joonte kujutamisel arvestada, et
horisontaalne prisma on terve ning lheb pstprismast lbi.
x
y1
y3
0
z
O
7
0
4
5
O
5
0
[1], lk 97...99; [2], lk 45...47
47
Sirge ja tahuka likumine lesanne 43
Antud on kaksvaates horisontaalne prisma (katus), mille pikkus on 110 mm ja krgus 60 mm. Katusest ulatub vlja
vertikaalne toru (antenni varras), mille asukoht koos mtmetega on nidatud pealtvaates.
Leida eestvaatel antenni likepunkt katuse tahuga, tmmates pideva jmejoonega le antenni nhtava osa ja
lejnu kriipsjoonega (antenn ulatub eestvaatel katuse rsta jooneni vlja).
Joonisele jtta peenjoonega alles kik konstruktsioonijooned.
x
6
0
6
0
110
45
1
2
[1], lk 95...97; [2], lk 38...39
48
Tahukate likumine lesanne 44
Antud on kaksvaates horisontaalne prisma (katus), mille pikkus on 125 mm ja krgus 60 mm. Katusest ulatub vlja
pealtvaates nidatud viltuse asetusega vertikaalne prisma (korsten) (mtmetega 25x35 mm).
1. Joonestada tielikult vlja prismade likumisel tekkiv likejoon (nii nhtav kui ka nhtamatu osa).
2. Tmmata kontuurjoonega le mlema prisma nhtavad servad ja varjatud joonte kujutamisel arvestada, et
korsten lheb katusest lbi.
Joonisele jtta peenjoonega alles kik konstruktsioonjooned.
x
[1], lk 97...99; [2], lk 45...47
49
Tahukate likumine lesanne 45
Antud on kaksvaates neljatahuline korraprane pstprisma, mille krgus on 75 mm ja neljatahuline korraprane
pramiid krgusega 60 mm.
1. Leida antud mtmetega tahukate likumisel tekkiv likejoon nii nhtaval kui varjatud poolel.
2. Tmmata kontuurjoonega le mlema tahuka nhtavad servad ja varjatud joonte kujutamisel arvestada, et
tekkinud liitmudel on tervik (nagu valand).
Joonisele jtta peenjoonega alles kik konstruktsioonijooned.
x
7
5
6
0
6
4
7
2
[1], lk 97...99; [2], lk 45...47
50
Prdkehade likumine. Abitasapindade vte 1 lesanne 46
Antud on kaksvaates silinder (d = 50 mm ja h = 70 mm) ja poolkera (R = 60 mm), mille telg on silindri teljest
paremal 20 mm ja tagapool 25 mm.
1. Joonestada tielikult vlja silindri ja poolkera likumisel tekkiv likejoon (nii nhtav kui ka nhtamatu osa), vttes
abitasapinnad paralleelselt esiekraaniga.
2. Tmmata kontuurjoonega le mlema keha nhtavad servad ja varjatud joonte kujutamisel arvestada, et silinder
lheb poolkerast lbi.
Joonisele jtta peenjoonega alles kik konstruktsioonijooned.
x
R
6
0
S
50 O
20
2
5
7
0
[1], lk 163...164; [2], lk 50...51
51
x
R
6
0
S
50 O
20
2
5
Prdkehade likumine. Abitasapindade vte 2 lesanne 47
Antud on kaksvaates silinder (d = 50 mm ja h = 70 mm) ja poolkera (R = 60 mm), mille telg on silindri teljest
paremal 20 mm ja tagapool 25 mm.
1. Joonestada tielikult vlja silindri ja poolkera likumisel tekkiv likejoon (nii nhtav kui ka nhtamatu osa), vttes
abitasapinnad paralleelselt phiekraaniga.
2. Tmmata kontuurjoonega le mlema keha nhtavad servad ja varjatud joonte kujutamisel arvestada, et silinder
lheb poolkerast lbi.
Joonisele jtta peenjoonega alles kik konstruktsioonijooned.
[1], lk 163...164; [2], lk 50...51
52
70 O
6
0
O
6
0

Silindrite likumine. Kontsentriliste abisfride vte lesanne 48

Antud on kaks erineva lbimduga likuvat silindrilist toru, mis likuvad 60 nurga all (torude seinapaksus on 5 mm).
Leida torude likumisel tekkiv sisemine likejoon kontsentriliste abisfride vtte abil.
[1], lk 168...171; [2], lk 51...52
53
x
O
6
0
9
0
y1
y3
0
z
40

1
0
0
72 O
[1], lk 152...153; [2], lk 43...44
Prisma ja koonuse likumine lesanne 49
Antud on korraprase kuuetahulise pstprisma kaksvaade (prisma phja mberringjoon d = 60 mm ja krgus
90 mm). Prismaga samal teljel likab prismat koonus, mille phja diameeter on 72 mm ja krgus 100 mm
(tipunurk 40 ). Nii tekib teritatud pliiats.
1. Joonestada antud mtmetega korraprase kuuetahulise pstprisma ja temaga likuva koonuse
kolmvaade.
2. Leida koonuse ja prisma likumisel tekkiv likejoon. Millise vtte abil leitakse likumisel tekkiva hperbooli
ksikuid punkte?
3. Tmmata kontuurjoonega le prast koonusega likamist jrelejnud prisma (kooniliselt teritatud pliiatsi)
kontuurid.
Nidata joonisel kik sidejooned ja konstruktsioonijooned.

54
x
z
y1
y3
O
7
0
4
0
[1], lk 152...153; [2], lk 43...44
3
0

Antud on 6-tahulise korraprase pstprisma kolmvaade (mberringjoon d = 70 mm, h = 40 mm). Prismaga samal
teljel likab prismat koonus, mille tipunurk on 120 . Likav koonus asub prisma lemisest horisontaalsest tahust
nii krgel, et koonuse tipust lhtuvad koonuse moodustajad on puutujateks prisma servadele nende
keskpunktides (prisma lemisel tasapinnal).
1. Joonestada antud mtmetega korraprase kuuetahulise pstprisma ja temaga likuva koonuse kolmvaade.
2. Leida koonuse ja prisma likumisel tekkiv likejoon ja tmmata jmeda pidevjoonega (nhtava kontuurjoonega)
le koonusega ligatud prisma kontuurid kigil kolmel vaatel.
Tmmata peenjoonega vlja kik sidejooned ja konstruktsioonijooned.
Prisma ja koonuse likumine lesanne 50




SOOVITATAV KIRJANDUS

1. Rnk, O., Paluver, N. 1986, (1977, 1969). Kujutav geomeetria. Tallinn: Valgus.
2. Srak, J.-E. 2003. Kujutav geomeetria. ppematerjal. Tallinn: Tallinna
Tehnikakrgkool.











































56
x
z
y1
O
9
0
9
0
Lbiv ava
KONTROLLT 1 NIDIS Lisa 1
1. Joonestada antud mtmete jrgi vljalikega pramiidi kolmvaade (mtmeid joonisele mitte panna).
2. Teha klgtahkude pinnalaotus.
26
45
1
2
3
2
57
x
KONTROLLT 2 NIDIS Lisa 2
1. Joonestada antud mtmete jrgi ldasendilise tasapinnaga (e, p) ligatud pramiidi kaksvaade kasutades
lisaekraani vtet (mtmeid joonisele mitte panna).
2. Leida likepinna teline kuju.
e
p
O
8
0
8
0
102
4
5

3
0

4
5
58
RAAMJOONED JA KIRJANURK
2
9
7
210
420
2
9
7
Formaat A4
Ain Kaasik MI-11
20
1
0
Harjutuslesanded:
Formaat A3
130
3
0
20
1
0
Graafilised td ja kontrolltd:
KUJUTAV GEOMEETRIA
TTK
MI-11 15.02.06.
Ain Kuusik
3437
Hulktahuka lige
Nr 3
130
3
0
1
0
25
Kirjanurk:
10
10
Formaadi servajoon
Raamjoon s = 0,7mm
Tsentreerimisjoon
s = 0,5...0,7 mm
10
Lisa 3
25 25
1
0
59

Lisa 4
JOONTE LIIGID JA KASUTUSALAD
1)

Vastab standardile ISO 128-24:1999
Nimetus Joone nidis
Jmedus
phijoone s
suhtes
Kasutusalad
1. Pidev
jmejoon e
phijoon
s = 0,13...2 mm
Eelistatavad
s = 0,5; 0,7 ja
0,9 mm
Nhtavad kontuurjooned.
Nhtavad leminekujooned.
Ristlike kontuurid (nii vljatoodud kui ka
like koosseisu kuuluval ristlikel). Ligete ja
ristligete noolte jooned.
2. Pidev
peenjoon
s/2 Vaate peale joonestatud ristlike kontuurid.
Distants- ja mtejooned.
Viirutusjooned.
Viitejooned nende riiulid ja pealkirjade
jooned.
Lhikesed tsentrijooned.
Vljatoodud elementide eraldusjooned
vaadetel, ligetel ja ristligetel.
Paindejooned pinnalaotustel ja
tasapinnalistel detailidel.
Kujutletavad leminekujooned.
Projektsioonpindade hisjooned e teljed,
tasapindade jljed, iseloomulike punktide
konstruktsioonijooned.
3. Pidev
vabakejoon
s/2 Katkestusjooned.
Vaate ja like eraldusjooned, kui seal ei
kasutata joont 5.
4. Kriipsjoon
2...8
1...3


s/2
Varjatud kontuurjooned ja leminekujooned.

5. Kriipspunkt-
peenjoon
3...5
5...30

s/2 Telg- ja tsentrijooned.
Vaate peale joonestatud ja vlja toodud
ristligete smmeetriateljed.

6. Jme
kriipsjoon
2...8
1...3

s Sama, mis joon 4.
7. Otstest ja
murdekohtadest
jme
kriipspunktjoon
8...20

s Likepinna kulgemist nitavad jooned
8. Murretega
peenjoon
s/2 Sama, mis joon 3.


1)
Standardi ISO 128-24:1999 jrgi insenerigraafikas ja tehnilises joonestamises
kasutatavaid joonte liike on rohkem ja nende kasutusala on laiem.







60

NORMKIRI Lisa 5
B-tpi kaldkiri. Ladina thestik, mrgid ja numbrid


Normkirja mtmed [Vastab ISO 3098-2:2000(E)]

Parameeter This
Suhteline
mde
Mtmed, mm
Kirja nr (suurthe krgus) h
(10/10)h

1,8 2,5 3,5 5 7 10 14 20
Vikethtede krgus c
(7/10)h

1,3 1,8 2,5 3,5 5,0 7,0 10,0 14
Vikethe la- ja
alapikendus
f (3/10)h 0,54 0,75 1,05 1,5 2,1 3 4,2 6
Thtede vahe a
(2/10)h

0,35 0,5 0,7 1,0 1,4 2,0 2,8 4,0
Ridade alus-joonte vahe
(min)
b
(17/10)h

3,1 4,3 6,0 8,5 12,0 17,0 24,0 34,0
Snade vahe (min) e
(6/10)h

1,1 1,5 2,1 3,0 4,2 6,0 8,4 12,0
Kirja joone jmedus d
(1/10)h

0,18 0,25 0,35 0,5 0,7 1,0 1,4 2,0